Kakulaane katastriüksuse ja lähiala DP kooskõlastamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 18.06.2024 08:51 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-1/40-12 Kakulaane katastriüksuse ja lähiala DP kooskõlastamine Manused: Kakulaane katastriüksuse ja lähiala DP kooskõlastamine.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Teile on saadetud kooskõlastamiseks Raasiku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument.

Lugupidamisega Indrek Mikk planeeringute spetsialist

Raasiku Vallavalitsus 53501209

[email protected]

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Kooskõlastuste koondtabel Kooskõlastuste koondtabel Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr. T-20-1022

KOOSKÕLASTUSTE TABEL

JRK. NR.

KOOSKÕLASTAV ORGANISATSIOON // ISIK

KOOSKÕLASTUSE NR. JA KUUPÄEV // KEHTIVUSE AEG

KOOSKÕLASTUSE TÄÄIELIK ÄRAKIRI (KOOSKÕLASTAJA NIMI JA AMETIASUTUS)

KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI ASUKOHT

PROJEKTEERIJA MÄRKUSED KOOSKÕLASTAJA TINGIMUSTE

TÄITMISE KOHTA

1.

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ

03.04.2023

Arhitekt Heiki Taras

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ

Kakulaane katastriüksuse ja

lähiala detailplaneering

Allkirjastatud digitaalselt

2.

Margit Tooming /Kakulaane kinnistu omanik/

29.11.2023

Kooskõlastatud /Margit Kull/

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Allkirjastatud digitaalselt

3.

Elektrilevi OÜ

Nr.526951489 26.07.2023

Kooskõlastatud tingimusel: -Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

/Yulia Kolnes/

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

(vt. Kakulaane DP V_Kooskõlastused

Allkirjastatud digitaalselt

4.

5.

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 2 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022

KÖITE SISUKORD .................................................................................................................................. 2

I SELETUSKIRI ..................................................................................................................................... 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused.................................................................................................. 3

2. Detailplaneeringu koostamise alusmaterjalid ...................................................................................... 3

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .............................................................................................. 3

4. Olemasoleva olukorra kirjeldus ........................................................................................................... 3

4.1 Asukoht ........................................................................................................................................ 3

4.2 Hoonestus ................................................................................................................................ 3, 4

4.3 Tehnovõrgud ................................................................................................................................ 4

4.4 Piirangud ...................................................................................................................................... 4

5. Planeeringu lahenduse valik ............................................................................................................... 4

5.1 Vastavus üldplaneeringule ....................................................................................................... 4, 5

5.2 Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud .......................................................... 5

5.2.1 Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud .................................................................................. 5

5.2.2 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ..................................................... 5

5.2.3 Keskkonnamõjud ............................................................................................................... 5

5.3 Mõjuala ........................................................................................................................................ 6

5.3.1 Planeeringuala funktsionaalsed seosed_joonis DP-1 ...................................................... . 6

5.3.2 Kontaktala analüüs_joonis DP-2 ........................................................................................ 6

6. Planeeringu lahendus_joonis DP-4 ..................................................................................................... 6

6.1 Maa sihtotstarve ja krundi suurus................................................................................................. 6

6.2 Hoonestus ja ehitusõigus ......................................................................................................... 6, 7

6.3 Juurdepääs ja parkimine .............................................................................................................. 7

6.3.1 Müraleevendusmeetmed ............................................................................................... 7, 8

6.4 Haljastus ja heakord ..................................................................................................................... 8

6.5 Jäätmete prognoos ja käitlemine.................................................................................................. 8

6.6 Radoon ........................................................................................................................................ 9

6.7 Põhjavesi ..................................................................................................................................... 9

7. Tuleohutus .................................................................................................................................... 9, 10

8. Tehnovarustus .................................................................................................................................. 10

8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon .................................................................................................... 10

8.1.1 Veevarustus ............................................................................................................... 10, 11

8.1.2 Kanalisatsioon .................................................................................................................. 11

8.1.3 Sademevesi ja vertikaalplaneerimine ............................................................................... 11

8.1.4 Soojavarustus .................................................................................................................. 12

8.1.5 Elektrivarustus .................................................................................................................. 12

8.1.6 Sidevarustus .................................................................................................................... 12

9. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitamine ................................................... 12

10.Detailplaneeringu realiseerimise ehk elluviimise kava ................................................................ 12, 13

II MENETLUSDOKUMENDID ............................................................................................................... 13

III JOONISED ........................................................................................................................................ 14

IV LISAD …………………………………………………………………………………………………………15 V KOOSKÕLASTUSED……………………………………………..…………………………………………16

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 3 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

• Planeerimisseadus;

• Raasiku Vallavolikogu 16.04.2019 otsus nr.20 „Järsi külas, Kakulaane katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” kohta.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSMATERJALID

• Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr.24); (https://raasiku.ee/kehtiv-uldplaneering)

• Geodeetiline alusplaan: Koostaja: Raxoest OÜ (Registrikood 11284673) 27.05.2019 töö nr.EH-79-19. 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu muutmine elamumaaks ning määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule tuleb uute hoonete püstitamisel hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse keskkonda. Lähtuda tuleb välja kujunenud asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist. Järgida tuleb piirkonnas väljakujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi ning sobitada uus (-ed) hoone (-ed) kinnistule olemasolevat keskkonda arvestavalt. Uus (-ed) hoone (-ed) ei tohi domineerida ega vähendada olemasoleva keskkonna terviklikkust.

Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule paikneb käesoleva planeeringuga käsitletav planeeringu ala Järsi külas hajaasustusalal. Detailplaneering ei sisalda Raasiku valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 4. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

4.1 ASUKOHT

Planeeritav ala asub Järsi külas Kakulaane katastriüksusel Metsaküla tee ja Koluvere tee ristmikust põhja pool. Planeeritava ala moodustab Kakulaane katastriüksus (katastritunnus 65101:001:0022; pindala 2000 m²; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja lähiala. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2150 m². Planeeritavale alale on tagatud juurdepääs läbi Männilaane kinnistu (eramaa) Koluvere teelt, mis saab alguse 11304 Aruküla-Kostivere maanteelt. Krundini on maanteelt u 1,5 km. 4.2 HOONESTUS

Planeeritaval kinnistul asuv kuur on ette nähtud lammutada.

Planeeritav Kaulaane kinnistu

Lähiala hoonestus

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 4 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

Pos 1. Viimase 15 aasta jooksul on ehitatud kuus kahepereelamut Metsaküla teel ehitisealuse pinnaga ~228 m² ja kõrgusega 7,8m. Krundid on suurustega üle 8000 m².

Pos 2. Punase kinnistu kahekorruseline korterelamu on ehitisealuse pinnaga 166 m², ehr´s - esmane kasutus 1939.a. Kinnistu suurus on 166m². Ümbritseva Õue kinnistu (üldkasutatav maa, munitsipaalomand) suurus on 2357 m².

Pos 3. Männilaane kinnistu üksikelamu ehitisealuse pinnaga u 236 m², kõrgusega 7,6 m, ehr´s - esmane kasutus 1939.a.

Pos 4. Metsalaane kinnistule on rajatud üksikelamu ehitisealuse pinnaga 179 m², kõrgusega 7,8 m. Kinnistu suurus 1,7ha.

Pos 5. Ehitamisel on Rohelaane kinnistu elamu ehitisealuse pinnaga u 234 m², kõrgusega 4,7 m. Kinnistu suurus 1,5 ha.

Pos 6. Kraavikääru kinnistu elamu on ehitisealuse pinnaga 104 m², ühe elukorruse ja pööninguga, ehr´s - esmane kasutus 1939.a. Kinnistu suurus 3 ha.

Pos 7. Kolovere kinnistu kahekorruseline elamu on ehitisealuse pinnaga 257 m² ehr´s - esmane kasutus 1899.a. Kinnistu suurus 1,1ha.

Rajatavate hoonete sobivad katusetüübid on nii kelp-, kui ka viilkatused katusekaldega 15÷45° ja see oleneb kavandatava (-te) hoone (-te) arhitektuurist. Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind kokku on 400 m² (sh elamu pindalaga kuni 240 m²).

Lähiümbruse hoonestus_väljavõte maa-ameti 3D kaardirakendusest (https://3d.maaamet.ee/kaart/)

4.3 TEHNOVÕRGUD

Planeeritaval kinnistul asuvad elektri õhu- ja maakaabelliin ning puurkaev. 4.4 PIIRANGUD

– Elektrimaakaabelliin (nimetus Koluvere). Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

– Elektrimastiliini mastitõmmits või tugi. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist;

– Elektriõhuliin alla kV (nimetus Koluvere). Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;

– Puurkaev hooldusalaga (R=10m). 5. PLANEERINGU LAHENDUSE VALIK

5.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr.24 kehtestatud Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala hajaasustusalal. Hajaasustuses ei ole elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud, elamute kavandamine toimub valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis järgivad etteantud ehitustingimusi.

