Regionaalse arengu tegevuskava (RETK) ja 2023-2026.a rakendusplaani ning RETKi elluviimise 2022.a seire ülevaate esitamine

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

1

Ülevaade regionaalse arengu tegevuskava elluviimisest 2022. aastal

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

2

Sisukord

1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

2. Regionaalse arengu juurprobleemide suundumused ..................................................................... 3

2.1.Juurprobleem 1 - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes ................................................................................................................ 5

2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses .......................... 7

2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates ...... 7

2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega

seotud eneseteostusvõimalustes .................................................................................................... 9

2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes ......................... 10

2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes .......................... 12

2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile ........................................................................................................................................ 14

2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses ............................................................................................................................ 17

2.9 Juurprobleem - KOV-de piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus ....................................................................................................................................................... 19

2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOV-de arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu muutustega ............................................................................................................... 21

3. Regionaalarengu juurprobleemide üleste RETK-i tegevuste elluviimine ...................................... 22

4. Kokkuvõtteks seirest tulevad ettepanekud ................................................................................... 24

Lühendid ............................................................................................................................................ 27

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

3

1. Sissejuhatus

Selleks, et tugevdada riigi valdkonnapoliitikate regionaalarengut tasakaalustavat mõju, valmis riigihalduse ministri eestvedamisel ja koostöös teiste ministeeriumitega 2021. aasta lõpuks regionaalse arengu tegevuskava (RETK). RETK määratleb olulisemad piirkondade vahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, koondab eri ministeeriume ja valitsemisalasid hõlmava 4-aastase tegevusplaani nende juurprobleemide leevendamiseks ning seab raamistiku nende protsesside edasiseks seireks.

RETKi ühine elluviimine kõigi ministeeriumite koostöös on tulemuslikuma regionaalpoliitika vältimatu eeldus, kuna valdkonnapoliitikate koordineeritud panuseta ja kokkuleppeta, et valdkondlike ja regionaalpoliitika eesmärkide suunas liigutakse üheaegselt, on riigi regionaalse arengu eesmärkide saavutamine vähetõenäoline. Ühtlasi toetab RETKi elluviimine riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihtide suunas liikumist regionaalset arengut tasakaalustaval moel ning aitab saavutada Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse strateegia „Territorial Agenda 2030“ piirkondade tasakaalustatud, sidustatud ja kestlikku arengut puudutavaid eesmärke.

RETKi 2022.a elluviimise seire ülevaate eesmärk on hinnata regionaalse arengu juurprobleemide seiremõõdikute abil piirkondade vahelise ebavõrdsuse suundumusi. Samuti antakse ülevaade ministeeriumite poolt kavandatud tegevuste elluviimisest RETKi rakendusplaanis. Aruandes tuuakse esile regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele suuremat mõju omanud tegevused ning ka esinenud puudused plaanitud tegevuste elluviimisel ja nende oodatavate tulemuste saavutamisel. Lisaks tuuakse välja seirest tulenevad ettepanekuid RETK-i rakendusplaani täpsustamiseks või selle regionaalarengu tasakaalustamisele kaasa aitavate tegevuste täiendamiseks.

RETKi seireülevaadet tuleb võtta arvesse valdkonna arengukavade ja programmide täiendamisel, valdkonnapoliitikate tegevuste regionaalsete fookuste edasisel seadmisel. Eriti oluline on valdkonnapoliitikate meetmete ülevaatamine nende juurprobleemide puhul, kus piirkondlik ebavõrdsus on jätkuvalt suur või kasvamas.

2. Regionaalse arengu juurprobleemide suundumused

RETK määratleb järgmised 10 regionaalse arengu juurprobleemi, mis väljendavad olulisemaid erinevusi

piirkondade arenguerinevustes ja –tingimustes.

Piirkondade vaheline ebavõrdsus … Seos "Eesti 2035" strateegiliste sihtidega

(1) inimeste töö- ja tööalastes

eneseteostusvõimalustes

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

… kus tagatakse muuhulgas tööturu regionaalne tasakaalustatus

(2) sissetulekutes ja vaesuses

(3) tervises ja tervena elatud eluajas

(4) ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja

haridusega seotud eneseteostuse

võimalustes

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

… kus igaühel on võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks sõltumata … elukohast

(5) liikumisvõimalustes ja ühendustes Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline

elukeskkond

… kus tagatakse piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng ning

rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga

arvestavad ruumilahendused … ja ligipääsetavus (6) igapäeva elutingimustes

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

4

(7) ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus

kapitalile

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

… kus pakutakse ettevõtlusele arenguvõimalusi igas piirkonnas;

piirkondlike lõhede vähendamiseks kiirendatakse majanduse

struktuurseid muutuseid väljaspool Harjumaad; suurendatakse Eesti

ja selle piirkondade majandusele oluliste ettevõtlusvaldkondade

võimekust ettevõtete ja TA asutuste koostöös; kohalike ressursside

väärindamine on kasvanud

(8) ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu

kättesaadavuses

(9) kohalike omavalitsuste finants-, haldus- ja

teenuste osutamise võimekuses

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

… kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata

elukohast; korrastatakse KOV ja riigi vastutuse jaotust;

suurendatakse KOV-üksuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku

koostöö edendamisega

(10) KOV-de arenguväljavaadetes rände ja

elanike arvu muutustega seoses

Järgnev peatükk analüüsib lähemalt regionaalarengu juurprobleemide hetkeolukorda ja suundumusi,

hinnates vastavates juurprobleemide seiremõõdikutes aset leidnud olulisemaid trende ja muutuseid.

Joonis 1. koondülevaade piirkondade vahelistest erinevustest regionaalse arengu juurprobleemides

Vaadates seiremõõdikutes aset leidnud muutuseid on viimastel aastatel kõige enam kasvanud

piirkondlikud erinevused ettevõtete tootlikkuse (SKP hõivatu kohta) ja ekspordi, tööjõus osalemise ja

suhtelise vaesuse määra, elukestvas õppes osalemise ning eri- ja kutseharidusega täiskasvanute osatähtsuses. Teatav piirkondade vaheline ühtlustumine on seevastu toimunud rahvatervise mõõdikutes (hea terviseseisundiga ja ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osatähtsus) ja oma KOVi arengu kavandamisse kaasamisega rahulolus.

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

5

2.1. Juurprobleem 1 - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes

Inimeste võimalused leida piirkonnas oma oskustele, võimetele ja ambitsioonile vastavaid

töövõimalusi on üheks olulisemaks inimeste heaolu, siserännet ja piirkondlikku arengut

kujundavaks teguriks. Tööealiste tööelus osalemise aktiivsusest oleneb samuti, mil määral panustavad sealsed inimesed piirkonna tulubaasi ja heaolu kasvatamisse ning riigi majanduskasvu tervikuna. Inimeste haridusele, oskustele ja muudele isiklikele ootustele

vastavate töökohtade kättesaadavus on olnud kõige teravamaks probleemiks Ida-Virumaal ja hõredama asustusega piirkondades, kus kohapeal napib atraktiivseid, mitmekülgseid ja tulusaid

töövõimalusi eriti võrreldes kahe suurema linnapiirkonnaga. Näiteks Tallinnas, kus elab 33%

elanikkonnast, asub viimase rahvaloenduse andmetel 43% töökohtadest (eelmise loenduse ajal

39%) ning üldse asub enam kui 41 000 väljaspool Harjumaad elava hõivatu töökoht Tallinna linnas.

Piirkondade vahelised erinevused inimeste töövalikutes ja hõives osalemisel on Eestis jätkuvalt

suured, seda ka rahvusvahelises võrdluses1, ning viimastel andmetel paraku ka kasvanud. NUTS3 regioonide võrdluses ulatub 2022.a seisuga tööjõus osalemise määr 61%-lt Kirde-Eestis

79%-ni Põhja-Eestis (Harjumaa). Maakonniti on erinevused veelgi suuremad ja madalaim tööjõus osalemise määr (Valgamaal) ulatub vaid 58%ni. Kuigi strateegia „Eesti 2035“ on seadnud sihiks tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus

kogu Eestis ja hoida tööjõus osalemise määra maakondlikud erinevused allpool 10

protsendipunkti, küündib tegelik maakondade vaheline erinevus 20,6 protsendipunktini, olles eelnevate aastatega võrreldes ka suurenenud.

Jätkub

pealinnapiirkonna

jõuline domineerimine

teiste tööjõuareaalide

kõrval – enam kui

41 000 töötajat käib

ainuüksi Tallinnasse

tööle muudest Eesti

maakondadest

tööjõus osalemise

maakondlikud

erinevused on „Eesti

2035“ sihtidest kaks

korda suuremad

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

• Jätkati erinevate tööturutoetuste rakendamist, sh suurimate tööturuarengu väljakutsetega Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ning alustati uute piirkondlike tööturutoetuste (nt Ida-Virumaa noorte tööellu sisse elamise toetus) väljatöötamist ELi 2021-2027.a ühtekuuluvuspoliitika fondidest (sh õiglase ülemineku fondist (edaspidi ka ÕÜF)) rahastamiseks.

• Rakendati täiendavaid palgakoefitsiente ja analüüsiti muude soodustuste vajadusi Ida- Virumaale oluliste teenustega seotud tööjõuprobleemide lahendamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium otsustas seoses eestikeelsele õppele üleminekuga kehtestada 2023. aasta septembrist Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga 1,5 kordse ja alushariduses 1,3 kordse koefitsiendi. Kõrgemat piirkondlikku palgakoefitsienti on

☺ Uued tööturutoetused Ida- Virumaale tööturu väljakutsete lahendamiseks

1 The geography of income inequalities in OECD countries, OECD 2022 (WPTI töörühma töödokument).

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

6

rakendanud Ida-Virumaal ka Politsei- ja Piirivalveamet seal töötavatele politseiametnikele.

• Lisaks on kavandatud Õiglase Ülemineku Fondi Ida-Virumaa piirkondliku tegevuskava ettevalmistamisel piirkonna endiste põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimise ning täiendkoolituse ja uute õppekavade arendamise meetmeteks järgnevatel aastatel ligikaudu 36 mlj eurot (ÕÜFi toetus koos riikliku kaasfinantseeringuga).

• Olulisi tegevusi teostati kaugtöö ja kaugvärbamise soodustamisel, mis parandab töötamise võimalusi ja valikuid piirkonnast sõltumata. Jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis täpsustavad kaugtöö korraldamisega seotud kohtususi ning uuendati kaugtöö juhendit tööandjatele. Asukohast sõltumatu värbamise soodustamiseks tõsteti teadlikkust ametiasutuste personalijuhtide võrgustikes, koostati kaug- ja hübriidtöö juhend ministeeriumitele. 2022. aasta 11 kuuga moodustas regioonidesse värbamine ligi 45% riigiasutuste koguvärbamistest. Jätkus ka riigimajade projekti elluviimine (valmisid uued riigimajad Raplas ja Pärnus), mille üheks ülesandeks on luua nendes võimalused riigiteenistujate üle-eestiliseks töötamiseks väljaspool kodukontorit riigiasutuse asukohast sõltumata. Rahandusministeerium toetas 2022.a Kagu-Eestis kaugtöökeskuste võrgustiku Kupland väljaarendamist Kagu-Eesti mainekujunduse tegevuskava elluviimise toetusskeemist.

Sotsiaalministeeriumis on näiteks 2022.a valminud oma ministeeriumi haldusalale suunatud „Mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise edendamise kava“, mille üheks eesmärgiks on seatud töötajate regionaalse mitmekesisuse soodustamine ja väljaspool Harjumaad oma haldusalas töötajate osa kasvatamine seniselt 18%-lt üle 40% taseme. Lisaks kompenseerib ministeerium töötervishoidu ja ohutust soodustavate töövahendite soetamist kodukontorisse. Keskkonnaministeeriumis, mis oma haldusala asutustega pälvis kaugtöö tegija märgise, oli püsivalt kaugtööl 217 ja väljaspool Harjumaad 116 inimest valitsemisala kõigist 1311 töötajast.

Rakendusplaani tegevuste elluviimisel esinenud puudused

• 2023. aastast otsustati REACT-EU vahendite lõppemise ning teenuse vähese kasutamise tõttu lõpetada piirkondliku töökoha loomise toetusega. 2025. aastast on plaanis palgatoetuste süsteemi ümbervaatamine, mille käigus on vaja analüüsida Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning muude suurema tööpuudusega piirkondade vajadusi, mis eeldaksid meetmete rakendamisel piirkondlikke erisusi.

• Samuti puudub info selle kohta, mil moel on riiklike tööturu- ja haridusvaldkonna arengudokumentide seires jälgitud olulisemate seiremõõdikute piirkondlikke erinevusi ning arvestatud sellega valdkonna tegevuste ja meetmete edasisel kujundamisel. Eriti oluline on täpsem piirkondlik vaade ja tegevustik juhul kui piirkondade vahelised erinevused on silmatorkavalt suured või süvenemas (nt eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaalus pärast 2020. aastat ning elukestvas õppes osalemises, mis on püsinud aastaid madalam Kesk- ja Kirde-Eestis, kus pealegi on rohepöördega seoses ees ootamas suurimad majandusstruktuuri muutused).

☺ Piirkondlike haridustöötajate puuduse leevendamiseks uued alampalga koefitsiendid Ida-Virumaale

☺ Avaliku sektori hea eeskujuna on eelkõige Rahandus-, Sotsiaal- ja Keskkonnaministeerium loonud uusi algatusi kaugtöötamist ja - värbamise soodustamiseks ja avalikus sektoris töötamise suuremaks üle-eestiliseks hajutamiseks, luues ühtlasi uusi arengueelduseid piirkondadele väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi

 Lõppes piirkondliku töökoha loomise toetus React-EU vahenditest. 2025. aastast vaja piirkondlike palgatoetuste vajadused uuesti üle vaadata

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

7

2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses

Sissetulekute tase ja vaesuse määr näitavad oluliste regionaalarengu mõõdikutena, milline on inimeste igapäevane elukvaliteet ja majanduslik toimetulek erinevate ootamatuste ja kriisidega ühes või teises piirkonnas. Sissetulekud ja inimeste majanduslik heaolu sõltuvad omakorda suuresti piirkondliku tööturu valikuvõimalustest ning kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade rohkusest. Samas peegeldavad kõrgemad sissetulekud ka kõrgemat majanduse ja tööjõu tootlikkust piirkonnas.

Inimeste sissetulekute ja elatustaseme piirkondlikud erinevused püsivad Eestis märkimisväärsed. 2021.a seisuga elab suhtelises vaesuses kõige enam inimesi Kirde-Eestis 38,3%, mis on üle 2 korra enam kui Põhja-Eestis Harjumaal (18,1%). Suhtelise vaesuse määr on jätkuvalt kõrgem ka maalistes asustuspiirkondades (25,2%) võrreldes linna- ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga (21,9%), samas on vahe asustuspiirkonna tüüpide vahel eelnevatest aastatest pisut väiksem.

Kuigi leibkonnaliikmete kuukeskmiste sissetulekute piirkondlikes erinevustes on maakondade ja NUTS3 piirkondade võrdluses märgata teatavat tasakaalustumise trendi, on need 2021. aasta seisuga endiselt märkimisväärsed, jäädes Ida-Virumaal 23% ja Võru maakonnas 25% madalamaks kui Harjumaal. See tähendab, et Võru maakonnas oli näiteks 4-liikmelisel perel igakuiselt keskmiselt 1132 eurot vähem kasutada kui Harjumaal.

Võrumaal on 4-

liikmelisel perel olnud

elamiseks kasutada

igakuiselt keskmiselt

ligi 1130 eurot vähem

kui Harjumaal.

2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates

Elanike terviseseisund ja tervena elatud eluiga võimaldab hinnata, mil moel erineb piirkonniti inimeste igapäevane elukvaliteet ning nende võimalus osaleda piirkonna tööturul, lisandväärtuse loomisel ja kogukonnaelu aktiivsena hoidmisel. Seega oleneb piirkondade majanduslik ja sotsiaalne elujõulisus paljuski ka rahvatervisest.

Inimeste terviseseisund paistab rahvatervise näitajate põhjal tuntavalt halvem Kirde-Eestis ja mitmetes Lõuna-Eesti maakondades. Enda hinnangul vähemalt hea terviseseisundiga

☺ Hea

terviseseisundiga

täiskasvanute osakaal

on Ida-Virumaal 22%

väiksem kui Harjumaal

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

8

täiskasvanute osakaal on 2022.a Kirde-Eestis/Ida-Virumaal vaid 42%, olles küll viimastel aastatel tublisti ja järjepidevalt kasvanud (2018.a vaid 29,5%), jäädes ometi 22%-punkti jagu madalamaks Põhja-Eestist/Harjumaast. Murettekitavam rahvatervise olukord on ka Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Lääne-Virumaal, kus oma terviseseisundiga rahul on tublisti alla 50% inimesi, seejuures eelnevate aastatega võrreldes paranemise trendi märgata ei ole. Kuigi vahepealne selge piirkonniti „ülespoole konvergents“ terviseseisundiga rahulolus on aeglustunud, on piirkondlikud erinevused tervisega rahulolus on tervikuna siiski pigem vähenemas. Ka ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osakaal on suurim Kirde-Eestis (ligikaudu 9 protsendipunkti kõrgem kui Harjumaal).

Sünnimomendil oodatavalt tervena elatud eluaastate poolest paistab olukord rahvatervises halvim Kagu-Eestis ning Jõgeva- ja Ida-Virumaal, kus inimesed püsivad tervena kõige lühema osa elust (2021.a seisuga 48-53 aastat). Maakondade vahelised erinevused ulatuvad siin koguni üle 13 eluaasta (Põlva- ja Hiiumaa võrdluses), sh meeste hulgas 15 eluaastani. Kuigi maakondlikud erinevused on viimase paari-kolme aasta vältel pisut vähenenud, jääb see endiselt tuntavalt maha ka „Eesti 2035“ ja rahvatervise arengukavas 2030 seatud eesmärkidest, et inimeste tervena elatud eluaastate maakondlikud erinevused oleksid aastaks 2035 alla 5 eluaasta ning ühegi maakonna oodatav eluiga poleks üle 2 aasta lühem riigi keskmisest. Sünnimomendil oodatav eluiga erineb maakonniti 2021.a seisuga 4,5 eluaasta jagu (Ida-Virumaal ja Hiiumaa võrdluses). Inimeste tervena elatud eluea piirkonniti ühtlasema kasvu toetamiseks oleks seetõttu vaja kaaluda täiendavate meetmete võtmist, sealhulgas teistes inimeste tervist mõjutavates poliitikavaldkondades.

