Eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

1

EELNÕU

13.06.2024

Riigilõivuseaduse muutmise ja narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus

(riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas)

§ 1. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 279 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ravimite tootmise tegevusloa puhul, välja arvatud ravimtaimede pakendamine ja vere

tootmine, – 2500 eurot;“;

2) paragrahvi 279 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ravimite tootmise tegevusloa puhul verepreparaatide tootmiseks – 2000 eurot;“;

3) paragrahvi 279 punktis 2 asendatakse arv „150“ arvuga „500“;

4) paragrahvi 279 punktis 3 asendatakse arv „1000“ arvuga „2000“;

5) paragrahvi 279 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ravimi valmistamisõigusega apteegi tegevusloa puhul – 1000 eurot;“;

6) paragrahvi 279 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ravimi valmistamisõiguseta apteegi tegevusloa puhul – 500 eurot;“;

7) paragrahvi 279 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 279 punktis 7 asendatakse arv „150“ arvuga „300“;

9) paragrahvi 280 punktis 1 asendatakse arv „500“ arvuga „1000“;

10) paragrahvi 280 punktis 2 asendatakse arv „60“ arvuga „250“;

11) paragrahvi 280 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku

vahetumisest või ravimite hulgimüügi tegevusloal märgitud ladustamispartneri muutmisest

tuleneva muudatuse puhul – 500 eurot;“;

12) paragrahvi 280 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

2

„31) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva

muudatuse puhul – 1000 eurot;“;

13) paragrahvi 280 punktis 4 asendatakse arv „20“ arvuga „150“;

14) paragrahvi 280 punktis 5 asendatakse arv „75“ arvuga „500“;

15) paragrahvi 280 punktis 6 asendatakse arv „20“ arvuga „250“;

16) paragrahvi 280 punktis 7 asendatakse arv „20“ arvuga „100“;

17) paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üld- või veterinaarapteegi tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse kandmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.“;

18) seaduse 12. peatüki 1. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 2811 järgmises sõnastuses:

„§ 2811. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotluse läbivaatamine

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa andmise eest tasutakse riigilõivu 1500

eurot.“;

19) seaduse 12. peatüki 1. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 2812 järgmises sõnastuses:

㤠2812. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa muutmise taotluse

läbivaatamine

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa muutmise taotluse läbivaatamise eest

tasutakse riigilõivu:

1) tegutsemiskoha muutmisel – 1000 eurot;

2) valmistamise eest vastutava isiku või kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku muutmisel 250

eurot.“;

20) paragrahvis 282 asendatakse arv „150“ arvuga „300“;

21) seadust täiendaks §-ga 2821 järgmises sõnastuses:

„§ 2821. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise registreerimise

taotluse läbivaatamine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise registreerimise või registreeringu

muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.“;

22) paragrahvis 283 asendatakse arv „10“ läbivalt arvuga „30“;

23) paragrahvis 2852 asendatakse arv „340“ arvuga „680“;

24) paragrahvides 286–2865 asendatakse arv „32“ läbivalt arvuga „100“;

3

25) paragrahvi 286 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse,

kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest

tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

26) paragrahvi 2861 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

27) paragrahvi 2862 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenuse osutamise tegevusloal märgitud

tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

28) paragrahvi 2863 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud

muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

29) paragrahvi 2864 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Turvakoduteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

30) paragrahvi 2865 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloal märgitud

tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

31) paragrahvi 287 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 ning lõikes 3 asendatakse arv „145“ arvuga „290“;

32) paragrahvi 287 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „195“ arvuga „290“;

33) paragrahvi 287 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „87“ arvuga „170“;

34) paragrahvi 287 lõike 2 punktides 1, 5 ja 6 ning lõikes 4 asendatakse arv „505“ arvuga

„950“;

35) paragrahvi 287 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „730“ arvuga „1140“;

36) paragrahvi 287 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „1050“ arvuga „1330“;

4

37) paragrahvi 287 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „1460“ arvuga „1900“;

38) paragrahv 288 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 289 punktis 1 ja § 292 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „13“ arvuga „15“;

40) paragrahvi 289 punktis 2 ja § 292 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „195“ arvuga „260“;

41) paragrahvis 290 ja § 292 lõikes 2 asendatakse arv „195“ arvuga „200“;

42) paragrahvis 291 ja § 292 lõikes 3 asendatakse sõna „seitse“ arvuga „15“;

43) paragrahvi 293 lõikes 1 asendatakse arv „415“ arvuga „1000“;

44) paragrahvi 293 lõikes 3 asendatakse arv „80“ arvuga „250“;

45) paragrahvis 294 asendatakse arv „145“ arvuga „1230“.

§ 2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 41 lõiget 4 täiendatakse peale sõna „Ravimiametis“ sõnadega „ning tasuma

riigilõivu“;

2) paragrahvi 41 lõiget 41 täiendatakse peale sõna „omandamist“, sõnadega „ning tasuma

riigilõivu“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a nr

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Riigilõivuseaduse muutmise ja narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu

(riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse riigilõivuseadust (RLS). Riigilõivude tõstmine aitab kompenseerida erinevate

menetlustega seotud kulusid ja tagada, et riik suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid.

Eelnõuga viiakse Sotsiaalministeeriumi haldusalas tehtavate toimingute riigilõivumäärad tegevusloa

taotluste läbivaatamiseks tehtavate kuludega vastavusse. Praegu ei ole need RLS § 4 lõikes 1

nimetatud kulupõhimõttega kooskõlas. Menetluskulud on aastaid püsinud muutumatuna, kuid

avalike teenuste pakkumise kulud on aastate jooksul kasvanud (inflatsioon, majandus- ja

personalikulu suurenemine). Riigilõivu tõstmine on seotud sellega, et olemasolevad lõivud ei kata

enam ära avaliku teenuse osutamisega seotud kulusid.

Riigilõivumäärasid tõstetakse 1) sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate Sotsiaalkindlustusameti

toimingute, 2) ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

ja rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse alusel tehtavate

Ravimiameti toimingute ja 3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse, veeseaduse ja

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel tehtavate Terviseameti toimingute puhul, et viia

riigilõivumäärad tegelike kuludega vastavusse.

Lisaks täiendatakse eelnõuga RLS-i ja riigilõivustatakse ravimivaldkonnas edaspidi ka

radiofarmatseutiliste preparaatidega seotud tegevusi, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

lähteainete käitlemise registreeringuid ning sätestatakse riigilõiv sotsiaalteenuste osutamise

tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluste läbivaatamise eest.

Riigilõivumäärade muutmise tulemusena on 2025. aastaks prognoositav riigilõivutulude kasv kokku

ligikaudu 139 028 eurot, millest Ravimiameti toimingute kaudu laekub prognooside kohaselt

riigieelarvesse täiendavat tulu ligikaudu 78 860 eurot, Sotsiaalkindlustusameti toimingute kaudu

ligikaudu 6390 eurot ja Terviseameti toimingute kaudu ligikaudu 53 778 eurot.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate Sotsiaalkindlustusameti toimingute riigilõivumäärade

muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi riigi teenuste juht Merlin Murumets (tel 5917 0157;

[email protected]), arvestades Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna õiguse

talituse juhataja Marge Mägi (tel 5472 0389, [email protected]) sisendit.

Ravimiameti ja Terviseameti tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused on koostanud

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Mari Amos ([email protected]),

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Pille Saar ([email protected]),

2

Ravimiameti järelevalveosakonna juhataja Liis Prii ([email protected]) ja Terviseameti

õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna andmekaitseõiguse juht

Nele Nisu ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu § 1 punktiga 25 tehtav muudatus on seotud ja punktiga 24 tehtav

muudatus on puutumuses Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse

ja teiste seaduste muutmise seadusega (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) 421

SE1. Muus osas eelnõu muu menetluses oleva eelnõuga seotud ei ole.

Eelnõuga muudetakse RLS-i avaldamismärkega RT I, 30.04.2024, 10 ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust (NPALS) avaldamismärkega RT I,

03.02.2023, 6.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete

töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, sest eelnõuga ei muudeta protsesse ega

andmeid.

2. Seaduse eesmärk Eelnõuga tõstetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärasid, et need vastaksid

senisest enam toimingutega seotud kuludele ja seeläbi RLS § 4 lõikele 1. Kehtivad riigilõivumäärad

ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas. Eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad katavad asutuste

suurenevaid tegevuskulusid.

Sotsiaalteenuste puhul ei saa riigilõivumäärade muutmisel lähtuda ainult RLS § 4 lõikes 1 sätestatud

kulupõhimõttest, sest sellise arvestuse kohaselt tõuseksid riigilõivumäärad üle kümne korra. Arvesse

tuleb võtta ka sotsiaal- ja majanduspoliitilisi kaalutlusi ning riigilõivumäärad tuleb kehtestada

selliselt, et see aitab senisest paremini katta riigi kulusid tegevuslubade menetlemisel, aga ei muutu

majanduslikuks takistuseks oluliste sotsiaalteenuste osutamiseks või tegevusloa andmete

uuendamisel.

