Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 21.06.2024 nr 5-1/24/5

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõu seletuskirja lisa 1 (märkuste tabel) Eelnõu seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid)

Elise Saar [email protected]

1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 1

Märkuste tabel

Märkus

Märkusega arvestamine

Siseministeerium

Mitteametlikud märkused

I. Sisulised märkused

1. Ei toeta eelnõu § 1 punkti 2, millega muudetakse RelvS § 83-5

selliselt, et ettevõtjas saab olulise osaluse omandada (jne) igaüks,

kelle suhtes /…/ kes ei ole sellise välisriigi kodanik, mille suhtes

on ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu kehtestanud

sanktsioonid.

Põhjused:

a) sanktsioone on sisuliselt erinevaid. Sanktsiooniks võib olla ka

luksuskaupade ekspordi või sealiha või puidu impordi keeld.

Kuidas on see seotud relvade ja laiemalt riigi julgeolekuga?

Tulevikule mõeldes - kui sõda saab läbi ja sanktsioonid

tunnistatakse kehtetuks, siis Venemaa kodanikud oleks

kaitsetööstuses teretulnud? Seletuskirja lk 3 esitatud link ÜRO ja

ELi sanktsioonidele näitab, et ka nt Ukraina suhtes on EU

sanktsioone kehtestanud. Seega selline lai sõnastus, kus viidatakse

lihtsalt ÜRO ja ELi sanktsioonidele, ei täida oma eesmärki;

b) Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on hetkel kehtivatest

sanktsioonidest lähtuv piirang lühinägelik. Seoses sõjalise

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõust on välja jäetud sanktsioonide kriteerium. Selle asemel on

kriteeriumid, et isik on OECD liikmesriigi kodanik või sellise riigi kodanik,

kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu. Lisaks on loodud kriteerium, et kui isik on muu riigi kodanik, siis võib

ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja

üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole

tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud

asjaolusid ning sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud

salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu või muu riigi kodanik, kellele

Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku

käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks.

2

tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne täiendatakse

sanktsiooninimekirju ELis igakuiselt, kui mitte iganädalaselt. Juba

on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide

isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud.

Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika USA

sanktsioonipoliitikas ja ELis seda ei järgitud. Ka see on muutunud.

Me ei saa riskida olukorraga, kus kaitsevaldkonna ettevõtted on

seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad

sanktsiooni all olla. See toob kaasa varade külmutamise,

pangakontode sulgemise ja sanktsiooni rikkumise korral

kriminaalmenetluse. Selline olukord kindlasti ei soodusta

kaitsevaldkonna stabiilset arengut. Lisaks puudub Eestil paljude III

riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Selliste riikidega koostöö

(isikute taustakontroll jms selline) on sageli puudulik või üldse

võimatu. Õigusabilepingud on nt Venemaa ja Hiinaga, kuid

Riigikogu kiitis 20.03.2024 heaks Venemaaga õigusabi lepingu

ülesütlemise. Hiina Rahvavabariigi puhul ei ole leping sisuliselt

väga hästi töötanud nt õigusabitaotlustele vastuste saamise osas.

Kuidas selliste kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või

eraisikuid kontrollida või nende Eesti sõjatööstuses tegutsemisega

kaasnevat riski hinnata?

c) eelnõus pakutud sõnastusega hakkavad EL/NATO

kodakondsusnõue ja kolmanda sõbraliku riigi nõue kehtima vaid

füüsilisele isikule. Kui kehtivas sõnastuses RelvS § 40 lõike 1

punktile 9 viidatult kehtib kodakondsusnõue juriidilise isikuga

seotud isikutele, siis eelnõu sõnastuse järgi tuleb "Ettevõtjas võib

olulise osaluse omandada /…/ igaüks, kelle suhtes /…/ ning kes on

ELi või NATO liikmesriigi kodanikvõi kes ei ole sellise välisriigi

kodanik, mille suhtes on ÜRO või EL kehtestanud sanktsioonid."

Juriidiline isik ei saa olla EL või NATO kodanik, samuti ei saa

juriidiline isik olla kolmanda välisriigi kodanik. Eelnõu

seletuskirjast on aru saada, et mõeldakse siiski juriidilise isikuga

seotud isikuid (nagu praegu § 40 lg 1 p 9 viidatud), aga sätte uus

sõnastus seda lähenemist ei toeta.

3

d) Et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd nt seletuskirjas

nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Ukrainaga, tuleks

selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja

töötada erikord. Laiapindselt üksnes sanktsioonialuste riikide

välistamist amet ei toeta.

e) Kui välisriigi kodanikud ja ettevõtted tahavad Eestis tegeleda

kaitsetööstuse valdkonnas, siis see on lõppkokkuvõttes

välisinvesteering. See on VUHS pärusmaa. Üks variant on hinnata,

kas ja mil viisil saaks kohaldada VUHS § 10 kriteeriumeid. Praegu

on tehtud teadlik otsus, et VUHS ei kohaldu. On see põhjendatud?

VUHS § 4 lg 1 p 3: „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu

alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud

sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas

sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist

abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud

sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev

ettevõtja;“

VUHS Seletuskiri: Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud

sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva

ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas

olulise osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud

relvaseaduse alusel menetlus on oma olemuselt sarnane eelnõus

olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata

nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste

kaupade käitlemisega tegelevale ettevõtjale.

2. Eelnõu § 1 punkt 4 – kas võib tekkida olukord, kus isikul on mõne

teise riigi kehtiv relvaluba ning nõuab § 83-25 lg 5-1 alusel, et ta ei

pea tervisekontrolli läbima?

Antud selgitus.

Eelnõu täiendatud „käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba“.

3. Eelnõu § 1 punkt 9 – § 83-33 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast

sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“. Teeme ettepaneku

täiendada sätet selliselt, et oleks välistatud siiski sellised olukorrad,

kus sõidukile tootmisel ei paigaldata sõjarelva, kuid masinale

paigaldatakse Eestis näiteks sõjarelva sihtimiseks vajalikud

Arvestatud osaliselt.

Hetkel kehtiva sätte sõnatus on ebaselge. Sätte muudatuse eesmärk on

välistada need olukorrad, mis tekitavad tegevusloa saajale küsitavust

loakohustuse vajalikkuse osas. Täpsemalt öeldes, ainuüksi see, et sõidukile on

4

seadmed (kaablid jms), st on tõenäoline, et sõjarelv sellele sõidukile

ka kinnitatakse. Teeme ettepaneku täiendada sätet ja sõnastada see

järgmiselt: „4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote

valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või

varuosa, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

võimalik paigaldada sõjarelv, jätab tegevusloa omajale liiga laia

määratlemisruumi. Sätet võib tõlgendada selliselt, et ainuüksi paigaldamise

võimalus määrab ära selle, kas sellise sõiduki valmistamine kuulub

loakohustuse alla.

Ühe võimaliku lahendusena pakume välja järgneva sõnastuse:

„maismaasõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

valmistamise käigus paigaldatakse sõjarelv, sõjarelva alus või sõjarelva

kasutamiseks vajalikud seadmed“.

4. Taustakontrollidest – on selge, et kui avame oma kaitsetööstuse

kolmandatele riikidele, tuleb juurde taustakontrolle. KAPO hindab

siin julgeolekuriske. Kolmandatest riikidest andmete saamine on

kindlasti keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Sageli

võimatu. Ei saa nõustuda seletuskirjas kõlavaga, et PPA ja KAPO

töömaht taustakontrollide teostamise osas kavandatava eelnõu

kohaselt väheneb. Kui senini oleme Eesti kaitsetööstusega

koostöösse lubanud vaid EL ja NATO liikmesriikidest pärit

ettevõtjaid, siis eelnõuga planeeritav muutus on kardinaalne –

avame sisuliselt oma kaitsetööstuse kogu maailmale, välistades

kindlalt vaid need, kelle suhtes on kehtiv ELi või ÜRO sanktsioon.

Ülejäänud probleemid tuleb tuvastada taustakontrolliga, mis

kolmandatest riikidest pärit isikute suhtes on sageli äärmiselt

keeruline.

Arvestatud.

Seletuskirja antud mõjuga täiendatud.

Välisministeerium

03.05.2024 kooskõlastuskiri EIS-is nr 24-0347/03

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 (muudavad RelvS § 835 ja 8323)

muudatustest jääb mulje, et kaitsetööstusettevõttes osaluse

omandamisel soovitakse välistada teatud riikide kodakondsusega

isikud. Nende riikide puhul on püütud leida ühisnimetajat/tunnust

ja eelnõus on peetud sobivaks välistada riigid, mille suhtes

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või

Arvestatud.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

5

Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud

sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.

Välisministeeriumi hinnangul ei ole rahvusvaheliste

sanktsioonidega sidumine otstarbekas lahendus soovitud eesmärgi

saavutamiseks.

1.1. Sätete sõnastuses on lause teine pool „… kes on Euroopa Liidu või

NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik,

mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud

relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid

meetmeid“ raskesti jälgitav ja tekitab segadust. Euroopa Liidu

(edaspidi EL) ja NATO eraldi nimetamine ei anna lausele

lisandväärtust, kuna seletuskirja kohaselt soovitakse, et

omandamine oleks põhimõtteliselt lubatud kõikidele (ka

kolmandate riikide kodanikel), kes ei ole relvadega seotud

sanktsioonides nimetatud riigi kodanikud.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud isikuteks, kellega soovitakse

koostööd teha, näiteks Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja

Iisraelist pärit ettevõtjad. Normi rakendajal saab olema keeruline

määratleda riigid, kelle suhtes on relvadega seotud rahvusvahelised

sanktsioonid kehtestatud, sest sanktsioone kehtestatakse nii riigi,

territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni,

ühenduse, rühmituse või isiku suhtes. Samuti ei pruugi sanktsioonid

liigituda otsesõnu relvadega seotud sanktsioonideks, vaid võivad

olla oma sisult väga erinevad. Iga riigi puhul tuleks seega hinnata,

kas sanktsioon on kehtestatud riigi, territooriumi või režiimi vastu

või mõnel muul põhjusel. Näiteks võib relvaembargo olla

kehtestatud mitte riigi, vaid riigis tegutseva üksuse suhtes. Hiljutine

näide on Somaalia. ÜRO resolutsiooniga tühistati Somaalia

Liitvabariigi suhtes kehtinud relvaembargo ning kehtestati üldine ja

täielik relvade ning muu kaitseotstarbelise varustuste tarnimise

keeld Al-Shabaabile Somaalias. Seega tekiks Somaalia puhul

küsimus, kas Somaalia on riik, mille suhtes EL on kehtestanud

relvadega seotud meetmeid? Seetõttu oleks ehk mõttekas eelnõu

koostajatel hinnata ÜRO ja EL sanktsioonide1 alla märgitud riikide

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

6

nimekirja ja hinnata, kas praktikas reaalselt just nende riikide

kodanikele soovitakse seada piirangud.

3. Lisaks märgib Välisministeerium, et muutmisel on ka välisriikide

kodanikele kehtestatud kinnisasja omandamise kitsendused

(KAOKS). Erinevate valdkondade seadustega teiste riikide

kodanikele piiranguid kehtestades võiks olla selgem, milliste

riikide kodanikke Eesti riik usaldab ja milliseid riike ning nende

kodanikke loetakse Eesti suhtes ebasõbralikeks. Mööname, et

erinevates valdkondades (kinnisvara, sõjarelvi tootvad ettevõtted)

võib olla mõju erinev, kuid konkreetse riigi kodanike suhtes

kehtestatavad piirangud peaks olema kuidagi selgitatud ja

põhjendatud.

Teadmiseks võetud.

4. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei loo piirangu sidumine

sanktsiooniga uut õigust, sest antud juhul on analoogia võetud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS)

§ 37 lõikest 4. Paraku ei ole seletuskirjas selgitatud, et nimetatud

säte näeb ette suuremale riskile viitavate asjaolude hindamise,

milles arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt

olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud

riigiga või jurisdiktsiooniga, mille suhtes on kehtestatud

sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks EL

või ÜRO poolt. Välisministeeriumi arvates ei ole seega analoogia

kohane, kuivõrd RelvS muudatustes kehtestatakse välisriikide

kodanike ettevõtluse kitsendused, seevastu RahaPTS-s märgitud

riskide asjaolusid küll hinnatakse, kuid märgitud asjaolu alusel

automaatselt kedagi ei välistata.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

Tarbija- ja Tehnilise Järelevalveamet

26.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-4

I. Sisulised märkused

1. RelvS § 833 lg 21 mõiste “sõjarelva laskemoon” tuleks sõnastada

selgemalt. Hetkel kehtiv definitsioon ei võimalda selgelt eristada,

mis on sõjarelva laskemoon ja mis mitte. Samuti ei ole võimalik

selgelt eristada, sõjarelva laskemoona olulist osakomponenti

Arvestatud.

7

laskemoona komponentidest. Mõiste „sõjarelva laskemoon“ võiks

defineerida kasutades strateegilise kauba seaduse alusel kehtestatud

määruse „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1 toodud sõjaliste

kaupade nimekirja laskemoona käsitlevat osa ning RelvS § 20

lõikes 4 toodud tsiviilkäibes keelatud laskemoona määratlust.

Eesmärk on määrata arusaadavalt sõjarelva laskemoona mõiste, et

oleks selge, milliste toodete ja komponentide osas kohalduvad

sõjarelva laskemoona käitlemise nõuded.

RelvS § 833 lg 21 võiks olla selline „sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt

sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Käesolevas peatükis

käsitatakse laskemoona sõjarelva laskemoona tähenduses.“

2. Selguse huvides tuleks relvaseaduses läbivalt eristada RelvS § 17

lg 1 kohase mõiste “laskemoon” kõrval RelvS § 83-3 lg 2-1 mõistet

“sõjarelva laskemoon” millest viimane peaks kitsendavalt

käsitlema vaid sõjalise otstarbega laskemoona või selle olulist osa.

Hetkel kasutatakse relvaseaduse peatükis 11-1 läbivalt terminit

“laskemoon,” kuid selle peatüki sätete eesmärgist lähtuvalt tuleks

antud peatükis kasutada mõistet “sõjarelva laskemoon.” Eesmärk

on arusaadavalt eristada, millised nõuded kohalduvad vaid

sõjarelva laskemoonale, mitte laskemoonale üldiselt.

Arvestatud.

3. Paragrahvi 835 ja paragrahvi 8323 lõike 2 muutmisega antakse õigus

sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitleva ettevõtte olulise osaluse omandada või töötaja olla muu

sellise välisriigi kodanikul, mille suhtes Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei

ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või

nendega sarnaseid meetmeid. Samas muudatus peaks kajastuma ka

tsiviilkäibes lubatud relvade ja laskemoon käitlemise osas. RelvS §

67 lõike 1 punkt 12 kohaselt peaks ettevõtte aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle

valitsevat mõju omav muu isik olema siiski Euroopa Liidu või

NATO liikmesriigi kodanik. Eesmärk on luua ikkagi olukord, kus

igal sõjarelvi, sõjarelvade laskemoona ja lahingumoon käitleval

ettevõttel oleks võimalik käidelda ka tsiviilkäibes lubatud relvi ja

moona.

Arvestatud osaliselt.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

Kaitseministeerium ei ole pädev muutma tsiviilkäibes olevate relvade

regulatsiooni.

4. Eelnõu § 1 neljandas punktis soovitakse leevendada ettevõtte teatud

töötajate tervisenõuete tõendamise korda võimaldades isiku

vastavust tervisenõuetele hinnata kehtiva relvaloaga, mille saamise

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

8

eelduseks on tervisetõend. Selline muudatus võimaldab ettevõttel

rakendada töötajaid tööle, ilma et peaks ootama tervisekontrolli

läbimist. Seejuures on oluline meeles pidada, et see säte ei tühista

TTOS § 131 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt tööandja korraldab

töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest

arvates ning vähemalt kord kolme aasta jooksul.

5. Kvalifikatsiooninõuete ja pädevustunnistuse andmise korra

kehtestamisel tuleb arvestada, et selle sätte rakendamiseks tuleb

vajadusel kohaldada üleminekuaega, mille jooksul kehtiks

eelnevalt kehtinud kord.

Samuti tuleks võimaldada ettevõttel määrata korraga mitu

vastutavat isikut selliselt, et nende vastutusalad on jaotatud

valdkonnapõhiselt. Näiteks käitlemiskoha nõuetekohasuse eest

vastutava isiku, vedude korraldamise eest vastutava isiku ning

ettevõtte administratiivsete nõuete täitmise eest vastutava isiku

saaks ettevõte määrata eraldi isikutega. Seeläbi oleks võimalik

ettevõttel ka mõistlikumalt vastutavate isikute töökoormust hallata.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame TTJA

rakendusakti väljatöötamisse.

6. RelvS § 8324 lõike 7 kohaselt peab ettevõte teavitama tegevusloa

andjat uue töötaja töölevõtmise kavatsusest vähemalt 20 tööpäeva

enne töötaja tööle võtmist. Sätte eesmärk on eelduslikult vältida

olukorda, kus ettevõttesse võetakse tööle inimene, kelle taust ei ole

kontrollitud. Siinkohal tuleks kaaluda, kas eesmärk on saavutatav

värbamisprotsessi vähem koormava nõudega või luua võimalusi

eranditeks. Näiteks kui taustakontrolli vastus laekub juba vähem

kui 20 tööpäeva jooksul või kui isik värvatakse teisest sama

tegevusloaga ettevõttest, ei peaks olema kohustuslik oodata

vähemalt 20 tööpäeva.

Antud selgitus.

Isikut ei ole keelatud varem tööle võtta, kui taustakontrolli vastus on tulnud

varem kui 20 tööpäeva.

RelvS § 8328 kohaselt võib PPA loobuda taustakontrolli tegemisest, kui isikul

on RSVS alusel antud kehtiv juurdepääsu luba olemas.

7. Eelnõu § 4 esimeses punktis paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6

muutmiseks välja pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus

tegevusloakohustuse osas ka lõhkematerjali mittesisaldavat

komponenti või relva käitlevale ettevõttele, mis ei tohiks olla

lubatud. Muudatuse eesmärk on välistada LMS kohane

tegevusloakohustus ainult nendelt ettevõtjatelt, kes käitlevad

lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloa raames

tootmisprotsessis või hoiustamise teenuse pakkumisel.

Arvestatud.

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis

puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

9

Olemasolev LMS § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS

tegevusloakohustuse isikutelt, kes hoiavad, võõrandavad ja

kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona.

Antud säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ning

laskemoona müümisega tegelevatele isikutele. Tulenevalt

eeltoodust teeb TTJA ettepaneku jätta LMS § 12 lõike 2 punkt 6

muutmata ning lisada LMS § 12 lõike 2 punkt 7 järgnevas

sõnastuses: “(7) ettevõttel, mis käitleb lõhkematerjali relvaseaduse

alusel väljastatud tegevusloaga laskemoona, sõjarelva laskemoona

või lahingumoona tootmisel ja hoidmisel tegevusloas sätestatud

tingimustel.

8. Eelnõu § 4 teises punktis, millega täiendatakse LMS paragrahvi 25

lõiget 2 punktiga 8, on sätte eesmärk välistada LMS kohane

käitlemiskoha loakohustus ainult nendelt ettevõtetelt, millel on

relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet

sisaldava laskemoona või lahingumoona tootmiseks või

hoiustamiseks. Pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus ka

käitlemiskohale, kus on lubatud käidelda ainult lõhkeainet mitte

sisaldavat sõjarelvi, mis ei tohiks olla lubatud.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku sõnastada lisatav LMS

§ 25 lõike 2 punkt 8 järgnevalt:

(2) Käesoleva seaduse kohast käitamisluba ei pea olema:

“8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha

käitamisluba, mis hõlmab lõhkeainet sisaldava laskemoona,

lahingumoona või nende lõhkeainet sisaldava olulise osa

käitlemist”.

Arvestatud.

9. Kehtiva lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punkt 6 kohaselt tekib

ettevõttel LMS kohane käitlemiskoha käitamisloa omamise

kohustus juba siis, kui ettevõtte käitlemiskohas on üle 50kg

lõhkeaine netomassiga 1.3C ohuklassi ja 1.4S ohuklassi tooteid.

See säte on mõeldud laskemoona ja lõhkeainet sisaldava

laskemoona komponente (sütikud ja püssirohi) müüvatele

ettevõtetele. 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute käitlemisega

kaasnevad ohud on väga madalad ning lõhkematerjaliseadusest

Mitte arvestatud.

Kuivõrd MKM ei ole selle ettepanekuga nõus, sest vajab täiendavat analüüsi,

siis antud eelnõu raami ja tähtaegu arvestades seda muudatust ei ole võimalik

sisse viia.

10

tulenevad lao nõuded ei ole nende toodete osas täielikult

asjakohased. RelvS §46 lg 6 sätestab, et padruneid, püssirohtu ja

sütikuid hoitakse relvakapis või relvahoidlas. Relvahoidlale ja

relvakapile on sätestatud nõuded RelvS määruses nr 90. Seeläbi on

nende toodete mõõdukas koguses hoiustamine piisavalt

reguleeritud relvaseadusega ning seetõttu on 50 kg piir 1.4S

ohuklassi laskemoona ja sütikute osas ülemääraselt piirav.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta LMS § 25 lõike

2 punkti 6 järgnevalt: “6) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse

kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat

püssirohtu koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S

kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses, mis ei ületa 900

kilogrammi.” Sellised piirid tagavad, et käitlemiskoht ei muutuks

ka kemikaaliseaduse mõistes C-kategooria ettevõtteks ehk

ohtlikuks käitiseks.

10. RelvS § 88 lõike 11 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet

laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. RelvS § 832 lõike 1 kohaselt on

„Sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, laskemoona

ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine,

kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja

hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine,

lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.“

TTJA järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja

lahingumoona käitlemist, vaid piirduma ainult laskemoona ja

lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha

järelevalvega.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta RelvS § 88

lõiget 11 järgnevalt:

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

11

„ (11 ) Riiklikku järelevalvet sõjarelvade, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemise üle eraõiguslike

isikute poolt teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku

järelevalvet laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja hoidmise

üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“

Välisluureamet

19.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-2

I. Sisulised märkused

1. Kaitsetööstusega seotud teabe salastamine. Kaitsetööstusega, sh

sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud

julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga

seotud ohtudest. Eesti kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi

täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti liitlasriikide

partner sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi,

Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ning Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu

tunnevad Eesti kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes

vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave (sh

ärisaladus) võib teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena.

See võimaldab paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt

tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või

akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed

juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS)

§ 7 punkti 6 ning sellele vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri

2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik

salastada riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi

käsitlevat teavet. See alus on seotud kitsalt tehnikavaldkonna

innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli

kaitsetööstusele kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam

täiendada õigusakte uue salastamisalusega. Teeme ettepaneku

täiendada eelnõu RSVS muudatusega järgmises sõnastuses:

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

12

„§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse

punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist

ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks

tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse

salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.“.

RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8

nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi

salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest

lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis

61 nimetatud teabe piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja

täpsustused. Teeme ettepaneku selleks lisada seletuskirjale

Vabariigi Valitsuse määruse kavand koos järgmise sõnastusega:

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse

lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja

kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis

käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise

otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning

kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist,

valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe

avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu

või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel

või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel

kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas

tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“.

2. Seaduse kohaldamisala Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi

EMP) lepinguriikide ning Šveitsi suhtes. RelvS-i § 2 lõike 3 järgi

Arvestatud.

13

kohaldatakse RelvS-is EL-i ja selle liikmesriikide kohta sätestatut

ka EMP ning Šveitsi suhtes. Samas näib, et seda põhimõtet

rakendatakse RelvS-i tekstis ilma selge põhjuseta ebaühtlaselt.

RelvS-i § 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 on EMP eraldi esile

toodud, kuid Šveitsi ei ole nimetatud. RelvS-i § 8321 lõikes 1 ja §

8334 punktis 1 on loetletud nii EL, EMP kui ka Šveitsi

Konföderatsioon.

Eelnõu § 1 punktiga 9 kavatsetakse lisada RelvS-i § 8333 uus lõige

31, milles viidatakse üksnes EL-ile. Teeme ettepaneku selle käigus

ka RelvS-i § 66 lõige 2, § 67 lõike 1 punkt 1, § 8321 lõige 1 ja § 8334

punkt 1 üle vaadata ning neid õigusselguse eesmärgil ühtlustada.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Välisluureamet

Täiendav arvamus

30.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-5

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 käsitletud relvaseaduse (edaspidi RelvS) §

835 ja § 8323 lõike 2 muudatuste kohta täiendava ettepaneku, millega

arvestamine võib planeeritud muudatuse sujuvamale rakendamisele

kaasa aidata.

Muudatustega soovitakse anda kaitsetööstuses tegutsemise võimalus ka

sellistele ettevõtjatele, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse

liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei

ole Euroopa Liidu (edaspidi EL) ega Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik. Selle eesmärgi

saavutamiseks välistatakse edaspidi üksnes need ettevõtjad, mille

omanike ja juhtide seas on mõne sellise riigi kodanik, mille suhtes on

kehtestatud relvadega seotud sanktsioonid, embargo või nendega

sarnased meetmed. Praeguses regulatsioonis võib üksnes EL-i (selle

kaudu ka Euroopa Majanduspiirkonna ning Šveitsi) ja NATO

liikmesriikide kodanikega piiratud isikute ring olla tõesti liiga kitsas, sest

seeläbi jäävad välja mitmed Eestiga samu väärtusi jagavad riigid, kellega

EL-il ja NATO-l on tihe kaitse-, kaitsetööstus ja justiitskoostöö ning

kellest ei lähtu ka rahapesu- või terrorismi toetamise ohtu. Samas

Arvestatud.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud ja lisatud

täiendavad kriteeriumid, sh OECD liikmesriigid.

Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik kujutab endast julgeoleku ohtu

(RelvS § 40 lg 1 p 8), siis asjaolusid hinnatakse RelvS alusel teostatava

taustakontrolli raames.

14

võimaldaks eelnõu praegune sõnastus asuda Eesti kaitsetööstuses

tegutsema väga laial ringil isikutel, sh selliste riikide kodanikel, kelle

suhtes on teistes, migratsiooni või välisinvesteeringuid puudutavates

seadustes võetud rangem hoiak. Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk mh

võimaldada anda tegevusluba Eesti ja EL-iga sõbralikes suhetes olevate

kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või

aktsionärid ei ole NATO või EL-i liikmesriikide kodanikud. Eelnõus on

sellele antud siiski sanktsioonide ja embargode kaudu täpsem määratlus,

kuid rõhutame, et nn sõbralikud suhted ei sõltu sanktsioonide

olemasolust või puudumisest. Mitmete riikidega on EL-il ja NATO-l

üldjoontes neutraalsed ja pragmaatilised suhted, kuid see ei tähenda, et

nende kodanike osalus Eesti kaitsetööstusettevõtjate tegevuses ei

suurendaks tuntavalt ohtu EL-i, NATO või Eesti julgeolekule.

Rahvusvahelised organisatsioonid saavad sanktsioone ja embargosid

määrata kiiresti, mistõttu võib uhtuda, et mõni RelvS-i alusel

kvalifitseerunud ja Eestis tegevust alustanud ettevõtja täiesti ootamatult

enam nõutud tingimusele ei vasta.

Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku kaaluda sanktsioonide, embargo ja

sarnaste meetmete kaudu piiramise tingimuse asemel muid lahendusi,

mis ei jätaks riikide ringi liiga laiaks ega muutlikuks. Seletuskirja järgi

on praegu võetud eeskujuks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse

§ 37 lõige 4 (täpsemalt selle punkt 3). Teeme ettepaneku selle

alternatiivide kaalumisel võtta aluseks järgmised eeskujud.

1) Veebruaris 2024 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel olnud

isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) muudatused

(toimik nr 24-0064), millega soovitakse täiendada ITDS-i § 206

lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) E-residendi digitaalse

isikutunnistuse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on

kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi

kodanik, millega puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane

koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse (...) erisusi.

(12 ) Kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja

Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

15

loetelu ning (...) erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“. Viidatud riikide loetelu kavand oli lisatud seletuskirjale.

2) Alates veebruarist 2022 kehtiv elektroonilise side seaduse § 873 lõike

3 punkt 1, mille järgi arvestatakse kõrge riskiga riist- või tarkvara

hindamisel muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus-

või tugiteenuse pakkuja asukoht või peakontor on riigis, mis ei ole

Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi

NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi

OECD) liikmesriik. Seda sõnastust koostades püüti hõlmata võimalikult

palju riike, kus järgitakse demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning

intellektuaalomandi õigusi ja millest ei lähtu ettenähtavat ohtu Eesti

kriitilise tähtsusega elektroonilisele taristule. OECD kaudu on hõlmatud

muu hulgas eelnõu seletuskirjas esile toodud Austraalia, Iisrael ja Jaapan,

aga ka nt Šveits. Ukraina ja mõne teise soovitud riigi jaoks oleks

võimalik seaduses esile tuua teatud eristaatus või need riigid eraldi

nimetada. Ukraina kodanike suhtes kehtivaid erinorme on sätestatud ka

teistes seadustes.

Eelnevaga seoses palume hinnata ja seletuskirjas kajastada

topeltkodakondsuse küsimust. Eluline näide: kuidas käitutaks

hüpoteetilisel juhul, kui soovitakse teha koostööd nt Ukraina või Iisraeli

ettevõtjaga, mille peamine osanik on nt Georgia või Iisraeli kodanik,

kellel on samal ajal ka Venemaa kodakondsus.

Justiitsministeerium

05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 8328 lg 1

punkti 3. Kavandatud muudatusega täpsustatakse isikute ringi, kellele

tehakse taustakontrolli RelvS-is sätestatud nõuete täitmise

kontrollimiseks. Nagu ka relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) etapis

1 viitasime, toetame eesmärki kitsendada taustakontrolli kohustusega

isikute ringi. Paraku ei nähtu eelnõust, kuidas tagatakse selgus, millised

töökohad ja isikud ettevõtjas on muudatuse tulemusel taustakontrolli

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõu täiendatud § 8329 lõikega 7, millega täpsustatakse, et ettevõtja

esitab nimekirja, millistel töökohtadel olevatel töötajatel on juurdepääs

sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele

või nendega seotud teabele.

16

kohustusega kaetud ja millised mitte. See selgus on vajalik nii kontrolli

adressaadi vaates (taustakontroll kui isiku põhiõiguste riive) kui ka

järelevalve vaates (et kõik vajalikud isikud oleks alati kontrollitud).

Palume seda asjaolu nii eelnõus kui seletuskirjas täpsustada.

2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse RelvS § 8328 lõiget 3 viitega

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele (RSVS). Muudatuse

kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) loobuda selle isiku tausta

kontrollimisest, kellel on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe

juurdepääsusertifikaat. Peame mõistlikuks põhimõtet, et topeltkontrolli

nende isikute suhtes, kel on RSVS alusel kehtiv juurdepääsuluba või

juurdepääsusertifikaat, ei tehta. Tekib aga küsimus kõnesoleva

paragrahvi lõike 3 ja 4 omavahelisest seosest. Lõike 4 kohaselt saab PPA

isiku suhtes taustakontrolli teha ka ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal,

kui isiku suhtes, kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud

asjaolud, mis välistaksid tema töölevõtmise või olulise osaluse

omandamise lubamise. Kuidas neid sätteid praktikas koosmõjus

tõlgendatakse - kas lõike 4 kohane nö lisakontroll on lubatav ka lõikes 3

nimetatud isiku suhtes, kellele on tehtud RSVS kohane

julgeolekukontroll? Palume RelvS § 8328 lõigete 3 ja 4 omavahelist seost

seletuskirjas selgitada ning vajadusel täpsustada ka sätte sõnastust.

Lisaks juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 8328 lõikes 5 on kasutatud

väljendit „tähtsa teabe“. Kas kohasem ei oleks „tähtsust omava teabe“?

Arvestatud.

Täiendatud eelnõu § 8328 lõike 5 ettepaneku osas ning seletuskirjas

selgitatud lõigete 3 ja 4 sisu.

3. Eelnõu § 1 punktiga 9 nähakse RelvS § 8333 lõikes 31 ette erand, mille

kohaselt võib ettevõtja, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu

liikmesriigis antud tegevusluba, Eesti Vabariigi territooriumil osutada

ühekordset teenust ilma tegevusloata. Samas nõuab RelvS § 8333 lõige 3

mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist saadud tegevusloa olemasolu

korral ettevõtjalt RelvS kohast tegevusluba ka juhul, kui on tegu ajutise

tegevusega. Seletuskirjast ei selgu, mis vahe on ajutisel tegevusel ja

ühekordse teenuse osutamisel ning miks on otsustatud ühekordselt

teenuse osutajad võrreldes ajutise tegevusega tegelevad ettevõtjad panna

tegevusloa nõude puhul soodsamasse seisu ehk on loobutud tegevusloa

Antud selgitus seletuskirjas.

17

nõudest. Erinevat kohtlemist ei ole põhjendatud. Palume vastava

selgitusega seletuskirja täiendada.

4. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 2), et

muutmist vajab relvaseaduse (RelvS) § 8329 lõige 2, mis jääb hetkel

taustakontrolli käigus töödeldavate andmete koosseisu osas väga

üldiseks. Kehtivas seaduses on viidatud sättes toodud: „Isikuandmete

ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, elukoha, perekondlike

sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse andmed ning muud andmed,

mis võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud

asjaolude esinemist.“ Seaduses ei saa olla sedavõrd laia terminit nagu

„muud andmed“. Töödeldavate andmete kategooriad tuleb välja tuua

seaduse tasemel. Selgitame, et isikuandmete töötlemisel riivatakse

inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 26.

Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11).

Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete

töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab

järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete

töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk,

milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja

andmete säilitamise tähtaeg. Palume teha vajalikud muudatused RelvS §

8329 lõikes 2.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

5. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 4),

milles tõstatasime küsimuse, kas juhul, kui eraõiguslikud juriidilised

isikud saavad õiguse valmistada ning muul viisil käidelda sõjarelvi, võib

suureneda ka karistusseadustiku (KarS) §-s 4182 , mis reguleerib

sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona

ebaseaduslikku käitlemist, sätestatud kuritegude hulk. Seda seetõttu, et

isikuid, kes selliseid relvi valmistavad, on senisest palju rohkem. Kas

sellel on ka seos eelnõus tehtava muudatusega, millega sätestatakse

võimalus sõjarelvade puhul kriminaalmenetluse mittealustamiseks, kui

relv loovutatakse vabatahtlikult? Palume neid asjaolusid seletuskirjas

selgitada.

Antud selgitus.

Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad ka kehtiva õiguse kohaselt

valmistada sõjarelvi ja selles osas ei ole seost kriminaalmenetluse

mittealustamise menetlusega. Kaitseministeeriumi hinnangul on need

erinevad asjad.

II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta

6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud.

18

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu

esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast

praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse

korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Eelnõuga muudetakse RelvS § 835 ja 8323 lg-t 2. Tulevikus

võimaldatakse ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja

suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja

suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike

1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa

Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik,

mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või

Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud

sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Seletuskirjast ei

selgu, kuidas käsitletakse topelt- või mitme kodakondsusega isikuid (nt

VeneIisrael, USA-Vene topeltkodakondsus vms). Veidi üle poole

Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt

väga piiratud juhtudel. Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa, Läti,

Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni

tingimuseks varasemast kodakondsusest loobumise. Võib tekkida

olukord, kus julgeolekule ohtu kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb

loamenetlusest tänu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi mitme

kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see teatud riikidel

kasutada ära mitme kodakondsusega isikuid oma eesmärkide

saavutamiseks. Osade kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada

ohtu Eesti julgeolekule.

Lisaks lojaalsuskonfliktile on antud kodanikel põhiseaduslikud

kohustused oma riigi ees ning osad erineva väärtusruumiga kolmandad

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

19

riigid nõuavad oma kodanike kohustuste täitmist erinevatel viisidel.

Toetame muudatust, mille eesmärk on laiendada isikute ringi, kes

saaksid ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada

ning ettevõtja üle kontrolli saavutada. Küll aga palume seletuskirjas

täpsemalt selgitada, kuidas käsitletakse kõnesoleva muudatuse valguses

topeltkodakondsusega isikuid.

Eelnõu käsitleb sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nõudeid ja

lisatav sanktsioonide kitsendus seotakse üksnes relvade

sanktsioonidega. Kui isiku sanktsioon on seotud laskemoona

käitlemisega, võib tekkida küsimus, kas kõnesolev säte kohaldub või

mitte, sest RelvS-s on eraldi defineeritud ka laskemoon. Lisaks on

sanktsioonid survemeetmed, mis on ajutise iseloomuga. Nt EL Nõukogu

võib kehtestada sanktsioone omal algatusel. Sellist liiki sanktsioonide

ettepanekuid võivad teha liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrged

esindajad või ELi liikmesriigid. Üldjuhul kehtivad sanktsioonid 12 kuud.

Kuidas lahendatakse edaspidi olukord, kus Eesti kaitsetööstusettevõtjas

on võimaldatud kontrolli omada mitte-NATO või -ELi liikmesriigi

kodanikul (st välisriigi kodanikul) ning teatava aja möödudes

kehtestatakse antud riigi suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL

Nõukogu poolt relvadega seotud sanktsioonid.

Palume § 835 sätte sõnastus muuta või täiendada seletuskirja, et

kõnesolev säte oleks kõigile üheselt arusaadav ja tagatud oleks

õigusselgus.

2. Juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 67 lg 1 p 12 kohaselt antakse

ettevõtjale tegevusluba, kui tema aktsionär või osanik, nõukogu või

juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav

muu isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Samas

käesoleva eelnõuga leevendatakse sätteid sõjarelva, selle laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse

omandamiseks, st laiendatakse ka NATOsse või ELi liikmesriiki mitte

kuuluvatele kodanikele, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL

Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või

nendega sarnaseid meetmeid.

Mitte arvestatud, kuivõrd eelnõus keskendutakse kaitsetööstusega seotud

küsimustele.

20

Tulenevalt eeltoodust palume muuta ja sõnastada kehtiv RelvS § 67

lg 1 p 12 selliselt, et ettevõtjas osaluse omandamisel ei eristataks, kas

ettevõtja tegutseb tsiviil- või militaarvaldkonnas, ning ettevõtjaid

koheldakse samadel alustel ja tagatud oleks õiglane konkurents.

3. Eelnõuga muudetakse RelvS § 8325 lg-t 4, mille kohaselt riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona

käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded

ning pädevustunnistuse andmise korra. Eelnõu ja seletuskirja vahel on

vastuolu. Eelnõus on toodud, et riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister kehtestab vastava määruse, kuid seletuskirjas on

toodud, et minister võib kehtestada. Kehtiva RelvS § 8325 õiguse kohaselt

võib minister kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. Uute kvalifikatsiooninõuete ja

pädevustunnistuse andmise korra kehtestamisel tuleks ühtlasi ette näha

piisav üleminekuaeg.

