Käskkiri

KÄSKKIRI

18.06.2024 nr 45

Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning

ettevõtlus“ 2023. aasta tulemusaruanne

Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel kinnitan

tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2023. aasta tulemusaruande

(lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

2

KINNITATUD

majandus- ja infotehnoloogiaministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 45 Lisa

Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“

2023. aasta TULEMUSARUANNE

Koostatud 31.05.2024

Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja

Kliimaministeeriumis

3

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3

1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND ......... 3

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ........................................................................................... 4

1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ...................................................................................... 5

1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes ......................... 5

1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ....................................................... 6

1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ........................................................................... 6

2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM .................................................................................... 12

2.1. Programmi üldinfo ..................................................................................................... 12

2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs ............................................................................... 12

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs ...................................................................... 14

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................... 18

3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM ....................................................................................... 20

3.1. Programmi üldinfo ..................................................................................................... 20

3.2. Programmi mõõdikud ................................................................................................ 20

3.3. Programmi olukorra analüüs ...................................................................................... 21

3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ...................................................................... 23

3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................... 27

ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM .............................................................................. 30

3.6. Programmi üldinfo ..................................................................................................... 30

3.7. Programmi mõõdikud ................................................................................................ 30

3.8. Programmi olukorra analüüs ...................................................................................... 31

3.9. Programmi tegevuste täitmise analüüs ...................................................................... 32

3.10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................... 34

4. EHITUSE PROGRAMM ..................................................................................................... 37

4.1. Programmi üldinfo ..................................................................................................... 37

4.2. Programmi mõõdikud ................................................... Error! Bookmark not defined.

4.3. Programmi olukorra analüüs ......................................... Error! Bookmark not defined.

4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................... Error! Bookmark not defined.

4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .. Error! Bookmark

not defined.

4

1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING

ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Valdkondlikest arengukavadest panustab tulemusvaldkonda Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). TAIE on Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiselt

elluviidav arengukava, mida viiakse ellu erinevate programmidega. Lisaks kuulub

tulemusvaldkonda ehituse programm, mis 2023. aastal toimunud valitsemisalade

ümberkorralduste tõttu liikus 1. juulil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast

Kliimaministeeriumi valitsemisalasse.

Tulemusvaldkonna eesmärk peegeldab TAIE üldeesmärki: Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele.

Tulemusvaldkonnaga on strateegia „Eesti 2035“ sihtidest enim seotud sihid:

 Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

 Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

 Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Tulemusvaldkond

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika

põhialused jms)

Programm sh vastutavad

ministeeriumid

Teadus- ja

arendustegevus ning

ettevõtlus

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

(TAIE). Lisaks on tulemusvaldkonna

programmide sisendiks ehitusvaldkonna

strateegiad „Ehituse pikk vaade 2035“ ja

„Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline

strateegia“ ning turismivaldkonna strateegia

“Turismistrateegia 2022-2025"

1. Teadussüsteemi programm – vastutaja haridus- ja teadusministeerium

2. Teadmussiirde programm – vastutajad haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

3. Ettevõtluskeskkonna programm – vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

4. Ehituse programm – vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, alates 01.07.2023 kliimaministeerium

5

1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 2035*

Riigieelarves kavandatud

TA rahastamine

osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve seletuskiri

1 1 1 1 ≥1

Erasektori TA kulutuste

tase SKP-st (%)** Allikas: Statistikaamet

0,99 1 -*** 1,1 1,30 2

Nominaalne

tööjõutootlikkus EL-27

keskmisest (%)**** Allikas: Eurostat

84 80,7 77,5 88 90,0 110

Koht Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis (koht

tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon

Tugev

innovaator

(9. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Tugev

innovaator

Tugev

innovaator

* Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

** Vastavalt TAIE metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052)

*** Andmeid ei ole veel avaldatud

**** Andmeid on tagantjärele redigeeritud vastavalt Eurostatis tehtud korrektsioonidele

1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna kulude eelarve jaotus

2023. aasta kohta ja programmide lõikes on esitatud sektordiagrammina.

-205 653

-168 371

-94 165

-70 735

Programmide lõplikud eelarved, tuhat eurot

Teadussüsteemi programm

Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm

Ehituse programm

6

1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 82% (tabel 2), enim vastab

täitmine lõplikule eelarvele ehituse programmi korral (90%). Täpsemalt on programmide eelarvete

täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides.

Tabel 2. 2023. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve

täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes.

Esialgne eelarve,

tuh eurot

Lõplik eelarve, tuh

eurot

Täitmine, tuh eurot Täitmine

(%)

Kulud -646 304

-538 925 -441 923 82%

1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Valdkonna toimimiskeskkond 2023. aastal

2023. aastal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 3 protsenti,

mis oli oluliselt sügavam kui aasta varasem 0,5-protsendiline langus. Kiire hinnatõusu tõttu

jätkasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski kasvu.

Jooksevhindades oli SKP 2023. aastal 37,7 miljardit eurot. Aasta arvestuses tulid suurimad

positiivsed panused kaubandusest ja kinnisvaraalasest tegevusest, negatiivsed info ja side

tegevusalalt. Suurem langus oli ka energeetikas ja töötlevas tööstuses. Tegu on kõige

laiapõhjalisema majanduslangusega alates 2008. aasta finantskriisist.

Eratarbimine vähenes aastaga 1,5 protsenti ja valitsussektori tarbimine 0,9 protsenti. Seejuures

vähenesid kulutused kaupadele, kuid teenuseid osteti veidi rohkem kui aasta varem. Tarbimist

pidurdas kiire hinnakasv, mis aasta lõpus küll oluliselt aeglustus, kuid kogu aasta peale jäi siiski

9,2 protsendi juurde.

Netoeksport oli 2023. aastal kolmandat aastat järjest negatiivne. Kokku kahanes kaupade ja

teenuste ekspordi aheldatud väärtus aastaga 6,9 protsenti, sh kaupade eksport kukkus lausa

12,3 protsenti. Eelkõige pidurdas teenuste poolelt majandustegevust langus transpordisektoris,

mille peamine mõjutaja oli transporditeenus raudteel. 2022. aasta lõpus moodustas

väliskaubandus 86 protsenti sisemajanduse koguproduktist, 2023. aasta lõpuks vähenes see aga

78 protsendi peale.

Valdkonna olukorra analüüs

Kulutused teadus- ja arendustegevusele. Lähtudes 2018. a detsembris sõlmitud

ühiskondlikust kokkuleppest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamiseks tegi

Teadus- ja Arendusnõukogu 2019. aasta veebruaris valitsusele ettepaneku tõsta teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) rahastamine riigieelarvest 1%-ni SKP-st. Alates

2021. aastast on riigieelarves TAI rahastamist hoitud 1% juures SKP prognoosist. 2022. ja

2023. aastal TAI rahastamise tase säilitati1, teadus- ja arendustegevuseks kavandatud vahendid

moodustasid 2023. a riigieelarves kokku 390,7 mln eurot.

1 Rahandusministeerium. Riigieelarve.

7

2023. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2024. aasta detsembriks. 2022. aasta

avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutused jäid statistika kohaselt riigieelarve

eraldistele oluliselt alla (0,78 protsenti SKP-st). Näitajate vahe tuleneb erinevast arvestuse

metoodikast, ent paranemisruumi on ka avaliku sektori kulude arvestuses. Statistikas võetakse

teadus- ja arendustegevuse kulutustena arvesse üksnes rahvusvaheliselt kokkulepitud kulutusi

OECD Frascati käsiraamatu2 kohaselt. Eestis kasutatakse riigieelarves valdkonnale eraldatud

vahendeid ka teadus- ja arendustegevust toetavate tegevuste rahastamiseks (näiteks

teadusasutuste tegevustoetuste, teaduspreemiate või teaduse populariseerimisega seotud

tegevuste rahastamiseks). Samuti tuleb silmas pidada, et riigieelarve eraldised planeeritakse

võttes arvesse riigieelarve eelnõu koostamisel kehtivat majandusprognoosi. Tegelik SKP erineb

prognoosist ja võib tuua kaasa mõningast kõikumist 1 protsendi tasemest.

Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud.

Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise

hoogustumist. 2022. aastal raporteeris statistikaametile teadus- ja arendustegevuse kulutusi 399

ettevõtet, mis on läbi aja suurim teadus- ja arendustegevusele kulutusi teinud ettevõtete arv. Ligi

pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtteist on suured ehk 250 ja enama

hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku

investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2022. aastal 361 miljonit eurot, mida oli 53

miljoni võrra rohkem kui aasta varem. SKP-st on viimastel aastatel kasvanud, ületades 2022.

aastal ühe protsendi piiri Eestis on arenenud riikide eeskujul seatud strateegiliseks eesmärgiks

jõuda avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuses proportsioonini üks kahele.

Nüüd, kui avaliku sektori 1 protsendi eesmärk on saavutatud, tuleb erasektorit tagant tõugata

2 protsendi saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad poliitikavahendid ja luua innovatsiooni

soodustav keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem investeerima.

Eesti innovatsioonisuutlikkus. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem

langust näidanud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta. Selle

mõõdiku näitaja oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele, kuid aastatel 2022

ja 2023 on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). Eesti majandus

langes, kuid see ei peegeldunud tööturul. Ettevõtted hoidsid oma töötajaid viimase võimaluseni

tööl ning seetõttu tootlikkus hõivatu kohta vähenes.

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis lootis Eesti 2023. aastal jõuda tugeva innovaatori

tasemele, mis oli kaks aastat varem saavutatud. Napilt jäi aga Eesti sarnaselt eelmisele aastale

ka 2023. aastal mõõdukaks innovaatoriks3, olles siiski viimase kaheksa aasta jooksul läbi teinud

suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma

innovatsioonisüsteemide parendamisse ja toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis

panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises

konkurentsis. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani tõusis Eesti innovatsiooniindeks 24

protsenti, kuid 2023. aastal tegi läbi hoopis 15-protsendilise languse. Kukkumine tulenes suuresti

asjaolust, et tulemustabelisse pandi uue Community innovation survey’i tulemused, kus

innovaatiliste ettevõtete arv Eestis kukkus erinevate segmentides. Parema tulemuse saavutas

2 OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en. 3 Peamiselt on langus toimunud tooteinnovatsiooni vähenemise tõttu. Indeksisse lisatud uue alamindikaatori „environment-related technologies“ osas on Eestil samuti palju arenguruumi.

8

Eesti valdkondades, mis puudutavad inimressursse, koostööd ja uurimissüsteeme. Endiselt on

nõrk keskkonnasäästlikkuse osa.

Positiivsed arengud

 Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks ja hoidnud riigieelarves teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni rahastust vähemalt 1% juures SKPst. 2023. a

kavandati teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks riigieelarves kokku

390,7 mln eurot.

 2023. a käivitusid mitmed uue struktuurivahendite perioodi (2021-2027) teadus- ja

arendustegevuse toetusmeetmed. Mobilitas 3.0 ja TeaMe 3.0 tegevused toetavad

teadussüsteemi programmi eesmärkide saavutamist. SekMo, RITA+ ja Õiglase

Ülemineku fondi teadusvõimekuse toetamise sekkumised panustavad teadmussiirde

programmi eesmärkide täitmisesse.

 Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. Alates 2022. a sügisest võimaldatakse

doktorantidel ülikoolides tööle asuda nooremteaduri ametikohal ning neile makstakse

Eesti keskmist palka. 2023. a lisandus doktorantidele võimalus töötada positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutuses. Struktuurivahenditest rahastatud SekMo

meetme abil on doktorantidel võimalik töötada ka ettevõttes või avaliku sektori asutuses

(teadmussiirdedoktorantuuris). Muudatus aitab ette valmistada doktorikraadiga

tippspetsialiste ja teadus- ja arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada

ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd.

 2023. aastal töötati välja ja kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega

teadustaristu toetamise tingimused. Kui varasemalt on mõlemaid tegevusi rahastatud EL-

i struktuurivahenditest, siis alates 2024. aastast rahastatakse ka neid teadussüsteemi

põhiinstrumente riigieelarvelistest vahenditest. Teaduse tippkeskuste toetuse andmise

eesmärgiks on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd

ja ühistegevust Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga

teadusküsimuste lahendamisel. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise eesmärk on

kindlustada taristu jätkusuutlik majandamine ja kasutus ning pakkuda taristuteenuseid

teadusasutustele, kõrgkoolidele, ettevõtjatele ja avalikule sektorile.

 Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem raamistik teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel ja rahastamisel. Uute

teemadena käsitletakse seaduse eelnõus ka teaduseetika ja avatud teaduse valdkonda.

 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene

rakendusuuringute keskus ja alustati värbamistega. Rakendusuuringute keskuses

käivitatakse 5 ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad,

droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on

pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja

innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

 Käivitusid või alustasid teist toimimisaastat mitmed teadmusmahukat iduettevõtlust

soodustavad tegevused (äriarenduse meede, CDL, NATO DIANA, AI arenguprogramm

jts), mis panustavad süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava ambitsioonikasse

eesmärki: kasvatada jõuliselt süvatehnoloogia iduettevõtete arvu.

 Rakendati erinevad ettevõtete arendustoetused (nt innovatsiooni- ja arendusosak,

tootearenduse toetus, arenduskeskuste investeeringutetoetus, ettevõtte

arenguprogramm jt)struktuurivahenditest. Et ettevõtete jaoks vahendid võimaldada

võimalikult kiiresti, siis avati enamik vahenditest 2023. aasta esimeses pooles.

9

 2023. aastal käivitati ka kõik ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi turismimeetmed

(rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna

konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri). Ühtlasi lõpetati edukalt 2014–

2020 periood ja REACT-EU tootearenduse ning kesksete digilahenduste meede, mis tõid

turule uued kvaliteetsed turismitooted ja lõi eeldused ettevõtete digitaliseerimisele.

 Käivitusid õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja investeeringute toetusmeetmed

(suurinvesteeringute toetus, Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate

investeeringute toetus, Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus).

 Eesti taastekava raames käivitus ettevõtja varutuskindluse toetus.

 Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi

ruumipoliitika ümberkujundamiseks, saades muuhulgas kaalukeeleks Maa- ja

Ruumiameti loomisel.

 Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu

enam kui 25% ning ühtlustada KOVide menetlusprotsesse.

 BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide piloteerimine võimaldab avalikku beetat

2024. aastal, valmisades ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse andmist ühe

esimese maailma riigina).

 Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute

rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit,

väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot.

 Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute

rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit,

väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot.

 Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil valmistati ette koondluba

taastuvenergia rajatiste ehitamise kiirendamiseks ja valmistati ette hoonete

energiatõhususe määruste uuendamine.

 Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute

renoveerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara, energiatõhususe

baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu uuringud.

Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava

mõõdikud on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused

osakaaluna SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud

teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku kohta. Erasektori kulutuste kohta 2023. aasta andmeid

veel avaldatud ei ole, mistõttu on analüüsitud 2022. aastat.

