| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/3719-2 |
| Registreeritud | 21.06.2024 |
| Sünkroonitud | 25.06.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jõelähtme Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõelähtme Vallavalitsus |
| Vastutaja | Dmitri Peterson (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
2
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Jõelähtme Vallavalitsus
Jõelähtme valla üldplaneering
Juuni 2024
3
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................ 7
1.1. Asustuse kujunemise põhijooned .............................................................................................. 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ........................................................................................ 7 1.3. Valla visioon ja arengumudel .................................................................................................... 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ......................................................................................................... 8
2. Ruumilise arengu põhimõtted .............................................................................................. 9 2.1. Üldised põhimõtted ................................................................................................................... 9 2.2. Avaliku ruumi kujundamise põhimõtted ............................................................................ 13
3. Asustuse suunamine ja maakasutuse määramine ............................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ....................................................... 15 3.2. Tihe- ja hajaasustusalad .......................................................................................................... 17 3.3. Idee- või arhitektuurivõistluse korraldamine .......................................................................... 17 3.4. Rebala muinsuskaitseala ......................................................................................................... 18
3.4.1. Rebala muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi kaitseks kehtivad üldpõhimõtted ............ 19 4. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes ................... 22
4.1. Hajaasustusala (HA) ................................................................................................................ 23 4.2. Elamuehitus tiheasustusalal ..................................................................................................... 25
4.2.1. Elamu maa-ala (E) ............................................................................................................ 26 4.2.2. Väikeelamu maa-ala (EV) ................................................................................................ 27 4.2.3. Väikeelamu ja puhkeotstarbeline maa-ala (EP) ............................................................... 28
4.3. Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (PV) ................................................................................ 30 4.4. Keskuse maa-ala (K) ............................................................................................................... 31 4.5. Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT) ................................................................................................. 32 4.6. Aianduse maa-ala (MA) .......................................................................................................... 34 4.7. Parkmetsa maa-ala (HM) ........................................................................................................ 34 4.8. Riigikaitselise otstarbega maa-ala (RR) .................................................................................. 34 4.9. Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) .................................................................................................... 34 4.10. Perspektiivne taastuvenergiatootmise maa-ala (TE) ............................................................. 35 4.11. Veekogud .............................................................................................................................. 35
5. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused teemavaldkondade lõikes ........... 37 5.1. Miljööväärtuslikud hoonestusalad........................................................................................... 37
5.1.1. Neeme, Kaberneeme, Ihasalu ja Rootsi-Kallavere külad ................................................. 37 5.1.2. Nehatu küla ...................................................................................................................... 39
5.2. Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................................ 40 5.3. Väärtuslikud maastikud ........................................................................................................... 41 5.4. Kõrge puhkeväärtusega alad ................................................................................................... 43 5.4. Kultuuripärandi säilimise meetmed ....................................................................................... 44
5.4.1. Riiklikul tasandil kaitstavad kultuurimälestised .............................................................. 44 5.4.2. Kohalikul tasandil väärtuslik kultuuripärand ................................................................... 45 5.4.3. Arheoloogiatundlikud alad ............................................................................................... 46
5.5. Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused ................................................................ 46 5.6. Teede, raudtee, sadamate üldise asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine
........................................................................................................................................................ 49 5.6.1. Teed ja liikluskorralduse üldised põhimõtted .................................................................. 49 5.6.1.1. Riigiteed ........................................................................................................................ 49 5.6.1.2. Kohalikud teed .............................................................................................................. 51 5.6.1.3. Jalg- ja jalgrattateed ...................................................................................................... 52
4
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.6.1.4. Parkimine ...................................................................................................................... 52 5.6.2. Sadamad ........................................................................................................................... 53 5.6.3. Raudtee ............................................................................................................................. 54 5.6.4. Trammitee ........................................................................................................................ 55
5.7. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide
toimimist tagavate meetmete määramine ....................................................................................... 55 5.7.1. Vesi ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine ............................................................. 55 5.7.2. Soojavarustus ................................................................................................................... 58 5.7.3. Gaasitaristu ....................................................................................................................... 59 5.7.4. Kõrgepingeliin .................................................................................................................. 59 5.7.5. Taastuvenergeetika ........................................................................................................... 59 5.7.5.1. Väiketuulikud ................................................................................................................ 59 5.7.5.2. Päikeseenergia ............................................................................................................... 60 5.7.6. Maaparandussüsteemide korrashoid ................................................................................ 61
5.8. Maavarad ................................................................................................................................. 62 5.9. Keskkonnatingimused ............................................................................................................. 63
5.9.1. Jäätmekäitlus .................................................................................................................... 63 5.9.2. Radoon ............................................................................................................................. 64 5.9.3. Müra ................................................................................................................................. 64 5.9.3. Valgusreostus ................................................................................................................... 64
5.10. Ehituskeeluvööndi täpsustamine. Korduva üleujutusega ala piir .......................................... 66 5.10.1. Mereranna ehituskeeluvööndi vähendamine .................................................................. 67 5.10.2. Jõgede ja oja ehituskeeluvööndi vähendamine .............................................................. 71 5.10.3. Korduva üleujutusega ala piir ....................................................................................... 73
5.11. Valla sotsiaalobjektid ............................................................................................................ 74 5.12. Kalmistud ....................................................................................................................... 75 5.13. Kaitstavad loodusobjektid .............................................................................................. 75
6. Hädaolukorra riskianalüüs ja Jõelähtme valla valmisolek hädaolukorraks ..................... 76 7. Planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude leevendamise meetmed ................... 77 8. Asustusüksuste lahkmejoonte muudatusettepanek.............................................................. 79 9. Üldplaneeringu elluviimine .................................................................................................... 79
9.1. Sundvõõrandamine ja sundvalduse seadmine ......................................................................... 80 9.2. Maakonnaplaneeringu täpsustamine ....................................................................................... 80
10. Mõisted ................................................................................................................................... 81 Lisad ............................................................................................................................................. 82
Lisa 1. Ruumilise keskkonna analüüs. ........................................................................................... 82 Lisa 2. „Jõelähtme valla mereranna looduskeskkonna uuring, tehniline analüüs ja
eksperthinnang“. ............................................................................................................................. 82
5
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Sissejuhatus
Eesmärgiga täpsustada valla ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi1, algatas Jõelähtme
Vallavolikogu 30. mai 2012. aasta otsusega nr 294 uue üldplaneeringu koostamise, lähtudes
Jõelähtme valla kogukonna ootustest, sotsiaal-majanduslikust hetkeolukorrast, prognoosist,
kehtivatest õigusaktidest ning valla ruumilistest vajadustest.
Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine
ning selle alusel maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine.
Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse §
75 toodud ülesanded – maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu
taristu üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad.
Sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik, puhkealad) toimimise tagamiseks vaadeldi
üldplaneeringu koostamisel piiriüleseid seoseid valla lähiümbrusega.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat
olulist keskkonnamõju ja selle leevendamise/võimendamise võimalusi, arvestades üldplaneeringu
eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH sisuliseks eesmärgiks on kajastada planeerimisprotsessi
otsuste langetamise läbipaistvust ning näidata, milliste argumentide ja kaalutluste alusel toimus
kaalutlusprotsessi jooksul otsusteni jõudmine.
Keskkonnaamet kiitis KSH aruande heaks 01.04.2019 kirjaga nr 6-5/19/58-2.
Üldplaneeringu koostamisel lähtuti Harju maakonnaplaneeringust 2030+, Jõelähtme valla kehtivast
arengukavast, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest.
Üldplaneeringu koostamise esimeses etapis, enne lahenduse väljatöötamist, viidi vastavalt
lähteülesandele2 läbi asjakohased uuringud ja analüüsid. Ettevõtlusega seotud küsimuste ja ruumilise
arengu vajaduste väljaselgitamiseks viidi läbi veebipõhine küsitlus ettevõtjate seas. KSH, uuringute
ja analüüside ning küsitluse tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.
Üldplaneering koosneb:
seletuskirjast;
joonistest:
o joonis 1. Maakasutusplaan M 1: 20 000;
o joonis 2. Teed ja tehnovõrgud M 1: 20 000;
o joonis 3. Täpsem väljavõte Loo aleviku osas M 1: 10 000;
o joonis 4. Täpsem väljavõte Kostivere aleviku osas M 1: 10 000;
o joonis 5. Asustusüksuste lahkmejoon muudatusettepanek.
o joonis 6. Ehituskeeluvööndi vähendamine M 1: 20 000.
lisadest:
1 Uue üldplaneeringu algatamise ajal kehtiv Jõelähtme valla üldplaneering kehtestati 2003. aastal (koostamist alustati
2000. aastal). Üldplaneering kirjeldab valla arengu põhisuundi järgmiseks kümneks aastaks. Kuna üldplaneering
koostati 10 aasta arenguperspektiiviga, sisaldab olulisel määral olemasoleva olukorra kirjeldust ning väljavõtteid
kehtinud õigusnormidest ja -aktidest (mis ei ole enam asjakohane, kuna muutunud on nii lähteolukord kui kehtiv
õigusloome), oli aastaks 2012 üldplaneering vananenud. 2 Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.04.2013 otsusega nr 383.
6
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
o lisa 1. Ruumilise keskkonna analüüs3;
o lisa 2. „Jõelähtme valla mereranna looduskeskkonna uuring, tehniline analüüs ja
eksperthinnang“4.
o KSH aruanne.
Üldplaneeringu lisad 1, 2 ja KSH aruanne esitatakse eraldiseisvate köidetena.
Üldplaneeringu tellija ja koostamise korraldaja: Jõelähtme Vallavalitsus.
Üldplaneeringu koostamist konsulteeris ja keskkonnamõju strateegilist hindamist viis läbi
Hendrikson&Ko OÜ: üldplaneeringu projektijuht-planeerija Marika Pärn – ruumilise keskkonna
planeerija, tase 7 (kutsetunnistuse nr: 202000).
Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub Jõelähtme Vallavalitsuse ja -volikogu, kohalike
elanike ja konsultandi koostöös.
3 Koostaja OÜ Hendrikson&Ko, 2014. Analüüs koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on esitatud eraldiseisva köitena. 4 Koostaja Hendrikson&Ko OÜ, 2016.
7
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
1. Üldplaneeringu lahenduse alused
Üldplaneeringu põhiülesanne on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Üldplaneering määrab maa- ja veealade
üldised kasutus- ja ehitustingimused ning on detailplaneeringu koostamise ja
projekteerimistingimuste andmise aluseks, lähtudes piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamise ja
edasiarendamise vajadustest.
Jõelähtme valla arengueeldus on arenemine elujõulise piirkonnana, mis pakub häid elamis-,
puhkamis- ja töötamisvõimalusi Tallinna tagamaal. Logistiliselt hea asukoht pealinna läheduses, pikk
rannajoon, valda läbiv Tallinn-Narva põhimaantee, atraktiivne looduskeskkond ning looduse ja
inimese koostegevuse tulemusena kujunenud unikaalne kultuurmaastik loovad head eeldused
piirkonna arenguks. Arengueeldused soodustavad rahvaarvu kasvu (eelkõige uute elanike näol) ja
elavdavad majandustegevust.
1.1. Asustuse kujunemise põhijooned
Jõelähtme valla asustus on koondunud valdavalt valla lääne- ja keskossa. Iseloomulik on
hoonestusalade koondumine – kompaktsed hoonestusalad on ümbritsetud avatud
põllumajandusmaastikuga ning hajali paiknevaid majapidamisi on vähe. Valla territooriumist
suur osa kattub Eesti ühe vanima kultuurmaastiku, Rebala muinsuskaitsealaga, mis on asustuse
kujunemist tugevasti mõjutanud. Rebala muinsuskaitseala on ainuke maastikukaitsele suunatud
muinsuskaitseala Eestis, mille peamine väärtus on piirkonna ajalooline asustusstruktuur – suhteliselt
hästi säilinud külade, teede, põllumassiivide omavaheline paigutus ehk maakasutuse struktuur.
Säilinud asustusmuster, hooldatud põllumaad ning avatud vaated ümbritsevale maastikule loovad
piirkonnast tervikliku ja harmoonilise üldpildi.
Suuremad keskused, kuhu on koondunud üle poole elanikkonnast, on Loo ja Kostivere alevikud.
Alevikud on välja kujunenud tiheasustusalad ja valla tasandil olulised tõmbekeskused. Lisaks
alevikele toimivad tiheasustusaladena külakeskused - Jõelähtme, Uusküla, rannikuäärsed ja Jägala
jõe äärsed külakeskused.
Juba väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringuga olulisi muudatusi ei kavandata.
Tihenevad ja laienevad olemasolevad tiheasustusalad. Loo ja Kostivere alevike rolli
tõmbekeskustena tugevdatakse, võimaldades elanikkonna lisandumist, töökohtade teket ja
kohapealsete teenuste parem kättesaadavus. Toimivate tiheasustusalade tihendamine ja
laiendamine uute alade hõlmamisega elamu- ja ettevõtlusaladena (sh puhkealadena) loob
eeldused nende jätkusuutlikuks arenguks ka tulevikus.
Väljaspool tiheasustusalasid säilib hajaasustus. Üldplaneering toetab hajakülade elujõulisena
säilimist, võimaldades uute majapidamiste rajamist ning soodustades ettevõtluskeskkonna ja
töökohtade loomist.
1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas
Jõelähtme valla elanike arv on näidanud pidevat kasvutendentsi - loomulik iive ja rändesaldo on
möödunud kümnendil olnud positiivne. Ligi ¾ rahvaarvu kasvust on tingitud sisserändest. Valdav
8
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
enamik (ca 60%) elanikest on tööealised (vanusevahemikus 20-64), ca 25% kuni 20-aastased ning ca
15% vanemad kui 645.
Rahvastikuprognoosi kohaselt6 on ka lähitulevikus oodata rahvaarvu kasvu. Aastaks 2035 peaks
tööealise elanikkonna arv kasvama rahvastikuprognoosi kohaselt vallas tagasihoidlikuma
rändestsenaariumi korral tuhande võrra, senise kiires sisserändetempo jätkudes enamgi. Seetõttu on
keskkonnasõbralike töökohtade loomine, atraktiivse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine
ning selleks võimaluste loomine oluline mõjutegur rahvaarvu kasvuks ning noorte ja tööealiste
perede valda meelitamiseks.
1.3. Valla visioon ja arengumudel
Vastavalt valla arengukavas toodule on Jõelähtme valla visioon:
Visiooni saavutamiseks strateegilised sihid:
looduslähedane keskkond;
turvaline ja inimest hoidev vald;
võimestav haridus ja noorsootöö;
looduslähedane ettevõtlus ja turism;
kogukonnakeskne kultuur.
1.4. Valla keskkonnaväärtused
Jõelähtme valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel lähtutakse nn väärtustepõhisest
lähenemisest. Planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele,
kultuurilistele, majanduslikele või sotsiaalsetele objektidele ja aladele. Planeeringuga tagatakse
väärtuste säilimine, kuid samas võimaldatakse vastutustundlikku arendamist. Selline lähenemine
väärtustab kohalikku elukeskkonda ning kohaidentiteeti.
Jõelähtme valla keskkonnaväärtused on:
valla geograafiline asukoht, puhas ja kaunis looduskeskkond;
elamiseks ja puhkamiseks atraktiivne rannikupiirkond;
välja kujunenud asustusstruktuur ja külamiljöö;
toimivad ettevõtluspiirkonnad;
väärtuslik põllumajandusmaa ja maastiku avatus;
toimivad sadamad.
5 Seisuga oktoober 2022. 6 Jõelähtme valla arengukava 2023-2035.
Jõelähtme vald on looduslähedase elukeskkonnaga vald, mille elanikud väärtustavad oma
kodu ja mille kogukonna liikmed hoiavad üksteist.
9
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
2. Ruumilise arengu põhimõtted
2.1. Üldised põhimõtted
Ruumilise arengu suundumused Harju maakonnas sõnastab Harju maakonnaplaneering 2030+.
Maakonnaplaneering peab oluliseks järgida põhimõtteid, millega on tagatud erinevate ruumiväärtuste
säilitamine, sh linnalise ruumi kompaktsuse suurendamine; ruumiliselt tasakaalustatud arengu
tagamine, millega võimaldatakse esmaste teenuste tarbimist piirkonnas koha peal; uute arendusalade
kavandamisel juurdepääsuvõimaluste ning kommunikatsioonide paiknemise ja lahendusega
arvestamine; ettevõtluspiirkondade keskustesse või nende lähistele paigutamine; riiklikult tähtsate
taristuobjektide planeerimise vajadusega arvestamine; puhke- ja rekreatsioonivõimaluste tagamine,
mis on kvaliteetse elukeskkonna oluline osa; muinsus- ja loodusväärtustega arvestamine; väärtusliku
põllumajandusmaa säilimise vajadusega arvestamine, mis on oluline põllumajandustegevuse
jätkumiseks.
Jõelähtme valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste
vajaduste kui Harju maakonna ruumilise arengu suundumustega. Ruumilise arengu põhimõtted
põhinevad valla keskkonnaväärtuste hoidmise ja edasiarendamise soovil ning Jõelähtme valla
arengukavas sõnastatud visioonil. Ruumilise arengu põhimõtted on üldplaneeringu lahenduse
põhimõtteline osa, annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks, ehitamiseks ja ruumikujunduseks
valla territooriumil ning on aluseks maakasutuse juhtotstarvete määramisel ja hilisemal
arendustegevuse suunamisele.
Planeerimisprotsessis kokku lepitud ruumilise arengu põhimõtted väljendavad ühiskondlikku
kokkulepet, kuidas Jõelähtme valla territooriumi edasi arendada.
Põhimõtted ruumilise arengu suunamisel eristuvad alljärgnevate piirkondade lõikes:
keskused – Loo alevik koos Liivamäe külaga, Kostivere alevik, Jõelähtme külakeskus;
rannikuäärne elamu- ja puhkepiirkond;
Tallinn-Narva maantee äärne äri- ja tootmispiirkond. Muuga sadama piirkond;
Jägala jõe äärne puhkepiirkond;
metsaalad valla kirdeosas.
Alljärgnev skeemkaart kajastab valla ruumilise arengu põhimõtteid üldisemal tasandil (mitte
üldplaneeringuga määratud maakasutust, st juhtotstarbeid) iseloomustades, millised valla piirkonnad
omavad eelkõige arenguperspektiivi ning millise iseloomuga arendustegevust nendes piirkondades
soositakse. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbeid kajastab maakasutusplaan.
10
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Skeem 2.1. Jõelähtme valla ruumilise arengu põhimõtted.
11
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
KESKUSED
Keskuste võrgustiku7 määramisel toetub üldplaneering Harju maakonnaplaneeringule 2030+.
Maakonnaplaneeringuga on Loo alevik määratletud kui eeslinnaline piirkondlik keskus, mille
arendamine toimub linnalise asustusega alale8 omaste põhimõtete alusel. Maakonnaplaneering
rõhutab, et oluline ja vajalik on eeslinnaliste keskuse tugevdamine läbi kohapealsete töökohtade ja
kvaliteetse teenuste kättesaadavuse parandamise ning töö- ja kooliaegadega arvestavate ühenduste
loomise nii Tallinna kui teiste lähiümbruse keskustega. Vastavalt maakonnaplaneeringule tuleks
eeslinnaliste keskuste arendamisel lähtuda põhimõttest, et väheneks pendelränne Tallinna ja tagamaa
vahel, kuid tagatud on toimivad ühendused neile, kes igapäevaste liikumistega on tihedalt Tallinnaga
seotud. Linnalise asustusega alana hõlmab Loo alevik nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui
tihedale asustusele omaseid puhkealasid.
Kostivere on kohalik keskus, kus tagatakse kohalike põhiteenuste kättesaadavus ja luuakse eeldused
töökohtade olemasoluks kohapeal. Jõelähtme on lähikeskus, kus tagatakse eelkõige sagedasti
kasutatavate kodulähedaste teenuste kättesaadavus. Kostivere-Jõelähtme on funktsionaalselt
omavahel seotud koostoimivad keskused, kus teenuste kättesaadavus tagatakse keskuste koostöös.
Teenuste kättesaadavuse tagamiseks kasutatakse erinevaid koostöövorme, mobiilseid ja paindlikke
lahendusi. Keskustes asuvatele teenustele ja töökohtadele tagavad ligipääsu heas korras teed,
jalgratta- ja jalgteed ning ühistransport.
Arendustegevust keskustes suunatakse viisil, mis tagab keskkonnasõbraliku, turvalise ja rohelise
elukeskkonna olemasolu, kus olulisi häiringuid põhjustavad tootmispiirkonnad on elamu-, puhke- ja
ühiskondlikest aladest eraldatud. Eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja inimsõbralik elukeskkond, kus
teenused ja töökohad asuvad elukoha lähedal.
Asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige tihendamise9 printsiibist - elamupiirkondade tihendamine ja
laiendamine soodustab arengut hoonestuslikult mitmekesise (väikeelamu, korter- ja ridaelamu,
ühiskondlikud- ja teenindushooned) ja sotsiaalselt toimiva ruumina.
Arendustegevuse kavandamisel tagatakse kvaliteetse avaliku ruumi olemasolu (vt ka ptk 2.2) ning
teenuste hea kättesaadavus, mida iseloomustab hea ligipääsetavus, mitmekülgse ja funktsionaalse
avatud ruumi olemasolu - pargid, keskne väljak, sidus jalgratta- ja jalgteede võrgustik,
mänguväljakud, spordiplatsid, ühiskondlikud hooned. Mitmekülgse ja avatud ruumi loomisele aitab
kaasa keskuse maa-ala määramine ning selle edasine arendamine.
Edaspidiseks suunaks keskustes on olulisi häiringuid põhjustava ettevõtluse vähendamine ja
ettevõtluse soodustamine (nt nutikas tootmine), millega ei kaasne häirivat mõju ümbritsevale elu- ja
puhkekeskkonnale.
7 Keskuste võrgustik loob võimalused teenuste ja töökohtade ruumiliseks hajutamiseks ja nende kättesaadavuse
tagamiseks (parandamiseks). Maakonnaplaneeringuga määratud teenuste liigitus keskuse tasandi järgi on soovitusliku
olemusega ja näitab optimaalset teenuste hulka vastava tasandi keskuse ja selle tagamaa toimimiseks.
Koostoimivad keskused on lähestikku paiknevad, funktsonaalselt omavahel seotud asulad. 8 Kompaktne ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsete teede ja tehnovõrkude,
arvukate teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. 9 Tühjade kruntide hoonestamine, juba hoonestatud kruntidel täiendavate abihoonete rajamine, juba hoonestatud kruntide
jagamine, arvestades üldplaneeringuga määratud üldisi põhimõtteid ja tingimusi.
12
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Rasketööstusettevõtteid ja olulise ruumilise mõjuga ehitisi üldjuhul ei kavandata. Oluline on
otsustusprotsessides kasutada ettevaatuse põhimõtet, st ei lubata arendusi, kuni nende võimalik
kahjulik keskkonnamõju või leevendusmeetmed pole selged.
RANNIKUÄÄRNE ELAMU- JA PUHKEPIIRKOND
Unikaalne rannikumaastik ja pikk liigendatud rannajoon loovad suurepärased eeldused seal
elamiseks, puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks. Tervikliku ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks
suunatakse piirkonda erinevaid tegevusi, mis sobituvad olemasolevasse keskkonda ning tuginevad
kohapealsetele väärtustele neid hoides ja edasi arendades – elamumajandus, puhke-, turismi- ja
väikeettevõtlus, sotsiaalobjektid ühistegevuse soodustamiseks jne. Arendustegevust suunatakse viisil,
mis tagab tasakaalu sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja loodusliku keskkonna vahel.
Uute hoonete ehitamine toimub valdavalt olemasolevaid hoonestatud alasid tihendades ja laiendades,
arvestades kontaktvööndi hoonestusstruktuuri ja arhitektuurset üldilmet ning väljakujunenud
teedevõrku. Oma põhistruktuurilt ja iseloomult on rannikuäärsed tiheasustusalad erinevad
polüfunktsionaalsetest keskustest Loo (ja selle lähialad) ja Kostivere, mida arendatakse kompaktse
ruumi kujundamise põhimõtteid järgides. Rannikupiirkonnas on elamuehituseks kavandatavad
krundid suuremad, mis tagab väiksema hoonestuse tiheduse ja looduslike alade suurema osakaalu,
seega parema tasakaalu hoonestatud alade ja loodusliku keskkonna vahel. Lisaks suunatakse
piirkonda puhkemajandust ja sellega seotud ning seda toetavat ettevõtlust, mis tagab rannikuäärsete
alade parema avaliku kasutuse. Heade puhketingimuste oluline tegur on avalik juurdepääs10
mererannale, seetõttu on otsustaja kohustus asustuse ja arendustegevuse suunamisel alati kaaluda
juurdepääsuvajadust ja -võimalusi. Juurdepääs mererannale seotakse eelkõige perspektiivis
võimalike ujumiskohtadega, puhke- ja ettevõtlusaladega.
Puhke-eeldustega avalike rannaalade korrastamist, puhketegevust toetavate rajatiste ja ehitiste ning
juurdepääsude kavandamist rannaaladele on vajadusena välja toonud ka maakonnaplaneering.
TALLINN-NARVA MAANTEE ÄÄRNE ÄRI- JA TOOTMISPIIRKOND
MUUGA SADAMA PIIRKOND
Tootmis- ja ettevõtluskeskkonna arengu soodustamine on oluliseks eelduseks majanduskeskkonna
elavdamisel ja uute töökohtade loomisel. Logistilisest asukohast tulenevalt ning juba toimivate äri-
ja tootmispiirkondadena on Tallinn-Narva maantee äärne ja Muuga sadama piirkond sobilik äri- ja
tootmistegevuse arendamiseks. Asukoht transiitmagistraali ja suuremate teede ääres võimaldab
transpordivood suunata otse maanteele elamu-, puhke- ja ühiskondlike alasid läbimata.
Samuti omavad äri- ja tootmisaladena jätkuvalt potentsiaali juba toimivad tootmispiirkonnad alevikes
ja külakeskustes, kuna nende asukoha valikul on eelnevalt arvestatud logistilise asukohaga, alevike
ja külade üldstruktuuriga (elamualade ja tootmisalade omavaheline paigutus). Üldjuhul on need
piirkonnad juba varustatud tehnovõrkudega, mis teeb tehnovõrkude naaberaladele rajamise
majanduslikult otstarbekamaks.
Äri- ja tootmispiirkondade arendamist üldplaneeringuga määratud piirkondades ja põhimõtete alusel
toetab ka maakonnaplaneering. Maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkonnana eelkõige
planeeringulahenduse järgseid linnalise asustusega alasid, kus on olemas nii tehniline taristu,
10 Avalik juurdepääs lahendatakse kas juurdepääsuna mootorsõidukiga või kergliiklejale jalgsi ja jalgrattal. Tingimused
ja juurdepääsu(tee) täpne asukoht määratakse erinevate osapoolte kokkuleppel. Vastavalt ehitusseadustikule on
avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
13
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
logistilised ühendused kui ka piirkonna parim tööjõupotentsiaal. Hajaasustusalal on oluline
soodustada mikro- ja väikeettevõtluse arengut, mis tagaks elanikele töökohtade olemasolu kohapeal.
JÄGALA JÕE ÄÄRNE PUHKEPIIRKOND
Jõe äärsed looduslikud tingimused ning loodus- ja kultuuriväärtuste olemasolu soosivad looduses
viibimist ja loovad suurepärased eeldused piirkonna arenguks eelkõige puhkemajanduslikul
eesmärgil, sh keskse puhke- ja turismikeskuse väljaarendamiseks. Piirkonna puhke- ja
turismipotentsiaali ära kasutamiseks ning sise- ja välisturisti piirkonda meelitamiseks toetab
üldplaneering puhke- ja virgestusehitiste maa-ala juhtotstarbega alal majutus-, toitlustus- ja
meelelahutusettevõtete loomist, erinevate atraktsioonide ning sidusate ja objekte ühendavate matka-
ja liikumisradade rajamist jne. Heade puhketingimuste oluline tegur on avalik juurdepääs kallasrajale,
seetõttu on otsustaja kohustus asustuse suunamisel kaaluda juurdepääsuvajadust ja -võimalusi.
Jõe äärne piirkond omab häid tingimusi elukoha rajamiseks hajaasustuse põhimõttel.
METSAALAD VALLA KIRDEOSAS
Valla kirdeosas asuvad metsad (valdavalt riigimetsad) on kõrge loodus- ja puhkeväärtusega. Säilib
nende senine maakasutus, mida üldplaneeringuga ei reguleerita. Soovitav on matka- ja
loodusõpperadade (koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega) rajamine, et soodustada vaba aja
ja tervisespordiga seotud tegevusi.
