Edastuskiri

Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood

Tallinna tn 45 [email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457

74806 Loksa

Harju maakond

LOKSA LINNAVALITSUS

Terviseamet

[email protected]

Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

eskiislahenduse avalik väljapanek Meie 20.06.2024 nr 7-2/615

Loksa Linnavalitsus teatab - Loksa Linnavolikogu algatas 04. aprilli 2024 otsusega nr 19

detailplaneeringu Loksa linnas kinnistutel Mere tn 12 ja Mere tn 12a, koostaja arhitektuuribüroo

Dagopen OÜ. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek toimub

15. juulist 2024 – 14. augustini 2024 Loksa Linnavalitsuses. Detailplaneeringu eskiisi ja

lähteseisukohtade avaliku väljapaneku avalik arutelu toimub 21. augustil 2024 kell 11.00 Loksa

Linnavalitsuse saalis.

Planeeritav ala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 12, katastritunnus 42401:002:0027,

sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%, suurusega 3000 m² ja kinnistul Mere tn 12a,

katastritunnus 42401:001:0172 sihtotstarbega üldkasutatav maa 100% suurusega 6004 m² ja

lähiala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kinnistute liitmine, nende

sihtotstarbe muutmine ärimaaks, hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine,

müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate

nõuete seadmine. Ärimaa krundile määratakse ehituseõigus hotell-SPA rajamiseks. Antud DP

puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Loksa linna kodulehel www.loksalinn.ee ja Loksa

Linnavalitsuse I korruse teadete tahvlil aadressil Tallinna tänav 45. Loksa linnavalitsuses kohapeal

materjalidega tutvumiseks, küsimusteks ning ettepanekute tegemiseks võtke eelnevalt ühendust

telefonil 603 1253 ja +372 517 3114 ning e-posti aadressil [email protected]

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Värner Lootsmann

Loksa linnapea

Lisad:

1. Mere_tn12-12a_DP-Loksa-1k_20240618.asice

Aleksander Skolimowski

+372 565 2900, [email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: LOKSA LINNAVALITSUS Töö nr. 24 - 14

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 04. aprill 2024. a. nr. 136

Huvitatud isik: LARVIK CAPITAL OÜ Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Esindaja: Ants Haavel, juhatuse liige ........................................... 2024. a. nr. .......

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ........................................... 2024. a. nr. .......

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

ESKIISLAHENDUS Loksa linn, Harju maakond

Vaade Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistutele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, juuni 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 3 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 3 1.3 Loksa linna üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................. 5 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 5 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 7 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 9 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 12 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 17 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 19 1.10 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 19

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis ............................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 22 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 23 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 24 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 5 000 ......................................................... 25

3. KOOSKÕLASTUSED

3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 27 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 28

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Loksa Linnavolikogu otsus 04. aprill 2024. a. nr. 19 „Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning Lisa 1 „Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistutel Loksa linnas“ ja Lisa 2 „Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Larvik Capital OÜ (esindaja Ants Haavel, juhatuse liige). 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.08.2014. a., osaliselt 01.01.2015. a. ja

01.08.2017. a.). 4. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 5. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 6. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.10.2019. a.). 7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (Riigikogu seadus, 23.02.2023. a. otsus nr. 263. a.). 8. Harju maakonnaplaneering 2030+ (Rahandusministeeriumi käskkiri 09.04.2018. a. nr. 1.1-4/78). 9. Loksa linna üldplaneering (Loksa Linnavolikogu otsus 14. mai 2009. a. nr. 38). 10. Loksa Linnavalitsuse korraldus 09. november 2023. a. nr. 268 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

algatamine Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.“ Lisa „Loksa linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise skeem.“

11. Keskkonnaameti kiri 13. detsember 2023. a. nr. 6-5/23/23426-2 „Seisukoht Loksa linna Mere tn 12 ja 12a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“

12. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 28. veebruar 2024. a. nr. 14-3/638-1 „Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneering.“

13. Loksa Linnavolikogu otsus 04. aprill 2024. a. nr. 19 „Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Lisa 1 „Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistutel Loksa linnas.“ Lisa 2 „Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang.“ 14. Elektrilevi OÜ 06. mai 2024. a. „Tehnilised tingimused 472639.“

Lisa „Eskiis Mere tn 12.“ 15. N.R. Energy OÜ 20. mai 2024. a. „Soojustehnilised tingimused STT - 20240520-1.“ 16. Telia Eesti AS 02. juuni 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38904032.“

Lisa 1 „N22527 Üldskeem.“ 17. Loksa Haljastus OÜ 05. juuni 2024. a. „Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja

liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga Loksa linnas.“ Lisa 1 Väljavõtte 7. lehelt töö nr. TM-21-2013 “Loksa linna vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusmõõdistus”. Lisa 2 „Projekteeritava hüdranti asukohaskeem“. Lisa 3 „Veemõõdusõlme tehnilised tingimused“.

18. Geoalus OÜ poolt veebruar 2024.a. koostatud "Mere tn 12" topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 24-G041.

19. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Harju maakonnaplaneering 2030+ ja Loksa linna üldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused).

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Harju maakonnas määratud keskused ning nende hierarhia. Piirkondlikud keskused jagunevad Harju maakonnas eeslinnalisteks ja tagamaa keskusteks. Eeslinnaliste keskuste arendamine lähtub põhimõttest, et Tallinna ja tagamaa vahel peab edaspidi vähenema pendelränne. Tagamaa keskused on piirkondlikult olulised töö- ja teenuste tarbimise sihtkohad, kuid nende konkurentsivõime võrreldes eeslinnaliste keskuste arenguga on nõrgem. Kogu maakonnas kestliku arengu tagamiseks on oluline tugevdada tagamaa keskusi ja suurendada investeeringuid töökohtade tekkeks ja kohapealsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Tagamaa piirkondlikeks keskusteks on sh. ka Loksa linn. Maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse järgseid linnalise asustusega alasid, kus on olemas nii tehniline taristu, logistilised ühendused kui ka piirkonna parim tööjõupotentsiaal. Maalises asustuses ja väiksemates keskustes on oluline soodustada mikro- ja väikeettevõtluse arengut, mis tagaks elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu. Tähelepanu vajavad tööaegadega arvestavad ühistranspordiühendused, sh. nõudetransport ettevõtlusaladel, mis paiknevad keskuste äärealadel või tagamaal. Elamute läheduses tuleb arendada kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, samuti büroo- ja kontoripindu, millega ei kaasne häirivat mõju ümbritsevale tundlikule elukeskkonnale. Arendada edasi olemasolevaid potentsiaali omavaid tööstus- ja logistikaalasid ning piirkondi, kus on olemas juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiit-koridoridega (maanteede ja raudteedega), nt. Loksa linna sadama piirkond jne. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning selle kohaselt ei asu Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistud rohevõrgustiku alal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Käesoleva detailplaneeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Planeeringualal kehtib Loksa Linnavolikogu 14. mai 2009. a. otsusega nr. 38 kehtestatud Loksa linna üldplaneering. Planeerimislahenduse põhimõtteks on toetada Loksa linna arengut lähtuvalt olemasolevatest arengueeldustest ning võimalusest kujuneda arvestatavaks aastaringse tegevusega kuurortlinnaks Lahemaa Rahvuspargi südames. Lahendus toetab linnakeskuse arengut praeguses asukohas ja käsitleb peatänavana jätkuvalt Tallinna tänavat Valgejõe silla ja Posti tänava vahel. Linna keskväljaku võimaliku alana koos laululavaga käsitletakse Tallinna tänava ääres linnavalitsuse hoone vastas asuvat hoonestamata haljasala. Planeeringuga antakse ettepanek mereäärse ala arendamiseks kuurorditsoonina, samuti on kavandatud uute elamualade rajamise võimalus linna lõunaossa. Algatatav detailplaneering ei ole üldplaneeringu kohane ning teeb ettepaneku selle muutmiseks. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalas. LOKSA visioon - avatud, puhta ja mitmekesise looduse, turismi soosiv, meelelahutust ja sportimisvõimalusi pakkuv Põhja-Eesti väikelinn. Linnaruumis on elamu- ja puhkepiirkondade laiendamise vajadus. Turismi eesmärgiks on: puhta looduse, omanäolise kultuurimaastiku ja aktiivse puhke- ja sportimisvõimalustega turismikeskus. Üldplaneeringu arvamusküsitluse kokkuvõttest tulenevalt leiab 68.8% vastanutest, et mereäärsele metsaalale tuleks rajada kuurordihooneid ning 12% leiab, et tuleks rajada eramuid. Seega 80.8% arvamusküsituses osalenutest leiavad, et mereäärsele metsaalale võib tulla hoonestus. Planeerimislahenduse põhimõtteks on toetada Loksa linna arengut lähtuvalt olemasolevatest arengueeldustest ning võimalusest kujuneda arvestatavaks aastaringse tegevusega kuurortlinnaks Lahemaa Rahvuspargi südames. Planeeringuga antakse ettepanek mereäärse ala arendamiseks kuurorditsoonina, samuti on kavandatud uute elamualade rajamise võimalus linna lõunaossa. Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. Vee-ja kanalisatsiooni torustike valmidus on planeeritava maaüksuse piiril olemas. Ehitusõiguse määramine linna territooriumil toimub eranditult läbi detailplaneeringute. Esimeses järjekorras on vaja koostada detailplaneeringud jõe- ja mereäärsete puhkealade maakasutuse ja ehitustingimuste täpsustamiseks. Vastavalt Muinsuskaitseameti ettepanekule on üldplaneeringuga tehtud ettepanek Nõmme linnaosa määratlemiseks miljööväärtusliku hoonestusalana. Soovitav on koostada täiendavad ehitamise ja maakasutuse tingimused alale, et tagada linnaosa ajalooline planeeringu struktuur ja traditsiooniline hoonestus. Loksa linna arengukavast kohaselt on Loksa linna keskkonna põhiväärtusteks on selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud on koondunud linnakeskuse ümber ja väikeelamud peaasjalikult Nõmme linnaossa mere pool Valgejõge. Kaht peamist elamuala eraldab ja seob Valgejõe kallastel paiknev roheala koos parkmetsaga. Loksa linnaehituslik väärtus seisneb unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö maastikulises põimumises, mis loob eeldused kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks. Loksa on kujunemas mitmekesisemaks tööhõivet pakkuvaks keskuseks. Loksa sobib suurepäraselt näiteks ka terviseturgutusteenuste osutamiseks. Aegade jooksul on puhkepiirkonnaks kujunenud asula lääne- ja edelaosa, mida kasutavad lisaks kohalikule elanikkonnale ka Loksa külastajad. Puhkeala koosseisu kuuluvad linnaga vahetult külgnevad marja- ja seenerikkad metsad. Nimetatud väärtused annavad Loksale suurepärased eeldused saada turismi sihtkohaks ja taas tunnustatud puhkepiirkonnaks nagu see oli enne II maailmasõda… Turismi arendamisele aitaks ka suuresti kaasa majutuskohtade ja hotelli rajamine linna…

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Terviseturismi arendamisele aitaks kaasa lisaks praegu pakutavale taastusravile ravi- ja heaolu veekeskuse rajamine… Puhkepiirkonnas on võimalik arendada mitmekülgselt puhketurismi. Perspektiivseks puhkepiirkonnaks on rannalõigud, mis jäävad Mere tänava ja supelranna vahelisele alale ning Loksa-Suurpea tee äärde. Puhketurismi edendamiseks tuleks parandada rannaäärset infrastruktuuri, rajada näiteks promenaad, jahtide randumise kai. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud kehtivat üldplaneeringut arvestades; arvestatud on ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 LOKSA LINNA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Loksa linna üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringust huvitatud isiku taotluse alusel planeeritud hoonestusala ja juurdepääsuteede ulatuses. Tegemist on kehtestatud Loksa linna üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2 tähenduses. Samuti tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek Loksa linna üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmiseks. Juhtotstarbe muutmine on vajalik, et võimaldada planeeringualal mitmekesisema kasutusega arendus-, puhke- kui ka ettevõtlus tegevust. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõige 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Loksa linna üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi ja juhtotstarbe osas. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Loksa linna üldplaneeringust, kus Mere tn 12 maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning maakasutuse juhtotstarve on supelranda teenindava äriehitise maa ja Mere tn 12a maaüksuse maakasutuse juhtotstarve on parkmetsa maa. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Loksa linna üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksustele ühe hotell-spa hoonega krundi rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Mere tn 12 maaüksusel määratud supelranda teenindava äriehitise maa ja Mere tn 12a maaüksusel parkmetsa maa juhtotstarve ning ala asub ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringuga on suurendatakse mere ehituskeeluvööndit Valgejõe vasakkaldast linna piirini kuni Mere tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid, mille suhtes ehituskeeluvöönd ulatub olemasoleva merepooseima hoone välisseinani, samuti kavandatud supelranda teenindava ärihoone maakasutus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on mererannal ehituskeeluvöönd kuni Mere tänavani. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Loksa linna üldplaneeringus ei ole korduva üleujutusega ala piir määratud, seega loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva Looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Mere tn 12a maaüksus jääb Soome lahe ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Mere tn 12 krundile hoonestusala hotell-spa ja seda teenindavate teede ja tehnovõrkude rajamiseks, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Soome lahte ega selle kallast, kuna Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksustele planeeritud hoonestusala järgib ehituskeeluvööndis varem asunud randa teenindanud ärihoone asukohta. Arvestades juba varasemalt endise randa teenindanud ärihoone ehitus- ja majandustegevuse mõjuga, siis asukohta kaasaegse hooneloomine ei mõjuta täiendavalt ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub osaliselt üldplaneeringuga Mere tn 12a maaüksusel suurendatud ehituskeeluvööndis. Mere tn 12 maaüksus jääb väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Kõnealustel maaüksusel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 13. detsember 2023. a. nr. 6-5/23/23426-2 on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused liigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevate liikluspindadele planeeritud tänavat ja juurdepääsuteid, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-alal läheduses likvideeritakse endise ärihoone vundament ning seda teenindanud rajatised, mille asemele rajatakse avalikkusele suunatud teenuseid osutav hotell- spaa hoone ning koostöös kohaliku omavlitsusega korrastakse lähi maa-ala.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal, kuna planeeringulahendus täiendavaid (majandus-)tegevusi seal ette ei näe. Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt.

