Vaidlustuskomisjoni teade riigihangetes 280254 ja 202755 vaidlustuse esitamise kohta

Riigihangete vaidlustuskomisjon

Endla 13, 10122 Tallinn

Edastatud e-postiga: [email protected]

Riigihange nr 280254 19.06.2024

VAIDLUSTUS

Riigi Tugiteenuste Keskuse (Kliimaministeeriumi volitusel) riigihankes nr 280254

kehtestatud riigihanke alusdokumentide õigusaktide nõuetega kooskõlla viimiseks

ja

Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vahel 22.12.2023

sõlmitud hankelepingu muutmise lepingu „Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsiooni vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1

muutmise kokkulepe nr 1-6/23/69“ tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustaja: Autoettevõtete Liit

Registrikood 80018037

Akadeemia tee 20, 12611 Tallinn

E-post: [email protected]

Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto

Kalevi 28-3, 10145 Tallinn

E-post: [email protected]

Hankija 1: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood 70007340

Hankija 2:

Lõkke tn 4, 10122 Tallinn

E-post: [email protected]

Kliimaministeerium

Registrikood 70001231

Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn

E-post: [email protected]

2(17)

Vaidlustaja taotlused:

1. RHS § 193 lg 1 ja 2 alusel peatada Riigihankes nr 280254

menetlus.

2. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada vaidlustus ja

kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust viima vastavusse

õigusaktides ettenähtud nõuetega:

2.1. Riigihanke viitenumbriga 280254 alusdokumentide

koosseisus kehtestatud dokument (edaspidi RHAD

dokument) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“;

2.2. RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.51 ja

„Halduslepingu projekt“ p 5.1. (hankelepingu

jõustumine 01.01.2025);

2.3. RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 ja

„Halduslepingu projekt“ p 3.4. (hankelepingu hinna

muutmine);

2.4. RHAD dokument „Pakkumuse kogumaksumuse ja

dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava

tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“;

2.5. RHAD dokumendi „Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse

kord“ p 8 (läbirääkimiste pidamine);

2.6. RHAD osas, milles see ei näe ette hankelepingu täitmise

algusaja edasi lükkamist juhuks, kui hankijal ei õnnestu

enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi

viia ja hankelepingut sõlmida.

3. RHS § 197 lg 3 p 1 alusel rahuldada vaidlustus ja:

3.1. tuvastada Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsiooni vahel 22.12.2023 sõlmitud

hankelepingu muutmise lepingu „Kliimaministeeriumi

ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni

vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-

456-1 muutmise kokkulepe nr 1-6/23/69“ tühisus;

3.2. alternatiivselt, kui vaidlustuskomisjon otsustab p-s 3.1.

nimetatud hankelepingu muutmise lepingu kehtima

jätta, siis RHS § 197 lg 3 p 2 alusel lühendada

hankelepingu muutmise lepingu tähtaega kuni

30.09.2024 või vaidlustuskomisjoni poolt mõistlikuks

peetava muu ajani (hetkel on lepingu kehtivus

konkreetse ajalise piiranguta).

4. Mõista Autoettevõtete Liidu menetluskulud seoses

vaidlustuse taotlustega nr 1 ja 2 välja Riigi Tugiteenuste

Keskuselt ja jätta Riigi Tugiteenuste Keskuse

menetluskulud tema enda kanda.

3(17)

5. Mõista Autoettevõtete Liidu menetluskulud seoses

vaidlustuse taotlusega nr 3 välja Kliimaministeeriumilt

ja jätta Kliimaministeeriumi menetluskulud tema enda

kanda.

1. ASJAOLUD JA VAIDUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus (põhihankija, edaspidi Hankija 1) on Kliimaministeeriumi (edaspidi

Hankija 2) volitusel eriteenuse erimenetluses läbi viimas riigihanget nr 280254 “Autoveoalaste

dokumentide andmine” (edaspidi Riigihange). Riigihankes on hanketeade EL Teatajas

avaldatud 05.06.2024, eelteade puudub; pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 28.06.2024.

Autoettevõtete Liit (edaspidi vaidlustaja) soovib osaleda Riigihankel õiguspärastel tingimustel

ning sõlmida Hankijaga 2 hankelepingu. Allpool toodud asjaolusid arvestades on vaidlustajal

selleks selged eduväljavaated, seega vaidlustaja saab nõuda, et Riigihange viidaks läbi

kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, sh läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõttest

lähtuvalt. Riigihanke läbiviimisega ning käesoleva vaidlustuse alustega on läbi põimunud ka

varasemalt aset leidnud järgmised asjaolud.

1.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on riigihanke nr 202755 tulemusena 18.12.2018

sõlminud hankelepingu „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti

Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vaheline haldusleping nr 1.1-8/18-456-1“ Eesti

Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga (edaspidi ERAA) autoveoalaste

dokumentide andmiseks, kehtivusajaga 5 aastat (edaspidi Leping). Leping pidi lõppema

31.12.2023. Kuna (pärast transpordialase pädevuse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse üleviimist) ei ole Hankija 2 ja tema

volitusel Hankija 1 suutnud läbi viia uut hankemenetlust uue hankelepingu sõlmimiseks, on

Lepingut 22.12.2023 muudetud (Lisa 1), pikendades lepinguperioodi piiramata ajaks kuni uue

hankelepingu jõustumiseni. Lepingu pikendamine on rajatud RHS § 123 lg 1 p 3 alusele, mis

vaidlustaja arvates on asjakohatu ja õigusvastane. Lepingu ja selle muutmise andmed ja

dokumendid on lisaks kättesaadavad riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/1529748/contracts/6666047). Vaidlustaja hinnangul on Lepingu

õigusvastase pikendamisega soositud ühte turuosalist ehk ERAA-d, põlistades tema

ainuõigust ja välistades konkurentsi asjaomasel turul. Alljärgnevate asjaolude ja vaidlustuse

põhjenduste pinnalt on ilmne ka see, et ERAA-d soositakse süstemaatiliselt ja sihipäraselt ka

Riigihankel kehtestatud RHAD-s.

1.3. Täpsem asjaolude kirjeldus on järgmine.

1.4. Vaidlustaja pöördus 06.06.2023 Hankija 2 poole seoses asjaoluga, et viimati autoveoalaste

dokumentide andmiseks läbiviidud riigihanke tulemusena 2018.a ERAA-ga 5 aastaks sõlmitud

Leping lõpeb 31.12.2023. Vaidlustaja palus mh infot, millised plaanid on Hankijal 2 seoses

uue lepingu sõlmimiseks riigihanke korraldamisega, kuivõrd vaatamata kehtiva Lepingu

peatsele lõppemisele ei sisaldunud vastava riigihanke korraldamist hankeplaanis.

1.5. Vaidlustaja kirjale ei vastatud enne kui 14.09.2023, mil Hankija 2 teatas, et riigihange tuleb

oktoobris ja seda valdavalt samadel tingimustel, nagu 2018.a läbiviidud riigihange. Mh kinnitati

4(17)

viidatud kirjas, et riigihanke läbiviimisel on kuni septembrini 2023 oldud sisuliselt tegevusetud

(Lisa 2 – väljavõte Hankija 2 ja vaidlustaja e-kirjavahetusest).

1.6. Hankija 2 vastusest ajendatuna pöördus vaidlustaja 18.10.2023 uuesti Hankija 2 poole

märgikirjaga (edaspidi Märgikiri, Lisa 3), milles avaldas, et on Hankijaga 2 halduslepingu

sõlmimisest huvitatud, soovib osaleda vastaval riigihankel ning viitas erinevatele 2018.a

riigihanke alusdokumentide vastuolule RHS-iga, seda eelkõige asjaolu tõttu, et vastava

riigihanke tingimused kahjustasid ebamõistlikult konkurentsi ning võimaldasid riigihankel

edukalt osaleda ja hankijaga halduslepingu sõlmida sisuliselt ainult ühel MTÜ-l ehk ERAA-l.

1.7. Hankija 2 eest kuulutas Hankija 1 keskse hankijana 30.10.2023 välja riigihanke nr 270582

„Autoveoalaste dokumentide andmine” (edaspidi Eelmine riigihange). Eelmise riigihanke

lühikirjelduse järgi oli selle eesmärk välja selgitada MTÜ, kellega Hankija 2 sõlmib järgmiseks

viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu vastava riigiülesande täitmiseks.

Eelmise riigihanke RHAD-s oli hankija arvestanud paljude Märgukirja ettepanekutega, st

võimaldanud Eelmisel riigihankel põhimõtteliselt konkurentsi ärakasutamise. Eelmise

riigihanke RHAD kontekstis ei olnud siiski ette nähtud võimalust lepinguperioodi muuta, sh

lükata edasi selle algamise ja lõppemise tähtaegu. Seega eelduslikult tuli hankijal viia Eelmine

riigihange lõpuni 2023. aasta jooksul. Et kehtiva ERAA-ga sõlmitud Lepingu täitmine pidi

lõppema 31.12.2023, on olnud teada hiljemalt alates Lepingu sõlmimisest.

1.8. Eelmise riigihanke raames juhtis vaidlustaja korduvalt tähelepanu vigadele RHAD-s, mille

Hankija 1 jooksvalt parandas.

1.9. Vaidlustaja ja ERAA esitasid Eelmisel riigihankel pakkumused 21.11.2023 ning Hankijal 1 oli

võimalik Eelmine riigihange lõpuni viia 5 nädala jooksul. Kuid Hankija 2 asus tegevusega

viivitama, esitas esmakordselt alles 08.12.2023 ehk sisuliselt 3 nädalat pärast pakkumuste

esitamist vaidlustajale esimese küsimuse ja täiendava dokumendi nõude seoses teenuse

pakkumisega eri maakonnakeskustes. Eelmisest päringust alles 12 päeva möödudes

20.12.2023 heitis Hankija 2 vaidlustajale ette (vaidlustaja hinnangul täiesti põhjendamatult ja

alusetult) põhjendamatult madalat pakkumust ja palus vaidlustaja selgitusi. Alles 03.01.2024

ehk ajal, mil RHAD järgi oleks pidanud olema sõlmitud hankeleping, päris Hankija 2 vaidlustaja

pakkumuses esitatud vastustavate isikute diplomite koopiaid, kuigi neid hankija RHAD

kontekstis koos pakkumusega ei nõudnud. Alles 04.01.2024 tegi hankija otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise kohta. 05.01.2024 tegi hankija ettepaneku pakkumuste jõusoleku

tähtaja pikendamiseks. Kogunisti 8 nädalat pärast pakkumuste esitamist (!) 12.01.2024 asus

hankija pärima ning nõudma täiendavate dokumentide esitamist vaidlustaja rahvusvahelise

kogemuse kohta. 17.01.2024 päris hankija täiendavalt vaidlustaja rahvusvahelise kogemuse

kohta ja ühe vastutava isiku töökogemuse kohta. Sellele järgnes hankija poolt u 3-nädalane

tegevusetus – Eelmise riigihanke raames ei tehtud mitte ühtegi toimingut.

1.10. 06.02.2024 tunnistas Hankija 2 Eelmise riigihanke kehtetuks, tuues põhjenduseks iseenda

põhjustatud asjaolu, et Eelmist riigihanget ei viidud läbi enne RHAD-s sätestatud

hankelepingu algamise aega ehk 01.01.2024. Vaidlustajal olemasoleva teabe kohaselt

oleks vaidlustaja pakkumus pidanud Eelmisel riigihankel suure tõenäosusega edukaks

osutuma.

1.11. Alles 05.06.2024 ehk 4 kuud pärast Eelmise riigihanke kehtetuks tunnistamisest kuulutas

Hankija 2 välja uue Riigihanke. Taolisele viivitusele ei ole mitte ühtegi mõistlikku

5(17)

põhjendust peale ühe turuosalise ehk ERAA soosimise. Vahepeal on Hankija 1 ja ERAA

22.12.2023 muutnud kehtivat Lepingut sisuliselt piiramata ajani ehk uue hankelepingu

jõustumiseni (vt Lisa 1 resolutsiooni p 1)), ehk Hankija 1 ja Hankija 2 viivitusega

üheaegselt täidetakse edasi ERAA-ga õigusvastaselt pikendatud Lepingut. Veelgi enam,

Riigihanke RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.51 ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1.

näeb ette uue hankelepingu jõustumise alles 01.01.2025, st ERAA saab Hankija 1 ja Hankija

2 sihipärase ja õigusvastase viivituse tõttu täita Lepingut kogunisti täiendava 1 aasta jooksul,

jätkates põhjendamatute kasumite teenimist (Lepingu kasumimarginaal aastal 2022 oli

kogunisti 28%, Lisa 4 – ERAA 2022.a Lepingu täitmise aruanne) moonutatud

konkurentsiolukorra tingimustes. Seejuures ei näe ka uue Riigihanke RHAD ette hankelepingu

perioodi edasilükkamise võimalust, kui Riigihanke menetlus peaks viibima, andes Hankijale 2

taaskordse võimaluse meelevallaks venitada Riigihanke läbiviimisega ja ka uus Riigihange

tühistada, kui selle ettenähtavad tulemid ei peaks ei peaks ERAA-d soosima. Sellisel juhul on

ette näha Lepingu meelevaldset pikendamist täiendavaks perioodiks ja konkurentsi

välistamist asjaomasel turul veelgi pikemaks ajaks. Eeltoodu tõttu soovib vaidlustaja tugineda

nii Lepingu tähtaja pikendamise (vastava hankelepingu 22.12.2023 muudatuse) tühisusele,

paludes selle tuvastamist vaidlustuskomisjonilt, kuivõrd vaidlustaja õiguste rikkumine on

seotud koostoimes nii Eelmise riigihanke läbiviimise asjaoludega, mis on vaidlustaja arvates

õigusvastaselt toimunud Lepingu muutmise tinginud, kui Riigihankel ettenähtud hankelepingu

jõustumisega alles 01.01.2025, kuigi mõistlikud põhjused hankelepingu jõustumise edasi

lükkamiseks järgmisesse aastasse puuduvad. Samuti aitab õigusvastase

konkurentsimoonutuse kestmajäämise ohule kaasa, et Riigihanke RHAD ei näe ette

hankelepingu perioodi edasilükkamise võimalust ja Hankija 2 võib Riigihanke kehtetuks

tunnistada, lükates uue hankelepingu sõlmimist uuesti edasi.

1.12. Lisaks eeltoodule rikuvad vaidlustaja õigusi Riigihankel kehtestatud hindamiskriteeriumid ja

muud tingimused, mis alljärgnevalt esitatud põhjendustel soosivad süstemaatiliselt ja

sihipäraselt ühte turuosalist ehk ERAA-d.

1.13. Vaidlustus on esitatud 5 tööpäeva enne erimenetluses pakkumuste esitamise tähtaja

saabumist ja 6 kuu jooksul Lepingu muutmise (22.12.2023) kokkuleppe sõlmimist, tähendab

tähtaegselt.

2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUED

2.1. RHAD hindamiskriteeriumid kahjustavad konkurentsi Riigihankel ega ole Riigihanke

esemega seotud

2.1.1. Vaidlustaja vaidlustab koostoimes kogu Riigihanke dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ (edaspidi Hindamiskriteeriumid), kuivõrd kriteeriumitele omistatud

osakaalud on teineteisest sõltuvad ja kriteeriumid on tervikuna põhjendamatud, Riigihanke

esemega mitteseotud ning nende kehtestamise viis viitab ilma mõistlike kahtlusteta senise

teenuseosutaja eelistamisele ja vaidlustaja eduvõimaluste süstemaatilisele ning

sihipärasele piiramisele (nö suunatud hange, vt Tabel 1 ja vaidlustuse p 1 „Asjaolud ja

vaidlustaja õiguste rikkumine“).

2.1.2. Vaidlustaja tugineb asjaolule, et hankija on asunud tulenevalt vaidlustaja pakkumuse

eelduslikust edust Eelmisel riigihankel suunama uut Riigihanget ERAA kasuks. Sellele

viitavad Eelmise riigihanke ja uue Riigihanke hindamiskriteeriumide erisused ja nende

kehtestamise viis – Riigihankel kehtestatud täiendavad piirangud on otse seotud vaidlustaja

6(17)

poolt Eelmisel riigihankel esitaud pakkumuse sisuga ning Hankija 2 ja vaidlustaja vahel

toimunud teabevahetusega. Ülevaatlikkuse huvides esitab vaidlustaja oma väited ja

põhjendused alloleva tabelina.

Tabel 1 - ERAA süsteemse eelistamise kohta Riigihankel

Hindamiskriteerium Osakaal (p)/

tingimuse sõnastus Eelmisel riigihankel

Osakaal (p)/

tingimuse sõnastus Riigihankel

Konkurentsi kahjustav lisatingimus/muudat us Riigihankel

Seos Eelmise riigihanke asjaoludega ja Eelmisel riigihankel vaidlustajale esitatud päringutega hindamiskriteeriumide täitmisel

Teenuste hind 40/

Teenuste hinnana võetakse arvesse pakkujate esitatud "Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2024-2028 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vormi" punktis 1 TULUD 10. veeru viimasel real toodud dokumentide andmise eest saadava tasu prognooside

kogusummat 5 aasta kohta

(käibemaksuta).

40/

Teenuste hinnana võetakse arvesse pakkujate esitatud "Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025- 2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vormi" punktis 1 TULUD 10. veeru viimasel real toodud dokumentide andmise eest saadava tasu prognooside kogusummat 5 aasta kohta (käibemaksuta).

Tõsteti muude kriteeriumide osakaalu, mitte hinnakriteeriumi osakaalu, kuna vaidlustaja pakkus ERAA-st madalamat hinda.

Lisa 5 – hankija päring pakkumuse maksumuse kohta ja vaidlustaja vastus. Hankija 2 püüdis vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendamatust ette heita, kuid vaidlustaja põhjendused ei võimaldanud pakkumust tagasi lükata.

Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel

14/

Pakkuja eelnevad kogemused (enne käesoleva hanketeate avaldamist) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avaliku halduse lepingu täitmisel.

18/

Pakkuja eelnevad kogemused enne käesoleva riigihanke hanketeate avaldamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingu täitmisel; osakaal: 12p

Pakkuja käsutuses on töötaja, kes on täitnud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingust tulenevaid ülesandeid viimase 5 aasta jooksul vähemalt 1- aastasel perioodil; osakaal 6 p

Lisaks pakkuja vastavale kogemusele nõuab hankija kvaliteedipunktide saamiseks pakkuja töötaja kogemust riigi või KOV-i avaliku ülesande täitmisel.

Vaidlustaja vastas Eelmisel riigihankel nimetatud hindamiskriteeriumile, kuid hankija kehtestas nüüd uue lisatingimuse, mille kohaselt väärtuspunktid omistatakse suures osas (6p) töötaja eest, kes on viimase 5 aasta jooksul avaliku võimu ülesannet täitnud; Vaidlustaja täitis halduslepingut aastatel 2006-2011 (Lisa 6), st töötaja kuni 5-aastase kogemuse lisanõue piirab vaidlustaja eduvõimalusi võrreldes konkurendiga ja võrreldes Eelmise riigihankega.

Kriteeriumi osakaalu on suurendatud, andes eelise konkurendile.

Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi

10/

Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi kuulumisel autovedude valdkonnaga seotud rahvusvahelisse organisatsiooni või osalemisel autovedude valdkonnaga seotud

12/

Pakkuja peab olema: 1. riigihanke algamisele eelneva viimase 15 aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) aasta kuulunud

Lisatingimusena on hankija kehtestanud, et rahvusvaheline kogemus peab olema vähemalt 1-aastane ja saadud viimase 15 aasta jooksul ning

Hankija nõudis rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskirja Eelmisel riigihankel vaidlustajale saadetud päringus (Lisa 7), vaidlustaja selgitas, et

7(17)

rahvusvahelise organisatsiooni töös.

veonduse korralduse valdkonnaga seotud rahvusvahelise organisatsiooni liikmeskonda või 2. riigihanke algamisele eelneva viimase 15 aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) aasta osalenud rahvusvahelise organisatsiooni veonduse korralduse valdkonnaga seotud töös. Kogemust tuleb tõendada rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskirjaga.

selle kohta tuleb esitada rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskiri.

sellise lisatingimuse seadmine pole põhjendatud ja hankijal tuleb kontrollida vastavust hanketingimusele vaidlustaja esitatud sisulistest tõenditest lähtuvalt; Nüüd on hankija piiranud vaidlustaja võimalust edule (i) organisatsiooni kinnistukirja nõude sätestamisega ning (ii) kahe ajalise kriteeriumi sätestamisega rahvusvahelise organisatsiooni töös osalemisel. Kriteeriumi osakaalu on suurendatud, andes eelise konkurendile.

Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja kogemused

18/

Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute (2 vastutavat isikut) haridus ja kogemused (maksimaalne 18 väärtuspunkti).

Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute:

a) autotranspordi- või logistika alane kõrgharidus mõlema vastutava isiku puhul annab 8 väärtuspunkti (ühe puhul annab 4 väärtuspunkti);

b) 3 viimase aasta jooksul tegutsemine veokorraldajana/veokorraldusjuhina või autovedu korraldavate vedajate koolitamisel haldusülesandes loetletud valdkondades mõlema vastutava isiku puhul annab 6 väärtuspunkti (ühe puhul annab 3 väärtuspunkti);

c) kogemused 2 viimase aasta jooksul töötamisel vähemalt ühe riikliku elektroonilise registriga (näiteks majandustegevuse register MTR, vms) annab mõlema vastutava isiku puhul kokku 4 väärtuspunkti (ühe puhul annab 2 väärtuspunkti).

21/

Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute (2 vastutavat isikut) haridus ja töökogemused (maksimaalne 21 väärtuspunkti).

a) transpordi- või logistika alane omandatud kõrgharidus mõlema vastutava isiku puhul annab 10 väärtuspunkti (ühe puhul annab 5 väärtuspunkti);

b) tegutsemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 nimetatud veokorraldajana või autoveoseaduse § 7 lõikes 8 või ühistranspordiseaduse § 42 lõikes 2

nimetatud veokorraldusjuhina enne käesoleva riigihanke hanketeate avaldamist viimase 10 aasta jooksul vähemalt 1 aasta või tegutsemine autovedu korraldavate vedajate koolitajana käesoleva

hanke tehnilises kirjelduses nimetatud õigusaktide

Lisatingimusena peab vastutav vastama täiendavale tingimusele: kui Eelmise riigihanke kriteeriumi järgi piisas, kui vastutav isik on sisuliselt täitnud veokorraldaja ülesandeid, siis nüüd Riigihankel nõuab hankija, et vastutav töötaja oleks kontrolliperioodil omanud ka vastavat MTR-i registreeringut. MTR-i registreering ei ole asjakohane kogemuse tõendamisel, sest veokorraldaja pädevuse kohta vastava MTR-i registreeringu olemasolu ei ole hankelepingu täitmisel asjakohane ega nõutav, st Riigihankel kehtestatud täiendav piirang ei ole seotud Riigihanke esemega.

Vaidlustaja esitas Riigihankel vastutavaks isikuks Henri Pokk-i, kes omab vastavat veokorraldajana töötamise sisulist kogemust, kuid vastaval perioodil oli AS-is GoBus registrijärgseks vastutavaks isikuks teine isik, kelle asendajana ja otseses alluvuses vastustaja spetsialist töötas. Vastavat asjaolu on vaidlustaja Eelmise riigihanke menetluses tõendanud ning hankija ka täiendavalt uurinud (Lisad 8 ja 9). Arvestades vaidlustaja Riigihankel esitatud pakkumuse ja täiendavate selgituste ja tõendite sisu, on hankija uuel Riigihankel välistanud vaidlustaja ülesantud vastutava isiku pädevusele tuginemise, karmistades nõudeid ja piirates vaidlustaja eduvõimalusi Riigihankel. Kriteeriumile on antud ka varasemast kõrgem osakaal, andes täiendava eelise konkurendile.

Tegutsemine koolitajana 1-aasta jooksul on kriteeriumina ebaselge, soosides läbipaistmatust ja tuues kaasa

8(17)

valdkonnas viimase 10 aasta jooksul vähemalt 1 aasta mõlema vastutava isiku puhul annab 6 väärtuspunkti (ühe puhul annab 3 väärtuspunkti).

c) vähemalt 1- aastane töökogemus vähemalt ühe riikliku elektroonilise registriga viimase 5 aasta jooksul annab mõlema vastutava isiku puhul kokku 5 väärtuspunkti (ühe puhul annab 2,5 väärtuspunkti).

Veokorraldaja ja veokorraldusjuhina tegutsemise kogemust kontrollib hankija vastava registri registreeringu alusel.

meelevaldsuse ohu Riigihankel.

Töötajate oskused ja kogemused

9/

Teenust osutavate vähemalt 2 töötaja oskused ja kogemused (maksimaalne 12 väärtuspunkti).

Teenust osutavate vähemalt 2 töötaja oskused ja kogemused (maksimaalne 12 väärtuspunkti):

a) inglise keele oskus suhtlustasemel annab 3 väärtuspunkti,

b) vene keele oskus suhtlustasemel annab 4 väärtuspunkti,

c) vähemalt 3-aastane eelnev kogemus (käesoleva hanketeate avaldamisest) klientide teenindamisel annab 2 väärtuspunkti,

d) kogemused 2 viimase aasta jooksul (käesoleva hanketeate avaldamisest) töötamisel vähemalt ühe riikliku elektroonilise registriga (näiteks MTR) annab 3 väärtuspunkti;

12/

Teenust osutavate vähemalt 3 töötaja töökogemused (maksimaalne 9 väärtuspunkti).

a) vähemalt 3-aastane töökogemus enne käesoleva riigihanke hanketeate avaldamist klientide teenindamisel annab 3 töötaja puhul kokku 6 väärtuspunkti (ühe töötaja puhul annab 2 väärtuspunkti),

b) tööalased kogemused enne käesoleva riigihanke hanketeate avaldamist kokku vähemalt 1- aasta vähemalt ühe riikliku elektroonilise registriga viimase 5 aasta jooksul annab 3 töötaja puhul kokku 3 väärtuspunkti (ühe puhul annab 1 väärtuspunkti).

Hankeobjekt ei ole muutunud, kuid võrreldes Eelmise riigihankega on lisandunud on ühe täiendava töötaja nõue, soosides konkurenti, kes täidab kehtivat hankelepingut ning kellel on töötajate rakendamine praktiliselt lihtsam (e- äriregistri andmetel on ERAA-l kehtivalt 14 töölepingulist töötajat). Hankija ei ole põhjendanud, millest (muust kui ERAA eelistamise soovist) on tingitud ühe täiendava töötaja nõue hindamisel.

Selguse huvides - Eelmise riigihanke keelenõuded on viidud vastavustingimustess e (st töötajatele esitatavate nõuete kergendamist pole toimunud).

