Määrus

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses

kutsesobivusnõuete täpsustamisega“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täpsustatakse politseiametniku ja päästeteenistuja kutsesobivusnõudeid. Eesmärk on tagada, et Siseministeeriumi valitsemisalas töötaksid vaid parimad ja ametikohale sobivaimad

teenistujad.

1) Kehtestatakse inglise keele oskuse ja rahvusvahelise koostöö kogemuse nõue politsei- ja päästeteenistuse tippjuhtidele:

 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektorile ja tema asetäitjale ning prefektile;

 Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) peadirektorile ja tema asetäitjale;

 päästepeadirektorile ja tema asetäitjale ning

 Päästeameti päästekeskuse juhile.

Samuti kehtestatakse pikaajalise juhtimiskogemuse nõue, välja arvatud PPA ja KAPO pea- direktorile, kellele on see nõue kehtestatud politsei ja piirivalve seaduses.

2) PPA ja Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) politseiteenistusse kandideerijale kehtestatakse nõue sooritada koordinatsioonitest.

Eelnõul on vähene mõju Häirekeskuse, KAPO, PPA ja Päästeameti töökorraldusele: muutub politseiametnike ja päästeteenistujate värbamine.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Ingrid Puurvee (tel 612 5067, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja

Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse:

1) siseministri 12. aprilli 2013. aasta määrust nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalve- ameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende

2

kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 15) avaldamismärkega RT I,

28.11.2023, 16; 2) siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrust nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded,

sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ (edaspidi määrus nr 2) avaldamismärkega RT I, 03.10.2023, 15.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millega kehtestatakse:

 politsei- (§ 1) ja päästeteenistuse (§ 2) tippjuhtidele täiendavad kutsesobivusnõuded;

 PPA või SKA politseiteenistusse kandideerijale nõue sooritada koordinatsioonitest.

2.1. Politsei- ja päästeteenistuse tippjuhtide kutsesobivusnõuded

Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määrust nr 15 §-ga 51, et kehtestada lisanõuded PPA peadirektorile ja tema asetäitjale ning prefektile ning KAPO peadirektorile ja peadirektori ase-

täitjale.

Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse määrust nr 2 §-ga 81, et kehtestada lisanõuded pääste-

peadirektorile ja tema asetäitjale ning Päästeameti päästekeskuse juhile. Päästepeadirektori ase- täitja ja Päästeameti päästekeskuse juht on päästeteenistuse seaduse tähenduses päästedirektorid.

Eelnõuga ei kehtestata nõudeid SKA ega Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse tippjuhtidele, sest nad ei ole politsei- ega päästeteenistujad, kelle kutsesobivusnõudeid määrustes

nr 2 ja 15 reguleeritakse.

Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis1 on selgitatud tippjuhi rolli nii:

Avaliku teenistuse tippjuht loob organisatsiooni juhina selgust, on inimestele eeskujuks ja sildade ehitajaks partneritega. Teadvustades ettenägematuks osutunud kriise ja maailma muutumist ennustamatuks ning rabedaks, keskendutakse [---] ajahambale hästi vastu pidanud juhtimis- tegevustele, toetudes inspireerivale, eetilisele, kaasavale, autentsele, vastutustundlikule, tugevustele ja väärtustele põhinevale juhtimisele.

Sõna „tippjuht“ on kasutusel Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. aasta määruses nr 100 „Avaliku

teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ (edaspidi tippjuhtide määrus). Selles käsitatakse tippjuhtidena ministeeriumi kantslerit ja asekantslerit, Riigikantselei direktorit, Rahapesu Andmebüroo juhti ning ameti, inspektsiooni ja

Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektorit. Häirekeskuses, KAPO-s, PPA-s ja Päästeametis tuleb aga tippjuhtidena käsitada ka peadirektori asetäitjat, prefekti ja päästekeskuse juhti, kellele peavad

laienema samad nõuded kui peadirektorile. Nõuded tippjuhtidele on kehtestatud eri õigusaktides, kuid need ei ole siseturvalisuse valdkonnas

piisavad. Tippjuhtide määruse § 2 lõike 2 kohaselt kirjeldatakse tippjuhi tööks vajalikku pädevust avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis ning üldnõuded tulenevad avaliku teenistuse

