Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-1/1721-1 |
Registreeritud | 21.06.2024 |
Sünkroonitud | 24.06.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
Toimik | 2-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Vastutaja | Elena Reilent (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Meie 21.06.2024 nr 2-1/1721-1
Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsus
Saadame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks elektroonilise side seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Elena Reilent
639 7666 [email protected]
1
Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
20.06.2024
1. Lahendatav probleem
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis
ülesannete täitmisel esindab riiki. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS1) § 39 lg 1
kohaselt finantseeritakse TTJA kulusid riigieelarvest. TTJA täidab infoühiskonna valdkonnas
tema pädevuses olevaid ülesandeid, kui riiklik sideregulaator ehk sidevaldkonna järelevalve ja
korraldusasutus.
Sideregulaatori vastutusalad on raadiosageduste ja telefoninumeratsiooni haldus, elektroonilise
side toimepidevus ja meediateenuste toimimine ning sideturu reguleerimine ja küberturvalisuse
tagamine. Sideregulaator viib läbi sidevaldkonna analüüse, strateegilist planeerimist ja
järelevalvet ning väljastab lube, et kaitsta sideettevõtjate ja teenuse tarbijate huve, tagades
seeläbi valdkonna ohutuse ja vaba konkurentsi toimimise.
Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidest,
nt Euroopa elektroonilise side seadustikust (kehtestatud direktiiviga (EL) 2018/1972 (edaspidi
Direktiiv2). Tegemist on spetsiifiliste ülesannetega, mis on detailselt reguleeritud EL ja
rahvusvaheliste õigusaktidega ning mille rakendamine ja täitmine ei ole regulaatorita võimalik.
Näiteks TTJA korraldab sideturgude valdkonnaspetsiifilist reguleerimist, et tagada konkurentsi
soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine
ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele. Samuti planeerib,
koordineerib ja korraldab raadiosageduste (mereside, lennuside, kosmoseside, ringhäälingu,
kaitseväe side, mobiilside jne) kasutamist ning töötab välja raadiosageduste kasutamisega
seotud õigusi ja kohustusi nii riigisiseselt, kui rahvusvaheliselt. Teostab järelevalvet
elektroonilise side sektori üle ning reguleerib sidevõrkude ja -teenuste küberturvalisust. Lisaks
koordineerib TTJA koostöös naaberriikide sideregulaatoritega Balti riikide ja EL-i üleseid
projekte ning esindab riiki Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU). Ülesannetega
kaasneb TTJA-le suur administratiivne koormus ning kulud.
Viimase 20 aasta jooksul on sideregulaatori tegevust muudetud kordades efektiivsemaks,
eelkõige ametikohtade olulise vähendamisega, tööprotsesside tõhustamise, e-teenuste
pakkumise ja töödele prioriteetide seadmisega. Sideametis töötas 20 aastat tagasi 137
ametnikku, TTJA sideosakonnas on täna 27 ametikohta ehk teenistujate arv on vähenenud 5
korda. Töötamine viimased aastad oluliselt vähendatud koosseisuga on näidanud, et ka tänastest
seadustest tulenevate kriitiliste kohustuste täitmine on muutumas üle jõu käivaks. Arvestades
samas side olulisust elutähtsa teenusena on riigi julgeoleku vaatest olukord jätkusuutmatu.
Võrreldes naaberriikidega on TTJA-s sidevaldkonna töötajate arv umbes 2–4 korda väiksem
samade ülesannete täitmisel. Allpool joonisel on toodud graafik, mis näitab sideregulaatori
ametnike arvu muutuseid viimase 20 aasta jooksul ja sideametnike arvu, mis on kriitiliselt
1 RT I, 30.06.2023, 11 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018L1972&qid=1709823140084
2
vajalik hiljemalt 2028. aastaks olemasolevate võimelünkade parandamiseks ja uute ülesannete
täitmiseks.
Joonis. Sideregulaatori teenistuskohtade arvu muutus aastate lõikes ja võimestamiseks vajalike
teenistuskohtade prognoos
Sideregulaator vajab ka stabiilseid investeeringuid tööks vajaliku riist- ja tarkvara kaasaegsena
hoidmiseks. Tarkvara on vajalik sidevõrkude planeerimiseks ja mudeldamiseks ning nende
rahvusvaheliseks koordineerimiseks. Raadioeetri järelevalveks on vajalikud mõõteseadmed ja
monitooringuvõrk koos juhttarkvaraga ning liikuvad monitooringujaamad ja droonid. Side
planeerimise ja järelevalve tehnoloogia kasutamine nõuab ka vastava oskusteabega inimesi.
Aastal 2022 moodustasid sidevaldkonna investeeringud, seadmed ja tarvikud 467 000 eurot ja
2023. aastal 979 000 eurot. Neil aastatel toimus tehnilise baasi ja tarkvara oluline uuendamine,
mida polnud toimunud pea 10 aastat. Investeeringute fookus oli raadioeetri olukorrapildi
saamise parandamine ja raadioeetri erinevate kübermõjutuste tuvastamise tõhustamine (näiteks
GPS või mobiilside häired). Nominaalne investeeringute baasvajadus on edaspidi ca 200 000
eurot aastas.
Kitsaskohtadena saab välja tuua TTJA sidevaldkonna ennetava järelevalve võimekuse
puudumise – konkurentsi, tarbijakaitse, teenuse kvaliteedi ning toimepidevuse ennetav
järelevalve ja reageerimine on vaid intsidendipõhine. Raadiohäirete lahendamisega tegeleb
hetkel 5 inimest, kes katavad Tallinnast kogu Eesti (maakondlikud esindused puuduvad).
Tänased GPS häirete intsidendid on hõivanud kogu kompetentse järelevalveressursi,
3
olemasolevast ressursist jääb isegi puudu. See tähendab, et kui tekib vajadus samaaegselt
lahendada mitu intsidenti, ei ole võimekust piisavalt. Sidevaldkond on reguleeritud nõuetega
üleeuroopaliselt, sealhulgas teatud valdkondades (nt sagedushaldus) isegi Euroopast laiemalt.
Hetkel ei ole regulaatori poolt võimalik panustada nõuete ja sagedushalduse Eesti seisukohtade
ja ettepanekute kaitsmiseks ning läbi töörühmade praktiliste sidevaldkonna juhiste
väljatöötamisse vajalikul määral, mis omakorda suurendab riski, et tulevikuotsused ei pruugi
olla Eesti turule parimad. Lisaks puuduvad inimesed, kes oleksid äripoolelt tellijad e-teenuste
arendustele ja klienditeenindusprotsesside automatiseerimiseks, et sideettevõtjatele kiiremaid
ja kliendisõbralikumaid loamenetluse teenuseid osutada.
Eelpool mainitud ülesannete ja kohustuste juures on ametile lisandunud ja lisandumas uusi
tööülesandeid, mille täitmiseks ameti eelarves raha puudub. Peamiselt tulenevad need
sideturgude, tehnoloogiate ja teenuste arengutest, riigi julgeoleku ja küberturvalisuse tõstmise
vajadustest, osalemisest sidevaldkonda reguleeritavate rahvusvaheliste organisatsioonide töös
ning samuti lähiajal jõustuvast EL õigusest, näiteks täiesti uue valdkonnana riiklik
küberturvalisuse sertifitseerimine.
TTJA, kui sideregulaator on määruse (EL) 2019/881 (nn EL küberturvalisuse määrus, CSA)3
tähenduses riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus ja Eesti esindaja Euroopa
Küberturbe Sertifitseerimise töörühmas (ingl The European Cybersecurity Certification Group,
ECCG), mis on Euroopa Komisjonile nõuandev töögrupp. Sellest tulenevalt on ametil kohustus
kaitsta Eesti seisukohti töörühmas ning osaleda Euroopa küberturvalisuse skeemide
rakendamisel Eestis. Küberturvalisuse määrusega kaetakse tulevikus eriti oluliseks peetavad
sidevaldkonna tooted, teenused ja süsteemid. Kui turule lastav toode või teenus vastab
sertifitseerimisskeemi nõuetele, võib seda pidada teatud tasemel küberturvaliseks. Aasta 2023
lõpus sai valmis esimene Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimisskeem, millega kehtestatakse
küberturvalisuse määruse rakenduseeskirjad ja esimesed ameti tegevust reguleerivad sätted on
juba rakendunud. Regulaatori kohustus on osaleda Euroopa Komisjoni poolt väljatöötavate
sertifitseerimisskeemide protsessis, töötada välja ja kaitsta Eestis seisukohti ECCG-s.