Eelmisel riigihankel ei olnud vaidlustajal kriteeriumi täitmisega probleeme, seega kriteeriumit (vaidlustaja arvates meelevaldselt) karmistati, lisades täiendava töötaja nõude. Samas hankelepingu regulatsioon ja maht ning hanke ese pole muutunud, st 3 töötaja kriteeriumil puudub seos hanke esemega. Kriteeriumi osakaal on suurenenud, andes täiendava eelise hankelepingut praegu täitvale konkurendile.

Tööalaste kogemuste omandamine 1-aasta jooksul on kriteeriumina ebaselge, soosides läbipaistmatust ja tuues kaasa meelevaldsuse ohu Riigihankel.

Hankija hindab pakkuja suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus

6/

Pakkuja suutlikkus osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti

0/

-

Vaidlustaja kinnitas ja tõendas Eelmisel riigihankel suutlikkust osutada teenust kõigis maakonnakeskustes. Vaidlustajal on infot, et vastavas

Hankija püüdis vaidlustaja suutlikkust maakonnakeskustes teenust osutada kahtluse alla seada töötajate töögraafikute kohta esitatud päringus, milles

9(17)

asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes

maakonnakeskustes tehnilises kirjelduses toodud tingimustel.

- Maksimaalse arvu ehk 6 väärtuspunkti saab pakkuja, kes on suuteline osutama halduslepingust tulenevaid teenuseid (v.a. tegevusloa andmine) enima arvuga asukohtades Eestis lisaks Tallinnale ja Tartule. Suuruselt järgmise asukohtade arvuga pakkuja saab proportsionaalselt vähem väärtuspunkte.

kriteeriumis ei esitanud konkurent võrdväärset pakkumust, mis suure tõenäosusega (koostoimes hinnakriteeriumi ja kõikide teiste kriteeriumide täitmisega vaidlustaja poolt) oleks pidanud kaasa tooma vaidlustaja edu Eelmisel riigihankel.

esitatud kahtlused vaidlustaja kõrvaldas (Lisa 10); Ka hankija täiendavad kahtlused seoses teenuse hinnaga on vaidlustaja kõrvaldanud (vt ülal Lisa 5). Kuna suure tõenäosusega oleks see kriteerium toonud vaidlustajale kaasa edu Eelmisel riigihankel, on hankija kriteeriumi Riigihankelt välja jätnud, taaskord seega soodustades konkurenti.

Samuti soosib kriteeriumist loobumine konkurenti, sest Riigihanke vastavustingimustes on nõutud teenuste osutamist Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus asuvad ERAA teenuse osutamise kohad, täiendavate kohtade eest enam hindepunkte ei anta, sest ERAA-le pole see soodne. Hankija on niisiis loobunud teenuse regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist, mis soosib teenuse adressaate ja vastava 6 hindepunkti arvelt suurendatud nende kriteeriumide osakaalusid, mis selgelt soosivad senist teenusepakkujat (vt ülal).

2.1.3. Tabelis 1 toodud asjaoludest ja põhjendustest tuleneb, et hankija on asunud võrreldes

eelmise riigihankega Riigihankel hindamiskriteeriume kallutama ERAA-le soodsas ja

vaidlustajale kahjulikus suunas, seejuures eriti ilmekalt tuleb esile, et piirama on hakatud

vaidlustaja eduvõimalusi just nende kriteeriumide juures, kus hankija püüdis edutult leida

võimalusi vaidlustaja pakkumusele kvaliteedipunkte mitte anda ja milles ERAA-l ei

õnnestunud oma eeliseid maksma panna. Selgse huvides, Hankija 2 tunnistas mõlemad

pakkumused eelmisel Riigihankel vastavaks ega tagastanud vaidlustaja pakkumust

põhjendamatult madalana. Kuigi hankija ei avaldanud hindamise tulemusi, vaid tunnistas

Eelmise riigihanke kehtetuks, on vaidlustajale teada, vaidlustaja pakkumus oleks osutunud

Eelmisel riigihankel edukaks. See on ka põhjus, miks Hankija 2 on asunud Riigihankel

vaidlustaja eduvõimalusi sihipäraselt ja õigusvastaselt piirama. Ülaltoodud põhjendustel on

Hindamiskriteeriumid, millega ilmselgelt eelistatakse Hankijaga 2 kehtivat lepingut omavat

MTÜ-d ja välistatakse tõeline konkurents hankel, diskrimineerivad ja vastuolus RHS-iga.

Euroopa Kohus on 10.05.2012 otsuses nr C-368/10 (p 85) rõhutanud hindamiskriteeriumide

juures mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete tähtsust ning selgitanud, et

hindamine peab saama toimuda tõelise konkurentsi tingimustes. Need tingimused ei ole

Riigihankel täidetud. Eri hindamiskriteeriumide õigusvastasust põhjendab vaidlustaja lisaks

alljärgnevalt.

10(17)

2.1.4. Teenuste hind. Lisaks Tabelis 1 toodud põhjendustele ERAA süstemaatilise soosimise

kohta, on Hindamiskriteeriumid kriteeriumi osas „Teenuse hind“ koostoimes RHAD

dokumendiga „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-

2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“ ning RHAD dokumendi

„Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p-ga 1.45 ja Halduslepingu projekti (edaspidi HLP) p-ga

3.4. õigusvastased, kuna RHAD juhised pakkumuse hinnastamise kohta on ebaselged,

kahjustades Riigihanke läbipaistvust ja pakkujate võrdset kohtlemist. Samuti võimaldab TK

ja HLP hankelepingu maksumust muuta ebamääraselt sõnastatud ja läbipaistmatul moel,

kahjustades sedasi läbipaistvust ja võrdset kohtlemist ning pakkumuste võrreldavust.

HLP p 3.4. sätestab: „Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumentide väljastamise hulk, vorm,

menetluskord, lõivumäär ja sellele vastav teenuse tasu võib Lepingu kehtivusaja jooksul

muutuda, kui toimuvad muudatused asjaomastes õigusaktides või üldises

majanduskeskkonnas, mis otseselt mõjutavad Lepinguga seotud toiminguid. Juhul kui

eeltoodud muutused mõjutavad oluliselt MTÜ Lepingu täitmise ülesannetega seotud

finantstasakaalu ning vastavalt MTÜ tegevuse kohta pakkumuses esitatud tulemi

prognoosi, võib Lepingu pool algatada Lepingus sätestatud hüvitiste või tasude

ülevaatamist, vastavalt kas tasude suurendamiseks või vähendamiseks. Tasusid ei

suurendata ning muid lepingulisi hüvitisi ei maksta, kui MTÜ lepingulise tegevuse negatiivne

finantstulem on põhjustatud MTÜ enda majandustegevuse, juhtimisotsuste või riigihankes

madala maksumusega tehtud pakkumuse mõjul ja tulemusena.“ Hankelepingu maksumuse

muutmise ühelt poolt sisuliselt piiramatud võimalused ning teiselt poolt täiesti ebamäärased

alused toovad kaasa selle, et pakkumuse hindamisel arvesse võetav näitaja „Teenuste hind“

ei oma hankelepingu tegeliku maksumuse seisukohalt tähendust, kuna tegelik maksumus

võib kujuneda hankelepingu täitmise käigus täiesti ebamäärastel asjaoludel, st seos

hindamiskriteeriumi ning hankelepingu majandusliku soodsuse vahel muutub olematuks või

vähemasti läbipaistmatuks ja kontrollimatuks. Vaidlustajale jääb ebaselgeks, mis on

teenuste hinna kriteeriumi mõte, kui see ei määra teenuse tegelikku hinda, mis jääb HLP

kohaselt HLP poolte määrata, peaasi, et „pakkumusejärgne tulem“ jääks samaks.

Pakkumusejärgne tulem jääbki samaks, kui kasvavad nii tulud kui kulud, kuid

hankelepingu soodsus hankijale väheneb hankelepingu maksumuse suurenemisega.

Teenuste hinna kriteeriumis aga pakkumusejärgse tulemi näitajat (vt RHAD dokument

„Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava

tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“, p 3 „Tulem“) ei arvestata. Ebaselge on ka

see, milliste kriteeriumite ja reeglite alusel hinnatakse lepingu täitmisel MTÜ enda

majandustegevusest või juhtimisotsustest tulenevaid tulemi muutuseid. Riigihankel võib

madalama hinna alusel edukaks osutuda üks pakkuja, samas kuna hankelepingu

maksumuse muutmiseks on antud sisuliselt piiramatud ja äärmiselt ebamääraselt

reguleeritud võimalused, siis hankelepingu tegelik maksumus võib kujuneda lepingupoolte

läbirääkimiste tulemusel konkurendi pakutust kallimaks, muutes konkurentsi Riigihankel

üksnes näiliseks. Vaidlustaja hinnangul ei vasta hindamiskriteerium koostoimes HLP p-ga

3.4. ja vastava TK p-ga 1.45. riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse

kohtlemise põhimõtetele, soodustades hankija meelevalla ohtu, hankelepingu tingimuste

määramist läbirääkimiste teel ning kahjustades selliselt konkurentsi.

Teenuste hinna määramise aluseks olev RHAD dokument „Pakkumuse kogumaksumuse ja

dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi

esitamise vorm“ (edaspidi Vorm) on samuti eksitav, soodustab pakkumuste võrreldamatust

ja Riigihanke läbipaistmatust. Hankija on teenuste hinna arvestamiseks Vormi veerus 1

pakkujatele ette andnud väljastatavate dokumentide ühikute prognoosid. Samas ei reguleeri

11(17)

RHAD, kas nimetatud ühikud on ka pakkujatele teenuste maksumuse arvestamisel siduvad,

põhjustades olukorra, kus pakkujad võivad RHAD-d erinevalt mõista ja hankele ei laeku

võrreldavaid pakkumusi. Vaidlustaja on leidnud Vormis veeru 1 aluseks olevatest teenuste

osutamise arvu andmetes ka olulisi ebatäpsusi. Näiteks on veeru 1 real 1 avaldatud

veoseveo lubade arvuks määratud 350 ühikut, kuid Eelmisel riigihankel avaldatud statistiliste

näitajate pinnalt saab järeldada, et 2019-2022 statistika alusel on vastav keskmine arv 400

ühikut. Samuti veeru 1 real 6 nähtub, et hankija arvestab kahepoolse veoloa arvuks 20 000

ühikut, kuid tegelikult nähtub ERAA 2022.a (ehk värskeima avaliku aruande alusel, vt Lisa

4), et vastav aastane ühikute arv on oluliselt erinev – 37 000 (!) ehk ligi kahekordne Vormil

avaldatust. Seega hankija avaldab Vormil eksitavat teavet vähemalt ülalviidatud asjaoludes,

mis on olulised teenuste hinnastamisel ja lõppastmes eduka pakkumuse väljaselgitamisel.

Vaidlustajale ei ole teada, kas alusandmed on ka muus osas ekslikud või eksitavad, kuid

arvestades, et ERAA omab kehtivat Lepingut ning sellega seoses teenuste hinnastamiseks

vajalikku infot, asetab see pakkujad faktiliselt ebavõrdsesse positsiooni. RHAD eksitav

iseloom ja tingimuste ebaselgus suurendab Riigihankel meelevaldsuse ohtu, eriti

arvestades, et varasemalt on ERAA-d süstemaatiliselt soositud.

2.1.5. Varasemate haldusülesannete täitmine. Lisaks Tabelis 1 kajastatud ja Riigihankel seoses

avaliku ülesande täitmise varasema kogemusega kehtestatud lisapiirangu (töötaja vastav

varasem 1-aastane kogemus viimase 5 aasta jooksul) põhjendamatusele ja suunatusele ühe

turuosalise soosimisele, on tingimus vaidlustaja hinnangul tervikuna põhjendamatu.

Vaidlustaja juhib tähelepanu, et pakkuja varasema kogemuse hindamine iseloomustab

pakkujat, mitte pakkumust, mis põhimõtteliselt ei saa olla pakkumuse majandusliku

soodsuse hindamise aluseks (sama kehtib muuseas Hindamiskriteeriumides kehtestatud

pakkuja rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse kriteeriumi kohta). Pakkumuse

majandusliku soodsuse kriteeriumina saab esitada tingimusi hankelepingu täitmisel vahetult

osalevatele spetsialistidele (vt RHS § 85 lg 8 p 3), mitte pakkuja isikule. Vastavast

hindamiskriteeriumist ei nähtu, et pakkuja hinnatakse pakkuja töötaja kogemust, kes vahetult

hankelepingu täitmisel osaleb. Lisaks ei ole mistahes suvalise avaliku ülesande või

halduslepingu täitmine tingimata seotud Riigihanke esemeks oleva halduslepingu täitmise

kvaliteediga. Ei ole aru saada, kuidas nt halduslepingu alusel raamatukogu pidamine ja selle

lepingu täitmisel osalemine (nt raamatukogu hoidjana) peaks aitama kaasa hanke esemeks

oleva veolubade väljastamise ülesande kvaliteetsemale täitmisele.

2.1.6. Rahvusvahelise organisatsiooni kogemus. Lisaks Tabelis 1 toodud põhjendustele ei ole

Hindamiskriteeriumites kehtestatud rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisuse kogemus

ja/või pakkuja kogemus rahvusvahelise organisatsiooni töös osalemisel seotud pakkumuse

soodsusega (vt p 2.1.5. põhjendused), vaid kriteerium puudutab pakkujat. Hankelepingu

esemeks ei ole Eesti riigi esindamine rahvusvahelises organisatsioonis, mh puudub vastava

avaliku ülesande eraõiguslikule isikule üleandmiseks seaduses sätestatud volitusnorm ja

ülesande halduslepinguline üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule oleks

põhimõtteliselt õigusvastane.

HLP ega TK ei näe ette, et asjaomane MTÜ peaks hankelepingu täitmisel osalema

rahvusvahelises organisatsioonis organisatsiooni liikme või liikme esindaja pädevuses

ega üldsegi osalema otse rahvusvahelise organisatsiooni töös. HLP p 2.35. ja vastava TK

p 1.35. järgi kaasab Hankija 2 MTÜ autovedu reguleerivatest välislepingutest tulenevate

ühiskomisjonide nõupidamiste korraldamisse ja kaasab MTÜ esindajaid nimetatud

komisjonide töösse, sh ka väljaspool Eestit. TK p 1.47 sätestab, et aastas toimub ligikaudu

10 rahvusvahelist nõupidamist (sh väljaspool Eestit) ja ligikaudu 5 Hankija 2 või

12(17)

Transpordiameti autokaubaveo komisjoni nõupidamist, mille töösse ja korraldamisse

kaasatakse ka MTÜ esindajaid. Samuti hõlmab HLP sisuliselt administratiivfunktsiooni

CEMT-i aastase ja lühiajalise kehtivusajaga veolubade andmise kohta informatsiooni

edastamisel CEMT-i sekretariaadile (RHAD-le on lisatud vastava infoedastuse vormid,

RHAD lisad 3 ja 4). Seega tegelikult ei anta halduslepinguga üle riigi esindamise

funktsiooni rahvusvahelises organisatsioonis, vaid MTÜ aitab riigil täita ülesandeid

vastava rahvusvahelise koostöö korraldamisel, olles tegevustesse kaasatud, st

omamata iseseisvat otsustus- ja tegevuspädevust ja täites sisuliselt administratiiv- ja

tugifunktsiooni, sh edastades Riigihankel kehtestatud vormide kohast aruandlust. Ka

rahvusvahelise organisatsiooni tegevuses (mitteliikmena) osalemise kriteerium pole

Riigihanke esemega seotud, sest HLP kohaselt ei osale MTÜ rahvusvahelise

organisatsiooni tegevustes enda nimel, vaid ministeeriumi juhtimisel ja viimase

tegevustesse kaasatuna. Seetõttu on tervikuna asjakohatu autoveoalaste dokumentide

väljastamisel hinnata nii rahvusvahelise organisatsiooni kuuluvust kui selle tegevuses

osalemist.

Ka asjaomase hindamiskriteeriumi osakaal on selgelt üle paisutatud (12 p 100-st). 10-l

rahvusvahelisel ja 5-l riigisisesel nõupidamises osalemine, seejuures mitte riigi esindajana

vaid korraldusse kaasatud tugifunktsiooni täitjana, on võrreldes Riigihanke esemeks oleva

põhifunktsiooniga ehk lubade väljastamisega marginaalne: vt Lisa 4 - ERAA lähetuskulud

moodustasid 0,7% Lepingu täitmise kuludest 2022.aastal, hindamiskriteeriumi osakaal on

aga 12%. Vaidlustaja kahtleb, et CEMT-i lubadega seotud aruandluskohustuse (kui selgelt

tugifunktsiooni) täitmine moodustab Riigihanke esemest märkimisväärset osakaalu, vaid

pigem on seegi marginaalne (alla 1%). Seega Riigihankel kehtestatud

hindamiskriteeriumides on rahvusvahelises organisatsioonis osalemise kriteeriumi osakaal

selgelt ülehinnatud ja ebaproportsionaalne hankelepingu eseme suhtes, soosides

põhjendamatult ERAA-d. Vaidlustaja hinnangul ei ole võimalik HLP-st, TK-st ja muudest

dokumentidest järeldada, et vastav rahvusvahelise organisatsiooni tegevusega seotud

mõõde (seegi üksnes kaudne) ületaks 3% HBL mahust.

2.1.7. Põhjendamatult piirav on organisatsiooni kinnituse nõue, sest hankija ega pakkuja ei saa

panna kohustusi kolmandatele osapooltele, mistahes kinnituskirjade väljastamine on aga

eriliselt raskendatud seoses Riigihanke korraldamise perioodiga (suvi, puhkuste aeg,

jaanipäev/midsummer) ja Riigihankel kehtestatud lühikese pakkumuste esitamise tähtajaga

(23 p). Hankijal on võimalik kogemust ka ise sisuliselt kontrollida ning võimaldada pakkujal

vastavate sisuliste tõendite esitamist. Kinnituse nõue on selgelt ebaproportsionaalne ning

ühte turuosalist soosiv, samuti pole kinnituse esitamine võimalik, kui rahvusvaheline

organisatsioon on tegevuse lõpetanud. Ka viitab kogemuse ajaline piirang 15 aastat

pakkujate diskrimineerimise soovile. Kui hankija on juba kehtestanud suhteliselt pika

kogemuse ajalise piirangu, jääb ebaselgeks, miks piirang on üldse kehtestatud ning miks on

aluseks võetud just 15 aastat, kui asjakohasem oleks arvestada 20 aastaga, mil Eesti ühines

Euroopa Liidu ühisturuga.

2.1.8. Vastutavate isikute haridus ja kogemused. Lisaks Tabelis 1 avaldatule, mille kohaselt on

tingimused kehtestatud vaidlustaja edulootuste kahjustamise ja Riigihanke suunamise

eesmärgil, on tingimus õigusvastane eelkõige igasuguse seose puudumise tõttu Riigihanke

esemega. RHS § 126 lg 7 alusel kohaldab hankija erimenetluses RHS §-s 85 sätestatut.

RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset

konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. HLP ega TK ega seadus ei sätesta

13(17)

nõuet, et hankelepingut peab täitma Hindamiskriteeriumide asjaomases alajaotuses

sätestatud pädevusele vastav isik. Liiati ei ole aru saada, mis on veokorraldaja registreeringu

nõue seos hankelepingu esemega. Tingimus on tervikuna, kuid eriti asjaomase registri

registreeringu nõude osas vastuolus RHS § 85 lg-ga 1 (arusaamatu, kuidas aitab nt MTR

registreering täita hankelepingut võrreldes olukorraga, kus vastutaval isikul on küll vastav

sisuline pädevus ja seda on hankijale tõendatud, kuid pole registreeringut, vt ka Tabel 1

selgitused). Samuti ei võimalda läbipaistvust ja pakkumuste võrreldavust tingimus koolitaja

tegevuse kohta 1 aasta vältel. Kriteeriumile vastab sisuliselt isik, kes on teinud ühe koolituse

referentsaasta 1. jaanuaril ja 31.detsembril, kui see, kes on koolitusi teinud igakuiselt,

iganädalaselt või igapäevaselt.

2.1.9. Töötajate oskuste ja kogemuste (3 töötaja nõude sätestamine võrreldes 2 töötajaga

Eelmisel riigihankel) ja regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi väljajätmise osas peab

vaidlustaja Tabelis 1 ja vaidlustuse p-s 2.1.3. juba esitatud põhjendusi piisavateks ja jääb

nende juurde. Regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist loobumise ainuke nähtav eesmärk

oli kahjustada vaidlustajat ja soodustada ERAA-d.

2.2. RHAD p 8 läbirääkimiste pidamise kohta on Riigihanke läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõtet rikkuv, põhjendamatu ja õigusvastane

2.2.1. RHAD p 8 näeb ette, et hankija peab pakkujatega läbirääkimisi pakkumuse sisu (mh tehnilise

kirjelduse osas) ja maksumuse ning lepingu tingimuste üle osas, mida hankija ei ole

riigihanke alusdokumentides määranud kohustuslike nõuetena (nö mittesiduvad

tingimused). RHAD-st ei tulene vähimalgi määral, mis need läbiräägitavad tingimused

on ja kuidas ning miks asub Hankija 2 läbi rääkima tehnilise kirjelduse osas ja

hankelepingu maksumuse osas. Hankelepingu maksumuse üle läbirääkimiste pidamine

kinnitab eelise andmise huvi ERAA-le, juhul kui vaidlustaja esitab maksumuselt soodsama

pakkumuse.

2.2.2. RHS § 126 lg 8 kohaselt, kui hankija korraldab eriteenuste erimenetluse konkurentsipõhise

läbirääkimistega hankemenetlusena, kohaldab ta vastava menetluse kohta sätestatud

korda. RHS § 48 lg 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada konkurentsipõhise

läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogina, kui riigihanke eeldatav

maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; kõik avatud või piiratud

hankemenetluse käigus esitatud pakkumused olid vastuvõetamatud; hankija ei ole

objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi

vastavalt käesoleva RHS §-des 87 ja 88 sätestatule; hankelepingu esemeks olevate asjade,

teenuste või ehitustööde olemus, keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised

asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega,

et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena; hankelepingu ese

hõlmab projekteerimisteenuse tellimist või innovaatiliste lahenduste väljatöötamist või

hankija vajadusi ei saa rahuldada turul olemasolevate lahenduste kohandamisega.

Vaidlustajale ei ole teada ühtegi nimetatud asjaoludest, mis läbirääkimiste pidamist

õigustaksid. Samuti arvestades RHAD spetsiifikat, sh et Riigihanke esemeks olev

teenus on detailselt reguleeritud õigusaktides, jääb äärmiselt ebaselgeks, milles võib

seisneda läbirääkimiste ese hankemenetluses. Riigihangete korraldamisel tuleb hankijal

lähtuda nii läbipaistvuse ja kontrollitavuse kui võrdse kohtlemise põhimõtetest. Igasugused

ebamääraselt piiritletud läbirääkimiste võimalused, sh läbirääkimiste sisu varjamine

hankemenetluses osalejate vahel, rikub viidatud põhimõtteid.

2.3. RHAD osas, milles see ei näe ette hankelepingu täitmise algusaja edasi lükkamist

juhuks, kui hankijal ei õnnestu enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi

14(17)

viia ja hankelepingut sõlmida, on vaidlustuse p-s 1 kirjeldatud asjaoludel hankija

meelevalda soodustav ja vastuolus RHS üldpõhimõtetega

2.3.1. Vaidlustaja on põhjendanud, kuidas koostoimes Eelmise riigihanke kehtetuks

tunnistamisega ja Riigihankel vaidlustajat piiravate täiendavate tingimuste kehtestamisega

on vaidlustajal tekkinud kahtlus, et hankija võib püüda sarnaselt Eelmisele riigihankele ka

uut Riigihanget venitada ja oma tegevusetuse ja viivituse tõttu vajadusel kehtetuks

tunnistada, kui võib ette näha, et Riigihanke tulemus hankijat ei rahulda. Vaidlustaja on

piisavalt põhjendanud aluseid veendumuseks, et hankija tegevus viitab ERAA

soodustamisele. Seda kummalisem näib asjaolu, et pärast Eelmise riigihanke kogemust, kus

hange tuli kehtetuks tunnistada, sest Eelmise riigihanke tingimused ei näinud ette

hankelepingu täitmise tähtaja edasilükkamist (Lisa 11), pole hankija rakendanud piisavalt

hoolsust, et taolise riski korduvat realiseerumist vältida.

2.3.2. Isegi kui vaidlustaja poolt seoses Eelmise riigihanke ja Riigihanke suunamise etteheitega

esile toodud asjaolud on juhuslikud ja hankijal vastavad õigusvastased kavatsused

puuduvad, tuleks vaidlustuses toodud asjaoludel hoolsast hankijast eeldada, et ta püüab

uuel Riigihankel vältida hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajaduse riski korduvat

realiseerumist. Vastavalt RHS § 3 lg-le 1 peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema

läbipaistvalt ja kontrollitavalt ja p 5 kohaselt viima hankemenetluse läbi mõistliku aja jooksul.

Lisaks kohaldub hankijale haldusmenetluse üldpõhimõtetest tulenev kohustus viia menetlust

läbi isikuid võimalikult vähe koormaval viisil. Hankemenetlus peab olema läbipaistev ja

kontrollitav, aga ka näima sellisena, seega Eelmise riigihanke nurjumist arvestades tuleks

hankijal Riigihanke uut kehtetuks tunnistamist vältida. See põhjustaks ka hankelepingu

sõlmimise täiendava viibimise ja asjatuid kulutusi ning ebamugavusi pakkujatele.

2.4. Halduslepingu jõustumise põhjendamatult pikk edasi lükkamine annab

ebaseadusliku eelise ERAA-le

2.4.1. Vaidlust ei saa olla, et ERAA-ga sõlmitud Leping pidi lõppema 31.12.2023 ning on Hankija

1 ja Hankija 2 tegevusetuse ja viivituse tõttu seni sõlmimata. Hankija 2 on pikendanud

Lepingut ajalist piirangut seadmata kuni uue halduslepingu jõustumiseni. Pärast Eelmise

riigihanke kehtetuks tunnistamist oli hankija tegevusetu 4 kuud, nüüd lükatakse 05.06.2024

avaldatud Riigihankel, mis oleks võimalik läbi viia maksimaalselt 3-4 kuuga (kui hankija 2

väldib meelevaldseid otsuseid ja Riigihanke suunamist ega kutsu oma tegevusega esile

asjatuid vaidlustusi), lükatakse hankelepingu jõustumine 6 kuud edasi. Sisuliselt põlistab

Hankija 2 niimoodi õigusvastast olukorda, kus ERAA täidab terve aasta jooksul Lepingut

edasi (kuigi uue halduslepingu sõlmimiseks oleks pidanud riigihange läbi viidama hiljemalt

2023. aasta lõpuks) ja teenib õigusvastaselt moonutatud konkurentsiolukorras 28%-list

kasumit. Seejuures esineb vaidlustuse p-s 2.3. nimetatud põhjendustel risk, et konkurentsi

kahjustav olukord jätkub ka pikemalt.

