Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine seoses Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamisega“ eelnõu

20240610_AK_MINISTER_MK_KaLS-seoses-ministri-määrused_EN-toim.pdf

EELNÕU

10.06.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri määruste muutmine ja

kehtetuks tunnistamine seoses Kaitseliidu

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse rakendamisega

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 40 lõike 5 ja § 43 lõike 8 ning relvaseaduse § 241 lõike 3

alusel.

§ 1. Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruse nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona, erivahendi

ja enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise kord“

muutmine

Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruses nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona, erivahendi ja

enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui hoiukohas hoitakse

rohkem kui 5000 padrunit, siis peab piirmäära ületavat padrunite kogust hoidma relvadest eraldi

relvakapis või relvahoidlas eraldi lukustatud sektsioonis.“;

2) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui hoiukohas hoitakse rohkem kui 5000 padrunit, külastab kontrollija hoiutingimuste

järelkontrollimiseks hoiuõigusega tegevliikme elukohta vähemalt ühe korra kolme aasta jooksul.“;

3) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui hoiukohas hoitakse rohkem kui 5000 padrunit, ei või järelkontrolli teha sagedamini kui kord

aastas, välja arvatud juhul, kui on alust arvata, et tegevliige on rikkunud hoiutingimusi või relva

käitlemise nõudeid.“;

4) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse number „2“ numbriga „3“;

5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva määruse § 2 lõike 6 kohaldamisel lähtutakse riikliku järelevalve meetme kohaldamise

ajal hoiukohas tegelikult hoitavate padrunite kogusest. Käesoleva määruse § 6 lõigete 3 ja 4

kohaldamisel lähtutakse soetamisloa otsuse kõrvaltingimuses märgitud padrunite kogusest või

hoiukohas järelevalve käigus tuvastatud padrunite kogusest, kui see ületas eelnimetatud

kõrvaltingimuses märgitud koguse“.

2

§ 2. Kaitseministri 29. juuni 2018. a määruse nr 7 „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“

muutmine

Kaitseministri 29. juuni 2018. a määrust nr 7 „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ täiendatakse

§-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Kaitseliidu, Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti andmevahetus

Kaitseliit edastab relvaseaduse § 241 lõigetes 21 ja 22 sätestatud andmed jooksva kalendriaasta

30. juuni ja 31. detsembri seisuga. Andmed edastatakse 10 kalendripäeva jooksul käesoleva lõike

esimeses lauses nimetatud tähtpäeva möödumisest.“.

§ 3. Kaitseministri 15. juuni 2015. a määruse nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks loa andmise

tingimused ja vorm“ muutmine

Kaitseministri 15. juuni 2015. a määruses nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks loa andmise

tingimused ja vorm“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Soetamisloa andmisel määratakse kõrvaltingimusega kindlaks ühes hoiukohas hoitava

laskemoona suurim lubatud kogus, arvestades käesoleva määruse § 2 lõike 1 punkti 6 alusel taotluses

märgitud laskemoona kogust.“;

2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) soetamisloa põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused;“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 1. juulit 2024. a väljastatud soetamisloa alusel võib tegevliige hoida ühes hoiukohas kuni

5000 padrunit kõigi tegevliikme relvade kohta kokku. Kui tegevliige soovib hoida hoiukohas rohkem

kui 5000 padrunit, siis peab ta esitama selle kohta kirjaliku taotluse Kaitseliidu ülemale või

malevapealikule.“.

§ 4. Kaitseministri 29. märtsi 2022. a määruse nr 6 „Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded“

kehtetuks tunnistamine

Kaitseministri 29. märtsi 2022. a määrus nr 6 „Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 5. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2024. a.

Hanno Pevkur

Minister

Kusti Salm

Kantsler

20240610_AK_MINISTER_MK_KaLS-seoses-ministri-määrused_SK-toim.pdf

1

10.06.2024

Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste

muutmine seoses Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

rakendamisega“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga viiakse kaitseministri määrustesse sisse Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) tulenevad muudatused. Eelnõukohase

määrusega muutuvad nõuded Kaitseliidu liikme relva hoidmisele ja selle järelevalvele, et ennetada

laskemoona suurema koguse hoidmisest avalikule korrale tulenevat kõrgemat ohtu. Sealhulgas ei või

rohkem kui 5000 padrunit hoida tavalises relvakapis ning järelevalvet tehakse tihedamini ja ette

hoiatamata. Täpsustatakse relvaseaduse § 241 lõigetega 21 ja 22 sätestatud sõjaväerelvade registrisse

kantud Kaitseliidu tegevliikme nime ja isikukoodi Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja

Piirivalveametile edastamise kuupäevad. Kuna 01.07.2024 jõustuva KaLS § 28 kohaselt tõendab

Kaitseliidu liige enda tervise vastavust nõuetele vähemalt mootorssõiduki juhtimisõiguseks

kehtestatud tervisenõuete täitmist kinnitava tervisetõendiga, siis tunnistatakse kehtetuks Kaitseliidu

liikme tervisenõuded.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Siseministeeriumi

ja Kaitseliiduga. Eelnõu normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna

õigusloome nõunik Sander Põllumäe ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga nr 335 SE/ 23.10.2023 (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/91f358e0-a4ab-

4132-9696-454b0a9c5ff1/kaitseliidu-seaduse-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-

seadus).

Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmiste määruste redaktsioonidest:

1) kaitseministri 25. märtsi 2015. a määrus nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona, erivahendi ja

enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise kord“ –

RT I, 13.07.2018, 15;

2) kaitseministri 29. juuni 2018. a määrus nr 7 „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ –

RT I, 03.07.2018, 29;

2

3) kaitseministri 15. juuni 2015. a määrus nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks loa andmise

tingimused ja vorm“ – RT I, 19.06.2015, 10;

4) kaitseministri 29. märtsi 2022. a määrus nr 6 „Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded“ –

RT I, 31.03.2022, 16.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvides 1–4 on sõnastatud kaitseministri kolme määruse

muutmine ning kaitseministri ühe määruse kehtetuks tunnistamine. Paragrahvis 5 on sätestatud

määruse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1. Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruse nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona,

erivahendi ja enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule

andmise kord“ muutmine

Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruses nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona, erivahendi ja

enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise kord“ on

kehtestatud Kaitseliidu seaduse § 40 lõike 5 ja § 43 lõike 8 alusel. Määrusega kehtestatakse

Kaitseliidu tegevliikme ja Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punkti 1 alusel valitud auliikme elukohas

sõjaväerelvade registri Kaitseliidu relvaregistrisse kantud relva ja laskemoona hoidmise tingimused

ja hoiule andmise kord ning Kaitseliidu seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud erivahendi ja § 40 lõike 3

alusel kehtestatud määruses nimetatud enesekaitsevahendi hoiule andmise tingimused ja kord.

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,

30.04.2024, 1) §-s 2 tehti järgmised Kaitseliidu relva ja laskemoona kasutamise ja hoidmisega seotud

muudatused:

• KaLS § 46 lg 7 teist lauset muudeti ja see sõnastati järgmiselt: „Kaitseliidu tegevliige võib

hoida kuni 5000 padrunit iga tegevliikme relva kohta, aga mitte rohkem, kui 10 000 padrunit

kõigi tegevliikme relvade kohta kokku. Kaitseliidu tegevliikme hoitavate tegevliikme relvade

padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.“ RelvS § 46 lg 5 kohaselt

võis füüsiline isik hoida laskemoona järgmistes kogustes: 1) kuni 200 padrunit isiku omandis

või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta; 2) kuni 100

gaasirelvapadrunit; 3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; 4) kuni 300

padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta; 5) kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses

olevate sporditulirelvade kohta; 6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte

üle 5 kg; ning 7) kuni 5000 sütikut. Muudatusega suurendati padrunite hulka, mida võib

Kaitseliidu liige soetada. Laskemoona koguse suurendamise vajadus tuleneb asjaolust, et

Venemaa agressioon Ukraina vastu on näidanud selgelt, et ootamatu ründe korral on oluline

ka tegevliikme relva laskemoona olemasolu, et tagada võitlusvõime võimalikult kiiresti ka

olukorras, kus Kaitseliidu ja Kaitseväe logistikaahelad ei ole veel töös. Kaitseliidu liikmed ja

üksused on teatavas osas ka väga piirkondlikud ja üksused ise formeeruvad kiiresti ning

selline esialgne laskemoona omamine tagab iseseisva võitlusvõime lühikese aja jooksul

maksimaalse kiirusega. Suurem kogus laskemoona võimaldab relvastatud konflikti korral

esimese paari päeva jooksul osutada iseseisvalt vastupanu. Eelnõu kohaselt on tegevliikme

relvade padrunites sisalduv püssirohu kogus piiratud 50 kilogrammiga. Piirangu eesmärk on

vältida suure koguse lõhkematerjali, sh püssirohu, hoidmist väljaspool käitamisloaga

käitamiskohti.

• KaLS § 46 täiendati lg-ga 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui Kaitseliidu tegevliikme nimele on

lisaks sõjaväerelvade registrisse kantud tegevliikme relvale kantud teenistus- ja tsiviilrelvade

registrisse relv, tuleb laskemoona hoidmisel hoiukohas arvestada relvaseaduse § 46 lõikes 52

nimetatud hoida lubatud laskemoona suurimat kogust.“ Sellega täpsustati olukorda, kui ühel

inimesel on samas hoiukohas nii Kaitseliidu tegevliikme relv kui ka isiklik tulirelv. KaLS § 46

3

lg 7 kohaselt suurendatakse Kaitseliidu tegevliikme relvaga hoitava laskemoona kogust.

Sellega seoses täiendati RelvS § 46 lõikega 52, millega piirati hoitava laskemoona kogust

10 000 padruniga. KaLS § 46 lõikega 8 ja RelvS muudatustega tagatakse, et RelvS ja KaLS

vahel ei oleks vastuolu.