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 5 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

Hajaasustusalal, kus ei ole juhtostarvet määratud, on perspektiivis lubatud kõik katastri sihtotstarbed kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus lähtub üldplaneeringus etteantud tingimustest. Seega ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Planeeritav Kaulaane kinnistu

Väljavõte Raasiku valla üldplaneeringust Vastavalt Raasiku valla kehtivale üldplaneeringule peab maalises piirkonnas naaberkruntide hoonetevahelise kauguse kavandama üldjuhul vähemalt 100 m, kuid vajadusel saab lähtuda piirkondlikust olukorrast.

Kuna Koluvere ja Metsaküla teede äärsed elamud on üksteisest 40÷65 m kaugusel (hoonestusalad on 8m kaugusel Kressi//Lavendli detailplaneeringus) ning Riisimäe kinnistul kehtib vastavalt üldplaneeringule äri- ja tootmise juhtotstarve (kus hoonete ja rajatiste suurim ehitistealune pind võib olla 70% ning naaberkruntide hoonete vaheline kaugus on 8 m või enam), siis on kinnistu suurust arvestades Kakulaane kinnistu hoonestusala kavandatud 6,0 m kaugusele Rohelaane kinnistu piirist ning samale so 6,0 m kaugusele Õue kinnistu piirist.

Püstitatava üksikelamu paiknemine Koluvere tee lõik 3´st jääb u 55 m ja Metsaküla teest u 60 m kaugusele ning see suhestub olemasolevasse keskkonda. 5.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD ASJAKOHASED MÕJUD

5.2.1 MAJANDUSLIKUD JA SOTSIAALSED MÕJUD

Kruusakattega Koluvere tee on välja ehitatud, suhteliselt heas korras ja sõidetav. Uute teede rajamist käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata. Pere lisandumine suurendab minimaalselt valla elanike arvu ning vajadust teenuste järele. Tallinna lähedus ja Arukülaga hea rongiühendus võimaldavad kodu rajada ka Tallinnas töötaval või õppival inimesel. 5.2.2 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kavandatava uue elamu lisandumine tekitab ümbruses turvatunnet ja väärtustab keskkonda. Hoonete valgustatud sissekäigud tagavad parema nähtavuse möödakäijatele ja viitab inimeste kohaolekule. Hoone projekteerimisel tuleks arvestada vaatega hoovialale, juurdepääsule, jälgitavusele (video- ja naabrivalve) ning hoone rajamisel kvaliteetsete ja vastupidavate materjalide kasutamisega (aknad, uksed, lukud). Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Planeeringulahenduses on loodud sobivad tingimused sotsiaalse kontrolli ja omanikutunde tekkimiseks.

Elamumaa krundil lahendatakse ehitusprojekti staadiumis välise valgustuse paiknemine. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel aastaringselt. Lukustatavad väravad ja tõkkepuud teedel ei anna reeglina tulemusi ning samas tekitab see probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral päästeteenistuse autodele. Parema tulemuse tagamiseks korraldada alal pidev järelevalve hoonetele ning hoonetele paigaldada turvauksed ja -aknad. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske. 5.2.3 KESKKONNAMÕJUD

Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Arvestades planeeritava tegevuse mahtu on käesoleva detailplaneeringu menetluses varasemalt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, millele Keskkonnaamet on andnud ka oma seisukoha. Põhjendused on välja toodud detailplaneeringu algatamise otsuses, milles muu hulgas on kirjas, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese (-te) tervist, heaolu ega vara.

Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 6 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

5.3 MÕJUALA

5.3.1 PLANEERINGUALA FUNKTSIONAALSED SEOSED (Joonis DP-1)

Planeeritava ala kaugus Tallinnast u 26 km, teekond rongijaama u 2,5 km. Lähim keskus on u 3 km kaugusel asuv Aruküla alevik, kus asuvad erinevaid teenuseid pakkuvad asutused ja ettevõtted, sh kool, lasteaed, perearstikeskus, pood, bussi- ja raudteejaam, vallavalitsus, rahvamaja jms. 5.3.2 KONTAKTALA ANALÜÜS (Joonis DP-2)

Planeeritud elamumaa maakasutuse sihtotstarve haakub piirkonnas teede äärde moodustatud elamumaadega. Planeeritav hoone moodustub korratatud rütmi kahe piirinaabriks oleva olemasoleva hoonestatud krundiga. Elamud on peamiselt kahekorruselised erinevate viilkatustega (puit, krohv) hooned. Planeeritava ala naabruses on hoonete elamukruntide iseloomulikuks elemendiks suuremad kõrghaljastusega alad. Elamute vahelised kaugused Metsaküla tee ääres on u 30÷50 m. Hoonete kaugus teest u 10÷30 m.

Piireteks on kasutatud puitlipp või võrkaeda kombineerituna kõrgema hekiga. Analoogselt on võimalik planeerida elamu asukoht teest eemale ning säilitada krundil kõrghaljastusega ala. Ühe üksikelamu planeerimine Kakulaane kinnistule haakub olemasoleva hoonestusmustriga.

Planeeritava ala piirinaabrid on eri sihtotstarbeid omavad maaüksused:

– Põhjast Rohelaane kinnistu, katastritunnus 65101:001:0021_100% maatulundusmaa, millel asuvad üksikelamu (EHR kood 120781839) ja abihoone (EHR kood120781840);

– Kirdest Metsalaane kinnistu, katastritunnus 65101:002:0758_100% elamumaa, millel asuvad üksikelamu (EHR kood 120710865), grillimaja (EHR kood 120710861), kuur (EHR kood 120709360) ja saun (EHR kood120660446);

– Idast Männilaane kinnistu, katastritunnus 65101:002:0759_100% elamumaa, millel asuvad üksikelamu (EHR kood 120671616) ja abihoone (EHR kood120683269);

– Lõunast Õue kinnistu, katastritunnus 65101:002:0689_100% üldkasutatav maa, mis on hoonestamata;

– Läänest Liivaku kinnistu, katastritunnus 65101:002:0309_100% maatulundusmaa, millel asunud laut (EHR kood 1160170092) on lammutatud ja mis on suures osas metsaga kaetud. 6. PLANEERINGU LAHENDUS (Joonis DP-4)

6.1 MAA SIHTOTSTARVE JA KRUNDI SUURUS

Planeeringuga käsitletava kinnistu maatulundusmaa sihtotstarve on ette nähtud muuta 100% elamumaaks. Krundi suurust ja piire seejuures ei muudeta. Kinnistu hoonestusala on määratud arvestades krundil lasuvaid piiranguid ning olemasolevat kõrghaljastust. Elamu asukoht krundi kirdepoolses, kõrghaljastuseta jätab õueala krundi lõuna ja läänepoolsesse ossa. 6.2 HOONESTUS JA EHITUSÕIGUS

Kakulaane kinnistu suurus on piirkonna elamukruntidest kõige väiksem. Hoonestusõiguse määramisel on lähtutud ajaloolise tihedama hoonestusega koha olemasolust lähikonnas.

Väljavõte Maa-amet geoportaali kaardirakenduse alajaotusele Ajaloolised kaardid_kaart aastast 1935÷1939 (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline)

Krundi suurim lubatud ehitusalune pind on 400 m². Elamu juurde võib püstitada kuni 2 abihoonet. Elamu lubatud maksimaalne kõrgus on kuni 10 m, abihoone (-te) kõrgus 5 m. Viikatusega hoone katusekalle projekteerida vastavalt piirkonna tavadele. Maapinna kõrguste vahe Kakulaane kinnistul on vahemikus 39,69÷40,15 m. Kõrguste vahe hoonestusalas on minimaalne. Arvestades sadevete voolamist, tuleb hoone (-te) rajamiskõrguse valikul aluseks võtta hoonestusala kõrgeim osa. Hoone(te) põhikorruse põranda absoluutseks kõrgusmärgiks on ±0.00= +40,40 ja see täpsustatakse järgnevates projekteerimise etappides.

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 7 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

Neist tingimustest lähtuvalt on maapinna vähese ümberplaneerimisega võimalik projekteerida hoone(-d) sokkel kõrgusega 20÷40 cm. Üksikelamul võib olla kuni kaks maapealset korrust. Maksimaalne üksikelamu kõrgus on u 48,20 (abs). Abihoone(-ed) võib projekteerida ühekorruselisena maksimaalse kõrgusega 5,0m maapinna madalaimast punktist võetuna. Hoone (-te) lubatud tulepüsivusklass on TP3 (tuldkartev hoone) Krundi ehitusõigus, piirangud ja arhitektuurinõuded on esitatud joonisel DP-4_Põhijoonis tehnovõrkudega. 6.3. JUURDEPÄÄS JA PARKIMINE

Juurdepääs Kakulaane kinnistule on kavandatud Koluvere teelt läbi Männilaane kinnistu (katastritunnus 65101:002:0759) erateed pidi. Koluvere tee lõik 3-l on kavandatud 2023-ndal aastal kahekordne eelpuistega pindamine (2xE pindamine).

Juurdepääsu tagamiseks Kakulaane kinnitule on seatud tähtajatu reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse omaniku kasuks (vt. Lisa 2_Registriosa: III jagu_Koormatised ja kitsendused_Kanne nr.1 koos Rohelaane katastriüksuse jagamise skeemiga).