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Detailplaneeringu alal ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ühtegi Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat loodusobjekti, kuid alast lääne ehk mere pool piirnevad kinnistud III kategooria kaitsealuse liigi rand-seaherne elupaigaga. Keskkonnaameti hinnangul kasvab rand-seahernes rannaribal hajusalt ning eeldatavalt planeeritav tegevus oluliselt ei kahjusta rand-seahernest. Ala ümbritsev Loksa rand on juba praegu suure kasutusega ning mõõdukas tallamine sobib liigile. Planeeringuala krunt on valdavalt kaetud metsamaaga, mille keskel asuvad varasemalt rajatud hoonevundament, teed ja parkimiskohad ning kasutusest väljas tehnovõrgud. Krundi mereranna poolne külg on liivane maa. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritud hoonestusalal lubatud puude raie hoone, teede ja tehnovõrkude ümbruses, mille maht selgub täpsemalt projekteerimise ja ehitamise käigus. Kuigi kõrghaljastuse osakaal on planeeringualal valdav, tuleb väljaspool hoonestusala ja tee-maad kõrghaljastus säilitada maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lõige 2), mis tähendab looduskoosluste säilitamist. Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala Mere tn 12a maaüksuse idapoolse maapinna kõrgus jääb vahemikku +4,4...+4,7 m/abs ja läänepoolsel küljel astanguga kuni +1,9...+4,5 m/abs. Üldiselt on planeeringuala lauge tõusuga ida suunas. Planeeringuala hoonestusala on planeeritud +2,1....+4,8 m kõrguse vahemikku Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest hoonestusala on planeeritud endiste hoonete vundmendi varemele, liikluspindade ja rajatiste asukohta. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritavatel maaüksustel on valdavateks kõlvikuteks määratud metsamaa 5669 m² ja muu maa 3335 m². Mere tn 12 ja Mere tn12a maaüksuste maakorraldusliku liitmise ja hoonestuse püstitamise järgselt väheneb krundil metsamaa kõlviku osakaal ja suureneb ranna ehituskeeluvööndisse jääv õuemaa kõlviku osakaal. Metsamaa kõlviku senine pindala 5669 m² asendub muu maa kõlvikuga, seega ranna ehituskeeluvööndisse jääva muu maa kõlviku osakaal suureneb ca 270%. Täpsem kõlvikute osakaal selgub pärast katastrimõõdistamist ja maaüksuste moodustamist. Arvestades planeeringualaga piirneva Mere tn 14 maaüksuse metsamaa osakaalu on planeeringualal metsamaa kõlviku pind suhteliselt väike, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava alale on tagatud juurdepääs külgnevalt linnatänavalt, millelt rajatakse juurdepääsuteed kuni hoonestusalani. Uued juurdepääsuteede on kattuvalt planeeritud praeguste liikluspindadega. Juurdepääsuteed jäävad hoonestusalast tänava suunas, sisemaa poole. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord planeeringust huvitatud isiku poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada tänava maa-alal ja hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalal, kuhu üldplaneeringuga on määratud supelranda teenindava äriehitise maa ja parkmetsa maa juhtotstarbe. Loksa linn on suhteliselt tihedalt asustatud hoonestusega, kus suur osa Loksa linna majapidamistest on koondunud ajalooliselt nii riigimaantee kui kohalike tänavate äärde. Mere tn 12 krundile planeeritud hoonestusalast lähim merepoolne hoone asub ca 105 m kaugusel põhja suunal Mere tn 8 maaüksusel (tunnus 42401:002:0480) ning nende vahele jääb rnna männikuga liivase ranna-alaga Mere tn 14 maaüksus (tunnus 42401:001:0169). Mere tn 8 maaüksuse hoonestus jääb merest ca 95 m kaugusele. Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetele tuginedes asub piirkonna ajalooline hoonestus asub samuti eelnimetatud naaber maaüksustel. Planeeritud ärimaa krundi hoonestusala on kujundatud ehituskeeluvööndis varem rajatud hoone vundamendi baasil. Planeeritud Mere tn 12 krundi hoonestusala ja juurdepääsuteed paiknevad linnatänava lähedal, mistõttu nii Mere tn 12 krundile ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Harju maakonnas Loksa linnas asuvaid Mere tn 12 (katastritunnus 42401:002:0027, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 3000 m², registriosaga nr. 14604702) ja Mere tn 12a (katastritunnus 42401:001:0172, sihtotstarve üldkasutatav maa100%, pindala 6004 m², registriosaga nr. 23884250) maaüksusi. Maapind Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksustel on küll tasane, kuid langeb ühtlaselt mere suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 3,2...4,8 m/abs, läänepoolsel nõlva all 1,9...2,4 m/abs, st. kõrguste vahe ca 90 m peale on ca 2,9 m.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Planeeringualal ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ühtegi looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat loodusobjekti, kuid alast lääne ehk mere pool piirnevad kinnistud III kategooria kaitsealuse liigi rand-seaherne elupaigaga. Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal või väärtuslikult maastikul. Planeeringuala asub maa-alal, millele ulatuvad Soome lahe veekaitsevöönd, ranna ja kalda ehituskeelu ning piiranguvöönd. Olemasolev ehitised asuvad osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Teadaolevalt muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad. Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Maa-ameti andmetel on Mere tn 12 maaüksuse kõlvikuline koosseis: metsamaa 734.0 m² ja muu maa 2266.0 m² ning Mere tn 12a maaüksuse kõlvikuline koosseis: metsamaa 4935.0 m² ja muu maa 1069.0 m². Planeeringuala piirneb põhjas, läänest ja lõunast parkmetsalise männikuga ning ranna poolt liivase maa-alaga. Ida poolt külgneb tänava maaga ning teisel poolt tänavat asuvad hoonestatud elamumaa maaüksused.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, juuni 2024) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringuala on osaliselt kaetud parkmetsaga, millel asub vana vundmanet ja rajatised. Rannapoolne äära on liivane-maa. Mere tn 12 maaüksusel asub Ehitisregistri andmetel vundament (Ehitisregistri kood: 220565968, ehitisealune pind 201.0 m²). Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksustele on varasemalt rajatud juurdepääsutee koos parkimiskohtadega. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala maaüksused piirnevad läänest 11284 Mere tänav maaüksusega (tunnus 42401:002:0014, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 19101.0 m²) ning põhjast, läänest ja lõunast Mere tn 14 maaüksusega (tunnus 42401:001:0169, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 202746.0 m²). Ida pool Mere tänavat külgneb planeeringuala Mere tn 13 maaüksusega (tunnus 42401:002:0380, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1618.0 m²), Mere tn 15 maaüksusega (tunnus 42401:002:0520, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1230.0 m²), Mere tn 17 maaüksusega (tunnus 42401:002:0440, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2258.0 m²) ja Mere tn 19 maaüksusega (tunnus 42401:002:0003, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 897.0 m²). 1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Mere tn 12a maaüksus külgneb ida poolt Mere tänavaga, millelt on olemasolev mahasõit maaüksusele. Kuna Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksused liidetakse, siis juurdepääsuservituudi määramise vajadust ei planeerita. Planeeringualale nähakse ette olemasoleva mahasõidu rekonstrueerimine ja täiendavate mahasõitude rajamine. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub Loksa linna keskmes, ca 1,2 km kaugusel piki linna tänavaid.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala maaüksustel kulgevad elektrivarustuse 0,4 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabelliin ja liitumiskilp, side maakaabelliin ning lokaalsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Loksa linna üldplaneering (Loksa Linnavolikogu otsus 14. mai 2009. a. nr. 38); - Ranna või kalda piiranguvöönd (laius on Väinamere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m); - Ranna või kalda ehituskeeluvöönd (üldplaneeringuga on suurendatud ranna ehituskeeluvööndit kuni Mere tänavani,

millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid, mille suhtes ehituskeeluvöönd ulatub olemasoleva merepooseima hoone välisseinani, samuti kavandatud supelranda teenindava ärihoone maakasutus);

- Mere tänava kaitsevöönd (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit); - 0,4 kV elektri maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit,

puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 m selle projektsioonist); - Side maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge).

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. 2. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 3. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 4. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 5. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 7. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 8. Maaüksuste külgneval rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-

42) ja maaüksuste sihtotstarvetest. 1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringualaga külgnevaid detailplaneeringuid ei ole. Planeeringualast ca 300 m põhja pool on koostatud „Mere tn 4 ja osaliselt Mere tn 14 ning lähiala detailplaneering“ (kehtestatud 24. august 2015. a.), mille koostamise eesmärk oli sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Loksa spordihoone rajamiseks. Tänaseks ei ole detailplaneeringut uute ehitiste osas ellu viidud. Planeeringualast ca 450 m lõuna pool on koostatud „Loksa linna Mere tn 18 kinnistu detailplaneering“ (kehtestatud 17. juuni 2021. a.), mille koostamise eesmärk oli ehitusõiguse määramine, maa-ala väikeelamu kruntideks jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine. Tänaseks on planeering realiseeritud maaüksuste moodustamisega ning elektrivarustuse rajamisega. Muus osas ei ole planeeringutellu viidud. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksuste maakorralduslik liitmine, sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine Loksa linnas sobiva hotell-SPA rajamiseks, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine keskkonda - kerge, ratsionaalne ja looduslikku keskkonda arvestav arhitektuurikäsitlus. Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud asustusmustrit - hoonete, teede, rohumaade omavahelist paigutust. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uus hoone peab sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Planeeringualale on kavandatud endise randa teenindava ärihoone (vundamendi) baasil ühe hotell-spa hoone rajamine. Planeeringuala krunt jääb kasutusse ärimaa krundina. Plaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. Krundi piiri merepoolne piiriettepanek on põhimõttelise eesmärgiga. Piiri täpne kulgemine ja krundi pindala täpsustatakse peale sadamarajatiste väljaehitamist ning täiendavate katastrimõõdistamise toiminguid. 1.6.1 Krundijaotus Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksuste liitmine üheks ärimaa krundiks ning määrata uutele krundile ehitusõigus ning hoonestusala. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Mere tn 12 9005 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 20%...50%, Majutushoone maa, ÄM 50%...80%

Ärimaa 100%

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 9005 m2 2. Suurim ehitisealune pind - 3300 m2

3. Planeeritud maaüksusi - 2 4. Planeeritud krunte - 1

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Mere tn 12 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 ärihoone: hotell, spaa, restoran). Lubatud suurim ehitisealune pind - 3300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 23,5 m kaubandus- või ärihoonel. Hoonete lubatud suurim korruselisus - 6 / -1

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värvitud kiudtsement plaat, värvitud plekk,

rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus. Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk. Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat.