Arvestataval määral mõjutab Inimeste terviseseisundit ka igapäevane elukeskkond, sh õhukvaliteet. Inimeste rahulolu välisõhu kvaliteediga on samuti Kirde-Eestis (keskmiselt 66 punkti 100-st) tuntavalt madalam kui Lääne-Eestis (keskmiselt 82, sh Hiiumaal 89 punkti) ning mujal Eestis.

☺ tervena elatud

eluea piirkondlikud

erinevused on veel

mitmekordselt

suuremad „Eesti 2035“

seatud sihist

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisele panustanud olulisemaid tegevusi

• Sotsiaalministeeriumi koordineerimisel katsetati 9 pilootpiirkonnas inimesekesksete sotsiaal-, tervishoiu ja töövaldkonna integreeritud teenuste pakkumist, et tagada kompleksse abivajadusega inimese vajadustele paremini vastav tugi kõigis piirkondades üle Eesti. Teenuste maakonnaülese koordinatsiooni mudeli katsetamiseks avaneb 2023.a ka spetsiaalne

toetusskeem ning alustatud on ELi 2021-2027 perioodi struktuurivahendite toetusmeetme ettevalmistamist integreeritud heaoluteenuste keskuste ja teenuse väljaarendamiseks.

• Tervishoiuteenuste osutamise kohandamisel kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondade

vajadustele jätkas Eesti Haigekassa meditsiini kaugteenuste (video, veebi- ja

telefonikontaktina) osutamist, et kindlustada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kestlikku kättesaadavust üle Eesti. 2022. aastal osutasid pere- ja eriarstid ligikaudu 312 tuhat kaugvastuvõttu ja -teraapiat 165 tuhandele isikule. Jõustus tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muudatus, millega muudeti paindlikumaks lähtetoetuse taotlemist väljapool Tallinna ja Tartut tööle asuvatele arstidele kui piirkonnas on raskusi teenuse kättesaadavuse tagamisel.

• Spordi ja aktiivse eluviisi võimaluste parandamiseks piirkondades toetati 2022.a

Kultuuriministeeriumi eelarvest regionaalsete tervisespordikeskuste ja jalgpallihallide rajamist (2019-22 arendati toetustest välja 23 tervisespordikeskust 15 maakonnas). Meetmega

jätkatakse ka 2023-26 aastal vähemalt senises mahus.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

☺ Eriti hajaasustust

abistava uuendusliku

lahendusena osutati

ligikaudu 312 000

korral 165 000

inimesele meditsiini

kaugvastuvõtu või –

teraapia teenust

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

9

• Esines takistusi õigusraamistiku korrastamisel kohaliku tasandi terviseedenduse soodustamiseks seoses rahvatervishoiu seaduse vastuvõtmise takerdumisega, mille eelnõu menetlemine Riigikogus piirdus esimese lugemise lõpetamisega. 2023. aastal on plaanis

eelnõu uuesti esitada.

2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes

Ühiskonnaelus osalemine ja eneseteostusvõimaluste paljususest oleneb laias laastus see kuivõrd suur tugi ühe või teise piirkonna arengule tuleb piirkonna endi inimestest. Inimeste võimalused

end ühiskonnaelus teostada sõltuvad eelkõige hariduse, vaba-aja, kogukondliku tegevuse jm ühiskonnaelus osalemise võimaluste kättesaadavusest kogu elukaare kestel.

Näiteks inimeste kultuurielus osalemises torkab juba pikemat aega silma kõrgem osalusaktiivusus

Põhja-Eestis ning vähesem osalemine Ida-Virumaal (ligikaudu 20% madalam kui Harjumaal). Ka võimalusi kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida tajutakse piirkonniti väga erinevalt. Kui Ida- Virumaal on kaasatusega omavalitsusüksuse arengu kavandamisse rahul kõigest 30% ning

Jõgeva-, Valga- ja Põlvamaal 40% kandis elanikest, siis Lääne-Eesti saartel ja Läänemaal üle 60%. Seda, kui aktiivselt inimesed kohalikus ühiskonnaelus kaasalöömise võimalusi kasutavad, määrab

ka nende piirkondliku kuuluvustunde ja tulevikuperspektiivi tajumine, mis samuti piirkonniti erineb.

Samuti ilmnevad selged piirkondlikud erinevused haridusega seotud eneseteostusvõimalustes – kolmanda taseme haridusega täiskasvanute osatähtsus on Harju- ja Tartumaal märgatavalt

kõrgem (2022.a vastavalt 50 ja 45%) kui muudes Eesti piirkondades (Saare- ja Hiiumaal 30-32%, ülejäänud maakondades alla 30%).

Kaasatust kohaliku

arengu kavandamisse

tunnetavad inimesed

piirkonniti väga

erinevalt – Ida-

Virumaal on sellega

rahul 30%, Lääne-

Eestis enamasti üle

60% inimestest

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

• Jätkus gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu kohandamine piirkondlike demograafiliste muutustega ELi struktuurfondide meetmete toel, mis toob ühest küljest küll kaasa koolivõrgu

hõrenemist kõrgemates kooliastmetes, kuid teisest küljest püüab kindlustada kõigis piirkondades kvaliteetse hariduse tagamise kestlikkust.

• Piirkondlike probleemide lahendamiseks õpetajate järelkasvu tagamisel otsustati vastavalt 2022. a detsembris haridus- ja teadusministri kinnitatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavale kehtestada 2023.a septembrist Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele 1,5 kordne ja alushariduses 1,3 kordne alampalga koefitsient. Lisaks on väljatöötamisel motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele

☺ otsustati kehtestada palgaboonused ja töötatakse välja lisamotivatsioonipak ette Ida-Virumaale tööle asuvatele õpetajatele

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

10

(sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele, soodustingimustel eluaseme pakkumine).

• Kultuuriteenuste regionaalset kättesaadavust on Kultuuriministeerium parandanud "Teater

maal", piirkondade kultuurisündmuste, regionaalse kultuuritegevuse ning seitsme piirkondlike kultuuriruumide toetusmeetmete jätkamisega. Lisaks valmistati ette uued Ida-Virumaa

kultuuri- ja spordiprogrammi toetusmeede ja „kultuurisaadiku“ programm, viimaks Ida- Virumaa õpilasi ja õpetajaid osa saama eesti kultuurist väljaspool Ida-Virumaad ning

etendusasutuste toetuse rakendamisel täpsustati regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriume. Samuti otsustas Valitsus suurendada üldhariduskoolide õpilaste kultuuriasutuste õppekäikude toetust 1,4 mlj euroni, millest toetatakse kõrgemalt kultuurikäike väljaspool keskuseid.

• Sotsiaalkaitse ja omastehoolde teenuste ühtlasemaks kättesaadavuseks laiendati KOVde

kohustusi iga hooldekodu teenust vajava inimese hoolduskulude katmiseks 2023.a II poolaastast, milleks otsustati eraldada KOV-dele lisavahendeid 39,2 mln eurot toetusfondist, 1,88% eraldamisega riikliku pensioni tulumaksult ning tasandusfondi suunatud lisavahenditest.

• Spetsiaalsest ESFi 2014-20 perioodi toetusmeetmest piloteeriti Pärnu-, Saare- ja Tartumaa ning Kagu-Eesti regioonides uute sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite rakendamist, mille käigus osutati teenust enam kui 5000 inimesele. Sellega loodi kõigis pilootpiirkondades eeldused teenuse edasiseks kestlikuks korraldamiseks ja 2022.a suvest jätkub teenuse

osutamine KOVide endi eelarvest.

• Sotsiaalministeerium alustas kohalike kogukondade vabatahtlikku kaasamist hoolekandeteenuste osutamisel koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant. 2022.a lõpu

seisuga on projekti kaasatud 288 vabatahtlikku ja personaalset abi on saanud 440 abivajajat. Mudeli rakendamisse on kaasatud 49 KOV-i ja uued KOV-d on liitumist ette valmistamas.

Siseministeeriumi algatusel hakati viima ellu spetsiaalset arenguprogrammi KOVides

kogukonnakeskse valitsemise mudeli juurutamiseks inimeste ja kogukondade süsteemsemaks

kaasamiseks kohaliku heaolu ja turvalisuse suurendamisse.

• Riigihalduse ministri haldusalas töötati välja ERF-st rahastatav uus toetusmeede kvaliteetsete

avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks piirkondades eelistades toetuste jaotamisel Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

• Kultuuriteenuste regionaalset kättesaadavust parandanud tegevuste kõrval on samal ajal osaks saanud ka mitmete finantsraskustesse sattunud kohalike omavalitsuste poolt

kiirendatud korras kultuurimajade ja raamatukogude sulgemine ning kohalike

kultuuritöötajate koondamine maapiirkondades – teenuste ümberkorraldused on ette

võetud olude sunnil kiirkorras, mistõttu on elanikkonna kaasamine muudatuste kavandamisse ja selgitamisse jäänud väheseks ning KOVide võimalused kitsamad kui oleks pikaajaliselt ette kavandatud muudatuste korral. Seni ei ole täitunud ka RETKis kavandatud tegevus KOVde

kultuuritöötajatele palgakasvu tagamiseks samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega.

☺ Valitsus ja Kultuuriministeeriu m on jätkamas mitmeid programme kultuuriteenuste regionaalse kättesaadavuse parandamiseks ☺ eraldati lisavahendid KOV- dele, et tagada parem omaste- hoolde ja sotsiaalkaitse teenused kõikjal Eestis ning toetati kogukondade põhise hoolekandeteenuse väljaarendamist

 mitmed

finantsraskustesse

sattunud KOV-d olid

sunnitud viima läbi

kultuurimajade ja

raamatukogude

sulgemisi ning

kohalike

kultuuritöötajate

koondamisi

2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

11

Head piirkondade sisesed ja vahelised ja sisesed liikumis- ja ühendusvõimalused on üheks

piirkondliku arengu põhieelduseks, võimaldades saada hõlpsamini osa eri kohtades pakutavatest võimalustest ja hüvedest (töökohad, teenused, vaba-aja tegevused, sotsiaalsed lävimised jmt) ilma motivatsioonita piirkonnast püsivalt ära kolida. Inimeste piirkondlike liikumisvõimaluste

analüüsimiseks napib paraku häid regionaalstatistilisi näitajaid.

Inimeste rahulolu ühistranspordi teenusega on kõige madalam Kesk- ja Lõuna-Eesti regioonis, jäädes keskmiselt allapoole 50 punkti taseme 100-punkti skaalas. Võrdlusena Põhja-Eestis (Harjumaal) ulatub rahulolu veidi üle 70 punkti taseme. Piirkondlikud erinevused rahulolus on

võrreldes 2 aasta tagusega isegi pisut kasvanud, samas Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) on rahulolu märgatavalt tõusnud ja lähenenud Põhja-Eesti näitajale. Maakondadest on madalaim rahulolu

Jõgevamaal (43 punkti).

Puudulikku füüsilist ligipääsetavust aitavad tänapäeval leevendada üha enam ka digitaalsed

ühendused. Kiire internetivõrguga ühendustes on piirkondlikud erinevused siiani suured. Kuigi

2021.a seisuga on lairiba internetiühenduseta leibkondi2 Statistikaameti andmetel jäänud alles üsna vähe (5 maakonnas alla 10%), on mitmes maakonnas kaetus siiski keskmisest märgatavalt vähesem. Näiteks Võru ja Põlva maakonnas on veel üle 15% leibkondadest ilma lairiba

internetiühenduseta. Samas on maapiirkondades kiire interneti uute ühenduste rajamine kulgenud viimasel ajal kiiremas tempos kui linnalistes asustuspiirkondades. Kui Eesti on erinevate

e-teenuste kättesaadavuse poolest rahvusvaheliselt esirinnas siis digitaalse taristu osas laiemalt sellist hinnangut paraku anda ei saa. 2022.a seisuga jääb kõigis Eesti NUTS3 piirkondades

internetiühenduse kiirus OECD riikide keskmisest selgelt allapoole, samas on piirkondade vahelised erinevused Eestis siiski väiksemad kui OECD-s keskmiselt3.

Ühistranspordi

teenusega rahulolu

ulatub 43 punktilt

Jõgevamaal 70

punktini Harjumaal

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

• Tehti mitmeid investeeringuid eelkõige ELi ühtekuuluvusfondi toetustest regionaalsete rongiühenduste kiiruste tõstmiseks. Sealhulgas ehitustööd Lääne-Harjumaa suuna

elektriraudtee läbilaskevõime suurendamiseks, projekteerimistööd raudteelõikude

elektrifitseerimiseks Tartu, Narva, Valga ja Koidula suunal, ettevalmistavad tegevused Turba- Risti raudteelõigu ehitamiseks ning sõlmiti leping 6 uue elektrirongi soetamiseks, mis alustavad opereerimist 2024. aastal.

Tehti investeeringuid

regionaalsete

raudteeühenduste

arendamiseks

2 arvestades leibkondi, kus vähemalt üks liige on vanuses 16–74 3 https://www.oecd-ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-regions-and-cities-at-a-glance- 2022_14108660-en

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

12

• Paindlike lahenduste kasutuselevõtuks hõreasustuspiirkondade ühistransporditeenuse tõhusamaks korraldamiseks on töötatud välja nõudepõhise transpordi arendamise kontseptsioon ning ette valmistatud uus nõudetranspordi pilootprojekt Saaremaal

käivitamiseks 2023 II poolaastal, millest luuakse nõudetranspordil põhinev ettevedu tiheda graafikuga põhiliinidele piirkonna keskuste suunal.

• Säästvate ja tervist edendavate liikumisvõimaluste parandamiseks töötati riigihalduse ministri haldusalas välja RRFi ja ERFi vahenditest toetusmeetmed KOVidele jalgratta- või jalgteede rajamise investeeringuteks, millest esimese puhul viidi juba läbi ka esimene taotlusvoor 5 mln euro ulatuses toetades 20 projekti.

• Üle Eesti kiire interneti kättesaadavuse parandamiseks alustati RRFi vahendite kasutamist väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks, milles on reserveeritud

toetusvahendid maakondade ja KOVide põhiselt maa- ja väikelinnalistele asulasele ning ühtlasi

KOV-e kaasati investeeringute täpsemate sihtpiirkondade määratlemisse.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

• Kuigi 2022.a kaeti 4 mlj euro toel tolmuvaba kattega ca 40 km riigimaanteid, on lähiaastatel

uute riigimaanteede tolmuvabaks muutmisel oodata minimaalselt uusi investeeringuid, mistõttu varem teehoiukavas 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamine on muutunud küsitavaks. 2023. aastal on teehoiuvahendite kärbete tõttu võimalus umbes 18 km teede kõvakatte alla viimiseks ja aastalõpu seisuga puudub 2024-2025. aastaks vastav rahastus

sootuks.

Piloteeriti

nõudetranspordi

teenust Saaremaa

maapiirkondades

Alustati suure

läbilaskevõimega

interneti

juurdepääsuvõrgu

rajamise

toetusmeedet

väljaspool

suuremaid

linnapiirkondi

Kärbiti

riigimaanteede

tolmuvabaks

muutmise plaane ja

eelarvet

2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes

Piirkondlikku üldist arengu- ja heaolu taset peegeldavad ilmekalt ka igapäeva elu- ja

olmetingimused, millest sõltub eeskätt piirkonna atraktiivsus elukeskkonnana. Riiklik strateegia

„Eesti 2035“ on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus

ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena esile kvaliteetse ruumiloome, mis aitaks kohandada piirkondi rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega.

Oma elukeskkonnaga rahulolu on endiselt kõige madalam Ida-Virumaal (keskmiselt 67 punkti 100-

st) ja kõrgeim Lääne-Eestis (keskmiselt 76 punkti, sh Saaremaal 82). Piirkondade vahelised erinevused on enam-vähem sarnased paari aasta tagusega võrreldes, samas on näitaja kõige enam paranenud just Ida-Virumaal, kus rahulolu on olnud kõige madalam ja piirkondade vahelised erinevused seega tervikuna pisut vähenenud. Kohalike omavalitsuste võrdluses ulatub keskmine rahulolu 57 ja 65 punktilt Kohtla-Järve ja Narva linnas kuni 90 punkti tasemeni Muhu vallas.

Ka kodu ümbruskonna turvalisusega rahulolu püsib kõrgeim just Lääne-Eestis ning madalam Ida- Virumaal ja Kesk-Eestis. Samas on turvalisusega rahulolu pea igal pool võrdlemisi kõrge. Vaadates

minuomavalitsus.ee küsitluse andmeid on hinnanud oma elukesskonna turvalisust vähemalt 7

Elukeskkonnaga

rahulolus on KOV-de

lõikes silmatorkavad

erisused – hinnatuna

Kohtla-Järvel

keskmiselt 57 ja

Muhu vallas 90

punkti vääriliseks

100-st

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

13

punktiga 10-st Ida-Virumaal 79% küsitletuist, samal ajal kui Eestis keskmiselt 87% ja Saaremaal koguni 98%.

Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb siiani inimeste olmetingimustes vaadates sooja veega varustatud leibkondade osatähtsust. 2020.a seisuga puudus Statistikaameti andmetel

Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Maa-asulates oli kokku 11,4% leibkondi sooja veeta, samal ajal kui linnalistes asulates oli selliseid leibkondi ligikaudu 4%.

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

• Inimeste igapäeva elutingimustes regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel on vältimatu

väheneva ja vananeva rahvastikuga piirkondade kestlik kohandamine kahanemisega. Selle toetamiseks on riigihalduse ministri valitsemisala algatusel viidud läbi OECD uuringuprojekt „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafiisteks

muutusteks“, mille soovitusi on võetud arvesse nt koolivõrgu korrastamise investeeringute

toetamisel ja kasutatakse sisendina uue üleriigilise planeeringu koostamisel. Samuti on rahandusministeerium koostanud rahvastikumuutustega arvestavad soovitused ministeeriumitele KOVide hoonetesse ja rajatistesse investeeringutoetuste kavandamisel,

jätkanud riigimajade võrgu väljaarendamist maakonnakeskustes, valmistanud ette KOV hoonete energiatõhusaks muutmise toetusmeetme kahaneva ruumivajadusega

kohandamiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Ida-Viru ja Valgamaa omavalitsuste näitel

töötati välja juriidilised lahendused elanike tühjenevatest korteritest ümber kolimise

lihtsustamiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning valmistati ette vastav toetusmeede

Ida-Virumaal, mida on plaanis laiendada edaspidi üle-eestiliseks. Sotsiaalministeerium on

toetanud kaugmeditsiini teenuste osutamist ja MKM-i rahastusel viidud läbi nõudepõhise ühistransporditeenuse pilootprojekt Saare maakonnas.