Eelnõu eesmärk on viia:

1) ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse,

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja vereseaduse alusel

tehtavate Ravimiameti toimingute riigilõivumäärad tegevusloa taotluste läbivaatamiseks

tehtavate kuludega vastavusse. Lisaks täiendatakse eelnõuga RLS-i, sätestades riigilõivu

radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotluse ja narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete lähteainete käitlemise registreerimise taotluse läbivaatamise eest. Apteegiteenuse

osutamise tegevusloa taotluste menetluses on eristatud valmistamisõigusega ja

valmistamisõiguseta apteeke, kuna toimingute sisu ja maht on tegevusloa andmisel erinev;

1 Kättesaadav: Eelnõu – Riigikogu.

3

2) sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate Sotsiaalkindlustusameti toimingute

riigilõivumäärad tegevusloa taotluste läbivaatamiseks tehtavate kuludega vastavusse. Lisaks

täiendatakse eelnõuga RLS-i, sätestades riigilõivu igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise

toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja

nädalahoiuteenuse (alates 01.01.2025), ööpäevaringse erihooldusteenuse, lapsehoiuteenuse,

asendushooldusteenuse, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu

osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise

taotluste läbivaatamise eest. Sotsiaalkindlustusameti uued riigilõivumäärad on senisest enam

kulupõhimõttega kooskõlas. Riigilõivude tõstmine aitab kompenseerida neid kulusid ja tagada, et

riik suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid;

3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse, nakkushaiguste ennetamise ja

tõrje seaduse ja veeseaduse alusel tehtavate Terviseameti toimingute riigilõivumäärad

tegevusloa taotluste läbivaatamiseks tehtavate kuludega vastavusse. Terviseameti uued

riigilõivumäärad on kulupõhised ning arvestus on tehtud, lähtudes toimingu tegemisega

kaasnevatest kuludest. Riigilõivude tõstmine aitab tehtud kulusid kompenseerida ja tagada, et riik

suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid.

Kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju,

ei koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 alusel eelnõu väljatöötamise kavatsust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, § 1 koosneb 45 punktist.

Eelnõu § 1 punktidega 1–23 muudetakse riigilõive Ravimiameti toimingute eest järgmiselt:

Tabel 1. Ravimiameti toimingute kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud

Muudetav riigilõiv Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Ravimite tootmise tegevusluba 1000 2500

Ravimite tootmise tegevusluba verepreparaatide tootmiseks 1000 2000

Ravimite tootmise tegevusluba ravimtaimede pakendamiseks 150 500

Ravimite hulgimüügi tegevusluba 1000 2000

Valmistamisõigusega apteegi tegevusluba 150 1000

Valmistamisõiguseta apteegi tegevusluba 150 500

Ravimite vahendamise tegevusluba 150 300

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud

tegutsemiskoha muutmine

500 1000

Ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal

märgitud tegutsemiskoha muutmine

60 250

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja või tegevusloal

märgitud pädeva isiku vahetumisest või ravimite hulgimüügi

tegevusloal märgitud ladustamispartneri muutmisest tulenev

muudatus

150 500

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse

muutmisest tulenev muudatus

150 1000

4

Muudetav riigilõiv Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloa

omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või sellise

tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tulenev muudatus

20 150

Üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloal märgitud

tegutsemiskoha muutmine või sellisele tegevusloale struktuuriüksuse

lisamine

75 500

Apteegiteenuse tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud apteegi

juhataja vahetumisest või sellise tegevusloa kõrvaltingimuse

muutmisest tulenev muudatus

20 250

Ravimite vahendamise tegevusloal alalise asukoha andmete

muutmine

20 100

Üld- või veterinaarapteegi tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse

kandmise taotluse läbivaatamine

20 500

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa andmine 0 1500

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa muutmise taotluse

läbivaatamine tegutsemiskoha muutmisel

0 1000

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa muutmise taotluse

läbivaatamine valmistamise eest vastutava isiku või

kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku muutmisel

0 250

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise

tegevusloa andmise või uuendamise taotluse läbivaatamine

150 300

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise

registreerimise taotluse läbivaatamine

0 150

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisse-

või väljaveoloa taotluse läbivaatamine

10 30

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa muutmise taotluse

läbivaatamine muudatuste tegemisel tegevusloa omaja vahetumise,

pädeva isiku vahetumise, käitlejale käitlemisega seotud teenuseid

osutava ettevõtja vahetumise või lisandumisega, muudatuste

tegemisel käitlemisruumide ventilatsioonisüsteemis või

veesüsteemis ja nakkusohtliku bioloogilise materjali käitlemisest

tingitud muudatustega käitlemisprotsessis ja kasutatavates seadmetes

340 680

Ravimivaldkonnas prognoositakse seoses riigilõivude tõusuga täiendavat tulu riigieelarvesse

ligikaudu 78 860 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite tootmise

tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimite tootmise tegevusloa puhul, välja

arvatud ravimtaimede pakendamine ja vere tootmine, kehtestatakse riigilõiv 2500 eurot senise 1000

euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja kattis 2023. aastal hinnanguliselt

kümnendiku esmakordse ravimite tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise tegelikest kuludest.

Võrdluseks märgime, et sama taotluse läbivaatamise riigilõiv on Soomes 3300 ja Taanis 9400 eurot

(Taanis lisandub riigilõivule aastamaks, mis on riigilõivuga sama suur). Lätis on riigilõiv 711,44 eurot

kombineeritud taotluse läbivaatamise tasuga (600 eurot), millele lisandub aastamaks

5

dokumentatsiooni säilitamise eest (500 eurot), st kokku on riigilõiv tegevusloa taotlemisel

1811,44 eurot.

Tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamine on võrreldes varasemaga mahukamaks muutunud, kuna

uued tootmiskohad on suuremad ja tootmisprotsessid tehnoloogiliselt keerukamad. Lisaks mahuka

dokumentatsiooni läbivaatamisele eeldab iga taotlus tootmiskoha põhjalikku mitmepäevast

inspekteerimist ja nõuetele vastavuse kontrollimist.

2023. aastal lisandus üks uus ravimite tootmiskoht (igal tootmiskohal peab olema eraldi tegevusluba),

2024. aastal on lisandunud samuti üks uus tootmiskoht ja on ette teada, et uusi tootmiskohti on veel

lisandumas. Arvestades, et selle toimingu puhul tõuseb riigilõiv 1500 euro võrra, on muudatuse

rahaline mõju riigieelarvele suurusjärgus 1500 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 2 kehtestatakse verepreparaatide tootmisele riigilõiv 2000 eurot senise 1000

euro asemel. Nimetatud täiendus ei ole uue riigilõivu lisamine, vaid seni RLS § 279 punkiga 1 kaetud

olnud vere tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu tõstmine väiksemas mahus võrreldes

ülejäänud § 279 punktiga 1 kaetud ravimite tootmise tegevuslubadega (vere tootmise tegevusluba on

ravimi tootmise tegevusloa üks liik). Arvestades, et ühel isikul võib olla mitu verepreparaatide

tootmiskohta, millel on ühesugune kvaliteedisüsteem, on põhjendatud kohaldada taotluse

läbivaatamisel võrreldes keemiliste ravimite tootmiskohtadega proportsionaalselt viiendiku võrra

madalamat riigilõivu määra. Täiesti uusi verepreparaatide tootjaid lisandub harva, enamasti on

tegemist olemasoleva käitleja uue tootmiskoha lisandumisega.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse Ravimiameti poolt ravimiseaduse alusel ravimtaimede

pakendamiseks vajaliku ravimite tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra.

Ravimtaimede pakendamiseks vajaliku ravimite tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest

kehtestatakse riigilõiv 500 eurot senise 150 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata praegu kümnendikkugi taotluse

läbivaatamise tegelikest kuludest. Arvestades, et ravimtaimede pakendamine on oma olemuselt

oluliselt lihtsam protsess kui keemiliste ravimite tootmine, on ka selle nõuetekohasuse kontrollimine

lihtsam ja kiirem. Seetõttu on asjakohane rakendada proportsionaalselt madalamat riigilõivu, mille

suurusjärk on viiendik ravimite tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivust. Eestis on neli

ravimtaimede pakendajat, kellel on ravimite tootmise tegevusluba. Viimastel aastatel ei ole ükski uus

ravimtaimede pakendaja soovinud tegevust alustada, mistõttu on muudatuse rahalist mõju

riigieelarvele keeruline prognoosida.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite hulgimüügi

tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimite hulgimüügi tegevusloa puhul

kehtestatakse riigilõiv 2000 eurot senise 1000 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata praegu viiendikkugi esmakordse

ravimite hulgimüügi tegevusloa taotluse läbivaatamise tegelikest kuludest. Sama taotluse

läbivaatamise riigilõiv on Soomes 1925 eurot ja Taanis 1650 eurot, millele lisandub teist samapalju

aastamaksuna. Lätis on sama riigilõiv 426,86 eurot, millele lisandub 500 eurot dokumentide

säilitamise eest, st kokku 926,86 eurot, millele omakorda lisandub pärast tegevusloa andmist tasuline

inspektsioon hea turustamistava nõuetele vastavuse kontrollimiseks (esimene päev 2000 eurot ja

vajaduse korral iga järgnev päev 1000 eurot).