Uusküla, Kallavere, Saviranna, Ülgase, Kostiranna ja Manniva küla piirkonnas kasvavad vanad
tammikud, nende säilitamise vajadusega tuleb jätkutegevustel (detailplaneerimisel,
projekteerimistingimuste andmisel) arvestada.
2.2. Avaliku ruumi kujundamise põhimõtted
Avaliku ruumi all käsitletakse eelkõige üldkasutatavaid väljakuid ja platse (sh külaplatse, mängu-,
spordi-või tegevusväljakud). Samuti on avaliku ruumi osadeks üldkasutatavad haljas-, pargi-, metsa-
ja veealad, kuhu kõigil inimestel on vaba ligipääs ja võimalus piiranguteta liikuda. Avalikuks ruumiks
on avalikus kasutuses teed ja tänavad ning jalg- ja jalgrattateed koos tänavahaljastusega.
Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa,
seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates
etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav
erinevatele kasutajagruppidele. Arvestada tuleb nii kvaliteetse ruumi loome aluspõhimõtetega11 kui
ligipääsetavuse ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise ja loomise põhimõtetega12.
Avaliku ruumi kujundamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata alevikes keskuse alal, kuhu on
koondunud liikumise sihtmärgid ja erinevad funktsioonid. Keskuse alal tuleb kasutada kvaliteetseid
arhitektuurilahendusi.
Tingimused avaliku ruumi loomiseks:
1. loodav avalik ruum peab lähtuma laiematest kvaliteetse ruumi loome aluspõhimõtetest, kus
lahendus on:
1.1. rikastav ja esteetiline, pakkudes elukeskkonda elavdavat kogemust;
11 Vt Ruumiloome ekspertrühm. Lõpparuanne ja aruande lisa 4
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/lisa_4_kvaliteetse_ruumi_miinimumkri
teeriumid.pdf 12 https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf
14
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
1.2. kasutama kutsuv ja hästi ligipääsetav, kasutades kaasava disaini põhimõtteid ja arvestades
erinevate liikujate võimekusega;
1.3. keskkonnasõbralik ja kliimakohane, kasutades ja võimendades looduslikke komponente
ning kasutatav ja vastupidav erinevates ilmaoludes;
1.4. pärandisõbralik, põimides disaini väärtuslikke vanemaid komponente;
1.5. mitmeotstarbeline ja kohandatav, sidus ja ümbritsevat ruumi arvestav;
1.6. sotsiaalne ja tervislik, soodustades ruumis viibimist, välitegevusi ja suhtlust;
2. avalik ruum peab olema turvaline, selleks tuleb:
2.1. valgustada olulisemad käiguteed, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused,
puhkealad ja mänguväljakud, üldkasutatavad parklad;
2.2. hoida üldkasutatav avalik ruum korras.
15
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
3. Asustuse suunamine ja maakasutuse määramine
Ruumilise planeerimise eesmärk on luua eeldused tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse
ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks.
3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud
Kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks Loo
ja Kostivere alevikud, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik planeerimisseaduses toodud
juhtudel.
Planeerimisseadus § 125 lõikes 1 on sätestatud seadusest tulenevad detailplaneeringu koostamisega
alad ja juhud. Täiendavalt on kohalikul omavalitsusel õigus määrata detailplaneeringu koostamise
kohustusega alasid ja juhtusid üldplaneeringus vastavalt planeerimisseaduse § 75 lg 1 punktile 2613.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimisprotsessi tagada arendatava
keskkonna kvaliteet piirkondades ja juhtudel, kui võib eeldada laia, kattuvate ning potentsiaalselt
konfliktsete huvide ringi.
Olukorras, kus konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud
isikute ringi, võimaldab kehtiv seadusandlus väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba
avalikus menetluses ning vajadusel on võimalik ka projekteerimistingimusi ja ehitusluba väljastada
kõrvaltingimusega. Seega ei pruugi alati, kui konkreetsest ehitussoovist tulenevalt on põhjust eeldada
suuremat avalikku huvi või laiemat huvitatud isikute ringi, olla veel põhjendatud ilmtingimata
detailplaneeringu koostamise menetluse läbiviimine haldusorgani poolt. Detailplaneeringu
koostamine on iseenesest pikk ja ressursimahukas menetlus, millega kaasneb nii täiendav
halduskoormus kohalikule omavalitsusele kui ka ebameeldivused ehitusõigusest huvitatud isikutele.
Samas ei võimalda projekteerimistingimuste või ehituslubade väljastamine avalikus menetluses seada
ehitustegevusele täpset realiseerimise järjestust või ajakava ning näha ette maakasutustingimusi.
Seega olukorras, kus maaomaniku või konkreetse maa väärtustamise või selle arvelt tulu teenida
sooviv isiku kavandatav tegevus võib tuua endaga kaasa mõjutusi, mis väljuvad konkreetse kinnisasja
piirest, olgu siis väljakujunenud elukeskkonna visuaalse muutumise näol või täiendava koormuse
tõttu avalikes huvides vajalikule infrastruktuurile, nagu teed ja tehnovõrgud, on detailplaneeringu
koostamine tihtipeale põhjendatud, kuna võimaldab konkreetses ja reglementeeritud menetluses viia
läbi laiapõhjalist, tihtipeale konfliktsete huvide kaalumist.
Kohaliku omavalitsuse jaoks ei ole konkreetse detailplaneeringu koostamise vajaduse määratlemisel
tihtipeale kõige olulisem see, milliste tehniliste näitajate ja otstarbega hoonet soovitakse püstitada.
Eelmainitust olulisem on see kuidas ehitusplaanid suhestuvad olemasolevasse ja juba väljakujunenud
keskkonda, millist koormust lisandub ehitiste kasutusele võtmisel olemasolevale avalikes huvides
rajatud teedele ja tehnovõrkudele ning kohaliku omavalitsuse hallata olevale sotsiaalsele
infrastruktuurile, nagu koolid, lasteaiad, noortekeskused, raamatukogud, jmt.
1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse kehtestamisega on kaasnenud
varasemast ulatuslikum ehitusvabadus. Sellest tulenevalt on sisuliselt võimalik ilma
detailplaneeringut koostamata kavandada piiramatult ehitusloakohustuseta (ehitisealuse pinnaga kuni
13 Üldplaneeringu algatamise hetkel kehtinud planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 4.
16
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
60 m2 ja kõrgusega 5 m) hooneid ning kohaliku omavalitsuse võimalus sellesse sekkuda on oluliselt
rohkem piiratud kui varasemalt. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punkti 6 kohaselt14 on üldplaneeringu
üheks ülesandeks asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine. Ehitusloakohustuseta hoonete
arvukas püstitamine võib kaasa tuua ebaühtlase ja piirkonda sobimatu hoonestuspildi. Selle
vältimiseks on asjakohane ehitusloakohustuseta hoonete püstitamise võimalikkust üldplaneeringus
piiritleda.
Väljakujunenud hoonestusstruktuuri ja -laadi säilitamiseks on otstarbekas üldplaneeringuga
ehitustegevust reguleerida, sätestades tingimused hoonestuse rajamisel. Põhjendatud juhtudel on
võimalik üldplaneeringus toodud tingimusi muuta, kuid sel juhul on vajalik detailplaneeringu
koostamine, et avalikkusel oleks võimalus arvamust avaldada ja kohalikul omavalitsusel
diskretsiooni rakendada.
Jõelähtme vallas väljakujunenud ja tavapärase hoonestusstruktuuri kohaselt on põhihoonete (elamute,
äri- ja tootmishoonete) juurde reeglina püstitatud kuni kolm ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 ja 5 m
kõrgusega abihoonet. Selline kõrvalhoonete arv võimaldab rajada näiteks kuuri, sauna ja täiendava
väiksema majandushoone. Suuremate hoonekomplekside juures, nagu talupidamised või
tootmiskompleksid, võib küll erinevaid abihooneid olla arvukamalt, kuid üldjuhul on hooned
suuremad kui 60 m2 ehitusaluse pinnaga ja/või kõrgemad kui 5 m. Väljakujunenud
hoonestusstruktuuri ja -laadi arvestades, on mõistlik piirata ehitustegevust, mille tulemusena võib
asustusüksustes väljakujunenud hoonestuslaad oluliselt muutuda ilma, et avalikkusel oleks võimalus
selles osas oma arvamust avaldada ja kohalikul omavalitsusel võimalik diskretsiooni rakendada.
Lisaks seaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustusele määratakse
üldplaneeringuga detailplaneeringu kohustusega aladeks olemasolevad või tulevikus
kavandatavad tiheasustusalad.
Täiendavateks detailplaneeringu koostamise juhtudena määratletakse üldplaneeringus:
1. hajaasustusalal kolme või enama elamu ehitamise (enam kui 2 majapidamist)15 kavandamiseks,
sh selleks vajalike maaüksuste jagamiseks või kui hajaasustusalal ehitamisega kaasneb vajadus
avalikuks kasutamiseks ettenähtud infrastruktuuri (tee ja sellega seotud rajatised, haljastus,
välisvalgustus, müra vähendavad rajatised ning muud tehnorajatised) ehitamiseks ning
puuduvad mõistlikud alternatiivid eelnimetatud infrastruktuuri ehitamise küsimuste
lahendamiseks;
2. uute äri- ja tootmisüksuste kavandamine, sh jäätmekäitlusalade, või olemasolevate hoonete
ümberehitamine või kasutusele võtmine viisil, mis eeldab oluliselt suuremat mõju tehnilisele
infrastruktuurile või ümbritsevale keskkonnale (elu- ja looduskeskkonnale). Detailplaneeringu
koostamine ei ole vajalik taastuvenergia tootmisüksuse (päikesepark, väiketuulik) ning
väiksemahulise tootmis- ja äritegevuse korral, mis ei halvenda väljakujunenud loodus- ja
elukeskkonda, sobitub piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga ning sellega ei kaasne
vajadus avalikuks kasutamiseks ettenähtud infrastruktuuri (tee ja sellega seotud rajatised,
haljastus, välisvalgustus, müra vähendavad rajatised ning muud tehnorajatised) ehitamiseks.
Väikesemahulist biotootmisjaama saab arendada vastavalt kehtivale seadusandlusele, kui see
on hoonet teenindava tehnosüsteemi osa;
14 Üldplaneeringu algatamise hetkel kehtinud planeerimisseaduse §8 lg 3 p 2 ja p 3. 15 Detailplaneeringut koostamata on lubatud nö kobara (hoonegrupi) moodustamine kuni 3-st lähestikku asuvast
majapidamisest (iga majapidamine koosneb põhihoonest (elamu) ja abihoone(te)st) peatükis 4.1. toodud põhimõtete
alusel.
17
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
3. neljanda või rohkema ehitusloakohustuseta (ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 ja kõrgusega 5 m,
sh vabaehitised kuni 20m2) hoone püstitamiseks, kui ehitusloakohustuseta hoone moodustab
ühtse hoonekompleksi hoonete grupiga, mille koosseisu kuulub juba 3 ehitusloakohustuseta
hoonet.
Lisaks seaduses sätestatud või üldplaneeringus määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega
aladele ja juhtudele võib kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi olemasolul algatada
detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida seaduses või kehtivas üldplaneeringus ette nähtud
ei ole (planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 3).
3.2. Tihe- ja hajaasustusalad
Tiheasustusalal järgib ruumiline planeerimine kompaktsele alale omaseid põhimõtteid – hooned
rajatakse üksteisele lähedale (kompaktselt), hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste
tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne.
Valla ruumilise arengu üldistest põhimõtetest tulenevalt toetab üldplaneering olemasolevate
tiheasustusalade (kehtestatud üldplaneeringutega määratud)16 jätkuvat arengut neid tihendades ja
laiendades17. Olemasolevate tiheasustusalade edasiarendamist toetab ka juba toimiva sotsiaalse ja
tehnilise infrastruktuuri olemasolu, mille edasiarendamine on majanduslikult otstarbekas ja
keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud.
Käesolev üldplaneering määratleb tiheasustusalad arvestades olemasolevate kehtivate
üldplaneeringutega määratud tiheasustusalade paiknemist, neid osaliselt laiendades.
Tiheasustusaladena ei määratleta enam väikese arenguperspektiiviga alasid (nt Parasmäe küla).
Tiheasustusalade piirid on kantud joonisele 1 Maakasutusplaan.
Uue tiheasustusega alana tuleb käsitleda kompaktset hoonestatud ala, kui kavandatakse eraldiseisev
üle 1000 m2 ehitusaluse kogupinnaga äri-, tootmis- ja/või laohoone(te) ala koos selle teenindamiseks
vajaliku maaga, välja arvatud põllumajanduslikud tootmishooned.
Valla ülejäänud ala (väljaspool tiheasustusalasid) loetakse hajaasutusalaks.
Nii tihe- kui hajaasustusalal tuleb järgida tingimusi juhtotstarvete (ptk 4) ja teemade (ptk 5) lõikes.
Tegevuste korral Rebala muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis tuleb järgida ptk 3.3 tingimusi.
3.3. Idee- või arhitektuurivõistluse korraldamine
Idee- või arhitektuurivõistluse korraldamine (või muu võistlusvormi kasutamine) on eelkõige
põhjendatud keskuse maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus. Idee-
või arhitektuurivõistluse korraldamine otsustatakse iga kord projekteerimistingimuste või
detailplaneeringu menetlemise käigus. Idee- või arhitektuurivõistluse korraldamine on vajalik parima
lahenduse leidmiseks linnalise iseloomuga väliruumi planeerimisel.
16 Jõelähtme valla üldplaneering (2003); Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering (2011). 17 Uusi tiheasustusalasid, milleks on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek, ei moodustata.
18
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Kavandatav väliruum peab olema atraktiivne ja arhitektuurselt kvaliteetne ning elu- ja
ettevõtluskeskkonda kui tervikut väärtustav.
Ideevõistluse eesmärk on leida alale parim ruumiline terviklahendus ala kasutuse, teede võrgustiku,
hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse osas.
Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ehitisele/alale parim võimalik arhitektuurne/linnaehituslik
lahendus, millega minna edasi detailplaneerimis-/projekteerimisprotsessis.
Mujal keskuse maa-ala lähialal tuleb kaaluda arhitektuurivõistluse vajadust:
1. suuremate arenduste puhul;
2. suuremate ühiskondlike hoonete kavandamisel;
3. juhul, kui esineb oluline avalik huvi;18
4. kavandatava hoone mahud eristuvad märgatavalt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast;
5. avalike puhke- ja/või haljasalade rekonstrueerimisel ja uute rajamisel.
3.4. Rebala muinsuskaitseala
Jõelähtme vallast suure osa moodustab Rebala muinsuskaitseala. Muinsuskaitseala hõlmab
aastatuhandete jooksul väljakujunenud asustusstruktuuriga pärandmaastikku, mis koosneb
arheoloogiapärandist, kõlvikutest, küladest ja ehitistest, kultuurimälestistest ning loodusobjektidest.
Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on tagada looduse ja inimtegevuse koosmõjul kujunenud
ainulaadse, riiklikult olulise kultuuri-, loodus- ning teadusväärtust omava pärandmaastiku ja seda
kujundavate kohataju loovate väärtuste hoidmine, esiletoomine ning säästev areng.
Rebala muinsuskaitseala peamised väärtused on:
1. muinasaega ulatuv ajalooline maakasutus- ja asustusstruktuur ehk külad, teed ja erineva
sihtotstarbega maade (metsa-, heina- karja- ja põllumaad) omavaheline paigutus ehk kõlvikud
ning nende erinäoline ilme;
2. arheoloogiapärand koos kultusekivide, kivikalmete, asulakohtade, muistsete põldude ja teiste
muististe ning arheoloogilisest kultuurkihist leitud väärtuslike ehituskonstruktsioonide, -
detailide ja arheoloogiliste leidudega;
3. avatud maastik, mille puhul on tegemist avatud vaadetega alaga, mis koosneb nii põllumaast
ehk intensiivselt põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavast maast kui ka pärandniitudest
ehk poollooduslike kooslustega aladest;
4. ajaloolise järjepidevusega looduslike taimekooslustega alad, nagu Vandjala soo ja
Männikuraba;
5. ajalooliselt kujunenud ja säilinud külavormid, -teed ja -tänavad;
6. ajalooline hoonestus, piirkonnale iseloomulikud ehitus- ja arhitektuuritraditsioonid ning
ehitusmaterjalid (peamiselt paekivi ja puit);
7. külade ja maastiku iseloomulikku ilmet kujundavad pärandkultuuri objektid, sealhulgas
paekiviaiad, kaevud, paevõtukohad, kivirahnud ja -hunnikud jms;
8. küladele ja pärandmaastikule iseloomulik haljastusviis.
Avatud maastik on Rebala muinsuskaitseala üks põhiväärtusi. Avatud maastikku ilmestavad nii
intensiivselt põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav maa kui ka pärandniidud. Pärandniitudel
18 Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla
arengu iseärasusi.
19
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
ehk poollooduslike kooslustega aladel on oluline roll Rebala muinsuskaitsealale ainulaadse ja
äratuntava ilme kujundamises. Pärandniidud on mh olulised ka looduskaitselisest aspektist ja eelkõige
elurikkuse hoidjatena, kuna need pakuvad elu- ja toitumispaika paljudele haruldastele seene-, looma-
ja taimeliikidele ning aitavad säilitada maastiku mitmekesisust.
Rebalas on levinud mitmeid erinevaid pärandniite: loopealseid, soostunud niite, soo-, lammi- ja
aruniite ning puisniite ja -karjamaid.
Rebala muinsuskaitseala on üks suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkondi Eestis.
Piirkonnas säilinud arheoloogiapärand sisaldab kõnekat informatsiooni Põhja-Eesti kultuuri- ja
majanduskontaktide kohta nii Eestis kui ka laiemalt Põhja- ja Kirde-Euroopas. Kuigi suurem osa
arheoloogiapärandist Rebala muinsuskaitsealal on riikliku kaitse all, on aastate jooksul lisandunud
uut infot arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihiga alade paiknemise kohta. Seetõttu on
Rebala muinsuskaitsealal määratletud ka arheoloogilise kultuurkihiga alad, kust on leitud
arheoloogilisi leide ja kultuurkihti või kus on kaugseire andmetele tuginedes suur tõenäosus leida
veel avastamata arheoloogiapärandit ning mis vajavad kõrgendatud tähelepanu.
Lisaks ehitismälestistele ilmestavad Rebala pärandmaastikku ka kultuuriväärtuslikud hooned ja
rajatised, millest enim säilitamist väärivad ajaloolised paekiviehitised ja hästi säilinud 19. sajandil
või 20. sajandi I poolel püstitatud puithooned. Lisaks ehitistele paikneb muinsuskaitsealal erinevaid
pärandkultuuriobjekte: kiviaedu ja -hunnikuid, kaevusid, põlispuid, paevõtukohti, külateid jms, mis
annavad muinsuskaitsealale iseloomuliku ja äratuntava ilme.
Rebala muinsuskaitsealale on määratud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada muinsuskaitseala
säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses ja
tiheduses ning muinsuskaitseala vaadeldavus.
Aastatel 2017-2023 on Rebala muinsuskaitseala pärandmaastiku kohta teostatud mitmed
alusuuringud, millest lähtuvad üldpõhimõtted Rebala muinsuskaitseala väärtuste säilitamiseks ja
muinsuskaitseala kaitsevööndis:
- Rebala muinsuskaitseala hoonete inventeerimine (teostaja Ly Renter, 2017-2020)
- Rebala muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi ajaloolise maakasutuse analüüs (teostaja AB Artes
Terrae OÜ, 2020)
- Rebala muinsuskaitseala poollooduslike koosluste analüüs (teostaja Pärandkoosluste Kaitse Ühing,
2021)
- Arheoloogiliste kultuurkihiga alade eksperdihinnang (koostaja Helena Kaldre, 2022-2023)
Lisaks tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest ja kultuuriministri 15.05.2019 määrusest nr 23
„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal
asuvate ehitiste väärtusklassid“.
Koostamisel on Rebala muinsuskaitseala kaitsekord19. Kaitsekorra kehtestamise järgselt tuleb
kaitsekorra ja selle lisadega arendus- ja ehitustegevusel arvestada.
3.4.1. Rebala muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi kaitseks kehtivad
üldpõhimõtted
1. maastike avatus, reljeef, ajalooline struktuur ja maakasutus säilitatakse ja tagatakse vaated
maastikele koos seal paikneva arheoloogiapärandiga ning ajaloolistele maamärkidele;
19 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rebala-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine
20
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
2. maastiku avatuse hoidmiseks teostatakse järjepidevat maastikuhooldust;
3. pärandniitudega alasid ei künta, kaevata, metsastata, väetata ega teostata muid poollooduslikke
kooslusi hävitavaid või ohustavaid tegevusi, v.a ajalooliste hoonete asukohtades uute ehitiste
püstitamine; pärandniitudega alasid on lubatud hooldada läbi traditsioonilise maakasutuse,
milleks on niitmine ja kariloomade karjatamine;
4. taristu ehitamisel eelistatakse maastikku vähe häirivaid lahendusi; välditakse elektriõhuliine ja
-poste, maapealseid torustikke, varjestavaid piirdeid jms ning suurte taristuobjektide
kavandamist; võimalusel kasutatakse olemasolevaid tee- ja liinikoridore ning metsapiire ning
tagatakse kinnismälestiste, pärandniitude, pärandkultuuriobjektide ja avatud vaadete säilimine;
5. tuule- ja päikeseparke ning maste avatud maastikule ei rajata; päikesepaneelid, tuulikud ja
mastid on lubatud paigutada üksnes hoonestatud kinnistu teenindamiseks ning viisil, et need
oleks ümbritsevast maastikust vähe nähtavad ja ei oleks vastuolus muinsuskaitseala
eesmärkidega;
6. uusi kaevandusi ei rajata, kui need võivad ohustada kinnismälestist või muinsuskaitseala või
nende säilimist neile ainuomases keskkonnas;
7. säilitatakse ja võimalusel kasutatakse ajalooliselt kujunenud teedevõrku, uute teede
kavandamisel arvestatakse piirkonnale iseloomulike lahendustega ja tagatakse pärandmaastiku
säilimine ning vaated maastikule;
8. arheoloogilise kultuurkihiga aladel detailplaneeringu koostamise käigus või enne
projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase
teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd määrab Muinsuskaitseamet arheoloogilise uuringu
juhul, kui tööd ohustavad arheoloogiapärandi säilimist;
9. väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning arheoloogilised struktuurid ja
elemendid säilitatakse;
10. kultuuriväärtusliku hoone ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja
väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate
kandekonstruktsioonide püsivus;
11. kultuuriväärtuslike hoonete puhul, millest on säilinud üksnes ajaloolised paekivimüürid, on
lubatud uute piirdekonstruktsioonide ehitamine olemasolevate sisse; kui paekivihoone müüre
ei ole tehnilise seisukorra tõttu võimalik säilitada autentsena, on lubatud nende ümber ladumine
nii algupärase arhitektuurse lahenduse taastamiseks kui ka hoone kohandamiseks uue
kasutusotstarbe eesmärgil;
12. kasutatakse kultuuriväärtuslikule hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja
viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid;
traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis,
kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale mitte iseloomulikke materjale
võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal, eterniit);
13. kultuuriväärtusliku hoone välispidine soojustamine on lubatud vaid juhul, kui sellega ei hävitata
ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle
osade ajaloolised proportsioonid;
14. võimalusel säilitatakse ja restaureeritakse kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsed või hilisemad
hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited ja lengid; uued avatäited valmistatakse algsete
avatäidete või analoogiate eeskujul üldjuhul puitmaterjalist; avatäidete asendamisel tagatakse
hoone terviklik välisilme;
15. kultuuriväärtusliku hoone katuseaknad ja katuseväljaehitised, mis jäävad avalikust ruumist
vaadeldavad, paigutatakse hoonega arhitektuurselt sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga
arvestavalt;
16. kultuuriväärtusliku hoone maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle
lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset
ilmet;
21
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
17. muinsuskaitseala hoone ilme muutmisel, välimiste avatäidete vahetamisel või paigaldamisel
ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse hoone terviklikust
välisilmest ning kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale;
18. elektri- või muu tehnoseade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline
osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam, mast jms
paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone
ega viimistlust;
19. tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda
kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja maastiku avatust ja väärtuslikke
fassaadidetaile ega domineeri;
20. uute ehitiste, sh alla 20 m² ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitiste (edaspidi
väikeehitis), püstitamine on võimalik ajalooliste hoonete asukohtades, juba hoonestatud
kinnistutel, mille suurus võimaldab lisahoonestust ja ajalooliselt hoonestamata kruntidel juhul,
kui need ei asu avatud maastikuga alal ja on seotud väljakujunenud teedevõrguga;
21. uute ehitiste püstitamine pärandniitudega aladel on lubatud nii ajalooliste hoonete asukohtades
kui ka kaalutlusotsusena küla tihendamise põhimõttel mujal, kui on tagatud poolloodusliku
koosluse võimalikult maksimaalne säilimine;
22. olemasolevate mittepaekivihoonete rekonstrueerimisel ja uushoonestuse rajamisel suurim
lubatud kõrgus on põhihoonetel kuni 8,5 m; abihoonetel üldjuhul kuni 6 m20, ühiskondlikel
hoonetel ning äri- ja teenindushoonetel (arvestades piirkonnale omast hoonestusmahtu) kuni 12
m. Soovituslik katuse kalle põhihoonetel on 40-51 kraadi, varikatustel, uukidel ja põhihoonega
liituvatel abihoonetel 10-51 kraadi. Abihoonetel, mis on kõrgusega alla 4,5 m, on lubatud katuse
kalle vahemikus 20-51 kraadi. Rekonstrueeritav ja/või rajatav hoone peab sobituma miljöösse;
23. säilitatakse kiviaiad ja kiviaedade struktuur, jm paekivist väikevormid;
24. põllumaa sihtotstarbega maaüksustel põllumajanduse otstarbe ja maaharimise toetamiseks on
lubatud ajutiste ehitiste püstitamine;
25. uute ehitiste, sh väikeehitiste, ja ajutiste ehitiste püstitamisel järgitakse küladele iseloomulikku
vormi ja struktuuri, hoonestustihedust, hoonestuse paiknemist, arhitektuurseid lahendusi ja
paiknemist kõlvikute suhtes;
26. uute ehitiste, sh väikeehitiste püstitamisel lähtutakse muinsuskaitseala kultuuriväärtuslike
hoonete mahtudest, liigendusest, värvilahendusest, katusemaastikust ja arhitektuursetest
lahendustest;
27. uute ehitiste, sh väikeehitiste välisviimistluses kasutatakse naturaalseid ja/või keskkonda
sobivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale;
28. ajaloolised külatänavad ja -teed, paekiviaiad ja -kaevud ning muud pärandkultuuri objektid
säilitatakse ja võimalusel restaureeritakse;
29. õuemaad ja taluõue piirav ajalooline puistu ja hekid säilitatakse ning vajadusel asendatakse
samaväärse taimestikuga;
30. kõrghaljastuse rajamisel ja taastamisel avalikus ruumis lähtutakse muinsuskaitsealale omasest
haljastusviisist;
31. vaateid piiravat kõrghaljastust pärandmaastikule ei rajata (sh ei laiendata metsaalasid);
32. kaitsevööndis ei püstitata välismõõtmetelt ja ehitusmahult või hoonestustiheduselt
muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuuri sobimatuid ning vaadeldavust häirivaid või
varjavaid ehitisi;
33. põllumaal asuva arheoloogiamälestise kaitsevööndis jäetakse ümber mälestise selle välispiirist
alates 3 meetri ulatuses ala, kus kündi ei teostata.
20 Kui olemasolev mittepaekivihoone on madalam kui 8,5 m, võib rekonstrueerimise käigus hoone kõrgust tõsta kuni
8,5 m-le. Kui olemasolev mittepaekivihoone on juba kõrgem kui 8,5 m (nt 10 m), võib rekonstrueerimisel
olemasolevat hoone kõrgust säilitada, kuid ei tohi seda tõsta.
22
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
4. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete
lõikes
Valla territooriumi planeerimise eesmärk on kindlaks määrata, kuidas maad tulevikus kasutatakse -
kuhu võib ehitada uusi hooneid ja rajatisi ja milline on nende kasutusotstarve, millised alad jäävad
ehitistest vabaks ja kuidas neid tulevikus kasutatakse (nt väärtuslikud põllumajandusmaad) jne.
Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu
põhimõtetest lähtuvalt, st milline on maakasutuse potentsiaal. Maakasutuse juhtotstarvetega alade
piirid joonisel on tinglikud ja nende ulatus täpsustatakse vajadusel detailplaneeringuga või
projekteerimistingimuste andmisel.
Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu
määratud piirkonnale perspektiivse maakasutuse põhisuunad. Näiteks kavandatakse
üldplaneeringuga väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alad tulenevalt piirkonna iseloomust ning
arenguperspektiivist. See tähendab, et väikeelamu maa-alale võib üldplaneeringu järgi planeerida
väikeelamuid, kui ka ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid, ühiskondlike-,
kultuuri- ja spordihooneid, haljasalasid või parkmetsa, mänguväljakuid ning muud sobivat
maakasutust, mis toetab piirkonna arengut ja aitab kujundada kvaliteetset elukeskkonda.
Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne kohest
katastriüksuse sihtotstarbe21 muutust. Kuni kavandatu elluviimiseni (läbi detailplaneeringu või
projekteerimistingimuste andmise) saab maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel.
Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala
hoonestustingimusi. Nt tiheasustusega alal üksikelamu ehitamisel üldiseid tingimusi ptk 4.2 ja
täpsemaid tingimusi ptk 4.2.2. Kui aga soovitakse puhke- ja virgestuse maa-alale rajada üksikelamut,
tuleb hajaasustuse põhimõttel üksikelamu ehitamisel järgida ptk 4.1 määratud tingimusi jne.
Ehitamisel Rebala muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis tuleb järgida ptk 3.4 ja 3.4.1 määratud
tingimusi.
ÜLDISED EHITUSTINGIMUSED TIHEASUSTUSALADEL
Ehitustegevuse kavandamisel arvestada piirkonnale omast hoonestuslaadi – olemasolevate hoonete
kõrgust, mahtu, krundijaotust, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil.
Hoonete välisviimistluses tuleb üldjuhul kasutada naturaalseid, kvaliteetseid materjale ning vältida
materjale, mis imiteerivad traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale või mõjuvad hoone
arhitektuurse lahenduse või asukohas väljakujunenud tunnuste suhtes võõra ja sobimatuna.
Arhitektuurse lahenduse juures vältida stiililist eklektikat ja liiga paljude materjalide kooskasutust.
Uugid, tornid, astmikviilud jmt on üldjuhul keelatud (juhul, kui hoone arhitektuurne lahendus,
funktsionaalsus ja asukoht seda toetab, võib lubada). Hooned peavad olema kvaliteetse ning
väljaspool Rebala muinsuskaitseala tänapäevase arhitektuurse lahendusega, mis kontekstuaalselt
arvestab ja täiendab asukohas väljakujunenud iseloomulike tunnustega inimtekkelist keskkonda.
21 Vastavalt maakatastriseadusele õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise
otstarve või otstarbed.
23
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Hoonete välispinnale kavandatavad tehnoseadmed (õhksoojuspumbad, metallkorstnad,
päikesepaneelid, konditsioneerid, satelliidiantennid jms) peavad olema üldjuhul paigaldatud
avalikust tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta. Seadmed peavad olema integreeritud hoone
arhitektuursesse lahendusse.
Korterelamu mahus tuleb lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks.
Korterelamu krundile tuleb kavandada laste mänguväljak (eelkõige arvestades väikelastega) või
lahendada korterelamugruppide ühise mänguväljakuna.
Kaubandushoone laadimis- ja jäätmekäitlusalad peavad olema avalikust ruumist mittenähtaval
asukohal.51
Inimeste elu- ja tootmistegevust toetavate tehnosüsteemide rajamine on lubatud maakasutuse
juhtotstarbest sõltumata vastavalt vajadusele.
Metsamaa erisused rakenduvad maaüksustele, kui maaüksuse kõlvikulisest jaotusest vähemalt 51%
on metsamaa.
4.1. Hajaasustusala (HA)
Hajaasustusala on maa-ala väljaspool tiheasustusalasid, hõlmates külade hoonestust ja maakasutust.
Valdavalt on iseloomulik külades hoonestuse koondumine, st tihedamalt asustatud külakeskused
moodustavad kompaktsed hoonestusega alad, üksikult paiknevaid majapidamisi on avatud
põllumajandusmaastikus suhteliselt vähe.
Hajaasustusalal erinevalt tiheasustusalast konkreetseid juhtotstarbeid üldjuhul ei ole määratud, sh ei
kajastata juba toimivaid äri- ja tootmisüksusi. Maakasutus hõlmab valdavalt maatulundusmaad
(haritav maa ja looduslik rohumaa (nn põllumaa, mida kasutatakse eelkõige põllumajanduslikuks
tootmiseks), metsamaa, õuemaa), lisaks esineb maakatastris registreeritud üldkasutatava, sotsiaal-,
elamu-, äri- ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusi. Maakasutuse põhisuunad on määratud maa-
ala üldiste kasutus- ja ehitustingimustega.
Külade hoonestuse, teede, põllu- ja metsamassiivide omavaheline paigutus moodustab maakasutuse
struktuuri, mis on hajaasustusalale omane olnud pikka aega. Üldplaneering võimaldab hajaasustusalal
uute majapidamiste rajamist ning äri- ja tootmistegevust välja kujunenud asustusstruktuuri, ajaloolis-
kultuurilisi ja looduslikke tingimusi arvestades, säilitades olemasolevaid väärtusi (sh väärtuslikku
haljastust) ning terviklikke põllu- ja metsamassiive.
Olulisim põhimõte asustust ja ehitustegevust suunates on järgida juba välja kujunenud
asustusstruktuuri ja piirkonna hoonestuslaadi – hoonete paigutust ja asukohta üksteises suhtes
ja krundil, ümbritsevate metsa- ja põllumaade ning teede suhtes, piirkonna hoonestusele
iseloomulikku kõrgust, mahtu ja arhitektuurseid lahendusi – ning tagada olemasolevate
väärtuste, sh haljastuse ning põllu- ja metsamassiivide säilimine.
Kui väljakujunenud asustusstruktuur ja ruumiline iseloom olemuslikult ei toeta piirkonna
(maaüksuse) hoonestamist, on vallal õigus jätta taotlus rahuldamata.
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:
1. võib rajada üksikelamuid koos abihoonetega;
24
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
2. väljaspool rohelise võrgustiku tugialasid ja koridore võib rajada üldilmelt piirkonda sobivat
elamut koos abihoonetega väljakujunenud asustusstruktuuri toetamise eesmärgil22 ning
tingimusel, et hoonestatavale kinnistule on juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu ja
tagatakse olemasoleva väärtusliku haljastuse säilitamine;
3. võib reeglina maaüksusele püstitada ühe elamu koos abihoonetega. Elamu juurde võib rajada
kuni kolm ehitusloakohustuseta (ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 ja kõrgusega 5 m) abihoonet.
Hooned tuleb üldjuhul paigaldada kompaktselt ühtsele hoovialale;
4. rohkem kui ühe elamu püstitamine ühele maaüksusele (olemasolevale elamule lisaks) on
lubatud ainult põhjendatud juhul ja tingimusel, et säilib võimalus maaüksuse jagamiseks
elamute vahel vastavalt üldplaneeringus ette nähtud tingimustele või juhul kui püstitada
soovitav elamu moodustab olemasoleva elamuga ühtse hoonete kompleksi (nt ühtne hoov,
juurdepääsutee, tehniline infrastruktuur);
5. kuni 60 m2 abihoonete rajamine hoonestamata maaüksusele on lubatud juhul, kui see
moodustab eraldiseisval maaüksusel olemasoleva elamuga ühtse terviklikult toimiva kompleksi
ja on sama kinnistu registriosa koosseisus;
6. elamu ehitamise eesmärgil moodustatava (iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks
vajalikku maad hõlmav) katastriüksuse suurus:
6.1. Kostiranna ja Manniva külas Mäealuse teest lahepoolsel maa-alal vähemalt 1 ha, kui
teenindav juurdepääsutee on olemas. Väiksema maaüksuse moodustamine on lubatud
detailplaneeringu alusel juhtudel, kui piirkonda on rajatud või hoonestamisest huvitatud
isiku poolt rajatakse tiheasustusalale iseloomulikud elamu teenindamiseks vajalikud
infrastruktuuriobjektid nagu avalikult kasutatav teedevõrk, ühisveevärk ja -
kanalisatsioonon jmt;
6.2. mujal vähemalt 2 ha;
7. olemasolevaid, alla 7000 m2 suuruseid maaüksusi olenemata asukohast elamuehituse eesmärgil
ei hoonestata;
8. piirkondades, kus väljakujunenud asustus puudub ja raskendatud on avalike teenuste
osutamine, ei ole olemasolevate maaüksuste hoonestamine elamuehituse eesmärgil lubatud
olenemata maaüksuse suurusest;
9. põllu- ja metsamaa maaüksuste jagamine lihtsustatud maakorraldustoiminguna (sihtotstarvet
muutmata) väiksemaks kui 2 ha ei ole lubatud, et tagada metsa- ja põllumassiivide säilimine;
10. elamu kõrgus kuni 9 m, ehitusloakohustusega abihoonetel üldjuhul kuni 6 m, põhjendatud juhul
on lubatud kõrgem;
11. võib rajada piirkonda sobituvaid väikeäri- ja tootmisüksusi, ühiskondlike ja puhkeotstarbelisi
hooneid. Üldplaneeringu kehtestamise hetkeks maakatastris registreeritud äri- ja tootmismaadel
on arendus- ja ehitustegevus lubatud vastavalt peatükile 3.1 ning peatükis 4.5. toodud
maakasutus- ja ehitustingimuste alusel;
12. võib rajada inimeste elu- ja tootmistegevust toetavaid tehnosüsteeme;
13. Rammu ja Koipsi saartel on lubatud hooajaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste rajamine
ajaloolistele talukohtadele, ehitustegevusel lähtuda Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-
eeskirjast. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside ja avalike teede rajamine ei ole lubatud;
14. rohelises võrgustikus kehtivad tingimused vastavalt peatükis 5.5 toodule;
15. teeäärsed piirded peavad olema piirkonda sobivad nii materjali kui kõrguse poolest. Lubatud
on kasutada puitu (nt laudis- või lippaed), looduskivi (paas, graniit) ja sepist. Piirete suurim
lubatud kõrgus tee poolsel küljel on 1,5 m, miljööväärtuslikul hoonestusalal 1,2 m, looduslikust
22 Üldplaneering väärtustab väljakujunenud asustusstruktuuri ning väldib hajaasustusse uute nö põllukülade teket.
Seetõttu on hajaasustuses uute majapidamiste rajamine seotud juba ehitatud keskkonna ehk hoonestuse paigutusega
ning toetab väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa säilimist, andes samas võimaluse arendustegevuseks samaaegselt
hajakülade elujõulisuse säilitamisega.
25
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
kivist või puidust vertikaalse või diagonaalse lahendusega, läbipaistvusega vähemalt 30%.
Keelatud on rajada täiskõrgusel massiivseid betoon- ja kiviaedu. Looduskivist aedade või
kombineeritud materjalist aedade kiviosa maksimaalseks kõrguseks on lubatud 1,0 m.
Võrkpiirded on lubatud maaüksuste vahelisteks piirdeaedadeks kõrgusega kuni 1,5 m. Tee ääres
on võrkpiirded lubatud juhul, kui aed on dubleeritud hekiga. Piirdeaia asukoha valimisel tuleb
arvestada teehooldusvajadusega.
4.2. Elamuehitus tiheasustusalal
Üldised tingimused, mis kehtivad elamute ehitamisel E, EV ja EP juhtotstarbega maa-alal:
1. lähtutakse piirkonna hoonestuslaadist, kohapõhistest väärtustest ning kvaliteetse
elukeskkonna loomise põhimõttest – turvalisus, arhitektuurne üldilme, juurdepääs ning
ohutud ja mitmekesised liikumisvõimalused, sh jalakäijasõbralikkus, haljasalad / parkmetsad /
looduslikud metsa- ja rohumaad, kooskäimiskohad;
2. reeglina on lubatud elamumaa krundile püstitada üks elamu koos abihoonetega. Elamu
juurde võib rajada kuni kolm ehitusloakohustuseta (ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 ja
kõrgusega 5 m) abihoonet, kui detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ei ole
määratud teisiti. Hooneid, sh ehitusloakohustuseta hooneid, võib rajada detailplaneeringu
koostamise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringuga määratud hoonestusalale23,
arvestades määratud hoonete arvu ja hoonete ehitisealuse pinna suurust, tuleohutuse nõudeid ja
teisi seadusjärgseid kitsendusi. Metsamaal tuleb hooned üldjuhul paigaldada kompaktselt
ühtsele hoovialale, säilitades kõrghaljastus võimalikult suures ulatuses;
3. kuni 60 m2 abihoonete rajamine hoonestamata maaüksusel on lubatud juhul, kui see
moodustab eraldiseisval maaüksusel olemasoleva elamuga ühtse terviklikult toimiva kompleksi
ja on sama kinnistu registriosa koosseisus;
4. elamuehituse eesmärgil ei hoonestata olemasolevaid alla 600 m2 suurusega maaüksusi;
5. metsamaa maaüksuste jagamine maakorraldustoiminguna (sihtotstarvet muutmata)
väiksemaks kui 2 ha ei ole lubatud, sest alla selle metsamajanduslik potentsiaal oluliselt
väheneb;
6. metsamaa hoonestamisel elamuehituse eesmärgil on moodustatava maaüksuse vähim suurus
2 ha välja arvatud juhtudel, kui piirkonda on rajatud või hoonestamisest huvitatud isiku poolt
rajatakse tiheasustusalale iseloomulikud elamu teenindamiseks vajalikud
infrastruktuuriobjektid nagu avalikult kasutatav teedevõrk, ühisveevärk ja -kanalisatsioon jmt;
7. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 3000 m2 suurustel väikeelamukruntidel kuni
20% krundi pindalast, üle 3000 m2 suurustel kruntidel mitte enam kui 600 m2;
8. vähemalt 20% planeeritavast alast peab moodustama maaga püsivalt ühendatud haljastus,
millest korterelamute alal vähemalt osa on kõrghaljastus (istutamisel istiku kõrgus vähemalt 1,4
m). Krundil maaga püsivalt ühendatud haljastuse võib põhjendatud juhul asendada
asendusistutusega avalikel aladel või samal kinnistul paikneva katusehaljastuse,
konteinerhaljastuse või murukiviga;
9. väikeelamu kõrgus kuni 9 m (kõrguse sisse ei arvestata katuseterrassi)24,
ehitusloakohustusega abihoonetel üldjuhul kuni 6 m;
23 Erandid omavalitsuse loal, nt koerakuudi rajamine väljapoole hoonestusala. 24 Kui olemasolev eluhoone on madalam kui 9 m, võib rekonstrueerimise käigus hoone kõrgust tõsta kuni 9 m-le. Kui
olemasolev eluhoone on juba kõrgem kui 9 m (nt 10 m), võib rekonstrueerimisel olemasolevat hoone kõrgust säilitada,
kuid ei tohi seda tõsta. Pääsuks katuseterrassile on lubatud kolmas korrus kõrgema hooneosana, kuid mitte üle 10%
katusepinna ulatuses. Katuseterrassi rajamisel on hoone maksimaalseks kõrguseks lubatud 11 m maapinnast.
26
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
10. lubatud ette näha liitsihtotstarve või kavandada väikeelamu krundile väiksemaid kaubandus-
teenindusettevõtteid, kui see ei halvenda väljakujunenud loodus- ja elukeskkonda, sobitub
mahuliselt piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga (välja arvatud piiritletud alad, mis ei
iseloomusta antud piirkonda), sellega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele ega vajadust avalikuks kasutamiseks ettenähtud infrastruktuuri (tee ja sellega
seotud rajatised, haljastus, välisvalgustus, müra vähendavad ning muud tehnorajatised)
ehitamiseks. Ärihoonete kavandamisel arendus- ja ehitustegevus lubatud vastavalt peatükile 3.1
ning peatükis 4.5. toodud maakasutus- ja ehitustingimuste alusel;
11. korter- ja/või ridaelamu esimese korruse pinnad võib võtta kasutusele ärilisel või
ühiskondlikul eesmärgil;
12. parkimine lahendatakse omal krundil;
13. juurdepääs moodustatavatele kruntidele lahendatakse eelkõige olemasoleva teedevõrgu baasil.
Täiendavalt rajatavad teed seotakse avalikus kasutuses olevate teedega arvestades
kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Tagatud peab olema päästevõimekus;
14. väärtuslikud olemasolevad haljasalad ja parkmetsad korrastatakse ja kujundatakse puhke- ja
vabaaja tegevuste kohaks;
15. arvestatakse üldplaneeringuga planeeritud jalg- ja jalgrattateedega ning perspektiivsete teedega,
tagamaks ühendused naaberaladega;
16. väikeelamukruntide tänavaäärsed piirded peavad olema piirkonda sobivad nii materjali kui
kõrguse poolest. Lubatud on kasutada puitu (nt laudis- või lippaed), looduskivi (paas, graniit)
ja sepist. Piirete suurim lubatud kõrgus tee poolsel küljel on 1,5 m, miljööväärtuslikul
hoonestusalal 1,2 m, looduslikust kivist või puidust vertikaalse või diagonaalse lahendusega,
läbipaistvusega vähemalt 30%. Keelatud on rajada täiskõrgusel massiivseid betoon- ja kiviaedu.
Looduskivist aedade või kombineeritud materjalist aedade kiviosa maksimaalseks kõrguseks
on lubatud 1,0 m. Võrkpiirded on lubatud kruntide vahelisteks piirdeaedadeks kõrgusega kuni
1,5 m. Tänava ääres on võrkpiirded lubatud juhul, kui aed on dubleeritud hekiga. Piirdeaia
asukoha valimisel tuleb arvestada teehooldusvajadusega.
Eeltoodud üldistele tingimustele lisaks tuleb arvestada konkreetse juhtotstarbe (E, EV või EP) kohta
määratud täpsemate tingimustega.
4.2.1. Elamu maa-ala (E)
Üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu, mille eluruumid ei ole jagatavad eraldi korteriomanditeks
ega tuletõkkesektsioonideks), kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu, mis koosneb kahest
omavahel tuletõkketarindiga eraldatud korteriomandist) ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute
vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Kolme- ja enam korteriga ning ühise sissepääsu ja trepikojaga korterelamu (koosneb mitmest
omavahel tuletõkketarindiga eraldatud korteriomandist) ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute
vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Kolme- ja enam korteriga ning eraldi põhisissepääsudega ridaelamu (koosneb mitmest omavahel
tuletõkketarindiga eraldatud korteriomandist) ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse
välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
27
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Elamu maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid;
korterelamuid;
ridaelamuid.
Lisaks võib elamu maa-alale ehitada:
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo-, ühiskondlikke-, kultuuri- ja spordihooneid;
äri- ja tootmisüksusi, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
muid elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad,
tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused :
1. korter- ja ridaelamud paigutatakse (soovituslikult) tee äärde, et vähendada autoliiklust elamuala
sees;
2. korterelamute kavandamisel tuleb olemasolev väärtuslik haljastus säilitada ja alast 25%
kavandada üldkasutatavaks haljasalaks, parkmetsa või puhke- ja virgestusalaks, et tagada
avalike vabaõhu puhkealade olemasolu, kuhu on võimalik rajada laste mänguväljakuid,
palliplatse vms. Ridaelamute ja väikeelamute alal määratakse üldkasutatavate haljasalade
osakaal detailplaneeringuga;
3. korterelamu suurim lubatud maapealne kõrgus on Loo alevikus 20 m, mujal 10 m. Uue krundi
vähim suurus ja hoonete suurim lubatud ehitisealune pind määratakse detailplaneeringuga;
4. uute väikeelamukruntide vähim suurus 1500 m2;
5. ridaelamul lähtutakse krundi suuruse määramisel valemist: 1500 m2 (valdav väikeelamu krundi
suurus) x ridaelamu bokside arv x 0,3. Lubatud on maksimaalselt 8 korteriga ridaelamute
rajamine. Alternatiivina võib ühele krundile rajada kaks väiksemat ridaelamut (nt kaks 4
korteriga või üks 3 ja üks 5 korteriga);
6. põhjendatud juhtudel võib elamumaa krundi suurus olla erinev eelnevalt sätestatust, arvestades
kinnistut vahetult ümbritsevate ja nendega külgnevate kruntide struktuuri ja suuruseid,
piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu jms;
7. üldjuhul korterelamute ja ridaelamute ümber piirdeaedu ei rajata. Erandjuhul on lubatud, kui
piirkonnas on väljakujunenud piirdeaiad korterelamute ja ridaelamute ümber. Tänavaäärsed
piirded peavad olema piirkonda sobivad nii materjali, kui kõrguse poolest. Piirete suurim
lubatud kõrgus 1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 30%;
8. uute korterelamute ja ridaelamute kavandamisel detailplaneeringutega tuleb kaaluda
nõuetekohase varjumiskoha planeerimise vajadust, et tagada kriisiolukorras inimese elu ja
tervise kaitse.
Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.
4.2.2. Väikeelamu maa-ala (EV)
Üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu, mille eluruumid ei ole jagatavad eraldi korteriomanditeks
ega tuletõkkesektsioonideks), kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu, mis koosneb kahest
28
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
omavahel tuletõkketarindiga eraldatud korteriomandist) ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute
vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Kolme- ja enam korteriga ning eraldi põhisissepääsudega ridaelamu ning arhitektuurselt ja
ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse
juhtotstarbega maa-ala.
Väikeelamu maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid;
ridaelamuid.
Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada:
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid;
äri- ja tootmisüksusi, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
muid elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad,
tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:
1. uute väikeelamukruntide vähim suurus lagedal 1500 m2 ja metsamaal 3000 m2;
2. ridaelamul lähtutakse krundi suuruse määramisel valemist: 1500 m2 (valdav väikeelamu krundi
suurus) x ridaelamu bokside arv x 0,3. Lubatud on maksimaalselt 8 korteriga ridaelamute
rajamine. Alternatiivina võib ühele krundile rajada kaks väiksemat ridaelamut (nt kaks 4
korteriga või üks 3 ja üks 5 korteriga);
3. põhjendatud juhtudel võib elamumaa krundi suurus olla erinev eelnevalt sätestatust, arvestades
kinnistut vahetult ümbritsevate ja nendega külgnevate kruntide struktuuri ja suuruseid,
piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu jms;
4. kõrge liiklussagedusega teede ja tänavatega piirnevatel aladel, kus maantee müratase ületab
lubatud piirnorme, tuleb arendustegevuse käigus arendajal ette näha müratõrje meetmed
mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemeni.
4.2.3. Väikeelamu ja puhkeotstarbeline maa-ala (EP)
Üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu, mille eluruumid ei ole jagatavad eraldi korteriomanditeks
ega tuletõkkesektsioonideks), kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu, mis koosneb kahest
omavahel tuletõkketarindiga eraldatud korteriomandist), puhke-, kultuuri- ja teenindushoonete ja -
rajatiste ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid ja
elanikke ning piirkonda teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Väikeelamu ja puhkeotstarbelisele maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid (kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda,
arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Hoonestuslaadi hinnatakse lähtuvalt kinnistut
vahetult ümbritsevate ja nendega külgnevate kruntide olemasolevast hoonestusest, välja
arvatud selgelt piiritletud aladel, mis ei iseloomusta antud piirkonda (nt aiandusühistute maa-
29
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
alad, Mannivas Sootalu maaüksuse detailplaneeringu ala, Mannivas Jägala-Jõesuu puhke- ja
spordikompleksi detailplaneeringu ala, jmt));
kuni 6 sektsiooniga ridaelamuid Jõesuu küla põhjaosas (Ruu-Ihasalu teest põhjapoole jääval
alal Rannaveski teest kuni Jõesuu-Ihasalu piirini) ja Neeme keskuses väljakujunenud
kompaktse hoonestusega alal;
kuni 8 korteriga ja kuni 2-korruselisi korterelamuid Jõesuu põhjaosas ja Neeme keskuses
väljakujunenud kompaktse hoonestusega alal;
teenindus- ja majutushooneid.
Lisaks võib väikeelamu ja puhkeotstarbelisele maa-alale ehitada:
kaubandus-, büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid;
äri- ja tootmisüksusi, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
muid elamuid ja piirkonna elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:
1. arvestatakse terviklike looduslike ja puhkealade säilitamise vajadusega. Arendus- ja
ehitustegevuse suunamisel lähtutakse olemasolevate tiheasustusalade paiknemisest ja nende
laiendamisel piirkonna looduslikest tingimustest. Ala arendamine väikeelamu ja
puhkeotstarbelise maa-alana eeldab, et lisaks elamutele planeeritakse piirkonda avaliku
kasutusega puhkealasid koos juurdepääsuga mererannale;
2. kruntidel säilitatakse oluline osa elujõulisest kõrghaljastusest, raiet võimaldatakse ainult
hoonestusala ulatuses ja juurdepääsuteede rajamiseks;
3. uute elamukruntide vähim suurus:
a. Mannivas:
▪ Golfi maa-alal (Kivikirve tee, Odaotsa tee, Tuleraua tee, Rsitikangru põik,
Ristikangru tee, Pärli tee ja Helme tee piirkond) 1500 m2;
▪ mujal 1 ha. Väiksema maaüksuse moodustamine on lubatud juhtudel, kui
lisaks teenindavale juurdepääsuteele on välja ehitatud tänavavalgustus ning
ühisveevärk ja -kanalisatsioon;
b. mujal EP alal lagedal 3000 m2, metsamaal 7000 m2;
4. ridaelamul lähtutakse krundi suuruse määramisel valemist: 1500 m2 (valdav väikeelamu krundi
suurus) x ridaelamu bokside arv x 0,3;
5. põhjendatud juhtudel võib elamukrundi suurus olla erinev eelnevalt sätestatust, arvestades
kinnistut vahetult ümbritsevate ja nendega külgnevate kruntide struktuuri ja suuruseid,
piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu jms;
6. kaubandus-, teenindus-, majutus-, büroo-, ühiskondliku- või kultuuri- ja spordihoone, äri- ja
tootmishoone rajamisel määratakse krundi suurus, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja
hoonete kõrgus detailplaneeringuga. Detailplaneeringut koostamata on lubatud väiksemahuline
tegevus, mis ei halvenda väljakujunenud loodus- ja elukeskkonda, sobitub piirkonnas
väljakujunenud hoonestuslaadiga ning sellega ei kaasne vajadus avalikuks kasutamiseks
ettenähtud infrastruktuuri (tee ja sellega seotud rajatised, haljastus, välisvalgustus, müra
vähendavad rajatised ning muud tehnorajatised) ehitamiseks;
7. hoonete arhitektuurset sobivust hinnatakse lähtudes väljakujunenud keskkonnast kinnistut
vahetult ümbritsevate ja nendega külgnevate kruntide olemasolevast hoonestusest, välja
arvatud selgelt piiritletud alad, mis ei iseloomusta antud piirkonda (nt aiandusühistute maa-
alad, Mannivas Sootalu maaüksuse detailplaneeringu ala, Mannivas Jägala-Jõesuu puhke- ja
spordikompleksi detailplaneeringu ala, jmt). Selliste hoonete kavandamisel arendus- ja
30
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
ehitustegevus lubatud vastavalt peatükile 3.1 ning peatükis 4.5. toodud maakasutus- ja
ehitustingimuste alusel;
8. piirded 7000 m2 ja suurema elamukrundi korral rajatakse üldjuhul hooviala (mitte krundi)
ulatuses. Aiaga piiratava ala suurus ei tohi ületada 0,4 ha, et säilitada avatud ruum, avatud
rohealade olemasolu ja võimaldada ulukite vaba liikumine;
9. asustuse suunamisel on otsustajal kohustus kaaluda juurdepääsuvajadusi ja -võimalusi
mererannale. Avalik juurdepääs tuleb tagada ujumiskohale ja igal juhul olukorras, kui avaliku
veekogu rannal planeeritakse kaubandus- ja teenindushoone, ühiskondliku- või kultuurihoone,
puhke- ja majutusasutuse rajamist. Oluline on säilitada juurdepääsukoridorides looduslik
keskkond, mis on sobilik puhketegevuseks ning on kogu ulatuses avalikuks kasutamiseks;
10. kõrge liiklussagedusega teede ja tänavatega piirnevatel aladel, kus maantee müratase ületab
lubatud piirnorme, tuleb arendustegevuse käigus arendajal ette näha müratõrje meetmed
mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemeni.
4.3. Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (PV)
Puhke-, kultuuri ja virgestus- ja spordiehitiste juhtotstarbega maa-ala.
Lisaks üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusehitiste maa-alale täidavad puhkefunktsiooni
RMK puhkekohad ja matkateed, ujumiskohad, riigimetsa alad, Maardu põhjakarjääri ala.
