Toetuse taotlemise juhendi ja vormide edastamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakendamiseks

1

Lisa 5

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab siseministri ja rahvastikuministri 14. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/58 „Siseministeer iumi

protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks“ punkti 16.3 alusel varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler … (edaspidi ministeerium), ühelt

poolt, ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti /tunnus/ „…“ /Projekti pealkiri/ (edaspidi

projekt) elluviija ………........ /asutuse nimi/ registrikoodiga ………., aadressiga ………., keda esindab …………………. / esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi, / (edaspidi toetuse

saaja), teiselt poolt, keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas.

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“, millega määrati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka AMIF) rakendamise eest vastutavaks asutuseks Siseministeerium;

1.2. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riiklik programm aastateks 2014–2020

(heaks kiidetud Euroopa Komisjoni 19. augusti 2019. a otsusega C(2019) 6181); 1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 516/2014, millega luuakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ

ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ; 1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoos töö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend i

suhtes kohaldatavad üldsätted;

2

1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;

1.6. Kantsleri /kuupäev/ käskkirjaga nr /…/ „……..“ moodustatud AMIF-i hindamiskomisjoni /kuupäev/ protokoll nr /…../;

1.7. Siseministeeriumi kantsleri …. /kuupäev/ käskkiri nr /…/ „…“, millega kiideti heaks punktis 1.5 nimetatud taotlus.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks toetust Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja kaasfinantseeringut vastavalt

lepingus sätestatud tingimustele. 2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevuskava ja tulemused; 2.2.2. Lisa 2 – Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus; 2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruanne;

2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid; 2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta; 2.2.6. Lisa 6 – Ühiste indikaatorite täitmise aruande vorm;

2.2.7. Lisa 7 – Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele. 3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on ……. /summa/ eurot, vastavalt lisas 2

esitatud projekti eelarvele. Kogukulu/kogukulule sisaldab käibemaksu/ei lisandu käibemaks. Toetuse saaja muutumisel käibemaksukohustuslaseks lepingu summa ei suurene, käibemaksu tasumise kohustus lasub sellisel juhul toetuse saajal.

3.2. Ministeerium annab projekti elluviimiseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond is t

toetust maksimaalselt …… /summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga punktis 3.1 osutatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.3. Ministeerium annab projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut maksimaalselt …… /summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 osutatud hinnangulisest abikõlblikus t

kogukulust. 3.4. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on ……… /pp.kk.aaaa/ kuni ………

/pp.kk.aaaa/. Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni. 4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat:

4.1.1. Eelmakse ….. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

3

4.1.2. Vahemakse1 …. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ministeerium on toetuse saaja esitatud vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.

4.2. Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punktide 4.1.1 ja

4.1.2 kohaselt tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti

abikõlblikud kulud kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile tagasi lepingu punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates

ministeeriumi edastatud lõpparuande heakskiitmise kirja kätte saamisest. 4.3. Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja maksta lepingu punktides 4.1.1 ja 4.1.2 toodud summadest ja tähtaegadest erinevalt.

4.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi

Konto omaniku täpne nimi

Konto number

Viitenumber

Selgitus AMIFXXXX-X

4.5. Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab

toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus AMIFXXXX-X

4.6. Lepingu punktis 4.1 toodud maksed tehakse, kui ministeeriumil on eraldatud toetuse ja

kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel teavitab

ministeerium sellest toetuse saajat.

4.7. Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad. Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste

võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.3 toodud kaasfinantseeringu summa ning punktis 4 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.

4.8. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad lõplikud summad kindlaks punktis 5

nimetatud heakskiidetud aruannete alusel. 4.9. Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

1 Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule.

4

5. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE

5.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest. Kuluaruanne peab olema Excelis ning tegevusaruanne Wordis.

5.2. Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplar is

paberil ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks eksemplar ning lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe eksemplari säilitab toetuse saaja.

5.3. Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte2 ja süstematiseeritult

kõik/ministeeriumi koostatud valimi alusel3 aruandlusperioodil tekkinud kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.

5.4. Esimese vahearuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/; 5.5. Teise vahearuande4 esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/.

5.6. Lõpparuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab kajastama kogu projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega).

5.7. Toetuse saaja esitab iga aasta 25. oktoobriks ministeeriumile perioodi 16.10.n-1 kuni

15.10. n kohta aruande AMIF ühisindikaatorite täitmise kohta (Lisa 6).

5.8. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva.

5.9. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande kohta ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult kinnitatud abikõlblike

kulutuste ulatuses).

6. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

6.1. Pooled:

6.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingus t tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

6.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud tehinguid;

6.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

6.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest asjaoludest;

6.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg seitse aastat alates päevast, mil

toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile;

2 Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama ministeeriumi valitsemisala asutused. 3 Ministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist. 4 Kõik aruanded peavad kajastama tegevusi ja kulusid projekti algusest.

5

6.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentide le ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

6.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise, raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused. 6.2. Toetuse saaja on kohustatud:

6.2.1. projekti elluviimisel hoiduma tegevustest, mis seavad või võivad seada ohtu (sh avalikkuse negatiivne reageering) projekti eesmärgi saavutamise. Selliste olukordade

tekkimisel teavitab toetuse saaja ministeeriumit viivitamata; 6.2.2. kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt vastavalt lepingus ning selle

lisades näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

6.2.3. lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutus te tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi; 6.2.4. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 5 nõutud aruanded ning vajalikke

täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

6.2.5. andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda, partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul viie tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest; 6.2.6. täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga- ,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste juhiseid;

6.2.7. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

6.2.8. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonilise lt informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest

jne; 6.2.9. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonselt

informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletes t lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

6.2.10. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses) lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

6.2.11. tagastama ministeeriumi nõudmisel toetuse ja kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. aasta määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

6.2.12. tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul tagasinõude otsuse kättesaamisest;

6.2.13. säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele

ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid punktis 6.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;

6

6.2.14. kooskõlastama ministeeriumiga projekti tegevuste raames koostatavad ja avaldatavad trükised enne avalikkusele esitamist ning kommunikatsioonivahendite kaudu

avaldatava teabe; 6.2.15. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseer ingu

andjast vastavalt lepingu punktis 7 sätestatule;

6.2.16. väljastama ministeeriumile isikustatud statistikat projekti tegevustes osalejate kohta; 6.2.17. teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 10.2 nimetatud asutuste poolt või võtma selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

6.2.18. tagama, et partner on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused (sealhulgas

informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise, dokumentide säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a lepingu punktis 5 kirjeldatud

aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te) lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise;

6.2.19. kontrollima ja tagama, et projekti tegevuste läbiviijateks ei ole isikud, kes on kriminaa l- või väärteomenetluses karistatud ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistr is t

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv.

6.3. Ministeerium on kohustatud: 6.3.1. maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

6.3.2. tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

6.3.3. informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse summa ja maksegraafiku muutmise vajadusest;

6.3.4. kontrollima lepingu punktis 5 nimetatud aruandeid;

6.3.5. väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase valimi ja/või vajadusel päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimise l

tuvastatud puuduste kohta; 6.3.6. avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi

ja eesmärk, lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa;

6.3.7. otsustama punktis 6.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja

kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.

7. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

7.1. Projekti toetamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditest ja

kaasfinantseerimine ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga projektiga seotud olulise tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki osalejaid.

7.2. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või

elektroonselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa Liidult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja Siseministeeriumilt.

7.3. Pärast toetuslepingu sõlmimist peab kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingutes, partnerluslepingutes, hankelepingutes jne olema

märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

7

7.4. Kõigile projekti tegevusega seotud olulistele dokumentidele (sh koolitusmaterjalide le,

tunnistustele, teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus, Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium“.

Toetuse saaja kinnitatud dokumendi mallide (lepingud jms) põhjal koostatud dokumentidele ei pea Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo lisama.

7.5. Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond“ ja

ministeeriumi logo peab olema kuvatud IT-süsteemis ning paigaldatud esemele, mis on

projekti vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.

7.6. Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama

lepingu lisas 5 toodud nõuetele. 7.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu ja

ministeeriumi logo peab vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele. 7.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, siis ainuvastutus

teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja ministeerium ning Euroopa Komisjon ei vastuta esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

7.9. Toetuse saaja peab vahe- ja lõpparuannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkus t

ja projektis osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest teavitatud.

8. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

8.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid järgmistel tingimustel: 8.1.1. lepingute sõlmimine peab olema põhjendatud, võttes arvesse projekti laadi, tegevusi ja

eesmärke;

8.1.2. toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu sätete järgimise eest;

8.1.3. toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 7 ja 10 alusel kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka lepingupartnerite suhtes.

8.2. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihange te seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saajal tuleb tagada hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalis i vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

9. PROJEKTI PEATAMINE

9.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise

käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti läbiviimise otstarbekuses, eelkõige vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui

viie tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva.

8

9.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti

tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Tegevuse kestust pikendatakse tegevuse peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui fondi tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpptähtpäevani ning projekti pikendamine ja

muud vajalikud muudatused, et kohandada projekti uute rakendustingimustega, vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.

9.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja

kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui

ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud. 10. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

10.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid

ja võimaldama punktis 10.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 6.1.5 toodud tähtaja jooksul.

10.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, AMIF-i rakendamist auditeerima määratud asutuse,

Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti ametnikud või nende volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides punktis 6.1.6 toodud

igakülgse abistamise põhimõtet. 10.3. Üldjuhul teavitab punktis 10.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

10.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 10.2 nimetatud asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasus t.

10.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid

edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused andmete õigsuses.

10.6. Lepingu punktis 10.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

11. VÄÄRAMATU JÕUD

11.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

9

11.2. Vääramatu jõu all käsitlevad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

11.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse

ja arvatava mõju. 11.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata võimatu, kuid mitte kauem kui AMIF-i abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31.

detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude vähendamiseks.

12. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

12.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt. 12.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

12.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused peab sätestama

kirjalikult (omakäeliselt allkirjastatult) või elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult)

lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud, kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

12.4. Toetuse saaja peab taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

12.4.1. projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus; 12.4.2. muutmist vajab projekti abikõlblikkuse algus- või lõpukuupäev;

12.4.3. muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve (lisa 2); 12.4.4. eelarves (lisa 2) toodud kululiigi (nt tööjõukulud, transpordi- ja lähetuskulud jne)

suurenemine rohkem kui 15% võrra. Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste

kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15% kululiigile prognoositud summast ning kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas tehtavate muudatuste korral ei pea toetuse

saaja taotlema lepingu muutmist, vaid see kinnitatakse projekti aruandlusega. Muudatused peavad olema vajalikud ja põhjendatud ning abikõlblikud. Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon või hindamise juhtkomitee on otsustanud

eelnevalt vähendada, peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmis t sõltumata tehtava muudatuse mahust;

12.4.5. toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu. 12.5. Lepingu punktis 12.4 nimetatud muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja esitama

ministeeriumile kirjaliku või elektroonilise taotluse, milles põhjendab, kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Tehtavad muudatused ei tohi

vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust. 12.6. Kui muudatuse tegemiseks esitab taotluse toetuse saaja, peab ta selle ministeeriumile

esitama vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva enne projekti abikõlblikkuse lõpu kuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab nõuetekohase põhjenduse ja

ministeerium nõustub sellega.

10

13. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

13.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. 13.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel: 13.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

13.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul. 13.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes

nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud

kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist. 13.4. Kui leping lõpetatakse enne eelmakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse saajal õigus

punktis 13.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul pärast lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle aja

jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise kuupäevani tehtavaid toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine ei ole ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.

13.5. Olulise lepingutingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole

esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 5 nimetatud tähtpäevadeks ja

kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku või elektroonilise meeldetuletuse, võib

ministeerium lugeda kulud abikõlbmatuks. Sellisel juhul nõuab ministeerium tagasi kõik punktis 4 nimetatud summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt heaks kiitnud.

13.6. Kui toetuse saaja lõpetab lepingu punktis 13.2 sätestatud viisil või kui ministeer ium

lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega vastuolus oleva aruande, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium pärast toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende summade osalist või täielikku tagastamis t,

mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt juba makstud.

14. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

14.1. Lepinguga seotud oluline teave ja teated (sh maksetaotlused, projekti aruanded ja

taotlused muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu numbrile osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalse lt

allkirjastatuna. 14.2. Ministeeriumi kohtaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

14.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

11

Telefon

E-post

14.4. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni, elektronposti jms teel.

15. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

15.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

15.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. 15.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest läbiviimisest.

15.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni. 15.5. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused lõplikult kohtus.

16. LÕPPSÄTE

Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb

ministeeriumile ja teine toetuse saajale.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI PERIOODI

2014–2020 KULUDE ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja saajale

mai 2020

Sisukord

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 KASUTATUD LÜHENDID .................................................................................................... 4 MÕISTED ................................................................................................................................ 6

ÜLDREEGLID ......................................................................................................................... 8 1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ......................................................................................... 8

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ............................................. 9

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS ................................................................................. 9

4. PARTNERLUS .............................................................................................................. 9

5. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE .................. 10

6. HANGETE LÄBIVIIMINE ......................................................................................... 10

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................... 11 7. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ...................................................................... 12

7.1 TÖÖJÕUKULUD ............................................................................................. 12

7.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD ...................................................................... 13

7.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ...................... 14

7.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI

ÜÜRIMISE KULUD ........................................................................................................... 15

7.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD... 16

7.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD .......................................... 17

8. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ..................................................................... 18

9. ABIKÕLBMATUD KULUD ....................................................................................... 19

10. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ...................................... 19

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ................................................... 21

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 .............................................................................................. 22

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 .............................................................................................. 23

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja saajale, et selgitada Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud AMIF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18

ja 191 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks

AMIF-i määrustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui AMIF-i rakendamise eest vastutava asutusega,

kes vajaduse korral konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0514

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

MÕISTED

Abikõlblik kulu

Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse

määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise

alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille

jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja

tegevused ellu viidud (s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja

tooted tarnitud). Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti lõpparuande

esitamist.

AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1.

jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse

saaja ja partneri kulud peavad olema tekkinud nimetatud

ajavahemikul; VA-l on õigus kulusid katta perioodil 1.

jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2023. a).

Auditeerimisasutus

VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i

AA-ks määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest

osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.

Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus

(EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust

2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr

575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150,

20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus

(EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse

tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L

150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 12 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille

ülesanne on seirata programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord

kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseministri

käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi poolt AMIFi toetuse kaasrahastamiseks

eraldatavad vahendid, mis on üldjuhul minimaalselt 25%

projekti maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi

nõuetele, ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav

väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja

lähetuskulud jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult

toetuse saaja või projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud. Omafinantseeringuga võib täita osaliselt

või täielikult kaasfinantseeringu kohustust.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus,

kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline

organisatsioon, kes osaleb projekti rakendamisel ja kellel

tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku

jooksul elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum,

millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse

ja kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2016-1).

Riiklik programm

EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse

ellu tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine

tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib

kahjustada EL-i üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i

toetusest (AMIF) ja kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning

kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud

juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud,

valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või

rahvusvahelised organisatsioonid, kelle põhitegevused

toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping

VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse

kasutamiseks, eesmärgiga viia projekt ellu.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on

AMIF-i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-

i rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb

vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad kokku

AMIF-i erimääruse jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Toetuse saaja peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ja mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil2;

 ette nähtud projekti eelarves;

 rahalised, v.a amortisatsioonikulud;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise muudest

tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võib

projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi kulukonto või lisada projekti tehingute

eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Toetuse kasutamisel peab järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata maksumusest

küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või teenuste maksumus on

võrdne või suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama VA-le

tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja -pakkumused ning valiku põhjenduse.

Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud, sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda,

pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib

võrrelda ka hinnakirju, mis vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma

hinnakirjade võrdlemise kuupäev).

1.7 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneriga. Partnerite elluviidavad

tegevused ja kulud peavad projekti taotluses ja aruannetes kajastuma. Toetuse saaja vastutab

selle eest, et partner täidab kõiki lepingutingimusi.

1.8 AMIF-ist tehtud kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

1.9 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete

kaitset käsitlevaid õigusakte.

2 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid

alates 1. jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate projekti

tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid raamatupidamise

seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Projekti kulu tõendav dokument peab olema seostatav projektiga. Kulu tõendavatele

dokumentidele (va palgaleht) või e-arvekeskkonnas menetletava arve kinnitusringi peab

olema märgitud järgmine teave:

 projekti tunnus (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile selle

koostamisel);

 vajadusel teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi

kohta;

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse saaja

raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti

lõpparuande esitamist.

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS

3.1 Toetuse saaja peab projekti tegevustega seotud kulud kandma EL-i liikmesriikide

territooriumil. Tagasipöördumisvaldkonnaga seotud kulud võivad tekkida ka kolmanda riigi

territooriumil.

3.2 Toetuse saaja peab olema Eestis registreeritud3.

4. PARTNERLUS

4.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

3 Välja arvatud rahvusvaheline organisatsioon

4.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse ning

eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

4.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

4.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri rolli

määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

4.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

4.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja

lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms osas)

peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab toetuse saaja selle ära märkima muudatusettepanekute

esitamisel SiM-ile.

5. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE

5.1 Projektid, mida AMIF-ist rahastatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

5.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite

kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-ile tõendavaid dokumente

kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need kulud abikõlbmatuks.

5.3 Kui projekti lõppedes ületavad tulud kulusid, vähendatakse vastavalt sellele AMIF-i ja

kaasfinantseeringu eraldist. Omafinantseeringu eraldist vähendatakse juhul, kui sellega täideti

kaasfinantseeringu kohustust. Kõik projekti tulud peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

5.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile AMIF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud

sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi-

ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid

tulusid.

6. HANGETE LÄBIVIIMINE

6.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel või

ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, RHSis, SiM-i valitsemisala

riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i haldusala asutus), asutuse

sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi

õigusaktides sätestatust.

6.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija

järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

6.3 Toetuse saaja võib kooskõlas RHS-iga volitada hanke läbiviimise teisele isikule. Riigihangete

seaduse nõuetekohase järgimise, sh hanke alusdokumentide koostamise ja hanke läbiviimise

eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste

hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

6.4 Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud hankemenetlusena või piiratud

hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu hankemenetlus peab olema

dokumenteeritud ning hankemenetluse käigus tehtud otsused põhjendatud. Toetuse saaja

tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis kasvõi teoreetiliselt piiravad võimalike pakkujate

ligipääsu hankele4.

6.5 Sobiva menetlusliigi valikul peab hankija (toetuse saaja/partner) hindama ka seda, kas

tegemist on kaitse- ja julgeolekuotstarbelise ostuga.

6.6 Kui hankija ei kasuta avatud või piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik,

sealhulgas riigihanke erandi kasutamine, olema kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku haldusaktiga.

6.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

6.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et teine

lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku teabe lepingu

alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja

eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt punkti 8).

Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest abikõlblikest

kogukuludest.

4 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

7. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 TÖÖJÕUKULUD

7.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega).

7.1.2 Abikõlblike tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja ja partneri tavapärase

töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja ja partner neid tegelikult

maksab. Eelarves peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest

tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

7.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu (nt

käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid.

7.1.4 Kui teenistuja töötab ainult projekti heaks, võib kanda kõik töötasudega seotud kulud projekti

kuludesse ning tööajatabelit ei ole vaja täita.

7.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama üleandmise-

vastuvõtmise akti, kus on kajastatud tehtud töö ja selleks kulunud aeg.

7.1.6 Kui teenistujale makstakse projektist tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1, näidis), kus

märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb paralleelselt mitmes projektis,

võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades.

7.1.7 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht. Projektijuhi

tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel on töötasu maksmise

aluseks.

7.1.8 Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on ette puhatud),

loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga välja teenitud

puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

7.1.9 Kui projekti rakendamisega kaasnevad kirjalikult tõendatud täiendavad tööülesanded, siis on

ametijuhendijärgsed tööülesanded abikõlblikud.

7.1.10 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

7.1.11 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks on vaja kuluaruandega esitada näiteks:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või

teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti

kuludesse;

 tööülesannete kirjeldus;

 töötasuarvestuse dokumendid (nt palgateatis);

 ÜVA/tööajatabeli/asjakohase infosüsteemi väljavõte, kui töötaja või ametnik töötab projektis

töölepingu, käskkirja või korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise

lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestus;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõte töötasu maksmise ja maksude tasumise

kohta5;

 muud dokumendid.

7.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

7.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on kantud

isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ja kelle lähetamine on projekti elluviimiseks

vajalik.

7.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult kantud kulude alusel, lähtudes majanduslikult

soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

7.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti või kviitungi või muu

dokumendiga.

7.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164 „Teenistus-,

töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja

hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise

tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid tingimusi kehtestatud, võib arvestust

pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

7.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad muu hulgas

majutust (sh hommikusöök), kohalikku transporti, päevaraha ning kindlustust (reisi-,

reisitõrke-, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise,

peab lähtuma asutusesisesest korrast.

