Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus

25.10.2022

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Sissejuhatus

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse (edaspidi ELMS) kehtestamise eesmärk oli

haldus- ja maksukoormuse vähendamise teel parandada väikeettevõtjate maksukäitumist ja

suurendada vabatahtlikku maksukuulekust. Eeskätt oli probleeme füüsiliste isikute vahelistelt

teenustasudelt maksude maksmisega. Vaatamata maksuseadustes sätestatud kohustustele ei

deklareeritud ega tasutud paljudel juhtudel füüsiliste isikute vahel osutatud teenuse eest

makstud tasult makse. Kohustus jäi täitmata erinevatel põhjustel – teadmatuse,

deklareerimisega kaasneva bürokraatia või lisanduva rahalise kohustuse tõttu. Kehtestatud

erikorraga lihtsustati nii maksude tasumise protsessi kui ka vähendati maksukoormust.

Maksustamise erikorra rakendamine eeldas mahukat IT-arendust nii ettevõtluskonto

kasutamise teenust pakkuva krediidiasutuse kui ka maksuhalduri poolt. Ettevõtluskonto

avamise võimaluse lõi krediidiasutustest üksnes AS LHV Pank. Ainsaks ettevõtluskonto

pakkujaks on ta jäänud tänase päevani. Vaatamata sellele on kasutajate arv kiirelt kasvanud.

Kui 2019. aasta jooksul avas ettevõtluskonto 1 702 inimest, siis 2020. aasta lõpuks oli see arv

kasvanud 3 740 inimeseni ja 25.10.2022 seisuga oli ettevõtluskontol juba 10 704 kasutajat.

Eeskätt on see sobilik lahendus neile füüsilistele isikutele, kes oma põhitegevuse kõrvalt

osutavad väikeses mahus mõne teenuse või müüvad enda valmistatud kaupa. Viimastel kuudel

tehakse ettevõtluskontot kasutades igas kalendrikuus ligi 9 000 tehingut kogusummas veidi

enam kui 1,5 miljoni euro eest. Kuigi esialgsed mõjuhinnangud olid tagasihoidlikumad, siis

juba eelmisel aastal koguti ettevõtluskonto kaudu makse ligi 1,9 miljonit eurot. Populaarsuse

põhjuseid on tõenäoliselt mitu – alates madalast halduskoormusest maksude maksmisel,

maksustamisreeglite lihtsusest ja arusaadavusest ja lõpetades madala maksukoormusega.

Samas on viimasel ajal muutunud ka ettevõtluskeskkond. Covid-19 pandeemia mõjul on

märkimisväärselt kiirenenud harjumuspäraste töö tegemise viiside ümberkujunemine -

platvormitöö, virtuaalne töö, diginomaadlus, iseendale tööandjaks olemine ja iseseisvad

lepingupartnerid. 2021. aastal viis Arenguseire Keskus läbi küsitlusuuringu „Platvormitöö

Eestis 2021“1, mille raames uuriti muuhulgas ka platvormitöö tegijate kasutatavat

ettevõtlusvormi. Ettevõtluskonto oli uuringu teostamise hetkel valinud üksnes 2% vastanutest,

kuid tänu lihtsusele ja madalale maksukoormusele nähti selles suurt potentsiaali platvormitöö

tegijate hulgas. Uuringus prognoositi, et ettevõtluskonto laialdasem kasutamine võiks

riigieelarvesse tuua 68 miljonit maksutulu. Ettevõtluskonto laiema kasutuselevõtu

soodustamine tagaks riigile ka uutelt töövormidelt suurema maksutulude laekumise, kuid

ettevõtluskonto kasutatavuse suurendamiseks tuleks ajakohastada selle tingimusi ja kaasnevaid

võimalusi.

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tooturu-uurimisprojekt/

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Äriühingule teenuse osutamine

Eeldatavate kuritarvituste vältimiseks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks kehtestati

ettevõtluskonto maksustamisreeglites mitmeid kitsendusi. Peamise ohuna nähti töösuhte2

asendamist ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku ettevõtlussuhtega ja sedakaudu tasu maksja

maksukoormuse vähendamist. Sarnaseid kuritarvitusi esines hulgaliselt mikroettevõtte maksu

rakendavas Lätis ning eesmärk oli Eestis seda vältida. Kõige karmim piirang oleks olnud

äriühingutele teenuse osutamise keeld. Toona eelistati sellele lahendust, mille kohaselt

äriühingule teenuse osutamine on lubatud, kuid äriühingul3 tuleb tasuda sellelt tulumaksu

tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lõike 2 punkti 1 alusel. Selle tulemusel maksab lisaks

ettevõtluskonto kasutaja makstavale ettevõtlustulu maksule samalt summalt tulumaksu ka

äriühing, mis tasandab ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu ja palgatulu maksukoormuse

erinevust.

Täiendav tulumaksukohustus tähendab sisuliselt seda, et teenust osutaval väikeettevõtjal on

ettevõtluskontot mõistlik kasutada üksnes juhul, kui teenuse sihtrühmaks on füüsilised isikud,

nt lapsehoiuteenus. Siiski on hulk teenuseid, mida tellivad nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud, nt koristusteenus jms. Viimati kirjeldatud juhul on ettevõtluskonto kasutamine kõrgema

maksukoormuse tõttu hetkel pigem välistatud. Seda ka juhul, kui konkreetne tegevus vastab

ettevõtluse tunnustele ja pole märke näilikust ettevõtlusest ega sedakaudu maksudest

kõrvalehoidmisest.

Seega võib äriühingu täiendav tulumaksukohustus piirata ettevõtluskonto kasutaja

tegevusvaldkonda. Niisamuti mõjutab see teenust ostva äriühingu otsuseid. Tõenäoliselt

eelistab äriühing tellida teenust isikult, kelle puhul ei lisandu talle täiendavat maksukohustust.

Ettevõtluskonto rakendamisel kehtivate piirangute teema on tõstatatud ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud ülevaates „Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime

tõstmise teekaart 2021-2023“. Teekaart sisaldab ettevõtlusliitude ja ministeeriumide

kaardistatud kitsaskohti ning ettepanekuid nende lahendamiseks. Ülevaate lisas on toodud tabel

konkreetsete tegevustega. Selle punktis 10 tuuakse välja vajadus soodustada ettevõtluskonto

laiemat kasutamist.

Madalama maksumäära rakendamise piirmäär

Ettevõtlustulu maksul on kaks määra – 20% ja 40%. 20%-line maksumäär rakendub tuludele,

mis ei ületa kalendriaastas 25 000 eurot. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse

eelnõu menetlemisel oli keskmine brutokuupalk 1 201 eurot. Seega madalam maksumäär

kohaldus tulule, mis oli kuu kohta arvestatuna võrdne 1,7-kordse keskmise töötasuga. 2022.

aasta II kvartaliks on keskmine töötasu kasvanud 1 693 euroni, mis tähendab, et ettevõtluskonto

kasutajal, kes teenib rohkem kui 1,23-kordset keskmist töötasu, tuleb seda ületavalt summalt

tasuda maksu kõrgema määra alusel. Keskmine palk on nimetatud perioodil kasvanud enam kui

38%.

2 Kui konktekstist ei tulene teisiti, mõistetakse selles dokumendis töösuhtena ka füüsilise isiku poolt teenuse osutamist võlaõiguslike lepingute alusel. 3 Kõnealune kohustus laieneb ka residendist mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele (TuMS § 51 lg 3) ning mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale (TuMS § 53 lg 5). Olemuslikult sarnane täiendav maksukohustus tekib ka füüsilisest isikust ettevõtjal, kes ostab teenust ettevõtluskonto kasutajalt (TuMS § 34 punkt 13). Edaspidi äriühingu kohta toodud selgitused laienevad ka kõigile eelnimetatud isikutele.