• KaLS§ 52 lg 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tulirelva“ lauseosaga „, millel on

relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud märge“. Selle sättega seotakse relvaseaduse riigikaitses

osaleva isiku regulatsioon Kaitseliidu tegevliikme poolt isikliku tulirelva teenistusülesannete

täitmisel kasutamise regulatsiooniga. Relvaomanikule lisandub kohustus taotleda sellele

relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud

riigikaitse märge. Seda on vaja selleks, et tagada Politsei- ja Piirivalveametile tõhusamalt

teave teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relvade omanike kohta, kelle valduses võib

olla suures koguses tulirelvi ja laskemoona. Riigikaitse märge ei anna õigust omada rohkem

relvi või laskemoona. Riigikaitse märge annab teabe, et vastav isik kasutab lisaks

tsiviilotstarbele oma isiklikku relva riigikaitse eesmärgil, ja annab õiguse omada sellel relval

piiratud käibega padrunisalve (vt allpool). RelvS § 1 lg 7 kohaselt on riigikaitses osalev isik

füüsiline isik, kes on: 1) tegevväelane kaitseväeteenistuse seaduse § 7 tähenduses; 2) sõjaaja

ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige; 3) sõjaaja ametikohale määratud reservis olev

isik, kes on riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute esindusorganisatsiooni

liige (edaspidi esindusorganisatsioon). RelvS § 34 lg 15 kohaselt peab riigikaitses osalev isik,

kes taotleb relvaluba ning soovib soetada, omada ja vallata RelvS § 28 lg 1 p-des 1–3

sätestatud otstarbega relval piiratud käibega padrunisalve, lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile: 1) Kaitseväe ametitõendi või

Kaitseliidu liikmetõendi; 2) esindusorganisatsiooni kinnituse organisatsiooni liikmeks

olemise kohta; 3) Kaitseväe tõendi, mis tõendab isiku määramist sõjaaja ametikohale.

RelvS § 34 lg 22 kohaselt lisatakse riigikaitses osaleva isiku relvaloale kantud relva andmetele

märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta.

RelvS § 201 lg 7 p 5 kohaselt tohib poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli

padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit

kasutava püssi padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit, soetada, omada ja vallata

üksnes riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge

piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta. Sama õigus on

RelvS § 201 lg 7 p 3 alusel ka isikul, kellele on Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaluba

tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv. See regulatsioon kehtiks

kõigi Kaitseliidus teenistuses kasutada lubatud teenistus- ja tsiviilrelvade kohta, sõltumata

RelvS § 28 lg 1 kohasest otstarbest.

• RelvS § 34 lg 15 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ning“ sõnadega „soovib

soetatava relvaga osaleda riigikaitses või“. RelvS-is esitatud riigikaitses osaleva isiku

regulatsioon on seni seondunud eelkõige piiratud käibega padrunisalve1 käitlemise õigusega.

RelvS §-ga 34 on sätestatud relvaloa taotlemist puudutav regulatsioon, kus on esitatud mõned

erisused seoses riigikaitses osalemisega. RelvS § 34 lg-s 15 on toodud relvaloa taotlemisel

erisus riigikaitses osalevale isikule, kes soovib soetada, omada ja vallata RelvS § 28 lg 1 p-

des 1–3 sätestatud otstarbega relval piiratud käibega padrunisalve. Riigikaitses osalev isik

peab lisaks RelvS § 34 lõikes 1 loetletud andmetele ja dokumentidele esitama relvaloa

taotlemisel Politsei- ja Piirivalveametile järgmised dokumendid: 1) Kaitseväe ametitõendi või

Kaitseliidu liikmetõendi; 2) esindusorganisatsiooni kinnituse organisatsiooni liikmeks

olemise kohta; 3) Kaitseväe tõendi, mis tõendab isiku määramist sõjaaja ametikohale (RelvS

§ 34 lg 15). KaLS-i § 52 lg 1 muudatusega lubatakse Kaitseliidu tegevliikmel

teenistusülesannete täitmisel kasutada tallu kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse

1 RelvS § 201 lõike 7 kohaselt on piiratud käibega padrunisalv poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli

padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalv,

mis mahutab rohkem kui 10 padrunit.

4

kantud tulirelva, millel on RelvS-i § 34 lg 22 nimetatud märge. See täiustab varasemalt RelvS-

ga loodud regulatsiooni eesmärki, mille kohaselt on teatud tingimustel füüsilisel isikul

riigikaitses isikliku relvaga osalemisel lubatud soetada piiratud käibega padrunisalv.

KaLS § 52 lg 1 kohaselt võib 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige Kaitseliidu ülema või

malevapealiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa

olemasolul kasutada teenistuskohustuse täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja

tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva. Kaitseliidul on sellisel juhul õigus väljastada talle

teenistuskohustuse täitmisel kasutatava relva jaoks laskemoona. Lisaks eeltoodule saame

RelvS-i ja KalS-i regulatsiooni sidumise abil selgema ülevaate teenistus- ja tsiviilrelvade

registrisse kantud RelvS § 28 lg 1 p-des 1–3 sätestatud otstarbega relvade käitlemisest

riigikaitselises tegevuses.