1 Riigikantselei 2024. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel,

3

seadusest ja selle alusel antud määrustest. Politsei- või päästeteenistuse tippjuhi ülesandeid ja

nendele esitatavaid nõudeid on reguleeritud mitmes eriseaduses: julgeolekuasutuste seaduses, politsei ja piirivalve seaduses ning päästeteenistuse seaduses. Seega peavad politsei- ja pääste-

teenistuse tippjuhid vastama lisaks avaliku teenistuse seadusele ka eriseadustes ja nende alusel antud määrustes kehtestatud kutsesobivusnõuetele.

Siseministeerium saab kujundada eelkõige politsei- ja päästeteenistuse tippjuhtide karjääriteed , sätestades neile eelnõuga järgmised lisanõuded :

1) vähemalt C1-tasemel inglise keele mõistmise ja rääkimise oskus; 2) rahvusvahelise koostöö kogemus; 3) pikaajaline organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus.

Inglise keele oskus

Tippjuht peab olema suuteline tegema rahvusvahelist koostööd. Selleks on vaja osata võõrkeeli. Üldjuhul piisab rahvusvahelises suhtluses inglise keelest, sest see on äri- ja suhtluskeel, mida

kasutatakse üle maailma. Seega nõutakse edaspidi just inglise keele mõistmise ja rääkimise oskust vähemalt C1-tasemel, lähtudes Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendist2. Värba-

misel võetakse inglise keele taseme hindamisel aluseks kandidaadi elulookirjelduses esitatud keeletase. Keeletasemele vastavuse hindamisel saab arvestada haridusasutuse väljaantud tunnis tust või kontrollida keeletaseme vastavust asutuse värbamiskorra alusel või muul värbaja valitud viis il.

Rahvusvahelise koostöö kogemus

Tippjuhil peab olema oma ülesannete täitmiseks piisav kogemuspagas ja lai silmaring. Seetõttu on vajalik, et ta oleks töötanud erinevates valdkondades. Rahvusvahelise koostöö kogemus näitab

tippjuhi võimet luua ja arendada suhteid, sealhulgas rahvusvaheliselt. Teiste riikide töö tundma õppimine ja lai silmaring aitab parendada Eesti siseturvalisust, toob uusi ideid ja koostööpartnereid

ning annab oskusi selgitada otsuseid üldsusele. Rahvusvahelise koostöö kogemus on vajalik ka võimalike liitlastega isikliku suhtluse loomiseks. Koostöö ja ühised ettevõtmised on olulised, et suurendada riigi julgeolekut. Samuti aitavad need hoida ära või maandada konflikte. Koostöö

soodustab solidaarsust, mis aitab väikeriikidel suurte vahel hakkama saada. Kusjuures pole vajalik, et rahvusvahelist koostööd oleks tehtud vaid välisriigis viibides. Ka Eestis rahvusvahelistes

projektides osalemine tagab sama tulemuse.

Juhtimiskogemus

Tippjuhi karjääriteel on olulised teenistujate rahulolu juhtimine, juhtimise mõju ja organisatsiooni

eesmärkide tulemuslikkus ning positiivne tagasiside kolleegidelt ja koostööpartneritelt. Seetõttu kehtestatakse pikaajalise juhtimiskogemuse nõue. Seejuures ei ole oluline varasema organisat - siooni või struktuuriüksuse suurus ega omandivorm, vaid see, et on omandatud inimeste juhtimise

kogemus. Kuna PPA ja KAPO peadirektorile on kehtestatud pikaajalise juhtimiskogemuse nõue politsei ja piirivalve seaduse § 43 lõigetes 3 ja 5, ei täpsustata seda määruses nr 15. Samas

eelistatakse ka nende ametikohtade täitmisel kandidaati, kellel on sarnaselt teiste politsei- ja

2 Tabel 2: Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala .

4

päästeteenistuse tippjuhtidega vähemalt viieaastane organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise

kogemus.