6

Taotluste läbivaatamine on töömahukam, kui teenuse loomisel algselt arvati, ja eeldab enamasti

tingimuste kontrollimiseks ja heale turustamistavale vastavuse kontrollimiseks tegutsemiskoha

inspektsiooni. Viimastel aastatel on märgata trendi, kus taotlus esitatakse enne sobivate tingimuste

loomist, aga võetakse enne otsustamist tagasi ja esitatakse mõne aja pärast uuesti. Seeläbi kujuneb

taotluse läbivaatamine osaliselt uue ettevõtte koolitamiseks ravimite hulgimüügi nõudeid puudutavas.

Menetlusprotsessis osalemine on taotlejale soodsam kui turul pakutav korralik ravimi hea

turustamistava koolitus.

Eestis on suurusjärgus 55 hulgimüüjat ja aastas lisandub keskmiselt üks-kaks uut ravimite

hulgimüüjat, st muudatuse mõju oleks suurusjärgus 1000–2000 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktidega 5, 6 ja 7 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt apteegiteenuse

osutamise tegevusloa taotluste läbivaatamise riigilõivumäärasid. Seni on üld-, haigla- ja

veterinaarapteegi tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv olnud 150 eurot. Edaspidi sõltub

riigilõivu suurus apteegiteenuse tegevusloa puhul mitte apteegi liigist, vaid sellest, kas apteek taotleb

tegevusloale ravimite valmistamise kõrvaltingimust või mitte. Valmistamisõigusega apteegiteenuse

osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv on edaspidi 1000 eurot ja valmistamisõiguseta

apteegi tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv 500 eurot. Kooskõlas ravimiseaduse § 32 lõikega

1, kohaldub teatud juhul apteegile ravimite valmistamiskohustus. Nimelt apteegiteenuse tegevusloa

omajal on üldapteegis, mis asub 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena, mittesteriilsete

ravimite valmistamise kohustus. Samas on valmistamiskohustuseta apteekidel võimalus

valmistamisõigust taotleda. Seega diferentseeritakse tegevusloa andmisel riigilõivumäära selliselt, et

kui loa taotleja on kohustatud ravimeid valmistama või on tal selleks õigus, siis on riigilõiv 1000

eurot ja kui neid ei valmistata, siis on riigilõiv 500 eurot. Seega ei muutu tegevusloa kohustus vaid

tasutav riigilõivu määr.

Valmistamisõigust saavad taotleda üld- ja haiglaapteegid. Vähemalt 4000 elanikuga linnas asuval

üldapteegil on ravimite valmistamise kohustus. Veterinaarapteekidel ei saa olla ravimite

valmistamise õigust, mistõttu tunnistatakse veterinaarapteeke puudutav erisäte kehtetuks.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata valmistamisõigusega apteekide

puhul praegu kümnendikkugi tegelikest taotluse läbivaatamise kuludest ja valmistamisõiguseta

apteekide puhul katab kehtiv riigilõiv veerandi tegelikest kuludest. Soomes on apteegi tegevusloa

taotlemisel oluliselt kõrgem riigilõiv (5500 eurot). Lätis on apteegi tegevusloa taotlemisel riigilõiv

284,67 eurot, millele lisandub aastamaks apteegi dokumentatsiooni ja teabe korrashoiu eest 200 eurot

aastas, st kokku 484,67 eurot.

Eestis on ligi 500 apteeki. Juba tegutsevate apteekide tegevuslube see muudatus ei mõjuta. 2023.

aastal taotles tegevusluba kümme valmistamisõigusega ja üks valmistamisõiguseta apteek, st

muudatuse mõju on suurusjärgus 9000 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite vahendamise

tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimite vahendamise tegevusloa puhul

kehtestatakse riigilõiv 300 eurot senise 150 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna üheksa aastat ja uus riigilõivu määr kataks veerandi taotluse

menetlemise tegelikest kuludest. Ravimite vahendamise tegevusloa andmisel kontrollitakse taotleja

nõuetele vastavust dokumentide põhjal ja tegevusluba on tähtajatu. Ravimite vahendaja ei too Eestis

ise ravimeid turule, vaid tema roll on viia kokku ravimite tootjad ja hulgimüüjad, kes muidu omavahel

kontakti ei leiaks. Selle tegevuse eest saab vahendaja ravimi tootjalt või hulgimüüjalt vahendustasu.

7

Seetõttu ei peaks selle tegevuse tarbeks tegevusloa saamine olema riigi poolt suuremas osas

riigilõivuga katmata vahenditega tehtav toiming – vähemalt poole sellega kaasnevatest kuludest peaks

katma taotleja. Viimastel aastatel ei ole ravimite vahendamise tegevuslubade saamiseks taotlusi

esitatud. Eestis on kolm ravimite vahendamise tegevusloa omajat, mistõttu on muudatuse mõju

riigieelarvele keeruline prognoosida.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite tootmise või

hulgimüügi tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise riigilõivu määra, kui muudatus on seotud

tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmisega. Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal

märgitud tegutsemiskoha muutmise puhul määratakse riigilõivuks 1000 eurot senise 500 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata käesoleval ajal taotluse

läbivaatamise tegelikest kuludest kümnendikkugi. Tegutsemiskoha muutus on oma olemuselt

võrreldav esmakordse tegevusloa väljastamise menetlusega, kontrollimine on hõlpsam vaid seetõttu,

et tegevusluba omav ettevõte ja tema kvaliteedisüsteem eelmises tegutsemiskohas on olnud varem

kontrollitud, mistõttu on suurem tõenäosus, et uues tegutsemiskohas on tegevus sarnaselt korraldatud.

Ravimi tootmise ja hulgimüügi tegutsemiskoha muutus eeldab reeglina uue tegutsemiskoha

inspekteerimist ja mahukat dokumentide alusel tehtavat kontrolli.

2023. aastal muudeti ravimite hulgimüügi või tootmise tegutsemiskohta neljal korral. Arvestades, et

riigilõiv tõuseb 500 euro võrra, on muudatuse mõju riigieelarvele suurusjärgus 2000 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimtaimede

pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise taotluse

läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal

märgitud tegutsemiskoha muutmisel rakendatakse riigilõivu 250 eurot senise 60 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata praegu taotluse läbivaatamise

tegelikest kuludest kümnendikkugi. Sisult on taotluse läbivaatamine sarnane valmistamisõiguseta

apteegi tegutsemiskoha muutmise taotluse läbivaatamisega. Arvestades, et ravimtaimede pakendajad

on maapiirkonnas asuvad väikeettevõtted, on asjakohane kehtestada valmistamisõiguseta apteegi

tegevusloa riigilõivust poole väiksem riigilõiv.

Viimastel aastatel ei ole Ravimiametile esitatud taotlusi ravimtaimede pakendamiseks antud tootmise

tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmiseks, mistõttu on muudatuse mõju riigieelarvele

keeruline prognoosida. Eestis on neli ravimtaimede pakendajat, kellel on ravimite tootmise

tegevusluba.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite tootmise või

hulgimüügi tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest tuleneva

tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise riigilõivu määra ning kehtestatakse ravimite hulgimüügi

tegevusloal märgitud ladustamispartneri muutmisest tuleneva tegevusloa muutmise taotluse

läbivaatamise riigilõivu määr. Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja või tegevusloal

märgitud pädeva isiku vahetumisest või ravimite hulgimüügi tegevusloal märgitud ladustamispartneri

muutmisest (muutub tegevusloa omaja, pädev isik või ladustamispartner) tuleneva tegevusloa

muudatuse puhul rakendatakse riigilõivu 500 eurot senise 150 euro asemel.

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal tegevusloa omaja või pädeva isiku vahetamise või

hulgimüügi tegevusloal ladustamispartneri muutmise taotluse läbivaatamisel uue omaniku

nõuetekohasuses ja pädeva isiku kandidaadi või ladustamispartneri sobivuses dokumentide põhjal.

8

Tegemist on tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise kontrollimisega, mis on aluseks

tegevusloa kehtivusele. Kehtestatav riigilõiv kataks 90% taotluse läbivaatamisega kaasnevatest

kuludest.

2023. aastal sai Ravimiamet 15 taotlust pädeva isiku vahetamiseks ravimite tootmise või hulgimüügi

tegevuslubadel ja ühe taotluse ravimite hulgimüügi tegevusloal ladustamispartneri vahetamiseks.

Tegevusloa omaja vahetumisi 2023. aastal ei olnud. Arvestades, et riigilõiv tõuseb 350 euro võrra,

on muudatuse mõju riigieelarvele suurusjärgus 5600 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 12 kehtestatakse riigilõiv ravimiseaduse § 50 alusel Ravimiameti poolt

ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva muudatuse

hindamisele. Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva

muudatuse puhul rakendatakse riigilõivu 1000 eurot.

