Kiri

Tallinn 2024

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 DP KSH eelhinnang

Töö tellija: Viimsi Haldus OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post mihkel@lemma.ee

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 14.06.2024

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9

3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 9

3.2 Viimsi valla üldplaneeringud ...................................................................................... 9

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 11

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 12

5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................................................... 12

5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 12

5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 12

5.4 Jääkreostus............................................................................................................... 13

5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 13

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 15

5.7 Visuaalne mõju ......................................................................................................... 16

5.8 Kliimamõjud ............................................................................................................. 16

5.9 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 16

5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 16

5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 16

5.12 Muud aspektid ......................................................................................................... 17

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 17

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 19

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Viimsi Haldus OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Viimsi Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Detailplaneering on algatatud Viimsi Vallavolikogu otsusega 16.04.2024 nr 35, milles on nõutud detailplaneeringu koostamisel viia läbi eelhinnang, et selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus. KSH eelhinnang kuulub DP materjalide juurde.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu (DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Viimsi Vallavolikogu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Planeeringuala asub Viimsi vallas Viimsi alevikus kehtiva üldplaneeringu kohaselt tihehoonestusalal, mis on ka detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal.

DP ala koosneb katastriüksusest Nelgi tee 25 (kat. tunnus 89001:010:9980), mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%). Kogu katastriüksus (pindala 1103 m2) on kõlvikuliselt õuemaa.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta maakasutuse sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks ning anda ehitusõigus ühe üksikelamu ning abihoone püstitamiseks. Nelgi tee 25 katastriüksuse pindala on väiksem kui lubatud elamumaa krundi pindala kehtiva Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“.

Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusala, määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud kohased ülesanded.

Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: idast Nelgi tee 27 (89001:010:9540, elamumaa 100%), lõunast Nelgi tee (89001:010:3452, transpordimaa 100%), läänest Nelgi tee 23 (89001:010:2885, ärimaa 80% ja tootmismaa 20%) ning põhjast Rabaääre (89001:001:0301, üldkasutatav maa 75%, veekogude maa 25%).

Sõidukite juurdepääs katastriüksusele Nelgi tee 25 on võimalik Nelgi teelt. Katastriüksus on piiratud võrkaiaga. Kõrghaljastusest on Nelgi tee 25 katastriüksusel elupuuhekk, üks harilik saar ning astelpajupõõsas. Õueala on osaliselt kaetud muruga, osaliselt pinnasega.

Planeeringuala ümbritseb põhjaküljel loodusliku ilmega Rabaääre katastriüksus, millel paikneb Soosepa raba äärne väike veekogu. Nelgi tee 23 paiknevad äri- ja tootmishooned, kuid teisel pool Nelgi teed paikneb väikeelamute piirkond.

Praegu planeeringualal kehtiv DP puudub. Nelgi tee 25 on Viimsi Vallavalitsuse 22.02.2013 korraldusega nr 255 algatatud detailplaneering (varasema nimega Kristjani kinnistu DP)1, mille menetlus on seiskunud. Algatatud detailplaneeringu eesmärk oli kinnistu maakasutuse sihtotstarbe määramine väikeelamumaaks vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbele ja ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja vajadusel abihoone ehitamiseks. 2023. aastal on Nelgi tee 25 katastriüksusele õigusliku aluseta püstitatud abihoone (ehitisealune pind 58 m²) ehitustööd on lõppjärgus. Lisaks paiknevad Nelgi tee 25 veel ehitussoojak ning aiamaja (10 m²).

Eelnevalt on Nelgi tee 25 katastriüksusele taotletud ehitusõigust läbi projekteerimistingimuste, mis väljastati Viimsi Vallavalitsuse korraldusega 30.11.2020, kuid tagantjärgi tuvastades õigusliku aluseta. Ehitusõiguse andmine Nelgi tee 25 katastriüksusele on võimalik vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Arvestades, et Nelgi tee äärne piirkond on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus perspektiivne elamumaa ja kõik kõrval asuvad katastriüksused samal tänavapoolel on

1 https://service.eomap.ee/viimsivald/#/planeeringud/planeeringud/1593

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

elamutega hoonestatud, ei ole avalikes huvides nõuda katastriüksusel Nelgi tee 25 oleva ehitise lammutamist. Detailplaneeringu kehtestamisel on võimalik Nelgi tee 25 olemasolevat hoonet seadustada. Lammutamist ei peetud vajalikuks, kuna ehitise ebaseadusliku ehitamisega ei ole kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Samuti on vahetud naabrid on andnud oma nõusoleku katastriüksusele elamu ja abihoone rajamiseks.

Kõrval katastriüksustel kehtib Viimsi Vallavalitsuse 09.04.2019 korraldusega nr 199 kehtestatud „Viimsi alevik, Nelgi tee 23 detailplaneering“ millega planeeriti krundile väike- ettevõtlus- ja laohoone.

Joonis 1. DP ala ja kontaktvöönd. Allikas: Viimsi Haldus OÜ.

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Moodustatavale Nelgitee 25 elamumaa krundile on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks (ehitisealune pind kokku 220 m2). Üksikelamu ja abihoone hoonestusala on määratud 7,5 m kaugusele Nelgi tee 23 ja Nelgi tee 27 kinnistutest ning 6 m kaugusel Nelgi tee maa-alast ning 3 m kaugusele Rabaääre kinnistu piirist. Nelgi tee piirkonnas on erineva välisviimistlusega valdavalt viilkatustega elamud, seetõttu planeeritavate elamute ja abihoonete välisviimistlusmaterjalidele piiranguid (va ümarpalk välisviimistluses) ei seata, kuid soovituslik on viilkatus vahemikus 15-45 kraadi. Abihoone peab koos üksikelamuga moodustama ühtse arhitektuurse terviku.

Krundi võib ümbritseda kõigist külgedest 1,5m kõrguse piirdega, piirde rajamine ei ole aga kohustuslik ning piirdena võib kasutada ka hekki.

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest.

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Antud juhul on tegemist kehtivat ÜP-d muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve väikeelamute reservmaast (EVR) väikeelamute maaks (EV) ning anda ehitusõigus üksikelamu ja abihoone ehitamiseks üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ lubatud elamukrundi miinimumsuurusest (1200 m2) väiksemale katastriüksusele.

KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus ning eelhinnangu võib vajaduse korral alati preventatiivselt teha.

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise „Asustuse suunamine“ kohaselt on Viimsi alevik ja planeeringuala on määratletud kui linnalise asustusega ala. Maakonnaplaneeringu joonise „Ruumilised väärtused“ kohaselt alal piiranguid ei ole.