Tippjuhi valik

Selleks, et läheneda tippjuhi karjääriteele terviklikult, peaksid tippjuhi valiku kriteeriumid olema

nii tema haridus, valdkondlik ja juhtimiskogemus, isikuomadused, võõrkeelte oskus ning koolitus- ja rahvusvahelistes koostööprojektides osalemise kogemus kui ka juhtimisteadlikkuse pidev kasv.

Seega arvestatakse politsei- või päästeteenistuse tippjuhi valikul lisaks määrustele nr 2 ja 15 ka muude teadmiste ja oskustega. Nii peaksid tippjuhi jaoks olema elementaarsed esinemisoskus ning

soov oma teadmisi ja kogemusi jagada. Tippjuhi kandidaat peab olema suuteline koolitama. Koolitamine eeldab metoodilist ja süsteemset teemakäsitlust ning mitmekülgse teooria läbi-

töötamist ja sellega kursisolekut. Koolituskogemuse olemasolu annab kinnitust tippjuhi oskusest lahendada küsimusi teadmuspõhiselt, tuginedes kohasele metoodikale. Eriti oluliseks tuleb pidada õpetamist SKA-s, et Häirekeskuse, KAPO, PPA või Päästeameti tulevane tippjuht oleks andnud

panuse siseturvalisuse teenistujate väljaõppesse. Samas näitab ka muudes valdkondades koolitamine tulevase tippjuhi võimekust panustada tulevikus siseturvalisuse valdkonna koolitusse.

Kuna politsei- ja päästeteenistuse tippjuhid annavad oma panuse, et ministeerium saaks kujundada riigi poliitikat, tuleb nende valikul pidada oluliseks ka teadlikkust poliitika kujundamisest. Seetõttu

tuleks eelistada kandidaati, kes on osalenud Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või valla- või linnavalitsuse või ametiasutuse pädevuses poliitika kujundamise otsuste

sisulises ettevalmistamises. Paragrahvi 1 punktiga 4 ja § 2 punktiga 2 sätestatakse erisus, et kui politsei- või päästeteenistuse

tippjuht on nimetatud sellele ametikohale enne 2024. aasta 1. augustit, ei pea ta vastama määruse nr 15 § 51 ja määruse nr 2 § 81 nõuetele. Ametis tippjuhid on ennast võimekana tõestanud ja seega

ei peaks takistama nende teenistuses jätkamist asjaolu, et nad ei vasta uutele nõuetele. Erisus on vajalik ka selleks, et praegustel tippjuhtidel, kes soovivad kandideerida uueks perioodiks, oleks aega ennast vajalikul määral täiendada.

2.2. Politseiametniku kehalise ettevalmistuse nõuded

Paragrahvi 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 15 § 6 lõige 4, mille kohaselt loetakse 3000 meetri jooks, toenglamangus kätekõverdamine ja istesse tõus sooritatuks, kui politseiametnik

on osalenud kalendriaastas vähemalt neljal Eesti Politsei Spordiliidu (edaspidi EPS) spordikalendr i meistrivõistlusel, sealhulgas vähemalt kahel individuaalalal.

Lõikes ei ole täpsustatud, milliste EPS-i spordikalendri meistrivõistluste tulemusi võib politsei- ametniku kehalise ettevalmistuse hindamisel arvesse võtta. Seetõttu on tõlgendatud, et arvesse

tuleb võtta EPS-i spordikalendri kõigi meistrivõistluste tulemusi. On olnud juhtumeid, kus on esitatud male, kettagolfi või laskmise meistrivõistluste tulemusi. Samuti on olnud juhtumeid, kus

on esitatud meistrivõistluste tulemusi, mis on kaugelt alla politseiametnikule kehtestatud miinimumnõuete.