Nõustume seletuskirjas tooduga, et üksnes lõhkematerjaliseaduse

(edaspidi ka LMS) kohase pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik

on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

lahingumoona käitlemise eest. Samas ei olnud eelnõuga

kooskõlastamiseks kaasas määruse kavandit, millega plaanitakse

kehtestada kvalifikatsiooninõuded sõjarelvade, sõjalise otstarbega

laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks ning pädevustunnistuse andmise kord. Ka seletuskirjast ei

selgu, kuidas pädevustunnistuse andmise protsess tulevikus olema

hakkab. Milline asutus hakkab väljastama pädevustunnistusi, kes viib

läbi vastavaid koolitusi, mis sisaldaksid infot sõjarelvade, sõjalise

otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise kohta, kui suur saab

olema riigilõiv pädevustunnistuse taotlemisel jne. Riigilõivumäära

kehtestamisel tuleb muuta ka riigilõivuseadust. Või kui

pädevustunnistusi ei väljasta riigiasutus ja kompetentsete isikute

olemasolu tagatakse läbi koolituste, mida pakub erasektor, peaks see

Antud selgitus.

Eelnõuga luuakse volitusnorm, mis loob aluse kvalifikatsiooninõuete

kehtestamiseks. Konkreetse rakendusakti sisustamine jääb vajadusel aga

tulevikku, mil on kõik vajalikud asjaolud läbi kaalutud ja analüüsitud.

Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame

TTJA ning MKM rakendusakti väljatöötamisse.

21

eelnõust selguma ning minister ei peaks kehtestama pädevustunnistuse

andmise korda, vaid saaks piirduda kvalifikatsiooninõuete

kehtestamisega.

Teeme ettepaneku, et enne käesoleva eelnõu teisele

kooskõlastusringile edastamist koostatakse määruse kavand

kvalifikatsiooninõuetele sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona

ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

ning vajadusel ka pädevustunnistuse andmise kord. MKM on nõus

määruse kavandi koostamisel igakülgselt kaasa aitama ja

panustama.

4. Eelnõuga muudetakse LMS § 12 lg 2 p 6, mille kohaselt LMS kohast

tegevusluba ei pea lõhkematerjali käitlemisel olema, kui isikule on antud

relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva, laskemoona, lahingumoona

või nende olulise osa käitlemiseks. Välja pakutud sõnastuse kohaselt

laiendatakse oluliselt LMS tegevusloa kohaldamisala välistust. Kehtiva

õiguse kohaselt ei pea LMS-kohast tegevusluba olema RelvS-kohast

tegevusluba omaval isikul RelvS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktis

lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohu hoidmisel,

võõrandamisel ja kasutamisel. Sätte eesmärk on olnud LMS tegevusloa

taotlemisest relvaloa omanikud ja laskemoona müüjad välja arvata.

Eelnõus toodud muudatusettepaneku kohaselt laiendatakse aga

tegevusloa vabastust kogu RelvS käitlemisele. Relvaseaduse § 11 lg 2

kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine RelvS tähenduses relvade ja

laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu,

väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade

parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine.

Kui soovitakse LMS-kohase tegevusloa vabastust, et ettevõtja ei peaks

taotlema nii LMS kui ka RelvS kohast tegevusluba, teeme ettepaneku

sõnastada LMS-i § 12 lg 2 p 6 järgmiselt: „6) lõhkematerjali käitlemisel,

kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona,

lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks ning loa menetluses on

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

22

hõlmatud käesoleva seaduse tegevusloa ja käitamisloa kontrolliesemes

olevad nõuded.“.

5. Eelnõuga täiendatakse LMS § 25 lg 2 p-ga 8, mille kohaselt LMS-kohast

käitamisluba ei pea olema, kui käitlemiskohal, kus käideldakse sõjarelva,

laskemoona, lahingumoona või nende olulist osa, on olemas

relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba. LMS käitlemiskoha

käitamisloa vabastus peaks piirduma üksnes RelvS käitlemiskoha

käitamisloaga ulatuses, mis käsitleb lõhkeainet sisaldava laskemoona või

lahingumoona tootmist või hoiustamist ning mitte hõlmama sõjarelvi.

Teeme ettepaneku täiendada LMS-i § 25 lg 2 p-ga 8 järgmises

sõnastuses: „8) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona või nende

olulise osa käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha

käitamisluba ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa

kontrolliesemes olevad nõuded.“

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud,

mis puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

Siseministeerium

05.04.2024 nr KAM/24-0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835 ja 8323 lõike 2 muudatuse eesmärk

on eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka

neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige

või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Euroopa

Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanik. Sealjuures täiendatakse RelvS-

i tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL liikmesriigi kodanik, ei

tohi olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu

või Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud

sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.

Arvestades praegust julgeolekuolukorda, ei ole Siseministeeriumi

hinnangul hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang

eesmärgipärane. Seoses sõjalise tegevusega, inimõiguste rikkumisega

jne täiendatakse sanktsiooninimekirju EL-is igakuiselt, kui mitte

iganädalaselt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone

kolmandate riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

23

kaasa aidanud. Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika Ameerika

Ühendriikide sanktsioonipoliitikas ja EL-is seda ei järgitud, kuid see on

muutunud. Võivad tekkida olukorrad, kus Eesti kaitsevaldkonna

ettevõtted on seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast

võivad sanktsiooni all olla. Sanktsioonid toovad kaasa varade

külmutamise ja pangakontode sulgemise ning nende rikkumine

omakorda süüteomenetluse.

Tõhusaks kontrolliks on eeldus, et Eesti riigil on kolmandate riikidega

õigus- ja justiitsalane koostöö. Paratamatult tõusetub aga küsimus,

kuidas sellistest kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid

kontrollida või nende Eesti kaitsetööstuses tegutsemisega kaasnevat riski

hinnata, kui nendega sisuline koostöö puudub.

Kui võimaldame kaitsetööstusvaldkonnas tegutseda kolmandate riikide

esindajatel, on vaja teha senisest rohkem taustakontrolle ja kasvab

sellega seotud töökoormus. Kolmandatest riikidest andmete saamine on

paratamatult keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Andmeid ei

ole võimalik kontrollida registrist, vaid see eeldab arvukate

üksikpäringute tegemist. Sageli on andmete saamine võimatu. Seetõttu

ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjast nähtuvaga, et Politsei- ja

Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töömaht taustakontrollide

teostamisel kavandatava eelnõu kohaselt väheneb.

Selleks, et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd näiteks eelnõu

seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani,

Lõuna-Korea, Singapuri ja Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide

ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Üksnes

sanktsioonialuste riikide välistamist Siseministeerium ei toeta.

Lähtuvalt eelnõu kooskõlastamisel toimunud Siseministeeriumi ja

Kaitseministeeriumi esindajate vaheliste arutelude tulemusest, toetab

Siseministeerium ettepanekut, mille kohaselt võib ettevõtjas olulise

osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli

saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole

24

tuvastatud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud

asjaolusid ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;

2) ta on NATO liikmesriigi kodanik;

3) ta on OECD liikmesriigi kodanik;

4) ta on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud

salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu;

5) ta on muu riigi kodanik, kellele riigikaitse valdkonna eest vastutav

minister on andnud siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministri

kooskõlastusel nõusoleku erandi tegemiseks.

Eelnevalt toodud erisuse kaalumiseks esitab põhjendatud taotluse

kaitseminister siseministrile, mille alusel hindab siseminister erisuse

tegemise võimalust. Toome siiski esile, et selline kooskõlastamine võib

ka olla ametkondlik ning ei pea eeldama ministri volitust ehk

kooskõlastamine võib ka toimuda vastutavate ministeeriumite vahel.

Rõhutame, et iga taotluse puhul tuleb kodakondsusest ja konkreetsest

isikust tulenevat erisuse tegemise vajadust põhjalikult hinnata sõltumata

sellest, kas tegemist on nn agressorriigiga või mitte.

2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti

4 pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“.

RelvS-is ei ole sätestatud, millest koosneb sõjarelv. RelvS § 3 lõike 3

kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel

kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv

või relvasüsteem. Määratlemata on aga sõjarelva osad, olulised osad ja

oluliste osadega võrdsed relvale või relvasüsteemile kinnitatavad

lisaseadmeid . RelvS § 833 lõige 1 ütleb, et sõjarelvi liigitatakse

järgmiselt: „1) käsitulirelvad; 2) raketisüsteemid; 3) raskerelvad; 4)

muud relvad, mis ei ole tulirelvad.“ Selleks, et oleks võimalik kontrollida

sõjarelva tootmist oleks vajalik määratleda ka sõjarelva osad, olulised

osad ja lisaseadmed. Näiteks Milrem AS toodab mehitamata sõidukeid

ja paigaldab sellele relvasüsteemi sihtimisseadmed või selle osad. Relva

ennast ei paigalda. RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise

Osaliselt arvestatud.

Kaasame nimetatud määruse koostamisse SIM-i. Oleme nõus, et RelvS-

is puudub sõjarelva definitsioon, osade ja oluliste osade loetelu.

Rakendusakt on väljatöötamisel.

25

osa käitlemisele sama kord, mis RelvS-iga on kehtestatud seda liiki relva

käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS-i peatükis 111

sellist nõuet sätestatud ei ole.

Sõjarelv on tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelvast suurem ohuallikas ja

selle käitlemine peaks olema rangemalt reguleeritud. Nii näiteks

kehtestab strateegilise kauba seadus strateegilise kauba kontrolli

süsteemi, reguleerides strateegilise kauba vedu, strateegilise kaubaga

seotud teenuse osutamist, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse

järelevalvet, strateegilise kauba käitlemist, sealhulgas

demilitariseerimist, vastutust ning riikliku järelevalve tegemist

nimetatud valdkondades.

Strateegilise kauba seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse strateegiliseks

kaubaks sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks

kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem,

nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid,

tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või

kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel

otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.

Eeltoodust tulenevalt tuleks sõjarelva oluliseks osaks pidada vähemalt

neid osi, mida loetakse piiratud käibega tulirelva osadeks – osa või

varuosa, mis on spetsiaalselt sõjarelva jaoks konstrueeritud ja vajalik

sõjarelva kasutamiseks. Seda enam, et RelvS-is ei reguleerita sõjarelva

osa käitlemist, küll aga sõjarelva olulise osa käitlemist.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) muuta eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud RelvS-i § 833 lõiget 3 ja

sõnastada see järgmiselt:

„(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või

lahingumoona hulka, nende osade ja oluliste osade loetlemiseks

26

kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava

loetelu.“

2) täiendada RelvS-i § 833 uue lõikega, milles sätestatakse nõuded

sõjarelva osade, oluliste osade ja lisaseadmete käitlemisele sarnaselt

RelvS-i § 21 sätestatule;

3) täiendada RelvS-i § 8833 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või lisaseade, mis on

konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RelvS § 8324 lõikega 51 järgmises

sõnastuses: „(51 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud

tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba.“

Siseministeeriumi hinnangul saaks täiendavast tervisekontrollist

vabastada vaid need isikud, kes on läbinud RelvS § 351 nõuetele vastava

tervisekontrolli. Sellisteks isikuteks käesoleval hetkel on RelvS alusel

relvaluba omavad isikud ja Kaitseliidu relvakandmisluba omavad isikud.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4

nimetatud 8324 lõiget 51 ja sõnastada järgmiselt:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea

läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel väljastatud kehtiv

relvaluba või Kaitseliidu seaduse aluselt väljastatud kehtiv

relvakandmisluba.“.

Arvestatud.

Justiitsministeerium

18.06.2024 kiri

I. Sisulised märkused

27

1. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 833

lõiget 3 ja § 835, võimaldades erinevalt täna kehtivast regulatsioonist

kaitsetööstuses tegutseda ka ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat

mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi

kodanik. Võrreldes esimese kooskõlastusringiga on sättesse lisatud uusi

põhimõttelisi muudatusi, kuid sisulised selgitused nende põhjendatuse

kohta puuduvad. Sellest tulenevalt palume eelnõu ja seletuskirja

täiendada ning selgitada järgnevas:

1.1. Loetelu punkti 4 kohaselt peab lisaks muudele viidatud sätetes nimetatud

nõuetele olema tegu sellise riigi kodanikuga, kellega Eesti Vabariik on

sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Palume esitada

selle tingimuse kohta sisulised põhjendused, miks need riigid on

kaitsekoostöö kontekstis olulised, ja loetelu, milliseid riike see eelnõu

esitamise hetkel hõlmab.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Lisaks võimaldatakse tegutseda Eestis

ettevõtetel, kelle juhtorgani liige on sellise riigi kodanik, kellega Eesti

Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu.

Selliseks oluliseks riigiks on näiteks Ukraina, kellega Eesti on sõlminud

salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Ukraina omab tänaseks

reaalset lahingkogemust ja seega olulist sõjalist teadmust ning selle

tulemusel on teinud sõjatööstuses innovatsiooni lahingtehnika

arendamisel ja selle kasutamisel. Need on teadmised ja kogemused,

millest muutunud julgeolekuohte arvestades tuleb õppust võtta ning seda

õpituvastust relva- ja laskemoonatööstuses rakendada. Eelnõuga luuakse

vajalik õiguslik alus, et ka näiteks Ukraina kodanikud saaksid kuuluda

ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on

relvade või laskemoona tootmine Eestis. Nendel riikidel, kellega on Eesti

sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, on võimalik

turvalisemalt ja efektiivsemalt vahetada infot, et veenduda kas

relvaseaduse alusel antava loa tingimused on täidetud või esinevad

mõned probleemkohad, mis välistaksid loa andmise, sealhulgas

hinnatakse riske riigi julgeolekule loa andmise menetluse käigus.

Viidatud riikidele, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe

vastastikkuse kaitse lepingu.

1.2. Loetelu punkti 5 kohaselt kvalifitseerub ka muu riigi kodanik, kelle

suhtes lisaks muudele viidatud sätetes nimetatud nõuete täitmisele on

Kaitseministeerium Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku

teha vastav erand. Palume selgitada Kaitseministeeriumi ja

Arvestatud.

Täiendavalt nähakse seadusemuudatusega ette võimalus panustada

relvaseaduse kohase loakohustusega ettevõtmistesse ka eelnevalt

nimetamata kolmandate riikide kodanikel, kui ettevõtte ning kolmanda

28

Siseministeeriumi nõusolekul ja kooskõlastusel põhineva lahenduse

rakendamise põhimõtteid. Palume sealjuures vastata küsimusele, kelle

sobivust hinnatakse – kas välisriigi juriidilise isiku ja tema juhtimises

osalevate füüsiliste isikute või välisriigi sobivust? Samuti, millist

teavet/riske hinnatakse, kuivõrd eelnõus puuduvad otsuseks vajalikud

sisulised kriteeriumid nagu näiteks Eesti Vabariigi julgeoleku võimalik

ohustamine/kahjustamine jne. Lisaks palume selgitada kooskõlastuse

formaati ehk kuidas ministeeriumide vahelise otsuseni menetluslikult

jõutakse.

riigi kodaniku panus on sedavõrd olulise tähtsusega Eesti kaitsetööstuse

arendamisel ning seeläbi ka kaitsevõime tagamisel. Selliseks riigiks võib

näiteks olla Singapur. Nimetatud kolmandate riikide kodanike osalusega

ettevõtete kontrollimiseks sätestatakse täiendavad riskide maandamise

tingimused. Tingimusena sätestatakse, et tegevusluba menetletakse

ainult juhul, kui Kaitseministeerium on andnud selleks nõusoleku ning

Siseministeerium on selle nõusoleku andmise kooskõlastanud.

Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi eelnev nõusolek loa taotlemise

eeltingimusena täidab julgeolekuohtude ennetamise eesmärke.

Kaitseministeerium peab nõusoleku andmiseks põhjalikult kaaluma

ettevõtte vajalikkust ja olulisust ning kolmanda riigi kodaniku

võimalikku panust Eesti kaitsetööstuse arendamisel ning ka sellega

seotud riske. Näiteks ei anna Kaitseministeerium nõusolekut, kui

ettevõtte juhtorgani liikmeks on Eestiga vaenulikes suhetes oleva riigi

kodanik ning Siseministeerium ei anna kooskõlastust, kui ilmneb oht riigi

julgeolekule või kui edastatav informatsioon ei ole piisav, et selle alusel

kooskõlastust anda. Siseministeerium hindab, kas Kaitseministeeriumi

kaalutlused nõusoleku andmiseks on põhjendatud või mitte. Kui

nõusoleku andmine ei ole põhjendatud või kui loa andmisel võivad

tõenäoliselt esineda riskid riigi julgeolekule, siis nõusolekut ei

kooskõlastata. Seega nõusoleku andmine on väga erandjuhtum ja see ei

ole kohustuslik, samuti ei ole kooskõlastuse andmine Siseministeeriumi

poolt kohustuslik. Nõusoleku andmiseks ja selle kooskõlastamiseks ei

seata tähtaega, kuid üldiselt lähtutakse haldusmenetluse seaduses

sätestatud põhimõtetest ja tähtaegadest. Nõusoleku kooskõlastamata

jätmine ei ole vaidlustatav.

Palume alternatiivselt kaaluda võimalust kehtestada vastava

volitusnormi loomise kaudu Eesti kaitsetööstuse spetsiifikat arvestades

nö keelatud vs lubatud riikide loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega.

Mitte arvestatud.

Eelnõu koostamise ja kooskõlastamise käigus ei leitud sellise lahenduse

jaoks sobivust.

2. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse RelvS § 8329 lõikega 51, mille kohaselt

ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on RelvS-i alusel antud kehtiv

relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv

relvakandmisluba. Muudatuse eesmärk on tõendada enda

terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eeldus on omakorda perearsti

väljastatud kehtiv tervisetõend. Leiame, et tervisekontrolli läbimise

Mitte arvestatud.

Muudatus ei ole vajalik, sest relvaluba ei kehti, kui ei ole kehtivat

tervisetõendit. Vt RelvS § 351 llg 21. PPA-l ei ole sellega probleemi.

29

mittevajalikkus tuleks siduda relvaloa aluseks oleva tervisetõendi

kehtivusega, mitte kehtiva relvaloaga. Seda põhjusel, et arst võib

tervisetõendi kehtivuse lõpetada ka enne sellel märgitud tähtaega ning

sel juhul info meile teadaolevalt Politsei- ja Piirivalveametile

automaatselt ei jõua. Seega tuleks säte sõnastada selliselt, et

tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv tervisetõend, mis on

relvaloa andmise aluseks. Kuna see küsimus puudutab tervisetõendite

valdkonda, palume konsulteerida ka Sotsiaalministeeriumiga, kelle

vastutusalasse nimetatud valdkond kuulub.

Siseministeeriumiga koostöös on sätte sõnastus välja töötatud ja

Siseministeeriumiga ega PPA ei näe selles probleemi. Meie hinnangul

puudub vajadus muutmiseks.

3. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse RelvS § 8329 lõikes 2 sätestatud

kontrollitava isikuandmete ankeedis esitatavat andmekoosseisu.

Justiitsministeerium ei saa nõustuda loetelu punktis 15 esitatud

lahendusega, mille järgi töödeldaks ka neid kriminaalmenetluse

andmeid, kus isik on tunnistaja või kannatanu. See ei ole taustakontrolli

jaoks vajalik info ning sekkub üleliia isiku privaatsusesse. Selline

andmetöötlus ei ole eesmägipärane ega proportsionaalne. Palume

tunnistaja ja kannatanu eelnõu tekstist välja jätta.

Lisaks palume loetelu punkti 7 osas täpsustada, kas mõeldud on

praeguseid või ka endiseid elukohti. Kui lisaks praegustele ka endiseid,

palume sätet vastavalt täiendada. Ühtlasi palume loetelu punkti 9

täiendada ning eelnõus välja tuua, mis andmed täpsemalt lähedaste kohta

esitada tuleb. Lisaks tuleb seletuskirja täiendada selgitustega, miks on

loetelus esitatud andmed taustakontrolli tegemiseks vajalikud. Ilma

vastavate selgitusteta ei ole võimalik aru saada, kas andmekoosseis on

eesmärgi täitmiseks vajalik ja proportsionaalne.

Arvestatud.

4. Eelnõu punktiga 22 täiendatakse § 8329 lõikega 7, mis reguleerib

ettevõtja poolt tegevusloa andjale esitatavat nimekirja ettevõtja töötajate,

alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs

sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale,

lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.

Juhime tähelepanu, et kuna ettevõtetes töötavate isikute ring, kes relvade

või nende süsteemide või sellega seotud teabega (vahetult) kokku

puutub, on ajas muutuv, vajab selgust, kuidas tagatakse teabevahetus

ettevõttesse tööle tulijate või alltöövõtjana teenuse pakkujate ja lahkujate

Antud selgitus.

Isikute suhtes, kes puutuvad relvade kokku, on kõrgendatud risk

avalikule ohule, seetõttu kontrollitakse taustakontrolli raames, kas isiku

suhtes võiksid esineda riskid, mis seda ohtu võivad esile kutsuda. Ohu

ennetamiseks ja riskide maandamiseks tehakse andmete põhjal

eelkontroll, et vältida nende isikute relvadele juurdepääsemist, kelle

suhtes võib tekkida kahtlus, et isikud ei ole usaldusväärsed.

30

puhul, arvestades võimalust teha kontrolli ka nö jätkuvalt, st õigussuhte

vältel (andmevahetus). Samuti on oluline tagada kontrolli adressaatide

endi teadlikkus kontrollist, st teavitus taustakontrollist ja selle

põhimõtetest. Palume see osa eelnõus läbi mõelda ja vastavalt nii eelnõu

kui seletuskirja täiendada.

Lisaks palume kehtiva § 8329 lõike 1 kohta selgitada, kas lisaks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile on veel tegevusloa

andjaid, kes kõnesoleva sätte teise lause kohaselt andmed Politsei- ja

Piirivalveametile (PPA) esitab? Samuti palume selgitada, miks ei või isik

edastada andmeid otse PPA-le. Praegusel juhul jääb selgusetuks, millisel

eesmärgil tegevusloa andja ankeete töötleb, kui ta taustakontrolli ei tee.

Samuti palume seaduses ka välja tuua, kellele edastab PPA

taustakontrolli tulemuse.

Taustakontrolli tehakse eelkõige isiku enda kohta käivate andmete alusel,

kuid kuna üksnes isiku enda kohta käivate andmete alusel ei ole võimalik

piisavalt isiku usaldusväärsust hinnata, töödeldakse ka isiku perekonna-

ja eraelu kohta käivaid andmeid.

Eelnõuga ei looda uut õigust, vaid luuakse õigusselgust, milliseid

andmeid taustakontrolli raames kontrollitakse. Kehtiva õiguse kohaselt

on seadises viide volitusnormile ja selles volitusnormiga sätestatud

isikuankeedile ning eelnõukohase seaduse jõustumisega tuuakse

isikuankeedis loetletud andmed seadusesse, et isikutel tekiks selge

arusaam, milliseid andmeid kontrollitakse.

Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka

muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud

kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist

ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Töötajate

ja alltöövõtjate andmete vahetamise protsessi antud eelnõuga ei muudeta,

vaid täpsustatakse, et isikute ringi, kelle suhtes tehakse taustakontrolli,

vähendatakse.

Andmete vahetamise protsessi eelnõuga ei muudeta.

5. Esimesel kooskõlastusringil tegime seletuskirja failis jäljega märkuse (lk

8), milles palusime seletuskirja täiendada mõne näitega, millal on

tegemist olukorraga, kui sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud. Näidet,

millal sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud, ei ole seletuskirja lisatud.

Palume see lisada.

Arvestatud.

Kõnesolev lause on eemaldatud õigusselguse huvides. Kehtiva

relvaseaduse kohaselt ei ole võimalik rääkida tsiviilkäibes lubatud

sõjarelvadest.

6. Esimesel kooskõlastusringil tegime seletuskirja failis jäljega märkuse (lk

9), milles palusime seoses kriminaalmenetluse seadustiku muudatusega

teavet, kas ja kui palju käesoleval ajal on karistusseadustiku § 4182 alusel

alustatud selliseid menetlusi, kus isik on tegelikult relva vabatahtlikult

loovutanud. Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud.

Kaitseministeeriumil täpset statistikat selle kohta ei ole. Selle ettepaneku

ja probleemitõstatuse esitas Siseministeerium, millega VTK koostamisel

ka arvestati. Üldiselt ei ole nende loovutatud relvade hulk, mis

kvalifitseeruks ka relvaseaduse alusel sõjarelvaks, suur, vaid pigem

üksikud juhud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega võib prognoosida, et

nende juhtude arv, mille korral loovutatakse vabatahtlikult ka

relvaseaduse alusel kvalifitseeruv sõjarelv, kasvab, sest isikud ei pea

kartma, et saavad karistada ja läbi selle turvalisus suureneb.

31

II. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud.

Seletuskirja lisa 2

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUSE

Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjalise laskemoona ja

lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste

osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 833 lõike 3 alusel.

§ 1. Käsitulirelva mõiste ja liigitus

§ 2. Käsitulirelva osad ja olulised osad

§ 3. Relvasüsteemi mõiste ja liigutus

§ 4. Relvasüsteemi osad ja olulised osad

§ 5. Raskerelva mõiste ja liigus

§ 6. Raskerelva osad ja olulised osad

§ 7. Sõjarelva laskemoona mõiste ja liigitus

§ 8. Sõjarelva laskemoona osad ja olulised osad

§ 9. Sõjarelva lahingumoona mõiste ja liigitus

§ 10. Sõjarelva lahingumoona osad ja olulised osad

§ 11. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja

pädevustunnistuse andmise kord

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 4 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

§ 2. Pädevustunnistuse ja pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise taotlemine

§ 3. Taotluse menetlemise tähtaeg

§ 4. Kvalifikatsiooni hindamine

§ 5. Pädevustunnistuse vorminõuded

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja

taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu

Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 837 lõike 4 alusel.

§ 1. Taotluse esitamine, taotluse vorm ja sellele lisatavad dokumendid

(1) Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev

strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelev juriidiline isik (edaspidi taotleja) esitab

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks tagatise taotlemiseks

Kaitseministeeriumile haldusmenetluse seaduse kohase kirjaliku taotluse.

(2) Taotlusele tuleb lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697,

millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT

L 170, 12.5.2021, lk 149–177), alusel kehtestatud ingliskeelne vorm ning selles ettenähtud

dokumendid.

(3) Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada tõlketa. Taotlusele lisatud muus

võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud ingliskeelse tõlkega.

(4) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes

nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid andmeid ja dokumente, kui need on

vajalikud taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud

tingimusele vastavuse hindamiseks.

§ 2. Taotluse menetlemine ning tagatise andmine või selle andmisest keeldumine

(1) Kaitseministeerium otsustab Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase

tagatise andmise või andmisest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud

dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.

(2) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase tagatise andmisel võib

Kaitseministeerium konsulteerida välisinvesteeringukomisjoniga või asjakohaste

valitusasutustega.

(3) Kui taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9

sätestatud tingimusele, annab Kaitseministeerium selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/697 kohase vormiga kinnituse.

(4) Kui taotleja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi, teatab

Kaitseministeerium taotlejale tagatise andmisest keeldumisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5,

§ 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3,

§ 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri määruse „Kaitseministri

10. juuli 2018. a määruse nr 11

„Sõjarelvade, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuded ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3 alusel.

Kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

/allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm

Kantsler

1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

eelnõu SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust

päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab

kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et

kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja

rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis

saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha koostööd, ilma et seda takistaks liigne

halduskoormus.

Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti.

Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt esile Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad,

milleks on suuremahulisest konventsioonilisest sõjakonfliktist tulenev relvastuse ja laskemoona

nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjavarudes.

Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorraga kiirelt kohaneda ja seda

toetab ka Euroopa Liit (edaspidi ka EL) eri meetmetega. Eesti kaitsetööstusel peab olema

võimalus selle muutusega kaasas käia.

Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja

töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik

tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO

liikmesriigi kodanik. Eelnõuga kavatsetakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad

tegevusluba taotleda. Muudatuse eesmärk ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid

reegleid täpsustada, kuna eelmise seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa

Liiduga heades suhetes olevate riikide ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda.

Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse

menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed

on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist.

Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba

olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea.

Tulenevalt julgeolekuohtudest, mis on seotud kaitsetööstuse arenguga, sealhulgas sõjarelvade,

nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega, tekib vajadus täiendavalt tagada riigi

julgeoleku seisukohalt tundliku teabe töötlemine. Selleks muudetakse riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seadust ning lisatakse uus salastamisalus.

Strateegilise kauba seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist

konkurentsivõimet ning luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks

rahalise toetuse saamiseks.

Relvaseaduse alusel antakse sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käitlevale isikule, kellel on

vajalik kvalifikatsioon, vastav pädevustunnistus. Pädevustunnistuse andmise ning selle

kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest tuleb tasuda riigilõiv, seega on vaja täiendada

riigilõivuseadust vastavate sätetega.

2

Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS),

kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS), lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka LMS),

strateegilise kauba seadust (edaspidi ka StrKS), riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust

(edaspidi ka RSVS) ning riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar

([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna-

Kukk ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning seetõttu tuleb

riigisiseseid õigusakte vastavalt täiendada. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga

72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja

rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise

lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1

Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), mille raames

kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei-

ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka

TTJA), Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted.

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tulemused võeti eelnõu koostamisel arvesse ning

esitatud eelnõu vastab eelnevalt koostatud VTK-le.3 VTK-d ei esitatud teadmiseks Riigikogule.

Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide

võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen.

Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käsitlemist nimetatud riikide õiguses ning halduspraktikas.

Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid:

1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12;

2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40;

3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49;

4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9;

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, täpsemalt punktiga 1.1.6.–

https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 2 Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

(kaitsetööstuse tugevdamine). – Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine) – EIS (valitsus.ee). 3 HÕNTE § 42 lg 2.

3

5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ‒ RT I, 07.03.2023, 10;

6) strateegilise kauba seadus ‒ RT I, 12.02.2020, 7;

7) riigilõivuseadus ‒ RT I, 30.04.2024, 7.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis kaitsetööstusele

konkurentsivõimeline keskkond.

Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide

rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja

käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi

erieesmärke:

• võimaldada anda tegevusluba ka Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate

kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO

või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud;

• võimaldada osutada relvade, laske- ja lahingmoona veoteenust selliselt, et tegevusluba

ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud ning osutab veoteenust Eestis

ühekordselt;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba;

• võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse

alusel nõutava tegevusloata, kui neile ei paigaldata tootmise käigus sõjarelva;

• muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka

valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad;

• täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid

loovutada PPA-le ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi;

• võimaldada paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet

töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda

teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud;

• luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse

saamiseks ning seega täiustada Euroopa Kaitsefondis osalemiseks riikliku tagatise

andmist;

• täiendada riigilõivuseadust uute alustega, mis on seotud pädevustunnistuse andmisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine

Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine.

Punkt 1. RelvS § 2 lõike 1 punkti 41 täiendatakse relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra.

Kuivõrd käesoleva eelnõu raames võetakse kasutusele relvasüsteemi mõiste, on vajalik

õigusselguse huvides eelnimetatud sätet vastavalt täiendada.

4

Punktiga 2 asendatakse RelvS § 2 lõike 1 punktis 5 ja § 8 lõikes 4 mõiste „sõjalise otstarbega

laskemoon“ mõistega „sõjarelva laskemoon“. Mõlemad eelnimetatud mõisted on seaduses

kasutusel, kuid tegelikult on neil sama tähendus, seega parema õigusselguse nimel need

ühtlustatakse ning asendatakse „sõjarelva laskemoonaga“.

Punktis 3 täpsustatakse sõjarelva mõistet seoses relvasüsteemiga ehk teisisõnu ei ole

relvasüsteem sõjarelv, vaid sõjarelv on üks osa relvasüsteemist. Uue määratluse kohaselt on

sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud,

valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. (Vt ka punkti 12

selgitust).

Punktides 4–7 tehtav muudatus on seotud relvasüsteemi mõiste ühtlustamise huvides.

Tulenevalt uue mõiste kasutuselevõtust, on vajadus täiendada ka RelvS § 81 lõiget 3

relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra. Seega täpsustatakse sätte sõnastust õigusselguse

huvides selliselt, et lisaks sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulistele

osadele ei või arestida ega täitemenetluses müüa ka relvasüsteeme ega nende olulisi osasid.

Punktiga 7 täiendatakse RelvS § 24 lõiget 1, lõike 2 punkti 10 ja lõiget 8 relvasüsteemi ja nende

oluliste osade võrra. Muudatus puudutab teenistus- ja tsiviilrelvade registrit ning elektroonilist

menetlust. Täienduse vajadus tuleneb relvasüsteemi mõiste kasutuselevõtust ja mõiste

ühtlustamisest.

Punktis 8 täiendatakse RelvS-i § 66 lõiget 2. Muudatus on vajalik, et oleks paremini arusaadav,

milliste riikide, sealhulgas liikmesriikide suhtes seadust kohaldatakse ja et seaduse rakendajal

ja järelevalve teostajatel oleks hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam sellest. RelvS § 2 lõike

3 kohaselt kohaldatakse seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta

sätestatut ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni suhtes. §§

66–67 mainivad aga vaid „Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike“, aga enam mitte Šveitsi

Konföderatsiooni. Seega, selleks et Šveitsi Konföderatsioon oleks hõlmatud, täiendatakse

selguse huvides RelvS §-i 66 lõiget 2 Euroopa Liidu liikmesriigiga, millega on hõlmatud

eelmainitud riigid, et tagada ühetaoline põhimõtte rakendamine.

Lisaks täiendatakse RelvS-i § 67 lõike 1 punkti 1, muudatuse sisu ja eesmärk on sama, mis on

kirjeldatud eelnõu eelmises punktis.

Punktides 9 ja 10 täiendatakse seaduse 111. peatüki pealkirja. Täiendus on seotud

relvasüsteemi mõiste kasutamisega. Kuivõrd seaduse 111. peatükk käsitleb relvasüsteemi

mõistet ja selle õiguslikku regulatsiooni, on vajalik eelnimetatud pealkirja vastavalt täiendada.

Punktiga 11 tunnistatakse § 833 lõike 1 punkt 2 kehtetuks. Raketisüsteemi ei loeta eraldi

sõjarelvaks, vaid liigitatakse tulenevalt selle omadustest raskerelva alla. Raketisüsteemid

kuuluvad raskerelvade alla nende hävitusjõu ja kaasneva kahju tõttu. Ka käsitulirelvad ei suuda

endaga kaasa tuua sellist kahju, mida raketisüsteemid. Seega tuleks raketisüsteeme tulenevalt

nende hävitusvõimest liigitada pigem raskerelvade alla.

Muudatus on seotud ka RelvS § 833 lõikes 3 nimetatud volitusnormi jõustumisega. Sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste

osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse eesmärk on ühetaoliselt anda hetkel

defineerimata mõistetele vastavasisuline tähendus. Sealjuures selgitatakse raskerelva kui ühe

sõjarelva liigituse mõistet - raskerelvad on sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või üle

selle või muud relvad, mille kaliiber ületab 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli). Raketisüsteemid on

näiteks tankitõrjeraketi süsteemid Mapats, Milan ja Javelin, mis kuuluvad oma omaduste

poolest eelnimetatud raskerelva definitsiooni alla.

5

Lisaks on õigusselguse huvides oluline, et seaduse rakendajal ei tekiks ebaselgus raketisüsteemi

ja raskerelva erinevuse vahel. Kuivõrd tänasel hetkel on kõik raketisüsteemid kaliibriga

12,7mm või üle selle, on tarviklik viia raketisüsteemide mõiste raskerelva alla.

Varasemalt4 on raketisüsteeme tõlgendatud ka relvadeks, mida juhitakse elektroonselt (on

olemas elektroonne juhtpaneel). Selline tõlgendus ei hõlma endast kaliibrist lähtuvat

tõlgendusviisi. Samuti tekitab raketisüsteemide mõiste eelnõukohase muudatuse jõustumise

järel segadust relvasüsteemide kõrval, mida on samuti võimalik elektrooniliselt juhtida

kasutades elektroonset juhtpaneeli.

Punktiga 12 täiendatakse relvaseadust relvasüsteemi mõistega, mille kohaselt relvasüsteem on

sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega,

sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvaplatvormiks loetakse

näiteks nii sõiduk kui ka relvaalus, millele relv paigaldatakse. Tänapäeval ei saa samastada

relvasüsteemi mõistet sõjarelvaga, kuivõrd relvasüsteem ei koosne ainuüksi sõjarelvast.

Relvasüsteemi toimimiseks on vaja ka teisi osasid nagu sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning

relvaplatvorm. Relvaplatvormiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse nii maismaa-, õhu-

ning veesõidukit või kui ka relvaalust, millele on võimalik kinnitada sõjarelva. Relvasüsteemi

osad ja olulised osad on loetletud RelvS §-is 833 lõike 3 alusel sätestatud määruses.

Relvasüsteemi näiteks on lahingutank, jalaväe lahingumasin, hävituslennuk, sõjalaev,

laevatõrje raketisüsteem, keskmaa õhutõrje süsteem, iseliikuv suurtükk, tankitõrje

raketisüsteem jne. Mõni suurem relvasüsteem võib koosneda mitmest väiksemast

relvasüsteemist. Näiteks sõjalaeval võivad olla erinevad raketisüsteemid ja automaatkahurid.

Kaitsetööstus areneb jõudsalt ning turule tuuakse pidevalt uusi tooteid ja tehnoloogiaid, sh uusi

relvasüsteemide lahendusi. Näiteks kaugjuhitavad relvasüsteemid (ingl remote weapon

station), mille puhul laskja ja relv on füüsiliselt üksteisest eemal ning laskja tulistab pelgalt

elektroonika abil. Sellise relvasüsteemi puhul on olulised nii relv, elektroonika, tarkvara kui ka

muud seadmed, mis võimaldavad sellisel tervikul oma eesmärki täita ja süsteemselt töötada.

Teise näitena võib tuua mehitamata lahinguõhusõiduki (ingl unmanned combat aerial vehicle),

kus mehitamata õhusõidukit, millele on paigaldatud sõjarelv, kasutatakse sihtmärgi

hävitamiseks, kuid õhusõiduk ise ei hävi.5

Teiseks täpsustakse, et 111. peatükis mõistetakse laskemoona all just sõjarelva laskemoona,

ning täiendus on viidud sisse, et eristada seda tsiviilkäibes kasutatavast laskemoonast.

Tulenevalt eelnevast asendatakse terves peatükis sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad,

laskemoon“ sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes.

Punktiga 13 muudetakse § 833 lõikes 21 sõjarelva laskemoona määratlust. Seaduses

defineeritakse sõjarelva laskemoona mõiste ning eelnõukohase seaduse jõustumisel

kehtestatakse sõjarelva laskemoona komponentide loetelu määrusega, mistõttu ei hõlma

sõjarelva laskemoona määratlus enam komponentide loetelu seaduses. Uue sõnastuse kohaselt

on sõjarelva laskemoon spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Eesmärk on

täpsustada terminite tähendust, et seaduse rakendajatel ja järelevalve teostajatel oleks

hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam seaduse nõuetest.

4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 615 SE, lk

11. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-7cb83f3f753b/. 5 Muudatusettepanekute loetelu relvaseaduse, riigilõivuseaduse, strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse

(tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu teiseks lugemiseks, 62 SE II. –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a18ec81f-9133-46b2-b220-6201973468a2.