Puhke- ja virgestusehitiste maa-alale võib ehitada:
puhke-, kultuuri-, virgestus- ja spordihooneid ning rajatisi (laste mänguväljak, laululava,
teemapark, vabaõhumuuseum, terviserajad, vabaõhu tenniseväljak);
teenindus- ja majutushooneid.
Lisaks võib puhke- ja virgestusehitiste maa-alale ehitada:
kaubandushooneid;
büroo- ja ühiskondlikuid hooneid;
üksikelamuid hajaasustuse põhimõttel;
äri- ja tootmisüksusi, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
muid antud maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad,
jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala
hoonestustingimusi. Nt hajaasustuse põhimõttel üksikelamute ehitamisel hajaasustusala ptk 4.1
määratud tingimusi, ärihoonete ehitamisel ptk 4.5 määratud tingimusi jne.
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:
1. lähtutakse piirkonna kohapõhistest väärtustest ning kvaliteetse elukeskkonna loomise
põhimõttest – turvalisus, arhitektuurne üldilme, juurdepääs ning ohutud ja mitmekesised
liikumisvõimalused, sh jalakäijasõbralikkus, haljasalad/parkmetsad/looduslikud metsa- ja
rohumaad, kooskäimiskohad;
2. arvestatakse väljakujunenud teedevõrguga;
3. üldkasutatavad puhkealad hoitakse korras (välditakse nende võsastumist ja kinnikasvamist),
varustatakse istepinkide ja prügikastidega;
31
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
4. puhke-, kultuuri- ja virgestus-, spordihoone, kaubandus-, teenindus-, ja majutushoone, äri- ja
tootmisüksuse ehitamisel määratakse hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
detailplaneeringuga selle koostamise kohustuse korral või projekteerimistingimustega vastavalt
peatükile 3.1 ning peatükis 4.5. toodud maakasutus- ja ehitustingimuste alusel;
5. tagatakse juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale arvestades mh ujumiseks
sobiliku kaldaalaga (perspektiivis võimalikud ujumiskohad)25;
6. piirdeaia rajamine üldjuhul ei ole lubatud, kui detailplaneeringuga või
projekteerimistingimustega ei ole määratud teisiti;
7. üldplaneeringu lahenduse elluviimisel arvestatakse maapõueseaduse sätetega, kui pole saadud
detailplaneeringule või muule ehitamise aluseks olevale dokumendile muu sisuga
maapõueseaduse alusel antud kooskõlastust.
Arendustegevuse kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvestada, et jõe kaldal metsamaal metsaseaduse
tähenduses laieneb ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini26.
4.4. Keskuse maa-ala (K)
Keskuse maa-ala iseloomustab mitmekesisus, erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku ruumi
olemasolu.
Keskuse maa-alal võivad kontsentreeritult asuda elamu, ameti- ja valitsushoonete, kaubandus- ja
teenindushoonete, büroo, kultuuri- ja spordihoonete, ühtselt toimiva kaubandus-, teenindus- ja
meelelahutuskeskuse, vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega
maa-alad, sh haljasalad ja parkmetsad.
Keskuse maa-alale võib ehitada:
ridaelamuid;
kolme- ja enam korteriga korterelamuid;
üksik- ja kaksikelamud on lubatud keskuse maa-alale juhul, kui need sobivad piirkonna krundi-
ja hoonestusstruktuuriga, mida hinnatakse lähtuvalt kinnistut vahetult ümbritsevate ja nendega
külgnevate kruntide olemasolevast hoonestusest;
kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid;
büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid;
valitsus- ja ametihooneid;
haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid;
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;
olemasolevatel tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel tootmishooneid, millega ei kaasne
häiringuid elamu-, äri-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele;
muid antud maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad,
jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala
hoonestustingimusi. Nt keskuse maa-alale korterelamu ehitamisel üldiseid tingimusi ptk 4.2 ja
25 Supelrand looduskaitseseaduse mõistes on planeeritud Ihasalu küla Laheranna 2, 3 ja 4 ja nendega külgneva Jõesuu
puhkeala maaüksuse detailplaneeringuga. 26 Looduskaitseseadus.
32
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
täpsemaid tingimusi ptk 4.2.1. Kaupluse ehitamisel tuleb järgida äri- ja tootmise maa-ala tingimusi
(ptk 4.5), jne.
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:
1. lähtutakse võimalikult mitmekesise ja avalikult kasutatava ruumi loomise põhimõttest;
2. keskuse alal tuleb iga kord kaaluda idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamise (või muu
võistlusvormi kasutamise) vajadust. Idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamine
otsustatakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetlemise käigus (vt ka ptk 3.3
Idee ja arhitektuurivõistluse korraldamine). Idee- ja/või arhitektuurivõistluse käigus on lubatud
linnaruumiliselt põhjendatud erisused tingimuste osas (mis on määratud juhtotstarvete lõikes),
kui need aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele;
3. krundi kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ja suurim lubatud ehitisealune pind määratakse
detailplaneeringuga;
4. hoonete lubatud kõrgus Loo alevikus keskuse- või ärihoone rajamiseks kuni 35 m, Kostivere
alevikus kuni 15 m ja Jõelähtme külas kuni 12 m;
5. Jõelähtme keskuse maa-alal asuvad väärtuslikud paekivihooned ja piirdeaiad säilitatakse;
6. tagatakse avalikult kasutatavate haljas- ja pargialade olemasolu;
7. tagatakse parkimiskohtade olemasolu maa-ala kasutusotstarbest tulenevalt;
8. tagatakse võimalikult ohutu ja loogiline liikluskorraldus ning jalgratta- ja jalgteede olemasolu
ja sidusus;
9. piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole lubatud, kui detailplaneeringuga või
projekteerimistingimustega ei ole määratud teisiti;
10. uute korterelamute, ridaelamute ja ühiskondlike ehitiste kavandamisel detailplaneeringutega
tuleb kaaluda nõuetekohase varjumiskoha planeerimise vajadust, et tagada kriisiolukorras
inimese elu ja tervise kaitse. Kaaluda vajadusel meetmete kavandamist elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamiseks.
4.5. Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Äri- ja tootmise maa-ala iseloomustab erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning
tootmishoonete, logistikakeskuste ja neid teenindavate rajatiste olemasolu. Äri-, teenindus- ja
kaubanduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga.
Äri- ja tootmise maa-alale võib ehitada:
kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid;
büroo- ja pangahooneid;
postkontorit;
tanklat;
turuhooneid ja -rajatisi;
piirkonda sobivaid äri- ja tootmisüksusi;
sadamaehitisi;
piirkonda sobivaid hulgikaubandushooneid (ühtselt väljakujundataval territooriumil asuv ja
sagedase materjalide-kaupade käitlemise, ladustamise ja liikluskoormusega seotud ettevõte).
Lisaks võib äri- ja tootmismaale ehitada:
muid antud maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad,
jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
33
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused:
1. arvestatakse müra- ja saastetundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad)
paiknemisega. Elamupiirkonnaga piirnevatel aladel arendatakse eelkõige keskkonnasõbralikku
tootmistegevust (väiketootmine, millega ei kaasne olulisi häiringuid, sh olulist liikluskoormuse
tõusu) ning kaubandus- ja teenindusega seotud ettevõtlust. Vajadusel hinnatakse tegevusega
kaasnevaid mõjusid ja nähakse ette leevendusmeetmed;
2. tootmismaa müra- ja saastetundlike alaga piirnemisel on arendaja kohustus kaitsehaljastuse
rajamine tootmismaale, müra- ja saastetundliku ala ning tootmisala vahele. Kui ruumi
kaitsehaljastuseks ei ole, tuleks eelnevalt välja selgitada, kas eksisteerivad muud meetmed
keskkonnamõju efektiivseks leevendamiseks /vähendamiseks.
Kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse kujundamisel oluline roll puhvertsoonide loojana,
leevendamaks külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljasala puhveralana
toimimiseks peab selle laius olema vähemalt 50 m. Haljasala võib olla kitsam, kui selle
rajamisel on rakendatud piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks (nt haljastatud vall
vm). Haljastuse kavandamine võimaldab parandada näiteks tootmisterritooriumite sobitumist
hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid, haljasala piisava laiuse puhul (ca
50 m) ka ülenormatiivset müra. Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana tuleb lisaks
puudele istutada ka tihe alustaimestik. Soovitav on segapuistu kasutamine, mis koosneb
igihaljastest ja lehtpuudest, kuna see omab paremat efekti;
3. transpordivood suunatakse võimalusel elamu-, puhke ja ühiskondlikest aladest mööda neid
läbimata;
4. uue krundi vähim suurus, hoonete ja rajatiste kõrgus määratase detailplaneeringuga või muu
ehitamise aluseks oleva dokumendiga tulenevalt arendustegevuse iseloomust;
5. hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 70%, sadamates 80%;
6. vähemalt 20% krundi pindalast peab moodustama maaga püsivalt ühendatud haljastus, millest
vähemalt osa on kõrghaljastus (istutamisel istiku kõrgus vähemalt 1,4 m). Krundil maaga
püsivalt ühendatud haljastuse võib põhjendatud juhul asendada asendusistutusega avalikel
aladel või samal kinnistul paikneva katusehaljastuse, konteinerhaljastuse või murukiviga;
7. parkimine lahendatakse omal krundil, tagades parkimiskohtade arv vastavalt maa-ala
kasutusotstarbele;
8. teenuseid ja töökohti pakkuva ettevõtte kavandamisel näha ette ka jalgrataste turvaline ja mugav
parkimisvõimalus (raamkinnitus, valgustus, võimaluse korral ilmastiku eest kaitstus);
9. rohevõrgustiku toimimise, ökosüsteemiteenuste kättesaadavuse tagamise ja meeldiva
töökeskkonna loomise eesmärgil tagatakse tootmisterritooriumil looduslike
alade/haljasalade/parkmetsade olemasolu;
10. juurdepääsulahenduste väljatöötamisel arvestatakse kontaktvööndis asuvate alade
tundlikkusega (nende olemasolul);
11. Muuga sadama piirkonnas olulise keskkonnamõjuga tootmistegevus paigutatakse
elamupiirkonnast eemale (mitte vahetusse lähedusse). Täiendavat elamuehitust piirkonda ei
kavandata;
12. piirdeaedade asukoht ja kujundus määratakse ehitusprojektis (või detailplaneeringu või
projekteerimistingimustega);
13. üldplaneeringu lahenduse elluviimisel arvestatakse maapõueseaduse sätetega, kui pole saadud
detailplaneeringule või muule ehitamise aluseks olevale dokumendile muu sisuga
maapõueseaduse alusel antud kooskõlastust;
14. müra normtasemed elamumaal (juhtudel, kus elamumaa on perspektiivis planeeritud äri- ja
tootmise maa-alaks) tuleb tagada seni, kuni kinnistut kasutatakse elamumaana.
34
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
4.6. Aianduse maa-ala (MA)
Aianduse maad kasutatakse põllumajandussaaduste oma tarbeks kasvatamiseks. Olemasolevate
maaüksuste jagamine väiksemateks maaüksusteks on võimalik kehtestatud detailplaneeringu alusel.
4.7. Parkmetsa maa-ala (HM)
Loodusliku metsa ja/või rohumaa baasil inimese poolt kujundatud üldkasutatav haljasala.
Parkmetsa maa-alale võib ehitada avalikkusele suunatud sihtotstarbelisi rajatisi (pingid,
välitrenažöörid, mänguväljaku elemendid, väikevormid jms ja hooajalisi WCd, välikohvikut jms) ,
virgestusotstarbelisi ja puhkajaid teenindavaid, ehitisi.
4.8. Riigikaitselise otstarbega maa-ala (RR)
Riigikaitseliste ehitiste27 (hoonete ja rajatiste) maa-ala.
Jägala külas asub üleriigilise tähtsusega riigikaitseline ehitis Jägala linnak. Riigikaitselist ehitist
ümbritseb riigikaitselise ehitise piiranguvöönd kuni 2000 meetrit kinnistu piirist28.
Tegevuste kavandamisel piiranguvööndis ja väljaspool piiranguvööndit tuleb arvestada riigikaitselise
ehitise töövõime säilimisega, tegevuste kooskõlastamisel Kaitseministeeriumiga tuleb lähtuda
õigusaktidest.
Jõesuu külas asub Kaitsejõudude lasketiiru maaüksus.
Riigimetsa alasid vallas võidakse kasutada riigikaitse väljaõppe korraldamiseks29 (eelkõige
maakonnaplaneeringus kajastuvad taktikaalad).
Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra
leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Väljaõppe korraldaja kohustub
teavitama kavandatavast tegevusest lähialade elanikke ja metsa-alade kasutajaid, et tagada ohutus.
4.9. Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)
Jäätmekäitluse ehitiste (hoonete ja rajatiste) maa-ala.
Rebala külas asub Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Ettevõtte tegevusteks on jäätmete vedu,
jäätmekütuse tootmine, biojäätmete kompostimine, koldetuha käitlemine ja vanandamine ning
ladestamine. Ladestamisele suunatakse peamiselt jäätmeid, mis ei sobi taaskasutamiseks. Ladestatud
jäätmetest eraldub bioloogilise reaktsiooni tagajärjel biogaas, mis kogutakse kokku ning tarnitakse
OÜ-le Tallinna Prügilagaas.
27 Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sh riigikaitseline tee. 28 Ehitusseadustik. 29 Metsaseaduse alusel.
35
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Olemasolev maaressurss vastab vajadustele ning lähiperspektiivis prügila laiendamiseks vajadus
puudub.
4.10. Perspektiivne taastuvenergiatootmise maa-ala (TE)
Harju maakonnaplaneering 2030+ kohaselt on taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine
Eestis oluline eesmärk. Jõelähtme valla arengukava 2023-2035 kohaselt on üheks strateegiliseks
eesmärgiks hoitud looduskeskkond ja looduslähedane ettevõtlus, võttes kasutusele säästlikke
taastuvenergia- ja taaskasutuspõhiseid lahendusi ja toetades roheenergia tootmist.
Endise fosforiidikarjääri alale (Maardu Lõunakarjääri maaüksus) taastuvenergiapargi rajamisega30
luuakse võimalused tootmisalade varustamiseks lähipiirkonnas toodetud taastuvenergiaga.
Erinevate taastuvenergiaallikate (väiketuulikud, päikesepargid, salvestusseadmed jm) rajamise
võimalused ja tingimused määratakse üldjuhul projekteerimistingimustega.
4.11. Veekogud
Avalikult kasutatavad veekogud Jõelähtme vallas on Jõelähtme jõgi, Kaberla (Kaberneeme) oja,
Linnamäe paisjärv (Linnamäe veehoidla), Raasiku-Anija peakraav (Kahtlase oja) ja Valkla oja
(Tohila, Tohikla oja). Osaliselt avalikult kasutatav on Jägala jõgi ja Pirita jõgi.
Lisaks asuvad valla territooriumil mitmed tehisjärved, paisjärved, looduslikud järved, kraavid, mis ei
ole avalikult kasutatavad31.
Üldplaneering ei tee ettepanekut täiendavate avalikult kasutatavate veekogude määramiseks.
Juurdepääsuks kallasrajale on otsustajal kohustus arendustegevuse käigus kaaluda
juurdepääsuvõimalusi ja -vajadusi. Avalik juurdepääs kallasrajale tuleb tagada ujumiseks sobilikul
rannaalal ja olukorras, kui avaliku veekogu rannal või avalikult kasutatava veekogu kaldal
planeeritakse kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või kultuurihoonet, puhke- ja/või
majutusasutust.
Üldplaneeringu joonisel kajastuvad põhimõttelised juurdepääsu asukohad. Juurdepääsud kallasrajale
täpsustuvad (asukohad võivad muutuda, st kokkuleppel võib neid nihutada) maaomanikega
sõlmitavate kokkulepete käigus (kokkuleppe alusel). Riigimetsamaal on kallasrajale juurdepääs
võimalik kõikides kohtades läbi metsa.
Süvendus- ja kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest
õigusaktidest.
30 Energiamajanduse korralduse seaduse ptk 81 kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 65 protsenti
riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia
vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Keskkonnaameti tellimusel
koostatud töö „Päikesejaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning
Eestisse sobivad leevendusmeetmed“ (2023) kohaselt on päikeseparkide rajamiseks väga head kohad vanad prügilad,
kaevandusalad, reostatud alad ja teised tugevalt inimestest mõjutatud alad (Al Heib ja Cherkaoui 2021, Dhar et al. 2020,
Szabó et al. 2017, Tawalbeh et al. 2021). 31 Info leitav Keskkonnaregistrist aadressil
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPhd9KCX0xiUuy2zaWCQmFLOMW4hgwe1
36
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Üldplaneering määrab ranna kindlustusrajatiste asukohad eesmärgiga kaitsta rannas asuvaid
looduskooslusi ja ehitisi, sh inimese heaolu ja tervist, mere mõju eest ning hoida ära võimalikke
tormikahjustusi.
Üldplaneering tulenevalt oma üldistusastmest ei täpsusta kindlustusrajatise lahendust. Eestis on
tavapäraselt levinud lahendusteks kivilaotised, betoonvallid, samuti kiirekasvulised kaitseistandused
(nt paju, pappel). Kuna randade purustused sõltuvad nii ranna tüübist kui ka avatusest ja tuulte
suunast, on otstarbekas kindlustusrajatise iseloom täpsustada projekteerimise faasis. Projekteerimise
faasis tuleb läbi viia KMH eelhindamine, et välja selgitada kaasnevate mõjude iseloom ja täpsema
hindamise vajadus. Kindlustusrajatise ehitamine tuleb ajastada nii, et kalastikule avalduvad mõjud
oleksid võimalikult väikesed (vältida kalade kudemisperioodi aprillist- juulini).
37
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused
teemavaldkondade lõikes
5.1. Miljööväärtuslikud hoonestusalad
Miljöö on nii materiaalne kui tunnetatav keskkond, ümbrus. Termin miljöö on tuletatud
prantsuskeelsest sõnast milieu, mis tähendab materiaalset ja moraalset ümbrust, meeleolu,
atmosfääri, ümbritsevat kliimat, loodus- ja kultuurikeskkonda jms32.
Alljärgnevad alapeatükid kajastavad miljööväärtuslike hoonestusalade tingimusi külade lõikes. Kui
tingimused on samad, on külad koondatud ühte alapeatükki.
Miljööväärtuslike hoonestusalade piirid on kantud joonisele 1 Maakasutusplaan.
5.1.1. Neeme, Kaberneeme, Ihasalu ja Rootsi-Kallavere külad
Neeme, Kaberneeme ja Ihasalu külad
Hoonestatud külaosade miljööväärtuslikkus seisneb eelkõige juhuslikkuse alusel kujunenud
huvitavas küla struktuuris, mis väljendub teedevõrgu iseloomus ja hoonete paigutuses teede suhtes,
maapinna reljeefis, kõrghaljastuse (metsatukkade) olemasolus. Hoonestus on rajatud erinevatel
aegadel, erineva mahu ja arhitektuurilise lahendusega ning materjalikasutusega. Hooned on valdavalt
paigutatud teede äärde, arvestades maapinna reljeefi ja kõrghaljastust. Hoonete paigutamisel on
võimalusel maapinna reljeefiga arvestatud, seetõttu avanevad sageli õuealalt kaunid vaated merele.
Üldmulje hoonestatud külaosadest on hea. Kitsad looklevad teed, hoonete paigutus, maapinna reljeef
ja kõrghaljastus moodustavad huvitava struktuuriga koosluse.
Vaade Kaberneeme külast
Vaade Ihasalu külast
32 “Miljööväärtused linnas” L. Hansar. Keskkonnaministeerium 2004.
38
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Vaade Neeme külast
Vaade Ihasalu külast
Lisaks peatükile 4.2, 4.2.3 (vastavalt maakasutuse juhtotstarbele) toodud põhimõtetele tuleb
miljööväärtuslikel hoonestusaladel Neeme, Kaberneeme ja Ihasalu külas väärtuste säilimiseks:
1. elamutest on võimalik rajada vaid üksikelamuid, Neeme küla keskuses ka 6 sektsiooniga
ridaelamuid ja 8 korteriga korterelamuid;
2. säilitatakse olemasolev teedevõrk ja teede iseloom – teede õgvendamist ja laiendamist
välditakse, uute rajamisel lähtutakse olemasolevate iseloomust;
3. hoonestus (uued ja ümberehitatavad hooned) peab arvestama piirkonnas välja kujunenud
miljööga, sh hoonete arhitektuurse ilmega. Välditakse hoonestusmahtu, mis proportsioonilt
olemasolevatest oluliselt erineb;
4. hoonete välisviimistluses kasutatakse naturaalseid ja piirkonnale omaseid ehitusmaterjale.
Imiteerivate materjalide, sh erksavärvilise katusematerjali, kasutamine ei ole lubatud;
5. olemasolevad kiviaiad säilitatakse ja hoitakse korras, teeäärne maakivist aed Ihasalu külas
taastatakse. Nende taastamisel kasutatakse ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali, et taastatud
aialõigud ei eristuks aia algupärasest osast;
6. tänavaäärsed piirded peavad olema piirkonda sobivad nii materjali kui kõrguse poolest. Uute
piirete ehitamisel teede ääres kasutatakse traditsioonilisi ehitusmaterjale- ja ehitusvõtteid:
sideaineta laotud aiad, puidust lihtsad lipp- ja lattaiad või roigasaiad. Lippaedade rajamisel ei
ole horisontaalse laudise kasutamine lubatud;
7. tänavaäärsed piirdeaiad võivad olla kõrgusega kuni 1,2 m looduslikust kivist, puidust
vertikaalse või diagonaalse lahendusega ja puitpiirded läbipaistvusega vähemalt 30 %.
Võrkpiirded on lubatud kruntide vahelisteks piirdeaedadeks kõrgusega kuni 1,5 m;
8. haljaspiirde korral kasutada piirkonnale omaseid liike;
9. välisseinale paigaldatavate kütte- või muude tehnoseadmete tänavapoolsele fassaadile
paigaldamine ei ole soovitav.
Rootsi-Kallavere küla
Küla ajaloolises tuumikus on jälgitav traditsiooniline ridaküla maastik koos kiviaedadega, millest
suur osa on eeskujulikult taastatud. Hoonestus on koondunud kahel pool õuealasid ühendavat kõverjat
külateed, asudes suhteliselt tihedalt, samas korrapäratult kas tee ääres või teest kaugemal. Ajalooliste
hoonetega koos moodustab uuem hoonestus tervikliku miljöö ja määratakse üldplaneeringuga
miljööväärtuslikuks hoonestusalaks.
Külasüdant ümbritsev põldude ja kiviaedadega maa-ala määratakse avatud traditsiooniliseks
põllumajandusmaastikuks ehk miljööväärtuslikuks maastikuks. Eesmärk on säilitada ja tagada
maastiku avatus. Selleks tuleb vältida maastiku edasist võsastumist, hoida rohu- ja karjamaad
aktiivses kasutuses, hooldamata ja võsastunud maastiku osa puittaimedest puhastada. Avatud
traditsioonilise põllumajandusmaastikuga maa-alale võib ehitada üldilmelt sobivaid üksikuid
majapidamisi vanadele talukohtadele ning hooneid, mis toetavad maakasutust traditsioonilisel viisil
(nt põllumajandus, väikeettevõtlus).
39
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Vaated Rootsi-Kallavere külast
Miljööväärtuslikul hoonestusalal väärtuste säilitamiseks:
1. elamutest on võimalik rajada vaid üksikelamuid;
2. säilitatakse traditsiooniline külastruktuur – hoonete traditsiooniline paigutus teedevõrgu suhtes,
hoonestuse mahud, kinnistu piiril paiknevad kiviaiad, mis orgaaniliselt on seotud kinnistu piiril
paiknevate abi- või eluhoonetega;
3. säilitatakse teedevõrk ja teede iseloom – õgvendamist ja teemaa laiendamist välditakse;
4. olemasolevate mittepaekivihoonete rekonstrueerimisel ja uushoonestuse rajamisel suurim
lubatud kõrgus on põhihoonetel kuni 8,5 m; abihoonetel üldjuhul kuni 6 m33, ühiskondlikel
hoonetel ning äri- ja teenindushoonetel (arvestades piirkonnale omast hoonestusmahtu) kuni 12
m. Soovituslik katuse kalle põhihoonetel on 40-51 kraadi, varikatustel, uukidel ja põhihoonega
liituvatel abihoonetel 10-51 kraadi. Abihoonetel, mis on kõrgusega alla 4,5 m, on lubatud katuse
kalle vahemikus 20-51 kraadi. Rekonstrueeritav ja/või rajatav hoone peab sobituma miljöösse;
5. säilitatakse kiviaiad ja kiviaedade struktuur, jm paekivist väikevormid;
6. säilitatakse ja hooldatakse ning võimalusel taastatakse säilinud ajalooline hoonestus (sh
paekiviarhitektuur, palkhooned) nende ajaloolist välisilmet ning võimalusel mõõtmeid ja vormi
säilitades (sh seinte asukoht ja konstruktsioon, seinte kõrgus, avad, katuse kuju). Soovitav on
hävinenud hoonete säilinud müürid säilitada ja hooldada;
7. tänavaäärsed piirdeaiad võivad olla kõrgusega kuni 1,2 m looduslikust kivist, puidust
vertikaalse või diagonaalse lahendusega, puitpiirded läbipaistvusega vähemalt 30 %.
Võrkpiirded on lubatud kruntide vahelisteks piirdeaedadeks kõrgusega kuni 1,5 m;
8. haljaspiirde korral kasutatakse piirkonnale omaseid liike.
5.1.2. Nehatu küla
Nehatu küla miljööväärtuslik hoonestusala hõlmab endise Nehatu mõisa ja selle lähiala. Mõisa
peahoone on säilinud ning kasutusel elamuna. 20. sajandi teisel poolel on hoonet osaliselt ümber
ehitatud. Ümber ehitatud on ka mitmeid säilinud kõrvalhooneid. Muutunud on mõisa ümbruse
teedevõrk, kuid säilinud on küla struktuur ja traditsiooniline maakasutus.
33 Kui olemasolev mittepaekivihoone on madalam kui 8,5 m, võib rekonstrueerimise käigus hoone kõrgust tõsta kuni
8,5 m-le. Kui olemasolev mittepaekivihoone on juba kõrgem kui 8,5 m (nt 10 m), võib rekonstrueerimisel
olemasolevat hoone kõrgust säilitada, kuid ei tohi seda tõsta.
40
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Paekivi hooneid tuleb säilitada võimalikult autentsel kujul. Järgida, et uued hooned sobituksid
külamiljööga.
Aerofoto 1929. aastast.
5.2. Väärtuslik põllumajandusmaa
Väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav või selleks sobiv
maatulundusmaa sihtotstarbega maa.
Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk
reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest
reaalboniteedist. Harju maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 39.
Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht34 on koostatud Põllumajandusuuringute Keskuse poolt
Harju maakonnaplaneeringu koostamise raames. Üldplaneeringuga on esialgset kaardikihti
täpsustatud. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud väljaspool tiheasustusala ja
juhtotstarbega maa-ala paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik rohumaa,
mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna
põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist ning põllumassiivi suurus on vähemalt 2 ha.
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk
on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt
34 Väärtusliku põllumajandusmaa kihi loomine. P. Penu, T. Kikas, K. Allik, Mullaseire büroo, Põllumajandusuuringute
Keskus. 2015, Kuressaare.
41
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
põllumajanduslikuks tegevuseks. Sellest tulenevalt väärtuslikule põllumajandusmaale üldjuhul ei
ehitata. Ehitamisel tuleb vältida põllumassiivi tükeldamist, hooned ja rajatised paigutada
põllumassiivi äärealale, arvestades ptk 4.1 määratud tingimusi.
5.3. Väärtuslikud maastikud
Väärtuslike maastike esmaseks määratlemise aluseks on Harju maakonnaplaneeringu
teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused35 (edaspidi
teemaplaneering), mis on integreeritud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+.
Väärtuslike maastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng.
Väärtuslikest maastikest Pirita jõeorg ja Rebala hinnati teemaplaneeringuga maakondlikku,
võimalikku üleriigilisse tähtsusklassi kuuluvaks, ülejäänud maakondlikku tähtsusklassi kuuluvaks.
Lisaks teemaplaneeringule on üldplaneeringuga määratud väärtuslikuks maastikuks Ruu
loodusmaastik.
Osaliselt või täielikult Jõelähtme valla territooriumil paiknevad väärtuslikud maastikud:
Pirita jõeorg
Hõlmab valla territooriumi väga väikeses ulatuses. Üldplaneering väärtusliku maastiku piires uut
ehitustegevust oluliselt ei kavanda.
Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku maastiku piiri Iru küla põhjaosas, arvates väärtusliku
maastiku koosseisust välja Iru tee ja Pirita jõe vaheline hoonestusala.
Ülgase
Harju lavamaa serval paiknev põline asustusala. Ülgase pangalt (kahe astmeline, 47 m merepinnast)
avanevad vaated Ihasalu lahele ja avamerele. Klindiserva all on säilinud osaliselt siinse esimese
fosforiidi rikastusvabriku (1925-1938) varemed.
Tegevusi looduskaitsealal (sh poollooduslike koosluste ja metsakoosluste kujundamist) reguleerib
kaitse-eeskiri, maastiku hoolduse osas üldplaneering täiendavaid ettepanekuid ei esita. Väljaspool
looduskaitseala tuleb maastiku võsastumist vältida ning hoida avatud vaateid Ihasalu lahele ja
avamerele.
Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku maastiku piiri Ülgase looduskaitseala piiridest ning
avanevatest vaadetest lähtuvalt.
Rebala
Piirkond, kuhu on kontsentreerunud palju arheoloogia- ja arhitektuurimälestisi. Põline asustusala, kus
leidub arvukalt kivikalmeid (sh Eesti vanim), kultusekive, muinaspõldusid, arhailist külaarhitektuuri
ja -struktuuri, lisaks kihelkonnakeskusele osundav Jõelähtme kirik, ajalooline postijaam, kivisild jt.
Üldplaneeringuga on seatud maa-alade kasutus- ja ehitustingimused Rebala muinsuskaitsealal,
millega tagatakse seniste väärtuste säilimine, sh maastiku vaadeldavus ja avatud vaated.
Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku maastiku piiri Rebala muinsuskaitseala piirist lähtuvalt,
hõlmates väärtusliku maastiku koosseisu Rebala, Jõelähtme, Vandjala, Loo, Saha, Parasmäe ja
Võerdla küla vanemad osad. Need on külad/küla osad, kus on hästi säilinud külade ajalooline
struktuur ja maastiku avatud iseloom, esineb rohkelt hästisäilinud, 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul
ehitatud, paekivihooneid.
35 Kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356.
42
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Jägala jõeorg
Peterburi tee sillast allavoolu on koondunud mitmed loodus- ja kultuuriväärtused – siin asub
Harjumaa võimsaim Jägala juga ning Linnamäe hüdroelektrijaam, vana raudteesild, endine
papivabrik ja asundusküla papivabriku tööliste tarbeks.
Üldplaneeringuga määratakse piirkond puhke- ja virgestusrajatiste maa-ala juhtotstarbega maaks.
Maakasutuse juhtotstarbe ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste määramisega tagatakse
maa-ala sihipärane ja korraldatud kasutus ning väärtuste säilimine.
Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku maastiku idapiiri, arvates väärtusliku maastiku alast välja
Ruu-Ihasalu (riigimaantee nr 11262) teest idapool paiknev maastikuosa.
Neeme-Ihasalu
Säilinud on fragmente traditsioonilisest rannakülast. Poolsaarelt avanevad suurepärased vaated Kolga
lahe saartele.
Piirkonna näol on tegemist atraktiivse elamu- ja puhkepiirkonnaga. Üldplaneeringuga võimaldatakse
tasakaalustatud arendustegevust väärtuslikul maastikul viisil, mis tagab tasakaalu sotsiaalse,
majandusliku, kultuurilise ja loodusliku keskkonna vahel – suuremad krundid, mis tagab parema
osakaalu hoonestatud alade ja looduslike alade vahel. Määratakse tingimused juurdepääsuks
mererannale. Maakasutuse juhtotstarbe ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste
määramisega tagatakse ala väärtuste säilimise ja tasakaalustatud arendustegevus.
Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku maastiku piiri, hõlmates ala koosseisu Neeme küla
põhjaosa.
Kaberneeme-Salmistu
Luiteline ja männimetsaga kaetud mererand, väärtuslik eelkõige linnalähedase puhkealana.
Üldplaneeringuga võimaldatakse olemasolevate hoonestusalade tihendamist, säilitades luitelise ja
männimetsaga kaetud mereranna tänane funktsioon. Maakasutuse juhtotstarbe ning maa- ja veealade
kasutus- ja ehitustingimuste määramisega tagatakse ala väärtuste säilimise ja tasakaalustatud
arendustegevus.
Kolga lahe saared
Saarte väärtus seisneb maastikulises mitmekesisuses. Saarte rannikud on jätkuvas kujunemises, selle
kaudu võib jälgida nii murrutus- kui ka kuhjeprotsesside arengut.
Üldplaneeringuga ei kavandata olulist ehitustegevust väikesaartel, kuid võimaldatakse ajaloolise
asustusega saartel (Rammu, Koipsi) endiste talukohtade taastamist. Suunatud ehitustegevus tagab
ajaloolise asustusstruktuuri säilimise ning maastiku järjepidava hoolitsuse ja korrashoiu looduslike
alasid ja loodusväärtusi kahjustamata.
Ruu
Ruu piirkonna näol on tegemist metsastunud luidete ja loopealsetega alaga, mis paikneb Harju
maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks nr 4 oleva teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused” kohaselt rohevõrgustiku tuumalas T8. Tegemist on piirkondliku tähtsusega
tuumalaga.
Ruu piirkonnaga seonduvat on korduvalt analüüsinud keskkonnaekspert A.Tõnisson. A.Tõnisson on
muuhulgas toonud esile, et väärtust omab Ruu piirkonnas leiduv Natura 2000 elupaigatüüp „lood ehk
alvarid“ (6280), mis esineb kompaktsemal kujul. Samuti on A.Tõnisson toonitanud, et Ruu luitestik
on märkimisväärne, olles Jõelähtme valla territooriumile jäävaks eripäraseks maastikuks, mille
kujunemine algas Antsülusjärve perioodil umbes 9500-9000 aastat tagasi. Kui tüüpiliselt on luited
kujunenud rööpselt rannikuga, siis Ruu luitestikku iseloomustab omapärane ringikujuline põhiplaan.
Samuti muudab Ruu luitestiku väärtuslikuks selle asetsemine lavamaal merest eemal. Ruu luidete
43
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
suhteline kõrgus küünib 10-12 meetrini, mis on nii Jõelähtme vallas kui ka Eesti oludes laiemalt
küllaltki esinduslik. Ruu luitestik on Jõelähtme valla ainus lavamaa luitestik.
Seonduvalt Ruu luidete ja luidetel kasvava metsaga on keskkonnaekspert A.Tõnisson selgitanud, et
need vastavad Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide „metsastunud luited ja nendevahelised niiske
nõod“ (2180 ja 2190) tunnustele. Metsastunud luited (2180) on leviku mõttes Eestis küll neljas metsa
elupaigatüüp, mis moodustab aga kokku vaid 0,9% metsaelupaikade registreeritud kogupindalast
Eestis.
Ruu piirkonnaga seonduvat on käsitlenud ka Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi
vanemteadur A.Kont, kelle hinnangul on Ruu luitestiku näol tegemist Jõelähtme valla kõige
hinnalisema looduskompleksiga, mis ei kuulu riikliku looduskaitse alla. Ruu piirkonna luiteline
maastik on teravas kontrastis ümbruskonna tasase paeplatooga. A.Kondi selgituse kohaselt on Ruu
piirkonna geoloogiline ülesehitus vägagi keerulise sisemise struktuuriga, mis muudab antud
piirkonna teadusliku uurimise seisukohalt märkimisväärselt väärtuslikuks. Eraldi on toonitanud
A.Kont Ruu piirkonda läbiva Kaberla oja ürgoru olulisust, mis moodustab koosmõjus Ruu
piirkonnaga ühe kompaktse terviku.
Ruu piirkonna kõrgele loodusväärtusele viitab ka mitmete II ja III kaitsekategooria liikide esinemine
kõnelausel alal. Sellisteks liikideks on näiteks II kaitsekategooriasse kuuluvad põhja nahkhiir,
suurkõrv ja veelendlane ning III kaitsekategooriasse kuuluva aaskaurkell kasvukoht. Piirkonnas on
avastatud ka herilaseviu pesa ning kanakulli, merikotka ja kassikaku tegevusjälgi.
Ruu piikonna väärtuslikkust kinnitab tõik, et Ruu piirkond on leidnud mainimist Natura 2000 alade
varinimekirjas. Natura 2000 alade varinimekirja koostamine on olnud liikmesriikide valitsusväliste
organisatsioonide pädevuses ning sellesse on koondatud need alad, mis valitsusväliste
organisatsioonide arvates peaksid lisaks riiklike institutsioonide esitatud loodusaladele kuuluma
Natura 2000 võrgustiku. Seonduvalt Ruu piikonnaga on Natura 2000 varinimekirjas leidnud
kajastamist kuue Natura elupaiga esinemine: „kuivad niidud lubjarikkal mullal“ (6210), „liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal“ (6270), „lood ehk alvarid“ (6280), „vanad loodusmetsad“ (9010), „vanad
laialehised metsad“ (9020), „soostuvad ja soo-lehtmetsad“ (9080).
Ruu piirkonna väärtuslikkusele kujutab olulist ohtu kaevandamisest huvitatud ettevõtete surve asuda
antud maa-alal lubjakivi kaevandama. Karjääri(de) rajamine hävitaks väga pika aja jooksul välja
kujunenud keerulise struktuuriga Ruu luitestiku.
Väärtuslikud maastikud on kantud joonisele 1 Maakasutusplaan.
5.4. Kõrge puhkeväärtusega alad
Kõrge puhkeväärtusega aladena on määratletud kõrgendatud avaliku huviga riigimetsad36. Lisaks
tuleb nende metsade majandamisel arvestada vajadusega tagada asula või ehitiste kaitse õhusaaste,
36 RMK üheks tegevusalaks vastavalt põhimäärusele on metsa kasutamine ja kasutusse andmine rekreatsiooniks; maastiku,
pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine; RMK puhkealadel mitmekülgsete
rekreatsioonivõimaluste loomine ja metsa kasutamise suunamine jne
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13141476?leiaKehtiv). Rekreatiivset eesmärki täidavad eelkõige tiheasususega aladega
piirnevad riigimetsad.
44
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Metsad on vajalikud tuleohu vähendamiseks ja metsatulekahju
leviku tõkestamiseks.
Kõrge puhkeväärtusega ja asula kaitseks vajalikel riigimetsa maadel tuleb:
1. metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid37;
2. planeeritavad raied kooskõlastada vallaga ala pikaajalise metsatööde plaani koostamise käigus;
3. maatulunduslik tegevus kooskõlastada vallaga;
4. ala käsitletakse ühe tervikuna, kus välja raiutud või välja langenud puud asendatakse või
asenduvad kasvukohale looduslikult omaste puudega, mille tulemusel kujunevad
erivanuselised ja eriliigilised puistud alal;
5. raied planeeritakse maastikku sobituvalt vältides suurte avatud vaadete tekkimist (kui piirkonna
väärtuseks ei ole avarad vaated, mida tuleks taastada) ning eelistades liigendatud ja
ebakorrapärase kujuga lanke;
6. võimalusel planeeritakse raietööde käigus säilitada põhikaardil näidatud teede ja radade äärde
puude riba (puhver);
7. raiealad, kokkuveoteed, kasutatud laoplatsid ja väljaveoteed tuleb korrastada peale raie- ja
veotööde lõppu esimesel võimalusel;
8. erakorralise raie vajaduse tekkimisel (näiteks metsakahjustuste tekkimise korral) toodud
tingimustest erinev metsatööde plaan kooskõlastada vallaga.
5.4. Kultuuripärandi säilimise meetmed
5.4.1. Riiklikul tasandil kaitstavad kultuurimälestised
Mälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb
planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Piirkondades,
kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna
säilitamisega. Arheoloogiamälestiste jaoks sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise
asustusstruktuuriga maastik.
Valla territooriumil asub Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel Rebala muinsuskaitseala ning
389 kinnismälestist38. Valdavalt asuvad kinnismälestised Rebala muinsuskaitsealal, vaid üksikud
mujal valla territooriumil.
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevööndi laius 50 m mälestise väliskontuurist või piirist
arvates, kui mälestiseks tunnistatud õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti39. Mälestisi ümbritseva
kaitsevööndi mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja
mälestist väärivas keskkonnas.
Kui kinnismälestise või mälestise kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm,
tuleb projekteerimistingimused Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
37 https://www.rmy.ee/erametsanduse-hea-tava; https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/strateegiad-ja-
moisted/metsamajandamise-hea-tava. 38 Seisuga 22. jaanuar 2024. 39 Muinsuskaitseseadus. Kaitsevöönd ei kehti muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele, kui muinsuskaitseala
põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
45
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Kui arheoloogiamälestised asuvad piirkonnas, kus planeeringuga kavandatakse elamu- või
tööstuspiirkondi või muid maastikku oluliselt muutvaid sihtotstarbeid, täpsustub ehitusõigus
detailplaneeringuga või projekteerimistingimuste andmisega koostöös Muinsuskaitseametiga.
Planeeringulahendus väärtustab kultuuripärandit ning selle elluviimisega ei kaasne
muinsuskaitsealale ja kinnismälestistele negatiivset mõju.
Valla territooriumil asuvad mälestised on kantud joonisele 1 Maakasutusplaan, info (loetelu koos
asukoha ja kirjeldusega) on leitav Kultuurimälestiste riiklikus registris40.
5.4.2. Kohalikul tasandil väärtuslik kultuuripärand
Kohalikul tasandil väärtuslikud hooned vallas on Neeme algkool ja Kaberneeme algkool. Lisaks on
valla nö sümbolobjektiks Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestus. Hooned hoida võimalusel
kasutuses. Kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme
võimalusel säilitada/taastada. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.
Lisaks eelnimetatud hoonetele asub vallas veel mitmeid maaehituspärandina ja XX sajandi
arhitektuuripärandina41 nimetatud hooneid. Nende kasutuses hoidmine ning võimalusel välisilme ja
iseloomulike detailide säilitamine on soovitav.
PÄRANDKULTUURIOBJEKTID
Pärandkultuuriobjektid42 on kogukonna ajalugu puudutavad, kultuurmaastiku kujunemisega seotud,
kohalikku tööndust ning maa ja rahva ajalugu kajastavad objektid. Need on objektid, mis omavad
pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.
Paljud pärandkultuuriobjektid on hävinud (nendest ei ole maastikul jälgi säilinud) või on säilinud
vähesel määral. Kuna pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all, on objekti või selle esialgse
funktsionaalsuse säilimine eeskätt maaomanike endi kätes. Seetõttu on oluline teadvustada nende
olemasolu ja asukohta ning toetada nende säilimist, kasutuses hoidmist ja taaskasutusse võtmist.
Näiteks huvitava ajalooga hooned (paekivihooned, mõisahooned, veskid, kordonid vms) võtta
kasutusele hoone asukohas väljakujunenud keskkonda sobival otstarbel, kas elamispinnana,
majutusasutusena.
LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD
Looduslike pühapaikadega arvatakse olevat seotud mitmed tavad: pühaks pidamine,
austamine, palvetamine, andide jätmine, ravimine, nõu küsimine, tantsimine, laulmine, mängimine,
kiikumine ja tule tegemine. Pühapaiga lahutamatuks osaks on just selle kohaga seotud pärimus,
teadmised, uskumused ja tavad.
Kõik Jõelähtme vallas asuvad looduslike pühapaikade andmekogusse43 (Jägala Pärnamäe hiis,
Kostivere liukivi, Maardu hiiemets, Maardu hiiemetsa ohvrikivi) kantud objektid on
kultuurimälestised. Seepärast üldplaneeringuga täiendavaid kaitsetingimusi ei määrata.
40 http://www.muinas.ee/register. 41 Objektid on leitavad https://register.muinas.ee/ 42 Andmed pärandkultuuri paiknemise, olemuse ja seisukorra kohta on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS,
mida haldab Keskkonnaagentuur. Info on leitav ka Maa-ameti geoportaalist
(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur). 43 Andmed on kättesaadavad andmekogus, http://andmekogu.hiis.ee/tutvustus
46
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.4.3. Arheoloogiatundlikud alad
Riikliku kaitse all olevast arheoloogiapärandist (348 arheoloogiamälestist) suurem osa asub Rebala
muinsuskaitsealal. Arheoloogiamälestised on kaitse all umbes 1998. aasta avastuste seisuga, kuid
pärast seda on üle Eesti leitud rohkem kui 1500 objekti, millele igal aastal lisandub infot 50–100
avastatud muistise kohta. Avastatud muististest on kultuurimälestiste registris arvele võetud
Jõelähtme vallas 9 muistist.
Tuginedes varasemalt teadaolevale infole objektide kohta, mis ei ole riikliku kaitse all ja asjaolule, et
arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot
arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, on riigil ja vallal arheoloogiapärandi
hävimise vältimiseks oluline tagada meetmed selle kaitseks.
Arheoloogiatundlike aladena käsitletakse üldplaneeringus Rebala arheoloogilise kultuurikihiga alasid
(kaitsekorra lisa 4).
Vähendamaks arheoloogiapärandi hävimise riski aladel, kuhu kavandatakse ehitustegevust, tuleb:
1) keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla
territooriumil ja ka juhul kui vald KMH nõudest loobub) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga
kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;
2) kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti
arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m².
3) tagada arheoloogiatundlikel aladel ja ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi
kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused.
5.5. Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused
Jõelähtme valla üldplaneeringus võeti rohelise võrgustiku kujundamisel aluseks kehtiva Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“;
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ning Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla
üldplaneeringu rohelise võrgusiku lahendus, täpsustades struktuuri ja kasutustingimusi vastavalt
olemasolevale olukorrale ja valla arenguvisioonile.
Rohelise võrgustiku all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade
ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida
hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid.44 Inimese poolt üheks
tajutavamaks ökosüsteemi hüveks on rekreatiivsed teenused. Tulenevalt Jõelähtme valla
paiknemisest Tallinna lähialas, on oluline tagada nii rohelise võrgustiku ökoloogiline funktsionaalsus
kui selle kasutamise võimalused inimese poolt.
Jõelähtme valla rohelise võrgustiku funktsionaalselt tähtsaimaks piirkonnaks võib pidada valla
kirdeossa jäävaid ulatuslikke metsamassiive Kaberneeme, Ihasalu, Jõesuu, Ruu ja Jägala külade
44 Ökosüsteemiteenused - väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida
ökosüsteemid inimkonnale pakuvad.
47
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
piires. Väiksemaid tugialasid on määratud valla territooriumil mitmesse asukohta: Ülgase, Võerdla,
Rebala, Saha külas. Tugialad on ühtseks tervikuks ühendatud koridoridega.
Rohelise võrgustiku koosseisu on hõlmatud mitmeid jõgesid, ojasid, kraave koos kaldaaladega ning
merealaga piirnevaid alasid jm. Need moodustavad nn sinivõrgustiku, mis rohelise võrgustiku
koosseisu kuuludes mitmekesistab rohelise võrgustiku funktsioone ja toimimist ning toimib ka
rohelise võrgustiku struktuuride vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohelise võrgustiku kontekstis
on veekogude kallaste/randade loodusliku taimestikuga piirkonnad elurikkad ja olulised liikide
liikumisteed, sageli ka avalikkusele huvipakkuvad puhkealad.
Rohelise võrgustiku toimimine ja konfliktid
Rohelise võrgustiku seisukohalt kitsaskohaks Jõelähtme vallas on Loo aleviku ja Liivamäe küla
vahelise rohekoridori ulatus (mis on suhteliselt kitsas) vähese koridori funktsioneerimist toetava
loodusliku taimkatte tõttu. Rohekoridori ökoloogilise funktsiooni säilitamiseks tuleb järgida
üldplaneeringuga seatud maakasutustingimusi.
Valla territooriumi läbib Tallinn-Narva põhimaantee, mis on üks konfliktseim rohevõrgustikku
killustav joonobjekt45 valla territooriumil. Leevendusmeetmed on määratud Tallinn-Narva maantee
km 16,7-25,6 lõigu Maardu-Jägala projektiga. Projektiga ette nähtud ulukiläbipääsud ehitatakse välja
riigitee rekonstrueerimise käigus.
Rohelise võrgustiku toimimiseks ning tugialade ja koridoride säilimiseks:
1. rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul
arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima;
2. lubatud on üldilmelt piirkonda sobiva üksiku majapidamise (hoonestatud õueala, mis koosneb
põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned) ja väike- ja tootmisüksuse,
ühiskondliku ja puhkeotstarbelise hoone rajamine tingimusel, et tagatud on juurdepääs
olemasoleva teedevõrgu kaudu. Vahekaugus rohevõrgus paikneva olemasoleva ja rajatava
elamu vahel peab olema vähemalt 200 m ja katastriüksuse suurus 2 ha, et tagada looduslike
alade olemasolu ja võimaldada ulukite vaba liikumine. Säilima peab rohelise võrgustiku
terviklikkus ja toimimine, asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku
koridore;
3. sidususe tagamiseks peab koridoride aladel ehitades koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m
laiune koridori riba jääma katkematuks;
4. täiendavate tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud;
5. rohelise võrgustiku koridorides ei tohi aiaga piiratava õuemaa suurus ületada 0,4 ha, et säilitada
hajaasustusele omane avatud ruum ja võimaldada ulukite vaba liikumine;
6. tugialadele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (nt kiirteed, prügilad,
jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute
rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia
keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt
ulukiläbipääsud);
7. elamu maa-ala arendamisel Loo aleviku ja Liivamäe küla vahelise koridoriga kattuval alal tuleb
koridori ökoloogilise funktsiooni säilitamise ja külgnevatel tiheasustusaladel kvaliteetse elu- ja
puhkekeskkonna loomise eesmärgil koridori tugevdada toetava haljastuse loomisega - ala
45 Tallinn-Narva maantee - valda läbiv suurima liikluskoormusega maantee, kus liiklussagedus 2021. a andmetel ulatub
11960-18786 sõidukini ööpäevas. Maanteelõik, mis algab enne Aegviidu viadukti ja kulgeb kuni Kuusalu valla piirini,
on rohelise võrgustiku tugiala poolitav. Selles piirkonnas võib kõrge liiklussagedusega maanteed pidada rohevõrku ja
ulukite liikumist oluliselt killustavaks objektiks.
48
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
planeerimisel tuleb ette näha rajatava madal- ja kõrghaljastusega vähemalt minimaalne elustiku
jätkusuutlik liikumisvõimalus;
8. rohelise võrgustiku alal kaevandamisel tuleb vajadusel kasutusele võtta meetmed rohelise
võrgustiku toimimiseks. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine;
9. metsaressursse tuleb kasutada säästlikult ja majandamisel lähtuda seadusandlusest;
10. rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud
alad metsamaana, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese
kultuurilises taustas ja elulaadis;
11. oluline on teadvustada tugialade äärealade säilitamise vajadust – need on loodusliku või
poolloodusliku maakasutusega alad, mis jäävad tugialast välja, kuid on nende moodustamise
aluseks. Äärealade maakasutuse muutmisel, eelkõige looduslikkuse vähendamisel, väheneb
koheselt ka tugiala;
12. Rail Baltic raudtee kavandatakse kõrge sillana üle Pirita jõe, et tagada loomadele vaba läbipääs.
Vahetult loomaläbipääsu kõrvale ei ole uute hoonete ja piirdeaedade püstitamine lubatud;
13. põhimaantee Tallinn-Narva km 16,7-25,6 lõik Maardu-Jägala rekonstrueerimisel rajatakse
ulukiläbipääsud, et tagada rohelise võrgustiku sidusus ja ulukite läbipääsu võimalus:
13.1. ulukiläbipääsule moodustatakse suudmeala. Suudmealaks loetakse kuni 500 m ala
suudmeala keskpunktist. Ulukiläbipääsud koos suudmealaga on kantud
maakasutusplaanile:
13.2. ulukiläbipääsu suudmealadel tuleb tagada loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult
vähe häiritud keskkond. Häiringuid suudmealade piirkonnas ja nende vahetus ümbruses
tuleb vältida;
13.3. ulukiläbipääsu toimivuse tagamiseks on oluline säilitada suudmeala piirkonnas
looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Suudmeala piirkonnas on
keelatud loomade liikumist takistavate uute teede, tarade, hoonete ja rajatiste ehitamine,
välja arvatud olemasoleval õuemaal ja kehtestatud detailplaneeringuga määratud aladel;
13.4. suudmealal ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse sihtotstarvet)
tehislikumas suunas, va läbipääsude rajamise vajadust põhjustava taristuobjekti
rajamiseks;
13.5. suudmeala piirkonnas tuleb säilitada puistu sidusus (selle olemasolul) ulukiläbipääsu
rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ulukiläbipääsu toimivuse ja rohelise
võrgustiku sidususe tagamiseks tuleb suudmeala piirkonnas maaomanikel metsa
majandades ja raieliiki valides arvestada, et suudmeala piirkonna metsad toimivad
ulukiläbupääsule juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis
tagab puistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsuni jõudmist. Raiete planeerimisel on
soovitav koostööd alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist
Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab
rohelise võrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu. Metsateatis ulukiläbipääsu
suudealal tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga;
13.6. maavarade kaevandamist suudmeala piirkonnas vältida;
13.7. kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud
analüüs/eksperthinnang, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt
ulukiläbipääsu toimimist ning rohelise võrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid
tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega.
49
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.6. Teede, raudtee, sadamate üldise asukoha ja liikluskorralduse üldiste
põhimõtete määramine
5.6.1. Teed ja liikluskorralduse üldised põhimõtted
Olemasolevaid ja planeeritavaid teid, tänavaid, jalg- ja jalgrattateid ning neid teenindavat taristut
käsitletakse liikluse maa-alana. Täpsed lahendused ja rajatiste asukohad määratakse detailplaneeringu
või ehitusprojektiga.
Liikluskorralduse üldised põhimõtted
1. teedel tuleb tagada ohutu liiklemine;
2. pöörata enam tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele – (jalakäijad, jalgratturid, erivajadusega
liiklejad jt);
3. rakendada liikluse rahustamise võtteid mootorsõiduki ja kergliikluse omavahelise konflikti
ennetamiseks ja/või vähendamiseks;
4. tagada tänava/tee ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades
harjumuspäraseid, sihtpunktide vahelisi liikumissuundi ning ühistranspordipeatuste asukohti;
5. tagada tänavate ja üldkasutatavate alade ning -objektide piisav valgustatus;
6. tagada võimalusel kergliiklejate sujuv ja otsesuunaline liikumine;
7. arendustegevuse täpsemal kavandamisel tuleb teha koostööd naaberomavalitsusega, kui
juurdepääs lahendatakse naaberomavalitsuse kohalike teede kaudu.
Tänavahaljastus:
1. tänavaruumi kujundamiseks, hubasuse loomiseks ja tänavatele inimlikuma mõõtme andmiseks
tuleb rajada tänavahaljastust. Tänavahaljastus mahendab liiklusest tekkivat müra ja saastet ning
aitab ühendada haljasalasid ja rohevõrgustiku osi;
2. tänavahaljastus rajada sõidu- ning jalg- ja jalgrattateedega samal ajal;
3. tänavahaljastus võib olla ühe- või kahepoolne puuderida, põõsasrida, olemasoleva puude- ja/või
põõsasrea täiendus või muu lahendus, mis nähakse ette detailplaneeringus,
projekteerimistingimustes või ehitusprojektis;
4. puude istutamisel tuleb arvestada vähemalt 3 m laiuse alaga, et vältida puude vigastusi
teehooldusmasinate poolt ning puuvõra poolt tekitatavat häiringut autodele;
5. nähtavust nõudvatele kohtadele võib istutada kuni 60 cm kõrgusi põõsaid;
6. kasutada vähenõudlikke taimi, sest tihti on haljastatavad alad taimede jaoks ebasoodsa
pinnasega, samuti mõjutab taimi kuivus ja liiklussaaste. Arvestama peab ka hilisema hoolduse
vajadusega nii taimede valikul kui ka korrashoiu maksumuse arvutamisel (nt tagasilõikamise
vajadus vms).
5.6.1.1. Riigiteed
Valda läbivad mitmed riigimaanteed, neist suurima liiklussagedusega on Tallinn-Narva põhimaantee
(nr 1). Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist riigi ühe põhimaanteega, mis ühendab pealinna
teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga.
Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks läbiv liiklus ning kiire ühenduse
tagamine regioonide vahel.
Liiklusohutuse tõstmise eesmärgil rekonstrueeritakse (ehituse aastaks on planeeritud 2050-2051)
põhimaantee Tallinn-Narva km 16,7-25,6 lõik Maardu-Jägala. Põhimaantee rekonstrueerimise käigus
50
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
ehitatakse välja Jõelähtme liiklussõlm (km 23,75-24), rekonstrueeritakse põhimaanteega seonduvad
kõrvalmaanteed, likvideeritakse samatasandilised ristumised, suletakse vasak- ja tagasipöörded,
kavandatakse kogujateede võrgustik, tõstetakse bussipeatuste ohutustaset nende kogujateedele
viimisega, rajatakse kergliiklusteed ja jalgteetunnelid, rattaparklad, „pargi ja reisi“ parklad ning
ulukiläbipääsud.
Riigiteedel on kaitsevöönd, kaitsevööndi laius on määratud ehitusseadustikus. Üldplaneeringu joonist
tuleb alati vaadelda koos asja- ja ajakohaste seadusest tulenevate kitsendustega. Seadusandluse
muutumisel lähtutakse kaitsevööndi laiuse määramisel vastavast õigusaktist.
Ehitamine teekaitsevööndis on lubatud ainult teeomaniku nõusolekul. Ehitiste, piirdeaedade ja
haljastuse kavandamisel teekaitsevööndis tuleb arvestada tee kaitse, teehoiu korraldamise,
liiklusohutuse tagamisega. (mitte muruniitmine jmt tegevust ei keela).
Riigimaanteede teedevõrgu arendamine toimub vastavalt teehoiukavale46. Üldplaneering ei esita
riigimaanteede arendamise ja liikluskorralduse osas täiendavaid ettepanekuid.
Tee funktsioonist lähtuvalt määrab üldplaneering Transpordiameti ettepanekul riigiteede nr 11302
Lagedi-Kostivere ja nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi L1 teedel maakasutusplaanil märgitud lõigus
tee kaitsevööndi 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegu on asulavälise
liikluskeskkonnaga, kus hoonestus asub reeglina väljaspool teekaitsevööndit ning kehtiv
liikluspiirang teedel on vastavalt 90 km/h ja 70 km/h.
Tee kaitsevööndi laiendamine on kantud teede- ja tehnovõrkude joonisele.
Liikluskorralduse üldised põhimõtted:
1. liiklusohutuse ja sõidusujuvuse tagamise eesmärgil põhimaanteele samatasandilisi ristmikke ja
mahasõite ei planeerita;
2. riigiteede kaitsevööndisse müra- ja saastetundlike hooneid (elamud, mänguväljakud,
lasteasutused, koolid, hooldekodud) üldjuhul ei kavandata, kui pole saadud detailplaneeringule
või muule ehitamise aluseks olevale dokumendile muu sisuga Transpordiameti nõusolekut.
Juhul, kui hoonete kavandamine teede kaitsevööndisse on põhjendatud piirkonnas välja
kujunenud hoonestuslaadist tulenevalt, tuleb arendajal tarvitusele võtta ning finantseerida
liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõju leevendavad meetmed;
3. ehitustegevuse kavandamisel riigiteega külgneval alal väljaspool tiheasustusalasid tuleb
juurdepääsuks üldjuhul kasutada kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega;
4. katastriüksuse jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni katastriüksust teenindanud
juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub õigus igaühel
eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt;
5. riigitee lähedusse planeeritavate mistahes otstarbega mastide püstitamisel peab nende kaugus
riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega. Riigitee
muldkehale lähemale posti või masti püstitamine, mille kogukõrgus on suurem, kui objekti
kaugus riigitee muldkehast, kooskõlastatakse eelnevalt Transpordiametiga;
6. ühenduse ja sõidusujuvuse parandamiseks tuleb riigiteid (Ruu-Ihasalu tee 11262 ja Kaberla-
Kaberneeme tee 11263) ühendav Kalevi tee (nr 2451429) rekonstrueerida.
46 Üldplaneeringu koostamise ja järgneva lähiaja tegevustes lähtub Maanteeamet dokumendist „Riigimaanteede
teehoiukava 2023-2026“.
51
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.6.1.2. Kohalikud teed
Valla teedevõrk on suhteliselt hästi välja kujunenud ja tagab ühendused erinevate sihtpunktide vahel.
Sõidetavuse parandamiseks on vajalik teedevõrgu jätkuv rekonstrueerimine ja korrashoid.
Eratee on võimalik määrata avalikult kasutatavaks teeks, kui eratee teenindab viit või enamat eluaset
või kui tee kasutamine on vajalik avalikest huvidest lähtuvalt. Eratee avalikuks kasutamiseks
määramine toimub eraldiseisva menetlusena õigusaktides sätestatud korras.
Valla teede teekaitsevööndi laiuseks määratakse 10 m äärmise sõiduraja teljest. Ehitamine
teekaitsevööndis on lubatud ainult teeomaniku nõusolekul. Ehitiste, piirdeaedade ja haljastuse
kavandamisel teekaitsevööndis tuleb arvestada tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse
tagamisega. (mitte muruniitmine jmt tegevust ei keela).
Ühenduste ja juurdepääsude parandamise eesmärgil kavandatakse üldplaneeringuga
perspektiivsed teekoridorid:
Järve tee ja Tormi tee ühendus;
Saha tee ja Lagedi tee ühendus, mis on raskeveoste möödasõidutee elamualadest ja keskusest;
Metsamarja põik pikendus Ihasalu maanteega;
Kuuse tee asukoha ümberehitamine vastavalt Jaanikakra maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringule.
Liikluskorralduse üldised põhimõtted:
1. elamu- ja ettevõtlusalade sisene teedevõrk koos jalg- ja jalgrattateedega lahendatakse elamu- ja
ettevõtlusalade kohta koostatava detailplaneeringuga tulenevalt krundijaotusest või
projekteerimistingimustega. Tiheasustusealadel moodustatakse avalik teemaa krunt, mis
antakse üle vallale;
2. avaliku kasutusega teedevõrk peab tagama mootorsõidukite, jalgsi ja rattaga liiklejate ohutuse
ja kasutamise mugavuse, võimaldama tehnovõrkude paigaldamist ning juurdepääsu
eriotstarbelistele sõidukitele;
3. mahasõidud valla teelt kooskõlastatakse vallavalitsusega, mahasõit peab olema vähemalt 3 m
ulatuses sama teekattega nagu valla tee;
4. võimalusel tuleb vältida rasketranspordi ja transiitliikluse suunamist läbi Loo aleviku keskuse
ja läbi olemasolevate elamualade. Alternatiivsete liikluskoridoride lahendamiseks tuleb kaaluda
teemaplaneeringu koostamist või muu asjakohase menetluse läbiviimist;
5. elamuala sisestel teedel nähakse ette liiklust rahustavad meetmed (nt looklevus) ning nähakse
ette ohutu ja turvaline liikumisvõimalus jalgsi ja rattaga liiklejatele;
6. teedevõrk peab moodustama ühendatud võrgustiku, umbtee korral peab tee lõpus olema
ümberpööramise võimalus;
7. võimalusel suunatakse tootmisettevõtteid teenindav rasketransport ja ohtlikud veosed
elamualadest mööda neid läbimata;
8. asustuse suunamisel rannikupiirkonnas on otsustajal kohustus kaaluda juurdepääsuvajadusi ja
-võimalusi mererannale ja avalikult kasutatava veekogu kallasrajale. Avalik juurdepääs tuleb
tagada ujumiskohale ja igal juhul olukorras, kui avaliku veekogu rannal ja/või avalikult
kasutatava veekogu kaldal planeeritakse kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või
kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust.
52
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.6.1.3. Jalg- ja jalgrattateed
Jalg- ja jalgrattateed on liiklusseaduse mõistes jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga,
robotliikuriga ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase
liiklusmärgiga.
Jalg- ja jalgrattateede kavandamisel on lähtutud valda katva tervikliku ja ühendava jalg- ja
jalgrattateede võrgustiku kujundamise põhimõtetest ja eesmärgist tagada mugavam ja ohutum
liikumisvõimalus sihtpunktide vahel. Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku planeerimisel on arvestatud
liikumisharjumusi suunal kodu - kool - teenindus - töökoht – kodu ning paiknemist Tallinna tagamaal.
Tallinna tagamaal asuva mereäärse vallana on piirkond oma atraktiivsusest tulenevalt sihtkohaks ka
turistidele ja puhkajatele.
Üldplaneeringu üldistusastmest lähtuvalt ei ole eristatud, kas tegemist on jalgteega, jalgrattateega või
kõnniteega ega määrata ruumivajadust.
Jalg- ja jalgrattateede täpsemal kavandamisel ja rajamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. jalg- ja jalgrattateede täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt paiknemine tee poolel; kas tegemist
on äärekiviga või muul viisil sõiduteest eraldatud teeosaga või eraldiseisva teega; täpne,
loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt, tee/tänava ületuskohad, paiknemine
maaüksusel vms) määratakse liigilt täpsema planeeringu või projektiga arvestades standardites
ja õigusaktides sätestatud norme;
2. arendusalade täpsemal planeerimisel tiheasustusalal tuleb terviklik jalg- ja/või jalgrattateede
võrgustik arendada välja samaaegselt sõiduteega. Kergliiklejal peab olema võimalik liikuda
lähtekohast võimalikult paljudesse sihtpunktidesse (töökoht, haridusasutus, puhkeala,
noortekeskus, päevakeskus, teenuskeskus, ühistranspordipeatus vms). Võrgustiku täpsemal
loomisel/täiendamisel on vajalik järgida selle ohutust, otsesust, sidusust, atraktiivsust ja
mugavust, valgustamise vajadust;
3. jalg- ja jalgrattateede äärde paigutatud märgid, pingid, rattaparklad vms ei tohi kergliiklejaid
segada;
4. piirkondades, kus maastiku iseloom ning asustuse ja taristuobjektide paiknemine seda soosib,
võib jalg- ja jalgrattatee viia mootorsõidukiliiklusest eemale (eelkõige suurema
liiklussagedusega maanteede ääres), et tagada kergliiklejale ohutum ja meeldivam keskkond.
5.6.1.4. Parkimine
Igapäevaste liikuvusühenduste jätkusuutlikumaks muutmiseks rajatakse pargi-ja-reisi parklad
Jõelähtme külla Tallinn-Narva põhimaantee rekonstrueerimise käigus.
Parkimise korraldamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. parkimine elamu-, ühiskondlikel- ja ettevõtlusaladel lahendada omal krundil, arvestades nii
mootorsõidukite kui jalgrataste parkimise vajadusega. Kasutada võib parklate ristkasutuse
võimalusi – parkla kasutamine päevasel ajal äri- ja ühiskondlike pindade kasutajate ja
külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt;
2. parkimiskohtade arv ja ruumivajadus määrata lähtuda tegelikust vajadusest ja juhindudes
standardist47. Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus;
47 Standard EVS 843.
53
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
3. jalgrattaparklad rajada üldkasutatavate alade ja hoonete (suurema kasutuskoormusega
puhkealad, kauplus, bussijaam, raamatukogu, kool, tervise- või kultuurikeskus, vallavalitsus
vm asutus jne), korterelamute ning ettevõtlusalade juurde. Need peavad olema kasutajale
lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral
ilmastiku eest kaitstud;
4. mootorsõidukite parkimisalade puhul järgida järgmisi põhimõtteid48:
a. vältida „automere“ tüüpi parklate teket. Avatud parklaalasid tuleb liigendada haljastusega
(vallide, hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades sobivaid soolatamisele
vastupidavaid puu ja põõsa liike) või osaliselt kaetud parkla-aladega (varikatused), et
tõsta ehitatud keskkonna atraktiivsust, vältida kuumasaarte tekkimist ning vajadusel
suunata jalakäijate liikumist. Minimaalselt istutada üks puu iga 5 parkimiskoha kohta,
suuremate parklaalade liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised
parkimisalad;
b. avalike ning olulisi teenuseid pakkuvate hoonete puhul paigutada suurem osa
parkimiskohtadest võimalusel hoone külgedele või taha, mis loob kergliiklejasõbraliku
keskkonna, kus jalakäija/jalgrattur pääseb vahetult ligi olulistele hoonetele, läbimata
selleks parkimisalasid;
c. anda keskkonnasäästlikud sademeveelahendused (sademevee puhastamine või
puhverriba 49 ja/või vett läbi laskvate materjalide kasutamine50).
5.6.2. Sadamad
Valla territooriumil on Sadamaregistris51 registreeritud kolm väikesadamat: Koljunuki, Neeme,
Kaberneeme. Osaliselt paikneb valla territooriumil AS Tallinna Sadama Muuga sadam.
Üldplaneering toetab Muuga sadama ja väikesadamate arengut, kuna toimiva sadamate võrgustikuga
kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Vastavalt valla
arengukavale ja maakonna arengustrateegiale52 on strateegiliste eesmärkide saavutamiseks oluline
väikesadamate arendamine ja toimiva võrgustiku kujundamine. Sadamate kasumliku majandamise
võimaldamiseks ja väikeettevõtluse arengu soodustamiseks tuleb väikesadamatesse integreerida
võimalikult lai tegevuste baas (nt merepääste, mereturism, sadamate kasutamine kalasadamatena ka
harrastuskaluritele, sukeldujatele, purjelauduritele).
Üldplaneeringuga täiendavaid sadamaid ei planeerita, kuid üldplaneering toetab vajadusel uute
(väike)sadamate rajamist looduslikult sobivatesse kohtadesse.
Muuga sadamas (kui piirkonna suurim ja kaubavedudega seotud sadam) toimuv tegevus peab
arvestama lähipiirkonna teisi tegevusi ning ei tohi elukeskkonda ja puhkemajandust kahjustada läbi
keskkonnahäiringute. Sadamategevuse arendamise ja laiendamise juures tuleb arvestada
keskkonnamõju ja reostamise leevendamise nõudeid ning pöörata tähelepanu mürahäiringu
vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele.
48 Põhimõtete kujundamisel on mh lähtutud „Linnahaljastus“. K. Tuul, Tallinn 2006. 49 Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena suunatakse
sademevesi. 50 Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid. 51 https://www.sadamaregister.ee/ 52 „Harju maakonna arengustrateegia 2040+“,
54
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Lautrit, juurdepääsukanalit ja paadisilda, slippi, sadamat ja sadamarajatisi, (sh kaitsemuul,
kai) ning veeliiklusrajatisi tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda
kaitse eesmärkidega.
Saviranna külas asub Kallavere alumine tulepaak, mis moodustab sihi Kallavere külas asuva
ülemise tulepaagiga ning püsinavigatsioonimärgid nr 124, 140, 166 ja 169. Tegemist on
navigatsioonimärkidega, mis peavad olema vaatega merelt veeliiklejatele nähtavad.
Nähtavussektorisse ei tohi rajada ehitisi, mis halvendavad navigatsioonimärkide nähtavust.
5.6.3. Raudtee
Valda läbib avaliku raudteena Lagedi-Maardu raudteelõik ning valla territooriumil asuvad Maardu
raudteejaama jaamateed. Perspektiivis on teise peatee ehitamine53, kuna olemasolev üheteeline lõik
ei suuda prognoositavat arvu ronge läbi lasta.
Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, s.h raudtee elektripaigaldiste ja
sideehitiste hoolduse ja remondi teostamist. Raudtee lähedusse planeeritavate mistahes otstarbega
mastide, tuulikute jmt püstitamisel peab nende kaugus raudtee kaitsevööndist olema vähemalt võrdne
selle posti või masti tipukõrgusega.
Uute müratundlike hoonestusalade rajamisel tuleb arvestada võimalike häiringutega.
RAIL BALTIC RAUDTEE
Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoht on määratud planeeringuga „Harju maakonnaplaneering
Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 54. Maakonnaplaneeringu raames läbi viidud
trassi koridori asukoha alternatiivide võrdlemise tulemusena osutus eelistatuks trassi koridori asukoht
olemasolevate taristuobjektidega (raudtee ja Tallinn-Narva maantee) samas koridoris.
Planeering on aluseks avaliku raudtee projekteerimisele, eelprojektiga määratakse raudteemaa ulatus
ja omandatava maa täpne vajadus. Maakonnaplaneeringuga määratud Rail Baltic raudtee trassi
koridoris kehtivad piirangud kuni raudtee valmimiseni. Antud alal ehituslubade, ehitusteatiste,
ehitusprojektide, katastrimõõdistamise ja kinnisasja piiride kindlakstegemise menetluses kasutab Rail
Baltic Estonia OÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitusel kaalutlusõigust.
Elamud Loo alevikus ja Nehatu külas asuvad raudteest 200-250 meetri kaugusel. Raudteemürast
lähtuvalt võib olemasolevate elamute puhul elamistingimused sellise vahemaa korral lugeda
rahuldavaks. Rail Baltic maakonnaplaneeringu raames viidi läbi müra modelleerimine, mille alusel
vajadus müratõrjerajatiste rajamiseks puudub.
RAUDTEEKORIDOR RAIL BALTIC RAUDTEE JA TALLINN-HELSINGI
RAUDTEETUNNELI ÜHENDAMISEKS
Vastavalt maakonnaplaneeringule planeeritakse põhimõtteline asukoht raudtee koridorile, mis
perspektiivis ühendab Rail Baltic raudtee Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga.
Ühenduse loomise eesmärk on Tallinn-Helsingi kui kaksiklinna arengu ja täiendavate kaubavoogude
võimaldamine ning transpordi läbilaskevõime suurendamine nii kauba- kui ka reisijateveol.
Püsiühendus aitab tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet ja loob paremad eeldused võimalike
investeeringute toomiseks Eestisse.
53 Projekt Perspektiivne II raudtee Pirita jõe silla ja Maardu jaama vahel (leping nr 1392, projekti osa-joonise nr TR-
002). 54 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43. Materjalid on kättesaadavad veebilehel
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/.
55
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Kuna tegemist on avaliku raudteega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur rahvusvaheline
huvi, on raudtee koridori osas võimalike kitsenduste seadmine eelkõige riigi eriplaneeringu ülesanne.
Üldplaneeringus kajastatakse üksnes raudtee koridori põhimõtteline võimalik asukoht.
Eriplaneeringu kehtestamiseni on raudtee koridori sisse lubatud ehitada ainult ajutisi ehitisi
ehitusseadustiku tähenduses. Muude ehitiste kavandamine on lubatud vaid juhul, kui
eriplaneeringu koostamise eest vastutav ametiasutus annab selleks eraldi nõusoleku ning
väljastab vastavad tingimused.
5.6.4. Trammitee
Maardu linn plaanib trammiliini, mis ühendaks pikemas perspektiivis Kallaveret Tallinnaga.
Trammiliin puudutaks vähesel määral ka Jõelähtme valda - Iru küla ja Uusküla lõunaosa ning
Kallavere lääneosa.
Trammitee põhimõtteline koridor on kantud maakasutusplaanile arvestades Tallinna ja Harjumaa
kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusuuringu tulemusi (2019).
Rööbastranspordi arenguperspektiivi ja -võimaluste väljaselgitamiseks tuleb rööbastranspordi
arendamisest huvitatud osapoolel koostada kergrööbastransporti käsitlev teemaplaneering.
Trammitee põhimõtteline koridor on teemaplaneeringu koostamisel üheks rööbastranspordi koridori
alternatiivseks asukohaks. Seni tuleb trammitee põhimõttelise koridoriga arvestada
detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel.
5.7. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate
maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine
5.7.1. Vesi ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine
Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoht ja sellest tulenevad kitsendused on kantud
keskkonnaregistrisse. Ühisveevärgi joogiveehaarde toitealale/valgalale on keelatud häiringute, sh
puurkaevuude ja puuraukude ning biopuhastite tekitamine.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade
ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti
seadusandlusega nõutud tasemele.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise,
reoveekogumisalade ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade määramise aluseks on
valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK AK). Arendamise kava täiendatakse
jooksvalt lähtuvalt muutustest ehitatud keskkonnas ja täiendustest erinevates planeeringutes ning
võimalikest muudatustest õigus- ja normatiivaktides.
Arendustegevuse täpsemal kavandamisel (detailplaneeringuga või projekteerimistingimuste
andmisel) tuleb teha koostööd naaberomavalitsusega, kui tehnovõrkude lahendused puudutavad
naaberomavalitsuse hallatavaid võrke.
56
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
REOVEEKANALISATSIOONIVÕRGU ARENDAMINE
Valdavas osas valla territooriumist on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud55. Üksnes
rannikuäärsed alad Uusküla, Saviranna, Kostiranna, Ihasalu, Neeme ja Kaberneeme piirkonnas
jäävad kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Tulenevalt põhjavee kaitstusastmest ning
suurest keskkonnakoormusest (eriti valla lääne- ja loodeosas, mis jääb Tallinna ja Maardu linna ning
Muuga sadama mõjupiirkonda) on arendustegevuse suunamisel ja lahenduste väljatöötamisel oluline
keskkonnakaitse, sh põhjavee kaitstuse, tagamine.
Reoveekogumisalad (kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu
reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks) on määratud keskkonnaministri käskkirjaga.
Perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks
keskkonnaministri käskkirjaga (kuid mis kirjeldavad piirkondi, kuhu vald planeerib ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni torustikud rajada tulevikus), määratakse ÜVK AK-ga keskkonnakaitse aspektist
lähtuvalt (majandustegevuse intensiivistumine suurendab vee tarbimist ning reo- ja heitveekoguste
hulka).
Reovee kogumise, puhastamise, kohtkäitlemise ja äraveo lahendamisel reoveekogumisaladel ja
perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel tuleb lähtuda vastavatest õigusaktidest.
Reoveekogumisaladest välja jääval hajaasustusalal, mis ei asu perspektiivis ühiskanalisatsiooniga
kaetaval alal, ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine suurte kulude tõttu majanduslikult
põhjendatud. Hajaasustusalal tuleb reoveed juhtida kinnistesse kogumismahutitesse, mida vastavalt
täituvusele tühjendatakse purgimissõlme. Omapuhasti rakendamine ja heitvee pinnasesse
immutamine on lubatud aladel ja viisil, kus looduslikud tingimused ning õigus- ja normatiivaktid
seda võimaldavad. Levinuim lahendus on septiku ja omapuhastiks oleva imbsüsteemi kasutamine,
kus lisaks septikus toimuvale mehaanilisele puhastusprotsessile toimub täiendav puhastumine
pinnasesse imbumisel.
Reoveepuhastite puhul on eelistatud kasutada lokaalseid puhasteid, mis võimaldavad taaskasutada
olmereovett.
Lubatud on kasutada ja rajada ainult lahkvoolset kanalisatsiooni, so sademevee- ja reovee-
kanalisatsioon peab olema eraldatud.
ÜHISVEEVÄRGI ARENDAMINE
Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning oma
kvaliteedilt vastama õigusaktile, mis sätestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Joogivee
vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee käitleja.
Joogivee tootmiseks või joogivee võtmiseks kasutatavat puurkaevu või puurkaevude gruppi
ümbritsev maa-ala on sanitaarkaitseala56, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde
ehitise kaitsmiseks on tegevused piiratud. Sanitaarkaitseala ja hooldusala nõudeid reguleerib
veeseadus.
Perspektiivis ühisveevärgiga kaetavad alad määratakse ÜVK AK-ga.
55 Vaata täpsemalt KSH aruanne ptk 5.2. 56 Piirangud on leitavad Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendusest.
57
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Hajaasustusalal, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleb soodustada
ühiskasutatavate veehaarete rajamist, vältimaks igale kinnistule oma puurkaevu rajamist (mitu
majapidamist liita ühe puurkaevu veehaardesse).
Kinnistute puurkaevude rajamine ja kasutamine on lubatud, kui sellele on andnud hinnangu vastava
eriala ekspert ja see ei tekita häiringuid ühisveevärgi joogiveehaarde toitealale/valgalale.
TULETÕRJE VEEVARUSTUS57
Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee
võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine.
Veevõtukohad peavad olema tähistatud, võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning
kasutamist. Tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukohtade
lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga.
Tuletõrje veevõtukoht lahendatakse kas hüdrandi, mahuti, tehisveekogu või looduslik veevõtukogu
baasil vastavalt kehtivatele ja asjakohastele standarditele.
Ehitiste tulekustutusvee võimekuse tagamine toimub õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.
SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
Sademevete ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni on lubatud ainult lahkvoolse kanalisatsiooni baasil.
Üldiselt toimub valla asulates sademevee juhtimine haljasaladele või olemasolevatesse kraavidesse,
ojadesse ja jõgedesse. Osaliselt on sademeveekanalisatsioon rajatud Iru, Loo, Neeme, Kaberneeme
ja Kostivere asulates.
Äri- ja tootmisaladelt kogutav sademevesi tuleb käidelda koha peal ja nõuetele vastav sademevesi
juhtida lähedal asuvasse suublasse.
Äri- ja tootmisalade laiendamisel ja uute välja arendamisel tuleb kõvakattega pindadelt kogutav
sademevesi suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse (kuna sageli on sellise sademevee naftasaaduste ja
heljumi kontsentratsioon seadusega lubatust kõrgem) ja sealt edasi lähedal asuvasse suublasse.
Sademevee suublasse juhtimisel on oluline puhverdada sademevee löökkoormust
sademeveekanalisatsioonile ja suubla reostusohtu. Õli-bensiini-ja liivapüüdurid ja annusmahutid
võimaldavad pikendada sademevee viibeaega ja saavutada nõuetele vastav puhastusaste.
Äri- ja tootmisaladel, kus juba on ehitatud lahendused, mille puhul sademevesi suunatakse lähedal
asuvasse vooluveekogusse (nt Iru ja Nehatu külas, Loo alevikus), tuleb täiendava sademevee
juhtimisel vooluveekogusse tagada sademevee nõuetele vastavus kehtestatud piirväärtustele.
Sademevee pinnasesse immutamine on äri ja tootmise maa-aladel (ÄT) valdavalt raskendatud, kuna
pinnakate on Jõelähtme valla kesk- ja lõunaosas õhuke ja seetõttu põhjavesi kaitsmata või nõrgalt
kaitstud. Seega sademevee pinnasesse immutamiseks soodsate tingimuste puudumise tõttu tuleb
peale esmast puhastamist sademeveed suunata lähedalasuvasse eesvoolu.
Kroodi oja (VEE1089100) korrastustööd on lõppenud, mille tulemusena on tegemist oluliselt
puhtama ojaga. Kroodi oja läbilaskevõime suurenes ja see jääb ka edaspidi oluliseks Uusküla
elamupiirkonna sademeveesuublaks. Tööstuspiirkondade kõvakattega aladelt kogutava sademevee
kvaliteedile tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Olemasolevate sademeveesüsteemide
rekonstrueerimisel ja uute lahenduste rajamisel tuleb rakendada kaasaegseid tehnilisi lahendusi (õli-
muda-liivapüüdurid ning annusmahutid) tagamaks suublasse jõudva sademevee piisav puhastusaste.
57 Tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel.
58
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Alternatiivse lahendusena saab uutelt kõvakattega pindadelt kogutava sademevee lokaalselt
puhastada ja pinnasesse immutada, eesmärgiga kompenseerida põhjavee toitealade pindala kadu.
Sademevee pinnasesse immutamise eelduseks on soodsate geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste
tingimuste esinemine.
Maardu küla põhjaosas, Maardu lubjakivikarjääri ja Tallinna-Narva maantee vahelisel alal tuleb
sademevesi arendataval alal puhastada ja eelistatult Maardu lubjakivikarjääri tehisjärve suunata.
Saha külas paikneva Tellivere-Kulli linnufarmi ja Kostivere alevikus paikneva loomafarmi aladelt
kogutavad sademeveed tuleb rangelt puhastada ja eelistatult Kostivere peakraavi (VEE1088800)
suunata. Oluline on arvestada, et Kostivere peakraav suubub Jõelähtme jõkke (VEE1087900), mis
kuulub lõigul lõhejõgede nimistusse.
Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt käsitleda
sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi.
Sademevee ära juhtimiseks tuleb:
1. soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi aladel, kus esinevad selleks soodsad
geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused;
2. tagada, et kavandatud roheribad, rohealad ja krundi enda territooriumid toimivad sademevee
immutamise aladena. Sademevesi tuleb maksimaalselt immutada oma krundil. Eesmärgi
saavutamiseks tuleb kasutada mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi (sh tagada
piisavalt looduslikku pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale vms
lahendusi);
3. äri- ja tootmisaladel ning suurematel elamualadel (millega kaasneb märkimisväärne
autokasutus), kus parkimiskohtade arv on enam kui 20, võtta kasutusele tehnilisi lahendusi,
millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse
sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli- bensiini- liivapüüdurid, sademevee vahemahutid,
annusmahutid);
4. võtta kasutusele tehnilisi lahendusi suurte kõvakattega pindade rajamisel, millega saavutatakse
sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee vahemahutid, annusmahutid,
looduslikud lahendused);
5. rekonstrueerida olemasolevad sademeveekraavid ning vajadusel rajada täiendavaid,
eesmärgiga tagada nende toimimine ning kui looduskaitseseaduse mõistes tehnovõrkude ja -
rajatiste58 veekogusse juhtimine;
6. täpsemalt käsitleda sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi detailplaneeringute
koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel. Projekteerimistingimuste andmisel juhtida
tähelepanu vajadusele lahendada koos ehitamisega ka sademevee käitlus, vältimaks suuremaid
üleujutusi õuemaal ja/või teedel.
5.7.2. Soojavarustus
Vallas on kaks toimivat kaugküttepiirkond – Loo (määratud volikogu otsusega) ja Kostivere. Uue
kaugküttepiirkonna määramine ja/või piiride täpsustamine toimuv üldplaneeringu alusel volikogu
otsusega.
58 Vastavalt looduskaitseseadusele ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.
59
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Kaugküttepiirkonnas ja mujal uute korterelamute rajamisel tuleb kaaluda kaugküttevõrgu
väljaehitamist, välja arvatud juhul, kui ehitatava ehitise soojusega varustamisel toodetakse oma
tarbeks soojust taastuvast energiaallikast.
Kaugküttega liitumine on soovitav lähtuvalt elukeskkonna kaitse vajadus, kuna kaugküte tagab
suurema energiasäästu ja puhtama välisõhu võrreldes mitmete alternatiivsete küttelahendustega.
Kaugküttevõrk saab tõhusalt ja tarbijate huvide kohaselt toimida vaid siis, kui sellel on piisavalt suur
tarbimiskoormus.
Väljaspool kaugküttepiirkonda on soojavarustus lahendatud lokaalkütte kaudu.
5.7.3. Gaasitaristu
Üldplaneering annab võimaluse Muuga sadama alale kavandatava LNG terminali gaasitrassi
ühenduse loomiseks Muuga sadama idaosast Eesti maagaasi ülekandetorustikku Saha külas.
Gaasitrassi asukohta ja kulgemist üldplaneeringu joonisel ei määrata, selle asukoht määratakse kas
eraldiseisva planeeringu või võimalusel projektiga.
Üldised tingimused gaasitrasside arendamiseks:
1. gaasitrassi koridori asukoha valikul arvestada trassi ehitustegevuse ja käitamise ning
hooldamise võimaliku mõjuga loodus ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (looduslikult
tundlikud alad, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad: pinna- ja põhjavesi; maavarad;
väärtuslikud puhke- ja kultuurmaastikud, sh kultuuripärand; ehitatud keskkond; inimese tervis
ja heaolu jne);
2. gaasitrassi kavandamisel arvestada olemasolevate või täiendavalt koostatavate gaasivõrgu
riskianalüüsidega, et välja selgitada gaasitrassi võimalikud ohud ja leevendusmeetmed;
3. tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid gaasitrassi ja elamualade, ühiskondlike hoonete
ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele.
5.7.4. Kõrgepingeliin
Planeeritud on uue Viimsi-Iru 110 kV kaabelliini rajamine (ehitus on planeeritud aastatel 2025-2026)
ja olemasolevate 110 kV õhuliinide Aruküla-Lasnamäe L164 ja L165 liinide rekonstrueerimine
(rekonstrueerimistööd on planeeritud aastatel 2024-2025). Elektriohutusest tulenevalt on tegutsemine
õhuliini kaitsevööndis piiratud.
5.7.5. Taastuvenergeetika
5.7.5.1. Väiketuulikud
Lubatud on paigutada kinnistule väiketuulikut oma majapidamise või ettevõtte tarbeks.
Väiketuulikuks loetakse kuni 30 m (torn koos labaga) elektrituulikut59 . Elektrituulikute paigutamisel
tuleb esmalt hinnata nende mõju (müra, varjutus jms) elamualadele, elektrituulik ei tohi põhjustada
ohtu ega olulist häiringut naaberkinnistule.
59 Tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.
60
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Elektrituuliku kaugus infrastruktuuri suurtest elementide kaitsevööndist (kõrgepingeliinid, raudtee,
gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) peab olema vähemalt võrdne elektrituuliku kogukõrgusega
(torn + tiiva pikkus). Riigiteede korral määratakse elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast
valemiga L = (H + 0,5D) (sealjuures L= tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H = tuuliku
masti kõrgus meetrites; D = tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites). Lähemale elektrituuliku
kavandamine, mille kogukõrgus on suurem, kui kavandatav kaugus infrastruktuuri elementidest,
toimub infrastruktuuri omaniku või valdaja nõusolekul.
Elektrituulikud võivad vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet, seetõttu tuleb töövõime
säilitamise tagamiseks Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba enne elektrituulikute
kavandamist. Elektrituulikute detailplaneeringute, ehitusprojektide ja projekteerimistingimuste või
nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõude või ehitamise teatiste kooskõlastamisel
Kaitseministeeriumiga tuleb lähtuda õigusaktidest.
Põhivõrku ühendatavaid elektrituulikuid ja tuuleparke60 kui olulise ruumilise mõjuga ehitis Jõelähtme
valla territooriumile üldplaneeringuga ei planeerita. Suure avaliku huvi korral võib algatada
eriplaneeringu tuulepargi(parkide) planeerimiseks.
Põhivõrku ühendatavaid (kõrgemad kui 30 meetrit) elektrituulikuid võib püstitada Muuga sadama
alale, kui need ei moodusta tuuleparki. Elektrituulikute kavandamiseks tuleb läbi viia detailplaneering
koos KSH-ga või väljastada projekteerimistingimused koos KMH eelhinnanguga (ehitusloale) või
eelhinnangu tulemusel vajalikuks osutunud täiemahuline keskkonnamõjude hindamisega. Ruumiliste
konfliktide ennetamiseks ja võimalikult varases staadiumis tuulikute parima paigutuse otsustamiseks
on soovitatav eelhinnang läbi viia juba projekteerimistingimuste taotlemisel, mitte alles ehitusloa
etapis. Uuringute vajadus määratakse eelhinnangu käigus.
5.7.5.2. Päikeseenergia
Oma majapidamise või ettevõtluse tarbeks võib päikesepaneele tiheasustusalade elupiirkondades
elamu maa-alal (E, EV, EP) ja keskuse maa-alal paigaldada ainult hoonetele ja rajatistele.
Hajaasustusalal ning äri- ja tootmispiirkondades (ÄT) võib paneele paigaldada nii hoonetele kui
maapinnale.
Päikeseparkide püstitamisel:
1. võrku müümise eesmärgil (teenindav hoonestus puudub) päikeseparkide rajamisel eelistada
väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist.
Otstarbekas on nende kavandamine nt väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel
karjamaadel, elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvatel lagedatel ja vähemetsastel
aladel, kasutusest väljas tööstusaladel, tootmishoonete katustel, parklates jms;
2. võrku müümise eesmärgil (teenindav hoonestus puudub) rajatavate päikeseparkide püstitamine
ei ole lubatud Rebala muinsuskaitsealal, väärtuslikul maastikul, rohelises võrgustikus,
väärtuslikul põllumajandusmaal, metsamaal;
3. päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja asjakohastele standarditele.
60 Võrgueeskiri (Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrusega nr 184 (RT I 2003, 49, 347), jõustunud
1.07.2003) defineerib: Tuulepark käesoleva määruse tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
61
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.7.6. Maaparandussüsteemide korrashoid
Maaparandussüsteemide andmed on kantud maaparandussüsteemide registrisse ja maakatastri
kitsendusi põhjustavate objektide kaardile.
Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal61 tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist
tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule. Arendustegevuse korral tuleb
kuivendusvõrgu uus lahendus läbi töötada vajalikus ulatuses, et oleks tagatud võrkude toimimine.
Skeem 5.7.6. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alad
61 Maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk.
Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtme võrk liigvee vastuvõtmiseks (kuivendusvõrk) või vee jaotamiseks
(niisutusvõrk).
62
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu
tegevusega kahju teistele maavaldajatel. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida
korras, need puhastada ja võsa eemaldada. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide
hooldamisel tuleb järgiga õigusaktiga määratud nõudeid, maaparandussüsteemide registrisse
mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga.
5.8. Maavarad
Keskkonnaregistri maardlate nimistu järgi62 on Jõelähtme valla territooriumil maavaradena arvele
võetud lubjakivi, aluskorra ehituskivi, liiv, savi ja turvas.
Üldplaneeringuga mäetööstusmaad ja uusi karjääre ei kavandata. Maardlate kasutusele võtmine
maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras ja valla huve arvestavalt. Uued
võimalikud kaevandamisalad pakutakse välja Harju maakonna planeeringu maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamine käigus.
Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatati Harju maakonna planeeringu maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamine, mille eesmärk on maavarade
kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas
perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti
olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine koostöös kohaliku
omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.
Kaevandamistegevusel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused:
1. kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik - kaevandamisega ei tohi kaasneda
pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese
tervisele ja heaolule - see tähendab, et kaevandamisega kaasnev mõju keskkonnale ja
veerežiimile peaks olema võimalikult väike.;
2. kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades
ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat ning kaevanduse tõttu muudetud maastiku ala anda
pärast korrastamist võimalikult kiiresti taaskasutusse;
3. maavarade kaevandamissoovi tekkimisel tuleb teha koostööd kohalike elanikega ning
elanikkonna kaasamise eesmärgil viia läbi avalik protsess kohaliku elanikkonna ja teiste
puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid (nt
olemasoleva juurdepääsutee kasutamine erakinnistu kaudu, olemasoleva tee kandevõime
tugevdamine vms). Kaevandamiskoha valikul on oluline kaevandada seal, kus eeldatav mõju
keskkonnale on väiksem;
4. maardlate kasutusse võtmisel tuleb võimalusel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset
võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii
keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende
ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu;
5. maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla
kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb kavandada olemasolevate teede
(sh riigimaanteede) kandevõime tugevdamine;
6. üldplaneeringu lahenduse elluviimisel tuleb arvestada maapõueseaduse sätetega, seejuures ei
ole maardlatega kattuvatel aladel tegevused lubatud, kui selleks ei ole saadud maapõueseaduse
alusel muu sisuga kooskõlastust või luba;
62 Seisuga august 2023.
63
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
7. kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb kaevandajal alad korrastada vastavalt
kehtivatele õiguslikele nõuetele ning kujundada looduslikuks haljasalaks, puhkealadeks,
ekstreemspordi harrastamise alaks (nt krossirada), veekoguks vm, võttes arvesse ka naaberalade
iseloomu ja kasutusperspektiivi. Eesmärk on kaevandatud alad tuua maakasutusse tagasi
niivõrd, kuivõrd see osutub majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnakaitseliselt mõistlikuks;
8. vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui
nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ja valla huve arvestav, tuleb
kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja vajadusel
rakendada leevendusmeetmeid.
Majandus- ja taristuministri 08.03.2023 käskkirjaga nr 42 kinnitati ehitusmaavarade
varustuskindluse hindamise kava (edaspidi kava). Kava lisas 1 „Kõrgemargilise ehituslubjakivi
varustuskindlus ning uurimise ja kaevandamise perspektiiv Harjumaal enne Harjumaa
maavarade teemaplaneeringu kehtestamist“ on öeldud, et Harjumaal on kõige kvaliteetsema
ehituslubjakivi – Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi avamusala. Ehitusmaavarade levik on
Eestis otseselt seotud geoloogilise ehitusega ja seetõttu riigi eri piirkondades võib üldjuhul ühe
ning sama maavara kvaliteet olla väga erinev, millest omakorda tulenevad erinevad
kasutamisvõimalused. Suur vajadus on kõrgemargilise ehituslubjakivi järele (Harjumaal on
keskmine vajadus ca 1 miljonit m3/a). Sellise vajaduse rahuldamiseks jätkub kõrgemargilise
ehituslubjakivi kaevandatavat varu vaid 5-6ks aastaks (seisuga 2022. a lõpp). Kõige
kvaliteetsema ehituslubjakivi avamusala Harjumaal paikneb põhiliselt Jõelähtme, Saue, Harku
ja Rae valla territooriumil. Kava Lisa 1 punkti 1.2 kohaselt on Jõelähtme vald, Rae vald, Saue
vald pakkunud välja sobivad alad, kus kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine on enne
Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist aktsepteeritav ning vallad aitavad kaasa
aladel vajalike geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade taotlemisele, et parandada
kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust Harjumaal;
5.9. Keskkonnatingimused
5.9.1. Jäätmekäitlus
Jäätmehooldust ja järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Iga tegevuse juures tuleb jäätmetekitajal rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi
ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja tegevus ei ole üleliia
kulukas. Jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb sorteerida ja paigutada selle jäätmeliigi
kogumiseks ettenähtud mahutitesse.
Jäätmete üleandmine toimub valla territooriumil asuvas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses,
mille põhitegevusaladeks on tavajäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse lähedus võimaldab eraldiseisva jäätmejaama63 rajamise asemel
jäätmete transportimist Jäätmete Taaskasutuskeskusesse, mistõttu lähiperspektiivis puudub vajadus
eraldiseisva jäätmejaama rajamiseks ja selleks vajaliku maaressursi planeerimiseks.
63 Jäätmejaamade rajamisel tuleb arvestada maksimaalselt isemajandamise võimalusi.
64
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.9.2. Radoon
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski kaardile64 vastavalt jääb suur osa vallast
radooniohtliku pinnasega vööndi levialasse65. Kuna ka madala radooniriskiga piirkonnas võib esineda
kõrge radoonitasemega alasid ning vastupidi, tuleb edasisel planeerimisel või
projekteerimistingimuste andmisel täpsustada radooniriski suurus hoonestataval alal juhindudes
asjakohastest juhendmaterjalidest ning määrata radoonikaitse meetmed.
Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid
järgmiselt:
1. korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate
torude ja juhtmete ümbrus vms);
2. kui radoonisisalduse tase on kõrge või ülikõrge (kaks või rohkem korda kõrgem soovitatavast
piirväärtusest), tuleb kasutusele võtta radoonikindlad lahendused – paigaldada hoone alla
radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada
ventilatsioonisüsteem;
3. ehituslubade taotlemisel peab ehitusprojekt sisaldama hinnangut radoonisisalduse uuringu
vajalikkuse kohta.
5.9.3. Müra
Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele on:
I kategooria – puhke- ja virgestuse maa-alad ehk vaiksed alad.
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad (välja arvatud rohealad, mis planeeritakse kaitsehaljastusena toimimaks puhvrina
müra, visuaalse ja mentaalse mõju puhul).
III kategooria – keskuse maa-alad jt segafunktsiooniga alad (nt elamu- ja ärimaa
segafunktisoon).
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk
bürood, teenindus- ja ametiasutused jne).
V kategooria – äri- ja tootmise maa-alad, sadama maa-alad, jäätmekäitluskohad (rakenduvad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks).
VI kategooria – liikluse maa-alad ja teed (ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks).
Müra siht- ja piirväärtused on toodud KSH aruande ptk 5.4.1.
5.9.3. Valgusreostus
Võimalikeks valgusreostuse põhjustajateks vallas on eelkõige tänavate, teede ja tööstuste valgustid.
64 Allikas https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r 65 Piirkonnas, mis on hinnatud kõrge radooniriskiga alaks, on radoonisisaldus majade siseõhus sageli kõrge.
65
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Arendustegevusel tuleb:
1. uute arenduste ja taristu kavandamisel arvestada ka võimaliku valgusreostusega ning vajadusel
näha ette asjakohased leevendavad meetmed;
2. meetmete rakendamisel lähtuda ajakohastest uuringutest. Nt soovituslikud meetmed, millega
on võimalik valgustuse mõju ümberkaudsele keskkonnale vähendada, on põhjalikult kirjeldatud
uuringus „Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse
hetkeseisu määramine Eestis“.66
66 Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut, Tallinn 2012.
66
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.10. Ehituskeeluvööndi täpsustamine. Korduva üleujutusega ala piir
Detailplaneeringute raames senised ehituskeeluvööndi vähendamised jäävad kehtima
Tabel 5.10.1. Ehitukeeluvööndi vähendamisega seotud detailplaneeringud/maaüksused.
jrk nr Detailplaneeringu/maaüksuse nimi Kehtestamise otsus (kuupäev/nr) Keskkonnaameti/keskkonnaministri kiri (kuupäev/reg nr)
1. Ihasalu küla, Laheranna 2,3,4 Volikogu 29.06.2011 otsus nr 202 24.11.2008 nr 7-1.3/1427
2. Ihasalu küla, Lamme kinnistu Volikogu 17.03.2016 otsus nr 301 15.02.2016 nr 7-3/2178-5
3. Iru küla, Kallaste IV Volikogu 15.12.2016 otsus nr 14 08.11.2016 nr 7-3/4083-2
4. Kaberneeme küla Kaberneeme tee
2 Volikogu 16.03.2023 otsus nr 112 22.11.2022 nr 7-13/22/19310-3
5. Kaberneeme küla (EKV
vähendamine väljakujunenud Volikogu 29.04.2003 otsus nr 40 26.08.1998 nr 21-7/2090
6. Kaberneeme küla, Leelo Volikogu 01.07.1999 otsus nr 178 07.04.1999 nr 351
7. Kaberneeme küla, Piilkonna
kinnistu Volikogu 13.10.2016 otsus nr 384 30.10.2015 nr 7-3/2340-2
8. Koila küla, Helena Volikogu 24.04.2014 19.02.2014 nr 7-3/193-1
9. Kostiranna, Hindreku Volikogu 12.11.2020 otsus nr 453 21.08.2020 nr 7-13/20/10676-3
10. Kostiranna küla, Lepiku-Mihkli Volikogu 14.10.2005 otsus nr 4 25.06.2009 nr 7-1.3/1279-3
11. Kostiranna küla, Pilliroo Ei ole veel kehtestatud 04.05.2022 nr 7-13/22/4970-3
12. Loo alevik, Jõeääre piirkonna Ei ole veel kehtestatud 01.09.2023 nr 7-13/23/11930-4
13. Loo alevik, Jõeääre tee 22 ja 24 Volikogu 14.12.2017 otsus nr 24 02.11.2017 nr 7-3/2922-5
14. Loo alevik, Onni I ja Hallikivi Volikogu 17.02.2022 otsus nr 43 27.10.2021 nr 7-13/21/20574-2
15. Loo alevik, Saha tee 8 ja 8a Volikogu 12.10.2023 otsus nr 156 15.02.2023 nr 7-13/23/397-3
16. Loo alevik, Vahtramäe Volikogu 27.11.2007 otsus nr 294 22.05.2007 nr 7-1.3/1354
17. Loo alevik, Välja Volikogu 28.01.2003 otsus nr 19 13.05.2002 nr 7-2.12/81
18. Loo küla, Kruusimäe Volikogu 28.05.1998 otsus nr 116 20.10.1997 nr 19-3/2308
19. Neeme küla, Koertekooli Volikogu 14.11.2019 otsus nr 347 27.09.2019 nr 7-13/19/9580-5
20. Neeme küla, Kolli 7 ja Liivametsa Volikogu 31.05.2005 otsus nr 205 08.07.2010 nr 7-1.3/1799-1
21. Neeme küla, Metsamarja põik 4b ja
Mardiranna Volikogu 12.10.2023 otsus nr 152 17.05.2023 nr 7-13/23/7602-3
22. Neeme küla, Mändneeme
maaüksus - 20.05. 2002 nr 16-6/1476
23. Neeme küla, Ranniku (Tanuma tee
18) Volikogu 17.06.2021 otsus nr 500 07.01.2021 nr 7-13/20/17211-4
24. Neeme küla, Sadama tee 10 Volikogu 15.06.2017 otsus nr 462 27.04.2017 nr 7-3/623-2
25. Rammu küla, Kaarli 2 Volikogu 29.08.2013 otsus nr 416 20.05.2012 nr 7-3/695
26. Rammu küla, Olmi Volikogu 29.08.203 otsus nr 415 23.04.2013 nr 7-3/654-1
27. Rammu küla, Uustalu Volikogu 30.10.2014 10.09.2014 nr 7-3/2556-1
67
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
5.10.1. Mereranna ehituskeeluvööndi vähendamine
Üldplaneering vähendab mereranna ehituskeeluvööndit Keskkonnaameti nõusolekul atraktiivsetel
elu- ja ettevõtlusaladel. Aladel, kus ehitusõigus on õigusakte järgides antud juba lähemale kui
üldplaneeringuga määratud, lähtutakse varasemast otsusest.
Keskkonnaamet andis nõusoleku mereranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks 03.07.2020 kirjaga nr
7-13/20/11317, 08.09.2020 kirjaga nr 7-13/20/11317-2, 01.12.2020 kirjaga nr 7-13/20/4570-6.
Keskkonnaameti nõusoleku alusel vähendatud ehituskeeluvöönd on kantud üldplaneeringusse.
I. Keskkonnaamet andis 03.07.2020 kirjaga nõusoleku ehituskeeluvööndi (EKV)
vähendamiseks järgmiselt:
1. Uuskülas Muuga sadam 301 (24504:004:1162) kinnistu läänepiirist kuni Vahetusmaa
(24504:004:0846) kinnistul põhja-lõuna-suunaliselt kulgeva teeni (ETAK ID 5057828) 0
meetrini veepiirist tingimusel, et ala (taotluses ala 1) arendatakse vastavalt kehtestatud
teemaplaneeringus määratud arengusuundadele. Muude arengusuundade puhul (st olemasoleva
sadama laiendamisest ja sadamaehitiste rajamisest loobumise puhul) nõusolek EKV
vähendamiseks ei kehti.
2. Uusküla, Kallavere ja Saviranna külades astangu servast ala (taotluses alad 2 ja 3):
a. läänepiiril koordinaadist 59º30´17.67´´N 25º0´43.91´´E kuni koordinaadini 59º30´16´´N
25º1´10.28´´E ja sealt edasi ida suunas mööda Nuudi tee 70 (24504:004:0692), Nuudi tee
68 (24504:004:0689), Nuudi tee (24504:004:1016) ja Nuudi tee 66 (24504:004:0688)
kinnistute põhjapiiri ning seejärel Nuudi tee 66 kinnistu idapiiri järgides kuni Nuudi tee
lõik 2 (24504:004:1009) kinnistu põhjapiirini;
b. Nuudipere (24501:001:0901) kinnistul (taotluses alad 2 ja 3) EKV-sse jääva õuemaa
ulatuses
3. Saviranna külas astangu servast (taotluses ala 4):
a. Saviranna tee 168 (24504:005:0580) kinnistu läänepiirist kuni Saviranna tee 148
(24504:004:1062) kinnistu idapiirini (v.a Saviranna tee 160a, Saviranna tee 160b ja
Saviranna tee 158a kinnistutel) õuemaa ulatuses;
b. Mere tee 38 (24504:005:0120) kinnistu läänepiirist kuni Mere tee 2 (24504:005:0380)
kinnistu idapiirini õuemaa ulatuses, mis ulatub astangu ülemise servani;
c. Tiiru tee 15 (24504:006:0040) kinnistu läänepiirist kuni Tiiru tee 23 (24504:006:0170)
kinnistu idapiirini õuemaa ulatuses, mis ulatub astangu ülemise servani;
d. Soomeniidi (24504:004:0078) ja Kalda tee 44 (24504:004:0075) kinnistutel Kalda teeni
(ETAK 4545428);
e. Saviranna tee 160a (24504:004:0254), Saviranna tee 160b (24504:004:0318) ja Saviranna
tee 158a (24504:004:0255) kinnistutel 15 meetrini kinnistute lõunapiirist;
f. Kalda tee 27 (24504:004:1188) kinnistu läänepiirist kuni Kalda tee 43 (24504:007:0080)
kinnistu idapiirini veekaitsevööndi piirini ehk 10 m-ni arvestatuna astangu ülemisest
servast;
g. Kogu Kalda tee 38 (24504:007:0030) kinnistu osas.
4. Ülgase küla elamualal ja Koljunuki sadama alal (taotluses ala 5):
a. Loode tee 10 (24504:004:0615) kinnistu lõunapiirist kuni Nuki tee 11 (24504:004:0636)
kinnistu idapiirini olemasolevatele elamumaa kinnistutele juurdepääsude rajamiseks
Loode teelt sisemaa suunas;
b. Nuki põik 10/12 (24501:001:0332) kinnistu põhjapiiril kaldaastangu piirini (ligikaudu 15
meetrit veepiirist) ning idapiiril 0 meetrini veepiirist.
68
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
c. Kehtima jäävad detailplaneeringute alusel antud varasemad nõusolekud EKV
vähendamiseks järgmiselt:
- keskkonnaministri 07.11.2000 kirjas nr 16-6/3120 antud nõusolekuga hõlmatud
ulatuses Loode tee 17 (24504:004:0610) kinnistul (endine Tamme kinnistu, EKV
vähendatud 35 meetrini tavaliselt veepiirist);
- keskkonnaministri 06.11.2006 kirjas nr 7-1.3/2337 antud nõusolekuga hõlmatud
ulatuses Loode tee 15 (24504:004:0933) ja Loode tee 19 (24504:004:0934)
kinnistutel (endine Lepa kinnistu, EKV vähendatud 50 meetrini tavaliselt veepiirist);
5. Kostiranna külas (taotluses ala 6):
a. Rajametsa (24501:001:0104) ja Nuudi tee 7/Raja (24504:004:1148) kinnistutel 50
meetrini veepiirist;
b. Nuudi tee 11/Tamme (24504:004:0020) kinnistul ja Nuudi tee 10/Ranna
(24504:004:0021) kinnistu hoonestatud osas veekaitsevööndi piirini ning täiendavalt
veekaitsevööndisse jäävate hoonete kontuuri osas;
c. Peetri tee 7 (24504:004:0370) kinnistu läänepiirist kuni Kostiranna tee 15
(24504:004:0604) kinnistu idapiirini veekaitsevööndi piirini (arvestades, et Peetri tee 7
kinnistul rakendub kaldaastangu erisus) ning täiendavalt veekaitsevööndisse jäävate
hoonete kontuuri osas Peetri tee 7 (24504:004:0370) ja Peetri tee 13 (24504:004:0400)
kinnistutel;
d. Hindreku (24504:004:0215), Kostiranna tee 17/32 (24504:004:0603) ja Eest-Piganeeme
(24504:004:0244) kinnistute metsamaal 100 meetrini veepiirist;
e. Taga-Piganeeme (24504:004:1098) kinnistu idapiirini.
6. Nõmme kinnistul ja Manniva külas (taotluses ala 7):
a. Nõmme (24504:004:0200) kinnistul õuemaa ulatuses;
b. Ristikangru tee 58 kinnistul (24504:004:0491) golfiväljakuna kasutatava ja korrapäraselt
hooldatava madalmuruse ala ulatuses, mis paikneb tavalisest veepiirist 20-185 m
kaugusel.
7. Jõesuu külas (taotluses ala 8) Rannaveski tee 1 (24505:002:0137), Rannaveski tee 2
(24505:002:0138), Rannaveski tee 3 (24505:002:0139), Rannaveski tee 4 (24505:002:0141) ja
Rannaveski tee 5 (24505:002:0142) kinnistute ulatuses.
8. Ihasalu külas (taotluses ala 9):
a. ala lääneosas jääb kehtima detailplaneeringu alusel antud varasem nõusolek EKV
vähendamiseks järgmiselt: keskkonnaministri 26.11.2008 kirjas nr 16-3/26507-5 antud
nõusolekuga hõlmatud ulatuses Metsahundi tee 7-25, Metsahundi tee, Jõesuu puhkeala ja
Laheranna tee 1- 7 kinnistutel (EKV-d vähendatud 100 meetrini Laheranna DP alusel;
b. ala idaosas katastriüksuse 24505:001:0824 põhjapiirist kuni katastriüksuse
24505:001:2930 lõunapiirini:
- Kadastiku tee 14 (24505:001:0824) ja Kadastiku tee 12 (24505:001:0825) kinnistutel
40 meetrini veepiirist;
- Kadastiku tee 11 (24505:001:0823) kinnistu loodepiirist kuni Ihasalu põik 23
(24505:001:2580) kinnistu lõunapiirini veekaitsevööndi piirini (20 meetrini
veepiirist) ning täiendavalt olemasolevate merepoolsemate ehitiste kontuuri osas
Kadastiku tee 6/7 (24501:001:0308), Kadastiku tee 2 (24505:001:0198) ja Ihasalu
põik 3 (24505:001:2180) kinnistutel;
- Ihasalu tee 50 (24501:001:0276) vahemikus 20-70 m arvestatuna põhikaardile
kantud veekogu piirist;
- Ihasalu tee 48 (24505:001:1136), Ihasalu tee 36 (24501:001:0789) ja Ihasalu tee 34
(24501:001:0790) kinnistutel põhikaardile kantud õuemaa ulatuses.
c. Kehtima jääb detailplaneeringu alusel antud varasem nõusolek EKV vähendamiseks
järgmiselt: Keskkonnaameti 12.02.2016 kirjas nr 7-13/16/674-2 antud nõusolekuga
69
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
hõlmatud ulatuses Ihasalu tee 12 (24505:001:2800) ja Uusvahesauna (24505:001:0206)
kinnistutel (Lamme DP joonisel „Põhijoonis“, väljatrükk 03.12.15/10.12.15, kantud kahe
hoonestusala ja uue juurdepääsutee ulatuses).
