Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie 21.06.2024 nr 2-1/1721-1

Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsus

Saadame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks elektroonilise side seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Lisaadressaadid: Rahandusministeerium

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Elena Reilent

639 7666 [email protected]

1

Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

20.06.2024

1. Lahendatav probleem

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis

ülesannete täitmisel esindab riiki. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS1) § 39 lg 1

kohaselt finantseeritakse TTJA kulusid riigieelarvest. TTJA täidab infoühiskonna valdkonnas

tema pädevuses olevaid ülesandeid, kui riiklik sideregulaator ehk sidevaldkonna järelevalve ja

korraldusasutus.

Sideregulaatori vastutusalad on raadiosageduste ja telefoninumeratsiooni haldus, elektroonilise

side toimepidevus ja meediateenuste toimimine ning sideturu reguleerimine ja küberturvalisuse

tagamine. Sideregulaator viib läbi sidevaldkonna analüüse, strateegilist planeerimist ja

järelevalvet ning väljastab lube, et kaitsta sideettevõtjate ja teenuse tarbijate huve, tagades

seeläbi valdkonna ohutuse ja vaba konkurentsi toimimise.

Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidest,

nt Euroopa elektroonilise side seadustikust (kehtestatud direktiiviga (EL) 2018/1972 (edaspidi

Direktiiv2). Tegemist on spetsiifiliste ülesannetega, mis on detailselt reguleeritud EL ja

rahvusvaheliste õigusaktidega ning mille rakendamine ja täitmine ei ole regulaatorita võimalik.

Näiteks TTJA korraldab sideturgude valdkonnaspetsiifilist reguleerimist, et tagada konkurentsi

soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine

ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele. Samuti planeerib,

koordineerib ja korraldab raadiosageduste (mereside, lennuside, kosmoseside, ringhäälingu,

kaitseväe side, mobiilside jne) kasutamist ning töötab välja raadiosageduste kasutamisega

seotud õigusi ja kohustusi nii riigisiseselt, kui rahvusvaheliselt. Teostab järelevalvet

elektroonilise side sektori üle ning reguleerib sidevõrkude ja -teenuste küberturvalisust. Lisaks

koordineerib TTJA koostöös naaberriikide sideregulaatoritega Balti riikide ja EL-i üleseid

projekte ning esindab riiki Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU). Ülesannetega

kaasneb TTJA-le suur administratiivne koormus ning kulud.

Viimase 20 aasta jooksul on sideregulaatori tegevust muudetud kordades efektiivsemaks,

eelkõige ametikohtade olulise vähendamisega, tööprotsesside tõhustamise, e-teenuste

pakkumise ja töödele prioriteetide seadmisega. Sideametis töötas 20 aastat tagasi 137

ametnikku, TTJA sideosakonnas on täna 27 ametikohta ehk teenistujate arv on vähenenud 5

korda. Töötamine viimased aastad oluliselt vähendatud koosseisuga on näidanud, et ka tänastest

seadustest tulenevate kriitiliste kohustuste täitmine on muutumas üle jõu käivaks. Arvestades

samas side olulisust elutähtsa teenusena on riigi julgeoleku vaatest olukord jätkusuutmatu.

Võrreldes naaberriikidega on TTJA-s sidevaldkonna töötajate arv umbes 2–4 korda väiksem

samade ülesannete täitmisel. Allpool joonisel on toodud graafik, mis näitab sideregulaatori

ametnike arvu muutuseid viimase 20 aasta jooksul ja sideametnike arvu, mis on kriitiliselt

1 RT I, 30.06.2023, 11 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018L1972&qid=1709823140084

2

vajalik hiljemalt 2028. aastaks olemasolevate võimelünkade parandamiseks ja uute ülesannete

täitmiseks.

Joonis. Sideregulaatori teenistuskohtade arvu muutus aastate lõikes ja võimestamiseks vajalike

teenistuskohtade prognoos

Sideregulaator vajab ka stabiilseid investeeringuid tööks vajaliku riist- ja tarkvara kaasaegsena

hoidmiseks. Tarkvara on vajalik sidevõrkude planeerimiseks ja mudeldamiseks ning nende

rahvusvaheliseks koordineerimiseks. Raadioeetri järelevalveks on vajalikud mõõteseadmed ja

monitooringuvõrk koos juhttarkvaraga ning liikuvad monitooringujaamad ja droonid. Side

planeerimise ja järelevalve tehnoloogia kasutamine nõuab ka vastava oskusteabega inimesi.

Aastal 2022 moodustasid sidevaldkonna investeeringud, seadmed ja tarvikud 467 000 eurot ja

2023. aastal 979 000 eurot. Neil aastatel toimus tehnilise baasi ja tarkvara oluline uuendamine,

mida polnud toimunud pea 10 aastat. Investeeringute fookus oli raadioeetri olukorrapildi

saamise parandamine ja raadioeetri erinevate kübermõjutuste tuvastamise tõhustamine (näiteks

GPS või mobiilside häired). Nominaalne investeeringute baasvajadus on edaspidi ca 200 000

eurot aastas.

Kitsaskohtadena saab välja tuua TTJA sidevaldkonna ennetava järelevalve võimekuse

puudumise – konkurentsi, tarbijakaitse, teenuse kvaliteedi ning toimepidevuse ennetav

järelevalve ja reageerimine on vaid intsidendipõhine. Raadiohäirete lahendamisega tegeleb

hetkel 5 inimest, kes katavad Tallinnast kogu Eesti (maakondlikud esindused puuduvad).

Tänased GPS häirete intsidendid on hõivanud kogu kompetentse järelevalveressursi,

3

olemasolevast ressursist jääb isegi puudu. See tähendab, et kui tekib vajadus samaaegselt

lahendada mitu intsidenti, ei ole võimekust piisavalt. Sidevaldkond on reguleeritud nõuetega

üleeuroopaliselt, sealhulgas teatud valdkondades (nt sagedushaldus) isegi Euroopast laiemalt.

Hetkel ei ole regulaatori poolt võimalik panustada nõuete ja sagedushalduse Eesti seisukohtade

ja ettepanekute kaitsmiseks ning läbi töörühmade praktiliste sidevaldkonna juhiste

väljatöötamisse vajalikul määral, mis omakorda suurendab riski, et tulevikuotsused ei pruugi

olla Eesti turule parimad. Lisaks puuduvad inimesed, kes oleksid äripoolelt tellijad e-teenuste

arendustele ja klienditeenindusprotsesside automatiseerimiseks, et sideettevõtjatele kiiremaid

ja kliendisõbralikumaid loamenetluse teenuseid osutada.

Eelpool mainitud ülesannete ja kohustuste juures on ametile lisandunud ja lisandumas uusi

tööülesandeid, mille täitmiseks ameti eelarves raha puudub. Peamiselt tulenevad need

sideturgude, tehnoloogiate ja teenuste arengutest, riigi julgeoleku ja küberturvalisuse tõstmise

vajadustest, osalemisest sidevaldkonda reguleeritavate rahvusvaheliste organisatsioonide töös

ning samuti lähiajal jõustuvast EL õigusest, näiteks täiesti uue valdkonnana riiklik

küberturvalisuse sertifitseerimine.

TTJA, kui sideregulaator on määruse (EL) 2019/881 (nn EL küberturvalisuse määrus, CSA)3

tähenduses riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus ja Eesti esindaja Euroopa

Küberturbe Sertifitseerimise töörühmas (ingl The European Cybersecurity Certification Group,

ECCG), mis on Euroopa Komisjonile nõuandev töögrupp. Sellest tulenevalt on ametil kohustus

kaitsta Eesti seisukohti töörühmas ning osaleda Euroopa küberturvalisuse skeemide

rakendamisel Eestis. Küberturvalisuse määrusega kaetakse tulevikus eriti oluliseks peetavad

sidevaldkonna tooted, teenused ja süsteemid. Kui turule lastav toode või teenus vastab

sertifitseerimisskeemi nõuetele, võib seda pidada teatud tasemel küberturvaliseks. Aasta 2023

lõpus sai valmis esimene Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimisskeem, millega kehtestatakse

küberturvalisuse määruse rakenduseeskirjad ja esimesed ameti tegevust reguleerivad sätted on

juba rakendunud. Regulaatori kohustus on osaleda Euroopa Komisjoni poolt väljatöötavate

sertifitseerimisskeemide protsessis, töötada välja ja kaitsta Eestis seisukohti ECCG-s.