1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Käesoleval planeeringualal on Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksused liidetud 1-ks (üheks) kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa ning majutushoone maa krundiks. Krundile on määratud ehitusõigus ühe hotell-spa hoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid, välja arvatud ranna ehituskeeluvööndisse jäävas osas, kus ehitustegevus ja maastikukujundus peab olema kooskõlas Looduskaitseseadusega. Uute hoone täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Krundile märgitud hoonestusala on määratud lähtuvalt krundi asukohast planeeringualal ja selle looduslikest tingimustest. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoone võimalik asukoht planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Soovitav on paigutada hoonestus nii, et säiliks rohkem olemasolevaid kasvujõus puid kogu planeeritaval alal. Krundile rajatakse hoone vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurusest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Erinevus hoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. Hoone välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud või muud moodi töödeldud voodrilaud), kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Käesolev planeeringuala ei asu radooniohtlikul alal, vaid normaalse radioonisisaldusega alal. Radooniohtlikud alad Eestis on ära määratud EVS Standardis 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Madala ja normaalse radoonisisalsusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, kuid kõrge või ülikõrge puhul on nõutavad. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii 20-60 m² ehitisteatise kui üle 60 m² ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Alla 20 m² väikehooned on lubatud rajada ning nende rajamisel ei ole selle hoone arv ja ehitisealune pind arvestatud planeeringuga määratud ehitusõiguse hulka. 1.6.4 Piirded Kavandatud ehitusõigusega krundi hoonestusala või krundi osa (näiteks valvega parkla) võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Täiendavate piirete kavandamisel eelistada piiretena kivi-, metall- ja puitaedu või haljaspiiret. Piirde lubatud kõrgus on ärimaa kruntidel kuni 2,0 m maapinnast. Läbipaistmatuid aedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb linnatänavaga Mere tänav. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, suhteliselt rahulik, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeringuala paikneb osaliselt asulasisese tänava kaitsevööndis. Tänava kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Tänava kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Loksa Linnavalitsuse nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 3. Planeeringulahendus näeb ette planeeringualale olemasoleva mahasõidu rekonstrueerimist ning uute mahasõitude rajamist. Lisaks mahasõitudele on planeeritud juurdepääsuteed, kergliiklusteed ja parkimis-alad Planeeringuala juurdepääsutee projektkiiruse lähtetase on 30 km/h, millele vastavalt on planeeritud teede parameetrid: juurdepääsu katend 6,0 m laiune ja kõnnitee katendi laius on kuni 3,0 m. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Mere tänava rekonsutrueerimiseks katendi laiusega 6,0 m. Planeeringualaga külgneva linnatänava läänepoolsesse serva on planeeritud (kergliikuse) kõnnitee, mille arvestuslik katendi laius on kuni 3,0 m. Sõiduautode parkimine on lubatud krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Täiendavate parkimiskohtade vajadus lahendatakse Loksa Linnavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku koostöös. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida linnatänava alusele maaüksusele, sh tänava koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tänava kaitsevööndis, tuleb esitada Loksa Linnavalitsusele nõusoleku saamiseks. Planeeritud krundi liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või projektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu aluseks on olemasolevad planeeritava maa-ala kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonest ja naaberkruntidelt eemale. Tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkinnistutele. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus koos kõrgusmärkide määramisega antakse hoone, teede ja platside ehitusprojektide käigus, kui on teada uute hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning kruntidele projekteeritud trasside täpsed paiknemised ja kõrgused/sügavused. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Planeeritud hoone planeeringualal on kuni kuus maapealse korrusega ja ühe maa-aluse korrusega ning kõrgusega kuni 23,5 m. Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP1 ning ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on II kasutusviis (majutushooned) ja IV kasutusviis (kogunemishooned). Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoone katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Põhja päästekeskusega. 1.6.9 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga avalikku kasutusse määramise vajadust või juurdepääsuservituudi määramise vajadust ei ole, kuna Mere tn 12 ja Mere tn 12a krundid liidetakse ja neile on juurdepääs Mere tänavalt. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Maa-ameti kaardirakenduse „1:400000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala hoonestusala kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala veevarustus lahendatakse vastavalt Loksa Haljastus OÜ „Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga Loksa linnas“ alusel. Piirkonnas on rajatud Loksa linna ühisveevärgitorustik ja -ühiskanalisatsioonitorustik. Krundile lubatav maksimaalne tarbitava veetarve teenuste maht (tarbimisvõimsus) on 63 m3/ööpäevas; 3,6 m3/tunnis. Krundi ühisveevärgi liitumispunkt on üheiveevärgi veetorustiku käänupunkt nr 53 positsioonil x=6605828.585;

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

y=596631.553; veetorustiku sügavus maapinnast 1,9 m. Liitumispunktist Mere tn 12a, Loksa linn krundi poole jäävate (rajatavate) torustike eest vastutab planeeringust huvitatud isik. Planeeritud veetorustiku lahendus on näidata Põhijoonisel. Veetorustik liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni rajada PN 10 PE survetorust. Kõik ühendused liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni peavad olema PE elektrikeevisliitmikega. Hoonesisesed torustikud vastavalt kehtivatele normidele. Veetorustiku rajamissügavus on 1,80 m toru peale. Vajadusel näha ette torustikele lisasoojustus. Krundi veetorustik kuni veemõõdusõlmeni survestada 10 bar survega. Survestamise juurde kutsuda Loksa Haljastus OÜ esindaja. Tuletõrjehüdrandi projekteerimisel arvestada Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Krundisisese veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub krundi veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Veevärgi lahenduse eel- ja tööprojekt tuleb enne liitumislepingu sõlmimist kooskõlastada Loksa Haljastus OÜ-ga. Projekti koosseisu kooskõlastamiseks esitada seletuskiri, välisvõrkude tehnovõrkude plaan ja veemõõdusõlme skeem. Kõik käesolevas tehnilistes tingimustes nõutud kooskõlastused peavad olema kirjalikud. Eel- ja tööprojekt esitada kooskõlastamiseks Loksa Haljastus OÜ-le digitaalselt. Liitumised näha ette vastavalt 15. veebruar 2023. a. vastu võetud „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“-ele. Liitumislepingu sõlmimiseks esitada muuhulgas majandus- ja taristuministri 14. aprill 2016. a. määruses nr. 34 „Topo- geodeetilisele uuringu ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõutele vastav teostusjoonis dwg formaadis. Teostusjoonisele märkida torustike paiknemine krundil, rajatud ja varem olemasolevate torustike pikkused, torustike dimensioonid, kaevude dimensioonid ning liitmike asukohad ja liitmike materjalid. Enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5 (viis) tööpäeva varem kokkulepitud ajal, kutsuda kohale OÜ Loksa Haljastus esindaja. Kaeveluba tuleb taotleda, kui liitumispunktid jäävad kaugemale kui 1 m kinnistu piirist. Krundil tarbitav vesi peab olema mõõdetud läbi ühe veearvesti. Enne liitumis- ja teenuslepingu sõlmimist ei ole lubatud kinnistul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid tarbida. Liitumis- ja teenuslepingu sõlmimata jätmisel toimunud tarbimise korral on tegemist omavolilise tarbimisega. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekt teostada vastavalt projekteerimisnormidele:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.); - EVS 835:2022 „Hoone Veevärk“; - EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“; - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“; - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“; - EVS-EN 14154-2:2005+A2:2011 „Veearvestid. Osa 2 Paigaldus ja kasutamistingimused“; - EVS-EN 12050-1:2015 „Reovee hoonesisesed ja -välised väikepumplad. Osa 1: Fekaale sisaldava reovee väikepumplad“.

1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Mere tänavalt mahasõiduga krundile planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala lähipiirkonnas on tagatud tuletõrjevesi 10 l/s kolme tunni jooksul ühisveevärgi veetorustiku baasil. Krundile lähim tuletõrjehüdrant nr 41 paikneb Nurme tn ja Metsa tn ristmikul ning hüdrant nr 42 paikneb Ranna tn ja Metsa tn ristmikul. Planeeringulahendus näeb ette uue tuletõrjehüdrandi rajamise planeerintud krundi kirde nurga lähedale Mere tn 13 maaüksuse vastas. Tagamaks hoone kustutamiseks vajalikku veevooluhulka ristkasutusega 30 l/s, mis on tagatud 3 tunni jooksul, on lisaks tuletõrje hüdrandile krundile planeeritud tuletõrje veevõtukoht, kus on tagatud veevooluhulk 20 l/s, mis on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:400000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala hoonestusala kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavalt Loksa Haljastus OÜ „Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga Loksa linnas“ alusel. Piirkonnas on rajatud Loksa linna ühisveevärgitorustik ja -ühiskanalisatsioonitorustik. Krundile lubatav maksimaalne tarbitava kanaliseerimine teenuste maht (tarbimisvõimsus) on 63 m3/ööpäevas; 3,6 m3/tunnis. Krundi ühiskanalisatsiooni võimalik liitumispunkt on reoveekaev 1-K1-8 (positsioonil x=:6605828.229; y=596630.930). Liitumispunktist Mere tn 12a, Loksa linn krundi poole jäävate (rajatavate) torustike eest vastutab planeeringust huvitatud isik. Planeeritud kanalisatsioonitorustiku lahendus on näidata Põhijoonisel. Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud. Krundi sisene isevoolne torustik kuni liitumispunktini tuleb projekteerida PP/PVC torudest, SN8. Hoonesisesed torustikud tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele normidele. Isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku paigaldamise mittevõimalikkusel näha ette krundile reoveepumpla ning survekanalisatsioonitorustik. Hoonete kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmägi ehk kõik allapoole paisutuskõrgust (s.t. keldrisse) paigaldatavad äravoolude ette tuleb paigaldada tagasilöögiklapp(-id). Kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,20 m toru peale. Vajadusel näha ette torustikele lisasoojustus. Krundisisese veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub krundi veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kanalisatsioonilahenduse eel- ja tööprojekt tuleb enne liitumislepingu sõlmimist kooskõlastada Loksa Haljastus OÜ-ga. Projekti koosseisu kooskõlastamiseks esitada seletuskiri ja välisvõrkude tehnovõrkude plaan. Kõik käesolevas tehnilistes tingimustes nõutud kooskõlastused peavad olema kirjalikud. Eel- ja tööprojekt esitada kooskõlastamiseks Loksa Haljastus OÜ-le digitaalselt. Liitumised näha ette vastavalt 15. veebruar 2023. a. vastu võetud „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“-ele. Liitumislepingu sõlmimiseks esitada muuhulgas majandus- ja taristuministri 14. aprill 2016. a. määruses nr. 34 „Topo- geodeetilisele uuringu ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõutele vastav teostusjoonis dwg formaadis. Teostusjoonisele märkida torustike paiknemine krundil, rajatud ja varem olemasolevate torustike pikkused, torustike dimensioonid, kaevude dimensioonid ning liitmike asukohad ja liitmike materjalid. Enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5 (viis) tööpäeva varem kokkulepitud ajal, kutsuda kohale OÜ Loksa Haljastus esindaja. Kaeveluba tuleb taotleda, kui liitumispunktid jäävad kaugemale kui 1 m kinnistu piirist. Enne liitumis- ja teenuslepingu sõlmimist ei ole lubatud kinnistul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid tarbida. Liitumis- ja teenuslepingu sõlmimata jätmisel toimunud tarbimise korral on tegemist omavolilise tarbimisega. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekt teostada vastavalt projekteerimisnormidele:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Keskkonnaministri määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ (vastu võetud 31. juuli 2019. a. nr. 31); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.); - EVS 835:2022 „Hoone Veevärk“; - EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“; - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“; - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“; - EVS-EN 14154-2:2005+A2:2011 „Veearvestid. Osa 2 Paigaldus ja kasutamistingimused“; - EVS-EN 12050-1:2015 „Reovee hoonesisesed ja -välised väikepumplad. Osa 1: Fekaale sisaldava reovee väikepumplad“.

1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringuala krundil tekkivad sademeveed on ettenähtud juhtida osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale ning osaliselt koguda liikluspindadele planeeritud sajuvee kanalisatsioonitorustikku ning vajadusel puhastada. Sajuvee kanalisatsioon tuleb projekteerida nii, et liigvett ei tohi juhtida üldjuhul linnatänava maaüksusele. Tulenevalt tänava sajuvetesüsteemi lõpplahendusest ja sajuvete vastuvõtlikusest tuleb planeeritud hoone katuselt, platsidelt ning teedelt