2.4.2. Eeltoodust tulenevalt oleks konkurentsi kahjustamise vältimiseks ainuõige, kui hankija seoks

uue halduslepingu jõustumise aja Riigihanke lõppemise ja uue halduslepingu sõlmimisega,

mitte ei lükkaks halduslepingu jõustumist juba niigi toimunud viivituse ja tegevusetuse

asjaoludel veel 6 kuud edasi.

2.4.3. Vaidlustaja põhjendab täiendavalt, et TK p-s 1.51. toodud halduslepingu jõustumise edasi

lükkamise kaalutlused on põhjendamatud, valed või asjakohatud.

2.4.4. Esiteks ei ole halduslepingu jõustumise algusaega õige põhjendada ERAA-l väidetavalt

tekkinid ootusega, et ta saab täita lepingut kuni 31.12.2024 (TK p 1.51.1)). TK väide on vale,

Lepingut ei ole pikendatud kuni 31.12.2024. Vaidlustuse lisa 1 resolutsiooni p 1) kohaselt

15(17)

on Lepingut pikendatud järgmiselt sätestatud tähtajani: „Leping […] kehtib […] uue

halduslepingu sõlmimisel 2024. aasta 29. veebruarini või uue lepingu jõustumiseni või

kuni poolte Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni.“ Kuna riigi asjaomane

haldusülesanne ilmselt niipea lõpuni täidetud ei saa, on asjakohane rääkida kahest

alternatiivsest tähtajast „uue halduslepingu sõlmimisel 2024. aasta 29. veebruarini“ või „uue

lepingu jõustumiseni“. Arvestada tuleb ka, et Lepingu muutmise kokkuleppe preambulas

sisaldub hoopis eeldus, et Eelmine riigihange viiakse kahe kuu jooksul lõpuni ja selle

tulemusena sõlmitakse peagi uus leping: „halduslepingu muutmise kokkuleppe

sõlmimisel on pooltel teadmine, et halduslepingu kuni kahe kuu võrra pikendamine võib

osutuda piisavaks perioodiks, mille jooksul viiakse lõpule käimasolev hankemenetlus,

parima pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-ks aastaks

ning uue mittetulundusühinguga lepingu sõlmimise korral halduslepinguga ettenähtud

ülesannete täitmise alustamiseks.“. Seega maksimaalselt tekkis ERAA-l ootus, et ta saab

Lepingut täita kuni 29.02.2024. Edasise tähtajapikenduse kestvus sõltus juba uue lepingu

sõlmimiseks läbiviidava riigihanke kestvusest, st tegemist oli ERAA poolt Lepingu muutmise

kokkuleppe sõlmimisel võetud äririskiga. Seega Lepingu muutmise kokkuleppega on

kooskõlas, et uus haldusleping jõustub Riigihanke tulemuste selgumisel ja ooteaja

möödumisel, arvestades uue teenuseosutaja mõistlikku ettevalmistusaega, milleks

on Lepingu muutmise kokkuleppe põhjendusi arvestades peetud 15 päeva (vt Lepingu

muutmise kokkuleppe 1. leht, viimane põhjenduspunkt).

2.4.5. TK p 1.51.2) põhjendus on asjakohatu, sest ERAA osalemine CEMT-i uue süsteemi

juurutamisel ei ole hõlmatud Lepingust tulenevate ERAA kohustustega ning neid ülesandeid

saab ERAA täita sõltumata autoveoalaste dokumentide väljastamise pädevuse liikumisest

uue teenuseosutaja kätte. Ka Lepingu muutmise kokkulepe eeldas, et teenuseosutaja võib

vahetuda juba 01.03.2024. Asjakohatu, põhjendamatu ja vale on väide, et „kui veolubade

andja hanke tulemusel muutub, siis ei ole võimalik ka CEMT-i sekretariaadil ERAA-ga

testimisi jätkata“. Väitel puuduvad igasugused põhjendused, ERAA võib testimisega jätkata.

Vaidlustaja hinnangul on probleem vastupidine, et teenuse jätkuv ja süstemaatiline

sidumine ühe turuosalisega viitab hoopis konkurentsi kahjustamise ja ERAA turuseisundi

tsementeerimise eesmärgiile, mida RHS-i kontekstis õiguspäraseks pidada ei saa.

2.4.6. Samuti pole asjakohane TK p 1.52.3) põhjendus halduslepingu jõustumise edasi

lükkamisele, et CEMT-i lubade puhul minnakse üle elektroonilisele süsteemile alates

01.01.2025; uuel dokumendi andjal väidetavalt puudub teadlikkus, kuidas aruandeid täita ja

vedajad ei tea, kelle poole pöörduda. Tegemist on otsitud kaalutlustega. Esiteks, CEMT-i

lubade osakaal kujutab ERAA 2022.a aruande (vt Lisa 4) kohaselt ca 10%-list osa Lepingu

mahust, teiseks pole CEMT-i aruannete täitmine probleem, sest vastavad aruandepõhjad ja

infovahetuse viis on kehtestatud Riigihanke RHAD Lisades 3 ja 4 ja MTÜ peab olema

võimeline halduslepingut täitma ja aruandeid esitama sõltumata sellest, kas haldusleping

jõustub 01.10.2024 või 01.01.2025, kas lubade väljastamine toimub elektrooniliselt või

paberil või mõlemal viisil (TK p 1.10 ja HLP p 2.6. näeb ette, et lubade väljastamise

kohustuse täitmisel tuleb menetleda nii elektroonseid kui paberil esitatavaid taotlusi).

Kommunikatsioon vedajatega on aga vaidlustajal pidev ja haldusülesande üleminekust on

võimalik teenuse adressaate kohaselt informeerida.

2.4.7. Asjakohane ei ole ka TK p 1.51.4) kaalutlus, et kahepoolsetel veolubadel on ERAA

triipkoodid ja need triipkoodid tuleb vahetada. Hankija 2 pikendas ERAA-ga lepingut

põhjendusega, et Eelmise riigihanke läbiviimine viibib veel kahe kuu võrra, seega pidi nii

Hankija 2 kui ERAA jaoks olema teda veolubade trükkimisest ja nende raiskuminemisest

16(17)

tulev kulu (ERAA triipkoodid veolubadel) ja sellega seotud äririsk, kui teenuse osutaja

vahetub aasta keskel. Tegemist ei ole kindlasti kaalutlusega, mis õigustaks õigusvastase

konkurentsiolukorra jätkumist vaidlustuses juba korduvalt esile toodud asjaoludel ja

tingimustel.

2.5. Hankija 2 ja ERAA 22.12.2023 kokkulepe Lepingu tähtaja pikendamise kohta on

vastuolus RHS-iga ka tühine

2.5.1. Vaidlustuse p-s 2.4. esitatud põhjendustega seostub otseselt vaidlustaja veendumus, et

Hankija 2 ja ERAA vahel 22.12.2023 sõlmitud Lepingu muutmise kokkulepe (edaspidi

Lepingu muutmise kokkulepe), millega 31.12.2023 lõppema pidanud Lepingut sisuliselt

tähtajatuks pikendati, on vastuolus RHS-iga. Hankija 2 ei oleks tohtinud Lepingus nimetatud

alusel ja viisil Lepingut uut riigihanget väljakuulutamata muuta. Kuna Lepingu muutmise

kokkulepe on sõlmitud vastuolus RHS-iga (eelkõige RHS § 123 alustega), ja Lepingu

muutmise kokkuleppega on Hankija 2 ERAA-le Lepingu täitmise volitused, ilma selleks

hanketeadet avaldamata ja uut riigihanget korraldamata, uueks ja seejuures

konkreetse tähtajaga piiritlemata lepinguperioodiks üle andnud, on tegemist RHS § 121

lg 1 p 1 alusel tühise hankelepinguga (hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja

selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt RHS-ile lubatud).

2.5.2. Lepingu muutmise kokkuleppes on Hankija 2 viidanud õigusliku alusena RHS §-le 123 lg 1

p-le 3 (samalt ettevõtjalt täiendavate teenuste hankimine, mille järele on hankijal tekkinud

vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine

põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks

majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või

rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest). Viidatud õiguslik alus antud juhul ei

kohaldu, kuna selle eelduseks on, et ettevõtja vahetamine põhjustab hankijale olulist

ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik tulenevalt hankelepingu eseme spetsiifikast. Ettevõtja vahetamine ei

olnud antud juhul ebamõistlik või tehniliselt võimatu, vaid hankija rikkus

hoolduskohustust, oli tegevusetu ja viivitas. RHS § 123 lg 1 p 3 ei anna hankijale voli

hankelepingu perioodi eirata ja lihtsalt asuda hankelepinguid uue hankemenetluse

läbiviimisega viivituse ja/või tegevusetuse põhjusel pikendama. Vastav õiguslik alus on

ette nähtud hoopis teistsugusteks juhtudeks, kui tegemist on hankelepingu esemest lähtuva

vajadusega.

2.5.3. Lisaks ei ole mitte ühelgi juhul võimalik õigustada Lepingu pikendamise viisi, mille puhul

pole Lepingu ajaline kestvus konkreetse kuupäevaga piiratud. Konkreetse kuupäevaga

oli ju piiratud ka asjaomase Lepingu esialgne kehtivus. Lepingu pikendamine lahtise

tingimusega (uue hankelepingu jõustumine) määratud tähtajani ei ole põhjendatud ka

uue ettevõtja leidmiseks menetluse läbiviimise vajadusega, vaid on vastava vajaduse

suhtes ülemäärane, soodustades konkurentsi kahjustamise lõpetamise

põhjendamatut edasi lükkamist (nagu see on asjakohasel juhul toimunud). Kui hankija

oleks Lepingut pikendanud Lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise hetkel riigihanke

läbiviimiseks hinnatud vajaliku aja võrra (kaks kuud) ja näinud ette, et Leping lõppeb hiljemalt

29.02.2024, nagu nägi ette Lepingu muutmise kokkuleppe resolutiivse osa p 1) esimene

alternatiiv, oleks Riigihanke esemeks olev hankeleping tõenäoliselt juba sõlmitud ja

konkurentsi kahjustav ning ERAA-d põhjendamatult soodustav olukord lõpetatud.

2.5.4. Pole vähetähtis, et Lepingu muutmise kokkuleppe kaalutlusena on Hankija 2 välja toonud

oktoobris 2023 väljakuulutatud Eelmise riigihanke planeeritust kauema kestmise (vt Lepingu

muutmise kokkuleppe esimese lehe viimane põhjenduspunkt). Kuid Eelmine riigihange on

17(17)

Hankija 1 ja Hankija 2 minetuste tõttu kehtetuks tunnistatud. Seega Lepingut on muudetud

faktilisel alusel, mis enam ei kehti, kuid Lepingu tähtaeg vältab määramata ajani edasi.

2.5.5. Vaidlustaja palub seega vaidlustuskomisjonil Lepingu muutmise kokkuleppe tühisus

tuvastada (RHS § 197 lg 3 p 1), alternatiivselt jätta see jõusse ja seada Lepingu

muutmise kokkuleppe ja seega ka Lepingu ajalisele kehtivusele konkreetne

lõpptähtaeg (RHS § 197 lg 3 p 2). Vaidlustaja hinnangul oleks põhjendatud

lõpptähtaeg mitte hiljem kui 30.09.2024, sest selleks ajaks on mõistlikult võimalik

Riigihange läbi viia. Lõpptähtaega sätestamata on oht, et hankija jääbki uue halduslepingu

sõlmimisega viivitama ja Leping jääb vastuolus RHS-iga kehtima sisuliselt piiramata ajani

(mh ei ole hankijal motivatsiooni õigusvastane olukord lõpetada).

3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

3.1. Riigihanke peatamise taotlus. Vaidlustaja palub Riigihange RHS § 193 lg 1 alusel peatada,

kuna vastasel juhul saabub pakkumuste esitamise tähtaeg 28.06.2024 ning vaidlustaja õigus

osaleda õiguspärasel riigihankel osutub võimatuks. Antud juhul ei esine ettenähtavat

peatamist välistavat avalikku huvi, kuna ka hankija ise ei soovi uue hankelepingu täitmisega

alustada enne kui 01.01.2025.

3.2. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas

asjas Autoettevõtete Liidu lepinguline esindaja.

3.3. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus

menetluses.

3.4. Riigilõiv. Vaidlustuselt on tasutud riigilõiv kaks riigilõivu, kumbki summas 1280 eurot (Lisad

12 ja 13), kuivõrd vaidlustaja taotleb Vako otsust nii RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kui lg 3 alusel,

st sisuliselt on esitatud kaks vaidlustust. Vaidlustused on asjaolude põimumise ja vaidlustaja

õiguste rikkumise aluseks olevate asjaolude koostoimelisuse põhjusel esitatud ühes

menetlusdokumendis, mis vaidlustaja hinnangul võimaldab vaidluse efektiivsemat ja

õigemat lahendamist.

/digitaalallkiri/

Jaana Nõgisto

vandeadvokaat

Autoettevõtete Liidu lepinguline esindaja

1

06.02.2024

Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanke erimenetlus “Autoveoalaste dokumentide

andmine”” viitenumber 270582 kehtetuks tunnistamise otsus Riigihangete seaduse (RHS) § 126 lõigete 2 ja 3, § 73 lõige 3 punkti 6, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra punkti 7.2.2 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud "Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra" punkti 4.4.1 alusel: Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi hankija) viib hankija ja Kliimaministeeriumi vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe alusel Kliimaministeeriumile läbi riigihanget „Eriteenuse erimenetlus “Autoveoalaste dokumentide andmine”” viitenumbriga 270582 eriteenuste riigihankena. Eeldatavast maksumusest tulenevalt on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava erimenetlusega. Erimenetlus algas teate avaldamisega riigihangete registris 30.10.2023 kell 10:22, pakkumuste esitamise tähtpäevaga 22.11.2023 kell 11:00. Riigihanke esemeks on autoveoalaste dokumentide andmine riigihanke avaldamise teates, halduslepingu projektis ja tehnilises kirjelduses toodud tingimustel. Riigihanke avaldamise teates ja halduslepingu projektis on hankija selgesõnaliselt määranud konkreetse teenuse osutamise algus- ja lõppkuupäeva. Hankija eesmärk oli sõlmida riigihanke tulemusel haldusleping viieks aastaks arvestusega, et teenuse osutamise alguskuupäev on 01.01.2024 ning teenuse osutamise lõppkuupäev on 31.12.2028. Riigihanget ette valmistades planeeris hankija jõuda riigihanke tulemusel soovitud ajaks halduslepingu sõlmimiseni nii nagu oli ka hankija oma tahet selgesõnaliselt väljendanud riigihanke avaldamise teates ja halduslepingu projektis. Riigihanke läbiviimise vältel tekkisid hankest huvitatud isikutel küsimused, millele hankija vastas ning millest lähtuvalt tekkis ka vajadus pakkumuste esitamise aega pikendada. Hankija pikendas pakkumuste esitamise aega. Riigihanke alusdokumentides fikseeritud teenuse osutamise perioodi hankija ei muutnud. Hankija avas riigihankes esitatud pakkumused riigihangete registris tähtaegselt 22.11.2023 kell 12:01. Pärast pakkumuste avamist asus hankija kontrollima pakkumuste ja pakkujate vastavust sätestatud hanketingimustele. Sisulise kontrolli teostamine hanketingimustele vastamise osas on kujunenud käesoleva seisuga sedavõrd ajamahukaks toiminguks, et käesoleva seisuga on ilmselge, et riigihanke tulemusel sõlmitavat lepingut ei õnnestu täita riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Riigihanke avaldamise teate ja halduslepingu projekti tingimuste kohaselt pidanuks riigihanke tulemusel tellitava teenuse osutamine algama juba 01.01.2024. Käesoleva seisuga on aga planeeritud teenuse osutamise alguskuupäev juba rohkem kui üle ühe kuu möödunud. Kuna riigihanke tulemusel sõlmitavat lepingut pole võimalik täita käesoleva seisuga riigihanke alusdokumentides seatud tingimustel, pole hankijal

2

võimalik riigihanke eriteenuste erimenetlust lõpuni viia. Riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on sedavõrd oluliselt muutunud mistõttu osutub lepingu sõlmimine võimatuks. Kui hankija kehtestab hankes tingimused, ei saa ta hiljem nendest tingimustest kõrvale kalduda.1 Hankija seotus enda sätestatud hanketingimustega ning kohustus enda sätestatud hanketingimustest juhinduda, on leidnud korduvalt kinnitamist ka riigisiseses kohtupraktikas. Vastupidiselt toimides ei suudaks hankija tagada menetluse läbipaistvust ega pakkujate võrdset kohtlemist.2 Hankija on RHS § 3 punktis 1 toodud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtete elluviimise tagamiseks seotud alusdokumentides toodud sätete ja tingimustega.3 Kuna riigihanke alusdokumentides sätestatud lepingu täitmise alguskuupäev on möödunud menetluse kestel, ei ole võimalik soovitud lepingut asuda täitma riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtpäeval ning hankijal puudub tekkinud olukorras mõni teine õiguspärane lahendus kui see, et tunnistada riigihange kehtetuks. Hankija ei ole eriteenuste erimenetluse riigihanke alusdokumentides näinud ette läbirääkimiste pidamise võimalust lepingu täitmise algus- ja lõppkuupäevade osas. Läbirääkimiste pidamine teenuse osutamise üksikasjades, mida hankija ei ole alusdokumentides ette näinud oleksid lubamatud. Samuti pole võimalik tekkinud olukorda lahendada RHS § 123 hankelepingu muutmise kohta käivata sätete alusel, kuna lähtuvalt RHS § 123 lõikest 1 kohaldatakse hankelepingu muutmise sätteid sõlmitud hankelepingute muutmiseks. Käesoleva seisuga aga ei ole hankelepingut sõlmitud. Vastavalt RHS § 126 lõikele 10 koosmõjus § 120 lõikega 1 tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ning lähtuvalt RHS §-st 214 ja karistusseadustiku (KarS) §-st 300 ei ole lubatav riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine. RHS § 214 ja KarS § 300 näevad ette vastava süüteo koosseisu. RHS § 73 lõike 3 punkti 6 kohaselt on hankijal õigus hankemenetlus põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kehtetuks tunnistada. RHS lubab hankemenetluse kehtetuks tunnistada igas hankemenetluse etapis enne hankelepingu sõlmimist.4 Hankija peab riigihanke kehtetuks tunnistamisel kaaluma erinevate riigihanke üldpõhimõtete vahel - kehtetuks tunnistamine rikub ühelt poolt hankijate ja pakkujate halduskoormuse osas rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet, kuid samas peab riigihange olema läbi viidud läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning tagama selle, et pakkujatel on võrdne võimalus konkureerida väljakuulutatud lepingule ning et sõlmitavat hankelepingut oleks reaalselt võimalik täita ja seeläbi hankija rahalisi vahendeid otstarbekalt kasutada. Riigihanke edasi menetlemine olukorras, kus sõlmitavat lepingut pole võimalik riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel täita ei oleks rahaliste vahendite ega halduskoormuse seisukohalt säästlik, kuna riigihanke menetlusega kaasnevad kulud sh võivad tekkinud olukorras lubamatu riigihanke menetlemise jätkamise korral kaasneda menetluskulud riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus. Riigihanke menetluse jätkamine olukorras, kus lepingut pole võimalik riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel täita ei ole ka pakkujaid võrdselt kohtlev ega taga ka riigihanke läbipaistvust. Riigisisene kohtupraktikas on samuti leitud, et riigihanke menetlemise jätkamine olukorras, kus riigihanke alusdokumentides ettevõtjate ja hankija jaoks siduv fikseeritud tähtpäev on möödas,

1 EÜKo T‑7/20, Global Translation Solutions vs. parlament, p 63, ECLI:EU:T:2021:649. 2 TlnRnKo 3-21-653 p 24. 3 TrtHKo 3-20-537 p 27. 4 VAKO 20.02.2018, 7-18/191465/193893 p 19.

3

ei tohiks hankija menetlusega jätkata ning vaidlusest võrsuvate menetluskulude korral tuleks menetluskulud kanda hankijal.5 Eeltoodust tulenevalt ning kooskõlas RHS § 73 lõike 3 punktiga 6 ja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra punktiga 7.2.2 tunnistab hankija riigihanke “Autoveoalaste dokumentide andmine”” viitenumber 270582 kehtetuks omal algatusel põhjendatud vajadusel. Hankija viib riigihangete registris hankelepingu sõlmimiseks läbi uue riigihanke menetluse. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras kümne päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Karus riigihangete spetsialist

5 TlnHKm 3-22-1544 p 14.

MAKSEKORRALDUS NR MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО

MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА

MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА

SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ

SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ

SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ

SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ

MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА

PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА

KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.

80018037 (Registreerimisnumber)

RAHANDUSMINISTEERIUM

Autoettevõtete Liit vaidlustus 2

1 280.00 0.16

Swedbank AS

Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti

19.06.2024

AUTOETTEVÕTETE LIIT

Swedbank AS EUR

EE932200221023778606

EE032200221001128883

2900082126

143

MAKSEKORRALDUS NR MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО

MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА

MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА

SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ

SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ

SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ

SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ

MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА

PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА

KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.

80018037 (Registreerimisnumber)

RAHANDUSMINISTEERIUM

Autoettevõtete Liit vaidlustus 1

1 280.00 0.16

Swedbank AS

Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti

19.06.2024

AUTOETTEVÕTETE LIIT

Swedbank AS EUR

EE932200221023778606

EE032200221001128883

2900082126

142

Kliimaministeeriumi ja

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni

vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1 muutmise

kokkulepe nr 1-6/23/69

/kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/

Kliimaministeerium, registrikood 70001231 (edaspidi ministeerium), mida põhimääruse ning autoveoseaduse § 47 lõike 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõike 2 alusel esindab kliimaminister Kristen Michal ja

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, registrikood 80013850 (edaspidi MTÜ),

mida põhikirja alusel esindab juhatuse liige Ermo Perolainen, keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled,

tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lõike 1 punktist 3 ning arvestades, et:

- hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida

riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik näiteks tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;

- ministeeriumi1 ja MTÜ vahel 19.12.2018 sõlmitud haldusleping, mis oli sõlmitud viieks aastaks,

lõpeb 31. detsembril 2023. a.; - 2023. a. 30. oktoobril avaldati riigihangete registris riigihanke eriteenuse erimenetlus

“Autoveoalaste dokumentide andmine”, et välja selgitada mittetulundusühing, kellega Kliimaministeerium sõlmib järgmiseks viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu

riigiülesande täitmiseks. Halduslepinguga volitab Kliimaministeerium mittetulundusühingule tulenevalt autoveoseaduse § 47 lõikest 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõikest 2 autoveoalaste dokumentide andmise, nende kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, veokorraldusjuhi hea

maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõudele vastavuse kontrolli teostamise. Eelnimetatud toimingud on olulised eeltingimused autoveosektori

toimimiseks ning neid teenuseid tuleb sektorile osutada katkematult; - kuna hankemenetlus kestab planeeritust kauem, hankedokumentides eeldatud tähtajaks

(15.12.2023) uut halduslepingut ei ole sõlmitud, siis selleks, et vältida avaliku teenuse katkemist ja seonduvaid häireid ühisturu veondustegevuse toimepidevuses, tuleb tagada autoveoalaste

dokumentide andmine Eesti autoveo-ettevõtjatele ka perioodil, kus uut halduslepingut ei ole veel sõlmitud. Seetõttu on vajalik olemasoleva halduslepingu pikendamine uue lepingu kehtima hakkamiseni;

1 19.12.2018 oli lepingu pooleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

seaduse § 10519 lõikele 3 loetakse alates 01.07.2023 esindajaks Kliimaministeerium.

- halduslepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel on pooltel teadmine, et halduslepingu kuni kahe

kuu võrra pikendamine võib osutuda piisavaks perioodiks, mille jooksul viiakse lõpule käimasolev hankemenetlus, parima pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-ks

aastaks ning uue mittetulundusühinguga lepingu sõlmimise korral halduslepinguga ettenähtud ülesannete täitmise alustamiseks. Kui hankemenetlus kestab kauem kui kaks kuud, siis kehtib käesolev haldusleping niikaua, kui parima pakkumise esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping

järgmiseks 5-aastaseks perioodiks;

lepivad pooled kokku muuta ministeeriumi ja MTÜ vahel 19.12.2018. a sõlmitud halduslepingut nr 1.1-8/18-456-1 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vaheline haldusleping“ järgmiselt:

1) muuta punkt 5.1 ja sõnastada järgmiselt:

„5.1. Leping jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril ja kehtib uueks viieaastaseks perioodiks uue halduslepingu sõlmimisel 2024. aasta 29. veebruarini või uue lepingu jõustumiseni või kuni

poolte Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni.“;

2) punktis 5.9 asendatakse tekstiosa „2023. aasta viimasel tööpäeval“ tekstiosaga „punktis 5.1 nimetatud tähtajal või nimetatud perioodi viimasel tööpäeval“.

Käesolev halduslepingu muutmise kokkulepe jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

Kliimaministeerium Registrikood 70001231

Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)

Registrikood 80013850 Narva mnt 91

10127 Tallinn

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal kliimaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ermo Perolainen juhatuse liige

1

Kersten Kattai

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 20. oktoober 2023 12:24 Adressaat: Kersten Kattai Koopia: Margus Tähepõld Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange

Tere! Saan kinnitada, et mainitud kiri advokaadibüroolt on meieni jõudnud. Parimat! Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Friday, October 20, 2023 10:44 AM To: Eda Rembel <[email protected]> Cc: Margus Tähepõld <[email protected]> Subject: Vs: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Vabandust, vastus viibis. Tööd on praegu palju. Küsisin üle ja meie advokaadi sõnul on pöördumine, kus nendele asjaoludele tähelepanu juhitakse, Kliimaministeeriumile saadetud. Loodetavasti on see töövoogudes jõudnud teieni. Lugupidamisega Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. oktoober 2023 12:50 Adressaat: Kersten Kattai <[email protected]> Koopia: Margus Tähepõld <[email protected]> Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere! Tänan tagasiside eest! Kuna annad teada, et Autoettevõtete Liidu analüüsi kohaselt ei võimaldaks eelnevas kirjas viidatud 2018. aasta hanke tingimused ühelgi teisel MTÜ-l peale ERAA olla hankes edukas, siis palun Teil konkreetselt välja tuua, millised need vastuolulised tingimused on.