• Rakendati uue eluaseme kaaslaenu pilootprojekt Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis (2022. aastal väljastati 25 laenu MESi ja krediidiasutuste kogurahastusega ca 3 mlj. eurot), mille

sihtpiirkonda on otsustatud laiendada ka teistele turutõrkepiirkondadele. Käivitati ka EIS-i uus investeeringufond elamute rekonstrueerimislaenudele turutõrke olukordades ning taasloodi KOV elamufondi investeeringutoetus väljapoole Tallinna ja Tartu mõjuala jäävatele piirkondadele.

• Avanes väikeelamute renoveerimise toetusmeede, milles on toetusmäärad regionaalse

arengu tasakaalustamise eesmärgil piirkondlikult diferentseeritud. Samuti töötati välja

korterelamute tervikliku rekonstrueerimise meede, mis avaneb 2023. aastal ja mille toetused

on samuti piirkonniti diferentseeritud. Jätkus ka Kagu-Eestis spetsialistide eluasemete regionaalarengu toetusmeetme rakendamine, 2022.a viidi läbi taotlusvoorud 10 Kagu-Eesti

KOV üksuses.

• Samuti jätkus maakondlike arengustrateegiate elluviimise, hajaasustuse ja väikesaarte regionaalarengu programmide ning kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meetme elluviimist. 2022.a oli programmide riiklik toetus summas 34 mln eurot.

• Norra/EMPi finantsvahendite toetusmeetme "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine kultuuripärandi kaudu" toetati väikelinnade linnasüdamete arendamist kvaliteetse ja atraktiivse avaliku ruumina kodanikele, turistidele ja ettevõtlusele.

• Töötati välja Õiglase Ülemineku Fondi piirkondlik tegevuskava Ida-Virumaale, mille

kogurahastusest (ligikaudu 340 mlj eurot) on kavandatud ligemale 20% Ida-Virumaa

☺ Rakendamisel

piirkondade kestlikku

kohandamist

kahanemisega

toetavad

lähenemised, sh

elamufondi

kohandamise, KOV

hoonete/taristu ja

koolivõrgu

kohandamise ja

nutikate teenuste

korraldamise

investeeringutes

☺ Töötati välja uued

eluasemelaenu

instrumendid

turutõrke

piirkondadele ning

piirkonniti

diferentseeritud

toetusmääraga

eluasemete

renoveerimise

toetused

☺ Õiglase ülemineku

fondi vahenditest

ligemale 20%

kavandatud Ida-

Virumaa

elukeskkonna

arendamisele

☺ Valmistati ette ELi

uue perioodi

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

14

elukeskkonna parandamise investeeringuteks seoses põlevkivienergeetikalt süsinikuneutraalsemale majandusele üleminekuga.

• Valmistati ette riigihalduse ministri määrus suuremate linnapiirkondade arendamise toetamiseks, sh Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselavdamiseks. Esimeste toetuse voorude avamine linnapiirkonna tegevuskavade koostamiseks toimub 2023 II kvartalis.

• Viidi läbi KOVi ja kohaliku kogukonna kohaliku kasu instrumentide analüüs, mille põhjal töötati välja ettepanekud taluvustasu kompenseerimise mehhanismiks. Keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu peaks jõustuma 2023.a suvel, mille alusel saab hakata maksma tuulikute

lähedusse jäävatele elanikele keskkonnahäiringu hüvitamise tasu.

• Piirkonniti ühtlasemale elukeskkonna turvalisusele on aidanud tublisti kaasa vabatahtlike

päästekomandode arendamine, millel on eriti oluline roll abikaugetes piirkondades, sh

väikesaartel tegutsevatele vabatahtlikele päästekomandodele antav täiendav püsitoetus.

2022.a seisuga on Siseturvalisuse arengukava piirkondlik eesmärk tagada abi 15 minuti jooksul vähemalt 92%-le Eesti elanikest täidetud.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

• Tekkis raskuseid KOV-ide nõustamiseks ruumiloome küsimuses kavandatud koostööprojekti "Regionaalsete arhitektuurinõukogude piloteerimine omavalitsuste toetamiseks ruumiloome küsimustes" rakendamisel. Projekti võimalikku rahastust arutatakse edasi 2023. aastal koos

Eesti Arhitektide Liiduga.

struktuurivahenditest

rahastatav

toetusmeede Ida-

Virumaa

linnapiirkondade

taaselavdamiseks

☺ Toetati

vabatahtlike

päästekomandode

arendamist, sh

lisatoetusega

väikseaartele, mille

toel on tagatud

pääste jõudmine 15

minuti jooksul enam

kui 92%-ni

elanikkonnast

2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile

Regionaalne ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime on piirkondliku arengu võtmetegur. Paraku

on just ettevõtluse arengunäitajate piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

15

juurprobleemide võrdluses kõige teravamalt nähtavad. Suured piirkondlikud erinevused ettevõtlusaktiivsuses, ettevõtete lisandväärtuses, tootlikkuses, ekspordis ning teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekuses pärsivad eelkõige suurematest linnapiirkondadest eemale jäävate piirkondade kui ka kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet ja arengut tervikuna.

Majanduse kogutoodang ja tööjõu tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu alusel) on selgelt kõrgem kahe suurema linnapiirkonnaga piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, kuid jäädes Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades vaid 51-56% vahemikku ja viies maakonnas koguni alla 50%. Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähenemas kahe suurema linnapiirkonna mõjul jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Mujal on lähenemine ELi keskmisele olnud

aeglasem ja mitte-järjepidev. Kirde-Eesti näitaja on aastatel 2018-20 koguni 5 protsendipunkti võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed suuremate keskusteta maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva-, Võru- ja Viljandi

maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7 %-punkti jagu). Ka OECD riikidega võrdluses on tööjõu tootlikkus väljaspool meie suuremate linnapiirkondadega NUTS3 regioone üks madalamaid ja erinevused piirkondade vahel ühed suuremad4.

Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka ettevõtlusaktiivsuses. Kui Põhja-Eestis/Harjumaal oli 2022.a 1000 elaniku kohta 130 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d), siis suurtööstuste piirkonnas Ida-Virumaal vaid 38 ning jääb kõigis ülejäänud maakondades 60-93

vahel. Paraku on piirkondade vahelised erinevused viimastel aastatel ka mõnevõrra suurenenud.

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Kirde-Eestis (Ida-Virumaa), siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud

1663 ja 3072 euro vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-

Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted.

Endistviisi suured ja pärast 2020. aastat selgelt kasvanud on piirkondlikud erinevused ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui kaupade ja teenuste eksport ulatub 2022.a seisuga Põhja-Eestis/Harjumaal pisut üle 250 000, siis Lääne-Eestis veidi alla 100 000 ja Põlva maakonnas ligikaudu 44 000 eurot

statistilisse profiili kuuluva ettevõtte kohta, ehk vahe on maakonniti enam kui 5-kordne.

Ettevõtete piirkonniti ebaühtlast konkurentsivõimet võimendab ka piirkondlik ebavõrdsus ettevõtete ligipääsus investeeringuteks vajalikule kapitalile. Sarnaselt elukondliku kinnisvaraga on tagatisvara madal turuväärtus ning vähene likviidsus üheks piiravaks tingimuseks väljaspool

suuremaid linnapiirkondi investeeringuid kavandavate ettevõtjate jaoks. EIS-Kredexi ja MESi pakutavate laenu- ja käendustoodete kasutamine aitab paljudel juhtudel küll vähendada panga

poolt võetavat riski, kuid suurendab samas ettevõtete jaoks investeerimisega kaasnevaid kulusid. EIS-i laenukäenduse mahust on perioodil 2014-19 antud 70% Harjumaal tegutsevatele

ettevõtetele. MES laenu- ja käendustoodete jaotus on piirkonniti tasakaalustatum, sest Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas on reeglina väljaspool biomajanduse sektorit tegutsevad ettevõtted välistatud. Piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile mõjutavad omakorda ettevõtete ligipääsu

ettevõtlustoetustele.

Ka riiklikud strateegiad „Eesti 2035“ ning TAIE 2035 näevad ette väljaspool Harjumaad loodud SKP kasvutempo kiirenemist Euroopa Liidu keskmise suhtes5 ning teadmusmahuka ja kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse kasvu kõigis Eesti piirkondades. Selle saavutamiseks on vaja riigi

 Just

ettevõtlusarengu

näitajates on

piirkondade

vahelised erinevused

jätkuvalt kõige

tuntavamad

 Kui SKT hõivatu

kohta ületab

Harjumaal juba ELi

keskmist, siis Ida-

Virumaal ulatub see

napilt üle 50% ELi

keskmisest

 Eksport ettevõtte

kohta erineb

maakonniti ligi 5-

kordselt

4 The Geography of Income Inequalities in OECD Countries, OECD 2022 (WPTI töörühma töödokument); https://www.oecd- ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-regions-and-cities-at-a-glance-2022_14108660-en 5 Vastavalt „Eesti 2035“-le vähemalt 67%-ni EL27 suhtes aastaks 2035 (ostujõu pariteedi näitaja alusel).

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

16

ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete kaudu suunata rohkem ressurssi ja toetuseid väljapoole suuremaid kasvukeskuseid, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt.

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

• Regionaalse turismiettevõtluse arendamiseks avati 2022.a sihtfinantseering regionaalsete

turismiarendusorganisatsioonide (DMO) arendamiseks ja toetamiseks. Lisaks on ELi 2021- 27.a struktuuritoetustest rahastatava rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside

toetusmeetme hindamismetoodikas väljaspool Tallinna toimuvatel sündmustele plaanis anda hindamisel täiendav eelis ning kehtestada madalamaid külastajate arvu nõudeid.

Maakondlike arengustrateegiate elluviimise meetmest sai taotlemisõiguse 13 uut

regionaalset turismivaldkonna projekti.

• Iduettevõtlust väljaspool suuremaid kasvukeskuseid on aidanud edendada Startup Estonia iduettevõtete süsteemi arengu programmis eraldi regionaalarengu töörühma käivitamine

2022.a kevadest, milles seni osalevad 5 maakonna esindajad. Ida-Viru programmi raames sõlmiti iduettevõtluse ökosüsteemi väljaarendamiseks Ida-Virumaal aastateks 2022-25 EIS-ga

toetusleping mahus 661 100 eurot.

• Mitmete ELi 2021-27.a struktuurivahendite perioodi uute ettevõtlusarengu toetusmeetmete

väljatöötamisel on kavandatud rakendada piirkondlikke erisusi, mis aitavad eeldatavasti tagada nende ettevõtluspoliitika meetmete regionaalselt ühtlasemat mõju. Näiteks on tootmisettevõtete ärimudeli toetusmeetmes kavandatud soodsamad toetusmäärad

väljaspool Harjumaad ja Tartu linna ning ettevõtete arenguprogrammi puhul väljaspool

Harjumaad. Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmis on kõrgemalt hinnatud Kagu- Eesti ja Ida-Virumaa projekte keskkonnakaitse mõju valdkonnas.

• Oluline panus ettevõtlusarengu piirkondlikule tasakaalustamisele on olnud ELi ühtse

põllumajanduspoliitika 2021-27.a strateegiakava ja EMKVFi rakenduskava uute

toetusmeetmete väljatöötamisel, mis on valdavalt suunatud maa- ja rannapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele või rakendavad soodsamaid toetusmäärasid või

piirkondlikke eeliskriteeriume projektidele väljaspool Tallinna linnaregiooni või arvestavad muul moel piirkondlike turutõrgetega.

• Ettevõtete ligipääsu kapitalile turutõrkepiirkondades on aidanud parandada 2022.a kevadel välja töötatud soodusintressi ja EISi lisagarantiiga regionaallaen ettevõtjatele väljaspool Harju- ja Tarumaad olukorras, kus ettevõtjal puudub pangale vajalike omaosalus või

tagatisvara. Lisaks on ELi struktuurivahendite programmiperioodi 2021-27 vahenditest

kavandamisel uued rahastamisvahendid väljapoole Harju- ja Tartumaad ja mille puhul on

plaanis luua eritingimusi väljaspool keskusi paiknevatele ettevõtetele.

• Uute regionaalarengu toetusmeetmetena valmistati 2022. aastal ette ELi 2021-27 perioodi

regionaalarengu fondist rahastatavad piirkondade ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise meede väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda (rahajaotuse koostamisel võetakse arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda ja projektivalik põhineb maakonna arengustrateegiatel) ning Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede.

• Töötati välja ja Euroopa Komisjoni heakskiidu sai Õiglase ülemineku fondi piirkondlik

tegevuskava Ida-Virumaale ulatusliku tegevuste paketiga, mille kogurahastusest (340 mlj eurot) on kavandatud ligikaudu 80% Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna ja tööturu arendamise meetmetele toetamaks põlevkivienergeetikalt süsinikuneutraalsemale majandusele

☺ Avati EIS-i

sihtfinantseering

regionaalsete

turismiarendus-

organisatsioonide

arendamiseks

☺ Olulist tuge

ettevõtluse piirkonniti

ühtlasemale arengule

oodata uutest ÜPP

2021-27.a strateegia-

ja EMKVF-i

rakenduskava

maapiirkondadele

suunatud

toetusmeetmetest

☺ Avanes EISi uus

soodustustega

regionaallaen

ettevõtjatele

väljaspool Harju- ja

Tartumaad

☺ Ette valmistati uued

SF-st rahastatavad

regionaalarengu

toetusmeetmed

piirkondade

ettevõtlus- ja

elukeskkonna ning

Kagu-Eesti ettevõtluse

arengu toetamiseks

☺ Õiglase ülemineku

fondi vahenditest

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

17

üleminekut regioonis. Meetmete väljatöötamine on toimunud algselt plaanitust aeglasemalt, 2022. aasta lõpuks oli käivitunud vaid üks toetusmeede.

• Taastuvenergeetika potentsiaali paremat ärakasutamist piirkondade ettevõtluse arengus on toetanud RRFi meetme „Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks“ väljatöötamine, millest on otsustatud lisaraha andmine fookusega Lääne-Eesti võrguvõimsuse suurendamisele mh

tulevaste meretuuleparkide taastuvenergia elektrivõrku ülekandevõimekuse tagamiseks.

• Jätkus MAK-võrgustiku poolse välisinvestorite regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse toetamine. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse regionaalse investorteeninduse kaasabil on vahemikus 2020-23.a esimene kvartal uute või jätkuinvesteeringutena Eestisse jõudmas kokku kuni 423 miljonit eurot (43 eri projekti näol), sellest omakorda väljapoole Harju- ja Tartumaad 61,5% ja 45% Ida-Virumaale (vastavalt 23 ja

6 projekti).

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

• Vaatamata mõnele positiivsele näitele ei ole enamiku ettevõtlus- ja T&A valdkonna toetusmeetmete väljatöötamisel erinevalt RETK-i rakendusplaanis, perioodi 2021−27 EL-i ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses ja valitsuse

6.01.2022.a kabinetiistungi otsuses vajalikuks peetule kavas rakendada regionaalarengu

vajadustega arvestavaid piirkondlikke erisusi. Muuhulgas ei ole meetmete ettevalmistajad pidanud väljapool Harjumaad asuvate piirkondade sees, sh Kagu-Eestis, eraldi piirkondlike

erisuste rakendamist enamasti asjakohaseks, põhjendades seda ebapiisavalt sellega, et TAIE 2035 strateegia regionaalseks mõõdikuks on seatud üksnes SKP EL-i keskmisest väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Reaktsioonina senisele poliitikale on uus Vabariigi Valitsus on 2023-

26.a tegevusprogrammis seadnud ülesandeks luua ELi struktuurivahendite

ettevõtlustoetuste kasutamisel suuremat regionaalset tasakaalu tagavad tingimused ja suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

• Piirkondade ettevõtluse nutika spetsialiseerumise toetamiseks kestab regionaalsete kompetentsikeskuste meetmest toetatud projektide elluviimine 2023. aasta lõpuni.

Võimalused piirkondade ettevõtluse nutika spetsialiseerumise toetamiseks on edaspidi

osaliselt tagatud ka piirkondade ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise toetusmeetme ning kaudsemalt TAIE strateegia järgsete nutika spetsialiseerumise toetusmeetmete kaudu. Samas

vajab edasist hindamist, kas jätkuvad toetusvõimalused on piirkondade ettevõtluse

fookusvaldkondade arenguvajadusi arvestades piisavad või vajavad täiendamist.

kavandatud ligemale

273 mlj eurot Ida-

Virumaa ettevõtluse ja

tööturu arengule

☺ EISi regionaalse

investorteeninduse

toel jõudmas viimase

3 aasta

välisinvesteeringutest

üle 60% väljapoole

Harju- ja Tartumaad

 Mõnele positiivsele

näitele vaatamata ei

ole enamiku uute

ettevõtlus- ja T&A

valdkonna

toetusmeetmete

puhul plaanis

rakendada

regionaalarengu

vajadustega

arvestavaid

lähenemisi

2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

18

Piirkondliku ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele ja ettevõtete lisandväärtuse kasvule on oluline kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu ning võimalused paindlikult koolitada oma vajadustele vastava profiili ja oskustega töötajad. Seejuures on väga oluline, et tööjõu erialane haridus ühtiks võimalikult hästi piirkondliku ettevõtluse valdkondliku profiili ja oskuste vajadusega aitamaks leida ettevõtetel piirkonnast kohapealt sobivate oskustega tööjõudu ning inimestel oma oskustele, haridusele ja soovidele vastavaid töövõimalusi.

Vaadates eri- või kutseharidusega (sh kõrgharidus) täiskasvanute osatähtsust, on see 2022.a seisuga kõrgem Ida-Virumaal (ligemale 77%), Harju- ja Tartumaal ning Lääne-Eesti saartel (üle 70%), jäädes kõigis muudes maakondades 62-65% vahele. Paraku ei ole paaril viimasel aastal NUTS3 piirkondade erinevused vähenenud, vaid hoopis paari protsendipunkti jagu suurenenud.