Kolm parkimiskohta on planeeritud krundi idapoolsesse ossa lammutatava kuuri asukohale säilitades võimalusel maksimaalselt olemasolevad puud. Parkimiskohtade planeerimisel on soovitav loomuliku looduliku lahenduse kasutamist, st mitte kahjustada pinnast ja taimi ning kasutada parkimisala loomisel näiteks murusõrestikku (ökoparkla). Hoovi sissesõidul ja prügikonteinerite alal võiks kasutada betoonkive. Juurdepääsu teed planeeringu alale on käesolevaks hetkeks rajatud ja nähtavust piiravad takistused ei ole (alus EhS §72 lg2). Mahasõidu projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Parkimine tee äärde ei ole lubatud.

Kinnistule on tagatud pääste- ja prügiveo autode juurdepääs. Alale planeeritud teede lahendus täpsustatakse hoone (-te) eelprojekti mahus. Planeeritud parkimiskohtade arv Kakulaane kinnistul on kolm (3) sõiduautot. Parkimiskohtade arvutustabel vastavalt EVS 843:2016.

EHITISE OTSTARVE

NORMATIIVNE ARVUTUS

NORMI JÄRGSEID PARKIMISKOHTI

PLANEERINGUGA KAVANDATUD PARKIMISKOHTADE ARV

PLANEERITUD ELAMISPIND - ERAMU

3x1

3

3

Kavandatud juurdepääsutee ja parklate katted lahendada edasise projekteerimise käigus tolmuvabadena. Teelt lähtuvast liiklusest tulenev vibratsioon, saaste ja müra avaldavad mõningast mõju planeeritavale kinnistule. Parkla projekteeerida ehitusprojektis krundi kagupoolsesse ossa, kus on liiklusest tulenev kahjulik mõju kõige vähem häirivam. Samuti on seal parim nähtavus liiklejate jaoks. 6.3.1 MÜRALEEVENDUSMEETMED

Müra intensiivsus oleneb eelkõige liiklussagedusest ning raskeveokite osakaalust ja liiklusvahendite koosseisust. Samuti mõjutab maastiku iseloom. Mõju hoonetele sõltub müraallika kaugusest ning hoonete asendist tee suhtes.

Kuna planeeringuala piirneb erateega, siis planeeringu koostamisel olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringud nagu müra, vibratsioon ja õhusaaste on alale minimaalsed.

Edasise projekteerimise käigus arvestada järgnevaga:

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM määruse nr.71 §6 lg3 järgi ületada müratundlike hoonetega aladel päeval 85dB(A) ja öösel 75dB(A). Impulssmüra põhjustavaid töid nt lõhkamine, rammimine jne võib teostada tööpäevadel ajavahemikus 07.00÷19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr.71 lisa1 toodud tööstusmüra normtaset. Aluseks on keskkonnaministri määrus nr.71 (vastu võetud 16.12.2016) „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Liiklusmüra piirväärtus II kategooria alal (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused ning elamu maa-alad, rohealad) on päevasel ajal 60dB(A), öösel 55dB(A). Liiklusmüra piirväärtus II kategooria ala müratundliku hoone teepoolsel küljel on päeval 65dB(A), öösel 60dB(A).

Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada KeM määrusega nr.71 lisa1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr.78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Soovitav on vajadusel rakendada vastavaid leevendusmeetmeid.

Parklate edasisel projekteerimisel elamute lähedale juhinduda EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetest. Hoonestuse rajamisel tagatav müratase siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr.42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid. Vajadusel rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”). Hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb projekteerida vähemalt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks R`w+Ctr≥ 35-45dB.

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 8 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

Selline lahendus arvestab ka võimaliku liiklussageduse tõusuga. Tähelepanu tuleb pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Akende pind peab olema ≤50% välisseina pinnast. 6.4 HALJASTUS JA HEAKORD

Olemasolev kõrghaljastus kinnistul säilitatakse maksimaalselt. Planeeringulahendusega tehakse ettepanek kinnistule haljastuse rajamiseks (sh ka viljapuude) ja ilupuude ja põõsaste (sh ka viljapuude) istutamiseks kinnistu lõuna- ja idapiiri lahedusse (vt.joonis DP-4_Põhijoonis tehnovõrkudega). Haljastuse täpsem lahendus lahendatakse hoone (-te) ehitusprojekti mahus. Juhul, kui õueala kavandatakse täiendavalt haljastada võib alale istutada okas- ja lehtpuid aga ka hekke (nt kontpuu või mägimänd), mille istikute hulga ja nõuded sätestab standard EVS 939:2020_Puittaimed haljastuses Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded. Hoone ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada istutatavate puude ja ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 esitatud nõuetele. Istutamisel kasutada ainult Eesti päritolu istutusmaterjali. Kinnistule kavandatav põhihoone on oma iseloomult üksikelamu, milles toimuv tegevus ei kahjusta olemasolevat looduskeskkonda. Platside ja hoone sadeveed juhitakse hoonetest eemale ja immutatakse omal krundil. Peale kavandatava ehitustegevuse lõppemist so hoonete püstitamist nähakse ette piki kinnistu piiri n-ö õhulise piirdeaia (h=1,5m) rajamine. Prügikonteineri//-te asukoht on kavandatud õueala kagupoolsesse ossa, sissesõiduvärava vahetusse lähedusse betoonplaatidega kaetud platsil.

Prügiveo masinatele on tagatud juurdepääs kinnistu idapoolsest küljest killustikkattega erateelt. . Jäätmete (sh ehitusjäätmete) käitlemine peab toimuma vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduskorrale (vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/420092014002). Planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised rajatakse vastavalt jäätmeseaduses sätestatule ja Raasiku valla jäätmehoolduskorrale. Ehitusprojekti mahus lahendatakse aadressisiltide ja muude viitade süsteem, need peavad olema piisavalt suuremõõtmelised, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumise. Hooneid projekteerides tuleb võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi. Hoone 1.korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendada ehitusprojektis takistusteta liikumise põhimõtetel. Välisvalgustust käesoleva detailplaneeringu mahus ei kavandata.

Planeeringuga käsitletav ala on osaliselt kõrghaljastatud. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieloa. Planeeritud hoonestusalas paikneb üks lehtpuu. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieloa.

Kinnistu Koluvere tee poolsetel piiril on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrge hekk, st kõrgusega kuni 1,5m. Läänepiiril on lubatud ka kõrgem hekk. Hekkide rajamine ei ole kohustuslik. Planeeritud hekid ja muu haljastus ei tekita piiratud nähtavusega ristmikke (vt.joonis DP-4_Põhijoonis tehnovõrkudega).

Planeeringuga ei ole krundipiirist sissepoole sõidukijuhi nähtavusalasse planeeritud puid ja põõsaid, sest ei saa piirata liiklejate väljavaadet teedel ja parkimisaladel. Liiklusohutus peab olema tagatud ka pärast haljastuse täiskasvu. Juurdepääsutee, parkimisala ning jalakäiguala katenditeks on planeeritud betoonkivisillutis või killustikkate.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada teiste elamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr.71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid. Siseruumide mürataseme teemat vt p.4.4. 6.5 JÄÄTMETE PROGNOOS JA KÄITLEMINE

Ehitustööde käigus tekkida võivate ehitusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma Jäätmeseadusega sätestatust. Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist (vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/420092014002). Eeskirja kohaselt kuuluvad ehitusjäätmete hulka puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed.Krundile on planeeritud paigaldada tühjendatav (-vad) konteiner (-id) jäätmete kogumiseks. Jäätmete mahuteid tuleb tüjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist tuleb läbi viia sorteeritult/liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) ning luua võimalused ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Jäätmete mahutite vahetus läheduses tagada võimalus lühiajaliseks parkimiseks sh ka konteinerite tühjendamiseks.

Ehitustöödel tekkivad jäätmed kuuluvad kas taaskasutamisele ja//või äravedamisele vastavat jäätmeveoluba omava ettevõtja poolt, kõrvaldamisele spetsiaalses ehitusjäätmete ladustuspaigas vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele või antakse töötlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmete tekkimisel on valdaja kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks ja rakendama kõiki võimalusi taaskasutamiseks.