Linnalise asustusega ala on piisavat hoonestustihedust, elanike arvu, tehnovõrke, lähiaja arenguks mõistlikku reservi ning muid eeldusi eviv piiritletud ala loomaks eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri kujunemiseks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Sellistel aladel lahendatakse ehitatud keskkond logistiliselt, sotsiaalselt, elukeskkondlikult, esteetiliselt ja majanduslikult optimaalsete asustuse arengualadena ja kohase ruumimudeliga.

Detailplaneering ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ maakasutuselt ega visioonilt.

3.2 Viimsi valla üldplaneeringud

Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla

mandriosa üldplaneering (ÜP) ja Viimsi Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringu

teemaplaneering “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted” (kehtestatud 13.09.2005) ning üldplaneeringu teemaplaneering

“Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (kehtestatud 13.10.2009). Detailplaneering on

PlanS § 142 tähenduses kehtivat ÜP-d muutev.

Nelgi tee 25 katastriüksus jääb Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt väikeelamute

reservmaa (EVR) juhtotstarbega alale tihehoonestusalal, mis on detailplaneeringu koostamise

kohustusega ala. Kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud

elamumaal (EV). ÜP-s on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade

ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused,

transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku ja maastike kaitse- ja

kasutustingimused, asustuse arengualad jms. Valla huvi on luua läbi mõtestatud

ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus

ja hea elukeskkond. Üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud ala

tiheasustusega alal, kus ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Detailplaneering on

üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu

kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks.

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Joonis 3. Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Detailplaneeringuga muudetakse ka elamuehituse teemaplaneeringut, kuivõrd

teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted“ määrab muuhulgas elamumaa krundi minimaalse lubatud suuruse 1200 m2

(skeem „Elamuehituse piirkonnad“). Katastriüksuse Nelgi tee 25 suurus on 1103 m2, mis on

97 m2 võrra vähem, kui teemaplaneeringus lubatud elamukrundi miinimumsuurus.

Üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt

paikneb katastriüksus Nelgi tee 25 reserveeritud rohevõrgustiku puhveralal.

Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku puhveralal eelistatud ja lubatud väikeelamute

rajamine hoonestamiseks ettenähtud aladel vastavalt kehtivale teemaplaneeringule „Viimsi

valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringule. Vastuolu otseselt puudub, kui muudetakse elamuehituse

teemaplaneeringut.

Vastuolu puudub erinevate Viimsi valla kehtivate ja koostatavate arengukavadega2 nagu

Viimsi valla arengustrateegia „Viimsi 2045“ jt. Valdkondlikke arengukavasid on käsitletud ka

järgnevates peatükkides. Viimsi arengustrateegia seab vallale pikaajalise arenguvisiooni, mille

saavutamiseks on sõnastatud strateegilised sihid, mis aitavad suunata valla arengut visiooni

saavutamiseks. Viimsi valla visioon on: Ainulaadse asukohaga Viimsi vald, kus mets ja meri

põimuvad kaasaegse elu- ja ettevõtluskeskkonnaga, on elamiseks parim paik.

2 https://www.viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/arengukavad

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

4 Mõjutatav keskkond

Eelhindamise objektiks on Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering. Riikliku ehitisregistri andmetel alal hooned puuduvad, kuid tegelikult on rajatud abihoone.

KSH algatamise üle otsustamise seisukohast olulised maakasutuse piirangud ja kitsendused alal puuduvad.

Joonis 4. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Alal ega vahetus läheduses ei paikne EELIS andmebaasi järgi Natura 2000 alasid.

Lähim looduskaitse alune ala on ca 70 m ida poole jääv kohalik Mäealuse maastikukaitseala (EELIS kood KLO5000002) Soosepa piiranguvöönd. Tegemist on väiksemaga MKA kahest piiranguvööndist, mishõlmab 23.9 ha Soosepa raba. Raba on arvele võetud ürglooduse objektina. Raba on tekkinud Antsülusjärve staadiumil Merivälja põiksäärte eraldatud ja hiljem kinni kasvanud ja soostunud rannajärvest. Soosepa rabas on ca 1,7-kilomeetrine ringikujuline matkarada.

Mäealuse maastikukaitseala on moodustatud ja kaitse-eeskiri kinnitatud Viimsi Vallavolikogu määrusega 14.06.2005 nr 25. Mäealuse maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on Viimsi vallas asuva Põhja-Eesti klindi, väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning pärandkultuurmaastiku kaitse. Mäealuse maastikukaitseala valitseja on Viimsi Vallavalitsus.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist, et soosida kompaktse struktuuriga piirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub ala Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

Vastavalt Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2024-2036 (avalikul väljapanekul) on võimalik ala liita ühisvõrkudega. DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 kinnitatud „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuetele“.

Juhul kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju KSH algatamise mõttes.

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Arvestada tuleb Viimsi valla sademevee arengukavaga 2024-2027 (avalikul väljapanekul).

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse vastavalt Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna tehnilistele tingimustele. Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus antakse vastavate projektidega. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Üldiselt on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Linnaliste piirkondade suurenevale sademevee hulgale rakendatakse ennetavaid lahendusi ökosüsteemiteenustele põhinedes - sademevett vaadeldakse kui keskkonna ja inimeste heaolu suurendamise, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning pinna- ja põhjavee hea seisundi toetamise ressurssi. Käitlusahela erinevad komponendid lisavad keskkonda väärtust, mitmekesisust ja ruumielamuse varieeruvust. Kui geoloogilise ehituse tõttu ei ole võimalik kogu sademevett immutada, siis rajatakse viivitussüsteeme ja omavahel ühenduses olevaid lokaalseid lahendusi (vt ka peatükk 5.8 Kliimamõjud).

Täiendavat olulist negatiivset mõju pinna- või põhjaveele, mis võiks tingida KSH algatamise vajaduse, eeldatavalt ei avaldata.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning ei ole toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

Tiheasustusaladel rakenduvad määruse nr 71 kohased müra piirväärtused. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Ehitustööde käigus ei saa välistada lühiajaliselt toimuvad häiringud ehitusmüra näol, mille allikaks on hoonete, teede, tehnovõrkude jt rajatiste ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71.

Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib mõjutada ka täiendav autotranspordi (eeskätt raskeveokite) liikumine. Ehitusmüra vähendamiseks ning kehtivatele müra normtasemetele vastamiseks tuleb ööseks müra tekitav ehitustegevus kindlasti peatada ning ehitusmüra kestvusaja vähendamiseks on soovitav erinevate hoonete ehitustöid võimalusel teostada üheaegselt.

Ehitusmüra näol on tegu pigem lühiajalise mõjuga, mis tekitab ehitustegevuse perioodil keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust.

