Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp juhatuse liikmed

[email protected]

Meie 20.06.2024 nr 2.1-1/24/642-1546-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise seoses Maardu, Ringi tn 9 korteriühistu territooriumil

ja ruumides kaamerate kasutamisega. Pöördumise kohaselt puuduvad videovalve teavitussildid,

kaamerate kasutamise tingimused ja inimeste päringutele ei vastata, mistõttu selgitan Teile

kaamerate kasutamise nõudeid, et saaksite oma tegevuse üle vaadata ja viia kooskõlla

isikuandmete kaitse nõuetega.

1. Korteriühistule (KÜ) kuuluvat ala saab filmida üksnes üldkoosoleku otsusel või

korteriomanike kokkuleppel.

2. Avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ territooriumi alla) võib filmida üksnes juhul, kui olete

eelnevalt koostanud õigustatud huvi hinnangu.

3. Kaamerate kasutamisel peavad olema koostatud nõuetekohased andmekaitsetingimused

ja paigaldatud teavitussildid.

Kaamerate kasutamise otsus

Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse1 järgi isikuandmete töötlemine,

milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil (trepikojas, hoovis,

parkimisplatsil, prügimaja alal) kaamerate kasutamise õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga

üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.

Vastavalt Riigikohtu praktikale2 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi

tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel3 , kuid võib

endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja

korteriomanike kokkulepet.4 Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik, kui kaasomandi

esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt

korteriomanike õigust privaatsusele. Seega üldkoosoleku otsusest häälte enamusega piisab, kui

ühistu paigaldab kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud.

1 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 (IKÜM). 2 Vt Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549. 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 4 KrtS 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet.

2 (4)

Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt

süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa

valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.

Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisel on

kindlaks määratud kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kes pääseb salvestistele

ligi ning ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks vaadatakse ja tehakse väljavõte

salvestisest. Oluline on silmas pidada, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused

peavad tulenema otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse.5

Teisisõnu tuleb anda kõigile korteriomanikele enne kaamerate kasutamise otsustamist võimalus

tutvuda valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise

tingimustes peavad IKÜM artiklist 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu

kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete

töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera

salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne. Vajalik on paigaldada ka

sellekohane teavitussilt.

Kaamerate kasutamise eesmärk ja õigustatud huvi

KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmiseks. Enne otsuse

tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning

analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav

valgustus). Kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi

lahendamiseks ning kogutud andmeid ei tohi hiljem kasutada muul eesmärgil, näiteks kes

millise autoga sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune

kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus nende paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule,

kes seda teostab, tuua kaasa väärteovastutuse.

Kui alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate paigaldamine on möödapääsmatu,

peab KÜ viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud huvi hindamine ja

dokumenteerimine on kaamera paigaldaja ehk antud juhul KÜ kohustus. Kuidas õigustatud

huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.6

Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma andmekaitsetingimustes7, mis on osa kaamerate

kasutamise korrast. See tähendab seda, et andmekaitsetingimustes on paika pandud

kaamerate kasutamise kord, kus sisaldub informatsioon kaamera omaniku kontaktandmetest,

salvestiste säilitamisest, kaamerate kasutamise eesmärgist jne. Andmekaitsetingimused peavad

olema arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti kättesaadavad, näiteks KÜ e-

postile

kirjutades. Näidis andmekaitsetingimustest, mis reguleerib kaamera kasutamise korda,

kättesaadav SIIN.

Teavitussildid

Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse

sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos

kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele. See

tähendab seda, et näiteks trepikojas olevate kaamerate puhul peab silt olema paigaldatud

trepikotta ning ka trepikoja uksele. Sildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk,

õiguslik alus, vastutava töötleja nimi (KÜ nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega. Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada ka videovalve sildi

genereerijat.

5 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 16. 6 Õigustatud huvi juhend. 7 IKÜM artiklis 14 loetletud punktid.

3 (4)

Kaamerasalvestised

KÜ peab kaamerate kasutamisel arvestama ka inimese õigusega saada tema kohta kogutud

andmeid ehk väljavõtteid videosalvestistest. Korteriühistul on kohustus vastata

videosalvestistega tutvumise nõuetele 30 päeva jooksul. 8 Lisaks on IKÜM artikli 17 alusel

õigus isikul andmetöötlejalt, st ühistult nõuda ka enda andmete (antud juhul videosalvestiste)

kustutamist. Ühtlasi tuleb arvestada, et mida pikem on salvestiste säilitamisaeg, seda rohkem

tuleb põhjendada (kui see on pikem kui 72 tundi) eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise

vajalikkust.9 Informatsioon säilitamise kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes.

Kohustus isikule vastata

KÜ-l kui andmetöötlejal on kohustus isikute (andmesubjektile) taotlusele vastata ühe kuu

jooksul. Te peate taotluse korral isikule selgitama, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil

on kaamera paigaldatud, samuti seda, kas ja mis ulatuses jääb kaamera vaatevälja Teie kinnistust

väljaspoole jääv ala. Isikul on õigus saada teavet, kas Te töötlete tema isikuandmeid (nt naabril

on õigus saada teavet, kas Te filmite tema kinnistut). Samuti on õigus esitada vastuväide

filmimise osas, mispuhul peate lõpetama filmimise, välja arvatud juhul, kui tõendate, et kaamera

salvestab õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles vastuväite esitaja huvid, õigused ja vabadused

(naaberkinnistu filmimiseks õigustatud huvi ei ole). IKÜM artikkel 15 annab igale kaamera

vaatevälja jäänud isikule õiguse küsida enda kohta salvestisest koopiat, kusjuures teised isikud

tuleb eelnevalt muuta tuvastamatuks (nt hägustades). Nõue tuleb täita kuu aja jooksul.

Isiklik kasutus

Kui kaamera on paigaldatud selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema

ainukasutuses olev ala (nt korteriuks), mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav,

kortermaja trepikoda, kõrvalmaja), siis õigustatud huvi hinnangut ei ole vaja läbi viia ning

puudub ka teavitussildi paigaldamise kohustus.

Palume vaadata üle oma kaamerate asukoht ja vaateväli ning mõelda hoolega läbi kaamera

kasutamise vajalikkus ja eesmärk. Samuti tuleb kaamerate nõuetekohasel edasikasutamisel

paigaldada teavitussildid.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta elamualadel leiate Andmekaitse Inspektsiooni

kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga.

Kokkuvõte

Palume Teil üle vaadata, kas isikuandmete töötlemise protsessid vastavad isikuandmete kaitse

üldmääruse nõuetele ning kui seda veel tehtud ei ole, tutvustada korteriomanikele isikuandmete

töötlemise korda (andmekaitsetingimusi, õigustatud huvi analüüsi) ning selgitada, kust saab

vajadusel teavet isikuandmete töötlemise kohta. Lisaks selgitada isikutele, kellel on kaamera

salvestistele juurdepääs isikuandmete töötlemise korda, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise

lubatavust.

Kuigi AKI käesolevale tähelepanu juhtimisele vastust ei oota, võib AKI igal ajal ette teatamata

kontrollida kaamerata kasutamise õiguspärasust ning õigustatud huvi analüüsi ja

andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid, ja vajadusel

rikkumise korral algatada ka järelevalvemenetluse.10

8 IKÜM artikkel 15. 9 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes

https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf p 121 10 Isikuandmete kaitse seadus § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse § 50 ja 51.

4 (4)

Lugupidamisega

Kaire Jürgenstein

jurist

peadirektori volitusel