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse lisandumisel on vaja muudatust tehes

veenduda kõrvaltingimuseks oleva tegevuse jaoks sobivate tingimuste loomises. Seda tehakse nii

dokumentatsiooni hinnates kui ka tegutsemiskohta inspekteerides. Sõltuvalt konkreetsest

muudatusest võib taotluse läbivaatamine olla pea sama mahukas ja keerukas, nagu uue tegevusloa

andmisel, kuid arvestades, et muudatuse puhul on ettevõtte üldine kvaliteedisüsteem ja toimimine

varem kontrollitud, on asjakohane rakendada riigilõivu, mis on ette nähtud samade ettevõtete

tegutsemiskohtade muudatuste puhul.

2023. aastal lisati ravimi tootmise või hulgimüügi tegevusloale kõrvaltingimusi kuuel korral.

Muudatuse mõju riigieelarvele on suurusjärgus 5000 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimtaimede

pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku

vahetumisest või sellise tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva tegevusloa muutmise

taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise

tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või sellise tegevusloa

kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul rakendatakse riigilõivu 150 eurot senise 20

euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata taotluse läbivaatamise kulusid.

Sisuliselt on tegemist sarnase mahuga menetlusega, nagu apteegi juhataja vahetumise taotluse

menetlemise puhul. Arvestades, et ravimtaimede pakendajad on maapiirkonnas asuvad

väikeettevõtted, on asjakohane kehtestada väiksem riigilõiv.

Viimastel aastatel ei ole Ravimiamet sellesisulisi taotlusi saanud. Eestis on neli ravimtaimede

pakendajat, kellel on ravimite tootmise tegevusluba, mistõttu on muudatuse mõju riigieelarvele

keeruline prognoosida.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse ravimiseaduse § 40 alusel Ravimiameti poolt apteegi

tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise või sellisele tegevusloale struktuuriüksuse lisamisega

seotud taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Apteegi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha

muutmise või sellisele tegevusloale struktuuriüksuse lisamise toimingule määratakse riigilõiv 500

eurot senise 75 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata taotluse läbivaatamise kulusid, mis

on suurusjärgus 550 eurot. Üldapteegi tegutsemiskoha muutmise või tegevusloale uue

9

struktuuriüksuse lisamise taotluse läbivaatamisel reeglina kohapeal inspektsiooni ei tehta, kuid

hinnatakse lisanduva üksuse / tehnilise lahenduse vastavust nõuetele esitatud dokumentide alusel või

kauginspektsiooni teel. Haiglaapteegi puhul on tingimuste kontrollimiseks suurema tõenäosusega

vaja teha uue tegutsemiskoha inspektsioon. Samas ei peeta haiglaapteekidele suurema lõivu

kehtestamist vajalikuks, sest nende tegutsemiskohtades on võrreldes üldapteekidega muudatusi

harva.

Eestis on ligi 500 üldapteeki, 24 haiglaapteeki ja kaks veterinaarapteeki. Tegutsemiskoha muutmise

või struktuuriüksuse lisamise taotlusi esitasid apteegid 2023. aastal 22 korral. Arvestades, et riigilõiv

tõuseb 425 euro võrra, on muudatuse mõju suurusjärgus 9350 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse ravimiseaduse § 41 alusel Ravimiameti poolt apteegiteenuse

tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud apteegi juhataja vahetumisest või sellise tegevusloa

kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva muudatuse taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Apteegi

juhataja muutmise korral kehtestatakse riigilõiv 250 eurot senise 20 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata praegu taotluse läbivaatamise

kulusid. Taotlusi hinnatakse dokumentide põhjal, mis tähendab, et see on kiirem ja lihtsam protsess

kui apteegi tegutsemiskoha muutmise või struktuuriüksuse lisamise taotluse läbivaatamine. Viimastel

aastatel on apteegiteenuse puhul pädevate isikute tegevusloale lisamise taotluste arv märgatavalt

kasvanud. 2023. aastal esitati 51 taotlust apteegi pädeva isiku muutmiseks. Arvestades, et riigilõiv

tõuseb 230 euro võrra, on muudatuse mõju riigieelarvele suurusjärgus 11 730 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite vahendamise

tegevusloal märgitud vahendaja alalise asukoha andmete muutmise taotluse läbivaatamise

riigilõivu määra. Ravimite vahendamise tegevusloal märgitud vahendaja alalise asukoha andmete

muutmise eest määratakse riigilõiv 100 eurot senise 20 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata vahendamise tegevusloa andmise

kulusid. Taotlusi hinnatakse dokumentide põhjal. Ravimite vahendajatele tegevusõiguse andmise

riigilõiv on Lätis 70 eurot, Taanis 2260 eurot.

Viimastel aastatel ei ole Ravimiamet selliseid taotlusi saanud, mistõttu on muudatuse mõju

riigieelarvele keeruline prognoosida.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt apteegiteenuse

osutamise tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse kõrvaltingimuse lisamise taotluse

läbivaatamise riigilõivu määra. Seni said ravimite kaugmüügi õigust taotleda vaid üldapteegid.

Veterinaarapteegid said võimaluse taotleda kaugmüügi õigust 2022. aastal, kui jõustus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6. Seega oli tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse

kandmise taotluse läbivaatamise riigilõive 2016. aastal muutes see õigus üksnes üldapteekidel. Üld-

või veterinaarapteegi tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse kandmise taotluse läbivaatamise eest

määratakse riigilõiv 500 eurot senise 75 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata tegevusloale ravimi kaugmüügi

õiguse kandmise taotluse läbivaatamise kulusid, mis on suurusjärgus 550 eurot. Riigilõivu algselt

kehtestades ei hinnatud õigesti töömahtu, mis ravimite kaugmüügi õiguse tegevusloale kandmisega

kaasneb, sest puudus selliste taotluste menetlemise kogemus, mis praeguseks on olemas. Taotluse

läbivaatamise töömaht ja raskusaste on sarnane tegevusloale haruapteegi lisamise taotluse

läbivaatamisega, kus reeglina kohapeal inspektsiooni ei tehta, kuid hinnatakse lisanduva üksuse /

10

tehnilise lahenduse vastavust nõuetele esitatud dokumentide põhjal või kauginspektsiooni teel.

Näiteks Soomes on riigilõiv apteegi tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse kandmise korral 1100

eurot.

Eestis on viis üldapteeki ja üks veterinaarapteek, millel on ravimite kaugmüügi õigus. Uute

kaugmüügiõigust soovivate apteekide lisandumist ja muudatuse mõju riigieelarvele on keeruline

prognoosida.

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 19 kehtestatakse riigilõiv ravimiseaduse § 1168 alusel Ravimiameti

poolt radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotluse läbivaatamise ja

radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loal tegutsemiskoha muutmise või valmistamise eest

vastutava isiku või kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku muutmise taotluse läbivaatamise eest.

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotlemisel kehtestatakse riigilõiv 1500 eurot.

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loal tegutsemiskoha muutmise taotluse läbivaatamise

eest kehtestatakse riigilõiv 1000 eurot. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loal

valmistamise eest vastutava isiku või kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku muutmise taotluse

läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv 250 eurot.

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotlemine ja taotluse läbivaatamine on oma

olemuselt võrreldav valmistamisõigusega haiglaapteegi või väiksema ravimite tootmise üksusega –

nõuetele vastavust kontrollitakse dokumentide põhjal ja haigla ruumides kohapeal nii loa andmisel

kui ka tegutsemiskoha muutmisel. Riigilõivude kujundamisel on eeskujuks võetud

valmistamisõigusega haiglaapteegi tegevusloa andmisel ja muutmisel kohaldatavad riigilõivud, sest

radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise luba taotlevad ka haiglad. Eestis on radiofarmatseutilise

preparaadi valmistamise luba kolmel haiglal ja lähiajal ei ole ette näha, et mõni haigla võiks seda luba

soovida. Vastutavate isikutega seotud muudatusi võib ette tulla, kui inimesed liiguvad ühelt

ametikohalt teisele. Tegutsemiskohaga seotud muudatusi võib oodata eelkõige seoses suuremate

ümberehituste või renoveerimistega. Muudatuse mõju on keeruline prognoosida, kuid arvatavasti on

see kuni 1000 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktidega 20 ja 21 muudetakse Ravimiameti poolt narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete lähteainete käitlemise tegevusloa andmise ja uuendamise taotluse läbivaatamise riigilõivu

ning kehtestatakse riigilõiv narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise

registreerimise taotluse läbivaatamise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete

käitlemise tegevusloa andmisel ja uuendamisel kehtestatakse riigilõiv 300 eurot senise 150 euro

asemel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise registreerimise või

registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv 150 eurot.