6

Punktiga 14 asendatakse § 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“

sõnadega „või lahingumoona“, sest hetkel kehtiv sõnastus on eksitav. Eelnimetatud sätte

sõnastuse kohaselt selgitatakse laskemoona padruni komponente. Kuivõrd RelvS § 833 lõike 22

punktid 1 ja 2 hõlmavad lahingumoona komponente, tuleb õigusselguse huvides lõike 22

sissejuhatavas lauses ka lahingumoon selgelt nimetada.

Punktiga 15 muudetakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi sõnastust. Uue

sõnastuse alusel on võimalik sõjarelvi, relvasüsteemi, laskemoona ja lahingumoona ning nende

osasid ja olulisi osasid eristada. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust

sõjarelvade, relvasüsteemi, laskemoona või lahingumoona ning nende oluliste osade

liigitamisel ning vastavalt sellele lihtsustab RelvSi alusel antavate lubade menetlemist. Lisaks

aitab RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antav määrus selgemalt eristada sõjarelvi, relvasüsteemi,

lahingumoona ja sõjarelva laskemoona osasid ja olulisi osasid. Määrus on eelkõige suunatud

RelvS-i §-s 8336 nimetatud komisjoni töö lihtsustamiseks ja ettevõtjatele, kellele on tänu

määrusele selgem arusaam sellest, millised sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või

relvasüsteemi olulised osad kuuluvad loakohustuse alla ja millised mitte.

Punktides 16 ja 17 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka

neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi

kodanik.

Muudetavad sätted puudutavad olulise osaluse omandamist ning ka isikuid, keda võib valida

ettevõtja juhiks. See isik peab vastama järgmisetele nõuetele: tema suhtes ei ole tuvastatud

RelvS § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning ta on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu, või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.

Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud

mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja

Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast

ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha.

RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 arvesse võetavad asjaolud on järgmised:

• kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo

eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud

karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

• on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud;

• kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime

panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või

rahapesuga;

• võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

7

Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille

kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei

ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.

Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige

kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel

ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse

ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti

uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket.

Eelnõuga parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni sätte

sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning

ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i § 40

lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on

nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise.

Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i

§-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele

asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i

§ 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude

tingimuste täitmisel) anda.

Eelnõuga ei looda uut õigust, vaid sisuliselt taastatakse 2022. a eelnõu regulatsioon, kuid seda

täpsustatud korra.

Paragrahvi 835 ning 8323 muutmise eesmärk on laiendada isikute ja riikide ringi, kes saaksid

panustada kaitsetööstuse arendamisse Eestis, et seeläbi tugevdada Eesti kaitsevõimet ning

aidata panustada Euroopa julgeolekusse. Kehtiva õiguse kohaselt võib Eestis relva- ja

laskemoonatööstuses tegutseda ettevõte, kelle juhtorgani liikmed ja olulist osalust omavad

liikmed on Euroopa Liidu liikmesriigi või NATO liikmesriigi kodanikud. Eelnõukohase

seaduse jõustumisel vähendatakse kodakondsusnõude piiranguid, et muutunud

julgeolekuolukorras elavdada vajalikku relva- ning laskemoonatööstust Eestis. Selle tulemusel

võimaldatakse tegutseda ka nendel ettevõtetel Eestis, kelle juhtorgani liige on mõne OECD

liikmesriigi kodanik, nagu näiteks Austraalia, Iisrael, Jaapan, Korea ja Uus-Meremaa.

Nimetatud riikide fookuses on selgelt investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ning seetõttu on

see oluline ressurss kaitsetööstuse innovatsioonile tervikuna. OECD riikide lisamisel on võetud

eeskuju 5G regulatsioonist, mille puhul side valdkonna riikliku julgeoleku kontekstis

usaldatakse neid riike. Sarnastest põhimõtetest lähtutakse ka antud eelnõus. Eesti on EL, NATO

ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad ettevõtjad on üldiselt

vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused ja põhimõtted, mis

ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad väärtused nagu

avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning NATO

liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on

inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus, vabadus ning muud EL

õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised

sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut.

Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse

demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute

intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust. Demokraatliku õigusriigi põhimõte

tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis.

Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses ehk mitte ainult riiki, kus on olemas

seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv

haldus.

8

Lisaks võimaldatakse tegutseda Eestis ettevõtetel, kelle juhtorgani liige on sellise riigi kodanik,

kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu.6 Selliseks

oluliseks riigiks on näiteks Ukraina, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse

kaitse lepingu. Ukraina omab tänaseks reaalset lahingkogemust ja seega olulist sõjalist

teadmust ning selle tulemusel on teinud sõjatööstuses innovatsiooni lahingtehnika arendamisel

ja selle kasutamisel. Need on teadmised ja kogemused, millest muutunud julgeolekuohte

arvestades tuleb õppust võtta ning seda õpituvastust relva- ja laskemoonatööstuses rakendada.

Eelnõuga luuakse vajalik õiguslik alus, et ka näiteks Ukraina kodanikud saaksid kuuluda

ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on relvade või laskemoona

tootmine Eestis. Nendel riikidel, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu, on võimalik turvalisemalt ja efektiivsemalt vahetada infot, et veenduda kas

relvaseaduse alusel antava loa tingimused on täidetud või esinevad mõned probleemkohad, mis

välistaksid loa andmise, sealhulgas hinnatakse riske riigi julgeolekule loa andmise menetluse

käigus.

Täiendavalt nähakse seadusemuudatusega ette võimalus panustada relvaseaduse kohase

loakohustusega ettevõtmistesse ka eelnevalt nimetamata kolmandate riikide kodanikel, kui

ettevõtte ning kolmanda riigi kodaniku panus on sedavõrd olulise tähtsusega Eesti

kaitsetööstuse arendamisel ning seeläbi ka kaitsevõime tagamisel. Selliseks riigiks võib näiteks

olla Singapur. Nimetatud kolmandate riikide kodanike osalusega ettevõtete kontrollimiseks

sätestatakse täiendavad riskide maandamise tingimused. Tingimusena sätestatakse, et

tegevusluba menetletakse ainult juhul, kui Kaitseministeerium on andnud selleks nõusoleku

ning Siseministeerium on selle nõusoleku andmise kooskõlastanud. Kaitseministeeriumi ja

Siseministeeriumi eelnev nõusolek loa taotlemise eeltingimusena täidab julgeolekuohtude

ennetamise eesmärke. Kaitseministeerium peab nõusoleku andmiseks põhjalikult kaaluma

ettevõtte vajalikkust ja olulisust ning kolmanda riigi kodaniku võimalikku panust Eesti

kaitsetööstuse arendamisel ning ka sellega seotud riske. Näiteks ei anna Kaitseministeerium

nõusolekut, kui ettevõtte juhtorgani liikmeks on Eestiga vaenulikes suhetes oleva riigi kodanik

ning Siseministeerium ei anna kooskõlastust, kui ilmneb oht riigi julgeolekule või kui edastatav

informatsioon ei ole piisav, et selle alusel kooskõlastust anda. Siseministeerium hindab, kas

Kaitseministeeriumi kaalutlused nõusoleku andmiseks on põhjendatud või mitte. Kui

nõusoleku andmine ei ole põhjendatud või kui loa andmisel võivad tõenäoliselt esineda riskid

riigi julgeolekule, siis nõusolekut ei kooskõlastata. Seega nõusoleku andmine on väga

erandjuhtum ja see ei ole kohustuslik, samuti ei ole kooskõlastuse andmine Siseministeeriumi

poolt kohustuslik. Nõusoleku andmiseks ja selle kooskõlastamiseks ei seata tähtaega, kuid

üldiselt lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest ja tähtaegadest.

Nõusoleku kooskõlastamata jätmine ei ole vaidlustatav.

Ühelgi eelnevalt loetletud juhul ei ole välistatud relvaseaduse kohasest loa andmisest

keeldumine, see tähendab, et loa andmine ei ole automaatne, vaid selleks viiakse läbi vastav

menetlus, milles kaalutakse läbi kõik vajalikud riskid.

Punktis 18 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel

tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga

täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel

on kehtiv relvaluba. Lisaks ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv Kaitseliidu

relvakandmisluba, kuna Kaitseliidu relvakandmisloa eeldus on samuti tervisekontrolli läbimine

6 Riikide loetelu, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe vastastikkuse kaitse lepingu on leitav leheküljel:

https://nsa.valisluureamet.ee/tabelid.html.

9

(kontrolli raames käiakse psühhiaatri ja perearsti juures). Seega läbitakse samasisuline kontroll,

mistõttu oleks isikule koormav nõuda temalt kahe samalaadse tervisekontrolli läbimist.

Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.t kehtiva sätte kohaselt peab tervisekontrolli

tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse tõendamiseks nähakse

ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eeldus on omakorda

perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend.

RelvS-i § 351 lõike 21 järgi kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud tervisekontrolli

läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib nii kaua, kuni kehtib tervisetõend.

Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad

terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi

ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat

terviseseisundi hindamist.

Eelnimetatud muudatused ei puuduta TTOS-i §-st 131 tulenevaid nõudeid, millest tulenevalt

on jätkuvalt kehtiv kohustus tööandjal korraldada töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul

alates töötaja tööleasumisest ja vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Punktides 19–22 täiendatakse seadust sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vajaliku vastutava isiku

pädevuse hindamise ja vastava pädevustunnistuse andmise sätetega.

Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava

spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik

teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle

eest. Ainuüksi LMS-i-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev

vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest.

Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes

tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad

teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon.

Muutmisvajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-s sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise

korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nendel eksamitel

keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektorile omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid

teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

Punktiga 19 täiendatakse § 8325 sätte pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt käsitleb § 8325

nõuetele vastavuse hindamist ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse

andmise tingimusi ja korda. Uue sätte muudatuse eesmärk on kehtestada nõuded, millele peab

vastutav isik vastama. Lisaks hõlmab RelvS § 8325 uue muudatuse kohaselt pädevustunnistuse

andja ja andmise tingimusi ja korda. Hetkel kehtiva sätte sõnastuse kohaselt ei selgu, millal

saab öelda, et vastutav isik on pädev. Seega on eesmärk sätestada need teadmised ja oskused,

mis on vastavalt töö eripärale nõutavad vastutavalt isikult.

Punktiga 20 täiendatakse pädevustunnistuse eesmärki ja sisu, uue sõnastuse kohaselt tõendab

pädevustunnistus isiku kvalifikatsioon ning annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel

märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.

10

Punktiga 21 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse

andmise tingimused ja korra.

RelvS § 8325 lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona

käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas relvaseaduse alusel

väljatöötatud nõuetega.

Punktis 22 täiendatakse RelvS-i § 8325 nelja lõikega. Neist esimeses on sätestatud, et

pädevustunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda

riigilõiv. Riigilõivu määrad on sätestatud riigilõivu seaduses. Riigilõivu tasub

pädevustunnistuse andmist, selle kehtivuse pikendamist ja duplikaadi väljastamist sooviv isik.

Lõikes 52 sätestatakse, et pädevustunnistuse andja hindab vastutava isiku kvalifikatsiooni.

Vastavad kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andja kehtestatakse ministri määruses.

Lõikes 53 sätestatakse pädevustunnistuse kehtivusaeg, mis on viis aastat, mida saab

tingimustele vastamise korral pikendada. Pädevustunnistuse andmise kord on analoogne

sätetega, mis kehtivad lõhkematerjaliseaduses sätestatud pädevustunnistuse kohta.

Lõikes 54 sätestatakse kohustus, et isik, kellel on pädevustunnistus, peab selle pikendamiseks

läbima kord viie aasta jooksul koolituse või ise esinema lektorina koolitusel. Nõue on vajalik

selleks, et vastutav isik oleks kursis oma valdkonnas toimuvaga ning seeläbi muuhulgas teadlik

võimalikest uutest riskidest ja ohtudest ning nende maandamiseks vajalikest tegevustest.

Punktiga 23 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud

taustakontrolli nõuete täpsustamisega.

Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja

alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale

taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja

laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust

alltöövõtuna.

Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja

töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, relvasüsteemide,

sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega.

Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades

taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (PPA, KAPO). Seetõttu nähakse kavandatava

muudatusena ette taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse

osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega, et kokkuvõttes vähendada taustakontrolliga

kaasnevat töökoormust.

Punktiga 24 täpsustatakse seadusandja mõtet – RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et PPA

võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.

Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse

seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.

11

Varasema redaktsiooni7 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes

on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel

on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust

selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele.

Tegemist on tegevusloa andja jaoks kaalutlusnormiga, mille puhul ta saab otsustada, kas

kontrollida uuesti isiku tausta, kellele on väljastatud riigisaladuse luba, või mitte. Ettevõtja peab

siiski esitama ka selle isiku andmed koos teiste isikute andmetega (§ 8328 lõige 3).

Isikute taustakontrolli tehakse esimest korda siis, kui ettevõtja soovib hakata käitlema sõjarelvi,

laskemoona või lahingumoona ning esitab selleks tegevusloa andjale (PPA või TTJA)

tegevusloa saamise taotluse. Hiljem kontrollitakse isikuid uuesti, kui ettevõtja esitab viie aasta

möödudes uue taotluse uue tegevusloa saamiseks. See tähendab, et taustakontroll on

perioodiline. Samas võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa

kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või

enne tööleasumist8 ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise (§ 8328

lõige 4). Need kahtlused saavad tekkida PPA-le esitatud vihje põhjal või seoses mõne kuriteo

või muu sellise uurimisega. Kui isik lahkub töölt, siis tema tausta enam ei kontrollita.

Punktiga 25 täpsustatakse seadusandja mõtet – enne käesoleva eelnõu jõustumist tuli § 8328

lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks edastada tähtis teave PPA-le. Täpsustatakse, et

oluline on esitada tähtsust omav teave, mitte lihtsalt tähtis teave.

Punktiga 26 täiendatakse § 8329 lõikes 2 kontrollitavate isikuandmete loetelu. Enne käesoleva

eelnõu jõustumist on lõikes 2 sätestatud ka muud andmed, mida taustakontrolli raames

kontrollitakse. Õigusselguse ja isikuandme kaitse tagamiseks kirjutatakse sättes täpsemalt lahti,

milliseid andmeid konkreetselt kontrollitakse, sealhulgas täpsustatakse, mis on need muud

andmed. Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks

olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise

põhimõtteid. Kuna taustakontrolli tegemine riivab isikuandmeid ja põhiõigusi, tuleb seaduses

piiritleda ja selgelt esile tuua, milliseid andmeid kontrollitakse. Seega nimetatakse lõikes 2

taustakontrolli raames kontrollitavad andmed, milleks on:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;

4) varem kasutatud nimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused;

5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;

6) passi või ID-kaardi andmed;

7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed;

8) perekonnaseis;

9) käesoleva lõike punktides 1-3 andmed lähedaste isikute kohta;

7 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I,

29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse,

lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 8 Isiku ja ettevõtja kokkuleppe sõlmimise järel võib jääda aeg, mil isik on küll ettevõtjaga seotud, kuid ta ei ole

veel tööle asunud (näiteks on kokku lepitud, et ta asub tööle kolme kuu pärast). Ettevõtja esitab seejärel isiku kohta

seadusega nõutavad andmed, mille põhjal tehakse taustakontroll. Pärast seda jääb veel aeg, kui tulevane töötaja

veel ei tööta ettevõtja heaks, kuid ta on ettevõtjaga seotud. Kui selle perioodi jooksul ilmneb asjaolusid, mis

välistaks isiku töölevõtmise, on PPA-l õigus teha nn järelkontroll.

12

10) hariduskäigu andmed;

11) varasemate töökohtade andmed;

12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;

13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast9;

14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;

15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.“.

Isikute suhtes, kes puutuvad relvade kokku, on kõrgendatud risk avalikule ohule, seetõttu

kontrollitakse taustakontrolli raames, kas isiku suhtes võiksid esineda riskid, mis seda ohtu

võivad esile kutsuda. Ohu ennetamiseks ja riskide maandamiseks tehakse andmete põhjal

eelkontroll, et vältida nende isikute relvadele juurdepääsemist, kelle suhtes võib tekkida

kahtlus, et isikud ei ole usaldusväärsed.

Taustakontrolli tehakse eelkõige isiku enda kohta käivate andmete alusel, kuid kuna üksnes

isiku enda kohta käivate andmete alusel ei ole võimalik piisavalt isiku usaldusväärsust hinnata,

töödeldakse ka isiku perekonna- ja eraelu kohta käivaid andmeid. Andmete esitamise protsessi

eelnõukohase seadusega ei muudeta, vaid rakendatakse kehtivat õigust. Tegemist on sarnase

loeteluga taustakontrolli andmetest nagu kehtivas õiguses on juba muu hulgas sätestatud

lennundusseaduses lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks,

õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste

ülesannete täitmiseks.10 Samuti riigisaladusele juurdepääsuloa või töötlemisloa taotlemisel.11

Punktiga 27 täiendatakse § 8329 lõikega 7, mis reguleerib ettevõtja poolt tegevusloa andjale

esitatavat nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on

juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende

olulistele osadele või nendega seotud teabele. Uue sõnastuse kohaselt peab ettevõtja esitama

tervikloetelu isikutest, kes puutuvad kokku sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva

laskemoona, lahingumoona või nendega seonduva teabega. Ettevõtja esitab nimekirja

tegevusloa andjale. See muudatus on seotud taustakontrolli tegemisega. Selle muudatuse

tulemusel väheneb eelduslikult nende isikute hulk, keda tuleb kontrollida. Kui näiteks ettevõttes

töötab inimene, kellel ei ole võimalik pääseda juurde sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona, lahingumoona, nende olulistele osadele või nendega seotud teabele, siis puudub

ka vajadus seda isikut kontrollida. Siinkohal peab aga märkima, et ettevõtja vastutab selle eest,

et vastava loata isikutel reaalselt ka selline juurdepääs puuduks. (Vt ka punktis 24 toodud

põhjendusi). Sätte muutmise eesmärk kannab ka isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse

tagamise eesmärki, et isikute suhtes, kes tegelikkuses ei puutu sõjarelvade, relvasüsteemide,

sõjarelva laskemoona, lahingmoona ja nende oluliste osadega kokku, ei töödeldaks

isikuandmeid ega viidaks läbi taustakontrolli. Kehtiva õiguse kohaselt on see osutunud

ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks, sest kontrollitakse absoluutselt kõigi töötajate ja

alltöövõtjate andmeid, isegi nende omi, kes näiteks parandavad ettevõtja kontoris, kus ei ole

nimetatud tooteid, veetorusid.

Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa

kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või

enne tööleasumist ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Töötajate ja

alltöövõtjate andmete vahetamise protsessi antud eelnõuga ei muudeta, vaid täpsustatakse

isikute ringi, kelle andmeid kontrollitakse.

9 Ka aegunud andmed. 10 LennS-i § 469 lõige 11. 11 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“

lisa 1.

13

Punktiga 28 RelvS-i § 8333 lõike 1 punktid 2–4 sõnastatakse ümber kuna kasutusele tuleb ka

„relvasüsteemi“ ja „sõjarelva laskemoona“ kasutusele võtmisega.

Teiseks täpsustatakse punktides 2–4, et tegevusluba on vaja ainult juhul, kui nt parandatakse,

veetakse või ehitatakse ümber tervikut või olulist osa. See tähendab, et näiteks mitteolulise osa

parandamiseks, vedamiseks ei ole vaja tegevusluba taotleda.

Punkti 4 uue sõnastuse kohaselt peab tegevusluba olema relvasüsteemi või selle olulise osa

valmistamiseks.

Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka

need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa,

laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu.

Uue relvasüsteemi definitsiooni kohaselt moodustabki maismaasõiduk, veesõiduk, õhusõiduk

või muu toode, millele paigaldatakse sõjarelv, kokku relvasüsteemi.

Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult

need ettevõtjad, kelle tootele juba tootmisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle

oluline osa ehk et moodustub relvasüsteem ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad,

kes toodavad tooteid, millele toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei

paigaldata, aga selle paigaldamise võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada

nende ettevõtjate halduskoormust, kes ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või

lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu.

Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis

ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba.12 Probleem on tekkinud

RelvS § 8333 lõike 1 punktiga 4, mis hetkel kehtiva sõnastuse alusel nõuab tegevusluba

olenemata sellest, kas kõnealusele sõidukile paigaldatakse sõjarelv või mitte. Relvasüsteemi

mõiste kasutuselevõtt aitab tagada seda, et tegevusloa alla kuulub ainult relvasüsteemi

valmistamine või relvasüsteemi olulise osa valmistamine. Need, millised on relvasüsteemi osad

ja olulised osad, need täpsustatakse RelvS 8833 lõikes 3 antavas määruses. Seega, kui laevu

ehitav ettevõtja soovib ehitada laevu, millel on tehniline lahendus sõjarelva paigaldamiseks,

aga sõjarelvi tootmise käigus ei paigaldata, saab ehitada selliseid laevu ilma tegevusloata. Seega

on oluline, et tegevusloa alla käiksid ainult sellised ettevõtjad, kes puutuvad kokku sõjarelva,

relvasüsteemi või nende oluliste osadega (kas ümbertegemise näol teenuse osutamisena,

vedamisel või toote valmistamisel).

Punktiga 29 täiendatakse RelvS § 8333 lõike 2 sõnastust, mis on seotud relvasüsteemi ja selle

oluliste osade kasutusele võtmisega käesolevas seaduses. RelvS § 8333 eesmärk on sätestada

loetelu tegevustest, mille jaoks tuleb taotleda tegevusluba, kui ettevõtja soovib tegeleda

sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemisega. Hetkel kehtiva RelvS § 8333 lõikega 2

sätestatakse, et isik, kes omab tegevusluba sõjarelva, selle laskemoona või lahingumoona

käitlemiseks, saab omavalmistatud relvi ka müüa, vedada (näiteks vedada ostja juurde),

hooldada ja parandada, omavalmistatud laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada. Muul

juhul sõjarelva, relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona või lahingumoona eraõiguslik isik omada

ei tohi. Eelnõukohase muudatusena võetakse laiemalt kasutusele relvasüsteemi mõiste, mille

üks oluline osa on sõjarelv ja mille käitlemiseks on vaja tegevusluba. Selleks, et tegevusloa

kohustus oleks võrdne ettevõtjate suhtes, tuleb õigusselguse huvides tagada, et ka relvasüsteem

12 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/.

14

ja selle oluline osa oleks hõlmatud tegevusloa kohustusega. Relvasüsteemi käitlemine ei saa

olla vähem ohtlik tegevus, kui see on sõjarelva käitlemisel.

Punktiga 30 täiendatakse § 8333 lõikega 31.

Praktikas on tekkinud probleeme sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega.

On juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi,

laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse

kohast tegevusluba (RelvS § 8333 lg 1 p 3). Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda

välismaiselt ettevõtjalt tegevusluba, kui ettevõtjal on tegevusluba teises EL liikmesriigis antud.

Selleks, et Eestis tegevusluba saada, peaks EL teises liikmesriigis tegutsev ettevõtja looma oma

ettevõtte või tütarettevõtte Eestisse ning Eestis peaks olema ka ettevõtte juhatus. Kõik ettevõtte

vedusid Eestis teostavad autojuhid peaksid olema Eestis registreeritud ettevõtte töötajad. On

ebamõistlik eeldada, et teises EL liikmesriigis registreeritud ettevõte looks Eestisse äriühingu

ja määraks teatud osa oma töötajatest selle äriühingu töötajateks koos kõigi sellest tulenevate

palga ja sotsiaalsete tagatistega seotud teemadega.

EL liikmesriigis välja antud tegevusloaga ettevõtjal on kohustus organiseerida Eestis vedamise

ajaks relvastatud turvaettevõtja eskort sarnaselt § 8352 lõikes 5 viidatud määruse kohaselt, et

tagada veose julgeolek.

Punktiga 31 muudetakse RelvS § 8347 lõiget 4. Muudatuse kohaselt võib sõjarelva soetada ka

isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba.

Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemise eesmärgil, nendele sobiva laskemoona

tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“

Enne käesoleva eelnõu jõustumist võis RelvS § 8347 lg 4 kohaselt sõjarelva soetada RelvS § 25

lõikes 2 nimetatud isik üksnes nende ümbertegemise eesmärgil või valmistatavale või

ümbertehtavale sõidukile, veesõidukile, õhusõidukile või muule tootele paigaldamise

eesmärgil. See säte oli liialt piirav nii isikute ringi suhtes kui ka tegevuste suhtes, milleks

sõjarelva võib soetada. Loogiline oleks, et need ettevõtjad, kellel on tegevusluba, võivad ka

põhjendatud juhul sõjarelva soetada – näiteks juhul, kui ettevõtja valmistab relvasüsteeme

(paigaldab relvaplatvormile sõjarelvi) või juhul, kui tootja valmistab sõjarelva laskemoona, on

tal vaja ka sõjarelva jaoks toodetavat laskemoona katsetada.

Punktides 32–35 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse sõna

„laskemoona“ sõnadega „sõjarelva laskemoona“ ning täiendatakse mõistega „relvasüsteem“.

(Vt punkti 1 selgitust).

Punktidega 36 ja 37 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi,

relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona võib vedada ka selline ettevõtja, kellel

on RelvS § 8333 lõike 1 punkti 3 ja 31 alusel antud tegevusluba. Kõnesolev muudatus on seotud

ka eelnõu punktiga 30, mille kohaselt ei pea tegevusluba olema sellisel ettevõtjal, kellele on

mõnes teises EL liikmesriigis antud tegevusluba.

Punktis 38 täpsustatakse §-i 88 lõikes 1 riikliku järelevalve tegijat. Uue sätte sõnastuse kohaselt

on järelevalve tegija PPA, mitte vastava asutuse ametnik.

Punktis 39 täpsustatakse riikliku järelevalve tegemist. Uue sätte sõnastuse kohaselt teeb

riiklikku järelevalvet sõjarelvi, relvasüsteeme, nende olulisi osi, sõjarelva laskemoona

käitlevate isikute üle PPA ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona

valmistamise ja hoidmise ning nende käitlemiskoha üle teeb TTJA. Muudatus tehti, kuna TTJA

järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja lahingumoona käitlemist, vaid

15

piirduma ainult laskemoona ja lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha

järelevalvega.

Punktis 40 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse tekstiosa

„nende oluliste osade,“ tekstiosaga „relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva“.

Punktis 41 sätestatakse rakendussäte pädevustunnistuse jaoks. Kui laskemoona või

lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud

lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ning talle on antud sellekohane

pädevustunnistus enne 2025.a 1. jaanuarit, kehtib see ja asendab relvaseaduse alusel antavat

pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. Sellega on tagatud, et isikud, kes sellel

tegevusalal juba töötavad ja kellele on vastav tunnistus antud, ei pea tegema enne selle

kehtetuks muutumist uut pädevustunnistust. Kui aga selle kehtivusaeg lõppeb, peavad nad

valdkonnas tegutsemiseks saama relvaseaduse alusel antava pädevustunnistuse.

Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine

Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse

kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona

ebaseaduslik käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja

laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona

ebaseaduslik käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga

järgmine moodustab erikoosseisu eelmise suhtes.

Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks

RelvSi § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on muu hulgas automaattulirelvad,

raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning § 833 lõike 1 punktid 2–

4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on

kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele.

Relvaseaduses eristatakse mõisteid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis

on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste

täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel

otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või

relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt

kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende

laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt

reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade,

laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“.

On tekkinud õiguslik ebaselgus, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181 suhtes.

Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise

tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1

selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus. RelvS-

i § 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona ning nende osade, sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide

täpsustava loetelu ja liigituse.

KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule

käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest

tsiviilkäibes keelatud relvadest.

16

Lisaks asendatakse seoses relvaseaduses „laskemoona“ ja „sõjalise otstarbega laskemoona“

mõistete ühtlustamisega ka KarS-s kasutatud mõisted „sõjarelva laskemoonaga“.

Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Paragrahvis 3 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid

ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle

punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des

414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus

valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine.

Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse

algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või

sõjalise laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva loovutamisel

kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk

ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et

hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise laskemoona vabatahtlik

loovutamine.

PPA korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille eesmärk on

ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku tulirelva saab

vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse eesmärk

dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada

ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus.

Üldiselt ei ole nende loovutatud relvade hulk, mis kvalifitseeruks ka relvaseaduse alusel

sõjarelvaks, suur, vaid pigem üksikud juhud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega võib

prognoosida, et nende juhtude arv, mille korral loovutatakse vabatahtlikult ka sõjarelv, selle

oluline osa ja sõjarelva laskemoon, kasvab, sest isikud ei pea kartma, et saavad karistada ja läbi

selle loovutavad rohkem ebaseaduslikus omandis olevad relvad, mille tulemusel väheneb

ebaseaduslik käitlemine ja kasvab ühiskonna turvalisus.

Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7

asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui

kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab

kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal

või prokuratuuri määrusega.

Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse LMS § 12 lõike 2 punkti 6. Muudatusega seonduv probleem seisneb

selles, et relvaseaduse kohase tegevusloaga ettevõte (näiteks relvapoodi pidav ettevõtja), kes

soovib transportida püssirohtu, peab püssirohu vedamiseks omama lõhkematerjaliseaduse

kohast tegevusluba. Seejuures on tehtud erisus, et kui ettevõtja kasutab vedamiseks veoteenuse

pakkujat (reeglina ADR veosed), siis veoteenuse pakkujal tegevusluba ei nõuta. Selline säte

piirab ebamõistlikult ettevõtte võimalusi püssirohtu vedada. Seega, ettevõtja, kes soovib vedada

lubatud koguses püssirohtu ja tal on olemas relvaseaduse kohane tegevusluba, ei pea eraldi

taotlema LMS § 12 lõikes 1 sätestatud tegevusluba.

17

Punktiga 2 täiendatakse LMS-i § 12 lõike 2 punktiga 7, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama

kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus.

Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab

ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha

käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Muudatuse eesmärk on välistada LMS-i-kohane

tegevusloakohustus ainult nende ettevõtjate puhul, kes käitlevad lõhkematerjali relvaseaduse

alusel väljastatud tegevusloa raames tootmisprotsessis või hoiustamisteenuse pakkumisel. Olemasolev LMS-i § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS-i tegevusloakohustuse isikute puhul, kes

hoiavad, võõrandavad ja kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona. See

säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ja laskemoona müümisega tegelevatele isikutele.

Sellest tulenevalt jäetakse LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning täiendatakse LMS-i § 12

lõike 2 punktiga 7, mille kohaselt lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse

kohane tegevusluba laskemoona, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tootmiseks või

hoidmiseks ettenähtud tingimustel. Eelmainitud ettevõtjal ei pea olema seega lõhkematerjali

seaduse kohast tegevusluba.

Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona

tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale relvaseaduses toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes

lubatud või sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või

pürotehniliste toodete käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine.

Seejuures hõlmab sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i

tegevusloa kontrollieset. Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale

tegevusele ei ole sisuliselt põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks

otstarbekas, kui relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks

tegevuseks vajamineva lõhkeaine käitlemist.

Punktiga 3 täiendatakse LMS-i § 25 lõiget 2 punktiga 8.

Sätte eesmärk on välistada LMS-i-kohane käitlemiskoha loakohustus ainult nende ettevõtjate

puhul, millel on relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava

laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks. Seetõttu täiendatakse LMS-i § 25

lõiget 2 punktiga 8, mille kohaselt ei pea lõhkematerjali kohast käitamisluba olema

käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba, ning hõlmatud on

käesoleva seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.

Eelnõu § 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahviga 5 sätestatakse riigilõivuseaduse muutmine. Riigilõivuseaduse

§ 2021 täiendatakse lõigetega 3–5. Relvaseaduse alusel hakatakse andma pädevustunnistusi

sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ning lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsevale vastutavale isikule. Seoses sellega sätestatakse pädevustunnistuse läbivaatamise

riigilõiv, mis on 130 eurot. Ühtlasi on sätestatud tasu duplikaadi ja kehtivuse pikendamise eest,

mis on mõlemal juhul 65 eurot. Riigilõivutasude kehtestamisel on võetud aluseks juba sarnase

tegevusvaldkonnaga ehk lõhkematerjaliseaduse alusel tehtavate toimingute kohta sätestatud

pädevustunnistuse väljastamise riigilõivutasud.

Eelnõu § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Paragrahviga 6 sätestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine.

Kaitsetööstusega, sh sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud

julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga seotud ohtudest. Eesti

kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti

18

liitlasriikide partner sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi, EL, Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti

kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust

puudutav teave (sh ärisaladus) võib teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See

võimaldab paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse

ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad

usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS) § 7 punkti 6 ning sellele

vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik salastada

riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlevat teavet. See alus on seotud

kitsalt tehnikavaldkonna innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli

kaitsetööstusele kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam täiendada õigusakte uue

salastamisalusega.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises

sõnastuses: „61 ) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist

käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut.

See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks.“.

RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8 nimetatud riigisaladuseks oleva

teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest

lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis 61 nimetatud teabe

piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja täpsustused. Seepärast planeeritakse muuta Vabariigi

Valitsuse määrust järgmiselt:

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas

on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise

otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse

omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe

avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu EL või NATO liikmesriigi julgeolekut. See

teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel

kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud

korras.“.“

Uue salastamisaluse sõnastuses tuleb tähelepanu pöörata järgmisele.

• „Sõjalise otstarbega asi“ on üldmõiste, millega on soovitud hõlmata võimalikult laia

ringi asju, mida kaitsetööstus toodab, piiritledes neid samas sõjalise otstarbega. Asja

(mõnes õigusaktis ka kauba või toote) tunnus „sõjalise otstarbega“ või „sõjaline“ on eri

kontekstis kasutusel nii praegu muudetavas relvaseaduses kui ka riigihangete seaduses

ja strateegilise kauba seaduses. Selle alla kuuluvad sõjarelvad, nende olulised osad,

sõjalise otstarbega laskemoon, lahingumoon, lahingutehnika ning kaitseotstarbeline

erivarustus.

• Salastatav teave võib olla teave selle asja kogu tootmistsüklis tehtavate toimingute

kohta, alustades projekteerimisest (sh kaitsmist vajavatest tehnoloogilistest

lahendustest) ning jätkates valmistamise ja kohandamisega (sh parandamise ja

ümbertegemisega relvaseaduse §-de 66 ja 67 tähenduses). Muu hulgas on võimalik

salastada teavet nende toimingute sisu, tegemise koha ja tegijate kohta. Lisaks on eraldi

19

esile toodud teave asja omaduste (sh kasutusomaduste ning tehnoloogiliste lahenduste)

kohta, sest see ei ole alati projekteerimist või valmistamist puudutava teabega kaetud.

• RSVKK täpsustuse järgi on võimalik salastada üksnes selliseid sõjalise otstarbega

asjaga tehtavaid toiminguid, mida tehakse riigi tellimusel (s.t riigihanke raames). Seega

ei ole säte kohaldatav näiteks juhul, kui Eesti Vabariigi territooriumil tegutsev ettevõtja

soovib toota asja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni tellimusel.

Rahvusvaheline kogemus näitab, et sellisel juhul on Eesti ettevõtjal sageli vaja töödelda

hoopis välismaise tellija avaldatud salastatud välisteavet.

• Uus salastamise alus loob sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe salastamiseks

võimaluse, mitte kohustuse. Asjakohatu oleks selle alusel salastada avalikkuse üldteada

teavet või teavet, mida peab sõjalise otstarbega asjade käitlemise käigus töötlema hulk

juurdepääsuõiguseta isikuid. Ebatõenäoline on vajadus salastada teavet lihtsate sõjalise

otstarbega asjade tootmise kohta (nt riidevarustus, lihtne laskemoon), mille puhul ei ole

tootmis- ja tarneahelat puudutavat teavet vaja varjata. Eelkõige võimaldab säte salastada

(kõrg)tehnoloogilisi lahendusi, mille suhtes on vaenulikel välisriikidel suurem huvi ning

mille kaitsmine üksnes ärisaladusena ei pruugi anda piisavat kaitset.

• Salastada saab üksnes sellist teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või

muu EL-i või NATO liikmesriigi julgeolekut. Sellega täpsustatakse seaduses sätestatud

riigi julgeoleku kahjustamise tingimust. RSVS-i § 3 punkti 1 järgi on riigisaladus selline

teave, mis vajab avalikuks tuleku eest erilist kaitset kas Eesti Vabariigi julgeoleku või

välissuhtlemise tagamise huvides.

Kõnealusel juhul on Eesti Vabariigi julgeoleku kahjustamise tingimust täpsustatud,

arvestades Eesti riigikaitse olemust ning selle tihedat integreeritust EL-i ja NATO

sõjalise kaitsega. Sellega sarnaselt on omavahel seotud ka nende organisatsioonide

liikmesriikide kaitsetööstus, mis arvestab suurel määral NATO standardite ja EL-i

reeglitega. Ka EL loob järjest uusi algatusi, mille eesmärk on tugevdada liiduüleselt

kaitsetööstuse võimekust ja koostööd. Ka EL-i tasandil on ühine ohtude hindamine ja

nendele reageerimine muutunud järjest akuutsemaks, puudutades muu hulgas

investeeringute usaldusväärsuse kontrolli ja sellega seotud teabevahetust liikmesriikide

vahel. Seega kui kõnealuse teabe puhul ei ole vahetult tuvastatav potentsiaalne kahju

Eesti Vabariigi julgeolekule, on seda võimalik tekitada ka kaudselt mõne teise

liikmesriigi kahjustamise kaudu. Seetõttu tuleb teabe salastamise üle otsustades hinnata

julgeolekuohtu tavapärasest laiemalt.

• Teavet võib salastada mitmel (s.t salajasel, konfidentsiaalsel või piiratud) tasemel ning

mitmesuguseks tähtajaks (kuni 30 aastaks). Sarnast paindlikkust võimaldavad RSVKK

§ 5 lõike 1 punkt 13 ja lõike 6 punkt 13, aga ka § 7 punkt 6. Neist esimeste puhul on

ette nähtud, et see teave salastatakse RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud

korras. Viidatud punkti järgi reguleeritakse töötleva üksuse salastatud teabe kaitse

juhendis muu hulgas sellise riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise

korda, mida võib RSVKK kohaselt salastada mitmel tasemel.

Kõnealusel juhul on selleks töötlevaks üksuseks eelkõige riikliku taustaga tellija, s.t

hankija riigihangete seaduse tähenduses, sh riik või riigiasutus, muu avalik-õiguslik

juriidiline isik või riigi asutatud eraõiguslik isik. Tellija (hankija) peab selle

kehtestamisel otsustama, milline osa sõjalise otstarbega asja projekteerimist,

valmistamist ja kohandamist käsitlevast teabest vajab kaitsmist riigisaladusena ning

määrama salastatud teabe kaitse juhendis vähemalt üldised kriteeriumid. Samuti

otsustab ta riskipõhiselt selle teabe salastatuse taseme ja tähtaja üle. Sellele lisaks on

võimalik määrata täpsem salastatuse taseme määramise kord sellise teabe töötlemist

eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus, kõige tõenäolisemalt hankelepingus või selle nn

julgeolekulisas. Sarnaseid küsimusi käsitletakse RSVKK §-s 1221, kuid selle kohaselt

reguleeritakse üksnes salastatud välisteabe töötlemist või riigist väljapoole riigisaladuse

20

edastamist nõudvaid tsiviilõiguslikke lepinguid. Kõnealusel juhul toimub aga lepingu

täitmiseks vajaliku riigisaladuse töötlemine eelkõige riigi sees. Muu hulgas lepitakse

lepingu nn julgeolekulisas kokku selles, kelle loodud ning millisel tasemel salastatud

teavet töödeldakse ning millised on juhised teabe kaitsmiseks. Ka sel juhul saab

otsustada tellija (hankija) hiljemalt lepingu ettevalmistamisel, milline osa sõjalise

otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlevast teabest vajab

kaitsmist riigisaladusena, ning milline on selle salastatuse tase ja tähtaeg.

• Selleks ajaks, kui lisatava sätte alusel asutakse teavet salastama, tuleb lahendada

riigisaladuse töötlemise lubatavusega seonduvad tööstusjulgeoleku küsimused.

Lahendused saab leida RSVS-i muutmise seaduse eelnõus, mis koostatakse

Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande 1.2.5 (Tugevdame luure ja vastuluure

võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse) raames.

Eelnõu § 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Paragrahvis 7 sätestatakse strateegilise kauba seaduse muutmine.

Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks.

Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala.

Euroopa Kaitsefondi (ingl European Defence Fund, edaspidi kaitsefond) eesmärk on

liikmesriikide võimearendusvajadusi arvesse võttes toetada ELi kaitsetööstuse

konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kaitsealast teadus- ja arendustegevust.

Kaitsefondi oluline siht on edendada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate seas (projektides osalemiseks moodustatakse konsortsiumid). Samuti

soovitakse investeeringute kaudu tugevdada kaitsevõime arendamist, et aidata EL-i ettevõtjatel

välja töötada uusi tipptasemel ja koostalitlusvõimelisi kaitsetehnoloogiaid, -süsteeme ja

varustust. Kaitsefond on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2021. a määrusega

(EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177) (edaspidi kaitsefondi määrus).

Aastatel 2021–2027 on Euroopa Kaitsefondi kogumaht EL-i eelarvest 8 miljardit eurot, millest

kaks kolmandikku on mõeldud võimearendusprojektide ja üks kolmandik teadusuuringute

toetamiseks. Euroopa Komisjon rakendab kaitsefondi meetmeid üheaastaste tööprogrammide

alusel. Keskmiselt on tööprogrammides aasta kohta rahastamistoiminguteks ette nähtud

ligikaudu ühe miljardi eurone eelarve. Tööprogrammi lepivad kokku liikmesriigid ja seejärel

avatakse see kaitsetööstusettevõtjatele rahvusvahelise konsortsiumi alusel projektitaotluste

esitamiseks. Taotlusvoorude kalendrid aastate lõikes pisut varieeruvad, kuid on igal aastal

avatud vahemikus juunist novembrini. Teadaolevate andmete põhjal on ette näha, et alates

2028. aastast programm jätkub ja raamtingimustes tehakse vajaduse korral asjakohaseid

uuendusi.

StrKS-i § 837 lõike 1 kohaselt võib Kaitseministeerium anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud

kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olevale juriidilisele isikule, kes tegeleb strateegilise

kauba arendamise või tootmisega, tema taotluse alusel tagatise kaitsefondi meetmes

osalemiseks või toetuse saamiseks.

Kaitsefondi osalised on EL-i riigid ning assotsieerunud riigina osaleb selles ka Norra, kuid

programm on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Tulenevalt

kaitsefondi eesmärkidest piirab kaitsefondi määrus mitteassotsieerunud kolmanda riigi

21

kontrolli all olevate õigussubjektide (juriidiliste isikute) osalemist rahastusmeetmetes ja

loodava intellektuaalomandi müüki EL-ist väljapoole. Seega peavad kaitsefondist vahendite

saajad ja meetmes osalevad juriidilised isikud asuma liidus või assotsieerunud riigis ning need

isikud ei tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega selle riigi üksuse kontrolli all.

Erandina on liidus asuv kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt rahastamiskõlblik

vahendite saaja üksnes juhul, kui Euroopa Komisjonile antakse tagatised, mille on riigisiseste

menetluste kohaselt heaks kiitnud liikmesriik, kus õigussubjekt asub.

Eelnevast tulenevalt võib liikmesriik kaitsetööstuse valdkonnas teatud tingimustel väljendada

poolehoidu ka neile juriidilistele isikutele, kes on omandistruktuuri kaudu või muul viisil

kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kuid kes annavad asukohariigis äritegevuse ja arendustööga

loodavate lahenduste kaudu olulise panuse vastavasse valdkonda.

EL-i liikmesriikides ei ole sel ajal ühtset praktikat kõnealuse tagatise väljaandmise kohta,

samuti ei ole kujunenud ühtseid regulatsioonipõhimõtteid. Praktilisi kogemusi tagatiste

andmisel on paljudel riikidel, näiteks Itaalial, Prantsusmaal, Taanil, Austrial, Belgial, Soomel,

Hollandil, Rootsil, Saksamaal ja Norral. Arvestades muu hulgas EL-i ühises

kaitsetööstuse strateegias kirjeldatud pikaajalist visiooni kaitsetööstuse valmisoleku

saavutamiseks, kaitsevõime prioriteete ja kaitsefondi rahastusmeetmete suurenevat mahtu, on

tõenäoline, et teema aktuaalsus ja tähtsus ajas suureneb nii Eestis kui ka mujal EL-is.

Praegusajal ei ole Eestis reguleeritud ühtki riigisisest protseduuri kaitsefondi määruse alusel

ettevõtjatele andmiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikele 1 on

Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitsetööstuse arendamine. Sama tuleneb ka ministeeriumi

põhimääruse § 4 lõikest 1. Lisaks on ministeeriumi põhimääruses innovatsiooniosakonna

ülesandena ette nähtud kaitsetööstuse arendamise toetamine ja suunamine (põhimääruse § 11

lg 3 p 7). Praktikas on Kaitseministeerium andnud aastatel 2022–2023 tagatise kahele Eesti

ettevõtjale kaitsefondi meetmes osalemiseks vastavalt nende esitatud andmetele, mida Euroopa

Komisjon oma menetluse käigus lisaks juurde küsis. Kuigi praegu on Eesti ettevõtjad riigilt

tagatist taotlenud vaid üksikjuhtudel, on kaitsefondi suureneva mahu ja laiema tuntuse tõttu

oluline, et oleks selgelt määratletud volitused, mida Kaitseministeerium saab pädeva asutusena

tagatise andmisel rakendada.

Tagatise andmine on otstarbekas reguleerida strateegilise kauba seaduses, sest kaitsefondist

rahastatavad meetmed võivad puudutada peamiselt kaitseotstarbeliste toodete, sõjaliste ja

kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadus- ja arendustegevust ning nende kaupade

väljatöötamist, mis on ka osa hilisemast tootmisprotsessist. Seega on olemas otsene puutumus

strateegiliste kaupadega seonduvate toimingutega ja käitlemisega, mistõttu on mõistlik lisada

täiendavad reeglid vastavat valdkonda reguleerivasse seadusesse. Kuigi kaitsefondi määrus ei

piira fondi rahastuse abil loodud kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogia eksporti EL-i

riikidest välja, peavad toetuse saajad kaupadesse integreeritud kaitsefondi meetmete tulemite

(prototüübid, kaubad, tarkvara) eksportimiseks järgima liikmesriigis kehtivat korda ning

taotlema ekspordilube selleks volitatud asutuselt. Eestis vastutab strateegiliste kaupade

ekspordikontrollipoliitika ja ekspordilubade menetlemise eest Välisministeeriumi juures

tegutsev strateegilise kauba komisjon. Vastutus toodete eksportimise õiguspärasuse eest lasub

kaitsefondi konsortsiumis osalevatel juriidilistel isikutel ning vastavad kohustused tulenevad

konsortsiumilepingust ja Euroopa Komisjoni toetuslepingust. Need kaitsefondi meetmete abil

loodud uudsed kaubad (sh teadmus ja tehnoloogia), mis ei ole veel lisatud strateegiliste kaupade

nimekirja, saab liita olemasolevasse ekspordikontrolli protsessi, et isikud taotleksid väljaveo

lube ning teavitaks, et need kaubad on seotud kaitsefondi meetmetega. Selleks on ette nähtud

strateegilise kauba komisjoni kaalutlusõigus otsustamaks, et vastaval kaubal on strateegilise

kauba tunnused.

22

StrKS-i § 837 lõike 2 alusel hindab Kaitseministeerium pädeva asutusena, kas isiku osalemine

EDF-i programmis on kooskõlas kaitsefondi määruses ettenähtud tingimustega. Eelkõige on

oluline määruse artikli 9 alusel kinnituse andmisel uurida, kas kolmanda riigi üksuse kontrolli

all oleva ettevõtja osalemine programmis on kooskõlas liikmesriikide strateegiliste, julgeoleku-

ja kaitsehuvidega ning kaitsefondi eesmärkidega ning kas esineb oht EL-i või selle

liikmesriikide julgeolekule. Samuti peavad rahastatava meetme käigus tekkiv

intellektuaalomand ja meetme tulemused kuuluma EL-is asuvale vahendite saajale ning lisaks

peavad olema võetud vajalikud meetmed, et vältida õigustamatut juurdepääsu

intellektuaalomandi õigustele. Vastavad tingimused tulenevad kaitsefondi määruse artikli 9

lõigetest 4–6. Enne tagatise andmist võib Kaitseministeerium vajaduse korral konsulteerida ka

muude valitsusasutustega.

Juhul kui see on kaitsefondi määruse alusel vajalik, võib tagatist juriidiliselt isikult küsida

Euroopa Komisjon. Vastavalt StrKS-i § 837 lõikele 1 peaks isik, kes soovib olla

rahastamiskõlblik kaitsefondist vahendite saaja, ise pöörduma tagatise saamiseks

Kaitseministeeriumi poole ning esitama teabe, mida on eelkirjeldatud hinnangu andmiseks vaja.

Ühtlasi on tähtis, et tagatise taotleja teeks selles protsessis ministeeriumiga igakülgset koostööd.

Lisaks võib tagatise saamise taotluse esitada ka juriidiline isik, kes juba osaleb mõnes

kaitsefondi projektis, kuid kellel on omandistruktuuri muudatuste tõttu vaja Euroopa

Komisjonile tõendada, et ta endiselt täidab vajalikke kriteeriume. On oluline märkida, et

tagatise andmine ei ole ministeeriumi kohustus ning otsustus selle kohta, kas määruses

ettenähtud tingimused on täidetud või mitte, tehakse igal konkreetsel juhul eraldi. Selleks et

hinnata tagatise saamiseks ettenähtud tingimustele vastavust, on Euroopa Komisjon välja

töötanud kolm vormi, millest kaks esimest täidab kaitsefondist rahastust taotlev juriidiline isik

ning ühe täidab liikmesriigi pädev asutus. Praktikas seisneb tagatise andmine selles, et

Kaitseministeeriumi esindaja annab vastava vormi allkirjastamisega kinnituse, et isiku

osalemine programmis ei ole vastuolus selle eesmärkide ega julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning

ühtlasi on täidetud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Tagatise väljastajal

on õigus vajadust mööda küsida taotlejalt lisateavet ja -dokumente, mis vastavad vormis

ettenähtud deklaratsiooni ulatusele, mille kohta ettevõtja peab Euroopa Komisjonile teavet

esitama.

Kui tagatist ei ole võimalik anda, siis ei saa kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline

isik programmis osaleda ja juba saadud rahaline toetus tuleb Euroopa Komisjonile tagasi

maksta. Kaitsefondi määruse tingimustele vastavuse kinnituse saamata jäämine kahandab

vastava juriidilise isiku võimalusi liituda kaitsefondist rahastatavate projektidega ja teha

koostööd teiste riikide osalejatega, kuid ei välista mõnes kaitsetööstuse valdkonnas tegevuse ja

teadusuuringute jätkamist. Samuti võib see mõjutada isiku usaldusväärsust ja väljavaateid teha

kaitsevaldkonnas rahvusvahelist koostööd. Samas on Eesti huvitatud, et siin asuvad ja

kaitsetööstust arendavad juriidilised isikud saaksid liidusisese koostöö ning rahalise toetuse

kaudu luua veel rohkem lisandväärtust selles valdkonnas.

StrKS-i § 837 lõikes 3 on viiteliselt määratletud mõiste „mitteassotsieerunud kolmanda riigi

üksus“. Kaitsefondi määruse kohaselt käsitatakse mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena

õigussubjekti, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekti, mille

asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud

kolmandas riigis. Seejuures õigussubjektina käsitatakse eelkõige juriidilist isikut, mis on

asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel

ning millel on juriidilise isiku staatus ja õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda

kohustusi (kaitsefondi määruse artikli 2 punkt 1). Kontrolliks loetakse kaitsefondi määruse

kohaselt võimet otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme

vahepealse õigussubjekti kaudu (artikli 2 punkt 6). Nagu eelnevalt märgitud, osaleb lisaks ELi

23

liikmesriikidele praegusajal kaitsefondis assotsieerunud riigina Norra, kuid see on liitumiseks

avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele.

Selleks et tagatise andmisega seotud toiminguid ja hindamiseks vajalikke andmeid täpsustada,

on StrKS-i § 837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes

osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.

Eelnõu § 8. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 8 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. jaanuar.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „relvasüsteem“ – relvasüsteem on sõjarelva või mitme

sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis-

ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning seetõttu tuleb

riigisiseseid õigusakte vastavalt täiendada. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga

72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja

rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise

lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala.

6. Seaduse mõjud

6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude leevendamine

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja

usaldusväärsuse kontrolli (PPA, TTJA, KAPO).

6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale

ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud

uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib

tekkida lisahuvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori vastu ja

teadlikkus sellest.

Kaitsetööstuspargi rajamise raames leevendatakse juriidilise isikuga seotud isikute

kodakondsusnõuet. Võrreldes praegu kehtiva seadusega avaneb võimalus tegevusluba taotleda

ka neil ettevõtjatel, kelle omanike või juhtorganite seas on isikud, kes ei ole EL-i ega NATO

liikmesriigi kodanikud.

Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus ka valdkondliku koolituse järele, s.t peale

tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse

korraldamist (s.t nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

24

Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb nende ettevõtjate arv, kes soovivad

kaitsesektoris osaleda.

Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid

agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate

riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse

küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega EL-i, sealhulgas

Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur.

Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa

taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, võttes põhjalikult arvesse

julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid

usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide

puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks välistama võimalust, et

sõbralike riikide kodanikud saavad Eesti kaitsetööstuses tegutseda.

Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem

võimalus elavdada riigisisest majandust.

6.1.3. Mõju majandusele

Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi

majandust. Eelnimetatud võimaluse loob eelkõige kodakondsusnõude leevendamine, mille

tulemusel on võimalik Eestis rohkematel välisinvestoritel ja ettevõtjatel äritegevust alustada.

Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse Eesti riiklikele

sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku sõjalist kaupa

toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega kasvavad.

VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus13, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade

ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades.

Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu

kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive

moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse

müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on

müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%.

Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona

tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on

Eestis 1114 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad

ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi

laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe

ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid

ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale).

Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast

lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või

keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks

lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane

investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul

13 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome

ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ning halduspraktikas. 14 Vt eelmist punkti.

25

10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest

kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta.

Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus

ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on

näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad

täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel

põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii

õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on

kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara.

Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema

kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus

nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas

hankida kodumaistelt pakkujatelt.

Kodakondsusnõude leevendamisel on otsene positiivne mõju Eesti majandusele, kuna seekaudu

suureneb nende kaitsetööstusettevõtjate hulk, kellel on võimalus rajatavas kaitsetööstuspargis

enda äritegevust alustada.

6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist,

suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning

lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju

ulatus ei ole aga märkimisväärne, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama

keskkonnaalaseid õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube.

6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju konkreetsete riigiasutuste – TTJA, PPA, KAPO – korraldusele on väike. Kui juriidilise

isikuga seotud isikute kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse

mittekuuluvate riikide kodanikud ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning

juhtkonnast, tekib lisatöökoormus seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga

ei ole ette näha, et NATO- ja EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse

suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne.

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. NATO ja EL-väliste riikide kodanike loodud kaitsetööstusettevõtete tegevuse

tulemusena tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile laekuvate maksudena.

6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli.

6.2.1. Mõju majandusele

Mõju on vähene. Muudatuse jõustumisel ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on käesoleva

seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv

relvakandmisluba. Tänu sellele vähenevad kulud, mis on seotud ettevõtjate tervisekontrolli ja

tõendi saamisega.

Taustakontrolli nõue ei oma majanduslikku mõju ettevõtjatele. Riigilõivu seaduses on

sätestatud sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest riigilõiv 950 eurot, mis ei olene ettevõttes töötavate isikute arvust

(eelmainitu hõlmab lisaks töötajatele ka ettevõtte alltöövõtjaid ja teenuse osutajaid).

Taustakontroll tuleb läbida uuesti vähemalt 5 aasta möödumisel, kui esitatakse uus tegevusloa

26

taotlus ehk tegemist on perioodilise kuigi pika intervalliga kontrolliga. Pigem väheneb ettevõtja

ja ettevõttes töötavate isikute halduskoormus, kuna muudatuse kohaselt tuleb esitada nimekiri

ainult nendest ettevõtja töötajatest, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale,

lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Küll aga lasub ettevõtjal

täiendav vastutus ja kohustus esitada nõuetelevastav nimekiri, s.t esitada õiged andmed

eelnimetatud juurdepääsu omavatest isikutest.

6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on vähene. Eelnõukohase muudatusena väheneb taustakontrolli vajavate töötajate arv,

kuna edaspidi tuleb taustakontrolli teha ainult töötajatele, kellel on juurdepääs sõjarelvadele,

laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Teisalt

suureneb rajatava kaitsetööstuspargi ja kodakondsusnõude leevendamisega uute ettevõtjate

hulk, kellel võib eelnimetatud juurdepääs olla. Seoses sellega kasvaks ka teataval määral PPA

ning KAPO töömaht, kuna taustakontrolli põhjalikkus ega intensiivsus ei muutuks. Ei ole ette

näha, et NATO- ja ELiväliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel

hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne.

Terviseseisundi hindamisega seotud nõue toob kaasa mõlema poole koormuse vähenemise –

ettevõtja töötaja saab enda terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel

ja teisalt väheneb töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht.

6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või

muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi

Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik

paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu.

6.3.1. Mõju majandusele

Mõju on positiivne. Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide

hangetes, ilma et neil oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või

lahingumoona käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine).

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku

suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes

tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga (eelkõige peetakse silmas PPA ning KAPO-

t).

6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona ühekordne tegevusloata vedu

Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud

loamenetluse ja taustakontrolliga.

6.4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning majandusele

Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. Relvaseaduse alusel

kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et

veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust

osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka

Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist

koostööd.

27

Vedu ei lähe kallimaks, vaid tuleb ostja jaoks sisuliselt sama hinnaga. Kui tegevusloaga

ettevõtja veab iseseisvalt relvi või moona, on tal kohustus samamoodi julgestada vedu

relvastatud eskordiga, milleks üldjuhul kasutatakse turvaettevõtja teenuseid. Ühekordse

veoteenuse puhul peab veose julgestamiseks kasutatav eskort (turvaettevõtja) koosnema täpselt

samasugusest isikkoosseisust koos vastava varustusega.

Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine

muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud

tarneid Eestisse.

6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue

Sihtrühm: sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlev ettevõtja, puudutatud isikud15 ehk

ettevõtja vastutavad isikud ning neile kehtestatud nõuded.

6.5.1. Majanduslik mõju

Olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete sätestamine

lõhkematerjaliseaduse asemel relvaseaduses ei avalda. Ettevõtjale ei teki lisakulu, kuna sarnane

kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohustus oli varem LMS-is. Kvalifikatsiooninõuetele

vastavuse menetluse ja sellele vastava pädevustunnistuse andmise kulu on sama, mis LMS-i

alusel läbiviidava menetluse ja tunnistuse korral. Kuna juba LMS-i alusel antud tunnistus kehtib

kuni selle kehtivusaja lõpuni ehk maksimaalselt viis aastat, on ettevõtjatel ja tunnistust vajavatel

isikutel piisav aeg arvestada nõudega, et kvalifikatsiooninõuetele vastavust hinnatakse edaspidi

relvaseaduse alusel.

Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda.

6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine

Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud.

6.6.1. Sotsiaalne, mõju inimeste õigustele

Sotsiaalne mõju on vähene, kuna eelduslikult on ebaseaduslikke sõjarelvi üksikisikute valduses

vähe. Sõjarelvade vabatahtliku loovutamise korral karistuste kaotamisel on positiivne mõju.

Võib loota, et käibes olevate ebaseaduslike relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib

hinnata positiivseks.

Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel

hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning

eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis

relvad loovutama.

6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade hulk

väheneb. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole, ja seetõttu võib

mõju hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub.

6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Uurimisasutuste (PPA, KAPO), prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele

15 RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud.

28

võib hinnata väikeseks, kuna eelduslikult on selliseid relvi eraisikute valduses vähe, mistõttu

on eelduslikult ka menetlusi vähe.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.

6.7. Dubleeritud loakohustuse kaotamine

Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna

ettevõtjatega.

6.7.1. Majanduslik mõju

Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub

vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. Luba väljastatakse üldjuhul kuni viieks

aastaks.

Kavandatava muudatuse kohaselt on eesmärk vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et

ettevõtjalt ei nõuta relvaseaduse ega lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba ega

käitlemiskoha käitamisluba.

6.7.2. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii

relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel

jääb keskkonnaloa vajadus alles.

6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste (eelkõige TTJA)

töökoormus, sest puudub vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda.

Töökoormus väheneb vaid vähesel määral, kuna eelduslikult menetletakse neid lube ka hetkel

pigem harva - kehtivad üldjuhul kuni 5 aastat ning loa taotlejaid on tegutsemisvaldkonnast

tulenevalt vähe.

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele mõju ei esine.

6.8. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks

Sihtrühmad: juriidilised isikud, kes tegelevad strateegilise kauba arendamise või tootmisega,

ning riigiasutusena Kaitseministeerium.

6.8.1. Mõju majandusele

Meetme mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele kaitsetööstuse valdkonnas on

positiivne. Uuenduslik, tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust.

Euroopa Kaitsefond on siiani olnud rahaliselt kõige suurema mõjuga meede, mis toetab Eesti

kaitsetööstuse uute tehnoloogiate ja toodete arendamist ning tootmist. Näiteks aastatel 2019–

2022 on Eestis asuvad ettevõtjad saanud nii Euroopa Kaitsefondi kui ka sellele eelnenud

Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmete abil toetusi ligikaudu

60 miljonit eurot. Investeeringute kaasamine kaitsetööstusesse on keeruline, kuna see

tegevusvaldkond on erainvestoritele suure riskiga ja pika tasuvusajaga. Riigi huvides on

soodustada ettevõtjate osalemist Euroopa Kaitsefondi meetmetes, takistamata neil samal ajal

kaasata investeeringuid EL-i-väliselt tingimusel, et see ei kahjusta julgeoleku- ja kaitsehuve nii

riiklikul kui EL-i tasandil. Muudatus võib mõjutada kõnealuses valdkonnas Eesti ettevõtjate

29

tegevust raha kaasamise võimaluste suurenemise kaudu. Strateegiliste kaupade osas teadus- ja

arendustegevuse ning tootmisega tegelevatele ettevõtjatele luuakse selge võimalus osaleda

liidusiseses koostöös ja saada kaitsefondist rahalist toetust ka juhul, kui vastav juriidiline isik

on EL-i-välise üksuse kontrolli all. See aitab parandada kohapealset arendustegevust ja

tootmisvõimekust ning suurendab koostöövõimalusi meie liitlas- ja partnerriikide

kaitsetööstusettevõtjatega.

Võttes arvesse nii Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvate liikmete kui ka eelnevate aastate

Euroopa Kaitsefondi meetmetes osaleda soovivate ettevõtjate arvu, võib kõnealune muudatus

potentsiaalselt mõjutada ligikaudu 20–30 ettevõtjat. Neist enamik ei ole praegusajal

mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all Euroopa Kaitsefondi määruse

mõttes, kuid rahastamisperioodil võivad toimuda muudatused Eestis asuvate ühingute

omandistruktuuris. Selliseid juhtumeid on ka praktikas ette tulnud. Samuti võib kolmanda riigi

üksus asutada Eestisse uue ühingu, mis alustab tegevust kõnealuses valdkonnas. Kuna Euroopa

Kaitsefondi üks eesmärke on toetada ja lihtsustada kaitsesektoris tegutsevate väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, et leida uuenduslikumaid

tehnoloogialahendusi, on ka sellega seotud riigisisesel regulatsioonil soodustav toime

alustavate või vähem kapitaliseeritud ettevõtjate tegevusele. Lähtudes Eestis 2023. a andmetel

registreeritud juriidiliste isikute arvust (allikas:

https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023), on mõju

ettevõtluskeskkonnale tervikuna siiski väike.

Eelnõu kohaselt peab Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks vajaliku tagatise saamiseks

esitama taotluse Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all

olev juriidiline isik, kes tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega. Peamine mõju

eelnimetatud isikule seisneb ressursikulus taotluse ja sellele lisatavate dokumentide esitamiseks

ning ajakulus taotluse menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja infokohustuse

täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on isikul olemas või on see kergelt

kättesaadav. Rahataotluse esitamine on ettevõtja vabatahtlik otsus, mistõttu saab ta ise määrata,

kas taotlusega kaasnev koormus on talle vastuvõetav ja tasuv, mistõttu ei saa muudatusega

kaasneda ka kohanemisraskusi. Kaitseministeeriumile esitatavad andmed ja dokumendid

kattuvad suuresti nendega, mida nõuab ka Euroopa Komisjon selleks, et hinnata selle isiku

rahastamiskõlblikkust Euroopa Kaitsefondist. Seega ei põhjusta kokkuvõttes kavandatav

muudatus tagatise taotlejale ebamõistlikke kohustusi ja mõju halduskoormusele on väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, arvestades reaalset võimalikku lisanduvat

halduskoormust ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni toimet.

6.8.3. Mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatus puudutab Kaitseministeeriumi, kes riigi pädeva asutusena annab hinnangu ja

kinnituse, et tagatise taotleja osalemine Euroopa Kaitsefondi meetmes ei ole vastuolus

kaitsefondi eesmärkide, julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning on täidetud intellektuaalomandi

õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Seega on mõjutatud valitsusasutuste sihtrühm väike. Mõju

ulatus on vähene, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole tähelepanuväärseid muutusi ette näha,

sest kaitsetööstuse arendamine on läbivalt olnud ministeeriumi ülesanne. Euroopa Kaitsefondi

määrusekohase tagatise andmine on üks osa vastavate meetmete rakendamisega seotud

riigisisestest tegevustest. Mõju sagedus on väike, sest prognoositavate taotluste arv aastas on

kuni viis. Mõju ulatus on väike, sest ministeerium ei pea tegema märkimisväärseid muudatusi

töökorralduses. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi eeldatavaid kulusid ega tulusid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk, arvestades võimalikku töökoormuse lisandumist ja

praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on pigem väike.

30

6.8.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeoleku tagamisele on positiivne, sest suureneb nende ettevõtjate arv, kes oma

tegevusega saavad aidata tugevdada riigikaitsetööstuse sektorit. Samas on oluline, et Eestis

asutavad ettevõtjad, kelle üle omavad kontrolli Euroopa Liidu väliste riikide üksused, saaksid

võimaluse kasutada Euroopa Kaitsefondi rahalisi ressursse ja tihendada vastavate programmide

abil koostööd üksnes juhul, kui nende osalemine meetmes ei lähe vastuollu kaitsefondi

eesmärkidaga ning on muu hulgas kooskõlas Eesti julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega aitab

meede eelneva hindamise kaudu paremini kindlustada, et rahalisi toetusi kasutatakse ja

lisandväärtust luuakse just nendes kaitsetööstuse tegevusvaldkondades, kus riigi tugi ja soosing

on eri julgeolekuaspekte silmas pidades kõige asjakohasem. Kuna kaitsefond moodustab osa

EL-i tegevuskavast julgeolekuprobleemide lahendamisel, aitab sellega seotud riigisisene meede

kaudselt kaasa ka rahvusvahelisele julgeoleku tagamisele. Samuti aitab meede ellu viia Eesti

julgeolekupoliitikat, edendades nii majandusjulgeoleku (autoritaarsete riikidega seotud mõju ja

sõltuvuse vähendamine, uudsete tehnoloogialahenduste arendamine) kui ka riigikaitse

eesmärkidega seotud tegevusi.

Muudatus ei avalda otsest mõju suhetele välisriikidega, kuid abistab Eesti ettevõtjate osalemist

liidusiseses koostöös. Samuti mõjutab muudatus kolmandatest riikidest pärit üksuste

investeeringuid kaitsetööstusesse, kus sõbralike ning samu väärtusi hindavate riikide

investoritele on loodud selgem regulatiivraamistik, mida investeerimisotsuseid tehes arvestada.

Mõjutatud valitsusasutuste sihtrühm on väike (Kaitseministeerium) ning mõju ulatus on samuti

väike, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Ebasoovitavat

mõju julgeoleku vaates ei ole.

6.8.4. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud õigusliku meetmega parandatakse Eestis

asutavate juriidiliste isikute (sh ettevõtjate) võimalusi saada Euroopa Kaitsefondist rahalist

toetust strateegilise kauba arendamiseks ja tootmiseks. Sellega aidatakse kaasa kaitsetööstuse

valdkonnas teadustegevuse ja tootmisprotsesside arengule, samuti soodustatakse rahvusvahelist

koostööd selles valdkonnas, mille mõjul saab tegevuse laiendamiseks luua juurde töökohti ning

suureneb huvi kaitsesektori vastu. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku

koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab

asjakohase koolituse korraldamist (s.t nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud

nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.9. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Sihtrühmad: riigiasutused ja sõjalise otstarbega asju tootvad ettevõtjad.

6.9.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Hetkel kehtiv regulatsiooni kohaselt puudub sõjalise otstarbega asja kohta käiva teabe

salastamise võimalus.

Sõjalise otstarbega asja kohta käiv teave võib olla selline, et selle avalikuks tulek kahjustab

Eesti Vabariigi julgeolekut. Relvade ja relvasüsteemide omadused võivad oluliselt mõjutada

31

nende kasutusvõimalusi. Teabe avalikuks tuleku tagajärjel võib seetõttu väheneda

relvasüsteemide või relvade efektiivsus, mis kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut.

Mõju tugevus on keskmine. Salastatud teabe töötlemiseks vajalike tingimuste loomine ja

säilitamine nõuab ressursse. Näiteks on sõltuvalt teabe salastatuse tasemest vaja luua

administratiiv- või turvaala. Juhul kui salastatud teavet on vaja töödelda elektrooniliselt, tuleb

taotleda töötlussüsteemile vastavussertifikaati. Koostada tuleb salastatud teabe kaitse juhend

ning määrata riigisaladuse kaitse korraldamise eest vastutav isik. Teiselt poolt annab teabe

salastamine ettevõtetele kindluse, et nende loodud tundlik teave on riigi poolt kaitstud.

Alternatiivne lahendus oleks sätestada ettevõtjatega sõlmitavates lepingutes

konfidentsiaalsuskohustus ja näha ette leppetrahv selle rikkumise puhuks. See ei taga aga

karistusõiguslikku vastutust juhuks, kui sõjalise otstarbega asja kohta käiv teave avalikuks saab.

Juhtudel, kus teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut, ei ole lepinguline vastutus

seetõttu piisav.

6.9.2. Sotsiaalne, mõju inimeste õigustele

Mõjutatud isikute arv on väike. Sõjalise otstarbega asju toodavad vähesed ettevõtted. Riigi

teenistujaid, kes sellise teabega kokku puutuvad, on samuti vähe. Lisaks salastatakse sõjalise

otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave pigem

harvadel juhtudel. Üldjuhul ei kahjusta sellise teabe avalikuks tulek Eesti Vabariigi julgeolekut.

Teave, mis tuleb salastada, määratakse igakordselt kindlaks projektipõhiselt.

6.10. Mõjude kokkuvõte

Kavandav seadusemuudatus avaldab positiivset mõju mitmele valdkonnale. Sotsiaalsest

aspektist on mõju soodne, kuna eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, näiteks

tegevusloa taotlemisel ning sellega seonduvalt menetlusel, tervisekontrolli nõude lihtsustamisel

ja taustakontrolli tegemisel.

Ka majandusele avalduv mõju on positiivne, kuna eesmärk on elavdada Eesti

kaitsetööstussektorit, kaasates uusi ettevõtjaid ja luues vastava kaitsetööstuspargi.

Riigisektorile kavandatav seadusemuudatus eelduslikult töökoormuse märkimisväärset

muutust kaasa ei too, kuna eesmärk on teha ühest küljest senisest vähemale arvule ettevõtja

töötajatele taustakontrolli, kuid teisalt võib suureneda loamenetlusega seotud töökoormus, kuna

tegevusluba vajavate ettevõtjate hulk kasvab.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes

taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on

marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate

töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste

töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut

tegevusluba.

Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad

eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus

omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla.

32

Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused:

1. „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“.

RelvS-i § 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse.16

Volitusnorm muudetakse imperatiivseks. Tänu sellele on võimalik tagada õigusselgus RelvS-i

§-s 8336 nimetatud komisjoni töös ning ettevõtjatel tekib selge arusaam, mis on sõjarelv ja

millised on selle olulised osad. Volitusnormi sõnastuse muudatus on eelkõige oluline seetõttu,

et relvaseadus nõuab ettevõtjalt tegevusluba, kui ta soovib ka sõjarelva olulisi osasid toota,17

ent puudub rakendusakt, mis neid nimetaks. Selleks on vajalik, et rakendusakt ning volitusnorm

hõlmaksid muu hulgas osasid ja olulisi osasid.

2. „Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“.

Praegu kehtiv volitusnorm18 on kaalutlusega, et minister võib kehtestada määruse, ning ei

hõlma vastutava isiku kvalifikatsiooninõudeid, nende hindamist, pädevustunnistuse andjat ega

seda, kuidas pädevustunnistus antakse ja mis tingimustel seda tehakse.

Muutmisvajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise

korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nendel eksamitel

keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektorile omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid

teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

3. „Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja

taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu“. Selleks et tagatise

andmisega seotud toiminguid ning hindamiseks vajalikke andmeid täpsustada, on StratKS-i

§ 837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse

saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.

Lisaks on vaja muuta järgmiseid määruseid:

16 Praegu kehtiva sätte sõnastus: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka võib riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava

loetelu.“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 17 RelvS-i § 8349 lg 1 kohaselt valmistatakse sõjarelv ja selle oluline osa käesolevas seaduses sätestatud tingimustel

ning RelvS-i § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa või § 8341 lõikes 1 ja §-s 8343 sätestatud käitamisloa

kõrvaltingimuste kohaselt. – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 18 RelvS-i § 8325 lg 4 kohaselt võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. – Nõuded vastutavale isikule.

33

1. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“;

2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Üldisest jõustumisajast pikem

jõustumisaeg on vajalik selleks, et valmistada ette rakendusaktid ning need õigel ajal vastu võtta

või kehtestada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude

infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile,

Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule. Esitatud märkustega arvestamine või mittearvestamine on esitatud

seletuskirja lisas 1.

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

19.06.2024

EELNÕU

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ 41) sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

Eestisse sisseveole ja Eestist väljaveole strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa

alusel;“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 ja § 8 lõikes 4 asendatakse sõnad „sõjalise otstarbega

laskemoon“ sõnadega „sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõna „relvasüsteem“ sõnadega „relvasüsteemi üks oluline

osa“;

4) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi ei või

arestida ega täitemenetluses müüa.“;

5) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „selle olulise osa,“ tekstiosaga

„relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva“;

6) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

käibe jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed;“;

7) paragrahvi 24 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „selle olulise osa,“ tekstiosaga „relvasüsteemi,

nende olulise osa, sõjarelva“;

8) paragrahvi 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriik“ sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriik“ vastavas käändes;

9) seaduse 111. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „selle laskemoona“ sõnadega

„relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona“;

10) seaduse 111. peatükis asendatakse sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad, laskemoon“

sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes;

11) paragrahvi 833 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 833 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

2

„(11) Relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi

toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning

relvaplatvorm.“;

13) paragrahvi 833 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.“;

14) paragrahvi 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“ sõnadega „või

lahingumoona“;

15) paragrahvi 833 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse kehtestab riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

16) paragrahvi 835 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle

kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva

seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu, või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku teha käesoleva paragrahvi punktidest 1–4 erand.“;

17) paragrahvi 8323 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ettevõtja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva

seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu, või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.“;

18) paragrahvi 8324 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on

käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud

kehtiv relvakandmisluba.“;

19) paragrahvi 8325 pealkirja täiendatakse pärast sõna „isikule“ sõnadega „, nõuetele vastavuse

hindamine ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja kord“;

3

20) paragrahvi 8325 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Pädevustunnistus tõendab isiku kvalifikatsiooni ja annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel

märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.“;

21) paragrahvi 8325 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutsemiseks vastutavale isikule kvalifikatsiooninõuded, nende hindamise korra

ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja korra kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Kui ettevõtja tegeleb sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel

kehtestatud määruse kohaselt.“;

22) paragrahvi 8325 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Pädevustunnistuse andmise, pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest

tasutakse riigilõiv.

(52) Pädevustunnistuse andmisel hindab pädevustunnistuse andja vastutava isiku

kvalifikatsiooni.

(53) Pädevustunnistus antakse kehtivusega kuni viis aastat. Pädevustunnistuse kehtivust võib

isiku taotlusel korduvalt viie aasta kaupa pikendada tingimusel, et vastutava isiku nõutav

kvalifikatsioon ei ole muutunud ja läbitud on erialane täiendusõpe.