7.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha hulka

arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui välisekspert ei

ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta talle päevaraha kuni

50% ettenähtud määrast.

7.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt sõidupäevik;

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku/asutuse sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

kord;

 hüvitise maksmist tõendav dokument (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku pädeva organi

või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu dokument);

 lähetuse korraldus, kui asutuse sisekord seda ette näeb;

 hinnapäring ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruanne;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude tasumise

kohta6.

7.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

7.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) ostmise, üürimise ja liisimise

kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega.

Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad

vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

7.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest.

7.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames, arvutatakse

maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale eraldi. Kokku ei tohi

erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

7.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse perioodil.

7.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

7.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud

amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt EL-i

toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele maksu- ja

raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele vastavat eseme

tarbimisväärtuse vähenemise osa.

7.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast nende

soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt:

 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul (sealhulgas

süsteemid);

 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja transpordivahendid.

7.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides

nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta toetuslepingu

sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks, seda väldiks või

takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks.

7.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse kaudsete

kuludena.

7.3.10 Kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve või kviitung;

 üleandmise-vastuvõtmise akt;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta7;

 dokument, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning

amortisatsiooni arvestamise käik.

7.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

7.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral olema

projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele normidele ja

standarditele.

7.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega ning selges seoses

selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine abikõlblik

kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt järgmistele tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt võetakse tõend,

milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa turuväärtust ning tõendatakse, et

kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega, või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole

riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara ostmise ja ehitamise korral peab seda vähemalt kümme aastat ja renoveerimise

korral vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu kasutama üksnes projektis loetletud

eesmärkide täitmiseks;

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste varade

kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku kasutamise määr

projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele raamatupidamiseeskirjadele;

e) kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

7.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest tulenevad

kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti elluviimiseks

vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik ehitisest eemaldada (nt

liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks kinnisvara maksumusest.

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

7.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või osamaksumuse või

kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 7.4.2 punktides c, d

ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle ELi liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil kinnisvara

asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad liikmesriigi

amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist.

Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

7.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud ELi toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult

see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

7.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks on vaja esitada

näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 kinnisvara ostmisel sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõend;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akt;

 ehitus- ja kasutusluba;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta8.

7.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

7.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need

projekti eelarves ette nägema.

7.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete

täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist tähistava

tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

7.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest tulenevalt

piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

7.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud kohustused

sätestatakse toetuslepingus.

7.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

8 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus.

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 üleandmis-vastuvõtmisakt;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta9.

7.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD

7.6.1 AMIF jaguneb kolmeks valdkonnaks (varjupaik, integratsioon ja tagasipöördumine/-

saatmine), millel on erinevad sihtrühmad.

7.6.1.1 Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi 2011/95/EL tähenduses;

 isikud, kes taotlevad ühte eelmises punktis nimetatud rahvusvahelise kaitse vormidest ning

kelle kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

 ajutise kaitse seisundiga isikud nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

 isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigist üle

viidud/ümberpaigutatud.

7.6.1.2 Integratsioonivaldkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult;

 kolmandate riikide kodanikud, kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada.

7.6.1.3 Tagasipöördumise/-saatmise valdkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust oma taotlusele

liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline

kaitse ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta

omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse

direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtlikku

tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta enam liikmesriiki

sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, kelle

väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele

1.

7.6.2 Haavatavate isikute hulka kuuluvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.12.2008

direktiivile 2008/115/EÜ alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad, rasedad,

alaealiste lastega üksikvanemad ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise,

füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikud.

7.6.3 Kolmandasse riiki tagasipöördumist toetavad tegevused (nt koolitus- ja tööhõivealane abi,

taasintegreerumisega seotud lühiajalised tegevused ja tagasipöördumisjärgne abi) ei tohi kesta

kauem kui 12 kuud pärast seda, kui kolmanda riigi kodanik on sihtriiki tagasi pöördunud.

9 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus.

7.6.4 Kui tagasipöördujale antakse rahalist toetust, peab selle maksma välja pärast

tagasipöördumist.

7.6.5 Tagasi peab pöörduma kolmandasse riiki, kuid transiit võib toimuda EL-i liikmesriigi kaudu.

7.6.6 Toetuse sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 teabe ja tõendusmaterjal, mille põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma

(nt koopia isikut tõendavast dokumendist, osalejate allkirjaleht);

 tõendusmaterjal (nt arved ja kviitungid) isikutele osutatud abi ja teenuse kohta.

Osalejate nimekirjadel peab olema isiku ees- ja perekonnanimi (täisnimi) ning osaleja allkiri.

Tagasipöördumise valdkonna tegevuste sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks peab

täiendavalt esitama:

 otsuse tagasipöördumise kohta, milles on kirjas tagasipöörduja nimi;

 teabe ja tõendusmaterjali (nt lahkumisettekirjutused vms) selle kohta, et isik kuulub

sihtrühma;

 teabe abi saavate tagasipöördujate kohta, et oleks võimalik piisavalt tuvastada neid isikuid ja

nende kodumaale tagasipöördumise kuupäeva ja asjaolu, et need isikud on abi saanud;

 tõendusmaterjali antud toetuse kohta (nt arved ja kviitungid);

 ühekordsete väljamaksete puhul tõendid selle kohta, et need isikud on nimetatud abi saanud;

 tagasipöörduja lennupileti (sh elektrooniline pilet);

 kirjaliku kinnituse tagasipöördumise tegeliku toimumise kohta.

8. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

8.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti

rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist.

Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused, post,

kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on projekti

peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

8.2 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 7% otseste abikõlblike kulude kogusummast.

Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Kui projekti lõpparuandes esitatud

abikõlblikud otsesed kulud vähenevad, peab vajadusel proportsionaalselt vähendama ka

kaudseid kulusid, et need ei ületaks toetuslepingus määratud osakaalu.

8.3 Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei või lisada kaudseid kulusid

projekti eelarvesse.

8.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves samaaegselt

ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele kuludele kavandatud

summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea.

8.5 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid

dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama toetuslepingus

sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

9. ABIKÕLBMATUD KULUD

9.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a mitte-käibemaksukohustuslase ja piiratud käibemaksukohustuslase

käibemaksukulu);

 hoonestamata maa ostmine;

 hoonestatud maa ostu summa, mis ületab 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võlateenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava projekti

või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud

AMIF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul määratakse tasu protsendina projekti

kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või osutatud teenuste

tegeliku väärtusega);

 mitterahalised tehingud;

 sisemise hinnakirja alusel arvestatud kulud;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja

ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused

[mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti lõpu

tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

10. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

10.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

10.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni säilitama ja kontrollorganitele

kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid,

tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas

lepingud, üleandmis-vastuvõtmisaktid, teenuseosutaja, tööde teostaja või tarnija esitatud

arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad, arvelduskonto

väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate allkirjadega nimekirjad,

koolituste ja seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 sihtrühma tõendamisega seotud dokumendid (nt isikut tõendava dokumendi koopia,

ümberasustatud või -paigutatud isiku toimik, muu tõendusmaterjal, mille põhjal saab

tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma, ning isikutele osutatud abi ja teenuse kohta);

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsused, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod,

jms);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus.