• RelvS § 34 lg 22 täiendatakse pärast sõna „märge“ sõnadega „riigikaitses osalemise või“.

RelvS-i § 34 lg 22 sõnastust täpsustatakse üheselt mõistetavalt, et riigikaitses osaleva isiku

relvaloale kantud relva andmetele tehakse märge lisaks senisele piiratud padrunisalve

soetamise, omamise ja valdamise õigusele ka selle kohta, et isik osaleb riigikaitses.

• RelvS § 46 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Kui isiku nimele on

registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet ning tema omandis või valduses on

sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme relv, võib füüsiline isik hoida

laskemoona käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koguses teenistus- ja tsiviilrelvade

registrisse kantud relvade kohta ja Kaitseliidu seaduse § 45 lõikes 7 nimetatud koguses

sõjaväerelvade registrisse kantud relvade kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 10 000

padrunit.“. See säte seob RelvS ja KaLS § 46 lg 7.

Kokkuvõtvalt võimaldavad need muudatused Kaitseliidu tegevliikmel hoida enda hoiukohas koos

Kaitseliidu tegevliikme relvaga senisest oluliselt suuremas koguses laskemoona. Arvestades, et

senisest suurema koguse laskemoona hoidmisega kaasneb suurem oht avalikule korrale, on eelnõus

täpsustatud laskemoona hoidmise ja sellega seotud järelevalve tingimusi.

Eelnõu § 1 punkt 1. Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruse nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona,

erivahendi ja enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise

kord“ § 2 lõikes 6 sätestatakse: „Laskemoona peab hoidma relvadest eraldi, lukustatavas kapis või

karbis või relvakapis või relvahoidlas olevas relvast eraldatud lukustatud sektsioonis.“ Eelnõuga

täiendatakse määruse § 2 lõiget 6 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui hoiukohas hoitakse rohkem

kui 5000 padrunit, siis peab piirmäära ületavat padrunite kogust hoidma relvadest eraldi relvakapis

või relvahoidlas eraldi lukustatud sektsioonis.“ KaLS § 46 lg 7 teise lause uue redaktsiooni kohaselt

võib Kaitseliidu tegevliige hoida kuni 5000 padrunit iga tegevliikme relva kohta, aga mitte rohkem

kui 10 000 padrunit kõigi tegevliikme relvade kohta kokku. Kui senise regulatsiooni kohaselt võis

Kaitseliidu liige, kes kasutab tulirelva ka laskespordi eesmärgil, hoida enda hoiukohas kuni 5000

padrunit, siis alates 01.07.2024 võib ta hoida kuni 10 000 padrunit. Muudatuse tulemusena kehtivad

laskemoonale alates 5001. padrunist rangemad hoiumeetmed: kas eraldi relvakapp või eraldi

lukustatud sektsioon relvahoidlas. Need meetmed vähendavad tõenäosust, et suur kogus padruneid

võib sattuda kuritegeliku kallaletungi objektiks. Muudatus on vajalik, et ennetada kõrvaliste isikute

juurdepääsu laskemoonale, arvestades asjaoluga, et hoitava laskemoona kogused võivad muutuva

regulatsiooni kohaselt oluliselt suureneda.

Eelnõu § 1 punkt 2. Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruse nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona,

erivahendi ja enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise

kord“ § 6 lõikes 3 sätestatakse: „Vähemalt üks kord viie aasta jooksul külastab kontrollija

hoiutingimuste järelkontrollimiseks hoiuõigusega tegevliikme elukohta.“ Eelnõuga täiendatakse

määruse § 6 lõiget 3 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui hoiukohas hoitakse rohkem kui 5000

padrunit, külastab kontrollija hoiutingimuste järelkontrollimiseks hoiuõigusega tegevliikme elukohta

vähemalt ühe korra kolme aasta jooksul.“ Muudatuse tulemusena lüheneb üle 5000 padruni hoidmisel

5

hoiukoha kontrolli periood viielt aastalt kolmele aastale, et tagada tõhusamalt hoiukoha nõuetele

vastavuse.

Eelnõu § 1 punkt 3. Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruse nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona,

erivahendi ja enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise

kord“ § 6 lõikes 4 sätestatakse: „Järelkontrolli ei tohi teha sagedamini kui üks kord kahe aasta

jooksul, välja arvatud juhul, kui on alust arvata, et tegevliige on rikkunud hoiutingimusi või relva

käitlemise nõudeid.“ Eelnõuga täiendatakse määruse § 6 lõiget 4 teise lausega järgmises sõnastuses

„Kui hoiukohas hoitakse rohkem kui 5000 padrunit, ei või järelkontrolli teha sagedamini kui kord

aastas, välja arvatud juhul, kui on alust arvata, et tegevliige on rikkunud hoiutingimusi või relva

käitlemise nõudeid.“ Muudatuse tulemusena lüheneb korralise järelkontrolli periood kahelt aastalt

ühele aastale nende hoiukohtade puhul, kus hoitakse rohkem kui 5000 padrunit. Kehtima jääb

põhimõte, et ohukahtluse korral võib järelkontrolli teha eeltoodud tähtaega arvestamata. Muudatus

annab võimaluse kontrollida hoiukoha vastavust nõuetele igal aastal juhul, kui seal hoitakse rohkem

kui 5000 padrunit laskemoona. Täpne järelevalveperiood määratakse kaalutlusõiguse alusel,

arvestades muu hulgas hoitava laskemoona ja relvade kogust.