Käesolevaks aastaks prognoositakse kiire palgakasvu jätkumist. Hinnanguliselt kasvab

keskmine palk sel aastal 10,7%. Seda arvestades võib käesoleva aasta lõpuks väheneda tulu,

millele rakendatakse madalamat maksumäära, 1,2-kordsele keskmisele töötasule.

Kuigi madalama maksumäära piirmäärale lähedast tulu (24 000 kuni 25 000 eurot) teenivaid

ettevõtluskonto kasutajaid ei ole palju, on nende arv siiski aastatega kasvanud kolmekordseks.

Veelgi enam on suurenenud nende ettevõtluskonto kasutajate arv, kes on teeninud enam kui

25 000 eurot aastas. Kui 2019. aastal oli neid 3, siis 2021. aastal juba 40. Ka tehingu keskmine

summa ja aastatulu on vaadeldaval perioodil oluliselt kasvanud – vastavalt 25% ja 23%. Seega

on kõik eeltoodud näitajad viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud.

Piirmäära tõstmata jätmine omab selgelt negatiivset mõju ettevõtluskonto kasutusaktiivsusele.

Lisaks suurendab see võimalust, et kõrgema maksumäära vältimiseks jäetakse tulud

ettevõtluskontole kandmata ja maksud tasumata. Selle ärahoidmiseks on oluline ajakohastada

madalama maksumäära rakendamise ülempiiri.

Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus tugineb reeglile, et kogutavast maksust

kaetakse kõik väikeettevõtja ettevõtlustulu maksustamisel kohalduvad kohustuslikud maksud

ja maksed. Sotsiaal- ja tulumaksule lisandub II sambaga liitunute puhul ka sissemakse pensioni

II sambasse. Seaduse vastuvõtmise hetkel oli see kas tulenevalt vanusest või varasemalt esitatud

liitumisavaldusest II sambaga liitunule kohustuslik.

2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid kogumispensioni süsteemis muudatused, mis oluliselt muutsid

II sambaga liitumise aluspõhimõtteid. Muudatuste jõustumise järgselt ei ole enam tegemist

kohustusliku skeemiga. See tähendab, et liitunuil on võimalik soovi korral II sambast lahkuda

ja teisalt, kõigil on võimalik sambaga liituda. Samas ei ole ettevõtlustulu maksust olnud kunagi

võimalik katta erinevaid sotsiaalkaitse tagamiseks makstud vabatahtlikke makseid. Selle

võimaldamine vähendaks ettevõtlustulu maksu solidaarsuskomponenti ning ei oleks

horisontaalse õigluse vaates teiste maksumaksjate suhtes õiglane. Maksukuulekus on aga selges

sõltuvuses õiglustundega ning selle vähenemisel võib olla negatiivne mõju maksulaekumisele.

Lisaks on koostatud väljatöötamiskavatsus ja eelnõu kogumispensioni makse määra

vabatahtlikuks suurendamiseks, mis võimendaks probleemi veelgi.

Ettevõtlustulu maksu jagamisskeem mõjutab ka ettevõtluskonto kasutaja ravikindlustuskaitse

saamise tingimusi. Kehtiva seaduse kohaselt jagatakse laekunud ettevõtlustulu maks (20%)

kahe erineva valemi kohaselt vastavalt kas kahe või kolme maksu vahel lähtuvalt sellest, kas

ettevõtluskonto kasutaja on II sambaga liitunud või mitte (ELMS § 8 lg 2 ja 3). Sama tulu

suuruse juures on sotsiaalmaksu osa suurem II sambaga mitteliitunud ettevõtluskonto kasutajal.

Samas ravikindlustuskaitse saamiseks nõutav minimaalne sotsiaalmaksu laekumine on neil

sama (2022. aastal 192,72 eurot kuus4). Eeltoodut arvestades sõltub ravikindlustuskaitse

saamise eelduseks olev ettevõtlustulu suurus5 sellest, kas ettevõtluskonto kasutaja on II

sambaga liitunud või mitte. Kohustusliku kogumispensioni makse määra suurenemine tõstaks

ravikindlustuskaitse saamise eelduseks olevat tulu suurust veelgi ning lisaks juurde kolmanda

ja neljanda astme. See omakorda muudaks maksustamise erikorra arvestuse keerulisemaks ning

4 Sotsiaalmaksu peab olema tasutud vähemalt sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 sätestatud kuumääralt (2022. aastal 192,72 eurot kuus). 5 II sambaga liitunu saab 2022. aastal ravikindlustuskaitse, kui ettevõtlustulu ületab 1606 eurot ja mitteliitunu, kui tulu ületab 1547,60 eurot.

kaugeneks veelgi algsest eesmärgist pakkuda väikeettevõtjatele lihtsat ja madalate kuludega

maksuarvestuse eriskeemi.

Ettevõtluskonto andmete avalikustamine

Füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuse ostmisel ei tule väljamakse tegijal

teenustasult makse tasuda üksnes juhul, kui nende tasumise kohustus on tasu saajal. Võimalusi

selleks on kaks – kas tasu saaja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE)

või makstakse tasu ettevõtluskontole. Esimesel juhul on tasu maksjal võimalik äriregistrist üle

kontrollida, kas teenuse osutaja väide FIE-na tegutsemise kohta vastab tõele. Samas

ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes puudub tellijal võimalus kontrollida, kas esitatud

arvelduskonto numbri puhul on tegemist ettevõtluskontoga. See omakorda sisaldab väljamakse

tegija jaoks teatavat maksuriski. Juhul kui konto, kuhu ülekanne tehti, pole siiski

ettevõtluskonto, tuleks väljamakse tegijal kanda tasu saaja töötamise registrisse (edaspidi

TÖR), esitada makstud teenustasu kohta deklaratsioon (vorm TSD) ja tasuda sellelt maksud.

Nimetatud probleemiga on pöördutud korduvalt nii Maksu- ja Tolliameti kui ka ettevõtluskonto

avamise teenust pakkuva krediidiasutuse poole. Kuna ettevõtluskonto andmed ei ole seaduste

kohaselt avalikud, ei ole maksuhalduril ega krediidiasutusel võimalik nimetatud andmeid

kolmandatele isikutele esitada, kuigi päringu esitajal võib olla põhjendatud vajadus sellise info

järele.

2. Sihtrühm

Muudatuste peamine sihtrühm on ettevõtluskonto kasutajad, keda käesoleva aasta 29. septembri

seisuga on 9 735.

Äriühingu tulumaksukohustuse muudatused mõjutaksid ettevõtjaid, kes ostavad

ettevõtluskonto kasutajatelt teenuseid. Mõju seisneb tegevusvaldkonna ja valikuvõimaluste

laienemises.

Äriühingu tulumaksukohustuse muudatusega võib kaasneda negatiivne mõju hetkel

võlaõigusliku lepingu alusel ettevõtluskonto väliselt äriühingule teenust osutavatele füüsilistele

isikutele. Realiseeruda võib oht, et selliseid isikuid mõjutatakse tegutsema ettevõtluskonto

kaudu. Taolise tegutsemisvormi vahetamise tulemuseks võib olla teenuse osutaja sotsiaalsete

tagatiste vähenemine.

Muudatused võivad mõjutada ka väikeettevõtjaid, kes hetkel tegutsevad muus vormis, nt FIE-

na või on asutanud n-ö ühemehe osaühingu ja osutavad teenust selle kaudu. Äriühingu

tulumaksukohustuse vähendamine ja ettevõtluskonto maksustamisreeglite soodsamaks

muutmine võib nimetatud sihtgruppi mõjutada ettevõtlusvormi vahetama.