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

kogutud sademeveed juhitakse planeeritud sademeveetorustiku kaudu läbi nõuetekohase möödajooksuga liiva-ja õlipüüdurisse ja sealt edasi sademevee immutuskast. Valingvihmade korral, kui vooluhulgad ületavad liiva- ja õlipüüduri jõudlust, hakkab tööle esmalt liiva- ja õlipüüduri möödavool. Üleliigne sajuvesi juhtida planeeringuala haljasalale. Krundi sademevee- ja drenaazitorude edasisel projekteerimise tuleb arvestada vooluhulkadega. Edasise projekteerimise käigus täpsustada krundi sademevee kogused. Projekteerimisel valida immutusplokid piisava varuga, et kokku kogunud sajuvesi saaks ära immutatud piisava varuga. Sadevee torustik kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. Parklates vältida lume ladustamist ning näha ette vajadusel lume äravedu. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektripaigaldised: 0,4 kV maakaabelliin, 0,4 kV õhuliin ja liitumiskilp. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused 472639“ alusel. Planeeringualal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale, mille asukoht on võimalikult koormuskeskme läheduses, planeeritud tee ääres ning selle teenindamiseks on ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliinidega Harja:(Kotka) ja Aare:(Kotka) alajaamadest. Planeeritud alajaamast on ette nähtud uuele objektile välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud alajaama seina äärde 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on planeeritud maakaabliga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana kaitsevööndi ulatuses, alajaamale eraldi krunti (maaüksust) ei ole moodustatud. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse, kui need ei ole projekteerimisnormidega lubatud. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. Planeeritud liinide trassid, alajaamade ja transiit- ning liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projektiga. 1.7.6 Tänavavalgustus Mere tänava ääres on olemasolev tänavavalgustus, mis on rajatud 0,4 kV õhuliini baasil. Planeeringulahendus näeb Mere tänava äärde kergliiklustee rajamise, tänavavalgustusmastide ümber tõstmise ja 0,4 kV õhuliini asendamise 0,4 kV maakaabelliiniga. Projektlahendusega täpsustada täiendavate valgustusmastide lisamise vajadust. Tänavavalgustus lõplik lahendus lahendatakse eraldi projektidega, näiteks tänava remondi käigus. Olemasolevad üksikud tänavavalgustuse mastid õhuliinil likvideeritakse. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema (liiklus- )turvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC-paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial. Kaasaegse LED-valgustustehnoloogial tänavavalgustuse väljaehituse toetamine annab võimaluse luua energiasäästlik keskkond, mis ei hoia kokku vaid kulusid, vaid suurendab ka eelkõige piirkonna turvalisust. Näiteks energiakulu kokkuhoiuga saab töös hoida kõiki tänavavalgusteid, mitte neid energiakulu kokkuhoiu nimel üle ühe valgusti välja lülitama. Kuna planeeringuala asub Loksa sadama ja sadama navigatsioonimärgistuse mõju piirkonnas, siis tuleb projekteerimisel arvestada, et navigatsioonimärkide nähtavus ei halveneks tingituna planeeritavast lahendusest. Seetõttu tuleb kõikide merele paistavate valgustite (v.a. navigatsioonimärkide tulede) puhul kasutada valguslahendusi, mis välistaks valgusallikate nägemist merelt ja Loksa sadamast (Meresõiduohutuse seadus § 48 lõige 4). Projekteerimisstaadiumis tuleb hoonete välisvalgustus, teede ja parkimisalade valgustus lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendamaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal naaberkinnistuste ning selle ümbruses elavaid elanike ning valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid. Ümbritsevasse keskkonda sobivate valgustite asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti või selle eriosade projekti käigus.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal ja Mere tänava äärsel alal paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad sideliinirajatised: pinnases paiknevad sidekaabelliinid. Siderajatised planeeringualal on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38904032“ alusel. Telia Eesti AS-i sideehitiste (sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed) väljakanne, abinõude rakendamine sideehitiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”. Asenduseks ehitatavad sideehitised jäävad Telia Eesti AS-i omandisse. Sideehitiste kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tööde lõppedes esitada dokumentatsioon Telia ehitaja portaali geopank.elion.ee. Täiendav info nõuete kohta paikneb aadressil: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ Detailplaneeringuga on ette nähtud asukohad sideehitistele. Planeeritud sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana (sidekaevust LOK-014). Planeeritud hoonele on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada projekteerimisel KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritud/projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritud sõidutee alale. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1,0 m. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks tuleb taodelda täiendavad tehnilised tingimused. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sisevõrkude tehniline lahendus näha ette eraldi hoone tööprojekti kooseisus. Hoone sisevõrk tuleb projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (detailplaneering, ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu. Sidevõrguga liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. 1.7.8 Soojavarustus Planeeringuala asub väljaspool Loksa linna kaugküttepiirkonda. Planeeritud soojaveevarustus lahendatakse kaugküttevõrgu baasil vastavalt N.R. Energy OÜ poolt väljastatud „Soojustehnilised tingimused STT - 20240520-1“ alusel. Planeeritud hoone liitumiseks kaugküttevõrguga on planeeritud linna katlamajast olemasolevast magistraalsoojustrassist. Magistraaltrassile on vajalik täiendava hargnemiskaevu rajamine. Magistraaltrassiga liitumise täpne asukoht ja harundtrassi parameetrid täpsustakse projekteerimise käigus, kuna sõltub teiste tehnovõrkude asendist. Projekteerijal täpsustada planeeritud hoone soojuskoormused. Tsentraalse soojatrassiga liitumiseks ja projekteerimiseks tuleb tellida peale detailplaneeringu kehtestamist tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada N.R. Energy OÜ-ga. Soojusvõrkude ja sõlmede projektid kooskõlastada võrguettevõtjaga. Soojussõlmede projekteerimisel juhinduda Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu soovitustest. Hoone küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoone projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. vastu võetud määrusest nr. „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. Planeeritud krundi hoone küttevarustus on lubatud lahendada ka lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte puhul on lubatud ainult puuraugu(-de) baasil lahendus, kuna maakütte kollektortoru lahendusele ei ole krundil piisavalt ruumi. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektriõhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või - toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal:

- 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: - alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; - 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; - 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on:

- torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 kuni siseläbimõõduni, mis jääb alla 1000 mm, ning mis on paigaldatud sügavamale

kui 2 m, - 3 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m või

allmaakaeveõõnesse, - 5 m. Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Planeeringulahenduse järgi kasutatakse olemasolevaid puurkaeve ainult kastmisvee saamiseks. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeringualal nähakse ette tehnovõrkude servituudialad vastavalt tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke. Detailplaneeringu alal ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ühtegi Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat loodusobjekti, kuid alast lääne ehk mere pool piirnevad kinnistud III kategooria kaitsealuse liigi rand-seaherne elupaigaga. Keskkonnaameti hinnangul kasvab rand-seahernes rannaribal hajusalt ning eeldatavalt

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

planeeritav tegevus oluliselt ei kahjusta rand-seahernest. Ala ümbritsev Loksa rand on juba praegu suure kasutusega ning mõõdukas tallamine sobib liigile. Vajadusel rakendada meetmeid ohu minimaliseerimiseks nt rajada laudtee, vältimaks kaitstavale rand-seahernele tugevat tallumist. Planeeringualast edela suunas ca 0,8 km kaugusel asub Lahemaa rahvuspark (registrikood: KLO1000511), Lahemaa rahvuspargi Külaotsa sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101554), Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnuala (registrikood: RAH0000089) ja Lahemaa loodusala (registrikood: RAH0000601). Keskkonnaameti 13. detsember 2023. a. kirja nr. 6-5/23/23426-2 järgselt Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi kohaselt jäävad detailplaneeringu alal paiknevad maaüksused kogu ulatuses Läänemere ranna piiranguvööndisse ning asuvad osaliselt metsamaa kõlvikul. Rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (Looduskaitseseadus § 38 lõige 2). Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (Looduskaitseseadus § 38 lõige 3). Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Eelnevale tuginedes ei ole märgitud asukohta ehitamine kooskõlas kehtiva seadusega ning ehitustegevus antud asukohas ei ole kooskõlas ranna- ja kalda kaitse-eesmärkidega. Ehitustegevus ei saa olla vastuolus Looduskaitseseadusega. Loksa linna üldplaneeringuga on suurendatud mere ehituskeeluvööndit Valgejõe vasakkaldast linna piirini kuni Mere tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid, mille suhtes ehituskeeluvöönd ulatub olemasoleva merepooseima hoone välisseinani, samuti kavandatud supelranda teenindava ärihoone maakasutus. Suurendatud ehituskeeluvööndiga maa-aladel ühtib ranna ja kalda piiranguvööndi ulatus ehituskeeluvööndi ulatusega. Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lõike 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kaldajoone kõrgusväärtusest. Loksa linna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste püstitamine. Ranna ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada vaid detailplaneeringu alusel selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotledes ja juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik on. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritakse Mere tn 12 krundile ühe spa- hotell hoone rajamine olemasoleva Mere tn 12a maaüksuse ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala osaliselt Soome lahe ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punkt 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Soome lahe rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Väinamere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lõike 2 punkt 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Soome lahel 20 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna veekaitsevööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 20 meetrit). Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Planeeritud Mere tn 12 krunt ei asu veekaitsevööndist ning on sellest ca 42 m kaugusel. Planeeringualaga piirneva Soome lahe kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Jalgsi ja jalgrattaga avalik juurdepääs planeeringuala kallasrajale on tagatud piki Mere tn 14 maaüksusel asuvaid radasid. Eelnimetatud tingimuste tagamiseks täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Kallasrada asub Mere tn 12 krundist ca 57 m kaugusel.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Krundile on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmekäitleja juhistele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Lääneranna vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka linna ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Loksa Linnavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik liitmine peale detailplaneeringu kehtestamist:

Planeeringust huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uue katastriüksuse moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuste liitmine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.

2. Krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 3. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks.

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub planeeringust huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel. Planeeritud mahasõitude nähtavuste tagamine ja arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Tuletõrje hüdrandi ja veevõtukoha rajamine on tingimuslik enne hoone kasutusloa/-teatise taotlemist.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav krunt Mere tn 12 maaüksus.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

2. JOONISED

II maailmasõjas hukkunute ühishaud

KOOL

LASTEAED

SADAM

KAUPLUS

BUSS

TANKLA

BUSS

BUSS

LINNAVALITSUS

KAUPLUS

KAUPLUS

BUSS

PÄÄSTEKOMANDO

Loksa kirik

Loksa kirikuaia piirdemüür väravaga

loksa kirikuaed

Loksa autobussijaam

PLANEERITAV MAA-ALA

PLANEERITUD KINNISTU PIIR OLEMASOLEV ALAJAAM

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 v äljavõtet . 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

TINGMÄRGID

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

PLANEERITUD ALAJAAM

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

14.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 14

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

M 1 : 750 000

10 0 m

100 m

100 m

LOKSA LINNAVALITSUS

Loksa linn, Harju maakond DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

KULTUURIMÄLESTIS

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2

LOKSA LINNAVALITSUS

14.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 14

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Loksa linn, Harju maakond DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Geoalus OÜ poolt veebruar 20 24.a. koostatud "Mere tn 12" topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 24-G041. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR VEEKOGU PIIR

VUNDAMENT

KILLUSTIKKATTEGA TEE

PINNASTEE

METS

LIIVANE MAA-ALA

VALL, NÕLV VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

VÕRKAED

KIVI

PUITAED METALLAED

MUSTKATTEGA TEE

LIIKLUSMÄRK

MURU

ROHUMAA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

OKASPUU (KUUSK)

VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONITORU KANALISATSIOONIKAEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

SIDE KAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI PUITMASTIL

VEETORUSTIKU KAEV

PÜSTIKKRAAN (üldplaneeringuga on suurendatud ranna ehituskeeluvööndit kuni Mere RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

KALLASRADA (laius on lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist laevatatavatel veekogudel 10 m)

(ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m) VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (laius on rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest)

tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid)

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m)

p8 SA

p3 BUSS

SK IP

SK IP

1

85.6

89 .7

82.7

89 .8

p1 1

SA

p1 1

SA

LK

TVK

SK IP

200.0

67.4

81.6

4.0

10.0

4.0

4.0

4.0

20.0

10.0

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

LOKSA LINNAVALITSUS

14.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 14

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Loksa linn, Harju maakond DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE

PÕHIJOONISE 1. ESKIISLAHENDUS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhi joonise koostamisel on kasutatud Geoalus OÜ poolt veebruar 20 24.a. koostatud "Mere tn 12" topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 24-G041. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SPA-HOTELL HOONE VÕIMALIK ASUKOHT1

OLEMASOLEV LINNA TÄNAV

p17 SA PLANEERITUD SÕIDUAUTODE PARKLA

PLANEERITUD KERGLIIKLUS ALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU JA KAEV (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE MAAKAABELLIIN

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKAEVU- JA KANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

Hoonestusala ca 7550 m²

35 "MERE TN 12"

1 tk.

20...50% ÄK, 50...80% ÄM 23,5 m 6 / -1

9005 m²

3300 m²

1

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS, Harju maakond, töö nr. 24 - 14

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

ÄM MAJUTUSHOONE MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

4.3. KRUNDI EHITUSÕIGUS

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA

maa- pealne

maa-alune norma- tiivne

kavan- datud

Mere tn 12, ÄK / 20...50 0° - 45°, - Tänava kaitsevöönd, laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; Mere tn 12a ÄM / 50...80 viilkatus, - Planeeritud ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

lamekatus, - Planeeritud ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; pultkatus. - Planeeritud alajaam, kaitsevöönd ulatub 2 m kaugusele ümber seadme;

- Planeeritud 10 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, üldjuhul peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel; - Ranna ehituskeeluvöönd, üldplaneeringuga suurendatud; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek; - Ranna piiranguvöönd, laius on Soome lahe rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

Kokku 9.005 3.300 3.300 1 103 35

Parkimiskohtade arv Ehitiste suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)

103

Katusekalle, tüüp

Tulepü sivus - klass

35 TP1

Olemasoleva krundi aadress

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

23,5 (28,3)

Ehitiste suurim

lubatud arv krundil

3.300

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

9.005 3.300

Piirangud. Märkused

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

1

Krundi suurus

(m²)

Ehitiste suurim lubatud kõrgus

(abs.) Pos nr.

1 6 / -1

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

LIKVIDEERITUD OBJEKT

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m)

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

(ettepanek tänava rekonstrueerimiseks)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI SAJUVEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI SAJUVETE IMMUTUSPLOKI VÕIMALIK ASUKOHTSK IP

PLANEERITUD KRUNDI DREENITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI TEHNOLOOGILISE SAJUVEE KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD LIIVA-MUDAPÜÜDUR JA ÕLIPÜÜDURI VÕIMALIK ASUKOHT

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)aj

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 2 m)

PLANEERITUD LIITUMISKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜMBERTÕSTETAVA TÄNAVAVALGUSTI UUS VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI VÕIMALIK ASUKOHT

KALLASRADA (Laius on lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist laevatatavatel veekogudel 10 m)

(ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m) VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

(üldplaneeringuga on suurendatud ranna ehituskeeluvööndit kuni Mere RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid)

RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (laius on rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest)

VÕIMALUSEL SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Loksa linna üldplaneeringu maakasutusplaani väljavõtet, M 1 : 4000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

ETTEPANEKU JOONIS

TINGMÄRGID PLANEERITAV MAA-ALA

MUUTMISETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI

PLANEERITUD ÄRI-JA TEENINDUSETTEVÕTTE ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK,

Ä MAA-ALA

(üldplaneeringuga on suurendatud ranna RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

ehituskeeluvööndit kuni Mere tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid)

Ä

LOKSA LINNAVALITSUS

14.06.2024. a.

TÖÖ NR. 24 - 14

Loksa linn, Harju maakond DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE

26

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

3. KOOSKÕLASTUSED

27

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood

Tallinna tn 45 [email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457

74806 Loksa

Harju maakond

LOKSA LINNAVALITSUS

Terviseamet

[email protected]

Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

eskiislahenduse avalik väljapanek Meie 20.06.2024 nr 7-2/615

Loksa Linnavalitsus teatab - Loksa Linnavolikogu algatas 04. aprilli 2024 otsusega nr 19

detailplaneeringu Loksa linnas kinnistutel Mere tn 12 ja Mere tn 12a, koostaja arhitektuuribüroo

Dagopen OÜ. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek toimub

15. juulist 2024 – 14. augustini 2024 Loksa Linnavalitsuses. Detailplaneeringu eskiisi ja

lähteseisukohtade avaliku väljapaneku avalik arutelu toimub 21. augustil 2024 kell 11.00 Loksa

Linnavalitsuse saalis.

Planeeritav ala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 12, katastritunnus 42401:002:0027,

sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%, suurusega 3000 m² ja kinnistul Mere tn 12a,

katastritunnus 42401:001:0172 sihtotstarbega üldkasutatav maa 100% suurusega 6004 m² ja

lähiala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kinnistute liitmine, nende

sihtotstarbe muutmine ärimaaks, hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine,

müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate

nõuete seadmine. Ärimaa krundile määratakse ehituseõigus hotell-SPA rajamiseks. Antud DP

puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Loksa linna kodulehel www.loksalinn.ee ja Loksa

Linnavalitsuse I korruse teadete tahvlil aadressil Tallinna tänav 45. Loksa linnavalitsuses kohapeal

materjalidega tutvumiseks, küsimusteks ning ettepanekute tegemiseks võtke eelnevalt ühendust

telefonil 603 1253 ja +372 517 3114 ning e-posti aadressil [email protected]

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Värner Lootsmann

Loksa linnapea

Lisad:

1. Mere_tn12-12a_DP-Loksa-1k_20240618.asice

Aleksander Skolimowski

+372 565 2900, [email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: LOKSA LINNAVALITSUS Töö nr. 24 - 14

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 04. aprill 2024. a. nr. 136

Huvitatud isik: LARVIK CAPITAL OÜ Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Esindaja: Ants Haavel, juhatuse liige ........................................... 2024. a. nr. .......

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ........................................... 2024. a. nr. .......

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

ESKIISLAHENDUS Loksa linn, Harju maakond

Vaade Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistutele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, juuni 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 3 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 3 1.3 Loksa linna üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................. 5 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 5 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 7 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 9 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 12 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 17 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 19 1.10 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 19

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis ............................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 22 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 23 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 24 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 5 000 ......................................................... 25

3. KOOSKÕLASTUSED

3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 27 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 28

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Loksa Linnavolikogu otsus 04. aprill 2024. a. nr. 19 „Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning Lisa 1 „Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistutel Loksa linnas“ ja Lisa 2 „Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Larvik Capital OÜ (esindaja Ants Haavel, juhatuse liige). 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.08.2014. a., osaliselt 01.01.2015. a. ja

01.08.2017. a.). 4. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 5. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 6. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.10.2019. a.). 7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (Riigikogu seadus, 23.02.2023. a. otsus nr. 263. a.). 8. Harju maakonnaplaneering 2030+ (Rahandusministeeriumi käskkiri 09.04.2018. a. nr. 1.1-4/78). 9. Loksa linna üldplaneering (Loksa Linnavolikogu otsus 14. mai 2009. a. nr. 38). 10. Loksa Linnavalitsuse korraldus 09. november 2023. a. nr. 268 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

algatamine Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.“ Lisa „Loksa linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise skeem.“

11. Keskkonnaameti kiri 13. detsember 2023. a. nr. 6-5/23/23426-2 „Seisukoht Loksa linna Mere tn 12 ja 12a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“

12. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 28. veebruar 2024. a. nr. 14-3/638-1 „Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneering.“

13. Loksa Linnavolikogu otsus 04. aprill 2024. a. nr. 19 „Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Lisa 1 „Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistutel Loksa linnas.“ Lisa 2 „Loksa linna Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang.“ 14. Elektrilevi OÜ 06. mai 2024. a. „Tehnilised tingimused 472639.“

Lisa „Eskiis Mere tn 12.“ 15. N.R. Energy OÜ 20. mai 2024. a. „Soojustehnilised tingimused STT - 20240520-1.“ 16. Telia Eesti AS 02. juuni 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38904032.“

Lisa 1 „N22527 Üldskeem.“ 17. Loksa Haljastus OÜ 05. juuni 2024. a. „Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja

liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga Loksa linnas.“ Lisa 1 Väljavõtte 7. lehelt töö nr. TM-21-2013 “Loksa linna vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusmõõdistus”. Lisa 2 „Projekteeritava hüdranti asukohaskeem“. Lisa 3 „Veemõõdusõlme tehnilised tingimused“.

18. Geoalus OÜ poolt veebruar 2024.a. koostatud "Mere tn 12" topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 24-G041.

19. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Harju maakonnaplaneering 2030+ ja Loksa linna üldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused).

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Harju maakonnas määratud keskused ning nende hierarhia. Piirkondlikud keskused jagunevad Harju maakonnas eeslinnalisteks ja tagamaa keskusteks. Eeslinnaliste keskuste arendamine lähtub põhimõttest, et Tallinna ja tagamaa vahel peab edaspidi vähenema pendelränne. Tagamaa keskused on piirkondlikult olulised töö- ja teenuste tarbimise sihtkohad, kuid nende konkurentsivõime võrreldes eeslinnaliste keskuste arenguga on nõrgem. Kogu maakonnas kestliku arengu tagamiseks on oluline tugevdada tagamaa keskusi ja suurendada investeeringuid töökohtade tekkeks ja kohapealsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Tagamaa piirkondlikeks keskusteks on sh. ka Loksa linn. Maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse järgseid linnalise asustusega alasid, kus on olemas nii tehniline taristu, logistilised ühendused kui ka piirkonna parim tööjõupotentsiaal. Maalises asustuses ja väiksemates keskustes on oluline soodustada mikro- ja väikeettevõtluse arengut, mis tagaks elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu. Tähelepanu vajavad tööaegadega arvestavad ühistranspordiühendused, sh. nõudetransport ettevõtlusaladel, mis paiknevad keskuste äärealadel või tagamaal. Elamute läheduses tuleb arendada kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, samuti büroo- ja kontoripindu, millega ei kaasne häirivat mõju ümbritsevale tundlikule elukeskkonnale. Arendada edasi olemasolevaid potentsiaali omavaid tööstus- ja logistikaalasid ning piirkondi, kus on olemas juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiit-koridoridega (maanteede ja raudteedega), nt. Loksa linna sadama piirkond jne. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning selle kohaselt ei asu Mere tn 12 ja Mere tn 12a kinnistud rohevõrgustiku alal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Käesoleva detailplaneeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Planeeringualal kehtib Loksa Linnavolikogu 14. mai 2009. a. otsusega nr. 38 kehtestatud Loksa linna üldplaneering. Planeerimislahenduse põhimõtteks on toetada Loksa linna arengut lähtuvalt olemasolevatest arengueeldustest ning võimalusest kujuneda arvestatavaks aastaringse tegevusega kuurortlinnaks Lahemaa Rahvuspargi südames. Lahendus toetab linnakeskuse arengut praeguses asukohas ja käsitleb peatänavana jätkuvalt Tallinna tänavat Valgejõe silla ja Posti tänava vahel. Linna keskväljaku võimaliku alana koos laululavaga käsitletakse Tallinna tänava ääres linnavalitsuse hoone vastas asuvat hoonestamata haljasala. Planeeringuga antakse ettepanek mereäärse ala arendamiseks kuurorditsoonina, samuti on kavandatud uute elamualade rajamise võimalus linna lõunaossa. Algatatav detailplaneering ei ole üldplaneeringu kohane ning teeb ettepaneku selle muutmiseks. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalas. LOKSA visioon - avatud, puhta ja mitmekesise looduse, turismi soosiv, meelelahutust ja sportimisvõimalusi pakkuv Põhja-Eesti väikelinn. Linnaruumis on elamu- ja puhkepiirkondade laiendamise vajadus. Turismi eesmärgiks on: puhta looduse, omanäolise kultuurimaastiku ja aktiivse puhke- ja sportimisvõimalustega turismikeskus. Üldplaneeringu arvamusküsitluse kokkuvõttest tulenevalt leiab 68.8% vastanutest, et mereäärsele metsaalale tuleks rajada kuurordihooneid ning 12% leiab, et tuleks rajada eramuid. Seega 80.8% arvamusküsituses osalenutest leiavad, et mereäärsele metsaalale võib tulla hoonestus. Planeerimislahenduse põhimõtteks on toetada Loksa linna arengut lähtuvalt olemasolevatest arengueeldustest ning võimalusest kujuneda arvestatavaks aastaringse tegevusega kuurortlinnaks Lahemaa Rahvuspargi südames. Planeeringuga antakse ettepanek mereäärse ala arendamiseks kuurorditsoonina, samuti on kavandatud uute elamualade rajamise võimalus linna lõunaossa. Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. Vee-ja kanalisatsiooni torustike valmidus on planeeritava maaüksuse piiril olemas. Ehitusõiguse määramine linna territooriumil toimub eranditult läbi detailplaneeringute. Esimeses järjekorras on vaja koostada detailplaneeringud jõe- ja mereäärsete puhkealade maakasutuse ja ehitustingimuste täpsustamiseks. Vastavalt Muinsuskaitseameti ettepanekule on üldplaneeringuga tehtud ettepanek Nõmme linnaosa määratlemiseks miljööväärtusliku hoonestusalana. Soovitav on koostada täiendavad ehitamise ja maakasutuse tingimused alale, et tagada linnaosa ajalooline planeeringu struktuur ja traditsiooniline hoonestus. Loksa linna arengukavast kohaselt on Loksa linna keskkonna põhiväärtusteks on selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud on koondunud linnakeskuse ümber ja väikeelamud peaasjalikult Nõmme linnaossa mere pool Valgejõge. Kaht peamist elamuala eraldab ja seob Valgejõe kallastel paiknev roheala koos parkmetsaga. Loksa linnaehituslik väärtus seisneb unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö maastikulises põimumises, mis loob eeldused kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks. Loksa on kujunemas mitmekesisemaks tööhõivet pakkuvaks keskuseks. Loksa sobib suurepäraselt näiteks ka terviseturgutusteenuste osutamiseks. Aegade jooksul on puhkepiirkonnaks kujunenud asula lääne- ja edelaosa, mida kasutavad lisaks kohalikule elanikkonnale ka Loksa külastajad. Puhkeala koosseisu kuuluvad linnaga vahetult külgnevad marja- ja seenerikkad metsad. Nimetatud väärtused annavad Loksale suurepärased eeldused saada turismi sihtkohaks ja taas tunnustatud puhkepiirkonnaks nagu see oli enne II maailmasõda… Turismi arendamisele aitaks ka suuresti kaasa majutuskohtade ja hotelli rajamine linna…

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Terviseturismi arendamisele aitaks kaasa lisaks praegu pakutavale taastusravile ravi- ja heaolu veekeskuse rajamine… Puhkepiirkonnas on võimalik arendada mitmekülgselt puhketurismi. Perspektiivseks puhkepiirkonnaks on rannalõigud, mis jäävad Mere tänava ja supelranna vahelisele alale ning Loksa-Suurpea tee äärde. Puhketurismi edendamiseks tuleks parandada rannaäärset infrastruktuuri, rajada näiteks promenaad, jahtide randumise kai. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud kehtivat üldplaneeringut arvestades; arvestatud on ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 LOKSA LINNA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Loksa linna üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringust huvitatud isiku taotluse alusel planeeritud hoonestusala ja juurdepääsuteede ulatuses. Tegemist on kehtestatud Loksa linna üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2 tähenduses. Samuti tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek Loksa linna üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmiseks. Juhtotstarbe muutmine on vajalik, et võimaldada planeeringualal mitmekesisema kasutusega arendus-, puhke- kui ka ettevõtlus tegevust. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõige 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Loksa linna üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi ja juhtotstarbe osas. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Loksa linna üldplaneeringust, kus Mere tn 12 maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning maakasutuse juhtotstarve on supelranda teenindava äriehitise maa ja Mere tn 12a maaüksuse maakasutuse juhtotstarve on parkmetsa maa. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Loksa linna üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksustele ühe hotell-spa hoonega krundi rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Mere tn 12 maaüksusel määratud supelranda teenindava äriehitise maa ja Mere tn 12a maaüksusel parkmetsa maa juhtotstarve ning ala asub ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringuga on suurendatakse mere ehituskeeluvööndit Valgejõe vasakkaldast linna piirini kuni Mere tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid, mille suhtes ehituskeeluvöönd ulatub olemasoleva merepooseima hoone välisseinani, samuti kavandatud supelranda teenindava ärihoone maakasutus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on mererannal ehituskeeluvöönd kuni Mere tänavani. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Loksa linna üldplaneeringus ei ole korduva üleujutusega ala piir määratud, seega loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva Looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Mere tn 12a maaüksus jääb Soome lahe ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Mere tn 12 krundile hoonestusala hotell-spa ja seda teenindavate teede ja tehnovõrkude rajamiseks, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Soome lahte ega selle kallast, kuna Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksustele planeeritud hoonestusala järgib ehituskeeluvööndis varem asunud randa teenindanud ärihoone asukohta. Arvestades juba varasemalt endise randa teenindanud ärihoone ehitus- ja majandustegevuse mõjuga, siis asukohta kaasaegse hooneloomine ei mõjuta täiendavalt ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub osaliselt üldplaneeringuga Mere tn 12a maaüksusel suurendatud ehituskeeluvööndis. Mere tn 12 maaüksus jääb väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Kõnealustel maaüksusel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 13. detsember 2023. a. nr. 6-5/23/23426-2 on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused liigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevate liikluspindadele planeeritud tänavat ja juurdepääsuteid, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-alal läheduses likvideeritakse endise ärihoone vundament ning seda teenindanud rajatised, mille asemele rajatakse avalikkusele suunatud teenuseid osutav hotell- spaa hoone ning koostöös kohaliku omavlitsusega korrastakse lähi maa-ala.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal, kuna planeeringulahendus täiendavaid (majandus-)tegevusi seal ette ei näe. Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt.