Eelnõu § 1 punkt 4. Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruse nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona,

erivahendi ja enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise

kord“ § 6 lõikes 5 sätestatakse: „Järelkontrollile kohaldatakse käesoleva määruse § 4 lõigetes 2–5

sätestatud ja lõike 6 alusel kehtestatud eelkontrolli nõudeid.“ Eelnõuga asendatakse määruse

§ 6 lõikes 5 number „2“ numbriga „3“. Muudatuse tulemusena jäetakse välja viide sama määruse

§ 4 lõikele 2, mis kohustab teatama eelkontrollist ette vähemalt 48 tundi või taotleja nõusolekul

lühema aja vältel. See võimaldab teha järelkontrolli ette teatamata ning tagada, et hoiukoht vastaks

kogu aeg ettenähtud nõuetele.

Eelnõu § 1 punkt 5. Kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruses nr 7 „Kaitseliidu relva,

laskemoona, erivahendi ja enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule

andmise kord“ puudub rakendussäte selle kohta, kuidas tuvastada määruse § 2 lõike 6 ja § 6 lõigete 3

ja 4 rakendamisel hoiukohas hoitavate padrunite kogus. Eelnõu koostamisel kaaluti, kas lisada vastav

täpsustus regulatiivse sätte teksti või eraldi rakendussättesse. Kuna tegemist ei ole regulatiivse

sättega, vaid regulatiivsete sätete rakendamiseks vajaliku tehniline täpsustusega, siis otsustati

käsitleda padrunite hulga määramist rakendussättena ning täiendada § 9 lõikega 5 järgmises

sõnastuses: „Käesoleva määruse § 2 lõike 6 kohaldamisel lähtutakse riikliku järelevalve meetme

kohaldamise ajal hoiukohas tegelikult hoitavate padrunite kogusest. Käesoleva määruse § 6 lõigete 3

ja 4 kohaldamisel lähtutakse soetamisloa otsuse kõrvaltingimuses märgitud padrunite kogusest või

hoiukohas järelevalve käigus tuvastatud padrunite kogusest, kui see ületas eelnimetatud

kõrvaltingimuses märgitud koguse.“ Sellega seoses täiendati eelnõu §-ga 3, milles tehakse

muudatused kaitseministri 15. juuni 2015. a määruses nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks loa

andmise tingimused ja vorm“. Need sätted koostoimes võimaldavad Kaitseliidul määrata

hoiutingimuste ja järelevalve aluseks oleva padrunite koguse.

Eelnõu § 2. Kaitseministri 29. juuni 2018. a määruse nr 7 „Sõjaväerelvade registri

põhimäärus“ täiendamine

Kaitseministri 29. juuni 2018. a määrus nr 7 „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ on antud

relvaseaduse § 241 lõike 3 alusel. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 2 punktiga 1 täiendatakse relvaseaduse § 241 lõigetega 21

ja 22, mille kohaselt on Kaitseliidul õigus edastada sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu

tegevliikme isikuandmeid Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks. Kaitseliit edastab kaks korda aastas Kaitsepolitseiametile ning

Politsei- ja Piirivalveametile sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme, kes hoiab oma

elukohas sõjaväerelvade registrisse kantud relva, kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood. Seoses KaLS § 46 lg 7 tegevliikme relvaga hoitava laskemoona koguse piirmäära

olulise tõstmisega võib kaasneda oht avalikule korrale, sh oht sündmusele reageerivale politsei-,

6

pääste- või kiirabimeeskonnale. Edastatavad andmed piirduvad ees- ja perekonnanime ning

isikukoodiga nende isikute kohta, kellel on Kaitseliidu tegevliikme relv. Andmete edastamine ei või

tuua kaasa ohtu Kaitseliidu liikmete ja nende perede turvalisusele ega riigi julgeolekule. Eelnõuga

tasakaalustatakse järelevalve vajadust ja ohtu Kaitseliidu tegevliikmetele ja nende peredele.

Kaitseministri 29. juuni 2018. a määrust nr 7 „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ §-s 21

reguleeritakse andmete väljastamist registrist. Selleks, et viia kaitseministri 29. juuni 2018. a määrus

nr 7 „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ seadusega vastavusse, tuleb määrust täiendada

paragrahviga, mis reguleerib andmete perioodilist vahetamist Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja

Piirivalveametiga, samuti vastava rakendussättega.