Täpsem hinnang sihtrühma suuruse ja mõju olemuse kohta on esitatud mõjude peatükis.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Äriühingutele teenuse osutamisel tekkiva tulumaksukohustuse vähendamise eesmärk on veelgi

suurendada ettevõtluskonto kasutusvaldkonda, mis omakorda aitab vähendada maksudest

kõrvalehoidmist ja suurendab vabatahtlikku maksukuulekust. Samas tuleb jätkuvalt vältida

kuritarvitamist ehk töösuhte asendamist ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku ettevõtlusega ja

selle tulemusel tekkida võivat negatiivset mõju maksulaekumisele.

Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmisega ennetatakse olukorda, et

ettevõtluskonto kasutamine väheneb, kuna rakendub üksnes väikest tulu saavatele

väikeettevõtjatele ja kaotab seeläbi oma populaarsust. Lisaks vähendab muudatus võimalust, et

kõrgema maksumäära vältimiseks jäetakse tulud ettevõtluskontole kandmata ja maksud

tasumata.

Ettevõtlustulu maksu jagamisskeemi muutmise eesmärk on säilitada maksustamise erikorras

solidaarsus ja taastada algsed ettevõtlustulu maksu jagamispõhimõtted, mille kohaselt kaetakse

maksust üksnes kohustuslikud maksud. Lisaks tagab see erikorra lihtsuse ja seda eeskätt

ravikindlustuskaitse saamise tingimuste valguses.

Ettevõtluskonto kasutaja kontoandmete kontrollimise võimalus aitab maandada teenust telliva

isiku riski saada täiendav maksukohustus ettevõtluskonto kasutaja tahtlikult või juhuslikult

esitatud valeandmete tõttu.

Ettevõtluskonto reeglid peavad jätkuvalt olema selle kasutajale võimalikult lihtsad ja

arusaadavad ning tunduma õiglased ja mõistlikud. Oluline on pakkuda lihtsat ja mõistlikku

alternatiivi, mis vähendab motivatsiooni asutada n-ö ühemehe osaühing, mille kaudu osutab

teenust üksnes äriühingu omanik, optimeerides sel viisil oma maksukohustust.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Ettevõtluskonto kaudu teenitud tulude maksustamist reguleerib ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seadus. Teatud juhtudel tekib ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostnud isikul

tulumaksukohustus ja selle täpsemad tingimused on sätestatud tulumaksuseaduses.

Äriühingule teenuse osutamine

Ettevõtlustulu maksu objekt on sätestatud ELMS §-s 1 ja selle lõike 3 kohaselt võib kontole

kanda üksnes teenuse osutamisest ja kauba müügist saadud summad. Seaduses puudub piirang,

et äriühingule teenuse osutamine oleks keelatud. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse vastuvõtmisel tehti muudatus ka TuMS §-s 34, kuhu lisati punkt 13, mille kohaselt ei

ole FIE-l lubatud ettevõtlustulust maha arvata ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse

alusel maksustatud summasid, mis on tasutud teenuse osutamise eest. Sättes toodud kulude

loetelu on aluseks ka äriühingutel erijuhtudel tulumaksu tasumisele (TuMS § 51 lg 2 p 1).

Lisaks FIE-le ja residendist äriühingule maksab sama reegli alusel tulumaksu ka residendist

mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus (TuMS § 51 lg 3) ning

mitteresidendist juriidilise isiku püsiv tegevuskoht (TuMS § 53 lg 5). Eelkirjeldatud sätete

koosmõjul ühtlustub ettevõtluskonto ja tööjõu maksukoormus – 20% ettevõtlustulu maksu

tasub ettevõtluskonto kasutaja kontole laekunud summalt ja samas ulatuses tulumaksu

(maksumäär 20/80) eelnimetatud teenuse saaja. Teenuse saajale täiendava maksukohustuse

kehtestamise eesmärk oli vältida töösuhte asendamist näiliku ettevõtlusega ettevõtluskonto

kaudu.

Samas ei teki täiendavat tulumaksukohustust juhul, kui teenuse saaja on avalik-õiguslik

juriidiline isik, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mitteresidendist juriidiline

isik, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, kuna nimetatud isikutele ei laiene kohustus tasuda

tulumaksu TuMS § 51 alusel.

Madalama maksumäära rakendamise piirmäär

Ettevõtlustulu maksu määrad on sätestatud ELMS §-s 4. Selle punkti 1 kohaselt rakendatakse

20%-list maksumäära kontole laekunud summadele, mis ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas.

Iga järgnev kontole laekunud euro, mis seda ületab, maksustatakse ELMS § 4 punkti 2 kohaselt

40%-lise maksumääraga.

Olemuslikult on ettevõtluskonto tuludel ka ülempiir. Kui ettevõtluskonto kasutaja tegevus

vastab ettevõtluse tunnustele ja tulu ületab käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära

(40 000 eurot), peab ta jätkama tegevust muud ettevõtlusvormi kasutades – valima endale uue

tegutsemisvormi (FIE või äriühing) ja registreerima end käibemaksukohustuslaseks.

Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid

Ettevõtlustulu maksu laekumise reeglid on sätestatud ELMS §-s 8. Juhul kui ettevõtluskonto

kasutaja on liitunud II sambaga, jagatakse kogutud ettevõtlustulu maks nimetatud sätte lõike 2

kohaselt kolme ossa – sotsiaalmaksu, tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse

reeglite kohaselt proportsionaalselt nominaalsete maksumääradega. Kogumispensioniga

mitteliitunu puhul jagatakse see sama sätte lõikes 3 toodud reeglite kohaselt kahte ossa ehk

20/53 laekunud ettevõtlustulu maksust kantakse vastavalt tulumaksuseaduses ja 33/53 vastavalt

sotsiaalmaksuseaduses sätestatule.

Tulenevalt erinevatest jagamisvalemitest mõjutab see ettevõtluskonto kasutaja

ravikindlustuskaitse saamise õigusi. Kogumispensioniga liitunu puhul eeldab

ravikindlustuskaitse saamine mõneti suuremat tulu teenimist. Seda põhjusel, et

kogumispensioniga liitunu puhul eraldatakse sotsiaalmaksu katteks proportsionaalselt väiksem

osa kogutud ettevõtlustulu maksust, kuid ravikindlustuskaitse saamiseks vajalik summaline

piirmäär on kõigile kindlustatavatele sama. Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkti 51

kohaselt eeldab kindlustuskaitse saamine sotsiaalmaksu tasumist ühes kuus vähemalt

sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.

Ettevõtluskonto andmete avalikustamine

Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 27 lõike 1 punkti 12 kohaselt on avalikud

ettevõtlustulu maksu maksja kohta TÖR-i kantavad andmed. TÖR-i kantakse isiku ja

töötamisega seotud andmed. Punktis 12 puudub viide ettevõtluskonto andmetele, mistõttu ei

ole maksuhalduril võimalik ettevõtluskonto numbrit avalikustada. Kontoandmete

avalikustamist ei ole kehtestatud ka ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusega.

Hetkel on Maksu- ja Tolliameti kodulehelt võimalik isikukoodi põhjal kontrollida üksnes seda,

kas isik on avanud ettevõtluskonto. Kuna erikorra rakendamise eelduseks on tasu kandmine

spetsiaalsele kontole (ettevõtluskontole), ei pruugi konto numbrit kontrollimata olla tasu

maksjal piisavat veendumust, et tasu sai makstud kontole, mis vabastab ta sellelt tööjõu-

maksude tasumisest.

