Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn

Meie: 21.06.2024 nr 5-1/23-0011-032-5

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Ettepanekud fossiilsete kütuste turu läbipaistvamaks muutmiseks ja vedelkütuste

seaduse muutmiseks

Austatud kliimaminister Kristen Michal

Konkurentsiamet (amet) alustas 2022. aasta sügisel mootorikütuste jae- ja hulgimüügituru

konkurentsiolukorra kaardistust ning analüüsi, eesmärgiga paremini mõista kütuseturu

toimimist, tuvastada võimalikud konkurentsitõrked ja pakkuda konkurentsi soodustavad

meetmed. Amet avaldas läbiviidud analüüsi oma kodulehel käesoleva aasta 18. juunil. Analüüsi

leidude põhjal andis amet soovitusi, mis tagaks paremini turu läbipaistvust, ausat konkurentsi

ja hoiaks ära ebamõistlikud hinnatõusud.

Analüüsis soovitab amet luua süsteemi, mis võimaldab jaemüügi hindu reaalajas kuvada,

võimaldades seeläbi lõpptarbijatel kergesti hindu võrrelda. Ametile teadaolevalt on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1804 tulenevate kohustuste ülevõtmise tõttu

Kliimaministeeriumil näiteks töös riiklikku juurdepääsupunkti loomine, kus avaldatakse

staatilist ja dünaamilist infot alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide kohta. Soovitame

kaaluda vastavasse juurdepääsupunkti lisada võimalusel ka info fossiilsete kütuste kohta. Kui

eeltoodu siiski ei ole võimalik, siis soovitame reguleerida sellise juurdepääsupunkti pidamist

erasektori poolt. Amet on teadlik, et erasektori poolt on selliseid lahendusi, küll aga puudub

tanklatel kohustus neile reaalajas oma andmeid esitada. Samuti puuduvad tänasel hetkel nõuded

esitatavate andmete kvaliteedile ja esitamisviisile. Seega ei ole tarbijal võimalik olla kindel, kas

erasektori poolt avaldatud andmed on ajakohased ja tegelikkuses omavahel võrreldavad.

Sellise lahenduse loomiseks vajaliku regulatsiooni kehtestamine ja lahenduse loomine, kas siis

riigi või erasektori poolt, aitaks eelkõige kaasa turul juurdunud informatsiooni asümmeetria

vähendamisele ning annaks tarbijale usaldusväärse teabe, kus ja missuguse hinnaga tankida.

Lisaks reaalajas hindade kuvamise võimaluse loomisele soovitab amet luua ka kütuseturu

jälgimise funktsiooni. Sellise funktsiooni raames tuleks nimetada avalikus sektoris ametiasutus

ja anda vajalikud ressursid selleks, et kütuseturgu jälgida. Olukord, kus fossiilsete kütuste

osakaal peab hakkama ka sõidukikütuste turul järjest vähenema, tähendab, et kütuste turg võib

2 (3)

veelgi kontsentreeruda ja kulud kasvada, mis võib muuta tarbijate olukord veelgi

haavatavamaks. Analüüsis tuvastas amet näiteks, et Euroopa ametlikes andmetes (EU Weekly

Bulletin) andmed ja kütuseettevõtjate andmed erinevad kohati. Vastavast anomaaliast teavitab

amet ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, kes on Eesti Vabariigi poolt vastavate

andmete esitajaks. Kütuseturu jälgimise funktsiooni loomine ja sellega seotud andmete

süstemaatiline kogumine aitab lisaks kliimapoliitilistele eesmärkidele kaitsta ka lõpptarbijate

huve ja aitab otseselt kaasa ka andmete korrastamisele ning korrektsele andmete töötlemisele.

Kaudselt aitab see kaasa ka võimalike konkurentsireeglite rikkumiste tuvastamisele ja

lõpetamisele.

Koos eelmises lõigus viidatud funktsiooniga soovitab amet kaaluda ka lahendust, kus

kütusehinna tõstmisest tuleb tankla pidajal viidatud funktsioonidega asutust mingi intervalliga

ette teavitada tehtavatest hinnamuudatustest. Kui tanklakettide vahel keelatud koostööd ei ole,

siis aitab selline teavitussüsteem eelduslikult lõpetada selle, et kõik tanklaketid tõstavad samal

ajal hinda, sest eelduslikult ei saa tanklaketid ette teada teiste soovist hinda muuta. Sellisel juhul

hinnamuudatusest teavitanud tanklakett saab oma hinda muuta, teised peavad selleks

teavitamise protseduuri läbi tegema. Kui aga tanklakettide vahel esineb keelatud koostöö, siis

aitab selline süsteem seda avastada ja lõpetada.