Üldiselt võib mõõdikute osas märgata ootuspärast paranemist, kuigi nominaalne tööjõutootlikkus

kukkus 2023. aastal tagasi 2018. aasta tasemele.

Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist ka

majandusele keerulistel aastatel. Avaliku sektori 1 protsendi kokkulepe on lubanud käivitada uued

riigipoolseid meetmed erasektori TAI võimekuse kasvatamiseks ja erasektori võimestamiseks 2

protsendi eesmärgini jõudmisel. Erasektori investeerimisjulguse tõstmiseks on oluline aidata neil

teadus- ja arendustegevusega seotud riske maandada. . Võrreldes 2021. a on oluliselt kasvanud

erasektori teadlaste ja inseneride arv, jõudes 2022. aastal 2,23-ni 1000 elaniku kohta (2021.

aastal 1,81 täistöökohta 1000 elaniku kohta). Sellega ületab näitaja ka oluliselt TAIE arengukavas

10

2022. a seatud eesmärki (1,9 ametikohta 1000 elaniku kohta). Ehkki progress on märgatav, on

näitaja 2035. aasta sihttaseme saavutamine (4,53 töötajat 1000 elaniku kohta) veel kaugel ning

seetõttu tuleb jätkata teadlaste ja inseneride arvu kasvatamist erasektoris.

„Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskava vaates on plaanipäraselt edasi liigutud. Nii eespool

loetletud tulemusvaldkonna 2023. aasta kõige olulisemad edusammud kui ka HTMis ja MKMis

käivitatud uued toetusmeetmed on otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava tegevustega. Ka

järgnevalt käsitletud tulemusvaldkonna väljakutsed on seotud tegevuskava majandust ja kliimat

ning riigivalitsemist käsitlevas osas esitatud vajalike muutustega.

Kokkuvõtlik ülevaade pikaajalise arengustrateegia elluviimisest on leitav Riigikantselei

dokumendist „Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest 2023. aastal“4, mis keskendub „Eesti

2035” sihtide ning valitsuse prioriteetsete üldeesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevustele

2023. aastal. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalike muutuste

saavutamiseks ellu kutsutud meetmeid ja tegevusi on pikemalt käsitletud järgnevate

programmiaruandluse peatükkide raames.

Väljakutsed

 TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu

korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus

sektoris. Eestis napib väljaspool akadeemilist sektorit inimesi, kes oskaksid ja tahaksid

tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teisalt vajab järelkasvu ka eestikeelne

akadeemiline töötajaskond. Juba mitmeid aastaid sihiks seatud 300 doktorikraadi

kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud, üha suuremaks probleemiks on kujunenud

siinsete noorte vähene huvi doktoriõppe vastu. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata

nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse

suurendamisele.

 Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi baasvõimekus. Teadussüsteemi

kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat

riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist,

uurimisprojektide ja eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade

rahastamist, heal tasemel teadustaristu kindlustamist, nii rahvusvahelise kui riigisisese

teaduskoostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu

eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata

kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel

saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus ning kindlustada EL rahastuse lõppedes jätkuv tugi

riiklikes rahastusskeemides.

 Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd.

Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete

või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Teadusasutuste ja ettevõtete vahel on

liiga vähe sünergiat ja üksteise rollide mõistmist. Selle muutmiseks tuleb jätkata

teadusasutuste ja ettevõtete koostöö soodustamist nii uurimisülesannete püstitamisel kui

teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning veelgi enam panustada ettevõtete

rakendusuuringutesse. Senisest enam tuleb rõhku panna ka teadustaristu avamisele

välistele kasutajatele, mis võimaldab Eesti heal tasemel teadustaristut kasutada ka

ettevõtjate ja avaliku sektori poolt.

4 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/%C3%9Clevaade%20Vabariigi%20Valitsuse%20tegevusest%202023.%20aastal.pdf

11

 Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-

teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid

ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad

koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot

aastas.

 Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõimee kasvuks vajalikke

strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate

investeeringuid suurprojektidesse (näiteks uute tootmiste rajamine) ja

rohetehnoloogiatesse (sh ressursitõhususe suurendamiseks) ning soodustada

suuremahuliste eksporditehingute sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) rahastamisvahendite pakkumise võimekust.

 Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata

välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele eesti ettevõtjatele.

 Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse

rajada multifunktsionaalne ja suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb

äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks

tekitada tihedad strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega.

 Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks.

Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada

maksimaalses ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse.

 Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja

järelevalve.

 Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi

kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

 Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada

stabiilsed ja järjepidevalt kasvavad vahendid, et ehitusturg ja omanikud saaks kohaneda.

 Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning võtta kasutusele hoonete

süsinikujalajälje arvutamise metoodika.

 Keskkonnasäästuks, ressursitõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on

vaja riigi tasandil tervikvaadet elukeskkonna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut

koordineerivat arengukava.

 Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätkamist ja välisvahendite lõppemise tõttu

riigieelarve rahastuse tõusu.

 Investeeringutes tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest.

Uue Bauhausi põhimõtete rakendamine on tingimus ka välisvahendite abil elukeskkonna,

sh taristu arendamiseks.

12

2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM

2.1. Programmi üldinfo

Programmi nimi Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Strateegia „Eesti

2035“ siht

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Kaasvastutajad

(valitsemisala

asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG)

Haridus- ja Noorteamet (Harno)

2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs

Tabel 3. Teadussüsteemi programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli

hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%)

Allikas: European Innovation Scoreboard

9,4* 8,7* 8,8 9,6 8,9

Positiivselt evalveeritud TA-asutuste

lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht

akadeemilise töötaja kohta (eurodes)

Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed,

Statistikaamet

39 343 40 404 ** 29 800 38 077

Meede 1 (mõõdikud ühilduvad tegevuste

omadega)

Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine

Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Programmi tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat

teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid

tegevusi, tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks

rahvusvahelises teaduskoostöös.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

teadlaste ja inseneride arvu kohta

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS),

Statistikaamet

1,7 1,5 ** 1,4 1,4

Teaduse mitmekesisuse mõõdik ***

Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammis Euroopa Horisont: koht

riikide võrdluses võidetud lepingute mahu

alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL =

100)

Allikas: eCorda, Eurostat

5. koht

(252)

4. koht

(273)

3. koht

(376) Top 5 Top 5

EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammi Euroopa Horisont 255**** 99***** 156***** 70***** 118

13

projektides osalevate Eesti

organisatsioonide arv

Allikas: eCorda

Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs

kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja

pakkumine.

Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv******

Allikas: EL tõukefondide meetme aastaaruannete

alusel

920,38 1101,27 1176 ≥827,58 -

* Korrigeeritud aegrida vastavalt EIS andmebaasi andmetele.

** Andmeid ei ole veel avaldatud.

*** Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse hiljemalt 2024. a lõpus.

**** Kumulatiivselt, 2021. a osas vastavalt perioodil 2014-2021.

***** Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva perioodi

(2014‒2020) näitajat.

****** Mõõdik kasutusel kuni 2023. a, kui lõppeb SF toetusperiood. Alates 2024. a võetakse kasutusele teadustaristu kasutamist näitav

mõõdik, mille metoodika, baas- ja sihttasemed seatakse hiljemalt 2024. a lõpuks.

Teadusartiklid. Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse ja teadussüsteemi

kvaliteet ja kõrge tase. Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite

hulgas. Eesti teadlaste publikatsioonide osakaal aastate lõikes pisut kõigub, 2022. a ja 2023. a

saavutatud tasemed (vastavalt 8,7% ja 8,8%) jäävad mõnevõrra alla TAIE arengukavas seatud

sihttasemetele (vastavalt 9,0% ja 9,6%). Siiski tuleb arvesse võtta, et publikatsioonide andmete

eripäradest tulenevalt võivad näitajate tasemed aastate lõikes mõnevõrra varieeruda. Näitaja

eesmärkide täitmisesse panustab 2023. a kinnitatud teaduse tippkeskuste toetusmeede, mille

eesmärk on kõrge tasemega ja suure läbimurdepotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse

toetamine.

Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht. Mõõdik näitab TA-asutuste

osalemist ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises koostöös avaliku sektori, erasektori

ja rahvusvaheliste partneritega. See iseloomustab TA-asutuste valmisolekut pakkuda era- ja

avalikule sektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid ja Eesti TA-asutuste tegevuste

asjakohasust rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes. Alates 2021. a on positiivselt evalveeritud

teadusasutuste lepingulise koostöö maht hüppeliselt suurenenud ja jõudnud 2022. a 104 miljoni

euro juurde. Tõusu tulemusena on näitaja oluliselt ületanud TAIE arengukavas seatud eesmärke

(40 404 eurot/akadeemilise töötaja kohta vs 28 300 eurot/akadeemilise töötaja kohta).

Kõrgetasemeliste publikatsioonid. Näitaja on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse

taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju. Kõrgetasemeliste

publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta on 2022. a mõnevõrra vähenenud (1,5

artiklit/töötaja kohta) kuid ületab siiski TAIE arengukavas seatud eesmärki.

Rahvusvaheline teaduskoostöö. Välismaised rahastusallikad on väga olulised nii avaliku

sektori teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõtjatele. Eesti jaoks on kõige suurem

välisrahastaja Euroopa Komisjon Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi

kaudu. Eesti teadlaste ja ettevõtjate edukust raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht

teadusrahastuses kui ka võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega. Riikide võrdluses paistab Eesti

eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP-sse (3. koht EL-i võrdluses). EL

raamprogrammi Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv on eelmisel

aastal oluliselt tõusnud, kuid jääb veel alla 2020. ja 2021. a tasemetele. Näitaja tasemete

kõikumine on tingitud EL raamprogrammi perioodilisusest (vana perioodi lõpp, uue algus).

14

Võrreldes lõppenud perioodiga, oodatakse uuel perioodil organisatsioonide arvu kasvu eelkõige

lisanduvate ettevõtete, riigiasutuste jt arvelt.

Teadustaristu kvaliteet ja kättesaadavus. Mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga

asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel

teadustaristuga asutustes. Mõõdiku algne sihttase on tublisti ületatud (algne siht 2023. aastaks

oli 750). Mõõdik ei hõlma kogu teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende

konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti kajastab mõõdik töötajaid taandatuna

täistööajale.

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Teadussüsteemi programmi eesmärk on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sealhulgas

kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestav teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja

teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Teadussüsteemi programmi tegevusi viidi ellu

plaanipäraselt ja tulemuslikult. Tegevuste elluviimine oli võimalik tänu teadus- ja

arendustegevuse rahastamisele 1% ulatuses SKP-st, sealjuures võimaldas teadus- ja

arendustegevuseks eraldatud lisanduv rahastus ellu viia doktoriõppe reformi ning teha

ettevalmistusi mitmete teadus- ja arendustegevuse rahastamisskeemide väljumiseks EL

struktuurivahendite rahastamisest. 2023. a programmi tegevuste elluviimisel oli olulisel kohal

eelmise struktuurivahendite perioodi meetmete lõppemine ning uute toetusmeetmete käivitamine.

Tegevuste tulemuslikkus peegeldub mõõdikute tasemes. Siiski tuleb arvestada, et teadus- ja

arendustegevuse jõudmine mõõdetavate tulemusteni ja mõjusate rakendusteni võib võtta aastaid

või isegi aastakümneid, mistõttu on oluline säilitada teadus- ja arendustegevuse keskkonna

(sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus.

Programmi tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja

arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada Eesti teadlastele

võimalused osaleda rahvusvahelises koostöös. Programmi tegevused keskenduvad eelkõige

teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele, selleks vajaliku keskkonna tagamisele ja

uue teadmise loomise toetamisele.

2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.1. eesmärkide täitmisesse:

 Doktoriõppe reform. 2022. aasta II poolaastal käivitus doktoriõppe reform, mille

põhieesmärk on kujundada doktoriõpe ümber nii, et enamusele doktorantidele oleks

tagatud nooremteaduri ametikoht ülikoolis või neil oleks sõlmitud tööleping ülikoolivälises

asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Lisaks ülikoolides nooremteadurite

töökohtade rahastamisele, toetab Haridus- ja Teadusministeerium alates 2023. aastast

nooremteadurite palkamist ka positiivselt evalveeritud TA asutustes (toetuse tingimused

on kinnitatud 25. novembril 2022. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Nooremteadur-

doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“). 2023. a lõpuks töötas

seitsmes teadus- ja arendusasutuses kokku 12 nooremteadurit. Tegevus panustab

teadlaste järelkasvu kindlustamisse, tõstab doktoriõppe atraktiivust ning kindlustab

doktorantidele sotsiaalsed tagatised ja püsiva sissetuleku.

15

 Teaduse tippkeskuste toetamine. 2023. a töötati välja teaduse tippkeskuste

toetusmeetme uued tingimused (kinnitatud haridus- ja teadusministri 13. mai 2023. a

määrusega „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“)

ning viidi läbi taotlusvoor uute tippkeskuste nimetamiseks. Võrreldes eelnevate teaduse

tippkeskuste toetusmeetmetega, seati uues meetmes fookusesse kõrge riski ja suure

kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse toetamine ning tippteaduse kooskõla

suurendamine ühiskonna ja majanduse vajadustega. Sellest lähtuvalt toetati 2023. a

taotlusvoorus tippkeskusi, kes panustasid „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse,

sealhulgas TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse. 10 uut teaduse

tippkeskust alustasid tegevust 2024. a alguses5. Teaduse tippkeskused panustavad

mitmete teadussüsteemi programmi eesmärkide ja näitajate (sh 10% maailmas

enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal) tulemuste

saavutamisse, tippkeskused toetavad teadusrühmade interdistsiplinaarset ja

asutusteülest koostööd.

 Teadussüsteemi põhiinstrumentide mahu kasvatamine. Teadussüsteemi programmi

eesmärkide saavutamisel on olulisel kohal kahe põhiinstrumendi, uurimistoetuste ja

baasfinantseerimise, stabiilne rahastamine ja rahastusmahu kasvatamine. Sealjuures on

võetud eesmärgiks hoida uurimistoetuste ja baasfinantseerimise omavahelist suhet 50:50

proportsioonis. 2023. a. kasvas nii baasfinantseerimise kui uurimistoetuse maht 3 mln

euro võrra, jõudes mõlemas rahastusinstrumendis 55 310 000 euroni.

Baasfinantseerimine võimaldab teadus- ja arendusasutustel seada ja täita asutuse

strateegilisi eesmärke, rakendada asutuses akadeemilist karjäärimudelit, leevendada

tihedat konkurentsisurvet teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ning tulla toime ka

kiire hinnakasvuga. Uurimistoetused on positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja

arendustegevuse projekti elluviimiseks (sh järeldoktori teadustöö toetamiseks) antav

toetus. 2023. a. alustati 39 uue rühmaprojektiga, 18-ne stardiprojektiga ning anti välja 9

granti järeldoktori projekti läbiviimiseks välisriigis. 2023. a jätkati uurimistoetuste hindamist

rahvusvahelistes eksperdikomisjonides. Uurimistoetused toetavad teadussüsteemis

akadeemilist vabadust, toetusmeede panustab teadussüsteemi programmi eesmärgi

(Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine) saavutamisse.