5. Tehtud uuringud

Uuringuid nimetatud probleemi kaardistamiseks ei ole tehtud ja neid ei ole kavas tellida.

6. Kaasatud osapooled

Väljatöötamiskavatsus on koostatud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ning Maksu- ja Tolliametiga.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

Mitteregulatiivsed lahendused ei ole rakendatavad ettevõtlustulu maksu määra ja maksu

jagamisreeglites muudatuste tegemisel, kuna nimetatud probleemid tulenevad õigusaktides

sätestatud tingimustest, mis on ajaga muutunud väikeettevõtlust mõneti piiravaks ning ainus

lahendus on ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine.

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine äriühingule teenuse

osutamisel

Mitte midagi tegemine tähendaks seda, et kehtivat regulatsiooni ei muudeta. Mitte midagi

tegemine on lahendusvariandina võimalik üksnes äriühingu täiendava tulumaksukohustuse

muudatuse puhul. Kehtivate reeglite kohaselt tuleb äriühingul tasuda tulumaksu, kui

ettevõtluskonto kasutajalt ostetakse teenust. Olemasoleva olukorra säilitamine on jätkuvalt

sobilik alternatiiv, kuivõrd kehtivad reeglid kogumina toimivad, küll teatavate kitsendustega.

Samas olemasoleva olukorra muutmata jätmisel säiliks väljatöötamiskavatsuses esitatud

probleemid äriühingule teenuse osutamisel. Täiendav tulumaksukohustus piirab teataval määral

ettevõtluskonto kasutaja tegevusvaldkonda. Samas ei ole tegemist probleemiga, mis mõjutaks

suures ulatuses ettevõtluskonto kasutamist ja välistaks maksustamise erikorra kehtestamisel

seatud eesmärke soodustada väikeettevõtlust ja suurendada vabatahtlikku maksukuulekust.

Samuti ei piira see erikorra kehtestamise peamise sihtgruppi tegevust ehk füüsiliste isikute

vahelist teenuse osutamist ja sellelt maksude tasumist. Jätkuvalt on väga oluline vältida

töösuhte asendamist ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku ettevõtlusega ning sellest tekkida

võivat olulist negatiivset mõju maksulaekumisele. Leevendusi äriühingu täiendavas

maksukohustuses saab teha juhul, kui eksisteerib lahendus, mis võimaldab vältida erikorra

kuritarvitamist maksukohustuse vähendamise eesmärgil.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Mitmetes riikides on kehtestatud väikeettevõtluse edendamiseks maksusoodustusi.

Ettevõtluskonto kehtestamisel võeti teataval määral eeskuju Läti mikroettevõtte maksust6,

kujundades seda Eesti õigusruumi ja ettevõtluskeskkonda sobivaks ning püüdes vältida Läti

mikroettevõtte maksu rakendamisel tekkinud kitsaskohti. Vaatamata üldpõhimõtete sarnasusele

on kahe riigi ettevõtlusmaksu tingimustes mitmeid olulisi erinevusi alates maksusubjektist ja

täiendavatest tingimustest ning lõpetades maksukohustuse täitmise tehniliste eripäradega.

Täiendav maksukohustus äriühingule teenuse osutamisel sai seadusesse kehtestatud tulenevalt

Läti kogemusest, kus töösuhteid hakati asendama näiliku väikeettevõtlusega, mis oli

6 https://www.fm.gov.lv/en/micro-enterprise-tax https://likumi.lv/ta/en/en/id/215302-micro-enterprise-tax-law

olulisemalt madalama maksukoormusega. Eesmärk oli taolisi maksude optimeerimise

võimalusi kindlasti vältida, mistõttu kehtestati ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel

äriühingule täiendav tulumaksukohustus. Läti esmane lahendus kirjeldatud probleemile oli

tegevusvaldkondade loetelu kehtestamine, kus ettevõtluskonto kaudu teenust osutada oli

lubatud. Lisaks tõsteti mitmel korral maksumäära, et vähendada motivatsiooni asendada

töösuhe näiliku ettevõtlusega. Praeguseks hetkeks on Lätis jõutud lahenduseni, kus maksumäär

on mõneti kõrgem Eesti maksumäärast ja tegevusvaldkonnapõhised piirangud on kaotatud.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksukohustuse

osaline või täielik kaotamine

Ettevõtluskonto reeglite väljatöötamisel teadvustati, et realiseeruda võib oht, et äriühingud või

FIE-d suunavad olemasolevaid või tulevasi võlaõiguslike lepingute alusel teenust osutavaid või

töölepingu alusel tööd tegevaid isikuid ettevõtluskonto kaudu tasu saama. Probleem pole oma

aktuaalsust kaotanud, mistõttu on vältimatu seada äriühingutele ettevõtluskonto kasutajalt

teenuse ostmisel täiendavaid tingimusi. Tasu maksja motivatsioon asendada kehtiv töösuhe

ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku ettevõtlusega seisneb peamiselt võimaluses vähendada

maksukoormust, mistõttu on võimalik äriühingu maksukohustust vähendada üksnes juhul, kui

mõju riigieelarvele on ebaoluline ja vajadusel rakenduvad täiendavad kuritarvitusvastased

meetmed.

Lisaks mitte midagi tegemisele on kaalumisel kaks alternatiivi:

1) kaotada ettevõtluskonto kasutajalt kalendrikuus kuni 500 euro ulatuses teenuse ostmisel

äriühingul tekkiv täiendav tulumaksukohustus;

2) kaotada äriühingul tekkiv täiendav tulumaksukohustus täies ulatuses.

Esimene alternatiiv toetub eeldusele, et väiksema tulu saaja puhul vähendab maksuvaba tulu

oluliselt maksukoormust ja sedakaudu motivatsiooni makse vältida. Maksuvaba tulu tõttu ei

pea 500 eurot kuus või sellest vähem tulu teeniv inimene Eestis tulumaksu tasuma (TuMS §

23). 500 euro suuruse töötasu maksmisel tuleb väljamakse tegijal tasuda üksnes sotsiaalmaksu

ja töötuskindlustusmakset, mis on vastavalt 165 eurot ja 12 eurot. Ettevõtluskonto kaudu sama

suure netotulu saamiseks peaks kontole laekuma 625 eurot, millest maksukulu osa oleks 125

eurot. Seega oleks maksukulu kokkuhoid antud summa juures üksnes 52 eurot, mis eeldatavalt

ei ole arvestatav motivatsioon muutmaks tegevusvormi. Samas keskmise palga7 puhul oleks

palga maksmise asemel ettevõtluskonto kasutamise korral kokkuhoid 542 eurot, mis oleks juba

arvestatav kulude kokkuhoid ja võib tööandjaid motiveerida asendama töölepingut

ettevõtluskonto kasutamisega.

Arvestades eelkirjeldatud kaalutlust ja äriühingule kehtestatud täiendava maksukohustuse

eesmärki oleks üks alternatiiv piirata äriühingu tulumaksukohustust selliselt, et kalendrikuus

kuni 500 euro ulatuses ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel äriühingul täiendavat

maksukohustust ei tekiks. Selleks tuleks lisada TuMS § 34 punkti 13 tingimus, et

maksukohustus tekib juhul, kui teenuse eest tasutav summa ületab 500 eurot kuus. Seega

vähemalt 501 eurot teenuse eest tasudes tuleb kogu summalt tasuda teenuse ostjal tulumaksu.

Piirmäära arvestust peetaks iga ettevõtluskonto kasutaja kohta eraldi. Mitmele äriühingule

teenust osutades on igal teenuse saajal õigus ilma täiendava tulumaksukohustuseta osta teenust

kalendrikuus 500 euro ulatuses. Lisaks FIE-le laieneks see erisus TuMS § 51 lõike 2 punktis 1,

§ 51 lõikes 3 ja § 53 lõikes 5 toodud viidete kaudu ka residendist äriühingule,

7 Arvutused on tehtud 2021. aasta IV kvartali keskmise palga alusel, mis oli 1625 eurot.

mittetulundusühingule, sihtasutusele ja mitteresidendist juriidilise isiku püsivale

tegevuskohale.

Eelkirjeldatud lahendus on täiendavate riskide ja kontrollmeetmeteta rakendatav juhul, kui

maksukulude kokkuhoid on pigem marginaalne. Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal sai 2021.

aastal võlaõigusliku lepingu8 alusel kalendrikuus 500 eurost väiksemat tasu 100 584 inimest.

Kuigi tulu suurusest lähtuvalt võiks eeldada, et enamikul juhtudel tuli tasuda üksnes

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset, siis Maksu- ja Tolliameti andmetel peeti koguni 3/4

juhtudel väljamakselt kinni ka tulumaks. Maksuhalduri esitatud andmete põhjal lisandus

netotulule makse keskmiselt 58,3%. 500-eurose netotulu puhul teeks see maksukohustuse

suuruseks 291,50 eurot, mis on oluliselt suurem algselt eeldatud maksukohustusest. Asendades

võlaõigusliku lepingu alusel tasu maksmine ettevõtluskontole tasu maksmisega, tuleks

väljamakse tegijal tasuda makse 291,50 euro asemel 125 eurot. Võib eeldada, et sellises

suurusjärgus kulude kokkuhoid motiveerib teatavat osa maksumaksjatest leidma lahendusi

rakendamaks soodsamat maksustamiskorda. See omakorda võib omada arvestatavat mõju

riigieelarve maksulaekumisele.

Kaalumisel olev teine alternatiiv näeb ette äriühingule kohalduva täiendava

tulumaksukohustuse kaotamist kogu ulatuses. Selleks tuleks kehtetuks tunnistada TuMS § 34

punkt 13. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud variandiga laieneks muudatus ka residendist

äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele ja mitteresidendist juriidilise isiku püsivale

tegevuskohale.

Maksu- ja Tolliameti 2021. aasta andmetel oli kõikide võlaõiguslike lepingute netotulule

lisandunud maksude osakaal esimesena kirjeldatud alternatiiviga samas suurusjärgus.

Maksuhalduri esitatud andmetel lisandus netotulule makse 60,3%. Sarnaselt osalise

tulumaksukohustuse kaotamisega, võib teatud osale äriühingutest tekitada sellises suurusjärgus

maksukulude kokkuhoid motivatsiooni asendada töösuhe madalamalt maksustatud

väikeettevõtluse vormiga.

Eelkirjeldatust nähtub, et vaatamata maksuvabale tulule eksisteerib mõlema alternatiivi puhul

teatav motivatsioon tegevusvormi muutmiseks. Järgnevalt on oluline hinnata selle

realiseerumise võimalusi, mõju riigieelarvele ning täiendavate kontrollmeetmete vajadust ja

võimalust.

Täiendav tulumaksukohustus äriühingule sai omal ajal kehtestatud eesmärgiga vältida töösuhte

asendamist ettevõtluskonto kaudu teenuse osutamisega. Täiendav maksukohustus ei laiene

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele ega

mitteresidendist juriidilisele isikule. Kuigi puuduvad andmed, kui suures ulatuses on nimetatud

isikud viimastel aastatel ettevõtluskonto kasutajatelt teenust ostnud, saab teatavaid järeldusi

teha võlaõigusliku lepingu tasude deklareerimisandmeid analüüsides. Kui 2018. aastal, mil

ettevõtluskontot ei olnud võimalik veel avada, deklareerisid nimetatud isikud võlaõigusliku

lepingu alusel tasude maksmist 35 119 inimesele 35,8 miljoni euro ulatuses, siis 2020. aastaks

oli inimeste arv vähenenud 11%, kuid tulud olid samas suurusjärgus. 2021. aastal, aktiivsete

tulude olulise kasvu perioodil, suurenesid ka nimetatud näitajad.

Andmeid detailsemalt analüüsides on mõneti suurem langus võlaõiguslike lepingute kasutamise

arvus ja tuludes olnud avalik-õiguslike ülikoolide puhul, kelle kohta kogunenud info põhjal

võib eeldada ettevõtluskontode aktiivsemat kasutamist. Võlaõiguslike lepingute arv vähenes

8 Kuigi ka ettevõtluskonto kasutaja osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel, on käesolevas analüüsis mõeldud võlaõigusliku lepingu või suhte all olukorda, kus saadud tulu maksustatakse füüsilise isiku tuluna (TuMS § 13) ning see ei hõlma juhtumeid, kus tulu maksustatakse ettevõtluskonto reeglite kohaselt.

Eesti suurimates ülikoolides 2019. aastal 17,1% ja tulud vastavalt 8%. Järgnevatel aastatel tulud

taastusid, kuid inimeste arv langes veelgi ja pole tänaseni saavutanud 2018. aasta taset. Nende

andmete põhjal võib järeldada, et äriühingu tulumaksukohustuse kaotamisel on mõju

maksulaekumisele, kuid see ei ole tõenäoliselt nii suur kui algselt sai prognoositud.

Lisaks tuleb arvestada maksukäitumise mõningase erinevusega äriühingute ja eelloetletud

isikute grupi vahel. Kuigi mõningaid eripärasid leidub, ei ole need siiski märkimisväärsed.

Eelarveliste mõjude hindamisel on sellega arvestatud.

Äriühingu täiendava tulumaksukohustuse kaotamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

võlaõigusliku lepingu alusel tasu saamise asendamine ettevõtluskonto kaudu tasu saamisega ei

ole maksuõiguse mõttes rikkumine. See tähendab, et maksuhalduril puudub võimalus muuta

sisust lähtuvalt tehingu vormi ja kohustada makse tasuma võlaõigusliku lepingu puhul kehtivate

kõrgemate maksumäärade alusel.

Tulumaksukohustuse kaotamisel võimendub teataval määral risk asendada töösuhe

ettevõtlussuhtega. Mõlema eelkirjeldatud alternatiivi jõustamisel tuleks rakendada täiendavat

kontrollimeedet, mis maandaks nimetatud rikkumise võimalust. Keskmisest suurem

ettevõtluskontole tasude maksmise osakaal kogu deklareeritud aktiivse tegevuse eest makstud

tasudest võib viidata suuremale maksuriskile ja võimaldab sihistada maksukontrolle. See eeldab

ettevõtluskontole tasu maksjate kohta andmete saamist. Hetkel puuduvad maksuhalduril

võimalused teha maksjapõhist riskianalüüsi ja hinnata, millise äriühingu puhul on taoliseks

tegevuseks suurem risk.

Maksja kohta saadav täiendav info laiendab maksuriskide hindamise võimalusi. Samas

võimaldab see tululiigi ümberkvalifitseerimist üksnes juhul, kui töösuhe on asendatud

ettevõtluskonto kaudu tulu teenimisega. See ei võimalda ümberkvalifitseerimist, kui

võlaõigusliku suhte korral on mingil hetkel otsustatud avada ettevõtluskonto ja edaspidi

kantakse tasud üksnes sellele.

Tasu maksja kohta on teave olemas nii tehingu osapooltel kui ka krediidiasutusel.