Elukestvas õppes osalemises on piirkondade vahelised erinevused paaril viimasel aastal pisut vähenenud, kuid siiski silmatorkavad. Kui Põhja- ja Lõuna-Eestis ulatub vastav näitaja 2022.a

seisuga üle 22%, siis ülejäänud regioonides, ja paraku ka suurimate majanduse struktuursete muudatuste lävel olevas Kirde-Eestis, jääb see 16-18% vahemikku.

 Ettevõtluse

arengut toetava

tööjõu ja oskuste

kättesaadavus püsib

kesisem ja

probleemsem

väljaspool

suuremate

linnapiirkondadega

regioone

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

• Ette on valmistatud 2023. aastal avanev uuendatud üürielamute rajamise toetusmeede eelarvega 5 miljonit eurot, mis parandab inimeste töötamise võimalusi ja aitab rahuldada

ettevõtete tööjõuvajadusi eri piirkondades. Toetusmeedet rakendatakse väljaspool Tartu ja Tallinna linnu ning nendega külgnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi.

• Aitamaks kohandada Ida-Virumaa tööturgu põlevkivisektori kokku tõmbumisega töötati Ida-

Virumaa õiglase ülemineku kava alusel välja uued ÕÜF-st rahastatavad toetusmeetmed

põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimise toetamiseks ning täiendkoolituse mahu

suurendamiseks ja uute tasemeõppe õppekavade käivitamiseks kutse- ja kõrghariduses. Samuti jätkati Ida-Virumaa ettevõtluse ja inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamise

toetusmeetme elluviimist, mille kaasabil avanes muuhulgas Jõhvi koodikooli õppetegevus uuel renoveeritud pinnal, mis lähiaastatel on toitmas piirkonna tööturgu uute IT spetsialistidega.

• Piirkondade vajadustele paremini vastava tööjõu ettevalmistamiseks on reeglina kõik

kutseõppeasutused teinud õppekavade arendamisel koostööd kohalike tööandjatega, Töötukassa esindustega, MAK-de ning muude osapooltega, et pakkuda kohalikule tööjõu oskuste vajadusele paremini vastavat õpet. Operatiivsemat ülevaadet piirkondlikust

tööjõuvajadusest annab jätkuvalt ka Töötukassa, sh regionaalse tööjõubaromeetri veebipõhine töövahendi vahendusel.

• Ülikoolide regionaalsetes kolledžites kõrgharidusõppe finantsilist jätkusuutlikkust on aidanud kindlustada HTM-i avalik-õiguslikele ülikoolidele ning riigi rakenduskõrgkoolidele 1,6

mln euro ulatuses eraldatud täiendav sihttoetus ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide kõrgharidusõppeks regionaalsetel õppekohtadel. Samuti Vabariigi Valitsuse lubadus kõrghariduse rahastamise kasvatamise 15% võrra aastas perioodil 2023-25.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

• Kuigi 2022 a. oli piirkondliku töökoha loomise toetuse 26 kasutajast 24 Ida-Virumaalt, otsustati REACT-EU vahendite lõppemisel ja teenuse vähese kasutamise tõttu Kagu-Eestis piirkondliku töökoha loomise toetusega 2023. aastast üldse lõpetada (sh Ida-Virumaal) ja suunata

vahendid ümber muudele tööturutoetustele. 2025. aastaks kavandataval palgatoetuste süsteemi ümbervaatamisel on seetõttu vaja hinnata üle Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning

☺ valmis uuendatud

üürielamute

rajamise

toetusmeede

rakendamiseks

väljaspool Tallinna ja

Tartu linnapiirkondi

☺ kavandati uued

ÕÜF-st rahastatavad

toetusmeetmed Ida-

Virumaa endiste

põlevkivisektori

töötajate

reprofileerimiseks

☺ ülikoolide ja riigi

rakenduskõrgkoolide

regionaalsetele

õppekohtadele

eraldatud täiendav

sihttoetus on

aidanud kindlustada

kõrgharidusõppe

jätku piirkondades

 React-EU

vahendite

lõppemisel otsustati

lõpetada

piirkondliku töökoha

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

19

muude suurema tööpuudusega piirkondade vajadusi, mis eeldaksid uute palgatoetuste puhul piirkondlike erisuste rakendamist.

• Kui RETKi rakendusplaanis on nähtud ette OSKA pikaajalise tööjõuvajaduse prognoosides piirkonnapõhisuse arendamist ja kasutamist õppekavade planeerimisel, siis hetkeseisuga pole veel selgust, kuidas OSKA mudeli regionaalset infot praktikas kasutatud on. OSKA pikaajalise tööjõuvajaduse prognoosi mudelit on pärast 2019. aastat täiendatud varasemast

mitmekesisemate andmeallikate kasutuselevõtuga ja uue mudeli baasil on valminud uuringud tööjõu- ja oskuste tulevikuvajadusest metsanduse ja puidutööstuse ning põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektorites. Samas ei ole need uuringud tööjõu oskuste vajadusi tööjõu senise maakondliku jaotuse kõrval piirkonniti detailsemalt hinnanud.

loomise

toetusmeede

 pole veel märke

OSKA mudeli

kasutamisest

piirkondlike

tööjõuvajaduste

prognoosimiseks ja

arvestamisest tööjõu

ettevalmistamisel

2.9 Juurprobleem - KOV-de piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus

Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi sealsete inimeste rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ja üldise arengusuunaga. Ka „Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad ja kvaliteetsed füüsilises või digiruumis, olenemata elukohast.

KOV teenustega rahulolus6 on eri piirkondade vahel selged erinevused – kui keskmisest selgelt kõrgem rahulolu on Põhja-Eestis Harjumaal (keskmiselt 65,5 punkti 100-st) ja Lääne-Eestis (60,7), siis sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Ida-Virumaal (48,5) ning Valga- ja Jõgevamaal (vastavalt 50,5 ja 51,7). Omavalitsuste lõikes varieerub keskmine rahulolu 37 punktilt Kohtla-Järvel kuni 85-ni Muhu vallas.

Sarnased suured piirkondlikud erinevused on ka rahulolus koduomavalitsuse juhtimise muutusega viimasel 3 aastal, millega on inimesed oluliselt vähem rahul Ida-Viru-, Järva-, Jõgeva-, Põlva- ja Valgamaal (keskmiselt 34-39 punkti 100-st) ning kõige rahulolevamad Tartu-, Lääne-Viru- ja Harjumaal (51-59 punkti). Üksikute omavalitsuste võrdluses varieerub keskmine rahulolu koguni 16 ja 85 punkti vahel. Pisut väiksemad piirkondade vahelised erinevused on rahulolus oma koduomavalitsuse üldise arengusuunaga, kus rahulolu on taaskord kõrgem Harjumaal (keskmiselt 61 punkti 100st) ning Tartu- ja Võrumaal (56-57 punkti), jäädes seevastu Ida-Viru-, Põlva- ja Valgamaal allapoole 43 punkti. Omavalitsuste lõikes varieerub keskmine rahulolu 30-31 punktilt Kohtla-Järve linnas ja Põhja-Sakala vallas 82 punktini Muhu vallas.

Piirkondlikke erinevusi omavalitsuste finants- ja investeerimisvõimekuses, mis tuleb suuresti ebaühtlasest maksulaekumisest püütakse ühtlustada tasandusfondiga arvestades piirkonna

 KOV teenustega

rahulolu ulatub 37

punktilt Kohtla-

Järvel kuni 85

punktini Muhus

 Veelgi suurem

piirkondade vaheline

erinevus on

rahulolus KOVi

juhtimise

muutusega, jäädes

16 ja 85 punkti

vahele

6 Rahulolu muutustes 2022.a ja 2020.a võrdluses tuleb arvestada teatavate muutustega küsitluse metoodikas (hinnangute skaalas, keskmiste kaalumisel), mistõttu mõlema aasta hinnangud on teisendatud 0-100 punkti skaalale. Seetõttu tuleks jooniste põhjal teha järeldusi üksnes piirkondade vaheliste erinevuste kohta ning arvestada sama piirkonna sees 2 aasta võrdluses toimunud muutuste puhul metoodiliste erisustega küsitlustes.

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

20

demograafilisi näitajaid ja sotsiaalmajanduslikku arengutaset. Riiklike sekkumiste vajalikkust KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks suurendab ka asjaolu, et Eesti on olnud ühe madalama KOV finantsautonoomiaga riike, kus KOV kulude osakaal valitsemissektori kuludest ja kohalike maksude osakaal on madalam kui enamikes teistes arenenud riikides7. Empiirilised uuringud ja mitmete riikide kogemused näitavad ka seda, et sisuline detsentraliseerimine, mis hõlmab ka suuremat finantsilist iseotsustusõigust, suurendab muuhulgas riigivalitsemise efektiivsust ja avalike teenuse kvaliteeti ning on positiivses korrelatsioonis riikide sisemajanduse kogutoodangu suurusega8.

Riigi sekkumiste roll

KOV-de

finantsvõimekuse

ühtlustamisel olnud

meie KOV-de madala

finantsautonoomia

tõttu suurem

võrdluses muude

arenenud riikidega

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

• Valmistati ette ja 2022.a jaanuaris tutvustati valitsuskabinetile teekaarti riigivalitsemise täiendava detsentraliseerimise tegevuste vajadustega. Teekaardi kohalike omavalitsuse ülesannete ja otsustusõiguse suurendamisega seotud ettepanekute käsitlemine anti riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimisteks moodustatud valitsuskomisjoni ja ELVLi ülesandeks.

• Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse tugevdamiseks moodustati

ministeeriumite ülene juhtrühm KOV teenistujate arendamise koordineerimiseks, mille

põhiülesandeks on KOV teenistujate keskse arendamise tegevuskava 2022-25 elluviimine. Samuti töötati riigihalduse ministri haldusalas välja regionaalarengu toetusmeede Kohalik ja

regionaalne arendusvõimekus, millest avati keskne toetusmeede koolitusprogrammideks ja esimene maakondliku jaotusega taotlusvoor eelarvega 1,2 mlj eurot KOV-de ja maakondlike arendusorganisatsioonide piirkondliku arengu uuringute ja analüüside läbiviimiseks. Lisaks

on ministeeriumid oma valdkondades viinud läbi mitmeid KOV ametnike koolitusi ning

Riigikantselei tellimisel koostati juhised rohepöörde elluviimiseks kohalikul tasandil.

• KOVde ettevõtluskeskkonna arendamise võimekuse tugevdamiseks viidi 2022.a läbi

esimene KOV-de ja MAK-de töötajatele ettevõtluskeskkonna arendamise pilootprogramm Lääne-Virumaal, mis jätkub 2023. aastal teistes piirkondades. Samuti loodi regionaalarengu

eest vastutava ministeeriumi hallatav KOV-de ettevõtlusspetsialistide võrgustik ning jätkus MKMi MAK-de ettevõtluskonsultantide võrgustiku arendamine MAK-de tegevuskava ja personali arengumudeli alusel.

• Märgatav edasiminek leidis aset KOV-de turvalisuse tagamise ja kriisijuhtimise

valmiduses. ELi rahastusel ja Riigikantselei vedamisel valmis KOVidele riskihindamise

metoodika ja tööriista prototüüp ning Siseministeeriumi tellimusel koolituste ja harjutuste

e-õppeplatvorm, mida saab kasutada ka KOV kriisireguleerimise jm koolituste läbiviimisel. Samuti viidi läbi 2,2 miljoni euro ulatuses toetusvoor KOVide kriisivalmiduse suurendamiseks ning kinnitati ja kooskõlastati Päästeametiga kõigi 79 KOV-i kriisikomisjoni põhimääruse eelnõud. Lisaks toimus Päästeameti juhendamisel märgatav areng KOVde elanikkonnakaitse kommunikatsioonis.

• Toimusid mitmed minuomavalitsus.ee KOVde teenuste ja arengu seire veebirakenduse

arendustööd, sh valmis kolm uut töölauda (omavalitsuse raport, omavalitsuse detailvaade, Eesti ülevaade) ning täiustati kohaliku valitsemise, rahvatervise ja turvalisuse, keskkonna ja kliima, ligipääsetavuse, ettevõtluskeskkonna teenusvaldkondade jm hindamismooduleid. Minuomavalitsus.ee mõõdikud on leidnud rakendust mitmetes KOV või riiklikes

strateegiadokumentides (nt „Eesti 2035“, Noortevaldkonna arengukava) ning on kasutatud

☺ tegevust alustas valitsemisalade ülene juhtrühm viimaks ellu uut terviklikku lähenemist KOV teenistujate pädevuste arendamisel ☺ Siseministeeriumi ja Päästeameti toel kasvas märgatavalt KOVde võimekus kohaliku kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse valdkonnas ☺ täiustati KOV-de teenuste ja arengu seire veebirakendust minuomavalitsus.ee, millel on järjest laienev kasutuspotentsiaal erinevate riikliku ja kohaliku tasandi ruumiteadlikumate poliitikate ja

7 https://www.oecd.org/regional/multi-level-governance/OECD_SNG_Nuancier_2021.pdf 8 Making Decentralisation Work: a Handbook for Policy-Makers, OECD 2019.

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

21

ka nt ohtlike jäätmete kogumisringide toetusmeetme puhul KOVde toetusvajaduse hindamisel.

• KOV-de teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks läbi IKT ja digi-lahenduste viidi läbi ELVLi analüüs KOV-de e-teenuste ja IT-juhtimise konsolideerimiseks ning jätkusid mitmed riiklikult toetatud arendustööd. MKMi rahastamisel toimus nt KOVi iseteenindusportaali arendamine ja testimine, koostöös ELVL-ga rakenduse „Anna teada“ ning elusündmusteenuse liidese arendamine riigiportaalis "eesti.ee". Samuti toetas

Rahandusministeerium ELVLi juurde loodud IKT kompetentsikeskust 150 000 euroga, mille ühe uue teenusena arendati välja KOV-de küberturvalisuse nõustamine. Kompetentsikeskus

on kujundatud heaks platvormiks KOV-de ühiste infosüsteemide ja e-teenuste rakenduste tellimiseks, mis tagab KOV-dele suurema kuluefektiivsuse ja aitab inimestele luua üle-eesti

ühtlasematel alustel toimivad lahendusi.

• Norra/EMP-i finantsinstrumendi toel jätkati rahvatervise alse võimekuse suurendamist Kagu-Eesti KOV-des, mille raames loodi KOV-des tervise- ja heaolu teemadega tegelevad

valdkondade ülesed meeskonnad ja sõlmitud mentorlepingud KOV-dega. 10 Põlvamaa,

Võrumaa ja Valgamaa omavalitsusega lõppesid mentorlepingud 2022.a lõpuga, kuid TAI poolne tugi omavalitsustele rahvatervise tegevusplaanide koostamisel ja rakendamisel jätkub.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

• Senised sammud KOV-de motivatsiooni ja võimekuse suurendamisel ettevõtluskeskkonna arendamisel on jäänud veel vähemõjusaks. Vastavad 2021.a lõpus valitsuskabinetile tutvustatud ettepanekud on jäänud põhiosas rakendamata, sh 2022.a RES-i läbirääkimistel

riigihalduse ministri tehtud ettepanek KOV juriidilise isiku tulumaksu osaliseks suunamiseks

KOV-dele. Juba varem algatatud tegevustest kiitis Valitsus heaks Rahandusministeeriumi ja

Keskkonnaministeeriumi koostöös valminud analüüsi põhjal tehtud ettepanekud KOV-dele

maa ettevõtluse arendamiseks üleandmise lihtsustamise kohta, mille põhjal valmistati ette ka riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmise eelnõu ja vastav riigiabi juhend.

arendusotsuste tegemisel ☺ peamiselt MKMi ja Rahandusministeeriumi tegevuste toel edenes KOV teenuste jõudmine kodanikeni uute ja ühtsete e- lahenduste vahendusel  astutud on samme

KOV-de motivatsiooni

ja võimekuse

suurendamiseks

ettevõtluse

arendamisel, kuid

vähemmõjusate

üksiktegevuste kõrval

laiema mõjuga

sekkumisteni pole veel

jõutud

2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOV-de arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike

arvu muutustega

Piirkondlikud rahvastikumuutused, eelkõige rändes ja vanusstruktuuris, kujundavad väga suurel määral piirkondade pikaajalisi arengueelduseid. Eesti piirkondlikes rahvastikumuutustes annab endiselt tooni rahvastiku kasv eeskätt pealinnaregioonis ja vähemal määral ka Tartu ja Pärnu linnapiirkondades ning ülejäänud, eriti keskustest kaugemale jäävate hõreasustusega

Eesti rahvastiku

kergele kasvule

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

22

piirkondade väljakutsed seoses kahaneva ja kiiremini vananeva rahvastikuga. Toimuvad rahvastikumuutused seavad nende piirkondade kohalikud omavalitsused selgelt keerulisemasse olukorda nii kohapealse ettevõtluse arendamisel, kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamisel, infrastruktuuri ülalpidamisel ja arendamisel kui piirkonna arendustegevuses laiemalt.

Piirkondlikke rahvaarvu muutuseid jälgides näitavad Statistikaameti andmed, et paaril viimasel aastal on kõigi NUTS3 piirkondade rahvaarvu kahanemine eeskätt suurenenud sisse- ja tagasirände ja eriti Ukraina sõjapõgenike arvelt pidurdunud9. Võrreldes 2018.a rahvaarvuga on rahvastik kahanenud kõige tuntavamalt Kirde-Eestis (4% jagu), kuid samas viimasel aastal on seal toimunud kerge positiivne nihe rahvaarvu kasvu näol. Püsivalt on kasvamas rahvastik vaid Harjumaal (nelja aastaga +4,2%) ning viimasel aastal lisaks Ida-Virumaale ka Tartumaal (+2,6%) ja mõnevõrra Lääne-Viru- ja Raplamaal. Selged erinevused rahvastikumuutustes on jätkuvalt ka maa- ja linnapiirkondade vahel (maalises asustuspiirkonnas nelja aastaga 1,9% kahanenud kuid linna- ja väikelinnalises asustuspiirkonnas kasvanud vastavalt 1,1% ja 2,1%).

Piirkondlikud rahvastikumuutused ei ole paraku vastanud ka „Eesti 2035“ strateegia seatud sihtidele, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal Eesti rahvastikust ei väheneks. Viimase nelja aastaga on see osakaal vähenenud 0,3-0,6% jagu aastas, kahanedes 42%-ni riigi rahvastikust aastaks 2022.