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 9 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

6.6 RADOON

Raasiku vallas, Järsi külas paikneva Kakulaane kinnistu kohta radoonitaseme määramise raportit koostatud ei ole. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr.19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase”, mis on õiguslikult siduvam dokument, kui standard. (vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/105032019026)

Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” tuleb tagada siseruumides radooniohutu keskkond. Uutes ja olemasolevates hoonetes ei ole ehitustegevusele pinnaseõhu radoonisisaldusest lähtuvalt piiranguid kehtestatud. Radoonikaitse meetmete sobiva valikuga on võimalik nõuetekohane siseõhu radoonisisaldus saavutada hoonetes kõikjal üle Eesti. (vt. https://www.evs.ee/et/evs-840-2023)

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile paikneb Kakulaane kinnistu normaalse Rn-riski piirkonnas, mille piires jääb Rn sisaldus pinnaseõhus piiridesse (10-50kBq/m³). (vt. https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e)

Pinnase radooniohtlikkuse liigitus vastavalt EVS 840:2023

PINNASEÕHU RADOONISISALDUS

PINNASEÕHU RADOONISISALDUS (kBq/m³)

Madal alla 10

Normaalne 10 ÷ 50

Kõrge 50 ÷ 250

Ülikõrgel üle 250

Hoone (-te) rajamisel tasub kaaluda järgmiste meetmete tarvitusele võtmist:

Hoone (-te) projekteerimisel arvestada radooni kaitsega so kasutada nt. radoonitõkkekilet, mille margi valiku ja paigalduse osas konsulteerida eelnevalt vastava ala spetsialistidega ja seejärel tellida radoonitõkkekile paigaldus ehitustöid teostavalt ettevõttelt. Seejuures kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks tagada nõuetele vastav ventilatsioon. Vundament projekteerida selliselt, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav projekteerida). Nimetatud meetmete kasutusele võtu korral on tagatud normidele vastav radoonitase hoones. Hoone (-te) projekteerimisel arvestada nimetatud meetmete//soovitustega vundamendi konstruktsioonis so ette näha radoonitõkke kile paigaldamine tagamaks normidele vastav radoonitase hoones (-tes). 6.7 PÕHJAVESI

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Hoonete projekteerimisel tuleks jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. (vt. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r) 7. TULEOHUTUS Detailplaneeringuga lubatav maksimaalne ehitatav brutopind planeeringualal on 580 m². Hoonete kasutusviis: I. Planeeritava hoonestus koosneb ühest(1) kuni kahekorruselisest elamust ja maksimaalselt kahest (2) abihoonest. Detailplaneerimise projektis on krundile märgitud võimalik ehitusala (vt.joonis DP-4_Põhijoonis tehnovõrkudega). Planeeritavate hoonete tuleohutusklass on TP3 (minimaalne lubatav). Tuletõrje- ja päästetöid teostab ja korraldab antud piirkonnas Päästeameti Põhja-Eesti päästekeskus. Lähimad tuletõrje veevõtukohtade ja hüdrantide asukohad vt. joonis DP-1_Situatsiooniskeem.

Planeeritud hoonestus paikneb krundil lahtise hoonestusviisiga ja projekteerimisel tuleb tagada hoonetele vaba juurdepääs. Ehitistevaheliste kujade planeerimisel on lähtutud Siseministri 30.03.2017 määrusest nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tegemist on hajaasustusega EVS 812-6 mõistes. Käesolev planeering arvestab aga ka tiheasustusnõuetega, siis on planeeringus näidatud ka võimaliku (-ud) veemahuti (-te) asukoht (-ad).

Tuletõrjeveevõtu mahuti lõplik asukoht lahendatakse üksikelamu projekteerimise käigus ja selleks võib olla:

• Tuletõrjevee mahuti (min 30 m³); • Lihtsustatud sprinklersüsteem e. kodusprinkler.

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 10 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

Tuletõrjeveevõtu mahuti paiknemise esimene valik oleks Riisi kinnistu edela-poolses nurgas ja teise võimaliku asukohana mahuti paiknemine Õue kinnistul (vt. joonis DP-4_Põhijoonis koos tehnovõrkudega ja Lisa 2 ). I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha piisavaks veekoguseks vähemalt 30m³. Plastist tuletõrjeveevõtu mahuti paigaldus, soojustamine ja mullavalliga katmine teostada vastavalt tootja paigaldusjuhendile.

Vastavalt Siseministri määrusele nr.10 (vastu võetud 18.02.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”, §3 (6), ei pea veevõtukohta rajama üksikelamule, juhul kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid. Veevõtukoha rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ehitusseadustiku §35 lg3 kohaselt. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutu juurdepääs. Kui veevõtukoht rajatakse tee äärde, peab veevõtukoht olema päästetehnikaga ligipääsetavast teest kuni 2,5 m kaugusel. Olemasoleva maaparanduse eesvoolu kaitsevööndisse tohib paigaldada mahuti üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

Vastavalt Maa-amet geoportaali kaardirakendusele „Ohtlikud käitised, veevarustus ja veeohutus” asub lähim hüdrant nr.42 (VID17260, DN110) 1,9km kaugusel Aruküla alevikus, Sarapiku tee 2 kinnistu juures. (vt. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html)

Tulekustutusvee hulga määramisel on lähtutud Siseministri 18.02.2021 määrusest nr.10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord”. (vt.https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021020)

Planeeritud on I kasutusviisiga hooned, mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m² ja pindala alla 800 m². Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teistele ning tulekustutus- ja päästemeeskonnale on tagatatud vajalikud juurdepääsud, mille täpsed asukohad määratakse ehitusprojekti mahus. Hooned ei või paikneda naaberkinnistute hoonestusele lähemal kui 8 meetrit.

Vastavalt Maa-amet geoportaali kaardirakendusele on planeeritud hoonestusala lähim kaugus naaberhoonetest: (vt. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html)

• Elamu Punase kinnistul – u 13m (katastritunnus 65101:002:0149) Ehitusregistri kood 116049852

• Üksikelamu Männilaane kinnistul – u 51m (katastritunnus 65101:002:0759) Ehitusregistri kood 120671616

• Üksikelamu Rohelaane kinnistul – u 66m (katastritunnus 65101:001:0021) Ehitusregistri kood 120781839

• Kaksikelamu Metsaküla tee 1 kinnistul – u 82m (katastritunnus 65101:002:0426) Ehitusregistri kood 116049852

Detailplaneeringuga kavandatav hoonestusala on esitatud joonisel DP-4_Põhijoonis tehnovõrkudega. 8. TEHNOVARUSTUS 8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Järsi külas puuduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud. Samuti ei kirjelda planeeringuala vahetu läheduse ühisveevärgi ja -kanalisatsiiini lahendust dokument „Raasiku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029” (vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/420032020006). 8.1.1 VEEVARUSTUS

Kakulaane kinnistu veevarustuseks vajalik vesi saadakse olemasolevast veetorustikust (Ø25). Selleks on rajatud kinnistu kirdepiirile veevarustuse liitumispunkt (VL).

Planeeringualal paikneb keskkonnaregistris registreerimata töökorras puurkaev (PK) sanitaarkaitsealaga 10 m, mida kavandatud hoone (-te) teenendamiseks ei kasutata (vt. joonis DP-4_Põhijoonis tehnovõrkudega).

Veeseaduse¹ (VeeS) §283 (vastu võetud 30.01.2019) kohaselt ei moodustata puurkaevu sanitaarkaitseala juhul, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Hooldusala ulatus on 10 m. (vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001)

Ühe kinnisasja vajaduseks rajatavale põhjaveehaardele kehtivad veevõtu hooldusnõuded:

– Kaevu askoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjavee voolu suunas ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m).

Juhul, kui nimetatud puurkaev on kavas kasutusele, siis vastavalt Keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr.43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 11 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või-augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid” tuleb puurkaev kanda keskkonnaregistrisse.

Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi//korrasoleku eest vastutab kaevu Omanik (Valdaja). Kaevu hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevused, mis võivad ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sh väetiste ja taimekaitsevahendite hoiustamine ja kasutamine, ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette, maaparandussüsteemide rajamine, reoveesette kasutamine, kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine. 8.1.2 KANALISATSIOON

Kanalisatsiooni lahendus näeb ette paigaldada krundile oma reoveekogumismahuti, mille orienteeruv asukoht on näidatud põhijoonisel (vt. joonis DP-4_Põhijoonis tehnovõrkudega). Reoveekogumismahuti suurus peab olema vähemalt 10 m³. Alternatiivse lahendusena, konsulteerides vastava ala spetsialistiga, võib kaaluda biopuhasti rajamist, kus mikroorganismidele luuakse sobivad elutingimused reovee õhustamise teel. Selle tagajärjel lagundatakse väga suur osa orgaanilisest ainest veeks ja süsihappegaasiks (CO2). Välistama peab ravimite, eriti antibiootikumide sattumise kanalisatsiooni.

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr.61 (vastu võetud 08.11.2019) „Nõuded reovee puhastamise ning heit- , sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹” võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas. (vt.https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006)

Heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutamisloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi.

Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Ühepereelamu ööpäevane heitvee arvestuslik kogus neljaliikmelise pere puhul on 0,57 m³. Üksikelamu kanalisatsiooni lahenduse eelistatum variant on kogumismahuti.

Väljavõte Raasiku valla üldplaneeringust (vt. https://raasiku.ee/uldplaneering):

– Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi. Reoveepuhasti kavandamisel on soovitav nõuda ekspertarvamust keskkonnatingimuste osas, millega tuleb reoveepuhasti projekteerimisel ja ehitamisel arvestada. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud korrast.

Biopuhasti ja kavandatava elamu vahele paigaldatakse maa-alune kanalisatsioonitorustik, mille täpsemad parameetrid määratakse tehnovõrkude projekteerimise staadiumis. Biopuhasti täpne asukoht lahendatakse üksikelamu ehitusprojekti mahus. Biopuhasti asukoha valikul peab arvestama puurkaevu asukohaga.