5

Arvestades praktikat ning vältimaks lõike ebaõiget tõlgendamist ja vaidlusi, on vaja tunnistada see

kehtetuks. Lõike kehtetuks tunnistamine ei takista politseiametniku kehalise ettevalmistuse kontrolli. Seda teevad instruktorid. Määruse nr 15 § 6 lõike 3 kohaselt jääb ka alles võimalus

tõendada üldist vastupidavust spordivõistlusel või rahvaspordiüritusel osalemisega. Sellisel juhul loetakse 3000 meetri jooks sooritatuks, kui politseiametnik on kalendriaastas läbinud spordi- võistlusel või rahvaspordiüritusel vähemalt 10-kilomeetrise distantsi jooksus, käimises, jalgratta-

sõidus, triatlonis, orienteerumises, murdmaasuusatamises, kiir- või rulluisutamises, rännakmars is, aerutamises või sõudmises. Tulemust arvestatakse ametliku võistlusprotokolli alusel.

Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 15 § 6 lõikega 9, mille kohaselt peab PPA või SKA politseiteenistusse kandideerija sooritama koordinatsioonitesti. Koordinatsioonitesti kehtes-

tab PPA peadirektor või SKA politsei- ja piirivalvekolledži direktor. KAPO võib nõuda KAPO politseiteenistusse kandideerijalt, et ta sooritaks samuti koordinatsioonitesti. Sel juhul kehtestab

selle KAPO peadirektor. Politseiametnik peab olema võimeline kasutama vajadusel vahetut sundi. Sunni kasutamise

eeldused on füüsilised võimed, nagu jõud, vastupidavus, kiirus ja koordinatsioon. Kui need on olemas, saab õppida juurde tehnilisi oskusi, et kasutada erivahendina käeraudu ning teenistus-

relvadena teleskoopnuia, gaasipihustit ja tulirelva. Vahetu sunni kasutamise suurim proovikivi on vahetu kontakt inimestega, kasutades füüsilist jõudu ja kinnipidamis- või enesekaitsevõtteid.

Määruse nr 15 § 6 lõike 1 järgi kontrollitakse politseiteenistusse kandideerija füüsilistest võimetest üldist vastupidavust ning käte ja kõhulihaste jõudu. Vahetu sunni kohaldamisel on aga oluline ka

koordinatsioon, mistõttu on vaja määrust nr 15 täiendada. Koordinatsioonitestina sobib kasutada praegust SKA-sse sisseastuja koordinatsioonitesti3. Alternatiivina saab kasutada EPS-i koordi- natsioonitesti, millest lähtuvad ka politseiametniku kehalise ettevalmistuse nõuded. Selle järgi on

koordinatsiooni hindamiseks kolm võimalust: kaugushüpe, püstolist sportmärklehte laskmine ja hüppenööriga hüppamine.4

Kuna koordinatsioonitesti sisu võib olla erinev, näiteks võib see sisaldada külgsuunas kolmeseid hüppeid, kaugushüpet, hüppenööriga hüppamist ja/või püstolist laskmist, ning seda võib olla vaja

aeg-ajalt muuta, antakse õigusloome vähendamiseks ja ressursi kokkuhoiuks koordinatsioonites t i kehtestamise volitus PPA peadirektorile ning SKA politsei- ja piirivalvekolledži direktorile. PPA-s

ja SKA-s on oma ala asjatundjad, kes oskavad kõige paremini hinnata koordinatsioonites t i muutmise vajadust, et see oleks aja- ja asjakohane.

Kuigi hetkel ei ole plaanis KAPO politseiteenistusse kandideerijalt koordinatsioonitesti sooritamist nõuda, antakse ka KAPO peadirektorile võimalus kehtestada koordinatsioonitest, et KAPO saaks

tulevikus vajadusel selle sooritamist nõuda.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse määruses nr 15 kasutusele termin „koordinatsioonitest“. See võib koosneda eri koordinatsiooniharjutustest ja sellega tuvastatakse, kas politseiteenistusse kandideerijal on

3 Koordinatsioonitesti on kirjeldatud SKA veebilehel. 4 Katseid on kirjeldatud Euroopa Politsei Spordiliidu (USPE) veebilehel.

6

politseiametniku ülesannete täitmiseks, sealhulgas vahetu sunni kohaldamiseks, vajalik koordi-

natsioon.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

5.1. Politsei- ja päästeteenistuse tippjuhtide kutsesobivusnõuded

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm:

 Siseministeerium – Siseministeeriumis on kokku umbes 200 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab

kuni viit;  Häirekeskus – Häirekeskuses on kokku umbes 200 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit;  KAPO;  PPA – PPA-s on kokku umbes 4500 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit;

 Päästeamet – Päästeametis on kokku umbes 2000 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit. Seega võib sihtrühma pidada väikeseks.