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Detailplaneeringu alal ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ühtegi Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat loodusobjekti, kuid alast lääne ehk mere pool piirnevad kinnistud III kategooria kaitsealuse liigi rand-seaherne elupaigaga. Keskkonnaameti hinnangul kasvab rand-seahernes rannaribal hajusalt ning eeldatavalt planeeritav tegevus oluliselt ei kahjusta rand-seahernest. Ala ümbritsev Loksa rand on juba praegu suure kasutusega ning mõõdukas tallamine sobib liigile. Planeeringuala krunt on valdavalt kaetud metsamaaga, mille keskel asuvad varasemalt rajatud hoonevundament, teed ja parkimiskohad ning kasutusest väljas tehnovõrgud. Krundi mereranna poolne külg on liivane maa. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritud hoonestusalal lubatud puude raie hoone, teede ja tehnovõrkude ümbruses, mille maht selgub täpsemalt projekteerimise ja ehitamise käigus. Kuigi kõrghaljastuse osakaal on planeeringualal valdav, tuleb väljaspool hoonestusala ja tee-maad kõrghaljastus säilitada maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lõige 2), mis tähendab looduskoosluste säilitamist. Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala Mere tn 12a maaüksuse idapoolse maapinna kõrgus jääb vahemikku +4,4...+4,7 m/abs ja läänepoolsel küljel astanguga kuni +1,9...+4,5 m/abs. Üldiselt on planeeringuala lauge tõusuga ida suunas. Planeeringuala hoonestusala on planeeritud +2,1....+4,8 m kõrguse vahemikku Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest hoonestusala on planeeritud endiste hoonete vundmendi varemele, liikluspindade ja rajatiste asukohta. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritavatel maaüksustel on valdavateks kõlvikuteks määratud metsamaa 5669 m² ja muu maa 3335 m². Mere tn 12 ja Mere tn12a maaüksuste maakorraldusliku liitmise ja hoonestuse püstitamise järgselt väheneb krundil metsamaa kõlviku osakaal ja suureneb ranna ehituskeeluvööndisse jääv õuemaa kõlviku osakaal. Metsamaa kõlviku senine pindala 5669 m² asendub muu maa kõlvikuga, seega ranna ehituskeeluvööndisse jääva muu maa kõlviku osakaal suureneb ca 270%. Täpsem kõlvikute osakaal selgub pärast katastrimõõdistamist ja maaüksuste moodustamist. Arvestades planeeringualaga piirneva Mere tn 14 maaüksuse metsamaa osakaalu on planeeringualal metsamaa kõlviku pind suhteliselt väike, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava alale on tagatud juurdepääs külgnevalt linnatänavalt, millelt rajatakse juurdepääsuteed kuni hoonestusalani. Uued juurdepääsuteede on kattuvalt planeeritud praeguste liikluspindadega. Juurdepääsuteed jäävad hoonestusalast tänava suunas, sisemaa poole. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord planeeringust huvitatud isiku poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada tänava maa-alal ja hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalal, kuhu üldplaneeringuga on määratud supelranda teenindava äriehitise maa ja parkmetsa maa juhtotstarbe. Loksa linn on suhteliselt tihedalt asustatud hoonestusega, kus suur osa Loksa linna majapidamistest on koondunud ajalooliselt nii riigimaantee kui kohalike tänavate äärde. Mere tn 12 krundile planeeritud hoonestusalast lähim merepoolne hoone asub ca 105 m kaugusel põhja suunal Mere tn 8 maaüksusel (tunnus 42401:002:0480) ning nende vahele jääb rnna männikuga liivase ranna-alaga Mere tn 14 maaüksus (tunnus 42401:001:0169). Mere tn 8 maaüksuse hoonestus jääb merest ca 95 m kaugusele. Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetele tuginedes asub piirkonna ajalooline hoonestus asub samuti eelnimetatud naaber maaüksustel. Planeeritud ärimaa krundi hoonestusala on kujundatud ehituskeeluvööndis varem rajatud hoone vundamendi baasil. Planeeritud Mere tn 12 krundi hoonestusala ja juurdepääsuteed paiknevad linnatänava lähedal, mistõttu nii Mere tn 12 krundile ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Harju maakonnas Loksa linnas asuvaid Mere tn 12 (katastritunnus 42401:002:0027, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 3000 m², registriosaga nr. 14604702) ja Mere tn 12a (katastritunnus 42401:001:0172, sihtotstarve üldkasutatav maa100%, pindala 6004 m², registriosaga nr. 23884250) maaüksusi. Maapind Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksustel on küll tasane, kuid langeb ühtlaselt mere suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 3,2...4,8 m/abs, läänepoolsel nõlva all 1,9...2,4 m/abs, st. kõrguste vahe ca 90 m peale on ca 2,9 m.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Planeeringualal ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ühtegi looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat loodusobjekti, kuid alast lääne ehk mere pool piirnevad kinnistud III kategooria kaitsealuse liigi rand-seaherne elupaigaga. Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal või väärtuslikult maastikul. Planeeringuala asub maa-alal, millele ulatuvad Soome lahe veekaitsevöönd, ranna ja kalda ehituskeelu ning piiranguvöönd. Olemasolev ehitised asuvad osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Teadaolevalt muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad. Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Maa-ameti andmetel on Mere tn 12 maaüksuse kõlvikuline koosseis: metsamaa 734.0 m² ja muu maa 2266.0 m² ning Mere tn 12a maaüksuse kõlvikuline koosseis: metsamaa 4935.0 m² ja muu maa 1069.0 m². Planeeringuala piirneb põhjas, läänest ja lõunast parkmetsalise männikuga ning ranna poolt liivase maa-alaga. Ida poolt külgneb tänava maaga ning teisel poolt tänavat asuvad hoonestatud elamumaa maaüksused.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, juuni 2024) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringuala on osaliselt kaetud parkmetsaga, millel asub vana vundmanet ja rajatised. Rannapoolne äära on liivane-maa. Mere tn 12 maaüksusel asub Ehitisregistri andmetel vundament (Ehitisregistri kood: 220565968, ehitisealune pind 201.0 m²). Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksustele on varasemalt rajatud juurdepääsutee koos parkimiskohtadega. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala maaüksused piirnevad läänest 11284 Mere tänav maaüksusega (tunnus 42401:002:0014, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 19101.0 m²) ning põhjast, läänest ja lõunast Mere tn 14 maaüksusega (tunnus 42401:001:0169, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 202746.0 m²). Ida pool Mere tänavat külgneb planeeringuala Mere tn 13 maaüksusega (tunnus 42401:002:0380, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1618.0 m²), Mere tn 15 maaüksusega (tunnus 42401:002:0520, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1230.0 m²), Mere tn 17 maaüksusega (tunnus 42401:002:0440, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2258.0 m²) ja Mere tn 19 maaüksusega (tunnus 42401:002:0003, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 897.0 m²). 1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Mere tn 12a maaüksus külgneb ida poolt Mere tänavaga, millelt on olemasolev mahasõit maaüksusele. Kuna Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksused liidetakse, siis juurdepääsuservituudi määramise vajadust ei planeerita. Planeeringualale nähakse ette olemasoleva mahasõidu rekonstrueerimine ja täiendavate mahasõitude rajamine. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub Loksa linna keskmes, ca 1,2 km kaugusel piki linna tänavaid.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala maaüksustel kulgevad elektrivarustuse 0,4 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabelliin ja liitumiskilp, side maakaabelliin ning lokaalsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Loksa linna üldplaneering (Loksa Linnavolikogu otsus 14. mai 2009. a. nr. 38); - Ranna või kalda piiranguvöönd (laius on Väinamere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m); - Ranna või kalda ehituskeeluvöönd (üldplaneeringuga on suurendatud ranna ehituskeeluvööndit kuni Mere tänavani,

millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid, mille suhtes ehituskeeluvöönd ulatub olemasoleva merepooseima hoone välisseinani, samuti kavandatud supelranda teenindava ärihoone maakasutus);

- Mere tänava kaitsevöönd (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit); - 0,4 kV elektri maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit,

puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 m selle projektsioonist); - Side maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge).

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. 2. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 3. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 4. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 5. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 7. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 8. Maaüksuste külgneval rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-

42) ja maaüksuste sihtotstarvetest. 1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringualaga külgnevaid detailplaneeringuid ei ole. Planeeringualast ca 300 m põhja pool on koostatud „Mere tn 4 ja osaliselt Mere tn 14 ning lähiala detailplaneering“ (kehtestatud 24. august 2015. a.), mille koostamise eesmärk oli sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Loksa spordihoone rajamiseks. Tänaseks ei ole detailplaneeringut uute ehitiste osas ellu viidud. Planeeringualast ca 450 m lõuna pool on koostatud „Loksa linna Mere tn 18 kinnistu detailplaneering“ (kehtestatud 17. juuni 2021. a.), mille koostamise eesmärk oli ehitusõiguse määramine, maa-ala väikeelamu kruntideks jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine. Tänaseks on planeering realiseeritud maaüksuste moodustamisega ning elektrivarustuse rajamisega. Muus osas ei ole planeeringutellu viidud. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksuste maakorralduslik liitmine, sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine Loksa linnas sobiva hotell-SPA rajamiseks, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine keskkonda - kerge, ratsionaalne ja looduslikku keskkonda arvestav arhitektuurikäsitlus. Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud asustusmustrit - hoonete, teede, rohumaade omavahelist paigutust. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uus hoone peab sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Planeeringualale on kavandatud endise randa teenindava ärihoone (vundamendi) baasil ühe hotell-spa hoone rajamine. Planeeringuala krunt jääb kasutusse ärimaa krundina. Plaanil kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. Krundi piiri merepoolne piiriettepanek on põhimõttelise eesmärgiga. Piiri täpne kulgemine ja krundi pindala täpsustatakse peale sadamarajatiste väljaehitamist ning täiendavate katastrimõõdistamise toiminguid. 1.6.1 Krundijaotus Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksuste liitmine üheks ärimaa krundiks ning määrata uutele krundile ehitusõigus ning hoonestusala. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Mere tn 12 9005 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 20%...50%, Majutushoone maa, ÄM 50%...80%

Ärimaa 100%

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 9005 m2 2. Suurim ehitisealune pind - 3300 m2

3. Planeeritud maaüksusi - 2 4. Planeeritud krunte - 1

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Mere tn 12 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 ärihoone: hotell, spaa, restoran). Lubatud suurim ehitisealune pind - 3300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 23,5 m kaubandus- või ärihoonel. Hoonete lubatud suurim korruselisus - 6 / -1

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värvitud kiudtsement plaat, värvitud plekk,

rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus. Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk. Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat.