10.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel ja

asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või nende

volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente ja projekti

tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

10.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud dokumentide

korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks. Väiksemate vigade

puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA tunnistab projekti

jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna deklareeritud kulud

abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamiskannetes paranduse.

10.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse

toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb

dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

10.6 Toetuse saaja vastutab partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise eest.

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud10. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik11. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

10 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 11 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri või tunnus:

Kuupä ev

Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna

pikkus (km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri või tunnus: Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupä ev

Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse liitri hind

Teekon na

pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppn

äit

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht13 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/(keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind)

13 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

1

VARJUPAIGA- , RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDIST PERIOODIKS 2014–2020 TOETUSE ANDMINE

Juhend toetuse taotlejale

Otsetoetus Politsei- ja Piirivalveametile

Migratsioonialane nõustamisteenus kolmandate riikide kodanikele

Tallinn 2021

2

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDID ...................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

TERMINID ................................................................................................................................. 5

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED.................................................................................... 7

1.1. Nõuded toetuse taotlejale ............................................................................................. 7

1.2. Projekti sobivus............................................................................................................ 8

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele .................................................................... 8

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine ............................................................................ 8

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid................................................................................... 9

1.6. Taotluse esitamine........................................................................................................ 9

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD............................................................................................................. 10

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja projektide elluviimise aeg ................................. 10

2.2. Sihtrühmad ................................................................................................................. 12

3. TAOTLUSTE HINDAMINE ........................................................................................ 12

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll .......................................... 13

3.2. Taotluse sisuline hindamine....................................................................................... 14

3.3. Teave tehtud otsuse kohta .......................................................................................... 14

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE ...................................... 15

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused ......................................... 15

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine ....................................................................... 15

4.3. Toetuslepingu muutmine ........................................................................................... 15

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS ................................................... 16

6. AVALIKUSTAMINE ................................................................................................... 17

3

KASUTATUD LÜHENDID

AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK – Euroopa Komisjon EL – Euroopa Liit

PPA – Politsei- ja Piirivalveamet SiM – Siseministeerium VV – Vabariigi Valitsus

4

SISSEJUHATUS

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi ka fond või AMIF) asutati perioodiks

2014– 2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrusega nr 516/2014.

Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga - , täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

õigusi ja põhimõtteid.

Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist: a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sh selle välismõõtme tugevdamine

ja arendamine;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriik ide

sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku integreerimise edendamine;

c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis

aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmise le;

d) liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

AMIF-i rakendamine toimub riikliku programmi alusel. Eesti riiklik programm on le itav Siseministeeriumi kodulehelt: https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-

tegevused/valisvahendid/varjupaiga-rande-ja- integratsioonifond. Fondi taotlusvoorud viiakse läbi riikliku programmi alusel. AMIF-i vahendeid saab kasutada kuni 31.12.2022.

AMIF-i riiklikku programmi rakendatakse avalike ja piiratud taotlusvoorude ning otsetoetuste andmise kaudu. SiM võib anda otsetoetust, kui projekti iseärasuste või asjaomaste asutuste

tehnilise pädevuse või halduspädevuse tõttu, de jure või de facto monopoolse seisundi tõttu, ei ole muid võimalusi. Politsei- ja Piirivalveamet on alates 1. jaanuarist 2010. a de jure

monopoolses olukorras ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike varjupaiga- ja tagasisaatmisvaldkonna teenuste osutamisel.

AMIF-ist perioodiks 2014-2020 toetuse andmise juhend toetuse taotlejale (edaspidi ka juhend) on koostatud toetuse taotlejale selgitamaks fondist toetuse ja kaasfinantseeringu andmise

aluseid, aruandlust ja väljamaksete tegemise korda. Lisaks juhendile tuleb toetuse taotlejal tutvuda AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglitega, AMIF-i riikliku programmiga ja teiste Siseministeeriumi kodulehel asuvate fondi puudutavate dokumentidega.

Edukaid projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti kogueelarvest) ja riigieelarveliste st

(25% projekti kogueelarvest) vahenditest.

5

TERMINID

Abikõlblik kulu

AMIF-i abikõlblikkuse reeglites (lisa 19) nimetatud kulu, mis on kooskõlas riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaa lse määrusega.

Abikõlblikkuse periood Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (so tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Kuludokument peab olema väljastatud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte hiljem, kui projekti lõpparuande esitamise hetkeks.

Auditeerimisasutus

AMIF-i rakendamisel osalev SiM-i siseauditi osakond, kes tegutseb teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatult, et kontrollida ja auditeerida toetuse kasutamist.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille ülesanne on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav rahaline toetus, mis on minimaalse lt 25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje arhiveerima elektroonilist taasesitamist võimaldava l viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kuludokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele, ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud, mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad abikõlblikud kulud.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

6

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele.

Toetusleping

Vastutava asutuse ja toetuse saaja vaheline leping projekti elluviimiseks eraldatud toetuse kasutamiseks.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF- i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO.

7

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED

Toetuse taotleja ning tema esitatud taotluses kirjeldatud kavandatavad tegevused ja kulud peavad olema abikõlblikud, st vastama toetuse saamise tingimustele. Toetuse taotlemisel on oluline, et taotleja veenduks nii enda kui ka oma projekti nõuetele vastavuses, st eelkõige

kavandatavate tegevuste ja kulude abikõlblikkuses.

Taotleja projekti hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldistest abikõlblikkuse reeglitest:

 taotleja ja partnerite abikõlblikkus;

 projekti ja tegevuste abikõlblikkus;

 kulude abikõlblikkus (kulu toimumise aeg, kulu eesmärk). Taotleja on taotluse hindamise ajal kohustatud:

 esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;

 teavitama viivitamata taotluse menetlejat taotluses esitatud andmete muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

1.1. Nõuded toetuse taotlejale

Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised

isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele. Taotlejal

peab olema piisav administratiivne võimekus projektide elluviimiseks. Toetuse taotlejale kohalduvad järgmised nõuded:

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis

tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisab i vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summasid tagasi maksmata või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud riigieelarveliste st, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemise l valeinformatsiooni;

 taotleja ja/või partner ei ole rikkunud eetikaklauslit, st taotleja ei ole püüdnud otseselt või kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste taotlusvooru esitatud projektide kohta) või mõjutada hindamiskomis joni

taotlusvooru hindamise ajal.

Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmetest riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama

sellekohase teabe Siseministeeriumile.

8

1.2. Projekti sobivus

Fondist rahastatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

 projekt keskendub taotlusvooru meetme ning selle alategevuse elluviimisele;

 toetus on projekti teostamiseks vajalik, st ilma toetuseta ei ole projekti kavandatud kujul ning ajagraafikus võimalik ellu viia;

 taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused ja taotleja on organisatsiooniliselt võimeline projekti ellu viima, tal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused ning ta tagab projekti jätkusuutlikkuse

pärast selle lõppemist;

 projekt on mittetulunduslik.