Lähiajal on oodata küberkerksuse õigusakti (inglise keeles Cybersecurity Act, CRA)4
jõustumist. Uus EL õigusakt kehtestab tulevikus uue lähenemisviisi põhimõtted
küberturvalisuses ja sellega sätestatakse baasnõuded turule paigutatud toodete turvalisuse
tagamiseks. Tegu on väga laiapõhjalise õigusaktiga – kehtestatud turvanõudeid tuleb järgida
kogu toote kasutusea jooksul, nõuded ja vastavushindamine peavad põhinema harmoneeritud
standarditel ja nõuete järgimist peab kontrollima turujärelevalveasutus. Seega lisandub ametile
palju uusi ülesandeid.
Kõige selle juures ei ole sideregulaatori ressursid kasvanud. See raskendab ameti võimekust
ülesandeid tõhusalt täita – lõpptulemusena kannatavad sideettevõtjate ja tarbijate huvid ning
kriisivalmisolek ja sidevõrkude küberturvalisus. Tööprotsesside jätkuv tõhustamine ning
olemasolevate ametnike töökoormuse suurendamine ei kata ressursivajakut. Arvestades
olemasolevaid ülesandeid ja ametnike arvu, on sideregulaatori koosseis ebapiisav ning
puuduvad rahalised vahendid, et parandada olemasolevate ülesannete täitmise võimekust kui
ka lähiaastatel hakata täitma uutest EL-i regulatsioonidest tulenevaid nõudeid ja kohustusi.
3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) EUR-Lex - 32019R0881 - EN -
EUR-Lex (europa.eu) 4 The EU Cybersecurity Act | Shaping Europe’s digital future (europa.eu)
4
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023–2027 kokkulepitule tuleb majandus- ja
infotehnoloogiaministril läbi viia analüüs ja teha ettepanekud TTJA rahastamismudeli
muutmiseks sidevaldkonnas.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi 2023. aastal koostöös CIVITTA Eesti AS-
iga (edaspidi CIVITTA) analüüsi olukorra kaardistamiseks ja parandamiseks eesmärgiga
saavutada Euroopa Liidu ja Eesti õigusega kooskõlas olev läbipaistev, õiglane regulatsioon
sageduslubadega seotud tasu arvestamise metoodika korrastamiseks ja rahastusmudeli
regulaatori poolt pakutavate teenustega seotud tegevuskulude katmiseks. Samuti teostati Eesti
ja naaberriikide sideregulaatorite võrdlusanalüüs (vaata VTK punkt 4.2). Analüüsi tulemusena
pakkus CIVITTA välja tasu arvestamise metoodika koos sideregulaatori pikaajalise
rahastusmudeliga. Uus sageduslubade tasu arvestamise metoodika põhineb menetlustasul ja
universaalvalemil järelevalvetasu arvestamiseks erinevate sageduslubade liikide jaoks.
Regulatsiooni teenuste võimelünkade parandamiseks pakkus CIVITTA välja käibel põhineva
tasu kehtestamist suurematele sideettevõtjatele.
Võimelüngad, mis vajavad parandamist ja lisanduvad ülesanded ja kohustused:
• investeeringute baasrahastuse jätkusuutlikkuse tagamine (side planeerimistarkvarad,
raadiohäirete tuvastamine jmt)
• mobiilsidevõrkude arenguga ja uute tehnoloogiate reguleerimisega seotud ülesanded
ja kohustused mobiilside pikaajalise planeerimise osas (6G ja muude
majandussektorite, nagu lennundus, merendus, ringhääling ja meedia, kosmos jne
ühenduvus), uute sideteenuste järelevalve ja tururegulatsioon;
• ülesanded, mis on seotud kohustustega esindada Eestit rahvusvahelistes
elektroonilise side regulatsiooni eest vastutavates töögruppides ja
organisatsioonides;
• rahvusvaheline suhtlus naaberriikidega sageduste koordineerimisel piirialadega
seotud kohustustega;
• raadiosageduste kasutamise järelevalve võimestamine, eriti uute kasutusele võetud
sagedusalade ja rakenduste osas;
• sidevõrkude küberturvalisus ja sertifitseerimine ning kõrge riskiga tootjate
tehnoloogiate kasutuse vähendamine;
• kohustus side toimepidevuse ja elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks, tsiviil- ja
militaarkasutajate kaitsmine kriisiolukorras;
• kriisivalmiduse tõstmine, reaalajas raadiomonitooringu häirete olukorrapildi loomine
ja hoidmine;
• vajadus suurendada sideturgude analüüsivõimekust ja turuolukorra muutuste
tajumise võimekust EL Gigabiti eesmärkide täitmiseks.
Praegu puudub Eestis regulatsioon, mille kohaselt peaksid TTJA poolt reguleeritavates
sektorites tegutsevad sideettevõtjad maksma regulaatortasu. Samas aga sideregulaator osutab
neile oluliselt rohkem teenuseid, millele kulub suurem osa sideregulaatori planeerimise ja
järelevalve ressursist. Nimetatud regulatsiooni puudumise tõttu nende teenuste eest tasu ei
küsita, riigi kulud ei ole kaetud ehk riik pakub teenust kas tasuta või alla reaalset maksumust
omavahendite arvelt.
Kuna eelpool nimetatud ameti poolt täidetavaid ülesandeid kohaldatakse vaid sideettevõtjate
äritegevuse valdkonnale, peaks regulaatori rahastus olema otseselt seotud reguleeritavate
ettevõtjatega, see tähendab rahastus peaks olema tagatud reguleeritavate ettevõtjate poolt.
5
Selline ettevõtjate poolt regulaatori rahastamise mudel on kasutusel paljudes Euroopa riikides
ja on kooskõlas EL õigusega (vt VTK punkt 4.5). Elektroonilise side Euroopa reguleerivate
asutuste amet (ingl Body of European Regulators of Electronic Communications, BEREC) on
läbi viinud 22 riigi5 uuringu6 sideregulaatori sõltumatuse kohta, mille lõpparuandes on
sideregulaatori finantseerimise sõltumatus välja toodud, kui väga oluline sõltumatuse taseme
kriteerium. Uuringu järgi on oht, kui regulaatori eelarve koostamist ja ressursside kasutamist
mõjutavad üksnes riigieelarvest eraldatavad vahendid, et mõju saab kasutada teatud tegevuste
piiramiseks ning see viitab madalale sõltumatuse tasemele. Seejuures, kui sideregulaator
suudab genereerida lisaks riigieelarvelisele rahastamisele, või selle asemel, omavahendeid, siis
on tal tunduvalt suurem sõltumatus kui asutustel, mis sõltuvad tugevalt ning ainult
riigieelarvelistest rahastamisallikatest. Lõpparuandest selgub, et tänapäeval on Euroopas lisaks
Eestile vaid mõni üksik riik, kus puudub turuosalistele kehtestatud regulaatortasu7. Enamus
Euroopa riikidest on kehtestanud tasusid nii sideturgude reguleerimisel kui ka sageduste ja
numeratsiooni haldamisel. Sideregulaatoreid rahastatakse kas ainult turuosalistele kehtestatud
tasudega või osaliselt regulaatortasudest ja riigieelarvest. Tasud laekuvad kas otse
sideregulaatori eelarvesse või riigieelarvesse, kuid viimasel juhul saab riik neid vahendeid
kasutada ainult eesmärgipäraselt üksnes sideregulaatori teenuste finantseerimiseks.
Võrreldes teiste EL liikmesriikidega, on Eesti kulud regulatiivsete ülesannete täitmiseks
suhteliselt tagasihoidlikud ning Eesti erineb valdava enamuse Euroopa sideregulaatorite
rahastamise mudelitest, mis toob kaasa ameti mahajäämust teistest riikidest nii tehnilise ja
tehnoloogiliste võimaluste, kui kompetentside osas. TTJA on täna per capita kõige väiksemate
kuludega ja personaliga sideregulaator meie regioonis, kelle eelarve ja teenistujate arv võrreldes
Soome, Läti ja Leedu regulaatoritega on kordades väiksem (vt VTK punkt 4.2).
Kehtiv õigusruum näeb erasektorile ette tasusid ainult raadiosageduslubade ja numbrilubadega
seotud toimingute ja piiratud ressursi kasutamise eest. Riigilõivuseaduse8 (edaspidi RLS) §-des
206 ja 207 ning lisas 3 on sätestatud riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning
kehtivusaja pikendamise eest ning tasude arvestamise metoodika.
Tuleb mainida, et kehtiv raadiosageduslubadega seotud riigilõivude arvestusmetoodika on 20
aastat vana, ei ole täna enam piisavalt läbipaistev ja vajab ajakohastamist. Hiljuti vaadati küll
ümber ka sageduslubadega seotud riigilõivumäärad, mis võrdsustasid hetkeks sageduslubade
väljastamisega seotud kulud nende eest võetavate tasudega, kuid riigilõivude metoodika ei
arvesta raadiosagedusi piiratud riiklikku ressursina ega oma ka mehhanismi, mis hoiaks iga-
aastaselt lõivude tasusid ajakohasena lõivude väljastamiseks kulunud ressursiga. Viimastel
aastatel väljastati sagedusload mitmele uuele mobiilsidevõrgule, kuid üldiselt on
sageduslubadega seotud laekumised langustrendis. Mitmes sageduslubade valdkonnas
loobutakse raadiosageduste kasutamisest minnes üle uuematele fiiberoptiliste tehnoloogiatele
ja mobiilvõrgu rakendustele. Vaatamata sellele, et teatud tüüpi sageduslubadega seotud
toimingud on langustrendis, regulaatori koormus valdkonna reguleerimisel ei vähene, vaid
pigem suureneb seoses uute 5G mobiilvõrkude ning uute turgude ja teenuste reguleerimise
5 Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Ungari, Luksemburg,
Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Türgi ning Ühendkuningriik 6 BEREC Study on the NRA independence Final Report. https://www.berec.europa.eu/system/files/2023-
02/BoR%20%2822%29%20189%20_Report%20on%20NRAs%20Independence.pdf 7 Eelpooltoodud riikidest ainult Tšehhi vastas, et sideregulaatorit rahastatakse üksnes riigieelarvest ning Poola
vastas, et ei kuigi sideteenuste käibel põhinevad telekommunikatsiooni tasud on riigi poolt kehtestatud nende
laekumised, et mõjuta sideregulaatori eelarvet. 8 RT I, 30.12.2023, 7
6
vajadusega. Kuigi kehtiv metoodika riigilõivude arvestamiseks tagab planeeritavate
riigilõivude laekumise riigieelarvesse, ei taga see täiendavat rahastamist sideregulaatori
jätkusuutlikuks toimimiseks, eriti arvestades riigilõivude laekumiste langustrendi. Seejuures
suurenevad ameti tegevuskulud iga-aastaselt tulenevalt sidesektori palgasurvest,
investeeringute vajadusest ja uutest lisanduvatest kohustustest.
Regulaatorasutuse põhist rahastusmudelit, kus lisaks riigieelarvelisele rahastamisele
kasutatakse ka regulaatorasutuse genereeritud omavahendeid, kasutatakse Eestis
Konkurentsiameti ja Finantsinspektsiooni rahastamisel (vt VTK punktid 4.3 ja 4.4).
Täiendav rahastamine on võimalik kas riigieelarvest või rakendades sideteenuste käibel
põhineva tasu ehk regulaatortasu sideettevõtjatele. Käibel põhineva tasu rakendamiseks
pakutakse käesoleva väljatöötamiskavatsuse tulemusena seaduseelnõu koostamist, mis
muudaks sideregulaatori ülesanded sideturgude, küberturvalisuse ning sageduste strateegilise
haldamise valdkonnas osaliselt rahastatavaks ettevõtjate sideteenusute käibel põhinevast tasust.
Sideregulaatori muud tegevussuunad jääks jätkuvalt rahastatavaks ainult riigieelarvest.
Tasumäärad sätestataks elektroonilise side seaduses (ESS9).
Sihtrühmaks on TTJA poolt reguleeritavates sektorites tegutsevad sideettevõtjad, kellele
sideregulaator osutab valdavas osas teenuseid, millele kulub suurem osa sideregulaatori
planeerimise ja järelevalve ressursist ning kellele regulaatori võimekuse tõstmine pakub
suuremat hüve. Sihtrühmaks oleks märkimisväärse sideteenuste käibega ettevõtjad, kelle
äritegevus on otseselt seotud sidevaldkonna regulatsiooniga. Sellise finantseerimise mudeli
korral rakenduks sideettevõtjatele, kelle sideteenuste aastakäive on vähemalt 500 000 eurot (st
Eestis ca 20 sideettevõtjat), käibel põhinev tasu määras 0,2% sideteenuste eelmise
majandusaasta käibest.
Sideettevõtete käibel põhineva tasu rakendamisel eristatakse tasude kogumise osas otseseid
sageduslubadega ja numbrilubadega seotud tegevusi ning täiendavaid regulaatori poolt
pakutavaid teenuseid. Seejuures lubadega ja igapäevase järelevalvega seotud tegevused ning
osa regulaatorteenustest jääks rahastatavaks riigieelarvest ning sideturgude ja teenuste
reguleerimisega ja järelevalvega seotud teenused oleksid osaliselt rahastatud
regulaatortasudest.
Käibel põhineva tasu rakendamisel kujuneks täiendavaks riigieelarveliseks tuluks ca 900 000
eurot aastas, mille arvelt rahastatakse järk-järgult nii uusi regulaatorile lisanduvaid kohustusi
kui ka osaliselt tänaseid sideregulaatori ülesandeid ja investeeringuid. Valdavas ulatuses jääb
sideregulaatori tegevus endiselt rahastatuks läbi riigieelarveliste vahendite.
2. Eesmärgid
Ameti võimelünkade parandamiseks vajaliku lisarahastusega kaetakse järk-järgult regulaatori
senised võimelüngad, investeerimisvajakud ja puudujäägid lisanduvate uute EL kohustuste
täitmiseks. Sideettevõtete käibel põhineva tasu rakendamisel tekiks sideregulaatoril võimalus:
1. parandada raadiosageduste pikaajalist planeerimist nii Eestis kui rahvusvahelisel
tasemel muuhulgas piirialades ning tõhustada koostööd naaberriikidega
koordinatsioonilepingute väljatöötamise ja sõlmimise valdkonnas;
9 RT I, 17.04.2024, 3
7
2. tõsta võimekust side toimepidevuse kriisijuhtimisel ja kriisideks ettevalmistamisel;
3. suurendada regulaatori osalemist rahvusvahelistes sideorganisatsioonide töös ja
rahvusvahelise regulatsiooni väljatöötamises, sealhulgas suurendada sideettevõtjate
ettepanekute esitamise võimalust ja kaitsmist rahvusvahelistes sidesektorit
reguleeritavates töögruppides;
4. suurendada analüütilist võimekust sideturgude reguleerimise valdkonnas, tekitada
juurdepääs tasuliseks ressurssideks (EL-ülesed siseturgude analüüsiks ja
regulatsiooni väljatöötamiseks vajalike andmete ost, konsultatsiooniteenused) ning
suurendada võimekust turuolukorra tulevikuvaate kujundamisel. Samuti tõhustada
EL Gigabiti eesmärkide täitmist;
5. suurendada raadiosageduste järelevalve tõhusust ja raadiohäirete lahendamise
võimekust nii tehnilise kui ka tehnoloogiliste võimaluste, kui kompetentse personali
osas;
6. luua võimekust uues EL regulatsioonidest tulenevas küberturvalisuse valdkonnas ja
tõhustada küberturvalisuse järelevalvet ning hakata täies mahus täitma riikliku
küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesandeid;
7. tagada investeeringute baasrahastus (side planeerimistarkvarad, raadiohäirete
tuvastamine jne).
Eelmainitud valdkondade võimestamisel saaks käibel põhineva tasu kohuslastele pakkuda ka
rohkem hüvesid järgnevalt:
1. sideettevõtjad on rohkem kaasatud regulatsiooni väljatöötamise ja konsulteerimise
protsessi. Nende ettepanekud on paremini esitatud rahvusvahelise regulatsiooni
väljatöötamise käigus;
2. kiirelt väljatöötatud ajakohane regulatsioon ja naaberriikidega koordineeritud sageduste
kasutamine võimaldab sideettevõtjal kiiremini alustada uute tehnoloogiate ja sagedusalade
kasutamisega, sagedusalade ümber planeerimisega ja arendamisega. Tekib hea ülevaade
naaberriikide sideoperaatorite sageduskasutusest. Suureneb tagasiside ja regulaatori
nõustav roll, mis võimaldab ettevõtjatel aegsasti planeerida vajalike ümberkorraldusi ja
investeeringuid;
3. suureneb sideettevõtjate kaasamine sideturgude regulatsiooni väljatöötamise protsessi,
paraneb regulatsiooni turuanalüüside väljatöötamise kiirus, täpsus ja tagasiside. Samuti
paraneb vaidluste (ka juurdepääsuga seotud) lahendamise kiirus ja kvaliteet. Paraneb
turudünaamika andmete kättesaadavuse kiirus ja turudünaamikaga seotud andmete täpsus.
Tekib võimalus esitada turuosalistele andmed interaktiivselt (nt andmebaas veebilehel). Suurenevad sideettevõtjate võimalused aegsasti planeerida tegevusi ja investeeringuid;
4. raadiohäirete lahendamise kiirus ja kvaliteet suureneb nii sisemaal kui piirialades, teenused
on kvaliteetsed ja toimivad tõrgeteta, tarbijate rahulolu suureneb. Tõhus sageduste
järelevalve tagab võrkude ja teenuste toimimise ka kriisajal;
5. sideregulaator toetab ja nõustub sideettevõtjaid kriisist tingitud tegevuste
ümberkorraldamisel. Sidevõrgud ja sideturud toimivad, eelkõige elutähtsad, kuid ka muud
teenused on tarbijatele kättesaadavad. Riigisisese rändluse tingimused on selged ja rändlus
toimib. Ettevõtjatel on olukorrapilt selge, kommunikatsioon toimib, kõrge riskiga tootja
tehnoloogia kasutus sidevõrkudes väheneb. Sidevõrgud ja teenused on turvalised ja rohkem
kaitstud. Eestis saab küberturvalisuse sertifikaadi, mis kehtib üle ELi, st et teenuste
laiendamisel ELis ei pea uut küberturvalisuse sertifikaati taotlema.
Kokkuvõtvalt, käibel põhineva tasu rakendamisel oleks tagatud regulaatori funktsioonide
täiemahuline ja jätkusuutlik täitmine, seeläbi paraneks sideettevõtete ning sideteenuste tarbijate
8
rahulolu. Ametil tekiks võimalus lisaks olemasolevale riigieelarvelisele rahastamisele rahastada
sidevaldkonna teenuseid reguleeritavate sideettevõtjate käibel põhineva tasuga, arvestada
nimetatud tasuga sideregulaatori eelarve koostamisel ja kasutamisel, suurendades sõltumatust.
Sidesektori reguleerimise jätkusuutlikkus oleks tagatud läbi ajakohaste investeeringute,
rahvusvaheliste andmete kasutuse, personali arendamise ja valdkondlike oskustega töötajate
turult värbamise näol. Ühtlasi oleks tagatud võimekus reguleerida ja nõustada sidesektorit
kriisiolukorras, sealhulgas pakkuda teenuseid riigikaitse valdkonnale. Tugev sideregulaator
suudab täita sideettevõtjate ootusi riigi toele valdkonna õiglasel ja läbipaistval reguleerimisel
ja on võrdne partner sideettevõtjatele, teiste riikide regulaatorasutustele ja sidesektorit
reguleerivatele rahvusvahelistele organisatsioonidele nii EL-i kui ka laiemalt rahvusvahelisel
tasemel.
Uus rahastusmudel on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–202710 punktiga
10.1.3, mille kohaselt muudetakse Konkurentsiameti ja TTJA rahastamismudelit moel, et
turuosalised osalevad järelevalve finantseerimises ning tugevdada seeläbi mõlema ameti
järelevalve suutlikkust. Ühe ülesandena selle üldeesmärgi täitmisel on välja toodud analüüs ja
ettepanekud Konkurentsiameti ning TTJA rahastamismudeli muutmiseks.
3. Võimalikud lahendused
Mitteregulatiivsed lahendused:
1) Mitteregulatiivsetest lahendustest kaaluti olemasoleva olukorra säilitamist ehk muudatuste
mittealustamist. Senise olukorra säilitamine ei ole jätkusuutlik, arvestades olemasolevaid ja
lisanduvaid ülesandeid ei ole sideregulaatori investeeringute mittetegemine uutesse
tehnoloogiatesse, tööprotsesside jätkuv tõhusamaks muutmine ning olemasoleva personali
töökoormuse suurendamine enam võimalik. Ameti eelarve on ebapiisav investeeringuteks ning
puuduvad rahalised vahendid, et hakata täitma lisanduvaid tööülesandeid ning parendada
olemasolevate ülesannete täitmist.
2) Senise regulatsiooni ressursisäästlikum rakendamine: kehtiva regulatsiooni järgi kaetakse
TTJA kulud, sealhulgas sidesektori regulaatorteenuse osutamise kulud, vaid riigieelarve
üldistest vahenditest, mis ei ole lisanduvast investeeringuvajadusest, töömahust ja
lisaülesannetest tulenevalt jätkusuutlik. Kehtiva regulatsiooni tõhusam rakendamine ei ole
lahenduseks, kuna juba täna ostutakse ametis kõik sidevaldkonna teenused vaid 27
teenistuskohaga.
Seetõttu on vajalik ameti rahastamist puudutava uue regulatsiooni väljatöötamine, mille järgi
osa TTJA sideregulaatori eelarvest laekuks reguleeritavatelt ettevõtjatelt käibel põhineva
tasuna, mida võetakse seaduses toodud määrades.
Eesmärgi saavutamiseks mitteregulatiivsed lahendused puuduvad.
Regulatiivsed lahendused:
TTJA-le lisanduvate ülesannete täitmiseks ja investeeringute võimestamiseks vajaliku
lisarahastuse tagamise kaks peamist alternatiivi on rahastuse suurendamine riigieelarvest või
sideteenuste käibel põhineva tasu rakendamine.
10https://www.valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024-03/VVTP%202023-2027%202024.02.29.pdf
9
Alternatiiv A – suurendada TTJA rahastamist riigieelarvest.
Sellisel juhul tuleks suurendada riigieelarvest TTJA rahastust järk-järgult iga aasta ning läbi
riigieelarve maksaksid kõik Eesti maksumaksjad kinni reguleeritavatele ettevõtjatele osutatava
teenuse.
Riigieelarvele lisakoormuse suurendamise alternatiiviks on käibel põhineva tasu rakendamine,
millel on omakorda erinevaid võimalusi (alternatiivid B ja C). Käibel põhineva tasu arvutamise
aluseks on sideettevõtjate sideteenuste aastakäive reguleeritud tegevusalal. Käibel põhineva
tasuna kogutav summa kataks TTJA regulatsioonidest tulenevate kohustuste täitmisega seotud
kulud järk-järgult hinnanguliselt kuni 900 000 eurot aastas nii lähitulevikus kui ka pikemas
perspektiivis. B ja C alternatiivid võimaldaks sideregulaatori pikaajalise rahastusmudeli
rakendamist, mille tulemusena oleks tagatud regulaatori jätkusuutlik toimimine.
Alternatiiv B – sideteenuste käibel põhineva tasu (0,2%) kehtestamine kõigile sideregulaatori
poolt reguleeritavates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele sõltumata sideteenuste aastakäibest.
Sideregulaatorile pandud kohustuste täitmine rahastatakse osaliselt sellisel juhul kõigi
vastavates sektorites tegutsevate ettevõtjate poolt. Suure ettevõtjate arvu tõttu, kelle
sideteenuste aastakäive on oluliselt väiksem, kui 500 000 eurot, ei kujuneks üle 500 000 euro
käibega ettevõtja tasukohustus väiksemaks kui alternatiivi C puhul.
Selle alternatiivi oluliseks puuduseks on ettevõtete halduskoormuse ja TTJA töökoormuse
suurenemine. Hetkeseisuga on majandustegevuse registris (MTR) registreeritud 345
üldkasutatava elektroonilise side teenuste osutajat sealhulgas ettevõtjad, kes hetkel üldse ei
osuta elektroonilise side teenuseid, peatasid teenuste osutamise või soovivad alustada
sideteenuste osutamist tulevikus. Sideturul aktiivseks ettevõtjaks võib nimetada 241 ettevõtjat,
kuid enamus neist on teiste sideettevõtjate teenuste edasimüüjad või pakuvad vähesel määral
muid sideteenuseid ja ei ole TTJA poolt kaasatud sideturgude regulatsiooni protsessidesse. ESS
§-s 137 sätestatud elektroonilise side valdkonnas toimunud muutuste analüüsi läbiviimiseks
küsib TTJA ESS § 148 alusel teavet ca 40 sideettevõtja käest. Paljude selliste ettevõtjate
sideteenuste aastakäibed ja klientide arvud nii jae- kui hulgitasandil võivad olla väga väikesed
ja muutlikud. Alternatiivi B rakendamisel peaksid väiksed sideettevõtjad hakkama tegelema
täiendava kohustusega – käibel põhineva tasu arvutamiseks vajalike andmete esitamisega
TTJA-le. Lisaks sellele suureneks TTJA töökoormus, sest tuleb tegeleda suurema hulga
ettevõtetega, kellest paljudel ei ole otsest puutumust ameti tegevusega või kes tarbib ameti
teenuseid äärmiselt vähesel määral. Selliste ettevõtjate korral on väga keeruline koostada sellele
alternatiivile mõjuanalüüsi ehk hinnata kehtestatavat tasumäära. Lisaks tähendaks tasu
kehtestamine kõigile sideettevõtjatele, et väga vähesel määral reguleeritavad ettevõtted
maksaksid osaliselt kinni olulisel määral reguleeritavatele ettevõtetele kohalduva regulatsiooni
rakendamise kulud. See on otseses vastuolus regulatsiooni aluspõhimõttega, mille kohaselt iga
teenuse hind peab katma selle teenuse osutamiseks tehtavad kulud.
Kokkuvõttes on selle alternatiivi puuduseks väiksemate sideettevõtete ebavõrdne kohtlemine ja
ebaproportsionaalse koormus – nii rahalise kui ka halduskoormuse panemine väiksematele
sideturul tegutsevatele ettevõtetele, kes seejuures kas üldse ei tarbi või tarbivad sideregulaatori
teenuseid väga vähesel määral.
Alternatiiv C – võrdse 0,2% määraga sideteenuste käibel põhineva tasu kehtestamine kõigile
sideettevõtjatele, kelle sideteenuste aastakäive on vähemalt 500 000 eurot. Tasu maksaksid
need sideettevõtjad, kellele sideregulaator osutab oluliselt rohkem teenuseid, millele kulub
10
suurem osa sideregulaatori planeerimise ja järelevalve ressursist ning kellele regulaatori
võimekuse tõstmine pakub suuremat hüve ehk märkimisväärse sideteenuste käibega või
klientide arvu osakaaluga ettevõtjad, kelle äritegevus on otseselt seotud sidevaldkonna
regulatsiooniga.
Käibel põhineva prognoositava tasu arvutaks TTJA sideettevõtjate poolt aasta jooksul ESS §-s
137 sätestatud side valdkonnas toimunud muutuste analüüsi läbiviimiseks sideettevõtjate poolt
esitatud andmete alusel ning valideeriks lõplikud andmed viimase äriregistrile esitatud
majandusaasta aruande sideteenuste müügitulu alusel (lähtudes vastavate elektroonilise side
teenustele omistatud EMTAK11 koodidest) ning neile ettevõtjatele halduskoormust ei
lisanduks.
Võttes arvesse tasu arvutamise ja kogumisega seonduvat halduskoormust ning asjaolu, et kogu
sidesektori kaasamisel lasuks tasu maksmise kohustus ka väiksematel sideettevõtjatel, kelle
äritegevus ei ole otseselt seotud sidevaldkonna regulatsiooniga, on kõige otstarbekam käibel
põhineva tasu maksmise kohustus sätestada reguleeritava sektori sideettevõtjatele, kelle aasta
sideteenuste käibed on märkimisväärsed ning kelle äritegevus on otseselt reguleeritud
sidevaldkonna regulatsiooniga. Enamus ettevõtteid, kelle sideteenuste aasta käive on vähemalt
500 000 eurot on sidesektori kesksed ning nendest sõltub kogu sektori toimimine ja neile
kohaldub täies ulatuses ka sidevaldkonna õigusruum.
Nimetatud ettevõtjatele käibel põhineva tasu maksmise kohustuse sätestamine teeb tasu
kogumise regulaatorile konkreetseks ja kuluefektiivseks. Samuti on vaid vähemalt 500 000 euro
sideteenuste käibega ettevõtjatele käibel põhineva tasu maksmise kohustuse seadmine
otstarbekas, sest alla selle piirmäära ettevõtjate sideteenuste käibed on olulisel määral
sõltuvuses turumuutustest.
Käibel põhineva tasu protsent 0,2% sideteenuste aastakäibest ja prognoositavad tasulaekumised
kataksid ca 44% regulaatori tegevuskuludest sideettevõtjate reguleerimisel12.
Eelnevalt kirjeldatud alternatiivist B on kõige väiksema haldus- ja töökoormusega ning kõige
õiglasema tulemusega erinevate sidesektori ettevõtjatele ja tarbijatele alternatiiv C.
Alternatiiviga C prognoositav käibel põhineva tasu maksukohuslaste arv on ameti poolt
analüüsitud 2022. a andmete alusel. Selleks kujunes ca 20 sideettevõtjat, kelle sideteenuste
käibed kokku moodustavad ca 450 000 000 eurot ning käibel põhineva tasu (0,2%)
koondsummaks kujuneks ca 900 000 eurot aastas.
Alternatiiviga C prognoositava käibel põhineva tasu koondsumma usaldatavuseks hindab TTJA
±6% kolme analüüsitud suurema sideteenuste käibega ettevõtja korral. Majanduskeskkonnas
aset leidvate sündmuste mõju võib osutuda suuremaks ülejäänud analüüsitud sideettevõtjate
jaoks. Seega võib prognoositavate laekumiste usaldatavus osutuda madalamaks. Seejuures
viimaste osakaal kogu käibel põhinevas tasus on aga väike, mistõttu ka mõju kogu tasule on
väike. Samas lisab prognoosile stabiilsust kolme suurema sideettevõtte sideteenuste käibe
püsivus.
Erinevaid regulaatortasu maksmise kohustuse ja tasu kogumise viise analüüsides selgus, et
kõige otstarbekam, osapooli vähemkoormavam ning teenuste pakkumise vaates selgem viis on
11 EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 12 Sideregulaatori regulaatorteenusega seotud tegevuskulud peale regulaatortasu kehtestamist ja võimestamist on
toodud VTK punkt 4.1 tabelis 1
11
täiendada TTJA rahastamist puudutavat seadusandlust järgnevalt – sätestada käibel põhineva
tasu maksmise alused ja määr ESS-is.
Reguleeritavad ettevõtjad, kelle äritegevust reguleerib TTJA, maksavad käibel põhineva tasu
sideteenuste aastakäibe alusel. Kui ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud või andnud selle
üle teisele ettevõtjale, vabastatakse ettevõtja käibel põhineva tasu maksmise kohustusest.
Ettevõtjad maksavad käibel põhinevat tasu viimase majandusaasta aruandes esitatud
sideteenuste müügitulu alusel. Käibel põhineva tasu suuruse arvutab jooksval aastal TTJA
sideettevõtjate poolt esitatud sideteenuste eelmise aastakäibe andmete alusel lähtudes vastavate
elektroonilise side teenustele omistatud EMTAK koodidest.
TTJA esitab üks kord kalendriaasta jooksul ettevõtjatele vastavasisulise käibel põhineva tasu
maksmise korralduse. Kavandatud muudatuste järgi laekub käibel põhinev tasu riigieelarvesse,
mille arvelt riigieelarvestrateegia koostamise protsessi raames suurendatakse ameti
sidevaldkonna eelarvet. TTJA peab oma sisemises arvepidamises eraldi arvestust sidesektori
regulatsiooni teenusega seotud tegevuste ja muude sidesektoriga seotud tegevuste eelarve ja
eelarve täitmise üle. Sellega tagatakse, et eelarve kasutamine on sihtotstarbeline ja käibel
põhinevatest tasudest rahastatakse vaid reguleeritavatele sideettevõtjate osutavaid teenuseid.
4. Uuringud ja kaasatud osapooled
4.1. Sideregulaatori rahastamine
CIVITTA analüüsi tulemusena pakuti välja uus sideregulaatori teenuste rahastamise
metoodika, mis põhineb suuremate sideettevõtjate sideteenuste käibel. Analüüsi kohaselt
nähtub, et uue metoodika kohaselt kataksid osaliselt saadavad tulud 900 000 euro ulatuses
(0,2% sideteenuste käibest) ära sideregulaatori regulatsiooniga seotud kulud ning sama
riigieelarvelise rahastamise säilitamisel järgneva kümne aasta jooksul ei tekiks sideregulaatori
eelarve puudujääki ning tekiks võimalus ametile ressurssi lisamiseks.
Samuti selgus sideregulaatori teenuste uuringu käigus, et nii olemasolevate ülesannete täitmise
võimekuse parandamiseks, kui uutest EL-i regulatsioonist tulenevate nõuete ja kohustuste
täitmiseks on vajalik järk-järgult suurendada rahastust investeeringute tegemiseks, analüüside
ja uuringute läbiviimiseks ning sideregulaatori koosseisu suurendamiseks. Praegu rahastatakse
TTJA-d riigieelarvest. TTJA sideregulaatori 2023. aasta tegevuskulud olid 1 995 896 eurot ja
koosseisu kuulus 27 teenistuskohta. Sideregulaatori poolt pakutavate teenuste (vt Tabel 2)
kaardistamise käigus, kus vaadeldi sidesektori regulaatorteenuseid ja teenistujate arvu
taandatuna täistööajale (ingl full-time equivalent, FTE) selgus, et reguleeritavate
sideettevõtjatega seotud teenuseid osutab 16,65 teenistuskohta ning tegevuskulude
analüüsimise tulemusel võib öelda, et sidesektori reguleerimisega seotud tegevuskulud ja
investeeringute kulum aastas kokku on 1 307 469 eurot. Täpsemad andmed sideregulaatori
eelarve ja teenistuskohtade kohta on toodud Tabelites 1 ja 2.
Tabel 1. Sideregulaatori tegevuskulud ja koosseis
12
Tegevuskulude liigid Sideregulaatori
teenistuskohtade arv ja
tegevuskulud 2024. a (sh
regulaatorteenused)
Sideregulaatori
teenistuskohtade arv ja
tegevuskulud peale
regulaatortasude kehtestamist
(sh regulaatorteenused)
Teenistuskohtade arv 27 (16,65) 39 (28,65)
Sideregulaatori tegevuskulud (sealhulgas
tööjõukulud, majandamiskulud, büroohoone
kulu, uuringud ja sisse ostetavad teenused)
kokku, €
1 795 896 (1 107 469) 2 490 896 (1 855 062)
Investeeringud (keskmine aasta kulum
aasatel 2023–2027), €
200 000 (200 000) 200 000 (200 000)
Kulud kokku, € 1 995 896 (1 307 469) 2 690 896 (2 055 062)
Tabel 2. Sideregulaatori FTE-de jaotus sidesektori regulaatorteenuste lõikes
Sidesektori
regulaatorteenuse liigid ja
alamliigid
FTE jaotus
2024. a
FTE jaotus
peale
regulaatortasu
kehtestamist
Teenistuskohtade iseloomustus, eesmärgid ja
põhilised ülesanded
Küberturvalisuse
sertifitseerimine
1,25 5,75 Teostab toodete järelevalvet ja teeb koostööd
tolliga, et Eesti turul liikuvad tooted vastaksid EL
ja Eesti küberturvalisuse nõuetele.
Osaleb küberturvalisuse töögruppides ja tagab
vajalike regulatsioonide rakendamise
siseriiklikult. Tagab küberturvalisuse riikliku
sertifitseerimisasutuse ülesannete täitmise (Eestis
olevate sertifitseerimisasutuste järelevalve).
Hoiab üleriigiliste sidevõrkude olukorrapilti ja
haldab esinenud intsidente. Töötab välja ja teeb
ettepanekuid riigi seisukohast oluliste sidevõrkude
kriisivastupidavuse parandamiseks.
Sidevõrgu riist- ja tarkvara
kasutusluba
1,25 1,25
Sidevõrkude
kürberturvalisus ja
sertifitseerimine sh Euroopa
küberturvalisuse skeemide ja
küberkerksuse õigusakti
rakendamine
0 3,65
Kriisivalmisolek sh
õigusloome ja õigusaktide
rakendamine
0 0,85
Elektroonilise side
tururegulatsioon
3,40 5,90 Analüüsib Eesti olukorda sideturgudel ja tagab
sideettevõtjate jaoks õiglased ja võrdsed
tingimused erinevatel sideturgudel.
Esindab rahvusvahelisel tasandil Eesti
seisukohtasid. Toetab küberturvalisuse valdkonna
kaastöötajaid rahvusvahelistes teemades.
Elektroonilise side
tururegulatsioon
3,40 5,40
sh välissuhtlus 0 0,50
Digiühiskonna järelevalve 5,05 6,30
Lairiba toetuste andmine 0,85 0,85
Raadiosageduste kasutamise
järelevalve (riiklik olukorra
pilt)
0 1,25 Teostab järelevalvet sideteenuste toimepidevuse
nõuete täitmise üle. Kontrollib
elektritoimepidevuse ja muude toimepidevuse
nõuete täitmist sideettevõtjate poolt.
Teostab järelevalvet raadiosageduste kasutamise
üle. Lahendab raadiohäireid nii intsidendi põhiselt,
kui plaaniliste mõõtmiste käigus. Teostab kogu
spektri kasutamise monitooringut Eestis, kasutades
selleks spetsiifilisi seadmeid ja IT-lahendusi.
Toetab sageduslubade tehniliste tingimuste
väljatöötamisel. Muuhulgas tagab raadiospektri
Sideteenuste järelevalve 4,20 4,20
Sideteenuste toimepidevuse
järelevalve
0,75 1,75
Raadiohäirete lahendamine
elutähtsate teenuste
valdkonnas
0,55 0,55
Sideteenuste toimepidevuse
olukorrapildi tagamine
0,20 0,20
13
Sideteenuste toimepidevuse
olukorrapildi tagamine
(riiklik olukorra pilt)
0 1,00 riikliku olukorrapildi ja korraldab valitsussektori
teavitamist olukorrast (näiteks, jälgib GPS13
olukorda Eestis ning tuvastab küberründeid
raadiospektris riigi piirialadel, koostab aruandeid.
Raadiosageduste
pikaajaline planeerimine
6,20 8,95 Osaleb rahvusvahelistes töögruppides ja kaitseb
Eesti seisukohti nii Euroopa kui maailma tasandil.
Töö ITU14, CEPT15 töögruppide tasandil, edastab
ettepanekuid ja kaitseb Eesti sideettevõtjate huve
rahvusvahelisel tasandil.
Tagab mobiilside valdkonnas rahvusvaheliste
regulatsioonide siseriikliku rakendamise. Toetab
mobiilside operaatoreid võrkude planeerimisel ja
viib läbi uusi mobiilside konkursse (5G, 6G).
Raadiosageduste pikaajaline
planeerimine (sh
rahvusvaheline
kommunikatsioon)
6,20 6,70
Mobiilside pikaajaline
planeerimine 6G ja
ühenduvus)
0 2,25
Kokku 16,65 28,65
Kavandatava mudeli, mida on kirjeldatud VTK punktis 3 (Alternatiiv C), rakendamisel
rahastataks sidesektori regulaatorteenustega seotud tegevusi osaliselt (900 000 euro ulatuses)
käibel põhinevast tasust ning osaliselt (1 100 000 euro ulatuses) riigieelarvelistest vahenditest.
Muud sideregulaatori teenused sh numeratsiooni- ja sagedusressursiga seotud menetlused,
järelevalve, lühiajaline planeerimine jääb rahastatuks riigieelarvelistest vahenditest 700 000
euro ulatuses. Kuna käibel põhineva tasu maksavad reguleeritavad sideettevõtjad, siis
kasutatakse seda vaid sidesektori regulaatorteenustega seotud teenistuskohtade tegevuskulude
katmiseks.
4.2. Eesti ja naaberriikide sideregulaatorite võrdlusanalüüs
Analüüsi käigus võrreldi Eesti sideregulaatori eelarvetulu ja eelarvetulu elaniku kohta (per
capita). Andmed naaberriikide eelarvetulude ja eelarvetulude per capita kohta tulenevad
CIVITTA poolt tellitud analüüsi andmetest. Analüüsi eesmärgiks oli saavutada Euroopa Liidu
ja Eesti õigusega kooskõlas olev läbipaistev ning õiglane regulatsioon sageduslubadega seotud
tasude määramiseks, tasu arvestamise metoodika korrastamiseks ja rahastusmudeli ettepaneku
väljatöötamiseks regulaatorteenustega seotud tegevuskulude katmiseks. Samuti teostati
naaberriikide (Läti, Leedu ja Soome) sideregulaatorite võrdlusanalüüs.
Tabel 3. Võrdlusriikide sideregulaatorite eelarvetulud ja teenistujate arv
Riik Sideregulaatori
eelarve, mln €
Sideregulaatori eelarve
per capita, €
Teenistuskohtade
arv
Soome 10,0 1,8
Läti (ainult sagedushaldusega
seotud tegevused)
7,5 4 100
Leedu 7,0 2,5 70
Eesti 2,0 1,5 27
Eesti (käibel põhineva tasu
kehtestamise järgselt)
2,7 2,0 39 (järk-järguline
suurendamine
aastaks 2028)
13 GPS – Üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem (Global Positioning System) 14 ITU – Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (International Telecommunication Union) 15 CEPT – Euroopa Postiside- ja Telekommunikatsioonitalituste Konverents (Conférence Européenne des
Administrations des Postes et des Télécommunications)
14
Tabelist 3 nähtub, et TTJA on täna per capita kõige väiksemate kuludega sideregulaator meie
regioonis ning ameti eelarvetulu võrreldes Soome, Läti ja Leedu regulaatoritega on kordades
väiksem.
Erinevalt Eestist, Leedust ja Soomest kus sideregulaatorid on ühendasutused, mis reguleerivad
nii sagedushaldust, kui sideturge on Lätis raadiosageduste regulaator ja sideturgude ja -teenuste
valdkonna majandusregulaator eraldi asutused. Seejuures tegeleb majandusregulaator nii
raadiosageduste strateegilise planeerimisega ja vastava poliitika kujundamisega riiklikul ja
rahvusvahelisel tasandil kui ka õigusloomega (näiteks sageduskonkursside regulatsiooni välja
töötamine ja konkursside läbiviimine). Tabelis 3 on võrdluseks toodud ainult raadiosageduste
regulaatori andmed. Täpsuse huvides Läti majandusregulaatori andmeid personali ja
tegevuskulude kohta ei ole võimalik kokku liita raadiosageduste regulaatori andmetega kuna
lisaks elektroonilise sidele on majandusregulaator riiklik regulaator ka elektri, maagaasi,
kaugkütte, veeteenuse, posti ja jäätmemajanduse sektorites.