Piirkondlikud erinevused rahvastikumuutustes on seadmas eri piirkondade arenguteele selgelt erinevaid väljakutseid. Kahaneva elanike arvuga piirkondades on suureneva surve all näiteks vajaliku tööjõu ja kvaliteetse teenuste ning hea kohapealse haldus- ja arendusvõimekuse tagamine. Samuti vajab väheneva nõudlusega kohandamist sealne infrastruktuur, mis on enamasti üles ehitatud oluliselt suurema arvu elanike teenindamiseks ja seetõttu ebaefektiivses kasutuses, mille ülalpidamine endises mahus käib üle jõu. Kahanevate piirkondade kestliku arengu tagamiseks on väga oluline toetada riiklike poliitikatega ka piirkondade kestlikku kohandumist kahanemisega (sh uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu teenuste korraldamisel, avalike hoonete ruumikasutuse tõhustamist, heade ühenduste loomist keskustega, kaugtööd, uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse edendamist, kogukondade rakendamist piirkondlikus arengus jmt). Kiirelt kasvavates linnapiirkondades on seevastu enamasti väljakutseks vajaliku taristu arendamise võimekus kiirelt kasvava elanikkonna teenindamiseks, kestliku transpordi ja maakasutuse tagamine, maakasutuse huvide konfliktide lahendamine (ehitatud ja looduskeskkonna ning põllumajandusmaa vahel) jmt.

RETKi koostamisel on lähtutud eeldusest, et piirkondlike rahvastikumuutuste väljakutsetesse panustavad kõik ülejäänud regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele suunatud tegevused, mistõttu eraldi tegevusi selle juurprobleemi all seirearuandes esile tõstetud ei ole.

pöördumine on

toimunud suuremate

linnapiirkondade

arvelt, selle taustal on

muude piirkondade

rahvaarv erinevalt

„Eesti 2035“ sihtidest

jätkuvalt kahanemas

ja pärssimas sealseid

arenguväljavaateid

3. Regionaalarengu juurprobleemide üleste RETK-i tegevuste elluviimine

Järgnev peatükk annab ülevaate 2022. aastal ellu viidud olulisematest tegevustest, mis on RETKi

rakendusplaanis esitatud rakendusplaani algusosas juurprobleemide üleste tegevustena ja mis

puudutavad regionaalpoliitika koordineerimise kesksemaid väljakutseid, panustades sellega ka

iga üksiku regionaalarengu juurprobleemi lahendamisele.

Olulisemad edasiminekud 2022. aastal

9 2022.a aastast on Statistikaamet muutnud rahvastikustatistika metoodikat, minnes üle elukohaandmetes Rahvastikuregistri andmetele ja paiknemisindeksi metoodika alusel, millega on seletatav ka Lääne-Eesti rahvaarvu andmete järsem kõrvalekalle varasematest trendidest.

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

23

• Toetamaks valdkonnaministeeriume oma valdkonna ELi perioodi 2021-27 Ühtekuuluvuspoliitika fondide toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustava mõju suurendamisel valmistas Rahandusministeerium ministeeriumidele ette juhendi toetuse andmise tingimuste koostamisel tasakaalustatuma regionaalse arengu sihiga arvestamiseks ning on aktiivselt tegelenud ka eelnõude koostajate nõustamisega. 2022. aastal konsulteeriti kokku 30 ÜKP 2021-27 fondide ja RRF-i toetusmeetmete eelnõud mitteametlikul ning 20 eelnõud ametlikul kooskõlastusringil.

• Riigi, KOV ja regionaalse tasandi strateegilise planeerimise kooskõla ja sidustatuse tugevdamisel on 2021.a uuendatud Riigikantselei strateegilise planeerimise käsiraamatus täpsustatud, kuidas tuleb maakonna arengustrateegiate ning riigi valdkondlike arengukavade ja programmide puhul tagada üksteise eesmärkidega arvestamine. Sarnased põhimõtted on täpsustamisel ka Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) muutmise eelnõus, täpsustades riigi- ja regionaalse tasandi arengudokumentide seotust KOVde arengukavadega. Regionaalarengu eest vastutav ministeerium on arengukavade kooskõlastamise käigus jälginud nende vertikaalse sidususe tagatust ning teinud vajadusel ettepanekuid üksteise prioriteetidega paremaks arvestamiseks, sh koondanud maakonna arengustrateegiate põhjal sisendi riigi valdkondlike arengukavade koostamiseks. Edasised täpsustused kehtivates juhendites, sh üleriigilise planeeringu jt ruumilise planeeringu dokumentiga arvestamise osas, vajavad otsustamist pärast KOKS-i muudatuste jõustumist.

• Regionaalarengu ja piirkondlike vajadustega arvestamise tugevdamiseks riigi valdkonnapoliitikates on 2022.a täiendatud ja ajakohastatud ka regionaalarengu mõju hindamise osa10 Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi mõju hindamise juhendites11 ja kontrollküsimustikes. Muuhulgas täpsustati selles maapiirkondadele avalduva mõju hindamise ja arvestamise aluseid, milleks Maaeluministeeriumi eestvedamisel töötati välja detailsem juhend maapiirkondadele avalduvate mõjude hindamiseks ja arvestamiseks12, mis seoti omakorda regionaalarengu mõju hindamise kontrollküsimustikuga. Jätkutegevustena on vajalik ministeeriumite õigusaktide ja strateegiadokumentide eelnõude koostajate teavitamine ja konsulteerimine täiendatud mõju hindamise juhiste sihipärasema kasutamise tagamiseks õigusaktide ja arengukavade eelnõude väljatöötamisel.

• Mitme-tasandilise valitsemise ja koordinatsiooni mudeli rakendamiseks regionaaltasandi arendustegevuses algatati varem valitsuskabinetis heaks kiidetud valdkonnapoliitikate regionaalse koordinatsiooni tugevdamise kontseptsiooni jätkuna regionaalsete arengulepete piloteerimine Kesk- ja Lõuna-Eesti regioonides. 2022.a toimusid regionaalsete arengulepete väljatöötamise pilootprojektide ettevalmistustööd, sh protsessi toetava TSI projekti läbiviimiseks koostöös OECD-ga. Tegevused on plaanis viia lõpule 2024. aastal. Regionaalsete arengulepete piloteerimisega testitakse ühtlasi uut regionaaltasandi arengu kavandamise ja koordineerimise mudelit eri valitsemistasandite ja regionaalse arengu osapoolte koosloomes, mida on edukaks osutumise korral kavas laiendada ka ülejäänud Eesti regioonidele.

• Alustati ka uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettevalmistamist. 2022.a koostati planeeringu alusuuring väliskeskkonna trendide ruumimõjude kohta13 ja alustati planeeringu lähteseisukohtade analüüsi ja KSH programmi hanke ettevalmistamist. Uue üleriigilise planeeringu koostamine on plaanitud lõpule viia aastaks 2025.

Tähelepanu vajavad kitsaskohad

☺ valmis juhend ministeeriumitele valdkondlikes toetusmeetmetes regionaalarengut toetava mõju tugevdamiseks ☺ valmis valdkonnapoliitikate maapiirkondadele avalduva mõju hindamise (rural- proofing) juhend ning täiendati mõju hindamise metoodika regionaalarengu kontrollküsimustikku ☺ algatati kaks regionaalse arenguleppe väljatöötamise pilootprojekti uue regionaaltasandi arendustegevuse koordinatsioonimudeli väljatöötamise eesmärgil ☺ algas uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamine

10 https://www.just.ee/media/3959/download 11 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf ; 12https://agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus/maaeluga-arvestamine 13file:///C:/Users/eedi.sepp/Downloads/%C3%9Cleriigiline%20planeering%202050%20trendiuuring_L%C3%B5pparuanne% 202023_Lisad.pdf

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

24

• RETKi 2022.a elluviimise seire käigus ei ole enamasti antud selget infot selle kohta, mil moel on riigi valdkondlike arengudokumentide seires jälgitud olulisemate (sh „Eesti 2035“) seiremõõdikute puhul ka piirkondlikke erinevusi ning arvestatakse sellega valdkonna tegevuste ja meetmete edasisel kujundamisel. Eriti juhul kui vastavad piirkondade vahelised erinevused on silmatorkavalt suured või süvenemas. Valdkondlike arengukavade ja riigieelarve tulemusvaldkondade seire- ja tulemusaruannete koostamisel on vaja edaspidi pöörata rohkem tähelepanu ka regionaalsete erisuste jälgimisele.

• Ministeeriumide valmidus ja võimekus analüüsida oma ELi struktuuritoetuste valdkondades regionaalseid erisusi ning kaaluda ja rakendada toetuse andmise tingimustes lahendusi meetmete regionaalarengut tasakaalustava mõju suurendamiseks on jäänud RETK-s oodatust selgelt väiksemaks. Enamike kooskõlastamisringile jõudnud toetusmeetmete eelnõude puhul, kus toetuse andmise nimekirjas oli eeltuvastatud puutumus tasakaalustatud regionaalarengu eesmärgiga, oli regionaalsete mõjude hinnang seletuskirjas olematu või nõrk. Regionaalarengut tasakaalustavatest sekkumistest oli kasutatud mõnel puhul toetusmäära piirkondlikke erisusi, ühel juhul lähtuti piirkondlikest erisustest teavitamisel, viidati kompenseerivatele meetmetele või kavandati piirkonnapõhise lähenemisega tegevuste toetamist. Seetõttu vajab valdkondlike toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustav suunitlus ja piirkondlik fokuseeritus edaspidi kindlasti valdkonnaministeeriumite poolt ja regionaalarengu eest vastutava ministeeriumi toel põhjalikumat eeltööd ja selgemat läbikaalumist.

• Regionaalstatistika kättesaadavus on osutunud mitmete RETK-i seiremõõdikute muutuste ajakohaseks jälgimiseks ebapiisavaks. Näiteks on tulnud andmete puudusel loobuda mitmete „Eesti 2035“ strateegia seiremõõdikute kasutamisest regionaalsete seirenäitajatena RETK-s, ning mitmete RETKi seiremõõdikute (nt inimeste kultuurielus osalemise aktiivsus, ettevõtete loodav lisandväärtus, ülemäärase kehakaaluga inimeste ja sooja veeta leibkondade osatähtsus) puhul pole 2022.a seirearuande ettevalmistamisel olnud 2020. aastast hilisemad andmed kättesaadavad. Edaspidi on vaja on tagada riigieelarvelised vahendid selleks, et tagada piisava ja ajakohase regionaalstatistika avaldamine "Eesti 2035", RETKi, riigi valdkonna arengukavade ja maakonna arengustrateegiate seiremõõdikute operatiivsemaks regionaalseks jälgimiseks koostöös regionaalarengu eest vastutava ministeeriumiga.

 valdkonna- poliitikate seires on regionaalsete arenguerisuste ja – vajaduste jälgimine ja arvestamine jäänud enamasti tähelepanuta  ministeeriumide valmidus analüüsida oma valdkonna ELi struktuuritoetuste väljatöötamisel regionaalseid erisusi ja vajadusi ning rakendada neis regionaalarengut tasakaalustavaid lahendusi on olnud minimaalne  regionaalpoliitika ja strateegiliste arengudokumentide teadmispõhiseks kavandamiseks ja seireks vajamineva regionaalstatistika on olnud lünklik

4. Kokkuvõtteks: seirest tulevad muudatused ja ettepanekud

• Regionaalsed erisused on püsinud eriti suured ja jätkanud kasvutrendi piirkondade vahelises ebavõrdsuses ettevõtete konkurentsivõimes ja kapitalile ligipääsus. Selle juurprobleemi

seiremõõdikutes on mahajäämus suurem just Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, Lääne-Eesti maakondades

(v.a Pärnumaa) ning Jõgeva- ja Järvamaal.

• Muudest regionaalarengu juurprobleemidest on seiremõõdikute analüüsi põhjal piirkondade vahelised erinevused14 olnud silmatorkavamad või suurenemas ka piirkondade vahelises ebavõrdsuses: - ettevõtetele vajaliku oskustega tööjõu kättesaadavuses (ebasoodsamas olukorras eriti Kagu-

Eesti ja Jõgeva- ning Kesk-Eesti maakonnad, elukestvas õppes osalemise poolest ka Ida-Virumaa);

- rahvatervises ja tervena elatud eluajas (eriti Ida-Virumaal ja Lõuna-Eesti maakondades v.a Tartumaal);

- sissetulekutes ja vaesuses (eriti Kagu-Eesti, Ida-Viru ja Jõgeva maakondades) ning - kohaliku omavalitsuse arengu ja juhtimisega rahulolus (eriti Ida-Virumaal, Kesk-Eestis Järvamaal

ning Lõuna-Eesti maakondades v.a Tartu- ja Võrumaal).

14 Eelkõige NUTS3 regioonide võrdluse pinnalt

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

25

Erinevate regionaalarengu juurprobleemide puhul ilmneb seega arengumahajäämus jätkuvalt eelkõige suurematest linnapiirkondadest kaugemale jäävates piirkondades.

• Kahe RETKi juurprobleemi - piirkondade vaheline ebavõrdsus ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu

kättesaadavuses ja piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates - puhul on juurprobleeme leevendava mõjuga tegevuste kohta 2022. aasta seire põhjal võimalik tuua erinevate ministeeriumite tegevustes kõige vähem positiivseid näiteid.

• Sellest tulenevalt on vaja kõige enam lisatähelepanu pöörata sekkumiste kavandamisele regionaalsete erisuste vähendamiseks ettevõtluse arenguvõimalustes, ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuses ja inimeste hõives osalemises, rahvatervises ning omavalitsuste haldus- ja

arendusvõimekuses. Regionaalministri kõrval on eelkõige vaja majandus- ja IT ministril, sotsiaalkaitseministril, haridus- ja teadusministril ja terviseministril vaadata üle oma valitsemisala

puudutavad tegevused ja nende tasakaalustatud regionaalarengut toetava mõju suurendamise võimalused.

• Samuti on vaja eelkõige ettevõtlusarengu ja innovatsiooni, aga ka sotsiaal- ja heaolu, tervishoiu ning tööturu valdkonna arengukavade või nende programmide uuendamisel kaaluda täiendavaid regionaalarengut tasakaalustavaid või piirkondlikest erivajadustest lähtuvaid sekkumisi, täiendades nendega vastavalt ka RETKi rakendusplaani. Valdkonna arengukavade ja programmide täiendamine

selgema regionaalse mõõtmega (väljakutsete ja arenguvõimaluste piirkondlik mõõde, eritähelepanu vajavad piirkonnad, piirkondlike arenguerisuste aktsepteeritav ulatus valdkonnas, mõõdikute

piirkondlikud sihttasemed jmt) aitaks luua otsesemat seost ka strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste regionaalarengut puudutavate sihtide ja ministeeriumite elluviidavate sekkumiste vahel, olles sillaks

riigi pikaajaliste sihtide ja ametkondade igapäevase tegevuse vahel.

• Senisest põhjalikumat läbikaalumist vajab valdkondlike EL-i 2021-2027 struktuurifondide

toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustav suunitlus ja piirkondlik fokuseeritus meetmete

toetuse andmise tingimuste koostamisel vastutavate ministeeriumite koostöös regionaalministeeriumiga. Valdkonnaministeeriumites saavad käivitajaks olla eelkõige juhtkonna esindajad (asekantsler, kantsler, minister). Euroopa Liidu toetusmeetmete rakendamisel piirkondlike

eripäradega tugevamat arvestamist, sh vähemalt 40% ettevõtlusmeetmete toetusvahendite suunamist väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, on pidanud vajalikuks ka uus valitsuskoalitsioon oma 2023-

2026 tegevusprogrammis selleks, et ühtlustada piirkondlikku arengut ja pidurdada üksikute piirkondade

arengumahajäämust.

• Tagada edaspidi kõigi RETKi seiremõõdikute analüüsiks vajamineva regionaalstatistika avaldamine

riiklike statistikatööde raames edaspidi vähem kui 2-aastase viitajaga.

• Muutuste tõttu seire aluseks oleva regionaalstatistika kättesaadavuses on ettepanek RETK

uuendamisel teha järgnevad muudatused RETKi seiremõõdikutes:

Juur-

probleem

Varasem seiremõõdik Uuendatud seiremõõdik

3. välisõhu kvaliteediga (lõhnahäiringud, õhusaaste)

rahul või väga rahul olijate osatähtsus, %

rahulolu välisõhu kvaliteediga keskmine

hinnang 0-100 skaalal

4. kaasamisega KOV arengu kavandamisse rahul või

väga rahul olijate osatähtsus, %

rahulolu kaasamisega KOV arengu

kavandamisse, hinnang 0-100 p skaalal

4. Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr, % jääb välja, kuna viimased andmed 2018

kohta

5. Rahulolu bussiühendustega kohalike

tõmbekeskusega, hindepalli

jääb välja, kuna viimased andmed 2018

kohta

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

26

5. ühistranspordi teenusega rahul või väga rahul

olijate osatähtsus, %

ühistranspordi teenusega rahulolu,

keskmine hinnang 0-100 p skaalal

6. elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate

elanike osatähtsus

elukeskkonnaga rahulolu, keskmine hinnang

0-100 p skaalal

9. kohaliku omavalitsuse juhtimisega oma elukohas

rahul või väga rahul olijate osatähtsus, %

rahulolu KOV juhtimise 3 aasta muutusega,

keskmine hinnang 0-100 p skaalal

9. KOV-i üldise arengusuunaga rahul või väga rahul

olijate osatähtsus, %

rahulolu KOV-i üldise arengusuunaga,

keskmine hinnang 0-100 p skaalal

9. KOV teenustega rahul või väga rahul olijate

osatähtsus, %

KOV teenustega rahulolu, keskmine hinnang

0-100 p skaalal

• RETKi rakendusplaani tegevuste ja väljundite sõnastustes seireülevaate alusel tehtud ettepanekud

muudatusteks kajastuvad täpsemalt seireülevaate lisas „RETKi rakendusplaani tegevuste elluviimine 2022. aastal“.

• Kõik regionaalse arengu tegevuskavas ja selle rakendusplaanis tehtavad muudatused, sealhulgas siinse seireülevaate ning valitsuse uue tegevusprogrammi alusel lisatavad täiendused, kinnitatakse seirearuande valmimise järgselt eraldi regionaalministri käskkirjaga, misjärel avaldatakse muudatustega

dokumendid regionaalministeeriumi ametlikul veebilehel. Muuhulgas uuendatakse tegevuste eest vastutavate ministeeriumite info vastavalt 1.07.2023 jõustuvatele ülesannetele.