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm:

 PPA peadirektoriks või tema asetäitjaks või prefektiks või KAPO peadirektoriks või tema

asetäitjaks kandideerijad ja nende ametikohtade ametnikud – kokku kuni 20 inimest;  päästepeadirektoriks või tema asetäitjaks või päästekeskuse juhiks kandideerijad ja nende

ametikohtade ametnikud – kokku kuni 20 inimest. Arvestades, et Eestis elab 2024. aasta seisuga 1 374 687 inimest5, on sihtrühm väike.

Eelnõu võimaldab valida politsei- ja päästeteenistuse tippjuhte läbipaistvamalt. Selle tulemuse l saavad tippjuhtideks vaid parimad ja ametikohale sobivaimad kandidaadid. Samuti võimaldab

eelnõu politsei- või päästeteenistuse tippjuhiks pürgijatel paremini valmistuda, sest edaspidi on nõuded määrustes nr 15 ja 2 loetletud. Mõnevõrra muudab eelnõu ka värbamist, sest parima

tippjuhi valikuks tuleb tuvastada kandidaadi vastavus lisanõuetele. Kuna eelnõu puudutab vaid politsei- ja päästeteenistuse tippjuhtide värbamist ja nendeks

kandideerijaid ning üldjuhul on tippjuht ametis viis aastat, on mõju ulatus ja esinemise sagedus väikesed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike, sest eelnõu võimaldab värvata

võimekaid tippjuhte, kes suudavad oma ülesandeid edukalt täita. See omakorda aitab tagada asutuse stabiilse arengu ja igapäevatöö tõhusa korralduse. Seega on mõju positiivne, kuigi

tervikuna väheoluline.

5 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

7

5.2. Kehalise ettevalmistuse nõuded

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm:

 KAPO;

 PPA – PPA-s on kokku umbes 4500 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni sadat;

 SKA – SKA-s on kokku umbes 250 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni kümmet. Seega võib sihtrühma pidada väikeseks.

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm:

 politseiametnikuks kandideerijad. Näiteks oli 2022. aastal PPA-s töökuulutusi 400 ametikoha

täitmiseks. Neist 242 olid politseiametniku ametikohad. Arvestades, et Eestis elab 2024. aasta seisuga 1 374 687 inimest6, on sihtrühm väike.

Võrreldes paljude teiste teenistusliikidega on politseiteenistuses seatud ranged nõuded politsei- ametniku kehalisele ettevalmistusele, sest hea füüsiline vorm on politseiteenistuse üks olulis i

eeldusi. Politseiametniku ülesannete täitmiseks võib olla vaja kasutada vahetut sundi, mis eeldab ka head kehalist ettevalmistust. Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust kontrollitakse politsei- teenistusse võtmisel ja perioodiliselt politseiteenistuses olemise vältel, kuna politseiametnik peab

kehalise ettevalmistuse poolest olema võimeline täitma oma ülesandeid. Seega on vajalik, et tal oleks hea füüsiline vorm ja et ta seda pidevalt säilitaks. Samuti võib kehalise ettevalmistuse nõuete

täitmist pidada üheks töötervishoiu ja -ohutuse tagamise abinõuks, sest politseiametniku ebapiisav füüsiline vorm võib põhjustada ohtu tema enda või teiste elule ja tervisele. Seega peavad kehalise ettevalmistuse nõuetele vastama kõik politseiametnikud, olenemata nende vanusest.

PPA ja SKA peavad töötama välja ja kehtestama politseiteenistusse kandideerijale koordinatsioo-

nitesti ning hoidma selle aja- ja asjakohasena. Aluseks võib võtta praeguse SKA-sse sisseastuja koordinatsioonitesti või kasutada EPS-i koordinatsioonitesti, millest lähtuvad ka politseiametnik u kehalise ettevalmistuse nõuded. Seega ei ole koordinatsioonitesti väljatöötamine ja vajadusel aja-

kohastamine kuigi töömahukas.