 TeaMe 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. a lõpus kinnitati sekkumise

„Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ (edaspidi TeaMe 3.0) toetuse

andmise tingimused. TeaMe 3.0 meetmest toetatakse nelja tegevust: teadusteemade

tutvustamine laiemale avalikkusele; teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine

loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia (edaspidi LTT) karjäärivalikuga kõigil

haridustasemetel; uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning

teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine. Tegevuse

eesmärgiks on suurendada Eesti inimeste (eelkõige laste ja noorte) teadlikkust teadus- ja

arendustegevusest, sh teadlase ja inseneri elukutsest ja töö sisust. Oodatud tulemusena

nähakse, et noored valivad suurema tõenäosusega õppimiseks LTT valdkonna, sooline

lõhe LTT valdkonnas on vähenenud ning elanikkonna teadlikkus teadus- ja

arendustegevuse olulisusest on suurenenud.

 Mobilitas 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. aastal käivitus struktuuritoetustest

rahastatav sekkumine „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise

teadmiste turuga“ (edaspidi Mobilitas 3.0). Mobilitas 3.0 tegevusega toetatakse Euroopa

Teadusnõukoja (European Research Council, ERC) teadusgrandi edukuse tõstmist,

5 https://etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/teaduse-tippkeskuste-toetus/teaduse-tippkeskuste-toetuse- taotlusvooru-tulemused-2023/

16

Marie Skłodowska Curie järeldoktori grandi projektide elluviimist, rahvusvahelistes

teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemist, Eesti Teadusagentuuri Brüsseli

esindust ning Eesti teaduse välisturundust „Research in Estonia“. Meetme sihtrühmaks

on Eestis teadustööd tegevad ja siia teadustööd tegema tulla soovivad teadlased ja

teadusrühmade liikmed ning teadus- ja arendusasutuste tugipersonal, kes toetavad

teadlaste osalemist teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes. Meetme tegevused

toetavad otseselt TAIE arengukava teadussüsteemi baasvõimekuse suurendamise

tegevussuunda, täpsemalt selle alaeesmärke nagu teaduse kõrge taseme hoidmine,

teadusasutuste ja teadlaskonna võimekuse suurendamine ning rahvusvahelise

teaduskoostöö võimaluste tagamine. Tegevuse eesmärgiks on sellest johtuvalt tõsta ja

tugevdada Eesti teaduse kõrgetasemelisust, konkurentsivõimet ja mõjusust, toetades

rahvusvahelises teadmusringluses osalemist.

 Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus.

Rakenduskõrgkoolidele on kõrgharidusseadusega antud ülesanne tegeleda teadus- ja

arendustegevusega, kuid siiani ei ole rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust

eraldi toetatud. Alates 2023. aastast eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi

valitsemisalas olevatele rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse toetust.

Toetuse suurus on 5% rakenduskõrgkoolile eraldatud kõrghariduse tegevustoetuse

mahust. Toetuse abil avaneb rakenduskõrgkoolidel võimalus tõsta asutuse võimekust

teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, värvates selleks inimesi, täiendades taristut ning

rahastades valdkonna jaoks oluliste rakendusuuringute läbiviimist. Teadus- ja

arendustegevusega tegelemine toetab rakenduskõrgkoolides ka teaduspõhise

kõrgharidusõppe andmist. Meede on seotud teadussüsteemi programmiga, aidates kaasa

Eesti teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamisele ning selle mitmekesisuse

tagamisele.

 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

väljatöötamine. 2023. a jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse eelnõu (edaspidi TAIKS) väljatöötamisega. Oluliste sihtrühmade eriarvamuste

tõttu peatus eelnõu menetlemine Riigikogus pärast esimest lugemist, kui lõppesid eelmise

Riigikogu volitused. Jätkusid arutelud erinevate sihtrühmadega evalveerimise,

teaduseetika riikliku korralduse ning teadus- ja arendusasutuste rahastamise üle. Teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus loob senisest selgema

raamistiku teadus- ja arendustegevuse riiklikuks korraldamiseks ning toob selgemalt esile

ka erinevate osapoolte rollid innovatsiooni riiklikul korraldamisel. Uute teemadena on

võrrelduna kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega sisse toodud

teaduseetika ning avatud teaduse teemad ning osapoolte ülesanded seoses nende

teemadega. Seaduse eelnõu loob õigusliku raamistiku, mille jõustumine on aluseks

mitmete TAIE arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks (sh baasfinantseerimise

ümberkujundamine teadus- ja arendustegevuse toetuseks, teaduseetika riiklikuks

reguleerimiseks jm).

Valdkonna olulisemad väljakutsed:

 Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab

järjekindlat ja sihipärast riigipoolset tuge. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine

on vältimatu eeldus, et jõuda uue teadmise rakendamiseni ühiskonna ja majanduse

hüvanguks. Sellest lähtuvalt on vaja jätkata nii asutuste baasfinantseerimisega,

uurimistoetuste väljaandmisega, rahvusvahelise teaduskoostöö toetamisega, teaduse

populariseerimisega kui ka teiste teadussüsteemi baasvõimekust tagavate toetuste

17

eraldamisega. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi peetakse riigieelarve koostamisel

kinni 1% kokkuleppest.

 TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitmeid kordi

rohkem teadus- ja arendustöötajaid ning insenere, kui meil hetkel on. Eesti jääb

teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses maha juhtivatest

innovatsiooniriikidest ning eriti suur erinevus on erasektori teadlaste ja inseneride

hõivatuse osas. TAIE arengukavas on seatud eesmärgiks jõuda erasektoris 2035. a 4,53

teadustöötajani 1000 elaniku kohta, seetõttu tuleb veelgi rohkem tähelepanu pöörata

teadlaste ja inseneride järelkasvule ning teadus- ja arendustöötajate sektoritevahelisele

liikumisele.

 Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eesti

jaoks oluline osaleda rahvusvahelises teadusloomes ja -võrgustikes. Nii on võimalik

Eestisse tuua maailma eesliiniteadust ja uusi tehnoloogiaid, samuti panustatakse Eestis

loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Kuigi Eesti teadlaste ja ettevõtete

osalemine EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont tegevustes

on silmapaistev, vajab jätkuvalt tugevdamist Eesti teadlaste võimekus võtta

rahvusvahelises koostöös juhirolli.

Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Teadussüsteemi programmi tegevuse 1.2. eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö

tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ning teadustaristu teenuste arendamine

ja pakkumine teadusasutustele, era- ja avalikule sektorile. Tegevuse raames toetatakse riikliku

tähtsusega teadustaristu investeeringuid, juurdepääsu rahvusvahelistele teadustaristutele,

samuti ligipääsu andmetele ja teadustulemusele.

2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.2. eesmärkide täitmisesse:

 Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimuste kinnitamine. 28. septembril

2023. a kinnitati haridus- ja teadusministri määrus „Riikliku tähtsusega teadustaristu

toetamine“. Siiani on riiklikult olulisi taristuid toetatud struktuurifondide rahastustest, siis

selle määrusega luuakse esimene riigieelarveline rahastus Eesti teadustaristutele. Riigi

huvides on kindlustada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik

majandamine. Lisaks sellele on oluline pakkuda taristuteenuseid nii teadusasutustele,

kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Määrus annab aluse ka riikliku

tähtsusega teadustaristu teekaardi uuendamise protsessi käivitamiseks, selle raames

saavad teekaardile kandideerida juba olemasolevad teekaardiobjektid kui ka uued

konsortsiumid. Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks nii

akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut, ning

seetõttu ajakohastatakse teekaarti regulaarselt (samm 5 aastat). Mitte kõik teadustaristud

ei asu Eestis, sest arvestades teadustaristute kõrgeid investeerimis ja ülalpidamiskulusid

on Eestil mõistlik osaleda ka taristute arendamise ja kasutamise rahvusvahelises

koostöös. Nii saab Eesti teadlastele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks

vajalikule tipptasemel rahvusvahelisele taristule.

 Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga liitumine. 2023. aastal jõudis lõpule

Eesti liitumise protsess maailma juhtiva molekulaarbioloogia organisatsiooni Euroopa

Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga (edaspidi EMBL). Eesti sai selle organisatsiooni

28. täisliikmeks. Enne täisliikmeks saamist läbis Eesti kolmeaastase EMBLi eeldatava

liikme perioodi, mis avas võimaluse tasuta osaleda organisatsiooni tegevustes. Eesti

vastuvõtmine EMBLi täisliikmeks kinnitab Eesti eluteaduste kõrget taset ning avardab

veelgi meie teadlaste koolitus- ja koostöövõimalusi. Paraneb meie teadlaste, eriti aga

18

kraadiõppurite, ligipääs spetsiifilisele uurimistaristule – aparatuurile, oskusteabele ja

andmebaasidele EMBLi teaduskeskustes. Eesti vastuvõtmine EMBL-i täisliikmeks tuli

põneval ajal, mil algas EMBLi uus tänapäeva väljakutsetele suunatud teadusprogramm

„Molekulidest ökosüsteemini“. Eesti koostöö EMBLiga on edukalt käivitunud. Möödunud

aasta suvel jõudis Tallinnasse EMBLi ekspeditsioon TREC, mis uurib ranniku

ökosüsteeme ja nende reaktsiooni keskkonnale molekulidest kogukondadeni.

Ekspeditsioonis osalesid teiste seas Eesti teadlased, et lahendada paljudele riikidele

ühiseid keskkonna-alaseid väljakutseid.

Valdkonna olulisemad väljakutsed:

 Stabiilse rahastamise toel on Eestisse tekkinud heal tasemel teadustaristud ning Eesti

teadlastel ja teadus- ja arendusasutustel on ligipääs mitmetele olulistele rahvusvahelistele

teadustaristutele. Siiski on valdkonna väljakutseks teadustaristu arendamine väliste

kasutajate huvidest lähtuvalt ning taristu teenuste kättesaadavaks tegemine era- ja

avalikule sektorile. TAIE arengukava eesmärgiks on siduda Eesti kõrgetasemelised

teadustaristud rohkem ühiskonna ja majanduse vajaduste ja ootustega, eesmärgi

saavutamine vajab jätkuvalt riigipoolset sihistatud suunamist ja tuge.

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Teadussüsteemi programmi eelarve oli 2023. a 205,6 mln eurot, millest 183,8 mln eurot panustas

tegevus 1.1. (teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine) eesmärkide saavutamisse.

Programmi tegevus 1.2. (teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine) eelarve oli

kokku 21,8 mln eurot. Programmi eelarve täideti 85% ulatuses. Eelarvest jäi 14 miljonit eurot

kasutamata, kuna riigieelarve seaduse muudatusega suunati teadmussiirde programmist 14

miljonit eurot teadussüsteemi programmi tegevusse 1.1. teadusasutuste ja teadlaskonna arengu

toetamine. Vahendite ületõstmine oli vajalik, kuna esialgu kavandatud rohetehnoloogiate

teadmuskeskuse tegevus oleks dubleerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas käivitatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Teadussüsteemi programmis

suunatakse vahendid olemasolevatesse rahastusinstrumentidesse, et hoiduda teadusrahastuse

killustamisest ning ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks sh energiatõhusate

nutikate roheinvesteeringute toetamiseks, mille eesmärk on teadussüsteemi jaoks oluliste

arenduste ja vajaduste katmine. Vahendid kasutatakse ära 2024. aastal. Teadussüsteemi

programmi lõplik eelarve suurenes 18 miljoni euro võrra, sh eelmisest perioodist üle kantud

vahendite arvelt 10,2 mln eurot, seaduse muudatusega lisandunud vahendite arvelt 14 mln eurot

ning välistoetuste ja omatulude laekumise arvelt vähenes eelarve 6,2 mln euro võrra.

Teadussüsteemi eelarve kulude jääk on 31,2 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused

ja omatulud – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 28,9 mln eurot. Lisaks eespool nimetatud

14 mln eurole, kantakse 2024. aastasse üle 2,3 mln eurot teadusraamatukogude teavikute

soetamise toetust, et katta järgmise aasta vajadused täies mahus. Haridusteaduste programmi

projektid ei käivitunud 2023. aastal, vahendid summas 1,2 mln eurot on samaks otstarbeks

vajalikud 2024. aastal. Tegevused jätkuvad juba sõlmitud lepingute alusel ning kasutatakse

teadus- ja arendustegevuse valdkonna sihttoetusteks ning strateegilise analüüsi võimekuse

kasvatamiseks. Rahvusvaheliste liikmemaksude jääk 2,7 mln oli reserveeritud rahvusvaheliste

liikmemaksude tõusuks, mis ei rakendunud. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal

rahvusvahelistumiseks ja rahvusvahelisteks liikmemaksudeks vajalikeks tegevusteks, sh

19

osalemiseks Ukraina teadussüsteemi ülesehituses koostöös USA-ga ning osaliselt suunatakse

2024. aastal ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate uue perioodi tegevuste olulisemad jäägid on

mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevustes ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse

populariseerimise tegevustes, mille käivitumine uuest perioodist viibis. Planeeritud oli selleks 5,5

mln eurot. Mõlemad toetusmeetmed kinnitati 2023. a ning tegevused viiakse ellu

struktuurivahendite rakendusperioodi jooksul.

Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik

eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes (esialgne, täiendatakse enne kinnitamist)

Teadussüsteemi programm

Esialgne eelarve, tuh eurot

Lõplik eelarve, tuh eurot

Täitmine, tuh eurot

Täitmine, %

Programmi kulud kokku

-186 829 -205 653 -174 450 85%

Programmi tegevus 1.1.Teadusasutuste

ja teadlaskonna arengu toetamine

-167 136 -183 796 -155 563 85%

Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu

kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

-19 692 -21 857 -18 887 86%

20

3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM

3.1. Programmi üldinfo

3.2. Programmi mõõdikud

Tabel 5. Teadmussiirde programmi, meetmete ja tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Teadlaste ja inseneride arv

ettevõtlussektoris ja

kasumitaotluseta erasektoris, arv

1000 elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

1,81 2,23 -* 1,9 2,1

Ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse põhivarasse

osakaaluna SKP-st (%, mld

eurodes)

Allikas: Statistikaamet

7,3%**

( 2,3 mld)

3,3%

(1,2 mld) -*

3,0 %

(1 mld)

3,2%

(1,1 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine

(MKM vastutusalas)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja

valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse

innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid

teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Innovaatiliste ettevõttete osakaal,

%

Allikas: The Community Innovation

Survey (CIS)

-* 53 -*** >75 >75

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele.