Ala asub riigi Nelgi tee (kohalik tee nr 8900001) ääres , kus olulisema osa annab liiklusmüra. Viimsi vald on alla 100 000 elanikuga omavalitsus ja ei ole veel kohustatud koostama välisõhu strateegilise mürakaardi, mis kajastab kõiki valla territooriumil asuvaid tänavaid, raudteid ja tööstusmüra allikaid. Siiski on 2021. aastal koostatud Viimsi valla välisõhu mürakaart ja Viimsi valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Mürakaardi eesmärgiks oli kaardistada müraolukord ja probleemkohad. Tegevuskava koostamise eesmärgiks oli leida optimaalsed meetmed, vähendamaks keskkonnamürast tingitud kahjulikke mõjusid (ja mürahäiringut) eelkõige seal, kus müra mõju ning mürast mõjutatud inimeste arv on suur. Tegevuskavas esitati müra ja selle mõju vähendamiseks kavandatud abinõude loetelu, rakendajad, rakendamise tähtajad ning muud andmed. Nelgi tee liiklusmüra ei kaardistatud. Praegust situatsiooni ei kajasta ka Maa-ameti vastava kaardirakendus3.

Kuna kõrval paikneb Nelgi tee 23 (89001:010:2885, ärimaa 80% ja tootmismaa 20%) katastriüksus, siis piirkonda võib üldplaneeringu (uus asjakohane ÜP alles koostamisel) mõistes pidada III kategooria ehk segafunktsiooniga alaks (keskused, elamu- ja äri segafunktsioon). Liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB. Müratasemed alal peavad vastama keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel tuleb jälgida, et paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naabreid.

Elamuarenduse ja rahvaarvu kasvu tulemusena on Viimsi vallas teede kasutamise intensiivsus pidevalt kasvanud. Planeeritavate uute hoonetega ei kaasne siiski antud asukohas liikluskoormuse märgatavat suurenemist ning sellega kaasnevat ülenormatiivset müra ja õhusaastet.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba tänavavalgususega tiheasustusalaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Kasutatakse kaasaegseid

3 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Valgusreostus tekib, kui tehislikud valgustid valgustavad ka alasid, mille valgustamiseks need mõeldud ei ole. Pikaajalistel satelliidiandmetel põhinevate valgusemissioonide info alusel on näha, et Eestis on aastased emiteeritavad valguse kogused pigem langustrendis4.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel. Tegemist on lokaalse soojavarustuslahendusega. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamine. Sealjuures soovitakse kasutada nii horisontaal- kui vertikaallahendusi. Horisontaalkollektorite kasutamisel tuleb hinnata selleks vajaliku vaba maa olemasolu ning pinnase omadusi. Vertikaalkollektorite (maasoojuspuuraugud) puhul tuleb järgida ehitusseadustikus ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (nõuded kaevudele) esitatud tingimusi. Kollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni joogiveena kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas.

Lokaalsete taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Õhk-vesi ja õhk-õhk soojuskütte puhul tuleb planeeritud hoonete tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning samuti tehnoseadmete müraga, mis ei tohi ületada elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ’’Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid’’ lisas 1 toodud normasemeid.

Tänapäeval arvestatakse hoonete katustel paiknevate päikesepaneelidega ning vajaduspõhise valgustuse juhtimisega. Samuti peetakse oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel võib Viimsi vallas esineda kõrge radooniriskiga alad.

Uute detailplaneeringute puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard ning mida tuleb järgida. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

4 https://lighttrends.lightpollutionmap.info/

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

Olulist negatiivset tervisemõju või sotsiaalsete vajaduste mõju ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ka ulatuslikku mõju inimeste varale.

5.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, kuid tegemist on juba osaliselt hoonestatud alaga, kuigi hetkel ilma õigusliku aluseta. Hoonestus visuaalne mõju on pöördumatu. Samas tervikliku esteetilise ja kaasaegse keskkonnasõbraliku hoonestuse korral, kui järgida ka arhitektuurseid tingimusi, mis tagavad hoonete sobitumise piirkonda, siis võib olla visuaalne mõju positiivne.

5.8 Kliimamõjud

Viimsi vallas on koostatud Viimsi valla kliimamuutustega kohanemise arengukava 2021-2031 ja Viimsi valla energia- ja kliimakava, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusest5 on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on näiteks parklad.

Olulist mõju kliimatingimustele hinnatava DP lahenduse elluviimisega ei kaasne.

5.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu planeringualal ega lähialal muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte, mis võiksid kavandatavat tegevust mõjutada.

Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.

5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole hetkel eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis on olemasolev elamupiirkond, mille võimalikud edasised arendused hakkavad tulevikus toimuma juba uue koostatava üldplaneeringu alusel.

Otsene koosmõju või mõjude kumuleerumine hetkel puudub. Seoses üldise autostumise, Viimsi aleviku arengu ja vajalike juurdepääsude väljaehitamisega ei saa välistada piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või õhusaastetasemete tõusu tulevikus ka ilma seda DP lahendust ellu viimata.

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

5.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendi näol tegu detailplaneeringuga, mille jaoks asjakohaseks ülemuslikuks keskkonnakaitselisi eesmärke seadvaks dokumendiks on Eesti keskkonnastrateegia.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või on otseselt tegemist kõrgemal asetseva strateegilise dokumendi (ÜP) muutmisega, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi6 andmetel DP alal loodusväärtused puuduvad. Mäealuse maastikualale (Soosepa rabale) negatiivsed mõjud puuduvad.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid negatiivselt ei mõjutata;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või ehitustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele.

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne. Detailplaneeringu koosseisus on esitatud ruumiline analüüs ja toodud välja seosed naaberaladega ning seletuskirjas esitatud põhjendused liigilt üldisemate planeeringute detailplaneeringuga muutmise kohta.

DP elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka Terviseametilt jt).

6 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonna planeering 2030+

Viimsi valla mandriosa üldplaneering

Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”

Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

Viimsi valla valdkondlikud arengukavad

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331366/291467/page/1

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | info@viimsivv.ee | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Terviseamet

info@terviseamet Meie 21.06.2024 nr 15-3/2932

Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmisest

Viimsi Vallavolikogu algatas 16.04.2024 otsusega nr 35 Viimsi alevikus, Nelgi tee 25

katastriüksuse detailplaneeringu ja kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu

koostamise eesmärk on muuta maa kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks

ning ehitusõiguse andmine ühe üksikelamu ning abihoone püstitamisekskatastriüksusel, mille

suurus on väiksem kui lubatud elamumaa krundile üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi

valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“.