(54) Pädevustunnistuse omaja peab vähemalt üks kord viie aasta jooksul osa võtma erialasest

täiendusõppest. Täiendusõpe kestab vähemalt kuus akadeemilist koolitustundi ja peab

seonduma pädevustunnistuse valdkonnaga. Täiendusõpe loetakse läbituks ka juhul, kui

täienduskoolitusel on esinetud lektorina. Täiendusõppe läbimine on pädevustunnistuse

kehtivusaja pikendamise eeldus.“;

23) paragrahvi 8328 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „osutajale“ tekstiosaga „, kellel

on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale või

nende olulistele osadele või nendega seotud teabele“;

24) paragrahvi 8328 lõikes 3 asendatakse sõnad „kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat“

sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtiv riigisaladusele

juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat“;

25) paragrahvi 8328 lõikes 5 asendatakse sõna „tähtsa“ sõnadega „tähtsust omava“;

26) paragrahv 8329 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav järgmised andmed, mis võimaldavad kontrollida

käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;

4) varem kasutatud ees- ja perekonnanimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise

põhjused;

4

5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;

6) passi või ID-kaardi andmed;

7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed;

8) perekonnaseis;

9) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud andmed lähedaste isikute kohta;

10) hariduskäigu andmed;

11) varasemate töökohtade ja praeguse töökoha andmed;

12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;

13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast;

14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;

15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.“;

27) paragrahvi 8329 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ettevõtja esitab tegevusloa andjale nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse

osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale,

lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.“;

28) paragrahvi 8333 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste osade ümbertegemine teenuse osutamisena;

3) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona või lahingumoona

vedamine;

4) relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamine;“;

29) paragrahvi 8333 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või

lahingumoona valmistamiseks annab ettevõtjale õiguse ka omavalmistatud sõjarelva,

relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja parandada ning omavalmistatud

sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.“;

30) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele

on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet.“;

31) paragrahvi 8347 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjarelva võib soetada ka isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või

6 sätestatud tegevusluba. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemiseks, nendele

sobiva laskemoona tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“;

32) paragrahvi 8349 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja selle oluline osa“ tekstiosaga „,relvasüsteem

või nende oluline osa“;

33) paragrahvi 8349 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „selle oluliste osade,“ sõnadega

„relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva“;

34) paragrahvis 8350 asendatakse läbivalt sõna „laskemoona“ sõnadega „sõjarelva

laskemoona“;

5

35) paragrahvi 8351 lõikes 1 asendatakse sõna „Sõjarelva ja“ sõnadega „Sõjarelva,

relvasüsteemi ja sõjarelva“;

36) paragrahvi 8352 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona võivad vedada sõjarelvi omav

valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud

tegevusluba omav ettevõtja ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja teenuse osutamise

korras.“;

37) paragrahvi 8352 lõiget 2 ning lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„ettevõtja“ tekstiosaga „ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“;

38) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti ametnik“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveamet“;

39) paragrahvi 88 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse alusel sõjarelvi, relvasüsteeme, nende olulisi

osasid ja sõjarelva laskemoona käitlevate isikute üle teeb Politsei- ja Piirivalveamet ning

riiklikku järelevalvet laskemoona, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamise ning

nende käitlemiskoha üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“;

40) paragrahvi 8916 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „nende oluliste osade,“

tekstiosaga „relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva“;

41) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 471 järgmises sõnastuses:

„(471) Kui ettevõtja laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava

isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ja talle

on antud sellekohane pädevustunnistus enne 2025. aasta 1. jaanuarit, kehtib nimetatud tunnistus

ja asendab relvaseaduse alusel antavat pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni.“.

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ sõnadega „sõjarelva, selle

olulise osa ja sõjarelva laskemoona ning“;

2) paragrahvis 4182 asendatakse läbivalt sõnad „sõjalise otstarbega“ sõnadega „sõjarelva“.

§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 4181“

tekstiosaga „, 4181 ja 4182“.

§ 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

6

1) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „võõrandamisel“ tekstiosaga

„,vedamisel“;

2) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva

laskemoona või lahingumoona valmistamiseks või hoidmiseks ning loamenetluses on hõlmatud

käesoleva seaduse tegevusloa kontrolliesemes olevad nõuded.“;

3) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitamisluba, kui seal käideldakse lõhkeainet

sisaldavat laskemoona või lahingumoona, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase

käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“.

§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 2021 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutseva vastutava isiku pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 130 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest

tasutakse riigilõivu 65 eurot.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise eest

tasutakse riigilõivu 65 eurot.“.

§ 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 41 järgmises

sõnastuses:

„41) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev

teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See

teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.

§ 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas seaduses reguleeritakse Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks tagatise

andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–

177) alusel.“;

2) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnastuses:

„72. peatükk

Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

7

§ 837. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

(1) Kaitseministeerium võib anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle

üksuse kontrolli all olevale strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelevale

juriidilisele isikule tema taotluse alusel tagatise Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või

toetuse saamiseks.

(2) Tagatis sisaldab kinnitust, et Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse

kontrolli all olev juriidiline isik vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697

artiklis 9 sätestatud tingimusele.

(3) Mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena käsitatakse käesoleva peatüki tähenduses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artikli 2 punktis 24 nimetatud üksust.

(4) Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise

ja taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 19. juuni 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 1

Märkuste tabel

Märkus

Märkusega arvestamine

Siseministeerium

Mitteametlikud märkused

I. Sisulised märkused

1. Ei toeta eelnõu § 1 punkti 2, millega muudetakse RelvS § 83-5

selliselt, et ettevõtjas saab olulise osaluse omandada (jne) igaüks,

kelle suhtes /…/ kes ei ole sellise välisriigi kodanik, mille suhtes

on ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu kehtestanud

sanktsioonid.

Põhjused:

a) sanktsioone on sisuliselt erinevaid. Sanktsiooniks võib olla ka

luksuskaupade ekspordi või sealiha või puidu impordi keeld.

Kuidas on see seotud relvade ja laiemalt riigi julgeolekuga?

Tulevikule mõeldes - kui sõda saab läbi ja sanktsioonid

tunnistatakse kehtetuks, siis Venemaa kodanikud oleks

kaitsetööstuses teretulnud? Seletuskirja lk 3 esitatud link ÜRO ja

ELi sanktsioonidele näitab, et ka nt Ukraina suhtes on EU

sanktsioone kehtestanud. Seega selline lai sõnastus, kus viidatakse

lihtsalt ÜRO ja ELi sanktsioonidele, ei täida oma eesmärki;

b) Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on hetkel kehtivatest

sanktsioonidest lähtuv piirang lühinägelik. Seoses sõjalise

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõust on välja jäetud sanktsioonide kriteerium. Selle asemel on

kriteeriumid, et isik on OECD liikmesriigi kodanik või sellise riigi kodanik,

kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu. Lisaks on loodud kriteerium, et kui isik on muu riigi kodanik, siis võib

ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja

üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole

tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud

asjaolusid ning sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud

salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu või muu riigi kodanik, kellele

Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku

käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks.

2

tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne täiendatakse

sanktsiooninimekirju ELis igakuiselt, kui mitte iganädalaselt. Juba

on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide

isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud.

Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika USA

sanktsioonipoliitikas ja ELis seda ei järgitud. Ka see on muutunud.

Me ei saa riskida olukorraga, kus kaitsevaldkonna ettevõtted on

seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad

sanktsiooni all olla. See toob kaasa varade külmutamise,

pangakontode sulgemise ja sanktsiooni rikkumise korral

kriminaalmenetluse. Selline olukord kindlasti ei soodusta

kaitsevaldkonna stabiilset arengut. Lisaks puudub Eestil paljude III

riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Selliste riikidega koostöö

(isikute taustakontroll jms selline) on sageli puudulik või üldse

võimatu. Õigusabilepingud on nt Venemaa ja Hiinaga, kuid

Riigikogu kiitis 20.03.2024 heaks Venemaaga õigusabi lepingu

ülesütlemise. Hiina Rahvavabariigi puhul ei ole leping sisuliselt

väga hästi töötanud nt õigusabitaotlustele vastuste saamise osas.

Kuidas selliste kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või

eraisikuid kontrollida või nende Eesti sõjatööstuses tegutsemisega

kaasnevat riski hinnata?

c) eelnõus pakutud sõnastusega hakkavad EL/NATO

kodakondsusnõue ja kolmanda sõbraliku riigi nõue kehtima vaid

füüsilisele isikule. Kui kehtivas sõnastuses RelvS § 40 lõike 1

punktile 9 viidatult kehtib kodakondsusnõue juriidilise isikuga

seotud isikutele, siis eelnõu sõnastuse järgi tuleb "Ettevõtjas võib

olulise osaluse omandada /…/ igaüks, kelle suhtes /…/ ning kes on

ELi või NATO liikmesriigi kodanikvõi kes ei ole sellise välisriigi

kodanik, mille suhtes on ÜRO või EL kehtestanud sanktsioonid."

Juriidiline isik ei saa olla EL või NATO kodanik, samuti ei saa

juriidiline isik olla kolmanda välisriigi kodanik. Eelnõu

seletuskirjast on aru saada, et mõeldakse siiski juriidilise isikuga

seotud isikuid (nagu praegu § 40 lg 1 p 9 viidatud), aga sätte uus

sõnastus seda lähenemist ei toeta.

3

d) Et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd nt seletuskirjas

nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Ukrainaga, tuleks

selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja

töötada erikord. Laiapindselt üksnes sanktsioonialuste riikide

välistamist amet ei toeta.

e) Kui välisriigi kodanikud ja ettevõtted tahavad Eestis tegeleda

kaitsetööstuse valdkonnas, siis see on lõppkokkuvõttes

välisinvesteering. See on VUHS pärusmaa. Üks variant on hinnata,

kas ja mil viisil saaks kohaldada VUHS § 10 kriteeriumeid. Praegu

on tehtud teadlik otsus, et VUHS ei kohaldu. On see põhjendatud?

VUHS § 4 lg 1 p 3: „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu

alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud

sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas

sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist

abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud

sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev

ettevõtja;“

VUHS Seletuskiri: Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud

sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva

ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas

olulise osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud

relvaseaduse alusel menetlus on oma olemuselt sarnane eelnõus

olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata

nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste

kaupade käitlemisega tegelevale ettevõtjale.

2. Eelnõu § 1 punkt 4 – kas võib tekkida olukord, kus isikul on mõne

teise riigi kehtiv relvaluba ning nõuab § 83-25 lg 5-1 alusel, et ta ei

pea tervisekontrolli läbima?

Antud selgitus.

Eelnõu täiendatud „käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba“.

3. Eelnõu § 1 punkt 9 – § 83-33 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast

sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“. Teeme ettepaneku

täiendada sätet selliselt, et oleks välistatud siiski sellised olukorrad,

kus sõidukile tootmisel ei paigaldata sõjarelva, kuid masinale

paigaldatakse Eestis näiteks sõjarelva sihtimiseks vajalikud

Arvestatud osaliselt.

Hetkel kehtiva sätte sõnatus on ebaselge. Sätte muudatuse eesmärk on

välistada need olukorrad, mis tekitavad tegevusloa saajale küsitavust

loakohustuse vajalikkuse osas. Täpsemalt öeldes, ainuüksi see, et sõidukile on

4

seadmed (kaablid jms), st on tõenäoline, et sõjarelv sellele sõidukile

ka kinnitatakse. Teeme ettepaneku täiendada sätet ja sõnastada see

järgmiselt: „4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote

valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või

varuosa, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

võimalik paigaldada sõjarelv, jätab tegevusloa omajale liiga laia

määratlemisruumi. Sätet võib tõlgendada selliselt, et ainuüksi paigaldamise

võimalus määrab ära selle, kas sellise sõiduki valmistamine kuulub

loakohustuse alla.

Ühe võimaliku lahendusena pakume välja järgneva sõnastuse:

„maismaasõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

valmistamise käigus paigaldatakse sõjarelv, sõjarelva alus või sõjarelva

kasutamiseks vajalikud seadmed“.

4. Taustakontrollidest – on selge, et kui avame oma kaitsetööstuse

kolmandatele riikidele, tuleb juurde taustakontrolle. KAPO hindab

siin julgeolekuriske. Kolmandatest riikidest andmete saamine on

kindlasti keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Sageli

võimatu. Ei saa nõustuda seletuskirjas kõlavaga, et PPA ja KAPO

töömaht taustakontrollide teostamise osas kavandatava eelnõu

kohaselt väheneb. Kui senini oleme Eesti kaitsetööstusega

koostöösse lubanud vaid EL ja NATO liikmesriikidest pärit

ettevõtjaid, siis eelnõuga planeeritav muutus on kardinaalne –

avame sisuliselt oma kaitsetööstuse kogu maailmale, välistades

kindlalt vaid need, kelle suhtes on kehtiv ELi või ÜRO sanktsioon.

Ülejäänud probleemid tuleb tuvastada taustakontrolliga, mis

kolmandatest riikidest pärit isikute suhtes on sageli äärmiselt

keeruline.

Arvestatud.

Seletuskirja antud mõjuga täiendatud.

Välisministeerium

03.05.2024 kooskõlastuskiri EIS-is nr 24-0347/03

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 (muudavad RelvS § 835 ja 8323)

muudatustest jääb mulje, et kaitsetööstusettevõttes osaluse

omandamisel soovitakse välistada teatud riikide kodakondsusega

isikud. Nende riikide puhul on püütud leida ühisnimetajat/tunnust

ja eelnõus on peetud sobivaks välistada riigid, mille suhtes

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või

Arvestatud.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

5

Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud

sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.

Välisministeeriumi hinnangul ei ole rahvusvaheliste

sanktsioonidega sidumine otstarbekas lahendus soovitud eesmärgi

saavutamiseks.

1.1. Sätete sõnastuses on lause teine pool „… kes on Euroopa Liidu või

NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik,

mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud

relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid

meetmeid“ raskesti jälgitav ja tekitab segadust. Euroopa Liidu

(edaspidi EL) ja NATO eraldi nimetamine ei anna lausele

lisandväärtust, kuna seletuskirja kohaselt soovitakse, et

omandamine oleks põhimõtteliselt lubatud kõikidele (ka

kolmandate riikide kodanikel), kes ei ole relvadega seotud

sanktsioonides nimetatud riigi kodanikud.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud isikuteks, kellega soovitakse

koostööd teha, näiteks Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja

Iisraelist pärit ettevõtjad. Normi rakendajal saab olema keeruline

määratleda riigid, kelle suhtes on relvadega seotud rahvusvahelised

sanktsioonid kehtestatud, sest sanktsioone kehtestatakse nii riigi,

territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni,

ühenduse, rühmituse või isiku suhtes. Samuti ei pruugi sanktsioonid

liigituda otsesõnu relvadega seotud sanktsioonideks, vaid võivad

olla oma sisult väga erinevad. Iga riigi puhul tuleks seega hinnata,

kas sanktsioon on kehtestatud riigi, territooriumi või režiimi vastu

või mõnel muul põhjusel. Näiteks võib relvaembargo olla

kehtestatud mitte riigi, vaid riigis tegutseva üksuse suhtes. Hiljutine

näide on Somaalia. ÜRO resolutsiooniga tühistati Somaalia

Liitvabariigi suhtes kehtinud relvaembargo ning kehtestati üldine ja

täielik relvade ning muu kaitseotstarbelise varustuste tarnimise

keeld Al-Shabaabile Somaalias. Seega tekiks Somaalia puhul

küsimus, kas Somaalia on riik, mille suhtes EL on kehtestanud

relvadega seotud meetmeid? Seetõttu oleks ehk mõttekas eelnõu

koostajatel hinnata ÜRO ja EL sanktsioonide1 alla märgitud riikide

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

6

nimekirja ja hinnata, kas praktikas reaalselt just nende riikide

kodanikele soovitakse seada piirangud.

3. Lisaks märgib Välisministeerium, et muutmisel on ka välisriikide

kodanikele kehtestatud kinnisasja omandamise kitsendused

(KAOKS). Erinevate valdkondade seadustega teiste riikide

kodanikele piiranguid kehtestades võiks olla selgem, milliste

riikide kodanikke Eesti riik usaldab ja milliseid riike ning nende

kodanikke loetakse Eesti suhtes ebasõbralikeks. Mööname, et

erinevates valdkondades (kinnisvara, sõjarelvi tootvad ettevõtted)

võib olla mõju erinev, kuid konkreetse riigi kodanike suhtes

kehtestatavad piirangud peaks olema kuidagi selgitatud ja

põhjendatud.

Teadmiseks võetud.

4. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei loo piirangu sidumine

sanktsiooniga uut õigust, sest antud juhul on analoogia võetud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS)

§ 37 lõikest 4. Paraku ei ole seletuskirjas selgitatud, et nimetatud

säte näeb ette suuremale riskile viitavate asjaolude hindamise,

milles arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt

olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud

riigiga või jurisdiktsiooniga, mille suhtes on kehtestatud

sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks EL

või ÜRO poolt. Välisministeeriumi arvates ei ole seega analoogia

kohane, kuivõrd RelvS muudatustes kehtestatakse välisriikide

kodanike ettevõtluse kitsendused, seevastu RahaPTS-s märgitud

riskide asjaolusid küll hinnatakse, kuid märgitud asjaolu alusel

automaatselt kedagi ei välistata.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

Tarbija- ja Tehnilise Järelevalveamet

26.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-4

I. Sisulised märkused

1. RelvS § 833 lg 21 mõiste “sõjarelva laskemoon” tuleks sõnastada

selgemalt. Hetkel kehtiv definitsioon ei võimalda selgelt eristada,

mis on sõjarelva laskemoon ja mis mitte. Samuti ei ole võimalik

selgelt eristada, sõjarelva laskemoona olulist osakomponenti

Arvestatud.

7

laskemoona komponentidest. Mõiste „sõjarelva laskemoon“ võiks

defineerida kasutades strateegilise kauba seaduse alusel kehtestatud

määruse „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1 toodud sõjaliste

kaupade nimekirja laskemoona käsitlevat osa ning RelvS § 20

lõikes 4 toodud tsiviilkäibes keelatud laskemoona määratlust.

Eesmärk on määrata arusaadavalt sõjarelva laskemoona mõiste, et

oleks selge, milliste toodete ja komponentide osas kohalduvad

sõjarelva laskemoona käitlemise nõuded.

RelvS § 833 lg 21 võiks olla selline „sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt

sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Käesolevas peatükis

käsitatakse laskemoona sõjarelva laskemoona tähenduses.“

2. Selguse huvides tuleks relvaseaduses läbivalt eristada RelvS § 17

lg 1 kohase mõiste “laskemoon” kõrval RelvS § 83-3 lg 2-1 mõistet

“sõjarelva laskemoon” millest viimane peaks kitsendavalt

käsitlema vaid sõjalise otstarbega laskemoona või selle olulist osa.

Hetkel kasutatakse relvaseaduse peatükis 11-1 läbivalt terminit

“laskemoon,” kuid selle peatüki sätete eesmärgist lähtuvalt tuleks

antud peatükis kasutada mõistet “sõjarelva laskemoon.” Eesmärk

on arusaadavalt eristada, millised nõuded kohalduvad vaid

sõjarelva laskemoonale, mitte laskemoonale üldiselt.

Arvestatud.

3. Paragrahvi 835 ja paragrahvi 8323 lõike 2 muutmisega antakse õigus

sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitleva ettevõtte olulise osaluse omandada või töötaja olla muu

sellise välisriigi kodanikul, mille suhtes Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei

ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või

nendega sarnaseid meetmeid. Samas muudatus peaks kajastuma ka

tsiviilkäibes lubatud relvade ja laskemoon käitlemise osas. RelvS §

67 lõike 1 punkt 12 kohaselt peaks ettevõtte aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle

valitsevat mõju omav muu isik olema siiski Euroopa Liidu või

NATO liikmesriigi kodanik. Eesmärk on luua ikkagi olukord, kus

igal sõjarelvi, sõjarelvade laskemoona ja lahingumoon käitleval

ettevõttel oleks võimalik käidelda ka tsiviilkäibes lubatud relvi ja

moona.

Arvestatud osaliselt.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

Kaitseministeerium ei ole pädev muutma tsiviilkäibes olevate relvade

regulatsiooni.

4. Eelnõu § 1 neljandas punktis soovitakse leevendada ettevõtte teatud

töötajate tervisenõuete tõendamise korda võimaldades isiku

vastavust tervisenõuetele hinnata kehtiva relvaloaga, mille saamise

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

8

eelduseks on tervisetõend. Selline muudatus võimaldab ettevõttel

rakendada töötajaid tööle, ilma et peaks ootama tervisekontrolli

läbimist. Seejuures on oluline meeles pidada, et see säte ei tühista

TTOS § 131 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt tööandja korraldab

töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest

arvates ning vähemalt kord kolme aasta jooksul.

5. Kvalifikatsiooninõuete ja pädevustunnistuse andmise korra

kehtestamisel tuleb arvestada, et selle sätte rakendamiseks tuleb

vajadusel kohaldada üleminekuaega, mille jooksul kehtiks

eelnevalt kehtinud kord.

Samuti tuleks võimaldada ettevõttel määrata korraga mitu

vastutavat isikut selliselt, et nende vastutusalad on jaotatud

valdkonnapõhiselt. Näiteks käitlemiskoha nõuetekohasuse eest

vastutava isiku, vedude korraldamise eest vastutava isiku ning

ettevõtte administratiivsete nõuete täitmise eest vastutava isiku

saaks ettevõte määrata eraldi isikutega. Seeläbi oleks võimalik

ettevõttel ka mõistlikumalt vastutavate isikute töökoormust hallata.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame TTJA

rakendusakti väljatöötamisse.

6. RelvS § 8324 lõike 7 kohaselt peab ettevõte teavitama tegevusloa

andjat uue töötaja töölevõtmise kavatsusest vähemalt 20 tööpäeva

enne töötaja tööle võtmist. Sätte eesmärk on eelduslikult vältida

olukorda, kus ettevõttesse võetakse tööle inimene, kelle taust ei ole

kontrollitud. Siinkohal tuleks kaaluda, kas eesmärk on saavutatav

värbamisprotsessi vähem koormava nõudega või luua võimalusi

eranditeks. Näiteks kui taustakontrolli vastus laekub juba vähem

kui 20 tööpäeva jooksul või kui isik värvatakse teisest sama

tegevusloaga ettevõttest, ei peaks olema kohustuslik oodata

vähemalt 20 tööpäeva.

Antud selgitus.

Isikut ei ole keelatud varem tööle võtta, kui taustakontrolli vastus on tulnud

varem kui 20 tööpäeva.

RelvS § 8328 kohaselt võib PPA loobuda taustakontrolli tegemisest, kui isikul

on RSVS alusel antud kehtiv juurdepääsu luba olemas.

7. Eelnõu § 4 esimeses punktis paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6

muutmiseks välja pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus

tegevusloakohustuse osas ka lõhkematerjali mittesisaldavat

komponenti või relva käitlevale ettevõttele, mis ei tohiks olla

lubatud. Muudatuse eesmärk on välistada LMS kohane

tegevusloakohustus ainult nendelt ettevõtjatelt, kes käitlevad

lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloa raames

tootmisprotsessis või hoiustamise teenuse pakkumisel.

Arvestatud.

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis

puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

9

Olemasolev LMS § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS

tegevusloakohustuse isikutelt, kes hoiavad, võõrandavad ja

kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona.

Antud säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ning

laskemoona müümisega tegelevatele isikutele. Tulenevalt

eeltoodust teeb TTJA ettepaneku jätta LMS § 12 lõike 2 punkt 6

muutmata ning lisada LMS § 12 lõike 2 punkt 7 järgnevas

sõnastuses: “(7) ettevõttel, mis käitleb lõhkematerjali relvaseaduse

alusel väljastatud tegevusloaga laskemoona, sõjarelva laskemoona

või lahingumoona tootmisel ja hoidmisel tegevusloas sätestatud

tingimustel.

8. Eelnõu § 4 teises punktis, millega täiendatakse LMS paragrahvi 25

lõiget 2 punktiga 8, on sätte eesmärk välistada LMS kohane

käitlemiskoha loakohustus ainult nendelt ettevõtetelt, millel on

relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet

sisaldava laskemoona või lahingumoona tootmiseks või

hoiustamiseks. Pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus ka

käitlemiskohale, kus on lubatud käidelda ainult lõhkeainet mitte

sisaldavat sõjarelvi, mis ei tohiks olla lubatud.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku sõnastada lisatav LMS

§ 25 lõike 2 punkt 8 järgnevalt:

(2) Käesoleva seaduse kohast käitamisluba ei pea olema:

“8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha

käitamisluba, mis hõlmab lõhkeainet sisaldava laskemoona,

lahingumoona või nende lõhkeainet sisaldava olulise osa

käitlemist”.

Arvestatud.

9. Kehtiva lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punkt 6 kohaselt tekib

ettevõttel LMS kohane käitlemiskoha käitamisloa omamise

kohustus juba siis, kui ettevõtte käitlemiskohas on üle 50kg

lõhkeaine netomassiga 1.3C ohuklassi ja 1.4S ohuklassi tooteid.

See säte on mõeldud laskemoona ja lõhkeainet sisaldava

laskemoona komponente (sütikud ja püssirohi) müüvatele

ettevõtetele. 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute käitlemisega

kaasnevad ohud on väga madalad ning lõhkematerjaliseadusest

Mitte arvestatud.

Kuivõrd MKM ei ole selle ettepanekuga nõus, sest vajab täiendavat analüüsi,

siis antud eelnõu raami ja tähtaegu arvestades seda muudatust ei ole võimalik

sisse viia.

10

tulenevad lao nõuded ei ole nende toodete osas täielikult

asjakohased. RelvS §46 lg 6 sätestab, et padruneid, püssirohtu ja

sütikuid hoitakse relvakapis või relvahoidlas. Relvahoidlale ja

relvakapile on sätestatud nõuded RelvS määruses nr 90. Seeläbi on

nende toodete mõõdukas koguses hoiustamine piisavalt

reguleeritud relvaseadusega ning seetõttu on 50 kg piir 1.4S

ohuklassi laskemoona ja sütikute osas ülemääraselt piirav.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta LMS § 25 lõike

2 punkti 6 järgnevalt: “6) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse

kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat

püssirohtu koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S

kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses, mis ei ületa 900

kilogrammi.” Sellised piirid tagavad, et käitlemiskoht ei muutuks

ka kemikaaliseaduse mõistes C-kategooria ettevõtteks ehk

ohtlikuks käitiseks.

10. RelvS § 88 lõike 11 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet

laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. RelvS § 832 lõike 1 kohaselt on

„Sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, laskemoona

ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine,

kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja

hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine,

lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.“

TTJA järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja

lahingumoona käitlemist, vaid piirduma ainult laskemoona ja

lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha

järelevalvega.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta RelvS § 88

lõiget 11 järgnevalt:

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

11

„ (11 ) Riiklikku järelevalvet sõjarelvade, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemise üle eraõiguslike

isikute poolt teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku

järelevalvet laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja hoidmise

üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“

Välisluureamet

19.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-2

I. Sisulised märkused

1. Kaitsetööstusega seotud teabe salastamine. Kaitsetööstusega, sh

sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud

julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga

seotud ohtudest. Eesti kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi

täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti liitlasriikide

partner sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi,

Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ning Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu

tunnevad Eesti kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes

vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave (sh

ärisaladus) võib teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena.

See võimaldab paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt

tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või

akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed

juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS)

§ 7 punkti 6 ning sellele vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri

2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik

salastada riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi

käsitlevat teavet. See alus on seotud kitsalt tehnikavaldkonna

innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli

kaitsetööstusele kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam

täiendada õigusakte uue salastamisalusega. Teeme ettepaneku

täiendada eelnõu RSVS muudatusega järgmises sõnastuses:

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

12

„§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse

punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist

ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks

tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse

salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.“.

RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8

nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi

salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest

lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis

61 nimetatud teabe piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja

täpsustused. Teeme ettepaneku selleks lisada seletuskirjale

Vabariigi Valitsuse määruse kavand koos järgmise sõnastusega:

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse

lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja

kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis

käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise

otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning

kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist,

valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe

avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu

või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel

või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel

kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas

tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“.

2. Seaduse kohaldamisala Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi

EMP) lepinguriikide ning Šveitsi suhtes. RelvS-i § 2 lõike 3 järgi

Arvestatud.

13

kohaldatakse RelvS-is EL-i ja selle liikmesriikide kohta sätestatut

ka EMP ning Šveitsi suhtes. Samas näib, et seda põhimõtet

rakendatakse RelvS-i tekstis ilma selge põhjuseta ebaühtlaselt.

RelvS-i § 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 on EMP eraldi esile

toodud, kuid Šveitsi ei ole nimetatud. RelvS-i § 8321 lõikes 1 ja §

8334 punktis 1 on loetletud nii EL, EMP kui ka Šveitsi

Konföderatsioon.

Eelnõu § 1 punktiga 9 kavatsetakse lisada RelvS-i § 8333 uus lõige

31, milles viidatakse üksnes EL-ile. Teeme ettepaneku selle käigus

ka RelvS-i § 66 lõige 2, § 67 lõike 1 punkt 1, § 8321 lõige 1 ja § 8334

punkt 1 üle vaadata ning neid õigusselguse eesmärgil ühtlustada.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Välisluureamet

Täiendav arvamus

30.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-5

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 käsitletud relvaseaduse (edaspidi RelvS) §

835 ja § 8323 lõike 2 muudatuste kohta täiendava ettepaneku, millega

arvestamine võib planeeritud muudatuse sujuvamale rakendamisele

kaasa aidata.

Muudatustega soovitakse anda kaitsetööstuses tegutsemise võimalus ka

sellistele ettevõtjatele, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse

liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei

ole Euroopa Liidu (edaspidi EL) ega Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik. Selle eesmärgi

saavutamiseks välistatakse edaspidi üksnes need ettevõtjad, mille

omanike ja juhtide seas on mõne sellise riigi kodanik, mille suhtes on

kehtestatud relvadega seotud sanktsioonid, embargo või nendega

sarnased meetmed. Praeguses regulatsioonis võib üksnes EL-i (selle

kaudu ka Euroopa Majanduspiirkonna ning Šveitsi) ja NATO

liikmesriikide kodanikega piiratud isikute ring olla tõesti liiga kitsas, sest

seeläbi jäävad välja mitmed Eestiga samu väärtusi jagavad riigid, kellega

EL-il ja NATO-l on tihe kaitse-, kaitsetööstus ja justiitskoostöö ning

kellest ei lähtu ka rahapesu- või terrorismi toetamise ohtu. Samas

Arvestatud.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud ja lisatud

täiendavad kriteeriumid, sh OECD liikmesriigid.

Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik kujutab endast julgeoleku ohtu

(RelvS § 40 lg 1 p 8), siis asjaolusid hinnatakse RelvS alusel teostatava

taustakontrolli raames.

14

võimaldaks eelnõu praegune sõnastus asuda Eesti kaitsetööstuses

tegutsema väga laial ringil isikutel, sh selliste riikide kodanikel, kelle

suhtes on teistes, migratsiooni või välisinvesteeringuid puudutavates

seadustes võetud rangem hoiak. Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk mh

võimaldada anda tegevusluba Eesti ja EL-iga sõbralikes suhetes olevate

kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või

aktsionärid ei ole NATO või EL-i liikmesriikide kodanikud. Eelnõus on

sellele antud siiski sanktsioonide ja embargode kaudu täpsem määratlus,

kuid rõhutame, et nn sõbralikud suhted ei sõltu sanktsioonide

olemasolust või puudumisest. Mitmete riikidega on EL-il ja NATO-l

üldjoontes neutraalsed ja pragmaatilised suhted, kuid see ei tähenda, et

nende kodanike osalus Eesti kaitsetööstusettevõtjate tegevuses ei

suurendaks tuntavalt ohtu EL-i, NATO või Eesti julgeolekule.

Rahvusvahelised organisatsioonid saavad sanktsioone ja embargosid

määrata kiiresti, mistõttu võib uhtuda, et mõni RelvS-i alusel

kvalifitseerunud ja Eestis tegevust alustanud ettevõtja täiesti ootamatult

enam nõutud tingimusele ei vasta.

Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku kaaluda sanktsioonide, embargo ja

sarnaste meetmete kaudu piiramise tingimuse asemel muid lahendusi,

mis ei jätaks riikide ringi liiga laiaks ega muutlikuks. Seletuskirja järgi

on praegu võetud eeskujuks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse

§ 37 lõige 4 (täpsemalt selle punkt 3). Teeme ettepaneku selle

alternatiivide kaalumisel võtta aluseks järgmised eeskujud.

1) Veebruaris 2024 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel olnud

isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) muudatused

(toimik nr 24-0064), millega soovitakse täiendada ITDS-i § 206

lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) E-residendi digitaalse

isikutunnistuse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on

kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi

kodanik, millega puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane

koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse (...) erisusi.

(12 ) Kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja

Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

15

loetelu ning (...) erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“. Viidatud riikide loetelu kavand oli lisatud seletuskirjale.

2) Alates veebruarist 2022 kehtiv elektroonilise side seaduse § 873 lõike

3 punkt 1, mille järgi arvestatakse kõrge riskiga riist- või tarkvara

hindamisel muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus-

või tugiteenuse pakkuja asukoht või peakontor on riigis, mis ei ole

Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi

NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi

OECD) liikmesriik. Seda sõnastust koostades püüti hõlmata võimalikult

palju riike, kus järgitakse demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning

intellektuaalomandi õigusi ja millest ei lähtu ettenähtavat ohtu Eesti

kriitilise tähtsusega elektroonilisele taristule. OECD kaudu on hõlmatud

muu hulgas eelnõu seletuskirjas esile toodud Austraalia, Iisrael ja Jaapan,

aga ka nt Šveits. Ukraina ja mõne teise soovitud riigi jaoks oleks

võimalik seaduses esile tuua teatud eristaatus või need riigid eraldi

nimetada. Ukraina kodanike suhtes kehtivaid erinorme on sätestatud ka

teistes seadustes.

Eelnevaga seoses palume hinnata ja seletuskirjas kajastada

topeltkodakondsuse küsimust. Eluline näide: kuidas käitutaks

hüpoteetilisel juhul, kui soovitakse teha koostööd nt Ukraina või Iisraeli

ettevõtjaga, mille peamine osanik on nt Georgia või Iisraeli kodanik,

kellel on samal ajal ka Venemaa kodakondsus.

Justiitsministeerium

05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 8328 lg 1

punkti 3. Kavandatud muudatusega täpsustatakse isikute ringi, kellele

tehakse taustakontrolli RelvS-is sätestatud nõuete täitmise

kontrollimiseks. Nagu ka relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) etapis

1 viitasime, toetame eesmärki kitsendada taustakontrolli kohustusega

isikute ringi. Paraku ei nähtu eelnõust, kuidas tagatakse selgus, millised

töökohad ja isikud ettevõtjas on muudatuse tulemusel taustakontrolli

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõu täiendatud § 8329 lõikega 7, millega täpsustatakse, et ettevõtja

esitab nimekirja, millistel töökohtadel olevatel töötajatel on juurdepääs

sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele

või nendega seotud teabele.

16

kohustusega kaetud ja millised mitte. See selgus on vajalik nii kontrolli

adressaadi vaates (taustakontroll kui isiku põhiõiguste riive) kui ka

järelevalve vaates (et kõik vajalikud isikud oleks alati kontrollitud).

Palume seda asjaolu nii eelnõus kui seletuskirjas täpsustada.

2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse RelvS § 8328 lõiget 3 viitega

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele (RSVS). Muudatuse

kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) loobuda selle isiku tausta

kontrollimisest, kellel on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe

juurdepääsusertifikaat. Peame mõistlikuks põhimõtet, et topeltkontrolli

nende isikute suhtes, kel on RSVS alusel kehtiv juurdepääsuluba või

juurdepääsusertifikaat, ei tehta. Tekib aga küsimus kõnesoleva

paragrahvi lõike 3 ja 4 omavahelisest seosest. Lõike 4 kohaselt saab PPA

isiku suhtes taustakontrolli teha ka ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal,

kui isiku suhtes, kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud

asjaolud, mis välistaksid tema töölevõtmise või olulise osaluse

omandamise lubamise. Kuidas neid sätteid praktikas koosmõjus

tõlgendatakse - kas lõike 4 kohane nö lisakontroll on lubatav ka lõikes 3

nimetatud isiku suhtes, kellele on tehtud RSVS kohane

julgeolekukontroll? Palume RelvS § 8328 lõigete 3 ja 4 omavahelist seost

seletuskirjas selgitada ning vajadusel täpsustada ka sätte sõnastust.

Lisaks juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 8328 lõikes 5 on kasutatud

väljendit „tähtsa teabe“. Kas kohasem ei oleks „tähtsust omava teabe“?

Arvestatud.

Täiendatud eelnõu § 8328 lõike 5 ettepaneku osas ning seletuskirjas

selgitatud lõigete 3 ja 4 sisu.

3. Eelnõu § 1 punktiga 9 nähakse RelvS § 8333 lõikes 31 ette erand, mille

kohaselt võib ettevõtja, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu

liikmesriigis antud tegevusluba, Eesti Vabariigi territooriumil osutada

ühekordset teenust ilma tegevusloata. Samas nõuab RelvS § 8333 lõige 3

mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist saadud tegevusloa olemasolu

korral ettevõtjalt RelvS kohast tegevusluba ka juhul, kui on tegu ajutise

tegevusega. Seletuskirjast ei selgu, mis vahe on ajutisel tegevusel ja

ühekordse teenuse osutamisel ning miks on otsustatud ühekordselt

teenuse osutajad võrreldes ajutise tegevusega tegelevad ettevõtjad panna

tegevusloa nõude puhul soodsamasse seisu ehk on loobutud tegevusloa

Antud selgitus seletuskirjas.

17

nõudest. Erinevat kohtlemist ei ole põhjendatud. Palume vastava

selgitusega seletuskirja täiendada.

4. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 2), et

muutmist vajab relvaseaduse (RelvS) § 8329 lõige 2, mis jääb hetkel

taustakontrolli käigus töödeldavate andmete koosseisu osas väga

üldiseks. Kehtivas seaduses on viidatud sättes toodud: „Isikuandmete

ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, elukoha, perekondlike

sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse andmed ning muud andmed,

mis võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud

asjaolude esinemist.“ Seaduses ei saa olla sedavõrd laia terminit nagu

„muud andmed“. Töödeldavate andmete kategooriad tuleb välja tuua

seaduse tasemel. Selgitame, et isikuandmete töötlemisel riivatakse

inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 26.

Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11).

Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete

töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab

järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete

töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk,

milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja

andmete säilitamise tähtaeg. Palume teha vajalikud muudatused RelvS §

8329 lõikes 2.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

5. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 4),

milles tõstatasime küsimuse, kas juhul, kui eraõiguslikud juriidilised

isikud saavad õiguse valmistada ning muul viisil käidelda sõjarelvi, võib

suureneda ka karistusseadustiku (KarS) §-s 4182 , mis reguleerib

sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona

ebaseaduslikku käitlemist, sätestatud kuritegude hulk. Seda seetõttu, et

isikuid, kes selliseid relvi valmistavad, on senisest palju rohkem. Kas

sellel on ka seos eelnõus tehtava muudatusega, millega sätestatakse

võimalus sõjarelvade puhul kriminaalmenetluse mittealustamiseks, kui

relv loovutatakse vabatahtlikult? Palume neid asjaolusid seletuskirjas

selgitada.

Antud selgitus.

Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad ka kehtiva õiguse kohaselt

valmistada sõjarelvi ja selles osas ei ole seost kriminaalmenetluse

mittealustamise menetlusega. Kaitseministeeriumi hinnangul on need

erinevad asjad.

II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta

6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud.

18

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu

esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast

praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse

korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Eelnõuga muudetakse RelvS § 835 ja 8323 lg-t 2. Tulevikus

võimaldatakse ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja

suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja

suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike

1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa

Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik,

mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või

Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud

sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Seletuskirjast ei

selgu, kuidas käsitletakse topelt- või mitme kodakondsusega isikuid (nt

VeneIisrael, USA-Vene topeltkodakondsus vms). Veidi üle poole

Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt

väga piiratud juhtudel. Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa, Läti,

Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni

tingimuseks varasemast kodakondsusest loobumise. Võib tekkida

olukord, kus julgeolekule ohtu kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb

loamenetlusest tänu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi mitme

kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see teatud riikidel

kasutada ära mitme kodakondsusega isikuid oma eesmärkide

saavutamiseks. Osade kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada

ohtu Eesti julgeolekule.