Tegevusloa andmisel ja uuendamisel rakendatava riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa

aastat ega kata tegevusloa andmise kulusid. Teistes Euroopa riikides on riigilõiv narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest Lätis 190 eurot,

Soomes 220 eurot ja Rootsis kuni 22 000 Rootsi krooni (1936 eurot). Eestis on kolm narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa omajat, kellel on kohustus kolme aasta

tagant tegevusluba uuendada ja Ravimiametil on kohustus nende nõuetekohasuses ja

usaldusväärsuses inspektsiooni käigus veenduda. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete

käitlemise tegevusluba on vaja 1. kategooria lähteainete käitlemiseks ja kasutamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 artikli 3 punkti 7 kohaselt võivad pädevad

asutused nõuda ettevõtjatelt lõivu tasumist loa- või registreerimistaotluse esitamise eest. Lõivu

tasumise kohustus on seoses käideldava lähteainega, millest sõltub vajadus tegevusloa, registreeringu

11

või mõlema järele. Lähteainete käitlemise tegevusloa saamiseks on Eestis riigilõiv kehtestatud ja

riigilõivu on kohane rakendada ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlejate

registreeringutele, nagu seda on tehtud ka teistes Euroopa riikides. Käitleja registreerimine on oma

olemuselt kiirem ja väiksema töömahuga protsess kui käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamine.

Seega on asjakohane rakendada käitleja registreerimisel riigilõivu, mis on 50% käitleja tegevusloa

taotluse läbivaatamise tasust. Narkootikumide lähteainete käitleja registreerimisel on riigilõiv Lätis

170 eurot ja Soomes 220 eurot.

2023. aastal registreeris Ravimiamet kaheksa käitlejat, kes soovisid 2. kategooria narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete lähteaineid käidelda või 3. kategooria narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

lähteaineid eksportida. Kokku on Eestis 34 registreeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

lähteainete käitlejat ja keskmiselt lisandub neid paar-kolm aastas. Riigilõiv tõuseb 150 euro võrra,

seega on muudatuse mõju riigieelarvele suurusjärgus 450 eurot aastas. Pooled käitlejatest on

veepuhastusseadmetega tegelevad ettevõtted, kes käitlevad kaaliumpermanganaati. Ülejäänud on

valdavalt kemikaale turustavad ettevõtted.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse ja ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete sisse- ja väljaveoloa taotluste läbivaatamise riigilõive. Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisse- ja väljaveoloa taotluste läbivaatamisel

rakendatakse riigilõivu 30 eurot senise 10 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata impordi- ja ekspordilubade

andmise kulusid. Teistes Euroopa riikides on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete impordi- ja ekspordilubade andmisel riigilõivud mitu korda suuremad: Soomes 110 eurot,

Lätis 45 eurot, Suurbritannias 25 £ (28,2 eurot), Poolas 100 PLN (23,44 eurot), Taanis 1,112 DKK

(149,05 eurot), Iirimaal 63,50 eurot ja Šveitsis 100 CHF (101,97 eurot). Rootsis on see samas

suurusjärgus – 1000 SEK (8,67 eurot). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

impordi- ja ekspordilubade regulatsioon on ühetaoline kogu Euroopas ning riikide otsustada on vaid

toimingu eest võetava tasu suurus.

Ravimiamet andis 2023. aastal 1418 luba narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete impordiks ja ekspordiks. Kuna riigilõivu määr tõuseb 20 eurot, on muudatuse mõju

riigieelarvele suurusjärgus 28 000 eurot aastas. Impordi- ja ekspordiluba taotlevad ravimite

hulgimüügi tegevusloa omajad ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

käitlemise tegevusloa omajad, kelle majandustegevuse osaks on nende ainete hankimine ja

turustamine. Riigilõiv ei tohi halvendada narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite jõudmist Eesti

turule, st see ei või olla suurem kui teistes Euroopa riikides ja seda on riigilõivu tõstes silmas peetud.

Ekspordilubade riigilõiv ei või omakorda halvendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet teiste

Euroopas tegutsevate ettevõtete seas, st ka need lõivud ei saa olla suuremad kui teistes lähikonna

riikides.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse rakkude, kudede ja elundite seaduse alusel Ravimiameti poolt

rakkude ja kudede impordi sertifikaadi taotluse läbivaatamise riigilõivu. Rakkude ja kudede

impordi sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest rakendatakse riigilõivu 680 eurot senise 340 euro

asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatu kaheksa aastat ning sertifikaadi taotluse läbivaatamise

töömaht on suurem kui teenuse loomisel arvati. Näiteks on täiendavalt vaja tutvuda importiva riigi

laborite litsentseerimissüsteemidega, et veenduda doonoritel tehtavate testide vastavus Euroopa

12

Liidus ja Eestis kehtestatud nõuetele. 2023. aastal andis Ravimiamet ühe rakkude ja kudede impordi

sertifikaadi ja muutis kahte kehtivat. Kuna riigilõivu määr tõuseb 340 eurot, on muudatuse mõju

riigieelarvele suurusjärgus 680 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel Sotsiaalkindlustusameti

poolt menetletavate tegevusloa taotluste läbivaatamise riigilõivumäärasid. Igapäevaelu toetamise

teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse,

ööpäevaringse erihooldusteenuse, lapsehoiuteenuse, asendushooldusteenuse, sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse

osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv 100 eurot senise 32 euro

asemel. Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) 421 SE §-ga 5 täiendatakse

RLS § 286 ja lisatakse seoses sama eelnõuga sotsiaalhoolekande seaduses tehtavate muudatustega

(tegevusloa kohustus seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumisega tekib viidatud eelnõu § 1 p 18

muudatusega) päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõiv,

mis on käesoleva eelnõu kohaselt samuti 100 eurot.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna 2014. aastast ehk kümme aastat ega kata enam taotluse

menetlemise tegelikke kulusid, sealhulgas on tegevusloa muutmine seni olnud riigilõivuvaba. Ka

pärast 2014. aastat lisandunud teenuste osutamise tegevuslubade riigilõivud on kehtestatud samas

määras nagu kümme aastat tagasi. Uued riigilõivumäärad on senistest määradest kulupõhisemad ja

arvestus on tehtud, lähtudes menetlusega kaasnevatest kuludest. Lisaks kulupõhimõttele tuleb arvesse

võtta ka sotsiaal- ja majanduspoliitilisi kaalutlusi ja kehtestada riigilõivumäärad selliselt, et see ühest

küljest aitab katta senisest paremini riigi kulusid tegevuslubade menetlemisel, aga teisalt ei oleks

sotsiaalteenuste osutamisel majanduslikuks takistuseks. Riigilõivude tõstmine aitab kompenseerida

menetlemise kulusid ja tagada, et riik suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid.

Tabel 2. Sotsiaalkindlustusameti toimingute kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud

Muudetav riigilõiv Õiguslik

alus

Toimingute/

väljastamiste

arv 2023

Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Igapäevaelu toetamise teenuse,

töötamise toetamise teenuse,

toetatud elamise teenuse,

kogukonnas elamise teenuse,

päeva- ja nädalahoiuteenuse

(alates 01.01.2025) ja

ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamise tegevusluba (6)

RLS

§ 286

24 32 100

Lapsehoiuteenuse osutamise

tegevusluba

RLS

§ 2861

21 32 100

Asendushooldusteenuse

osutamise tegevusluba

RLS

§ 2862

3 32 100

Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse osutamise tegevusluba

RLS

§ 2863

16 32 100

Lastele ja täiskasvanutele

turvakoduteenuse osutamise

tegevusluba (2)

RLS

§ 2864

1 32 100

13

Muudetav riigilõiv Õiguslik

alus

Toimingute/

väljastamiste

arv 2023

Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse osutamise

tegevusluba

RLS

§ 2865

5 32 100

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate toimingute eest laekus 2023. aastal riigieelarvesse 2560

eurot. Riigilõivumäära tõstmisega 32 eurolt 100 eurole oleks 2025. aastal hinnanguline tulu

riigieelarvele 5440 eurot (2023. aasta prognoosi alusel).

Tabel 3. Sotsiaalkindlustusameti riigilõivude laekumised aastate kaupa:

Aasta Riigilõivud, summad eurodes

2015 1843

2016 1976

2017 884

2018 3420

2019 1848

2020 1865

2021 2088

2022 2176

2023 2560

Sotsiaalkindlustusametis tegeleb kõikide tegevuslubade väljastamise, muutmise, registriandmete

korrastamise ja muu tegevusega õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse ametnik.

Ametniku tööajast kulub tegevuslubade menetlustele 80%. 2023. aastal tegi ametnik

majandustegevuse registris 3193 tegevuslubadega seotud toimingut, millest 70 olid tegevuslubade

väljastamise otsused ja 190 tegevuslubade muutmise otsused, millest hinnanguliselt 10% olid

tegevuskohaga seotud muudatused. Ülejäänud tegevused olid seotud tegevuslubade andmete

korrastusega (spetsialistide andmete muutused, parandused). Sotsiaalkindlustusameti tööprotsesside

analüüs, mille aluseks on 2023. aastal esitatud tegevuslubade taotluste arv ja nende menetlemiseks

kuluv aeg (80% töötaja tööajast) ning töötajaga seotud tööjõukulu (brutopalk ja tööjõumaksud),

näitab, et kehtestatud riigilõivumäärad ei kata ära ametniku töötasu ega tema töökohaga seotud kulu.