8.1.3 SADEMEVESI JA VERTIKAALPLANEERIMINE

Maapind langeb krundi lääne piiril asuva kraavi suunas u 0,37 cm. Olemasolevat maapinda võib hoone rajamisel tõsta maksimaalselt kuni 0,5 m.Hoonete katustelt kogunev sademevesi immutatakse pinnasesse omal krundil.

Kuna kinnistul asub puurkaev, tuleb hoonete katustelt koguneva vee immutamisel pinnasesse arvestada Vabariigi Valitsuse määrusega nr.99 (vastu võetud 09.12.2016 nr.142) „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” muutmine §7 lg1: Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal (vt.https://www.riigiteataja.ee/akt/116122016002). Sademeevee vooluhulk planeeritavalt ehitusalalt on 2 1 l/s ja parkimisalalt on 13 l/s. Hoonet teenindav kanalisatsioonitaristu peab olema välja ehitatud enne hoonete ehitamise alustamist.

Planeeringualal paiknev kraav tuleb säilitada ning puhastada tagamaks naaberalade liigvete äravool. Ehitusprojekti koostamise mahus tuleb kraav rekonstrueerida so puhastada ja tagada liigvete äravool.

Alal paikneva kraavi osas on kinnistu igakordsel omanikul kohustus tagada kraavis vee tõrgeteta äravool, selleks puhastada kraavi põhi ja nõlvad rohust, võsast, puudest, jäätmetest ning muudest vee äravoolu takistavatest asjadest. Vajadusel, kui piirkonnas on maapind niiskusrežiimiga probleeme, tuleb planeerida täiendavaid kraave või drenaaže juurde.

Ilmastikust tingitud sadeveed tuleb juhtida hoonetest eemale ja immutada kinnistu piires pinnasesse. Naaberkruntidele vihmavett juhtida ei ole lubatud, selle vältimiseks võib kaaluda ümber elamu drenaaži paigaldamist.

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 12 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

8.1.4 SOOJAVARUSTUS

Hoone (-te) küttesüsteemide rajamisel eelistada keskkonda säästvamaid küttelahendusi ja -liike so kasutama keskkonnasõbralikke ja //või taastuvenergiaallikaid. Välistama peab enim keskkond saastavad kütteliigid nt. kivisüsi. Soovitatavad kütteliigid on maasoojuspump (soodsaim juhul, kui kinnistu pind seda võimaldab), õhk-vesi soojuspump, pelletikatel, õhk-õhk soojupump, küttepuud jm tänapäevased kütteliigid. Soovi korral on hoonetele lubatud paigaldada ka päikesepaneelid. Mugavusküttena võib nt. san- ja saunaruumides kasutada elektripõrandakütet. 8.1.5 ELEKTRIVARUSTUS

Planeeringule on väljastatud Elektrilevi OÜ poolt tehnilised tingimused nr.416948 (27.07.2022) kinnistu liitumise kohta elektrivõrguga ja see lahendatakse olemasoleva 0,4 kV õhuliini baasil. Liitumiskilp on planeeritud kinnistul paiknevale mastile nr.9. Elektritoide hooneni on ette nähtud maakaabliga (vt. joonis DP-4_Põhijoonis tehnovõrkudega. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektrivõrgu ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korrosiooni. Elektrivõrgu kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha mistahes laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid. Maakaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia (-toite) saamiseks tuleb esitada Elektrilevi OÜ liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada kinnistu aadress. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab piirkonda teenindav ettevõte elektrivõrgu. Rajatavad ehitised ja tööd kaitsetsoonides on lubatud liini valdaja loal.

Tee-//õueala valgustuse projekteerimisel tuleb ehitusprojektis võtta kasutusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Ehitusprojektis tänava-//õueala valgustus projekteerida võimalikult madalatel postidel, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000K. Vältida tuleb sinist tooni valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks nt. liikumis- ja valgustugevuse andureid. Elektrivarustus peab tagama ka maakütte-, õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspumpade töö.

Planeeringu koostamisel on arvestatud on ka päikesepaneelide paigaldamise võimalusega. 8.1.6 SIDEVARUSTUS

Kakulaane kinnistu sidevarustus lahendatakse traadita side (nt. mobiilside) vahenditega. 9. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE KAHJUDE HÜVITAMINE Detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks koostatakse Raasiku Vallavalitsuse ja kinnistu Omaniku vahel eraldi leping. Detailplaneeringu realiseerimisel tekkinud kahju hüvitamise kohustus, nt. ehitustegevuse käigus tekkinud kahjud, lasub kavandatud elamumaa krundi igakordsel omanikul. Detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperioodil) tekkivad võimalikud kahjud tuleb hüvitada vastavalt kehtivatele seadustele ette nähtud korras, võimalike kahjude hüvitajateks määratakse kinnistute igakordsed omanikud. 10. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE EHK ELLUVIIMISE KAVA Kakulaane ja lähiümbruse detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele. Lisaks peab arvestama kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt kehtestatud ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega (nende olemasolu korral).

Peale detailplaneeringu (DP) kehtestamist on kohustuslik järgida DP realiseerimise ehk elluviimise kava:

• Katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

• Planeeringujärgse servituudi seadmine (madalpinge kaabel);

• Vältimaks tee ääre rikkumist on avalikult teelt mahasõidu rajamiseks vaja Raasiku Vallavalitsusest (KOV) taodelda ehitusluba ja mahasõit peab olema valmis enne muud ehitustegevust;

• Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload;

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 13 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

• Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest

huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;

• Tuletõrjevee mahuti (min 30 m³) rajamine kas omal kinnistul või lähiümbruse planeeringu koostajatega (Huvitatud isikutega) ühiselt KOV poolt ette antud asukohas ja tingimustel. Lisaks kaaluda antud mahutiga ühenduses oleva teeäärse hüdrandi rajamist;

• Teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ning ehitamisel arvestada olemasoleva kraavidesüsteemiga ning tagada liigvete tõrgeteta äravool;

• Peale tehnilise infrastruktuuri väljaehitamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik ja vastavate kasutuslubade väljastamist Raasiku Vallavalitsuse poolt, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel;

• Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload;

• Lihtsustatud sprinklersüsteemi elik kodusprinkleri paigaldamine (esimene valik) rajatavasse üksikelamusse (peale ehitusloa väljastamist ja enne kasutusloa taotlemist Raasiku Vallavalitsuses).

Planeeringust huvitatud isikute, planeeringu koostaja ja Raasiku valla vahel sõlmiti 28.01.2010 Järsi külas, Kakulaane katastriüksuse detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise kolmepoolne leping detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks. Seletuskirja koostas: arhitekt Heiki Taras

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 14 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

II MENETLUSDOKUMENDID

1. Raasiku Vallavolikogu 16.aprill 2019.a. otsus nr.20 Järsi külas, Kakulaane katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamine.

2. Raasiku Vallavolikogu 16.aprill 2019.a. istungi protokoll Detailplaneeringu algatamine, Järsi küla, Kakulaane (vt. päevakorra p.4).

3. Järsi külas, Kakulaane katastriüksuse detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise leping (28.01.2020.a.).

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 15 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

III JOONISED

1. Situatsiooniskeem DP – 1

2. Kontaktala analüüs DP – 2

3. Tugiplaan DP – 3

4. Põhijoonis DP – 4

5. 3D illustratsioonid DP – 5

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 16 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

IV LISAD

1. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 416948 (27.02.2022) Kakulaane kinnistu elektrivõrguga liitumise kohta (detailplaneeringu koostamine).

2. Reaalservituut//teeservituut kinnistu nr.13333902 jagamise skeemiga. Väljavõte_Tartu Maakohtu kinnistusosakond.

3. Reaalservituudi seadmise leping ja asjaõiguslepingud. (Veejuhtimis- ja purkaevuservituudi seadmine)_Notariaalakt

Kakulaane katastriüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ Seletuskiri 17 Lastekodu tänav 6a, Kesklinna linnaosa Tallinn Harjumaa 10 113 Töö nr.T-20-1022 mob: +372 518 8666 e-post: [email protected] MTR reg nr.-EP 10419148-001 Reg. Kood 10419148

V KOOSKÕLASTUSED

Heiki Taras

A R H I T E K T I B Ü R O O Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ

Aadress: Lastekodu 6a, 10113 Tallinn MTR reg nr - EP 10419148-0001

Reg kood 10419148 mob: +372 518 8666

e-post: [email protected]

Tallinn, mai 2024

KAKULAANE KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PÕHILAHENDUS

Töö nr: T-20-1022

Asukoht: Järsi küla, Raasiku vald Harju maakond 75 204

(Katastritunnus 65101:001:0022)

Maa-ameti ID: 91873

KAUST 1

TELLIJA: Raasiku Vallavalitsus (registrikood 75010708)

Tallinna mnt.24, Aruküla alevik, Raasiku vald Harju maakond 75 201

e-post: [email protected]

HUVITATUD ISIK: Eraisik /Allkirjastaud digitaalselt/

PROJEKTI KOOSTAJA: Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ (registrikood 1041948)

Lastekodu 6a, Tallinn Harju maakond 10 113 e-post: [email protected]

ARHITEKT: Heiki Taras

EAL Volitatud arhitekt 7 e-post: [email protected]

PROJEKTIJUHT: Heiki Taras EAL Volitatud arhitekt 7 e-post: [email protected]

TALLINNA NOTAR PRIIDU PÄRNA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

REGISTRI NUMBER

3377

REAALSERVITUUDI SEADMISE LEPING

JA

ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel kaugtõestamise teel Tallinna notar Priidu Pärna notaribüroos asukohaga Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn, kahekümne kolmandal augustil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (23.08.2021. a) ning selles notariaalaktis osalejad on abikaasad Janika Sild, isikukood 49305170829, e-posti aadress [email protected], kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, ja Aleksei Sild, isikukood 38608020276, e-posti aadress [email protected], kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, edaspidi mõlemad koos nimetatud Omanik 1, kes kinnitavad, et nad on abielus ja lepingu ese 1 kuulub nende ühisvara hulka, kuna see on omandatud abielu kestel, aadress mõlemal Õismäe tee 118-25, Tallinn, kes kinnitavad, et nende asukoht kaugtõestuse hetkel on Järsi küla Raasiku vald, ja notariaalakti tõestaja on kontrollinud Omaniku 1 perekonnaseisu rahvastikuregistri andmete

ja abielutunnistuse alusel ning rahvastikuregistri andmete ja kinnistusraamatu kande alusel

tuvastas notariaalakti tõestaja asjaolu, et teeniv kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka,

Timmo Eenmaa, isikukood 38203290343, aadress Rohelaane, Järsi küla, Raasiku vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, edaspidi nimetatud Omanik 2, kes kinnitab, et ta on perekonnaseisult abielus, kuid lepingu ese 2 ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, kuna lepingu ese 2 on omandatud enne abielu sõlmimist ja selle suhtes ei ole sõlmitud lepingu eset 2 abikaasade ühisvaraks muutvat abieluvaralepingut ning abikaasade varasuhteks on varalahususe varasuhe, kes kinnitab, et tema asukoht kaugtõestuse hetkel on Järsi küla Raasiku vald notariaalakti tõestaja on kontrollinud Omaniku 2 perekonnaseisu rahvastikuregistri andmete

ja abielutunnistuse alusel ning rahvastikuregistri andmete, abieluvararegistri andmete ja

kinnistusraamatu kande alusel tuvastas notariaalakti tõestaja asjaolu, et valitsev kinnistu 1

kuulub Omaniku 2 lahusvara hulka,

2

Meelis Kull, isikukood 36904286525, aadress Toome tee 3-46, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, edaspidi nimetatu Omanik 3, kes kinnitab, et ta on perekonnaseisult lahutatud ning lepingu ese 3 on omandatud pärast abielu lahutamist ega moodusta ühisvara, kes kinnitab, et tema asukoht kaugtõestuse hetkel on Kurgla küla Raasiku vald

notariaalakti tõestaja on kontrollinud Omaniku 3 perekonnaseisu rahvastikuregistri andmete

ja abielulahutuse tunnistuse alusel ning rahvastikuregistri andmete ja kinnistusraamatu

kande alusel tuvastas notariaalakti tõestaja asjaolu, et valitsev kinnistu 2 kuulub Omaniku 3

lahusvara hulka,

edaspidi Omanik 1, Omanik 2 ja Omanik 3 edaspidi koos nimetatud ka Lepinguosalised,

kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISASJAD, KINNISTUSRAAMATU SEIS JA OSAPOOLTE KINNITUSED 1.1. Teenivaks kinnistuks on Metsalaane, Järsi küla, Raasiku vald, Harju maakond

asuv kinnistu: katastritunnus 65101:002:0758, pindala 17129 m², aadress Metsalaane, Järsi küla, Raasiku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve elamumaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.

1.1.1. Teeniv kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14063202. Esimesse jakku on veel kantud kande nr 2 alla Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr: 14063302. Teeservituut on tähtajatu ja tasuta ja seatud vastavalt 10.08.2012 lepingu punktile 6 ja 10.08.2012 lepingu lisaks olevale plaanile. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Ühisomanikud Janika Sild (isikukood 49305170829), Aleksei Sild (isikukood 38608020276). Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158 ja 158.1 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 20.02.2013 lepingu punktidele kaks (2) ja kolm (3) ning 20.02.2013 lepingu lisaks nr üks (1) olevale plaanile. 20.02.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.03.2013. Kohtunikuabi Edith Oja. Neljandasse jakku on kantud järgmised hüpoteegi kanded: 1) Hüpoteek summas 78 000,00 eurot Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sisse kantud 24.11.2016. 31.12.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 6.01.2020. Kohtunikuabi Kariina Orr. 2) Hüpoteek summas 123 200,00 eurot Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sisse kantud 17.09.2019. 31.12.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 6.01.2020. Kohtunikuabi Kariina Orr. 3) Hüpoteek summas 80 900,00 eurot Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 31.12.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.01.2020. Kohtunikuabi Kariina Orr.

1.1.2. Teeniva kinnistu kohta E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et vastavalt Maa-ameti maakatastris registreeritud katastriüksuste andmetele kehtivad teeniva

3

kinnistu suhtes järgnevad kitsendused: katastriüksuse 65101:002:0758 kitsendused: Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 41 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (KURGLA, TTP 503); Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 314 m²; nähtus: puurkaev (Metsalaane); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Kraavikääru). Maa-ameti maakatastrist ei nähtu teeniva kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.

1.1.3. Teeniva kinnistu kohta E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et vastavalt riikliku ehitisregistri elektroonilisele andmebaasile paiknevad teenival kinnistul järgnevad ehitised:

1.1.3.1.hoone Saun, ehitisregistri koodiga 120660446, esmane kasutus määramata, korruste arv 2, ehitusalune pind 46,8 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata.

1.1.3.2.hoone Kuur, ehitisregistri koodiga 120709360, esmane kasutus 2019.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 18,7 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata.

1.1.3.3.hoone Grillmaja, ehitisregistri koodiga 120710861, esmane kasutus 2019.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 29,6 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata.

1.1.3.4.hoone Üksikelamu, ehitisregistri koodiga 120710865, esmane kasutus 2019.a, korruste arv 2, ehitusalune pind 179 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass B (energiamärgise kuupäev 01.09.2014).

1.1.3.5.rajatis Puurkaev, ehitisregistri koodiga 220670197, esmane kasutus 2019.a, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus kasutuselrajatis Puurkaev, ehitisregistri koodiga 220670197, esmane kasutus 2019.a, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus kasutusel.

1.2. Valitsevaks kinnistuks 1 on Rohelaane, Järsi küla, Raasiku vald, Harju maakond

asuv kinnistu: katastritunnus 65101:001:0021, pindala 15012 m², aadress Rohelaane, Järsi küla, Raasiku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.

1.2.1. Valitsev kinnistu 1 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14563102. Esimesse jakku on veel kantud kande nr 2 all Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr: 14063302. Teeservituut on tähtajatu ja tasuta ja seatud vastavalt 10.08.2012 lepingu punktile 6 ja 10.08.2012 lepingu lisaks olevale plaanile. 18.08.2014 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 4.09.2014. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Timmo Eenmaa (isikukood 38203290343). Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Reaalservituut kinnistu nr 3939002 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu ja tasuta teeservituut vastavalt 29.09.2016 sõlmitud lepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile. Kanne asub IV jao kandest nr 1 järjekohas eespool. 29.09.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.10.2016. Kohtunikuabi Ilona Kirm. Neljandasse jakku on kantud järgmised hüpoteegi kanded: 1) Vastavalt puudutatud isikute kokkuleppele kanne asub III jao kandest nr 1 järjekohas tagapool. 29.09.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.10.2016. Kohtunikuabi Ilona Kirm. 1) Hüpoteek summas 93 210,00 eurot AS LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele

4

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sisse kantud 26.05.2016. 23.09.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 25.09.2019. Kohtunikuabi Ave Talts. 2) Hüpoteek summas 118 070,00 eurot AS LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sisse kantud 21.06.2017. 23.09.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 25.09.2019. Kohtunikuabi Ave Talts.

1.3. Valitsevaks kinnistuks 2 on Kakulaane, Järsi küla, Raasiku vald, Harju maakond

asuv kinnistu: katastritunnus 65101:001:0022, pindala 2000 m², aadress Kakulaane, Järsi küla, Raasiku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.

1.3.1. Valitsev kinnistu 2 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13333902. Esimesse jakku on veel kantud kande nr 2 all Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr: 14063302. Teeservituut on tähtajatu ja tasuta ja seatud vastavalt 10.08.2012 lepingu punktile 6 ja 10.08.2012 lepingu lisaks olevale plaanile. 10.08.2012 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 30.08.2012. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Meelis Kull (isikukood 36904286525). Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

Valitsev kinnistu 1 ja valitsev kinnistu 2 edaspidi koos nimetatud valitsev kinnistu,

Kinnistusraamatust, maakatastrist ja ehitisregistrist nähtuvad andmed on notariaalakti

tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval.

1.4. Omanik 1 kinnitab, et: 1.4.1. Teeniv kinnistu on Omaniku 1 omand ning seda ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

1.4.2. Teeniv kinnistu suhtes ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks kinnistusosakonnale tehtud ega esitatud kinnistamisavaldusi.