Kaitseministri 29. juuni 2018. a määrust nr 7 „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ täiendatakse

§-ga 211, mille lõikes 1 viidatakse KaLS § 241 lõigete 21 ja 22 alusel edastatavate andmete koosseisu

kuupäevad ja edastamise tähtaeg. Sellest tulenevalt edastab Kaitseliit Kaitsepolitseiametile ning

Politsei- ja Piirivalveametile tegevliikme, kes hoiab oma elukohas sõjaväerelvade registrisse kantud

relva, ees- ja perekonnanime ja isikukoodi jooksva aasta 30. juuni ja 31. detsembri seisuga. Andmed

edastatakse 10 kalendripäeva jooksul vastavalt 31. detsembri või 30. juuni möödumisest.

Vajadusel lepitakse andmevahetuse tehnilised üksikasjad kokku Kaitseliidu, Kaitsepolitseiameti ning

Politsei- ja Piirivalveameti vahel sõlmitavad andmekasutuse lepingus. Sellisteks üksikasjadeks, mille

kohta võib lepingu sõlmida, on näiteks edastatavate andmete krüpteerimise või muu turvalisuse

tagamise üksikasjad, väljasaatmise, vastuvõtmise ja muud edastamise üksikasjad, faili, milles andmed

sisalduvad, formaat ja andmete struktuur, kontaktisikud, intsidentide ja muude teavituste edastamise

üksikasjad ning muud andmete turvalisuse tagamisega seotud üksikasjad. Neid üksikasju ei hakata

määrusega täpsustama.

Eelnõu § 3. Kaitseministri 15. juuni 2015. a määruse nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks loa

andmise tingimused ja vorm“ muutmine

Kaitseministri 15. juuni 2015. a määrus nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks loa andmise

tingimused ja vorm“ on antud KaLS § 46 lõike 5 alusel. Selle määruse muutmise vajadus ei tulene

otseselt Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (RT

I, 30.04.2024, 1), vaid on vajalik kaitseministri 25. märtsi 2015. a määruse nr 7 „Kaitseliidu relva,

laskemoona, erivahendi ja enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule

andmise kord“ § 2 lõike 6 ja § 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks. Eelviidatud sätted eeldavad, et on

õiguslikult kindlaks määratud, millist kogust padruneid võib Kaitseliidu tegevliige koos tegevliikme

relvaga hoiukohas hoida. Sellest, kas tegevliige hoiab hoiukohas kuni 5000 padrunit või üle 5000

padruni, sõltuvad nii hoiukohale esitatavad nõuded kui ka järelevalve sagedus.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lõike 1 kohaselt võib haldusakti kõrvaltingimuseks olla

haldusakti kehtivusaja piiramine, haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus, haldusakti

põhiregulatsiooni jõustumise tingimuseks olev lisatingimus või võimalus haldusakti hiljem muuta või

kehtetuks tunnistada. Haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse nii siis, kui see on nähtud ette

seaduses või määruses, kui ka siis, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata, või see

otsustatakse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2).

Alates 01.07.2024 jõustuv KaLS § 46 lg 7 annab Kaitseliidu tegevliikmele õiguse soetada koos

tegevliikme relvaga kuni 5000 padrunit ja mitme tegevliikme relva korral kokku kuni 10 000

padrunit. Kaitseliidul on soetusloa andmisel võimalik otsustada relvade hulga, aga mitte hoitavate

padrunite koguse üle. Kaitseliit annab soetamisloa kaalutlusõiguse alusel, kuid peab arvestama

kaitseministri 25. märtsi 2015. a määrusega nr 7 „Kaitseliidu relva, laskemoona, erivahendi ja

enesekaitsevahendi tegevliikme elukohas hoidmise tingimused ning hoiule andmise kord“

kehtestatud nõudeid. Seega esinevad HMS § 53 lõike 2 punktides 2 ja 3 kõrvaltingimuse andmise

eeldused. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse kõrvaltingimuse andmise täpsemaid tingimusi ja

korda.

7

Eelnõu § 3 punkt 1. Kaitseministri 15. juuni 2015. a määruse nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks

loa andmise tingimused ja vorm“ §-s 2 reguleeritakse soetamisloa taotlemise korda ja taotlusele

esitatavaid nõudeid ning §-s 3 reguleeritakse soetamisloa taotluse menetlustähtaega ja soetamisloa

andmist. Määruse § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt märgib taotleja soetamisloa kirjalikus taotluses muu

hulgas järgmised andmed: „soetatavate relvade arv, relva oluliste osade või lisaseadmete või

laskemoona kogus“. Seega peab kehtiva määruse kohaselt taotleja ise määrama kindlaks soetatava

laskemoona koguse, mida ta kavatseb hoiukohas hoida. Kuni 30.06.2024 on see padrunite hulk seotud

relvaseaduses lubatud padrunite kogusega (KaLS § 46 lg 7 ja RelvS § 46 lg 5).

Eelnõu § 3 punktis 1 täiendatakse määruse § 3 lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Soetamisloa

andmisel määratakse kõrvaltingimusega kindlaks ühes hoiukohas hoitava laskemoona suurim lubatud

kogus, arvestades käesoleva määruse § 2 lõike 1 punkti 6 alusel taotluses märgitud laskemoona

kogust.“ See võimaldab Kaitseliidu tegevliikmel taotleda ka mitme tegevliikme relva soetamise

korral soetamisluba kuni 5000 padruni soetamiseks. Samuti saab Kaitseliit, kui ta soetamisloa

andmise haldusmenetluses tuvastab, et Kaitseliidu tegevliikme hoiukoht ei vasta üle 5000 padruni

hoidmise tingimustele, anda soetamisloa kuni 5000 padruni soetamiseks, st ei pea soetamisloa

andmisest keelduma.

Eelnõu § 3 punkt 2. Kaitseministri 15. juuni 2015. a määruse nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks

loa andmise tingimused ja vorm“ § 3 lõikes 4 reguleeritakse soetamisloa andmise või selle andmisest

keeldumise kirjalikus otsuses märgitavaid andmeid. Loetletud andmete hulgas puuduvad

põhiregulatsioon, st otsustus soetamisloa andmise või sellest keeldumise kohta, ning

kõrvaltingimused, sh lisa- ja kõrvalkohustused. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse määruse § 3

lõiget 4 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) soetamisloa põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused;“.

Muudatuse tõttu tuleb soetamisloa kohta tehtavas otsuses selgelt märkida, millise relva soetamiseks

luba antakse, või taotluse rahuldamata jätmine ning kõrvaltingimused. Käesoleva eelnõu seisukohalt

on kõige olulisem kõrvaltingimus laskemoona kogusele kehtestatav piirang (lisakohustus).

Eelnõu § 3 punkt 3. Kaitseministri 15. juuni 2015. a määruse nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks

loa andmise tingimused ja vorm“ §-ga 12 nähakse ette rakendussätted. Eelnõuga tehtavate

muudatuste jõustumisel tekib probleem kuni 30.06.2024 välja antud soetamislubade alusel ostetava

laskemoona kogusega. Tuleb eeldada, et senised soetamisload on antud kuni seni kehtinud õiguse

järgi suurima koguse laskemoona hoidmiseks, kui soetamisloas ei ole sätestatud teisiti (st ka kehtiva

õiguse kohaselt on kõrvaltingimused lubatud, vt eespool). Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse

määruse § 12 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Enne 1. juulit 2024. a väljastatud soetamisloa

alusel võib tegevliige hoida ühes hoiukohas kuni 5000 padrunit kõigi tegevliikme relvade kohta

kokku. Kui tegevliige soovib hoida hoiukohas rohkem kui 5000 padrunit, siis peab ta esitama selle

kohta kirjaliku taotluse Kaitseliidu ülemale või malevapealikule.“.

Rakendussätte eesmärk on tagada, et kuni 30.06.2024 välja antud soetamislubade alusel ei tekiks

Kaitseliidu tegevliikmel võimalust soetada ja hoida hoiukohas üle 5000 padruni, ilma et eelnevalt

oleks kontrollitud hoiukoha vastavust selle koguse padrunite hoidmise tingimustele, ning Kaitseliit

oleks teadlik üle 5000 padruni hoidmisest hoiukohas. See säte ei piira suurema koguse padrunite

hoidmist, kui Kaitseliit on selle muudatusega nõustunud ning veendunud, et hoiukoht vastab üle 5000

padruni hoidmiseks ettenähtud nõuetele. Selles menetluses kohaldatakse soetamisloa muutmise

haldusmenetluse sätteid ning isik peab esitama taotluse osas, milles ta märgib vastavalt kaitseministri

15. juuni 2015. a määruse nr 15 „Tegevliikme relva soetamiseks loa andmise tingimused ja vorm“

§ 2 lõike 1 punktile 6 vastavate andmetena senisest suurema laskemoona koguse.

Eelnõu § 4. Kaitseministri 29.03.2022 määruse nr 6 „Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded“

kehtetuks tunnistamine

Kaitseministri 29. märtsi 2022. a määrus nr 6 „Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded“ on antud

KaLS § 24 lg 4 ja § 28 lg 6 alusel. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

8

muutmise seaduse § 1 punktiga 11 muudetakse KaLS § 28 selliselt, et Kaitseliidu liige ei pea enam

läbima eraldi Kaitseliidu liikme tervisenõuetele vastavuse kontrolli, vaid tõendab tervisekontrolli

läbimist mootorsõiduki juhtimisõiguse või kehtiva tervisetõendiga liiklusseaduse §-s 101 sätestatud

tervisekontrolli läbimise kohta, kehtiva relvaloa või kehtiva tervisetõendiga relvaseaduse §-s 351

sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta, muu kehtiva tervisetõendiga, mis kinnitab, et füüsilise isiku

terviseseisundit on kontrollitud vähemalt samaväärselt, kui seda tehakse mootorsõiduki

juhtimisõiguse taotlemiseks vajaliku tervisetõendi väljastamisel, või ametiasutuse kinnitusega, mille

kohaselt Kaitseliidu liige on läbinud tegevväelase, politseiametniku, päästeteenistuja,

vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele vastavuse tervisekontrolli esitamisega.