• Lisaks RETKi seireülevaatele koostatakse eraldi ka RETK-ga seotud Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade 2030 seireülevaated nende elluviimise ja seirenäitajate vahetulemuste kohta. Mõlemad

seireülevaated avaldatakse samuti Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametlikul veebilehel.

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023

27

Kasutatud lühendid

DMO Destination Management Organisation, ehk „turismi sihtkoha organisatsioon“

EIS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

EL Euroopa Liit

EMKVF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond

EMP Euroopa Majanduspiirkond

ERF Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

HTM Haridus- ja Teadusministeerium

KOV kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

MES Maaelu Edendamise Sihtasutus

MTÜ mittetulundusühing

NUTS3 Nomenclature of Territorial Units for Statistics, Euroopa territoriaalse jaotuse klassifikatsiooni

süsteem, mille alusel Eesti jaguneb 5 regiooniks (Põhja-, Kesk-, Kirde-, Lääne- ja

OECD Organization for Economic Co-operation and Development, ehk Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsioon

OSKA OSKA-nimeline tööjõuvajaduse seire ja prognoosi süsteem

REACT-EU Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe, Euroopa Liidu rahastusfond, mis on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja

vastupidavaks ümberkujundamiseks

RRF

Recovery and Resilience Facility, ehk ELi taaste- ja vastupidavusrahastu, mille eesmärk on

toetada investeeringuid ja reforme majanduse pikaajaliseks taastumiseks ja vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digitaalse ülemineku toetamiseks

SKP sisemajanduse koguprodukt

T&A teadus- ja arendustegevus

TAI Tervise Arengu Instituut

TSI Technical Support Instrument, Euroopa Liidu programm liikmesriikidele erinevate reformide

kavandamist ja läbiviimist toetava eksperttoe pakkumiseks

ÕÜF Õiglase Ülemineku fond, ehk Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahend, mille

eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulevate

tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega

ÜKP Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

KÄSKKIRI

01.12.2023 nr 250

Regionaalse arengu tegevuskava ja

rakendusplaani aastateks 2023–2026

uuendamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas Riigikogu 12.

mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise

sihi „Ruum ja liikuvus“ eesmärgist tagada riigi tervikliku ja piirkondlikult tasakaalustatud

ruumiline areng:

1. Kinnitan uuendatud Regionaalse arengu tegevuskava ja rakendusplaani aastateks 2023–2026

(lisatud) koos muudatustega vastavalt Regionaalse arengu tegevuskava 2022. a seireülevaatele

ja Vabariigi Valitsuse 19.04.2023 korralduse nr 25 alusel ministrite vastutusvaldkondades

toimunud muudatustele.

2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid

ministeeriumi veebilehel.

Saata: regionaalarengu osakond.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisa 1 Regionaalse arengu tegevuskava

Lisa 2 Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2023–2026

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Siseministeerium

Meie: 12.12.2023 nr 13-1/1326

Regionaalse arengu tegevuskava (RETK)

ja 2023-2026. a rakendusplaani ning

RETKi elluviimise 2022. a seire ülevaate esitamine

Esitame teadmiseks regionaalministri 01.12.2023. a käskkirjaga nr 250 uuendatud regionaalse

arengu tegevuskava ja selle rakendusplaani aastateks 2023–2026 (lisatud). Dokumente on

täiendatud vastavalt regionaalse arengu tegevuskava 2022. a seire tulemustele ning 1.07.2023

a jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ministrite vastutusvaldkondades toimunud

muudatustele.

Koos uuendatud RETKi ja selle rakendusplaaniga esitame teadmiseks ning teie ministeeriumi

tegevuse kavandamisel arvestamiseks ka 2022. a seire ülevaate koos detailsema RETKi

rakendusplaani seiretabeliga.

Eraldi soovime tõsta esile seire ülevaate põhijäreldusi ja soovitusi ministeeriumitele, mille

kohaselt:

1. On regionaalse arengu juurprobleemide seas püsinud regionaalne ebavõrdsus eriti suur

ja jätkanud kasvutrendi ettevõtete konkurentsivõimes ja kapitalile ligipääsus; ettevõtetele

vajaliku oskustega tööjõu kättesaadavuses; rahvatervises ja tervena elatud eluajas;

sissetulekutes ja vaesuses ning rahulolus kohaliku omavalitsuse arengu ja juhtimisega.

Seejuures ilmneb arengumahajäämus jätkuvalt eelkõige suurematest linnapiirkondadest

kaugemale jäävates piirkondades ning Ida-Virumaal ja Kagu-Eesti maakondades.

2. Kahe juurprobleemi - piirkondade vaheline ebavõrdsus ettevõtjatele vajalike oskustega

tööjõu kättesaadavuses ja piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud

eluaastates - puhul on juurprobleeme leevendava mõjuga tegevuste kohta 2022. a võimalik

tuua eri ministeeriumite tegevustes kõige vähem positiivseid näiteid.

3. Enim on vaja täiendavaid sekkumisi kavandada regionaalsete erisuste vähendamiseks

ettevõtluskeskkonnas ja ettevõtluse arenguvõimalustes, ettevõtlusarenguks vajamineva

tööjõu kättesaadavuses ja inimeste hõives osalemises, samuti rahvatervises ning

omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuses. Regionaalministri kõrval on eelkõige vaja

majandus- ja IT ministril, sotsiaalkaitseministril, haridus- ja teadusministril ja

terviseministril vaadata üle oma valitsemisala puudutavad tegevused ja nende

tasakaalustatud regionaalarengut toetava mõju suurendamise võimalused.

4. Ühtlasi on vaja eelkõige ettevõtlusarengu ja innovatsiooni, aga ka sotsiaal- ja heaolu,

tervishoiu ning tööturu valdkonna arengukavade või nende programmide uuendamisel

kaaluda täiendavaid regionaalarengut tasakaalustavaid ja piirkondlikest erivajadustest

lähtuvaid sekkumisi. Riigi arengukavade ja programmide regionaalse mõõtme edasine

2 (3)

tugevdamine (sh väljakutsete ja arenguvajaduste piirkondlik mõõde, eritähelepanu vajavad

piirkonnad ja piirkondlike vajadustega arvestavad tegevused, piirkondade vaheliste

arenguerisuste aktsepteeritav ulatus valdkonnas, mõõdikute regionaalsed sihttasemed) on

muuhulgas vajalik, et tugevdada eri ministeeriumite panust strateegia „Eesti 2035“

pikaajaliste regionaalarengut puudutavate sihtide saavutamisse.

5. Järjepidevat tähelepanu vajab EL-i 2021-2027. a struktuurifondide valdkondlike

toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustav suunitlus ja piirkondlik fokuseeritus

meetmete toetuse andmise tingimuste koostamisel ning elluviimise seires vastutavate

ministeeriumite koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. EL-i

toetusmeetmete rakendamisel piirkondlike eripäradega tugevamat arvestamist, sh vähemalt

40% ettevõtlusmeetmete toetusvahendite suunamist väljapoole Tallinna ja Tartu

linnapiirkondi, on pidanud vajalikuks ka valitsus oma 2023-2027 tegevusprogrammis

selleks, et ühtlustada piirkondlikku arengut ja pidurdada üksikute piirkondade

arengumahajäämust.

6. RETK-s väljatoodud Kagu-Eesti tegevuskava puudutavates tegvustes on sealse

piirkonna arengu järele aitamiseks vaja kindlasti jätkata piirkonnaspetsiifiliste ressursside

väärindamise tegevustega, pöörata suuremat tähelepanu ettevõtete innovatsioonivõimekuse

tugevdamisele ning toote- ja teenusearenduse investeeringute toetamisele. Väga oluline on

Kagu-Eesti spetsiifika arvestamine „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035“ meetmete kavandamisel. Edasiarendamist vajab ka

piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti tulevikuvajadustega, kuna

praegu ei leia suur osa Kagu-Eesti põhikoolilõpetajatest endale sobivat

edasiõppimisvõimalust kodumaakonnas.

7. Ida-Viru tegevuskava puudutavates tegevustes on vajadus mõjusate tegevuste järele, mis

parandaksid maakonna demograafiat ja looksid eeldused eesti keelt heal tasemel valdavate

noorte Ida-Virumaale õppima/töötama/elama asumiseks. Märkimist vajab, et õiglase

ülemineku fondi (ÕÜF) vahendite positiivne mõju maakonna demograafiale ja majandusele

ei avaldu täiel määral ilma mõjusate sekkumisteta piirkonnas kvaliteetse üürielamufondi

arendamiseks ja olemasolevate korterelamute rekonstrueerimiseks. Oluline on, et ÕÜF-i

panus oleks täiendus, mitte asendus muudele üleriigiliselt kavandatud sekkumistele.

Seejuures tuleb arvestada õiglase ülemineku fondi rakendamise ajal piirkonnas ajutiselt

piiratud finantsilise ja organisatoorse võimekusega samaaegselt teisi toetusvõimalusi

kasutada. Seetõttu on lisamõju saavutamiseks vaja kohandada ka mitte-ÕÜF-i vahendite

kasutusse võtmist soodustavad tugitegevused ning toetuse andmise tingimused ja

toetusmäärad.

Ootame eelpool esile tõstetud vajadustele ministeeriumite poolseid ettepanekuid ja lahendusi

ka 2024. a alguses saadetavas kirjas, millega küsime sisendit 2023. a RETKi seireülevaate

koostamisele.

Uuendatud RETK ja selle rakendusplaan ning selle 2022. a seire ülevaade koos regulaarselt

uuendatava seirenäitajate tabeliga on leitavad ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

veebilehel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

Regionaalvaldkonna asekantsler

3 (3)

Lisad:

1) Regionaalse arengu tegevuskava ja rakendusplaani aastateks 2023–2026 uuendamine

(regionaalministri käskkiri)

2) Regionaalse arengu tegevuskava 2022. a seire ülevaade

3) Ülevaade regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani 2022. aasta seiretabel

4) Regionaalse arengu tegevuskava

5) Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2023–2026

Sama:

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Riigikantselei

Eedi Sepp

611 3101 [email protected]

Lisa 1 KINNITATUD

{reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}

Regionaalse arengu tegevuskava

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

1. Tegevuskava eesmärk ja sekkumisloogika .................................................................................... 3

2. Regionaalse arengu juurprobleemid ja nende hetkeolukord ....................................................... 5

2.1.Juurprobleem - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes

eneseteostusvõimalustes ................................................................................................................ 9

2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses .......................... 9

2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates .... 10

2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega

seotud eneseteostusvõimalustes .................................................................................................. 11

2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes ......................... 11

2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes .......................... 12

2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus

kapitalile ........................................................................................................................................ 13

2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu

kättesaadavuses ............................................................................................................................ 14

2.9 Juurprobleem - KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus

....................................................................................................................................................... 15

2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses rände ja

elanike arvu muutustega ............................................................................................................... 15

3. Tegevuskava elluviimise ja seire korraldus .................................................................................. 17

4. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan ........................................................................ 18

Esikaane fotod: Rivo Veber, Mati Kose, Margus Kontus, Ken Oja, Kaupo Kalda, Peeter Järvelaid, Remo

Savisaar, Evolumina

3

Sissejuhatus

Alates 2021. aastast on uuenenud regionaalarengu suunamise strateegiline raamistik. Eraldiseisva regionaalarengu strateegia asemel on nüüdsest regionaalse dimensiooni arvestamise vajadus rõhutatult esile toodud strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud ka olulisemates riigi strateegilistes arengusihtides

regionaalse tasakaalustatuse eesmärgid. Nende eesmärkide poole liikumiseks on vaja kõigi valdkondade panust, koostööd ning koordineerimist.

Tasakaalustatud regionaalne areng on Eesti arengu ja kõigi elanike hea käekäigu seisukohalt jätkuvalt väga

oluline ning ilma valdkonnapoliitikate osaluseta ja tõhusa koostööta ei ole riigi terviklike regionaalse arengu eesmärkide saavutamine realistlik. Läbimõeldum piirkondlike erisustega arvestamine valdkonnapoliitikate kavandamisel ja elluviimisel on oluline ka kogu avaliku sektori ressursside

tõhusamaks kasutamiseks riigi terviklikus arengus ning selleks, et piirkondade kasutamata potentsiaali valdkondlike arengusihtide huvides parimal moel rakendada. OECD on toonud oma varasemas riigivalitsemise raportis Eestile1 ühe riigivalitsemise korraldamise kitsaskohana välja valdkonnapoliitikate

ja finantsvahendite planeerimisel ebapiisava arvestamise regionaalpoliitika ja regionaalsete vajadustega,

soovitades ühtlasi ministeeriumide üleste tegevuste tõhustamist regionaalset arengut toetavate poliitikate kujundamisel, rakendamisel ja koordineerimisel. Need väljakutsed on püsinud tänaseni. Ka Euroopa Komisjon osutab oma 2019.a riigipõhistes soovitustes Eesti vajadusele pühenduda ühtekuuluvuspoliitika meetmete kaudu enam riigisiseste piirkondlike arenguerisuste tasandamisele, ning

juhib tähelepanu, et valdkondlike ja regionaalse arengu eesmärkide suunas tuleb liikuda samaaegselt.

Seetõttu tegi ka valitsuskabinet riigihalduse ministrile ettepaneku koostada valitsemisalade ülene regionaalse arengu tegevuskava, et leppida kokku täpsemas valdkondade üleses tegevusplaanis, mille

kaudu aidata liikuda „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas regionaalarengut tasakaalustaval moel.

1. Tegevuskava eesmärk ja sekkumisloogika

Regionaalse arengu tegevuskava eesmärgiks on tugevdada valdkonnapoliitikate tegevusi riigi regionaalarengu võtmeväljakutsete lahendamisel, panustades nii „Eesti 2035“ regionaalset arengut puudutavate arengusihtide elluviimisse, ning luua alus nende protsesside edasiseks seireks.

Tegevuskava keskendub kolmele põhiülesandele:

• määratleb riigi regionaalse arengu peamised juurprobleemid, seostades need „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega;

• jälgib regionaalarengu hetkeolukorda ja arenguid juurprobleemide lõikes ning strateegia „Eesti 2035“ arengusihtide suunas liikumist regionaalse tasakaalustatuse vaatenurgast;

• koondab 4 järgnevaks aastaks ja seire käigus perioodiliselt uuendatavasse rakendusplaani olulisemad valdkonnapoliitikate tegevused, millel on arvestatav mõju regionaalse arengu juurprobleemide lahendamisele, täpsustab nende oodatavad väljundid juurprobleemide

leevendamisel ning jälgib ühtlasi nende tegevuste elluviimist.

1 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf

4

Joon. 1. Regionaalse arengu tegevuskava ülesehitus ja sekkumisloogika

5

2. Regionaalse arengu juurprobleemid ja nende hetkeolukord

Piirkondliku arengu näitajate analüüsi põhjal on määratletud peamised regionaalse arengu

juurprobleemid, mis väljendavad olulisemaid erinevusi piirkondade arenguerinevustes ja -tingimustes. Tuvastatud regionaalse arengu juurprobleemid on seostatud omakorda „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega, mille kaudu juurprobleemide osas toimuvaid muutusi jälgida. Seal, kus „Eesti 2035“

strateegia seiremõõdikute kohta ei ole regionaalstatistika kättesaadav, on kasutatud lisamõõdikud, mis võimaldaksid regionaalseid erisusi „Eesti 2035“ sihtide suunas liikumisel hinnata.

Tabel 1. Eesti regionaalse arengu olulisemad juurprobleemid/väljakutsed ning nende seos „Eesti 2035“ strateegia strateegiliste sihtidega

"Eesti 2035" strateegilised sihid Regionaalse arengu juurprobleemid

Piirkondade vaheline ebavõrdsus …

"Eesti 2035" seiremõõdikud

või lisamõõdikud (kaldkirjas)

Eestis elavad arukad, tegusad ja

tervist hoidvad inimesed … kus inimeste teadmised ja oskused

viiakse kokku tööturu vajadustega ja

luuakse võrdsed võimalused tööturul;

tagatakse tööturu regionaalne

tasakaalustatus; on tervist hoidvad

inimesed ja keskkond ...

(1) inimeste töö- ja tööalastes

eneseteostusvõimalustes

tööjõus osalemise määr (15-74

aastased);

(2) inimeste sissetulekutes ja vaesuses suhtelise vaesuse määr;

leibkonnaliikme netosissetulek kuus

(3) inimeste tervises ja tervena elatud

eluajas

ülemäärase kehakaaluga inimeste

osatähtsus (16-64 aastased);

16+ aastaste hea/väga hea

terviseseisundiga elanike osakaal;

rahulolu välisõhu kvaliteediga

Eesti ühiskond on hooliv,

koostöömeelne ja avatud … kus igaühel on võrdne võimalus

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks sõltumata … elukohast

...

(4) inimeste ühiskonnaelus osalemise

ning vaba-aja ja haridusega seotud

eneseteostuse võimalustes

vähemalt 15-aastaste osalemine

kultuurielus;

vabatahtlikus tegevuses osalemise

määr;

kolmanda taseme haridusega 25-34-

aastaste osakaal;

rahulolu kaasamisega KOV arengu

kavandamisse

Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

kvaliteetne ja turvaline

elukeskkond … kus tagatakse piirkondlikult

tasakaalustatud ruumiline areng ning

rahvastikumuutustega, ühiskonna

vajaduste ja keskkonnahoiuga

arvestavad ruumilahendused … ja

ligipääsetavus …

(5) liikumisvõimalustes ja ühendustes rahulolu bussiühendustega kohalike

tõmbekeskusega;

lairiba internetiühendusega

leibkondade osakaal;

rahulolu ühistransporditeenusega

(6) inimeste igapäeva elutingimustes kodu ümbruskonda turvaliseks

pidavate inimeste osatähtsus;

elukeskkonnaga rahulolu;

leibkondade osatähtsus, mille

eluruumis on jooksev soe vesi

Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele

arenguvõimalusi kõigis piirkondades;

kus piirkondlike lõhede

vähendamiseks kiirendatakse

majanduse struktuurseid muutuseid

väljaspool Harjumaad;

(7) ettevõtete konkurentsivõimes ja

ligipääsus kapitalile

SKT hõivatu kohta võrreldes EL27

keskmisega;

ettevõtete (20+ hõivatuga)

lisandväärtus ettevõtte kohta;

ettevõtlusaktiivsus;

kaupade ja teenuste eksport

ettevõtte kohta

6

suurendatakse Eesti ja selle

piirkondade majandusele oluliste

ettevõtlusvaldkondade võimekust

ettevõtete ja teadustasutuste

koostöös; kohalike ressursside

väärindamine on kasvanud ...