Lähiajal on oodata küberkerksuse õigusakti (inglise keeles Cybersecurity Act, CRA)4

jõustumist. Uus EL õigusakt kehtestab tulevikus uue lähenemisviisi põhimõtted

küberturvalisuses ja sellega sätestatakse baasnõuded turule paigutatud toodete turvalisuse

tagamiseks. Tegu on väga laiapõhjalise õigusaktiga – kehtestatud turvanõudeid tuleb järgida

kogu toote kasutusea jooksul, nõuded ja vastavushindamine peavad põhinema harmoneeritud

standarditel ja nõuete järgimist peab kontrollima turujärelevalveasutus. Seega lisandub ametile

palju uusi ülesandeid.

Kõige selle juures ei ole sideregulaatori ressursid kasvanud. See raskendab ameti võimekust

ülesandeid tõhusalt täita – lõpptulemusena kannatavad sideettevõtjate ja tarbijate huvid ning

kriisivalmisolek ja sidevõrkude küberturvalisus. Tööprotsesside jätkuv tõhustamine ning

olemasolevate ametnike töökoormuse suurendamine ei kata ressursivajakut. Arvestades

olemasolevaid ülesandeid ja ametnike arvu, on sideregulaatori koosseis ebapiisav ning

puuduvad rahalised vahendid, et parandada olemasolevate ülesannete täitmise võimekust kui

ka lähiaastatel hakata täitma uutest EL-i regulatsioonidest tulenevaid nõudeid ja kohustusi.

3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) EUR-Lex - 32019R0881 - EN -

EUR-Lex (europa.eu) 4 The EU Cybersecurity Act | Shaping Europe’s digital future (europa.eu)

4

Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023–2027 kokkulepitule tuleb majandus- ja

infotehnoloogiaministril läbi viia analüüs ja teha ettepanekud TTJA rahastamismudeli

muutmiseks sidevaldkonnas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi 2023. aastal koostöös CIVITTA Eesti AS-

iga (edaspidi CIVITTA) analüüsi olukorra kaardistamiseks ja parandamiseks eesmärgiga

saavutada Euroopa Liidu ja Eesti õigusega kooskõlas olev läbipaistev, õiglane regulatsioon

sageduslubadega seotud tasu arvestamise metoodika korrastamiseks ja rahastusmudeli

regulaatori poolt pakutavate teenustega seotud tegevuskulude katmiseks. Samuti teostati Eesti

ja naaberriikide sideregulaatorite võrdlusanalüüs (vaata VTK punkt 4.2). Analüüsi tulemusena

pakkus CIVITTA välja tasu arvestamise metoodika koos sideregulaatori pikaajalise

rahastusmudeliga. Uus sageduslubade tasu arvestamise metoodika põhineb menetlustasul ja

universaalvalemil järelevalvetasu arvestamiseks erinevate sageduslubade liikide jaoks.

Regulatsiooni teenuste võimelünkade parandamiseks pakkus CIVITTA välja käibel põhineva

tasu kehtestamist suurematele sideettevõtjatele.

Võimelüngad, mis vajavad parandamist ja lisanduvad ülesanded ja kohustused:

• investeeringute baasrahastuse jätkusuutlikkuse tagamine (side planeerimistarkvarad,

raadiohäirete tuvastamine jmt)

• mobiilsidevõrkude arenguga ja uute tehnoloogiate reguleerimisega seotud ülesanded

ja kohustused mobiilside pikaajalise planeerimise osas (6G ja muude

majandussektorite, nagu lennundus, merendus, ringhääling ja meedia, kosmos jne

ühenduvus), uute sideteenuste järelevalve ja tururegulatsioon;

• ülesanded, mis on seotud kohustustega esindada Eestit rahvusvahelistes

elektroonilise side regulatsiooni eest vastutavates töögruppides ja

organisatsioonides;

• rahvusvaheline suhtlus naaberriikidega sageduste koordineerimisel piirialadega

seotud kohustustega;

• raadiosageduste kasutamise järelevalve võimestamine, eriti uute kasutusele võetud

sagedusalade ja rakenduste osas;

• sidevõrkude küberturvalisus ja sertifitseerimine ning kõrge riskiga tootjate

tehnoloogiate kasutuse vähendamine;

• kohustus side toimepidevuse ja elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks, tsiviil- ja

militaarkasutajate kaitsmine kriisiolukorras;

• kriisivalmiduse tõstmine, reaalajas raadiomonitooringu häirete olukorrapildi loomine

ja hoidmine;

• vajadus suurendada sideturgude analüüsivõimekust ja turuolukorra muutuste

tajumise võimekust EL Gigabiti eesmärkide täitmiseks.

Praegu puudub Eestis regulatsioon, mille kohaselt peaksid TTJA poolt reguleeritavates

sektorites tegutsevad sideettevõtjad maksma regulaatortasu. Samas aga sideregulaator osutab

neile oluliselt rohkem teenuseid, millele kulub suurem osa sideregulaatori planeerimise ja

järelevalve ressursist. Nimetatud regulatsiooni puudumise tõttu nende teenuste eest tasu ei

küsita, riigi kulud ei ole kaetud ehk riik pakub teenust kas tasuta või alla reaalset maksumust

omavahendite arvelt.

Kuna eelpool nimetatud ameti poolt täidetavaid ülesandeid kohaldatakse vaid sideettevõtjate

äritegevuse valdkonnale, peaks regulaatori rahastus olema otseselt seotud reguleeritavate

ettevõtjatega, see tähendab rahastus peaks olema tagatud reguleeritavate ettevõtjate poolt.

5

Selline ettevõtjate poolt regulaatori rahastamise mudel on kasutusel paljudes Euroopa riikides

ja on kooskõlas EL õigusega (vt VTK punkt 4.5). Elektroonilise side Euroopa reguleerivate

asutuste amet (ingl Body of European Regulators of Electronic Communications, BEREC) on

läbi viinud 22 riigi5 uuringu6 sideregulaatori sõltumatuse kohta, mille lõpparuandes on

sideregulaatori finantseerimise sõltumatus välja toodud, kui väga oluline sõltumatuse taseme

kriteerium. Uuringu järgi on oht, kui regulaatori eelarve koostamist ja ressursside kasutamist

mõjutavad üksnes riigieelarvest eraldatavad vahendid, et mõju saab kasutada teatud tegevuste

piiramiseks ning see viitab madalale sõltumatuse tasemele. Seejuures, kui sideregulaator

suudab genereerida lisaks riigieelarvelisele rahastamisele, või selle asemel, omavahendeid, siis

on tal tunduvalt suurem sõltumatus kui asutustel, mis sõltuvad tugevalt ning ainult

riigieelarvelistest rahastamisallikatest. Lõpparuandest selgub, et tänapäeval on Euroopas lisaks

Eestile vaid mõni üksik riik, kus puudub turuosalistele kehtestatud regulaatortasu7. Enamus

Euroopa riikidest on kehtestanud tasusid nii sideturgude reguleerimisel kui ka sageduste ja

numeratsiooni haldamisel. Sideregulaatoreid rahastatakse kas ainult turuosalistele kehtestatud

tasudega või osaliselt regulaatortasudest ja riigieelarvest. Tasud laekuvad kas otse

sideregulaatori eelarvesse või riigieelarvesse, kuid viimasel juhul saab riik neid vahendeid

kasutada ainult eesmärgipäraselt üksnes sideregulaatori teenuste finantseerimiseks.

Võrreldes teiste EL liikmesriikidega, on Eesti kulud regulatiivsete ülesannete täitmiseks

suhteliselt tagasihoidlikud ning Eesti erineb valdava enamuse Euroopa sideregulaatorite

rahastamise mudelitest, mis toob kaasa ameti mahajäämust teistest riikidest nii tehnilise ja

tehnoloogiliste võimaluste, kui kompetentside osas. TTJA on täna per capita kõige väiksemate

kuludega ja personaliga sideregulaator meie regioonis, kelle eelarve ja teenistujate arv võrreldes

Soome, Läti ja Leedu regulaatoritega on kordades väiksem (vt VTK punkt 4.2).

Kehtiv õigusruum näeb erasektorile ette tasusid ainult raadiosageduslubade ja numbrilubadega

seotud toimingute ja piiratud ressursi kasutamise eest. Riigilõivuseaduse8 (edaspidi RLS) §-des

206 ja 207 ning lisas 3 on sätestatud riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning

kehtivusaja pikendamise eest ning tasude arvestamise metoodika.

Tuleb mainida, et kehtiv raadiosageduslubadega seotud riigilõivude arvestusmetoodika on 20

aastat vana, ei ole täna enam piisavalt läbipaistev ja vajab ajakohastamist. Hiljuti vaadati küll

ümber ka sageduslubadega seotud riigilõivumäärad, mis võrdsustasid hetkeks sageduslubade

väljastamisega seotud kulud nende eest võetavate tasudega, kuid riigilõivude metoodika ei

arvesta raadiosagedusi piiratud riiklikku ressursina ega oma ka mehhanismi, mis hoiaks iga-

aastaselt lõivude tasusid ajakohasena lõivude väljastamiseks kulunud ressursiga. Viimastel

aastatel väljastati sagedusload mitmele uuele mobiilsidevõrgule, kuid üldiselt on

sageduslubadega seotud laekumised langustrendis. Mitmes sageduslubade valdkonnas

loobutakse raadiosageduste kasutamisest minnes üle uuematele fiiberoptiliste tehnoloogiatele

ja mobiilvõrgu rakendustele. Vaatamata sellele, et teatud tüüpi sageduslubadega seotud

toimingud on langustrendis, regulaatori koormus valdkonna reguleerimisel ei vähene, vaid

pigem suureneb seoses uute 5G mobiilvõrkude ning uute turgude ja teenuste reguleerimise

5 Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Ungari, Luksemburg,

Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Türgi ning Ühendkuningriik 6 BEREC Study on the NRA independence Final Report. https://www.berec.europa.eu/system/files/2023-

02/BoR%20%2822%29%20189%20_Report%20on%20NRAs%20Independence.pdf 7 Eelpooltoodud riikidest ainult Tšehhi vastas, et sideregulaatorit rahastatakse üksnes riigieelarvest ning Poola

vastas, et ei kuigi sideteenuste käibel põhinevad telekommunikatsiooni tasud on riigi poolt kehtestatud nende

laekumised, et mõjuta sideregulaatori eelarvet. 8 RT I, 30.12.2023, 7

6

vajadusega. Kuigi kehtiv metoodika riigilõivude arvestamiseks tagab planeeritavate

riigilõivude laekumise riigieelarvesse, ei taga see täiendavat rahastamist sideregulaatori

jätkusuutlikuks toimimiseks, eriti arvestades riigilõivude laekumiste langustrendi. Seejuures

suurenevad ameti tegevuskulud iga-aastaselt tulenevalt sidesektori palgasurvest,

investeeringute vajadusest ja uutest lisanduvatest kohustustest.

Regulaatorasutuse põhist rahastusmudelit, kus lisaks riigieelarvelisele rahastamisele

kasutatakse ka regulaatorasutuse genereeritud omavahendeid, kasutatakse Eestis

Konkurentsiameti ja Finantsinspektsiooni rahastamisel (vt VTK punktid 4.3 ja 4.4).

Täiendav rahastamine on võimalik kas riigieelarvest või rakendades sideteenuste käibel

põhineva tasu ehk regulaatortasu sideettevõtjatele. Käibel põhineva tasu rakendamiseks

pakutakse käesoleva väljatöötamiskavatsuse tulemusena seaduseelnõu koostamist, mis

muudaks sideregulaatori ülesanded sideturgude, küberturvalisuse ning sageduste strateegilise

haldamise valdkonnas osaliselt rahastatavaks ettevõtjate sideteenusute käibel põhinevast tasust.

Sideregulaatori muud tegevussuunad jääks jätkuvalt rahastatavaks ainult riigieelarvest.

Tasumäärad sätestataks elektroonilise side seaduses (ESS9).

Sihtrühmaks on TTJA poolt reguleeritavates sektorites tegutsevad sideettevõtjad, kellele

sideregulaator osutab valdavas osas teenuseid, millele kulub suurem osa sideregulaatori

planeerimise ja järelevalve ressursist ning kellele regulaatori võimekuse tõstmine pakub

suuremat hüve. Sihtrühmaks oleks märkimisväärse sideteenuste käibega ettevõtjad, kelle

äritegevus on otseselt seotud sidevaldkonna regulatsiooniga. Sellise finantseerimise mudeli

korral rakenduks sideettevõtjatele, kelle sideteenuste aastakäive on vähemalt 500 000 eurot (st

Eestis ca 20 sideettevõtjat), käibel põhinev tasu määras 0,2% sideteenuste eelmise

majandusaasta käibest.

Sideettevõtete käibel põhineva tasu rakendamisel eristatakse tasude kogumise osas otseseid

sageduslubadega ja numbrilubadega seotud tegevusi ning täiendavaid regulaatori poolt

pakutavaid teenuseid. Seejuures lubadega ja igapäevase järelevalvega seotud tegevused ning

osa regulaatorteenustest jääks rahastatavaks riigieelarvest ning sideturgude ja teenuste

reguleerimisega ja järelevalvega seotud teenused oleksid osaliselt rahastatud

regulaatortasudest.

Käibel põhineva tasu rakendamisel kujuneks täiendavaks riigieelarveliseks tuluks ca 900 000

eurot aastas, mille arvelt rahastatakse järk-järgult nii uusi regulaatorile lisanduvaid kohustusi

kui ka osaliselt tänaseid sideregulaatori ülesandeid ja investeeringuid. Valdavas ulatuses jääb

sideregulaatori tegevus endiselt rahastatuks läbi riigieelarveliste vahendite.

2. Eesmärgid

Ameti võimelünkade parandamiseks vajaliku lisarahastusega kaetakse järk-järgult regulaatori

senised võimelüngad, investeerimisvajakud ja puudujäägid lisanduvate uute EL kohustuste

täitmiseks. Sideettevõtete käibel põhineva tasu rakendamisel tekiks sideregulaatoril võimalus:

1. parandada raadiosageduste pikaajalist planeerimist nii Eestis kui rahvusvahelisel

tasemel muuhulgas piirialades ning tõhustada koostööd naaberriikidega

koordinatsioonilepingute väljatöötamise ja sõlmimise valdkonnas;

9 RT I, 17.04.2024, 3

7

2. tõsta võimekust side toimepidevuse kriisijuhtimisel ja kriisideks ettevalmistamisel;

3. suurendada regulaatori osalemist rahvusvahelistes sideorganisatsioonide töös ja

rahvusvahelise regulatsiooni väljatöötamises, sealhulgas suurendada sideettevõtjate

ettepanekute esitamise võimalust ja kaitsmist rahvusvahelistes sidesektorit

reguleeritavates töögruppides;

4. suurendada analüütilist võimekust sideturgude reguleerimise valdkonnas, tekitada

juurdepääs tasuliseks ressurssideks (EL-ülesed siseturgude analüüsiks ja

regulatsiooni väljatöötamiseks vajalike andmete ost, konsultatsiooniteenused) ning

suurendada võimekust turuolukorra tulevikuvaate kujundamisel. Samuti tõhustada

EL Gigabiti eesmärkide täitmist;

5. suurendada raadiosageduste järelevalve tõhusust ja raadiohäirete lahendamise

võimekust nii tehnilise kui ka tehnoloogiliste võimaluste, kui kompetentse personali

osas;

6. luua võimekust uues EL regulatsioonidest tulenevas küberturvalisuse valdkonnas ja

tõhustada küberturvalisuse järelevalvet ning hakata täies mahus täitma riikliku

küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesandeid;

7. tagada investeeringute baasrahastus (side planeerimistarkvarad, raadiohäirete

tuvastamine jne).

Eelmainitud valdkondade võimestamisel saaks käibel põhineva tasu kohuslastele pakkuda ka

rohkem hüvesid järgnevalt:

1. sideettevõtjad on rohkem kaasatud regulatsiooni väljatöötamise ja konsulteerimise

protsessi. Nende ettepanekud on paremini esitatud rahvusvahelise regulatsiooni

väljatöötamise käigus;

2. kiirelt väljatöötatud ajakohane regulatsioon ja naaberriikidega koordineeritud sageduste

kasutamine võimaldab sideettevõtjal kiiremini alustada uute tehnoloogiate ja sagedusalade

kasutamisega, sagedusalade ümber planeerimisega ja arendamisega. Tekib hea ülevaade

naaberriikide sideoperaatorite sageduskasutusest. Suureneb tagasiside ja regulaatori

nõustav roll, mis võimaldab ettevõtjatel aegsasti planeerida vajalike ümberkorraldusi ja

investeeringuid;

3. suureneb sideettevõtjate kaasamine sideturgude regulatsiooni väljatöötamise protsessi,

paraneb regulatsiooni turuanalüüside väljatöötamise kiirus, täpsus ja tagasiside. Samuti

paraneb vaidluste (ka juurdepääsuga seotud) lahendamise kiirus ja kvaliteet. Paraneb

turudünaamika andmete kättesaadavuse kiirus ja turudünaamikaga seotud andmete täpsus.