2

Võttes arvesse, et riigihangete seaduses on pärast 2018. aastat tehtud mitmeid muudatusi, siis on planeeritava hanke tingimustes nendega arvestatud. Kuna hetkel on hanke tingimuste sõnastused viimasel lihvimisel, siis palun Teie infot võimalike probleemsete tingimuste kohta esitada vähemalt selle nädala reedeks (20. oktoobriks 2023). Lugupidamisega Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Monday, October 16, 2023 11:35 AM To: Eda Rembel <[email protected]> Subject: Vs: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Suur tänu tagasiside eest. Asekantsler Sander Salmut sellest informeerisin, aga saadan Sulle ka eelinfo. Kuivõrd meie analüüsi kohaselt ei võimalda 2018. a tingimused olla hankel edukas ühelgi teisel pakkujal peale ERAA, siis on Autoettevõtete Liit volitanud selle hankega seotud õigusküsimustes end esindama advokaadibüroo. Peatselt on tulemas sealt poolt asjakohane pöördumine Kliimaministeeriumi poole. Lugupidamisega Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 14. september 2023 14:13 Adressaat: Kersten Kattai <[email protected]> Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere! Kõigepealt vabandan, et Sinu allpool toodud e-kirjale mõningase ajaviibega vastan. Samas oleme antud teemal paaril korral vestelnud (ka telefoni teel) ja olen siis saanud Sind küsitud teemal asjaga kurssi viia selles ulatuses, millest sellel hetkel teadlik olin. Transpordivaldkonna uue ministeeriumi (Kliimaministeerium, KLIM) alla lülitamine on vahepealsel perioodil (juuli- august) tekitanud palju segadust ja määramatust, kuid praeguseks on töökeskkond enam-vähem paigas ja saame taas oma tööülesannetega edasi liikuda. Pärast suvepuhkuselt naasmist olen septembri alguses jõudsalt tegelenud ka Sinu poolt küsitud riigihanke teemaga. Saan kinnitada, et praeguste plaanide järgi on plaanis riigihange välja kuulutada oktoobri esimeses pooles. Potentsiaalsetele pakkujatele (MTÜ-dele) saadab Kliimaministeerium selle kohta ka pakkumise kutse. Eelmine samalaadne riigihange toimus 2018. aasta lõpus. Kuna ka sel korral hanke ettevalmistamisel jääb enamik hanke

3

tingimusi samaks, mis olid 2018. aastal, siis soovitan Sul tutvuda riigihangete registris viitenumbri 202755 all toodud eelmise hanke materjalidega. Lisan ka lingi: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1529748/general-info . Mõningad muudatused halduslepingu projekti küll tulevad, kuid need on hetkel veel osakonnas arutlusel ja neid ei saa ma avaldada. Lugupidamisega Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Tuesday, June 6, 2023 3:32 PM To: Eda Rembel <[email protected]> Subject: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Teadupoolest lõppeb 31.12.2023 autoveoalaste dokumentide väljaandmise haldusleping MKMi ja ERAA vahel. Juhatus palus mul uurida, mis plaanid MKM-il sellega on. Vaatasin MKM hankeplaani (https://www.mkm.ee/media/8765/download), kuid ei näinud, et oleks kavandatud uue hanke läbiviimine. Kas saaksid palun anda infot, mis plaanid teil on uue hankega? Kas ja millal kavandate turukonsultatsiooni hanke sisu ja tingimuste tutvustamiseks/ arutamiseks? Tervisi ja ette tänades Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

Ain Tatter

Eda Rembel

Liikuvuse põhiüksus

Teede- ja raudteeosakond

Kliimaministeerium

Edastatud e-posti teel: [email protected]

[email protected]; [email protected]

18.10.2023

MÄRGUKIRI

Seoses Kliimaministeeriumi kavandatava riigihankega autoveoalaste dokumentide

andmiseks

Lugupeetud kliimaministeeriumi esindajad

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto kliendiks on Autoettevõtete Liit (edaspidi AEL), kelle nimel ja palvel

pöördun alljärgnevas.

1. ASJAOLUD

1.1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimati 2016.a ja 2018.a korraldanud

riigihanked nimetusega „Autoveoalaste dokumentide andmine“, et sõlmida haldusleping

mittetulundusühinguga autoveoalaste dokumentide väljastamise haldusülesande

üleandmiseks. Mõlemal korral on leping sõlmitud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsiooniga (edaspidi ERAA, registrikood 80013850). AEL’ile teadaolevalt ei ole

nendele lepingutele konkureerinud teisi mittetulundusühinguid. Viimati 2018.a 5 aastaks

sõlmitud hankeleping lõpeb 31.12.2023. Eeldatavasti valmistab kliimaministeerium

(edaspidi hankija) parasjagu ette riigihanget järgmise perioodi hankelepingu sõlmimiseks.

1.2. AEL pöördus 06.06.2023 kirjas eelmiste riigihangete eest vastutanud hankija

juhtivspetsialisti Eda Rembel’i poole küsimusega, kas hankija kavatseb enne riigihanke

avaldamist viia läbi konsultatsioone turuosalistega, et määrata optimaalsed

hanketingimused. Vastavalt 14.09.2023 vastusele ei plaani hankija turukonsultatsioone,

vaid kavatseb avaldada riigihanke enamjaolt 2018.a korraldatud riigihankega (viitenr

202755, edaspidi nimetatud Riigihange) samadel tingimusel. Mõningaid muudatusi

kavandatakse hankelepingu sees.

2(6)

1.3. AEL soovib hankijat teavitada kavatsusest osaleda uuel autoveoalaste dokumentide

andmise riigihankel eesmärgiga sõlmida õiguspärase hankemenetluse tulemusena

hankijaga hankeleping. Sellest tulenevalt soovime osutada mitmetele Riigihanke

tingimustele, mis AEL arvates suunasid hankelepingu ühe turuosalise kätte ning mis on

vastuolus mitmete RHS reeglite ja põhimõtetega. Palume järgnevat arvestada uue

riigihanke korraldamisel, tagamaks hankemenetluse õiguspärane läbiviimine,

hankelepingu õigeaegne sõlmimine ning vaidlustuste riski vähendamine.

2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2.1. Vastavalt Riigihanke hangedokumendi (edaspidi HD) p-le 10 omistatakse pakkumustele

hindamise käigus hindepunkte järgmistes osakaaludes: 40p madalaim hind; 60p teenuse

kvaliteet, sh 20p osalemine 3 aasta jooksul avaliku halduse lepingu täitmisel; 10p 36-

kuuline liikmelisus autovedude valdkonna rahvusvahelises organisatsioonis, 14 p

vastutavate isikute kogemus ja pädevus; 10p töötajate oskused ja kogemus; 6p teenuse

kättesaadavus mujal kui Tallinnas ja Tartus.

2.2. Eeltoodust tulenevalt on märkimisväärsed 30 väärtuspunkti 100-st võimalik saada MTÜ-l,

kes on varasema 3 aasta jooksul täitnud riigi või kohaliku omavalitsusega sõlmitud

halduslepingut ning kes on olnud 3 aastat rahvusvahelise autovedude valdkonna

organisatsiooni liige. Arvestades ka Riigihankel kehtestatud kvalifitseerimistingimust, et

pakkuja peab olema vähemalt 3 aastat Eestis tegutsenud mittetulundusühing, kelle

põhikirjast peab tulenema ühe tegevusena tegutsemine autovedudega seotud tegevusalal,

vastab AEL-le teadaolevalt nendele tingimustele ainult ERAA ja mitte ükski teine

potentsiaalne pakkuja. Väärib tähelepanu, et ka sõltumata nendest

hindamiskriteeriumidest omab ERAA olulist edumaad teiste pakkujate ees vastutavatele

isikutele ja töötajatele seatud kvaliteedikriteeriumide täitmisel. On läbinähtav, et uue

riigihanke korraldamisel Riigihankega samadel või võrreldavatel tingimustel reaalset

konkurentsi ei toimu ja hankel saab edukaks osutuda ainult üks võimalik pakkuja, kelleks

on ERAA.

2.3. AEL on arvestanud, et täites Riigihanke HD nõuded personalile (vähemalt 4 töötajat),

majanduskuludele ja teenuse kättesaadavusele (bürood Tallinnas ja Tartus), siis ei ole

hankele majanduslikult võimalik teha konkurentsivõimelist hinnapakkumist ainuüksi

Riigihankel seatud halduslepingu kriteeriumi ja selle osakaalu tõttu, mida täidab Eesti

turul ainult ERAA (st isegi teoreetilise arvestusega, rahvusvahelise organisatsiooni

liikmelisust hankija ei nõuaks või see kriteerium oleks võimalik täita). Diskrimineeriva

kvaliteedikriteeriumi kompenseerimine madalama hinnaga on võimalik vaid alapakkumust

tehes.

- Hindamiskriteerium: varasemate halduslepingute täitmise kogemus

2.4. Nüüd lähemalt HD p-s 10.3.a) sätestatud hindamiskriteeriumist, mille alusel omistatakse

20 väärtuspunkti pakkumusele, mille esitab varasemat halduslepingu täitmise kogemust

omav pakkuja. Juhime esiteks tähelepanu, et olemuslikult ei ole siin tegemist mitte

pakkumusele, vaid pakkujale seatava kriteeriumiga, mis põhimõtteliselt ei saa olla

pakkumuse majandusliku soodsuse hindamise aluseks. Pakkumuse majandusliku

soodsuse kriteeriumina saab esitada tingimusi hankelepingu täitmisel vahetult

osalevatele spetsialistidele (vt RHS § 85 lg 8 p 3), mitte pakkuja isikule. Kui hankija

soovib, et hankelepingut täidaks teatud varasema kogemusega pakkuja, siis asjakohaseks

instrumendiks on vastava kvalifitseerimistingimuse seadmine. Arvestades aga Riigihankel

3(6)

kehtestatud pakkuja valikukriteeriumeid, sobib hankija enda arvates hankelepingut täitma

iga Eestis 3 aastat registreeritud MTÜ, kes tegutseb autovedude valdkonnas, kellel on

tööruumid ja kontoritehnika ning kellel on ette näidata 2 „kõrgemat haridust“ omavat teatud

keeleoskusega vastutavat isikut ning kokku 4 eesti keele oskusega töötajat Tartus ja

Tallinnas. AEL järeldab, et pakkuja varasem kogemus halduslepingu täitmisel pole

hankelepingule kandideerimiseks tingimata vajalik. Seega pakkuja isikule omistatava

kogemuse alusel ei saa anda väärtuspunkte pakkumusele.

2.5. Teiseks on hindamiskriteerium diskrimineeriv nii sisult kui osakaalult, kuna garanteerib

hankevõidu ERAA-le. Nagu ülal kirjeldasime, seatakse siin tingimus pakkuja isikule, mitte

pakkumusele ja sisu poolest on tegemist ettevõtjale seatava kvalitatiivse

valikukriteeriumiga, mitte pakkumuse majandusliku soodsuse näitajaga. Ka oma mõjult

toimib tingimus pigem piirava valikukriteeriumina, kuna sellele vastab ainult üks turuosaline

ja tingimusele on pakkumuste hindamisel seatud sedavõrd märkimisväärne osakaal (20p),

et see välistab iga teise võimaliku pakkuja väljavaated hankelepingu sõlmimiseks (eriti aga

koostoimes HD p-ga 10.3 b)).

2.6. Teatavasti on halduslepinguid võimlaik reeglina sõlmida üksnes hankemenetluse

tulemusena (halduslepingud on ühtlasi hankelepingud). Vastavalt RHS § 98 lg-le 8 ei või

hankija jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad

hankelepingud RHS § 8 tähenduses. Hankijale ei ole küll eriteenuse hankel kõik RHS-i

avatud hankemenetluse sätted otseselt kohustuslikud, kuid RHS § 98 lg-s 3 väljenduv

otsene keeld eristada pakkujaid varasema hankelepingu kogemuse alusel viitab sellele, et

seadusandja on pidanud taolist kriteeriumit ilmselgelt diskrimineerivaks. Kuna reeglina

saab avaliku ülesande täitmiseks sõlmida halduslepinguid hankemenetluse tulemusena,

siis sisuliselt on hankija Riigihankel kehtestanud diskrimineeriva tingimuse, mis oma mõjult

vastab RHS §-s 98 lg 3 sätestatud keelatud valikukriteeriumile. Isegi kui hankija peaks

leidma, et RHS § 98 lg 3 otsene keeld temale kui eriteenuse hankijale ei kohaldu, siis

eriteenuse hankimisel on hankija seotud RHS üldpõhimõtetega. Tingimus läheb vastuollu

RHS § 3 p 3 põhimõttega, et hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise

riigihankel ning avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine

riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise

tõttu. Hankija aga hoopis väldib käsitlusaluse tingimusega riigihanke avamist reaalsele

konkurentsile. Tähelepanuväärselt seisneb ERAA-le antud eelis ka justnimelt avaliku

vahendi – avaliku teenuse osutamise volituse – omamises.

2.7. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtted on kehtestatud selleks, et ära hoida nn suunatud

riigihanked kindla toote või pakkuja eelistamiseks ja avada riigihange konkurentsile. Kui

seadus peab midagi põhimõtteliselt diskrimineerivaks tingimuseks, siis see on

diskrimineeriv nii pakkujate valikukriteeriumina kui hindamiskriteeriumina, antud juhul

seeläbi, et potentsiaalsed pakkujad peale ERAA ei osale sellel riigihankel või osalevad

ilmselgelt tulutult ja konkurents puudub. RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija riigihanke

alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu

esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise

kriteeriumid. Hankija on reaalse konkurentsi tagamise kohustusega seotud ka RHS § 3 p

3 üldpõhimõtte kaudu. Ülaltoodud põhjendustel on hindamiskriteerium, millega ilmselgelt

eelistatakse hankijaga kehtivat lepingut omavat MTÜ-d ja välistatakse tõeline konkurents

hankel, diskrimineeriv ja vastuolus RHS-iga. Euroopa Kohus on 10.05.2012 otsuses nr C-

368/10 (p 85) rõhutanud hindamiskriteeriumide juures mittediskrimineerimise ja võrdse

kohtlemise põhimõtete tähtsust ning selgitanud, et hindamine peab saama toimuda

4(6)

tõelise konkurentsi tingimustes. Need tingimused ei oleks Riigihanke

hindamiskriteeriumide uude hankesse ülevõtmisel täidetud.

2.8. Varasema halduslepingu tingimus eirab ka RHS § 3 p 2 põhimõtet, mille kohaselt hankija

kohtleb kõiki isikuid võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid

oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Olukorras, kus hankija annab riigihanke tingimustega selge eelise ühele MTÜ-le, kelle eelis

tuleneb ainuüksi hankijaga varasema halduslepingu täitmise kogemusest ning ükski

potentsiaalne kvalifitseeruv pakkuja ei saa vastavat kogemust omada, ei ole kooskõlas

võrdse kohtlemise põhimõttega.

- Hindamiskriteerium: rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisusega MTÜ

eelistamine

2.9. Riigihanke HD p 10.3. annab olulise osakaalu (10 p 100-st) sellise pakkuja pakkumusele,

kes on olud 36 kuud autovedude valdkonna rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nagu ka

HD p 10.3. a) kriteerium (vt ülal) pole pakkuja isiku liikmelisuse näol tegemist pakkumuse

majandusliku soodsuse kriteeriumiga, vaid pakkuja isikule sätestatud tingimusega. Seega

põhimõtteliselt ei saa selle alusel hinnata pakkumuse soodsust ja siingi on asjakohane ülal

p-s 2.6. avaldatu.

2.10. Samuti on antud hindamiskriteerium vastuolus RHS § 85 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 3, sest see on

diskrimineeriv ega taga reaalset konkurentsi. Ilmselt on hankija asjaomase rahvusvahelise

organisatsiooni all silmas pidanud Rahvusvahelist Maanteetranspordi Liitu (IRU), mille liige

on ERAA Eestist ainsa organisatsioonina. IRU näitel tuleb pakkujal arvestada

liikmemaksuga enam 15 000 eurot aastas, mis tähendab, et pakkuja peaks nõutud kolme

liikmelisuse aasta jooksul kulutama enam kui 45 000 eurot, et täita HD-s seatud

kvaliteedikriteerium. Tingimus on niisiis taaskord suunatud ERAA-le, sest Eesti

autovedudega seotud tegevusalal tegutsevatest MTÜ-dest täidab antud tingimust ainult

ERAA.

2.11. Lisaks sellele, et riigihanke hindamiskriteerium ei tohi olla diskrimineeriv, peab ta olema

hankelepingu esemega seotud. Jääb arusaamatuks, kuidas aitab liikmelisus

rahvusvahelises liidus kui selline (ilma mistahes tingimusteta pakkuja sisulise panusele

vastava organisatsiooni töös) kaasa hankelepingu täitmise paremale kvaliteedile. Lihtsalt

liikmelisusel mistahes rahvusvahelises autovedude alases liidus ei ole ühtegi äratuntavat

seost hankelepingust tulenevate ülesannete täitmisega. Absoluutselt ei ole aru saada,

kuidas tagab liikmelisus rahvusvahelises organisatsioonis paremini Eestis kehtiva

materiaalõiguse, menetlusreeglite ja tehniliste protsesside (sh registrite töökorrad ja

võimalused) kohaste administratiivsete ja tehniliste ülesannete täitmise. Liiatigi, kuidas on

võimalik taolise puuduliku seose puhul pidada asjakohaseks 10%-list osakaalu

pakkumuste hindamisel.

2.12. Riigihankel kehtestatud halduslepingu projekti kohaselt on MTÜ ülesandeks menetleda

taotlusi ja väljastada/kehtetuks tunnistada dokumente. MTÜ-le antakse seega

administratiivne ülesanne vastavalt kehtivate õigusaktide normidele ja registrite

pakutavatele tehnilistele võimalustele/piirangutele. MTÜ-l pole pädevusi tegevus- ja

veolubade materiaalsete nõuete ja menetlusreeglite kehtestamisel, rahvusvahelistes

foorumites läbirääkimiste pidamisel ega rahvusvaheliste standardite kujundamisel. Seega

rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisus ei ole seotud hankelepingu esemega,

moonutab konkurentsi hankel, suunates seda läbinähtavalt hankijaga varasemaid

hankelepingud omanud/omava ERAA kätte

5(6)

- Vastustavatele isikutele ja töötajatele seatavad hindamiskriteeriumid

2.13. Lisaks juhime tähelepanu, et Riigihanke HD p-s 10.3.c) kehtestatud kriteerium, mille

kohaselt omistatakse pakkumusele selles näidatud vastutava isiku eest väärtuspunkte

„Hankija poolt tunnustatud“ tegutsemise eest autovedude korralduse valdkonnas, ei vasta

objektiivsuse nõudele ja diskrimineerimise keelule. Euroopa Kohtu 14.07.2016 otsuses nr

C-6/15 (p 23) on leitud, et edukaks tunnistamise kriteeriumid peavad olema selgelt

määratletud hankemenetluse algusest peale ja hankija ei või kohaldada edukaks

tunnistamise kriteeriumide suhtes niisuguseid alamkriteeriume, mida ta eelnevalt

pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Seega hankija ei saa pakkumuste hindamisel hakata

otsustama, millist vastutava isiku varasemat tegevust ta tunnustab ja milliste

alamkriteeriumide alusel, ning millist mitte. Sisuliselt sama on kinnitatud Euroopa Kohtu

10.05.2012 otsuse nr C-368/10 p-s 85.

2.14. Vastustavatele isikutele ja töötajatele seatavad hindamiskriteeriumid näivad ka kogumis

üldiselt paisutatuna ja viitavad ERAA kui kehtiva hankelepingu täitja eelistamise soovile,

mistõttu tuleks need tervikuna üle vaadata ja kaaluda, kuivõrd need tingimused on

proportsionaalsed hankelepingu eesmärkidega ja tegelikult aitavad kaasa hankelepingu

kvaliteedile ning kuivõrd on tegemist ERAA eelistamisele suunatud võttega.

- Riigihanke osadeks jaotamine

2.15. Riigihange ei olnud osadeks jaotatud. Hankija on Riigihanke HD-s osadeks mittejaotamist

põgusalt põhjendanud otstarbekuse kaalutlusega, kuna „hanke objektiks olevad

autoveoalased dokumendid moodustavad oma eesmärgilt ühtse dokumentide paketi“.

Tegelikkuses ei vasta selline väide tõele. Nimelt on oluline erinevus ühelt poolt

tegevuslubade (nt ühenduse tegevuslubade, tegevusloa kinnitatud ärakiri, tegevusloa

tõestatud koopia, juhitunnistuste, sertifikaatide, juhuveo kontrolldokumentide) ning teiselt

poolt veolubade (nt kahepoolsed veoload, CEMT load jt) regulatsioonis, protseduuris,

eesmärgis ning taotlejate isikute ringis, tegemist pole sugugi „paketina“ tellitava

teenusega.

2.16. Tegevuslubade puhul on tegemist tavapäraste veose- ja sõitjateveo eeldusena nõutavate

dokumentidega, mis väljastatakse kindlaksmääratud EL ja siseriikliku regulatsiooni alusel

(autoveoseaduse 4.peatükk, ühistranspordiseaduse 7. peatükk), mille esitamine ja

menetlus saab toimuda muuhulgas riigi majandustegevuse registri (MTR) kaudu

2.17. Veolubade puhul on tegemist rahvusvaheliste kokkulepete alusel Eestile eraldatud

lubadega, mida saab väljastada vedajatele vastavalt sellele, kui palju veolube Eestile

partnerriikide poolt eraldatakse (autoveoseaduse 6. peatükk; Majandus- ja taristuministri

12.11.2018 määrus nr 58). Veoluba on vajalik üksnes rahvusvaheliste vedude

teostamiseks ning vastavate taotlejate isikute ring on võrreldes tegevuslubade jm

veodokumentide „tarbijaskonnaga“ märkimisväärselt kitsam. Erinevad on ka nende kahe

dokumendiliigi väljastamise õiguslikud alused, regulatsiooni ese, protseduur ja eesmärgid.

Eeldus on, et hanke osadeks jaotamine avaks turgu rohkem konkurentsile. Sedamööda

on raske põhjendada, miks neid eriliigilisi ja erineva eesmärgiga dokumente ei võiks

menetleda väljastada erinevad MTÜ-d või riik oma asutuste kaudu ise. Vähe sellest, et

praegugi käib veodokumentide ja veolubade taotlemine praktikas erinevatest kohtadest –

tegevuslube saab taotleda ka läbi majandustegevuse registri, veoloa saamiseks tuleb

pöörduda vahetult ERAA poole. Ka varasemalt on hanke ese olnud jagatud - Riigihanke

HD-st tuleneb, et autoveoalaseid dokumente on erinevatel aegadel andnud ERAA

6(6)

rahvusvahelise autoveo dokumentide osas ning AEL riigisisese tasulise veoseveo

dokumentide osas.

Loodame, et eeltoodust on abi uue õiguspärase riigihanke ettevalmistamisel ja selle

reaalsele konkurentsile avamisel. Kinnitame, et AEL on jätkuvalt valmis

turukonsultatsioonideks, kui hankija peaks selleks soovi üles näitama.

Lugupidamisega

/digitaalallkiri/

Jaana Nõgisto

Vandeadvokaat

Autoettevõtete liidu lepinguline esindaja

Lisa 1

Kuluartikli nimetus

1)

Ühenduse

tegevusloa

andmine

veoseveoks

2)

Ühenduse

tegevusloa

kinnitatud

ärakirja

andmine

veoseveok

s

3)

Ühenduse

tegevusloa

andmine

sõitjateveo

ks

4)

Ühenduse

tegevusloa

tõestatud

koopia

andmine

sõitjateveok

s

5) Kahe-

poolse

veoloa

andmine

6) CEMT

veoloa

andmine

7) Autojuhi

tunnistuse

andmine

8) Juhuveo

kontrolldo-

kumendi

andmine

9) Omal

kulul

sõitjateve

o

sertifikaa

di

andmine

10)

Ühenduse

tegevusloa

asendusdo

kumendi

andmine

11)

Ühenduse

tegevusloa

tasuta

ümbervahe

tamine

(kulu

hüvitatud

MKM

poolt)

12)

Ühenduse

tegevusloa

kinniatud

ärakirja

tasuta

ümbervahet

amine (kulu

hüvitatud

MKM

poolt)

13)

Ühenduse

tegevusloa

tõestatud

koopia

tasuta

ümbervahet

amine (kulu

hüvitatud

MKM poolt) Kokku osakaal tuludest 0,0 20,8 14,8 2,2 1,9 45,9 10,2 3,1 0,8 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 100 Väljastatud dokumentide arv 812 6754 85 864 37633 225 1420 131 11 72 0 0 0 48007 Ühe dokumendi väljastamise eest

võetav teenustasu 210 18 210 18 10,00 372 18 50 18 18 18 18 18 1137

Tulud 0 170520 121572 17850 15552 376330 83700 25560 6550 198 1296 0 0 0 819128 Dokumendi väljastamisega seotud

otsesed kulud

Tootmiskulud (paber, turvamärgid,

trükkimine, triipkoodid, jne) 0 425 2783 21 448 8392 1499 1037 1365 4 33 0 0 0 16007

Dokumendi väljastamisega seotud

kaudsed kulud 0 119713 84718 12566 13913 262931 58536 17865 4566 149 903 0 0 0 576005

palgakulud 0 93096 66373 9745 8491 205460 45697 13955 3576 108 708 0 0 0 447208 Ruumide majandamiskulud 0 7550 5383 790 689 16662 3706 1132 290 9 57 0 0 0 36267 Side- ja kommunikatsioonikulud 0 885 0 127 3075 684 209 54 2 11 0 0 0 0 5966 Lähetuskulud 0 843 601 88 77 1860 414 126 32 1 6 0 0 0 4049 Inventari kulud 0 3477 2479 364 317 7674 1707 521 134 4 26 0 0 0 16740 Muud kulud 0 13861 9882 1451 1264 30591 6804 2078 532 16 105 0 0 0 66585 Kokku kulud eurodes 0 120139 87501 12587 14360 271323 60034 18902 5931 153 936 0 0 0 592013

NB ERAA programmi

soetamise kulud 25 000 eur,

arvele võetud immateriaalne

vara.Kuludes ei kajastu Muude kulude hulgas IT kulud

Mittetulundusühingu majandusaruanne halduslepingust tulenevate dokumentide andmise kohta (eurodes),

(esitatakse üks korda aastas seisuga 1. jaanuar 15 juuliks) 2022 MKM ja ERAA vahel 18.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr. 18-456-1 juurde

Riigihangete vaidlustuskomisjon

Endla 13, 10122 Tallinn

Edastatud e-postiga: [email protected]

Riigihange nr 280254 19.06.2024

VAIDLUSTUS

Riigi Tugiteenuste Keskuse (Kliimaministeeriumi volitusel) riigihankes nr 280254

kehtestatud riigihanke alusdokumentide õigusaktide nõuetega kooskõlla viimiseks

ja

Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vahel 22.12.2023

sõlmitud hankelepingu muutmise lepingu „Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsiooni vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1

muutmise kokkulepe nr 1-6/23/69“ tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustaja: Autoettevõtete Liit

Registrikood 80018037

Akadeemia tee 20, 12611 Tallinn

E-post: [email protected]

Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto

Kalevi 28-3, 10145 Tallinn

E-post: [email protected]

Hankija 1: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood 70007340

Hankija 2:

Lõkke tn 4, 10122 Tallinn

E-post: [email protected]

Kliimaministeerium

Registrikood 70001231

Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn

E-post: [email protected]

2(17)

Vaidlustaja taotlused:

1. RHS § 193 lg 1 ja 2 alusel peatada Riigihankes nr 280254

menetlus.

2. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada vaidlustus ja

kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust viima vastavusse

õigusaktides ettenähtud nõuetega:

2.1. Riigihanke viitenumbriga 280254 alusdokumentide

koosseisus kehtestatud dokument (edaspidi RHAD

dokument) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“;

2.2. RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.51 ja

„Halduslepingu projekt“ p 5.1. (hankelepingu

jõustumine 01.01.2025);

2.3. RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 ja

„Halduslepingu projekt“ p 3.4. (hankelepingu hinna

muutmine);

2.4. RHAD dokument „Pakkumuse kogumaksumuse ja

dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava

tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“;

2.5. RHAD dokumendi „Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse

kord“ p 8 (läbirääkimiste pidamine);

2.6. RHAD osas, milles see ei näe ette hankelepingu täitmise

algusaja edasi lükkamist juhuks, kui hankijal ei õnnestu

enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi

viia ja hankelepingut sõlmida.

3. RHS § 197 lg 3 p 1 alusel rahuldada vaidlustus ja:

3.1. tuvastada Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsiooni vahel 22.12.2023 sõlmitud

hankelepingu muutmise lepingu „Kliimaministeeriumi

ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni

vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-

456-1 muutmise kokkulepe nr 1-6/23/69“ tühisus;

3.2. alternatiivselt, kui vaidlustuskomisjon otsustab p-s 3.1.

nimetatud hankelepingu muutmise lepingu kehtima

jätta, siis RHS § 197 lg 3 p 2 alusel lühendada

hankelepingu muutmise lepingu tähtaega kuni

30.09.2024 või vaidlustuskomisjoni poolt mõistlikuks

peetava muu ajani (hetkel on lepingu kehtivus

konkreetse ajalise piiranguta).

4. Mõista Autoettevõtete Liidu menetluskulud seoses

vaidlustuse taotlustega nr 1 ja 2 välja Riigi Tugiteenuste

Keskuselt ja jätta Riigi Tugiteenuste Keskuse

menetluskulud tema enda kanda.

3(17)

5. Mõista Autoettevõtete Liidu menetluskulud seoses

vaidlustuse taotlusega nr 3 välja Kliimaministeeriumilt

ja jätta Kliimaministeeriumi menetluskulud tema enda

kanda.

1. ASJAOLUD JA VAIDUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus (põhihankija, edaspidi Hankija 1) on Kliimaministeeriumi (edaspidi

Hankija 2) volitusel eriteenuse erimenetluses läbi viimas riigihanget nr 280254 “Autoveoalaste

dokumentide andmine” (edaspidi Riigihange). Riigihankes on hanketeade EL Teatajas

avaldatud 05.06.2024, eelteade puudub; pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 28.06.2024.

Autoettevõtete Liit (edaspidi vaidlustaja) soovib osaleda Riigihankel õiguspärastel tingimustel

ning sõlmida Hankijaga 2 hankelepingu. Allpool toodud asjaolusid arvestades on vaidlustajal

selleks selged eduväljavaated, seega vaidlustaja saab nõuda, et Riigihange viidaks läbi

kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, sh läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõttest

lähtuvalt. Riigihanke läbiviimisega ning käesoleva vaidlustuse alustega on läbi põimunud ka

varasemalt aset leidnud järgmised asjaolud.

1.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on riigihanke nr 202755 tulemusena 18.12.2018

sõlminud hankelepingu „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti

Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vaheline haldusleping nr 1.1-8/18-456-1“ Eesti

Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga (edaspidi ERAA) autoveoalaste

dokumentide andmiseks, kehtivusajaga 5 aastat (edaspidi Leping). Leping pidi lõppema

31.12.2023. Kuna (pärast transpordialase pädevuse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse üleviimist) ei ole Hankija 2 ja tema

volitusel Hankija 1 suutnud läbi viia uut hankemenetlust uue hankelepingu sõlmimiseks, on

Lepingut 22.12.2023 muudetud (Lisa 1), pikendades lepinguperioodi piiramata ajaks kuni uue

hankelepingu jõustumiseni. Lepingu pikendamine on rajatud RHS § 123 lg 1 p 3 alusele, mis

vaidlustaja arvates on asjakohatu ja õigusvastane. Lepingu ja selle muutmise andmed ja

dokumendid on lisaks kättesaadavad riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/1529748/contracts/6666047). Vaidlustaja hinnangul on Lepingu

õigusvastase pikendamisega soositud ühte turuosalist ehk ERAA-d, põlistades tema

ainuõigust ja välistades konkurentsi asjaomasel turul. Alljärgnevate asjaolude ja vaidlustuse

põhjenduste pinnalt on ilmne ka see, et ERAA-d soositakse süstemaatiliselt ja sihipäraselt ka

Riigihankel kehtestatud RHAD-s.

1.3. Täpsem asjaolude kirjeldus on järgmine.

1.4. Vaidlustaja pöördus 06.06.2023 Hankija 2 poole seoses asjaoluga, et viimati autoveoalaste

dokumentide andmiseks läbiviidud riigihanke tulemusena 2018.a ERAA-ga 5 aastaks sõlmitud

Leping lõpeb 31.12.2023. Vaidlustaja palus mh infot, millised plaanid on Hankijal 2 seoses

uue lepingu sõlmimiseks riigihanke korraldamisega, kuivõrd vaatamata kehtiva Lepingu

peatsele lõppemisele ei sisaldunud vastava riigihanke korraldamist hankeplaanis.

1.5. Vaidlustaja kirjale ei vastatud enne kui 14.09.2023, mil Hankija 2 teatas, et riigihange tuleb

oktoobris ja seda valdavalt samadel tingimustel, nagu 2018.a läbiviidud riigihange. Mh kinnitati

4(17)

viidatud kirjas, et riigihanke läbiviimisel on kuni septembrini 2023 oldud sisuliselt tegevusetud

(Lisa 2 – väljavõte Hankija 2 ja vaidlustaja e-kirjavahetusest).

1.6. Hankija 2 vastusest ajendatuna pöördus vaidlustaja 18.10.2023 uuesti Hankija 2 poole

märgikirjaga (edaspidi Märgikiri, Lisa 3), milles avaldas, et on Hankijaga 2 halduslepingu

sõlmimisest huvitatud, soovib osaleda vastaval riigihankel ning viitas erinevatele 2018.a

riigihanke alusdokumentide vastuolule RHS-iga, seda eelkõige asjaolu tõttu, et vastava

riigihanke tingimused kahjustasid ebamõistlikult konkurentsi ning võimaldasid riigihankel

edukalt osaleda ja hankijaga halduslepingu sõlmida sisuliselt ainult ühel MTÜ-l ehk ERAA-l.

1.7. Hankija 2 eest kuulutas Hankija 1 keskse hankijana 30.10.2023 välja riigihanke nr 270582

„Autoveoalaste dokumentide andmine” (edaspidi Eelmine riigihange). Eelmise riigihanke

lühikirjelduse järgi oli selle eesmärk välja selgitada MTÜ, kellega Hankija 2 sõlmib järgmiseks

viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu vastava riigiülesande täitmiseks.

Eelmise riigihanke RHAD-s oli hankija arvestanud paljude Märgukirja ettepanekutega, st

võimaldanud Eelmisel riigihankel põhimõtteliselt konkurentsi ärakasutamise. Eelmise

riigihanke RHAD kontekstis ei olnud siiski ette nähtud võimalust lepinguperioodi muuta, sh

lükata edasi selle algamise ja lõppemise tähtaegu. Seega eelduslikult tuli hankijal viia Eelmine

riigihange lõpuni 2023. aasta jooksul. Et kehtiva ERAA-ga sõlmitud Lepingu täitmine pidi

lõppema 31.12.2023, on olnud teada hiljemalt alates Lepingu sõlmimisest.

1.8. Eelmise riigihanke raames juhtis vaidlustaja korduvalt tähelepanu vigadele RHAD-s, mille

Hankija 1 jooksvalt parandas.

1.9. Vaidlustaja ja ERAA esitasid Eelmisel riigihankel pakkumused 21.11.2023 ning Hankijal 1 oli

võimalik Eelmine riigihange lõpuni viia 5 nädala jooksul. Kuid Hankija 2 asus tegevusega

viivitama, esitas esmakordselt alles 08.12.2023 ehk sisuliselt 3 nädalat pärast pakkumuste

esitamist vaidlustajale esimese küsimuse ja täiendava dokumendi nõude seoses teenuse

pakkumisega eri maakonnakeskustes. Eelmisest päringust alles 12 päeva möödudes

20.12.2023 heitis Hankija 2 vaidlustajale ette (vaidlustaja hinnangul täiesti põhjendamatult ja

alusetult) põhjendamatult madalat pakkumust ja palus vaidlustaja selgitusi. Alles 03.01.2024

ehk ajal, mil RHAD järgi oleks pidanud olema sõlmitud hankeleping, päris Hankija 2 vaidlustaja

pakkumuses esitatud vastustavate isikute diplomite koopiaid, kuigi neid hankija RHAD

kontekstis koos pakkumusega ei nõudnud. Alles 04.01.2024 tegi hankija otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise kohta. 05.01.2024 tegi hankija ettepaneku pakkumuste jõusoleku

tähtaja pikendamiseks. Kogunisti 8 nädalat pärast pakkumuste esitamist (!) 12.01.2024 asus

hankija pärima ning nõudma täiendavate dokumentide esitamist vaidlustaja rahvusvahelise

kogemuse kohta. 17.01.2024 päris hankija täiendavalt vaidlustaja rahvusvahelise kogemuse

kohta ja ühe vastutava isiku töökogemuse kohta. Sellele järgnes hankija poolt u 3-nädalane

tegevusetus – Eelmise riigihanke raames ei tehtud mitte ühtegi toimingut.

1.10. 06.02.2024 tunnistas Hankija 2 Eelmise riigihanke kehtetuks, tuues põhjenduseks iseenda

põhjustatud asjaolu, et Eelmist riigihanget ei viidud läbi enne RHAD-s sätestatud

hankelepingu algamise aega ehk 01.01.2024. Vaidlustajal olemasoleva teabe kohaselt

oleks vaidlustaja pakkumus pidanud Eelmisel riigihankel suure tõenäosusega edukaks

osutuma.

1.11. Alles 05.06.2024 ehk 4 kuud pärast Eelmise riigihanke kehtetuks tunnistamisest kuulutas

Hankija 2 välja uue Riigihanke. Taolisele viivitusele ei ole mitte ühtegi mõistlikku

5(17)

põhjendust peale ühe turuosalise ehk ERAA soosimise. Vahepeal on Hankija 1 ja ERAA

22.12.2023 muutnud kehtivat Lepingut sisuliselt piiramata ajani ehk uue hankelepingu

jõustumiseni (vt Lisa 1 resolutsiooni p 1)), ehk Hankija 1 ja Hankija 2 viivitusega

üheaegselt täidetakse edasi ERAA-ga õigusvastaselt pikendatud Lepingut. Veelgi enam,

Riigihanke RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.51 ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1.

näeb ette uue hankelepingu jõustumise alles 01.01.2025, st ERAA saab Hankija 1 ja Hankija

2 sihipärase ja õigusvastase viivituse tõttu täita Lepingut kogunisti täiendava 1 aasta jooksul,

jätkates põhjendamatute kasumite teenimist (Lepingu kasumimarginaal aastal 2022 oli

kogunisti 28%, Lisa 4 – ERAA 2022.a Lepingu täitmise aruanne) moonutatud

konkurentsiolukorra tingimustes. Seejuures ei näe ka uue Riigihanke RHAD ette hankelepingu

perioodi edasilükkamise võimalust, kui Riigihanke menetlus peaks viibima, andes Hankijale 2

taaskordse võimaluse meelevallaks venitada Riigihanke läbiviimisega ja ka uus Riigihange

tühistada, kui selle ettenähtavad tulemid ei peaks ei peaks ERAA-d soosima. Sellisel juhul on

ette näha Lepingu meelevaldset pikendamist täiendavaks perioodiks ja konkurentsi

välistamist asjaomasel turul veelgi pikemaks ajaks. Eeltoodu tõttu soovib vaidlustaja tugineda

nii Lepingu tähtaja pikendamise (vastava hankelepingu 22.12.2023 muudatuse) tühisusele,

paludes selle tuvastamist vaidlustuskomisjonilt, kuivõrd vaidlustaja õiguste rikkumine on

seotud koostoimes nii Eelmise riigihanke läbiviimise asjaoludega, mis on vaidlustaja arvates

õigusvastaselt toimunud Lepingu muutmise tinginud, kui Riigihankel ettenähtud hankelepingu

jõustumisega alles 01.01.2025, kuigi mõistlikud põhjused hankelepingu jõustumise edasi

lükkamiseks järgmisesse aastasse puuduvad. Samuti aitab õigusvastase

konkurentsimoonutuse kestmajäämise ohule kaasa, et Riigihanke RHAD ei näe ette

hankelepingu perioodi edasilükkamise võimalust ja Hankija 2 võib Riigihanke kehtetuks

tunnistada, lükates uue hankelepingu sõlmimist uuesti edasi.

1.12. Lisaks eeltoodule rikuvad vaidlustaja õigusi Riigihankel kehtestatud hindamiskriteeriumid ja

muud tingimused, mis alljärgnevalt esitatud põhjendustel soosivad süstemaatiliselt ja

sihipäraselt ühte turuosalist ehk ERAA-d.

1.13. Vaidlustus on esitatud 5 tööpäeva enne erimenetluses pakkumuste esitamise tähtaja

saabumist ja 6 kuu jooksul Lepingu muutmise (22.12.2023) kokkuleppe sõlmimist, tähendab

tähtaegselt.

2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUED

2.1. RHAD hindamiskriteeriumid kahjustavad konkurentsi Riigihankel ega ole Riigihanke

esemega seotud

2.1.1. Vaidlustaja vaidlustab koostoimes kogu Riigihanke dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ (edaspidi Hindamiskriteeriumid), kuivõrd kriteeriumitele omistatud

osakaalud on teineteisest sõltuvad ja kriteeriumid on tervikuna põhjendamatud, Riigihanke

esemega mitteseotud ning nende kehtestamise viis viitab ilma mõistlike kahtlusteta senise

teenuseosutaja eelistamisele ja vaidlustaja eduvõimaluste süstemaatilisele ning

sihipärasele piiramisele (nö suunatud hange, vt Tabel 1 ja vaidlustuse p 1 „Asjaolud ja

vaidlustaja õiguste rikkumine“).

2.1.2. Vaidlustaja tugineb asjaolule, et hankija on asunud tulenevalt vaidlustaja pakkumuse

eelduslikust edust Eelmisel riigihankel suunama uut Riigihanget ERAA kasuks. Sellele

viitavad Eelmise riigihanke ja uue Riigihanke hindamiskriteeriumide erisused ja nende

kehtestamise viis – Riigihankel kehtestatud täiendavad piirangud on otse seotud vaidlustaja

6(17)

poolt Eelmisel riigihankel esitaud pakkumuse sisuga ning Hankija 2 ja vaidlustaja vahel

toimunud teabevahetusega. Ülevaatlikkuse huvides esitab vaidlustaja oma väited ja

põhjendused alloleva tabelina.

Tabel 1 - ERAA süsteemse eelistamise kohta Riigihankel

Hindamiskriteerium Osakaal (p)/

tingimuse sõnastus Eelmisel riigihankel

Osakaal (p)/

tingimuse sõnastus Riigihankel

Konkurentsi kahjustav lisatingimus/muudat us Riigihankel

Seos Eelmise riigihanke asjaoludega ja Eelmisel riigihankel vaidlustajale esitatud päringutega hindamiskriteeriumide täitmisel

Teenuste hind 40/

Teenuste hinnana võetakse arvesse pakkujate esitatud "Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2024-2028 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vormi" punktis 1 TULUD 10. veeru viimasel real toodud dokumentide andmise eest saadava tasu prognooside

kogusummat 5 aasta kohta

(käibemaksuta).

40/

Teenuste hinnana võetakse arvesse pakkujate esitatud "Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025- 2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vormi" punktis 1 TULUD 10. veeru viimasel real toodud dokumentide andmise eest saadava tasu prognooside kogusummat 5 aasta kohta (käibemaksuta).

Tõsteti muude kriteeriumide osakaalu, mitte hinnakriteeriumi osakaalu, kuna vaidlustaja pakkus ERAA-st madalamat hinda.

Lisa 5 – hankija päring pakkumuse maksumuse kohta ja vaidlustaja vastus. Hankija 2 püüdis vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendamatust ette heita, kuid vaidlustaja põhjendused ei võimaldanud pakkumust tagasi lükata.

Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel

14/

Pakkuja eelnevad kogemused (enne käesoleva hanketeate avaldamist) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avaliku halduse lepingu täitmisel.

18/

Pakkuja eelnevad kogemused enne käesoleva riigihanke hanketeate avaldamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingu täitmisel; osakaal: 12p

Pakkuja käsutuses on töötaja, kes on täitnud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingust tulenevaid ülesandeid viimase 5 aasta jooksul vähemalt 1- aastasel perioodil; osakaal 6 p

Lisaks pakkuja vastavale kogemusele nõuab hankija kvaliteedipunktide saamiseks pakkuja töötaja kogemust riigi või KOV-i avaliku ülesande täitmisel.

Vaidlustaja vastas Eelmisel riigihankel nimetatud hindamiskriteeriumile, kuid hankija kehtestas nüüd uue lisatingimuse, mille kohaselt väärtuspunktid omistatakse suures osas (6p) töötaja eest, kes on viimase 5 aasta jooksul avaliku võimu ülesannet täitnud; Vaidlustaja täitis halduslepingut aastatel 2006-2011 (Lisa 6), st töötaja kuni 5-aastase kogemuse lisanõue piirab vaidlustaja eduvõimalusi võrreldes konkurendiga ja võrreldes Eelmise riigihankega.

Kriteeriumi osakaalu on suurendatud, andes eelise konkurendile.

Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi

10/

Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi kuulumisel autovedude valdkonnaga seotud rahvusvahelisse organisatsiooni või osalemisel autovedude valdkonnaga seotud

12/

Pakkuja peab olema: 1. riigihanke algamisele eelneva viimase 15 aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) aasta kuulunud

Lisatingimusena on hankija kehtestanud, et rahvusvaheline kogemus peab olema vähemalt 1-aastane ja saadud viimase 15 aasta jooksul ning

Hankija nõudis rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskirja Eelmisel riigihankel vaidlustajale saadetud päringus (Lisa 7), vaidlustaja selgitas, et

7(17)

rahvusvahelise organisatsiooni töös.

veonduse korralduse valdkonnaga seotud rahvusvahelise organisatsiooni liikmeskonda või 2. riigihanke algamisele eelneva viimase 15 aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) aasta osalenud rahvusvahelise organisatsiooni veonduse korralduse valdkonnaga seotud töös. Kogemust tuleb tõendada rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskirjaga.

selle kohta tuleb esitada rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskiri.

sellise lisatingimuse seadmine pole põhjendatud ja hankijal tuleb kontrollida vastavust hanketingimusele vaidlustaja esitatud sisulistest tõenditest lähtuvalt; Nüüd on hankija piiranud vaidlustaja võimalust edule (i) organisatsiooni kinnistukirja nõude sätestamisega ning (ii) kahe ajalise kriteeriumi sätestamisega rahvusvahelise organisatsiooni töös osalemisel. Kriteeriumi osakaalu on suurendatud, andes eelise konkurendile.

Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja kogemused

18/

Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute (2 vastutavat isikut) haridus ja kogemused (maksimaalne 18 väärtuspunkti).

Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute:

a) autotranspordi- või logistika alane kõrgharidus mõlema vastutava isiku puhul annab 8 väärtuspunkti (ühe puhul annab 4 väärtuspunkti);

b) 3 viimase aasta jooksul tegutsemine veokorraldajana/veokorraldusjuhina või autovedu korraldavate vedajate koolitamisel haldusülesandes loetletud valdkondades mõlema vastutava isiku puhul annab 6 väärtuspunkti (ühe puhul annab 3 väärtuspunkti);

c) kogemused 2 viimase aasta jooksul töötamisel vähemalt ühe riikliku elektroonilise registriga (näiteks majandustegevuse register MTR, vms) annab mõlema vastutava isiku puhul kokku 4 väärtuspunkti (ühe puhul annab 2 väärtuspunkti).

21/

Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute (2 vastutavat isikut) haridus ja töökogemused (maksimaalne 21 väärtuspunkti).

a) transpordi- või logistika alane omandatud kõrgharidus mõlema vastutava isiku puhul annab 10 väärtuspunkti (ühe puhul annab 5 väärtuspunkti);

b) tegutsemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 nimetatud veokorraldajana või autoveoseaduse § 7 lõikes 8 või ühistranspordiseaduse § 42 lõikes 2

nimetatud veokorraldusjuhina enne käesoleva riigihanke hanketeate avaldamist viimase 10 aasta jooksul vähemalt 1 aasta või tegutsemine autovedu korraldavate vedajate koolitajana käesoleva

hanke tehnilises kirjelduses nimetatud õigusaktide

Lisatingimusena peab vastutav vastama täiendavale tingimusele: kui Eelmise riigihanke kriteeriumi järgi piisas, kui vastutav isik on sisuliselt täitnud veokorraldaja ülesandeid, siis nüüd Riigihankel nõuab hankija, et vastutav töötaja oleks kontrolliperioodil omanud ka vastavat MTR-i registreeringut. MTR-i registreering ei ole asjakohane kogemuse tõendamisel, sest veokorraldaja pädevuse kohta vastava MTR-i registreeringu olemasolu ei ole hankelepingu täitmisel asjakohane ega nõutav, st Riigihankel kehtestatud täiendav piirang ei ole seotud Riigihanke esemega.

Vaidlustaja esitas Riigihankel vastutavaks isikuks Henri Pokk-i, kes omab vastavat veokorraldajana töötamise sisulist kogemust, kuid vastaval perioodil oli AS-is GoBus registrijärgseks vastutavaks isikuks teine isik, kelle asendajana ja otseses alluvuses vastustaja spetsialist töötas. Vastavat asjaolu on vaidlustaja Eelmise riigihanke menetluses tõendanud ning hankija ka täiendavalt uurinud (Lisad 8 ja 9). Arvestades vaidlustaja Riigihankel esitatud pakkumuse ja täiendavate selgituste ja tõendite sisu, on hankija uuel Riigihankel välistanud vaidlustaja ülesantud vastutava isiku pädevusele tuginemise, karmistades nõudeid ja piirates vaidlustaja eduvõimalusi Riigihankel. Kriteeriumile on antud ka varasemast kõrgem osakaal, andes täiendava eelise konkurendile.

Tegutsemine koolitajana 1-aasta jooksul on kriteeriumina ebaselge, soosides läbipaistmatust ja tuues kaasa

8(17)

valdkonnas viimase 10 aasta jooksul vähemalt 1 aasta mõlema vastutava isiku puhul annab 6 väärtuspunkti (ühe puhul annab 3 väärtuspunkti).

c) vähemalt 1- aastane töökogemus vähemalt ühe riikliku elektroonilise registriga viimase 5 aasta jooksul annab mõlema vastutava isiku puhul kokku 5 väärtuspunkti (ühe puhul annab 2,5 väärtuspunkti).

Veokorraldaja ja veokorraldusjuhina tegutsemise kogemust kontrollib hankija vastava registri registreeringu alusel.

meelevaldsuse ohu Riigihankel.

Töötajate oskused ja kogemused

9/

Teenust osutavate vähemalt 2 töötaja oskused ja kogemused (maksimaalne 12 väärtuspunkti).

Teenust osutavate vähemalt 2 töötaja oskused ja kogemused (maksimaalne 12 väärtuspunkti):

a) inglise keele oskus suhtlustasemel annab 3 väärtuspunkti,

b) vene keele oskus suhtlustasemel annab 4 väärtuspunkti,

c) vähemalt 3-aastane eelnev kogemus (käesoleva hanketeate avaldamisest) klientide teenindamisel annab 2 väärtuspunkti,

d) kogemused 2 viimase aasta jooksul (käesoleva hanketeate avaldamisest) töötamisel vähemalt ühe riikliku elektroonilise registriga (näiteks MTR) annab 3 väärtuspunkti;

12/

Teenust osutavate vähemalt 3 töötaja töökogemused (maksimaalne 9 väärtuspunkti).

a) vähemalt 3-aastane töökogemus enne käesoleva riigihanke hanketeate avaldamist klientide teenindamisel annab 3 töötaja puhul kokku 6 väärtuspunkti (ühe töötaja puhul annab 2 väärtuspunkti),

b) tööalased kogemused enne käesoleva riigihanke hanketeate avaldamist kokku vähemalt 1- aasta vähemalt ühe riikliku elektroonilise registriga viimase 5 aasta jooksul annab 3 töötaja puhul kokku 3 väärtuspunkti (ühe puhul annab 1 väärtuspunkti).

Hankeobjekt ei ole muutunud, kuid võrreldes Eelmise riigihankega on lisandunud on ühe täiendava töötaja nõue, soosides konkurenti, kes täidab kehtivat hankelepingut ning kellel on töötajate rakendamine praktiliselt lihtsam (e- äriregistri andmetel on ERAA-l kehtivalt 14 töölepingulist töötajat). Hankija ei ole põhjendanud, millest (muust kui ERAA eelistamise soovist) on tingitud ühe täiendava töötaja nõue hindamisel.

Selguse huvides - Eelmise riigihanke keelenõuded on viidud vastavustingimustess e (st töötajatele esitatavate nõuete kergendamist pole toimunud).

