Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Narva

12.11.2019 nr 7.2-6.4/2611

22. oktoobril 2019. aastal toimunud haldusmenetluse nr 7.2-5.4/3031 paikvaatlusel Narva-

Jõesuu linn, Vabaduse tn 22 KÜ korterelamus ja selle territooriumil, aadressil Vabaduse tn 22,

Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa, tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus on

kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.4/3031-1.

25. oktoobril 2019. aastal saadeti adressaadile kavandatav haldusakt nr 7.2-2.3/12468-1

andmaks võimaluse esitada arvamusi, selgitusi ja vastuväiteid (sh seisukohti nõuete täitmisega

kaasneva majandusliku mõju kohta) kavandatavate ettekirjutuste kohta. Määratud tähtajaks

vastust ei laekunud, mistõttu haldusorgan loeb, et kavandatavate ettekirjutuste suhtes puuduvad

adressaadil vastuväited.

Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Irina Belik, võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike

1 ja päästeseaduse § 15 lg 1 p 2 ja lg 2 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid

ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

anda adressaadile – Narva-Jõesuu linn, Vabaduse tn 22 korteriühistule (registrikood:

80251006; aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Vabaduse tn 22-

13, 29023) järgmised ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Eemaldada korterelamu evakuatsioonitrepikodadest (sh I trepikoja pööningult)

põlevmaterjal (sh potililled) ja eraldi sissepääsuga keldrist kütteõli (masuut)

Alus: tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud

siseministri 10. septembri 2010. aasta määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 44) § 2 lõiked 1 ja 3.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt peab olema piiratud

kinnisasjalt või ehitisest tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.

Määruse nr 44 § 2 lõige 1 sätestab, et põlevmaterjal ladustatakse ehitises selliselt, et see ei

põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise

võimalikkust. Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel.

Sama määruse § 2 lõige 3 sätestab, et mootorikütust, lahusteid ja muid tuleohtlikke vedelikke

võib ladustada eluhoone keldris ja eluhoonega samas ehitises paiknevas garaažis mõistlikus

2 (5)

koguses, mille puhul on tagatud võimaliku tuleohtliku vedeliku tulekahju kustutamine esmaste

tulekustutusvahenditega. Mitme korteriga elamu puhul võib eluhoone keldris ja eluhoonega

samas ehitises paiknevas garaažis ladustada tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla

55 °C, koguses kuni 5 liitrit korteri kohta.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/3031-1) tuvastati, et korterelamus on rikutud

põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded:

1. 1. trepikoja korruste vahelistel aknalaudadel ja 2. trepikoja 1. ja 2. korruste vahel oleval

aknalaual on potilille, mille ees puuduvad piirded ja mille mahakukkumisel võib olla

tulekahju korral takistatud trepikoja kaudu evakueerivate inimeste ohutu liikumine ja

rakendatud päästetööde teostamise võimalikkus;

2. 1. trepikoja pööningul kuivatatakse pesu ja hoitakse mööblit ja olmetarbeid, mis võib

tulekahju korral tekitada suuremat põlemiskoormust soojuskiirgust ja põlengu intensiivsust,

kui enne ehitise projekteerimist ja ehitamist oli arvestatud;

3. 1. trepikoja 2. ja 3. korruste trepimarsi kohal on seina küljes maal/pilt, mis võib tulekahju

korral soodustada tule ja suitsu levikut;

4. 2. trepikoja 2. ja 3 korruste vahel trepimademel on puittaburet, mis võib tulekahju korral

takistada evakuatsiooni;

5. 2. trepikoja asukohas Koidu tn poolt asuvas eraldi sissepääsuga keldriruumis hoitakse kahte

200liitlist tünni ja mitu 5liitrilist purki, mis sisaldavad menetlusosalise sõnul enne

kaugküttele üleminekut kasutatavat kütteõli (masuuti), mille lõhn levib keldri ulatuses.

Antud olukorras esineb oht, et võib olla tulekahju korral raskendatud tulekahju kustutamine

ning ohtlikuks muudetud suitsusukeldumine;

6. 2. trepikoja 3. korruse trepimademe keskel on suur kõrge kunstkarvaga porimatt, mis katab

suurema osa trepimademest ning libiseb, mistõttu see võib takistada evakuatsiooni.

Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuete järgimata jätmisel esineb oht,

et tulekahju ja evakuatsiooni korral võivad olla ohtu seatud inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.11.2019

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 800,00 (kaheksasada) eurot.

2. Korraldada korterelamu küttesüsteemide ning korstnate ja ühenduslõõride

puhastamine kutsetunnistust omava korstnapühkija poolt

Alus: Tuleohutuse seaduse § 8 lg 1, § 11 lõiked 1, 3 ja 7.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt tuleb küttesüsteem

projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile

ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet

ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.

Sama seaduse § 11 lõike 1 alusel peab kasutusel olevat ahju või kaminat ning nende korstnat ja

ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende

dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei

ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas.

Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Sama seaduse § 11 lõike 3 alusel võib

ahju või kamina ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust majandustegevusena osutada

3 (5)

korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus. Sama seaduse § 11 lõike 7 kohaselt

peab ehitise valdaja ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta

pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise

korstnapühkimise akti saamiseni.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/3031-1) tuvastati, et korterelamu mõningate korterite

tahkekütusel töötavate küttesüsteemide ning korstnate ja ühenduslõõride puhastamise kohta ei

olnud esitada korstnapühkimise akti. Kuna tegemist on mitme korteriga kortermajaga, milles

kasutatakse tahkekütusel töötavaid kaminaid, siis tuleb kaminaid ning korstnaid ja

ühenduslõõre puhastada vähemalt üks kord aastas, et välistada tahmapõlemise oht ja hinnata

küttesüsteemi kasutamise ohutust või ohtlikkust. Kutselise korstnapühkija poolt puhastamata

küttesüsteem võib olla tuleohtlik, kuna sellesse ladestunud põlevmaterjali jäägid võivad süttida

või tulekahju korral soodustada tulekahju levikut. Seetõttu nõuetekohaselt kontrollimata ja

puhastamata küttesüsteem võib seada ohtu inimeste elud ja tervis ning vara.

Soovitame enne küttesüsteemi puhastamise tellimist kindlasti kontrollida korstnapühkija

kutsetunnistuse kehtivust aadressil. Informatsiooni korstnapühkija tellimiseks võib küsida

päästeala infotelefonilt 1524.

Täitmise tähtaeg: 30.11.2019

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 500,00 (viissada) eurot.

3. Moodustada korterelamu mõlema trepikoja keldrikorrusest ja pööningust omaette

tuletõkkesektsioonid, eraldades evakuatsioonitrepikodadest I trepikoja kelder ja

pööning tuletõkkeustega ning II trepikoja kelder tuletõkkeuksega ja II trepikoja

pööning horisontaalse tuletõkkeluugiga

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse §

23 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 12

lg 6 punktid 14 ja 17, § 41 lõige 2 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 alusel on isik kohustatud

tagama ohutu evakuatsiooni hoonest.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 12 lg 6 punktid 14 ja 17 sätestavad, et hoone või selle osa kasutamisotstarbest

lähtuvalt eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks pööning, välja arvatud suvila, aiamaja ja

ühe korteriga elamu pööning, ning kelder, välja arvatud ühe korteriga elamus.

Sama määruse § 14 lõige 1 sätestab, et tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse ja akna

tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud

tulepüsivusajast, kuid kõige vähem 30 minutit. Avatäidete paigalduseks või kinnituseks

kasutatakse materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et

4 (5)

tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuatsiooniteele või evakuatsioonitrepikotta, peab lisaks

tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200.

Määruse nr 17 § 41 lõige 2 sätestab, et evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema nõutud

tuletõkkesektsioone.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/3031-1) tuvastati, et korterelamu mõlema trepikoja

keldrikorrusest ja pööningust ei ole moodustatud tuletõkkesektsioonid. Korterelamu I trepikotta

avanevad keldri- ja pööninguuksed ja II trepikotta avanev keldriuks ei ole tuletõkkeuksed ning

II trepikoja pööninguluuk ei ole tuletõkkeluuk. Nõuetekohaste tuletõkkesektsioonide

moodustamata jätmise korral ei ole võimaliku tulekahju korral tagatud ohutu evakuatsioon, tule

ja suitsu leviku piiramine, päästetööde kergendamine ja varakahjude piiramine, mistõttu võivad

evakuatsioonialadel viibivate inimeste tervis ja elud ohustatud olla.

Täitmise tähtaeg: 30.08.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 1500,00 (üks tuhat viissada) eurot.

Kui ettekirjutust ei ole tähtaja möödumisel täidetud, tuleb sunniraha kanda hiljemalt

ettekirjutuste täitmise määratud tähtaegadeks Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pank

a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Luminor Bank a/a

EE701700017001577198, maksekorraldusel märkida viitenumbriks 10268700005629 ja

selgituseks: ettekirjutuse number ja punkt, adressaadi nimi. Kui ettekirjutust ei täideta või

sunniraha tähtaegselt ei tasuta, nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras koos täitemenetluse kuludega.

Ettekirjutuse täitmisest palume meid informeerida kirjalikult postiaadressil Vahtra 3,

21003 Narva või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti aadressil [email protected]. Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, 41532 Jõhvi,

[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta vaidlustatavast

haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Belik

peainspektor

Ohutusjärelevalve büroo

Ida päästekeskus Ettekirjutus saadeti elektrooniliselt:

Narva-Jõesuu linn, Vabaduse tn 22 KÜ, [email protected].

5 (5)

+372 5860 2188

[email protected]