Tegemist on PlanS § 124 kohase detailplaneeringuga, mille koostamisel tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelnevat arvestades palume Terviseametil anda seisukoht Viimsi Vallavolikogu otsuse eelnõule

„Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ ning otsuse lisaks olevale KSH eelhinnangule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Rebane

keskkonnaosakonna juhataja

Lisa:

1. Viimsi Vallavolikogu 16.04.2024 otsus nr 35 „Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“;

2. Viimsi Vallavolikogu otsuse eelnõu „Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

2

3. Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Töö teostaja: LEMMA OÜ, vastutav koostaja Mihkel

Vaarik.

4. Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu 08.06.2024 eskiis.

Taavi Rebane

602 8726 taavi.rebane@viimsivv.ee

VIIMSI VALD VIIMSI ALEVIK

NELGI TEE 25 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu eskiis Projekt nr 05-24

Tellija: Viimsi Vallavalitsus

Viimsi Haldus OÜ Nelgi tee 1, Viimsi alevik Planeerija: Viire Ernesaks

Telefon: 5650 2487

Juuni 2024

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

2

1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 3 1.1. Planeeringu objekt ja asukoht: ..................................................................................... 3 1.2. Tellija: .......................................................................................................................... 3 1.3. Töövõtja: ...................................................................................................................... 3 1.4. Detailplaneeringu koostamise alused ........................................................................... 3 1.5. Detailplaneeringu lähtedokumendid ............................................................................ 3 1.6. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud (vt lisad) ........................................ 4

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................... 4 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................. 4

3.1. Üldandmed ................................................................................................................... 4 3.2. Olemasolevad hooned .................................................................................................. 5 3.3. Olemasolevad rajatised ................................................................................................ 6 3.4. Olemasolev haljastus ................................................................................................... 6

4. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS ........................................................................... 6 4.1. Vastavus Harju maakonnaplaneeringule 2030+ .......................................................... 6 4.2. Vastavus Viimsi valla üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanek ........ 7 4.3. Krundi moodustamine .................................................................................................. 7 4.4. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................... 7 4.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................................................... 8 4.6. Keskkonnakaitselised tingimused ................................................................................ 8 4.7. Radooniohust tulenevad nõuded .................................................................................. 9 4.8. Haljastuslahendus ........................................................................................................ 9 4.9. Vertikaalplaneerimine .................................................................................................. 9 4.10. Tuleohutusabinõud ....................................................................................................... 9

5. TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................... 10 5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon .................................................................................... 10 5.2. Sade- ja pinnasevete ärajuhtimine ............................................................................. 10 5.3. Elektrivarustus ........................................................................................................... 10 5.4. Välisvalgustus ............................................................................................................ 10

6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED ................................................ 10 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ..................................................... 10 8. JOONISED ....................................................................................................................... 11 9. MENETLUS ..................................................................................................................... 12

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

3

1. ÜLDANDMED

1.1. Planeeringu objekt ja asukoht:

Viimsi vald Viimsi alevik Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

1.2. Tellija:

Viimsi Vallavalitsus Tel 6028800

1.3. Töövõtja:

Viimsi Haldus OÜ Reg-kood 10618178, reg-nr EEP000176 74001 Viimsi alevik Nelgi tee 1 Tel 5650 2487 Planeerija: Viire Ernesaks

1.4. Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus - Harju maakonnaplaneering 2030+ - Viimsi Vallavolikogu otsus 16.aprill 2024 nr 35 detailplaneeringu algatamise ja

lähteseisukohtade kinnitamise kohta - Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud 11.01.2000. a) - Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering “Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“ (kehtestatud 13.10.2009. a) - Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering “Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted” (kehtestatud 13.09.2005.a.)

1.5. Detailplaneeringu lähtedokumendid

- Ehitusseadustik - Jäätmeseadus - Looduskaitseseadus - Tuleohutuse seadus - Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad - Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest - Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

4

1.6. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud (vt lisad)

- Maa-ala plaan tehnovõrkudega (OÜ AderGeo, töö nr M070524 04.05.2024) - Dendroloogiline hinnang (OÜ Aktiniidia, töö nr 5/24 07.05.2024)

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Viimsi alevikus, katastriüksuse Nelgi tee 25 (89001:010:9980, maatulundusmaa 100%, suurus 1103 m2) detailplaneeringu eesmärk on muuta maa kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks ning anda ehitusõigus ühe üksikelamu ning abihoone püstitamiseks katastriüksusel, mille suurus on väiksem kui lubatud elamumaa krundile üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusala, määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud kohased ülesanded. Nelgi tee 25 katastriüksus paikneb üldplaneeringu kohaselt tihehoonestusalal, mis on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1. Üldandmed

Planeeritav ala piirneb lõunast katastriüksusega Nelgi tee (89001:010:3452, transpordimaa 100%), läänest katastriüksusega Nelgi tee 23 (89001:010:2885, ärimaa 80% ja tootmismaa 20%, 2240 m2) ning idast katastriüksusega Nelgi tee 27 (89001:010:9540, elamumaa 100%, 2726 m2). Põhjast piirneb planeeringuala katastriüksusega Rabaääre (89001:001:0301, üldkasutatav maa 75%, veekogude maa 25%, 5085 m2). Sõidukite juurdepääs katastriüksusele Nelgi tee 25 on võimalik Nelgi teelt. Katastriüksus on piiratud võrkaiaga. Kõrghaljastusest on Nelgi tee 25 katastriüksusel elupuuhekk, üks harilik saar ning astelpajupõõsas, hoov on osaliselt kaetud muruga, osaliselt pinnasega. Planeeringuala ümbritseb põhjaküljel loodusliku ilmega Rabaääre katastriüksus, millel paikneb Soosepa raba äärne väike veekogu. Planeeringuala idaküljel paikneb Nelgi tee 27 üksikelamu ning lääneküljel katastriüksusel Nelgi tee 23 paiknevad äri- ja tootmishooned. Planeeringualast lõunas üle Nelgi tee paikneb väikeelamute piirkond. Planeeringualaga piirnevatel katastriüksustel kehtib üks detailplaneering - Viimsi Vallavalitsuse 09.04.2019 korraldusega nr 199 on kehtestatud Viimsi alevik, Nelgi tee 23 detailplaneering, millega planeeriti krundile väikeettevõtlus- ja laohoone. Katastriüksusel Nelgi tee 25 ei ole kehtivat detailplaneeringut. Katastriüksusel Nelgi tee 25 on Viimsi Vallavalitsuse 22.02.2013 korraldusega nr 255 algatatud detailplaneering, mille menetlus on seiskunud. Algatatud detailplaneeringu eesmärk oli kinnistu maakasutuse