Eraldi Kaitseliidu liikme tervisenõudeid ei kehtestata. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) kohaselt tunnistatakse

KaLS § 24 lg 4 kehtetuks ning KaLS § 28 uues sõnastuses puudub kuni 30.06.2024 KaLS § 28

lõikele 6 vastav volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks. Seega tuleb kaitseministri 29. märtsi

2022. a määrus nr 6 „Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded“ kehtetuks tunnistada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Nõuded Kaitseliidu liikme relva hoiukohale ja järelevalvele muutuvad ning järelevalvet võib

teha tihemini ja ette teatamata

Sihtrühm: Kaitseliidu liikmed, kellel on tegevliikme relv

Mõju liik: mõju majandusele; mõju halduskoormusele

Olulisus: Kaitseliidu liikmed, kellel on rohkem kui üks tegevliikme relv, ning, kes soovivad

hoida enda koduses hoiukohas koos tegevliime relvadega rohkem kui 5000 padrunit peavad soetama

eraldi relvakapi. Sellega seoses tulev teha täiendavaid kulutusi. Arvestades, et Kaitseliidu andmetel

on hetkel 11 tegevliiget, kellel on koduses hoiukohas üheksa või rohkem relva, ei ole nende liikmete,

kes sooviksid üldise kaitsevalmiduse ajal hoida koduses hoiukohas üle 5000 padruni, hulk

hinnanguliselt suur ning mõnel neist on siseministri 27.11.2001 määruse nr 90 „Nõuded

relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“

§ 81 kohased relvahoiukohad juba olemas. Kaitseliidu liikmed, kes hoiavad enda tegevliikme

relvadega hoiukohas enam kui 5000 padrunit, peavad arvestama sellega, et nende juures käiakse

tihedamini hoiukohale esitatavaid nõudeid kontrollimas. Hoiukoha nõuete järelkontroll võib toimuda

ette teatamata. Muudatus mõjutab neid Kaitseliidu liikmeid, kes hoiavad enda elukohas rohkem kui

5000 padrunit, mitte kõiki Kaitseliidu liikmeid ega ka mitte kõiki, kes hoiavad enda kodus vähe relvi

või laskemoona. Hoitavate relvade hulga ja laskemoona koguse muutmisega saab Kaitseliidu liige ise

mõjutada, kui suuri kulutusi ta seoses relvade ja laskemoona hoidmisega peab tegema.

Sihtrühm: Kaitseliit

Mõju liik: mõju riigiasutuse tegevusele

Olulisus: Kaitseliit peab planeerima senisest rohkem ressursse nii liikmetele, kes hoiavad enda

koduses hoiukohase koos tegevliikme relvaga üle 5000 padruni, relvakappide soetamiseks kui ka

järelevalve tegemiseks. Eelnõukohase määrusega väheneb minimaalse järelkontrolli periood kahelt

aastalt ühele aastale ja maksimaalse järelkontrolli periood üle kaheksa relva hoidmisel viielt aastalt

kolmele aastale. Need muudatused puudutavad ainult neid Kaitseliidu liikmeid, kes hoiavad koduses

hoiukohas koos tegevliikme relvadega rohkem kui 5000 padrunit. Sellest tulenevalt kasvab

Kaitseliidu järelevalve töökoormus ligikaudu kaks korda nimetatud liikmete suhtes.

4.2. Kaitseliit edastab andmeid Kaitseliidu liikmete, kellel on sõjarelvade registrisse kantud

Kaitseliidu relv, kohta Kaitsepolitseile ning Politsei- ja Piirivalveametile.

9

Sihtrühm: Kaitseliit, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet

Mõju liik: mõju riigiasutuse tegevusele

Olulisus: Andmete edastamisega kaasneb tööjõukulu kõigile asutustele. Andmete edastamine

peab toimuma turvaliselt ning arvestades andmetele kehtivaid juurdepääsupiiranguid. Seetõttu tuleb

teha muudatusi asutuste töökorralduses. Samas võimaldab andmete saamine politseil tõhusamalt teha

riiklikku järelevalve ohu ennetamiseks või tõrjumiseks ning arvestada sündmusele reageerimisel

ametnikule kaasneda võiva ohuga.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määruse rakendamisega suureneb töökoormus Kaitseliidu ametnikel ja töötajatel, kelle

ülesanne on kontrollida Kaitseliidu tegevliikmete relvade ja laskemoona hoiukoha vastavust nõutele.

See puudutab üksnes neid tegevliikmeid, kes hoiavad koos tegevliikme relvaga hoiukohas üle 5000

padruni. Kaitseliidu andmetel on tegevliikmeid, kellel on üheksa või enam tegevliikme relva, eelnõu

koostamise ajal 11. Hinnanguliselt on nende tegevliikmete, kes soovivad koos tegevliikme relvadega

hoida hoiukohas üle 5000 padruni, hulk samuti 10–15. Nende tegevliikmete üle järelevalve

tegemisega seotud lisakulud ei ole suured ning kaetakse Kaitseliidu personalikuludest.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumine on kavandatud 1. juuli 2024. a ehk samale ajale, millal jõustub Kaitseliidu

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseliidule.

Avalik_20240621_KM_5-2_24_14_Kaitseliidu kodukorra muutmine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2024-06-21 07:53:32