Tekib võimalus esitada turuosalistele andmed interaktiivselt (nt andmebaas veebilehel). Suurenevad sideettevõtjate võimalused aegsasti planeerida tegevusi ja investeeringuid;

4. raadiohäirete lahendamise kiirus ja kvaliteet suureneb nii sisemaal kui piirialades, teenused

on kvaliteetsed ja toimivad tõrgeteta, tarbijate rahulolu suureneb. Tõhus sageduste

järelevalve tagab võrkude ja teenuste toimimise ka kriisajal;

5. sideregulaator toetab ja nõustub sideettevõtjaid kriisist tingitud tegevuste

ümberkorraldamisel. Sidevõrgud ja sideturud toimivad, eelkõige elutähtsad, kuid ka muud

teenused on tarbijatele kättesaadavad. Riigisisese rändluse tingimused on selged ja rändlus

toimib. Ettevõtjatel on olukorrapilt selge, kommunikatsioon toimib, kõrge riskiga tootja

tehnoloogia kasutus sidevõrkudes väheneb. Sidevõrgud ja teenused on turvalised ja rohkem

kaitstud. Eestis saab küberturvalisuse sertifikaadi, mis kehtib üle ELi, st et teenuste

laiendamisel ELis ei pea uut küberturvalisuse sertifikaati taotlema.

Kokkuvõtvalt, käibel põhineva tasu rakendamisel oleks tagatud regulaatori funktsioonide

täiemahuline ja jätkusuutlik täitmine, seeläbi paraneks sideettevõtete ning sideteenuste tarbijate

8

rahulolu. Ametil tekiks võimalus lisaks olemasolevale riigieelarvelisele rahastamisele rahastada

sidevaldkonna teenuseid reguleeritavate sideettevõtjate käibel põhineva tasuga, arvestada

nimetatud tasuga sideregulaatori eelarve koostamisel ja kasutamisel, suurendades sõltumatust.

Sidesektori reguleerimise jätkusuutlikkus oleks tagatud läbi ajakohaste investeeringute,

rahvusvaheliste andmete kasutuse, personali arendamise ja valdkondlike oskustega töötajate

turult värbamise näol. Ühtlasi oleks tagatud võimekus reguleerida ja nõustada sidesektorit

kriisiolukorras, sealhulgas pakkuda teenuseid riigikaitse valdkonnale. Tugev sideregulaator

suudab täita sideettevõtjate ootusi riigi toele valdkonna õiglasel ja läbipaistval reguleerimisel

ja on võrdne partner sideettevõtjatele, teiste riikide regulaatorasutustele ja sidesektorit

reguleerivatele rahvusvahelistele organisatsioonidele nii EL-i kui ka laiemalt rahvusvahelisel

tasemel.

Uus rahastusmudel on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–202710 punktiga

10.1.3, mille kohaselt muudetakse Konkurentsiameti ja TTJA rahastamismudelit moel, et

turuosalised osalevad järelevalve finantseerimises ning tugevdada seeläbi mõlema ameti

järelevalve suutlikkust. Ühe ülesandena selle üldeesmärgi täitmisel on välja toodud analüüs ja

ettepanekud Konkurentsiameti ning TTJA rahastamismudeli muutmiseks.

3. Võimalikud lahendused

Mitteregulatiivsed lahendused:

1) Mitteregulatiivsetest lahendustest kaaluti olemasoleva olukorra säilitamist ehk muudatuste

mittealustamist. Senise olukorra säilitamine ei ole jätkusuutlik, arvestades olemasolevaid ja

lisanduvaid ülesandeid ei ole sideregulaatori investeeringute mittetegemine uutesse

tehnoloogiatesse, tööprotsesside jätkuv tõhusamaks muutmine ning olemasoleva personali

töökoormuse suurendamine enam võimalik. Ameti eelarve on ebapiisav investeeringuteks ning

puuduvad rahalised vahendid, et hakata täitma lisanduvaid tööülesandeid ning parendada

olemasolevate ülesannete täitmist.

2) Senise regulatsiooni ressursisäästlikum rakendamine: kehtiva regulatsiooni järgi kaetakse

TTJA kulud, sealhulgas sidesektori regulaatorteenuse osutamise kulud, vaid riigieelarve

üldistest vahenditest, mis ei ole lisanduvast investeeringuvajadusest, töömahust ja

lisaülesannetest tulenevalt jätkusuutlik. Kehtiva regulatsiooni tõhusam rakendamine ei ole

lahenduseks, kuna juba täna ostutakse ametis kõik sidevaldkonna teenused vaid 27

teenistuskohaga.

Seetõttu on vajalik ameti rahastamist puudutava uue regulatsiooni väljatöötamine, mille järgi

osa TTJA sideregulaatori eelarvest laekuks reguleeritavatelt ettevõtjatelt käibel põhineva

tasuna, mida võetakse seaduses toodud määrades.

Eesmärgi saavutamiseks mitteregulatiivsed lahendused puuduvad.

Regulatiivsed lahendused:

TTJA-le lisanduvate ülesannete täitmiseks ja investeeringute võimestamiseks vajaliku

lisarahastuse tagamise kaks peamist alternatiivi on rahastuse suurendamine riigieelarvest või

sideteenuste käibel põhineva tasu rakendamine.

10https://www.valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024-03/VVTP%202023-2027%202024.02.29.pdf

9

Alternatiiv A – suurendada TTJA rahastamist riigieelarvest.

Sellisel juhul tuleks suurendada riigieelarvest TTJA rahastust järk-järgult iga aasta ning läbi

riigieelarve maksaksid kõik Eesti maksumaksjad kinni reguleeritavatele ettevõtjatele osutatava

teenuse.

Riigieelarvele lisakoormuse suurendamise alternatiiviks on käibel põhineva tasu rakendamine,

millel on omakorda erinevaid võimalusi (alternatiivid B ja C). Käibel põhineva tasu arvutamise

aluseks on sideettevõtjate sideteenuste aastakäive reguleeritud tegevusalal. Käibel põhineva

tasuna kogutav summa kataks TTJA regulatsioonidest tulenevate kohustuste täitmisega seotud

kulud järk-järgult hinnanguliselt kuni 900 000 eurot aastas nii lähitulevikus kui ka pikemas

perspektiivis. B ja C alternatiivid võimaldaks sideregulaatori pikaajalise rahastusmudeli

rakendamist, mille tulemusena oleks tagatud regulaatori jätkusuutlik toimimine.

Alternatiiv B – sideteenuste käibel põhineva tasu (0,2%) kehtestamine kõigile sideregulaatori

poolt reguleeritavates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele sõltumata sideteenuste aastakäibest.

Sideregulaatorile pandud kohustuste täitmine rahastatakse osaliselt sellisel juhul kõigi

vastavates sektorites tegutsevate ettevõtjate poolt. Suure ettevõtjate arvu tõttu, kelle

sideteenuste aastakäive on oluliselt väiksem, kui 500 000 eurot, ei kujuneks üle 500 000 euro

käibega ettevõtja tasukohustus väiksemaks kui alternatiivi C puhul.

Selle alternatiivi oluliseks puuduseks on ettevõtete halduskoormuse ja TTJA töökoormuse

suurenemine. Hetkeseisuga on majandustegevuse registris (MTR) registreeritud 345

üldkasutatava elektroonilise side teenuste osutajat sealhulgas ettevõtjad, kes hetkel üldse ei

osuta elektroonilise side teenuseid, peatasid teenuste osutamise või soovivad alustada

sideteenuste osutamist tulevikus. Sideturul aktiivseks ettevõtjaks võib nimetada 241 ettevõtjat,

kuid enamus neist on teiste sideettevõtjate teenuste edasimüüjad või pakuvad vähesel määral

muid sideteenuseid ja ei ole TTJA poolt kaasatud sideturgude regulatsiooni protsessidesse. ESS

§-s 137 sätestatud elektroonilise side valdkonnas toimunud muutuste analüüsi läbiviimiseks

küsib TTJA ESS § 148 alusel teavet ca 40 sideettevõtja käest. Paljude selliste ettevõtjate

sideteenuste aastakäibed ja klientide arvud nii jae- kui hulgitasandil võivad olla väga väikesed

ja muutlikud. Alternatiivi B rakendamisel peaksid väiksed sideettevõtjad hakkama tegelema

täiendava kohustusega – käibel põhineva tasu arvutamiseks vajalike andmete esitamisega

TTJA-le. Lisaks sellele suureneks TTJA töökoormus, sest tuleb tegeleda suurema hulga

ettevõtetega, kellest paljudel ei ole otsest puutumust ameti tegevusega või kes tarbib ameti

teenuseid äärmiselt vähesel määral. Selliste ettevõtjate korral on väga keeruline koostada sellele

alternatiivile mõjuanalüüsi ehk hinnata kehtestatavat tasumäära. Lisaks tähendaks tasu

kehtestamine kõigile sideettevõtjatele, et väga vähesel määral reguleeritavad ettevõtted

maksaksid osaliselt kinni olulisel määral reguleeritavatele ettevõtetele kohalduva regulatsiooni

rakendamise kulud. See on otseses vastuolus regulatsiooni aluspõhimõttega, mille kohaselt iga

teenuse hind peab katma selle teenuse osutamiseks tehtavad kulud.