Tegevusloa taotluse laekumisel kontrollib ametnik vastavalt teenusele:

 vahetu teenuseosutaja ehk spetsialisti (nt hooldustöötaja, lapsehoidja, tegevusjuhendaja)

vastavust seaduses nimetatud kvalifikatsiooninõuetele (haridus, kutsetunnistused,

täienduskoolituste läbimine) ja tervisetõendi olemasolu kinnitust (v.a sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse puhul);

 esmase tegevusloa puhul töötaja kirjaliku nõusoleku olemasolu tegevusloa taotleja juurde tööle

asumiseks;

 lapsehoiu- ja asendushooldusteenuse puhul isiku kirjaliku kinnituse olemasolu, et ta vastab

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele;

 teenust vahetult osutaval isikul karistatuse puudumist tahtlikult toimepandud kuriteo eest läbi

majandustegevuse registri (MTR) karistusregistrist ning vajadusel asjaolu, kas teenuseosutaja

on kontrolli ka ise teostanud, et mitte ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja

vara; samuti lastele vahetult teenust osutavate isikute vastavust lastekaitseseaduse § 20 lõigete

1 ja 11 (teatud karistuste puudumine karistusregistri arhiivis ja välisriigis);

14

 Terviseameti hinnangu olemasolu, et teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel

kehtestatud tervisekaitsenõuetele, ja Päästeameti hinnangu olemasolu, et teenuse osutamise koht

vastab tuleohutusnõuetele;

 lisaks nimetatud põhitingimustele tuleb kontrollida ka kõrvaltingimusi:

o maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada (nt üks

lapsehoidja korraga kuni kümnele lapsele või viiele alla kolmeaastasele lapsele,

asenduspere suurus kuni kuus last, üks tegevusjuhendaja kümnele teenusesaajale jne);

o kas tegutsemiseks lubatud tegevuskoht on tegevusloa taotleja omanduses või on olemas

kirjalik kinnitus selle kohta, et hoonet või ruume võib kasutada taotletava teenuse

osutamiseks.

Taotluses puuduste esinemise korral tuleb neid kirjeldada ja taotlejat nendest teavitada, vajaduse

korral nõustada puuduste kõrvaldamiseks. 2023. aastal esitati ligikaudu 1000 puudustega taotlust,

neist enim lapsehoiuteenuse (400 tk) ja rehabilitatsiooniteenuse (300 tk) osutamiseks. Kui taotleja

vastab tegevusloa tingimustele, koostab Sotsiaalkindlustusameti ametnik asjakohase otsuse, väljastab

tegevusloa ja kannab otsuse andmed MTR-i.

Kavandatav muudatus aitab kaudselt kaasa sotsiaalteenuste (nt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse)

kvaliteedi parandamisele. Eesmärk on suunata ettevõtteid sisuliselt läbi kaaluma, kas taotleda igaks

juhuks tegevusluba. Praegune 32 euro suurune riigilõiv on tekitanud olukorra, kus osad tegevusluba

ja lepingut omavad teenuseosutajad osutavad teenuseid muude tegevuste kõrvalt ootuses, et riik on

stabiilne partner ja väike täiendav sissetulek on garanteeritud. Selline olukord on potentsiaalne

probleem, sest tegevusluba omab lepingupartner, kes vastab küll kõikidele teenuse osutamise

miinimumtingimustele, kuid ei pruugi olla sisuliselt teenuse osutamises väga pädev ja osutab teenust

muude tegevuste kõrvalt. Seega puudub sisuline teenuse osutamise ja arendamise kompetents.

Riigilõivu suurendamine ei saa olla peamine instrument, mis sellist riski vähendaks, küll aga võib

suunata teenuseosutajaid mõtlema, kas taotleda igaks juhuks tegevusluba ja seejärel teenuseosutamise

lepingut Sotsiaalkindlustusametiga.

Riigilõivu määra tõstmisega tegevusloa esmakordsel taotlemisel 32 eurolt 100 euroni on riigieelarve

täiendav tulu prognoositavalt kokku 5440 eurot.

Eelnõu § 1 punktidega 25–30 täiendatakse RLS §-e 286–2865 ja kehtestatakse riigilõiv 50 eurot

sotsiaalteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluse

läbivaatamise eest. Eelnõu § 1 punktiga 25 RLS §-i 286 viidavas lõikes 2 nimetatakse ka päeva- ja

nädalahoiuteenuse tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotlus. Vastav

tegevusloakohustus tekib Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) 421 SE

§ 1 punkiga 18 (sotsiaalhoolekande seaduse § 151 muutmine).

Erinevalt mitmest teisest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala toimingust, mille puhul on kehtestatud

riigilõiv tegevusloa taotluse muutmise eest, ei ole seda Sotsiaalkindlustusameti toimingute puhul seni

rakendatud. 2023. aastal tegi Sotsiaalkindlustusamet 70 tegevusloa väljastamise otsust, tegevusloa

muutmise otsuseid oli 190, millest hinnanguliselt 10% olid tegevuskohaga seotud muudatused.

Tegevuskohaga seotud muudatused hõlmavad kõiki muudatusi, mis ühel või teisel moel mõjutavad

teenuseosutaja tegevuskohta. Nendeks võib olla asukoha vahetamine või täiendav asukoha lisamine,

aga ka samas asukohas ruumide lisandumine. Ruumide lisandumise korral peavad Terviseamet ja

Päästeamet hindama samal aadressil lisanduvaid ruume tervisekaitsenõuetest ja tuleohutusnõuetest

lähtuvalt ning Sotsiaalkindlustusamet peab kontrollima nimetatud asutuste hinnangute olemasolu.

Ruumide lisandumine võib olla tingitud ka tegevuse laienemisest, millega kaasneb töötajate

15

lisandumine. Sellisel juhul peab Sotsiaalkindlustusamet kontrollima ka lisanduvate töötajate

vastavust kehtestatud nõuetele. Muud tegevusloa muudatused (nt töötaja vahetamine, kuna eelmine

töötaja soovis töölt lahkuda) on riigilõivuvabad. Valdava osa tegevusloa muudatustest

moodustavadki töötajatega seotud muudatused: uue töötaja lisandumine, töötaja haigestumisest

tingitud muutused, ebaõnnestunud katseaeg või töötajate liikumine teenuseosutajate vahel. Praktika

on näidanud, et teenuseosutajatele on pidev töötajate andmete kaasajastamine MTR-is koormav ja

tihti tehakse asjakohased kanded hilinemisega. Töötajatega seotud kannete koondamine ja viitega

MTR-is tegevusloa andmete muutmine ei ole teenuseosutaja poolt korrektne käitumine. Kui hõlmata

töötajate andmete muutmisega seotud tegevusloa muudatused riigilõivuga, suureneks hilinevate

MTR-i kannete osakaal eelduslikult veelgi, kuna lisaks teenuseosutaja töökoormusele suurendaksid

toimingud ka ettevõtte eelarvet. Sotsiaalkindlustusamet jätkab teenuseosutajate nügimist, et

teadvustada õigel ajal tehtavate kannete olulisust, ja kontrollib järelevalvemenetluse käigus töötajate

vastavust töötamise registriga. Õigeks ajaks tegemata tegevusloa muudatused ei võimalda

Sotsiaalkindlustusametil kontrollida töötajate nõuetele vastavust ning see võib kaasa tuua

Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse sunniraha hoiatusega.

Tegevuskohaga seotud muutmise taotluste läbivaatamise eest riigilõivumäärade kehtestamisel on

lähtutud põhimõttest, et kui esmakordne tegevusloa läbivaatamise eest võetav riigilõiv on eelnõu

jõustumisel 100 eurot, siis tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest võetav

riigilõiv on 50 eurot, kuna tegevuste maht, mida kontrollida, on väiksem.

Sarnaselt riigilõivuga esmakordse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ei kata ka tegevusloa

muutmise taotluse eest määratav riigilõiv ära Sotsiaalkindlustusameti kõiki menetlusega seotud

kulusid, kuid ka siin tuleb võtta täiendavalt arvesse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi kaalutlusi, et

riigilõiv ei muutuks majanduslikuks takistuseks oluliste sotsiaalteenuste osutamisel või tegevusloa

andmete uuendamisel. Muudatusel on ka kaudsem eesmärk – suunata ettevõtteid sisuliselt läbi

kaaluma, kas taotleda igaks juhuks tegevusloa muutmist. Kavandatav muudatus aitab kaudselt kaasa

sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamisele.

Tegevuskohaga seotud muutmise taotluste läbivaatamise eest riigilõivumäärade kehtestamisel

suureneb 2025. aastal Sotsiaalkindlustusameti toimingute tulemusena riigilõivutulu prognooside

kohaselt ca 950 eurot.

