Outgoing Correspondence

D0058-TPM-COM-R-00045

RB Rail AS Eesti filiaal

Reg. No 14168654

Veskiposti 2/1, XI korrus

Tallinn, 10138, Estonia

e-mail: [email protected]

www.railbaltica.org

Tallinn

Dokumendi kuupäev on ajatempli kuupäev viimasest kinnitatud kvalifitseeritud elektroonilisest

allkirjast

Ref: 1.13/EE-2024-29

Page 1 of 8

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Endla 10a

Tallinn 10142

Eesti

[email protected]

cc: [email protected]

Taotlus Rail Baltica raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“

keskkonnamõju hindamise algatamiseks.

Austatud proua peadirektor

Rail Baltica on raudteetranspordi projekt, mille eesmärk on rajada 1435 mm rööpmelaiusega

raudtee koos seonduva taristuga, et integreerida Balti riigid, sealhulgas Eesti, Euroopa

raudteevõrguga.

Varasemalt on RB Rail AS Eesti filiaal arendajana (edaspidi RBR) 07.02.2019 taotlenud ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) 29.03.2019 otsustajana oma

otsusega nr 16-6/19-0535-002 algatanud Rail Baltica raudtee ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamised (KMH) kaheksal lõigul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 26 lg 3 alusel (§ 26 kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020)

. RBR on arendajana taotlenud KMH-de algatamised, kuna vaatamata põhjalikult teostatud

maakonnaplaneeringute KSH-le näeb projekti arendaja ette, et teatud juhtudel võib olla

otstarbekas täiendav keskkonnamõjude hindamine, et minimeerida raudtee rajamise mõju

keskkonnale. Vastav hindamine võib vajalikuks osutuda näiteks juhtudel, kus olemasoleva

ehitusprojekti lahendus järgmises projekteerimisetapis muutub või kus on tekkinud uuemad

Outgoing Correspondence

D0058-TPM-COM-R-00045

Page 2 of 8

või täpsemad teadmised trassi või selle mõjualasse jääva keskkonna kohta, samuti trassi ala

raadamise keskkonnamõjude puhul.

Üheks KMH lõiguks, millele KMH algatati, oli Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir (vt lisa

1, RBR 07.02.2019 taotluses KMH lõikude kaart, lillas toonis lõik). Nimetatud lõigul on

varasemalt Rail Baltica raudteetrassi koridori asukoha määramiseks koostatud Pärnu

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille riigihalduse

minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40. Rail Baltica projekti keskkonnamõjusid

käsitleti tervikuna Rail Baltic maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamise

aruandes (KSH), mis on Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud 09.08.2017 kirjaga nr 7-

12/17/2834-7. Pärnu maakonnaplaneering ja KSH materjalid on kättesaadavad järgmise lingi

kaudu - https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-mp-rail-

baltic/.

Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 on riigihalduse ministri 13.02.2018. a

käskkiri nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine” kehtestamine” tühistatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (vt lisa 2, sinine joon).

Ülejäänud osas jäi Pärnu maakonnaplaneering kehtima. Tühistatud trassilõikudes otsustas

riigihalduse minister uuendada vana planeerimismenetlust vastavalt Pärnu

maakonnaplaneeringu algatamise ajal kehtinud normidele. Käesoleval hetkel (mai 2024) on

Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamine trassilõikudes 3A, 4A ja 4H veel käimas ning tänases

teadmises hakkab uuendatud trassilõik nimetatud lõikudes paiknema vähemalt osaliselt uues

trassikoridoris võrreldes varasema Pärnu maakonnaplaneeringuga. Arendaja hinnangul on

nendes lõikudes Pärnu maakonnaplaneeringu taaskehtestamine võimalik hinnanguliselt 2024.

a lõpus. Enne Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik jätkata KMH

läbiviimisega trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, küll aga on see võimalik Rail Baltica trassiosal, kus

Pärnu maakonnaplaneering kehtib (vt lisa 2, roheline joon).

Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise tõttu ei saanud arendaja esitada KeHJS § 18 lõige 7

kohaselt 18 kuu jooksul keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates otsustajale

keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks KMH lõigus „Pärnu

- Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“. See tähendab arendaja hinnangul seda, et TTJA KMH

algatamise otsus nimetatud lõigul enam ei kehti ning on vaja taotleda KMH läbiviimiseks uut

KMH algatamist.