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

5

sihtotstarbe määramine väikeelamumaaks vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbele ja ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja vajadusel abihoone ehitamiseks. Viimsi Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel on 25.03.2013 sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise õiguste üleandmiseks. Käesoleval hetkel puudub õiguslik alus elamu püstitamiseks maatulundusmaale ning maatulundusmaa muutmiseks elamumaaks ilma detailplaneeringut koostamata. Viimsi valla järelevalve osakond tuvastas 2023. aastal Nelgi tee 25 katastriüksusel õigusliku aluseta püstitatud hoone. Nelgi tee 25 katastriüksusele on taotletud ehitusõigust läbi projekteerimistingimuste, mis väljastati Viimsi Vallavalitsuse korraldusega 30.11.2020. Viimsi vald on projekteerimistingimuste väljastamisel teinud vea, kuna need on väljastatud õigusliku aluseta ja nende alusel ei saanud Nelgi tee 25 katastriüksuse omaniku poolt esitatud ehitisteatist õiguspäraselt menetleda. Kuna ehitisteatist ei menetletud, ehitas omanik katastriüksusele hoone, mis ei asu põhigabariitides projekteerimistingimustega ettenähtud asukohas. Viimsi valla planeerimiskomisjon on 02.10.2019 ja 06.03.2024 hinnanud, et ehitusõiguse andmine Nelgi tee 25 katastriüksusele on võimalik vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Arvestades, et Nelgi tee äärne piirkond on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus perspektiivne elamumaa ja kõik kõrval asuvad katastriüksuse samal tänavapoolel on elamutega hoonestatud, ei ole avalikes huvides nõuda katastriüksusel Nelgi tee 25 oleva ehitise lammutamist, sest üldplaneeringut muuteva detailplaneeringu kehtestamisel on katastriüksuse Nelgi tee 25 hoonestamine lubatud. Samuti on vahetud naabrid on andnud oma nõusoleku katastriüksusele elamu ja abihoone rajamiseks. Tulenevalt ehitusseadustiku § 132 lg 3 otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige, siis kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada; 3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud. Kuna ükski nendest eeldustest ei ole lisaks avalikule huvile täidetud, ei pidanud kohalik omavalitsus korrektseks nõuda ehitise lammutamist.

3.2. Olemasolevad hooned

Abihoone ehitustööd Nelgi tee 25 katastriüksusel on lõppjärgus. Püstitatud on 58m² ehitisealuse pinnaga abihoone. Õiguslik alus abihoone püstitamiseks puudub. Lisaks nimetatud abihoonele paiknevad Nelgi tee 25 kinnistul ehitussoojak ning aiamaja (10m²), need tuleb peale ehitustööde lõpetamist katastriüksuselt teisaldada.

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

6

Olemasolev abihoone (Foto Viire Ernesaks)

3.3. Olemasolevad rajatised

Nelgi tee 25 katastriüksusele on püstitavate hoonete tarbeks välja ehitatud: vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektrikaablid ning killustikkattega tee. Naaberkinnistul (Nelgi tee 23) asuva alajaama tõttu läbivad Nelgi tee 25 katastriüksust mp ja kp elektrimaakaablid, millele detailplaneeringuga on määratud servituudi vajadus võrguvaldaja kasuks.

3.4. Olemasolev haljastus

Olemasolevast kõrghaljastusest on Nelgi tee 25 katastriüksusel elupuuhekk, üks harilik saar ning astelpajupõõsas, hoov on osaliselt kaetud muruga, osaliselt pinnasega.

4. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

4.1. Vastavus Harju maakonnaplaneeringule 2030+

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub Nelgi tee 25 katastriüksus linnalise asustusega alal. Linnaline asustus tähistab kompaktse asustuse arenguks sobilikku ala, mida iseloomustavad maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripinnad, tihedale asustusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal. Maakonnaplaneeringu eesmärk on koondada kahaneva rahvastiku tingimustes asustust sh ressursse (teenuste tarbijaid, tööjõudu, tehnilist infrastruktuuri, ettevõtlust) ja arendada edaspidi juba välja kujunenud kompaktseid polüfunktsionaalseid asustusalasid. Polüfunktsionaalsed alad aitavad paremini säilitada ka neid ümbritsevate maapiirkondade elujõulisust

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

7

4.2. Vastavus Viimsi valla üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanek

Nelgi tee äärne piirkond on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus väikeelamute reservmaa (EVR). Üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt paikneb katastriüksus Nelgi tee 25 reserveeritud rohevõrgustiku puhveralal. Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku puhveralal eelistatud ja lubatud väikeelamute rajamine hoonestamiseks ettenähtud aladel vastavalt kehtivale teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule. Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ määrab muuhulgas elamumaa krundi minimaalse lubatud suuruse, mis on teemaplaneeringu kohaselt 1200 m2. Elamumaa kruntide miinimumsuurused on toodud skeemil „Elamuehituse piirkonnad“. Katastriüksuse Nelgi tee 25 suurus on 1103 m2, mis on 97 m2 võrra vähem, kui teemaplaneeringus lubatud elamukrundi miinimumsuurus. Muus osas vastab koostamisel olev Nelgi tee 25 detailplaneering üldplaneeringu teemaplaneeringu tingimustele (nõuded hoone asukohale krundil, elamu kõrguse tingimused jne). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve väikeelamute reservmaast (EVR) väikeelamute maaks (EV) ning anda ehitusõigus üksikelamu ja abihoone ehitamiseks üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ lubatud elamukrundi miinimumsuurusest (1200 m2) väiksemale katastriüksusele. Nelgi tee 25 katastriüksus suurus on 97 m² väiksem nõutavast. Kuna nimetatud katastriüksus paikneb üldplaneeringuga määratud väikeelamu reservmaa juhtotstarbega maal, on omanikul õigustatud ootus kinnistule püstitada üksikelamu. Lisaks on Nelgi tee 25 (endine Kristjani mü) oma mõõtmetes moodustatud 1999. aastal ehk enne üldplaneeringu kehtestamist ning Nelgi tee äärsed naaberkinnistud on üksikelamutega hoonestatud. Arvestades eeltoodut ja seda, et planeeritav üksikelamu koos abihoonega sobitub mahuliselt ning otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda on käesoleval juhul üldplaneeringu muutmine põhjendatud.