Strateegia „Eesti 2035“

siht

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad

(valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG)

Haridus- ja Noorteamet (HARNO)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)

Riigi infosüsteemi amet (RIA)

AS Metrosert

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

Kliimaministeerium (KLIM)

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

21

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine

Eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt

muudetud toodetest või teenustest

(suhe kogu müügitulusse), %

Allikas: Statistikaamet

-* 9,7 -*** >15 >16

Ettevõtete digitaliseeritus (robotid

jms)

Allikas: DESI

14. 13. -**** Top 7 Top 10

Programmi tegevus 1.2.

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi

arengut

Riskikapitali maht eurodes

Allikas: Startup Estonia 962 1333 395 >500 >500

Kiirendites osalevate ettevõtete

arv

Allikas: Startup Estonia

44 53 51 40 40

Meede 2 (mõõdikud ühilduvad

tegevuse omadega)

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud

avaliku sektori teadus- ja

arendustegevuse kulutuste

osakaal, %

Allikas: Statistikaamet

5,3 7,2 -* 8,0 9,0

Doktorikraadiga teadlaste ja

inseneride arv 1000 tööealise

elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

3,5 3,7 -* 3,4 3,45

Era- ja avaliku sektori

ühispublikatsioonide arv miljoni

elaniku kohta, tase EL

keskmisest (EL keskmine = 100)

%*****

Allikas: European Innovation

Scoreboard

191 198 183 - 189

Sotsiaalmajanduslikele

rakendustele suunatud kulutuste

osakaal riigieelarves planeeritud

TA eraldistest, %

Allikas: Statistikaamet, HTM

19 25 -* 25 28

* Andmeid ei ole veel avaldatud

** Ettevõtete immateriaalsete varade indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma

plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast.

*** Andmed avaldatakse maikuus.

**** Antud kujul on indikaatori avaldamine lõpetatud.

***** EISil põhineva mõõdiku metoodika on muutunud, mille osas tehtavad muudatused, sh sihttasemetes hakkavad kajastuma

järgmises teadmussiirde programmis ja edaspidi tulemusvaldkonna aruandes. Korrigeeritud aegrida vastavalt EISi andmetele,

sihttasemed korrigeeritakse teadmussiirde programmi uuendamisel. Seoses EISil põhineva mõõdiku metoodika muutusega ei kehti

2022. ja 2023. a seatud sihttasemed. Alates 2024. a on mõõdiku sihttasemed järgmised: 2024 – 189%; 2025 – 195%; 2035 – 250%.

3.3. Programmi olukorra analüüs

Valitud mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate

teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab

22

oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja

arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja

arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, kuivõrd oluline on TA rahastuse kaudu

toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks.

Teadlased ja insenerid. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu

korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus

sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha

juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris. Samal ajal on ka doktoriõppe

atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni

saavutatud6. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on siiski

ootuspäraselt kasvanud (2022. a 3,7), samuti on kasvanud teadlaste ja inseneride arv erasektoris

(2022. a 2,23). Seoses doktoriõppe reformi elluviimisega, näeme doktorikraadide kaitsmiste

trendi muutust ilmselt alles mõne aasta pärast.

Vaatamata positiivsetele muutustele viimastel aastatel jääb Eesti teadlaste ja inseneride arvult

EL keskmisele selgelt alla (Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest 0,87% ja EL27 1,04%,

sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest)7. Teiste EL riikidega võrreldes on selge,

et edukamates riikides on erasektoris hõivatud märksa rohkem teadlasi kui avalikus sektoris.

Teadus- ja arendustegevustega hõivatud töötajate arv ettevõtlussektoris 2022. a kasvas, kokku

oli teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajaid 5 164, kellest 3 373 olid teadlased ja

insenerid. Töötajate täistööaja ekvivalent oli kõigil kokku 4 188,6 ning teadlaste ja inseneride

täistööaja ekvivalent 2 924,2.

2023. aastal tehtud OSKA uuringus ettevõtlussektori teadus- ja arendustöötajate tööjõu- ja

oskuste vajaduse kohta tõdeti, et 84% erasektori teadustöötajatest koondus kümnele

tegevusalale (info ja side, energeetika, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning töötleva

tööstuse tegevusaladest keemia, farmaatsia, elektroonika, elektriseadmed, mootorsõidukid,

muud transpordivahendid, masinad ja seadmed), mille arvele langes 21% ettevõtlussektori kogu

hõivest ja 26% loodavast lisandväärtusest. Teadustöötajate äärmiselt madal või lausa olematu

osatähtsus iseloomustab aga pea pooli Eesti töötleva tööstuse tegevusalasid, tooraine

hankimisega tegelevat sektorit ning valdavat osa teenuste pakkumisega seotud aladest.

Erasektori teadlaste töökohtade hulk on Eestis küll kasvanud, ent madala

stardipositsiooni tõttu jääme endiselt EL keskmisest oluliselt maha ja teadustöötajad

koonduvad jätkuvalt piiratud tegevusaladel tegutsevatesse ettevõtetesse. Seetõttu on

oluline jätkuvalt suurendada teadlaste ja inseneride arvu erasektoris, pöörata erilist

tähelepanu just teadlaste ja inseneride järelkasvule ning leida võimalusi teadusvõimekuse

kasvatamiseks uutes sektorites.

Teadmussiire ja innovatsioon. Innovatsiooni indikaatoritega müügitulu uutest toodetest ja

teenustest ning innovatiivsete ettevõtete osakaal ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on

siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75 protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal

jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides. 2022. aastal kukkus innovaatiliste

ettevõtete osakaal allapoole Euroopa Liidu keskmist ehk 53 protsendini. Müügitulu uutest

toodetest ja teenustest langes 9,7 protsendini. 2021. aasta kiire majanduskasv ilmselt vähendas

motivatsiooni oma käitumises muutusi teha ning 2022. aastal alanud sõda tegi ettevõtteid veelgi

6 2022. a oli 250, 2021.a 222 ja 2020.a 221 doktorikraadi kaitsmist. 7 Eurostat

23

ettevaatlikumaks. Samas, kui ettevõtted ei panusta enam innovatsiooni, võivad nad oma

konkurentsivõime kaotada. See on koht, kus riik saab aidata riske hajutada ning ettevõtjatele

toeks olla. Riskikapitaliinvesteeringutes oli 2023. aastal oluline tagasilangus. Eelnevatel aastatel

väga kõrgel tasemel püsinud investeeringute maht kukkus mullu enam kui kolm korda, jäädes

üle pika aja alla 400 miljoni euro. Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka

Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses. Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt

on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike võlakirjade eelistamine.

Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2023. aastal

toimunud küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes.

Tehisintellekti kasutanud ettevõtete osakaal kasvas ligi kaks korda, ERP (ing k enterprise

resource planning) tarkvara kasutanud ettevõtete osakaal kasvas 2023. aastaks 30,4 protsendini

võrreldes 22,6 protsendiga kaks aastat varem. Vähemalt minimaalsel tasemel digitaliseeritud

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal kasvas aastaga 54 protsendilt 66,9

protsendini. Samas oli Euroopa Liidus kasv veelgi kiirem ning Eesti jäi liidu keskmisest veelgi

rohkem maha.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv,

jõudes 2023. a 183%-ni EL-i keskmisest. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada

teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv.

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud

TA eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise

võimekust. Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest

rahastusallikatest, sh valdkondlike ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise

perioodi lõppemisest ja uue perioodi käivitamisest. 2022. a moodustas sotsiaalmajanduslikele

rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarve TA eraldistest 25%, täites 2023. a

sihttaseme. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI

rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele

valdkondlike poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks.

3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Programmi tegevused 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine ja

1.2 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas)

Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks sihis „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ olulisemad tegevused 2023. aastal:

 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene

rakendusuuringute keskus ja alustati värbamistega. Töö jätkub 2024. aastal ning edaspidi.

Rakendusuuringute keskuses käivitatakse esialgu viis ärisuunda: biorafineerimine,

meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid.

Rakendusuuringute keskuse ülesanne on anda hoogu ettevõtete arendustegevusele,

toetada nende konkurentsivõimet globaalsel turul ja muuta Eesti majandust nutikamaks.

 Jätkus aina suureneva populaarsusega ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekust

kasvatav rakendusuuringute programm.

 Toimus esimene konkurss kahese kasutusega tehnoloogia arendust edendavasse NATO

DIANA kiirendisse, kuhu pääses ka üks Eesti ettevõte. Eestis asuvas kiirendiprogrammis

24

alustab 2024. aastal tööd üheksa ettevõtet üle alliansi. NATO DIANA raames rajatakse

üle Alliansi iduettevõtete kiirendivõrgustik, testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse

kapitali andmebaas. Samal ajal jätkus töö NATO Innovatsioonifondi mehitamisega ning

investeerimisstrateegia koostamisega. NATO Innovatsioonifondi eesmärk on säilitada ja

tugevdada NATO liikmesriikide tehnoloogilist eelist ning investeerida kahese kasutusega

süvatehnoloogia ettevõtetesse. Lisaks jagavad London ja Tallinn DIANA Euroopa

peakontorit.

 Teist toimimisaastat alustas Creative Destruction Lab, mille eesmärk on kiirendada

digitaalseid tehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid. Creative Destruction Lab-Estonia

(CDL-Estonia) programm on kohordipõhine Tartu Ülikooliga seotud üheksakuuline

(mentorlus-)programm, mida rakendatakse aastatel 2022-2026. CDL-Estonia aitab

teadusprojektidel liikuda kiiresti kasvavateks ettevõteteks. CDL-Estonia programmi

läbiviimine tugineb Toronto Ülikooli poolt välja töötatud metoodikal, mis on kokku lepitud

Tartu Ülikooli ja Toronto Ülikooli vahel 4. märtsil 2022. aastal sõlmitud lepingus. CDL

tegutseb kaheteistkümnes erinevas asukohas, kus igal asukohal on oma unikaalne

ressurss, et toetada varajase faasi ettevõtteid skaleerimisel. Eesti haru fookus on Digital

Society’il ehk Digitaalse Ühiskonna valdkonnal.

 Struktuurivahenditest käivitati 2023. aasta alguses kõik ettevõtete arendus- ja

innovatsioonivõimekuse kasvu toetavad meetmed (innovatsiooni- ja arendusosak,

tootearendus, TAI teadlikkuse kasvatamise teenused, Start-Up Estonia tagevused ning

innovatsioonihangete-suunalised omategevused).

 Töötati välja Seal of Excellence, mis võimaldab Eesti riiklikest vahenditest rahastada

tugevaid ettevõtete projekte, mis jäävad Euroopa Innovatsiooninõukogu

kiirendiprogrammi väga suure konkurentsiga rahastusest napilt ilma. Ettevõtete jaoks

vähendab see taotlemisega kaasnevad halduskoormust.

 2023. aasta alguses avati esmakordselt inseneritudengite toetusmeede, mille eesmärk on

innustada tudengeid koostöös ettevõtetega arendama konkreetseid rakenduslikke

projekte nagu seda on nt Solaride, EstCube, Tudengivormel jpt.

 Käivitusid ka küberkaitse kompetentsikeskuse meetmed, mille eesmärk on toetada

ettevõtetes kübertehnoloogiate arendamist ja enamat kasutuselevõttu.

 Koostöös Tööandjate Keskliiduga toimus Innovatsioonitrepi arendus ja testimine, sh

veebiplatvormi arendus, eesmärgiga avalikustada see 2024. aasta I kvartalis.

Innovatsioonitrepi eesmärk on pakkuda klassikalise majanduse ettevõtetele samm-haaval

innoveerimise teel abi, diagnoosides esmalt nende innovatsioonivõimekuse taseme.

Innovatsioonitrepi eri astmetelt üles liikumiseks on EIS-il ja eraturu konsultantidel

teenused, mis on sel teel abiks.

 Tööstuse erialaliitude arendusnõunike meede liikus HTMi eelarvest MKMi eelarvesse. EIS

korraldas konkursi, mille tulemusel valiti välja 13 arendusnõunikku, kes on EISile ja

MKMile partnerid ettevõtete arendusmahukuse kasvatamisel. Lisaks aitavad

arendusnõunikud toetada enda erialaliite kui organisatsioone innovatsioonivõimekuse

kasvu teel.

 2023. aasta alguses kinnitati Süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava8 ja juba testiti

ka tegevuskavas meedet – süvatehnoloogia start-up’ide äriarenduse toetust. Piloot oli

edukas ning meetmega jätkatakse.

 Lisaks alustasid MKM ja EIS koostööd New Nordic Deep Tech Valley sisustamisel ja

põhjamaade partneritega läbirääkimisel. Töö jätkub 2024. aastal.

 Toimimist jätkas tehisintellekti programm Tehnopolis, mis toetas andmepõhiste AI

(artificial intelligence – ingl k) lahenduste kasutuselevõttu tööstusettevõtetes ja teistes

8 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/DeepTech%20tegevuskava_01032023.pdf

25

TAIE fookusvaldkondades tegutsevates ettevõtetes ning AI tehnoloogiatel põhinevate

uude toodete ja idufirmade tekkimist.

 Smartcapi kaudu tegevust alustanud Rohefond tegi oma esmased investeeringud.

Rohefondi peamine eesmärk on suurendada riskikapitali kättesaadavust kõrge

kasvupotentsiaaliga Eesti varase faasi rohetehnoloogia ettevõtetele.

 Reaalajamajanduse valdkonnas liiguti edasi mitme olulise projektiga: jätkati 2022. aastal

valminud tehisintellekti baasil ettevõtja elujõulisuse hindamise tööriista esmase versiooni

täiendamise ja eesti.ee keskkonda toomisega, et katsetada lahendust ettevõtjatega.

Andmepõhise aruandluse raames jätkus asutuste (enam kui 20) ülese ühtse taksonoomia

loomine rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi riigiga suhtluses. Jätkus ka

laiapõhjaline andmete korrastamine ja standardiseerimine, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-,

õhu-, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmetega, mis on aluseks kestlikkuse

aruandluse esitamise lihtsustamiseks tulevikus. Kutsusime ellu ettevõtjatele erinevad

toetusmeetmed nii uudse äritarkvara kui ka andmepõhise aruandluse lahenduste

arenduseks, äriprotsesside innovatsiooni ja uute teenuste piloteerimiseks ja testimiseks

koostöös avaliku sektori asutustega. Ettevõtjate toetamiseks viisime läbi laialdaselt

koolitusi ning ülikoolidega koostöös toetatud uute ideede ja lahenduste uurimist ja

katsetamist läbi teaduspreemia konkursi.

Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas)

Teadmussiirde programmi tegevuse 2.1. eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele

vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevusega luuakse eeldused

sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ning toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist.