Arvestades ülaltoodut, teeb arendaja otsustajale ettepaneku jaotada varasem KMH lõik „Pärnu

- Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ kaheks eraldi KMH-ks, seejuures arvestades Rail Baltica

Pärnu maakonnaplaneeringu kehtetut ja kehtivat osa järgnevalt:

Outgoing Correspondence

D0058-TPM-COM-R-00045

Page 3 of 8

1. „Pärnu - Kabli“ lõik, kus Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneering on tühistatud

trassilõikudes 3A, 4A ja 4H ja mida käesoleval hetkel uuendatakse. Antud KMH lõigule

lisatakse ka ca 2 kilomeetrine Rail Baltica lõik, kus Pärnu maakonnaplaneering ja KSH

on kehtiv ning mis külgneb põhja suunas tühistatud trassilõikudega. Niimoodi ühtib

KMH lõik ka projekteerimise lõiguga DPS2 (design priority section), mis tähendab et

projekt ja KMH algavad ning lõpevad samas asukohas. „Pärnu - Kabli“ KMH lõiku on

kujutatud lisas 2 toodud joonisel, mis jääb punaste joonte vahele.

2. „Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ lõik, kus Rail Baltica Pärnu

maakonnaplaneering on kehtiv (vt lisa 2, roheline joon).

Kusjuures „Pärnu – Kabli“ KMH lõigus saab KMH algatamist arendaja taotleda alles pärast

Pärnu maakonnaplaneeringu taaskehtestamist trassilõikudes 3A, 4A ja 4H. Samas kui „Kabli –

Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ KMH lõigus saab arendaja KMH algatam ist taotleda

koheselt, mis on ka käesoleva taotluse esitamise eesmärgiks. Eelnevalt kirjeldatud põhjustest

lähtuvalt palume otsustajal algatada keskkonnamõju hindamine kehtiva KeHJS § 261 alusel

„Kabli – Eesti Vabariik ja Läti Vabariigi piir“ lõigule, mida on kujutatud lisas 2 asuval kaardil

rohelise lõiguna. Järgnevalt on toodud „Kabli - Eesti Vabariik ja Läti Vabariigi piir“ lõigu

kirjeldus:

Keskkonnamõju hindamine lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“

Hinnatav Rail Baltica raudteetrassi lõunapoolseim lõik algab lõigu põhjaosas Kabli asula

piirkonnas ja lõpeb lõigu lõunaosas Eesti Vabariigi riigipiiriga. Lõik kulgeb läänes Tallinn - Pärnu

- Ikla maantee ning idas mitmete Natura 2000 alade vahel, möödudes Kiusumetsa hoiualast

(mis on ka Natura 2000 Põhja-Liivimaa linnuala), Kivikupitsa maastikukaitsealast (mis on ka

Natura 2000 Kivikupitsa loodusala ja Põhja-Liivimaa linnuala) ning ületades Lemmejõe hoiuala

(mis on ka Natura 2000 Lemmejõe loodusala). Lõik jääb täies ulatuses Häädemeeste valla

territooriumile ning lõigu pikkus on ~13 km (täpsustub KMH koostamisel). Läti riigi

territooriumil möödub Rail Balticu raudteetrass Mernieku dumbraji Natura 2000 loodusalast,

mis asub vahetult riigipiiri ääres Läti poolel ning Rail Baltica raudteetrass jääb nimetatud

loodusalast ~ 60 m kaugusele.

Arendaja juhib otsustaja tähelepanu asjaolule, et „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“

KMH lõigus on tegemist piiriülese keskkonnamõju hindamise erisusega. Sellele viitab ka Läti

Vabariigi Keskkonnakaitse Büroo 2019. a vastuskiri (lisa 3), kus nad informeerivad Eestit, et nad

on huvitatud kõige lõunapoolsema KMH lõigu „Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“

KMH protsessis osalemisest. Käesoleva taotlusega palub arendaja nimetatud lõigu jaotada

kaheks ning algatada KMH eraldi kõige Läti poolsemal lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti

Outgoing Correspondence

D0058-TPM-COM-R-00045

Page 4 of 8

Vabariigi piir“. Seega palub arendaja algatada nimetatud KMH piiriülese KMH erisusega ning

teavitada sellest ka Kliimaministeeriumit vastavalt KeHJS-se § 30 toodule, et kaasata Läti

Vabariik nimetatud KMH koostamisse.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et „Pärnu - Kabli“ KMH lõigus (vt lisa 2 punased jooned sinise

trassilõigu osas), kus Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneering on tühistatud trassilõikudes 3A,