(8) ettevõtetele vajalike oskustega

tööjõu kättesaadavuses

eri- või kutseharidusega

täiskasvanute osatähtsus;

25-64 aastaste elukestvas õppes

osalemine viimase 4 nädala jooksul

Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja inimesekeskne

riik … kus avalikud teenused on

kvaliteetsed ja kättesaadavad

sõltumata elukohast; korrastatakse

KOV ja riigi vastutuse jaotust;

suurendatakse KOV-üksuste rolli

detsentraliseerimise ja piirkondliku

koostöö edendamisega ...

(9) KOVde finants-, haldus- ja teenuste

osutamise võimekuses

rahulolu KOV teenuste osutamisega;

rahulolu kohaliku omavalitsuse

juhtimisega oma elukohas;

rahulolu kohaliku omavalitsuse üldise

arengusuunaga

(10) KOVde arenguväljavaadetes rände

ja elanike arvu muutustega seoses

rahvaarvu muutuse kordaja 2018.a

suhtes

Ülevaade regionaalse arengu juurprobleemide hetkeolukorrast tugineb „Eesti 2035“ seiremõõdikute

regionaalsete erinevuste analüüsile, tuues näiteid ka selle kohta, kuidas erinevate valdkondlike toetusmeetmete jm rahastamisinstrumentide2 piirkondlik jaotus on juurprobleeme seni eeldatavalt

mõjutanud, neid leevendades või pigem võimendades (vt joonis 3). Teostatud analüüs on olnud aluseks juurprobleemide määratlemisel ning on lähtepositsiooniks tegevuskava elluviimise edasises seires.

Kuna maakonniti ei ole kõigi seirenäitajate puhul regionaalstatistika olnud kättesaadav, vaatleb analüüs

regionaalseid erisusi juurprobleemide seiremõõdikutes ja toetusvahendite jaotuses peamiselt NUTS3

piirkondade3 lõikes, et tekiks terviklik võrdluspilt. Seal, kus andmed võimaldavad, on analüüsi tekstiosas

toodud välja ka olulisemad regionaalsed arenguerisused täpsemas territoriaalses lõikes (maakond, KOV üksused).

2 Analüüs põhineb nende ELi struktuurivahenditest, EMKFist ja EAFRDst, muudest välisvahenditest ja riigieelarvest rahastatud toetustmeetmete, sihtotstarbeliste toetuste ja finantsinstrumentide andmetel perioodil 2014-2020, mille kohta on olnud kättesaadav ka nende maakondlik jaotus. Juurprobleemide 1-6 ja 9 puhul on arvestatud toetuste summa elanike arvu suhtes ja juurprobleemide 7-8 puhul statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu suhtes (v.a FIE- d).

3 Põhja-Eesti = Harjumaa; Kesk-Eesti = Järva-, Rapla- ja Lääne-Virumaa; Kirde-Eesti = Ida-Virumaa; Lääne-Eesti = Saare- , Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa; Lõuna-Eesti = Jõgeva-, Tartu-, Viljandi-, Valga-, Põlva- ja Võrumaa

7

Joon. 2. Piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu juurprobleemides „Eesti 2035“ jt seirenäitajates4

4 seiremõõdiku ees sulgudes olev number osutab regionaalse arengu juurprobleemi numbrile (vt tabel 1).

8

Joon. 3. Toetuste jm rahastusinstrumentide panus regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisel aastatel 2014-2020

9

2.1. Juurprobleem - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes

eneseteostusvõimalustes

Strateegia „Eesti 2035“ seiremõõdikute analüüs näitab, et piirkondade vahelised erinevused selle juurprobleemi osas on võrdlemisi suured. Tööjõus osalemine püsib selgelt madalam väljaspool kahe

suurema linnapiirkonnaga maakondi. Inimeste haridusele, oskustele, erivajadustele või muudele

ootustele sobivate töökohtade kättesaadavus on olnud kõige teravamaks probleemiks Ida-Virumaal ja hõredama asustusega piirkondades, mis ei ole suutelised pakkuma kohapeal piisaval hulgal atraktiivseid, mitmekülgseid ja tulusaid töövõimalusi. 2020.a ulatusid tööjõus osalemise määra piirkondade (NUTS3) vahelised erinevused 62,3%-lt Kirde-Eestis kuni 76,5%-ni Põhja-Eestis (Harjumaa). Maakonniti on

erinevused veelgi suuremad, lisaks Ida-Virumaale on madal tööjõus osalemine kogu Kagu-Eesti regioonis,

kus kõigis 3 maakonnas jääb tööjõus osalemise määr alla 66%. Siinkohal seab „Eesti 2035“ sihiks tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus kogu Eestis ning et tööjõus osalemise määr ei erineks maakonniti enam kui 10 protsendipunkti. Maakondade vaheline erinevus ulatub hetkel (2020.a) veel 19,5

protsendipunktini ja on viimasel 3 aastal seejuures kasvanud.

Vaadates, kuidas on inimeste töökohtade kättesaadavusele ja tööalase eneseteostusvõimalustesse

panustavate toetus- jt rahastusmeetmed piirkondade vahel jagunenud, on näha, et parima tööturu olukorraga Harjumaale on elanike arvu suhtes jõudnud ka proportsionaalselt vähem vahendeid kui

teistesse piirkondadesse (seda suuresti maaelu ja kalanduse arengukavade ning regionaalarengu

toetusmeetmete arvelt). Samas on ka kõige teravamate tööturuprobleemidega Ida-Virumaale läinud Eesti

keskmisega võrreldes elaniku kohta vähem vahendeid. See asjaolu vajab riiklikes poliitika- ja toetusmeetmetes jätkuvat tähelepanu.

2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses

Elanike sissetulekute suuruse ja elatustaseme piirkondlikud erinevused on Eestis endiselt märkimisväärsed. Suhtelises vaesuses elab 2020.a seisuga Kirde-Eestis 31,4% elanikkonnast, mis on ligemale 2 korda kõrgem kui Harju- ja Tartumaal (16,5 ja 18,8%). Viimase viie aasta jooksul on NUTS 3

piirkondade vahelised erinevused siiski mõnevõrra vähenenud. Suhteline vaesus on 2020. aasta seisuga

jätkuvalt palju kõrgem maalistes asustuspiirkondades (23,2%), võrreldes linna- ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga (19,4%). Kuigi leibkonnaliikmete kuukeskmiste sissetulekute piirkondlikud erinevused on 2020.a maakondade ja NUTS3 piirkondade võrdluses viimase 8 aasta väikseimad, on need jätkuvalt märkimisväärsed (sissetulekud Kirde-Eestis on vaid 71% Põhja-Eesti sissetulekutest).

Vaadates toimetuleku- ja peretoetuste piirkondlikku jaotust, on Põhja-Eestisse jõudnud elanike arvu

kohta selgelt vähem toetusi kui piirkondadesse, kus vaesus ja madalamad sissetulekud on suuremaks

10

probleemiks. Piirkondlikud erinevused inimeste sissetulekutes ja vaesuses on väga tugevalt seotud piirkonna üldiste majanduse ja tööturu arengu näitajatega ning vaesus on suuremaks probleemiks

eelkõige seal, kus on suurem tööjõuturult kõrvalejäänute osakaal ja madalamad keskmised palgad.

Seetõttu mõjutavad inimeste sissetulekute ja vaesusega seotud piirkondlikku ebavõrdsust mitte niivõrd madalat toimetulekut leevendavad hüvitised, kuivõrd muud aktiivsed ettevõtlus- ja tööturupoliitika (toetus)meetmed jm tegevused, mis seostuvad juurprobleemidega 1, 7 ja 8.

2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates

Inimeste terviseseisund paistab erinevate rahvatervise näitajate põhjal muude piirkondadega võrreldes tuntavalt halvem Kirde-Eestis ja samuti Lõuna-Eestis. Vähemalt hea terviseseisundiga (enesehinnang) täiskasvanute osakaal on Kirde-Eestis 42%, mis jääb tervelt 18 protsendipunkti madalamaks riigi keskmisest ja 24 protsendipunkti madalamaks Harjumaast. Ka ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute

osakaal on suurim Kirde-Eestis (olles ligikaudu 8,5 %-punkti jagu kõrgem kui Harjumaal). Siiski on viimasel

4 aastal märgata, et tervisega rahulolu erinevused on piirkonniti aasta-aastalt mõnevõrra ühtlustunud.

Arvestataval määral mõjutab Inimeste terviseseisundit ka igapäevane elukeskkond, sh õhukvaliteet.

Inimeste rahulolu (väga või pigem rahul) välisõhu kvaliteediga on samuti Kirde-Eestis tuntavalt madalam kui muudes Eesti piirkondades, olles 2020.a 61% ning küündides sellega vaid 74 %-ni riigi keskmisest rahulolu tasemest. Samal ajal ulatub kõigis ülejäänud maakondades rahulolu vähemalt 78 %-ni, seejuures

Saare- ja Hiiumaal vastavalt 95-96 %-ni Eesti keskmisest.

Inimeste tervislikku seisundit võimaldab hinnata oodatav eluiga ja tervena elatud eluaastate arv, mille

osas paistab rahvatervise olukord teiste piirkondadega võrreldes samuti halvem just Lõuna- ja Kirde-

Eestis. 2020.a on Kagu-Eestis tervena elatud eluiga üle kümne aasta lühem võrreldes Põhja- ja Lääne- Eestiga ning maakondade vahelised erinevused ulatuvad tervelt 18,7 eluaastani meeste (Põlva- ja Hiiumaa

vahel) ning 15,7 eluaastani naiste hulgas (Võru- ja Läänemaa vahel). See jääb tuntavalt maha „Eesti 2035“ ja rahvatervise arengukavas 2030 seatud eesmärkidest, et inimeste tervena elatud eluaastate

maakondlikud erinevused jäävad aastaks 2035 alla 5 eluaasta ning aastaks 2030 pole ühegi maakonna oodatav eluiga üle 2 aasta lühem riigi keskmisest.

Vaadates rahvatervise, tervishoiuteenuste ja –taristu arendamise toetusmeetmete kaudu suunatud vahendite piirkondlikku jaotust viimastel aastatel, on märgata, et elanike arvu kohta on suhteliselt enam

aidatud tervise-edendusele kaasa piirkondades, kus olukord rahvatervises on olnud halvem. Oluline on

seda lähenemist meetmetes hoida, et endistviisi suuri piirkondlikke erinevusi inimeste terviseseisundis vähendada.

11

2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja

haridusega seotud eneseteostusvõimalustes

Inimeste võimalused end ühiskonnaelus teostada on seotud erinevate võimaluste kättesaadavusega kogu

elukaare kestel. Kultuurielus ja vabatahtlikus tegevuses osalemise aktiivsuses on selge lõhe Põhja-Eesti ja muude piirkondade vahel, eriti torkab silma madalam kultuurielus osalemine Ida-Virumaal (ligikaudu 20%

madalam kui Harjumaal) ning passiivsem vabatahtlikus tegevuses osalemine Kesk- ja Lääne-Eestis. Võimalusi kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida tajutakse piirkonniti väga erinevalt. Ida-Virumaal on kõigest 30% elanikest rahul kaasatusega omavalitsusüksuse arengu kavandamisse, Jõgeva-, Valga- ja Põlvamaal on rahulolijaid 40-41%, samal ajal kui kõigis ülejäänud NUTS3 piirkondades on see üle 50% ning

Lääne-Eesti saartel ja Läänemaal isegi üle 60%.

Samuti ilmnevad selged piirkondlikud erinevused haridusega seotud eneseteostusvõimalustes: kolmanda taseme haridusega täiskasvanute osatähtsuse poolest ületavad Harju- ja Tartumaa (vastavalt 48 ja 43%) oluliselt muid Eesti piirkondi (kõigis maakondades alla 34%). Seda, kui aktiivselt inimesed kohalikus

ühiskonnaelus kaasalöömise võimalusi kasutavad, määrab ka nende piirkondliku kuuluvustunde ja tulevikuperspektiivi tajumine, mis samuti piirkonniti erineb.

Senist toetusmeetmete piirkondlikku jaotust vaadates on see pigem juurprobleemi lahendamisele kaasa aidanud. On väga oluline, et riigi haridus-, kodanikuühiskonna-, kultuuri- ja spordipoliitika meetmetega

panustataks jätkuvalt sellesse, et inimeste võimalused kogukonna- ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda ning mitmekülgsetest vaba-aja teenustest ja kvaliteetsest haridusest osa saada saaksid piirkonniti

ühtlasemalt tagatud.

2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes

Inimeste piirkondlike liikumisvõimaluste analüüsimiseks napib regionaalstatistilisi näitajaid. Ühistransporditeenusega rahul olevate inimeste osatähtsus on kõige madalam Kesk-Eestis, jäädes 57%- ga tunduvalt madalamaks kui Põhja-Eestis (63%). Maakondadest on madalaim rahulolu Jõgevamaal (49%)

ning kõrgeim Tartu- ja Saaremaal (70%). Rahulolu bussiühendustega kohalikku tõmbekeskusesse on 2018.a ühistranspordi rahulolu uuringu põhjal madalam Kesk-Eestis ja Jõgevamaal (4-palli skaalal keskmiselt 2,8). Lääne-Eesti saartel ja Võrumaal on rahulolu kõrgeim (3,2 p), samas on just nende

piirkondade aeg-ruumilised vahemaad peamiste regionaalsete keskustega ühed suuremad.

12

Puudulikku füüsilist ligipääsetavust aitavad tänapäeval leevendada ka digitaalsed ühendused. Kiire internetivõrguga ühendatuses on piirkondlikud erinevused siiani veel suured. Kuigi kiire interneti taristut

on viimastel aastatel üleriigiliste meetmete toel jõuliselt arendatud ja 2021.a seisuga on lairiba

internetiühenduseta leibkondi5 Statistikaameti andmetel jäänud alles küllalt vähe (5 maakonnas alla 10%) on mitmes maakonnas kaetus väiksem kui mujal, nt Võru ja Põlva maakonnas on veel vastavalt 16% ja 17% leibkondadest ilma lairiba internetiühenduseta.

Analüüsis vaatluse alla võetud inimeste liikumisvõimalustesse panustavate meetmete toetus- jm

finantsvahendeid on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem Lõuna-Eestisse ning kõige enam suhteliselt heade ühendusvõimalustega Kesk-Eestisse, mille on põhjustanud ilmselt üksikud suurinvesteeringud. Kuigi elanike arvu kohta ei ole transpordi- ja sidetaristu investeeringutoetusi jõudnud Harjumaale enam kui riigis tervikuna, on vastavate toetuste kogumahtu vaadates siiski selgelt ülekaalukam osa toetustest

liikunud just Harjumaale (ligemale 45%), kus toimub tihedam igapäevane liikumine ja kuhu on koondunud

olulisemad rahvusvahelised ja üleriigilised transpordisõlmed. Samal ajal on Lõuna-Eesti piirkonda jõudnud elaniku kohta tunduvalt vähem toetusi (75% riigi keskmisest). Kokkuvõttes on seega transpordi- ja

sidetaristu investeeringutoetused olulisel määral aidanud keskuste vahelisi ühendusvõimalusi piirkonniti parandada, kuid kitsaskohaks on jätkuvalt kohalikud ühendused keskuste ja tagamaa vahel.

2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes

„Eesti 2035“ on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning

tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, aitamaks muuhulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga

rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu

alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Elukeskkonna turvalisuses suuri regionaalseid erinevusi ei esine. Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020.a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt

19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%.

Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm

rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale

ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati.

5 arvestades leibkondi, kus vähemalt üks liige on vanuses 16–74

13

2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus

kapitalile

Nagu toob välja ka „Eesti 2035“ strateegia, pärsivad Eesti arengut suured piirkondlikud erinevused

ettevõtlusaktiivsuses, tootlike töökohtade paiknemises ja erinevates ettevõtete konkurentsivõime näitajates (sh nende teadmismahukuses, lisandväärtuses, ekspordis ning teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekuses). Kuigi mitme ettevõtete konkurentsivõime näitaja osas ei ole piirkondlikud erinevused viimastel aastatel enam kasvanud, püsivad need endiselt märkimisväärselt suured. „Eesti 2035“ ning TA, innovatsiooni ja ettevõtluse arengustrateegia 2035 näevad ette väljaspool Harjumaad

elaniku kohta loodud SKP EL27 keskmisele lähenemise kiirenemist6. Selle sihi saavutamiseks on vaja riigi ettevõtlus ja innovatsioonipoliitika meetmete puhul järjepidevalt kavandada ka nende regionaalset mõju.

Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades,

ulatudes 2019.a seisuga Harjumaal 101%-ni ELi keskmisest (ületades ühtlasi ainsa piirkonnana nii ELi kui

ka Eesti keskmist näitajat). Seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades jääb see kõigest 48-51%

vahemikku ELi keskmisest ning enamikes maakondades alla 50% taseme (kõige madalam Põlva ja Jõgevamaal 37-38%).

Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka ettevõtlusaktiivsuses - kui Harjumaal oli 2020.a 1000

elaniku kohta 117 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d), siis suurtööstuste piirkonnas Ida- Virumaal ulatub see näitaja vaid 34-ni ning ka Kagu-Eestis ja Järvamaal jääb alla 60. Ettevõtete keskmine

lisandväärtus ulatus 2017.a andmetel Lõuna- ja Lääne-Eestis vaid vastavalt 72 ja 65% tasemeni Eesti keskmise suhtes, samas kui Kirde-Eestis on see koguni 134%, seda suuresti sealsete energia- ja keemiatööstuse suurettevõtete arvelt. Siiski tuleb arvestada, et vastav statistika kajastab vaid 20 või

enama töötajaga ettevõtteid, jättes võrdluspildist välja piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad

mikroettevõtted.