2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 2.1. eesmärkide täitmisesse:

 SekMo toetusmeetme käivitamine. 16. mail 2023. a kinnitati toetuse andmise

tingimused tegevuse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks, mille

eesmärgiks on teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu tõsta teadmusalast koostööd

erinevates sektorites. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis aitavad tõsta

Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA-alast võimekust, parandada asutuste suutlikkust

teadustulemuste rakendamisel ja kohandamisel, mitmekesistada teadlaskarjääri läbi

teadlaste töötamise eri sektorites, paremini seostada tööturu vajadusi õppe- ja

teadustööga ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust, et vastata

ühiskonna vajadustele. Meetme raames toetatakse teadlaste liikumist positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutusest ettevõttesse või avaliku sektori asutusse

tegema rakendusuuringu või tootearendusega. Samuti toetatakse tippspetsialistide

liikumist ettevõtlusest või avalikust sektorist positiivselt evalveeritud ülikooli või

akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli läbi viima õppe-, teadus- või arendustegevust.

Kolmanda olulise tegevusena toetatakse teadmussiirdedoktorantide palkamist

ettevõttesse, avaliku sektori asutusse või riigi rakenduskõrgkooli. Tegevuse põhifookus

on teadmussiirde suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast,

võimendades TAI ühiskondlikku kasu. Teadmussiire toetab mitte ainult teadustulemuste

rakendamist ettevõtluse ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja

ühiskonna arenguvajadustele vastavate uurimissuundade kujundamist.

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetusmeetme käivitamine.

04.07.2023 allkirjastas haridus- ja teadusminister käskkirja „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-

Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“. Eesmärk on toetada sihtpiirkonna ettevõtete ja

asutuste teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites

26

teadustulemuste kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning

eksperimentaalarenduse teostamise võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd

teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ja arendada Ida-Virumaal alternatiivina

põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega

seotud uusi töökohti. Meetme raames toetatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli

konsortsiumi tegevusi Ida-Virumaal (TalTech Virumaa Kolledžis ja TÜ Narva Kolledžis)

vastava tegevuskava alusel. Elluviijaks on Harno. Tegevuskava alusel rahastatakse

aastatel 2023-2029 alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi (22

uurimisprojekti), taristuinvesteeringuid laborivõimekuse loomiseks sihtpiirkonnas teadus-

ja arendustegevuse pakkumise edendamiseks, kõrgel teaduslikul tasemel teadlaste

kaasamist Ida-Virumaal tegutsevatesse üksustesse ning TA-tegevuse tulemuste

levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele ning tegevuskava

elluviimise koordineerimist. Tegevuste elluviimise tulemusena on piirkonnas loodud

jätkusuutlik võimekus teadus-, arendus- ja innovatsioonialaste teadmiste, teenuste ja

taristu pakkumiseks ettevõtetele.

 RITA+ toetusmeetme käivitamine. 21. novembril 2023. a kinnitati haridus- ja

teadusministri käskkiri nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse

tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks

(edaspidi RITA+). Tegemist on eelmise struktuurivahendite perioodi meetme

„Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ jätkutegevusega. Võrreldes

eelmise meetmega on RITA+ fookuses senisest enam pädevuse kasvatamine ning

ühiskonna suurtele ja valdkonnaülestele väljakutsetele uuenduslike lahenduste leidmine.

Sekkumise raames toetatakse nelja tegevust: 1) suurte interdistsiplinaarsete

rakendusuuringute läbiviimist ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks; 2)

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimist ja seiret; 3)

ministeeriumide teadusnõunike ning erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist;

4) Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist. Sekkumine panustab TAIE arengukava

järgmiste eesmärkide saavutamisse: suurendada ministeeriumide võimekust ja vastutust

teadus- ja arendustegevuse alal, suurendatakse riigi rolli teadus- ja arendustööde tellijana

ja uuenduste eestvedajana.

 Teaming tippkeskuste toetamine. Teaming on EL raamprogrammi konkurentsipõhine

toetusskeem, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega uusi

tippkeskusi riikidesse, kelle innovatsioonivõimekus on veel Euroopa tipptasemega

võrreldes madal. Teaming projektide eesmärk on tagada riigis mõjus ja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, teadmussiire ning aidata kaasa riigi

arengule. Teaming projektide kaudu on Eesti teadus- ja kõrgharidusasutustel, ettevõtjatel

ja avalikul sektoril võimalik osaleda Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste

vabas ringluses. Vabariigi Valitsuse otsusega kaasrahastatakse kolme Euroopa Komisjoni

poolt programmist Horisont 2020 ja Euroopa Horisont osaluse laiendamise meetmest

Teaming toetatud projekti. Finest Targa Linna tippkeskuse projekti juhib Tallinna

Tehnikaülikool ning seda rahastatakse perioodil 2019-2027. 2023. a sai toetust kaks uut

Tartu Ülikooli Teaming tippkeskust – Bioinseneeria tippkeskus ja Personaalmeditsiini

tippkeskus. Neid rahastatakse perioodil 2023-2029.

 TAIE arengukava fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja

kultuuriruum“ teekaardi kinnitamine. 1. novembril 2023. a kiitis Teaduspoliitika ja

Innovatsioonipoliitika komisjon (TAIE juhtkomisjoni ülesannetes) heaks TAIE

fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi. TAIE

juhtkomisjoni heakskiidu alusel kinnitas teekaardi haridus- ja teadusminister. Teekaart

koosneb ühiskonna, keele, kultuuri ja hariduse valdkondadest ja on fookusvaldkonna

arendamise ja juhtimise alusdokument. Keele ja kultuuri valdkondade sisustamisel

toimusid kaasamisüritused, haridusvaldkonna sisu järgib teekaardis otseselt 2023. aasta

alguses kinnitatud „Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023-2027“

27

sisu. Ühiskonna protsesside valdkonna sisustamine liigub hilisemas tempos ja valmib

2024. a sügisel. TAIE fookusvaldkondi eelisarendatakse teadmussiirde tegevuste raames.

Elujõulise Eesti valdkond hõlmab erinevaid eluvaldkondi ja teemasid, mida ühendab

asjaolu, et need keskenduvad otseselt Eesti ühiskonnale, eesti rahvusele ja

kultuuriruumile. Valdkonna arendamine on Eesti ühiskonna ja riigi toimimise seisukohalt

vajalik ka siis, kui sel puuduvad otsesed siirded majandusse.

 Nutikate roheinvesteeringute toetus. 2023. aasta alguses töötati välja „Toetuse

eraldamise kord teadus-arendusasutustele ja nende tööd toetavatele asutustele hoonete

energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks“, mille alusel oli asutustel

võimalik taotleda toetust hoonete energiatõhusust parandavateks nutikateks

investeeringuteks kokku ca 15 miljoni euro ulatuses. Toetuse eraldamise eesmärk oli

parandada asutuste hoonete energiatõhusamaks muutmist, sisekliimat ning elektrienergia

varustuskindluse tõstmist. Lisaks tõsta hoonete energiatõhusaks muutmise mõju

nähtavust ja sellealast teadlikkust ühiskonnas. Toetati päikesepaneelide soetamist;

energiasäästlike valgustuslahenduste kasutuselevõttu, ventilatsiooni- ja

jahutussüsteemide energiasäästlikumaks ehitamist; küttesüsteemide parendamist jmt,

mis toetab taastuvenergiatehnoloogia lahenduste kasutusele võtmist, sisekliima

parandamist, elektrienergia varustuskindlust ning energiasäästu. Toetuse eraldamise

tulemusena on asutustes saavutatud märkimisväärne energiatõhusus ja parem sisekliima,

väheneb energiatarbimine ja energiale tehtud kulutused, kasvab teadlikum

energiatarbimine ning tagatud on asutuste elektrienergia varustuskindlus. Toetust anti 16-

le asutusele (7-le HTMi hallataval asutusele ning 9 avalik-õiguslikul TA asutusele).

Valdkonna olulisemad väljakutsed:

 Kuigi teadus- ja arendustegevus ettevõtetes on kasvutrendis (nt erasektori kulutused TA-

le, teadlaste ja inseneride arv erasektoris) ning teadusasutuste lepinguline koostöö era-

ja avaliku sektoriga on suurenenud, on valdkonna jätkuvaks väljakutseks

teadusasutuste ja ettevõtete koostöö suurendamine ning teadustulemuste

rakendamine majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Seetõttu tuleb Eestil leida viise ja

kujundada keskkonda, mis soosiks teadmisi loovate asutuste ning teadmisi rakendavate

asutuste koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele

rakenduste leidmisel.

 TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti rohkem

kvalifitseeritud teadus- ja arendustöötajaid. Teadlaskarjäär ei ole piisavalt atraktiivne,

doktoriõppes ei ole siiani saavutatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas. Seetõttu tuleb

rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui ka teadlaskarjääri

atraktiivsuse suurendamisele (sh väljaspool akadeemiat).

3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Teadmussiirde programmi eelarve kasutamises esines võrreldes kavandatuga suuri

kõrvalekaldeid. Lõplik eelarve kujunes esialgsest 16,2 mln võrra väiksemaks ja seda täideti 75%

ulatuses. Eelarve on alatäidetud kõigis programmi tegevustes, kuid protsendiliselt suurimad

kõrvalekalded esinesid tegevustes „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“

(täitmine 72%) ja „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ (täitmine 85%).

Programmi tegevuse 1.1. „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine“ eelarves kajastatakse vahendeid teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooni edendamiseks. Selleks on käivitatud nii EISi poolt rakendatavad toetusskeemid, kui

28

ka antakse lepingute alusel tegevus- ja investeeringutoetusi asutustele ja organisatsioonidele.

Lõplik eelarve kujunes 5,4 mln euro võrra esialgsest väiksemaks. Peamised muutused eelarves

olid:

 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 39,2 mln;

 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatustega lisandus 0,5 mln (valitsemisalade

vahelised muudatused ja investeeringutest majandamiskuludesse suunatud);

 välisvahendite eelarve vähenes toetusskeemide väiksemas mahus rakendamisest

tingituna algsega (74,4 mln eurot) võrreldes 31,0 mln, sh arenguvajaduste välja

selgitamine ja ettevõtete arendustegevused (11,1 mln), ettevõtjate tootearenduse toetus,

ettevõtja arenguprogramm ja rakendusuuringute (9,8 mln), laenude, tagatiste ja

eksporditehingute kindlustuse väljastamine (4,0 mln), ettevõtete TAI-mahukuse

suurendamise toetusmeede (3,9 mln), Green ICT põhitoetusskeem (2,1 mln);

 CO² kvoodimüügist saadud vahendite lõplik eelarve kujunes 14,6 mln võrra väiksemaks,

kui algselt planeeritud.

Tegevuse eelarvest kasutati ära 100,9 mln eurot (täitmine 72%), sellest piirmääraga vahendeid

58,8 mln, välistoetusi koos riikliku kaasfinantseeringuga 41,8 mln, CO² kvoodimüügist saadud

vahendite arvelt tehti kulusid 0,1 mln euro ulatuses ja põhivaralt arvestati kulumit 0,2 mln eurot.

Eelarvevahendite kasutamine on olnud oodatust madalam, sest toetuste taotlusvoorud on küll

2023. aastal avatud ja mahud kohustustega kaetud, kuid rahastatud projekte saab ellu viia kuni

36 kuu jooksul. Seetõttu kajastuvad need kulud järgmiste perioodide eelarvete täitmises.

Kokku kantakse programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine“ piirmääraga vahendite eelarvest 2024. aastasse üle 36,5 mln eurot, sh 35,9 mln

MKMi, 0,6 mln RIA ja 0,2 mln KLIMi tegevuskulud. Jääk koosneb peamiselt toetusskeemide

vahenditest. KLIM suunab oma kõnealuse programmi tegevuse jäägi ehituse programmi, ehitatud

keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamise tegevustesse, seoses programmi ja

programmi tegevuste ümberkorraldamistega. Tulemusvaldkonna programmi

ümberkorraldamisega vahendite kasutuse eesmärk ei muutu ja vahendeid kasutatakse 2024.

aastal ehitusvaldkonna teadus- ja arendustegevuseks, milleks MKMi poolt 2023. aastal üle antud

vahendid olid ette nähtud. Välistoetustest jätkatakse 2024. aastal 1,5 mln kasutamist samade

projektide tegevusteks, milleks need olid eraldatud.

Programmi tegevuse 1.2. „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse

arendamine“ eelarvet täideti 91% ulatuses. Kasutamata jääk on 0,1 mln eurot koosneb MKMi

tegevuskuludest, mille kasutamist jätkatakse 2024. aastal samaks otstarbeks.

Programmi tegevuse 2.1. „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ 2023. a eelarve oli

27,8 mln eurot. HTM vastutusala eelarve kulude jääk on 4,1 mln eurot sh piirmäärata vahendid –

välistoetused – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 1,8 mln eurot. Eelarves moodustasid

suurima jäägi Teaming projektide riigipoolseks kaasrahastamiseks planeeritud vahendid (1,8 mln

eurot), kuna projektide käivitumine oli planeeritust aeglasem. Vahendid suunatakse 2024. aastal

Teaming projektide kaasrahastamiseks, projektid on pikaajalised ja kestavad kuni 2029. aastani.

Välistoetuste kasutamine ei realiseerunud oodatus mahus, kuna uue perioodi toetusmeetmete

käivitamine võttis planeeritust rohkem aega. 2023. aasta lõpul kinnitati mitmed toetuse andmise

tingimused ning kavandatud eelarved kasutatakse ära struktuurifondide rakendusperioodi

jooksul.

Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik

eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes.

29

Teadmussiirde programm Esialgne eelarve,

tuh eurot

Lõplik eelarve,

tuh eurot

Täitmine, tuh

eurot

Täitmine,

%

Programmi kulud kokku

(HTM+MKM+KLIM) -184 528 -168 371 -125 864 75%

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde soodustamine (MKM)

-144 624 -139 179 -100 871 71%

Programmi tegevus 1.2. Teadus-

ja arendusmahuka iduettevõtluse

arendamine (MKM)

-1 361 -1 416 -1 295 91%

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine (HTM)

-38 543 -27 777 -23 698 85%

30

ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM

3.6. Programmi üldinfo

3.7. Programmi mõõdikud

Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Eesti positsioon Doing Business

indeksis (koht edetabelis)*

Allikas: Maailmapank

-* -* -* -* -*

Kaupade ja teenuste eksport (mld

eurot)

Allikas: Statistikaamet

24,6 30,9 29,5 27 30

Väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL-27

keskmisest (%)

Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP)

64,4 62,4 -** 45 62,05

Meede 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine

Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted

toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Eesti positsioon IMD World

Competitiveness indeksi

alamkategoorias „Äritegevuse

efektiivsus“9

Allikas: IMD konkurentsivõime raport

31. 22. 25. 25. 21.

Digitehnoloogiate integreerimine

ettevõtlussektoris

(Eesti koht DESI indeksis)

14. 13. -* 8. 12.