Kokkuvõttes on selle alternatiivi puuduseks väiksemate sideettevõtete ebavõrdne kohtlemine ja

ebaproportsionaalse koormus – nii rahalise kui ka halduskoormuse panemine väiksematele

sideturul tegutsevatele ettevõtetele, kes seejuures kas üldse ei tarbi või tarbivad sideregulaatori

teenuseid väga vähesel määral.

Alternatiiv C – võrdse 0,2% määraga sideteenuste käibel põhineva tasu kehtestamine kõigile

sideettevõtjatele, kelle sideteenuste aastakäive on vähemalt 500 000 eurot. Tasu maksaksid

need sideettevõtjad, kellele sideregulaator osutab oluliselt rohkem teenuseid, millele kulub

10

suurem osa sideregulaatori planeerimise ja järelevalve ressursist ning kellele regulaatori

võimekuse tõstmine pakub suuremat hüve ehk märkimisväärse sideteenuste käibega või

klientide arvu osakaaluga ettevõtjad, kelle äritegevus on otseselt seotud sidevaldkonna

regulatsiooniga.

Käibel põhineva prognoositava tasu arvutaks TTJA sideettevõtjate poolt aasta jooksul ESS §-s

137 sätestatud side valdkonnas toimunud muutuste analüüsi läbiviimiseks sideettevõtjate poolt

esitatud andmete alusel ning valideeriks lõplikud andmed viimase äriregistrile esitatud

majandusaasta aruande sideteenuste müügitulu alusel (lähtudes vastavate elektroonilise side

teenustele omistatud EMTAK11 koodidest) ning neile ettevõtjatele halduskoormust ei

lisanduks.

Võttes arvesse tasu arvutamise ja kogumisega seonduvat halduskoormust ning asjaolu, et kogu

sidesektori kaasamisel lasuks tasu maksmise kohustus ka väiksematel sideettevõtjatel, kelle

äritegevus ei ole otseselt seotud sidevaldkonna regulatsiooniga, on kõige otstarbekam käibel

põhineva tasu maksmise kohustus sätestada reguleeritava sektori sideettevõtjatele, kelle aasta

sideteenuste käibed on märkimisväärsed ning kelle äritegevus on otseselt reguleeritud

sidevaldkonna regulatsiooniga. Enamus ettevõtteid, kelle sideteenuste aasta käive on vähemalt

500 000 eurot on sidesektori kesksed ning nendest sõltub kogu sektori toimimine ja neile

kohaldub täies ulatuses ka sidevaldkonna õigusruum.

Nimetatud ettevõtjatele käibel põhineva tasu maksmise kohustuse sätestamine teeb tasu

kogumise regulaatorile konkreetseks ja kuluefektiivseks. Samuti on vaid vähemalt 500 000 euro

sideteenuste käibega ettevõtjatele käibel põhineva tasu maksmise kohustuse seadmine

otstarbekas, sest alla selle piirmäära ettevõtjate sideteenuste käibed on olulisel määral

sõltuvuses turumuutustest.

Käibel põhineva tasu protsent 0,2% sideteenuste aastakäibest ja prognoositavad tasulaekumised

kataksid ca 44% regulaatori tegevuskuludest sideettevõtjate reguleerimisel12.

Eelnevalt kirjeldatud alternatiivist B on kõige väiksema haldus- ja töökoormusega ning kõige

õiglasema tulemusega erinevate sidesektori ettevõtjatele ja tarbijatele alternatiiv C.

Alternatiiviga C prognoositav käibel põhineva tasu maksukohuslaste arv on ameti poolt

analüüsitud 2022. a andmete alusel. Selleks kujunes ca 20 sideettevõtjat, kelle sideteenuste

käibed kokku moodustavad ca 450 000 000 eurot ning käibel põhineva tasu (0,2%)

koondsummaks kujuneks ca 900 000 eurot aastas.

Alternatiiviga C prognoositava käibel põhineva tasu koondsumma usaldatavuseks hindab TTJA

±6% kolme analüüsitud suurema sideteenuste käibega ettevõtja korral. Majanduskeskkonnas

aset leidvate sündmuste mõju võib osutuda suuremaks ülejäänud analüüsitud sideettevõtjate

jaoks. Seega võib prognoositavate laekumiste usaldatavus osutuda madalamaks. Seejuures

viimaste osakaal kogu käibel põhinevas tasus on aga väike, mistõttu ka mõju kogu tasule on

väike. Samas lisab prognoosile stabiilsust kolme suurema sideettevõtte sideteenuste käibe

püsivus.

Erinevaid regulaatortasu maksmise kohustuse ja tasu kogumise viise analüüsides selgus, et

kõige otstarbekam, osapooli vähemkoormavam ning teenuste pakkumise vaates selgem viis on

11 EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 12 Sideregulaatori regulaatorteenusega seotud tegevuskulud peale regulaatortasu kehtestamist ja võimestamist on

toodud VTK punkt 4.1 tabelis 1

11

täiendada TTJA rahastamist puudutavat seadusandlust järgnevalt – sätestada käibel põhineva

tasu maksmise alused ja määr ESS-is.

Reguleeritavad ettevõtjad, kelle äritegevust reguleerib TTJA, maksavad käibel põhineva tasu

sideteenuste aastakäibe alusel. Kui ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud või andnud selle

üle teisele ettevõtjale, vabastatakse ettevõtja käibel põhineva tasu maksmise kohustusest.

Ettevõtjad maksavad käibel põhinevat tasu viimase majandusaasta aruandes esitatud

sideteenuste müügitulu alusel. Käibel põhineva tasu suuruse arvutab jooksval aastal TTJA

sideettevõtjate poolt esitatud sideteenuste eelmise aastakäibe andmete alusel lähtudes vastavate

elektroonilise side teenustele omistatud EMTAK koodidest.

TTJA esitab üks kord kalendriaasta jooksul ettevõtjatele vastavasisulise käibel põhineva tasu

maksmise korralduse. Kavandatud muudatuste järgi laekub käibel põhinev tasu riigieelarvesse,

mille arvelt riigieelarvestrateegia koostamise protsessi raames suurendatakse ameti

sidevaldkonna eelarvet. TTJA peab oma sisemises arvepidamises eraldi arvestust sidesektori

regulatsiooni teenusega seotud tegevuste ja muude sidesektoriga seotud tegevuste eelarve ja

eelarve täitmise üle. Sellega tagatakse, et eelarve kasutamine on sihtotstarbeline ja käibel

põhinevatest tasudest rahastatakse vaid reguleeritavatele sideettevõtjate osutavaid teenuseid.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

4.1. Sideregulaatori rahastamine

CIVITTA analüüsi tulemusena pakuti välja uus sideregulaatori teenuste rahastamise

metoodika, mis põhineb suuremate sideettevõtjate sideteenuste käibel. Analüüsi kohaselt

nähtub, et uue metoodika kohaselt kataksid osaliselt saadavad tulud 900 000 euro ulatuses

(0,2% sideteenuste käibest) ära sideregulaatori regulatsiooniga seotud kulud ning sama

riigieelarvelise rahastamise säilitamisel järgneva kümne aasta jooksul ei tekiks sideregulaatori

eelarve puudujääki ning tekiks võimalus ametile ressurssi lisamiseks.

Samuti selgus sideregulaatori teenuste uuringu käigus, et nii olemasolevate ülesannete täitmise

võimekuse parandamiseks, kui uutest EL-i regulatsioonist tulenevate nõuete ja kohustuste

täitmiseks on vajalik järk-järgult suurendada rahastust investeeringute tegemiseks, analüüside

ja uuringute läbiviimiseks ning sideregulaatori koosseisu suurendamiseks. Praegu rahastatakse

TTJA-d riigieelarvest. TTJA sideregulaatori 2023. aasta tegevuskulud olid 1 995 896 eurot ja

koosseisu kuulus 27 teenistuskohta. Sideregulaatori poolt pakutavate teenuste (vt Tabel 2)

kaardistamise käigus, kus vaadeldi sidesektori regulaatorteenuseid ja teenistujate arvu

taandatuna täistööajale (ingl full-time equivalent, FTE) selgus, et reguleeritavate

sideettevõtjatega seotud teenuseid osutab 16,65 teenistuskohta ning tegevuskulude

analüüsimise tulemusel võib öelda, et sidesektori reguleerimisega seotud tegevuskulud ja

investeeringute kulum aastas kokku on 1 307 469 eurot. Täpsemad andmed sideregulaatori

eelarve ja teenistuskohtade kohta on toodud Tabelites 1 ja 2.