Ettevõtluskonto kasutajal puudub hetkel igasugune aruandluskohustus. Täiendav aruandlus

ettevõtluskonto kasutajale tõstaks oluliselt tema halduskoormust, mistõttu oleks lisakohustuse

panemine erikorra kasutajale ebamõistlik ja kaugenetaks veelgi algsest eesmärgist pakkuda

madala halduskoormusega maksustamise erikorda.

Tehingupõhiselt esitab hetkel maksuhaldurile andmeid krediidiasutus. Maksja andmete

lisamine tähendaks krediidiasutusele olemasoleva andmemahu mõningast suurenemist.

Alternatiivina oleks võimalik kehtestada andmete esitamise kohustus ka tasu maksvale

äriühingule. Äriühingule kohustuse panemine võimaldaks vähendada esitatavate andmete

mahtu. Samas oleks tegemist arvestatava lisakohustusega ja täiesti uue INF-vormi

kehtestamisega. Arvestades eeltoodut oleks krediidiasutuse kaudu info kogumine

alternatiividest madalaima halduskoormusega ja seetõttu eelistatuim lahendus. Tasu maksja

andmete esitamise kohustuse kehtestamiseks tuleb täiendada ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seadust.

Kokkuvõte Muudatuse eesmärk on laiendada ettevõtluskonto kasutusvaldkonda ja sedakaudu

kasutusaktiivsust. Samas on jätkuvalt esmatähtis vältida võimalust asendada töösuhe

ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku ettevõtlussuhtega ja vähendada sedakaudu oluliselt

maksukoormust. Muudatust saab teha siis, kui eksisteerib lahendus, mille korral säilib madal

halduskoormus ja erikorra lihtsus, välditakse kuritarvitusi ning mõju riigieelarvele ei ole

märkimisväärne. Kaalumisel on kolm alternatiivi. Nendest kaks vähendavad äriühingu

tulumaksukohustust ja omavad erinevat mõju nii eesmärgi saavutmisele, kui ka

maksulaekumisele. Kuritarvituste ärahoidmiseks on mõlemal juhul vältimatu kehtestada

täiendavaid kontrollmeetmeid, millest lihtsaim oleks aruandluskohustuse panek

ettevõtluskontot haldavale krediidiasutusele. Kolmanda alternatiivina on võimalik jätkata

kehtivate reeglitega, mis seatud eesmärki ei täida. Tegemist on siiski võimaliku alternatiiviga,

kuivõrd kehtivad reeglid kogumina toimivad, küll teatavate kitsendustega.

Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine

Ettevõtlustulu maksu määr on sätestatud ELMS §-s 4. Piirmäära tõstmiseks tuleks muuta

seaduse § 4 punkti 2, mis sätestab, et 25 000 eurot ületavalt summalt on maksumäär 40%.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse vastuvõtmisest alates on keskmine palk

kasvanud enam kui 38%. Seega on ettevõtluskonto kaotanud tänaseks päevaks juba arvestatava

osa oma eelistest, kuna madalam maksumäär rakendub suhteliselt väiksematele tuludele.

Samaväärse olukorra taastamiseks tuleks madalama maksumäära rakendamise piirmäär tõsta

34 660 euroni. Arvestades käesolevaks aastaks prognoositavat palgakasvu peaks see tõstetama

vähemalt 35 200 euroni. See tähendaks, et 40%-line maksumäär rakenduks tuludele vahemikus

35 200 kuni 40 000 eurot. Kui väikeettevõtja tulud ületavad 40 000 eurot, tekib isikul kohustus

registreerida end käibemaksukohustuslaseks ja valida ettevõtlusega tegelemiseks muu

tegutsemisvorm (ELMS § 2 lg 2).

Arvestades palkade ja sissetulekute jätkuvat kiiret kasvu ei ole mõistlik kehtestada lühiajaliselt

kõrgemat maksumäära väga väiksele osale tuludest. Eeltoodut arvestades tuleks kõrgem

maksumäär kaotada ja selleks tunnistada kehtetuks ELMS § 4 punkt 2. Sellisel juhul kohalduks

20%-line maksumäär kogu ettevõtluskontole kantud tulule.

Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid

ELMS § 8 lõige 2 sätestab ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid II sambaga liitunud isikutele

ja sama sätte lõige 3 sellega mitteliitunud isikutele.

Vabatahtlike maksete välistamiseks ettevõtlustulu maksu jagamise skeemist tuleb muuta

ELMS §-s 8 sätestatud maksu jagamise reegleid. Kuna inimese otsustada on nii II sambaga

liitumine, kui ka tulevikus tekkiv võimalus maksemäära suurendada, peaks maksu jagamise

skeemist välistama ka hetkel selles sisalduva kogumispensioni makse osa (2%). Nii tavapärase

kui ka kõrgendatud määraga kogumispensioni makse välistamine kehtivast jagamisvalemist

tagab suurima võimaliku sissemakse pensionifondidesse, mis võib eriti oluliseks osutuda

juhtudel, kui sissemaksed II sambasse on ajutiselt peatatud.

Lisaks maksu jagamise reeglite muutmisele tuleb muuta ka maksumäära sätteid (ELMS § 4) ja

kehtestada reegel, et II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal on ettevõtlustulu maksu määr

kogumispensioni makse määra võrra suurem. Seega tavapärast kogumispensioni makset (2%)

tasuva ettevõtluskonto kasutaja lõplikuks ettevõtlustulu maksu määraks jääb 22%. Kõrgendatud

määraga kogumispensioni makset tasuva isiku puhul oleks see siis vastavalt 24% või 26%.

Kõigil eelkirjeldatud juhtudel jagatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust

proportsionaalselt nominaalsetele maksumääradele tulu- ja sotsiaalmaksuseaduses sätestatu

kohaselt ehk 20/53 tasutud ettevõtlustulu maksust tulumaksu ja 33/53 sotsiaalmaksu jagamise

reeglite kohaselt. II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul kantaks vastavalt kas 2, 4

või 6 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust isiku valitud pensionifondi.

Eelkirjeldatud viisil maksu ja selle jagamisreeglite kehtestamisel kohalduks kõigile

ettevõtluskonto kasutajatele ravikindlustuskaitse saamiseks sama tulude piirmäär ning

sissemaksed II sambasse oleksid praegusega võrreldes oluliselt suuremad.

Ettevõtluskonto andmete avalikustamine

SMS § 2 lõike 9 ja TuMS § 1 lõike 5 kohaselt vabaneb väljamakse tegija võlaõigusliku lepingu

alusel füüsilisele isikule makstud teenustasult maksude tasumisest juhul, kui tasu maksustatakse

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse kohaselt ehk kantakse ettevõtluskontole.

Kuna tavalisele arvelduskontole tasu kandmine toob tasu maksjale arvestatava

maksukohustuse, on tasu maksjal põhjendatud soov kontrollida esitatud andmete õigsust ehk

saada kinnitus, kas teenuse osutaja esitatud arvelduskonto vastab ELMS § 1 lõikes 2 sätestatud

tingimustele.

Ettevõtluskonto kasutaja puhul peaksid avalikud olema isiku üldandmed ja ettevõtluskonto

number. Selleks tuleks täiendada MKS § 27 lõike 1 punkti 12 ja lisada avalike andmete loetellu

ka ettevõtluskonto tingimustele vastava konto number.