NB! Trükiste jm materjalide avaldamine trükitud ja/või elektroonsel kujul (välja arvatud

koolituste jaotusmaterjalid koolitustel osalejatele) on abikõlblik vaid juhul, kui

materjalide käsikirjad või kavandid on enne avaldamist kirjalikult kooskõlastatud SiM-

iga.

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

Olenemata projekti rahalisest mahust, peab fondist rahastatava projekti elluviimiseks olema

projektil:

 projektijuht – tegeleb toetuse saaja juures projekti igapäevase korraldamisega. Projektijuhi ülesanne on tagada projekti igapäevane fondi reeglitele ja lepingule vastav elluviimine ning tulemuste saavutamine. Projektijuht on kontaktisik, kes suhtleb

vastutava asutusega;

 raamatupidaja – teostab projekti raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse ning arvestab töötasusid ja makse;

 projekti juhtkomisjon – toetuse saaja kaasab juhtkomisjoni partnerid, esindaja(d), projekti elluviimist toetavate asutuste esindajad. AMIF-i vastutava asutuse esindaja

(SiM välisvahendite osakonna nõunik) osaleb juhtkomisjonis vaatlejana. Taotluse vormis 1 punktis 12.1 peab kirjeldama juhtkomisjoni ülesandeid ja koosseisu üldise lt.

Projekti juhtkomisjoni täpne koosseis nimetatakse projekti elluviija ja vastutava asutuse koostöös toetuslepingu sõlmimise järgselt. Juhtkomisjon arutab projekti elluviimise l tekkinud küsimusi ja võtab vastu olulised projekti eesmärkide täitmist mõjutavad

otsused. Soovitav on juhtkomisjoni koosolekuid korraldada vähemalt üks kord poolaastas.

Projekti meeskonna liikmeteks loetakse ainult need isikud, kellel on projektis otsene roll, nende isikute tööjõukulud on eelarves kirjeldatud kululiigi „Otsesed kulud“ all. Toetuse taotleja

otsustab ja põhjendab, millistel isikutel on projektis otsene roll, põhjenduse peab nimetama taotlusvormil projekti juhtimissüsteemi kirjelduses. Projekti elluviimis t toetavaid isikuid ei

loeta projekti meeskonda kuuluvateks ja nende tööjõukulud kantakse projekti eelarvesse kululiigi „Kaudsed kulud“ alla.

Töötaja tavapäraste tööülesannete täitmise rahastamine projekti raames on abikõlbmatu kulu.

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine

Projekti eelarvevormil peab täitma ainult esimese lehe ehk A-osa. B- ja C-osa täidetakse

projekti elluviimise jooksul ja esitatakse SiM-ile koos projekti aruandlusega.

9

Projekti eelarves peab nimetama kõik projektiga seotud kulud ja tulud. Projekti eelarve peab olema tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad võrduma kogutuludega ning projekti käigus

saadud sissetulekud peab projekti kuludest maha arvama. Projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti kogumaksumusest) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25% projekti kogumaksumusest).

Kulud Tulud + otsesed kulud + AMIF-i toetus + kaudsed kulud (kuni 7 protsenti otsestest kuludest)

+ riiklik kaasfinantseering

= abikõlblikud kulud kokku

+ omafinantseering + projekti käigus saadud sissetulekud = tulud kokku

Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud.

Toetust antakse ainult põhjendatud ja abikõlblikele kuludele (vt kulude abikõlblikkuse reegleid).

Projekti maksumuse arvestamine on hinnanguline, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse tulemuse, et projekti elluviimise käigus ei osutuks vajalikuks eelarvet sageli muuta (st teatud

tegevusteks jääb raha puudu või teatud kulude puhul tekib ülejääk). Muudatuste tegemisel peab arvestama olulise ajakuluga. Muudatusi ei tohi enne ellu viia, kui vastutav asutus on selleks loa andnud.

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid

Taotlusvorm ja lisadokumentide vormid on kättesaadavad veebilehe lt https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/valisvahendid/amif-taotlusvoorud.

Taotlus koosneb järgnevatest dokumentidest:

 toetuse taotlemise vorm;

 projekti tegevuskava ja tulemused;

 projekti detailne eelarve MS Excel-vormingus;

 taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni alusdokumentide koopiad (põhikiri, põhimäärus vms; rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad olla ka inglise keeles; lingi/viite veebilehele võib lisada

taotlusvormi punktis 5) või muu dokument, kus selguvad taotleja põhikirjalised eesmärgid ja/või põhitegevusalad, mis toetavad projektis kavandatud tegevuste ellu viimist;

 tõend taotleja ja partneri(te) maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida avalikust andmebaasist);

 partnerluse kinnitus(ed) (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub).

Taotluse peab koostama ametlikel vormidel eesti keeles ning trükitult. Taotluse peab allkirjastama allkirjaõiguslik isik. Taotlusvoorus esitatud taotlusi esitajale ei tagastata ega kommenteerita. Kõik taotluse vormistamise ja esitamisega seotud kulud kannab taotluse esitaja.

1.6. Taotluse esitamine

Taotluse esitamise tähtaeg: 29. oktoober 2021. a Taotluse peab SiM-le esitama elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Digitaalse lt

10

allkirjastatud elektroonilise taotluse peab saatma aadressil [email protected].

Lisaks peab taotluse elektroonse versiooni esitama ka Wordi ja Exceli failina e-posti teel

fondi kontaktisikule SiM-is: Kristi Lillemägi, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik, [email protected]

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja projektide elluviimise aeg

Taotlusvooru pealkiri: Migratsioonialane nõustamisteenus kolmandate

riikide kodanikele AMIF-i mitmeaastase riikliku programmi erieesmärk:

Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne

Riiklik eesmärk: Integratsioonimeetmed Taust

Rändeprotsessid on oma olemuselt globaalsed, mistõttu on Eesti rändepoliitika üks peamine ülesanne aidata saavutada riiklikke eesmärke pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades

ülemaailmseid ja regionaalseid protsesse. Selleks, et rändealane seadusandlus oleks vastav nii globaalsetele trendidele kui tagaks ka Eesti riigi vajaduste ja huvide kaitse, on see pidevas

muutuses ning rohkete nüanssidega. Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid reguleerib välismaalaste seadus.

Eesti sisserändepoliitika peamine eesmärk on tagada nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike

huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Rändetrendid, -mahud ja põhjused on viimastel aastatel olnud pidevas muutuses, mis on toonud

kaasa vajaduse reageerida ka seadusandluse muutmisega. See omakorda tähendab, et valdkonnaga kursis olek nii välismaalaste Eestisse kutsujatel (st tööandjad, ülikoo lid, pereliikmed) kui ka tulijatel võib olla keeruline. Erinevad uuringud ja töörühmade arutelud on

samuti viidanud asjaolule, et valdkonnas orienteerumine ei ole lihtne ning osapooled vajavad tuge tagamaks rändereeglitega kooskõla ning eesmärgipärasus.

Kuna elamislubade menetlemise ning dokumentide väljastamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet, on oluline tagada rändealane aja- ning asjakohane info nii kutsujatele kui ka

saabujatele just algallikast. Peamised keeled, mida Eestisse elama asujad räägivad on inglise ja vene keel, samal ajal kutsujate peamiseks ning ametlikuks asjaajamiskeeleks on eesti keel.