9 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud.

Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning

investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Strateegia „Eesti 2035“

siht

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM)

Kliimaministeerium (KLIM)

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

31

Allikas: Digitaalmajanduse ja -

ühiskonna indeks (DESI)10

Tark ja õiglane tarbimiskeskkond

(Eesti näitaja EL tarbijatingimuste

indeksis)*** Allikas: Euroopa Komisjon,

Tarbijatingimuste tulemustabel

-*** -*** -*** -*** -***

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine

Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad

Kolm aastat varem loodud

ettevõtete arv, mille käive on

suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

Allikas: Äriregister

-** 1256 -** 1200 1400

Eesti kui atraktiivse töökohariigi

positsioon

Allikas: Rahvusvaheliste talentide

konkurentsivõime indeks (GTCI raport)

20. 20. 20. 22. 24.

Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine

Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

Eesti toodete ekspordihind kasvab

kiiremini kui Euroopas keskmiselt

(2020 kuni sihtaasta)

Allikas: Eurostat

Kasv oli

kiirem

Kasv oli

kiirem

Eesti 21,8%

ja EL 15,6%

Kasv oli

aeglasem

EL +1,6%

Eesti -4,4%

Kasv kiirem Kasv kiirem

Turismiteenuste eksport

(mld/EUR) Allikas: Statistikaamet 0,77 1,6 1,7 1,5 2,1

Tööstustoodangu mahuindeks,

2020 = 100

Allikas: Statistikaamet

112,8 110,2 98,4 110 110

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule

finantseerimisele ja kapitalile

Ettevõtete investeeringud

materiaalsesse põhivarasse

(jooksevhindades,

lühiaajastatistika mld eurot)

Allikas: Statistikaamet

3,3 3,9 4 3,8 4****

Välisinvesteeringud töötlevas

tööstuses (mld eurot)

Allikas: Eesti Pank11

3,4 4 3,6 4,0 4,2

*Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane

tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta sügisel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

**Andmeid ei ole veel avaldatud.

*** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata.

**** 2023-2027 aastate programmi sihttase.

3.8. Programmi olukorra analüüs

Kokkuvõttes on programmi eesmärkide täitmine küllaltki varieeruv. 2023. aasta oli Eesti

majanduse jaoks väga keeruline aasta ning ettevõtlussektori areng tegi vähikäiku. Kõige

tugevamalt oli see tunda tööstussektoris, kus toodangumaht kukkus 1,6 protsenti allapoole

2020. aasta taset ning jäi oluliselt alla ootustele. Nõudlus Eesti tööstustoodetele oli maailmaturul

nõrk ning langust soodustas Rootsi krooni madal kurss, kuna Rootsi on üks olulisi sihtturge Eesti

tööstusele. Lisaks näitab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime langust ekspordihindade

langus, mis ulatus 4,4 protsendini. Samal ajal Euroopa liidus ekspordi ühikuhinnad kasvasid

10 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=66938 11 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902

32

mõne protsendi võrra. Üheks suuremaks põhjuseks on siin Eesti ekspordi struktuur, kus aasta

varasemaga võrreldes kaotasid hinnas nii põlevkiviõli, puit kui ka elekter. Vastupidisel kaupade

ekspordile läks väga hästi teenuste ekspordil, kus maht ületas 0,2 miljardi võrra oodatud taset.

Edaspidi on oluline leida viise siia tulevate turistide kulutuste suurendamiseks, et eesmärk saaks

täidetud. Kokku aitaski teenuste ekspordi kasv kaasa, et indikaatori kaupade ja teenuste eksport

kokku sihttase sai varuga täidetud. Ühest küljest toetas seda inflatsiooniline keskkond, kuid teisalt

püsis ka tugev nõudlus Eestis IT-teenuste järele. Negatiivselt panustas siin logistika sektor, kus

teenuste müük vähenes.

Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse

indeksis, me 2023. aastal küll kukkusime 3 kohta, kuid sellegipoolest vasta tulemus

prognoositule. Talentide atraktiivsuse osas säilitasime 20nda koha, mis oli samuti parem

oodatust.

Kohalike investeeringute esikohalt vastasid arengud ootustele. Ettevõtete investeeringud kokku

olid esialgsetel andmetel 4 miljardit eurot, mida oli veidi rohkem kui oodatud. Samas

välisinvesteeringuid suutis töötleva tööstuse sektor kaasata 400 miljoni euro võrra vähem kui

oodatud. Arvestades üldist konteksti ja hetke globaalseid arenguid siis võib tulemust pidada

heaks. Eesti on siiski väga lähedal Venemaale ja meie peamiste kaubanduspartnerite

majandused on languses, mistõttu ongi raske olla välisinvesteeringutele ahvatlev sihtkoht.

Sellegipoolest jäime ootustele alla vaid kümnendiku võrra. Samas järgnevatel aastatel võib

investeeringute kaasamine olla jätkuvalt keerukas.

3.9. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks olulisemad tegevused 2023. aastal (sihtide

kaupa).

Siht „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“:

 Ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks suurendati EISi sihtkapitali 100M €

ulatuses, mille tulemusena on võimalik täiendavalt käendada ettevõtete investeeringuid

kuni 25 miljoni euro ulatuses.

 2023. aastal avanesid Euroopa struktuurifondide uue rahastus perioodi

toetusmeetmed.

 Õiglase ülemineku fondi raames avanesid toetusmeetmed ettevõtete

teadmusmahukuse ja investeeringute toetamiseks Ida-Virumaal.

 Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames avati toetusmeede ettevõtjate

varustuskindluse toetamiseks 20 miljoni euro ulatuses.

 Edendati toodete turujärelevalves osalevate asutuste koostööd ja teabevahetust, et

Eestis müüdavad tooted oleks ohutud. Selleks järgiti riikliku turujärelevalve strateegia

2022-2025 täitmist ning korraldati turujärelevalve nõukogu kohtumise, mis tõi kokku

tööstustoodete üle turujärelevalvet teostavate asutuste ja nende valitsemisalade

ministeeriumide esindajad.

 Vähendati väärismetalltoodete valdkonda reguleerivaid nõudeid ettevõtjatele ning

arendati (jätkuvalt töös) ettevõtjate vajadustele vastavat e-teenust (nimemärgise

registreerimine). Selleks ajakohastati väärismetalltoodete seaduse nõudeid ning esitati

vastav eelnõu Vabariigi Valitsusele menetlemiseks.

33

 Elektrivaldkonnas tagati kahelt paralleelselt süsteemilt kutsesüsteemile üleminek,

et tagada kõrge ja kvaliteetne elektritööde tase. 2031. aasta 1. jaanuariks peavad kõikidel

elektrivaldkonnas elektri- või käidutöid tegevatel isikutel olema kutsetunnistused.

 Suures mahus liiguti edasi Eesti ettevõtete ja kodanike piiriülese tegutsemise

hõlbustamiseks eelduste loomisega. 2023. aastal viidi läbi mitmed piiriüleste avalike

teenuste liikumise hõlbustamise mehhanismi ehk EL ühtse digivärava (SDG)

rakendamiseks vajalikud arendustegevused. Lisaks on ette valmistatud SDGks

vajalikud õigusmuudatused.

 Toetati ettevõtjate halduskoormuse vähendamist. Selleks töötati välja

halduskoormuse definitsioon ja juhend mõjuhindamiste jaoks.

 Tagati tarbijate huvide kaitse vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku

läbivaatamisel. Esitati Vabariigi Valitsusele Eesti seisukohad seoses Euroopa Komisjoni

vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisega ja kaitseti neid seisukohti

Euroopa Liidu aruteludes.

 Alustati ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmise protsessiga. Selleks

koostati tarbijakaitse seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus ning analüüsiti

turuosalistelt ja puudutatud ministeeriumitelt saadud tagasisidet.

 Jätkati Turismistrateegia 2022-2025 elluviimist, et tutvustada Eestit kui atraktiivset

turismisihtkohta, tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning suurendada

sektori kohanemisvõimet. Valmis 2022. a turismistrateegia elluviimise seirearuanne,

mille kohaselt on jätkuv väljakutse neli aastat kestnud välis- ja siseturistide proportsiooni

muutus välisturistide kahjuks. Seda näitab ka turismiteenuste vähenemine Eesti teenuste

ekspordis, turismi sesoonsus ja vähene regionaalsus, hariduse ja oskuste mittevastavus

ettevõtjate vajadustele, oskustöötajate puudus, kuigi olulist ajutist leevendust on

pakkunud Ukraina põgenikud, multifunktsionaalse konverentsikeskuse osas jätkub

segadus ning paljud andmeallikad pole kiirelt kättesaadavad.

 Turisminõukojas kinnitati VVTP eesmärgi täitmiseks turismi pika vaate 2035

väljatöötamise aja- ja tegevuskava12 ning alustati selle väljatöötamist koostöös

turismisektori ja seotud osapooltega.

 Lõpetati edukalt ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 perioodi elluviimine. Eesti turismi

arendus- ja turundustegevusi toetati lõppenud perioodil kokku ligi 90 miljoni EL ja Eesti

riigi vahenditega. Korraldati arvukalt võrgustikuüritusi, koolitusi, seminare, konverentse,

infopäevi, arenguprogramme, meistriklasse ja õppereise. Teostati mitmeid uuringuid ja

analüüse, nt festivalide uuring, testostude uuring, diginomaadide uuring, sihtturgude

elanikkonna uuringud, konverentsiturismi uuring, mobiilpositsioneerimise uuring jt.

Korraldati kontaktüritusi, tootetutvustusreise, pressireise ja nii B2B kui B2C

turunduskampaaniaid, korraldati ja osaleti messidel, tehti sotsiaalmeedia jm digiturundust.

Koostöös kommunikatsioonipartneritega ilmus arvukalt pressiteateid ja meediakajastusi.

Ettevõtjate ja sihtkohtade kasutuses oli terve perioodi vältel VisitEstonia

turismiinfosüsteem seitsmes keeles ning ReviewPro online jalajälje mõõtmise tööriist.

Peamiste tulemustena saab välja tuua ettevõtjate ja sihtkohtade teadlikkuse kasvu,

ülemineku neljakümnelt killustunud organisatsioonilt seitsme võimeka sihtkoha

juhtimisorganisatsiooni (DMO) mudelile, loodus-, kultuuri- ja toiduturismi

teemastrateegiad, tegevuskavad ja koostöövõrgustikud, roheliste sihtkohtade (Green

Destinations) võrgustik ja tunnustused, Rohelise võtme (Green Key) märgise levik

turismiettevõtetes. Kokku osales arendustegevustes ca 2000 turismiettevõtjat ning nende

rahulolu teenustega oli viiepallisüsteemis üle 4,5. VisitEstonia veebilehte külastas üle 15

12 www.mkm.ee/turism2035

34

miljoni külastaja. Turundustegevusi tehti kokku ligi 2000 ning meediakajastusi ilmus Eesti

kohta ligi 8000. REACT-EU meetmetest valmis üle 70 uut kvaliteetset

tootearendusprojekti ning “Turismi kesksete digilahenduste toetuse" raames sai 7 projekti

kokku 2 miljonit eurot, et arendada ja juurutada uusi keskseid tarkvaratooteid Eesti

turismiteenuste pakkujatele.

 Turismi ettevõtluskeskkonna panustati Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 meetmetest ja

riigieelarvest nii toetusmeetmete välja töötamise kui ka regulatiivse keskkonna

arendamise ja andmeanalüüsi kaudu. Töötati välja ja kinnitati rahvusvaheliste sündmuste

ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks

toetuse andmise käskkiri, suurkontsertide ja konverentside Eestisse toomise programmid

ning turismisektori digitaliseerimise eesmärgil tarkvaradega liitumis- ja liidestamistoetus.

Lisaks kaardistati turismile sobivad toetusmeetmed ja seisti laiemalt teenussektori

abikõlblikkuse eest erinevates teiste ministeeriumite toetusmeetmete

väljatöötamisprotsessides. Euroopa Liidu lühiajaliste üüriteenuste määrus vastab meie VV

seisukohtadele. Tänu nende tegevuste ja välja töötatud meetmete elluviimisele EAS ja

Kredexi ühendasutuse poolt on turismisektori konkurentsivõimet tugevdatud ja

saavutatud 2023. a järgmised tulemused:

o Eesti restoranide arv kasvas Michelini tunnustussüsteemis (34 restorani);

o Eesti oli 2023. aastal kestliku turismi edetabelis (Sustainable Travel Index)

maailmas neljandal kohal;

o Tallinn oli Euroopa roheline pealinn;

o Sauna-aasta oli nii edukas, et tegevustega jätkatakse ka tulevikus;

o Platvorm Kongres Magazine valis Tallinna 2023. a Euroopa parimaks

konverentsisihtkohaks;

o Eesti on soovitatud reisisihtkohana 2024 edetabelites (Lonely Planet, Wanderlust,

National Geographic, CNN jne);

o Rahvusvaheline lennujaamade ühendus ACI World valis kuuendat korda Tallinna

lennujaama parimate lennujaamade sekka 2–5 miljoni reisijaga lennujaamade

kategoorias.

Siht „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“:

 2023. aastal jõudsid ettevõtjateni järgmised ärisündmusteenuse ja kesksete

komponentide esmased versioonid: pääsuhalduse ja postkasti keskne komponent,

ettevõtja andmekardi lahendus ning ettevõtete finantseerimise ja tähtajaliste kohustuste

sündmusteenus.

3.10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja

lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes.

Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve,

tuh eurot

Lõplik eelarve,

tuh eurot

Täitmine, tuh

eurot

Täitmine,

%

Programmi kulud kokku -185 365 -94 165 -77 887 83%

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtluse arendamise

soodustamine

-29 901 -24 345 -21 028 86%

35

Programmi tegevus 1.2.

Ettevõtete konkurentsivõime ja

ekspordi edendamine

-134 386 -56 565 -49 300 87%

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate

investeeringute soodustamine

-21 078 -13 256 -7 559 57%

Ettevõtluskeskkonna programmi eelarve koosneb peamiselt EISile eraldatud toetustest riiklike

programmide ja toetusskeemide elluviimiseks (sh EL välistoetused koos riikliku

kaasfinantseeringuga). Programmi lõplikuks eelarveks kujunes 94,2 mln eurot, mis oli 91,2 mln

võrra väiksem esialgselt planeeritust. Ära kasutati 83% eelarvest. Alatäitumus esines kõigi

programmi tegevuste eelarvetes.