Eelmisel riigihankel ei olnud vaidlustajal kriteeriumi täitmisega probleeme, seega kriteeriumit (vaidlustaja arvates meelevaldselt) karmistati, lisades täiendava töötaja nõude. Samas hankelepingu regulatsioon ja maht ning hanke ese pole muutunud, st 3 töötaja kriteeriumil puudub seos hanke esemega. Kriteeriumi osakaal on suurenenud, andes täiendava eelise hankelepingut praegu täitvale konkurendile.

Tööalaste kogemuste omandamine 1-aasta jooksul on kriteeriumina ebaselge, soosides läbipaistmatust ja tuues kaasa meelevaldsuse ohu Riigihankel.

Hankija hindab pakkuja suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus

6/

Pakkuja suutlikkus osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti

0/

-

Vaidlustaja kinnitas ja tõendas Eelmisel riigihankel suutlikkust osutada teenust kõigis maakonnakeskustes. Vaidlustajal on infot, et vastavas

Hankija püüdis vaidlustaja suutlikkust maakonnakeskustes teenust osutada kahtluse alla seada töötajate töögraafikute kohta esitatud päringus, milles

9(17)

asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes

maakonnakeskustes tehnilises kirjelduses toodud tingimustel.

- Maksimaalse arvu ehk 6 väärtuspunkti saab pakkuja, kes on suuteline osutama halduslepingust tulenevaid teenuseid (v.a. tegevusloa andmine) enima arvuga asukohtades Eestis lisaks Tallinnale ja Tartule. Suuruselt järgmise asukohtade arvuga pakkuja saab proportsionaalselt vähem väärtuspunkte.

kriteeriumis ei esitanud konkurent võrdväärset pakkumust, mis suure tõenäosusega (koostoimes hinnakriteeriumi ja kõikide teiste kriteeriumide täitmisega vaidlustaja poolt) oleks pidanud kaasa tooma vaidlustaja edu Eelmisel riigihankel.

esitatud kahtlused vaidlustaja kõrvaldas (Lisa 10); Ka hankija täiendavad kahtlused seoses teenuse hinnaga on vaidlustaja kõrvaldanud (vt ülal Lisa 5). Kuna suure tõenäosusega oleks see kriteerium toonud vaidlustajale kaasa edu Eelmisel riigihankel, on hankija kriteeriumi Riigihankelt välja jätnud, taaskord seega soodustades konkurenti.

Samuti soosib kriteeriumist loobumine konkurenti, sest Riigihanke vastavustingimustes on nõutud teenuste osutamist Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus asuvad ERAA teenuse osutamise kohad, täiendavate kohtade eest enam hindepunkte ei anta, sest ERAA-le pole see soodne. Hankija on niisiis loobunud teenuse regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist, mis soosib teenuse adressaate ja vastava 6 hindepunkti arvelt suurendatud nende kriteeriumide osakaalusid, mis selgelt soosivad senist teenusepakkujat (vt ülal).

2.1.3. Tabelis 1 toodud asjaoludest ja põhjendustest tuleneb, et hankija on asunud võrreldes

eelmise riigihankega Riigihankel hindamiskriteeriume kallutama ERAA-le soodsas ja

vaidlustajale kahjulikus suunas, seejuures eriti ilmekalt tuleb esile, et piirama on hakatud

vaidlustaja eduvõimalusi just nende kriteeriumide juures, kus hankija püüdis edutult leida

võimalusi vaidlustaja pakkumusele kvaliteedipunkte mitte anda ja milles ERAA-l ei

õnnestunud oma eeliseid maksma panna. Selgse huvides, Hankija 2 tunnistas mõlemad

pakkumused eelmisel Riigihankel vastavaks ega tagastanud vaidlustaja pakkumust

põhjendamatult madalana. Kuigi hankija ei avaldanud hindamise tulemusi, vaid tunnistas

Eelmise riigihanke kehtetuks, on vaidlustajale teada, vaidlustaja pakkumus oleks osutunud

Eelmisel riigihankel edukaks. See on ka põhjus, miks Hankija 2 on asunud Riigihankel

vaidlustaja eduvõimalusi sihipäraselt ja õigusvastaselt piirama. Ülaltoodud põhjendustel on

Hindamiskriteeriumid, millega ilmselgelt eelistatakse Hankijaga 2 kehtivat lepingut omavat

MTÜ-d ja välistatakse tõeline konkurents hankel, diskrimineerivad ja vastuolus RHS-iga.

Euroopa Kohus on 10.05.2012 otsuses nr C-368/10 (p 85) rõhutanud hindamiskriteeriumide

juures mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete tähtsust ning selgitanud, et

hindamine peab saama toimuda tõelise konkurentsi tingimustes. Need tingimused ei ole

Riigihankel täidetud. Eri hindamiskriteeriumide õigusvastasust põhjendab vaidlustaja lisaks

alljärgnevalt.

10(17)

2.1.4. Teenuste hind. Lisaks Tabelis 1 toodud põhjendustele ERAA süstemaatilise soosimise

kohta, on Hindamiskriteeriumid kriteeriumi osas „Teenuse hind“ koostoimes RHAD

dokumendiga „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-

2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“ ning RHAD dokumendi

„Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p-ga 1.45 ja Halduslepingu projekti (edaspidi HLP) p-ga

3.4. õigusvastased, kuna RHAD juhised pakkumuse hinnastamise kohta on ebaselged,

kahjustades Riigihanke läbipaistvust ja pakkujate võrdset kohtlemist. Samuti võimaldab TK

ja HLP hankelepingu maksumust muuta ebamääraselt sõnastatud ja läbipaistmatul moel,

kahjustades sedasi läbipaistvust ja võrdset kohtlemist ning pakkumuste võrreldavust.

HLP p 3.4. sätestab: „Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumentide väljastamise hulk, vorm,

menetluskord, lõivumäär ja sellele vastav teenuse tasu võib Lepingu kehtivusaja jooksul

muutuda, kui toimuvad muudatused asjaomastes õigusaktides või üldises

majanduskeskkonnas, mis otseselt mõjutavad Lepinguga seotud toiminguid. Juhul kui

eeltoodud muutused mõjutavad oluliselt MTÜ Lepingu täitmise ülesannetega seotud

finantstasakaalu ning vastavalt MTÜ tegevuse kohta pakkumuses esitatud tulemi

prognoosi, võib Lepingu pool algatada Lepingus sätestatud hüvitiste või tasude

ülevaatamist, vastavalt kas tasude suurendamiseks või vähendamiseks. Tasusid ei

suurendata ning muid lepingulisi hüvitisi ei maksta, kui MTÜ lepingulise tegevuse negatiivne

finantstulem on põhjustatud MTÜ enda majandustegevuse, juhtimisotsuste või riigihankes

madala maksumusega tehtud pakkumuse mõjul ja tulemusena.“ Hankelepingu maksumuse

muutmise ühelt poolt sisuliselt piiramatud võimalused ning teiselt poolt täiesti ebamäärased

alused toovad kaasa selle, et pakkumuse hindamisel arvesse võetav näitaja „Teenuste hind“

ei oma hankelepingu tegeliku maksumuse seisukohalt tähendust, kuna tegelik maksumus

võib kujuneda hankelepingu täitmise käigus täiesti ebamäärastel asjaoludel, st seos

hindamiskriteeriumi ning hankelepingu majandusliku soodsuse vahel muutub olematuks või

vähemasti läbipaistmatuks ja kontrollimatuks. Vaidlustajale jääb ebaselgeks, mis on

teenuste hinna kriteeriumi mõte, kui see ei määra teenuse tegelikku hinda, mis jääb HLP

kohaselt HLP poolte määrata, peaasi, et „pakkumusejärgne tulem“ jääks samaks.

Pakkumusejärgne tulem jääbki samaks, kui kasvavad nii tulud kui kulud, kuid

hankelepingu soodsus hankijale väheneb hankelepingu maksumuse suurenemisega.

Teenuste hinna kriteeriumis aga pakkumusejärgse tulemi näitajat (vt RHAD dokument

„Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava

tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“, p 3 „Tulem“) ei arvestata. Ebaselge on ka

see, milliste kriteeriumite ja reeglite alusel hinnatakse lepingu täitmisel MTÜ enda

majandustegevusest või juhtimisotsustest tulenevaid tulemi muutuseid. Riigihankel võib

madalama hinna alusel edukaks osutuda üks pakkuja, samas kuna hankelepingu

maksumuse muutmiseks on antud sisuliselt piiramatud ja äärmiselt ebamääraselt

reguleeritud võimalused, siis hankelepingu tegelik maksumus võib kujuneda lepingupoolte

läbirääkimiste tulemusel konkurendi pakutust kallimaks, muutes konkurentsi Riigihankel

üksnes näiliseks. Vaidlustaja hinnangul ei vasta hindamiskriteerium koostoimes HLP p-ga

3.4. ja vastava TK p-ga 1.45. riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse

kohtlemise põhimõtetele, soodustades hankija meelevalla ohtu, hankelepingu tingimuste

määramist läbirääkimiste teel ning kahjustades selliselt konkurentsi.

Teenuste hinna määramise aluseks olev RHAD dokument „Pakkumuse kogumaksumuse ja

dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi

esitamise vorm“ (edaspidi Vorm) on samuti eksitav, soodustab pakkumuste võrreldamatust

ja Riigihanke läbipaistmatust. Hankija on teenuste hinna arvestamiseks Vormi veerus 1

pakkujatele ette andnud väljastatavate dokumentide ühikute prognoosid. Samas ei reguleeri

11(17)

RHAD, kas nimetatud ühikud on ka pakkujatele teenuste maksumuse arvestamisel siduvad,

põhjustades olukorra, kus pakkujad võivad RHAD-d erinevalt mõista ja hankele ei laeku

võrreldavaid pakkumusi. Vaidlustaja on leidnud Vormis veeru 1 aluseks olevatest teenuste

osutamise arvu andmetes ka olulisi ebatäpsusi. Näiteks on veeru 1 real 1 avaldatud

veoseveo lubade arvuks määratud 350 ühikut, kuid Eelmisel riigihankel avaldatud statistiliste

näitajate pinnalt saab järeldada, et 2019-2022 statistika alusel on vastav keskmine arv 400

ühikut. Samuti veeru 1 real 6 nähtub, et hankija arvestab kahepoolse veoloa arvuks 20 000

ühikut, kuid tegelikult nähtub ERAA 2022.a (ehk värskeima avaliku aruande alusel, vt Lisa

4), et vastav aastane ühikute arv on oluliselt erinev – 37 000 (!) ehk ligi kahekordne Vormil

avaldatust. Seega hankija avaldab Vormil eksitavat teavet vähemalt ülalviidatud asjaoludes,

mis on olulised teenuste hinnastamisel ja lõppastmes eduka pakkumuse väljaselgitamisel.

Vaidlustajale ei ole teada, kas alusandmed on ka muus osas ekslikud või eksitavad, kuid

arvestades, et ERAA omab kehtivat Lepingut ning sellega seoses teenuste hinnastamiseks

vajalikku infot, asetab see pakkujad faktiliselt ebavõrdsesse positsiooni. RHAD eksitav

iseloom ja tingimuste ebaselgus suurendab Riigihankel meelevaldsuse ohtu, eriti

arvestades, et varasemalt on ERAA-d süstemaatiliselt soositud.

2.1.5. Varasemate haldusülesannete täitmine. Lisaks Tabelis 1 kajastatud ja Riigihankel seoses

avaliku ülesande täitmise varasema kogemusega kehtestatud lisapiirangu (töötaja vastav

varasem 1-aastane kogemus viimase 5 aasta jooksul) põhjendamatusele ja suunatusele ühe

turuosalise soosimisele, on tingimus vaidlustaja hinnangul tervikuna põhjendamatu.

Vaidlustaja juhib tähelepanu, et pakkuja varasema kogemuse hindamine iseloomustab

pakkujat, mitte pakkumust, mis põhimõtteliselt ei saa olla pakkumuse majandusliku

soodsuse hindamise aluseks (sama kehtib muuseas Hindamiskriteeriumides kehtestatud

pakkuja rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse kriteeriumi kohta). Pakkumuse

majandusliku soodsuse kriteeriumina saab esitada tingimusi hankelepingu täitmisel vahetult

osalevatele spetsialistidele (vt RHS § 85 lg 8 p 3), mitte pakkuja isikule. Vastavast

hindamiskriteeriumist ei nähtu, et pakkuja hinnatakse pakkuja töötaja kogemust, kes vahetult

hankelepingu täitmisel osaleb. Lisaks ei ole mistahes suvalise avaliku ülesande või

halduslepingu täitmine tingimata seotud Riigihanke esemeks oleva halduslepingu täitmise

kvaliteediga. Ei ole aru saada, kuidas nt halduslepingu alusel raamatukogu pidamine ja selle

lepingu täitmisel osalemine (nt raamatukogu hoidjana) peaks aitama kaasa hanke esemeks

oleva veolubade väljastamise ülesande kvaliteetsemale täitmisele.

2.1.6. Rahvusvahelise organisatsiooni kogemus. Lisaks Tabelis 1 toodud põhjendustele ei ole

Hindamiskriteeriumites kehtestatud rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisuse kogemus

ja/või pakkuja kogemus rahvusvahelise organisatsiooni töös osalemisel seotud pakkumuse

soodsusega (vt p 2.1.5. põhjendused), vaid kriteerium puudutab pakkujat. Hankelepingu

esemeks ei ole Eesti riigi esindamine rahvusvahelises organisatsioonis, mh puudub vastava

avaliku ülesande eraõiguslikule isikule üleandmiseks seaduses sätestatud volitusnorm ja

ülesande halduslepinguline üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule oleks

põhimõtteliselt õigusvastane.

HLP ega TK ei näe ette, et asjaomane MTÜ peaks hankelepingu täitmisel osalema

rahvusvahelises organisatsioonis organisatsiooni liikme või liikme esindaja pädevuses

ega üldsegi osalema otse rahvusvahelise organisatsiooni töös. HLP p 2.35. ja vastava TK

p 1.35. järgi kaasab Hankija 2 MTÜ autovedu reguleerivatest välislepingutest tulenevate

ühiskomisjonide nõupidamiste korraldamisse ja kaasab MTÜ esindajaid nimetatud

komisjonide töösse, sh ka väljaspool Eestit. TK p 1.47 sätestab, et aastas toimub ligikaudu

10 rahvusvahelist nõupidamist (sh väljaspool Eestit) ja ligikaudu 5 Hankija 2 või

12(17)

Transpordiameti autokaubaveo komisjoni nõupidamist, mille töösse ja korraldamisse

kaasatakse ka MTÜ esindajaid. Samuti hõlmab HLP sisuliselt administratiivfunktsiooni

CEMT-i aastase ja lühiajalise kehtivusajaga veolubade andmise kohta informatsiooni

edastamisel CEMT-i sekretariaadile (RHAD-le on lisatud vastava infoedastuse vormid,

RHAD lisad 3 ja 4). Seega tegelikult ei anta halduslepinguga üle riigi esindamise

funktsiooni rahvusvahelises organisatsioonis, vaid MTÜ aitab riigil täita ülesandeid

vastava rahvusvahelise koostöö korraldamisel, olles tegevustesse kaasatud, st

omamata iseseisvat otsustus- ja tegevuspädevust ja täites sisuliselt administratiiv- ja

tugifunktsiooni, sh edastades Riigihankel kehtestatud vormide kohast aruandlust. Ka

rahvusvahelise organisatsiooni tegevuses (mitteliikmena) osalemise kriteerium pole

Riigihanke esemega seotud, sest HLP kohaselt ei osale MTÜ rahvusvahelise

organisatsiooni tegevustes enda nimel, vaid ministeeriumi juhtimisel ja viimase

tegevustesse kaasatuna. Seetõttu on tervikuna asjakohatu autoveoalaste dokumentide

väljastamisel hinnata nii rahvusvahelise organisatsiooni kuuluvust kui selle tegevuses

osalemist.

Ka asjaomase hindamiskriteeriumi osakaal on selgelt üle paisutatud (12 p 100-st). 10-l

rahvusvahelisel ja 5-l riigisisesel nõupidamises osalemine, seejuures mitte riigi esindajana

vaid korraldusse kaasatud tugifunktsiooni täitjana, on võrreldes Riigihanke esemeks oleva

põhifunktsiooniga ehk lubade väljastamisega marginaalne: vt Lisa 4 - ERAA lähetuskulud

moodustasid 0,7% Lepingu täitmise kuludest 2022.aastal, hindamiskriteeriumi osakaal on

aga 12%. Vaidlustaja kahtleb, et CEMT-i lubadega seotud aruandluskohustuse (kui selgelt

tugifunktsiooni) täitmine moodustab Riigihanke esemest märkimisväärset osakaalu, vaid

pigem on seegi marginaalne (alla 1%). Seega Riigihankel kehtestatud

hindamiskriteeriumides on rahvusvahelises organisatsioonis osalemise kriteeriumi osakaal

selgelt ülehinnatud ja ebaproportsionaalne hankelepingu eseme suhtes, soosides

põhjendamatult ERAA-d. Vaidlustaja hinnangul ei ole võimalik HLP-st, TK-st ja muudest

dokumentidest järeldada, et vastav rahvusvahelise organisatsiooni tegevusega seotud

mõõde (seegi üksnes kaudne) ületaks 3% HBL mahust.

2.1.7. Põhjendamatult piirav on organisatsiooni kinnituse nõue, sest hankija ega pakkuja ei saa

panna kohustusi kolmandatele osapooltele, mistahes kinnituskirjade väljastamine on aga

eriliselt raskendatud seoses Riigihanke korraldamise perioodiga (suvi, puhkuste aeg,

jaanipäev/midsummer) ja Riigihankel kehtestatud lühikese pakkumuste esitamise tähtajaga

(23 p). Hankijal on võimalik kogemust ka ise sisuliselt kontrollida ning võimaldada pakkujal

vastavate sisuliste tõendite esitamist. Kinnituse nõue on selgelt ebaproportsionaalne ning

ühte turuosalist soosiv, samuti pole kinnituse esitamine võimalik, kui rahvusvaheline

organisatsioon on tegevuse lõpetanud. Ka viitab kogemuse ajaline piirang 15 aastat

pakkujate diskrimineerimise soovile. Kui hankija on juba kehtestanud suhteliselt pika

kogemuse ajalise piirangu, jääb ebaselgeks, miks piirang on üldse kehtestatud ning miks on

aluseks võetud just 15 aastat, kui asjakohasem oleks arvestada 20 aastaga, mil Eesti ühines

Euroopa Liidu ühisturuga.

2.1.8. Vastutavate isikute haridus ja kogemused. Lisaks Tabelis 1 avaldatule, mille kohaselt on

tingimused kehtestatud vaidlustaja edulootuste kahjustamise ja Riigihanke suunamise

eesmärgil, on tingimus õigusvastane eelkõige igasuguse seose puudumise tõttu Riigihanke

esemega. RHS § 126 lg 7 alusel kohaldab hankija erimenetluses RHS §-s 85 sätestatut.

RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset

konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. HLP ega TK ega seadus ei sätesta

13(17)

nõuet, et hankelepingut peab täitma Hindamiskriteeriumide asjaomases alajaotuses

sätestatud pädevusele vastav isik. Liiati ei ole aru saada, mis on veokorraldaja registreeringu

nõue seos hankelepingu esemega. Tingimus on tervikuna, kuid eriti asjaomase registri

registreeringu nõude osas vastuolus RHS § 85 lg-ga 1 (arusaamatu, kuidas aitab nt MTR

registreering täita hankelepingut võrreldes olukorraga, kus vastutaval isikul on küll vastav

sisuline pädevus ja seda on hankijale tõendatud, kuid pole registreeringut, vt ka Tabel 1

selgitused). Samuti ei võimalda läbipaistvust ja pakkumuste võrreldavust tingimus koolitaja

tegevuse kohta 1 aasta vältel. Kriteeriumile vastab sisuliselt isik, kes on teinud ühe koolituse

referentsaasta 1. jaanuaril ja 31.detsembril, kui see, kes on koolitusi teinud igakuiselt,

iganädalaselt või igapäevaselt.

2.1.9. Töötajate oskuste ja kogemuste (3 töötaja nõude sätestamine võrreldes 2 töötajaga

Eelmisel riigihankel) ja regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi väljajätmise osas peab

vaidlustaja Tabelis 1 ja vaidlustuse p-s 2.1.3. juba esitatud põhjendusi piisavateks ja jääb

nende juurde. Regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist loobumise ainuke nähtav eesmärk

oli kahjustada vaidlustajat ja soodustada ERAA-d.

2.2. RHAD p 8 läbirääkimiste pidamise kohta on Riigihanke läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõtet rikkuv, põhjendamatu ja õigusvastane

2.2.1. RHAD p 8 näeb ette, et hankija peab pakkujatega läbirääkimisi pakkumuse sisu (mh tehnilise

kirjelduse osas) ja maksumuse ning lepingu tingimuste üle osas, mida hankija ei ole

riigihanke alusdokumentides määranud kohustuslike nõuetena (nö mittesiduvad

tingimused). RHAD-st ei tulene vähimalgi määral, mis need läbiräägitavad tingimused

on ja kuidas ning miks asub Hankija 2 läbi rääkima tehnilise kirjelduse osas ja

hankelepingu maksumuse osas. Hankelepingu maksumuse üle läbirääkimiste pidamine

kinnitab eelise andmise huvi ERAA-le, juhul kui vaidlustaja esitab maksumuselt soodsama

pakkumuse.

2.2.2. RHS § 126 lg 8 kohaselt, kui hankija korraldab eriteenuste erimenetluse konkurentsipõhise

läbirääkimistega hankemenetlusena, kohaldab ta vastava menetluse kohta sätestatud

korda. RHS § 48 lg 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada konkurentsipõhise

läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogina, kui riigihanke eeldatav

maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; kõik avatud või piiratud

hankemenetluse käigus esitatud pakkumused olid vastuvõetamatud; hankija ei ole

objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi

vastavalt käesoleva RHS §-des 87 ja 88 sätestatule; hankelepingu esemeks olevate asjade,

teenuste või ehitustööde olemus, keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised

asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega,

et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena; hankelepingu ese

hõlmab projekteerimisteenuse tellimist või innovaatiliste lahenduste väljatöötamist või

hankija vajadusi ei saa rahuldada turul olemasolevate lahenduste kohandamisega.

Vaidlustajale ei ole teada ühtegi nimetatud asjaoludest, mis läbirääkimiste pidamist

õigustaksid. Samuti arvestades RHAD spetsiifikat, sh et Riigihanke esemeks olev

teenus on detailselt reguleeritud õigusaktides, jääb äärmiselt ebaselgeks, milles võib

seisneda läbirääkimiste ese hankemenetluses. Riigihangete korraldamisel tuleb hankijal

lähtuda nii läbipaistvuse ja kontrollitavuse kui võrdse kohtlemise põhimõtetest. Igasugused

ebamääraselt piiritletud läbirääkimiste võimalused, sh läbirääkimiste sisu varjamine

hankemenetluses osalejate vahel, rikub viidatud põhimõtteid.

2.3. RHAD osas, milles see ei näe ette hankelepingu täitmise algusaja edasi lükkamist

juhuks, kui hankijal ei õnnestu enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi

14(17)

viia ja hankelepingut sõlmida, on vaidlustuse p-s 1 kirjeldatud asjaoludel hankija

meelevalda soodustav ja vastuolus RHS üldpõhimõtetega

2.3.1. Vaidlustaja on põhjendanud, kuidas koostoimes Eelmise riigihanke kehtetuks

tunnistamisega ja Riigihankel vaidlustajat piiravate täiendavate tingimuste kehtestamisega

on vaidlustajal tekkinud kahtlus, et hankija võib püüda sarnaselt Eelmisele riigihankele ka

uut Riigihanget venitada ja oma tegevusetuse ja viivituse tõttu vajadusel kehtetuks

tunnistada, kui võib ette näha, et Riigihanke tulemus hankijat ei rahulda. Vaidlustaja on

piisavalt põhjendanud aluseid veendumuseks, et hankija tegevus viitab ERAA

soodustamisele. Seda kummalisem näib asjaolu, et pärast Eelmise riigihanke kogemust, kus

hange tuli kehtetuks tunnistada, sest Eelmise riigihanke tingimused ei näinud ette

hankelepingu täitmise tähtaja edasilükkamist (Lisa 11), pole hankija rakendanud piisavalt

hoolsust, et taolise riski korduvat realiseerumist vältida.

2.3.2. Isegi kui vaidlustaja poolt seoses Eelmise riigihanke ja Riigihanke suunamise etteheitega

esile toodud asjaolud on juhuslikud ja hankijal vastavad õigusvastased kavatsused

puuduvad, tuleks vaidlustuses toodud asjaoludel hoolsast hankijast eeldada, et ta püüab

uuel Riigihankel vältida hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajaduse riski korduvat

realiseerumist. Vastavalt RHS § 3 lg-le 1 peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema

läbipaistvalt ja kontrollitavalt ja p 5 kohaselt viima hankemenetluse läbi mõistliku aja jooksul.

Lisaks kohaldub hankijale haldusmenetluse üldpõhimõtetest tulenev kohustus viia menetlust

läbi isikuid võimalikult vähe koormaval viisil. Hankemenetlus peab olema läbipaistev ja

kontrollitav, aga ka näima sellisena, seega Eelmise riigihanke nurjumist arvestades tuleks

hankijal Riigihanke uut kehtetuks tunnistamist vältida. See põhjustaks ka hankelepingu

sõlmimise täiendava viibimise ja asjatuid kulutusi ning ebamugavusi pakkujatele.

2.4. Halduslepingu jõustumise põhjendamatult pikk edasi lükkamine annab

ebaseadusliku eelise ERAA-le

2.4.1. Vaidlust ei saa olla, et ERAA-ga sõlmitud Leping pidi lõppema 31.12.2023 ning on Hankija

1 ja Hankija 2 tegevusetuse ja viivituse tõttu seni sõlmimata. Hankija 2 on pikendanud

Lepingut ajalist piirangut seadmata kuni uue halduslepingu jõustumiseni. Pärast Eelmise

riigihanke kehtetuks tunnistamist oli hankija tegevusetu 4 kuud, nüüd lükatakse 05.06.2024

avaldatud Riigihankel, mis oleks võimalik läbi viia maksimaalselt 3-4 kuuga (kui hankija 2

väldib meelevaldseid otsuseid ja Riigihanke suunamist ega kutsu oma tegevusega esile

asjatuid vaidlustusi), lükatakse hankelepingu jõustumine 6 kuud edasi. Sisuliselt põlistab

Hankija 2 niimoodi õigusvastast olukorda, kus ERAA täidab terve aasta jooksul Lepingut

edasi (kuigi uue halduslepingu sõlmimiseks oleks pidanud riigihange läbi viidama hiljemalt

2023. aasta lõpuks) ja teenib õigusvastaselt moonutatud konkurentsiolukorras 28%-list

kasumit. Seejuures esineb vaidlustuse p-s 2.3. nimetatud põhjendustel risk, et konkurentsi

kahjustav olukord jätkub ka pikemalt.