Eelnõu § 1 punktidega 31–37 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel

Terviseameti menetletavate tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluste riigilõivumäärasid

järgmiselt:

Tabel 4. Terviseameti toimingute kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud

Muudetav riigilõiv Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine tegevuskoha kohta

145 290

Kiirabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

teeninduspiirkonna kohta

195 290

Haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine tegevuskoha kohta

145 290

Iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa, välja arvatud

iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine tegevuskoha kohta

87 170

16

Muudetav riigilõiv Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine tegevuskoha kohta

145 290

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

kohaliku haigla puhul

505 950

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

üldhaigla puhul

730 1 140

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

keskhaigla puhul

1 050 1 330

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

piirkondliku haigla puhul

1 460 1 900

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

erihaigla puhul

505 950

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

taastusravihaigla puhul

505 950

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa täiendamine uue

eriarstiabi erialaga või tervishoiuteenuse osutamise koha

muutmine ühe eriala kohta

145 290

Iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine

505 950

Riigilõivumäärad on püsinud muutumatuna alates 2015. aastast ega kata enam taotluse menetlemise

tegelikke kulusid. Terviseameti uued riigilõivumäärad on kulupõhised ning arvestus on tehtud,

lähtudes menetlusega seotud reaalsest töömahust ja kaasnevatest kuludest.

Tegevusloa taotluse laekumisel tuleb kontrollida sõltuvalt loa liigist järgmisi dokumente:

 tegevusloa taotlemise avaldus (juriidilisest ja füüsilisest isikust ettevõtja nimi ja registrikood;

ettevõtja kontaktandmed);

 tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;

 ruumide kasutusõigust tõendavad dokumendid;

 ruumide meditsiinitehnoloogiline projekt;

 tõend tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta;

 tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle

asumiseks;

 iseseisvalt osutatava õendusabi puhul koolituse läbimist tõendavad dokumendid ja

vaktsineerimistunnistus;

 vastavus teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele (aparatuur, sisseseade ja ruum vastavalt

tegevusalale);

 vajadusel korral küsitakse täiendavaid kirjalikke kinnitusi ja dokumente;

 tegevusloa väljastamisel ja muutmisel tehakse kohapealne paikvaatlus ja koostatakse kontrollakt;

 kui kohapealse paikvaatluse tulemusena vastab kõik tegevusloa väljastamise tingimustele,

koostab Terviseameti töötaja asjakohase otsuse ja väljastab tegevusloa.

Tegevuslubade menetlemiseks kulunud aeg, sealhulgas paikvaatluse tegemine sõltub tegevusloa

liigist, osutatavate teenuste arvust ning kontrollitavate ruumide arvust. Ajamahukamad on

statsionaarsete teenuste tegevusloa menetlused, mille puhul kulub menetlusele kuni 40 töötundi.

Ambulatoorsete teenuste tegevuslubade menetlusele kulub 6–10 töötundi. Muudatuse mõju

riigieelarvele on ligikaudu 37 525 eurot aastas.

17

Eelnõu § 1 punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks RLS § 288, millega on kehtestatud riigilõivud

tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest. Tervishoiuteenuse osutamise

tegevuslubasid ega nende duplikaate käesoleval ajal enam paberil ei väljastata. Kõiki lube saab

teenuseosutaja ise vajaduse korral tervishoiukorralduse infosüsteemist alla laadida. Samuti on load

nähtavad tervishoiukorralduse infosüsteemi avalikus vaates.

Eelnõu § 1 punktidega 39–42 muudetakse riigilõive järgmiselt:

- Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel Terviseameti poolt

tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivusid.

Muudatusega tõuseb Eestis kutse omandanud tervishoiutöötaja registreerimise taotluse

läbivaatamise eest tasutav riigilõiv 13 eurolt 15 eurole ja välisriigis kutse omandanud

tervishoiutöötaja registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv 195 eurolt 260 eurole.

Eestis kutse omandanud tervishoiutöötaja registreerimisega seotud kulud on tõusnud minimaalselt,

kuid välisriigis kutse omandanud tervishoiutöötaja registreerimise kulud on oluliselt kasvanud,

sest taotluste menetlemisele kulub rohkem aega, kui seni oli arvestatud. Lisaks taotleja haridust

tõendavate dokumentide ja töökogemust tõendavate dokumentide läbivaatamisele tuleb sageli teha

ka päringuid teiste riikide pädevatele asutustele. Mõju riigieelarvele on umbes 6600 eurot aastas.

Keskmiselt menetletakse aastas 780 taotlust.

- Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel Terviseameti poolt

tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest kehtestatud

riigilõivu. Muudatusega kehtestatakse riigilõivuks 200 eurot senise 195 euro asemel.

Tunnustamise taotluse läbivaatamise kulud ei ole oluliselt suurenenud, mistõttu on riigilõivu tõus

väike. Mõju riigieelarvele on 300 eurot aastas.

- Eelnõuga muudetakse tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötaja registreeringu

tõendi või tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest kehtestatud riigilõivu. Muudatusega kehtestatakse riigilõivuks 15 eurot senise

seitsme euro asemel. Muudatuse mõju on väike, sest väljastatud tõendite arv on väga väike.

- Eelnõuga muudetakse ravimiseaduse alusel Terviseameti poolt proviisorina ja farmatseudina

registreerimise ning proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja registreerimistõendi ja

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest kehtestatud

riigilõivusid. Muudatusega kehtestatakse riigilõiv Eestis kutse omandanud proviisori või

farmatseudina registreerimise taotluse läbivaatamise eest 15 eurot senise 13 euro asemel ja

riigilõiv välisriigis kutse omandanud tervishoiutöötaja registreerimise taotluse läbivaatamise eest

260 eurot senise 195 euro asemel. Välisriigis kutse omandanud proviisorina või farmatseudina

registreerimise kulud on kasvanud, sest toimingu menetlemisele kulub rohkem aega, kui seni oli

arvestatud. Proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi

taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv 200 eurot senise 195 euro asemel ja

tervishoiukorralduse infosüsteemis proviisori või farmatseudi registreeringu tõendi või proviisori

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest riigilõiv 15 eurot

senise 7 euro asemel. Mõju eelarvele on ligikaudu 500 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktidega 43–44 muudetakse veeseaduse alusel Terviseameti poolt menetletava

loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest tasutavat riigilõivu ja loodusliku mineraalvee

tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja

liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise eest tasutavat riigilõivu. Muudatusega kehtestatakse

tunnustamismenetluse riigilõivuks 1000 eurot senise 415 euro asemel. Tunnustamise otsuse

väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate

asutuste teavitamise eest kehtestatakse riigilõiv 250 eurot senise 80 euro asemel.

18

Eelnimetatud riigilõivumäärad on püsinud muutumatuna 2016. aastast ega kata käesolevaks ajaks

enam menetlusega seotud kulusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ ja Euroopa

Komisjoni direktiivi 2003/40/EÜ kohaselt võib looduslikku mineraalvett turustada, kui liikmesriigi

maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku

mineraalveena. Eestis peab turule lastav looduslik mineraalvesi olema tunnustatud vastavalt

veeseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele, mis on kooskõlas direktiividega 2009/54/EÜ ja

2003/40/EÜ. Loodusliku mineraalvee nõuetekohasust tunnustab Terviseamet. Tunnustamist

taotlevad loodusliku mineraalvee tootjad ja maaletoojad.

Käesoleval ajal on tunnustatud viie ettevõtte üheksat looduslikku mineraalvett: Värska Natural –

Värska Originaal AS, Värska Originaal – Värska Originaal AS, Peter Mikheim puurkaev nr 1 –

Värska Originaal AS, looduslik mineraalvesi Haage – Haage Joogid OÜ, looduslik mineraalvesi

Haanja – Haage Joogid OÜ, looduslik mineraalvesi Värska Mineraal – Verska Mineraalvee OÜ,

Värska looduslik mineraalvesi nr.10 – Verska Mineraalvee OÜ, Vichy looduslik mineraalvesi – Saku

Õlletehase AS, Häädemeeeste Goodmens – OÜ Kaevutee.

Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlus on töömahukas menetlus, mille raames kontrollitakse

üle loodusliku mineraalvee tootmisega seotud dokumentatsioon. Kui dokumentatsioon on puudulik,

peatatakse menetlus ja dokumendid saadetakse taotlejale täiendamiseks. Keskmiselt kulub ühe

taotluse läbivaatamiseks 32 eksperdi töötundi. Dokumentatsiooni läbivaatamisele järgneb

veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamine loodusliku mineraalvee veevõtukohas,

mille eest tuleb taotlejal tasuda riigilõiv 685 eurot. Käesoleva eelnõuga selle suurust ei muudeta.

Loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning

Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamisega seotud kulud on suurenenud

eelkõige tööjõukulu ja Terviseameti halduskulu arvelt.

Keskmiselt esitatakse 1–3 tunnustamise taotlust aastas. Seega on muudatuse rahaline mõju ligikaudu

1170 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel Terviseameti

poolt nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra.

Muudatusega kehtestatakse tunnustamismenetluse riigilõivuks 1230 eurot senise 145 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna alates 2015. aastast ega kata taotluse menetlemisega seotud

tööjõu- ja halduskulusid. Riigilõivu määra kehtestades ei olnud võimalik õigesti hinnata reaalset

töömahtu, mis nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa menetlusega kaasneb, sest puudus

taotluste menetlemise praktiline kogemus, mis tänaseks on olemas. Nakkusohtlik materjali käitlemise

tegevusluba taotleva labori taotluse läbivaatamine ja tingimuste vastavuse hindamine ei piirdu ainult

dokumentide paketi läbivaatamisega, vaid näeb ette ka põhjalikku kohapealset visiiti ja reaalse

olukorraga tutvumist. Keskmiselt menetletakse aastas seitse taotlust. Seega on muudatuse rahaline

mõju riigieelarvele ligikaudu 7595 eurot.