1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Käesoleval planeeringualal on Mere tn 12 ja Mere tn 12a maaüksused liidetud 1-ks (üheks) kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa ning majutushoone maa krundiks. Krundile on määratud ehitusõigus ühe hotell-spa hoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid, välja arvatud ranna ehituskeeluvööndisse jäävas osas, kus ehitustegevus ja maastikukujundus peab olema kooskõlas Looduskaitseseadusega. Uute hoone täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Krundile märgitud hoonestusala on määratud lähtuvalt krundi asukohast planeeringualal ja selle looduslikest tingimustest. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoone võimalik asukoht planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Soovitav on paigutada hoonestus nii, et säiliks rohkem olemasolevaid kasvujõus puid kogu planeeritaval alal. Krundile rajatakse hoone vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurusest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Erinevus hoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. Hoone välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud või muud moodi töödeldud voodrilaud), kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Käesolev planeeringuala ei asu radooniohtlikul alal, vaid normaalse radioonisisaldusega alal. Radooniohtlikud alad Eestis on ära määratud EVS Standardis 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Madala ja normaalse radoonisisalsusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, kuid kõrge või ülikõrge puhul on nõutavad. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii 20-60 m² ehitisteatise kui üle 60 m² ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Alla 20 m² väikehooned on lubatud rajada ning nende rajamisel ei ole selle hoone arv ja ehitisealune pind arvestatud planeeringuga määratud ehitusõiguse hulka. 1.6.4 Piirded Kavandatud ehitusõigusega krundi hoonestusala või krundi osa (näiteks valvega parkla) võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Täiendavate piirete kavandamisel eelistada piiretena kivi-, metall- ja puitaedu või haljaspiiret. Piirde lubatud kõrgus on ärimaa kruntidel kuni 2,0 m maapinnast. Läbipaistmatuid aedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb linnatänavaga Mere tänav. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, suhteliselt rahulik, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeringuala paikneb osaliselt asulasisese tänava kaitsevööndis. Tänava kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Tänava kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Loksa Linnavalitsuse nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 3. Planeeringulahendus näeb ette planeeringualale olemasoleva mahasõidu rekonstrueerimist ning uute mahasõitude rajamist. Lisaks mahasõitudele on planeeritud juurdepääsuteed, kergliiklusteed ja parkimis-alad Planeeringuala juurdepääsutee projektkiiruse lähtetase on 30 km/h, millele vastavalt on planeeritud teede parameetrid: juurdepääsu katend 6,0 m laiune ja kõnnitee katendi laius on kuni 3,0 m. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Mere tänava rekonsutrueerimiseks katendi laiusega 6,0 m. Planeeringualaga külgneva linnatänava läänepoolsesse serva on planeeritud (kergliikuse) kõnnitee, mille arvestuslik katendi laius on kuni 3,0 m. Sõiduautode parkimine on lubatud krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Täiendavate parkimiskohtade vajadus lahendatakse Loksa Linnavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku koostöös. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida linnatänava alusele maaüksusele, sh tänava koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tänava kaitsevööndis, tuleb esitada Loksa Linnavalitsusele nõusoleku saamiseks. Planeeritud krundi liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või projektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu aluseks on olemasolevad planeeritava maa-ala kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonest ja naaberkruntidelt eemale. Tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkinnistutele. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus koos kõrgusmärkide määramisega antakse hoone, teede ja platside ehitusprojektide käigus, kui on teada uute hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning kruntidele projekteeritud trasside täpsed paiknemised ja kõrgused/sügavused. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Planeeritud hoone planeeringualal on kuni kuus maapealse korrusega ja ühe maa-aluse korrusega ning kõrgusega kuni 23,5 m. Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP1 ning ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on II kasutusviis (majutushooned) ja IV kasutusviis (kogunemishooned). Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoone katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Põhja päästekeskusega. 1.6.9 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga avalikku kasutusse määramise vajadust või juurdepääsuservituudi määramise vajadust ei ole, kuna Mere tn 12 ja Mere tn 12a krundid liidetakse ja neile on juurdepääs Mere tänavalt. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Maa-ameti kaardirakenduse „1:400000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala hoonestusala kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala veevarustus lahendatakse vastavalt Loksa Haljastus OÜ „Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga Loksa linnas“ alusel. Piirkonnas on rajatud Loksa linna ühisveevärgitorustik ja -ühiskanalisatsioonitorustik. Krundile lubatav maksimaalne tarbitava veetarve teenuste maht (tarbimisvõimsus) on 63 m3/ööpäevas; 3,6 m3/tunnis. Krundi ühisveevärgi liitumispunkt on üheiveevärgi veetorustiku käänupunkt nr 53 positsioonil x=6605828.585;

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

y=596631.553; veetorustiku sügavus maapinnast 1,9 m. Liitumispunktist Mere tn 12a, Loksa linn krundi poole jäävate (rajatavate) torustike eest vastutab planeeringust huvitatud isik. Planeeritud veetorustiku lahendus on näidata Põhijoonisel. Veetorustik liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni rajada PN 10 PE survetorust. Kõik ühendused liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni peavad olema PE elektrikeevisliitmikega. Hoonesisesed torustikud vastavalt kehtivatele normidele. Veetorustiku rajamissügavus on 1,80 m toru peale. Vajadusel näha ette torustikele lisasoojustus. Krundi veetorustik kuni veemõõdusõlmeni survestada 10 bar survega. Survestamise juurde kutsuda Loksa Haljastus OÜ esindaja. Tuletõrjehüdrandi projekteerimisel arvestada Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Krundisisese veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub krundi veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Veevärgi lahenduse eel- ja tööprojekt tuleb enne liitumislepingu sõlmimist kooskõlastada Loksa Haljastus OÜ-ga. Projekti koosseisu kooskõlastamiseks esitada seletuskiri, välisvõrkude tehnovõrkude plaan ja veemõõdusõlme skeem. Kõik käesolevas tehnilistes tingimustes nõutud kooskõlastused peavad olema kirjalikud. Eel- ja tööprojekt esitada kooskõlastamiseks Loksa Haljastus OÜ-le digitaalselt. Liitumised näha ette vastavalt 15. veebruar 2023. a. vastu võetud „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“-ele. Liitumislepingu sõlmimiseks esitada muuhulgas majandus- ja taristuministri 14. aprill 2016. a. määruses nr. 34 „Topo- geodeetilisele uuringu ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõutele vastav teostusjoonis dwg formaadis. Teostusjoonisele märkida torustike paiknemine krundil, rajatud ja varem olemasolevate torustike pikkused, torustike dimensioonid, kaevude dimensioonid ning liitmike asukohad ja liitmike materjalid. Enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5 (viis) tööpäeva varem kokkulepitud ajal, kutsuda kohale OÜ Loksa Haljastus esindaja. Kaeveluba tuleb taotleda, kui liitumispunktid jäävad kaugemale kui 1 m kinnistu piirist. Krundil tarbitav vesi peab olema mõõdetud läbi ühe veearvesti. Enne liitumis- ja teenuslepingu sõlmimist ei ole lubatud kinnistul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid tarbida. Liitumis- ja teenuslepingu sõlmimata jätmisel toimunud tarbimise korral on tegemist omavolilise tarbimisega. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekt teostada vastavalt projekteerimisnormidele:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.); - EVS 835:2022 „Hoone Veevärk“; - EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“; - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“; - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“; - EVS-EN 14154-2:2005+A2:2011 „Veearvestid. Osa 2 Paigaldus ja kasutamistingimused“; - EVS-EN 12050-1:2015 „Reovee hoonesisesed ja -välised väikepumplad. Osa 1: Fekaale sisaldava reovee väikepumplad“.

1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Mere tänavalt mahasõiduga krundile planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala lähipiirkonnas on tagatud tuletõrjevesi 10 l/s kolme tunni jooksul ühisveevärgi veetorustiku baasil. Krundile lähim tuletõrjehüdrant nr 41 paikneb Nurme tn ja Metsa tn ristmikul ning hüdrant nr 42 paikneb Ranna tn ja Metsa tn ristmikul. Planeeringulahendus näeb ette uue tuletõrjehüdrandi rajamise planeerintud krundi kirde nurga lähedale Mere tn 13 maaüksuse vastas. Tagamaks hoone kustutamiseks vajalikku veevooluhulka ristkasutusega 30 l/s, mis on tagatud 3 tunni jooksul, on lisaks tuletõrje hüdrandile krundile planeeritud tuletõrje veevõtukoht, kus on tagatud veevooluhulk 20 l/s, mis on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:400000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala hoonestusala kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavalt Loksa Haljastus OÜ „Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga Loksa linnas“ alusel. Piirkonnas on rajatud Loksa linna ühisveevärgitorustik ja -ühiskanalisatsioonitorustik. Krundile lubatav maksimaalne tarbitava kanaliseerimine teenuste maht (tarbimisvõimsus) on 63 m3/ööpäevas; 3,6 m3/tunnis. Krundi ühiskanalisatsiooni võimalik liitumispunkt on reoveekaev 1-K1-8 (positsioonil x=:6605828.229; y=596630.930). Liitumispunktist Mere tn 12a, Loksa linn krundi poole jäävate (rajatavate) torustike eest vastutab planeeringust huvitatud isik. Planeeritud kanalisatsioonitorustiku lahendus on näidata Põhijoonisel. Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud. Krundi sisene isevoolne torustik kuni liitumispunktini tuleb projekteerida PP/PVC torudest, SN8. Hoonesisesed torustikud tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele normidele. Isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku paigaldamise mittevõimalikkusel näha ette krundile reoveepumpla ning survekanalisatsioonitorustik. Hoonete kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmägi ehk kõik allapoole paisutuskõrgust (s.t. keldrisse) paigaldatavad äravoolude ette tuleb paigaldada tagasilöögiklapp(-id). Kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,20 m toru peale. Vajadusel näha ette torustikele lisasoojustus. Krundisisese veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub krundi veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kanalisatsioonilahenduse eel- ja tööprojekt tuleb enne liitumislepingu sõlmimist kooskõlastada Loksa Haljastus OÜ-ga. Projekti koosseisu kooskõlastamiseks esitada seletuskiri ja välisvõrkude tehnovõrkude plaan. Kõik käesolevas tehnilistes tingimustes nõutud kooskõlastused peavad olema kirjalikud. Eel- ja tööprojekt esitada kooskõlastamiseks Loksa Haljastus OÜ-le digitaalselt. Liitumised näha ette vastavalt 15. veebruar 2023. a. vastu võetud „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“-ele. Liitumislepingu sõlmimiseks esitada muuhulgas majandus- ja taristuministri 14. aprill 2016. a. määruses nr. 34 „Topo- geodeetilisele uuringu ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõutele vastav teostusjoonis dwg formaadis. Teostusjoonisele märkida torustike paiknemine krundil, rajatud ja varem olemasolevate torustike pikkused, torustike dimensioonid, kaevude dimensioonid ning liitmike asukohad ja liitmike materjalid. Enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5 (viis) tööpäeva varem kokkulepitud ajal, kutsuda kohale OÜ Loksa Haljastus esindaja. Kaeveluba tuleb taotleda, kui liitumispunktid jäävad kaugemale kui 1 m kinnistu piirist. Enne liitumis- ja teenuslepingu sõlmimist ei ole lubatud kinnistul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid tarbida. Liitumis- ja teenuslepingu sõlmimata jätmisel toimunud tarbimise korral on tegemist omavolilise tarbimisega. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekt teostada vastavalt projekteerimisnormidele:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Keskkonnaministri määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ (vastu võetud 31. juuli 2019. a. nr. 31); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.); - EVS 835:2022 „Hoone Veevärk“; - EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“; - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“; - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“; - EVS-EN 14154-2:2005+A2:2011 „Veearvestid. Osa 2 Paigaldus ja kasutamistingimused“; - EVS-EN 12050-1:2015 „Reovee hoonesisesed ja -välised väikepumplad. Osa 1: Fekaale sisaldava reovee väikepumplad“.

1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringuala krundil tekkivad sademeveed on ettenähtud juhtida osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale ning osaliselt koguda liikluspindadele planeeritud sajuvee kanalisatsioonitorustikku ning vajadusel puhastada. Sajuvee kanalisatsioon tuleb projekteerida nii, et liigvett ei tohi juhtida üldjuhul linnatänava maaüksusele. Tulenevalt tänava sajuvetesüsteemi lõpplahendusest ja sajuvete vastuvõtlikusest tuleb planeeritud hoone katuselt, platsidelt ning teedelt