Programmi tegevuse 1.1. „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ lõplik eelarve oli 5,6 mln

võrra esialgsest väiksem. Peamised muutused eelarves olid:

 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 1,8 mln;

 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatustega vähenes tegevuse eelarve tingituna

ministeeriumite vahelisest töö ümberkorraldamisest 0,7 mln võrra;

 välisvahendite eelarve vähenes toetusskeemide väiksemas mahus rakendamisest

tingituna 6,7 mln eurot, sh ettevõtja sündmusteenus ja digivärav (3,2 mln), laenude,

tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine (4,0 mln), nõustamine

maakondlikes arenduskeskustes (1 mln). Samas suurenesid start-up ettevõtluse

hoogustamise (0,8 mln), e-veoselehe teenuse arendamise (0,5 mln) ja

ettevõtlusteadlikkuse projektide eelarved.

Tegevuse eelarvest kasutati ära 21,0 mln eurot (täitmine 86%), sellest piirmääraga vahendeid

14,3 mln, välistoetusi koos riikliku kaasfinantseeringuga 6,5 mln ja põhivaralt arvestati kulumit

0,15 mln eurot.

Kasutamata eelarvest viiakse piirmääraga vahendeid 2024. aastasse üle kokku 3 mln ulatuses.

Sellest moodustavad EISi e-residentsuse ja Work-In-Estonia riiklikud programmid 1,8 mln, MKMi

tegevuskulud 0,3 mln, TTJA tegevuskulud 0,6 mln ning KEMITi tegevuskulud 0,1 mln. Jääkide

kasutamist jätkatakse samal otstarbel. KLIM suunab kõnealuse programmi tegevuse jäägi

keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevusele „Kesksed IT teenused teistele

valitsemisaladele“, kuna valitsemisalas toimusid programmi ja programmi tegevuste

ümberkorraldamised ning tegevused suunati ümber. Vahendite kasutamise eesmärk sellega ei

muutunud ja vahendeid kasutatakse 2024. aastal jätkuvalt samade IT rakenduste ülalpidamiseks.

Välistoetustest jätkatakse 2024. aastal 0,2 mln kasutamist samade projektide tegevusteks,

milleks need olid eraldatud.

Programmi tegevuse 1.2. „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ lõplik

eelarve oli 77,8 mln võrra esialgsest väiksem. Peamised muutused eelarves olid:

 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 9,3 mln;

 välisvahendite eelarve vähenes toetusskeemide väiksemas mahus rakendamisest

tingituna 87,1 mln eurot, sh suurimad erinevused võrreldes planeerituga olid Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetuses (sh tööstus) (25,0 mln), ettevõtete varustuskindluse

investeeringute toetuses (19,9 mln), investeeringutes arengusihtide saavutamisse (13,8

mln), ettevõtluskeskkonna arendamise ja rahvusvahelistumise toetamises (10,9 mln),

turismisektori elavdamise programmis (5,7 mln), turisminõudluse suurendamises (4,7

mln), tootmisettevõtete ärimudeli muutused (2,5 mln), ekspordi arendamise tegevused

36

(2,1 mln), väikeettevõtluse toetuses (1,5 mln) ning rahvusvaheliselt huvipakkuvate

turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamises (1,0 mln).

Tegevuse eelarvest kasutati ära 49,3 mln eurot (täitmine 87%), sellest piirmääraga vahendeid

19,0 mln ja välistoetusi koos riikliku kaasfinantseeringuga 30,3 mln. Välistoetuste kasutuselevõttu

pidurdas ELi struktuurfondide perioodide vahetus ning uute meetmete avanemine,

kasutuselevõtu suurendamiseks leevendati 2023. aasta lõpus toetusmeetmete tingimusi, mis on

kaasa toonud toetuste taotlemise mahu suurenemise.

Tegevuse piirmääraga vahendite eelarve jääk on kokku 7,2 mln eurot, millest peamise osa

moodustavad EIS-ile eraldatud tegevustoetused riiklike programmide elluviimiseks. Suurimad

jäägid tekkisid turismivaldkonnas - turismi arenduse ja nõudluse suurendamine, turismi

sihtfinantseeringute programm, suurkontsertide sihtfinantseerimise programm,

turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimine ning turismisektori

digilahendustega liitumistoetuses.

Programmi tegevuse 1.3. „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute

soodustamine“ lõplik eelarve oli esialgsest 7,8 mln võrra väiksem. Peamised muutused eelarves

olid:

 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 4,5 mln;

 välisvahendite eelarve vähenes toetusskeemide väiksemas mahus rakendamisest

tingituna 12,4 mln eurot, sh varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali pakkumiseks

(12,0 mln) ja ekspordi arendamise tegevused (0,4 mln).

Tegevuse eelarvest kasutati ära 7,6 mln eurot (täitmine 57%), sellest moodustasid piirmääraga

vahendid 7,1 mln ja saadud toetustest rahastati kulusid 0,5 mln ulatuses. Välistoetuste

kasutuselevõttu pidurdas ELi struktuurfondide perioodide vahetus ning uute meetmete avamine.

Tegevuse eelarvest jäi kasutamata kokku 5,7 mln eurot, millest saab 2024. aastasse üle viia 3,9

mln. Jääk koosneb EIS-ile eraldatud riiklike programmide jääkidest (2,5 mln suurinvestori

investeeringutoetus ja 1,4 mln välisinvesteeringute kaasamise programm). Kesksesse

eelarvesse tagastatakse 1,8 mln suurinvestori investeeringutoetust, kuna vahendite kasutamise

periood lõppes 31.12.2023.

37

4. EHITUSE PROGRAMM

4.1. Programmi üldinfo

Programmi nimi Ehituse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad

tingimused elukeskkonna arenguks.

Programmiga luuakse eeldused ehitussektori

ettevõtete ning ehitatud keskkonna

rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori

tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut

seal, kus esinevad ehitatud keskkonna

turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada

ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale

elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja

ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse

alus järjepidevale majanduskasvule, mis

jõuab kõigi Eesti elanikeni.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi

täpsusega)

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond.

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja (ministeerium) Kliimaministeerium (KliM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala

asutused)

Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

4.2. Programmi mõõdikud

Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes, %

Allikas: Eurostat

61% * - * - * 64% 66%

Kodumajapidamiste elektri- ja

soojusenergia tarbimine

Allikas: Statistikaamet

5,9 TWh 6 TWH (5,951)

- * 5,3 TWh 5,2 TWh

Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine

38

Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise

eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse

tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele.

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes, %

Allikas: Eurostat

61%* - * - * 64% 66%

Programmi tegevus 1.1

E-ehitus

Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad

ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti.

Ehitusloa menetlemise aeg

päevades alates selle

sisestamisest ehitisregistrisse

Allikas: Ehitisregister

35 päeva 37 päeva

32 päeva

(30 päeva

ilma

Tallinnata)

30 päeva 29 päeva

Programmi tegevus 1.2

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Eesmärk: Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja

analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud

digitaalse keskkonna.

Uute nõuetele vastavate

eluruumide lisandumine, tk

Allikas: Ehitisregister

6907 tk 7127 tk 9960 tk 7000 tk 7000 tk

Meede 2

Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond

Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete

eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole

erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja

sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju.

Otsustes tuginetakse ehituse

pikale vaatele ja hoonete

rekonstrueerimise pikaajalisele

strateegiale

Allikas: Kliimaministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Programmi tegevus 2.1

Eluasemepoliitika

Eesmärk: Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad

kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma

eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada.

Riiklike toetuste abil

rekonstrueeritud eluruumide arv

Allikas: Kliimaministeerium

6048 7060 5942 6189 9000

* Andmed ei ole avaldatud

4.3. Programmi olukorra analüüs

Ehituse programm panustab strateegia “Eesti 2035” sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna

tulemused. Lisaks aga panustab programm ka “Eesti 2035” sihti “Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja inimesekeskne riik” läbi ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate

tegevuste.

39

2022-2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku

elukeskkonna saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava

algatamine VV-s kinnitamiseks. Projekt lähtub „Eesti 2035“ koostamise käigus kujunenud

arusaamast, et elukeskkonna areng peab hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja

elukeskkonna kujundamine on terviklikult organiseeritud.

Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus EU keskmise suhtes, mis seni on järjepidevalt tõusnud

(2019: 63% ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le. Ehitussektori tootlikkust arvutatakse

järgmiselt)1 tootlikkus = lisandväärtus/töötajate arv, kusjuures lisandväärtus = ärikasum +

tööjõukulud + kulum. Seoses erinevate kriisidega on vaadeldaval perioodil kahanenud

ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes EU keskmisega. Lisaks ehituse

ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga tugevalt ka majandustsüklitest.

Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035“ toob ära 7 suurt sammu sektori tootlikkuse tõusuks,

mille lahendamisega järjepidevalt tegeletakse nii ministeeriumite kui ka teiste seotud

organisatsioonide eestvedamisel.

Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi eelmise aasta kohta

Statistikaamet veel esitanud pole. Statistiliste andmete vaatamise tuleb jälgida vähemalt viimase

2-3 aasta keskmist ja pikemaajalist trendi, mille järgi trend on pigem stabiilne. Elektri- ja

soojusenergia tarbimine aasta lõikes sõltub mitmetest teguritest sh nii energia hinnast kui ka

välitemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus- ja elektrienergiatarbimise kerget suurenemist

saab selgitada fossiilsete soojusallikate väljavahetamisega soojuspumpade ning kaugkütte baasil

toimivate küttelahenduste vastu.

Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise

tendentsina selgelt langeb, mis näitab, et eesmärgiks seatud ehitusvaldkonna digitaliseerimine ja

loamenetluste läbipaistvaks muutumine edeneb hästi. 2022. aastal oli ehitusloa menetlemise

pikenemise põhjuseks uuele ehitisregistrile üleminekuga seotud vana registrirakenduse tingitud

andmeprobleemid.

Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest, peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000

uut eluruumi. 2023. aastal sai kasutusloa 9960 uut nõuetele vastavat eluruumi. Keskmisest

oluliselt suurem arv on seletatav 2020ndate alguse inflatsioonieelse kinnisvarasse investeerimise

ja väikese ehitusbuumi järelmina.

Kuna eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastusel, siis riiklike toetuste abil

rekonstrueeritud eluruumide arv sõltub aastas jagatavatest toetussummadest. 2023. aastal

jagati toetusteks kogu plaanitud ressurss. 2024. aasta sihttase on ligi kaks korda kõrgem, sel

aastal on võimalik kortermajade rekonstrueerimistoetusteks jagada kaks korda suurem summa.

Programmi binaarne mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete

rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale” on täidetud. Viime ellu ehituse pika vaate

eesmärke, sh elukeskkonna kvaliteedi parandamine. Soodustame eluhoonete jätkusuutlikku

uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti, sh integreerime oma

toetustingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi.

Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud.

2023. aasta programmis rõhutatud väljakutsetest oleme osaliselt lahendanud

keskkonnasäästliku ehituse valdkonna arendamise vajaduse (välisvahendite arvelt) ja

osaliselt tõusis ehitisregistri baasrahastus riigieelarvest (kuid mitte piisavalt, arvestades

Targa ettevõtluse programmi rahastuse lõppemist ja E-ehitusele suunatud taastekava

vahendite lõppemist 2025. aasta lõpus). Kuna 2026. aastal lõppevad korterelamute

välistoetused, on vajalik elamute renoveerimistegevuse toetamise jätkamine riigieelarvest.

40

Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja

arendustegevus ning tulemuste elluviimine. Samuti investeeringutes lähtumine

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest ning nende

juurutamine Eesti ruumiloomes.

4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevus 1.1 E-ehitus Peamised tegevused

 Paljuski olid 2023. aasta tegevused suunatud seesmiste protsesside ja arenduskvaliteedi

tõstmiseks – muuhulgas uus raamhange, andmehalduse ja arendusprotsesside ning

arenduskeskkondade korrastamine – et 2024. ja 2025. aastal oleks võimalik

tarkvaraprojekte võimalikult tõhusalt läbi viia. Arendustöödest olulisemad teemad:

o Vanast EHRist uude toodud täiendav funktsionaalsus: näiteks arestid/keelud, KOV

otsused, omaniku teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste

kehtestuks tunnistamine.

o BIM-ehitusloa funktsionaalsus piloteeritud 1 omavalitsusega ja ettevalmistused

tehtud selle avalikuks kasutuselevõtuks 2024. aasta 14. veebruaril.

o Veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse projekt Päästeametiga ette

valmistatud nii et selle funktsionaalsusega saaks välja tulla 2024. aasta märtsi

lõpuks.

o Energiamärgiste vanast EHRist uude toomine ettevalmistatud, et nendega oleks

võimalik muudetud skoobis välja tulla 1. mail 2024. aastal.

o e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide välja vahetamise ettevalmistus

mobiilisõbralikuma ja VEERA-kokkusobiva teegi vastu läbi viidud (rakendatakse

2024. aasta juunis kui toimub vana EHRi lõplik sulgemine).

o Tõime välja 3D kaksiku täiendava funktsionaalsuse, muuhulgas

renoveerimistööde kiireks arvutamiseks vajaliku horisontaalsete ja vertikaalsete

välispindade arvutamine LOD2 kujudelt, tänaval navigeerimine, radoonikaart.

 Käivitus e-ehituse platvormi 3D kaksiku järgmine arendusetapp, millega teeme mh

senisest veelgi enam infot avalikult kättesaadavaks (sh andmed, mis oma olemuselt ongi

ruumilised nagu nt haljastus või muinsuskaitse vaatekoridorid) ja laiendame võimalusi

kasutada kaksikut ruumiotsuste tegemiseks (visandamistööriist) ning hoonestust

puudutava statistika saamiseks. 3D kaksikus on ühendatud erineval detailsuse tasemel ja

allikates pärit informatsiooni kuvamine ja allalaadimine, mis aitab kaasa projekteerijate töö

tootlikkusele.

 2023. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi "ehituse

e-hüpe“ II voor, mille maht on 1,5 miljonit eurot. Ehituse e-hüpe on rahastusprogramm,

mis toetab innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu

ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute teenustega. Kokku on tänu

Euroopa taaste– ja vastupidavusrahastust Next Generation EU jagada 4,5 miljonit eurot.

Väljakutsed

 EL taasterahastu (RRF) ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse

vähenedes ja lõppedes on vaja tagada valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest

41

2023-2027 a mahus 2,2M€ (võrreldes eelmise tulemusaruandega on vajadust õnnestunud

vähendada tänu täiendavatele allikatele ja platvormi arhitektuurist tulenevale

arendusprotsessi efektiivsusele) ennekõike platvormi jooksvaks evolutsiooniliseks

arendamiseks.

 E-ehituse platvorm on oluline keskkond ehitusvaldkonna (kõige laiemalt ehk kaasaarvatud

planeeringud, kinnisvara, jne) avalike teenuste koondamiseks ühte keskkonda, mis a)

hõlbustab süsteemide kooskasutamist, b) väldib avaliku raha kulutamist analoogsete

süsteemide arendamisele KOVides ja erinevates asutustes, c) hõlbustab andmete ja

tarkvarakomponentide ristkasutust ning d) lühendab kasutajate õpikõverat kuna erinevad

süsteemid on sarnase kasutusloogikaga.