4A ja 4H ning mida käesoleval hetkel uuendatakse, on Läti Vabariigi Keskkonnakaitse Büroolt

varasemalt 2020. aastal Keskkonnaministeerium küsinud nende soovi kohta osaleda Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" uuendamine

trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Läti Vabariigi Keskkonnakaitse Büroo on 2020. a vastuskirjas

(lisa 4) väljendanud soovi mitte osaleda nimetatud maakonnaplaneeringu ja selle KSH

uuendamise protsessis, kuna tühistatud trassilõigud ei asu vahetult Eesti ja Läti piiri ääres (jääb

Eesti Vabariigi piirist ~13 km kaugusele) ning piiriülene mõju ja selle ulatus on hinnatud

varasematel aastatel avalike ja piiriüleste konsultatsioonide käigus Rail Baltica Pärnu

maakonnaplaneeringu ja selle KSH raames. Teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole arendaja

hinnangul „Pärnu - Kabli“ KMH lõik piiriülese keskkonnamõjuga, mida on varasemalt vastavalt

eelpooltoodule väljendanud ka Läti Vabariigi Keskkonnakaitse Büroo. Arendajal on plaanis

„Pärnu - Kabli“ KMH lõigul taotleda KMH algatamist siis, kui Pärnu maakonnaplaneering on

trassilõikudes 3A, 4A ja 4H taaskehtestatud.

KMH läbiviimisel lähtutakse kehtivast KeHJS-st, kehtestatud maakonnaplaneeringust ning

heaks kiidetud KSH aruandest ja selle lisadest. KMH-s arvestatakse asjaoludega, et

olemasoleva ehitusprojekti lahendus järgmises projekteerimise etapis võib

muutuda/täpsustuda ja on tekkinud uuemad või täpsemad teadmised raudteetrassi või selle

mõjualasse jääva keskkonna kohta. Keskkonnamõjude hindamisel arvestatakse lisaks muudele

mõjudele ka raadamise, piiriüleste ja kumulatiivsete mõjudega.

„Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ lõigus on olemas eelprojekt, mis on koostatud Pärnu

maakonnaplaneeringu koostamise käigus ja mille mõjusid on hinnatud KSH-s. KMH aluseks on

projekteerimise konsultandi poolt tehtud eelprojekti edasiarendus ehk nii-öelda väärtusprojekt

(value engineering), mis täpsustab varasema eelprojekti lahendusi. Teave vajalike (teostatud ja

teostatavate) keskkonnauuringute kohta tuuakse välja vastavalt KeHJS § 13 lõige 1 punktile 6

KMH programmis. Vajalikud keskkonnauuringud teostatakse hiljemalt KMH koostamise ajal,

võimalusel osaliselt ka varem. Näiteks täpsustatakse eraldi tööga 2024. a sügiseks ökoduktide

ja kahepaiksete kompensatsioonimeetmetega seonduvat nimetatud KMH lõigul, mis on

sisendiks KMH aruande koostamisele.

Outgoing Correspondence

D0058-TPM-COM-R-00045

Page 5 of 8

Lisad:

Lisa 1. Keskkonnamõju hindamiste lõikude kaart RBR 07.02.2019. a KMH-de algatamise taotluse

kohaselt

Lisa 2. Rail Baltica KMH lõigu „Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ kaheks jaotamise

ettepanek.

Lisa 3. Läti keskkonnabüroo 2019.a vastuskiri

Lisa 4. Läti keskkonnabüroo 2020.a vastuskiri

Lugupidamisega

[Allkirjastatud elektrooniliselt]

Marko Kivila

RB Rail AS Eesti filiaali juhataja

KÄESOLEV DOKUMENT ON ALLKIRJASTATUD ELEKTROONILISELT TURVALISE

ELEKTROONILISE ALLKIRJAGA JA SISALDAB AJATEMPLIT

Outgoing Correspondence

D0058-TPM-COM-R-00045

Page 6 of 8

Lisa 1. Keskkonnamõju hindamiste lõikude kaart RBR 07.02.2019. a KMH-de algatamise taotluse

kohaselt

Outgoing Correspondence

D0058-TPM-COM-R-00045

Page 7 of 8

Lisa 2. Rail Baltica KMH lõigu „Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ kaheks jaotamise

ettepanek. Ettepaneku kohaselt palume jaotada nimetatud lõik kaheks eraldi KMH-ks: „Pärnu -

Kabli“ lõiguks (punaste joonte vaheline lõik, mis jääb peamiselt sinise trassilõigule ja osaliselt

~2 km ulatuses rohelisele trassilõigule, sinises trassilõigus on Rail Baltica Pärnu

maakonnaplaneering tühistatud ja mida käesoleval hetkel uuendatakse) ning „Kabli - Eesti

Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ lõiguks (raudteetrassi lõunapoolseim lõik rohelise joonena, kus

Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneering on kehtiv ja kuhu käesoleva taotlusega taotletakse

KMH algatamist).