2.4.2. Eeltoodust tulenevalt oleks konkurentsi kahjustamise vältimiseks ainuõige, kui hankija seoks

uue halduslepingu jõustumise aja Riigihanke lõppemise ja uue halduslepingu sõlmimisega,

mitte ei lükkaks halduslepingu jõustumist juba niigi toimunud viivituse ja tegevusetuse

asjaoludel veel 6 kuud edasi.

2.4.3. Vaidlustaja põhjendab täiendavalt, et TK p-s 1.51. toodud halduslepingu jõustumise edasi

lükkamise kaalutlused on põhjendamatud, valed või asjakohatud.

2.4.4. Esiteks ei ole halduslepingu jõustumise algusaega õige põhjendada ERAA-l väidetavalt

tekkinid ootusega, et ta saab täita lepingut kuni 31.12.2024 (TK p 1.51.1)). TK väide on vale,

Lepingut ei ole pikendatud kuni 31.12.2024. Vaidlustuse lisa 1 resolutsiooni p 1) kohaselt

15(17)

on Lepingut pikendatud järgmiselt sätestatud tähtajani: „Leping […] kehtib […] uue

halduslepingu sõlmimisel 2024. aasta 29. veebruarini või uue lepingu jõustumiseni või

kuni poolte Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni.“ Kuna riigi asjaomane

haldusülesanne ilmselt niipea lõpuni täidetud ei saa, on asjakohane rääkida kahest

alternatiivsest tähtajast „uue halduslepingu sõlmimisel 2024. aasta 29. veebruarini“ või „uue

lepingu jõustumiseni“. Arvestada tuleb ka, et Lepingu muutmise kokkuleppe preambulas

sisaldub hoopis eeldus, et Eelmine riigihange viiakse kahe kuu jooksul lõpuni ja selle

tulemusena sõlmitakse peagi uus leping: „halduslepingu muutmise kokkuleppe

sõlmimisel on pooltel teadmine, et halduslepingu kuni kahe kuu võrra pikendamine võib

osutuda piisavaks perioodiks, mille jooksul viiakse lõpule käimasolev hankemenetlus,

parima pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-ks aastaks

ning uue mittetulundusühinguga lepingu sõlmimise korral halduslepinguga ettenähtud

ülesannete täitmise alustamiseks.“. Seega maksimaalselt tekkis ERAA-l ootus, et ta saab

Lepingut täita kuni 29.02.2024. Edasise tähtajapikenduse kestvus sõltus juba uue lepingu

sõlmimiseks läbiviidava riigihanke kestvusest, st tegemist oli ERAA poolt Lepingu muutmise

kokkuleppe sõlmimisel võetud äririskiga. Seega Lepingu muutmise kokkuleppega on

kooskõlas, et uus haldusleping jõustub Riigihanke tulemuste selgumisel ja ooteaja

möödumisel, arvestades uue teenuseosutaja mõistlikku ettevalmistusaega, milleks

on Lepingu muutmise kokkuleppe põhjendusi arvestades peetud 15 päeva (vt Lepingu

muutmise kokkuleppe 1. leht, viimane põhjenduspunkt).

2.4.5. TK p 1.51.2) põhjendus on asjakohatu, sest ERAA osalemine CEMT-i uue süsteemi

juurutamisel ei ole hõlmatud Lepingust tulenevate ERAA kohustustega ning neid ülesandeid

saab ERAA täita sõltumata autoveoalaste dokumentide väljastamise pädevuse liikumisest

uue teenuseosutaja kätte. Ka Lepingu muutmise kokkulepe eeldas, et teenuseosutaja võib

vahetuda juba 01.03.2024. Asjakohatu, põhjendamatu ja vale on väide, et „kui veolubade

andja hanke tulemusel muutub, siis ei ole võimalik ka CEMT-i sekretariaadil ERAA-ga

testimisi jätkata“. Väitel puuduvad igasugused põhjendused, ERAA võib testimisega jätkata.

Vaidlustaja hinnangul on probleem vastupidine, et teenuse jätkuv ja süstemaatiline

sidumine ühe turuosalisega viitab hoopis konkurentsi kahjustamise ja ERAA turuseisundi

tsementeerimise eesmärgiile, mida RHS-i kontekstis õiguspäraseks pidada ei saa.

2.4.6. Samuti pole asjakohane TK p 1.52.3) põhjendus halduslepingu jõustumise edasi

lükkamisele, et CEMT-i lubade puhul minnakse üle elektroonilisele süsteemile alates

01.01.2025; uuel dokumendi andjal väidetavalt puudub teadlikkus, kuidas aruandeid täita ja

vedajad ei tea, kelle poole pöörduda. Tegemist on otsitud kaalutlustega. Esiteks, CEMT-i

lubade osakaal kujutab ERAA 2022.a aruande (vt Lisa 4) kohaselt ca 10%-list osa Lepingu

mahust, teiseks pole CEMT-i aruannete täitmine probleem, sest vastavad aruandepõhjad ja

infovahetuse viis on kehtestatud Riigihanke RHAD Lisades 3 ja 4 ja MTÜ peab olema

võimeline halduslepingut täitma ja aruandeid esitama sõltumata sellest, kas haldusleping

jõustub 01.10.2024 või 01.01.2025, kas lubade väljastamine toimub elektrooniliselt või

paberil või mõlemal viisil (TK p 1.10 ja HLP p 2.6. näeb ette, et lubade väljastamise

kohustuse täitmisel tuleb menetleda nii elektroonseid kui paberil esitatavaid taotlusi).

Kommunikatsioon vedajatega on aga vaidlustajal pidev ja haldusülesande üleminekust on

võimalik teenuse adressaate kohaselt informeerida.

2.4.7. Asjakohane ei ole ka TK p 1.51.4) kaalutlus, et kahepoolsetel veolubadel on ERAA

triipkoodid ja need triipkoodid tuleb vahetada. Hankija 2 pikendas ERAA-ga lepingut

põhjendusega, et Eelmise riigihanke läbiviimine viibib veel kahe kuu võrra, seega pidi nii

Hankija 2 kui ERAA jaoks olema teda veolubade trükkimisest ja nende raiskuminemisest

16(17)

tulev kulu (ERAA triipkoodid veolubadel) ja sellega seotud äririsk, kui teenuse osutaja

vahetub aasta keskel. Tegemist ei ole kindlasti kaalutlusega, mis õigustaks õigusvastase

konkurentsiolukorra jätkumist vaidlustuses juba korduvalt esile toodud asjaoludel ja

tingimustel.

2.5. Hankija 2 ja ERAA 22.12.2023 kokkulepe Lepingu tähtaja pikendamise kohta on

vastuolus RHS-iga ka tühine

2.5.1. Vaidlustuse p-s 2.4. esitatud põhjendustega seostub otseselt vaidlustaja veendumus, et

Hankija 2 ja ERAA vahel 22.12.2023 sõlmitud Lepingu muutmise kokkulepe (edaspidi

Lepingu muutmise kokkulepe), millega 31.12.2023 lõppema pidanud Lepingut sisuliselt

tähtajatuks pikendati, on vastuolus RHS-iga. Hankija 2 ei oleks tohtinud Lepingus nimetatud

alusel ja viisil Lepingut uut riigihanget väljakuulutamata muuta. Kuna Lepingu muutmise

kokkulepe on sõlmitud vastuolus RHS-iga (eelkõige RHS § 123 alustega), ja Lepingu

muutmise kokkuleppega on Hankija 2 ERAA-le Lepingu täitmise volitused, ilma selleks

hanketeadet avaldamata ja uut riigihanget korraldamata, uueks ja seejuures

konkreetse tähtajaga piiritlemata lepinguperioodiks üle andnud, on tegemist RHS § 121

lg 1 p 1 alusel tühise hankelepinguga (hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja

selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt RHS-ile lubatud).

2.5.2. Lepingu muutmise kokkuleppes on Hankija 2 viidanud õigusliku alusena RHS §-le 123 lg 1

p-le 3 (samalt ettevõtjalt täiendavate teenuste hankimine, mille järele on hankijal tekkinud

vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine

põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks

majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või

rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest). Viidatud õiguslik alus antud juhul ei

kohaldu, kuna selle eelduseks on, et ettevõtja vahetamine põhjustab hankijale olulist

ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik tulenevalt hankelepingu eseme spetsiifikast. Ettevõtja vahetamine ei

olnud antud juhul ebamõistlik või tehniliselt võimatu, vaid hankija rikkus

hoolduskohustust, oli tegevusetu ja viivitas. RHS § 123 lg 1 p 3 ei anna hankijale voli

hankelepingu perioodi eirata ja lihtsalt asuda hankelepinguid uue hankemenetluse

läbiviimisega viivituse ja/või tegevusetuse põhjusel pikendama. Vastav õiguslik alus on

ette nähtud hoopis teistsugusteks juhtudeks, kui tegemist on hankelepingu esemest lähtuva

vajadusega.

2.5.3. Lisaks ei ole mitte ühelgi juhul võimalik õigustada Lepingu pikendamise viisi, mille puhul

pole Lepingu ajaline kestvus konkreetse kuupäevaga piiratud. Konkreetse kuupäevaga

oli ju piiratud ka asjaomase Lepingu esialgne kehtivus. Lepingu pikendamine lahtise

tingimusega (uue hankelepingu jõustumine) määratud tähtajani ei ole põhjendatud ka

uue ettevõtja leidmiseks menetluse läbiviimise vajadusega, vaid on vastava vajaduse

suhtes ülemäärane, soodustades konkurentsi kahjustamise lõpetamise

põhjendamatut edasi lükkamist (nagu see on asjakohasel juhul toimunud). Kui hankija

oleks Lepingut pikendanud Lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise hetkel riigihanke

läbiviimiseks hinnatud vajaliku aja võrra (kaks kuud) ja näinud ette, et Leping lõppeb hiljemalt

29.02.2024, nagu nägi ette Lepingu muutmise kokkuleppe resolutiivse osa p 1) esimene

alternatiiv, oleks Riigihanke esemeks olev hankeleping tõenäoliselt juba sõlmitud ja

konkurentsi kahjustav ning ERAA-d põhjendamatult soodustav olukord lõpetatud.

2.5.4. Pole vähetähtis, et Lepingu muutmise kokkuleppe kaalutlusena on Hankija 2 välja toonud

oktoobris 2023 väljakuulutatud Eelmise riigihanke planeeritust kauema kestmise (vt Lepingu

muutmise kokkuleppe esimese lehe viimane põhjenduspunkt). Kuid Eelmine riigihange on

17(17)

Hankija 1 ja Hankija 2 minetuste tõttu kehtetuks tunnistatud. Seega Lepingut on muudetud

faktilisel alusel, mis enam ei kehti, kuid Lepingu tähtaeg vältab määramata ajani edasi.

2.5.5. Vaidlustaja palub seega vaidlustuskomisjonil Lepingu muutmise kokkuleppe tühisus

tuvastada (RHS § 197 lg 3 p 1), alternatiivselt jätta see jõusse ja seada Lepingu

muutmise kokkuleppe ja seega ka Lepingu ajalisele kehtivusele konkreetne

lõpptähtaeg (RHS § 197 lg 3 p 2). Vaidlustaja hinnangul oleks põhjendatud

lõpptähtaeg mitte hiljem kui 30.09.2024, sest selleks ajaks on mõistlikult võimalik

Riigihange läbi viia. Lõpptähtaega sätestamata on oht, et hankija jääbki uue halduslepingu

sõlmimisega viivitama ja Leping jääb vastuolus RHS-iga kehtima sisuliselt piiramata ajani

(mh ei ole hankijal motivatsiooni õigusvastane olukord lõpetada).

3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

3.1. Riigihanke peatamise taotlus. Vaidlustaja palub Riigihange RHS § 193 lg 1 alusel peatada,

kuna vastasel juhul saabub pakkumuste esitamise tähtaeg 28.06.2024 ning vaidlustaja õigus

osaleda õiguspärasel riigihankel osutub võimatuks. Antud juhul ei esine ettenähtavat

peatamist välistavat avalikku huvi, kuna ka hankija ise ei soovi uue hankelepingu täitmisega

alustada enne kui 01.01.2025.

3.2. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas

asjas Autoettevõtete Liidu lepinguline esindaja.

3.3. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus

menetluses.

3.4. Riigilõiv. Vaidlustuselt on tasutud riigilõiv kaks riigilõivu, kumbki summas 1280 eurot (Lisad

12 ja 13), kuivõrd vaidlustaja taotleb Vako otsust nii RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kui lg 3 alusel,

st sisuliselt on esitatud kaks vaidlustust. Vaidlustused on asjaolude põimumise ja vaidlustaja

õiguste rikkumise aluseks olevate asjaolude koostoimelisuse põhjusel esitatud ühes

menetlusdokumendis, mis vaidlustaja hinnangul võimaldab vaidluse efektiivsemat ja

õigemat lahendamist.

/digitaalallkiri/

Jaana Nõgisto

vandeadvokaat

Autoettevõtete Liidu lepinguline esindaja

1

06.02.2024

Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanke erimenetlus “Autoveoalaste dokumentide

andmine”” viitenumber 270582 kehtetuks tunnistamise otsus Riigihangete seaduse (RHS) § 126 lõigete 2 ja 3, § 73 lõige 3 punkti 6, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra punkti 7.2.2 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud "Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra" punkti 4.4.1 alusel: Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi hankija) viib hankija ja Kliimaministeeriumi vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe alusel Kliimaministeeriumile läbi riigihanget „Eriteenuse erimenetlus “Autoveoalaste dokumentide andmine”” viitenumbriga 270582 eriteenuste riigihankena. Eeldatavast maksumusest tulenevalt on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava erimenetlusega. Erimenetlus algas teate avaldamisega riigihangete registris 30.10.2023 kell 10:22, pakkumuste esitamise tähtpäevaga 22.11.2023 kell 11:00. Riigihanke esemeks on autoveoalaste dokumentide andmine riigihanke avaldamise teates, halduslepingu projektis ja tehnilises kirjelduses toodud tingimustel. Riigihanke avaldamise teates ja halduslepingu projektis on hankija selgesõnaliselt määranud konkreetse teenuse osutamise algus- ja lõppkuupäeva. Hankija eesmärk oli sõlmida riigihanke tulemusel haldusleping viieks aastaks arvestusega, et teenuse osutamise alguskuupäev on 01.01.2024 ning teenuse osutamise lõppkuupäev on 31.12.2028. Riigihanget ette valmistades planeeris hankija jõuda riigihanke tulemusel soovitud ajaks halduslepingu sõlmimiseni nii nagu oli ka hankija oma tahet selgesõnaliselt väljendanud riigihanke avaldamise teates ja halduslepingu projektis. Riigihanke läbiviimise vältel tekkisid hankest huvitatud isikutel küsimused, millele hankija vastas ning millest lähtuvalt tekkis ka vajadus pakkumuste esitamise aega pikendada. Hankija pikendas pakkumuste esitamise aega. Riigihanke alusdokumentides fikseeritud teenuse osutamise perioodi hankija ei muutnud. Hankija avas riigihankes esitatud pakkumused riigihangete registris tähtaegselt 22.11.2023 kell 12:01. Pärast pakkumuste avamist asus hankija kontrollima pakkumuste ja pakkujate vastavust sätestatud hanketingimustele. Sisulise kontrolli teostamine hanketingimustele vastamise osas on kujunenud käesoleva seisuga sedavõrd ajamahukaks toiminguks, et käesoleva seisuga on ilmselge, et riigihanke tulemusel sõlmitavat lepingut ei õnnestu täita riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Riigihanke avaldamise teate ja halduslepingu projekti tingimuste kohaselt pidanuks riigihanke tulemusel tellitava teenuse osutamine algama juba 01.01.2024. Käesoleva seisuga on aga planeeritud teenuse osutamise alguskuupäev juba rohkem kui üle ühe kuu möödunud. Kuna riigihanke tulemusel sõlmitavat lepingut pole võimalik täita käesoleva seisuga riigihanke alusdokumentides seatud tingimustel, pole hankijal

2

võimalik riigihanke eriteenuste erimenetlust lõpuni viia. Riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on sedavõrd oluliselt muutunud mistõttu osutub lepingu sõlmimine võimatuks. Kui hankija kehtestab hankes tingimused, ei saa ta hiljem nendest tingimustest kõrvale kalduda.1 Hankija seotus enda sätestatud hanketingimustega ning kohustus enda sätestatud hanketingimustest juhinduda, on leidnud korduvalt kinnitamist ka riigisiseses kohtupraktikas. Vastupidiselt toimides ei suudaks hankija tagada menetluse läbipaistvust ega pakkujate võrdset kohtlemist.2 Hankija on RHS § 3 punktis 1 toodud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtete elluviimise tagamiseks seotud alusdokumentides toodud sätete ja tingimustega.3 Kuna riigihanke alusdokumentides sätestatud lepingu täitmise alguskuupäev on möödunud menetluse kestel, ei ole võimalik soovitud lepingut asuda täitma riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtpäeval ning hankijal puudub tekkinud olukorras mõni teine õiguspärane lahendus kui see, et tunnistada riigihange kehtetuks. Hankija ei ole eriteenuste erimenetluse riigihanke alusdokumentides näinud ette läbirääkimiste pidamise võimalust lepingu täitmise algus- ja lõppkuupäevade osas. Läbirääkimiste pidamine teenuse osutamise üksikasjades, mida hankija ei ole alusdokumentides ette näinud oleksid lubamatud. Samuti pole võimalik tekkinud olukorda lahendada RHS § 123 hankelepingu muutmise kohta käivata sätete alusel, kuna lähtuvalt RHS § 123 lõikest 1 kohaldatakse hankelepingu muutmise sätteid sõlmitud hankelepingute muutmiseks. Käesoleva seisuga aga ei ole hankelepingut sõlmitud. Vastavalt RHS § 126 lõikele 10 koosmõjus § 120 lõikega 1 tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ning lähtuvalt RHS §-st 214 ja karistusseadustiku (KarS) §-st 300 ei ole lubatav riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine. RHS § 214 ja KarS § 300 näevad ette vastava süüteo koosseisu. RHS § 73 lõike 3 punkti 6 kohaselt on hankijal õigus hankemenetlus põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kehtetuks tunnistada. RHS lubab hankemenetluse kehtetuks tunnistada igas hankemenetluse etapis enne hankelepingu sõlmimist.4 Hankija peab riigihanke kehtetuks tunnistamisel kaaluma erinevate riigihanke üldpõhimõtete vahel - kehtetuks tunnistamine rikub ühelt poolt hankijate ja pakkujate halduskoormuse osas rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet, kuid samas peab riigihange olema läbi viidud läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning tagama selle, et pakkujatel on võrdne võimalus konkureerida väljakuulutatud lepingule ning et sõlmitavat hankelepingut oleks reaalselt võimalik täita ja seeläbi hankija rahalisi vahendeid otstarbekalt kasutada. Riigihanke edasi menetlemine olukorras, kus sõlmitavat lepingut pole võimalik riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel täita ei oleks rahaliste vahendite ega halduskoormuse seisukohalt säästlik, kuna riigihanke menetlusega kaasnevad kulud sh võivad tekkinud olukorras lubamatu riigihanke menetlemise jätkamise korral kaasneda menetluskulud riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus. Riigihanke menetluse jätkamine olukorras, kus lepingut pole võimalik riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel täita ei ole ka pakkujaid võrdselt kohtlev ega taga ka riigihanke läbipaistvust. Riigisisene kohtupraktikas on samuti leitud, et riigihanke menetlemise jätkamine olukorras, kus riigihanke alusdokumentides ettevõtjate ja hankija jaoks siduv fikseeritud tähtpäev on möödas,

1 EÜKo T‑7/20, Global Translation Solutions vs. parlament, p 63, ECLI:EU:T:2021:649. 2 TlnRnKo 3-21-653 p 24. 3 TrtHKo 3-20-537 p 27. 4 VAKO 20.02.2018, 7-18/191465/193893 p 19.

3

ei tohiks hankija menetlusega jätkata ning vaidlusest võrsuvate menetluskulude korral tuleks menetluskulud kanda hankijal.5 Eeltoodust tulenevalt ning kooskõlas RHS § 73 lõike 3 punktiga 6 ja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra punktiga 7.2.2 tunnistab hankija riigihanke “Autoveoalaste dokumentide andmine”” viitenumber 270582 kehtetuks omal algatusel põhjendatud vajadusel. Hankija viib riigihangete registris hankelepingu sõlmimiseks läbi uue riigihanke menetluse. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras kümne päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Karus riigihangete spetsialist

5 TlnHKm 3-22-1544 p 14.

MAKSEKORRALDUS NR MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО

MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА

MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА

SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ

SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ

SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ

SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ

MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА

PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА

KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.

80018037 (Registreerimisnumber)

RAHANDUSMINISTEERIUM

Autoettevõtete Liit vaidlustus 2

1 280.00 0.16

Swedbank AS

Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti

19.06.2024

AUTOETTEVÕTETE LIIT

Swedbank AS EUR

EE932200221023778606

EE032200221001128883

2900082126

143

MAKSEKORRALDUS NR MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО

MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА

MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА

SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ

SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ

SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ

SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ

MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА

PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА

KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.

80018037 (Registreerimisnumber)

RAHANDUSMINISTEERIUM

Autoettevõtete Liit vaidlustus 1

1 280.00 0.16

Swedbank AS

Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti

19.06.2024

AUTOETTEVÕTETE LIIT

Swedbank AS EUR

EE932200221023778606

EE032200221001128883

2900082126

142

Kliimaministeeriumi ja

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni

vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1 muutmise

kokkulepe nr 1-6/23/69

/kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/

Kliimaministeerium, registrikood 70001231 (edaspidi ministeerium), mida põhimääruse ning autoveoseaduse § 47 lõike 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõike 2 alusel esindab kliimaminister Kristen Michal ja

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, registrikood 80013850 (edaspidi MTÜ),

mida põhikirja alusel esindab juhatuse liige Ermo Perolainen, keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled,

tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lõike 1 punktist 3 ning arvestades, et:

- hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida

riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik näiteks tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;

- ministeeriumi1 ja MTÜ vahel 19.12.2018 sõlmitud haldusleping, mis oli sõlmitud viieks aastaks,

lõpeb 31. detsembril 2023. a.; - 2023. a. 30. oktoobril avaldati riigihangete registris riigihanke eriteenuse erimenetlus

“Autoveoalaste dokumentide andmine”, et välja selgitada mittetulundusühing, kellega Kliimaministeerium sõlmib järgmiseks viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu

riigiülesande täitmiseks. Halduslepinguga volitab Kliimaministeerium mittetulundusühingule tulenevalt autoveoseaduse § 47 lõikest 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõikest 2 autoveoalaste dokumentide andmise, nende kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, veokorraldusjuhi hea

maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõudele vastavuse kontrolli teostamise. Eelnimetatud toimingud on olulised eeltingimused autoveosektori

toimimiseks ning neid teenuseid tuleb sektorile osutada katkematult; - kuna hankemenetlus kestab planeeritust kauem, hankedokumentides eeldatud tähtajaks

(15.12.2023) uut halduslepingut ei ole sõlmitud, siis selleks, et vältida avaliku teenuse katkemist ja seonduvaid häireid ühisturu veondustegevuse toimepidevuses, tuleb tagada autoveoalaste

dokumentide andmine Eesti autoveo-ettevõtjatele ka perioodil, kus uut halduslepingut ei ole veel sõlmitud. Seetõttu on vajalik olemasoleva halduslepingu pikendamine uue lepingu kehtima hakkamiseni;

1 19.12.2018 oli lepingu pooleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

seaduse § 10519 lõikele 3 loetakse alates 01.07.2023 esindajaks Kliimaministeerium.

- halduslepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel on pooltel teadmine, et halduslepingu kuni kahe

kuu võrra pikendamine võib osutuda piisavaks perioodiks, mille jooksul viiakse lõpule käimasolev hankemenetlus, parima pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-ks

aastaks ning uue mittetulundusühinguga lepingu sõlmimise korral halduslepinguga ettenähtud ülesannete täitmise alustamiseks. Kui hankemenetlus kestab kauem kui kaks kuud, siis kehtib käesolev haldusleping niikaua, kui parima pakkumise esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping

järgmiseks 5-aastaseks perioodiks;

lepivad pooled kokku muuta ministeeriumi ja MTÜ vahel 19.12.2018. a sõlmitud halduslepingut nr 1.1-8/18-456-1 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vaheline haldusleping“ järgmiselt:

1) muuta punkt 5.1 ja sõnastada järgmiselt:

„5.1. Leping jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril ja kehtib uueks viieaastaseks perioodiks uue halduslepingu sõlmimisel 2024. aasta 29. veebruarini või uue lepingu jõustumiseni või kuni

poolte Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni.“;

2) punktis 5.9 asendatakse tekstiosa „2023. aasta viimasel tööpäeval“ tekstiosaga „punktis 5.1 nimetatud tähtajal või nimetatud perioodi viimasel tööpäeval“.

Käesolev halduslepingu muutmise kokkulepe jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

Kliimaministeerium Registrikood 70001231

Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)

Registrikood 80013850 Narva mnt 91

10127 Tallinn

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal kliimaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ermo Perolainen juhatuse liige

1

Kersten Kattai

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 20. oktoober 2023 12:24 Adressaat: Kersten Kattai Koopia: Margus Tähepõld Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange

Tere! Saan kinnitada, et mainitud kiri advokaadibüroolt on meieni jõudnud. Parimat! Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Friday, October 20, 2023 10:44 AM To: Eda Rembel <[email protected]> Cc: Margus Tähepõld <[email protected]> Subject: Vs: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Vabandust, vastus viibis. Tööd on praegu palju. Küsisin üle ja meie advokaadi sõnul on pöördumine, kus nendele asjaoludele tähelepanu juhitakse, Kliimaministeeriumile saadetud. Loodetavasti on see töövoogudes jõudnud teieni. Lugupidamisega Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. oktoober 2023 12:50 Adressaat: Kersten Kattai <[email protected]> Koopia: Margus Tähepõld <[email protected]> Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere! Tänan tagasiside eest! Kuna annad teada, et Autoettevõtete Liidu analüüsi kohaselt ei võimaldaks eelnevas kirjas viidatud 2018. aasta hanke tingimused ühelgi teisel MTÜ-l peale ERAA olla hankes edukas, siis palun Teil konkreetselt välja tuua, millised need vastuolulised tingimused on.