Ettevõtluskonto puhul on tegemist kontoga, kuhu võib kanda üksnes ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse alusel maksustatavaid tulusid (ELMS § 1 lg 3) ehk kontoga, mida

kasutatakse ettevõtluseks. Seega pole tegemist tundlike isikuandmetega ning nende avalikuks

tegemisele ei kohaldu erireeglid.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Väljatöötamiskavatsuses esitatud regulatiivne lahendus ei sea ettevõtluskontot kasutavatele

isikutele täiendavaid kohustusi. Need on maksumaksjatele soodsad ega piira nende

põhiseadusest tulenevaid põhiõigusi ja vabadusi.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

11.1 Mõju ettevõtluskonto kasutajale ja temalt teenust ostvale äriühingule

11.1.1 Äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksukohustuse

osaline või täielik kehtetuks tunnistamine

Otseselt mõjutavad väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatused ettevõtluskonto kasutajaid,

keda käesoleva aasta 29. septembri seisuga oli 9 735.

Kõnealune muudatus mõjutab ka teisi ettevõtlusega tegelevaid isikuid. Füüsilisest isikust

ettevõtjaid oli sama kuupäeva seisuga äriregistrisse kantud 27 782 ning äriühinguid ja teisi

ettevõtjaid 260 031. Seega on ettevõtluskonto kasutajate osakaal ettevõtlustulu teenivate isikute

seas hetkel jätkuvalt väga väike. Ettevõtluskonto regulatsiooni kehtestamise mõju Eesti

ettevõtluskeskkonnale tervikuna on pigem väheoluline.

Ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksukohustuse vähendamine või

kehtetuks tunnistamine laiendaks ettevõtluskonto kasutaja tegevusvaldkonda. Teenuste

osutamise võimaluste laienemine sõltub rakenduvast variandist. Täiendava tulumaksu

kehtetuks tunnistamine võimaldab teenuse osutamist kõigile juriidilistele isikutele olenemata

tasu suurusest. Mõningad piirangud tegevusele säilivad tulumaksukohustuse osalise kaotamise

korral. Valikuvõimalused suureneksid ka äriühingutel, kes tellivad oma igapäevase ettevõtluse

raames teenuseid väikeettevõtjatelt.

Samas võib see omada negatiivset mõju võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutaja

sotsiaalsetele tagatistele. 2021. aastal sai võlaõigusliku lepingu alusel kalendrikuus 500-eurost

väiksemat tasu 100 584 inimest. Negatiivne mõju tekib juhul, kui füüsilise isikuna

ettevõtluskonto väliselt võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamine asenduks tellija survel

ettevõtluskonto kaudu tulu saamisega. Eelkirjeldatud muudatus tähendab, et

ravikindlustuskaitse saamiseks peab teenuse osutaja 584 euro asemel teenima kalendrikuus

1 606-eurost tulu. Kuigi reeglina teenitakse ettevõtluskonto raames lisatulu ja

ravikindlustuskaitse on tagatud põhitegevuse kaudu, võib selline tegevusvormi muutmine tuua

teatavale osale teenuse osutajatest kaasa ravikindlustuskaitse katkemise.

11.1.2 Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine

Maksumäära langetamine tuludele, mis ületavad 25 000 eurot, vähendab ettevõtluskonto

kasutaja maksukoormust. 2021. aastal oli 40 ettevõtluskonto kasutajat, kelle tulu ületas 25 000

eurot ja kelle tulu maksustati seda ületavas osas 40%-lise maksumääraga. Kõrgema määraga

maksustatud tulu suurus oli nimetatud aastal 226,5 tuhat eurot ning ettevõtlustulu maksu tasuti

sellelt 90,6 tuhat eurot. Kogu ettevõtluskonto raames teenitud tulust moodustas see 3% ja

tasutud ettevõtlustulu maksust 4,8%. Seega puudutab muudatus väikest osa ettevõtluskonto

kasutajatest.

Maksumäära langetamine mõjutab ka ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalseid tagatisi. Need

sõltuvad teatavas osas ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksuks kantavast osast, mistõttu vähendab

maksumäära langetamine ettevõtluskonto kasutaja tagatisi. Kõnealune muudatus mõjutab siiski

üksnes neid ettevõtluskonto kasutajaid, kes teenivad suhteliselt suurt tulu. Negatiivne mõju

seisneb rahaliste hüvitiste (pensioni, ajutise töövõimetuse hüvitise, vanemahüvitise)

mõningases vähenemises. Ravikindlustuskaitse on kõnealusel sihtrühmal jätkuvalt olemas,

kuna muudatus mõjutab isikud, kes teenivad oluliselt enam kui ravikindlustuskaitse saamiseks

kehtestatud piirmäär. Mõju riiklikule pensionile on samuti pigem väike, kuna 2021. aastal

jõustus muudatus, mille kohaselt vähenes pensioni arvestusreeglites sõltuvus tasutud

sotsiaalmaksust.

11.1.3 Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglite muutmine

Ettevõtlustulu maksu jagamise skeemist kogumispensioni makse välistamine mõjutab neid

ettevõtluskonto kasutajaid, kes on liitunud II sambaga. Käesoleva aasta 1. mai seisuga oli II

sambaga liitunud 4 402 ettevõtluskonto kasutajat ja mitteliitunuid oli 2 952. Muudatus

vähendab küll ettevõtluskonto kasutaja netotulu, kuid samas suurendab sissemakseid pensioni

II sambasse ja sedakaudu ettevõtluskonto kasutaja tulevast pensioni. Kehtiva jagamisskeemiga

võrreldes suureneks nt aastas 25 000 eurot ettevõtluskonto kaudu teeniva inimese II sambasse

standardmääraga (2%) tehtavad sissemaksed 181,82 eurolt 500 eurole, millele lisandub 4%

sotsiaalmaksuks kantavast osast. Kõrgeima määra (6%) valimisel oleks sama tulutaseme juures

sissemakse oluliselt suurem ehk 1 500 eurot aastas. Muudatus võrdsustaks ettevõtluskonto

kasutaja sissemakse suuruse samasuurt palgatulu teeniva inimese panusega II sambasse ja

võimaldaks tulevikus saada suuremat pensioni.

Lisaks sellele vähendab eelkirjeldatud muudatus II sambaga liitunute jaoks ravikindlustuskaitse

saamise eelduseks olevat tulu suurust. Edaspidi ei sõltu see enam asjaolust, kas ettevõtluskonto

kasutaja on liitunud kogumispensioni II sambaga ning kõikide kasutajate jaoks on nõutav tulu

piirmäär sama. See suurendab maksustamise erikorra lihtsust ja arusaadavust.

11.1.4 Ettevõtluskonto andmete avalikustamine

Ettevõtluskonto andmete avalikustamine mõjutab ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostvaid

isikuid. Võimalus kontrollida esitatud andmete õigsust maandab teenuse ostja täiendava

maksukohustuse tekkimise riski.

Muudatus välistab võimaluse, et ettevõtluskonto on küll avatud ja teenuse/kauba ostjale on näha

ettevõtluskonto omamise fakt, kuid teenitav ettevõtlustulu suunatakse tavalisele pangakontole,

mistõttu vähendab muudatus ka kuritarvituste võimalusi.

11.2. Mõju krediidiasutustele

Maksuhaldurile ettevõtluskontole tasu maksjate kohta teabe esitamine mõjutab ettevõtluskonto

avamise teenust pakkuvaid krediidiasutusi. Hetkel pakub Eestis seda teenust üksnes üks

krediidiasutus, AS LHV Pank. Seega on mõjutatav sihtrühm väike.

11.3 Mõju Maksu- ja Tolliametile

Ettevõtlustulu maksu suuruse arvutab Maksu- ja Tolliamet ja seda vahetult pärast

krediidiasutusest ettevõtluskontole raha laekumise kohta info saamist. Kehtivate reeglite

kohaselt tõi II sambaga liitumine erinevate arvestuspõhimõtete rakendamist kaasa üksnes

kogutud maksu jagamisel. Edaspidi tuleb maksuhalduril lisaks maksu jagamisele arvestada

isiku II sambast tulenevaid kohustusi juba maksusumma määramisel ehk krediidiasutusele

maksusumma broneerimiseks info edastamisel.