4.3. Krundi moodustamine

Pos nr

Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve

Krundi planeeritud suurus (m²)

Moodustatakse katastriüksusest (katastritunnus)

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused (m²)

Osade senine katastriüksuse sihtotstarve

1 EP 100 1103 Nelgi tee 25 (89001:010:9980)

- Elamumaa 100%

4.4. Krundi ehitusõigus

Pos nr 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa Krundi suurus: 1103 m² Krundi täisehitusprotsent: 20%

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

8

Suurim ehitisealune pind: 220 m2 Hoonete arv krundil: 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Elamu max korruselisus (maapealne/maa-alune): 2/-1

Abihoone max korruselisus (maapealne/maa-alune): 1/- Elamu lubatud suurim kõrgus: maapinnast 8,5m

Abihoonete lubatud suurim kõrgus: ol.olev Kavandatav parkimiskohtade arv: 3 sõiduautot Krundile on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks. Üksikelamu ja abihoone hoonestusala on määratud 7,5m kaugusele Nelgi tee 23 ja Nelgi tee 27 kinnistutest ning 6m kaugusel Nelgi tee maa-alast ning 3 m kaugusele Rabaääre kinnistu piirist. Abihooneid või Nelgi tee 23 ja 27 kinnistutele ehitada krundipiirile lähemale, abihoone hoonestusala on joonisel eraldi tähistatud ning see lähtub tuleohutuskujadest. Nelgi tee piirkonnas on erineva välisviimistlusega valdavalt viilkatustega elamuid, seetõttu planeeritavate elamute ja abihoonete välisviimistlusmaterjalidele piiranguid (va ümarpalk välisviimistluses) ei seata, kuid soovituslik on viilkatus vahemikus 15-40 kraadi. Abihoone peab koos üksikelamuga moodustama ühtse arhitektuurse terviku. Kuna abihoone on valmimas, (puitlaudisega ning valtsplekist viilkatusega) siis peab planeeritav üksikelamu sobituma abihoonega. Krundi võib ümbritseda kõigist külgedest 1,5m kõrguse piirdega, piirde rajamine ei ole aga kohustuslik ning piirdena võib kasutada ka hekki.

4.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus

Sõidukite juurdepääs Nelgi tee 25 krundile on Nelgi teelt. Nelgi tee 4,7m laiune sõidutee on asfaltkattega ja valgustatud. Jalg- ja jalgratta teed puuduvad. Teekoridori laius on 16 meetrit. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Harjumaa kergliiklusteed“ on Nelgi tee äärde ette nähtud kergliiklustee. Teekoridori laius 16 m võimaldab Nelgi tee äärde rajada kergliiklustee, käesolevad detailplaneeringus kergliiklustee rajamist ei käsitleta. Parkimine lahendatakse Nelgi tee 25 krundil, teemaa-ala haljasalale parkida pole lubatud.

4.6. Keskkonnakaitselised tingimused

Nelgi tee 25 krundi hoonestamisega kaasnevad mõjud on eeldatavasti väikesed ja valdavalt ehitusaegsed, jäävad planeeringuala ja selle lähinaabrite ulatusse ega kahjusta inimeste tervist, vara ning ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised:  kanaliseerimine vastavalt Viimsi kanaliseerimise plaanile;  olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine ja uue haljastuse rajamine;  juurdepääsuteede rajamine tolmuvaba kattega;  võimalikult suures mahus ehitustsoonis asuva rajamistöödeks sobiva pinnase

ärakasutamine ala vertikaalplaneerimisel.

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

9

4.7. Radooniohust tulenevad nõuded

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne, õhust raskem gaas. Radoon imbub ruumidesse majaalusest pinnasest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskus %, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50 - 500 kBq/m3), mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohasest versioonist ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.“

4.8. Haljastuslahendus

Olemasolevast kõrghaljastusest kasvavad Nelgi tee 25 krundil elupuuhekk, üks harilik saar ning astelpajupõõsas. Siiani on keskendutud ehitustöödele ning krundi haljastamiseni ei ole veel jõutud, bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks on soovitav istutada nii ilupõõsaid kui ka viljapuid.

4.9. Vertikaalplaneerimine

Planeeritava ala täpne vertikaalplaneerimise lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus, arvestades naaberkinnistute maapinna kõrgustega, projekteeritavate hoonete täpse paiknemisega, katendite liikide ja mahtudega ning krundile projekteeritud trasside konkreetsete asukohtade ja kõrgustega.

4.10. Tuleohutusabinõud

Detailplaneering vastab siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ . Tuleohutusabinõud on järgmised:

 Juurdesõiduteed ja juurdepääsud hoonetele-rajatistele peavad olema vabad ja aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Tee sulgemisel remondiks või muul põhjusel, kui see takistab tuletõrje- või päästetehnika läbisõitu, tuleb rajada koheselt uus läbipääs suletavasse lõiku.

 Hoonete vahelisse tuleohutuskujasse on keelatud ladustada põlevmaterjale ja põlevpakendis seadmeid.

 Hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja päästekeskusega.  Projekteerimisel lähtuda standardist EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.  Planeeritavad hooned (üksikelamu koos abihoonetega) on I kasutusviisiga.  Planeeritavatee hoonete tulekustutusvee vajadus on 10 I/sek 3 tunni jooksul.  Piirkonna tuletõrje veevarustus on lahendatud olemasolevate tuletõrjeveehüdrantide

baasil. Lähim paikneb Nelgi tee 23 kinnistu piiril.

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

10

5. TEHNOVÕRGUD

5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeritud ala veevarustus ja reoveekanalisatsioon lahendatakse vastavalt ASi Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks.

5.2. Sade- ja pinnasevete ärajuhtimine

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse vastavalt Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna tehnilistele tingimustele.

5.3. Elektrivarustus

Planeeritavate hoonete elektripaigaldiste varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Imatra Elekter ASi elektrivarustuse tehnilistele tingimustele.

5.4. Välisvalgustus

Nelgi teel on olemasolev välisvalgustus. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse ehitusprojektiga.

6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste osas on lähtutud Eesti standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ soovitustest ja nõuetest. Kuritegevuse riskide vähendamiseks ette nähtud abinõud:

 Heakorrastada planeeritav ala  Selgelt eristada juurdepääs  Lisaks juurdepääsutee valgustamisele valgustada ka hooviala liikumisanduritega

varustatud valgustitega  Valvetehnika paigaldamine nii õuealale kui hoonetesse  Uste lukustamine. Välisustena kasutada soovitavalt turvauksi.  Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud jne)

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt, saavutamaks detailplaneeringus kavandatud tulemus, on vajalik teostada järgmised tegevused:

 Seadustatakse olemasolev abihoone  Koostatakse üksikelamu projekt  Taotletakse ehitusluba üksikelamule  Ehitatakse üksikelamu  Heakorrastatakse kinnistu  Taotletakse kasutusluba üksikelamule

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

11

8. JOONISED

1. Kontaktvööndi plaan AP-1 2. Väljavõte üldplaneeringust

Üldplaneeringu muutmise ettepanek AP-2 3. Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust AP-3 4. Tugiplaan AP-4 5. Detailplaneeringu eskiis AP-5 6. Illustratsioon

VIIMSI HALDUS OÜ reg-kood 10618178 Töö nr 05-24 Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneering

12

9. MENETLUS

 Viimsi Vallavolikogu otsus 16.aprill 2024 nr 35 Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kohta

OTSUS

Viimsi 16. aprill 2024 nr 35

Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine

Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

üldplaneeringu muudatuse ettepanek

Viimsi alevikus, katastriüksuse Nelgi tee 25 (89001:010:9980, maatulundusmaa 100%, suurus

1101 m2) detailplaneeringu eesmärk on muuta maa kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast

elamumaaks ning ehitusõiguse andmine ühe üksikelamu ning abihoone püstitamiseks

katastriüksusel, mille suurus on väiksem kui lubatud elamumaa krundile üldplaneeringu

teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“.

Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusala, määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad,

liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning muud

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud kohased ülesanded.

Viimsi Vallavalitsuse 03.04.2024 korraldusega nr 131 määrati katastriüksuse Kristjani uueks

aadressiks Nelgi tee 25.

Nelgi tee 25 katastriüksus jääb Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt väikeelamute

reservmaa (EVR) juhtotstarbega alale (vt lisa 2). Nelgi tee 25 katastriüksus paikneb

üldplaneeringu kohaselt tihehoonestusalal, mis on detailplaneeringu koostamise kohustusega

ala. Kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal.

Üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt paikneb

katastriüksus Nelgi tee 25 reserveeritud rohevõrgustiku puhveralal. Teemaplaneeringu kohaselt

on rohevõrgustiku puhveralal eelistatud ja lubatud väikeelamute rajamine hoonestamiseks

ettenähtud aladel vastavalt kehtivale teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule.

Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted“ määrab muuhulgas elamumaa krundi minimaalse lubatud suuruse, mis on

teemaplaneeringu kohaselt 1200 m2. Elamumaa kruntide miinimumsuurused on toodud skeemil

„Elamuehituse piirkonnad“. Katastriüksuse Nelgi tee 25 suurus on 1101 m2, mis on 99 m2 võrra

vähem, kui teemaplaneeringus lubatud elamukrundi miinimumsuurus.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane

maakasutuse juhtotstarve väikeelamute reservmaast (EVR) väikeelamute maaks (EV) ning anda

ehitusõigus üksikelamu ja abihoone ehitamiseks üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla

üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ lubatud elamukrundi

miinimumsuurusest (1200 m2) väiksemale katastriüksusele.

2

Katastriüksusel Nelgi tee 25 ei ole kehtivat detailplaneeringut. Katastriüksusel Nelgi tee 25 on

Viimsi Vallavalitsuse 22.02.2013 korraldusega nr 255 algatatud detailplaneering, mille menetlus

on seiskunud. Algatatud detailplaneeringu eesmärk oli kinnistu maakasutuse sihtotstarbe

määramine väikeelamumaaks vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbele ja ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja vajadusel abihoone

ehitamiseks. Viimsi Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel on 25.03.2013 sõlmitud haldusleping

detailplaneeringu koostamise õiguste üleandmiseks.

Käesoleval hetkel puudub õiguslik alus elamu püstitamiseks maatulundusmaale ning

maatulundusmaa muutmiseks elamumaaks ilma detailplaneeringut koostamata. Viimsi valla

järelevalve osakond tuvastas 2023. aastal Nelgi tee 25 katastriüksusel õigusliku aluseta

püstitatud hoone. Nelgi tee 25 katastriüksusele on taotletud ehitusõigust läbi

projekteerimistingimuste, mis väljastati Viimsi Vallavalitsuse korraldusega 30.11.2020. Viimsi

vald on projekteerimistingimuste väljastamisel teinud vea, kuna need on väljastatud õigusliku

aluseta ja nende alusel ei saanud Nelgi tee 25 katastriüksuse omaniku poolt esitatud ehitisteatist

õiguspäraselt menetleda. Kuna ehitisteatist ei menetletud, ehitas omanik katastriüksusele hoone,

mis ei asu põhigabariitides projekteerimistingimustega ettenähtud asukohas.

Viimsi valla planeerimiskomisjon on 02.10.2019 ja 06.03.2024 hinnanud, et ehitusõiguse andmine

Nelgi tee 25 katastriüksusele on võimalik vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Arvestades, et Nelgi tee äärne piirkond on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus perspektiivne

elamumaa ja kõik kõrval asuvad katastriüksuse samal tänavapoolel on elamutega hoonestatud,

ei ole avalikes huvides nõuda katastriüksusel Nelgi tee 25 oleva ehitise lammutamist, sest

korrektse menetluse korral (üldplaneeringut muutev detailplaneering) oleks katastriüksuse Nelgi

tee 25 hoonestamine lubatud. Tulenevalt ehitusseadustiku § 132 lg 3 otsustab korrakaitseorgan

ehitise lammutamise eelkõige, kui:

1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline

või kõrgendatud oht;

2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate

kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada;

3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on

saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud.

Kuna ükski nendest eeldustest ei ole lisaks avalikule huvile täidetud, ei ole õiguslikult korrektne

nõuda ehitise lammutamist. Ka kohtupraktika kohaselt tuleb võimalusel pigem kaaluda ehitiste

seadustamist, kui need ei riku avalikke ja kolmandate isikute huve.

Nelgi tee 25 vahetud naabrid on andnud oma nõusoleku katastriüksusele elamu ja abihoone

rajamiseks.

Viimsi Vallavolikogu kehtestas 12.12.2023 otsusega nr 55 ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ajal. Otsuse lisas toodud

katastriüksustel keelati detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud juhul, kui detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks on ehitamist välistava üldplaneeringu juhtotstarbe määramine; ehitusloa

andmine ehitise püstitamiseks; projekteerimistingimuste andmine ja katastriüksuse senise

sihtotstarbe muutmine, välja arvatud juhul, kui määratakse ehitamist välistav sihtotstarve. Otsuse

tegemisele eelnes analüüsi koostamine. Analüüsis tehti ettepanek rakendada ajutist planeerimis-

ja ehituskeeldu nendele katastriüksusele, mis jäävad muu hulgas Viimsi valla mandriosa

3

üldplaneeringu kehtestatud muudatustega koondkaardi kohaselt väikeelamute reservmaale

(EVR). Kuigi Nelgi tee 25 katastriüksus on kehtivas üldplaneeringus märgitud väikeelamute

reservmaana, ei kuulu Nelgi tee 25 vallavolikogu otsuse lisas toodud katastriüksuste nimekirja.