Outgoing Correspondence

D0058-TPM-COM-R-00045

Page 8 of 8

Lisa 3. Läti keskkonnabüroo 2019.a vastuskiri

Lisa 3. Läti

keskkonnabüroo 2019.a vastuskiri.pdf

Lisa 4. Läti keskkonnabüroo 2020.a vastuskiri

Lisa 4. Läti

keskkonnabüroo 2020.a vastuskiri.pdf

O T S U S

Tallinn 07.06.2024 nr 1-7/24-184

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju hindamise algatamise otsus

RB Rail AS Eesti filiaal (registrikood: 14168654, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veskiposti tn 2/1, 10138, e-post: [email protected], telefon: +371 6696 7171) esitas 07.05.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA, registrikood: 70003218, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected], telefon: +372 667 2000) taotluse Rail Balticu raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 alusel keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamiseks. Taotlus on registreeritud TTJA avalikus dokumendihaldussüsteemis registreerimise numbriga 16-6/24-06617-001: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/957850 ning selle lisad 3 ja 4 TTJA avalikus dokumendihaldussüsteemis registreerimise numbriga 16-6/24-06617-002: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/959063.

Taotlus

Varasemalt on RB Rail AS Eesti filiaal 07.02.2019 taotlenud ja TTJA 29.03.2019 otsusega nr 16-6/19-0535-002 algatanud Rail Baltica raudtee ehitusprojekti keskkonnamõju hindamised kaheksal lõigul. RB Rail AS Eesti filiaal taotles KMH-de algatamised, kuna vaatamata põhjalikult teostatud maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele (KSH) näeb projekti arendaja ette, et teatud juhtudel võib olla otstarbekas täiendav keskkonnamõjude hindamine, et minimeerida raudtee rajamise mõju keskkonnale. Vastav hindamine võib vajalikuks osutuda näiteks juhtudel, kus olemasoleva ehitusprojekti lahendus järgmises projekteerimisetapis muutub või kus on tekkinud uuemad või täpsemad teadmised trassi või selle mõjualasse jääva keskkonna kohta, samuti trassi ala raadamise keskkonnamõjude puhul.

Üheks KMH lõiguks, millele KMH algatati oli „Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“. Nimetatud lõigul on varasemalt Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramiseks koostatud Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/40. Rail Baltica projekti keskkonnamõjusid käsitleti tervikuna Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilises hindamise aruandes, mille on Keskkonnaministeerium heakskiitnud 09.08.2017 otsusega nr 7-12/17/2834-7. Pärnu maakonnaplaneering ja KSH materjalid on avalikult kättesaadavad maakonnaplaneeringute kodulehel: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-mp-rail-

baltic/.

Riigikohtu 19.05.2020. a otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 on riigihalduse ministri 13.02.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” kehtestamine” tühistatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Ülejäänud osas jäi Pärnu maakonnaplaneering kehtima. Tühistatud trassilõikudes otsustas riigihalduse minister uuendada planeerimismenetlust vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringu algatamise ajal kehtinud normidele. Enne Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik jätkata KMH läbiviimisega trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, kuid on võimalik Rail Balticu trassiosal, kus Pärnu maakonnaplaneering kehtib. Seetõttu otsustas arendaja KMH läbiviimiseks TTJA-lt taotleda uut KMH algatamist Rail Balticu raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“.

Arvestades eeltoodut tegi arendaja taotluses otsustajale ettepaneku jaotada varasem KMH lõik „Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ kaheks eraldi KMH-ks, seejuures arvestades Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu kehtetut ja kehtivat osa järgnevalt: 1) „Pärnu - Kabli“ lõik, kus Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneering on tühistatud trassilõikudes 3A, 4A ja 4H ja mida käesoleval hetkel uuendatakse. Antud KMH lõigule tuleb lisada ka sellega põhja ja lõuna suunas külgnevad lõigud, mis ei ole teiste Rail Baltica raudteetrassi lõikude keskkonnamõju hindamistega kaetud, kuid kus Pärnu maakonnaplaneering ja KSH on kehtiv (lõigu kirjeldus täpsustatakse KMH algatamisel). Niimoodi ühtib KMH lõik ka projekteerimise lõiguga DPS2 (design priority section), mis tähendab et projekt ja KMH algavad ning lõpevad samas asukohas. 2) „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ lõik, kus Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneering on kehtiv. Lõikude paiknemist 07.05.2024 esitatud taotluse kohaselt on kujutatud taotluse lisas 2 toodud joonisel.