2

Võttes arvesse, et riigihangete seaduses on pärast 2018. aastat tehtud mitmeid muudatusi, siis on planeeritava hanke tingimustes nendega arvestatud. Kuna hetkel on hanke tingimuste sõnastused viimasel lihvimisel, siis palun Teie infot võimalike probleemsete tingimuste kohta esitada vähemalt selle nädala reedeks (20. oktoobriks 2023). Lugupidamisega Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Monday, October 16, 2023 11:35 AM To: Eda Rembel <[email protected]> Subject: Vs: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Suur tänu tagasiside eest. Asekantsler Sander Salmut sellest informeerisin, aga saadan Sulle ka eelinfo. Kuivõrd meie analüüsi kohaselt ei võimalda 2018. a tingimused olla hankel edukas ühelgi teisel pakkujal peale ERAA, siis on Autoettevõtete Liit volitanud selle hankega seotud õigusküsimustes end esindama advokaadibüroo. Peatselt on tulemas sealt poolt asjakohane pöördumine Kliimaministeeriumi poole. Lugupidamisega Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 14. september 2023 14:13 Adressaat: Kersten Kattai <[email protected]> Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere! Kõigepealt vabandan, et Sinu allpool toodud e-kirjale mõningase ajaviibega vastan. Samas oleme antud teemal paaril korral vestelnud (ka telefoni teel) ja olen siis saanud Sind küsitud teemal asjaga kurssi viia selles ulatuses, millest sellel hetkel teadlik olin. Transpordivaldkonna uue ministeeriumi (Kliimaministeerium, KLIM) alla lülitamine on vahepealsel perioodil (juuli- august) tekitanud palju segadust ja määramatust, kuid praeguseks on töökeskkond enam-vähem paigas ja saame taas oma tööülesannetega edasi liikuda. Pärast suvepuhkuselt naasmist olen septembri alguses jõudsalt tegelenud ka Sinu poolt küsitud riigihanke teemaga. Saan kinnitada, et praeguste plaanide järgi on plaanis riigihange välja kuulutada oktoobri esimeses pooles. Potentsiaalsetele pakkujatele (MTÜ-dele) saadab Kliimaministeerium selle kohta ka pakkumise kutse. Eelmine samalaadne riigihange toimus 2018. aasta lõpus. Kuna ka sel korral hanke ettevalmistamisel jääb enamik hanke

3

tingimusi samaks, mis olid 2018. aastal, siis soovitan Sul tutvuda riigihangete registris viitenumbri 202755 all toodud eelmise hanke materjalidega. Lisan ka lingi: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1529748/general-info . Mõningad muudatused halduslepingu projekti küll tulevad, kuid need on hetkel veel osakonnas arutlusel ja neid ei saa ma avaldada. Lugupidamisega Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Tuesday, June 6, 2023 3:32 PM To: Eda Rembel <[email protected]> Subject: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Teadupoolest lõppeb 31.12.2023 autoveoalaste dokumentide väljaandmise haldusleping MKMi ja ERAA vahel. Juhatus palus mul uurida, mis plaanid MKM-il sellega on. Vaatasin MKM hankeplaani (https://www.mkm.ee/media/8765/download), kuid ei näinud, et oleks kavandatud uue hanke läbiviimine. Kas saaksid palun anda infot, mis plaanid teil on uue hankega? Kas ja millal kavandate turukonsultatsiooni hanke sisu ja tingimuste tutvustamiseks/ arutamiseks? Tervisi ja ette tänades Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

Ain Tatter

Eda Rembel

Liikuvuse põhiüksus

Teede- ja raudteeosakond

Kliimaministeerium

Edastatud e-posti teel: [email protected]

[email protected]; [email protected]

18.10.2023

MÄRGUKIRI

Seoses Kliimaministeeriumi kavandatava riigihankega autoveoalaste dokumentide

andmiseks

Lugupeetud kliimaministeeriumi esindajad

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto kliendiks on Autoettevõtete Liit (edaspidi AEL), kelle nimel ja palvel

pöördun alljärgnevas.

1. ASJAOLUD

1.1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimati 2016.a ja 2018.a korraldanud

riigihanked nimetusega „Autoveoalaste dokumentide andmine“, et sõlmida haldusleping

mittetulundusühinguga autoveoalaste dokumentide väljastamise haldusülesande

üleandmiseks. Mõlemal korral on leping sõlmitud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsiooniga (edaspidi ERAA, registrikood 80013850). AEL’ile teadaolevalt ei ole

nendele lepingutele konkureerinud teisi mittetulundusühinguid. Viimati 2018.a 5 aastaks

sõlmitud hankeleping lõpeb 31.12.2023. Eeldatavasti valmistab kliimaministeerium

(edaspidi hankija) parasjagu ette riigihanget järgmise perioodi hankelepingu sõlmimiseks.

1.2. AEL pöördus 06.06.2023 kirjas eelmiste riigihangete eest vastutanud hankija

juhtivspetsialisti Eda Rembel’i poole küsimusega, kas hankija kavatseb enne riigihanke

avaldamist viia läbi konsultatsioone turuosalistega, et määrata optimaalsed

hanketingimused. Vastavalt 14.09.2023 vastusele ei plaani hankija turukonsultatsioone,

vaid kavatseb avaldada riigihanke enamjaolt 2018.a korraldatud riigihankega (viitenr

202755, edaspidi nimetatud Riigihange) samadel tingimusel. Mõningaid muudatusi

kavandatakse hankelepingu sees.

2(6)

1.3. AEL soovib hankijat teavitada kavatsusest osaleda uuel autoveoalaste dokumentide

andmise riigihankel eesmärgiga sõlmida õiguspärase hankemenetluse tulemusena

hankijaga hankeleping. Sellest tulenevalt soovime osutada mitmetele Riigihanke

tingimustele, mis AEL arvates suunasid hankelepingu ühe turuosalise kätte ning mis on

vastuolus mitmete RHS reeglite ja põhimõtetega. Palume järgnevat arvestada uue

riigihanke korraldamisel, tagamaks hankemenetluse õiguspärane läbiviimine,

hankelepingu õigeaegne sõlmimine ning vaidlustuste riski vähendamine.

2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2.1. Vastavalt Riigihanke hangedokumendi (edaspidi HD) p-le 10 omistatakse pakkumustele

hindamise käigus hindepunkte järgmistes osakaaludes: 40p madalaim hind; 60p teenuse

kvaliteet, sh 20p osalemine 3 aasta jooksul avaliku halduse lepingu täitmisel; 10p 36-

kuuline liikmelisus autovedude valdkonna rahvusvahelises organisatsioonis, 14 p

vastutavate isikute kogemus ja pädevus; 10p töötajate oskused ja kogemus; 6p teenuse

kättesaadavus mujal kui Tallinnas ja Tartus.

2.2. Eeltoodust tulenevalt on märkimisväärsed 30 väärtuspunkti 100-st võimalik saada MTÜ-l,

kes on varasema 3 aasta jooksul täitnud riigi või kohaliku omavalitsusega sõlmitud

halduslepingut ning kes on olnud 3 aastat rahvusvahelise autovedude valdkonna

organisatsiooni liige. Arvestades ka Riigihankel kehtestatud kvalifitseerimistingimust, et

pakkuja peab olema vähemalt 3 aastat Eestis tegutsenud mittetulundusühing, kelle

põhikirjast peab tulenema ühe tegevusena tegutsemine autovedudega seotud tegevusalal,

vastab AEL-le teadaolevalt nendele tingimustele ainult ERAA ja mitte ükski teine

potentsiaalne pakkuja. Väärib tähelepanu, et ka sõltumata nendest

hindamiskriteeriumidest omab ERAA olulist edumaad teiste pakkujate ees vastutavatele

isikutele ja töötajatele seatud kvaliteedikriteeriumide täitmisel. On läbinähtav, et uue

riigihanke korraldamisel Riigihankega samadel või võrreldavatel tingimustel reaalset

konkurentsi ei toimu ja hankel saab edukaks osutuda ainult üks võimalik pakkuja, kelleks

on ERAA.

2.3. AEL on arvestanud, et täites Riigihanke HD nõuded personalile (vähemalt 4 töötajat),

majanduskuludele ja teenuse kättesaadavusele (bürood Tallinnas ja Tartus), siis ei ole

hankele majanduslikult võimalik teha konkurentsivõimelist hinnapakkumist ainuüksi

Riigihankel seatud halduslepingu kriteeriumi ja selle osakaalu tõttu, mida täidab Eesti

turul ainult ERAA (st isegi teoreetilise arvestusega, rahvusvahelise organisatsiooni

liikmelisust hankija ei nõuaks või see kriteerium oleks võimalik täita). Diskrimineeriva

kvaliteedikriteeriumi kompenseerimine madalama hinnaga on võimalik vaid alapakkumust

tehes.

- Hindamiskriteerium: varasemate halduslepingute täitmise kogemus

2.4. Nüüd lähemalt HD p-s 10.3.a) sätestatud hindamiskriteeriumist, mille alusel omistatakse

20 väärtuspunkti pakkumusele, mille esitab varasemat halduslepingu täitmise kogemust

omav pakkuja. Juhime esiteks tähelepanu, et olemuslikult ei ole siin tegemist mitte

pakkumusele, vaid pakkujale seatava kriteeriumiga, mis põhimõtteliselt ei saa olla

pakkumuse majandusliku soodsuse hindamise aluseks. Pakkumuse majandusliku

soodsuse kriteeriumina saab esitada tingimusi hankelepingu täitmisel vahetult

osalevatele spetsialistidele (vt RHS § 85 lg 8 p 3), mitte pakkuja isikule. Kui hankija

soovib, et hankelepingut täidaks teatud varasema kogemusega pakkuja, siis asjakohaseks

instrumendiks on vastava kvalifitseerimistingimuse seadmine. Arvestades aga Riigihankel

3(6)

kehtestatud pakkuja valikukriteeriumeid, sobib hankija enda arvates hankelepingut täitma

iga Eestis 3 aastat registreeritud MTÜ, kes tegutseb autovedude valdkonnas, kellel on

tööruumid ja kontoritehnika ning kellel on ette näidata 2 „kõrgemat haridust“ omavat teatud

keeleoskusega vastutavat isikut ning kokku 4 eesti keele oskusega töötajat Tartus ja

Tallinnas. AEL järeldab, et pakkuja varasem kogemus halduslepingu täitmisel pole

hankelepingule kandideerimiseks tingimata vajalik. Seega pakkuja isikule omistatava

kogemuse alusel ei saa anda väärtuspunkte pakkumusele.

2.5. Teiseks on hindamiskriteerium diskrimineeriv nii sisult kui osakaalult, kuna garanteerib

hankevõidu ERAA-le. Nagu ülal kirjeldasime, seatakse siin tingimus pakkuja isikule, mitte

pakkumusele ja sisu poolest on tegemist ettevõtjale seatava kvalitatiivse

valikukriteeriumiga, mitte pakkumuse majandusliku soodsuse näitajaga. Ka oma mõjult

toimib tingimus pigem piirava valikukriteeriumina, kuna sellele vastab ainult üks turuosaline

ja tingimusele on pakkumuste hindamisel seatud sedavõrd märkimisväärne osakaal (20p),

et see välistab iga teise võimaliku pakkuja väljavaated hankelepingu sõlmimiseks (eriti aga

koostoimes HD p-ga 10.3 b)).

2.6. Teatavasti on halduslepinguid võimlaik reeglina sõlmida üksnes hankemenetluse

tulemusena (halduslepingud on ühtlasi hankelepingud). Vastavalt RHS § 98 lg-le 8 ei või

hankija jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad

hankelepingud RHS § 8 tähenduses. Hankijale ei ole küll eriteenuse hankel kõik RHS-i

avatud hankemenetluse sätted otseselt kohustuslikud, kuid RHS § 98 lg-s 3 väljenduv

otsene keeld eristada pakkujaid varasema hankelepingu kogemuse alusel viitab sellele, et

seadusandja on pidanud taolist kriteeriumit ilmselgelt diskrimineerivaks. Kuna reeglina

saab avaliku ülesande täitmiseks sõlmida halduslepinguid hankemenetluse tulemusena,

siis sisuliselt on hankija Riigihankel kehtestanud diskrimineeriva tingimuse, mis oma mõjult

vastab RHS §-s 98 lg 3 sätestatud keelatud valikukriteeriumile. Isegi kui hankija peaks

leidma, et RHS § 98 lg 3 otsene keeld temale kui eriteenuse hankijale ei kohaldu, siis

eriteenuse hankimisel on hankija seotud RHS üldpõhimõtetega. Tingimus läheb vastuollu

RHS § 3 p 3 põhimõttega, et hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise

riigihankel ning avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine

riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise

tõttu. Hankija aga hoopis väldib käsitlusaluse tingimusega riigihanke avamist reaalsele

konkurentsile. Tähelepanuväärselt seisneb ERAA-le antud eelis ka justnimelt avaliku

vahendi – avaliku teenuse osutamise volituse – omamises.

2.7. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtted on kehtestatud selleks, et ära hoida nn suunatud

riigihanked kindla toote või pakkuja eelistamiseks ja avada riigihange konkurentsile. Kui

seadus peab midagi põhimõtteliselt diskrimineerivaks tingimuseks, siis see on

diskrimineeriv nii pakkujate valikukriteeriumina kui hindamiskriteeriumina, antud juhul

seeläbi, et potentsiaalsed pakkujad peale ERAA ei osale sellel riigihankel või osalevad

ilmselgelt tulutult ja konkurents puudub. RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija riigihanke

alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu

esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise

kriteeriumid. Hankija on reaalse konkurentsi tagamise kohustusega seotud ka RHS § 3 p

3 üldpõhimõtte kaudu. Ülaltoodud põhjendustel on hindamiskriteerium, millega ilmselgelt

eelistatakse hankijaga kehtivat lepingut omavat MTÜ-d ja välistatakse tõeline konkurents

hankel, diskrimineeriv ja vastuolus RHS-iga. Euroopa Kohus on 10.05.2012 otsuses nr C-

368/10 (p 85) rõhutanud hindamiskriteeriumide juures mittediskrimineerimise ja võrdse

kohtlemise põhimõtete tähtsust ning selgitanud, et hindamine peab saama toimuda

4(6)

tõelise konkurentsi tingimustes. Need tingimused ei oleks Riigihanke

hindamiskriteeriumide uude hankesse ülevõtmisel täidetud.

2.8. Varasema halduslepingu tingimus eirab ka RHS § 3 p 2 põhimõtet, mille kohaselt hankija

kohtleb kõiki isikuid võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid

oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Olukorras, kus hankija annab riigihanke tingimustega selge eelise ühele MTÜ-le, kelle eelis

tuleneb ainuüksi hankijaga varasema halduslepingu täitmise kogemusest ning ükski

potentsiaalne kvalifitseeruv pakkuja ei saa vastavat kogemust omada, ei ole kooskõlas

võrdse kohtlemise põhimõttega.

- Hindamiskriteerium: rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisusega MTÜ

eelistamine

2.9. Riigihanke HD p 10.3. annab olulise osakaalu (10 p 100-st) sellise pakkuja pakkumusele,

kes on olud 36 kuud autovedude valdkonna rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nagu ka

HD p 10.3. a) kriteerium (vt ülal) pole pakkuja isiku liikmelisuse näol tegemist pakkumuse

majandusliku soodsuse kriteeriumiga, vaid pakkuja isikule sätestatud tingimusega. Seega

põhimõtteliselt ei saa selle alusel hinnata pakkumuse soodsust ja siingi on asjakohane ülal

p-s 2.6. avaldatu.

2.10. Samuti on antud hindamiskriteerium vastuolus RHS § 85 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 3, sest see on

diskrimineeriv ega taga reaalset konkurentsi. Ilmselt on hankija asjaomase rahvusvahelise

organisatsiooni all silmas pidanud Rahvusvahelist Maanteetranspordi Liitu (IRU), mille liige

on ERAA Eestist ainsa organisatsioonina. IRU näitel tuleb pakkujal arvestada

liikmemaksuga enam 15 000 eurot aastas, mis tähendab, et pakkuja peaks nõutud kolme

liikmelisuse aasta jooksul kulutama enam kui 45 000 eurot, et täita HD-s seatud

kvaliteedikriteerium. Tingimus on niisiis taaskord suunatud ERAA-le, sest Eesti

autovedudega seotud tegevusalal tegutsevatest MTÜ-dest täidab antud tingimust ainult

ERAA.

2.11. Lisaks sellele, et riigihanke hindamiskriteerium ei tohi olla diskrimineeriv, peab ta olema

hankelepingu esemega seotud. Jääb arusaamatuks, kuidas aitab liikmelisus

rahvusvahelises liidus kui selline (ilma mistahes tingimusteta pakkuja sisulise panusele

vastava organisatsiooni töös) kaasa hankelepingu täitmise paremale kvaliteedile. Lihtsalt

liikmelisusel mistahes rahvusvahelises autovedude alases liidus ei ole ühtegi äratuntavat

seost hankelepingust tulenevate ülesannete täitmisega. Absoluutselt ei ole aru saada,

kuidas tagab liikmelisus rahvusvahelises organisatsioonis paremini Eestis kehtiva

materiaalõiguse, menetlusreeglite ja tehniliste protsesside (sh registrite töökorrad ja

võimalused) kohaste administratiivsete ja tehniliste ülesannete täitmise. Liiatigi, kuidas on

võimalik taolise puuduliku seose puhul pidada asjakohaseks 10%-list osakaalu

pakkumuste hindamisel.

2.12. Riigihankel kehtestatud halduslepingu projekti kohaselt on MTÜ ülesandeks menetleda

taotlusi ja väljastada/kehtetuks tunnistada dokumente. MTÜ-le antakse seega

administratiivne ülesanne vastavalt kehtivate õigusaktide normidele ja registrite

pakutavatele tehnilistele võimalustele/piirangutele. MTÜ-l pole pädevusi tegevus- ja

veolubade materiaalsete nõuete ja menetlusreeglite kehtestamisel, rahvusvahelistes

foorumites läbirääkimiste pidamisel ega rahvusvaheliste standardite kujundamisel. Seega

rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisus ei ole seotud hankelepingu esemega,

moonutab konkurentsi hankel, suunates seda läbinähtavalt hankijaga varasemaid

hankelepingud omanud/omava ERAA kätte

5(6)

- Vastustavatele isikutele ja töötajatele seatavad hindamiskriteeriumid

2.13. Lisaks juhime tähelepanu, et Riigihanke HD p-s 10.3.c) kehtestatud kriteerium, mille

kohaselt omistatakse pakkumusele selles näidatud vastutava isiku eest väärtuspunkte

„Hankija poolt tunnustatud“ tegutsemise eest autovedude korralduse valdkonnas, ei vasta

objektiivsuse nõudele ja diskrimineerimise keelule. Euroopa Kohtu 14.07.2016 otsuses nr

C-6/15 (p 23) on leitud, et edukaks tunnistamise kriteeriumid peavad olema selgelt

määratletud hankemenetluse algusest peale ja hankija ei või kohaldada edukaks

tunnistamise kriteeriumide suhtes niisuguseid alamkriteeriume, mida ta eelnevalt

pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Seega hankija ei saa pakkumuste hindamisel hakata

otsustama, millist vastutava isiku varasemat tegevust ta tunnustab ja milliste

alamkriteeriumide alusel, ning millist mitte. Sisuliselt sama on kinnitatud Euroopa Kohtu

10.05.2012 otsuse nr C-368/10 p-s 85.

2.14. Vastustavatele isikutele ja töötajatele seatavad hindamiskriteeriumid näivad ka kogumis

üldiselt paisutatuna ja viitavad ERAA kui kehtiva hankelepingu täitja eelistamise soovile,

mistõttu tuleks need tervikuna üle vaadata ja kaaluda, kuivõrd need tingimused on

proportsionaalsed hankelepingu eesmärkidega ja tegelikult aitavad kaasa hankelepingu

kvaliteedile ning kuivõrd on tegemist ERAA eelistamisele suunatud võttega.

- Riigihanke osadeks jaotamine

2.15. Riigihange ei olnud osadeks jaotatud. Hankija on Riigihanke HD-s osadeks mittejaotamist

põgusalt põhjendanud otstarbekuse kaalutlusega, kuna „hanke objektiks olevad

autoveoalased dokumendid moodustavad oma eesmärgilt ühtse dokumentide paketi“.

Tegelikkuses ei vasta selline väide tõele. Nimelt on oluline erinevus ühelt poolt

tegevuslubade (nt ühenduse tegevuslubade, tegevusloa kinnitatud ärakiri, tegevusloa

tõestatud koopia, juhitunnistuste, sertifikaatide, juhuveo kontrolldokumentide) ning teiselt

poolt veolubade (nt kahepoolsed veoload, CEMT load jt) regulatsioonis, protseduuris,

eesmärgis ning taotlejate isikute ringis, tegemist pole sugugi „paketina“ tellitava

teenusega.

2.16. Tegevuslubade puhul on tegemist tavapäraste veose- ja sõitjateveo eeldusena nõutavate

dokumentidega, mis väljastatakse kindlaksmääratud EL ja siseriikliku regulatsiooni alusel

(autoveoseaduse 4.peatükk, ühistranspordiseaduse 7. peatükk), mille esitamine ja

menetlus saab toimuda muuhulgas riigi majandustegevuse registri (MTR) kaudu

2.17. Veolubade puhul on tegemist rahvusvaheliste kokkulepete alusel Eestile eraldatud

lubadega, mida saab väljastada vedajatele vastavalt sellele, kui palju veolube Eestile

partnerriikide poolt eraldatakse (autoveoseaduse 6. peatükk; Majandus- ja taristuministri

12.11.2018 määrus nr 58). Veoluba on vajalik üksnes rahvusvaheliste vedude

teostamiseks ning vastavate taotlejate isikute ring on võrreldes tegevuslubade jm

veodokumentide „tarbijaskonnaga“ märkimisväärselt kitsam. Erinevad on ka nende kahe

dokumendiliigi väljastamise õiguslikud alused, regulatsiooni ese, protseduur ja eesmärgid.

Eeldus on, et hanke osadeks jaotamine avaks turgu rohkem konkurentsile. Sedamööda

on raske põhjendada, miks neid eriliigilisi ja erineva eesmärgiga dokumente ei võiks

menetleda väljastada erinevad MTÜ-d või riik oma asutuste kaudu ise. Vähe sellest, et

praegugi käib veodokumentide ja veolubade taotlemine praktikas erinevatest kohtadest –

tegevuslube saab taotleda ka läbi majandustegevuse registri, veoloa saamiseks tuleb

pöörduda vahetult ERAA poole. Ka varasemalt on hanke ese olnud jagatud - Riigihanke

HD-st tuleneb, et autoveoalaseid dokumente on erinevatel aegadel andnud ERAA

6(6)

rahvusvahelise autoveo dokumentide osas ning AEL riigisisese tasulise veoseveo

dokumentide osas.

Loodame, et eeltoodust on abi uue õiguspärase riigihanke ettevalmistamisel ja selle

reaalsele konkurentsile avamisel. Kinnitame, et AEL on jätkuvalt valmis

turukonsultatsioonideks, kui hankija peaks selleks soovi üles näitama.

Lugupidamisega

/digitaalallkiri/

Jaana Nõgisto

Vandeadvokaat

Autoettevõtete liidu lepinguline esindaja

Lisa 1

Kuluartikli nimetus

1)

Ühenduse

tegevusloa

andmine

veoseveoks

2)

Ühenduse

tegevusloa

kinnitatud

ärakirja

andmine

veoseveok

s

3)

Ühenduse

tegevusloa

andmine

sõitjateveo

ks

4)

Ühenduse

tegevusloa

tõestatud

koopia

andmine

sõitjateveok

s

5) Kahe-

poolse

veoloa

andmine

6) CEMT

veoloa

andmine

7) Autojuhi

tunnistuse

andmine

8) Juhuveo

kontrolldo-

kumendi

andmine

9) Omal

kulul

sõitjateve

o

sertifikaa

di

andmine

10)

Ühenduse

tegevusloa

asendusdo

kumendi

andmine

11)

Ühenduse

tegevusloa

tasuta

ümbervahe

tamine

(kulu

hüvitatud

MKM

poolt)

12)

Ühenduse

tegevusloa

kinniatud

ärakirja

tasuta

ümbervahet

amine (kulu

hüvitatud

MKM

poolt)

13)

Ühenduse

tegevusloa

tõestatud

koopia

tasuta

ümbervahet

amine (kulu

hüvitatud

MKM poolt) Kokku osakaal tuludest 0,0 20,8 14,8 2,2 1,9 45,9 10,2 3,1 0,8 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 100 Väljastatud dokumentide arv 812 6754 85 864 37633 225 1420 131 11 72 0 0 0 48007 Ühe dokumendi väljastamise eest

võetav teenustasu 210 18 210 18 10,00 372 18 50 18 18 18 18 18 1137

Tulud 0 170520 121572 17850 15552 376330 83700 25560 6550 198 1296 0 0 0 819128 Dokumendi väljastamisega seotud

otsesed kulud

Tootmiskulud (paber, turvamärgid,

trükkimine, triipkoodid, jne) 0 425 2783 21 448 8392 1499 1037 1365 4 33 0 0 0 16007

Dokumendi väljastamisega seotud

kaudsed kulud 0 119713 84718 12566 13913 262931 58536 17865 4566 149 903 0 0 0 576005

palgakulud 0 93096 66373 9745 8491 205460 45697 13955 3576 108 708 0 0 0 447208 Ruumide majandamiskulud 0 7550 5383 790 689 16662 3706 1132 290 9 57 0 0 0 36267 Side- ja kommunikatsioonikulud 0 885 0 127 3075 684 209 54 2 11 0 0 0 0 5966 Lähetuskulud 0 843 601 88 77 1860 414 126 32 1 6 0 0 0 4049 Inventari kulud 0 3477 2479 364 317 7674 1707 521 134 4 26 0 0 0 16740 Muud kulud 0 13861 9882 1451 1264 30591 6804 2078 532 16 105 0 0 0 66585 Kokku kulud eurodes 0 120139 87501 12587 14360 271323 60034 18902 5931 153 936 0 0 0 592013

NB ERAA programmi

soetamise kulud 25 000 eur,

arvele võetud immateriaalne

vara.Kuludes ei kajastu Muude kulude hulgas IT kulud

Mittetulundusühingu majandusaruanne halduslepingust tulenevate dokumentide andmise kohta (eurodes),

(esitatakse üks korda aastas seisuga 1. jaanuar 15 juuliks) 2022 MKM ja ERAA vahel 18.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr. 18-456-1 juurde