Lisaks lojaalsuskonfliktile on antud kodanikel põhiseaduslikud

kohustused oma riigi ees ning osad erineva väärtusruumiga kolmandad

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

19

riigid nõuavad oma kodanike kohustuste täitmist erinevatel viisidel.

Toetame muudatust, mille eesmärk on laiendada isikute ringi, kes

saaksid ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada

ning ettevõtja üle kontrolli saavutada. Küll aga palume seletuskirjas

täpsemalt selgitada, kuidas käsitletakse kõnesoleva muudatuse valguses

topeltkodakondsusega isikuid.

Eelnõu käsitleb sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nõudeid ja

lisatav sanktsioonide kitsendus seotakse üksnes relvade

sanktsioonidega. Kui isiku sanktsioon on seotud laskemoona

käitlemisega, võib tekkida küsimus, kas kõnesolev säte kohaldub või

mitte, sest RelvS-s on eraldi defineeritud ka laskemoon. Lisaks on

sanktsioonid survemeetmed, mis on ajutise iseloomuga. Nt EL Nõukogu

võib kehtestada sanktsioone omal algatusel. Sellist liiki sanktsioonide

ettepanekuid võivad teha liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrged

esindajad või ELi liikmesriigid. Üldjuhul kehtivad sanktsioonid 12 kuud.

Kuidas lahendatakse edaspidi olukord, kus Eesti kaitsetööstusettevõtjas

on võimaldatud kontrolli omada mitte-NATO või -ELi liikmesriigi

kodanikul (st välisriigi kodanikul) ning teatava aja möödudes

kehtestatakse antud riigi suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL

Nõukogu poolt relvadega seotud sanktsioonid.

Palume § 835 sätte sõnastus muuta või täiendada seletuskirja, et

kõnesolev säte oleks kõigile üheselt arusaadav ja tagatud oleks

õigusselgus.

2. Juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 67 lg 1 p 12 kohaselt antakse

ettevõtjale tegevusluba, kui tema aktsionär või osanik, nõukogu või

juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav

muu isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Samas

käesoleva eelnõuga leevendatakse sätteid sõjarelva, selle laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse

omandamiseks, st laiendatakse ka NATOsse või ELi liikmesriiki mitte

kuuluvatele kodanikele, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL

Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või

nendega sarnaseid meetmeid.

Mitte arvestatud, kuivõrd eelnõus keskendutakse kaitsetööstusega seotud

küsimustele.

20

Tulenevalt eeltoodust palume muuta ja sõnastada kehtiv RelvS § 67

lg 1 p 12 selliselt, et ettevõtjas osaluse omandamisel ei eristataks, kas

ettevõtja tegutseb tsiviil- või militaarvaldkonnas, ning ettevõtjaid

koheldakse samadel alustel ja tagatud oleks õiglane konkurents.

3. Eelnõuga muudetakse RelvS § 8325 lg-t 4, mille kohaselt riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona

käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded

ning pädevustunnistuse andmise korra. Eelnõu ja seletuskirja vahel on

vastuolu. Eelnõus on toodud, et riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister kehtestab vastava määruse, kuid seletuskirjas on

toodud, et minister võib kehtestada. Kehtiva RelvS § 8325 õiguse kohaselt

võib minister kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. Uute kvalifikatsiooninõuete ja

pädevustunnistuse andmise korra kehtestamisel tuleks ühtlasi ette näha

piisav üleminekuaeg.

Nõustume seletuskirjas tooduga, et üksnes lõhkematerjaliseaduse

(edaspidi ka LMS) kohase pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik

on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

lahingumoona käitlemise eest. Samas ei olnud eelnõuga

kooskõlastamiseks kaasas määruse kavandit, millega plaanitakse

kehtestada kvalifikatsiooninõuded sõjarelvade, sõjalise otstarbega

laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks ning pädevustunnistuse andmise kord. Ka seletuskirjast ei

selgu, kuidas pädevustunnistuse andmise protsess tulevikus olema

hakkab. Milline asutus hakkab väljastama pädevustunnistusi, kes viib

läbi vastavaid koolitusi, mis sisaldaksid infot sõjarelvade, sõjalise

otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise kohta, kui suur saab

olema riigilõiv pädevustunnistuse taotlemisel jne. Riigilõivumäära

kehtestamisel tuleb muuta ka riigilõivuseadust. Või kui

pädevustunnistusi ei väljasta riigiasutus ja kompetentsete isikute

olemasolu tagatakse läbi koolituste, mida pakub erasektor, peaks see

Antud selgitus.

Eelnõuga luuakse volitusnorm, mis loob aluse kvalifikatsiooninõuete

kehtestamiseks. Konkreetse rakendusakti sisustamine jääb vajadusel aga

tulevikku, mil on kõik vajalikud asjaolud läbi kaalutud ja analüüsitud.

Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame

TTJA ning MKM rakendusakti väljatöötamisse.

21

eelnõust selguma ning minister ei peaks kehtestama pädevustunnistuse

andmise korda, vaid saaks piirduda kvalifikatsiooninõuete

kehtestamisega.

Teeme ettepaneku, et enne käesoleva eelnõu teisele

kooskõlastusringile edastamist koostatakse määruse kavand

kvalifikatsiooninõuetele sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona

ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

ning vajadusel ka pädevustunnistuse andmise kord. MKM on nõus

määruse kavandi koostamisel igakülgselt kaasa aitama ja

panustama.

4. Eelnõuga muudetakse LMS § 12 lg 2 p 6, mille kohaselt LMS kohast

tegevusluba ei pea lõhkematerjali käitlemisel olema, kui isikule on antud

relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva, laskemoona, lahingumoona

või nende olulise osa käitlemiseks. Välja pakutud sõnastuse kohaselt

laiendatakse oluliselt LMS tegevusloa kohaldamisala välistust. Kehtiva

õiguse kohaselt ei pea LMS-kohast tegevusluba olema RelvS-kohast

tegevusluba omaval isikul RelvS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktis

lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohu hoidmisel,

võõrandamisel ja kasutamisel. Sätte eesmärk on olnud LMS tegevusloa

taotlemisest relvaloa omanikud ja laskemoona müüjad välja arvata.

Eelnõus toodud muudatusettepaneku kohaselt laiendatakse aga

tegevusloa vabastust kogu RelvS käitlemisele. Relvaseaduse § 11 lg 2

kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine RelvS tähenduses relvade ja

laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu,

väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade

parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine.

Kui soovitakse LMS-kohase tegevusloa vabastust, et ettevõtja ei peaks

taotlema nii LMS kui ka RelvS kohast tegevusluba, teeme ettepaneku

sõnastada LMS-i § 12 lg 2 p 6 järgmiselt: „6) lõhkematerjali käitlemisel,

kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona,

lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks ning loa menetluses on

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

22

hõlmatud käesoleva seaduse tegevusloa ja käitamisloa kontrolliesemes

olevad nõuded.“.

5. Eelnõuga täiendatakse LMS § 25 lg 2 p-ga 8, mille kohaselt LMS-kohast

käitamisluba ei pea olema, kui käitlemiskohal, kus käideldakse sõjarelva,

laskemoona, lahingumoona või nende olulist osa, on olemas

relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba. LMS käitlemiskoha

käitamisloa vabastus peaks piirduma üksnes RelvS käitlemiskoha

käitamisloaga ulatuses, mis käsitleb lõhkeainet sisaldava laskemoona või

lahingumoona tootmist või hoiustamist ning mitte hõlmama sõjarelvi.

Teeme ettepaneku täiendada LMS-i § 25 lg 2 p-ga 8 järgmises

sõnastuses: „8) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona või nende

olulise osa käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha

käitamisluba ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa

kontrolliesemes olevad nõuded.“

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud,

mis puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

Siseministeerium

05.04.2024 nr KAM/24-0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835 ja 8323 lõike 2 muudatuse eesmärk

on eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka

neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige

või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Euroopa

Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanik. Sealjuures täiendatakse RelvS-

i tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL liikmesriigi kodanik, ei

tohi olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu

või Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud

sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.

Arvestades praegust julgeolekuolukorda, ei ole Siseministeeriumi

hinnangul hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang

eesmärgipärane. Seoses sõjalise tegevusega, inimõiguste rikkumisega

jne täiendatakse sanktsiooninimekirju EL-is igakuiselt, kui mitte

iganädalaselt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone

kolmandate riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

23

kaasa aidanud. Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika Ameerika

Ühendriikide sanktsioonipoliitikas ja EL-is seda ei järgitud, kuid see on

muutunud. Võivad tekkida olukorrad, kus Eesti kaitsevaldkonna

ettevõtted on seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast

võivad sanktsiooni all olla. Sanktsioonid toovad kaasa varade

külmutamise ja pangakontode sulgemise ning nende rikkumine

omakorda süüteomenetluse.

Tõhusaks kontrolliks on eeldus, et Eesti riigil on kolmandate riikidega

õigus- ja justiitsalane koostöö. Paratamatult tõusetub aga küsimus,

kuidas sellistest kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid

kontrollida või nende Eesti kaitsetööstuses tegutsemisega kaasnevat riski

hinnata, kui nendega sisuline koostöö puudub.

Kui võimaldame kaitsetööstusvaldkonnas tegutseda kolmandate riikide

esindajatel, on vaja teha senisest rohkem taustakontrolle ja kasvab

sellega seotud töökoormus. Kolmandatest riikidest andmete saamine on

paratamatult keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Andmeid ei

ole võimalik kontrollida registrist, vaid see eeldab arvukate

üksikpäringute tegemist. Sageli on andmete saamine võimatu. Seetõttu

ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjast nähtuvaga, et Politsei- ja

Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töömaht taustakontrollide

teostamisel kavandatava eelnõu kohaselt väheneb.

Selleks, et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd näiteks eelnõu

seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani,

Lõuna-Korea, Singapuri ja Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide

ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Üksnes

sanktsioonialuste riikide välistamist Siseministeerium ei toeta.

Lähtuvalt eelnõu kooskõlastamisel toimunud Siseministeeriumi ja

Kaitseministeeriumi esindajate vaheliste arutelude tulemusest, toetab

Siseministeerium ettepanekut, mille kohaselt võib ettevõtjas olulise

osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli

saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole

24

tuvastatud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud

asjaolusid ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;

2) ta on NATO liikmesriigi kodanik;

3) ta on OECD liikmesriigi kodanik;

4) ta on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud

salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu;

5) ta on muu riigi kodanik, kellele riigikaitse valdkonna eest vastutav

minister on andnud siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministri

kooskõlastusel nõusoleku erandi tegemiseks.

Eelnevalt toodud erisuse kaalumiseks esitab põhjendatud taotluse

kaitseminister siseministrile, mille alusel hindab siseminister erisuse

tegemise võimalust. Toome siiski esile, et selline kooskõlastamine võib

ka olla ametkondlik ning ei pea eeldama ministri volitust ehk

kooskõlastamine võib ka toimuda vastutavate ministeeriumite vahel.

Rõhutame, et iga taotluse puhul tuleb kodakondsusest ja konkreetsest

isikust tulenevat erisuse tegemise vajadust põhjalikult hinnata sõltumata

sellest, kas tegemist on nn agressorriigiga või mitte.

2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti

4 pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“.

RelvS-is ei ole sätestatud, millest koosneb sõjarelv. RelvS § 3 lõike 3

kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel

kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv

või relvasüsteem. Määratlemata on aga sõjarelva osad, olulised osad ja

oluliste osadega võrdsed relvale või relvasüsteemile kinnitatavad

lisaseadmeid . RelvS § 833 lõige 1 ütleb, et sõjarelvi liigitatakse

järgmiselt: „1) käsitulirelvad; 2) raketisüsteemid; 3) raskerelvad; 4)

muud relvad, mis ei ole tulirelvad.“ Selleks, et oleks võimalik kontrollida

sõjarelva tootmist oleks vajalik määratleda ka sõjarelva osad, olulised

osad ja lisaseadmed. Näiteks Milrem AS toodab mehitamata sõidukeid

ja paigaldab sellele relvasüsteemi sihtimisseadmed või selle osad. Relva

ennast ei paigalda. RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise

Osaliselt arvestatud.

Kaasame nimetatud määruse koostamisse SIM-i. Oleme nõus, et RelvS-

is puudub sõjarelva definitsioon, osade ja oluliste osade loetelu.

Rakendusakt on väljatöötamisel.

25

osa käitlemisele sama kord, mis RelvS-iga on kehtestatud seda liiki relva

käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS-i peatükis 111

sellist nõuet sätestatud ei ole.

Sõjarelv on tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelvast suurem ohuallikas ja

selle käitlemine peaks olema rangemalt reguleeritud. Nii näiteks

kehtestab strateegilise kauba seadus strateegilise kauba kontrolli

süsteemi, reguleerides strateegilise kauba vedu, strateegilise kaubaga

seotud teenuse osutamist, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse

järelevalvet, strateegilise kauba käitlemist, sealhulgas

demilitariseerimist, vastutust ning riikliku järelevalve tegemist

nimetatud valdkondades.

Strateegilise kauba seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse strateegiliseks

kaubaks sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks

kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem,

nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid,

tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või

kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel

otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.

Eeltoodust tulenevalt tuleks sõjarelva oluliseks osaks pidada vähemalt

neid osi, mida loetakse piiratud käibega tulirelva osadeks – osa või

varuosa, mis on spetsiaalselt sõjarelva jaoks konstrueeritud ja vajalik

sõjarelva kasutamiseks. Seda enam, et RelvS-is ei reguleerita sõjarelva

osa käitlemist, küll aga sõjarelva olulise osa käitlemist.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) muuta eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud RelvS-i § 833 lõiget 3 ja

sõnastada see järgmiselt:

„(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või

lahingumoona hulka, nende osade ja oluliste osade loetlemiseks

26

kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava

loetelu.“

2) täiendada RelvS-i § 833 uue lõikega, milles sätestatakse nõuded

sõjarelva osade, oluliste osade ja lisaseadmete käitlemisele sarnaselt

RelvS-i § 21 sätestatule;

3) täiendada RelvS-i § 8833 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või lisaseade, mis on

konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RelvS § 8324 lõikega 51 järgmises

sõnastuses: „(51 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud

tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba.“

Siseministeeriumi hinnangul saaks täiendavast tervisekontrollist

vabastada vaid need isikud, kes on läbinud RelvS § 351 nõuetele vastava

tervisekontrolli. Sellisteks isikuteks käesoleval hetkel on RelvS alusel

relvaluba omavad isikud ja Kaitseliidu relvakandmisluba omavad isikud.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4

nimetatud 8324 lõiget 51 ja sõnastada järgmiselt:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea

läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel väljastatud kehtiv

relvaluba või Kaitseliidu seaduse aluselt väljastatud kehtiv

relvakandmisluba.“.

Arvestatud.

Justiitsministeerium

18.06.2024 kiri

I. Sisulised märkused

27

1. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 833

lõiget 3 ja § 835, võimaldades erinevalt täna kehtivast regulatsioonist

kaitsetööstuses tegutseda ka ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat

mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi

kodanik. Võrreldes esimese kooskõlastusringiga on sättesse lisatud uusi

põhimõttelisi muudatusi, kuid sisulised selgitused nende põhjendatuse

kohta puuduvad. Sellest tulenevalt palume eelnõu ja seletuskirja

täiendada ning selgitada järgnevas:

1.1. Loetelu punkti 4 kohaselt peab lisaks muudele viidatud sätetes nimetatud

nõuetele olema tegu sellise riigi kodanikuga, kellega Eesti Vabariik on

sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Palume esitada

selle tingimuse kohta sisulised põhjendused, miks need riigid on

kaitsekoostöö kontekstis olulised, ja loetelu, milliseid riike see eelnõu

esitamise hetkel hõlmab.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Lisaks võimaldatakse tegutseda Eestis

ettevõtetel, kelle juhtorgani liige on sellise riigi kodanik, kellega Eesti

Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu.

Selliseks oluliseks riigiks on näiteks Ukraina, kellega Eesti on sõlminud

salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Ukraina omab tänaseks

reaalset lahingkogemust ja seega olulist sõjalist teadmust ning selle

tulemusel on teinud sõjatööstuses innovatsiooni lahingtehnika

arendamisel ja selle kasutamisel. Need on teadmised ja kogemused,

millest muutunud julgeolekuohte arvestades tuleb õppust võtta ning seda

õpituvastust relva- ja laskemoonatööstuses rakendada. Eelnõuga luuakse

vajalik õiguslik alus, et ka näiteks Ukraina kodanikud saaksid kuuluda

ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on

relvade või laskemoona tootmine Eestis. Nendel riikidel, kellega on Eesti

sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, on võimalik

turvalisemalt ja efektiivsemalt vahetada infot, et veenduda kas

relvaseaduse alusel antava loa tingimused on täidetud või esinevad

mõned probleemkohad, mis välistaksid loa andmise, sealhulgas

hinnatakse riske riigi julgeolekule loa andmise menetluse käigus.

Viidatud riikidele, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe

vastastikkuse kaitse lepingu.

1.2. Loetelu punkti 5 kohaselt kvalifitseerub ka muu riigi kodanik, kelle

suhtes lisaks muudele viidatud sätetes nimetatud nõuete täitmisele on

Kaitseministeerium Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku

teha vastav erand. Palume selgitada Kaitseministeeriumi ja

Arvestatud.

Täiendavalt nähakse seadusemuudatusega ette võimalus panustada

relvaseaduse kohase loakohustusega ettevõtmistesse ka eelnevalt

nimetamata kolmandate riikide kodanikel, kui ettevõtte ning kolmanda

28

Siseministeeriumi nõusolekul ja kooskõlastusel põhineva lahenduse

rakendamise põhimõtteid. Palume sealjuures vastata küsimusele, kelle

sobivust hinnatakse – kas välisriigi juriidilise isiku ja tema juhtimises

osalevate füüsiliste isikute või välisriigi sobivust? Samuti, millist

teavet/riske hinnatakse, kuivõrd eelnõus puuduvad otsuseks vajalikud

sisulised kriteeriumid nagu näiteks Eesti Vabariigi julgeoleku võimalik

ohustamine/kahjustamine jne. Lisaks palume selgitada kooskõlastuse

formaati ehk kuidas ministeeriumide vahelise otsuseni menetluslikult

jõutakse.

riigi kodaniku panus on sedavõrd olulise tähtsusega Eesti kaitsetööstuse

arendamisel ning seeläbi ka kaitsevõime tagamisel. Selliseks riigiks võib

näiteks olla Singapur. Nimetatud kolmandate riikide kodanike osalusega

ettevõtete kontrollimiseks sätestatakse täiendavad riskide maandamise

tingimused. Tingimusena sätestatakse, et tegevusluba menetletakse

ainult juhul, kui Kaitseministeerium on andnud selleks nõusoleku ning

Siseministeerium on selle nõusoleku andmise kooskõlastanud.

Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi eelnev nõusolek loa taotlemise

eeltingimusena täidab julgeolekuohtude ennetamise eesmärke.

Kaitseministeerium peab nõusoleku andmiseks põhjalikult kaaluma

ettevõtte vajalikkust ja olulisust ning kolmanda riigi kodaniku

võimalikku panust Eesti kaitsetööstuse arendamisel ning ka sellega

seotud riske. Näiteks ei anna Kaitseministeerium nõusolekut, kui

ettevõtte juhtorgani liikmeks on Eestiga vaenulikes suhetes oleva riigi

kodanik ning Siseministeerium ei anna kooskõlastust, kui ilmneb oht riigi

julgeolekule või kui edastatav informatsioon ei ole piisav, et selle alusel

kooskõlastust anda. Siseministeerium hindab, kas Kaitseministeeriumi

kaalutlused nõusoleku andmiseks on põhjendatud või mitte. Kui

nõusoleku andmine ei ole põhjendatud või kui loa andmisel võivad

tõenäoliselt esineda riskid riigi julgeolekule, siis nõusolekut ei

kooskõlastata. Seega nõusoleku andmine on väga erandjuhtum ja see ei

ole kohustuslik, samuti ei ole kooskõlastuse andmine Siseministeeriumi

poolt kohustuslik. Nõusoleku andmiseks ja selle kooskõlastamiseks ei

seata tähtaega, kuid üldiselt lähtutakse haldusmenetluse seaduses

sätestatud põhimõtetest ja tähtaegadest. Nõusoleku kooskõlastamata

jätmine ei ole vaidlustatav.

Palume alternatiivselt kaaluda võimalust kehtestada vastava

volitusnormi loomise kaudu Eesti kaitsetööstuse spetsiifikat arvestades

nö keelatud vs lubatud riikide loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega.

Mitte arvestatud.

Eelnõu koostamise ja kooskõlastamise käigus ei leitud sellise lahenduse

jaoks sobivust.

2. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse RelvS § 8329 lõikega 51, mille kohaselt

ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on RelvS-i alusel antud kehtiv

relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv

relvakandmisluba. Muudatuse eesmärk on tõendada enda

terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eeldus on omakorda perearsti

väljastatud kehtiv tervisetõend. Leiame, et tervisekontrolli läbimise

Mitte arvestatud.

Muudatus ei ole vajalik, sest relvaluba ei kehti, kui ei ole kehtivat

tervisetõendit. Vt RelvS § 351 llg 21. PPA-l ei ole sellega probleemi.

29

mittevajalikkus tuleks siduda relvaloa aluseks oleva tervisetõendi

kehtivusega, mitte kehtiva relvaloaga. Seda põhjusel, et arst võib

tervisetõendi kehtivuse lõpetada ka enne sellel märgitud tähtaega ning

sel juhul info meile teadaolevalt Politsei- ja Piirivalveametile

automaatselt ei jõua. Seega tuleks säte sõnastada selliselt, et

tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv tervisetõend, mis on

relvaloa andmise aluseks. Kuna see küsimus puudutab tervisetõendite

valdkonda, palume konsulteerida ka Sotsiaalministeeriumiga, kelle

vastutusalasse nimetatud valdkond kuulub.

Siseministeeriumiga koostöös on sätte sõnastus välja töötatud ja

Siseministeeriumiga ega PPA ei näe selles probleemi. Meie hinnangul

puudub vajadus muutmiseks.

3. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse RelvS § 8329 lõikes 2 sätestatud

kontrollitava isikuandmete ankeedis esitatavat andmekoosseisu.

Justiitsministeerium ei saa nõustuda loetelu punktis 15 esitatud

lahendusega, mille järgi töödeldaks ka neid kriminaalmenetluse

andmeid, kus isik on tunnistaja või kannatanu. See ei ole taustakontrolli

jaoks vajalik info ning sekkub üleliia isiku privaatsusesse. Selline

andmetöötlus ei ole eesmägipärane ega proportsionaalne. Palume

tunnistaja ja kannatanu eelnõu tekstist välja jätta.

Lisaks palume loetelu punkti 7 osas täpsustada, kas mõeldud on

praeguseid või ka endiseid elukohti. Kui lisaks praegustele ka endiseid,

palume sätet vastavalt täiendada. Ühtlasi palume loetelu punkti 9

täiendada ning eelnõus välja tuua, mis andmed täpsemalt lähedaste kohta

esitada tuleb. Lisaks tuleb seletuskirja täiendada selgitustega, miks on

loetelus esitatud andmed taustakontrolli tegemiseks vajalikud. Ilma

vastavate selgitusteta ei ole võimalik aru saada, kas andmekoosseis on

eesmärgi täitmiseks vajalik ja proportsionaalne.

Arvestatud.

4. Eelnõu punktiga 22 täiendatakse § 8329 lõikega 7, mis reguleerib

ettevõtja poolt tegevusloa andjale esitatavat nimekirja ettevõtja töötajate,

alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs

sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale,

lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.

Juhime tähelepanu, et kuna ettevõtetes töötavate isikute ring, kes relvade

või nende süsteemide või sellega seotud teabega (vahetult) kokku

puutub, on ajas muutuv, vajab selgust, kuidas tagatakse teabevahetus

ettevõttesse tööle tulijate või alltöövõtjana teenuse pakkujate ja lahkujate

Antud selgitus.

Isikute suhtes, kes puutuvad relvade kokku, on kõrgendatud risk

avalikule ohule, seetõttu kontrollitakse taustakontrolli raames, kas isiku

suhtes võiksid esineda riskid, mis seda ohtu võivad esile kutsuda. Ohu

ennetamiseks ja riskide maandamiseks tehakse andmete põhjal

eelkontroll, et vältida nende isikute relvadele juurdepääsemist, kelle

suhtes võib tekkida kahtlus, et isikud ei ole usaldusväärsed.

30

puhul, arvestades võimalust teha kontrolli ka nö jätkuvalt, st õigussuhte

vältel (andmevahetus). Samuti on oluline tagada kontrolli adressaatide

endi teadlikkus kontrollist, st teavitus taustakontrollist ja selle

põhimõtetest. Palume see osa eelnõus läbi mõelda ja vastavalt nii eelnõu

kui seletuskirja täiendada.

Lisaks palume kehtiva § 8329 lõike 1 kohta selgitada, kas lisaks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile on veel tegevusloa

andjaid, kes kõnesoleva sätte teise lause kohaselt andmed Politsei- ja

Piirivalveametile (PPA) esitab? Samuti palume selgitada, miks ei või isik

edastada andmeid otse PPA-le. Praegusel juhul jääb selgusetuks, millisel

eesmärgil tegevusloa andja ankeete töötleb, kui ta taustakontrolli ei tee.

Samuti palume seaduses ka välja tuua, kellele edastab PPA

taustakontrolli tulemuse.

Taustakontrolli tehakse eelkõige isiku enda kohta käivate andmete alusel,

kuid kuna üksnes isiku enda kohta käivate andmete alusel ei ole võimalik

piisavalt isiku usaldusväärsust hinnata, töödeldakse ka isiku perekonna-

ja eraelu kohta käivaid andmeid.

Eelnõuga ei looda uut õigust, vaid luuakse õigusselgust, milliseid

andmeid taustakontrolli raames kontrollitakse. Kehtiva õiguse kohaselt

on seadises viide volitusnormile ja selles volitusnormiga sätestatud

isikuankeedile ning eelnõukohase seaduse jõustumisega tuuakse

isikuankeedis loetletud andmed seadusesse, et isikutel tekiks selge

arusaam, milliseid andmeid kontrollitakse.

Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka

muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud

kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist

ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Töötajate

ja alltöövõtjate andmete vahetamise protsessi antud eelnõuga ei muudeta,

vaid täpsustatakse, et isikute ringi, kelle suhtes tehakse taustakontrolli,

vähendatakse.

Andmete vahetamise protsessi eelnõuga ei muudeta.

5. Esimesel kooskõlastusringil tegime seletuskirja failis jäljega märkuse (lk

8), milles palusime seletuskirja täiendada mõne näitega, millal on

tegemist olukorraga, kui sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud. Näidet,

millal sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud, ei ole seletuskirja lisatud.

Palume see lisada.

Arvestatud.

Kõnesolev lause on eemaldatud õigusselguse huvides. Kehtiva

relvaseaduse kohaselt ei ole võimalik rääkida tsiviilkäibes lubatud

sõjarelvadest.

6. Esimesel kooskõlastusringil tegime seletuskirja failis jäljega märkuse (lk

9), milles palusime seoses kriminaalmenetluse seadustiku muudatusega

teavet, kas ja kui palju käesoleval ajal on karistusseadustiku § 4182 alusel

alustatud selliseid menetlusi, kus isik on tegelikult relva vabatahtlikult

loovutanud. Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud.

Kaitseministeeriumil täpset statistikat selle kohta ei ole. Selle ettepaneku

ja probleemitõstatuse esitas Siseministeerium, millega VTK koostamisel

ka arvestati. Üldiselt ei ole nende loovutatud relvade hulk, mis

kvalifitseeruks ka relvaseaduse alusel sõjarelvaks, suur, vaid pigem

üksikud juhud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega võib prognoosida, et

nende juhtude arv, mille korral loovutatakse vabatahtlikult ka

relvaseaduse alusel kvalifitseeruv sõjarelv, kasvab, sest isikud ei pea

kartma, et saavad karistada ja läbi selle turvalisus suureneb.

31

II. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud.

Seletuskirja lisa 2

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUSE

Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjalise laskemoona ja

lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste

osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 833 lõike 3 alusel.

§ 1. Käsitulirelva mõiste ja liigitus

§ 2. Käsitulirelva osad ja olulised osad

§ 3. Relvasüsteemi mõiste ja liigutus

§ 4. Relvasüsteemi osad ja olulised osad

§ 5. Raskerelva mõiste ja liigus

§ 6. Raskerelva osad ja olulised osad

§ 7. Sõjarelva laskemoona mõiste ja liigitus

§ 8. Sõjarelva laskemoona osad ja olulised osad

§ 9. Sõjarelva lahingumoona mõiste ja liigitus

§ 10. Sõjarelva lahingumoona osad ja olulised osad

§ 11. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja

pädevustunnistuse andmise kord

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 4 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

§ 2. Pädevustunnistuse ja pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise taotlemine

§ 3. Taotluse menetlemise tähtaeg

§ 4. Kvalifikatsiooni hindamine

§ 5. Pädevustunnistuse vorminõuded

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja

taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu

Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 837 lõike 4 alusel.

§ 1. Taotluse esitamine, taotluse vorm ja sellele lisatavad dokumendid

(1) Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev

strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelev juriidiline isik (edaspidi taotleja) esitab

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks tagatise taotlemiseks

Kaitseministeeriumile haldusmenetluse seaduse kohase kirjaliku taotluse.

(2) Taotlusele tuleb lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697,

millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT

L 170, 12.5.2021, lk 149–177), alusel kehtestatud ingliskeelne vorm ning selles ettenähtud

dokumendid.

(3) Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada tõlketa. Taotlusele lisatud muus

võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud ingliskeelse tõlkega.

(4) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes

nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid andmeid ja dokumente, kui need on

vajalikud taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud

tingimusele vastavuse hindamiseks.

§ 2. Taotluse menetlemine ning tagatise andmine või selle andmisest keeldumine

(1) Kaitseministeerium otsustab Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase

tagatise andmise või andmisest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud

dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.

(2) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase tagatise andmisel võib

Kaitseministeerium konsulteerida välisinvesteeringukomisjoniga või asjakohaste

valitusasutustega.

(3) Kui taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9

sätestatud tingimusele, annab Kaitseministeerium selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/697 kohase vormiga kinnituse.

(4) Kui taotleja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi, teatab

Kaitseministeerium taotlejale tagatise andmisest keeldumisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5,

§ 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3,

§ 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“.“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri määruse „Kaitseministri

10. juuli 2018. a määruse nr 11

„Sõjarelvade, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuded ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3 alusel.

Kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

/allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm

Kantsler

1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

eelnõu SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust

päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab

kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et

kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja

rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis

saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha koostööd, ilma et seda takistaks liigne

halduskoormus.

Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti.

Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt esile Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad,

milleks on suuremahulisest konventsioonilisest sõjakonfliktist tulenev relvastuse ja laskemoona

nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjavarudes.

Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorraga kiirelt kohaneda ja seda

toetab ka Euroopa Liit (edaspidi ka EL) eri meetmetega. Eesti kaitsetööstusel peab olema

võimalus selle muutusega kaasas käia.

Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja

töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik

tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO

liikmesriigi kodanik. Eelnõuga kavatsetakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad

tegevusluba taotleda. Muudatuse eesmärk ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid

reegleid täpsustada, kuna eelmise seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa

Liiduga heades suhetes olevate riikide ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda.

Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse

menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed

on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist.

Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba

olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea.

Tulenevalt julgeolekuohtudest, mis on seotud kaitsetööstuse arenguga, sealhulgas sõjarelvade,

nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega, tekib vajadus täiendavalt tagada riigi

julgeoleku seisukohalt tundliku teabe töötlemine. Selleks muudetakse riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seadust ning lisatakse uus salastamisalus.

Strateegilise kauba seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist

konkurentsivõimet ning luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks

rahalise toetuse saamiseks.

Relvaseaduse alusel antakse sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käitlevale isikule, kellel on

vajalik kvalifikatsioon, vastav pädevustunnistus. Pädevustunnistuse andmise ning selle

kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest tuleb tasuda riigilõiv, seega on vaja täiendada

riigilõivuseadust vastavate sätetega.

2

Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS),

kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS), lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka LMS),

strateegilise kauba seadust (edaspidi ka StrKS), riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust

(edaspidi ka RSVS) ning riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar

([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna-

Kukk ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning seetõttu tuleb

riigisiseseid õigusakte vastavalt täiendada. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga

72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja

rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise

lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1

Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), mille raames

kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei-

ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka

TTJA), Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted.

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tulemused võeti eelnõu koostamisel arvesse ning

esitatud eelnõu vastab eelnevalt koostatud VTK-le.3 VTK-d ei esitatud teadmiseks Riigikogule.

Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide

võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen.

Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käsitlemist nimetatud riikide õiguses ning halduspraktikas.

Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid:

1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12;

2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40;

3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49;

4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9;

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, täpsemalt punktiga 1.1.6.–

https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 2 Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

(kaitsetööstuse tugevdamine). – Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine) – EIS (valitsus.ee). 3 HÕNTE § 42 lg 2.

3

5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ‒ RT I, 07.03.2023, 10;

6) strateegilise kauba seadus ‒ RT I, 12.02.2020, 7;

7) riigilõivuseadus ‒ RT I, 30.04.2024, 7.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis kaitsetööstusele

konkurentsivõimeline keskkond.

Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide

rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja

käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi

erieesmärke:

• võimaldada anda tegevusluba ka Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate

kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO

või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud;

• võimaldada osutada relvade, laske- ja lahingmoona veoteenust selliselt, et tegevusluba

ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud ning osutab veoteenust Eestis

ühekordselt;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba;

• võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse

alusel nõutava tegevusloata, kui neile ei paigaldata tootmise käigus sõjarelva;

• muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka

valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad;

• täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid

loovutada PPA-le ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi;

• võimaldada paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet

töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda

teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud;

• luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse

saamiseks ning seega täiustada Euroopa Kaitsefondis osalemiseks riikliku tagatise

andmist;

• täiendada riigilõivuseadust uute alustega, mis on seotud pädevustunnistuse andmisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine

Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine.

Punkt 1. RelvS § 2 lõike 1 punkti 41 täiendatakse relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra.

Kuivõrd käesoleva eelnõu raames võetakse kasutusele relvasüsteemi mõiste, on vajalik

õigusselguse huvides eelnimetatud sätet vastavalt täiendada.

4

Punktiga 2 asendatakse RelvS § 2 lõike 1 punktis 5 ja § 8 lõikes 4 mõiste „sõjalise otstarbega

laskemoon“ mõistega „sõjarelva laskemoon“. Mõlemad eelnimetatud mõisted on seaduses

kasutusel, kuid tegelikult on neil sama tähendus, seega parema õigusselguse nimel need

ühtlustatakse ning asendatakse „sõjarelva laskemoonaga“.

Punktis 3 täpsustatakse sõjarelva mõistet seoses relvasüsteemiga ehk teisisõnu ei ole

relvasüsteem sõjarelv, vaid sõjarelv on üks osa relvasüsteemist. Uue määratluse kohaselt on

sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud,

valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. (Vt ka punkti 12

selgitust).

Punktides 4–7 tehtav muudatus on seotud relvasüsteemi mõiste ühtlustamise huvides.

Tulenevalt uue mõiste kasutuselevõtust, on vajadus täiendada ka RelvS § 81 lõiget 3

relvasüsteemi ja nende oluliste osade võrra. Seega täpsustatakse sätte sõnastust õigusselguse

huvides selliselt, et lisaks sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulistele

osadele ei või arestida ega täitemenetluses müüa ka relvasüsteeme ega nende olulisi osasid.

Punktiga 7 täiendatakse RelvS § 24 lõiget 1, lõike 2 punkti 10 ja lõiget 8 relvasüsteemi ja nende

oluliste osade võrra. Muudatus puudutab teenistus- ja tsiviilrelvade registrit ning elektroonilist

menetlust. Täienduse vajadus tuleneb relvasüsteemi mõiste kasutuselevõtust ja mõiste

ühtlustamisest.

Punktis 8 täiendatakse RelvS-i § 66 lõiget 2. Muudatus on vajalik, et oleks paremini arusaadav,

milliste riikide, sealhulgas liikmesriikide suhtes seadust kohaldatakse ja et seaduse rakendajal

ja järelevalve teostajatel oleks hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam sellest. RelvS § 2 lõike

3 kohaselt kohaldatakse seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta

sätestatut ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni suhtes. §§

66–67 mainivad aga vaid „Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike“, aga enam mitte Šveitsi

Konföderatsiooni. Seega, selleks et Šveitsi Konföderatsioon oleks hõlmatud, täiendatakse

selguse huvides RelvS §-i 66 lõiget 2 Euroopa Liidu liikmesriigiga, millega on hõlmatud

eelmainitud riigid, et tagada ühetaoline põhimõtte rakendamine.

Lisaks täiendatakse RelvS-i § 67 lõike 1 punkti 1, muudatuse sisu ja eesmärk on sama, mis on

kirjeldatud eelnõu eelmises punktis.

Punktides 9 ja 10 täiendatakse seaduse 111. peatüki pealkirja. Täiendus on seotud

relvasüsteemi mõiste kasutamisega. Kuivõrd seaduse 111. peatükk käsitleb relvasüsteemi

mõistet ja selle õiguslikku regulatsiooni, on vajalik eelnimetatud pealkirja vastavalt täiendada.

Punktiga 11 tunnistatakse § 833 lõike 1 punkt 2 kehtetuks. Raketisüsteemi ei loeta eraldi

sõjarelvaks, vaid liigitatakse tulenevalt selle omadustest raskerelva alla. Raketisüsteemid

kuuluvad raskerelvade alla nende hävitusjõu ja kaasneva kahju tõttu. Ka käsitulirelvad ei suuda

endaga kaasa tuua sellist kahju, mida raketisüsteemid. Seega tuleks raketisüsteeme tulenevalt

nende hävitusvõimest liigitada pigem raskerelvade alla.

Muudatus on seotud ka RelvS § 833 lõikes 3 nimetatud volitusnormi jõustumisega. Sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste

osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse eesmärk on ühetaoliselt anda hetkel

defineerimata mõistetele vastavasisuline tähendus. Sealjuures selgitatakse raskerelva kui ühe

sõjarelva liigituse mõistet - raskerelvad on sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või üle

selle või muud relvad, mille kaliiber ületab 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli). Raketisüsteemid on

näiteks tankitõrjeraketi süsteemid Mapats, Milan ja Javelin, mis kuuluvad oma omaduste

poolest eelnimetatud raskerelva definitsiooni alla.

5

Lisaks on õigusselguse huvides oluline, et seaduse rakendajal ei tekiks ebaselgus raketisüsteemi

ja raskerelva erinevuse vahel. Kuivõrd tänasel hetkel on kõik raketisüsteemid kaliibriga

12,7mm või üle selle, on tarviklik viia raketisüsteemide mõiste raskerelva alla.

Varasemalt4 on raketisüsteeme tõlgendatud ka relvadeks, mida juhitakse elektroonselt (on

olemas elektroonne juhtpaneel). Selline tõlgendus ei hõlma endast kaliibrist lähtuvat

tõlgendusviisi. Samuti tekitab raketisüsteemide mõiste eelnõukohase muudatuse jõustumise

järel segadust relvasüsteemide kõrval, mida on samuti võimalik elektrooniliselt juhtida

kasutades elektroonset juhtpaneeli.