Kusjuures „Pärnu - Kabli“ KMH lõigus saab KMH algatamist arendaja taotleda alles pärast Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamist trassilõikudes 3A, 4A ja 4H. Samas kui „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ KMH lõigus saab arendaja KMH algatamist taotleda koheselt, mis oli ka arendaja 07.05.2024 esitatud taotluse eesmärgiks. Seega eelnevalt kirjeldatud põhjustest lähtuvalt palus arendaja otsustajal algatada keskkonnamõju hindamine kehtiva KeHJS § 261 alusel „Kabli - Eesti Vabariik ja Läti Vabariigi piir“ lõigule, mida on kujutatud käesoleva otsuse lisas 1 toodud joonisel 1 punase värviga. Arendajal on plaanis „Pärnu - Kabli“ KMH lõigul taotleda KMH algatamist siis, kui Pärnu maakonnaplaneering on trassilõikudes 3A, 4A ja 4H kehtestatud.

Taotluses on toodud, et „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ lõigus on olemas eelprojekt, mis on koostatud Pärnu maakonnaplaneeringu koostamise käigus ja mille mõjusid on hinnatud KSH-s. KMH aluseks on projekteerimise konsultandi poolt tehtud eelprojekti edasiarendus ehk väärtusprojekt (value engineering), mis täpsustab varasema eelprojekti lahendusi.

Taotluse kohaselt lähtutakse keskkonnamõju hindamise läbiviimisel kehtivast KeHJS-st, kehtestatud maakonnaplaneeringust ning selle heaks kiidetud KSH aruandest ja selle lisadest. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse asjaoludega, et olemasoleva ehitusprojekti lahendus järgmises projekteerimise etapis võib muutuda/täpsustuda ja on tekkinud uuemad või täpsemad teadmised raudteetrassi või selle mõjualasse jääva keskkonna kohta. Keskkonnamõjude hindamisel arvestatakse lisaks muudele mõjudele ka raadamise, piiriüleste ja kumulatiivsete mõjudega.

2

Taotluse kohaselt tuuakse teave vajalike (teostatud ja teostatavate) keskkonnauuringute kohta välja KMH programmis. Vajalikud keskkonnauuringud teostatakse taotluse kohaselt hiljemalt KMH koostamise ajal, võimalusel osaliselt ka varem. Näiteks täpsustatakse eraldi tööna 2024. aasta sügiseks ökoduktide ja kahepaiksete kompensatsioonimeetmetega seonduvat Rail Balticu raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“, mis on sisendiks antud KMH aruande koostamisel.

Arendaja juhtis taotluses otsustaja tähelepanu asjaolule, et KMH algatamisel Rail Balticu raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ on tegemist piiriülese KMH erisusega, millele viitab (taotluse lisas 3 toodud) Läti Vabariigi Keskkonnakaitse Büroo 2019. aasta vastuskiri, kus nad informeerivad Eestit, et nad on huvitatud kõige lõunapoolsema KMH lõigu „Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ KMH protsessis osalemisest. Taotlusega tegi arendaja otsustajale ettepaneku nimetatud lõik jaotada kaheks ning algatada KMH eraldi kõige Läti poolsemal lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“. Eelpooltulenevast palus arendaja otsustajal algatada KMH lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ piiriülese KMH erisusega ja teavitada sellest vastavalt KeHJS-se § 30 toodule Kliimaministeeriumit, et kaasata Läti Vabariik Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ KMH menetlusse.

Kavandatav tegevus ja selle eesmärk

Rail Baltica on raudteetranspordi projekt, mille eesmärk on rajada 1435 mm rööpmelaiusega raudtee koos seonduva taristuga, et integreerida Balti riigid, sealhulgas Eesti, Euroopa raudteevõrguga.

Kavandatavaks tegevuseks on Rail Balticu raudteetrassi rajamine ja kasutamine lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“, mille paiknemist on kujutatud käesoleva otsuse lisas 1 toodud joonisel 1 punase värviga. Otsuse lisas 1 toodud joonis 1 on koostatud koostöös taotlejaga ning lõigu paiknemist on võrreldes taotluse lisas 2 esitatud joonisega täpsustatud. Rail Balticu raudteetrassi lõik „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ algab lõigu põhjaosas Majaka külas ja lõppeb lõigu lõunaosas Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiriga. Nimetatud lõigu pikkus on ~13 km, mis jääb täies ulatuses Pärnu maakonda Häädemeeste valla territooriumile.