Samuti soovitab amet oma analüüsis luua selgus bionõude kohustuse täitmisega tegelevate

avaliku sektori asutuste pädevuste ja kohustuste vahel, kuna täna on biokütuse nõuete täitmise

süsteem Eestis keeruline ja killustunud. Erinevad avaliku sektori asutused, nagu

Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Maksu- ja Tolliamet ning Elering, tegelevad

biokohustuste täitmise erinevate aspektidega, kuid puudub üks keskne koordineeriv pädev

asutus, kes haldaks terviklikku vaadet, arendaks keskselt biokohustuse täitmisega seotud

poliitilist suunda ja tagaks selguse erinevate asutuste pädevuste ning kohustuste vahel. Selline

killustatus võib viia silostumiseni, kus iga riigiasutus tegeleb oma vastutusvaldkonnaga, samas

kui tervikpilt on puudulik, mis omakorda ei aita kaasa turu toimimisele.

Vastavalt Kliimaministeeriumi põhimääruse § 6 kuuluvad energeetikaga seotud küsimused,

milleks on ka fossiilsed kütused, Kliimaministeeriumi valitsemisala pädevusse. Eeltoodust

tulenevalt teeb amet analüüsist selgunud andmete pinnalt Kliimaministeeriumile ettepaneku

kaaluda pöördumises toodud muudatuste tegemist vastavates õigusaktides.

Lisaks analüüsi leidude põhjal antud soovitustest tingitud ettepanekutele pöördume Teie poole

seoses vedelkütuse seaduses (VKS) Konkurentsiametile pandud kohustusega.

Nimelt VKS § 20 lõike 1 kohaselt teostavad VKS-is sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku

järelevalvet vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet (EMTA) ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Sama paragrahvi lõigete 2 - 4 järgi kuulub

kõikide nimetatud ametite pädevusse nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute

heakskiitmine ning lisaks on ameti ja TTJA pädevused dubleeritud osas, mis puudutab kütuse

ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimist. Lõike 2 punktis 1 on sätestatud, et

Konkurentsiameti pädevusse kuulub registriandmete kontroll.

3 (3)

Amet on seisukohal, et olukorras, kus kütuse impordi, ekspordi, müügi ning hoiuteenuse

osutamiseks nõutavate tegevuslubade menetlustoimingutes lähtutakse alates 01.07.2014

jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) sätetest (mh vajadusest

kontrollida ettevõtja registriandmeid MsüS § 15 lähtudes) ning VKS § 19 lõike 1 kohaselt

lahendab tegevusloa taotluse EMTA, on VKS § 20 lõike 2 punktis 1 sätestatud

Konkurentsiameti pädevus teostada registriandmete kontrolli, kaotanud oma aktuaalsuse ning

selle sätte edaspidiseks VKS-is säilitamiseks puudub vajadus.

Eeltoodust tulenevalt on amet seisukohal, et pole põhjendatud dubleerida TTJA ning EMTA

pädevusesse kuuluvaid ülesandeid, mis puudutavad mittevastava kütusega tehtavate toimingute

heakskiitmist, registriandmete kontrollimist ja kütuse ning kütuse käitlemise nõuetele vastavuse

kontrollimist. Lisaks omavad taolisi eelkõige tehnilisi eriteadmisi (nt ekspertiisi ning

laboritoiminguid silmas pidades) justnimelt EMTA ja TTJA, mitte amet kui

majandusregulaator, mistõttu on nemad nimetatud ülesannete täitmiseks kahtlemata pädevamad

asutused kui amet.

Sellest tulenevalt teeb amet Kliimaministeeriumile ettepaneku tunnistada VKS § 20 lg 1 ja 2

kehtetuks osas, milles see puudutab ametile antud pädevusi, jättes nimetatud ülesanded TTJA

ja EMTA pädevusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Mariann Avi

6672450

[email protected]