Tänu eelnõule muutuvad nõuded politseiametnikule ja PPA või SKA politseiteenistusse kandidee- rijale selgemaks. Selgemad nõuded tagavad, et politseiametnikuks valitakse vaid parimad ja ametikohale sobivaimad kandidaadid.

Kuna koordinatsioonitesti peavad sooritama vaid PPA või SKA politseiteenistusse kandideerijad,

testi väljatöötamine ja rakendamine ei ole töömahukas ning määruse nr 15 § 6 lõike 4 väärkasutust on esinenud harva, on mõju ulatus ja esinemise sagedus väikesed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike, sest eelnõu aitab tagada, et politseiametnikuna töötavad vaid need , kes

suudavad oma ülesandeid edukalt täita. Seega on mõju positiivne, kuigi tervikuna väheoluline .

6 Sealsamas.

8

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. Küll aga tuleb PPA-l ja SKA-l töötada välja ja kehtestada PPA või SKA politseiteenistusse kandideerija koordinatsioonitest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest muudatustega kohanemiseks ei ole vaja lisaaega ja koordi-

natsioonitesti väljatöötamine ei ole kuigi ajamahukas.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Häirekeskusele, KAPO-le, PPA-le, Päästeametile ja SKA-le, kellel ei olnud eelnõu kohta märkusi.

Eelnõu ei kooskõlastata Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1 alusel teiste ministeeriumidega, kuna see puudutab üksnes

Siseministeeriumi ja tema valitsemisala.

MÄÄRUS

18.06.2024 nr 16

Siseministri määruste muutmine seoses

kutsesobivusnõuete täpsustamisega

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 61 lõike 3, § 39 lõike 2 ja § 43 lõike 8 ning

päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel. § 1. Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruses nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja

Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

„§ 51. Täiendavad nõuded Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile, peadirektori

asetäitjale ja prefektile ning Kaitsepolitseiameti peadirektorile ja peadirektori asetäitjale

(1) Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti peadirektoril peab olema: 1) inglise keele mõistmise ja rääkimise oskus vähemalt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa

keeleõppe raamdokumendis määratletud C1-tasemel; 2) rahvusvahelise koostöö kogemus.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjal ja prefektil ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjal peab olema:

1) inglise keele mõistmise ja rääkimise oskus vähemalt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud C1-tasemel; 2) rahvusvahelise koostöö kogemus;

3) vähemalt viieaastane organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus.“;

2) paragrahvi 6 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Politsei- ja Piirivalveameti või Sisekaitseakadeemia politseiteenistusse kandideerija peab

sooritama koordinatsioonitesti. Koordinatsioonitesti kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor.

(10) Kaitsepolitseiamet võib nõuda, et Kaitsepolitseiameti politseiteenistusse kandideerija sooritaks koordinatsioonitesti. Koordinatsioonitesti kehtestab Kaitsepolitseiameti

peadirektor.“;

2 (2)

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Enne 2024. aasta 1. augustit ametisse nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, peadirektori asetäitja ja prefekt ning Kaitsepolitseiameti peadirektor ja peadirektori asetäitja ei

pea vastama käesoleva määruse § 51 nõuetele.“.

§ 2. Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse

nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ tehakse järgmised täiendused:

1) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Täiendavad nõuded päästepeadirektorile, päästepeadirektori asetäitjale ja

Päästeameti päästekeskuse juhile

Päästepeadirektoril, päästepeadirektori asetäitjal ja Päästeameti päästekeskuse juhil peab olema:

1) inglise keele mõistmise ja rääkimise oskus vähemalt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud C1-tasemel;

2) rahvusvahelise koostöö kogemus; 3) vähemalt viieaastane organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus.“;

2) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Enne 2024. aasta 1. augustit ametisse nimetatud päästepeadirektor, päästepeadirektori asetäitja ja Päästeameti päästekeskuse juht ei pea vastama käesoleva määruse § 81 nõuetele.“.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler