Kiri

oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:

o C-185/23: protectus (kohtujuristi ettepanek – juurdepääs salastatud teabele)

Olulisemad EL Kohtu lahendid:

o C-115/22: NADA jt (eelotsus – „kohus“ liidu õiguse tähenduses)

o C-4/23: Mirin (kohtujuristi ettepanek – soo muutmine)

o C-216/23: Hauser Weinimport (eelotsus – aromatiseeritud veinikokteili mõiste)

o C-53/23: Asociaţia “Forumul Judecătorilor din România” (eelotsus – kohtunike

kutseühingu keabeõigus)

o C-15/24 PPU: Stachev (eelotsus – õigus kaitsjale)

o C-27/23: Hocinx (eelotsus – piirialatöötaja juures asendushooldusel oleva

lapse õigus peretoetusele)

o C-405/23: Touristic Aviation Services (eelotsus – pagasilaadijate vähesus

võib olla „erakorraline asjaolu“)

o C-400/22: Conny (eelotsus – veebisaidil maksekohustusega nõustumine)

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

2

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:

———————————————————————————————— C-185/23: protectus (kohtujuristi ettepanek – juurdepääs

salastatud teabele) ————————————————————————————————

Kohtujuristi ettepanek, 16. mail 2024

Slovakkia äriühing protectus (endise nimega BONUL) vaidlustas otsuse, millega tühistati tema

tööstusjulgeoleku luba ja sellega koos tööstusjulgeoleku sertifikaat, mis võimaldas juurdepääsu ELi

salajasele teabele. Tühistamist põhjendas Slovakkia julgeolekuasutus nii salastatud kui ka salastamata

teabel põhineva turvariskiga. Slovakkia kohus küsis Euroopa Kohtult, kas sellises olukorras kohaldub

ELi õigus, sh ELi põhiõiguste harta, ning millised menetluslikud tagatised tuleb ettevõtjale tagada.

Erinevalt kõikidest menetlusosalistest peale Slovakkia äriühingu leidis kohtujurist, et ELi õigus

kohaldub, kuigi ta eristas riigisisest tööstusjulgeoleku luba tööstusjulgeoleku sertifikaadist. Olgugi

et tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivus on seotud tööstusjulgeoleku loa kehtivusega, ei saa kohtu-

juristi hinnangul sellest järeldada, et põhikohtuasjas käsitletav olukord jääb ELi õiguse kohaldamis-

alast välja. Mõlemad neist tühistati nimelt tuvastatud turvariski tõttu. Kuna liikmesriigi huvid ja liidu

huvid on tihedalt seotud, siis on normaalne, et liikmesriigi tasandil ja eelkõige liikmesriigi õiguse

kohaselt tuvastatud turvarisk mõjutab otseselt ELi salastatud teabele juurdepääsu õigust.

Nõukogu otsust 2013/488 (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) analüü-

sides arvas kohtujurist, et see ei piirdu üksnes nõude kehtestamisega, mille kohaselt peab isikutel, kel

on vaja juurdepääsu ELi salastatud teabele, olema liikmesriigi riikliku julgeolekuasutuse antud luba.

Otsuses on sätestatud ka teatavad reegild, mis raamistavad sellise loa andmise menetlust ja tingimusi.

Kohtujurist järeldas, et otsuses 2013/488 sätestatud ELi salastatud teabe kaitset puudutavate õigus-

normide seisukohast annab liikmesriigi asutus töötlemisloaks oleva tööstusjulgeoleku sertifi-

kaadi väljastamisega liidu õiguses sätestatud loa. Selle loa, nagu ka selle tühistamise tagajärjed on

määratletud liidu õiguses ning saavad avalduda eelkõige asjaomase isiku ja liidu institutsioonide

vahelistes suhetes. Pealegi täidab liikmesriigi pädev asutus, kes otsustab töötlemisloa tühistada,

ülesannet, milleks on teda volitanud liidu institutsioonid, et tagada ELi salastatud teabe kaitse. Seega

peab see asutus tegutsema kooskõlas liidu õiguses määratletud miinimumnõuetega.

Mis puudutab ettevõtja menetluslikke tagatisi, arvas kohtujurist, et ettevõtja ei pea saama juurde-

pääsu salastatud teavet sisaldavale toimikule, juhul kui esiteks võib õiguse selle toimikuga tutvu-

miseks saada ettevõtja advokaat tingimusel, et ta saab sellelt asutuselt nõusoleku ja tagab talle

edastatud teabe konfidentsiaalsuse, ja kui teiseks saab liikmesriigi kohus, kes peab kontrollima otsuse

õiguspärasust, tutvuda kogu toimikus sisalduva salastatud teabega, ning kui kolmandaks oli ette-

võtjale teada nende põhjenduste põhisisu, mis saavad anda piisava aluse otsuse tegemiseks.

Kohtujuristi ettepanek ei ole Euroopa Kohtule siduv.

Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

3

Olulisemad EL Kohtu lahendid:

———————————————————————————————— C-115/22: NADA jt (eelotsus – „kohus“ liidu õiguse

tähenduses) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 7. mail 2024

Austria dopinguvastane õiguskomisjon tunnistas Austria võistlussportlase süüdi dopinguainete

omandamise ja osalise kasutamise eest, talle määrati võistluskeeld ja tunnistati kehtetuks kõik

tulemused, mille ta saavutas dopinguainete kasutamise ajavahemikus. Sportlane vaidlustas selle

otsuse Austria sõltumatus vahekomisjonis (edaspidi USK), kus esitas ka taotluse, et otsust ei tehtaks

üldsusele teatavaks, eelkõige, et ei avaldataks tema nime ja muid individuaalseid tunnuseid. USK

jättis vaidlusaluse otsuse jõusse, kuid pöördus Euroopa Kohtu poole küsimustega, mis puudutavad

isikuandmete avalikustamist isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) kohaselt.

Euroopa Kohus analüüsis kõigepealt, kas USK on käsitatav „kohtuna“ ELTL artikli 267 tähenduses,

et tal üldse oleks õigus eelotsusemenetluses Euroopa Kohtusse pöörduda. Euroopa Kohus meenutas,

et see, kas organil on õigus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus, tuleb määrata kindlaks nii

struktuuriliste kui ka funktsionaalsete kriteeriumide järgi. Struktuuriliste kriteeriumide järgi tuleb

arvesse võtta järgmisi asjaolusid nende kogumis: selle organi asutamine seaduse alusel, alalisus,

otsuste siduvus, menetluse võistlevas, õigusnormide kohaldamine organi poolt ning tema sõltumatus.

Funktsionaalsete kriteeriumite kohaselt peab olema tegemist poolelioleva vaidlusega ja kohus peab

vastava menetluse raames tegema kohtuotsuse jõudu omava lahendi.

Mis puudutab struktuurilisi kriteeriume, siis kohtu meelest vastab USK kõigile peale ühe, mille osas

on kahtlus – sõltumatus. Kohus rõhutas, et liikmesriikide kohtute sõltumatus, mis on tõhusa

kohtuliku kaitse seisukohast hädavajalik, on lahutamatult seotud õigusemõistmise ülesandega,

ja seega saab eelotsusetaotluse mehhanismi käivitada üksnes organ, kes muu hulgas vastab

sõltumatuse kriteeriumile. Sõltumatuse väline aspekt eeldab, et asjaomane organ täidab oma üles-

andeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki

korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis

võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Selle hulka kuulub

ka liikmete ametist tagandamise keeld, mis eeldab, et selle organi liikmete tagandamise juhud oleksid

kindlaks määratud sõnaselgete erinormidega, mis pakuksid kindlamaid tagatisi kui haldus‑ ja

tööõiguse üldnormides ette nähtud tagatised ebaseadusliku tagandamise korral. Sõltumatuse sisemine

aspekt on seotud erapooletuse mõistega ning selle eesmärk on võrdse distantsi säilitamine menetlus-

osaliste ja nende vastavate huvide vahel menetluse eset arvestades. See aspekt eeldab, et tagatakse

objektiivsus ja kohtuasja lahendi suhtes ei võeta arvesse muud huvi peale õigusnormide range

kohaldamise.

Kohtu hinnangul ei ole USK liikmete ametist tagandamise keeld tagatud ühegi erinormiga. Peale selle

teeb USK liikmete tagandamise otsuse ainult föderaalne minister ehk täitevvõimu esindaja, ilma et

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

4

oleks eelnevalt kehtestatud täpseid kriteeriume või tagatisi. Sellest järeldub, et kohaldatavad riigi-

sisesed õigusnormid ei taga, et USK liikmed on kaitstud välise – olgu siis otsese või kaudse –

surve eest, mis võib seada kahtluse alla nende sõltumatuse, mistõttu see organ ei vasta sõltumatuse

nõudele, mis on omane kohtule, vaadelduna selle välisest aspektist. Seega USK-d ei saa kvalifit-

seerida „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses. See asjaolu ei vabasta teda siiski kohustusest tagada

liidu õiguse kohaldamine oma otsuste vastuvõtmisel ja jätta vajaduse korral kohaldamata riigisisesed

õigusnormid, mis näivad olevat vastuolus vahetu õigusmõjuga liidu õigusnormidega, kuna sellised

kohustused lasuvad nimelt kõigil pädevatel riigisisestel asutustel, mitte ainult kohtutel.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-4/23: Mirin (kohtujuristi ettepanek – soo muutmine)

————————————————————————————————

Kohtujuristi ettepanek, 7. mail 2024

Rumeenia kodakondsusega kaebaja registreeriti sündimisel naissoost isikuna. 2016. aastal sai kaebaja

naturalisatsiooni korras Briti kodakondsuse. Sellest ajast peale on tal kaks kodakondsust: Rumeenia

ja Briti. 2017. aastal vahetas kaebaja eesnime ja 2020. aastal sai kaebaja Ühendkuning-

riigis dokumendi, mis kinnitab, et tema sooline identiteet on mees. 2021. aastal palus kaebaja

Rumeenia ametiasutusel teha tema sünniakti kanded eesnime- ja soo muutmise ning isikukoodi

muutuse kohta, et see vastaks meessoole, ning anda talle välja uus sünnitunnistus. Rumeenia

ametiasutus keeldus seda tegemast, sest Rumeenia õiguse kohaselt kantakse perekonnaseisuandmete

muutused soo muutmise korral sünniaktidesse ainult jõustunud kohtuotsuse alusel.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis, kas ELTL artikliga 21 (liidu kodaniku vaba liikumise ja

elamise õigus) ja harta artiklitega 7 (era- ja perekonnaelu austamine) ja 45 (liikumis- ja elukoha-

vabadus) on vastuolus see, et Rumeenia ei tunnusta kahekordse (Rumeenia ja teise liikmesriigi)

kodakondsusega isiku soo ja eesnime muudatusi, mis tehti teises liikmeriigis, ning nõuab, et isik

läbiks Rumeenias täiendavalt eraldi kohtumenetluse. Lisaks küsis Rumeenia kohus, kas põhi-

kohtuasja lahendamist mõjutab Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust.

Euroopa Kohtu kohtujurist selgitas kõigepealt, et kuna isiku soo muutmine kinnitati Ühendkuning-

riigis 2020. aastal, siis toimus see Brexiti üleminekuperioodi kestel, mil liidu õigus oli Ühendkuning-

riigi suhtes veel kohaldatav. Kohtujurist tuletas meelde, et liidu õigus ei reguleeri soolist identiteeti

puudutava teabe ajakohastamist liikmesriigi perekonnaseisuaktides teises liikmesriigis koostatud

aktide või tehtud otsuste alusel. Küll aga peab liidu kodanikul olema võimalus kasutada

ELTL artikli 21 kohaselt oma õigust liidu territooriumil vabalt liikuda ja elada.

Kohtujurist selgitas seejärel, et liikmesriikide õigusekordade mitmekesisus soo muutmise

reguleerimisel ei tohi viia selleni, et leitakse mõjuvaid põhjuseid soo muutmist mitte tunnustada,

muutes seeläbi ELTL artikliga 21 antud õiguste kasutamise võimatuks või ülemäära raskeks. Seetõttu

jõudis kohtujurist järeldusele, et liidu õigusega on vastuolus, kui liikmesriigi asutused keelduvad

tunnustamast ja kandmast selle liikmesriigi kodaniku sünniakti tema eesnime ja soolist

identiteeti, mille ta on saanud seaduslikult teises liikmesriigis. Kohtujurist lisas siiski, et

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

5

asjaomase isiku pereliikmeid puudutavate perekonnaseisuaktide ajakohastamine ei ole liidu õiguse

järgi kohustuslik, sest see ajakohastamine eeldaks, et seejärel tunnustatakse perekonnaseisuaktide

registrites samasooliste abielu või põlvnemisi samasoolistest vanematest, mida ei saa liidu õiguse

kohaselt liikmesriikidele kohustuslikuks teha. See tähendab, et soolise identiteedi avaldusel on

tagajärjed ainult isikutunnistuse, elamisloa või passi väljaandmise ajal juba olemasolevatest

perekonnaseisuaktidest tulenevale teabele.

Kohtujuristi ettepanek ei ole Euroopa Kohtule siduv.

Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-216/23: Hauser Weinimport (eelotsus – aromatiseeritud

veinikokteili mõiste) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 8. mail 2024

Määruse (EL) nr 251/2014 (aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise,

märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) järgi on aromatiseeritud veinikokteil määratletud

kui jook, mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest ja millele ei ole lisatud alkoholi.

Määruse nr 251/2014 lisa I lubab aromatiseeritud veinikokteilide maitsestamiseks kasutada maitse-

taimi ja/või vürtse ja/või maitsestavaid toiduaineid.

Hauser Weinimport turustas aromatiseeritud veinikokteili, mis sisaldas lisaks veinile ka õlut. Hauser

Weinimport väitis, et õlle lisamine aromatiseeritud veinikokteilile on lubatud, sest õlle näol on

tegemist maitsestava toiduainega määruse nr 251/2014 lisa I tähenduses ning see ei too kaasa joogi

alkoholisisalduse suurenemist. Eelotsusetaotluse esitanud Saksamaa kohus soovis seetõttu teada, kas

aromatiseeritud veinikokteilile võib maitsestava toiduainena lisada õlut, kui selle tagajärjel joogi

alkoholisisaldus ei suurene, kuigi määruse järgi on alkoholi lisamine sellisele joogile keelatud.

Euroopa Kohus selgitas, et määruse nr 251/2014 eesmärk on määratleda ühetaoliselt kõik liidus turule

lastavad aromatiseeritud veinitooted, et tagada tarbijate ootustele vastamine ja vältida tarbija

eksitamist. Euroopa Kohtu hinnangul oleks see aga tarbijaid eksitav, kui alkoholisisalduse

suurenemine või vähenemine saaks olla kriteeriumiks, mille põhjal otsustada, kas aromatiseeritud

veinikokteilile võib lisada alkoholi või mitte. Samuti oleks tarbijat eksitav, kui aromatiseeritud veini-

kokteilile oleks lubatud maitsestava toiduainena lisada alkohoolset jooki nagu õlu, kuigi alkoholi

lisamine sellisele joogile on määruse kohaselt keelatud. Seega jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et

aromatiseeritud veinikokteilile ei tohi lisada õlut.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

6

———————————————————————————————— C-53/23: Asociaţia “Forumul Judecătorilor din România”

(eelotsus – kohtunike kutseühingu kaebeõigus) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 8. mail 2024

Rumeenias anti kohtunike ja prokuröride toime pandud süütegudega seotud kriminaalmenetluse

läbiviimise ainupädevus neljaks aastaks prokuröridele, kelle peaprokurör on ametisse nimetanud

Rumeenia kõrgema kohtute nõukoja üldkogu ettepanekul. Rumeenia kohtunike kutseühingud

pöördusid kaebusega kohtusse, väites, et selline muudatus ei ole kooskõlas liidu õigusest tuleneva

õigusriigi põhimõtte ja sõltumatu kohtu nõudega. Rumeenia menetlusõiguse kohaselt ei ole kohtunike

kutseühingul sellistel asjaoludel kaebeõigust. Seetõttu küsis Rumeenia kohus Euroopa Kohtult, kas

liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis seavad tühistamiskaebuse vastuvõetavuse

sõltuvusse põhjendatud erahuvi esinemisest, millega on praktikas välistatud, et sellise kaebuse

võiksid esitada kohtunike kutseühingud.

Euroopa Kohus tuletas meelde, et liikmesriikide ülesanne on näha ette õigussubjektidele tulemusliku

õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus ja menetlused liidu õigusega hõlmatud valdkondades.

Siiski ei kohusta ükski liidu õigusnorm liikmesriike tagama kohtunike kutseühingutele

menetluslikke õigusi, mis võimaldaksid neil vaidlustada kohtunike staatusega seotud riigisisese

sätte või meetme mis tahes väidetava vastuolu tõttu liidu õigusega.

Euroopa Kohus lisas, et õigus tõhusale õiguskaitsevahendile eeldab, et isik, kes sellele viitab, tugineb

liidu õigusega tagatud õigustele või vabadustele või et selle isiku suhtes toimub kriminaalmenetlus,

mis kujutab endast liidu õiguse kohaldamist. Kohtu hinnangul ei nähtu aga eelotsusetaotlusest, et

põhikohtuasja kaebajad tugineksid õigusele, mis on neile antud liidu õigusnormi alusel, või et nende

suhtes oleks algatatud kriminaalmenetlus, mis kujutab endast liidu õiguse kohaldamist. Seetõttu

jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et liidu õigusega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille

kohaselt ei ole kohtunike kutseühingutel põhikohtuasjas kaebeõigust.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-15/24 PPU: Stanchev (eelotsus – õigus kaitsjale)

————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 14. mail 2024

Bulgaaria politsei pidas kinni CH, et uurida tema seotust ühe röövimisega. Samal päeval allkirjastas

CH kirjaliku avalduse, et ta ei soovi kaitsjat. CH ei ole saanud põhiharidust ja on kirjaoskamatu.

Kaitsjast loobumise tagajärgi CH-le ei selgitatud. Kaitsjast loobumise avalduse suhtes kehtib

Bulgaarias nõue, et kui kinni peetud isik on kirjaoskamatu, peab avalduse täitma politseiametnik,

kusjuures selle isiku tahteavaldused peavad olema esitatud tunnistaja juuresolekul, kes kinnitab nende

autentsust oma allkirjaga. CH avaldusel ei olnud ei politseiametniku ega tunnistaja allkirja. Direktiivi

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

7

2013/48 (mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses) artikli 3 lõike 6 punkt b näeb ette

võimaluse teha erandjuhtudel ajutine erand õigusest kaitsjale, kui see on vajalik selleks, et vältida

märkimisväärse kahju tekitamist kriminaalmenetlusele. Bulgaaria õigusesse seda sätet aga üle võetud

ei ole.

Bulgaaria kohus küsis Euroopa Kohtult, kas liikmesriigi politseiasutused võivad tugineda direktiivi

2013/48 artikli 3 lõike 6 punktile b ja teha erandi õigusest kaitsjale, kui seda sätet ei ole riigisisesesse

õiguskorda üle võetud. Samuti soovis Bulgaaria kohus teada, kas direktiivis 2013/48 kehtestatud

nõudeid loobumiseks õigusest kaitsjale on järgitud juhul, kui sellest õigusest loobub kirjalikult selline

kirjaoskamatu kahtlustatav, kellele ei ole selgitatud loobumise võimalikke tagajärgi. Lõpuks küsis

Bulgaaria kohus, kas pärast seda, kui kahtlustatav on loobunud õigusest kaitsjale, on politseiasutused

kohustatud seda kahtlustatavat vahetult enne iga edasise tema osavõtul toimuva uurimistoimingu

tegemist teavitama tema õigusest kaitsjale ja sellest loobumise võimalikest tagajärgedest.

Euroopa Kohus leidis kõigepealt, et kui direktiivi sätet ei ole Bulgaaria õiguskorda üle võetud, siis ei

või Bulgaaria politseiasutused tugineda sellele sättele kahtlustatava suhtes, et teha erand õigusest

kaitsjale. Seejärel selgitas Euroopa Kohus, et direktiivi 2013/48 kohaldamisel tuleb arvesse võtta

haavatavate kahtlustatavate isikute erivajadusi. Kirjaoskamatut isikut tuleb aga kindlasti pidada

haavatavaks isikuks. Seetõttu ei saa kirjaoskamatu kahtlustatava avaldust kaitsjast loobumise

kohta pidada direktiivi nõuetele vastavaks, kui teda ei teavitatud sellise loobumise võimalikest

tagajärgedest viisil, mis võtab nõuetekohaselt arvesse tema konkreetset olukorda, ja kui

loobumist ei ole riigisisese menetlusõiguse kohaselt dokumenteeritud viisil, mis võimaldaks

kontrollida nende nõuete järgimist. Lõpuks selgitas Euroopa Kohus, et direktiivis 2013/48

sätestatud nõuetele vastav kaitsjast loobumine kehtib seni, kuni kahtlustatav selle tühistab. Kui

haavatav isik loobub õigusest kaitsjale, tuleb teda teavitada võimalusest see loobumine tühistada

enne, kui tehakse mis tahes hilisem uurimistoiming, mille käigus võib kaitsja puudumine eriti

kahjustada tema huve ja õigusi.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-27/23: Hocinx (eelotsus – piirialatöötaja juures

asendushooldusel oleva lapse õigus peretoetusele) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 16. mail 2024

Piirialatöötaja FV elab Belgias ja töötab Luksemburgis, kuuludes Luksemburgi peretoetuste süsteemi.

Laps FW on Belgia kohtulahendiga paigutatud FV majapidamisse asendushooldusele. FV-i ja

Luksemburgi laste tuleviku kassa vahel tekkis kohtuvaidlus, sest kassa keeldus peretoetuse maksmi-

sest, leides, et kuna FW‑l ei ole FV‑ga põlvnemissuhet, ei ole ta Luksemburgi õigusest tulenevalt FV

„pereliige“. Luksemburgis on mitteresidentidest laste puhul õigus perehüvitistele nimelt ette nähtud

üksnes mitteresidentidest töötajate „pereliikmetele“, kuid selle määratluse alla ei kuulu piirialatöötaja

majapidamisse asendushooldusele paigutatud lapsed.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

8

Seetõttu küsis Luksemburgi kassatsioonikohus Euroopa Kohtult, kas niisugune süsteem on kooskõlas

ELTL artikliga 45 (võrdse kohtlemise põhimõte) ning määruse nr 492/2011 (töötajate liikumis-

vabaduse kohta liidu piires), määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise

kohta) ja määruse nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse nr 883/2004 rakendamise kord) sätetega,

ja kas vastust mõjutab see, et piirialatöötaja peab tema juurde paigutatud last ülal.

Euroopa Kohus leidis, et liidu õigusega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei

ole mitteresidendist töötajal õigust saada peretoetust, mis on seotud tema töötamisega selles

liikmesriigis, lapse eest, kes on kohtulahendiga paigutatud asendushooldusele ja kelle hooldaja

ta on, samas kui lastel, kes on kohtulahendiga paigutatud asendushooldusele selles liikmesriigis,

on õigus toetust saada. Piirialatöötajad panustavad vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalpoliitika rahas-

tamisse, nii et neil peab olema õigus perehüvitistele samadel tingimustel, nagu selle riigi kodanikest

töötajatel. Selline erinev kohtlemine, mis võib kahjustada rohkem teiste liikmesriikide kodanikke

(mitteresidendid on enamasti mittekodanikud), kujutab endast kaudset diskrimineerimist koda-

kondsuse alusel. Praegusel juhul ei ole välja toodud ühtki õiguspärast eesmärki, mis sellist diskrimi-

neerimist põhjendaks. Luksemburgi pädevad asutused peavad seega tunnustama Belgia kohtuotsust

lapse asendushooldusele paigutamise kohta. Seda, et mitteresidendist töötaja peab asendus-

hooldusele paigutatud last ülal, saab peretoetuse andmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui riigi-

sisesed õigusnormid näevad sama tingimuse ette residendist töötajale.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-405/23: Touristic Aviation Services (eelotsus –

pagasilaadijate vähesus võib olla „erakorraline asjaolu“) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 16. mail 2024

Touristic Aviation Services Ltd (TAS) lend marsruudil Köln-Bonn (Saksamaa) – Kos (Kreeka)

hilines Kreekasse 3 tundi ja 49 minutit. Hilinemise põhjustasid eelmise lennu hilinemine (1 tund ja

17 minutit), sest reisijaid lennule registreerivaid töötajaid oli vähe, pagasi aeglane lennukisse laadi-

mine, sest ka pagasilaadijaid oli vähe (2 tundi ja 13 minutit) ning ilmaolud (19 minutit).

Reisijaid esindav Flightright esitas hagi Kölni esimese astme kohtule, et kohus mõistaks TASilt

määruse nr 261/2004 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral

ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta) alusel välja

hüvitise. Esimese astme kohus rahuldas hagi, sest leidis, et TAS ei tõendanud, et kasutas kõiki mõist-

likke meetmeid, et hilinemist vältida või vähendada. Kölni apellatsioonikohus küsis Euroopa Kohtult,

kas see, kui lennujaamas on liiga vähe pagasilaadijaid, võib olla „erakorraline asjaolu“ määruse

nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.

Euroopa Kohus leidis, et see, kui lennujaama käitaja töötajaid, kes vastutavad pagasi lennukisse

laadimise eest, ei ole piisavalt, võib kujutada endast „erakorralist asjaolu“. „Ettevõttesisese“

päritoluga sündmusi tuleb eristada sündmustest, mille päritolu on lennuettevõtja suhtes „ettevõtte-

väline“ (nt üldine tõrge lennujaama tankimissüsteemis, mida haldab lennujaama käitaja või kolmas

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

9

isik). Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb hinnata, kas tõrked Köln-Bonni lennujaama pagasi-

laadimistoimingutes väljusid TASi kontrolli alt.

Siiski rõhutas kohus, et selleks, et vabaneda kohustusest maksta reisijatele hüvitist, peab lennu-

ettevõtja, kelle lend erakorralise asjaolu tõttu pikaajaliselt hilines, tõendama, et seda asjaolu ei

oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed, ja et ta võttis olu-

korrale vastavad meetmed, et selle tagajärgi ära hoida. Näiteks võis lennuettevõtjal olla võimalik

vältida pagasilaadimise hilinemist, otsustades kasutada mõnd teist teenuseosutajat, kui ta teadis, et

lennujaama käitaja ei suuda teenust hilinemiseta osutada.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-400/22: Conny (eelotsus – veebisaidil maksekohustusega

nõustumine) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 30. mail 2024

Üürileandja ja üürnik sõlmisid üürilepingu eluruumi kohta, mille suhtes kehtib riigisisese õiguse

alusel ülemmäär, mistõttu üürnikul on selle ületamise korral õigus enammakstud üüri tagasi-

maksmisele. Saksa osaühing Conny pakub oma veebilehe kaudu korteriüürnikele võimalust sõlmida

käsundusleping, mille alusel ta võib üürnike nimel enammakstud üüri tagasi nõuda. Selleks tuleb

veebilehel sõlmida leping, kus üürnikud peavad nõustuma ettevõtja tüüptingimustega, sh sellega et

leping on tasuline, ja seejärel klõpsama tellimuse nupule. Üürnikud peavad vastusooritusena maksma

tasu, mis võrdub kolmandikuga kokkuhoitud aastasest üürisummast (kui nõue on edukas) või kui

üürileandjale saadetakse meeldetuletus, siis tasu, mis vastab advokaadile makstavale tasule. Üks

selline nõue jõudis Saksamaa kohtusse, mille peale üürileandjad esitasid apellatsioonkaebuse ja

Berliini apellatsioonikohus otsustas Euroopa Kohtult eelotsust küsida. Berliini kohus küsis, kas

direktiivi 2011/83 tuleb tõlgendada nii, et veebisaidi vahendusel sõlmitava kauglepingu puhul kuulub

kauplejal lasuv kohustus tagada, et tarbija otsesõnu nõustub maksekohustusega oma tellimuse

esitamisel, kohaldamisele ka juhul, kui tarbija on kohustatud tasu maksmises seisneva vastusoorituse

kauplejale tegema alles pärast teatava hilisema tingimuse täitumist.

Euroopa Kohus märkis, et kui kaugleping sõlmitakse elektrooniliselt tellimuse edastamise kaudu ja

sellega kaasneb tarbija jaoks maksekohustus, peab kaupleja esiteks andma tarbijale vahetult enne

tellimuse esitamist lepingu kohta olulist teavet ja teiseks teavitama tarbijat sõnaselgelt, et tellimuse

esitamisel on tarbijal maksekohustus. Seetõttu tellimusnupp või sellega sarnane funktsioon tuleb

tähistada hästi loetavalt ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa

tarbija kohustuse kauplejale maksta. Selle kindlakstegemisel, kas kaupleja on täitnud oma

kohustuse tagada, et tarbija kinnitaks tellimust esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab

kohustust maksta, tuleb arvesse võtta ainult nupu või sellesarnase funktsiooni tähistust.

Kohus leidis, et direktiiv 2011/83 ei näe ette mingit vahet tingimustega ja tingimusteta

maksekohustuse vahel. Vastupidi, sellest sõnastusest tuleneb, et nimetatud sättes ette nähtud

teavitamiskohustus kehtib niipea, kui esitatud tellimus „tähendab“ kohustust maksta. Niisiis võib

sellest järeldada, et kaupleja kohustus tarbijat teavitada tekib hetkel, mil tarbija nõustub

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

10

pöördumatult sellega, et temast sõltumatu tingimuse täitumise korral on ta kohustatud

maksma, isegi kui see tingimus ei ole veel täitunud. Seda tõlgendust toetab ka direktiivi eesmärk

tagada tarbijakaitse kõrge tase, mistõttu on oluline tagada, et interneti teel sõlmitud kauglepingute

puhul oleks tarbijal võimalik enne tellimuse esitamist kindlaks määrata, missugusel hetkel ta võtab

endale kohustuse kauplejale maksta, ning juhtida tarbija tähelepanu üheselt mõistetavas sõnastuses

asjaolule, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse kauplejale maksta.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

—————————————————————————————————————————————————————————

Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis

(viited lisatud).

oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:

o C-185/23: protectus (kohtujuristi ettepanek – juurdepääs salastatud teabele)

Olulisemad EL Kohtu lahendid:

o C-115/22: NADA jt (eelotsus – „kohus“ liidu õiguse tähenduses)

o C-4/23: Mirin (kohtujuristi ettepanek – soo muutmine)

o C-216/23: Hauser Weinimport (eelotsus – aromatiseeritud veinikokteili mõiste)

o C-53/23: Asociaţia “Forumul Judecătorilor din România” (eelotsus – kohtunike

kutseühingu keabeõigus)

o C-15/24 PPU: Stachev (eelotsus – õigus kaitsjale)

o C-27/23: Hocinx (eelotsus – piirialatöötaja juures asendushooldusel oleva

lapse õigus peretoetusele)

o C-405/23: Touristic Aviation Services (eelotsus – pagasilaadijate vähesus

võib olla „erakorraline asjaolu“)

o C-400/22: Conny (eelotsus – veebisaidil maksekohustusega nõustumine)

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

2

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:

———————————————————————————————— C-185/23: protectus (kohtujuristi ettepanek – juurdepääs

salastatud teabele) ————————————————————————————————

Kohtujuristi ettepanek, 16. mail 2024

Slovakkia äriühing protectus (endise nimega BONUL) vaidlustas otsuse, millega tühistati tema

tööstusjulgeoleku luba ja sellega koos tööstusjulgeoleku sertifikaat, mis võimaldas juurdepääsu ELi

salajasele teabele. Tühistamist põhjendas Slovakkia julgeolekuasutus nii salastatud kui ka salastamata

teabel põhineva turvariskiga. Slovakkia kohus küsis Euroopa Kohtult, kas sellises olukorras kohaldub

ELi õigus, sh ELi põhiõiguste harta, ning millised menetluslikud tagatised tuleb ettevõtjale tagada.

Erinevalt kõikidest menetlusosalistest peale Slovakkia äriühingu leidis kohtujurist, et ELi õigus

kohaldub, kuigi ta eristas riigisisest tööstusjulgeoleku luba tööstusjulgeoleku sertifikaadist. Olgugi

et tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivus on seotud tööstusjulgeoleku loa kehtivusega, ei saa kohtu-

juristi hinnangul sellest järeldada, et põhikohtuasjas käsitletav olukord jääb ELi õiguse kohaldamis-

alast välja. Mõlemad neist tühistati nimelt tuvastatud turvariski tõttu. Kuna liikmesriigi huvid ja liidu

huvid on tihedalt seotud, siis on normaalne, et liikmesriigi tasandil ja eelkõige liikmesriigi õiguse

kohaselt tuvastatud turvarisk mõjutab otseselt ELi salastatud teabele juurdepääsu õigust.

Nõukogu otsust 2013/488 (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) analüü-

sides arvas kohtujurist, et see ei piirdu üksnes nõude kehtestamisega, mille kohaselt peab isikutel, kel

on vaja juurdepääsu ELi salastatud teabele, olema liikmesriigi riikliku julgeolekuasutuse antud luba.

Otsuses on sätestatud ka teatavad reegild, mis raamistavad sellise loa andmise menetlust ja tingimusi.

Kohtujurist järeldas, et otsuses 2013/488 sätestatud ELi salastatud teabe kaitset puudutavate õigus-

normide seisukohast annab liikmesriigi asutus töötlemisloaks oleva tööstusjulgeoleku sertifi-

kaadi väljastamisega liidu õiguses sätestatud loa. Selle loa, nagu ka selle tühistamise tagajärjed on

määratletud liidu õiguses ning saavad avalduda eelkõige asjaomase isiku ja liidu institutsioonide

vahelistes suhetes. Pealegi täidab liikmesriigi pädev asutus, kes otsustab töötlemisloa tühistada,

ülesannet, milleks on teda volitanud liidu institutsioonid, et tagada ELi salastatud teabe kaitse. Seega

peab see asutus tegutsema kooskõlas liidu õiguses määratletud miinimumnõuetega.

Mis puudutab ettevõtja menetluslikke tagatisi, arvas kohtujurist, et ettevõtja ei pea saama juurde-

pääsu salastatud teavet sisaldavale toimikule, juhul kui esiteks võib õiguse selle toimikuga tutvu-

miseks saada ettevõtja advokaat tingimusel, et ta saab sellelt asutuselt nõusoleku ja tagab talle

edastatud teabe konfidentsiaalsuse, ja kui teiseks saab liikmesriigi kohus, kes peab kontrollima otsuse

õiguspärasust, tutvuda kogu toimikus sisalduva salastatud teabega, ning kui kolmandaks oli ette-

võtjale teada nende põhjenduste põhisisu, mis saavad anda piisava aluse otsuse tegemiseks.

Kohtujuristi ettepanek ei ole Euroopa Kohtule siduv.

Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

3

Olulisemad EL Kohtu lahendid:

———————————————————————————————— C-115/22: NADA jt (eelotsus – „kohus“ liidu õiguse

tähenduses) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 7. mail 2024

Austria dopinguvastane õiguskomisjon tunnistas Austria võistlussportlase süüdi dopinguainete

omandamise ja osalise kasutamise eest, talle määrati võistluskeeld ja tunnistati kehtetuks kõik

tulemused, mille ta saavutas dopinguainete kasutamise ajavahemikus. Sportlane vaidlustas selle

otsuse Austria sõltumatus vahekomisjonis (edaspidi USK), kus esitas ka taotluse, et otsust ei tehtaks

üldsusele teatavaks, eelkõige, et ei avaldataks tema nime ja muid individuaalseid tunnuseid. USK

jättis vaidlusaluse otsuse jõusse, kuid pöördus Euroopa Kohtu poole küsimustega, mis puudutavad

isikuandmete avalikustamist isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) kohaselt.

Euroopa Kohus analüüsis kõigepealt, kas USK on käsitatav „kohtuna“ ELTL artikli 267 tähenduses,

et tal üldse oleks õigus eelotsusemenetluses Euroopa Kohtusse pöörduda. Euroopa Kohus meenutas,

et see, kas organil on õigus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus, tuleb määrata kindlaks nii

struktuuriliste kui ka funktsionaalsete kriteeriumide järgi. Struktuuriliste kriteeriumide järgi tuleb

arvesse võtta järgmisi asjaolusid nende kogumis: selle organi asutamine seaduse alusel, alalisus,

otsuste siduvus, menetluse võistlevas, õigusnormide kohaldamine organi poolt ning tema sõltumatus.

Funktsionaalsete kriteeriumite kohaselt peab olema tegemist poolelioleva vaidlusega ja kohus peab

vastava menetluse raames tegema kohtuotsuse jõudu omava lahendi.

Mis puudutab struktuurilisi kriteeriume, siis kohtu meelest vastab USK kõigile peale ühe, mille osas

on kahtlus – sõltumatus. Kohus rõhutas, et liikmesriikide kohtute sõltumatus, mis on tõhusa

kohtuliku kaitse seisukohast hädavajalik, on lahutamatult seotud õigusemõistmise ülesandega,

ja seega saab eelotsusetaotluse mehhanismi käivitada üksnes organ, kes muu hulgas vastab

sõltumatuse kriteeriumile. Sõltumatuse väline aspekt eeldab, et asjaomane organ täidab oma üles-

andeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki

korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis

võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Selle hulka kuulub

ka liikmete ametist tagandamise keeld, mis eeldab, et selle organi liikmete tagandamise juhud oleksid

kindlaks määratud sõnaselgete erinormidega, mis pakuksid kindlamaid tagatisi kui haldus‑ ja

tööõiguse üldnormides ette nähtud tagatised ebaseadusliku tagandamise korral. Sõltumatuse sisemine

aspekt on seotud erapooletuse mõistega ning selle eesmärk on võrdse distantsi säilitamine menetlus-

osaliste ja nende vastavate huvide vahel menetluse eset arvestades. See aspekt eeldab, et tagatakse

objektiivsus ja kohtuasja lahendi suhtes ei võeta arvesse muud huvi peale õigusnormide range

kohaldamise.

Kohtu hinnangul ei ole USK liikmete ametist tagandamise keeld tagatud ühegi erinormiga. Peale selle

teeb USK liikmete tagandamise otsuse ainult föderaalne minister ehk täitevvõimu esindaja, ilma et

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

4

oleks eelnevalt kehtestatud täpseid kriteeriume või tagatisi. Sellest järeldub, et kohaldatavad riigi-

sisesed õigusnormid ei taga, et USK liikmed on kaitstud välise – olgu siis otsese või kaudse –

surve eest, mis võib seada kahtluse alla nende sõltumatuse, mistõttu see organ ei vasta sõltumatuse

nõudele, mis on omane kohtule, vaadelduna selle välisest aspektist. Seega USK-d ei saa kvalifit-

seerida „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses. See asjaolu ei vabasta teda siiski kohustusest tagada

liidu õiguse kohaldamine oma otsuste vastuvõtmisel ja jätta vajaduse korral kohaldamata riigisisesed

õigusnormid, mis näivad olevat vastuolus vahetu õigusmõjuga liidu õigusnormidega, kuna sellised

kohustused lasuvad nimelt kõigil pädevatel riigisisestel asutustel, mitte ainult kohtutel.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-4/23: Mirin (kohtujuristi ettepanek – soo muutmine)

————————————————————————————————

Kohtujuristi ettepanek, 7. mail 2024

Rumeenia kodakondsusega kaebaja registreeriti sündimisel naissoost isikuna. 2016. aastal sai kaebaja

naturalisatsiooni korras Briti kodakondsuse. Sellest ajast peale on tal kaks kodakondsust: Rumeenia

ja Briti. 2017. aastal vahetas kaebaja eesnime ja 2020. aastal sai kaebaja Ühendkuning-

riigis dokumendi, mis kinnitab, et tema sooline identiteet on mees. 2021. aastal palus kaebaja

Rumeenia ametiasutusel teha tema sünniakti kanded eesnime- ja soo muutmise ning isikukoodi

muutuse kohta, et see vastaks meessoole, ning anda talle välja uus sünnitunnistus. Rumeenia

ametiasutus keeldus seda tegemast, sest Rumeenia õiguse kohaselt kantakse perekonnaseisuandmete

muutused soo muutmise korral sünniaktidesse ainult jõustunud kohtuotsuse alusel.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis, kas ELTL artikliga 21 (liidu kodaniku vaba liikumise ja

elamise õigus) ja harta artiklitega 7 (era- ja perekonnaelu austamine) ja 45 (liikumis- ja elukoha-

vabadus) on vastuolus see, et Rumeenia ei tunnusta kahekordse (Rumeenia ja teise liikmesriigi)

kodakondsusega isiku soo ja eesnime muudatusi, mis tehti teises liikmeriigis, ning nõuab, et isik

läbiks Rumeenias täiendavalt eraldi kohtumenetluse. Lisaks küsis Rumeenia kohus, kas põhi-

kohtuasja lahendamist mõjutab Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust.

Euroopa Kohtu kohtujurist selgitas kõigepealt, et kuna isiku soo muutmine kinnitati Ühendkuning-

riigis 2020. aastal, siis toimus see Brexiti üleminekuperioodi kestel, mil liidu õigus oli Ühendkuning-

riigi suhtes veel kohaldatav. Kohtujurist tuletas meelde, et liidu õigus ei reguleeri soolist identiteeti

puudutava teabe ajakohastamist liikmesriigi perekonnaseisuaktides teises liikmesriigis koostatud

aktide või tehtud otsuste alusel. Küll aga peab liidu kodanikul olema võimalus kasutada

ELTL artikli 21 kohaselt oma õigust liidu territooriumil vabalt liikuda ja elada.

Kohtujurist selgitas seejärel, et liikmesriikide õigusekordade mitmekesisus soo muutmise

reguleerimisel ei tohi viia selleni, et leitakse mõjuvaid põhjuseid soo muutmist mitte tunnustada,

muutes seeläbi ELTL artikliga 21 antud õiguste kasutamise võimatuks või ülemäära raskeks. Seetõttu

jõudis kohtujurist järeldusele, et liidu õigusega on vastuolus, kui liikmesriigi asutused keelduvad

tunnustamast ja kandmast selle liikmesriigi kodaniku sünniakti tema eesnime ja soolist

identiteeti, mille ta on saanud seaduslikult teises liikmesriigis. Kohtujurist lisas siiski, et

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

5

asjaomase isiku pereliikmeid puudutavate perekonnaseisuaktide ajakohastamine ei ole liidu õiguse

järgi kohustuslik, sest see ajakohastamine eeldaks, et seejärel tunnustatakse perekonnaseisuaktide

registrites samasooliste abielu või põlvnemisi samasoolistest vanematest, mida ei saa liidu õiguse

kohaselt liikmesriikidele kohustuslikuks teha. See tähendab, et soolise identiteedi avaldusel on

tagajärjed ainult isikutunnistuse, elamisloa või passi väljaandmise ajal juba olemasolevatest

perekonnaseisuaktidest tulenevale teabele.

Kohtujuristi ettepanek ei ole Euroopa Kohtule siduv.

Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-216/23: Hauser Weinimport (eelotsus – aromatiseeritud

veinikokteili mõiste) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 8. mail 2024

Määruse (EL) nr 251/2014 (aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise,

märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) järgi on aromatiseeritud veinikokteil määratletud

kui jook, mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest ja millele ei ole lisatud alkoholi.

Määruse nr 251/2014 lisa I lubab aromatiseeritud veinikokteilide maitsestamiseks kasutada maitse-

taimi ja/või vürtse ja/või maitsestavaid toiduaineid.

Hauser Weinimport turustas aromatiseeritud veinikokteili, mis sisaldas lisaks veinile ka õlut. Hauser

Weinimport väitis, et õlle lisamine aromatiseeritud veinikokteilile on lubatud, sest õlle näol on

tegemist maitsestava toiduainega määruse nr 251/2014 lisa I tähenduses ning see ei too kaasa joogi

alkoholisisalduse suurenemist. Eelotsusetaotluse esitanud Saksamaa kohus soovis seetõttu teada, kas

aromatiseeritud veinikokteilile võib maitsestava toiduainena lisada õlut, kui selle tagajärjel joogi

alkoholisisaldus ei suurene, kuigi määruse järgi on alkoholi lisamine sellisele joogile keelatud.

Euroopa Kohus selgitas, et määruse nr 251/2014 eesmärk on määratleda ühetaoliselt kõik liidus turule

lastavad aromatiseeritud veinitooted, et tagada tarbijate ootustele vastamine ja vältida tarbija

eksitamist. Euroopa Kohtu hinnangul oleks see aga tarbijaid eksitav, kui alkoholisisalduse

suurenemine või vähenemine saaks olla kriteeriumiks, mille põhjal otsustada, kas aromatiseeritud

veinikokteilile võib lisada alkoholi või mitte. Samuti oleks tarbijat eksitav, kui aromatiseeritud veini-

kokteilile oleks lubatud maitsestava toiduainena lisada alkohoolset jooki nagu õlu, kuigi alkoholi

lisamine sellisele joogile on määruse kohaselt keelatud. Seega jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et

aromatiseeritud veinikokteilile ei tohi lisada õlut.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

6

———————————————————————————————— C-53/23: Asociaţia “Forumul Judecătorilor din România”

(eelotsus – kohtunike kutseühingu kaebeõigus) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 8. mail 2024

Rumeenias anti kohtunike ja prokuröride toime pandud süütegudega seotud kriminaalmenetluse

läbiviimise ainupädevus neljaks aastaks prokuröridele, kelle peaprokurör on ametisse nimetanud

Rumeenia kõrgema kohtute nõukoja üldkogu ettepanekul. Rumeenia kohtunike kutseühingud

pöördusid kaebusega kohtusse, väites, et selline muudatus ei ole kooskõlas liidu õigusest tuleneva

õigusriigi põhimõtte ja sõltumatu kohtu nõudega. Rumeenia menetlusõiguse kohaselt ei ole kohtunike

kutseühingul sellistel asjaoludel kaebeõigust. Seetõttu küsis Rumeenia kohus Euroopa Kohtult, kas

liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis seavad tühistamiskaebuse vastuvõetavuse

sõltuvusse põhjendatud erahuvi esinemisest, millega on praktikas välistatud, et sellise kaebuse

võiksid esitada kohtunike kutseühingud.

Euroopa Kohus tuletas meelde, et liikmesriikide ülesanne on näha ette õigussubjektidele tulemusliku

õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus ja menetlused liidu õigusega hõlmatud valdkondades.

Siiski ei kohusta ükski liidu õigusnorm liikmesriike tagama kohtunike kutseühingutele

menetluslikke õigusi, mis võimaldaksid neil vaidlustada kohtunike staatusega seotud riigisisese

sätte või meetme mis tahes väidetava vastuolu tõttu liidu õigusega.

Euroopa Kohus lisas, et õigus tõhusale õiguskaitsevahendile eeldab, et isik, kes sellele viitab, tugineb

liidu õigusega tagatud õigustele või vabadustele või et selle isiku suhtes toimub kriminaalmenetlus,

mis kujutab endast liidu õiguse kohaldamist. Kohtu hinnangul ei nähtu aga eelotsusetaotlusest, et

põhikohtuasja kaebajad tugineksid õigusele, mis on neile antud liidu õigusnormi alusel, või et nende

suhtes oleks algatatud kriminaalmenetlus, mis kujutab endast liidu õiguse kohaldamist. Seetõttu

jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et liidu õigusega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille

kohaselt ei ole kohtunike kutseühingutel põhikohtuasjas kaebeõigust.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-15/24 PPU: Stanchev (eelotsus – õigus kaitsjale)

————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 14. mail 2024

Bulgaaria politsei pidas kinni CH, et uurida tema seotust ühe röövimisega. Samal päeval allkirjastas

CH kirjaliku avalduse, et ta ei soovi kaitsjat. CH ei ole saanud põhiharidust ja on kirjaoskamatu.

Kaitsjast loobumise tagajärgi CH-le ei selgitatud. Kaitsjast loobumise avalduse suhtes kehtib

Bulgaarias nõue, et kui kinni peetud isik on kirjaoskamatu, peab avalduse täitma politseiametnik,

kusjuures selle isiku tahteavaldused peavad olema esitatud tunnistaja juuresolekul, kes kinnitab nende

autentsust oma allkirjaga. CH avaldusel ei olnud ei politseiametniku ega tunnistaja allkirja. Direktiivi

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

7

2013/48 (mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses) artikli 3 lõike 6 punkt b näeb ette

võimaluse teha erandjuhtudel ajutine erand õigusest kaitsjale, kui see on vajalik selleks, et vältida

märkimisväärse kahju tekitamist kriminaalmenetlusele. Bulgaaria õigusesse seda sätet aga üle võetud

ei ole.

Bulgaaria kohus küsis Euroopa Kohtult, kas liikmesriigi politseiasutused võivad tugineda direktiivi

2013/48 artikli 3 lõike 6 punktile b ja teha erandi õigusest kaitsjale, kui seda sätet ei ole riigisisesesse

õiguskorda üle võetud. Samuti soovis Bulgaaria kohus teada, kas direktiivis 2013/48 kehtestatud

nõudeid loobumiseks õigusest kaitsjale on järgitud juhul, kui sellest õigusest loobub kirjalikult selline

kirjaoskamatu kahtlustatav, kellele ei ole selgitatud loobumise võimalikke tagajärgi. Lõpuks küsis

Bulgaaria kohus, kas pärast seda, kui kahtlustatav on loobunud õigusest kaitsjale, on politseiasutused

kohustatud seda kahtlustatavat vahetult enne iga edasise tema osavõtul toimuva uurimistoimingu

tegemist teavitama tema õigusest kaitsjale ja sellest loobumise võimalikest tagajärgedest.

Euroopa Kohus leidis kõigepealt, et kui direktiivi sätet ei ole Bulgaaria õiguskorda üle võetud, siis ei

või Bulgaaria politseiasutused tugineda sellele sättele kahtlustatava suhtes, et teha erand õigusest

kaitsjale. Seejärel selgitas Euroopa Kohus, et direktiivi 2013/48 kohaldamisel tuleb arvesse võtta

haavatavate kahtlustatavate isikute erivajadusi. Kirjaoskamatut isikut tuleb aga kindlasti pidada

haavatavaks isikuks. Seetõttu ei saa kirjaoskamatu kahtlustatava avaldust kaitsjast loobumise

kohta pidada direktiivi nõuetele vastavaks, kui teda ei teavitatud sellise loobumise võimalikest

tagajärgedest viisil, mis võtab nõuetekohaselt arvesse tema konkreetset olukorda, ja kui

loobumist ei ole riigisisese menetlusõiguse kohaselt dokumenteeritud viisil, mis võimaldaks

kontrollida nende nõuete järgimist. Lõpuks selgitas Euroopa Kohus, et direktiivis 2013/48

sätestatud nõuetele vastav kaitsjast loobumine kehtib seni, kuni kahtlustatav selle tühistab. Kui

haavatav isik loobub õigusest kaitsjale, tuleb teda teavitada võimalusest see loobumine tühistada

enne, kui tehakse mis tahes hilisem uurimistoiming, mille käigus võib kaitsja puudumine eriti

kahjustada tema huve ja õigusi.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-27/23: Hocinx (eelotsus – piirialatöötaja juures

asendushooldusel oleva lapse õigus peretoetusele) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 16. mail 2024

Piirialatöötaja FV elab Belgias ja töötab Luksemburgis, kuuludes Luksemburgi peretoetuste süsteemi.

Laps FW on Belgia kohtulahendiga paigutatud FV majapidamisse asendushooldusele. FV-i ja

Luksemburgi laste tuleviku kassa vahel tekkis kohtuvaidlus, sest kassa keeldus peretoetuse maksmi-

sest, leides, et kuna FW‑l ei ole FV‑ga põlvnemissuhet, ei ole ta Luksemburgi õigusest tulenevalt FV

„pereliige“. Luksemburgis on mitteresidentidest laste puhul õigus perehüvitistele nimelt ette nähtud

üksnes mitteresidentidest töötajate „pereliikmetele“, kuid selle määratluse alla ei kuulu piirialatöötaja

majapidamisse asendushooldusele paigutatud lapsed.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

8

Seetõttu küsis Luksemburgi kassatsioonikohus Euroopa Kohtult, kas niisugune süsteem on kooskõlas

ELTL artikliga 45 (võrdse kohtlemise põhimõte) ning määruse nr 492/2011 (töötajate liikumis-

vabaduse kohta liidu piires), määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise

kohta) ja määruse nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse nr 883/2004 rakendamise kord) sätetega,

ja kas vastust mõjutab see, et piirialatöötaja peab tema juurde paigutatud last ülal.

Euroopa Kohus leidis, et liidu õigusega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei

ole mitteresidendist töötajal õigust saada peretoetust, mis on seotud tema töötamisega selles

liikmesriigis, lapse eest, kes on kohtulahendiga paigutatud asendushooldusele ja kelle hooldaja

ta on, samas kui lastel, kes on kohtulahendiga paigutatud asendushooldusele selles liikmesriigis,

on õigus toetust saada. Piirialatöötajad panustavad vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalpoliitika rahas-

tamisse, nii et neil peab olema õigus perehüvitistele samadel tingimustel, nagu selle riigi kodanikest

töötajatel. Selline erinev kohtlemine, mis võib kahjustada rohkem teiste liikmesriikide kodanikke

(mitteresidendid on enamasti mittekodanikud), kujutab endast kaudset diskrimineerimist koda-

kondsuse alusel. Praegusel juhul ei ole välja toodud ühtki õiguspärast eesmärki, mis sellist diskrimi-

neerimist põhjendaks. Luksemburgi pädevad asutused peavad seega tunnustama Belgia kohtuotsust

lapse asendushooldusele paigutamise kohta. Seda, et mitteresidendist töötaja peab asendus-

hooldusele paigutatud last ülal, saab peretoetuse andmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui riigi-

sisesed õigusnormid näevad sama tingimuse ette residendist töötajale.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-405/23: Touristic Aviation Services (eelotsus –

pagasilaadijate vähesus võib olla „erakorraline asjaolu“) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 16. mail 2024

Touristic Aviation Services Ltd (TAS) lend marsruudil Köln-Bonn (Saksamaa) – Kos (Kreeka)

hilines Kreekasse 3 tundi ja 49 minutit. Hilinemise põhjustasid eelmise lennu hilinemine (1 tund ja

17 minutit), sest reisijaid lennule registreerivaid töötajaid oli vähe, pagasi aeglane lennukisse laadi-

mine, sest ka pagasilaadijaid oli vähe (2 tundi ja 13 minutit) ning ilmaolud (19 minutit).

Reisijaid esindav Flightright esitas hagi Kölni esimese astme kohtule, et kohus mõistaks TASilt

määruse nr 261/2004 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral

ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta) alusel välja

hüvitise. Esimese astme kohus rahuldas hagi, sest leidis, et TAS ei tõendanud, et kasutas kõiki mõist-

likke meetmeid, et hilinemist vältida või vähendada. Kölni apellatsioonikohus küsis Euroopa Kohtult,

kas see, kui lennujaamas on liiga vähe pagasilaadijaid, võib olla „erakorraline asjaolu“ määruse

nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.

Euroopa Kohus leidis, et see, kui lennujaama käitaja töötajaid, kes vastutavad pagasi lennukisse

laadimise eest, ei ole piisavalt, võib kujutada endast „erakorralist asjaolu“. „Ettevõttesisese“

päritoluga sündmusi tuleb eristada sündmustest, mille päritolu on lennuettevõtja suhtes „ettevõtte-

väline“ (nt üldine tõrge lennujaama tankimissüsteemis, mida haldab lennujaama käitaja või kolmas

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

9

isik). Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb hinnata, kas tõrked Köln-Bonni lennujaama pagasi-

laadimistoimingutes väljusid TASi kontrolli alt.

Siiski rõhutas kohus, et selleks, et vabaneda kohustusest maksta reisijatele hüvitist, peab lennu-

ettevõtja, kelle lend erakorralise asjaolu tõttu pikaajaliselt hilines, tõendama, et seda asjaolu ei

oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed, ja et ta võttis olu-

korrale vastavad meetmed, et selle tagajärgi ära hoida. Näiteks võis lennuettevõtjal olla võimalik

vältida pagasilaadimise hilinemist, otsustades kasutada mõnd teist teenuseosutajat, kui ta teadis, et

lennujaama käitaja ei suuda teenust hilinemiseta osutada.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-400/22: Conny (eelotsus – veebisaidil maksekohustusega

nõustumine) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 30. mail 2024

Üürileandja ja üürnik sõlmisid üürilepingu eluruumi kohta, mille suhtes kehtib riigisisese õiguse

alusel ülemmäär, mistõttu üürnikul on selle ületamise korral õigus enammakstud üüri tagasi-

maksmisele. Saksa osaühing Conny pakub oma veebilehe kaudu korteriüürnikele võimalust sõlmida

käsundusleping, mille alusel ta võib üürnike nimel enammakstud üüri tagasi nõuda. Selleks tuleb

veebilehel sõlmida leping, kus üürnikud peavad nõustuma ettevõtja tüüptingimustega, sh sellega et

leping on tasuline, ja seejärel klõpsama tellimuse nupule. Üürnikud peavad vastusooritusena maksma

tasu, mis võrdub kolmandikuga kokkuhoitud aastasest üürisummast (kui nõue on edukas) või kui

üürileandjale saadetakse meeldetuletus, siis tasu, mis vastab advokaadile makstavale tasule. Üks

selline nõue jõudis Saksamaa kohtusse, mille peale üürileandjad esitasid apellatsioonkaebuse ja

Berliini apellatsioonikohus otsustas Euroopa Kohtult eelotsust küsida. Berliini kohus küsis, kas

direktiivi 2011/83 tuleb tõlgendada nii, et veebisaidi vahendusel sõlmitava kauglepingu puhul kuulub

kauplejal lasuv kohustus tagada, et tarbija otsesõnu nõustub maksekohustusega oma tellimuse

esitamisel, kohaldamisele ka juhul, kui tarbija on kohustatud tasu maksmises seisneva vastusoorituse

kauplejale tegema alles pärast teatava hilisema tingimuse täitumist.

Euroopa Kohus märkis, et kui kaugleping sõlmitakse elektrooniliselt tellimuse edastamise kaudu ja

sellega kaasneb tarbija jaoks maksekohustus, peab kaupleja esiteks andma tarbijale vahetult enne

tellimuse esitamist lepingu kohta olulist teavet ja teiseks teavitama tarbijat sõnaselgelt, et tellimuse

esitamisel on tarbijal maksekohustus. Seetõttu tellimusnupp või sellega sarnane funktsioon tuleb

tähistada hästi loetavalt ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa

tarbija kohustuse kauplejale maksta. Selle kindlakstegemisel, kas kaupleja on täitnud oma

kohustuse tagada, et tarbija kinnitaks tellimust esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab

kohustust maksta, tuleb arvesse võtta ainult nupu või sellesarnase funktsiooni tähistust.

Kohus leidis, et direktiiv 2011/83 ei näe ette mingit vahet tingimustega ja tingimusteta

maksekohustuse vahel. Vastupidi, sellest sõnastusest tuleneb, et nimetatud sättes ette nähtud

teavitamiskohustus kehtib niipea, kui esitatud tellimus „tähendab“ kohustust maksta. Niisiis võib

sellest järeldada, et kaupleja kohustus tarbijat teavitada tekib hetkel, mil tarbija nõustub

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

10

pöördumatult sellega, et temast sõltumatu tingimuse täitumise korral on ta kohustatud

maksma, isegi kui see tingimus ei ole veel täitunud. Seda tõlgendust toetab ka direktiivi eesmärk

tagada tarbijakaitse kõrge tase, mistõttu on oluline tagada, et interneti teel sõlmitud kauglepingute

puhul oleks tarbijal võimalik enne tellimuse esitamist kindlaks määrata, missugusel hetkel ta võtab

endale kohustuse kauplejale maksta, ning juhtida tarbija tähelepanu üheselt mõistetavas sõnastuses

asjaolule, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse kauplejale maksta.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

—————————————————————————————————————————————————————————

Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis

(viited lisatud).