Väga suured piirkondlikud erinevused on ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui 2020.a seisuga ulatub ettevõtete kaupade ja teenuste eksport Harjumaal 162 tuhande ning Ida-Virumaal 122 tuhande euroni ettevõtte kohta, siis Lääne-Eestis ulatub see napilt 70 tuhande piirini ning maakondadest Põlva- ja

Läänemaal vaid vastavalt 35 ja 37 tuhande euroni ettevõtte kohta.

Ettevõtete piirkonniti ebaühtlast konkurentsivõimet võimendab ka piirkondlik ebavõrdsus ettevõtete

ligipääsus investeeringuteks vajalikule kapitalile. Sarnaselt elukondliku kinnisvaraga on tagatisvara madal turuväärtus ning vähene likviidsus üheks piiravaks tingimuseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi investeeringuid kavandavate ettevõtjate jaoks. Kredexi ja MESi pakutavate laenu- ja käendustoodete kasutamine aitab paljudel juhtudel küll vähendada panga poolt võetavat riski, kuid suurendab samas

ettevõtete jaoks investeerimisega kaasnevaid kulusid. Kredexi laenukäenduse mahust on perioodil 2014- 2019 antud 70% Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele. MES laenu- ja käendustoodete jaotus on

piirkonniti tasakaalustatum, sest Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas on reeglina väljaspool biomajanduse sektorit tegutsevad ettevõtted välistatud. Piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile mõjutavad omakorda ettevõtete ligipääsu ettevõtlustoetustele.

6 Vastavalt „Eesti 2035“-le vähemalt 67%-ni EL27 suhtes aastaks 2035 (ostujõu pariteedi näitaja alusel).

14

Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise seisukohast soodne. Analüüsis

kasutatud meetmete toetusvahendeid on statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu suhtes jõudnud

seni keskmisest vähem kõige konkurentsivõimelisema ja kiiremini kasvava majandusega Põhja-Eestisse, samas kui muudesse NUTS3 piirkondadesse on toetuseid ettevõtte kohta jõudnud riigi keskmisest enam. Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt. Kuigi ka ilma nende meetmete osata ei ületa Harjumaale läinud toetuste osa ettevõtte

kohta Eesti keskmist, on märgatavalttagasihoidlikumate ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja Läänemaale jõudnud toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest. Toetuste sellisele jaotusele

vaatamata on ettevõtlusarengu piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.

2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu

kättesaadavuses

Kõrgema lisandväärtusega ja teadmusmahukamate ettevõtete arengule on oluline kõrgema hariduse ja

kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu, mille hulgast leida või koolitada oma vajadustele vastava profiili ja oskustega töötajad. Seejuures on väga oluline, et tööjõu erialane haridus ühtiks võimalikult hästi

piirkondliku ettevõtluse valdkondliku profiiliga (ehk täpsema oskuste vajadusega). Eri- või

kutseharidusega (sh kõrgharidus) täiskasvanute osatähtsus on 2021.a seisuga kõrgem Kirde-Eestis (75%), Harju- ja Tartumaal ning Lääne-Eesti saartel (üle 70%) ja madalam kõigis muudes maakondades (vahemikus 62-65%). Elukestvas õppes osalemises on piirkondade vahelised erinevused silmatorkavamad

- kui Põhja-Eesti vastav näitaja ulatub 2019.a seisuga üle 23%, siis kõigis ülejäänud NUTS3 piirkondades jääb see 15-19% vahemikku. Kõige vähesem on osalemine elukestvas õppes olnud paraku just suurimate

majanduse struktuursete muudatuste lävel oleval Ida-Virumaal (16%). Ühtlaselt head elukestva õppe võimalused kõigis piirkondades on väga vajalikud aitamaks leida ettevõtetel piirkonnast kohapealt sobivate oskustega tööjõudu ning sealsetel inimestel oma oskustele, haridusele ja soovidele vastavaid

töövõimalusi.

Vaadates ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu arendamisele panustavate toetusmeetmeid, on näha, et nende meetmete piirkondlik jaotus on aidanud ka selle juurprobleemi ohjamisele kaasa. Nimelt on seni suurima töö- ja tööjõupuudusega Kirde-Eestisse jõudnud elaniku kohta tunduvalt rohkem toetuseid

ettevõtte kohta kui Harjumaale. Siiski tuleb siin arvestada asjaoluga, et analüüsis kasutatud toetusmeetmete andmed, mille kohta on toetusmahtude info maakonniti kättesaadav7, on olnud siin võrdlemisi lünklikud.

7 Meetmed: Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine; Välisvärbamise toetus; Arendusgrant; Teaduse populariseerimine.

15

2.9 Juurprobleem - KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise

võimekus

„Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast. Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab

hästi sealsete inimeste rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ning üldise arengusuunaga. Teenustega rahulolus on eri piirkondade vahel selged erinevused – kui keskmisest (67%)

kõrgem rahulolu on Hiiu-, Saare- ja Järvamaal (75-76%), siis sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Kirde-Eestis (57%) ja Lõuna-Eestis (sh Põlvamaal 58%).

Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka rahulolus KOVde juhtimisega - oluliselt vähem on elanikud rahul omavalitsuste juhtimisega Ida-Virumaal, (40%) ning Lõuna-Eestis Jõgeva- ja Valgamaal (47 ja 49%) ning kõrgem on rahulolu Harju- ja Tarumaal ning Hiiu- ja Saaremaal (kõikjal üle 70%). Üksikute KOVde võrdluses on erinevused erakordselt suured, jäädes kolmes Ida-Virumaa omavalitsuses ja ühes Jõgevamaa

omavalitsuses allapoole 30% taset ja küündides mitmes Tallinna lähiümbruse omavalitsuses, Muhu ja

Võru vallas üle 80%. Sarnased on piirkondade vahelised erinevused ka rahulolus omavalitsuse üldise

arengusuunaga oma elukohas - rahulolu on kõige väiksem Ida-Virumaal (40%) ja Jõgevamaal (47%) ning

kõrgem Harju-, Tartu-, Hiiu- ja Saaremaal (70-80% vahemikus).

Piirkondlikke erinevusi kohalike omavalitsuste finants- ja investeerimisvõimekuses, mis tuleneb suuresti ebaühtlasest maksulaekumisest püütakse ühtlustada tasandusfondiga arvestades demograafilist

koosseisu ja inimeste paiknemist piirkonniti. KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks riiklike sekkumiste olulisus tingib ka asjaolu, et Eesti on ühe madalama KOV finantsautonoomiaga riike, kus kohalike maksude

osakaal moodustab vaid 3% KOV tuludest (OECD keskmine 45%). Empiirilised uuringud ja mitmete riikide kogemused näitavad ka seda, et sisuline detsentraliseerimine, mis hõlmab ka suuremat finantsilist iseotsustusõigust, suurendab muuhulgas riigivalitsemise efektiivsust ja avalike teenuse kvaliteeti ning on

positiivses korrelatsioonis riikide sisemajanduse kogutoodangu suurusega8.

Üksikute piirkondlikule ja kohalikule haldus- ja arendusvõimekusele suunatud toetusmeetmete vahenditest, mille kohta on olemas andmed ka maakondliku jaotuse kohta, on elanike arvu suhtes

jõudnud kõige vähem toetusi piirkondadesse, kus rahulolu kohalike omavalitsuste juhtimise, teenuste ja arengusuundadega on olnud madalaim (Kirde- ja Lõuna-Eesti) ning enam Põhja-Eestisse, kus vastav

rahulolu on keskmisest kõrgem. See võib peegeldada ühelt poolt asjaolu, et võimekamate KOV-de motiveeritus vastavate riiklike tugimeetmete võimalusi ära kasutada on olnud kõrgem. Kindlasti on oluline tagada meetmete rakendamisel vajalikud mehhanismid, mis lubaks suunata meetmete suurema mõju

ennekõike piirkondadesse, mille haldus- ja arendusvõimekus on olnud kesisem.

2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses rände ja

elanike arvu muutustega

8 Making Decentralisation Work: a Handbook for Policy-Makers, OECD 2019.

16

Piirkondlikud rahvastikumuutused, eelkõige rändes ja vanusstruktuuris, on tervikuna üheks peamiseks piirkondade pikaajalisi arengueelduseid kujundavaks protsessiks. Viimastel aastatel on jätkunud

rahvastiku kasv eeskätt pealinnaregioonis ja vähemal määral ka Tartu- ja Pärnu linnapiirkondades.

Ülejäänud, eriti keskustest kaugemale jäävad hõreasustusega, piirkonnad seisavad endiselt silmitsi kahaneva ja ülejäänutega võrreldes kiiremini vananeva rahvastikuga. Toimuvad rahvastikumuutused seavad nende piirkondade kohalikud omavalitsused selgelt keerulisemasse olukorda nii kohapealse ettevõtluse arendamisel, kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamisel, infrastruktuuri ülalpidamisel

ja arendamisel kui piirkondliku arengu suunamisel laiemalt. Vaadates rahvaarvu muutuse kordajat kahel viimasel aastal, ei ole märgata olulisi muutusi pikemaajalistes trendides – jätkuvalt on kõige kiirem

rahvastiku suhteline kahanemine leidnud aset Kirde-Eestis (ligemale 3%) ning Kagu-Eestis ja Kesk-Eestis, v.a. Raplamaa, (vahemikus 1,6-2,5%). Maakonniti on kahel viimasel aastal ainsana kasvanud Pärnu-, Tartu- ja Harjumaa rahvastik (vahemikus 0,5-2,6%). „Eesti 2035“ strateegia seab sihiks, et väljaspool Harju- ja

Tartumaad elavate inimeste osakaal Eesti rahvastikust kasvaks. 2021.a alguse seisuga elab Harjumaal 45,5% rahvastikust, samas 4 aastat varem oli see näitaja veel 44,3%.

Kahaneva elanike arvuga piirkondades, kus infrastruktuur on üles ehitatud oluliselt suurema arvu elanike teenindamiseks, on selle endises mahus ülalpidamine üle jõu käiv. See võib vähendada nende võimekust pakkuda olemasolevatele elanikele samaväärse kvaliteedi ja kättesaadavuse teenuseid võrreldes

omavalitsustega, kelle infrastruktuur on kohandatud vastavaks elanike arvule. Piirkondades, kus elanike

arv on vähenenud enam, on teenuste osutamisega seotud taristu selgelt ebaefektiivsemas kasutuses (pindala alusel elaniku kohta). Kiirelt kasvavates piirkondades on vastupidiselt mureks suutlikkus luua

samas tempos vajalikku infrastruktuuri kiirelt kasvava elanikkonna teenindamiseks.

Nendes tingimustes on väga oluline aidata riiklike poliitikate toel kaasa kestlikule kohandumisele

kahanemisega (nt uuenduslikud lahendused teenuste korraldamisel, ruumikasutuse muutmine, kaugtööd soodustava keskkonna ja heade ühenduste loomine keskustega, kahanevates piirkondades elujõulise ja

uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse edendamine, tugevate kohalike kogukondade arendamine).

17

3. Tegevuskava elluviimise ja seire korraldus

Regionaalse arengu tegevuskava (edaspidi tegevuskava) kinnitatakse riigihalduse ministri käskkirjaga ja selle hilisemad muudatused regionaalministri käskkirjaga. Tegevuskava ja selle rakendusplaani võetakse ministeeriumite poolt sisendina arvesse valdkonna arengukava tegevuste elluviimisel, et aidata neis paremini arvestada regionaalse dimensiooni ja regionaalsete vajadustega. Lisaks saavad

ministeeriumid võtta tegevuskava rakendusplaani arvesse valdkondlike arengukavade ja programmide tegevuste ning nende regionaalarengusse panustava sisu ja piirkondlike fookuste täpsustamisel, eelarvevajaduste kavandamisel ning riigi eelarvestrateegia koostamise ja selle lisataotluste ettepanekute tegemisel.

Tegevuskava elluviimise kohta koostatakse kord aastas seirearuanne, mis sisaldab ülevaadet:

- arenguolukorra ja -suundumuste kohta regionaalse arengu juurprobleemide lõikes;

- juurprobleemide lahendamisse panustavate toetusmeetmete jm rahastamisinstrumentide

vahendite regionaalse jaotuse kohta, hinnates mil määral on see erinevate regionaalse arengu juurprobleemide arenguid eeldatavalt piirkondlikult mõjutanud (vaadates kuidas toetused on

jagunenud paremate ja halvemate arengunäitajatega piirkondade vahel);

- rakendusplaani tegevuste elluviimise vahetulemustest ja peamistest esinenud puudujääkidest elluviimisel;

- koondab vajadusel ettepanekud tegevuskava rakendusplaani uuendamiseks järgnevaks 4

aastaks ning valdkonnapoliitikate strateegiadokumentide ja tegevuste täiendamiseks või täpsustamiseks. Seireülevaate koostamise käigus võib regionaalstatistika kättesaadavuse

muutuste tõttu selguda ka vajadus muudatusteks regionaalse arengu juurprobleemide

seiremõõdikutes. Seirearuande alusel täiendatud regionaalse arengu tegevuskava

rakendusplaan kinnitatakse eraldi regionaalvaldkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

Ettepanekuid regionaalse arengu tegevuskava ja selle rakendusplaani ning valdkondlike arengukavade ja programmide täiendamiseks tehakse eeskätt juhtudel kui:

- regionaalse arengu juurprobleemide seirenäitajate osas piirkondade vahelised erinevused

suurenevad (juurprobleem süveneb) ja senistest sekkumistest vastavate erinevuste

tasandamiseks ei piisa;

- kui ilmneb täiendavaid kaalukaid piirkonnaspetsiifilisi vajadusi, millele on vaja keskvalitsuse

tegevusi kohandada ja diferentseerida;

- kui täpsustuvad või muutuvad piirkondlikud fookused rakendusplaanis sisalduvatel tegevustel;

- kui selgub, et mõne tegevuse elluviimine pole mingil põhjusel enam plaanitud kujul

asjakohane.

Muuhulgas on regionaalse arengu tegevuskava seire tulemused aluseks riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“9 regionaalarengu programmi regulaarsel üle vaatamisel ja

täiendamisel.

Seirearuanded regionaalse arengu juurprobleemide muutustest ja rakendusplaani tegevuste

elluviimise vahetulemustest koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasab seirearuannete ettevalmistamisse teisi ministeeriume, kelle

ülesandeks on anda ülevaade rakendusplaanis toodud oma valitsemisala puudutavate tegevuste elluviimise vahetulemustest ning vajadusel algatada seirearuandest tulevate ettepanekute põhjal oma valitsemisala tegevuste täiendamine või kohandamine. Seirearuande ja selle ettepanekute

9 Tulemusvaldkonna nimetus võib ministeeriumite ja valitsemisalade ümberkorralduste käigus muutuda.

18

koostamisel konsulteeritakse muuhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning maakondlike arendusorganisatsioonidega, sh maakonna arengustrateegiatest tulevate ja kohalike omavalitsuste

üleste vajaduste osas täiendavateks riigi tegevusteks. Seirearuande tulemusi käsitletakse samuti

Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste eelarve läbirääkimiste protsessis, esitledes seire tulemusi ja ettepanekuid asjakohaste juurprobleemide lõikes vastavates valdkondlikes komisjonides.

Regionaalse arengu tegevuskava seire tulemusi ning nende ettepanekuid tutvustatakse üldjuhul kord aastas Riigikogus (sh arutelud asjakohastes Riigikogu komisjonides) ja vajadusel valitsuskabineti istungitel, esitades selle põhjal ülevaate strateegia „Eesti 2035“ elluviimisest regionaalse arengu vaatenurgast vastavalt Riigikantselei selleks ettenähtud üldisele korrale ja ajakavale.

4. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan

Rakendusplaan (Lisa 2 tabel) koondab järgnevaks 4 aastaks olulisemad „Eesti 2035“, VV

tegevusprogrammis, riigi valdkondlikes arengukavades ja programmides kavandatud valdkonnapoliitikate tegevused, millel on arvestatav potentsiaal regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele. Samuti võtab rakendusplaan arvesse maakonna arengustrateegiates toodud

olulisemaid ettepanekuid riigile, mille tähtsus ei piirdu ühe konkreetse maakonna või omavalitsusüksusega, vaid millel on juurprobleemide edasisele käekäigule oluline laiem mõju.

Rakendusplaan seab ka tegevuste oodatavad väljundid, mis täpsustavad tegevuste regionaalseid fookuseid ja sihtpiirkondi ning sisu juurprobleemide leevendamisel ning täpsustab tegevuste elluviimise eest vastutavad ministeeriumid ja partnerid. Väljundite näol on ministeeriumil võimalik

täpsustada oma tegevuste regionaalset fookust võrrelduna tegevuse suurema üldistusastmega

sõnastustega, mis tulenevad valdkondlikust arengukavast või programmist. Rakendusplaanis kajastatakse üksnes selliseid keskvalitsuse tegevusi, millel on selge piirkondlik mõõde ja oluline mõju juurprobleemi lahendamisele. Tegevuste täpsema piirkondliku fookuse seadmiseks teostavad

elluviimise eest vastutavad ministeeriumid eraldi analüüsi või lähtuvad olemasolevast taustateadmisest. Sõltuvalt valdkonnast ja probleemkohast võib tegevuste sihtpiirkond olla määratud

haldusüksuse tasandil või mõne muu piirkondliku jaotusena rahvastiku tiheduse, kinnisvara

hinnataseme vm sotsiaal-majanduslike või looduskeskkonna näitajate alusel.

Rakendusplaanis sisalduvad ka riigi Kagu-Eesti ja Ida-Viru tegevuskavade elluviimiseks kavandatud

tegevused. Kagu-Eesti ja Ida-Viru tegevuskavad koondavad riigi sekkumised kahe kõige suuremate regionaalse arengu väljakutsetega fookuspiirkonna arendamisel. Mõlemad piirkondlikud tegevuskavad jäävad kehtima eraldiseisvate arengudokumentidena, kuid nende regulaarne seire ja uuendamine

koostöös valdkonnaministeeriumitega toimub edaspidi regionaalse arengu tegevuskava seire

integreeritud osana. Ühine rakendusplaan annab sellega tervikliku vaate, milliste juurprobleemide ja

tegevuste juures on riigi fookuses Kagu-Eesti või Ida-Virumaa ning millistel puhkudel on piirkondlike

erisuste valupunkt mõnes teises piirkonnas. Mõlema piirkondliku tegevuskava tegevused on rakendusplaanis ka eraldi tähistatud ja rakendusplaanist eraldi koondina välja võetavad.