Tabel 1. Sideregulaatori tegevuskulud ja koosseis

12

Tegevuskulude liigid Sideregulaatori

teenistuskohtade arv ja

tegevuskulud 2024. a (sh

regulaatorteenused)

Sideregulaatori

teenistuskohtade arv ja

tegevuskulud peale

regulaatortasude kehtestamist

(sh regulaatorteenused)

Teenistuskohtade arv 27 (16,65) 39 (28,65)

Sideregulaatori tegevuskulud (sealhulgas

tööjõukulud, majandamiskulud, büroohoone

kulu, uuringud ja sisse ostetavad teenused)

kokku, €

1 795 896 (1 107 469) 2 490 896 (1 855 062)

Investeeringud (keskmine aasta kulum

aasatel 2023–2027), €

200 000 (200 000) 200 000 (200 000)

Kulud kokku, € 1 995 896 (1 307 469) 2 690 896 (2 055 062)

Tabel 2. Sideregulaatori FTE-de jaotus sidesektori regulaatorteenuste lõikes

Sidesektori

regulaatorteenuse liigid ja

alamliigid

FTE jaotus

2024. a

FTE jaotus

peale

regulaatortasu

kehtestamist

Teenistuskohtade iseloomustus, eesmärgid ja

põhilised ülesanded

Küberturvalisuse

sertifitseerimine

1,25 5,75 Teostab toodete järelevalvet ja teeb koostööd

tolliga, et Eesti turul liikuvad tooted vastaksid EL

ja Eesti küberturvalisuse nõuetele.

Osaleb küberturvalisuse töögruppides ja tagab

vajalike regulatsioonide rakendamise

siseriiklikult. Tagab küberturvalisuse riikliku

sertifitseerimisasutuse ülesannete täitmise (Eestis

olevate sertifitseerimisasutuste järelevalve).

Hoiab üleriigiliste sidevõrkude olukorrapilti ja

haldab esinenud intsidente. Töötab välja ja teeb

ettepanekuid riigi seisukohast oluliste sidevõrkude

kriisivastupidavuse parandamiseks.

Sidevõrgu riist- ja tarkvara

kasutusluba

1,25 1,25

Sidevõrkude

kürberturvalisus ja

sertifitseerimine sh Euroopa

küberturvalisuse skeemide ja

küberkerksuse õigusakti

rakendamine

0 3,65

Kriisivalmisolek sh

õigusloome ja õigusaktide

rakendamine

0 0,85

Elektroonilise side

tururegulatsioon

3,40 5,90 Analüüsib Eesti olukorda sideturgudel ja tagab

sideettevõtjate jaoks õiglased ja võrdsed

tingimused erinevatel sideturgudel.

Esindab rahvusvahelisel tasandil Eesti

seisukohtasid. Toetab küberturvalisuse valdkonna

kaastöötajaid rahvusvahelistes teemades.

Elektroonilise side

tururegulatsioon

3,40 5,40

sh välissuhtlus 0 0,50

Digiühiskonna järelevalve 5,05 6,30

Lairiba toetuste andmine 0,85 0,85

Raadiosageduste kasutamise

järelevalve (riiklik olukorra

pilt)

0 1,25 Teostab järelevalvet sideteenuste toimepidevuse

nõuete täitmise üle. Kontrollib

elektritoimepidevuse ja muude toimepidevuse

nõuete täitmist sideettevõtjate poolt.

Teostab järelevalvet raadiosageduste kasutamise

üle. Lahendab raadiohäireid nii intsidendi põhiselt,

kui plaaniliste mõõtmiste käigus. Teostab kogu

spektri kasutamise monitooringut Eestis, kasutades

selleks spetsiifilisi seadmeid ja IT-lahendusi.

Toetab sageduslubade tehniliste tingimuste

väljatöötamisel. Muuhulgas tagab raadiospektri

Sideteenuste järelevalve 4,20 4,20

Sideteenuste toimepidevuse

järelevalve

0,75 1,75

Raadiohäirete lahendamine

elutähtsate teenuste

valdkonnas

0,55 0,55

Sideteenuste toimepidevuse

olukorrapildi tagamine

0,20 0,20

13

Sideteenuste toimepidevuse

olukorrapildi tagamine

(riiklik olukorra pilt)

0 1,00 riikliku olukorrapildi ja korraldab valitsussektori

teavitamist olukorrast (näiteks, jälgib GPS13

olukorda Eestis ning tuvastab küberründeid

raadiospektris riigi piirialadel, koostab aruandeid.

Raadiosageduste

pikaajaline planeerimine

6,20 8,95 Osaleb rahvusvahelistes töögruppides ja kaitseb

Eesti seisukohti nii Euroopa kui maailma tasandil.

Töö ITU14, CEPT15 töögruppide tasandil, edastab

ettepanekuid ja kaitseb Eesti sideettevõtjate huve

rahvusvahelisel tasandil.

Tagab mobiilside valdkonnas rahvusvaheliste

regulatsioonide siseriikliku rakendamise. Toetab

mobiilside operaatoreid võrkude planeerimisel ja

viib läbi uusi mobiilside konkursse (5G, 6G).

Raadiosageduste pikaajaline

planeerimine (sh

rahvusvaheline

kommunikatsioon)

6,20 6,70

Mobiilside pikaajaline

planeerimine 6G ja

ühenduvus)

0 2,25

Kokku 16,65 28,65

Kavandatava mudeli, mida on kirjeldatud VTK punktis 3 (Alternatiiv C), rakendamisel

rahastataks sidesektori regulaatorteenustega seotud tegevusi osaliselt (900 000 euro ulatuses)

käibel põhinevast tasust ning osaliselt (1 100 000 euro ulatuses) riigieelarvelistest vahenditest.

Muud sideregulaatori teenused sh numeratsiooni- ja sagedusressursiga seotud menetlused,

järelevalve, lühiajaline planeerimine jääb rahastatuks riigieelarvelistest vahenditest 700 000

euro ulatuses. Kuna käibel põhineva tasu maksavad reguleeritavad sideettevõtjad, siis

kasutatakse seda vaid sidesektori regulaatorteenustega seotud teenistuskohtade tegevuskulude

katmiseks.

4.2. Eesti ja naaberriikide sideregulaatorite võrdlusanalüüs

Analüüsi käigus võrreldi Eesti sideregulaatori eelarvetulu ja eelarvetulu elaniku kohta (per

capita). Andmed naaberriikide eelarvetulude ja eelarvetulude per capita kohta tulenevad

CIVITTA poolt tellitud analüüsi andmetest. Analüüsi eesmärgiks oli saavutada Euroopa Liidu

ja Eesti õigusega kooskõlas olev läbipaistev ning õiglane regulatsioon sageduslubadega seotud

tasude määramiseks, tasu arvestamise metoodika korrastamiseks ja rahastusmudeli ettepaneku

väljatöötamiseks regulaatorteenustega seotud tegevuskulude katmiseks. Samuti teostati

naaberriikide (Läti, Leedu ja Soome) sideregulaatorite võrdlusanalüüs.

Tabel 3. Võrdlusriikide sideregulaatorite eelarvetulud ja teenistujate arv

Riik Sideregulaatori

eelarve, mln €

Sideregulaatori eelarve

per capita, €

Teenistuskohtade

arv

Soome 10,0 1,8

Läti (ainult sagedushaldusega

seotud tegevused)

7,5 4 100

Leedu 7,0 2,5 70

Eesti 2,0 1,5 27

Eesti (käibel põhineva tasu

kehtestamise järgselt)

2,7 2,0 39 (järk-järguline

suurendamine

aastaks 2028)

13 GPS – Üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem (Global Positioning System) 14 ITU –Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (International Telecommunication Union) 15 CEPT – Euroopa Postiside- ja Telekommunikatsioonitalituste Konverents (Conférence Européenne des

Administrations des Postes et des Télécommunications)

14

Tabelist 3 nähtub, et TTJA on täna per capita kõige väiksemate kuludega sideregulaator meie

regioonis ning ameti eelarvetulu võrreldes Soome, Läti ja Leedu regulaatoritega on kordades

väiksem.

Erinevalt Eestist, Leedust ja Soomest kus sideregulaatorid on ühendasutused, mis reguleerivad

nii sagedushaldust, kui sideturge on Lätis raadiosageduste regulaator ja sideturgude ja -teenuste

valdkonna majandusregulaator eraldi asutused. Seejuures tegeleb majandusregulaator nii

raadiosageduste strateegilise planeerimisega ja vastava poliitika kujundamisega riiklikul ja

rahvusvahelisel tasandil kui ka õigusloomega (näiteks sageduskonkursside regulatsiooni välja

töötamine ja konkursside läbiviimine). Tabelis 3 on võrdluseks toodud ainult raadiosageduste

regulaatori andmed. Täpsuse huvides Läti majandusregulaatori andmeid personali ja

tegevuskulude kohta ei ole võimalik kokku liita raadiosageduste regulaatori andmetega kuna

lisaks elektroonilise sidele on majandusregulaator riiklik regulaator ka elektri, maagaasi,

kaugkütte, veeteenuse, posti ja jäätmemajanduse sektorites.