Analoogsel põhjusel on tabelis 3 toodud Soome sideregulaatori kohta ainult eelarve andmed.
Kuna Soome regulaator (TRAFICOM) lisaks sidele on riiklik regulaator ka transpordi ja
raudtee sektoris, ei ole võimalik eristada sideregulaatori teenistuskohtade arvu, kuid teades
kogu TRAFICOMi teenistuskohtade arvu, mis ulatub tuhandeni võib eeldada, et sideregulaatori
teenistuskohtade arv ulatub mitmetesse sadadesse.
Eestis on sideregulaatori suurus 27 inimest. Seejuures on Eestis ametite liitmiste tulemusena16
sideregulaatori personali suurus vähenenud umbes viis korda, mis omakorda on olulisel määral
kahandanud ameti teenuste osutamise võimekust (vaata VTK punkt 1 joonisel 1 toodud
graafikut).
Kõikides uuritud riikides peetakse sideregulaatoreid üleval 100% sidesektorile kehtestatud
tasude arvelt. Näiteks Leedus on rakendatud nii sideettevõtjate käibel põhinevad tasud, kui ka
tasud sageduste ja numeratsiooni kasutamise eest, mis katavad 7 000 000 euro ulatuses
sideregulaatori kulud. Lätis on kehtestatud sideettevõtjate käibel põhinevad tasud kõigile
reguleeritavatele sektoritele ühtlaselt 0,2% eelnenud kalendriaasta käibest, kuid mitte vähem
kui 200 eurot kalendriaastas, mis katavad side majandusregulaatori kulud. Samuti on Lätis
rakendatud tasud sageduste kasutamise, planeerimise ja järelevalve tagamise eest, mis katavad
raadiosageduste regulaatori kulud 7 500 000 euro ulatuses. Ka Soome regulaatorit
finantseeritakse 10 000 000 euro ulatuses nii sagedushaldusega seotud tasude arvelt kui ka
muude regulaatori poolt osutatavate tasuliste teenustasude arvelt. Nimetatud tasud laekuvad kas
otse sideregulaatorite eelarvesse nagu Lätis ja Soomes või läbi riigieelarve sideregulaatori
eelarvesse nagu Leedus. Käibel põhineva tasu rakendamisel kujuneb Eestis sideettevõtjate
osakaal regulatsiooniga seotud tegevuskulude katmisel 44% (900 000 eurot) ja riigieelarve
üldvahendite osakaal 56% (1 155 062 eurot).
On näha, et kavandatava mudeli, mis on kirjeldatud VTK punktis 3 (Alternatiiv C),
rakendamisel paraneksid Eesti näitajad võrreldes naaberriikidega, seejuures jääksid endiselt
Eesti sideregulaatori tegevuskulud ja teenistuskohtade arv võrreldes naaberriikidega kõige
madalamaks. Regulaatori ülalpidamise kulu elaniku kohta jääks võrreldes Läti ja Leedu elanike
16 2008. a ühinesid Raudteeinspektsioon, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja Sideameti raadiosageduste
kasutamise ja telekommunikatsiooni-võrkude järelevalvega tegelevad teenistused Tehnilise Järelevalve Ametiks
ning Sideameti tururegulatsiooniga tegelev teenistus Konkurentsiametiga. 2014. a viidi Konkurentsiametist
sideturgude tururegulatsioon üle Tehnilise Järelevalve Ametisse. 2019. a Tehnilise Järelevalve Ameti ja
Tarbijakaitseameti ühinemise tulemusel loodi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
15
kuludega samuti kõige madalamaks ning ületaks Soome elaniku kulu aastas vaid 20 sendi võrra.
On oluline arvestada, et Soome elanike arv on ca neli korda suurem, kui Eestis seejuures
paljudele sideregulatsiooni teenustele (turgude reguleerimine, EL-i õigusest tulenevad nõuded
ja õiguse rakendamine, raadiosageduste strateegiline planeerimine, riigi esindamine Euroopa ja
rahvusvahelisel tasandil, küberturvalisuse tagamine jmt) kulub sõltumata riigi suurusest ja
elanike arvust samas mahus vahendeid.
4.3. Konkurentsiameti rahastamine
Konkurentsiameti rahastamise alused ja kord on sätestatud konkurentsiseadusega (KonkS17).
Järelevalvetasu laekumisest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega
reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus
majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut.
Konkurentsiamet tagab oma tegevusalade kulude lahususe. Konkurentsiametile järelevalvetasu
maksmise kohustus on ettevõtetel, kelle teenuste hindasid ja tasusid Konkurentsiamet
kooskõlastab. Nendeks on võrguettevõtjad kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse ning
maagaasiseaduse tähenduses ja vee-ettevõtjad. Nende poolt makstav järelevalvetasu moodustab
0,2% lubatud müügitulust.
Lisaks tasuvad järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule ettevõtjad, kelle tegevuse üle
teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja
tasusid kooskõlastamata. Nendeks ettevõtjateks on universaalse postiteenuse osutaja,
lennujaama haldaja ning sadamate haldajad. Nende järelevalvetasu määr on 0,02% vastavalt
teenuste müügitulule, v.a universaalse postiteenuse osutaja, kelle puhul kohaldatakse
järelevalvetasu määras 0,2% lubatud müügitulust. Järelevalvetasu saamiseks teeb
Konkurentsiamet igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks
vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva
järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. Järelevalvetasu makstakse igal kalendriaastal
hiljemalt 30. septembril. Järelevalvetasu laekub riigieelarvesse. Rahastamiskohustuse
lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. Kui järelevalvetasu maksma kohustatud isik ei tasu seda
korralduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib Konkurentsiamet anda korralduse sundtäitmisele
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.4. Finantsinspektsiooni rahastamine
Finantsinspektsiooni rahastamise alused ja kord on sätestatud finantsinspektsiooni seadusega
(FIS18). FIS-i kohaselt kaetakse inspektsiooni kulud finantsjärelevalve subjektide tasutavast
FIS-s sätestatud kohustuslikust maksest (järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest.
Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. Kapitaliosa summa võrdub ühe
protsendiga. Järelevalvetasu mahuosa puhul on erinevatele reguleeritavatele tegevusaladele
sätestatud protsendimäära vahemikud ning konkreetne protsendimäär kehtestatakse
kalendriaastaks vahemiku piires rahandusministri poolt peale inspektsiooni eelarve kinnitamist
nõukogu poolt. Järelevalvetasu tasumiseks saadab Finantsinspektsioon isikut ära kuulamata
vastavasisulise korralduse ning tasu kantakse Finantsinspektsiooni kontole. Järelevalvetasu
tasutakse kahes osas, s.o ettemakse ja lõppmaksena, ning inspektsiooni eelarveaastal selle
eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu
lõppmakse summa.
17 RT I, 28.09.2023, 7 18 RT I, 06.07.2023, 28
16
Samuti on kehtestatud menetlustasu avalduse läbivaatamise või toimingu sooritamise eest.
Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu sooritamist inspektsiooni kontole.
Järelevalvetasu tähtaegsel maksmata jätmisel on inspektsioonil õigus anda järelevalvetasu
maksmiseks kohustav ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.5. Euroopa Liidu õigus
Euroopa Liidu tasandil reguleerib Direktiiv regulaatortasusid (artiklis 16 sätestatud
haldustasud) ja sagedusressursi haldamisega seotud tasusid (artiklis 42 sätestatud
kasutustasud).
Direktiivi artikkel 16 lubab kehtestada haldustasud üldloa alusel elektroonilise side võrke või
teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele sideregulaatori tegevuskulude katmiseks. Üldloa kirjeldus
on toodud Direktiivi sissejuhatava osa punktis 4219 ning ESSi mõistes on üldluba sideteenuse
osutamiseks tehtav registreering MTRis, ehk teavitus sideteenuse osutamise alustamisest.