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

kogutud sademeveed juhitakse planeeritud sademeveetorustiku kaudu läbi nõuetekohase möödajooksuga liiva-ja õlipüüdurisse ja sealt edasi sademevee immutuskast. Valingvihmade korral, kui vooluhulgad ületavad liiva- ja õlipüüduri jõudlust, hakkab tööle esmalt liiva- ja õlipüüduri möödavool. Üleliigne sajuvesi juhtida planeeringuala haljasalale. Krundi sademevee- ja drenaazitorude edasisel projekteerimise tuleb arvestada vooluhulkadega. Edasise projekteerimise käigus täpsustada krundi sademevee kogused. Projekteerimisel valida immutusplokid piisava varuga, et kokku kogunud sajuvesi saaks ära immutatud piisava varuga. Sadevee torustik kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. Parklates vältida lume ladustamist ning näha ette vajadusel lume äravedu. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektripaigaldised: 0,4 kV maakaabelliin, 0,4 kV õhuliin ja liitumiskilp. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused 472639“ alusel. Planeeringualal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale, mille asukoht on võimalikult koormuskeskme läheduses, planeeritud tee ääres ning selle teenindamiseks on ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliinidega Harja:(Kotka) ja Aare:(Kotka) alajaamadest. Planeeritud alajaamast on ette nähtud uuele objektile välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud alajaama seina äärde 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on planeeritud maakaabliga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana kaitsevööndi ulatuses, alajaamale eraldi krunti (maaüksust) ei ole moodustatud. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse, kui need ei ole projekteerimisnormidega lubatud. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. Planeeritud liinide trassid, alajaamade ja transiit- ning liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projektiga. 1.7.6 Tänavavalgustus Mere tänava ääres on olemasolev tänavavalgustus, mis on rajatud 0,4 kV õhuliini baasil. Planeeringulahendus näeb Mere tänava äärde kergliiklustee rajamise, tänavavalgustusmastide ümber tõstmise ja 0,4 kV õhuliini asendamise 0,4 kV maakaabelliiniga. Projektlahendusega täpsustada täiendavate valgustusmastide lisamise vajadust. Tänavavalgustus lõplik lahendus lahendatakse eraldi projektidega, näiteks tänava remondi käigus. Olemasolevad üksikud tänavavalgustuse mastid õhuliinil likvideeritakse. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema (liiklus- )turvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC-paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial. Kaasaegse LED-valgustustehnoloogial tänavavalgustuse väljaehituse toetamine annab võimaluse luua energiasäästlik keskkond, mis ei hoia kokku vaid kulusid, vaid suurendab ka eelkõige piirkonna turvalisust. Näiteks energiakulu kokkuhoiuga saab töös hoida kõiki tänavavalgusteid, mitte neid energiakulu kokkuhoiu nimel üle ühe valgusti välja lülitama. Kuna planeeringuala asub Loksa sadama ja sadama navigatsioonimärgistuse mõju piirkonnas, siis tuleb projekteerimisel arvestada, et navigatsioonimärkide nähtavus ei halveneks tingituna planeeritavast lahendusest. Seetõttu tuleb kõikide merele paistavate valgustite (v.a. navigatsioonimärkide tulede) puhul kasutada valguslahendusi, mis välistaks valgusallikate nägemist merelt ja Loksa sadamast (Meresõiduohutuse seadus § 48 lõige 4). Projekteerimisstaadiumis tuleb hoonete välisvalgustus, teede ja parkimisalade valgustus lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendamaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal naaberkinnistuste ning selle ümbruses elavaid elanike ning valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid. Ümbritsevasse keskkonda sobivate valgustite asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti või selle eriosade projekti käigus.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal ja Mere tänava äärsel alal paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad sideliinirajatised: pinnases paiknevad sidekaabelliinid. Siderajatised planeeringualal on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38904032“ alusel. Telia Eesti AS-i sideehitiste (sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed) väljakanne, abinõude rakendamine sideehitiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”. Asenduseks ehitatavad sideehitised jäävad Telia Eesti AS-i omandisse. Sideehitiste kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tööde lõppedes esitada dokumentatsioon Telia ehitaja portaali geopank.elion.ee. Täiendav info nõuete kohta paikneb aadressil: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ Detailplaneeringuga on ette nähtud asukohad sideehitistele. Planeeritud sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana (sidekaevust LOK-014). Planeeritud hoonele on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada projekteerimisel KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritud/projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritud sõidutee alale. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1,0 m. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks tuleb taodelda täiendavad tehnilised tingimused. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sisevõrkude tehniline lahendus näha ette eraldi hoone tööprojekti kooseisus. Hoone sisevõrk tuleb projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (detailplaneering, ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu. Sidevõrguga liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. 1.7.8 Soojavarustus Planeeringuala asub väljaspool Loksa linna kaugküttepiirkonda. Planeeritud soojaveevarustus lahendatakse kaugküttevõrgu baasil vastavalt N.R. Energy OÜ poolt väljastatud „Soojustehnilised tingimused STT - 20240520-1“ alusel. Planeeritud hoone liitumiseks kaugküttevõrguga on planeeritud linna katlamajast olemasolevast magistraalsoojustrassist. Magistraaltrassile on vajalik täiendava hargnemiskaevu rajamine. Magistraaltrassiga liitumise täpne asukoht ja harundtrassi parameetrid täpsustakse projekteerimise käigus, kuna sõltub teiste tehnovõrkude asendist. Projekteerijal täpsustada planeeritud hoone soojuskoormused. Tsentraalse soojatrassiga liitumiseks ja projekteerimiseks tuleb tellida peale detailplaneeringu kehtestamist tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada N.R. Energy OÜ-ga. Soojusvõrkude ja sõlmede projektid kooskõlastada võrguettevõtjaga. Soojussõlmede projekteerimisel juhinduda Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu soovitustest. Hoone küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoone projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. vastu võetud määrusest nr. „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. Planeeritud krundi hoone küttevarustus on lubatud lahendada ka lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte puhul on lubatud ainult puuraugu(-de) baasil lahendus, kuna maakütte kollektortoru lahendusele ei ole krundil piisavalt ruumi. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektriõhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või - toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal:

- 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: - alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; - 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; - 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on:

- torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 kuni siseläbimõõduni, mis jääb alla 1000 mm, ning mis on paigaldatud sügavamale

kui 2 m, - 3 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m või

allmaakaeveõõnesse, - 5 m. Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Planeeringulahenduse järgi kasutatakse olemasolevaid puurkaeve ainult kastmisvee saamiseks. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeringualal nähakse ette tehnovõrkude servituudialad vastavalt tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke. Detailplaneeringu alal ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ühtegi Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat loodusobjekti, kuid alast lääne ehk mere pool piirnevad kinnistud III kategooria kaitsealuse liigi rand-seaherne elupaigaga. Keskkonnaameti hinnangul kasvab rand-seahernes rannaribal hajusalt ning eeldatavalt

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

planeeritav tegevus oluliselt ei kahjusta rand-seahernest. Ala ümbritsev Loksa rand on juba praegu suure kasutusega ning mõõdukas tallamine sobib liigile. Vajadusel rakendada meetmeid ohu minimaliseerimiseks nt rajada laudtee, vältimaks kaitstavale rand-seahernele tugevat tallumist. Planeeringualast edela suunas ca 0,8 km kaugusel asub Lahemaa rahvuspark (registrikood: KLO1000511), Lahemaa rahvuspargi Külaotsa sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101554), Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnuala (registrikood: RAH0000089) ja Lahemaa loodusala (registrikood: RAH0000601). Keskkonnaameti 13. detsember 2023. a. kirja nr. 6-5/23/23426-2 järgselt Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi kohaselt jäävad detailplaneeringu alal paiknevad maaüksused kogu ulatuses Läänemere ranna piiranguvööndisse ning asuvad osaliselt metsamaa kõlvikul. Rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (Looduskaitseseadus § 38 lõige 2). Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (Looduskaitseseadus § 38 lõige 3). Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Eelnevale tuginedes ei ole märgitud asukohta ehitamine kooskõlas kehtiva seadusega ning ehitustegevus antud asukohas ei ole kooskõlas ranna- ja kalda kaitse-eesmärkidega. Ehitustegevus ei saa olla vastuolus Looduskaitseseadusega. Loksa linna üldplaneeringuga on suurendatud mere ehituskeeluvööndit Valgejõe vasakkaldast linna piirini kuni Mere tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid, mille suhtes ehituskeeluvöönd ulatub olemasoleva merepooseima hoone välisseinani, samuti kavandatud supelranda teenindava ärihoone maakasutus. Suurendatud ehituskeeluvööndiga maa-aladel ühtib ranna ja kalda piiranguvööndi ulatus ehituskeeluvööndi ulatusega. Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lõike 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kaldajoone kõrgusväärtusest. Loksa linna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste püstitamine. Ranna ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada vaid detailplaneeringu alusel selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotledes ja juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik on. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritakse Mere tn 12 krundile ühe spa- hotell hoone rajamine olemasoleva Mere tn 12a maaüksuse ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala osaliselt Soome lahe ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punkt 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Soome lahe rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Väinamere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lõike 2 punkt 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Soome lahel 20 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna veekaitsevööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 20 meetrit). Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Planeeritud Mere tn 12 krunt ei asu veekaitsevööndist ning on sellest ca 42 m kaugusel. Planeeringualaga piirneva Soome lahe kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Jalgsi ja jalgrattaga avalik juurdepääs planeeringuala kallasrajale on tagatud piki Mere tn 14 maaüksusel asuvaid radasid. Eelnimetatud tingimuste tagamiseks täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Kallasrada asub Mere tn 12 krundist ca 57 m kaugusel.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Krundile on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmekäitleja juhistele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Lääneranna vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka linna ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Loksa Linnavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik liitmine peale detailplaneeringu kehtestamist:

Planeeringust huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uue katastriüksuse moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuste liitmine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.

2. Krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 3. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks.

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub planeeringust huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel. Planeeritud mahasõitude nähtavuste tagamine ja arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Tuletõrje hüdrandi ja veevõtukoha rajamine on tingimuslik enne hoone kasutusloa/-teatise taotlemist.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav krunt Mere tn 12 maaüksus.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

2. JOONISED

II maailmasõjas hukkunute ühishaud

KOOL

LASTEAED

SADAM

KAUPLUS

BUSS

TANKLA

BUSS

BUSS

LINNAVALITSUS

KAUPLUS

KAUPLUS

BUSS

PÄÄSTEKOMANDO

Loksa kirik

Loksa kirikuaia piirdemüür väravaga

loksa kirikuaed

Loksa autobussijaam

PLANEERITAV MAA-ALA

PLANEERITUD KINNISTU PIIR OLEMASOLEV ALAJAAM

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 v äljavõtet . 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

TINGMÄRGID

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

PLANEERITUD ALAJAAM

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

14.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 14

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

M 1 : 750 000

10 0 m

100 m

100 m

LOKSA LINNAVALITSUS

Loksa linn, Harju maakond DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

KULTUURIMÄLESTIS

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2

LOKSA LINNAVALITSUS

14.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 14

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Loksa linn, Harju maakond DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Geoalus OÜ poolt veebruar 20 24.a. koostatud "Mere tn 12" topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 24-G041. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR VEEKOGU PIIR

VUNDAMENT

KILLUSTIKKATTEGA TEE

PINNASTEE

METS

LIIVANE MAA-ALA

VALL, NÕLV VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

VÕRKAED

KIVI

PUITAED METALLAED

MUSTKATTEGA TEE

LIIKLUSMÄRK

MURU

ROHUMAA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

OKASPUU (KUUSK)

VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONITORU KANALISATSIOONIKAEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

SIDE KAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI PUITMASTIL

VEETORUSTIKU KAEV

PÜSTIKKRAAN (üldplaneeringuga on suurendatud ranna ehituskeeluvööndit kuni Mere RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

KALLASRADA (laius on lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist laevatatavatel veekogudel 10 m)

(ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m) VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (laius on rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest)

tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid)

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m)

p8 SA

p3 BUSS

SK IP

SK IP

1

85.6

89 .7

82.7

89 .8

p1 1

SA

p1 1

SA

LK

TVK

SK IP

200.0

67.4

81.6

4.0

10.0

4.0

4.0

4.0

20.0

10.0

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

LOKSA LINNAVALITSUS

14.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 14

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Loksa linn, Harju maakond DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE

PÕHIJOONISE 1. ESKIISLAHENDUS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhi joonise koostamisel on kasutatud Geoalus OÜ poolt veebruar 20 24.a. koostatud "Mere tn 12" topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 24-G041. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SPA-HOTELL HOONE VÕIMALIK ASUKOHT1

OLEMASOLEV LINNA TÄNAV

p17 SA PLANEERITUD SÕIDUAUTODE PARKLA

PLANEERITUD KERGLIIKLUS ALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU JA KAEV (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE MAAKAABELLIIN

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKAEVU- JA KANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

Hoonestusala ca 7550 m²

35 "MERE TN 12"

1 tk.

20...50% ÄK, 50...80% ÄM 23,5 m 6 / -1

9005 m²

3300 m²

1

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS, Harju maakond, töö nr. 24 - 14

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

ÄM MAJUTUSHOONE MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

4.3. KRUNDI EHITUSÕIGUS

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA

maa- pealne

maa-alune norma- tiivne

kavan- datud

Mere tn 12, ÄK / 20...50 0° - 45°, - Tänava kaitsevöönd, laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; Mere tn 12a ÄM / 50...80 viilkatus, - Planeeritud ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

lamekatus, - Planeeritud ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; pultkatus. - Planeeritud alajaam, kaitsevöönd ulatub 2 m kaugusele ümber seadme;

- Planeeritud 10 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, üldjuhul peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel; - Ranna ehituskeeluvöönd, üldplaneeringuga suurendatud; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek; - Ranna piiranguvöönd, laius on Soome lahe rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

Kokku 9.005 3.300 3.300 1 103 35

Parkimiskohtade arv Ehitiste suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)

103

Katusekalle, tüüp

Tulepü sivus - klass

35 TP1

Olemasoleva krundi aadress

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

23,5 (28,3)

Ehitiste suurim

lubatud arv krundil

3.300

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

9.005 3.300

Piirangud. Märkused

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

1

Krundi suurus

(m²)

Ehitiste suurim lubatud kõrgus

(abs.) Pos nr.

1 6 / -1

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

LIKVIDEERITUD OBJEKT

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m)

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

(ettepanek tänava rekonstrueerimiseks)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI SAJUVEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI SAJUVETE IMMUTUSPLOKI VÕIMALIK ASUKOHTSK IP

PLANEERITUD KRUNDI DREENITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI TEHNOLOOGILISE SAJUVEE KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD LIIVA-MUDAPÜÜDUR JA ÕLIPÜÜDURI VÕIMALIK ASUKOHT

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)aj

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 2 m)

PLANEERITUD LIITUMISKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜMBERTÕSTETAVA TÄNAVAVALGUSTI UUS VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI VÕIMALIK ASUKOHT

KALLASRADA (Laius on lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist laevatatavatel veekogudel 10 m)

(ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m) VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

(üldplaneeringuga on suurendatud ranna ehituskeeluvööndit kuni Mere RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid)

RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (laius on rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest)

VÕIMALUSEL SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Loksa linna üldplaneeringu maakasutusplaani väljavõtet, M 1 : 4000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

ETTEPANEKU JOONIS

TINGMÄRGID PLANEERITAV MAA-ALA

MUUTMISETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI

PLANEERITUD ÄRI-JA TEENINDUSETTEVÕTTE ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK,

Ä MAA-ALA

(üldplaneeringuga on suurendatud ranna RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

ehituskeeluvööndit kuni Mere tänavani, millest on välja arvatud olemasolevad hoonestatud krundid)

Ä

LOKSA LINNAVALITSUS

14.06.2024. a.

TÖÖ NR. 24 - 14

Loksa linn, Harju maakond DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE

26

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

3. KOOSKÕLASTUSED

27

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 14 Juuni 2024 Loksa linn, Harju maakond

MERE TN 12 JA MERE TN 12A KINNISTUTE DETAILPLANEERING LOKSA LINNAS

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.