Nelgi tee 25 katastriüksus ja Nelgi tee 27 katastriüksus jäävad Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu kehtestatud muudatustega koondkaardi kohaselt samale väikeelamute

reservmaa juhtotstarbega alale. Kuna ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise menetluse

ajal olid mõlemad katastriüksused hoonestatud ning Nelgi tee 25 katastriüksuse kohta olid

väljastatud projekteerimistingimused, mille väljastamise õiguslike aluste puudulikkuse kohta sel

hetkel andmed puudusid, siis arvestades keelu seadmise eesmärke puudus kummagi

katastriüksuse suhtes põhjendatud vajadus ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamiseks.

Planeeringuala (vt lisa 1) piirneb idast katastriüksusega Nelgi tee 27 (89001:010:9540, elamumaa

100%). Planeeringuala piirneb lõunast katastriüksusega Nelgi tee (89001:010:3452,

transpordimaa 100%). Planeeringuala piirneb läänest katastriüksusega Nelgi tee 23

(89001:010:2885, ärimaa 80% ja tootmismaa 20%, 2240 m2). Planeeringuala piirneb idast

katastriüksusega Nelgi tee 27 (89001:010:9540, elamumaa 100%, 2726 m2). Põhjast piirneb

planeeringuala katastriüksusega Rabaääre (89001:001:0301, üldkasutatav maa 75%, veekogude

maa 25%, 5085 m2).

Planeeringualaga piirnevatel katastriüksustel kehtib üks detailplaneering - Viimsi Vallavalitsuse

09.04.2019 korraldusega nr 199 on kehtestatud Viimsi alevik, Nelgi tee 23 detailplaneering,

millega planeeriti krundile väikeettevõtlus- ja laohoone.

Sõidukite juurdepääs katastriüksusele Nelgi tee 25 on võimalik Nelgi teelt. Katastriüksus on

piiratud võrkaiaga. Kõrghaljastus katastriüksusel puudub ning hoov on osaliselt kaetud muruga,

osaliselt pinnasega.

Planeeringuala ümbritseb põhjaküljel loodusliku ilmega Rabaääre katastriüksus, millel paikneb

Soosepa raba äärne väike veekogu. Planeeringuala idaküljel paikneb Nelgi tee 27 üksikelamu

ning lääneküljel katastriüksusel Nelgi tee 23 paiknevad äri- ja tootmishooned. Planeeringualast

lõunas üle Nelgi tee paikneb väikeelamute piirkond.

Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks:

• Detailplaneeringuga anda hoonestuse arhitektuurilised tingimused (mahud, katusekalle,

materjalid jm) ning tingimused piirdeaedadele(kõrgus, materjalid jm).

• Viimsi valla territoorium kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alale. Radooniohu

täpsustamiseks on soovitav (enne hoonete projekteerimist) määrata pinnase

radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni

hoonesse sisse imbumise tõkestamiseks (teemat käsitleda detailplaneeringus).

• Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile. Topo-

geodeetilise uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne

tase 5) ja uuring peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt

määruse § 10 lg 1 peab uuringu tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu

aruande tellijale ja 10 päeva jooksul uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja

kohaliku omavalitsuse üksusele. Uuring esitada Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil

https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline uuring ei ole vallas registreeritud, siis

detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.“

• Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste

üldplaneeringutega ja üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

4

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud), välja arvatud osas, millega detailplaneering teeb käesoleva otsuse

alusel ettepaneku üldplaneeringute muutmiseks.

• Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja seosed

naaberaladega ning seletuskirjas esitada põhjendused liigilt üldisemate planeeringute

detailplaneeringuga muutmise vajaduse kohta.

• Detailplaneeringuga on lubatud määrata ehitusõigus üksikelamu ja abihoone ehitamiseks.

• Detailplaneeringuga tagada üksikelamu sobivus ümbritsevasse ehitatud- ja looduslikku

keskkonda.

• Detailplaneeringuga määrata planeeritud krundi haljastuse põhimõtteline lahendus ning

näidata olemasolev kõrghaljastus.

• Detailplaneeringuga lahendada nii sõidukite kui jalakäijate juurdepääs planeeritud

krundile. Parkimine lahendada krundisiseselt.

• Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Sademevee ärajuhtimine lahendada vastavalt Viimsi

vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna väljastatud tehnilistele tingimustele.

Eelistada säästlikke sademeveelahendusi, sh sademevee taaskasutust.

• Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

• Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs, tugiplaan

(M 1:500), põhijoonis (M 1:500), illustreerivad 3D joonised. Haljastuse lahendus,

tehnovõrgud ja liikluskorraldus võivad olla kajastatud põhijoonisel.

• Detailplaneeringu seletuskirja eraldi peatükis esitada põhjendused liigilt üldisemate

planeeringute detailplaneeringuga muutmiseks.

• Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse PLANK esitamiseks digitaalselt.

Enne detailplaneeringu vastuvõtmist kooskõlastada detailplaneering Päästeameti Põhja päästekeskusega.

Detailplaneeringu koostamisse kaasata olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude omanikud

ning naaberkinnisasjade omanikud.

Juhindudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja

§ 22 lg 1 punkti 31, planeerimisseaduse § 124 lg 1, 2 ja 10, § 128 lg 1 ja § 142 lg 2, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 punkti 1 ning tulenevalt esitatud

kaalutlustest

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Algatada detailplaneering Viimsi alevikus katastriüksusel Nelgi tee 25 Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks väikeelamute reservmaast (EVR)

väikeelamute maaks (EV). Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoone

ehitamiseks teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted.“ lubatust väiksema suurusega katastriüksusel.

2. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs, tugiplaan

(M 1:500), põhijoonis (M 1:500), illustreerivad 3D joonised.

5

3. Detailplaneeringu koosseisus esitada mõjuala ruumiline analüüs ja tuua välja seosed

naaberaladega.

4. Detailplaneeringu koostamisel lahendada planeerimisseaduse § 126 lõige 1 punktides 1-19

loetletud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või

sundvalduse seadmise vajadust.

5. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning naaberkinnisasjade

omanikud.

6. Detailplaneeringu algatamisest teavitada planeerimisseaduse § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

7. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

8. Viia läbi eelhinnang, et selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Atso Matsalu

vallavolikogu esimees

Lisa 1 Viimsi Vallavolikogu

16.04.2024 otsusele nr 35

Planeeringuala piirid

Nelgi tee 25 katastriüksus

2

Lisa 2 Viimsi Vallavolikogu

16.04.2024 otsusele nr 35 Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardist

Planeeringuala asukoht