Seega lubab Direktiiv kehtestada haldustasud MTRis elektroonilise side osutajatena
registreeritud ettevõtjate suhtes järgmistel tingimustel:
haldustasud kokku katavad ainult halduskulusid, mis tekivad üldloa süsteemi,
kasutusõiguste ja Direktiivi artikli 13 lõikes 2 osutatud erikohustuste juhtimise,
kontrollimise ja jõustamise käigus ja mis võivad sisaldada kulusid, mis on seotud
rahvusvahelise koostöö, ühtlustamise ja standardimise, turuanalüüsi, tingimuste
täitmise kontrollimise ja muu turukontrolliga ning regulatiivse tööga, millega kaasneb
teiseste õigusaktide ja haldusotsuste, näiteks juurdepääsu ja vastastikust sidumist
käsitlevate otsuste ettevalmistamine ja jõustamine;
haldustasud määratakse ettevõtjatele objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalsel viisil,
mis muudab võimalikult väikseks lisahalduskulud ja muud kaasnevad tasud;
liikmesriigid võivad otsustada mitte nõuda haldustasusid ettevõtjatelt, kelle käive ei
ulatu teatava künniseni või kelle tegevus ei kata minimaalset turuosa või toimub väga
piiratud territooriumil;
kui riigi reguleerivad või muud pädevad asutused kehtestavad haldustasud, avaldavad
nad iga-aastase ülevaate halduskulude ja laekunud tasude kogusumma kohta. Erinevuste
korral tasude kogusumma ja halduskulude vahel tehakse asjakohane korrigeerimine.
5. Mõju
Mõju majandusele
Kehtestatakse käibel põhinev tasu reguleeritaval sidesektoril. Käibel põhinev tasu oleks 0,2%
sideettevõtja sideteenuste käibest. Seejuures maksaksid käibel põhineva tasu vaid ettevõtjad,
kelle sideteenuste aastakäive on vähemalt 500 000 eurot (VTK punktis 3 kirjeldatud alternatiiv
C). Täiendava rahastuse tõttu regulatsiooni tõhusaks toimimiseks ning lisanduvate uute
ülesannete täitmiseks (muuhulgas tulenevatest EL-i õigusaktidest) TTJA sideregulaatori
eelarve suurendamine tagab olemasolevate ja lisanduvate ülesannete täitmise. Lisanduvate
vahenditega kaetakse tegevuskulud TTJA-s seni tekkinud võimelünkade ja uute ülesannete
osas. Samuti kaetakse investeeringuvajadused, mis jaotuvad regulaatorteenuste vahel. Seeläbi
19 Direktiivi punkt 42 „Siseturu hüvesid on teenusepakkujate ja lõppkasutajate jaoks kõige parem saavutada
elektroonilise side võrkude ja elektroonilise side teenustega seotud üldloaga, mis ei eelda riigi reguleeriva
asutuse konkreetset otsust või haldusakti ja mille puhul menetlusnõuded piirduvad ainult kinnitava teatamisega.
Kui liikmesriigid nõuavad, et elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad esitaksid tegevuse alustamise
korral vastava teate, ei tohiks see teavitamine põhjustada teenuse või võrgu pakkujatele halduskulusid ning
selleks võiks kasutada pädevate asutuste veebisaidil olevat kontaktpunkti.“
17
tagatakse tõhusamalt raadiosageduste strateegilist planeerimist, tururegulatsiooni ja
järelevalvet nii raadiosageduste, kui sideturgude ja teenuste üle. Samuti tagatakse tõhusamalt
vaba konkurentsi toimimine ning hoitakse elutähtsate teenuste toimimine kontrolli all. Seega
on kavandataval muudatusel majandusele positiivne mõju. Muudatused võimaldavad paremini
täita regulatsioonist tulenevaid ülesandeid ning seeläbi muutub regulatsioon tõhusamaks.
Sidesektor toimib paremini ja selle tagajärjel on sideteenuste tarbijatel võimalik saada soodsama
hinnaga kvaliteetset ja turvalist teenust.
Mõju reguleeritava sektori ettevõtjale
Majandustegevuse registris (MTR) on registreeritud 345 üldkasutatava elektroonilise side
teenuste osutajat sealhulgas 241 sideturul aktiivset ettevõtet (enamus sideteenuste
edasimüüjad), kelle hulgast ca 40 on kaasatud sideregulatsiooni protsessidesse. Muudatuste
sihtrühmaks on reguleeritavas sektoris käibel põhineva tasu maksmise kohustuslased, st
reguleeritavas sektoris tegutsevad ca 20 sideettevõtet, kelle sideteenuste aastakäive on vähemalt
500 000 eurot. Võttes arvesse tasu arvutamise ja kogumisega seonduvat halduskoormust on
kõige otstarbekam käibel põhineva tasu maksmise kohustus sätestada ettevõtjatele, kes on
vastava sektori kesksed sideteenuste käibe või klientide arvu poolest ning kellest sõltub kogu
sektori toimimine ning kelle sideteenuste käibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses
turumuutustest. Need on sideettevõtjad, kelle äritegevus on otseselt seotud sidevaldkonna
regulatsiooniga, mistõttu osutab sideregulaator neile oluliselt rohkem teenuseid ning kellele
regulaatori võimekuse tõstmine pakub suuremat hüve. Regulaatortasu osakaal sideregulaatori
regulaatorteenuste kuludest oleks 44% ja panus riigieelarve vahenditest 56%. Seega
kavandatava muudatuse mõju reguleeritava sektori ettevõtjatele on keskmine, kuna üle poole
regulaatorteenuste tegevuskuludest jääb riigieelarveliste vahendite kanda.
Reguleeritavate ettevõtete halduskoormus suureneb minimaalselt või mitte üldse, kuna TTJA
arvutab ise välja prognoositavate tasude suurused ettevõtjate poolt esitatud andmete alusel ja
valideeriks lõplikud andmed viimase esitatud majandusaasta aruandes esitatud sideteenuste
müügitulu alusel (lähtudes vastavate elektroonilise side teenustele omistatud EMTAK
koodidest) ja esitab tasu maksmise teatised. Seega ettevõtted ei pea selleks täiendavaid kulutusi
tegema. Ettevõtjatele, kelle sideteenuste käive jääb alla 500 00 eurot mõju puudub. Tegemist
on vähemkoormava lähenemisega, mis ei kahjusta ettevõtjate huvisid. Soovi korral võivad
ettevõtjad teostada kontrollarvutusi makseteatise õigsuse kontrollimiseks.
Mõju tarbijale
Mõju tarbijale on tagasihoidlik ning mõju tarbija halduskoormusele puudub. Juhul kui ettevõtja
kannab käibel põhineva tasu üle teenuse hinda, on hinnanguline teenuste kallinemine ühele
isikule/leibkonnale, kes tarbib andmeside- ja mobiilsideteenust ca 10 senti kuus, mis moodustab
senistest sidekuludest keskeltläbi 0,28%.
Mõju riigieelarvele ja regulaatorile
Muudatuse tulemusel laekuks edaspidi osa TTJA eelarvest ameti reguleeritavatelt ettevõtjatelt
käibel põhineva tasuna. Tasu makstakse seaduses toodud arvestusmäärades. Sidesektoris käibel
põhineva tasu maksmise kohustuse sätestamine teeb tasu kogumise regulaatorile konkreetseks
ja kuluefektiivseks. TTJA töökoormusele on mõju minimaalne. Käibel põhineva tasu
arvestamine maksekorralduste ja maksete laekumise süsteemi saab lihtsate lahendustega
digitaliseerida lisades selle olemasolevale sageduslubade ja numbrilubade taotluste ja
maksekorralduste süsteemi. Muudatustega ei kaasne TTJAle täiendavaid kulusid.
Kavandatud muudatuste järgi laekub ühekordselt aastas makstud tasu riigieelarvesse, mille
arvelt riigieelarvestrateegia protsessi raames suurendatakse ameti sidevaldkonna eelarvet.
18
6. Edasine väljatöötamine
VTK ei oma otseselt puutumust Euroopa Liidu ja/või rahvusvahelisest õigusest tulenevate
normide või raamidega. VTK koostamisel on aga arvestatud teiste riikide praktikaga ja
elektroonilise side seadustikuga (kehtestatud direktiiviga (EL) 2018/1972).
VTK eesmärk on ühiskonna informeerimine. Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse
muudatuse mõjusid täiendavalt.
Tulemusena on kavas muuta ESSi, sätestada eraldi peatükk, mis reguleeriks käibel põhineva
tasu üksikasju. Eeskujuks võib võtta konkurentsiseaduse.
Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele esitamise aeg on 2024. aasta III kvartal.
Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid: Justiitsministeerium,
Rahandusministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
VTK konsultatsioonil soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Kas VTK-ga kavandatavad muudatused täidavad oma eesmärki?
2. Kas VTK-s ettenähtud käibel põhineva tasu maksmiseks ettenähtud ettevõtjate ring on
põhjendatud?
3. Kas VTK-s ettenähtud käibel põhinev tasu suurus on põhjendatud?
4. Kas on veel täiendavaid aluseid, andmeid või statistikat, mis aitaks paremini kavandatavaid
muudatusi mõista (näiteks tasu kogumise metoodika osas)?
5. Muud tähelepanekud ja märkused.
Vastutav ministeerium: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.
Vastutavad ametnikud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik
Elena Reilent ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
sideosakonna sagedushalduse ekspert Irena Lukas ([email protected]).