Punktiga 12 täiendatakse relvaseadust relvasüsteemi mõistega, mille kohaselt relvasüsteem on

sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega,

sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvaplatvormiks loetakse

näiteks nii sõiduk kui ka relvaalus, millele relv paigaldatakse. Tänapäeval ei saa samastada

relvasüsteemi mõistet sõjarelvaga, kuivõrd relvasüsteem ei koosne ainuüksi sõjarelvast.

Relvasüsteemi toimimiseks on vaja ka teisi osasid nagu sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning

relvaplatvorm. Relvaplatvormiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse nii maismaa-, õhu-

ning veesõidukit või kui ka relvaalust, millele on võimalik kinnitada sõjarelva. Relvasüsteemi

osad ja olulised osad on loetletud RelvS §-is 833 lõike 3 alusel sätestatud määruses.

Relvasüsteemi näiteks on lahingutank, jalaväe lahingumasin, hävituslennuk, sõjalaev,

laevatõrje raketisüsteem, keskmaa õhutõrje süsteem, iseliikuv suurtükk, tankitõrje

raketisüsteem jne. Mõni suurem relvasüsteem võib koosneda mitmest väiksemast

relvasüsteemist. Näiteks sõjalaeval võivad olla erinevad raketisüsteemid ja automaatkahurid.

Kaitsetööstus areneb jõudsalt ning turule tuuakse pidevalt uusi tooteid ja tehnoloogiaid, sh uusi

relvasüsteemide lahendusi. Näiteks kaugjuhitavad relvasüsteemid (ingl remote weapon

station), mille puhul laskja ja relv on füüsiliselt üksteisest eemal ning laskja tulistab pelgalt

elektroonika abil. Sellise relvasüsteemi puhul on olulised nii relv, elektroonika, tarkvara kui ka

muud seadmed, mis võimaldavad sellisel tervikul oma eesmärki täita ja süsteemselt töötada.

Teise näitena võib tuua mehitamata lahinguõhusõiduki (ingl unmanned combat aerial vehicle),

kus mehitamata õhusõidukit, millele on paigaldatud sõjarelv, kasutatakse sihtmärgi

hävitamiseks, kuid õhusõiduk ise ei hävi.5

Teiseks täpsustakse, et 111. peatükis mõistetakse laskemoona all just sõjarelva laskemoona,

ning täiendus on viidud sisse, et eristada seda tsiviilkäibes kasutatavast laskemoonast.

Tulenevalt eelnevast asendatakse terves peatükis sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad,

laskemoon“ sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes.

Punktiga 13 muudetakse § 833 lõikes 21 sõjarelva laskemoona määratlust. Seaduses

defineeritakse sõjarelva laskemoona mõiste ning eelnõukohase seaduse jõustumisel

kehtestatakse sõjarelva laskemoona komponentide loetelu määrusega, mistõttu ei hõlma

sõjarelva laskemoona määratlus enam komponentide loetelu seaduses. Uue sõnastuse kohaselt

on sõjarelva laskemoon spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Eesmärk on

täpsustada terminite tähendust, et seaduse rakendajatel ja järelevalve teostajatel oleks

hõlpsamini võimalik leida ühine arusaam seaduse nõuetest.

4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 615 SE, lk

11. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-7cb83f3f753b/. 5 Muudatusettepanekute loetelu relvaseaduse, riigilõivuseaduse, strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse

(tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu teiseks lugemiseks, 62 SE II. –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a18ec81f-9133-46b2-b220-6201973468a2.

6

Punktiga 14 asendatakse § 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“

sõnadega „või lahingumoona“, sest hetkel kehtiv sõnastus on eksitav. Eelnimetatud sätte

sõnastuse kohaselt selgitatakse laskemoona padruni komponente. Kuivõrd RelvS § 833 lõike 22

punktid 1 ja 2 hõlmavad lahingumoona komponente, tuleb õigusselguse huvides lõike 22

sissejuhatavas lauses ka lahingumoon selgelt nimetada.

Punktiga 15 muudetakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi sõnastust. Uue

sõnastuse alusel on võimalik sõjarelvi, relvasüsteemi, laskemoona ja lahingumoona ning nende

osasid ja olulisi osasid eristada. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust

sõjarelvade, relvasüsteemi, laskemoona või lahingumoona ning nende oluliste osade

liigitamisel ning vastavalt sellele lihtsustab RelvSi alusel antavate lubade menetlemist. Lisaks

aitab RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antav määrus selgemalt eristada sõjarelvi, relvasüsteemi,

lahingumoona ja sõjarelva laskemoona osasid ja olulisi osasid. Määrus on eelkõige suunatud

RelvS-i §-s 8336 nimetatud komisjoni töö lihtsustamiseks ja ettevõtjatele, kellele on tänu

määrusele selgem arusaam sellest, millised sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või

relvasüsteemi olulised osad kuuluvad loakohustuse alla ja millised mitte.

Punktides 16 ja 17 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka

neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi

kodanik.

Muudetavad sätted puudutavad olulise osaluse omandamist ning ka isikuid, keda võib valida

ettevõtja juhiks. See isik peab vastama järgmisetele nõuetele: tema suhtes ei ole tuvastatud

RelvS § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning ta on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu, või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.

Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud

mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja

Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast

ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha.

RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 arvesse võetavad asjaolud on järgmised:

• kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo

eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud

karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

• on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud;

• kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime

panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või

rahapesuga;

• võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

7

Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille

kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei

ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.

Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige

kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel

ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse

ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti

uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket.

Eelnõuga parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni sätte

sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning

ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i § 40

lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on

nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise.

Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i

§-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele

asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i

§ 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude

tingimuste täitmisel) anda.

Eelnõuga ei looda uut õigust, vaid sisuliselt taastatakse 2022. a eelnõu regulatsioon, kuid seda

täpsustatud korra.

Paragrahvi 835 ning 8323 muutmise eesmärk on laiendada isikute ja riikide ringi, kes saaksid

panustada kaitsetööstuse arendamisse Eestis, et seeläbi tugevdada Eesti kaitsevõimet ning

aidata panustada Euroopa julgeolekusse. Kehtiva õiguse kohaselt võib Eestis relva- ja

laskemoonatööstuses tegutseda ettevõte, kelle juhtorgani liikmed ja olulist osalust omavad

liikmed on Euroopa Liidu liikmesriigi või NATO liikmesriigi kodanikud. Eelnõukohase

seaduse jõustumisel vähendatakse kodakondsusnõude piiranguid, et muutunud

julgeolekuolukorras elavdada vajalikku relva- ning laskemoonatööstust Eestis. Selle tulemusel

võimaldatakse tegutseda ka nendel ettevõtetel Eestis, kelle juhtorgani liige on mõne OECD

liikmesriigi kodanik, nagu näiteks Austraalia, Iisrael, Jaapan, Korea ja Uus-Meremaa.

Nimetatud riikide fookuses on selgelt investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ning seetõttu on

see oluline ressurss kaitsetööstuse innovatsioonile tervikuna. OECD riikide lisamisel on võetud

eeskuju 5G regulatsioonist, mille puhul side valdkonna riikliku julgeoleku kontekstis

usaldatakse neid riike. Sarnastest põhimõtetest lähtutakse ka antud eelnõus. Eesti on EL, NATO

ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad ettevõtjad on üldiselt

vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused ja põhimõtted, mis

ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad väärtused nagu

avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning NATO

liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on

inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus, vabadus ning muud EL

õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised

sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut.

Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse

demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute

intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust. Demokraatliku õigusriigi põhimõte

tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis.

Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses ehk mitte ainult riiki, kus on olemas

seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv

haldus.

8

Lisaks võimaldatakse tegutseda Eestis ettevõtetel, kelle juhtorgani liige on sellise riigi kodanik,

kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu.6 Selliseks

oluliseks riigiks on näiteks Ukraina, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse

kaitse lepingu. Ukraina omab tänaseks reaalset lahingkogemust ja seega olulist sõjalist

teadmust ning selle tulemusel on teinud sõjatööstuses innovatsiooni lahingtehnika arendamisel

ja selle kasutamisel. Need on teadmised ja kogemused, millest muutunud julgeolekuohte

arvestades tuleb õppust võtta ning seda õpituvastust relva- ja laskemoonatööstuses rakendada.

Eelnõuga luuakse vajalik õiguslik alus, et ka näiteks Ukraina kodanikud saaksid kuuluda

ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on relvade või laskemoona

tootmine Eestis. Nendel riikidel, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu, on võimalik turvalisemalt ja efektiivsemalt vahetada infot, et veenduda kas

relvaseaduse alusel antava loa tingimused on täidetud või esinevad mõned probleemkohad, mis

välistaksid loa andmise, sealhulgas hinnatakse riske riigi julgeolekule loa andmise menetluse

käigus.

Täiendavalt nähakse seadusemuudatusega ette võimalus panustada relvaseaduse kohase

loakohustusega ettevõtmistesse ka eelnevalt nimetamata kolmandate riikide kodanikel, kui

ettevõtte ning kolmanda riigi kodaniku panus on sedavõrd olulise tähtsusega Eesti

kaitsetööstuse arendamisel ning seeläbi ka kaitsevõime tagamisel. Selliseks riigiks võib näiteks

olla Singapur. Nimetatud kolmandate riikide kodanike osalusega ettevõtete kontrollimiseks

sätestatakse täiendavad riskide maandamise tingimused. Tingimusena sätestatakse, et

tegevusluba menetletakse ainult juhul, kui Kaitseministeerium on andnud selleks nõusoleku

ning Siseministeerium on selle nõusoleku andmise kooskõlastanud. Kaitseministeeriumi ja

Siseministeeriumi eelnev nõusolek loa taotlemise eeltingimusena täidab julgeolekuohtude

ennetamise eesmärke. Kaitseministeerium peab nõusoleku andmiseks põhjalikult kaaluma

ettevõtte vajalikkust ja olulisust ning kolmanda riigi kodaniku võimalikku panust Eesti

kaitsetööstuse arendamisel ning ka sellega seotud riske. Näiteks ei anna Kaitseministeerium

nõusolekut, kui ettevõtte juhtorgani liikmeks on Eestiga vaenulikes suhetes oleva riigi kodanik

ning Siseministeerium ei anna kooskõlastust, kui ilmneb oht riigi julgeolekule või kui edastatav

informatsioon ei ole piisav, et selle alusel kooskõlastust anda. Siseministeerium hindab, kas

Kaitseministeeriumi kaalutlused nõusoleku andmiseks on põhjendatud või mitte. Kui

nõusoleku andmine ei ole põhjendatud või kui loa andmisel võivad tõenäoliselt esineda riskid

riigi julgeolekule, siis nõusolekut ei kooskõlastata. Seega nõusoleku andmine on väga

erandjuhtum ja see ei ole kohustuslik, samuti ei ole kooskõlastuse andmine Siseministeeriumi

poolt kohustuslik. Nõusoleku andmiseks ja selle kooskõlastamiseks ei seata tähtaega, kuid

üldiselt lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest ja tähtaegadest.

Nõusoleku kooskõlastamata jätmine ei ole vaidlustatav.

Ühelgi eelnevalt loetletud juhul ei ole välistatud relvaseaduse kohasest loa andmisest

keeldumine, see tähendab, et loa andmine ei ole automaatne, vaid selleks viiakse läbi vastav

menetlus, milles kaalutakse läbi kõik vajalikud riskid.

Punktis 18 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel

tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga

täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel

on kehtiv relvaluba. Lisaks ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv Kaitseliidu

relvakandmisluba, kuna Kaitseliidu relvakandmisloa eeldus on samuti tervisekontrolli läbimine

6 Riikide loetelu, kellega on Eesti sõlminud salastatud teabe vastastikkuse kaitse lepingu on leitav leheküljel:

https://nsa.valisluureamet.ee/tabelid.html.

9

(kontrolli raames käiakse psühhiaatri ja perearsti juures). Seega läbitakse samasisuline kontroll,

mistõttu oleks isikule koormav nõuda temalt kahe samalaadse tervisekontrolli läbimist.

Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.t kehtiva sätte kohaselt peab tervisekontrolli

tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse tõendamiseks nähakse

ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eeldus on omakorda

perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend.

RelvS-i § 351 lõike 21 järgi kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud tervisekontrolli

läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib nii kaua, kuni kehtib tervisetõend.

Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad

terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi

ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat

terviseseisundi hindamist.

Eelnimetatud muudatused ei puuduta TTOS-i §-st 131 tulenevaid nõudeid, millest tulenevalt

on jätkuvalt kehtiv kohustus tööandjal korraldada töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul

alates töötaja tööleasumisest ja vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Punktides 19–22 täiendatakse seadust sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vajaliku vastutava isiku

pädevuse hindamise ja vastava pädevustunnistuse andmise sätetega.

Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava

spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik

teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle

eest. Ainuüksi LMS-i-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev

vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest.

Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes

tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad

teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon.

Muutmisvajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-s sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise

korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nendel eksamitel

keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektorile omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid

teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

Punktiga 19 täiendatakse § 8325 sätte pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt käsitleb § 8325

nõuetele vastavuse hindamist ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse

andmise tingimusi ja korda. Uue sätte muudatuse eesmärk on kehtestada nõuded, millele peab

vastutav isik vastama. Lisaks hõlmab RelvS § 8325 uue muudatuse kohaselt pädevustunnistuse

andja ja andmise tingimusi ja korda. Hetkel kehtiva sätte sõnastuse kohaselt ei selgu, millal

saab öelda, et vastutav isik on pädev. Seega on eesmärk sätestada need teadmised ja oskused,

mis on vastavalt töö eripärale nõutavad vastutavalt isikult.

Punktiga 20 täiendatakse pädevustunnistuse eesmärki ja sisu, uue sõnastuse kohaselt tõendab

pädevustunnistus isiku kvalifikatsioon ning annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel

märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.

10

Punktiga 21 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse

andmise tingimused ja korra.

RelvS § 8325 lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona

käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas relvaseaduse alusel

väljatöötatud nõuetega.

Punktis 22 täiendatakse RelvS-i § 8325 nelja lõikega. Neist esimeses on sätestatud, et

pädevustunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda

riigilõiv. Riigilõivu määrad on sätestatud riigilõivu seaduses. Riigilõivu tasub

pädevustunnistuse andmist, selle kehtivuse pikendamist ja duplikaadi väljastamist sooviv isik.

Lõikes 52 sätestatakse, et pädevustunnistuse andja hindab vastutava isiku kvalifikatsiooni.

Vastavad kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andja kehtestatakse ministri määruses.

Lõikes 53 sätestatakse pädevustunnistuse kehtivusaeg, mis on viis aastat, mida saab

tingimustele vastamise korral pikendada. Pädevustunnistuse andmise kord on analoogne

sätetega, mis kehtivad lõhkematerjaliseaduses sätestatud pädevustunnistuse kohta.

Lõikes 54 sätestatakse kohustus, et isik, kellel on pädevustunnistus, peab selle pikendamiseks

läbima kord viie aasta jooksul koolituse või ise esinema lektorina koolitusel. Nõue on vajalik

selleks, et vastutav isik oleks kursis oma valdkonnas toimuvaga ning seeläbi muuhulgas teadlik

võimalikest uutest riskidest ja ohtudest ning nende maandamiseks vajalikest tegevustest.

Punktiga 23 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud

taustakontrolli nõuete täpsustamisega.

Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja

alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale

taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja

laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust

alltöövõtuna.

Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja

töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, relvasüsteemide,

sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega.

Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades

taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (PPA, KAPO). Seetõttu nähakse kavandatava

muudatusena ette taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse

osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega, et kokkuvõttes vähendada taustakontrolliga

kaasnevat töökoormust.

Punktiga 24 täpsustatakse seadusandja mõtet – RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et PPA

võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.

Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse

seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.

11

Varasema redaktsiooni7 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes

on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel

on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust

selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele.

Tegemist on tegevusloa andja jaoks kaalutlusnormiga, mille puhul ta saab otsustada, kas

kontrollida uuesti isiku tausta, kellele on väljastatud riigisaladuse luba, või mitte. Ettevõtja peab

siiski esitama ka selle isiku andmed koos teiste isikute andmetega (§ 8328 lõige 3).

Isikute taustakontrolli tehakse esimest korda siis, kui ettevõtja soovib hakata käitlema sõjarelvi,

laskemoona või lahingumoona ning esitab selleks tegevusloa andjale (PPA või TTJA)

tegevusloa saamise taotluse. Hiljem kontrollitakse isikuid uuesti, kui ettevõtja esitab viie aasta

möödudes uue taotluse uue tegevusloa saamiseks. See tähendab, et taustakontroll on

perioodiline. Samas võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa

kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või

enne tööleasumist8 ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise (§ 8328

lõige 4). Need kahtlused saavad tekkida PPA-le esitatud vihje põhjal või seoses mõne kuriteo

või muu sellise uurimisega. Kui isik lahkub töölt, siis tema tausta enam ei kontrollita.

Punktiga 25 täpsustatakse seadusandja mõtet – enne käesoleva eelnõu jõustumist tuli § 8328

lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks edastada tähtis teave PPA-le. Täpsustatakse, et

oluline on esitada tähtsust omav teave, mitte lihtsalt tähtis teave.

Punktiga 26 täiendatakse § 8329 lõikes 2 kontrollitavate isikuandmete loetelu. Enne käesoleva

eelnõu jõustumist on lõikes 2 sätestatud ka muud andmed, mida taustakontrolli raames

kontrollitakse. Õigusselguse ja isikuandme kaitse tagamiseks kirjutatakse sättes täpsemalt lahti,

milliseid andmeid konkreetselt kontrollitakse, sealhulgas täpsustatakse, mis on need muud

andmed. Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks

olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise

põhimõtteid. Kuna taustakontrolli tegemine riivab isikuandmeid ja põhiõigusi, tuleb seaduses

piiritleda ja selgelt esile tuua, milliseid andmeid kontrollitakse. Seega nimetatakse lõikes 2

taustakontrolli raames kontrollitavad andmed, milleks on:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;

4) varem kasutatud nimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused;

5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;

6) passi või ID-kaardi andmed;

7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed;

8) perekonnaseis;

9) käesoleva lõike punktides 1-3 andmed lähedaste isikute kohta;

7 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I,

29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse,

lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 8 Isiku ja ettevõtja kokkuleppe sõlmimise järel võib jääda aeg, mil isik on küll ettevõtjaga seotud, kuid ta ei ole

veel tööle asunud (näiteks on kokku lepitud, et ta asub tööle kolme kuu pärast). Ettevõtja esitab seejärel isiku kohta

seadusega nõutavad andmed, mille põhjal tehakse taustakontroll. Pärast seda jääb veel aeg, kui tulevane töötaja

veel ei tööta ettevõtja heaks, kuid ta on ettevõtjaga seotud. Kui selle perioodi jooksul ilmneb asjaolusid, mis

välistaks isiku töölevõtmise, on PPA-l õigus teha nn järelkontroll.

12

10) hariduskäigu andmed;

11) varasemate töökohtade andmed;

12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;

13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast9;

14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;

15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.“.

Isikute suhtes, kes puutuvad relvade kokku, on kõrgendatud risk avalikule ohule, seetõttu

kontrollitakse taustakontrolli raames, kas isiku suhtes võiksid esineda riskid, mis seda ohtu

võivad esile kutsuda. Ohu ennetamiseks ja riskide maandamiseks tehakse andmete põhjal

eelkontroll, et vältida nende isikute relvadele juurdepääsemist, kelle suhtes võib tekkida

kahtlus, et isikud ei ole usaldusväärsed.

Taustakontrolli tehakse eelkõige isiku enda kohta käivate andmete alusel, kuid kuna üksnes

isiku enda kohta käivate andmete alusel ei ole võimalik piisavalt isiku usaldusväärsust hinnata,

töödeldakse ka isiku perekonna- ja eraelu kohta käivaid andmeid. Andmete esitamise protsessi

eelnõukohase seadusega ei muudeta, vaid rakendatakse kehtivat õigust. Tegemist on sarnase

loeteluga taustakontrolli andmetest nagu kehtivas õiguses on juba muu hulgas sätestatud

lennundusseaduses lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks,

õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste

ülesannete täitmiseks.10 Samuti riigisaladusele juurdepääsuloa või töötlemisloa taotlemisel.11

Punktiga 27 täiendatakse § 8329 lõikega 7, mis reguleerib ettevõtja poolt tegevusloa andjale

esitatavat nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on

juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende

olulistele osadele või nendega seotud teabele. Uue sõnastuse kohaselt peab ettevõtja esitama

tervikloetelu isikutest, kes puutuvad kokku sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva

laskemoona, lahingumoona või nendega seonduva teabega. Ettevõtja esitab nimekirja

tegevusloa andjale. See muudatus on seotud taustakontrolli tegemisega. Selle muudatuse

tulemusel väheneb eelduslikult nende isikute hulk, keda tuleb kontrollida. Kui näiteks ettevõttes

töötab inimene, kellel ei ole võimalik pääseda juurde sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona, lahingumoona, nende olulistele osadele või nendega seotud teabele, siis puudub

ka vajadus seda isikut kontrollida. Siinkohal peab aga märkima, et ettevõtja vastutab selle eest,

et vastava loata isikutel reaalselt ka selline juurdepääs puuduks. (Vt ka punktis 24 toodud

põhjendusi). Sätte muutmise eesmärk kannab ka isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse

tagamise eesmärki, et isikute suhtes, kes tegelikkuses ei puutu sõjarelvade, relvasüsteemide,

sõjarelva laskemoona, lahingmoona ja nende oluliste osadega kokku, ei töödeldaks

isikuandmeid ega viidaks läbi taustakontrolli. Kehtiva õiguse kohaselt on see osutunud

ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks, sest kontrollitakse absoluutselt kõigi töötajate ja

alltöövõtjate andmeid, isegi nende omi, kes näiteks parandavad ettevõtja kontoris, kus ei ole

nimetatud tooteid, veetorusid.

Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa

kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või

enne tööleasumist ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Töötajate ja

alltöövõtjate andmete vahetamise protsessi antud eelnõuga ei muudeta, vaid täpsustatakse

isikute ringi, kelle andmeid kontrollitakse.

9 Ka aegunud andmed. 10 LennS-i § 469 lõige 11. 11 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“

lisa 1.

13

Punktiga 28 RelvS-i § 8333 lõike 1 punktid 2–4 sõnastatakse ümber kuna kasutusele tuleb ka

„relvasüsteemi“ ja „sõjarelva laskemoona“ kasutusele võtmisega.

Teiseks täpsustatakse punktides 2–4, et tegevusluba on vaja ainult juhul, kui nt parandatakse,

veetakse või ehitatakse ümber tervikut või olulist osa. See tähendab, et näiteks mitteolulise osa

parandamiseks, vedamiseks ei ole vaja tegevusluba taotleda.

Punkti 4 uue sõnastuse kohaselt peab tegevusluba olema relvasüsteemi või selle olulise osa

valmistamiseks.

Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka

need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa,

laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu.

Uue relvasüsteemi definitsiooni kohaselt moodustabki maismaasõiduk, veesõiduk, õhusõiduk

või muu toode, millele paigaldatakse sõjarelv, kokku relvasüsteemi.

Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult

need ettevõtjad, kelle tootele juba tootmisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle

oluline osa ehk et moodustub relvasüsteem ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad,

kes toodavad tooteid, millele toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei

paigaldata, aga selle paigaldamise võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada

nende ettevõtjate halduskoormust, kes ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või

lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu.

Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis

ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba.12 Probleem on tekkinud

RelvS § 8333 lõike 1 punktiga 4, mis hetkel kehtiva sõnastuse alusel nõuab tegevusluba

olenemata sellest, kas kõnealusele sõidukile paigaldatakse sõjarelv või mitte. Relvasüsteemi

mõiste kasutuselevõtt aitab tagada seda, et tegevusloa alla kuulub ainult relvasüsteemi

valmistamine või relvasüsteemi olulise osa valmistamine. Need, millised on relvasüsteemi osad

ja olulised osad, need täpsustatakse RelvS 8833 lõikes 3 antavas määruses. Seega, kui laevu

ehitav ettevõtja soovib ehitada laevu, millel on tehniline lahendus sõjarelva paigaldamiseks,

aga sõjarelvi tootmise käigus ei paigaldata, saab ehitada selliseid laevu ilma tegevusloata. Seega

on oluline, et tegevusloa alla käiksid ainult sellised ettevõtjad, kes puutuvad kokku sõjarelva,

relvasüsteemi või nende oluliste osadega (kas ümbertegemise näol teenuse osutamisena,

vedamisel või toote valmistamisel).

Punktiga 29 täiendatakse RelvS § 8333 lõike 2 sõnastust, mis on seotud relvasüsteemi ja selle

oluliste osade kasutusele võtmisega käesolevas seaduses. RelvS § 8333 eesmärk on sätestada

loetelu tegevustest, mille jaoks tuleb taotleda tegevusluba, kui ettevõtja soovib tegeleda

sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemisega. Hetkel kehtiva RelvS § 8333 lõikega 2

sätestatakse, et isik, kes omab tegevusluba sõjarelva, selle laskemoona või lahingumoona

käitlemiseks, saab omavalmistatud relvi ka müüa, vedada (näiteks vedada ostja juurde),

hooldada ja parandada, omavalmistatud laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada. Muul

juhul sõjarelva, relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona või lahingumoona eraõiguslik isik omada

ei tohi. Eelnõukohase muudatusena võetakse laiemalt kasutusele relvasüsteemi mõiste, mille

üks oluline osa on sõjarelv ja mille käitlemiseks on vaja tegevusluba. Selleks, et tegevusloa

kohustus oleks võrdne ettevõtjate suhtes, tuleb õigusselguse huvides tagada, et ka relvasüsteem

12 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/.

14

ja selle oluline osa oleks hõlmatud tegevusloa kohustusega. Relvasüsteemi käitlemine ei saa

olla vähem ohtlik tegevus, kui see on sõjarelva käitlemisel.

Punktiga 30 täiendatakse § 8333 lõikega 31.

Praktikas on tekkinud probleeme sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega.

On juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi,

laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse

kohast tegevusluba (RelvS § 8333 lg 1 p 3). Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda

välismaiselt ettevõtjalt tegevusluba, kui ettevõtjal on tegevusluba teises EL liikmesriigis antud.

Selleks, et Eestis tegevusluba saada, peaks EL teises liikmesriigis tegutsev ettevõtja looma oma

ettevõtte või tütarettevõtte Eestisse ning Eestis peaks olema ka ettevõtte juhatus. Kõik ettevõtte

vedusid Eestis teostavad autojuhid peaksid olema Eestis registreeritud ettevõtte töötajad. On

ebamõistlik eeldada, et teises EL liikmesriigis registreeritud ettevõte looks Eestisse äriühingu

ja määraks teatud osa oma töötajatest selle äriühingu töötajateks koos kõigi sellest tulenevate

palga ja sotsiaalsete tagatistega seotud teemadega.

EL liikmesriigis välja antud tegevusloaga ettevõtjal on kohustus organiseerida Eestis vedamise

ajaks relvastatud turvaettevõtja eskort sarnaselt § 8352 lõikes 5 viidatud määruse kohaselt, et

tagada veose julgeolek.

Punktiga 31 muudetakse RelvS § 8347 lõiget 4. Muudatuse kohaselt võib sõjarelva soetada ka

isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba.

Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemise eesmärgil, nendele sobiva laskemoona

tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“

Enne käesoleva eelnõu jõustumist võis RelvS § 8347 lg 4 kohaselt sõjarelva soetada RelvS § 25

lõikes 2 nimetatud isik üksnes nende ümbertegemise eesmärgil või valmistatavale või

ümbertehtavale sõidukile, veesõidukile, õhusõidukile või muule tootele paigaldamise

eesmärgil. See säte oli liialt piirav nii isikute ringi suhtes kui ka tegevuste suhtes, milleks

sõjarelva võib soetada. Loogiline oleks, et need ettevõtjad, kellel on tegevusluba, võivad ka

põhjendatud juhul sõjarelva soetada – näiteks juhul, kui ettevõtja valmistab relvasüsteeme

(paigaldab relvaplatvormile sõjarelvi) või juhul, kui tootja valmistab sõjarelva laskemoona, on

tal vaja ka sõjarelva jaoks toodetavat laskemoona katsetada.

Punktides 32–35 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse sõna

„laskemoona“ sõnadega „sõjarelva laskemoona“ ning täiendatakse mõistega „relvasüsteem“.

(Vt punkti 1 selgitust).

Punktidega 36 ja 37 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi,

relvasüsteeme, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona võib vedada ka selline ettevõtja, kellel

on RelvS § 8333 lõike 1 punkti 3 ja 31 alusel antud tegevusluba. Kõnesolev muudatus on seotud

ka eelnõu punktiga 30, mille kohaselt ei pea tegevusluba olema sellisel ettevõtjal, kellele on

mõnes teises EL liikmesriigis antud tegevusluba.

Punktis 38 täpsustatakse §-i 88 lõikes 1 riikliku järelevalve tegijat. Uue sätte sõnastuse kohaselt

on järelevalve tegija PPA, mitte vastava asutuse ametnik.

Punktis 39 täpsustatakse riikliku järelevalve tegemist. Uue sätte sõnastuse kohaselt teeb

riiklikku järelevalvet sõjarelvi, relvasüsteeme, nende olulisi osi, sõjarelva laskemoona

käitlevate isikute üle PPA ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona

valmistamise ja hoidmise ning nende käitlemiskoha üle teeb TTJA. Muudatus tehti, kuna TTJA

järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja lahingumoona käitlemist, vaid

15

piirduma ainult laskemoona ja lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha

järelevalvega.

Punktis 40 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse tekstiosa

„nende oluliste osade,“ tekstiosaga „relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva“.

Punktis 41 sätestatakse rakendussäte pädevustunnistuse jaoks. Kui laskemoona või

lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud

lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ning talle on antud sellekohane

pädevustunnistus enne 2025.a 1. jaanuarit, kehtib see ja asendab relvaseaduse alusel antavat

pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. Sellega on tagatud, et isikud, kes sellel

tegevusalal juba töötavad ja kellele on vastav tunnistus antud, ei pea tegema enne selle

kehtetuks muutumist uut pädevustunnistust. Kui aga selle kehtivusaeg lõppeb, peavad nad

valdkonnas tegutsemiseks saama relvaseaduse alusel antava pädevustunnistuse.

Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine

Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse

kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona

ebaseaduslik käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja

laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona

ebaseaduslik käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga

järgmine moodustab erikoosseisu eelmise suhtes.

Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks

RelvSi § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on muu hulgas automaattulirelvad,

raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning § 833 lõike 1 punktid 2–

4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on

kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele.

Relvaseaduses eristatakse mõisteid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis

on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste

täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel

otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või

relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt

kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende

laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt

reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade,

laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“.

On tekkinud õiguslik ebaselgus, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181 suhtes.

Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise

tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1

selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus. RelvS-

i § 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona ning nende osade, sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide

täpsustava loetelu ja liigituse.

KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule

käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest

tsiviilkäibes keelatud relvadest.

16

Lisaks asendatakse seoses relvaseaduses „laskemoona“ ja „sõjalise otstarbega laskemoona“

mõistete ühtlustamisega ka KarS-s kasutatud mõisted „sõjarelva laskemoonaga“.

Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Paragrahvis 3 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid

ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle

punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des

414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus

valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine.

Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse

algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või

sõjalise laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva loovutamisel

kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk

ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et

hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise laskemoona vabatahtlik

loovutamine.

PPA korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille eesmärk on

ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku tulirelva saab

vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse eesmärk

dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada

ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus.

Üldiselt ei ole nende loovutatud relvade hulk, mis kvalifitseeruks ka relvaseaduse alusel

sõjarelvaks, suur, vaid pigem üksikud juhud. Eelnõukohase seaduse jõustumisega võib

prognoosida, et nende juhtude arv, mille korral loovutatakse vabatahtlikult ka sõjarelv, selle

oluline osa ja sõjarelva laskemoon, kasvab, sest isikud ei pea kartma, et saavad karistada ja läbi

selle loovutavad rohkem ebaseaduslikus omandis olevad relvad, mille tulemusel väheneb

ebaseaduslik käitlemine ja kasvab ühiskonna turvalisus.

Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7

asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui

kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab

kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal

või prokuratuuri määrusega.

Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse LMS § 12 lõike 2 punkti 6. Muudatusega seonduv probleem seisneb

selles, et relvaseaduse kohase tegevusloaga ettevõte (näiteks relvapoodi pidav ettevõtja), kes

soovib transportida püssirohtu, peab püssirohu vedamiseks omama lõhkematerjaliseaduse

kohast tegevusluba. Seejuures on tehtud erisus, et kui ettevõtja kasutab vedamiseks veoteenuse

pakkujat (reeglina ADR veosed), siis veoteenuse pakkujal tegevusluba ei nõuta. Selline säte

piirab ebamõistlikult ettevõtte võimalusi püssirohtu vedada. Seega, ettevõtja, kes soovib vedada

lubatud koguses püssirohtu ja tal on olemas relvaseaduse kohane tegevusluba, ei pea eraldi

taotlema LMS § 12 lõikes 1 sätestatud tegevusluba.

17

Punktiga 2 täiendatakse LMS-i § 12 lõike 2 punktiga 7, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama

kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus.

Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab

ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha

käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Muudatuse eesmärk on välistada LMS-i-kohane

tegevusloakohustus ainult nende ettevõtjate puhul, kes käitlevad lõhkematerjali relvaseaduse

alusel väljastatud tegevusloa raames tootmisprotsessis või hoiustamisteenuse pakkumisel. Olemasolev LMS-i § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS-i tegevusloakohustuse isikute puhul, kes

hoiavad, võõrandavad ja kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona. See

säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ja laskemoona müümisega tegelevatele isikutele.

Sellest tulenevalt jäetakse LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning täiendatakse LMS-i § 12

lõike 2 punktiga 7, mille kohaselt lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse

kohane tegevusluba laskemoona, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tootmiseks või

hoidmiseks ettenähtud tingimustel. Eelmainitud ettevõtjal ei pea olema seega lõhkematerjali

seaduse kohast tegevusluba.

Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona

tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale relvaseaduses toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes

lubatud või sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või

pürotehniliste toodete käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine.

Seejuures hõlmab sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i

tegevusloa kontrollieset. Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale

tegevusele ei ole sisuliselt põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks

otstarbekas, kui relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks

tegevuseks vajamineva lõhkeaine käitlemist.

Punktiga 3 täiendatakse LMS-i § 25 lõiget 2 punktiga 8.

Sätte eesmärk on välistada LMS-i-kohane käitlemiskoha loakohustus ainult nende ettevõtjate

puhul, millel on relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava

laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks. Seetõttu täiendatakse LMS-i § 25

lõiget 2 punktiga 8, mille kohaselt ei pea lõhkematerjali kohast käitamisluba olema

käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba, ning hõlmatud on

käesoleva seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.

Eelnõu § 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahviga 5 sätestatakse riigilõivuseaduse muutmine. Riigilõivuseaduse

§ 2021 täiendatakse lõigetega 3–5. Relvaseaduse alusel hakatakse andma pädevustunnistusi

sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ning lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsevale vastutavale isikule. Seoses sellega sätestatakse pädevustunnistuse läbivaatamise

riigilõiv, mis on 130 eurot. Ühtlasi on sätestatud tasu duplikaadi ja kehtivuse pikendamise eest,

mis on mõlemal juhul 65 eurot. Riigilõivutasude kehtestamisel on võetud aluseks juba sarnase

tegevusvaldkonnaga ehk lõhkematerjaliseaduse alusel tehtavate toimingute kohta sätestatud

pädevustunnistuse väljastamise riigilõivutasud.

Eelnõu § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Paragrahviga 6 sätestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine.

Kaitsetööstusega, sh sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud

julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga seotud ohtudest. Eesti

kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti

18

liitlasriikide partner sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi, EL, Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti

kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust

puudutav teave (sh ärisaladus) võib teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See

võimaldab paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse

ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad

usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS) § 7 punkti 6 ning sellele

vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik salastada

riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlevat teavet. See alus on seotud

kitsalt tehnikavaldkonna innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli

kaitsetööstusele kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam täiendada õigusakte uue

salastamisalusega.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises

sõnastuses: „61 ) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist

käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut.

See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks.“.

RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8 nimetatud riigisaladuseks oleva

teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest

lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis 61 nimetatud teabe

piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja täpsustused. Seepärast planeeritakse muuta Vabariigi

Valitsuse määrust järgmiselt:

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas

on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise

otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse

omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe

avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu EL või NATO liikmesriigi julgeolekut. See

teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel

kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud

korras.“.“

Uue salastamisaluse sõnastuses tuleb tähelepanu pöörata järgmisele.

• „Sõjalise otstarbega asi“ on üldmõiste, millega on soovitud hõlmata võimalikult laia

ringi asju, mida kaitsetööstus toodab, piiritledes neid samas sõjalise otstarbega. Asja

(mõnes õigusaktis ka kauba või toote) tunnus „sõjalise otstarbega“ või „sõjaline“ on eri

kontekstis kasutusel nii praegu muudetavas relvaseaduses kui ka riigihangete seaduses

ja strateegilise kauba seaduses. Selle alla kuuluvad sõjarelvad, nende olulised osad,

sõjalise otstarbega laskemoon, lahingumoon, lahingutehnika ning kaitseotstarbeline

erivarustus.

• Salastatav teave võib olla teave selle asja kogu tootmistsüklis tehtavate toimingute

kohta, alustades projekteerimisest (sh kaitsmist vajavatest tehnoloogilistest

lahendustest) ning jätkates valmistamise ja kohandamisega (sh parandamise ja

ümbertegemisega relvaseaduse §-de 66 ja 67 tähenduses). Muu hulgas on võimalik

salastada teavet nende toimingute sisu, tegemise koha ja tegijate kohta. Lisaks on eraldi

19

esile toodud teave asja omaduste (sh kasutusomaduste ning tehnoloogiliste lahenduste)

kohta, sest see ei ole alati projekteerimist või valmistamist puudutava teabega kaetud.

• RSVKK täpsustuse järgi on võimalik salastada üksnes selliseid sõjalise otstarbega

asjaga tehtavaid toiminguid, mida tehakse riigi tellimusel (s.t riigihanke raames). Seega

ei ole säte kohaldatav näiteks juhul, kui Eesti Vabariigi territooriumil tegutsev ettevõtja

soovib toota asja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni tellimusel.

Rahvusvaheline kogemus näitab, et sellisel juhul on Eesti ettevõtjal sageli vaja töödelda

hoopis välismaise tellija avaldatud salastatud välisteavet.

• Uus salastamise alus loob sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe salastamiseks

võimaluse, mitte kohustuse. Asjakohatu oleks selle alusel salastada avalikkuse üldteada

teavet või teavet, mida peab sõjalise otstarbega asjade käitlemise käigus töötlema hulk

juurdepääsuõiguseta isikuid. Ebatõenäoline on vajadus salastada teavet lihtsate sõjalise

otstarbega asjade tootmise kohta (nt riidevarustus, lihtne laskemoon), mille puhul ei ole

tootmis- ja tarneahelat puudutavat teavet vaja varjata. Eelkõige võimaldab säte salastada

(kõrg)tehnoloogilisi lahendusi, mille suhtes on vaenulikel välisriikidel suurem huvi ning

mille kaitsmine üksnes ärisaladusena ei pruugi anda piisavat kaitset.