Lõik kulgeb läänes Tallinn - Pärnu - Ikla maantee ning idas mitmete kaitsealade, hoiualade ja Natura 2000 alade vahel – möödudes idas Kivikupitsa maastikukaitsealast (KLO1000330), Kiusumetsa hoiualast (KLO2000242), Laulaste looduskaitsealast (KLO1000318), Põhja- Liivimaa linnualast (EE0040344), Kivikupitsa loodusalast (EE0040317) ja Laulaste loodusalast (EE0040309) ning ületades Lemmejõe hoiuala (KLO2000247) ja Lemmejõe loodusala (EE0040342). Lõigu pikkus ja kirjeldus täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus. Lisaks eelnevalt loetletud kaitsealadele, hoiualadele ja Natura 2000 aladele Eestis, möödub Rail Balticu raudteetrass Läti Vabariigi territooriumil Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Mernieku Dumbraji loodusalast, mis asub riigipiiri läheduses.

TTJA seisukohad

Vastavalt KeHJS § 3 lõige 1 punktile 2 hinnatakse keskkonnamõju muu hulgas, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 22 alusel on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt

3

ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kavandatavaks tegevuseks on Rail Balticu raudteetrassi rajamine ja kasutamine lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“. KeHJS § 6 lõike 1 punktist 14 tulenevalt on uue raudteeliini ehitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.

TTJA nõustub, et RB Rail AS Eesti filiaali 07.05.2024 esitatud KMH algatamise taotluses toodud põhjendused on asjakohased. KeHJS § 261 lõike 1 alusel võib lisaks KeHJS § 3 lõikes 1 sätestatule kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud KMH algatamise taotluse alusel enne KeHJS § 11 lõike 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist, arvestades KeHJS § 261 tulenevaid erisusi.

KeHJS § 7 punkti 1 alusel on tegevusluba KeHJS tähenduses ehitusluba või ehitise kasutusluba. KeHJS § 261 lõike 2 alusel on otsustaja KeHJS § 261 lõikes 1 sätestatud juhul kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 39 lõike 2 alusel kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eespool tulenevast on Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju hindamisel otsustajaks TTJA.

TTJA algatab käesoleva otsusega Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju hindamise KeHJS § 6 lõike 1 punkti 14 ja § 11 lõike 3 alusel selle vajadust põhjendamata ning KeHJS § 261 alusel vastavalt arendaja 07.05.2024 esitatud KMH algatamise taotlusele enne tegevusloa taotluse esitamist. Käesoleva Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ KMH algatamise otsusega KMH menetlusi ei liideta.

Raudteetrass kulgeb ida suunas mitmete Natura 2000 alade vahel, möödudes Põhja-Liivimaa linnualast, Kivikupitsa loodusalast ja Laulaste loodusalast ning ületades Lemmejõe loodusala. Seetõttu algatab TTJA kavandatavast tegevusest ja selle asukohast tulenevalt keskkonnamõju hindamise Natura 2000 võrgustiku alasid (eeldatavalt) mõjutatava tegevuse KMH erisusega (vastavalt KeHJS §-le 29). KeHJS § 29 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale peab KMH-s eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust.

Lisaks eelnevalt loetletud Natura 2000 aladele Eestis, möödub Rail Balticu raudteetrass Läti Vabariigi territooriumil Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Mernieku Dumbraji loodusalast, mis asub riigipiiri läheduses. Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt piiriülene keskkonnamõju, kuna hinnatava Rail Balticu raudteetrassi lõik „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ piirneb lõigu lõunaosas Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi riigipiiriga ning Rail Balticu raudteetrass möödub Läti Vabariigi territooriumil Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Mernieku Dumbraji loodusalast. Seega võib kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda piiriülene keskkonnamõju naaberriigiks olevale Läti Vabariigile. TTJA nõustub taotluses tooduga ja on seisukohal, et Rail Balticu raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ tuleb KMH algatada piirülese KMH erisusega (vastavalt KeHJS §-le 30). TTJA teavitab KMH algatamisest Kliimaministeeriumit, kes kaasab Läti Vabariigi KMH menetlusse. Piiriülene keskkonnamõju ja selle ulatus tuleb välja selgitada KMH aruande koostamise käigus.