 E-ehituse platvormi tõhusamad protsessid hoiavad kokku nii pädevate asutuste (92 000

tundi (1,1M€) aastas) kui erasektori tööaega ja võimaldavad nügida kõiki osapooli

suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust kuni 750M€ aastas,

riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168M€).

Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Peamised tegevused

 2022. a sügisel alustati Riigikantselei juhtimisel koostöös Rahandusministeeriumi (täna

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumiga (täna

Kliimaministeeriumiga) taastuvenergia ehitiste kiirendamiseks auditi koostamist.

2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis

eelduslikult võetakse vastu 2024. aasta teises kvartalis. Sellega luuakse ühendloa

menetlemise võimalus merel ning muudetakse keskkonnamõjude hindamise protsesse

lühemaks. Lisaks on juba töös ehitisregistri arendus hoonestuslubade ja ühendloa

menetlemise võimaluseks. Taastuvenergia kiirema kasutusele võtmisega seoses on

alustatud koostöös energeetika osakonnaga taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätete

väljatöötamist.

 Ehitusseadustiku tervikmuudatusteks on varasemalt viidud läbi uuring „Ehitise elukaare

õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ ning VTK. 2022 jätkus ehitusseadustiku

muudatustega töö ning viidi läbi 3 ümarlauda sektoriga, et arutada varasemalt edastatud

VTK-le tulnud tagasisidet ning võimalikke lahendusi. Esimene eelnõu mustand esitati

sektorile tagasisidestamiseks 2022 suvel. 2023. aastal hinnati saadud tagasisidet ning

valmistati ette rahvusvahelise õiguse analüüsi hange, mis hindab kvaliteetse ruumi

kriteeriumise ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. Eelnõule on oodata

sisendit ka ehitusprojekti hankest ning ehitisregistri andmehalduse raamistiku analüüsist

ja otsustest. 2024. aasta lõpus koostatakse lõplik eelnõu, mis esitatakse turuosalistele

juba EIS-i kaudu tutvumiseks.

 2023. aastal hinnati ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmise vajadust ning

praktilisi probleeme. Tegemist on ehitusõiguses ühe kõige olulisema dokumendiga, mis

muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. Ministeerium koostas

2023. aastal hanke alusmaterjalid ning avaldas 2024. aasta veebruaris hanke

põhimõtteliste küsimuste analüüsimiseks. Selle töö tulemused annavad vajaliku sisendi

nii ehitusseadustiku tervikmuudatuste tarbeks kui ka määruse uue versiooni

koostamiseks.

 2023 aastal avati määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”

uue tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad

42

probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma

lõpuaruandes toodud regulatiivseid ettepanekuid. Sellel aastal koostatakse määruse

lõplik terviktekst koos seletuskirjaga ning edastatakse EIS-i kaudu turuosalistele

tutvumiseks.

 Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga

valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomist. Vastavalt

valitsuse otsusele hakkab amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet

koondav amet suunab strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna

kujundamist, on nõuandvaks ja analüüsivaks partneriks KOV-dele, koondab ja väärindab

ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele tervikpildile ressursside parema haldamise ja

ettevõtluskeskkonna.

 2022.a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused,

muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011.

2023. aasta suveni toimusid intensiivsed läbirääkimised (kokku 27 töörühma koosolekut),

kus osales vastavalt käsitletavatele teemadele atašee või Eesti ekspert. 2023.a juulis

jõudis CPR eelnõu triloogidesse, mille käigus küsiti liikmesriikidelt pidevat tagasisidet ja

ettepanekuid kolmepoolsete kompromisside sõnastamisel. 2. veebruaril kinnitati alaliste

esindajate komitee poolt lõplik kompromisstekst. 7. veebruaril 2024 esitas eesistuja riik

eelnõu koos lisadega Euroopa Parlamendile. 2024. aasta kevadel (eeldatavalt aprillis)

jõuab eelnõu parlamendis arutamisele, võimalik on corrigendum menetluse algatamine

eelnõu teksti kärpimiseks. Eelnõu vastuvõtmist oodatakse 2024. aasta esimeses pooles.

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (täna Kliimaministeerium) tellis 2022. aastal

ehitusgiidi rakenduse loomise ja 2023. aastal selle lahenduste testimise ja täiendamise.

Kaasatud on nii haldusorgand kui ka turuosalised. Tegemist on ehitusalaste õigusaktide

sisu koondamisega ühele veebilehele, mis aitab lihtsamalt orienteeruda ehitamist ja ehitisi

puudutavates normides. Ehitusgiid on täiendatud visuaalse materjaliga ning kirjutatud

tavakasutuses olevate mõistete ja sõnadega. Ehitusgiid on kavas avalikustada kevade

lõpus/suve alguses.

 2021. a detsembris esitas Euroopa Komisjon oma muudatuseelnõu ja -ettepanekud

hoonete energiatõhususe direktiivi kohta. 2022. a kujundas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium muudatusettepanekutele Eesti seisukohad, mida

tutvustati nii Riigikogu majanduskomisjoni kui ka Valitsuses. 2022. a lõpuks jõuti

liikmesriikide vahel kokkuleppele üldises lähenemises, mis tagas liikmesriikidele

paindlikuma lähenemise kui algselt pakutud Komisjoni ettepanek. Alates 2023. a juunist

toimusid kolmepoolsed läbirääkimised, mille tulemusena jõuti esialgse poliitilise

kokkuleppeni 2023. a detsembris.. Hetkel toimetatakse direktiivi tõlgetega ning Euroopa

Parlament kinnitab direktiivi kevadel 2024. Hinnanguliselt avaldatakse direktiiv uues

sõnastuses EL Teatajas kevadel, hiljemalt suvel 2024.

 Aastatel 2023-2024 uuendab Kliimaministeerium hoonete energiatõhususe seotud

ministri määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM

määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36

„Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti

hoonetest on nõrgalt soojustatud ning Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustas

2021. a ligi 53% energia lõpptarbimisest, on võimalik hoonesektoris märkimisväärselt

suurendada energiasäästu, muutes majad energiatõhusamaks. Olemasolevaid hooneid

korda tehes, uusi hooneid tõhusalt ning säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik

43

oluliselt energiatarbimist vähendada ja seeläbi avaldada võimalikult väikest mõju

keskkonnale ja kliimale.

 Jätkus 2022. aastal käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2023. a valmis

mitu uuringut elamute renoveerimisvõimekuse kohta, mis koondati kokku koos välisriikide

rekonstrueerimise kogemusega üheks lõppraportiks. Samuti valmis uuring

rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara mahu, energiatõhususe baastaseme ja

parendusmeetmete eelhinnangu osas. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid,

mille eesmärk on läheneda naabruskonnapõhiselt ning töötada välja sekkumismudelid

piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Ringmajanduse osas valmis renoveeritavate ja

lammutavate hoonete materjalide ringkasutuse potentsiaali käsitlev uuring ning samuti

kliimakindluse alusarvutuste raport. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud annavad

sisendi poliitikate kujundamisse ning väljenduma ka konkreetsemalt rekonstrueerimist

puudutavates meetmetes.

 Algas Tänavaruumi standardi ning selle eel Tänavaruumi giidi koostamise protsess, kus

Kliimaministeerium koos Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning MTÜga Eesti Standardimis-

ja Akrediteerimiskeskus veab tänavaruumi projekteerimise aluste uuendamist. 2023.

aastal leidis aset standardi ja giidi hanke ettevalmistus, et kõigile avaliku ruumi ja

liikumisruumi kujunemise huvilistele mõeldud, ruumilahenduste printsiipe tutvustav giid

saaks valmida 2024. ning projekteerijatele ja kohalikele omavalitsustele mõeldud standard

2025. aastal. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada

autostumisest tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid.

Tulemused Tänu eelnimetatud tegevustele suurendame ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb

taastuvenergia ehitiste ehitamine ning suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi

läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus muutub selgemaks ja praktikas ilmnenud

kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt norme selgitada. Võtame

ehitusvaldkonnas järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted (vastavalt Eesti 2035

tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade kaevandamisel kui ka

jäätmetekkel.

Süsinikujalajälje arvutamismetoodika väljatöötamine oli esimeseks sammuks teel

süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis. Süsinikujalajälje arvutamisnõue

suunab juba hoone projekteerimisfaasis läbi mõtlema hoone ja/või ehituse mõjule keskkonnale

ning vähendada seda läbi teadlikkuse tõusu.

Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja

jahutamisele ning seeläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet

ja negatiivset mõju kliimale. Selleks, et Eesti hoonefond saaks kliimaneutraalseks ning hooneid

oleks võimalik ühtsetel alustel hinnata, uuendab Kliimaministeerium hoonete energiatõhususe ja

-märgiste nõudeid ning arvutamise metoodikat. Tagamaks hoonete energiatõhususe

miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid Euroopa Liidus iga viie aasta järel uuendada vastavalt

hoonete energiatõhususe direktiivile. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa Liidu

tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele ja

kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kanda kliimamuutustega kohanemisel.

Hooned peavad pakkuma kaitset mitte ainult külma, tuule ja vihma, vaid ka kuumuse ja

kuumalainete eest.

Energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtutakse kuluoptimaalsetest tasemetest,

arvestatakse tehnoloogiliste muutustega ehitussektoris, täpsustatakse arvutusmetoodikat,

viiakse sisse liginullenergiahoone kohustus ka väikeelamutele, mis toob kaasa ka uute

44

väikeelamute energiatõhususe kasvu (energiatarbimise vähenemise). Uuenevad

energiatõhususe arvutuses kasutatavad kliimaandmed, mis aitab suurendada hoonete

kliimakindlust, tuues paremini esile hoonete jahutusvajaduse ning võimaldades senisest paremini

arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi tuleks

kasutada, et saavutada hea sisekliima. KOVide halduskoormuse vähendamiseks,

energiamärgise kvaliteedi parandamiseks ning valminud hoone energiatõhususe nõuetele

vastavuse kontrolliks uuendatakse energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise korda. Uue

korra järgi tuleb energiatõhususe kontrollarvutus teha igal juhul enne kasutusloa või

kasutusteatise taotlemist vastavalt tegelikult välja ehitatud hoonele. See ühtlustab KOVide

halduspraktikat ning tagab, et projekteerimisel määratud energiaklass vastab reaalselt valminud

energiaklassile.

Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika Peamised tegevused

 2023. aastal suunati KredExi kaudu elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit eurot,

korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit eurot, tehaselise rekonstrueerimise

toetuseks 2,3 miljonit eurot, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit eurot ning

üürielamutele 5 miljonit eurot. Lisaks pakuti KredExi kaudu elamute

rekonstrueerimistegevuse toetuseks laenu (4,2 milj eurot), käendust (3,2 milj eurot) ja

lammutustoetust (0,55 milj eurot). Käendusega toetati ka eluasemete kättesaadavust

summas 23,2 miljonit eurot.

 2023. aastal lisandus 366 mln eurot EL struktuurifondide raha. Kujundamaks Eestist

rahvusvahelist renoveerimise kompetentsikeskust, on käivitatud LIFE IP BuildEst teadus-

ja arendusprogrammi mahus 16,3 mln eurot (6 aastat). Sellest Euroopa toetus on 9,5

miljonit. Välja on töötatud meetmed korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks.

Meetmete kujundamisel lähtutakse kvaliteetse elukeskkonna tervikkäsitlusest, mille järgi

hea elukeskkond ei peaks toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või

majanduslikus plaanis, vaid vastama ühtlasi ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja

psühholoogilistele vajadustele. See vajadus ei tulene mitte ainult Eesti siseriiklikest

arengusihtidest ja strateegilistest dokumentidest vaid ka Euroopa Liidu suunalt. Euroopa

uue Bauhausi põhimõtete järgimine on tingimuseks ka välisvahendite kasutamisel, mis

puudutavad elukeskkonna sh taristu arendamist.

Tulemused

Korterelamutele vajame täiendavalt eesmärkide täitmiseks riigieelarvest 2024-2027. a perioodil

193 mln eurot. Rahastust vajavad ka teised hoonekategooriad, näiteks väikeelamud mahus 108

mln eurot (graafik). Selle tempoga saame 2050. a-ks hoonete aastast energiatarbimist

vähendada 7 TWh ehk 43% ja süsinikujalajälge 90% võrra, mis vastab hoonete rekonstrueerimise

pikaajalise strateegia eesmärkidele. Säästame energiat, kulusid ning vähendame energia impordi

ja tootmismahtude tõstmise vajadust.

Graafikud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuse lisavajaduse kohta

45

4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve

ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes.

Ehituse programm Esialgne

eelarve, tuh

eurot

Lõplik

eelarve, tuh

eurot

Täitmine, tuh

eurot

Täitmine,

%

Programmi kulud

kokku -89 582

-70 735 -63 723 90%

Programmi tegevus

1.1. E-ehitus

-3 109 -4 706 -4 581 97%

Programmi tegevus

1.2. Ehitatud

keskkonna ja

ehitusvaldkonna

kvaliteedi arendamine

-2 099 -2 754 -1 913 69%

46

Programmi tegevus

2.1. Eluasemepoliitika

-84 374 - -63 275 -57 229 90%

Ehituse programmi eelarve muutus võrreldes esialgse eelarvega 18,8 mln eurot. Peamised

muutused eelarves olid 2022. aastast ülekantavate jääkidest ja 2023. aasta seaduse muudatuse

eraldatud vahenditest.

2023. aasta eelarve täitmine oli 90%, eelarves täitmata vahendid viiakse üle 2024. aastasse:

 5 000 000 eurot elukondlik kinnisvara maapiirkondades tegevustoetuse jääk (objektikood

IN050100), mis 2023.a riigieelarve seaduse muudatusega tõsteti ümber Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ja halduslepinguga oli antud kasutamiseks

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Sihtasutus viib projekte ellu 2024. aastal.

 1 938 920 eurot kodutoetuse jääk lasterikaste perede eluaseme parendamiseks

(objektikood IN05A077). Eraldatud vahendid on lepinguga üle antud Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, kes kasutab vahendeid programmi elluviimiseks

lähtuvalt majandus- ja taristuministri 21.11.2019 määrusele nr 65 „Lasterikaste perede

kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“. Sihtasutusele avati eelarve 2023.aastal, kui

projekte viiakse ellu pikema perioodi jooksul kui üks eelarveaasta.

 358 000 eurot väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks tegevustoetuse jääk

(objektikood IN50079). Eraldatud vahendid on lepinguga üle antud Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, kes kasutab vahendeid programmi elluviimiseks

lähtuvalt majandus- ja taristuministri majandus- ja taristuministri 01.06.2020 määrusele

nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja

kord“. Sihtasutusele avati eelarve 2023. aastal, kui projekte viiakse ellu pikema perioodi

jooksul kui üks eelarveaasta.