Seepärast on oluline pakkuda valdkondlikku infot kolmes keeles. Tulenevalt asjaolust, et infot vajatakse tihtilugu saabumiseelselt ning ülemaailmsest pandeemia olukorrast tulenevalt on soovituslik otsekontakte vältida, on oluline infot pakkuda võimalikult erinevate kanalite kaudu,

see tähendab telefoni, e-kirja, Skype jms e-kanalite vahendusel.

Kokkuvõtvalt on oluline nii sisserändepoliitika peamistest eesmärkidest tulenevalt kui ka

11

uussisserändajate kohanemise toetamiseks tagada aja- ning asjakohane mitmekeelne rändealase info kättesaadavus. Nimelt on erinevad uuringud viidanud, et sujuv riiki elama asumise protsess

toetab uussisserändajate valmisolekut ja võimekust kohanemiseks. Kui juriidiline selgus on tagatud, on võimalik keskenduda esmasele elukondlikule, psühholoogilisele ning kultuurilise le kohanemisele ja see omakorda aitab tagada iseseisva toimetuleku.

Ilmestamaks viimaste aastate rändetrende, on järgnevalt välja toodud sisserände statistika

aastatel 2016-2020. Tabel 1.

Ilmestamaks nõudlust kolmekeelse migratsioonialase nõustamisteenuse järgi, on järgneva lt

välja toodud nõustamiste statistika aastatel 2016-2020. Tabel 2.

Taotlusvooru eesmärk on toetada nende kolmandate riikide kodanike Eestisse tulekut ja

kohanemist, kes annavad ühiskonnale tervikuna lisandväärtust. Lisaks on vaja ära hoida elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet. Selleks on oluline

pakkuda kolmekeelset migratsioonialast nõustamisteenust erinevate kanalite kaudu nii riiki

12

saabujatele kui ka nende kutsujatele.

Abikõlblikud tegevused:

Projekti raames toetatakse tegevusi, mis arendavad PPA nõustajate pädevusi (nt nende

koolitamine) teenuse pakkumisel kui ka valdkondliku info laiemat levikut (nt koolitused kutsujatele). Peamiseks abikõlblikuks tegevuseks on nõustamisteenus ise, see tähendab

erinevatel viisidel (kirjalikult, telefoni teel, Skype vahendusel jne) migratsioonialase info edasi andmine sihtrühmale.

Taotlusele seatavad tingimused:

Taotluses on oluline välja tuua:

 kuidas ja millistel viisidel tagatakse nõustajate teadmiste aja- ja asjakohasus (pädevused);

 kuidas jõutakse sihtgrupini (kas selleks tehakse eraldiseisva id kommunikatsioonitegevusi, nt info PPA välisveebis) ;

 millised on peamised nõustamise viisid (e-kanalid, otsekontaktid, sidusrühma koolitused);

 kuidas kogutakse teenuse kohta nii kvantitatiivset (st nõustamiskorrad) kui kvalitatiivset (st rahulolu) tagasisidet.

Täpne projekti abikõlblikkuse periood määratakse toetuslepingus. Taotlusvoorus toetatakse projekti, mis algab kõige varem 1. jaanuaril 2022. a ning kestab kuni 31. detsembrini 2022.

a. Kulud, mis on tehtud enne Siseministeeriumi langetatud otsust taotluse kohta, tehakse taotleja riisikol.

Taotluse kogueelarve ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet. Vastutaval asutusel on õigus toetada projekti osaliselt, märkides ära toetatavad tegevused. Taotlusvooru eelarve AMIF-i toetus (75%) Riiklik kaasfinantseering (25%)

240 000 eurot 180 000 eurot 60 000 eurot

2.2. Sihtrühmad Projekti otsene sihtrühm on:

 Kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda

 Kolmandate riikide kodanikud, kes Eestis juba seaduslikult elavad ja vajavad infot oma viibimisaluse pikendamise, muutmise vms kohta

Projekti kaudseks sihtrühmaks on:

 Kolmandate riikide kodanike Eestisse kutsujad (tööandjad, õppeasutused jm), kes vajavad infot nende inimeste Eestisse tulemise tingimuste või viibimisalus te pikendamise kohta

3. TAOTLUSTE HINDAMINE

AMIF-ist rahastatakse projekte, mille eesmärgid vastavad AMIF-i erimääruses nimetatud eesmärkidele.

SiM registreerib laekunud taotluse ja omistab sellele projekti tunnuse.

13

Taotlust menetletakse kahes osas:

1) esimeses osas kontrollitakse esitatud taotluste vormilist vastavust, planeeritud tegevuste ning kulude põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist;

2) teises osas hinnatakse taotluste sisu.

3.1.Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll

Kontrolli eesmärk on tuvastada taotlejate ja projektide vastavust õigusaktides, mitmeaastases riiklikus programmis ning juhendmaterjalis kehtestatud abikõlblikkuse ja vormistusnõuete le

ning eelarves kirjeldatud kulude põhjendatust.

SiM kontrollib taotluse vormilist vastavust ning tegevuste ja kulude abikõlblikkust ning teavitab taotlejat kirjalikult kontrolli tulemustest 15 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru lõppkuupäevast. Kui taotluse esmakordsel kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse

taotlejale viis tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel peab toetuse taotleja esitama uue taotluse. Parandatud taotluste laekumisel viib SiM kümne tööpäeva jooksul läbi

lisakontrolli. Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli teist korda mitteläbinud taotluse kohta

teeb SiM taotluse mitterahuldamise otsuse.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolliga tagatakse, et:

 toetuse taotleja ja/või partner vastab taotlusvooru tingimustele;

 toetuse taotleja ja/või partner on Eestis registreeritud juriidiline isik või rahvusvahe line organisatsioon;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatust;

 toetuse taotlejal ja/või partneril on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;

 toetuse taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole maksuvõlglane;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, EL-i või välisab i vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvaid summasid tagasi maksmata või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud

tähtajal ja summas;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud raha riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeteavet;

 taotlus on esitatud tähtajaks;

 taotlusvormil on kõik nõutud väljad täidetud;

 kasutatud on kinnitatud taotlusvormi, toetuse taotleja ei ole taotlusvormi tekstile ühtegi täiendust lisanud;

 taotlus on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

 taotlus on esitatud trükituna ja eesti keeles, välja arvatud toetuse taotleja organisatsiooni põhikiri, mis võib olla ka inglise keeles;

 taotlus sisaldab kõiki nõutud lisasid vastavalt punktile 1.5;

 projekt vastab taotlusvooru tingimustele;

14

 projekti tegevused toimuvad taotlusvooru tingimustes ette nähtud abikõlblikkuse perioodil;

 projekti tulemusnäitajad on kooskõlas taotlusvooru tingimustes sätestatuga;

 projekti eesmärgid, oodatavad tulemused ja vajalikud tegevused on loogilises seoses, põhjendatud ja mõõdetavad;

 projekti sihtrühm vastab taotlusvooru tingimustes nimetatud sihtrühmale;

 nõuded projekti teostamisele ja juhtimisele on täidetud;

 partneri kaasamist on taotluses põhjendatud ning partneri tegevused ja kulud on taotluses kindlaks määratud;

 tegevused, millele toetust soovitakse, ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud;

 taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevuste le taotletakse toetust samal ajal teistest riigieelarvelistest, EL-i või muu välisab i vahenditest;

 projekti eelarve on detailne, finantsandmed on esitatud eurodes ning vastavad taotlusvoorus väljakuulutatud tingimustele;

 kõik tabelites esitatud finantsandmed ja numbriline teave on õige;

 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist taotletav summa moodustab kuni 75% kogukuludest;

 projekti eelarves nimetatud kulud on abikõlblikud;

 kaudsed kulud ei ületa seitset protsenti otsestest kuludest.