II samba muudatustest tingitud erinevate ettevõtlustulu maksu määrade ja jagamisskeemide

rakendamine eeldab Maksu- ja Tolliametilt arvestatavaid arendusi.

Äriühingu täiendava tulumaksukohustuse vähendamine või kaotamine suurendab

ettevõtluskonto kasutamise kontrollimise vajadust. Eelduseks on tasu maksja kohta täiendavate

andmete saamine krediidiasutuselt.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja/või maksumaksjate halduskoormusele

Ettevõtluskonto on oma olemuselt madala halduskoormusega tulu maksustamise erikord.

Teenuse ostmisel ettevõtluskonto kasutajalt puudub teenuse saajal kohustus kanda

ettevõtluskonto kasutaja andmed TÖR-i, esitada vastav maksudeklaratsioon ja tasuda maksu.

Teenuse osutaja ei pea erinevalt FIE-st pidama arvestust oma tulude ja kulude üle ega esitama

vastavaid maksudeklaratsioone. Niisamuti on madal maksuhalduri halduskoormus – kogu

maksuarvestus põhineb lihtsustatud viisil füüsilise isiku pangakonto andmete alusel. See on

lihtsalt kontrollitav. Maks tasutakse automaatselt. Suuremate tulude maksumäära langetamine,

ettevõtlustulu maksu jagamisskeemi muutmine ja ettevõtluskonto andmete avalikustamine ei

mõjuta ettevõtluskonto kasutajate ega neilt kaupa või teenust ostvate isikute halduskoormust.

Täiendav halduskoormus lisanduks krediidiasutusele ettevõtluskontole tasu maksja kohta

andmete esitamise kohustuse kehtestamisel. Iga laekumise kohta esitatavatele üldandmetele

lisanduksid edaspidi ka andmed tasu maksja kohta. Nimetatud muudatus eeldab täiendavat IT-

arendust nii krediidiasutuse kui ka maksuhalduri jaoks.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muudatused eeldavad maksuhaldurilt IT-

arenduste tegemist tulenevalt ettevõtlustulu maksu määra ja jagamisreeglite muutmisest ning

ettevõtluskonto andmete avalikustamisest.

Äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksukohustuse

osaline või täielik kehtetuks tunnistamine

Väljatöötamiskavatsuses kaaluti kahte muudatust, millest esimene võimaldaks äriühingul osta

ettevõtluskonto kasutajalt 500 euro ulatuses kalendrikuus teenust ilma täiendava

tulumaksukohustuseta. Teine alternatiiv vabastaks äriühingu täiendavast tulumaksukohustusest

olenemata makstud tasu suurusest. Võib eeldada, et muudatuse järgselt suunatakse teatav osa

füüsilise isikuna võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid inimesi ettevõtluskontot avama,

mis vähendaks arvestatavalt tasu maksja maksukoormust.

Krediidiasutusest täiendavate andmete saamine vähendab maksupettuste riski ja sedakaudu

omab positiivset mõju maksulaekumisele. Samas on selle võimalikku ulatust keeruline hinnata.

Tabelis esitatud mõju sisaldab ka ettevõtlustulu maksu laekumise kasvu.

Tabel 1. Äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva maksukohustuse

osalise kaotamise (kuni 500 eurot kuus) mõju riigieelarvele aastatel 2023-2026

2023 2024 2025 2026

Inimeste arv 12 080 24 159 36 239 36 239

Vähemlaekumine in kohta, € aastas -181 -188 -196 -206

Mõju VS positsioonile, mln € aastas -2,2 -4,5 -7,1 -7,5

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Tabel 2. Äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva maksukohustuse

kaotamise mõju riigieelarvele aastatel 2023-2026

2023 2024 2025 2026

Inimeste arv 12 080 24 159 36 239 36 239

Vähemlaekumine in kohta, € aastas -338 -350 -366 -384

Mõju VS positsioonile, mln € aastas -4,1 -8,5 -13,3 -13,9

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine

Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine 40 000 euroni vähendab ettevõtlustulu

maksu laekumist.

Tabel 3. Ettevõtlustulu maksu määra (20%) rakendamise piirmäära tõstmise mõju riigieelarvele

aastatel 2023-2026

2023 2024 2025 2026

Inimeste arv 58 69 83 100

Mõju VS positsioonile, € -111 021 -150 266 -207 096 -285 824

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Tulevikus võib eeldada ettevõtluskonto kasutajate arvu ja teenitava tulu kasvu, mis omakorda

suurendab ettevõtlustulu maksu laekumisi tasandades muudatusega tekkivat vähemlaekumist.

Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglite muutmine

Ettevõtlustulu maksu ja selle jagamise reeglite muutmine selliselt, et vabatahtlikult makstavad

maksed lisanduvad ettevõtlustulu maksu standardmäärale (20%), suurendab nii tulu- kui ka

sotsiaalmaksu laekumist. Lisaks suurendab muudatus makseid II sambasse. Mõju erinevate

maksude lõikes on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglite muutmise mõju maksulaekumisele aastatel

2023-2026

2023 2024 2025 2026

Maksubaas 10 595 609 10 972 707 11 466 479 12 039 803

Ettevõtlustulu maks, 22% 2 196 844 2 275 029 2 377 406 2 496 276

Mõju tulumaksu laekumisele, € +22 651 +23 457 +24 513 +25 738

Mõju sotsiaalmaksu laekumisele, € +37 370 +38 700 +40 442 +42 464

Laekumine II sambasse 9, € +77 722 +80 488 +84 110 +88 315

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

14. Edasine mõjude analüüs

Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemide lahendamiseks valitud lahendustega ei

kaasne olulisi mõjusid. Sellest tulenevalt ei ole seaduseelnõu koostamise eel ega käigus

kavandatud ka põhjalikumat mõjuanalüüsi.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

X

15.3 Selgitus Ettevõtlustulu maksu määraga seotud muudatuste tegemiseks ja tasu

maksja andmete edastamiseks muudetakse ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seadust ning ettevõtluskonto andmete avalikustamiseks

maksukorralduse seadust. Äriühingu tulumaksukohustuse muudatused

tingivad tulumaksuseaduse muutmise. Muudatuste maht ei ole suur.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus, maksukorralduse seadus ja

tulumaksuseadus, kui muuhulgas muudetakse ka äriühingu maksustamisreegleid.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Eelnõu väljatöötamiskavatsus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse

avaldamiseks Eesti Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, EVEA-le, Eesti Maksumaksjate Liidule ja AS-le LHV Pank.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita.

9 Arvutused tehtud 2% kogumispensioni makse määraga.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE §

1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele

saatmise aeg (kui järgmise sammuna

koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu kontseptsiooni ei koostata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku

konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

2022. aasta IV kvartal

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Eelnõu on võimalik vastu võtta 2023. aasta I

poolaastal. Rakendamine mitte hiljem kui 1.

jaanuar 2025.a (sõltub IT arendustest ja II samba

muudatuste jõustumisest).

22. Vastutavate ametnike nimed ja

kontaktandmed

Rahandusministeeriumi Maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Kairi Ani

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse muutmise

väljatöötamiskavatsus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mis on kättesaadav õigusaktide

eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

rahandusminister

Lisa: ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Lisaadressaadid:

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Maksumaksjate Liit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Kairi Ani 6113052

[email protected]

Meie 28.10.2022 nr 5-1/8626-1