4

TTJA nõustub taotluses tooduga ja on seisukohal, et teave vajalike keskkonnauuringute kohta tuleb välja selgitada hiljemalt KMH programmi koostamise käigus, et esitada KMH programmis KeHJS § 13 lõige 1 punkti 6 alusel nõutud teave KMH-ks vajalike uuringute kohta.

Rail Balticu raudteetrassi lõik „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ jääb Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtivale trassilõigule. Riigihalduse minister kehtestas nimetatud Pärnu maakonnaplaneeringu 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40. Taotluses toodud kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille käigus käsitleti asukohaga seotud kitsendusi. Riigikohtu 19.05.2020. aasta otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 on riigihalduse ministri 13.02.2018. a käskkiri nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” kehtestamine” tühistatud trassilõikudega 3A, 4A ja 4H Rail Balticu raudteetrassi lõik „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ ei kattu. TTJA on seisukohal, et Rail Balticu raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja selle käigus läbi viidud KSH tulemusega ning mõjuhinnanguid vastavalt projektile täpsustada.

Rail Balticu raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ KMH algatamisest teavitab otsustaja KeHJS § 12 lõike 1 alusel keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Otsustaja teavitab KeHJS § 30 lõike 2 alusel KMH algatamisest ka Kliimaministeeriumit, kuna KMH algatatakse kavandatava tegevuse asukohast tulenevalt piiriülese KMH erisusega.

OTSUS

Tuginedes eeltoodule, RB Rail AS Eesti filiaali 07.05.2024 esitatud KMH algatamise taotlusele, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktile 14, § 7 punktile 1, §-le 8, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 3 ja 8, § 12 lõigetele 1 ja 3, § 261 lõigetele 1, 2 ja 4, § 29 lõikele 1 ja § 30 lõigetele 1 ja 2, ehitusseadustiku § 39 lõikele 2 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ §-le 10 otsustan:

1. Algatada Rail Balticu raudteetrassi lõigul „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata ja enne tegevusloa taotluse esitamist ning piiriülese keskkonnamõju hindamise erisusega ja Natura 2000 võrgustiku alasid (eeldatavalt) mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisusega;

2. Vajalike keskkonnauuringute vajadus selgitada välja keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus;

3. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta;

4. Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab RB Rail AS Eesti filiaal.

Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

5

Ameti peadirektorile (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten ehitus- ja raudteeohutuse osakonna juhataja

Lisad: Lisa 1. Rail Balticu raudteetrassi lõik „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“

Koostaja: Raili Kukk

6

Annex 3 – illustrating maps

3.1. Rail Baltica railway line section „Pärnu–Estonia-Latvia border“ (2019)

3.2. Rail Baltica railway line sections in Pärnu county (2024)

Address Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122, Estonia/ Phone +372 626 2802/ E-mail [email protected]/ Web

Page www.kliimaministeerium.ee/ Registration No 70001231

Environment State Bureau of Latvia

[email protected]

Our ref 21.06.2024 6-3/24/2872-3

Notification in accordance with Article 3 of the

Convention on Environmental Impact Assessment in

a Transboundary Context concerning the Rail Baltica

railway line section „Kabli–Estonia-Latvia border“

As the Party of origin, hereby Estonia is sending a notification in accordance with Article 3 of the

Convention on Environmental Impact Assessment in a Transboundary Context (Espoo

Convention) regarding the Rail Baltica railway line section „Kabli–Estonia-Latvia border“ in

Pärnu county.

Description of the project

Rail Baltica is a fast, conventional double-track electrified railway line with maximum design

speed of 249 km/h (the maximum operational speed of 234 km/h) on the route from Tallinn

through Pärnu–Rīga–Panevėžys–Kaunas to the Lithuanian-Polish border. The railway line will be

designed with 1435 mm gauge. In Estonia, the new railway line with the total length of 213 km

passes three counties (Harju, Rapla and Pärnu).

On 18 June 2019, by letter No 7-12/19/1964-5 Estonia notified Latvia in accordance with Article 3

of the Espoo Convention regarding the Rail Baltica railway line section „Pärnu–Estonia-Latvia

border“. Latvia indicated its intention to participate in the environmental impact assessment (EIA)

procedure of the project (19 July 2019 letter No 5-01/601).

In 2019, the developer RB Rail AS applied for the initiation of EIA in eight sections of the Rail

Baltica railway line in Estonia, including the section „Pärnu–Estonia-Latvia border“. The decision-

maker (i.e. issuer of development consent) – the Consumer Protection and Technical Regulatory

Authority – initiated the EIAs on 29 March 2019. The assessment of environmental impacts of the

proposed activities takes place in the course of preparation of building design documentation.

However, we would like to inform you about the following. The developer has explained that due

to the partial annulling of the Pärnu Rail Baltica 1435 mm railway route county plan1 (hereinafter

Pärnu County Plan) in the “Pärnu–Estonia-Latvia border“ section, the developer was not able to

submit the “Pärnu–Estonia-Latvia border“ EIA programme within the prescribed time, and

thereof, the procedure did not reach to the EIA programme and report stages.

1 See also the notification that Estonia has sent to Latvia (29 June 2020 letter No 7-15/20/2641-4). Latvia has sent the

answer to the notification on 24 August 2020 (letter No 4-01/794).

On 7 May 2024, the developer has submitted a new application for the initiation of EIA regarding

the railway line in Pärnu county (Annex 1). Taking into account the ongoing partial renewal of the

Pärnu County Plan, and acceleration of the proceedings and implementation of the Rail Baltica

project in Estonia, the developer applied that the former section „Pärnu–Estonia-Latvia border“ is

divided into two sections/EIAs: „Pärnu–Kabli“ and „Kabli–Estonia-Latvia border“. Regarding the

„Pärnu–Kabli“ section, the Pärnu County Plan is in the renewal process and initiation of EIA is

possible after its approval. Concerning the „Kabli–Estonia-Latvia border“ section, the Pärnu

County Plan (including strategic environmental assessment) is in force and initiation of EIA is

already possible. On 7 June 2024, by decision nr 1-7/24-184 the Consumer Protection and

Technical Regulatory Authority has initiated the EIA of the section „Kabli–Estonia-Latvia border“

(Annex 2). The environmental impact of the proposed activity is assessed before the submission

of an application for a developmentconsent (i.e building permit). Maps illustrating the railway

line sections/EIAs in Pärnu county in 2019 and in 2024 are enclosed (Annex 3).

Regarding the railway line section „Kabli–Estonia-Latvia border“ in Pärnu county, the proposed

activity potentially results in significant environmental impact which may be transboundary. In

particular, the Rail Baltica railway route passes close to the Mernieku dumbraji nature reserve

(which is part of the Natura 2000 network) in the territory of Latvia. Therefore, the Consumer

Protection and Technical Regulatory Authority has asked the Ministry of Climate to notify Latvia.

EIA procedure

According to the Environmental Impact Assessment and Environmental Management System Act,

the decision-maker will make a decision to initiate or refuse to initiate EIA on the basis of an

application for development consent. However, the environmental impact of the proposed activity

may be assessed on the basis of the application for the initiation of an EIA submitted by the

developer before the submission of an application for a development consent.

After the initiation of EIA the leading expert or, an expert group under the supervision of the

leading expert, will, jointly with the developer, prepare an EIA programme (scoping document).

The EIA report is prepared on the basis of the EIA programme. The EIA programme and report

stages include also publication (i.e. public display and public hearing). Upon making a decision to

grant or refuse to grant development consent, the decision-maker must take into account the results

of EIA and the environmental measures contained in the EIA report. This also includes, where

relevant, the results of transboundary consultations.

If the affected Party intends to participate in the EIA procedure, the draft EIA programme and

report are forwarded to the affected state. Consultations are commenced concerning environmental

impact resulting from the proposed activity and environmental measures to be taken. In addition,

regarding the timeframes and translation of documentation the agreed approach of the joint

Commission on Transboundary EIA between Estonia and Latvia is followed.

Answer to the notification

Kindly send the answer to this notification to the Ministry of Climate

([email protected]) by 16 August 2024 at the latest, and:

• acknowledge the receipt of the notification;

• indicate whether your country intends to participate in the transboundary EIA procedure;

• provide possible comments concerning the scope for the assessment of the environmental

impacts of the project affecting your country;

• submit any comments you might receive from the public and authorities in your country.

Contacts information

Developer: RB Rail AS – Mr. Andrus Paat, [email protected].

Decision-maker: Consumer Protection and Technical Regulatory Authority – Ms. Raili Kukk,

[email protected].

Transboundary EIA procedure: Ministry of Climate – Mr. Rainer Persidski,

[email protected].

Sincerely Yours,

(signed electronically)

Birgit Parmas

Point of Contact for the Espoo Convention

Enclosures:

Annex 1 – application of the developer

Annex 2 – EIA initiation decision

Annex 3 – illustrating maps

For information: Rail Baltic Estonia OÜ, Consumer Protection and Technical Regulatory

Authority

Rainer Persidski, +372 626 2973

[email protected]