3.2. Taotluse sisuline hindamine

Taotluse menetlemise teises etapis hindavad taotluse sisu Siseministeeriumi pädevate

osakondade ametnikud kaasates vajadusel teiste pädevate asutuste teenistujaid. Taotluse puhul hinnatakse järgmist:

 Kuivõrd on projekti vajalikkus põhjendatud ja kui otstarbekad on taotluses toodud tegevused?

 Mil määral on kavandatud kulud vajalikud projekti elluviimiseks (sh kas projektiga seotud isikute arv on optimaalne)?

Hindajatel on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, märkides hindamislehe l, mis osas taotlust ei rahastata.

Hindamisprotokolli alusel koostatakse SiM-i kantsleri käskkiri, millega määratakse taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või mitterahuldamine. Käskkirjas märgitakse toetuse saaja,

projekti nimetus, AMIF-i toetuse suurim summa ning kaasfinantseeringu suurim osakaal abikõlblikest kogukuludest. Osalise rahuldamise ja mitterahuldamise otsust põhjendatakse ning viidatakse valiku- ja hindamiskriteeriumitele.

3.3. Teave tehtud otsuse kohta

SiM teavitab taotlejat toetuse saamisest või mittesaamisest kirjalikult SiM- i dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Enne toetuslepingu sõlmimist peetakse toetuse saajaga läbirääkimisi ja vajadusel täpsustatakse

lepingu tingimusi.

15

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused

Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimused sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja

on kohustatud:

 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut ettenähtud tingimustel;

 tagama toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmise eelduseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;

 esitama toetuse ja kaasfinantseeringu saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt;

 viivitamatult kirjalikult teavitama SiM-i taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest;

 taotlema eelnevat nõusolekut toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimuste muutmiseks;

 võimaldama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni esindajatel või nende volitatud isikutel kontrollide teostamist ja osutama selleks igakülgset abi, sh võimaldama kontrollimiseks viibida toetuse saaja või projektis

osaleva isiku ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;

 eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisega seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumend id muudest kulu- ja maksedokumentidest;

 järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

 tagama projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamise ning projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimuste l;

 näitama, et tegemist on toetuse ja kaasfinantseeringu abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustingimusi;

 täitma talle muid toetuslepinguga pandud ülesandeid.

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine

Toetuse saaja tagab projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vähemalt seitse aastat pärast projekti lõppemise kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu avastatakse

rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja tagastab SiM-ile toetuse ja kaasfinantseeringu.

4.3. Toetuslepingu muutmine

Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel. Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

 muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti eesmärkide saavutamist;

 muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;

 muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on väiksem, kui 15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu

muudatust. Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon on otsustanud eelnevalt vähendada, peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist sõltumata tehtava muudatuse mahust;

 toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

16

Muudatused, mis võivad avaldada mõju taotluse hindamise tulemusele hindamiskriteeriumide

alusel, ei ole reeglina lubatud. Toetuse saaja peab esitama SiM-ile kirjaliku taotluse lepingu või selle lisa muutmiseks enne kavandatud muudatuse elluviimist.

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS

Toetus ja kaasfinantseering makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud korrale:

 mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab reeglina 50% projekti esimeseks aastaks kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus vastavalt projekti perioodile;

 eelmakse kantakse taotlejale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu allkirjastamist mõlema poole poolt;

 vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist. Vahemakse saamiseks esitab toetuse saaja SiM-ile vahemakse taotluse ja vahearuande

koos selle juurde kuuluvate lisadega;

 toetuse saaja kannab projekti lõppedes kasutamata vahendid SiM-ile tagasi;

 SiM võib põhjendatud juhtudel kaalutlusõiguse alusel vähendada vahemakse(te) summat (nt kui toetuse saaja on kasutanud vahendeid vähem kui 70% eelmakse summast), järgides toetuse saajate võrdse kohtlemise printsiipi.

Toetuse saaja aruandluskohustus sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on kohustatud

esitama SiM-ile järgmised aruanded:

 vahearuanne, mitmeaastaste projektide puhul mitu vahearuannet: - esitamise täpne aeg lepitakse kokku toetuslepingus; - esitama peab tegevuse aruande ja kuluaruande ning aruandlusperioodi kõigi või

SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad1;

 lõpparuanne: - 1,5 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõpptähtaega;

- esitama peab tegevuse ja kuluaruande, mis kajastab kogu projektiperioodi ning kõik veel esitamata või SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja

maksedokumentide koopiad.2 Projektide kohta, mis panustavad Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud

väljundinäitajate täitmisse, esitatakse iga aasta 25. oktoobriks SiM-ile perioodi 16.10.N-1 kuni 15.10. N3 kohta aruande ühiste indikaatorite täitmise kohta.

1 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus - ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes

toodud kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja

maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või

varasemalt toetust Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium

koostab valimi kaalutlusõiguse alusel. 2 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus - ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes

toodud kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja

maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või

varasemalt toetust Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium

koostab valimi kaalutlusõiguse alusel.

3 Tegemist on fondi horisontaalses määruses sätestatud eelarveaastaga.

17

6. AVALIKUSTAMINE

Projekti toetamine AMIF-i vahenditest ja kaasfinantseerimine riiklikest vahenditest peab olema selgesti nähtav iga projektiga seotud tegevuse puhul. Nõuded avalikustamisele sätestatakse toetuslepingus.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Politsei- ja Piirivalveamet

01.10.2021 nr 14-8.6/1124-1

Toetuse taotlemise juhendi ja vormide edastamine

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakendamiseks

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) raames viiakse projekte ellu Eesti riikliku mitmeaastase programmi alusel.

Edastame Teile vormid migratsiooninõustamise teenuse rahastamise taotlemiseks, mille st palume taotluse koostamisel lähtuda. Lisaks edastame juhendmaterjali, mis on abiks projekti

tegevuste planeerimisel ja taotlusvormi täitmisel. Tegevuste elluviimist rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (75% projekti abikõlblikest kuludest) ning riigieelarvest (25% projekti abikõlblikest kuludest).

Palume esitada täidetud taotlusvorm koos lisadokumentidega Siseministeeriumile digitaalse lt

allkirjastatuna hiljemalt 29.10.2021.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lilleväli varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler

Lisad:

1. Toetuse taotlemise vorm 2. Projekti tegevuskava ja tulemused 3. Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus

4. Partnerluse kinnitus 5. Toetusleping

6. AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglid 7. AMIF-i otsetoetuse taotlemise juhend

Kristi Lillemägi 6125147

[email protected]