• Salastada saab üksnes sellist teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või

muu EL-i või NATO liikmesriigi julgeolekut. Sellega täpsustatakse seaduses sätestatud

riigi julgeoleku kahjustamise tingimust. RSVS-i § 3 punkti 1 järgi on riigisaladus selline

teave, mis vajab avalikuks tuleku eest erilist kaitset kas Eesti Vabariigi julgeoleku või

välissuhtlemise tagamise huvides.

Kõnealusel juhul on Eesti Vabariigi julgeoleku kahjustamise tingimust täpsustatud,

arvestades Eesti riigikaitse olemust ning selle tihedat integreeritust EL-i ja NATO

sõjalise kaitsega. Sellega sarnaselt on omavahel seotud ka nende organisatsioonide

liikmesriikide kaitsetööstus, mis arvestab suurel määral NATO standardite ja EL-i

reeglitega. Ka EL loob järjest uusi algatusi, mille eesmärk on tugevdada liiduüleselt

kaitsetööstuse võimekust ja koostööd. Ka EL-i tasandil on ühine ohtude hindamine ja

nendele reageerimine muutunud järjest akuutsemaks, puudutades muu hulgas

investeeringute usaldusväärsuse kontrolli ja sellega seotud teabevahetust liikmesriikide

vahel. Seega kui kõnealuse teabe puhul ei ole vahetult tuvastatav potentsiaalne kahju

Eesti Vabariigi julgeolekule, on seda võimalik tekitada ka kaudselt mõne teise

liikmesriigi kahjustamise kaudu. Seetõttu tuleb teabe salastamise üle otsustades hinnata

julgeolekuohtu tavapärasest laiemalt.

• Teavet võib salastada mitmel (s.t salajasel, konfidentsiaalsel või piiratud) tasemel ning

mitmesuguseks tähtajaks (kuni 30 aastaks). Sarnast paindlikkust võimaldavad RSVKK

§ 5 lõike 1 punkt 13 ja lõike 6 punkt 13, aga ka § 7 punkt 6. Neist esimeste puhul on

ette nähtud, et see teave salastatakse RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud

korras. Viidatud punkti järgi reguleeritakse töötleva üksuse salastatud teabe kaitse

juhendis muu hulgas sellise riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise

korda, mida võib RSVKK kohaselt salastada mitmel tasemel.

Kõnealusel juhul on selleks töötlevaks üksuseks eelkõige riikliku taustaga tellija, s.t

hankija riigihangete seaduse tähenduses, sh riik või riigiasutus, muu avalik-õiguslik

juriidiline isik või riigi asutatud eraõiguslik isik. Tellija (hankija) peab selle

kehtestamisel otsustama, milline osa sõjalise otstarbega asja projekteerimist,

valmistamist ja kohandamist käsitlevast teabest vajab kaitsmist riigisaladusena ning

määrama salastatud teabe kaitse juhendis vähemalt üldised kriteeriumid. Samuti

otsustab ta riskipõhiselt selle teabe salastatuse taseme ja tähtaja üle. Sellele lisaks on

võimalik määrata täpsem salastatuse taseme määramise kord sellise teabe töötlemist

eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus, kõige tõenäolisemalt hankelepingus või selle nn

julgeolekulisas. Sarnaseid küsimusi käsitletakse RSVKK §-s 1221, kuid selle kohaselt

reguleeritakse üksnes salastatud välisteabe töötlemist või riigist väljapoole riigisaladuse

20

edastamist nõudvaid tsiviilõiguslikke lepinguid. Kõnealusel juhul toimub aga lepingu

täitmiseks vajaliku riigisaladuse töötlemine eelkõige riigi sees. Muu hulgas lepitakse

lepingu nn julgeolekulisas kokku selles, kelle loodud ning millisel tasemel salastatud

teavet töödeldakse ning millised on juhised teabe kaitsmiseks. Ka sel juhul saab

otsustada tellija (hankija) hiljemalt lepingu ettevalmistamisel, milline osa sõjalise

otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlevast teabest vajab

kaitsmist riigisaladusena, ning milline on selle salastatuse tase ja tähtaeg.

• Selleks ajaks, kui lisatava sätte alusel asutakse teavet salastama, tuleb lahendada

riigisaladuse töötlemise lubatavusega seonduvad tööstusjulgeoleku küsimused.

Lahendused saab leida RSVS-i muutmise seaduse eelnõus, mis koostatakse

Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande 1.2.5 (Tugevdame luure ja vastuluure

võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse) raames.

Eelnõu § 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Paragrahvis 7 sätestatakse strateegilise kauba seaduse muutmine.

Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks.

Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala.

Euroopa Kaitsefondi (ingl European Defence Fund, edaspidi kaitsefond) eesmärk on

liikmesriikide võimearendusvajadusi arvesse võttes toetada ELi kaitsetööstuse

konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kaitsealast teadus- ja arendustegevust.

Kaitsefondi oluline siht on edendada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate seas (projektides osalemiseks moodustatakse konsortsiumid). Samuti

soovitakse investeeringute kaudu tugevdada kaitsevõime arendamist, et aidata EL-i ettevõtjatel

välja töötada uusi tipptasemel ja koostalitlusvõimelisi kaitsetehnoloogiaid, -süsteeme ja

varustust. Kaitsefond on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2021. a määrusega

(EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177) (edaspidi kaitsefondi määrus).

Aastatel 2021–2027 on Euroopa Kaitsefondi kogumaht EL-i eelarvest 8 miljardit eurot, millest

kaks kolmandikku on mõeldud võimearendusprojektide ja üks kolmandik teadusuuringute

toetamiseks. Euroopa Komisjon rakendab kaitsefondi meetmeid üheaastaste tööprogrammide

alusel. Keskmiselt on tööprogrammides aasta kohta rahastamistoiminguteks ette nähtud

ligikaudu ühe miljardi eurone eelarve. Tööprogrammi lepivad kokku liikmesriigid ja seejärel

avatakse see kaitsetööstusettevõtjatele rahvusvahelise konsortsiumi alusel projektitaotluste

esitamiseks. Taotlusvoorude kalendrid aastate lõikes pisut varieeruvad, kuid on igal aastal

avatud vahemikus juunist novembrini. Teadaolevate andmete põhjal on ette näha, et alates

2028. aastast programm jätkub ja raamtingimustes tehakse vajaduse korral asjakohaseid

uuendusi.

StrKS-i § 837 lõike 1 kohaselt võib Kaitseministeerium anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud

kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olevale juriidilisele isikule, kes tegeleb strateegilise

kauba arendamise või tootmisega, tema taotluse alusel tagatise kaitsefondi meetmes

osalemiseks või toetuse saamiseks.

Kaitsefondi osalised on EL-i riigid ning assotsieerunud riigina osaleb selles ka Norra, kuid

programm on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Tulenevalt

kaitsefondi eesmärkidest piirab kaitsefondi määrus mitteassotsieerunud kolmanda riigi

21

kontrolli all olevate õigussubjektide (juriidiliste isikute) osalemist rahastusmeetmetes ja

loodava intellektuaalomandi müüki EL-ist väljapoole. Seega peavad kaitsefondist vahendite

saajad ja meetmes osalevad juriidilised isikud asuma liidus või assotsieerunud riigis ning need

isikud ei tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega selle riigi üksuse kontrolli all.

Erandina on liidus asuv kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt rahastamiskõlblik

vahendite saaja üksnes juhul, kui Euroopa Komisjonile antakse tagatised, mille on riigisiseste

menetluste kohaselt heaks kiitnud liikmesriik, kus õigussubjekt asub.

Eelnevast tulenevalt võib liikmesriik kaitsetööstuse valdkonnas teatud tingimustel väljendada

poolehoidu ka neile juriidilistele isikutele, kes on omandistruktuuri kaudu või muul viisil

kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kuid kes annavad asukohariigis äritegevuse ja arendustööga

loodavate lahenduste kaudu olulise panuse vastavasse valdkonda.

EL-i liikmesriikides ei ole sel ajal ühtset praktikat kõnealuse tagatise väljaandmise kohta,

samuti ei ole kujunenud ühtseid regulatsioonipõhimõtteid. Praktilisi kogemusi tagatiste

andmisel on paljudel riikidel, näiteks Itaalial, Prantsusmaal, Taanil, Austrial, Belgial, Soomel,

Hollandil, Rootsil, Saksamaal ja Norral. Arvestades muu hulgas EL-i ühises

kaitsetööstuse strateegias kirjeldatud pikaajalist visiooni kaitsetööstuse valmisoleku

saavutamiseks, kaitsevõime prioriteete ja kaitsefondi rahastusmeetmete suurenevat mahtu, on

tõenäoline, et teema aktuaalsus ja tähtsus ajas suureneb nii Eestis kui ka mujal EL-is.

Praegusajal ei ole Eestis reguleeritud ühtki riigisisest protseduuri kaitsefondi määruse alusel

ettevõtjatele andmiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikele 1 on

Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitsetööstuse arendamine. Sama tuleneb ka ministeeriumi

põhimääruse § 4 lõikest 1. Lisaks on ministeeriumi põhimääruses innovatsiooniosakonna

ülesandena ette nähtud kaitsetööstuse arendamise toetamine ja suunamine (põhimääruse § 11

lg 3 p 7). Praktikas on Kaitseministeerium andnud aastatel 2022–2023 tagatise kahele Eesti

ettevõtjale kaitsefondi meetmes osalemiseks vastavalt nende esitatud andmetele, mida Euroopa

Komisjon oma menetluse käigus lisaks juurde küsis. Kuigi praegu on Eesti ettevõtjad riigilt

tagatist taotlenud vaid üksikjuhtudel, on kaitsefondi suureneva mahu ja laiema tuntuse tõttu

oluline, et oleks selgelt määratletud volitused, mida Kaitseministeerium saab pädeva asutusena

tagatise andmisel rakendada.

Tagatise andmine on otstarbekas reguleerida strateegilise kauba seaduses, sest kaitsefondist

rahastatavad meetmed võivad puudutada peamiselt kaitseotstarbeliste toodete, sõjaliste ja

kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadus- ja arendustegevust ning nende kaupade

väljatöötamist, mis on ka osa hilisemast tootmisprotsessist. Seega on olemas otsene puutumus

strateegiliste kaupadega seonduvate toimingutega ja käitlemisega, mistõttu on mõistlik lisada

täiendavad reeglid vastavat valdkonda reguleerivasse seadusesse. Kuigi kaitsefondi määrus ei

piira fondi rahastuse abil loodud kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogia eksporti EL-i

riikidest välja, peavad toetuse saajad kaupadesse integreeritud kaitsefondi meetmete tulemite

(prototüübid, kaubad, tarkvara) eksportimiseks järgima liikmesriigis kehtivat korda ning

taotlema ekspordilube selleks volitatud asutuselt. Eestis vastutab strateegiliste kaupade

ekspordikontrollipoliitika ja ekspordilubade menetlemise eest Välisministeeriumi juures

tegutsev strateegilise kauba komisjon. Vastutus toodete eksportimise õiguspärasuse eest lasub

kaitsefondi konsortsiumis osalevatel juriidilistel isikutel ning vastavad kohustused tulenevad

konsortsiumilepingust ja Euroopa Komisjoni toetuslepingust. Need kaitsefondi meetmete abil

loodud uudsed kaubad (sh teadmus ja tehnoloogia), mis ei ole veel lisatud strateegiliste kaupade

nimekirja, saab liita olemasolevasse ekspordikontrolli protsessi, et isikud taotleksid väljaveo

lube ning teavitaks, et need kaubad on seotud kaitsefondi meetmetega. Selleks on ette nähtud

strateegilise kauba komisjoni kaalutlusõigus otsustamaks, et vastaval kaubal on strateegilise

kauba tunnused.

22

StrKS-i § 837 lõike 2 alusel hindab Kaitseministeerium pädeva asutusena, kas isiku osalemine

EDF-i programmis on kooskõlas kaitsefondi määruses ettenähtud tingimustega. Eelkõige on

oluline määruse artikli 9 alusel kinnituse andmisel uurida, kas kolmanda riigi üksuse kontrolli

all oleva ettevõtja osalemine programmis on kooskõlas liikmesriikide strateegiliste, julgeoleku-

ja kaitsehuvidega ning kaitsefondi eesmärkidega ning kas esineb oht EL-i või selle

liikmesriikide julgeolekule. Samuti peavad rahastatava meetme käigus tekkiv

intellektuaalomand ja meetme tulemused kuuluma EL-is asuvale vahendite saajale ning lisaks

peavad olema võetud vajalikud meetmed, et vältida õigustamatut juurdepääsu

intellektuaalomandi õigustele. Vastavad tingimused tulenevad kaitsefondi määruse artikli 9

lõigetest 4–6. Enne tagatise andmist võib Kaitseministeerium vajaduse korral konsulteerida ka

muude valitsusasutustega.

Juhul kui see on kaitsefondi määruse alusel vajalik, võib tagatist juriidiliselt isikult küsida

Euroopa Komisjon. Vastavalt StrKS-i § 837 lõikele 1 peaks isik, kes soovib olla

rahastamiskõlblik kaitsefondist vahendite saaja, ise pöörduma tagatise saamiseks

Kaitseministeeriumi poole ning esitama teabe, mida on eelkirjeldatud hinnangu andmiseks vaja.

Ühtlasi on tähtis, et tagatise taotleja teeks selles protsessis ministeeriumiga igakülgset koostööd.

Lisaks võib tagatise saamise taotluse esitada ka juriidiline isik, kes juba osaleb mõnes

kaitsefondi projektis, kuid kellel on omandistruktuuri muudatuste tõttu vaja Euroopa

Komisjonile tõendada, et ta endiselt täidab vajalikke kriteeriume. On oluline märkida, et

tagatise andmine ei ole ministeeriumi kohustus ning otsustus selle kohta, kas määruses

ettenähtud tingimused on täidetud või mitte, tehakse igal konkreetsel juhul eraldi. Selleks et

hinnata tagatise saamiseks ettenähtud tingimustele vastavust, on Euroopa Komisjon välja

töötanud kolm vormi, millest kaks esimest täidab kaitsefondist rahastust taotlev juriidiline isik

ning ühe täidab liikmesriigi pädev asutus. Praktikas seisneb tagatise andmine selles, et

Kaitseministeeriumi esindaja annab vastava vormi allkirjastamisega kinnituse, et isiku

osalemine programmis ei ole vastuolus selle eesmärkide ega julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning

ühtlasi on täidetud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Tagatise väljastajal

on õigus vajadust mööda küsida taotlejalt lisateavet ja -dokumente, mis vastavad vormis

ettenähtud deklaratsiooni ulatusele, mille kohta ettevõtja peab Euroopa Komisjonile teavet

esitama.

Kui tagatist ei ole võimalik anda, siis ei saa kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline

isik programmis osaleda ja juba saadud rahaline toetus tuleb Euroopa Komisjonile tagasi

maksta. Kaitsefondi määruse tingimustele vastavuse kinnituse saamata jäämine kahandab

vastava juriidilise isiku võimalusi liituda kaitsefondist rahastatavate projektidega ja teha

koostööd teiste riikide osalejatega, kuid ei välista mõnes kaitsetööstuse valdkonnas tegevuse ja

teadusuuringute jätkamist. Samuti võib see mõjutada isiku usaldusväärsust ja väljavaateid teha

kaitsevaldkonnas rahvusvahelist koostööd. Samas on Eesti huvitatud, et siin asuvad ja

kaitsetööstust arendavad juriidilised isikud saaksid liidusisese koostöö ning rahalise toetuse

kaudu luua veel rohkem lisandväärtust selles valdkonnas.

StrKS-i § 837 lõikes 3 on viiteliselt määratletud mõiste „mitteassotsieerunud kolmanda riigi

üksus“. Kaitsefondi määruse kohaselt käsitatakse mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena

õigussubjekti, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekti, mille

asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud

kolmandas riigis. Seejuures õigussubjektina käsitatakse eelkõige juriidilist isikut, mis on

asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel

ning millel on juriidilise isiku staatus ja õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda

kohustusi (kaitsefondi määruse artikli 2 punkt 1). Kontrolliks loetakse kaitsefondi määruse

kohaselt võimet otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme

vahepealse õigussubjekti kaudu (artikli 2 punkt 6). Nagu eelnevalt märgitud, osaleb lisaks ELi

23

liikmesriikidele praegusajal kaitsefondis assotsieerunud riigina Norra, kuid see on liitumiseks

avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele.

Selleks et tagatise andmisega seotud toiminguid ja hindamiseks vajalikke andmeid täpsustada,

on StrKS-i § 837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes

osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.

Eelnõu § 8. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 8 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. jaanuar.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „relvasüsteem“ – relvasüsteem on sõjarelva või mitme

sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis-

ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning seetõttu tuleb

riigisiseseid õigusakte vastavalt täiendada. Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga

72, milles reguleeritakse tagatise andmist Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja

rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Seega täiendatakse ka StrKS-i § 1 teise

lausega ja laiendatakse seaduse reguleerimisala.

6. Seaduse mõjud

6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude leevendamine

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja

usaldusväärsuse kontrolli (PPA, TTJA, KAPO).

6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale

ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud

uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib

tekkida lisahuvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori vastu ja

teadlikkus sellest.

Kaitsetööstuspargi rajamise raames leevendatakse juriidilise isikuga seotud isikute

kodakondsusnõuet. Võrreldes praegu kehtiva seadusega avaneb võimalus tegevusluba taotleda

ka neil ettevõtjatel, kelle omanike või juhtorganite seas on isikud, kes ei ole EL-i ega NATO

liikmesriigi kodanikud.

Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus ka valdkondliku koolituse järele, s.t peale

tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse

korraldamist (s.t nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

24

Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb nende ettevõtjate arv, kes soovivad

kaitsesektoris osaleda.

Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid

agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate

riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse

küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega EL-i, sealhulgas

Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur.

Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa

taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, võttes põhjalikult arvesse

julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid

usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide

puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks välistama võimalust, et

sõbralike riikide kodanikud saavad Eesti kaitsetööstuses tegutseda.

Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem

võimalus elavdada riigisisest majandust.

6.1.3. Mõju majandusele

Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi

majandust. Eelnimetatud võimaluse loob eelkõige kodakondsusnõude leevendamine, mille

tulemusel on võimalik Eestis rohkematel välisinvestoritel ja ettevõtjatel äritegevust alustada.

Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse Eesti riiklikele

sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku sõjalist kaupa

toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega kasvavad.

VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus13, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade

ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades.

Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu

kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive

moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse

müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on

müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%.

Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona

tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on

Eestis 1114 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad

ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi

laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe

ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid

ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale).

Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast

lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või

keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks

lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane

investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul

13 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome

ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ning halduspraktikas. 14 Vt eelmist punkti.

25

10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest

kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta.

Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus

ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on

näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad

täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel

põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii

õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on

kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara.

Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema

kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus

nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas

hankida kodumaistelt pakkujatelt.

Kodakondsusnõude leevendamisel on otsene positiivne mõju Eesti majandusele, kuna seekaudu

suureneb nende kaitsetööstusettevõtjate hulk, kellel on võimalus rajatavas kaitsetööstuspargis

enda äritegevust alustada.

6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist,

suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning

lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju

ulatus ei ole aga märkimisväärne, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama

keskkonnaalaseid õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube.

6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju konkreetsete riigiasutuste – TTJA, PPA, KAPO – korraldusele on väike. Kui juriidilise

isikuga seotud isikute kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse

mittekuuluvate riikide kodanikud ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning

juhtkonnast, tekib lisatöökoormus seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga

ei ole ette näha, et NATO- ja EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse

suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne.

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. NATO ja EL-väliste riikide kodanike loodud kaitsetööstusettevõtete tegevuse

tulemusena tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile laekuvate maksudena.

6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli.

6.2.1. Mõju majandusele

Mõju on vähene. Muudatuse jõustumisel ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on käesoleva

seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv

relvakandmisluba. Tänu sellele vähenevad kulud, mis on seotud ettevõtjate tervisekontrolli ja

tõendi saamisega.

Taustakontrolli nõue ei oma majanduslikku mõju ettevõtjatele. Riigilõivu seaduses on

sätestatud sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest riigilõiv 950 eurot, mis ei olene ettevõttes töötavate isikute arvust

(eelmainitu hõlmab lisaks töötajatele ka ettevõtte alltöövõtjaid ja teenuse osutajaid).

Taustakontroll tuleb läbida uuesti vähemalt 5 aasta möödumisel, kui esitatakse uus tegevusloa

26

taotlus ehk tegemist on perioodilise kuigi pika intervalliga kontrolliga. Pigem väheneb ettevõtja

ja ettevõttes töötavate isikute halduskoormus, kuna muudatuse kohaselt tuleb esitada nimekiri

ainult nendest ettevõtja töötajatest, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale,

lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Küll aga lasub ettevõtjal

täiendav vastutus ja kohustus esitada nõuetelevastav nimekiri, s.t esitada õiged andmed

eelnimetatud juurdepääsu omavatest isikutest.

6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on vähene. Eelnõukohase muudatusena väheneb taustakontrolli vajavate töötajate arv,

kuna edaspidi tuleb taustakontrolli teha ainult töötajatele, kellel on juurdepääs sõjarelvadele,

laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Teisalt

suureneb rajatava kaitsetööstuspargi ja kodakondsusnõude leevendamisega uute ettevõtjate

hulk, kellel võib eelnimetatud juurdepääs olla. Seoses sellega kasvaks ka teataval määral PPA

ning KAPO töömaht, kuna taustakontrolli põhjalikkus ega intensiivsus ei muutuks. Ei ole ette

näha, et NATO- ja ELiväliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel

hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne.

Terviseseisundi hindamisega seotud nõue toob kaasa mõlema poole koormuse vähenemise –

ettevõtja töötaja saab enda terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel

ja teisalt väheneb töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht.

6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või

muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi

Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik

paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu.

6.3.1. Mõju majandusele

Mõju on positiivne. Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide

hangetes, ilma et neil oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või

lahingumoona käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine).

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku

suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes

tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga (eelkõige peetakse silmas PPA ning KAPO-

t).

6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona ühekordne tegevusloata vedu

Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud

loamenetluse ja taustakontrolliga.

6.4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning majandusele

Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. Relvaseaduse alusel

kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et

veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust

osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka

Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist

koostööd.

27

Vedu ei lähe kallimaks, vaid tuleb ostja jaoks sisuliselt sama hinnaga. Kui tegevusloaga

ettevõtja veab iseseisvalt relvi või moona, on tal kohustus samamoodi julgestada vedu

relvastatud eskordiga, milleks üldjuhul kasutatakse turvaettevõtja teenuseid. Ühekordse

veoteenuse puhul peab veose julgestamiseks kasutatav eskort (turvaettevõtja) koosnema täpselt

samasugusest isikkoosseisust koos vastava varustusega.

Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine

muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud

tarneid Eestisse.

6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue

Sihtrühm: sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlev ettevõtja, puudutatud isikud15 ehk

ettevõtja vastutavad isikud ning neile kehtestatud nõuded.

6.5.1. Majanduslik mõju

Olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete sätestamine

lõhkematerjaliseaduse asemel relvaseaduses ei avalda. Ettevõtjale ei teki lisakulu, kuna sarnane

kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohustus oli varem LMS-is. Kvalifikatsiooninõuetele

vastavuse menetluse ja sellele vastava pädevustunnistuse andmise kulu on sama, mis LMS-i

alusel läbiviidava menetluse ja tunnistuse korral. Kuna juba LMS-i alusel antud tunnistus kehtib

kuni selle kehtivusaja lõpuni ehk maksimaalselt viis aastat, on ettevõtjatel ja tunnistust vajavatel

isikutel piisav aeg arvestada nõudega, et kvalifikatsiooninõuetele vastavust hinnatakse edaspidi

relvaseaduse alusel.

Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda.

6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine

Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud.

6.6.1. Sotsiaalne, mõju inimeste õigustele

Sotsiaalne mõju on vähene, kuna eelduslikult on ebaseaduslikke sõjarelvi üksikisikute valduses

vähe. Sõjarelvade vabatahtliku loovutamise korral karistuste kaotamisel on positiivne mõju.

Võib loota, et käibes olevate ebaseaduslike relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib

hinnata positiivseks.

Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel

hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning

eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis

relvad loovutama.

6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade hulk

väheneb. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole, ja seetõttu võib

mõju hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub.

6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Uurimisasutuste (PPA, KAPO), prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele

15 RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud.

28

võib hinnata väikeseks, kuna eelduslikult on selliseid relvi eraisikute valduses vähe, mistõttu

on eelduslikult ka menetlusi vähe.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.

6.7. Dubleeritud loakohustuse kaotamine

Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna

ettevõtjatega.

6.7.1. Majanduslik mõju

Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub

vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. Luba väljastatakse üldjuhul kuni viieks

aastaks.

Kavandatava muudatuse kohaselt on eesmärk vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et

ettevõtjalt ei nõuta relvaseaduse ega lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba ega

käitlemiskoha käitamisluba.

6.7.2. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii

relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel

jääb keskkonnaloa vajadus alles.

6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste (eelkõige TTJA)

töökoormus, sest puudub vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda.

Töökoormus väheneb vaid vähesel määral, kuna eelduslikult menetletakse neid lube ka hetkel

pigem harva - kehtivad üldjuhul kuni 5 aastat ning loa taotlejaid on tegutsemisvaldkonnast

tulenevalt vähe.

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele mõju ei esine.

6.8. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks

Sihtrühmad: juriidilised isikud, kes tegelevad strateegilise kauba arendamise või tootmisega,

ning riigiasutusena Kaitseministeerium.

6.8.1. Mõju majandusele

Meetme mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele kaitsetööstuse valdkonnas on

positiivne. Uuenduslik, tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust.

Euroopa Kaitsefond on siiani olnud rahaliselt kõige suurema mõjuga meede, mis toetab Eesti

kaitsetööstuse uute tehnoloogiate ja toodete arendamist ning tootmist. Näiteks aastatel 2019–

2022 on Eestis asuvad ettevõtjad saanud nii Euroopa Kaitsefondi kui ka sellele eelnenud

Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmete abil toetusi ligikaudu

60 miljonit eurot. Investeeringute kaasamine kaitsetööstusesse on keeruline, kuna see

tegevusvaldkond on erainvestoritele suure riskiga ja pika tasuvusajaga. Riigi huvides on

soodustada ettevõtjate osalemist Euroopa Kaitsefondi meetmetes, takistamata neil samal ajal

kaasata investeeringuid EL-i-väliselt tingimusel, et see ei kahjusta julgeoleku- ja kaitsehuve nii

riiklikul kui EL-i tasandil. Muudatus võib mõjutada kõnealuses valdkonnas Eesti ettevõtjate

29

tegevust raha kaasamise võimaluste suurenemise kaudu. Strateegiliste kaupade osas teadus- ja

arendustegevuse ning tootmisega tegelevatele ettevõtjatele luuakse selge võimalus osaleda

liidusiseses koostöös ja saada kaitsefondist rahalist toetust ka juhul, kui vastav juriidiline isik

on EL-i-välise üksuse kontrolli all. See aitab parandada kohapealset arendustegevust ja

tootmisvõimekust ning suurendab koostöövõimalusi meie liitlas- ja partnerriikide

kaitsetööstusettevõtjatega.

Võttes arvesse nii Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvate liikmete kui ka eelnevate aastate

Euroopa Kaitsefondi meetmetes osaleda soovivate ettevõtjate arvu, võib kõnealune muudatus

potentsiaalselt mõjutada ligikaudu 20–30 ettevõtjat. Neist enamik ei ole praegusajal

mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all Euroopa Kaitsefondi määruse

mõttes, kuid rahastamisperioodil võivad toimuda muudatused Eestis asuvate ühingute

omandistruktuuris. Selliseid juhtumeid on ka praktikas ette tulnud. Samuti võib kolmanda riigi

üksus asutada Eestisse uue ühingu, mis alustab tegevust kõnealuses valdkonnas. Kuna Euroopa

Kaitsefondi üks eesmärke on toetada ja lihtsustada kaitsesektoris tegutsevate väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, et leida uuenduslikumaid

tehnoloogialahendusi, on ka sellega seotud riigisisesel regulatsioonil soodustav toime

alustavate või vähem kapitaliseeritud ettevõtjate tegevusele. Lähtudes Eestis 2023. a andmetel

registreeritud juriidiliste isikute arvust (allikas:

https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023), on mõju

ettevõtluskeskkonnale tervikuna siiski väike.

Eelnõu kohaselt peab Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks vajaliku tagatise saamiseks

esitama taotluse Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all

olev juriidiline isik, kes tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega. Peamine mõju

eelnimetatud isikule seisneb ressursikulus taotluse ja sellele lisatavate dokumentide esitamiseks

ning ajakulus taotluse menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja infokohustuse

täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on isikul olemas või on see kergelt

kättesaadav. Rahataotluse esitamine on ettevõtja vabatahtlik otsus, mistõttu saab ta ise määrata,

kas taotlusega kaasnev koormus on talle vastuvõetav ja tasuv, mistõttu ei saa muudatusega

kaasneda ka kohanemisraskusi. Kaitseministeeriumile esitatavad andmed ja dokumendid

kattuvad suuresti nendega, mida nõuab ka Euroopa Komisjon selleks, et hinnata selle isiku

rahastamiskõlblikkust Euroopa Kaitsefondist. Seega ei põhjusta kokkuvõttes kavandatav

muudatus tagatise taotlejale ebamõistlikke kohustusi ja mõju halduskoormusele on väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, arvestades reaalset võimalikku lisanduvat

halduskoormust ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni toimet.

6.8.3. Mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatus puudutab Kaitseministeeriumi, kes riigi pädeva asutusena annab hinnangu ja

kinnituse, et tagatise taotleja osalemine Euroopa Kaitsefondi meetmes ei ole vastuolus

kaitsefondi eesmärkide, julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning on täidetud intellektuaalomandi

õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Seega on mõjutatud valitsusasutuste sihtrühm väike. Mõju

ulatus on vähene, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole tähelepanuväärseid muutusi ette näha,

sest kaitsetööstuse arendamine on läbivalt olnud ministeeriumi ülesanne. Euroopa Kaitsefondi

määrusekohase tagatise andmine on üks osa vastavate meetmete rakendamisega seotud

riigisisestest tegevustest. Mõju sagedus on väike, sest prognoositavate taotluste arv aastas on

kuni viis. Mõju ulatus on väike, sest ministeerium ei pea tegema märkimisväärseid muudatusi

töökorralduses. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi eeldatavaid kulusid ega tulusid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk, arvestades võimalikku töökoormuse lisandumist ja

praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on pigem väike.

30

6.8.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeoleku tagamisele on positiivne, sest suureneb nende ettevõtjate arv, kes oma

tegevusega saavad aidata tugevdada riigikaitsetööstuse sektorit. Samas on oluline, et Eestis

asutavad ettevõtjad, kelle üle omavad kontrolli Euroopa Liidu väliste riikide üksused, saaksid

võimaluse kasutada Euroopa Kaitsefondi rahalisi ressursse ja tihendada vastavate programmide

abil koostööd üksnes juhul, kui nende osalemine meetmes ei lähe vastuollu kaitsefondi

eesmärkidaga ning on muu hulgas kooskõlas Eesti julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega aitab

meede eelneva hindamise kaudu paremini kindlustada, et rahalisi toetusi kasutatakse ja

lisandväärtust luuakse just nendes kaitsetööstuse tegevusvaldkondades, kus riigi tugi ja soosing

on eri julgeolekuaspekte silmas pidades kõige asjakohasem. Kuna kaitsefond moodustab osa

EL-i tegevuskavast julgeolekuprobleemide lahendamisel, aitab sellega seotud riigisisene meede

kaudselt kaasa ka rahvusvahelisele julgeoleku tagamisele. Samuti aitab meede ellu viia Eesti

julgeolekupoliitikat, edendades nii majandusjulgeoleku (autoritaarsete riikidega seotud mõju ja

sõltuvuse vähendamine, uudsete tehnoloogialahenduste arendamine) kui ka riigikaitse

eesmärkidega seotud tegevusi.

Muudatus ei avalda otsest mõju suhetele välisriikidega, kuid abistab Eesti ettevõtjate osalemist

liidusiseses koostöös. Samuti mõjutab muudatus kolmandatest riikidest pärit üksuste

investeeringuid kaitsetööstusesse, kus sõbralike ning samu väärtusi hindavate riikide

investoritele on loodud selgem regulatiivraamistik, mida investeerimisotsuseid tehes arvestada.

Mõjutatud valitsusasutuste sihtrühm on väike (Kaitseministeerium) ning mõju ulatus on samuti

väike, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Ebasoovitavat

mõju julgeoleku vaates ei ole.

6.8.4. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud õigusliku meetmega parandatakse Eestis

asutavate juriidiliste isikute (sh ettevõtjate) võimalusi saada Euroopa Kaitsefondist rahalist

toetust strateegilise kauba arendamiseks ja tootmiseks. Sellega aidatakse kaasa kaitsetööstuse

valdkonnas teadustegevuse ja tootmisprotsesside arengule, samuti soodustatakse rahvusvahelist

koostööd selles valdkonnas, mille mõjul saab tegevuse laiendamiseks luua juurde töökohti ning

suureneb huvi kaitsesektori vastu. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku

koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab

asjakohase koolituse korraldamist (s.t nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud

nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.9. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Sihtrühmad: riigiasutused ja sõjalise otstarbega asju tootvad ettevõtjad.

6.9.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Hetkel kehtiv regulatsiooni kohaselt puudub sõjalise otstarbega asja kohta käiva teabe

salastamise võimalus.

Sõjalise otstarbega asja kohta käiv teave võib olla selline, et selle avalikuks tulek kahjustab

Eesti Vabariigi julgeolekut. Relvade ja relvasüsteemide omadused võivad oluliselt mõjutada

31

nende kasutusvõimalusi. Teabe avalikuks tuleku tagajärjel võib seetõttu väheneda

relvasüsteemide või relvade efektiivsus, mis kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut.

Mõju tugevus on keskmine. Salastatud teabe töötlemiseks vajalike tingimuste loomine ja

säilitamine nõuab ressursse. Näiteks on sõltuvalt teabe salastatuse tasemest vaja luua

administratiiv- või turvaala. Juhul kui salastatud teavet on vaja töödelda elektrooniliselt, tuleb

taotleda töötlussüsteemile vastavussertifikaati. Koostada tuleb salastatud teabe kaitse juhend

ning määrata riigisaladuse kaitse korraldamise eest vastutav isik. Teiselt poolt annab teabe

salastamine ettevõtetele kindluse, et nende loodud tundlik teave on riigi poolt kaitstud.

Alternatiivne lahendus oleks sätestada ettevõtjatega sõlmitavates lepingutes

konfidentsiaalsuskohustus ja näha ette leppetrahv selle rikkumise puhuks. See ei taga aga

karistusõiguslikku vastutust juhuks, kui sõjalise otstarbega asja kohta käiv teave avalikuks saab.

Juhtudel, kus teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut, ei ole lepinguline vastutus

seetõttu piisav.

6.9.2. Sotsiaalne, mõju inimeste õigustele

Mõjutatud isikute arv on väike. Sõjalise otstarbega asju toodavad vähesed ettevõtted. Riigi

teenistujaid, kes sellise teabega kokku puutuvad, on samuti vähe. Lisaks salastatakse sõjalise

otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave pigem

harvadel juhtudel. Üldjuhul ei kahjusta sellise teabe avalikuks tulek Eesti Vabariigi julgeolekut.

Teave, mis tuleb salastada, määratakse igakordselt kindlaks projektipõhiselt.

6.10. Mõjude kokkuvõte

Kavandav seadusemuudatus avaldab positiivset mõju mitmele valdkonnale. Sotsiaalsest

aspektist on mõju soodne, kuna eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, näiteks

tegevusloa taotlemisel ning sellega seonduvalt menetlusel, tervisekontrolli nõude lihtsustamisel

ja taustakontrolli tegemisel.

Ka majandusele avalduv mõju on positiivne, kuna eesmärk on elavdada Eesti

kaitsetööstussektorit, kaasates uusi ettevõtjaid ja luues vastava kaitsetööstuspargi.

Riigisektorile kavandatav seadusemuudatus eelduslikult töökoormuse märkimisväärset

muutust kaasa ei too, kuna eesmärk on teha ühest küljest senisest vähemale arvule ettevõtja

töötajatele taustakontrolli, kuid teisalt võib suureneda loamenetlusega seotud töökoormus, kuna

tegevusluba vajavate ettevõtjate hulk kasvab.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes

taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on

marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate

töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste

töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut

tegevusluba.

Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad

eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus

omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla.

32

Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused:

1. „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“.

RelvS-i § 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse.16

Volitusnorm muudetakse imperatiivseks. Tänu sellele on võimalik tagada õigusselgus RelvS-i

§-s 8336 nimetatud komisjoni töös ning ettevõtjatel tekib selge arusaam, mis on sõjarelv ja

millised on selle olulised osad. Volitusnormi sõnastuse muudatus on eelkõige oluline seetõttu,

et relvaseadus nõuab ettevõtjalt tegevusluba, kui ta soovib ka sõjarelva olulisi osasid toota,17

ent puudub rakendusakt, mis neid nimetaks. Selleks on vajalik, et rakendusakt ning volitusnorm

hõlmaksid muu hulgas osasid ja olulisi osasid.

2. „Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“.

Praegu kehtiv volitusnorm18 on kaalutlusega, et minister võib kehtestada määruse, ning ei

hõlma vastutava isiku kvalifikatsiooninõudeid, nende hindamist, pädevustunnistuse andjat ega

seda, kuidas pädevustunnistus antakse ja mis tingimustel seda tehakse.

Muutmisvajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise

korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nendel eksamitel

keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektorile omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid

teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

3. „Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja

taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu“. Selleks et tagatise

andmisega seotud toiminguid ning hindamiseks vajalikke andmeid täpsustada, on StratKS-i

§ 837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse

saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.

Lisaks on vaja muuta järgmiseid määruseid:

16 Praegu kehtiva sätte sõnastus: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka võib riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava

loetelu.“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 17 RelvS-i § 8349 lg 1 kohaselt valmistatakse sõjarelv ja selle oluline osa käesolevas seaduses sätestatud tingimustel

ning RelvS-i § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa või § 8341 lõikes 1 ja §-s 8343 sätestatud käitamisloa

kõrvaltingimuste kohaselt. – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 18 RelvS-i § 8325 lg 4 kohaselt võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. – Nõuded vastutavale isikule.

33

1. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“;

2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Üldisest jõustumisajast pikem

jõustumisaeg on vajalik selleks, et valmistada ette rakendusaktid ning need õigel ajal vastu võtta

või kehtestada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude

infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile,

Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule. Esitatud märkustega arvestamine või mittearvestamine on esitatud

seletuskirja lisas 1.

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

19.06.2024

EELNÕU

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ 41) sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

Eestisse sisseveole ja Eestist väljaveole strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa

alusel;“;