Analoogsel põhjusel on tabelis 3 toodud Soome sideregulaatori kohta ainult eelarve andmed.

Kuna Soome regulaator (TRAFICOM) lisaks sidele on riiklik regulaator ka transpordi ja

raudtee sektoris, ei ole võimalik eristada sideregulaatori teenistuskohtade arvu, kuid teades

kogu TRAFICOMi teenistuskohtade arvu, mis ulatub tuhandeni võib eeldada, et sideregulaatori

teenistuskohtade arv ulatub mitmetesse sadadesse.

Eestis on sideregulaatori suurus 27 inimest. Seejuures on Eestis ametite liitmiste tulemusena16

sideregulaatori personali suurus vähenenud umbes viis korda, mis omakorda on olulisel määral

kahandanud ameti teenuste osutamise võimekust (vaata VTK punkt 1 joonisel 1 toodud

graafikut).

Kõikides uuritud riikides peetakse sideregulaatoreid üleval 100% sidesektorile kehtestatud

tasude arvelt. Näiteks Leedus on rakendatud nii sideettevõtjate käibel põhinevad tasud, kui ka

tasud sageduste ja numeratsiooni kasutamise eest, mis katavad 7 000 000 euro ulatuses

sideregulaatori kulud. Lätis on kehtestatud sideettevõtjate käibel põhinevad tasud kõigile

reguleeritavatele sektoritele ühtlaselt 0,2% eelnenud kalendriaasta käibest, kuid mitte vähem

kui 200 eurot kalendriaastas, mis katavad side majandusregulaatori kulud. Samuti on Lätis

rakendatud tasud sageduste kasutamise, planeerimise ja järelevalve tagamise eest, mis katavad

raadiosageduste regulaatori kulud 7 500 000 euro ulatuses. Ka Soome regulaatorit

finantseeritakse 10 000 000 euro ulatuses nii sagedushaldusega seotud tasude arvelt kui ka

muude regulaatori poolt osutatavate tasuliste teenustasude arvelt. Nimetatud tasud laekuvad kas

otse sideregulaatorite eelarvesse nagu Lätis ja Soomes või läbi riigieelarve sideregulaatori

eelarvesse nagu Leedus. Käibel põhineva tasu rakendamisel kujuneb Eestis sideettevõtjate

osakaal regulatsiooniga seotud tegevuskulude katmisel 44% (900 000 eurot) ja riigieelarve

üldvahendite osakaal 56% (1 155 062 eurot).

On näha, et kavandatava mudeli, mis on kirjeldatud VTK punktis 3 (Alternatiiv C),

rakendamisel paraneksid Eesti näitajad võrreldes naaberriikidega, seejuures jääksid endiselt

Eesti sideregulaatori tegevuskulud ja teenistuskohtade arv võrreldes naaberriikidega kõige

madalamaks. Regulaatori ülalpidamise kulu elaniku kohta jääks võrreldes Läti ja Leedu elanike

16 2008. a ühinesid Raudteeinspektsioon, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja Sideameti raadiosageduste

kasutamise ja telekommunikatsiooni-võrkude järelevalvega tegelevad teenistused Tehnilise Järelevalve Ametiks

ning Sideameti tururegulatsiooniga tegelev teenistus Konkurentsiametiga. 2014. a viidi Konkurentsiametist

sideturgude tururegulatsioon üle Tehnilise Järelevalve Ametisse. 2019. a Tehnilise Järelevalve Ameti ja

Tarbijakaitseameti ühinemise tulemusel loodi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

15

kuludega samuti kõige madalamaks ning ületaks Soome elaniku kulu aastas vaid 20 sendi võrra.

On oluline arvestada, et Soome elanike arv on ca neli korda suurem, kui Eestis seejuures

paljudele sideregulatsiooni teenustele (turgude reguleerimine, EL-i õigusest tulenevad nõuded

ja õiguse rakendamine, raadiosageduste strateegiline planeerimine, riigi esindamine Euroopa ja

rahvusvahelisel tasandil, küberturvalisuse tagamine jmt) kulub sõltumata riigi suurusest ja

elanike arvust samas mahus vahendeid.

4.3. Konkurentsiameti rahastamine

Konkurentsiameti rahastamise alused ja kord on sätestatud konkurentsiseadusega (KonkS17).

Järelevalvetasu laekumisest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega

reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus

majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut.

Konkurentsiamet tagab oma tegevusalade kulude lahususe. Konkurentsiametile järelevalvetasu

maksmise kohustus on ettevõtetel, kelle teenuste hindasid ja tasusid Konkurentsiamet

kooskõlastab. Nendeks on võrguettevõtjad kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse ning

maagaasiseaduse tähenduses ja vee-ettevõtjad. Nende poolt makstav järelevalvetasu moodustab

0,2% lubatud müügitulust.

Lisaks tasuvad järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule ettevõtjad, kelle tegevuse üle

teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja

tasusid kooskõlastamata. Nendeks ettevõtjateks on universaalse postiteenuse osutaja,

lennujaama haldaja ning sadamate haldajad. Nende järelevalvetasu määr on 0,02% vastavalt

teenuste müügitulule, v.a universaalse postiteenuse osutaja, kelle puhul kohaldatakse

järelevalvetasu määras 0,2% lubatud müügitulust. Järelevalvetasu saamiseks teeb

Konkurentsiamet igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks

vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva

järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. Järelevalvetasu makstakse igal kalendriaastal

hiljemalt 30. septembril. Järelevalvetasu laekub riigieelarvesse. Rahastamiskohustuse

lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. Kui järelevalvetasu maksma kohustatud isik ei tasu seda

korralduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib Konkurentsiamet anda korralduse sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4.4. Finantsinspektsiooni rahastamine

Finantsinspektsiooni rahastamise alused ja kord on sätestatud finantsinspektsiooni seadusega

(FIS18). FIS-i kohaselt kaetakse inspektsiooni kulud finantsjärelevalve subjektide tasutavast

FIS-s sätestatud kohustuslikust maksest (järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest.

Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. Kapitaliosa summa võrdub ühe

protsendiga. Järelevalvetasu mahuosa puhul on erinevatele reguleeritavatele tegevusaladele

sätestatud protsendimäära vahemikud ning konkreetne protsendimäär kehtestatakse

kalendriaastaks vahemiku piires rahandusministri poolt peale inspektsiooni eelarve kinnitamist

nõukogu poolt. Järelevalvetasu tasumiseks saadab Finantsinspektsioon isikut ära kuulamata

vastavasisulise korralduse ning tasu kantakse Finantsinspektsiooni kontole. Järelevalvetasu

tasutakse kahes osas, s.o ettemakse ja lõppmaksena, ning inspektsiooni eelarveaastal selle

eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu

lõppmakse summa.

17 RT I, 28.09.2023, 7 18 RT I, 06.07.2023, 28

16

Samuti on kehtestatud menetlustasu avalduse läbivaatamise või toimingu sooritamise eest.

Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu sooritamist inspektsiooni kontole.

Järelevalvetasu tähtaegsel maksmata jätmisel on inspektsioonil õigus anda järelevalvetasu

maksmiseks kohustav ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4.5. Euroopa Liidu õigus

Euroopa Liidu tasandil reguleerib Direktiiv regulaatortasusid (artiklis 16 sätestatud

haldustasud) ja sagedusressursi haldamisega seotud tasusid (artiklis 42 sätestatud

kasutustasud).

Direktiivi artikkel 16 lubab kehtestada haldustasud üldloa alusel elektroonilise side võrke või

teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele sideregulaatori tegevuskulude katmiseks. Üldloa kirjeldus

on toodud Direktiivi sissejuhatava osa punktis 4219 ning ESSi mõistes on üldluba sideteenuse

osutamiseks tehtav registreering MTRis, ehk teavitus sideteenuse osutamise alustamisest.