1.4.3. Teeniva kinnistu koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega - rajatisi.

1.4.4. Nende suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust. 1.5. Omanik 2 kinnitab, et: 1.5.1. Valitsev kinnistu 1 on Omaniku 2 omand ning seda ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

1.5.2. Valitseva kinnistu 1 suhtes ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks kinnistusosakonnale tehtud ega esitatud kinnistamisavaldusi.

1.5.3. Tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust. 1.6. Omanik 3 kinnitab, et: 1.6.1. Valitsev kinnistu 2 on Omaniku 3 omand ning seda ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate

5

isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 1.6.2. Valitseva kinnistu 2 suhtes ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks

kinnistusosakonnale tehtud ega esitatud kinnistamisavaldusi. 1.6.3. Tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust. 1.7. Lepinguosalised kinnitavad, et nad on üle vaadanud käesoleva lepingu alusel seatava

punktis kaks (2) nimetatud reaalservituudi ala, nad on teadlikud selle paiknemisest, suurusest ja seisukorrast.

2. VEEJUHTIMIS- JA PUURKAEVUSERVITUUDI SEADMINE JA SELLE SISU 2.1. Lepinguosalised on kokku leppinud koormata teeniv kinnistu tähtajatu ja tasuta

veejuhtimis- ja puurkaevuservituudiga valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks veetorustiku omamiseks ja kasutamiseks ning puurkaevu kasutamiseks.

2.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et nimetatud reaalservituudi sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat puurkaevu vee pumpamiseks ning omada veetorustikku vee juhtimiseks valitsevale kinnistule. Teenival kinnistul paiknev ala, mida valitseva kinnistu igakordne omanik on õigustatud kasutama käesoleva lepingu punkti kaks (2) alusel seatava veejuhtimis- ja puurkaevuservituudi alusel (käesolevas lepingus nimetatud servituudi ala) on käesoleva lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase viirutatud alana.

2.3. Kõik puurkaevu hooldamise ning remondiga seotud kulud (sh kuid mitte ainult filtrite vahetus, ekspluateerimiskulud, elektrikulud) kannavad valitseva kinnistu omanik ja teeniva kinnistu omanikud võrdselt ning veetorustiku hooldamise ja remondiga seotud kulud kannavad teeniva kinnisasja omanikud ise. Puurkaevu elektrikulu tasub valitseva kinnistu omanik igakuiselt võrguettevõttele, kuid iga aasta lõpus kohustuvad teeniva kinnistu omanikud hüvitama valitseva kinnistu omanikule oma osa elektrikulust. Kui puurkaevu kasutab veel kinnistuid, siis kannavad ka nende kinnistu omanikud võrdse osa kuludest.

2.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et teeniva kinnistu igakordsel omanikul on samuti õigus nimetatud servituudiala ja puurkaevu kasutada tingimusel, et see ei takista otseselt või kaudselt servituudist tulenevate valitseva kinnistu igakordse omaniku õiguste teostamist.

2.5. Teeniva kinnistu igakordne omanik ei tohi reaalservituudi ala kasutada viisil, mis võib kahjustada veejuhtimis- ja puurkaevuservituudi tehnorajatisi või selle mistahes osa säilivust, töökindlust ja ohutut kasutamist ning on kohustatud teavitama kinnistul tema teadmisel tegutsevaid isikuid servituudi ala olemasolust.

2.6. Osalejad lepivad kokku, et teeniva kinnistu omanikul on õigus nõuda elektrikulu hüvitamist valitsevate kinnistuste omanikelt võrdsetes osades alates 01.03.2020.a

3. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 3.1. Lepinguosalised on teenivale kinnistule valitseva kinnistu kasuks tasuta ja tähtajatu

veejuhtimis- ja puurkaevuservituudi seadmises kokku leppinud ning nad paluvad kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14063202 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta veejuhtimis- ja puurkaevuservituut Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosade number 14563102 ja 13333902 all kantud kinnistute igakordse omaniku kasuks, vastavalt 23.08.2021.a sõlmitud lepingu

6

punktidele 2.1. kuni 2.5. ja vastavalt 23.08.2021.a sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.

3.1.1. Ühtlasi paluvad Lepinguosalised teha veejuhtimis- ja puurkaevuservituudi kohta märke Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade number 14563102 ja 13333902 esimestesse jagudesse.

4. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD

SELGITUSED 4.1. Servituut tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega, ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. 4.2. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud asjaõigusseaduse §-des 172 – §1841

reaalservituudi kohta sätestatu sisu ja õiguslikku tähendust. 4.3. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva

kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

4.4. Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teeniva kinnisasja omanikule kõige vähem koormav ning teeniva kinnisasja ja valitseva kinnisasja võõrandamisel kehtib reaalservituut uute omanike suhtes ulatuses, milles see on kinnistusraamatusse kantud.

4.5. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

4.6. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

4.7. Servituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue servituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

4.8. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.

4.9. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

4.10. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131 lg 1 võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma.

5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 5.1. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris. Kaugtõestamise

korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele kättesaadavaks riigiportaalis www.eesti.ee (avaleht > minu asjad > taotlused

ja avaldused > õigusabi > notariaalsed dokumendid). Lepinguosalistel on õigus nõuda paberil ärakirja väljastamist.

5.2. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.

5.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3)

7

tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. 6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 6.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasuvad Omanik 2 ja Omanik 3 võrdselt. 6.2. Lepingu ärakirja notaritasu tasub iga osaleja enda ärakirja eest. Kinnistusosakonnale

esitatava ärakirja notaritasu jagatakse sarnaselt lepingu notaritasuga. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu):

- Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 eurot / lk - Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 eurot / lk - Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 eurot + 0.23 eurot / lk - Digitaalärakiri www.eesti.ee portaalis tasuta.

6.3. Osaleja tasub notari tasu panga ülekandega kolme (3) tööpäeva jooksul arvates tema e- postile saadetava arve alusel, notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse §- le 38 on notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks isikud, kelle taotlusel või kelle huvides notar tegutses ning nimetatud isikud vastutavad sama notariaaltoimingu eest tasu maksmisel solidaarselt.

6.4. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole. Kinnistusraamatuseaduse § 46 lg 2 kohaselt avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast.

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalaktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati videosilla vahendusel osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.

Käesolevas dokumendis on 8 lehte. (9 Notari tasu reaalservituudi seadmise lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: Notari tasu seaduse § 3, § 10, § 22, § 23 p 2). Notari tasu ametitoimingu tegemise eest kaugtõestamise teel 20,00 eurot (Notari tasu seadus § 2 lg 2 (1)). Notari tasu kokku 58,30 eurot. Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot. Riigilõiv reaalservituudiga koormamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: Riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354). Riigilõiv servituutide kannete tegemisel valitseva kinnistu registriossa on riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 25 lg 1 p 10).

Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.

8

Janika Sild Meelis Kull Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Aleksei Sild Tallinna notar Priidu Pärna Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Timmo Eenmaa Allkirjastatud digitaalselt

1 / 4

Järsi külas, Kakulaane katastriüksuse detailplaneeringu

finantseerimise ja koostamise leping

Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.

Kokkuleppe sõlmimise ajaks loetakse

viimase digitaalallkirja lisamise aeg

Raasiku vald, Aruküla kuupäev sisaldub digitaalallkirjas

Planeerimise koostamise korraldaja, Raasiku Vallavalitsus (edaspidi VALD),

registrikood: 75010708, keda esindab vallavanem Andre Sepp.

Margit Kull (isikukood: 47507076523; aadress Punase-3, Järsi küla, Raasiku vald, 75204.

(edaspidi HUVITATUD ISIK)

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ (edaspidi TÄITJA), (registrikood: 10419148,

aadress Lastekodu 6a, Tallinn, Harjumaa, 10113), mida esindab juhatuse liige Heiki Taras

(edaspidi TÄITJA)

(edaspidi kõik koos nimetatud OSAPOOLED), leppisid kokku alljärgnevas:

Lepingu sõlmimisel võtavad Osapooled arvesse, et:  Huvitatud isik on huvitatud detailplaneeringu kehtestamisest ning on seoses sellega nõus

kandma kõik detailplaneeringu koostamise ja elluviimisega kaasnevad kulud;

 Huvitatud isik on nõus detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamisega omal kulul

 Valla arengukava ei näe ette Huvitatud isik poolt planeeritud elamukrundi rajamist, mistõttu

ei ole Valla eelarves investeeringuna ette nähtud kavandatava detailplaneeringuga hõlmatud

alale ja selle teenindamiseks kavandatud, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks ning

võõrandamiseks vajalikke rahalisi vahendeid;

 Detailplaneeringu algatamine ja menetlemine on võimalik ainult juhul, kui Huvitatud isik

võtab endale kohustuse ehitada välja lepinguga määratud mahus taristu;

 Käesoleva lepingu sõlmimine on oluliseks eelduseks detailplaneeringu algatamiseks ja

menetlemiseks.

Tulenevalt eeltoodust peavad osapooled vajalikuks leppida kokku detailplaneeringu koostamise

ja elluviimise tingimustes, mis arvestavad avalike huvidega ning mis loovad eelduse

planeeringualal säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks.