Eelnõu § 1 punktide 31–45 mõju riigieelarvele:

Tabel 5. Terviseameti muudatuste mõju riigieelarvele toimingute kaupa

Riigilõivu nimetus RLS-i

paragrahv, kus

riigilõivu määr

on sätestatud

Mõju

riigieelarvele

eurodes

Perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise

tegevusloa taotluse läbivaatamine tegevuskoha kohta

287 4 350

19

Riigilõivu nimetus RLS-i

paragrahv, kus

riigilõivu määr

on sätestatud

Mõju

riigieelarvele

eurodes

Haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine tegevuskoha kohta

287 29 000

Iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa, välja

arvatud iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise

tegevusloa taotluse läbivaatamine tegevuskoha kohta

287 830

Iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa

taotluse läbivaatamine tegevuskoha kohta

287 1 450

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa täiendamine

uue eriarstiabi erialaga või tervishoiuteenuse

osutamise koha muutmine ühe eriala kohta

287 1 450

Iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise

tegevusloa taotluse läbivaatamine

287 445

Terviseametis tervishoiutöötajana registreerimise

taotluse läbivaatamine, kui kutse on omandatud Eestis

289 1 400

Terviseametis tervishoiutöötajana registreerimise

taotluse läbivaatamine, kui kutse on omandatud

välisriigis

289 5 200

Tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

taotluse läbivaatamine

290 300

Tervishoiutöötajana registreerimise tõendi kinnitatud

ärakirja või tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine

291 80

Proviisorina või farmatseudina registreerimise taotluse

läbivaatamine, kui kutse on omandatud Eestis

292 110

Proviisorina või farmatseudina registreerimise taotluse

läbivaatamine, kui kutse on omandatud välisriigis

292 390

Terviseameti proviisorina või farmatseudina

registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja või proviisori

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud

ärakirja väljastamine

292 8

Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlus 293 1 170

Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse

läbivaatamine

294 7595

KOKKU 53 778

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse NPALSi märkides, et kui lähteainete käitleja registreerib oma tegevuse

vastavalt NPALS § 41 lõigetele 4 ja 41 Ravimiametis, siis tuleb tasuda ka riigilõiv. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktiga 21 (lk 10), millega kehtestatakse riigilõiv narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete käitlemise registreerimise taotluse hindamisele.

Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole sedavõrd olulised, et vajaksid pikemat aega muudatustega

kohanemiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

20

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks.

6. Seaduse mõjud

Järgnevalt käsitletakse mõjusid.

6.1 Mõju valdkond: mõju riigiasustuste korraldusele

Sihtrühm: Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet

Mõjutatud sihtrühma suurus

Sotsiaalkindlustusametis tegeleb kõikide tegevuslubade väljastamise, muutmise, registriandmete

korrastamise jms tegevusega õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse ametnik. Tema

tööajast kulub tegevuslubade menetlemisele 80%. Terviseametis tegeleb taotluste menetlemise,

tegevuslubade väljastamise, muutmise ja registriandmete korrastamise tegevusega kuus ametnikku

ning Ravimiametis üks täiskohaga inspektsioonibüroo spetsialist, erineva osalise koormusega

sõltuvalt esitatud taotluste valdkonnast kuue valdkonna inspektorid, osalise koormusega

järelevalveosakonna dokumendihalduse spetsialist ja osalise koormusega tegevuslubade komisjon,

mille töös osalevad püsivalt peadirektori asetäitja, õigusosakonna juhataja, järelevalveosakonna

juhataja ja inspektsioonibüroo juhataja, st erineva koormusega kokku kuni 20 ametnikku.

Riigilõivude tõstmisega ei kaasne Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile ega Ravimiametile

kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu, kuna eelnõus käsitletud taotlusi esitatakse ja nende

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu. Uute täiendavate riigilõivude osakaal on

marginaalne.

Muudatuste rakendumisega kaasneb asutustele marginaalne koormus asutuse veebilehel ja eesti.ee

veebilehel muudatuste kajastamisel ja puutumust omavate teenuseosutajate teavitamisel.

Mõju ulatus

Kõnealustele asutustele kaasneb muudatustega vaid vähene mõju. Sotsiaalkindlustusametile lisandub

riigilõivu nõue tegevusloa muutmise taotluse menetlemise eest, mille tasumist tuleb kontrollida.

Ravimiametile lisanduvad üksikud lõivud uute teenuste eest.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski tõenäosus

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on Sotsiaalkindlustusametile, Ravimiametile ja Terviseametile

väike. Tegevusloa taotluse menetleja peab edaspidi enne tehtava toimingu tegemist või loa

väljastamist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud uue määra kohaselt. Samas peab ametnik ka praegu

kontrollima, et riigilõiv on tasutud kehtiva määra kohaselt. Seega ei mõjuta muudatus ametniku töö

olemust.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju, seega ei ole mõju oluline.

6.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

21

Sihtrühm 1: ravimite, vere, rakkude, kudede, elundite, droogide, narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete käitlejad

Mõjutatud sihtrühma suurus: 360 juriidilist isikut, sh Tervisekassa ja Terviseamet, suuremad haiglad

ja ülikoolid

Mõju ulatus

Muudatused ei ole ühe ettevõtte jaoks koormavad, taotlusi ja muudatusi ei tehta suures mahus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski tõenäosus: väike

Sihtrühm 2: igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse,

kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse (alates 01.01.2025), ööpäevaringse

erihooldusteenuse, lapsehoiuteenuse, asendushooldusteenuse osutamise, sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajad

Mõjutatud sihtrühma suurus

Eelnõu koostamise ajal omas 763 asutust sotsiaalteenuste osutamise tegevusluba.

Mõju ulatus

Muudatused ei ole juriidilistest isikutest teenuseosutajate jaoks koormavad. Kuna ühe juriidilise isiku

puhul ei tehta taotlusi ja muudatusi tihti, ei oma see ka märgatavat mõju juriidilise isiku eelarvele ega

ohusta sotsiaalteenuse osutamata jätmist.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski tõenäosus: väike

Sihtrühm 3: tervishoiuteenuse osutajad

Mõjutatud sihtrühma suurus: 1750

Mõju ulatus

Muudatused ei ole ühe taotleja jaoks koormavad, taotlusi ja muudatusi ei tehta suures mahus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski tõenäosus: väike

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju, mistõttu ei ole mõju oluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Riigilõivumäärade muutmise tulemusena on 2025. aastaks prognoositav riigilõivutulude kasv kokku

ligikaudu 139 028 eurot, millest Ravimiameti toimingute kaudu laekub prognooside kohaselt

riigieelarvesse täiendavat tulu ligikaudu 78 860 eurot, Sotsiaalkindlustusameti toimingute kaudu

ligikaudu 6390 eurot ja Terviseameti toimingute kaudu ligikaudu 53 778 eurot. Kõnealuse täiendava

tulu mõju riigieelarvele on väheoluline.

Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendumiseks on Sotsiaalkindlustusametil vaja tellida MTR-i IT

väikearendus, mille maksumus on hinnanguliselt 1000 eurot ja see kaetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti eelarvest. Kõnealune muudatusvajadus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga läbi räägitud.

22

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole tarvis võtta vastu, muuta ega tunnistada kehtetuks rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisajaks nähakse ette 2025. aasta 1. jaanuar. Eelnõuga plaanitavad muudatused

ei ole sedavõrd olulised, et vajaksid pikemat aega muudatustega kohanemiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile,

Sotsiaalkindlustusametile, Ravimiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule, Eesti

Lastehoidude Liidule, Eesti Asenduskodu Töötajate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide

Nõukojale, Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Õdede

Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide

Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti

Arstide Liidule, Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti

Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Proviisorite

Kojale, AS Ida-Tallinna Keskhaiglale, SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ja SA Tartu Ülikooli

Kliinikumile.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium

Meie 20.06.2024 nr 1.2-2/67-1

Riigilõivuseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigilõivuseaduse muutmise ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastada või arvamust avaldada 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Lisaadressaadid: Terviseamet Sotsiaalkindlustusamet Ravimiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit

2 Eesti Lastehoidude Liit Eesti Asenduskodu Töötajate Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit Eesti Logopeedide Ühing Eesti Õdede Liit Eesti Füsioterapeutide Liit MTÜ Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Eesti Haiglate Liit MTÜ Eesti Arstide Liit MTÜ Ravimitootjate Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Haiglaapteekrite Selts Eesti Proviisorapteekide Liit MTÜ Eesti Apteekrite Liit MTÜ Eesti Proviisorite Koda AS Ida-Tallinna Keskhaigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Tartu Ülikooli Kliinikum SA

3 Kelly Otsman 5913 8740 [email protected]