Seega lubab Direktiiv kehtestada haldustasud MTRis elektroonilise side osutajatena

registreeritud ettevõtjate suhtes järgmistel tingimustel:

 haldustasud kokku katavad ainult halduskulusid, mis tekivad üldloa süsteemi,

kasutusõiguste ja Direktiivi artikli 13 lõikes 2 osutatud erikohustuste juhtimise,

kontrollimise ja jõustamise käigus ja mis võivad sisaldada kulusid, mis on seotud

rahvusvahelise koostöö, ühtlustamise ja standardimise, turuanalüüsi, tingimuste

täitmise kontrollimise ja muu turukontrolliga ning regulatiivse tööga, millega kaasneb

teiseste õigusaktide ja haldusotsuste, näiteks juurdepääsu ja vastastikust sidumist

käsitlevate otsuste ettevalmistamine ja jõustamine;

 haldustasud määratakse ettevõtjatele objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalsel viisil,

mis muudab võimalikult väikseks lisahalduskulud ja muud kaasnevad tasud;

 liikmesriigid võivad otsustada mitte nõuda haldustasusid ettevõtjatelt, kelle käive ei

ulatu teatava künniseni või kelle tegevus ei kata minimaalset turuosa või toimub väga

piiratud territooriumil;

 kui riigi reguleerivad või muud pädevad asutused kehtestavad haldustasud, avaldavad

nad iga-aastase ülevaate halduskulude ja laekunud tasude kogusumma kohta. Erinevuste

korral tasude kogusumma ja halduskulude vahel tehakse asjakohane korrigeerimine.

5. Mõju

Mõju majandusele

Kehtestatakse käibel põhinev tasureguleeritaval sidesektoril. Käibel põhinev tasu oleks 0,2%

sideettevõtja sideteenuste käibest. Seejuures maksaksid käibel põhineva tasu vaid ettevõtjad,

kelle sideteenuste aastakäive on vähemalt 500 000 eurot (VTK punktis 3 kirjeldatud alternatiiv

C). Täiendava rahastuse tõttu regulatsiooni tõhusaks toimimiseks ning lisanduvate uute

ülesannete täitmiseks (muuhulgas tulenevatest EL-i õigusaktidest) TTJA sideregulaatori

eelarve suurendamine tagab olemasolevate ja lisanduvate ülesannete täitmise. Lisanduvate

vahenditega kaetakse tegevuskulud TTJA-s seni tekkinud võimelünkade ja uute ülesannete

osas. Samuti kaetakse investeeringuvajadused, mis jaotuvad regulaatorteenuste vahel. Seeläbi

19 Direktiivi punkt 42 „Siseturu hüvesid on teenusepakkujate ja lõppkasutajate jaoks kõige parem saavutada

elektroonilise side võrkude ja elektroonilise side teenustega seotud üldloaga, mis ei eelda riigi reguleeriva

asutuse konkreetset otsust või haldusakti ja mille puhul menetlusnõuded piirduvad ainult kinnitava teatamisega.

Kui liikmesriigid nõuavad, et elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad esitaksid tegevuse alustamise

korral vastava teate, ei tohiks see teavitamine põhjustada teenuse või võrgu pakkujatele halduskulusid ning

selleks võiks kasutada pädevate asutuste veebisaidil olevat kontaktpunkti.“

17

tagatakse tõhusamalt raadiosageduste strateegilist planeerimist, tururegulatsiooni ja

järelevalvet nii raadiosageduste, kui sideturgude ja teenuste üle. Samuti tagatakse tõhusamalt

vaba konkurentsi toimimine ning hoitakse elutähtsate teenuste toimimine kontrolli all. Seega

on kavandataval muudatusel majandusele positiivne mõju. Muudatused võimaldavad paremini

täita regulatsioonist tulenevaid ülesandeid ning seeläbi muutub regulatsioon tõhusamaks.

Sidesektor toimib paremini ja selle tagajärjel on sideteenuste tarbijatel võimalik saada soodsama

hinnaga kvaliteetset ja turvalist teenust.

Mõju reguleeritava sektori ettevõtjale

Majandustegevuse registris (MTR) on registreeritud 345 üldkasutatava elektroonilise side

teenuste osutajat sealhulgas 241 sideturul aktiivset ettevõtet (enamus sideteenuste

edasimüüjad), kelle hulgast ca 40 on kaasatud sideregulatsiooni protsessidesse. Muudatuste

sihtrühmaks on reguleeritavas sektoris käibel põhineva tasu maksmise kohustuslased, st

reguleeritavas sektoris tegutsevad ca 20 sideettevõtet, kelle sideteenuste aastakäive on vähemalt

500 000 eurot. Võttes arvesse tasu arvutamise ja kogumisega seonduvat halduskoormust on

kõige otstarbekam käibel põhineva tasu maksmise kohustus sätestada ettevõtjatele, kes on

vastava sektori kesksed sideteenuste käibe või klientide arvu poolest ning kellest sõltub kogu

sektori toimimine ning kelle sideteenuste käibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses

turumuutustest. Need on sideettevõtjad, kelle äritegevus on otseselt seotud sidevaldkonna

regulatsiooniga, mistõttu osutab sideregulaator neile oluliselt rohkem teenuseid ning kellele

regulaatori võimekuse tõstmine pakub suuremat hüve. Regulaatortasu osakaal sideregulaatori

regulaatorteenuste kuludest oleks 44% ja panus riigieelarve vahenditest 56%. Seega

kavandatava muudatuse mõju reguleeritava sektori ettevõtjatele on keskmine, kuna üle poole

regulaatorteenuste tegevuskuludest jääb riigieelarveliste vahendite kanda.

Reguleeritavate ettevõtete halduskoormus suureneb minimaalselt või mitte üldse, kuna TTJA

arvutab ise välja prognoositavate tasude suurused ettevõtjate poolt esitatud andmete alusel ja

valideeriks lõplikud andmed viimase esitatud majandusaasta aruandes esitatud sideteenuste

müügitulu alusel (lähtudes vastavate elektroonilise side teenustele omistatud EMTAK

koodidest) ja esitab tasu maksmise teatised. Seega ettevõtted ei pea selleks täiendavaid kulutusi

tegema. Ettevõtjatele, kelle sideteenuste käive jääb alla 500 00 eurot mõju puudub. Tegemist

on vähemkoormava lähenemisega, mis ei kahjusta ettevõtjate huvisid. Soovi korral võivad

ettevõtjad teostada kontrollarvutusi makseteatise õigsuse kontrollimiseks.

Mõju tarbijale

Mõju tarbijale on tagasihoidlik ning mõju tarbija halduskoormusele puudub. Juhul kui ettevõtja

kannab käibel põhineva tasu üle teenuse hinda, on hinnanguline teenuste kallinemine ühele

isikule/leibkonnale, kes tarbib andmeside- ja mobiilsideteenust ca 10 senti kuus, mis moodustab

senistest sidekuludest keskeltläbi 0,28%.

Mõju riigieelarvele ja regulaatorile

Muudatuse tulemusel laekuks edaspidi osa TTJA eelarvest ameti reguleeritavatelt ettevõtjatelt

käibel põhineva tasuna. Tasu makstakse seaduses toodud arvestusmäärades. Sidesektoris käibel

põhineva tasu maksmise kohustuse sätestamine teeb tasu kogumise regulaatorile konkreetseks

ja kuluefektiivseks. TTJA töökoormusele on mõju minimaalne. Käibel põhineva tasu

arvestamine maksekorralduste ja maksete laekumise süsteemi saab lihtsate lahendustega

digitaliseerida lisades selle olemasolevale sageduslubade ja numbrilubade taotluste ja

maksekorralduste süsteemi. Muudatustega ei kaasne TTJAle täiendavaid kulusid.

Kavandatud muudatuste järgi laekub ühekordselt aastas makstud tasu riigieelarvesse, mille

arvelt riigieelarvestrateegia protsessi raames suurendatakse ameti sidevaldkonna eelarvet.

18

6. Edasine väljatöötamine

VTK ei oma otseselt puutumust Euroopa Liidu ja/või rahvusvahelisest õigusest tulenevate

normide või raamidega. VTK koostamisel on aga arvestatud teiste riikide praktikaga ja

elektroonilise side seadustikuga (kehtestatud direktiiviga (EL) 2018/1972).

VTK eesmärk on ühiskonna informeerimine. Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse

muudatuse mõjusid täiendavalt.

Tulemusena on kavas muuta ESSi, sätestada eraldi peatükk, mis reguleeriks käibel põhineva

tasu üksikasju. Eeskujuks võib võtta konkurentsiseaduse.

Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele esitamise aeg on 2024. aasta III kvartal.

Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid: Justiitsministeerium,

Rahandusministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

VTK konsultatsioonil soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas VTK-ga kavandatavad muudatused täidavad oma eesmärki?

2. Kas VTK-s ettenähtud käibel põhineva tasu maksmiseks ettenähtud ettevõtjate ring on

põhjendatud?

3. Kas VTK-s ettenähtud käibel põhinev tasu suurus on põhjendatud?

4. Kas on veel täiendavaid aluseid, andmeid või statistikat, mis aitaks paremini kavandatavaid

muudatusi mõista (näiteks tasu kogumise metoodika osas)?

5. Muud tähelepanekud ja märkused.

Vastutav ministeerium: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.

Vastutavad ametnikud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik

Elena Reilent ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

sideosakonna sagedushalduse ekspert Irena Lukas ([email protected]).