Mõisted:

Taristu - detailplaneeringuga määratud: kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud;

pinnase- ja sademevee ärajuhtimise süsteemid; side-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud; gaasi- ja

elektripaigaldised; tuletõrjeveesüsteem; surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud

ehitised ning välisvalgustus.

1. Lepingu alus ja ese

1.1 Lepingu aluseks on planeerimisseadus, Raasiku valla üldplaneering ja teised

planeerimist reguleerivad õigusaktid.

1.2 VALD tellib käesoleva lepinguga TÄITJALT Raasiku vallas, Järsi külas asuva

katastriüksuse Kakulaane (katastritunnus 65101:001:0022) detailplaneeringu

2 / 4

koostamise ning annab HUVITATUD ISIKULE üle õiguse finantseerida

detailplaneeringu koostamist.

2. Osapoolte kohustused

2.1 HUVITATUD ISIK kohustub:

2.1.1 sõlmima piirkonna võrguettevõtetega liitumislepingud ning rahastama taristu,

kaasa arvatud selle liitumispunktide, rajamist vastavalt sõlmitud

liitumislepingutele ja detailplaneeringule detailplaneeringukohase ehitusõigusega

krundi osas;

2.1.2 omal kulul ja koostöös VALLAGA tagama pinnase- ja sademevee ärajuhtimise;

2.2 HUVITATUD ISIK kohustub seoses informatsioonivahetusega:

2.2.1 kirjalikult teatama VALLALE detailplaneeringu alal paikneva temale kuuluva

kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamisest kolmandatele isikutele;

2.2.2 detailplaneeringu alal paikneva kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamisel

kolmandatele isikutele täitma Lepinguga võetud kohustused ise või andma need

kolmandatele isikutele üle, fikseerides selle võõrandamislepingus. Kohustuste

üleandmiseks on vajalik VALLA kirjalik nõusolek;

2.2.3 andma VALLALE informatsiooni taristu ja avaliku ruumi väljaehitamise kohta.

2.3 HUVITATUD ISIK kohustub seoses rahaliste kohustustega:

2.3.1 tasuma kõik kulud, mis on seotud detailplaneeringu koostamisega;

2.3.2 hüvitama detailplaneeringuga seoses tehtud kulutused 10 (kümne) päeva jooksul

sellekohase arve saamisest või enne detailplaneeringuga seotud toimingu

teostamist 10 (kümne) päeva jooksul sellekohase teate saamisest summas, mis

vastab detailplaneeringu koostamise korraldamise eeldatava maksumuse või

konkreetse toimingu kuluga.

2.4 TÄITJA kohustub:

2.4.1 koostama detailplaneeringu Lepingu punktis 1.2 nimetatud maa-alale vastavalt

Lepingule, kehtivale seadusandlusele, heatasemelisele detailplaneeringutele

esitatavatele üldistele nõuetele ja planeeringute teostamise üldtunnustatud headele

tavadele;

2.4.2 esitama detailplaneeringu paberil, 2 (kahes) eksemplaris (neist 1 eksemplar

VALLALE ja 1 eksemplar HUVITATUD ISIKULE) ja elektroonilisel kujul

vormistatud eksemplaris;

2.4.3 informeerima OSAPOOLI viimase soovil detailplaneeringu koostamise käigust;

2.4.4 viivitamatult informeerima OSAPOOLI detailplaneeringu koostamise käigus

ilmnevatest asjaoludest ja probleemidest, mis võivad tähtsust omada Lepingu

nõuetekohasel ja tähtaegsel täitmisel;

2.4.5 juhul, kui VALD ja/või HUVITATUD ISIK avastab detailplaneeringu koostamise

käigus detailplaneeringu projektis puudused, kohustub TÄITJA kõrvaldama omal

kulul puudused VALLA ja/või HUVITATUD ISIK poolt näidatud tähtajaks;

2.4.6 tegema detailplaneeringus avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel

teostatavad vajalikud parandused ja täiendused 3 (kolme) nädala jooksul, arvates

vastavate kirjalike ettepanekute kättesaamisest VALLA poolt.

3 / 4

2.5 VALD kohustub:

2.5.1 korraldama planeeringu läbiviimisel planeerimisseadusega ja Vabariigi Valitsuse

25.12.2015 määrusega nr 133 planeerimisalase tegevuse korraldaja kohustuseks

tehtud toimingud.

2.5.2 andma TÄITJALE tasuta üle detailplaneeringu koostamiseks vajaliku VALLA

käsutuses oleva informatsiooni ja materjalid. Sealhulgas avaliku väljapaneku ja

avaliku arutelu tulemused, kohe, kui kirjalikud ettepanekud on VALLA poolt

kätte saadud.

3 Osapoolte vastutus

3.1 detailplaneeringule esitatavad tehnilised nõuded, detailplaneeringu maksumuse ja

tasumise korra lepivad HUVITATUD ISIK ja TÄITJA omavahel kokku iseseisva

kokkuleppega.

3.2 seadusest tulenevatel põhjustel planeeringu menetlemise peatamisest tulenevad

võimalikud kahjud ei kuulu hüvitamisele VALLA poolt teistele OSAPOOLTELE.

3.3 käesoleva lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase

täitmise eest vastutavad OSAPOOLED käesoleva Lepinguga ja seadusega ettenähtud

korras.

3.4 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, milliseid OSAPOOLED Lepingu

sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). Käesolevas lepingus

mõistetakse vääramatu jõuna eriolukorda, erakorralist seisukorda, hädaolukorda ning

riigikogu või valitsuse akti, mis oluliselt takistab käesoleva Lepingu täitmist ja muid

Lepingus loetlemata asjaolusid, mida OSAPOOLED aktsepteerivad vääramatu jõuna.

3.5 OSAPOOL, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu

jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teistele

OSAPOOLTELE.

4 Detailplaneeringu projekti vastuvõtmine

4.1 Detailplaneeringu projekti annab TÄITJA VALLALE üle vastavalt Lepingus ja

lähteülesandes ettenähtud korrale.

4.2 VALD vaatab detailplaneeringu projekti 2 (kahe) nädala jooksul läbi ja juhul, kui see

ei vasta kehtivatele õigusaktidele, Lepingule ja/või lähteülesandele, teatab TÄITJALE

kirjalikult puudused ja nende kõrvaldamise tähtaja.

5 Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

5.1 Leping jõustub OSAPOOLTE poolt sellele allakirjutamise päeval ja lõpeb

OSAPOOLTE lepinguliste kohustuste täitmisega.

5.2 Lepingut võib muuta või Lepingu võib lõpetada OSAPOOLTE kokkuleppel või

Lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.

5.3 Lepingu muudatused ja täiendused tehakse OSAPOOLTE kokkuleppel kirjalikult ja

vormistatakse Lepingu lahutamatu lisana.

5.4 Lepingu viimane digitaalallkirjastaja edastab digitaalallkirjastatud lepingu koheselt

teistele OSAPOOLTELE.

5.5 Lepingut ennetähtaegselt lõpetada sooviv OSAPOOL on kohustatud teatama kirjalikult

teistele OSAPOOLTELE oma kavatsusest Leping lõpetada ette hiljemalt 2 (kahe) kuu

jooksul, arvates Lepingu lõpetamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest või

kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisest.

4 / 4

6 Vaidluste lahendamine

Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse OSAPOOLTE vaheliste

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused seaduses

ettenähtud korras.

7 Teated

7.1 OSAPOOLTE vahelised teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel,

kui sellised teated on informatiivse iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole

õiguslikke tagajärgi. Õiguslikke tagajärgi omavad teated tuleb edastada alljärgnevatel

aadressidel:

7.2 VALD:

7.2.1 Raasiku vallavalitsus: aadress: Tallinna mnt 24, Aruküla alevik 75201, Raasiku

vald; e-post: [email protected]; tel: 60 70 590,

7.2.2 Riina Rand: e-post [email protected]; tel: 60 70 589.

7.3 HUVITATUD ISIK:

7.3.1 Margit Kull (isikukood: 47507076523); e-post [email protected];

tel 55522 172

7.4 TÄITJA:

7.4.1 Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ, esindaja Heiki Taras: e-post [email protected];

tel 5288666

7.5 Teade loetakse kätteantuks, kui teade on üle antud allkirja vastu või teade on saadetud

tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) tööpäeva.

8 Muud sätted

Käesolev leping on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt, iga OSAPOOL saab kõikide

allkirjadega faili.

9 Osapoolte andmed ja allkirjad

Vald: Raasiku vald; registrikood 75010708;

Tallinna mnt 24 Aruküla alevik, Raasiku vald, 75201

telefon: 60 70 348, e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Andre Sepp

vallavanem

Huvitatud isik:

Margit Kull (isikukood: 47507076523);

aadress: Punase-3, Järsi küla, Raasiku vald, 75204;

telefon: 55522 172; e-post: [email protected];

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Kull

Täitja:

Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ; registrikood: 10419148

aadress: Lastekodu tn 6a, Tallinn, Harjumaa, 10113

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Heiki Taras

juhatuse liige