9. Neeme külas elamuala tiheasustusalal ja hajaasustuses õuemaade vahelisel alal ning Neeme
sadamaalal (taotluses ala 10):
a. elamuala lõunaosas Katastriüksuse 24501:001:1617 idapiirist kuni katastriüksuse
24505:001:0781 läänepiirini, katastriüksuse 24505:001:0781 läänepiiri mööda
katastriüksuse 24505:001:0197 järgmiselt:
- Metsavahi tee 8 (24501:001:1617) ja 10 (24501:001:1618) kinnistu õuemaa ulatuses;
- kehtestatud detailplaneeringutega (Kolli ja Laigari DP ning Mardi DP) kavandatud
hoonestusalade ja nendeni Metsavahi teelt viivate kinnistusiseste juurdepääsuteede
ulatuses.
b. elamuala lääneosas:
- Tuuleranna (24505:001:0064) kinnistu põhjapiirist kuni Kivineeme tee 25
(24505:001:0817) kinnistu loodepiirini Kadakaranna tänav T8 (Kivineeme tn otsast)
algava pinnasteeni (ETAK ID 4612415);
- Mereliiva (24505:001:0547) kinnistul kinnistut läbiva Kadakaranna tänav T8
kinnistult (Kivineeme tn otsast) algava pinnasteeni (ETAK ID 4612415);
- Tuuleranna (24505:001:0064) kinnistul õuemaa läänepiirini ning vahetult õuemaast
mere suunas paikneva hoone kontuuri osas;
- Tommi kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse katastritunnusega 24505:001:0765
ja Peetri kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse katastritunnusega
24505:001:0771 merepoolse piirini.
- Kehtima jääb detailplaneeringu alusel antud varasem nõusolek EKV vähendamiseks
järgmiselt: keskkonnaministri 02.05.2001 kirjas nr 16-6/1338 antud nõusolekuga
hõlmatud ulatuses Kivineeme tn 10 (24505:001:0827) kinnistu idapiirist kuni
Kivineeme tn 30 (24505:001:0369) kinnistu lõunapiirini 50 meetrini veepiirist
tingimusel, et mere ääres peab säilima avaliku juurdepääsu võimalus ja kallasrada.
c. elamuala loodeosas Untaugu tee 24 (24501:001:0909) kinnistu põhjapiirist kuni
Ajataguse tee 37a (24505:001:1033) kinnistu põhjapiirini ranna piiranguvööndis oleval
metsamaal (ei rakendu metsamaa erisus).
d. elamuala kirdeosas Tampli tee 1 (24504:008:0271) kinnistu põhjapiirist kuni Neeme
sadam (24505:001:0500) kinnistu põhjapiirini veekaitsevööndi piirini (20 meetrini
veepiirist).
e. elamuala idaosas s Liiva tee 12 (24505:001:0975) kinnistu läänepiirist kuni Männimäe
tee 20 (24505:001:1006) kinnistu idapiirini veekaitsevööndi piirini (20 meetrini
veepiirist, Männimäe tee 18 ja Männimäe tee 20 kinnistul arvestades üleujutatava ala
piirist) ning täiendavalt Liiva tee 12 kinnistul osaliselt veekaitsevööndis paikneva
olemasolevate hoonete kontuuri ulatuses.
f. sadamaalal:
- Neeme sadama ehk Sadama tee 5 (24505:001:0500) kinnistu merepoolse piirini.
- Kehtima jääb detailplaneeringu alusel antud varasem nõusolek EKV vähendamiseks
järgmiselt: Keskkonnaameti 27.04.2017 kirjas nr 7-13/17/2695-3 antud nõusolekuga
hõlmatud Sadama tee 10 (24505:001:1950) kinnistul (EKV-d vähendatud 20 meetrini
põhikaardile kantud veepiirist Sadama tee 10 DP alusel).
10. Kaberneeme külas (taotluses ala 11):
a. Elamu ja sadamaala osas:
- Kordoni tee 20 (24501:001:0491) kinnistul 0 meetrini veepiirist;
- Tõusu tee 25 (24505:001:0139) kinnistu lõunapiirist kuni Tõusu tee 35
(24505:001:0983) kinnistu põhjapiirini veekaitsevööndi piirini (korduva
70
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
üleujutusala piirist 20 meetrit) ning täiendavalt Tõusu tee 33 (24505:001:0982)
olemasoleva merepoolse kõrvalhoone kontuuris (s.t kõrvalhoone jääb väljapoole
EKV-d);
- Kordoni tee 58a (24501:001:1152) kinnistu põhjapiirist kuni Kordoni tee 54
(24501:001:1150) kinnistu lõunapiirini veekaitsevööndi piirini (korduva
üleujutusala piirist 20 meetrit);
- Kordoni tee 46 (24505:001:0889) kinnistu põhjapiirist kuni Kordoni tee 36
(24505:001:0182) kinnistu lõunapiirini veekaitsevööndi piirini (korduva
üleujutusala piirist 20 meetrit) ning täiendavalt Kordoni tee 36 põhihoone ulatuses;
- Kordoni tee 22 (24505:001:0446) kinnistul õuemaa ulatusest (tavalisest veepiirist
minimaalselt ~57 m kaugusel);
- Kordoni tee 20 (24501:001:0491) kinnistu lõunapiirist ja selle mõttelisest
pikendusest kuni Kaberneeme põik 5 (24505:001:0910) kinnistu lõunapiirini
veekaitsevööndi piirini (veepiirist 20 meetrit) ning täiendavalt Haava tee 3
(24505:001:1370), Haava tee 7 (24505:001:2560), Kaberneeme põik 3
(24505:001:0270) ja Kaberneeme põik 5 kinnistute merepoolsemate abihoonete
kontuuri ulatuses;
- Kaberneeme põik 4 (24505:001:0432) kinnistu põhjapiirist kuni Liiva tee 12
(24505:001:1740) kinnistu lõunapiirini veekaitsevööndi piirini (veepiirist 20
meetrit) ning täiendavalt Kaberneeme põik 4 ja Liiva tee 12 merepoolsemate
abihoonete kontuuri ulatuses;
- Kaberneeme tee 2b (24505:001:0450) ja Kaberneeme tee 2a (24505:001:1300)
kinnistutel 20 meetrini arvestades tavalisest veepiirist.
- Kehtima jäävad detailplaneeringute alusel antud varasemad nõusolekud EKV
vähendamiseks järgmiselt:
- keskkonnaministri 26.08.1999 kirjas nr 21-7/2090 antud nõusolekuga hõlmatud
ala ulatuses (Kaberneeme küla DP alusel);
- Keskkonnaameti 29.10.2015 kirjas nr 14-9/1521363-7 antud nõusolekuga
hõlmatud ulatuses Kordoni tee 65 kinnistul (EKV vähendatud põhijoonisele
kantud hoonestusalaulatuses, mis asub idakalda tavalisest veepiirist
minimaalselt 30 meetri ning läänekalda üleujutusala piirist minimaalselt 21
meetri (tavalisest veepiirist 36 meetri) kaugusel).
b. ujumis- ja puhkealal avalikkust teenindavate ehitiste, sh rekreatsiooniehitiste rajamiseks
järgmiselt:
- Anija metskond 5 (24505:001:0594) kinnistul 10 meetrini arvestatuna põhikaardile
kantud veekogu piirist;
- Anija metskond 7 (24505:001:0806) kinnistul põhikaardile kantud Ristsoo järve
veepiirist 10-80 laiusel maa-alal (täpsem piir kaardil kirja lisas);
- Anija metskond 4 (24505:001:0662) kinnistul nii põhja- kui ka lõunapoolse
ujumisalal alates 10 meetrini arvestatuna põhikaardile kantud veekogu piirist.
11. Haapse külas (taotluses ala 12) Anija metskond 97 (24505:001:1101) kinnistu idapiirist kuni
Lauri tee 25 (24505:003:0020) kinnistu idapiirini (sh Nõmme tee 5, Nõmme tee 7 ja Nõmme
tee 9 kinnistud), v.a Hansuli ja Nõmme tee 1 kinnistutel, õuemaa ulatuses kuni maksimaalselt
veekaitsevööndi piirini ning täiendavalt vähesel määral veekaitsevööndis paikneva Lauri tee 17
(24505:003:0030) põhjapoolseima hoone kontuuri osas.
12. Kullamäe külas õuemaal (taotluses ala 13):
a. Kullamäe tee 15 (24505:001:2950) kinnistu läänepiirist kuni Kullamäe tee 21
(24505:001:0235) kinnistu idapiirini õuemaade ulatuses;
b. Suigu (24505:001:0032) kinnistul õuemaa ulatuses;
c. Monte tee 21 (24505:001:0430) kinnistul õuemaa ulatuses.
71
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
II Keskkonnaamet andis 08.09.2020 kirjaga nõusoleku ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamiseks
Neeme külas Kivineeme tn 10, Kivineeme tn 10a ja Kivineeme tn 12 kinnistutel 50 meetrini
arvestades põhikaardile kantud veepiiri.
III Keskkonnaamet andis 01.12.2020 kirjaga nõusoleku ehituskeeluvööndi (EKV)
vähendamiseks Ülgase külas järgmiselt:
1. Nuki põik 3 (24504:004:0639) kinnistul 40 meetrini põhikaardile kantud astangu ülemisest
servast;
2. Nuki põik 5 (24504:004:0641) kinnistul 33 meetrini põhikaardile kantud astangu ülemisest
servast;
3. Nuki põik 7 (24504:004:0642) kinnistul 32 meetrini põhikaardile kantud astangu ülemisest
servast;
4. aadressi ettepanekuga Nuki tee 13 (tänasel Looderanna kinnistul, mis asub Loode tee ja Nuki
tee ristumiskohas) kinnistul ümber olemasoleva vare ja lääneseinast lääne suunas täiendavalt
10 meetri laiuselt Looderanna kinnistule jääva osas;
5. Nuki tee 9 (24504:004:0630) kinnistu ulatuses avalikuks/üldkasutuseks mõeldud ehitiste
rajamiseks;
6. Nuki tee 5 (24504:004:0628) kinnistu põhikaardile kantud metsamaa ulatuses;
7. Nuki tee 1 (24504:004:0626) kinnistu ulatuses;
8. Loode tee 2 (24504:004:0611) kinnistu metsamaa ulatuses;
9. Loode tee 4 (24504:004:0612) metsamaa ulatuses;
10. Loode tee 6 (24504:004:0613) metsamaa ulatuses;
11. Loode tee 24 (24504:004:0623) kinnistul ranna piiranguvööndis paikneva metsamaa ulatuses.
Mereranna ehituskeeluvöönd arvestades Keskkonnaameti nõusolekut piiranguvöönd on kantud
joonisele 1 Maakasutusplaan ja joonisele 6 Ehituskeeluvööndi vähendamine.
5.10.2. Jõgede ja oja ehituskeeluvööndi vähendamine
Üldplaneering vähendab veekogude ehituskeeluvööndit Keskkonnaameti nõusolekul. Aladel, kus
ehitusõigus on õigusakte järgides antud juba lähemale kui üldplaneeringuga määratud, on lähtutud
kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi asukohast.
I Keskkonnaamet andis 03.07.2020 kirjaga nr 7-13/20/11317 nõusoleku ehituskeeluvööndi
EKV vähendamiseks järgmiselt:
1. Koogi külas Lundi paisjärve kaldal (taotluses ala 14):
d. Jägala-Joa tee 33 (24504:008:1470) kinnistu kuni Jägala-Joa tee 13 (24504:008:0406)
kinnistu kirdepiirini veekaitsevööndi piirini ning Jägala-Joa tee 39 (24505:002:0080),
Jägala-Joa tee 37 (24505:002:0041) ja Jägala-Joa tee 35 (24504:008:0438) kinnistutel
õuemaa piirini;
e. Jägala-Joa tee 13 (24504:008:0406) kinnistu kirdepiirist kuni Koogi tee 1//3//5//7//9
(24504:008:0160) kinnistu läänepiirini 30 meetrini veepiirist.
2. Loo alevikus Pirita jõe kaldal (taotluses ala 15):
a. Kruusimäe põik 5 (24504:002:1650) kinnistu kagupiirist kuni Jõeääre tee 14a
(24504:002:0275) ja Jõeääre tee 14b (24504:002:0276) kinnistute põhjapiirini 20
72
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
meetrini veepiirist, tagamaks kaldapuistu ja sellele vajalike kasvutingimuste (sh puhvri)
säilimise;
b. Loo puhkeala (24504:002:0492) ja Proosa park (24501:001:0362) kinnistutel alates
Spordi tee 18 kinnistu põhjapiirist 250 m pikkusel lõigul jõe allavoolu suunas 30 meetrini
veepiirist avalikkust teenindavate ehitiste rajamiseks, tagamaks kaldapuistu ja sellele
vajalike kasvutingimuste (sh puhvri) säilimise.
c. Kehtima jääb detailplaneeringu alusel antud varasem nõusolek EKV vähendamiseks
järgmiselt: keskkonnaministeeriumi 18.05.2007 kirjas nr 16-6/17177-2 antud
nõusolekuga hõlmatud ulatuses Spordi tee 18, Spordi tee 21//23 ja Spordi tee
20//22//24//26 kinnistutel (EKV vähendatud praegusel Spordi tee 18 kinnistul puhke- ja
spordirajatiste rajamiseks ning praegustel Spordi tee 21//23 ja Spordi tee 20//22//24//26
kinnistutel kuni 30 meetrini tavalisest veepiirist).
3. Loo alevikus Vadioja kaldal (taotluses ala 16):
a. oja paremkaldal Kaldase park (24504:002:0588) kinnistu läänepiirist kuni Pajupea
(24501:001:0257) kinnistu läänepiirini veekaitsevööndi piirini (10 meetrini veepiirist)
ning antud vahemikus Oja tee 1 (24504:003:0783) ja Oja tee 11 (24504:003:0777)
kinnistutel 6 meetrini veepiirist tingimusel, et nende kahe kinnistu osas kavandatakse
ehitus- ja hilisem elutegevus selliselt, et sellega ei kaasneks negatiivseid mõjusid
veekaitsevööndi eesmärkidele;
b. oja vasakkaldal Biotiigi (24504:002:0494) kinnistu läänepiirist kuni Naerimäe kinnistu
(24504:003:0126) läänepiirini veekaitsevööndi piirini (10 meetrini veepiirist).
4. Liivamäe ja Saha külas Vadioja kaldal (taotluses ala 17):
a. oja paremkaldal Kauri (24504:003:1010) kinnistu läänepiirist kuni ristumiseni Põhjaotsa
katastriüksusel (24501:001:1569) Tormi teega veekaitsevööndi piirini (10 meetrini
veepiirist), välja arvatud Pesa tee 1 katastriüksusel (24504:003:1009), kus 7 meetrini
veekogu piirist tingimusel, et ehitustegevus ja hilisem elutegevus ei lähe vastuollu
veekaitsevööndi kaitse-eesmärkidega;
b. oja vasakkaldal Naerimäe (24504:003:0126) kinnistu läänepiirist kuni ristumiseni
Põhjaotsa katastriüksusel (24501:001:1569) Tormi teega veekaitsevööndi piirini (10
meetrini veepiirist);
c. Kärsa ja Peetri DP alusel ettenähtud kinnistusiseste juurdepääsuteede rajamiseks
hoonestusalani minimaalses vajaminevas ulatuses asukohas, mis jääb antud otsuse
järgselt jätkuvalt EKV-sse.
5. Iru külas Pirita jõe kaldal (taotluses ala 18):
a. Iru põik 2b (24504:002:1491) kinnistu idapiirist kuni kinnistu lääneosas kehtiva
ehituskeeluvööndi piirini 50 m veepiirist;
b. Ämma tee 20a (24504:002:0170) kinnistu kagupiirist kuni Äia tee 8 (24504:002:0182)
kinnistu läänepiirini 25 meetrini veepiirist, sh Ämma tee 20a kinnistul paikneva eluhoone
kontuuri ulatuses (s.t eluhoone jääb väljapoole EKV-d).
c. Kehtima jäävad varasemalt antud EKV vähendamised:
- Keskkonnaameti 07.11.2016 kirjas nr 7-9/16/11034-3 antud nõusolekuga hõlmatud
ulatuses Iru põik 6 (24504:002:1492) kinnistul (22 meetrini veepiirist);
- Keskkonnaameti 15.12.2017 kirjas nr 7-9/1021-8 antud nõusolekuga hõlmatud ulatuses
Äia tee 8 (24504:002:0182) kinnistul (trepi ja betoonkivist tee ehitise aluse pinna
ulatuses).
6. Jõesuu külas Jägala jõe kaldal (taotluses ala 19) Jõeääre tee 4 (24505:002:0190) kinnistu
põhjapiirist kuni Jõeääre tee 20 (24505:002:0460) kinnistu lõunapiirini veekaitsevööndi piirini
ning täiendavalt Jõeääre tee 10 (24505:002:0120) kinnistul paiknevate olemasolevate ja
osaliselt veekaitsevööndis paiknevate abihoonete kontuuride osas.
73
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
7. Jägala-Jõesuu küla Joa puhkealal (taotluses ala 20) avalikkust teenindavate rajatiste, sh
rekreatsioonrajatiste rajamiseks Joa puhkeala (24505:002:0278) kinnistul Jägala jõe mõlemal
kaldal ning Jõelähtme jõe paremkaldal veekaitsevööndi piirini ning juba EKV-s paiknevate
olemasolevate rajatiste ulatuses.
II Keskkonnaamet andis 01.12.2020 kirjaga nr 7-13/20/4570-6 nõusoleku ehituskeeluvööndi
(EKV) vähendamiseks Loo alevikus järgmiselt:
1. Oja tee 3 (24504:003:0782); Oja tee 7 (24504:003:0779); Oja tee 9 (24504:003:0778)
kinnistutel 6 meetrini põhikaardile kantud veepiirist tingimusel, et nende kinnistu osas
kavandatakse ehitus- ja hilisem elutegevus selliselt, et sellega ei kaasneks negatiivseid mõjusid
veekaitsevööndi eesmärkidele;
2. Saha tee 12 (24504:002:0363) kinnistul 5 meetrini põhikaardile kantud Vadioja veepiirist
tingimusel, et kinnistule kavandatakse edasine ehitustegevus selliselt, et sellega ei kaasneks
negatiivseid mõjusid veekaitsevööndi eesmärkidele;
3. Toome tee 6 (24504:002:0145) kinnistul kinnistu Vadioja poolse jooneni (minimaalselt 4
meetrini) tingimusel, et kinnistule kavandatakse ehitus- ja hilisem elutegevus selliselt, et sellega
ei kaasneks negatiivseid mõjusid veekaitsevööndi eesmärkidele;
4. Vahe tee 1 (24504:002:0293), Vahe tee 3 (24501:001:0351), Vahe tee 5 (24504:002:0780), Vahe
tee 9 (24501:001:0619), Vahe tee 11/15 (24504:002:0567) ja Vahe tee 11a (24501:001:0545)
kinnistutel 5 meetrini põhikaardile kantud Vadioja veepiirist tingimusel, et kinnistutele
kavandatakse edasine ehitustegevus ning nende ehitiste kasutamine selliselt, et sellega ei
kaasneks negatiivseid mõjusid veekaitsevööndi eesmärkidele;
5. Saha tee piirkonnas, Saha tee 11 ja Liivakandi tee 9 ning 13 kinnistute piirkonnas, Kuusiku tee
ja Liivakandi tee 19 kinnistute piirkonnas, skeemil 2 kujutatud Toome tee, Toome tee 6 ja Saha
tee 12 kinnistute piirkonnas, Spordi tee 5 ja Saha tee 12 kinnistute piirkonnas, Vahe tee 9 ja
Spordi tee 5 kinnistute piirkonnas ning skeemil 3 kujutatud Vahe tee 5 ja Spordi tee 5 kinnistute
piirkonnas, Vibeliku teega ristumisel ning Peakraavi teega ristumise piirkonnas skeemidel
määratletud piiritletud maa-alal 0 meetrini tingimusel, et edasise ehitustegevuse ning nende
ehitiste kasutamisega ei kaasneks negatiivseid mõjusid veekaitsevööndi eesmärkidele ning
võimaliku sadevee juhtimisega Vadiojja arvestatakse asjakohaste veekeskkonda käsitlevate
õigusaktidega.
Ehituskeeluvöönd arvestades Keskkonnaameti nõusolekut on kantud joonisele 1 Maakasutusplaan ja
joonisele 6 Ehituskeeluvööndi vähendamine.
5.10.3. Korduva üleujutusega ala piir
Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline
üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust67.
KORDUVA ÜLEUJUTUSEGA ALA PIIR
Vastavalt looduskaitseseadusele korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
üldplaneeringuga. Jõelähtme valla territooriumil asetleidvad korduvad üleujutused on seotud
mereveetaseme tõusuga (tormi korral merevee üle kallaste tõusmine). Korduva üleujutusega alana on
üldplaneeringus käsitletud mereranna ala, mis jääb alla 1 m abs kõrgusele, kus esinevad sooldunud
rannikumullad ja korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik taimestik.
67 Veeseadus.
74
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
Üldplaneeringu koostamise raames teostati OÜ Hendrikson & Ko poolt „Jõelähtme valla mereranna
looduskeskkonna uuring, tehniline analüüs ja eksperthinnang“68. Uuringu tulemusi arvestati korduva
üleujutusega ala piiri määramisel ja mereranna ehituskeeluvööndi täpsustamisel.
Korduva üleujutusega ala piiri määramisel on lähtutud põhimõttest, et madalatele aladele ehitamine
ei ole põhjendatud, kuna sageli tähendab elamisväärse ja ohutu elukeskkonna saavutamine maapinna
täitmist, mis viib paratamatult piirkonnale omaste koosluste hävimiseni või satub ohtu inimese tervis
ja vara.
Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja
ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduses sätestatud vööndi laiusest.
Korduva üleujutusega ala piir mererannal on määratud üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega
ala piiri ei ole määratud (maakasutusplaanile kantud), loetakse korduva üleujutusega ala piiriks
veepiir. Oluline on arvestada ka kliimamuutuste mõjuga, millest tulenevalt pikas perspektiivis
üleujutusala tõenäoliselt laieneb (vt täpsemalt KSH aruande peatükk 5.6).
Arendustegevuse kavandamisel korduva üleujutusega aladel tuleb üleujutusega seotud
riskidega arvestada ja ehitiste kavandamisel lähtuda järgnevast:
1. ehitamisel tagada maaparandussüsteemide, sh kuivenduskraavide, toimimine;
2. hoone sokkel rajada piisavalt kõrge, et vältida võimalike üleujutuste kahjusid eluruumides;
3. tehnosüsteemid rajada arvestusega, et ei tekiks keskkonnareostust;
4. elektrisüsteemid rajada arvestusega, et ei tekiks ohtu elule.
Korduva üleujutusega ala piir on kantud joonisele 1 Maakasutusplaan ja joonisele 6
Ehituskeeluvööndi vähendamine.
5.11. Valla sotsiaalobjektid
Teenuste69 kättesaadavus on kõige paremini tagatud Loo alevikus, kus asub kool, lasteaed,
perearstikeskus, apteek, postkontor, kultuurikeskus. Valla teine suurem keskne asula on Kostivere
alevik, kus oluliste teenustena on kohapeal kättesaadavad lastehoid ja kooliharidus põhikooli astmes,
perearstikeskus, postkontor, Kostivere kultuurimõis ja päästekomando.
Valla põhjaosa külades on kohapeal teenuste kättesaadavus võrreldes lõunaosaga kesisemad, mistõttu
toetab üldplaneering täiendavate sotsiaalobjektide kavandamist piirkonda
(kogukonnakeskus/rahvamaja/seltsimaja, hoolekandekeskus, lasteaed/lastehoid, apteek jms). Kuna
rannikupiirkond omab suurepärased eeldusi seal elamiseks, puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks ning
perspektiivis on eeldada elanike arvu kasvu (olenevalt üldplaneeringu realiseerumisest võib elanike
arv kasvada mitmekordseks võrreldes tänasega), on sotsiaalobjektide olemasolu elukoha lähedal
kvaliteetse elukeskkonna loomulik osa. See omakorda loob võimalused ühistegevuseks ja liidab
kogukonda.
Üldplaneering ei täpsusta kavandatavate/vajalike sotsiaalobjektide iseloomu täpsemalt, kuid läbi
planeeritud elamu-, väikeelamu-, väikeelamu- ja puhkeotstarbelise, puhke- ja virgestusehitise ning
68 Tartu 2016. 69 Põhjalikum ülevaade sotsiaalobjektide paiknemise kohta valla territooriumil ja teenuste tarbimise kohta on esitatud
dokumendis „Jõelähtme valla ruumilise keskkonna analüüs“, mis on käesoleva planeeringu lisa.
75
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
keskuse maa-ala juhtotstarbe määramise annab võimaluse nende rajamiseks valla erinevates
piirkondades, sh rannikupiirkonnas, vastavalt vajadusele.
5.12. Kalmistud
Valla territooriumil asuvad Jõelähtme, Saha ja Rammu kalmistud, kalmistute haldamist ja kasutamist
reguleerib kasutamise eeskiri tulenevalt kalmistuseadusest ning muinsuskaitseseadus, Jõelähtme
valla heakorra eeskiri ja Jõelähtme valla avaliku korra eeskiri.
Kultuurimälestisteks on Jõelähtme kalmistu (ajaloomälestis nr 14401) ja Saha kalmistu/kabeliaed
(ajaloomälestis ja ehitismälestis nr 2748) ning need asuvad Rebala muinsuskaitsealal
(muinsuskaitseala nr 27015). Rammu kalmistu on ajaloomälestis (nr 22297) ning see asub Kolga lahe
maastikukaitsealal.
Kalmistute laiendamist üldplaneeringuga ei kavandata ning täiendavaid maa-ala kasutus- ja
ehitustingimusi ei seata.
5.13. Kaitstavad loodusobjektid
Jõelähtme valla maismaa osa territooriumil ei leidu ulatuslikke kaitsealasid. Ulatuslikum, Kolga lahe
maastikukaitseala, hõlmab mitmeid valla koosseisu kuuluvaid saari Soome lahes. Jõelähtme valla
territooriumil asub kokku 9 kaitseala ja kaitsealust parki ning 4 hoiuala.
Ruu värtusliku maastiku kohaliku tasandi kaitse alla võtmist kaalutakse vastavalt Ruu külaseltsi
23.02.2016 ettepanekule eraldiseisvas protsessis vastavalt looduskaitseseadusele. Ettepaneku ala on
näidatud maakasutusplaanil.
Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele leidub Jõelähtme vallas kas täielikult või osaliselt
valla territooriumile jäävaid rahvusvaheliselt kaitstavaid Natura 2000 võrgustiku alasid. Jõelähtme
valla territooriumile jääb 1 linnuala ja 7 loodusala.
Kaitstavad loodusobjekti info on leitav Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS).
76
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
6. Hädaolukorra riskianalüüs ja Jõelähtme valla valmisolek
hädaolukorraks
Hädaolukorra riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja, ligikaudselt hinnata ja järjestada kohaliku
omavalitsuse suuremaid ohtusid, et kavandada meetmeid kahjulike tagajärgede vältimiseks või nende
mõju leevendamiseks. Ohtude analüüsimisel hinnatakse nende võimalikku mõju inimese elule ja
tervisele, elutähtsate valdkondade toimimisele, keskkonnale või varale.
Jõelähtme vallal puudub hädaolukorra riskianalüüs.
Suurimad ohud on seotud eelkõige suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtete paiknemisega valla
territooriumil või selle lähialal70 ning ohtlike veostega mööda põhimaanteed ja raudteed. Õnnetuse
võib põhjustada plahvatus või põleng ettevõtte territooriumil või liiklusõnnetusse sattuv ohtlikke
veoseid vedav transpordivahend. Plahvatuse või põlenguga kaasneb tulekahju ja mürgistust tekitavate
gaaside eraldumine, mis mõjutavad inimese tervist.
Teine oluline riskitegur on seotud üleujutusohuga mererannal paiknevatele hoonestusaladele.
Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed:
1. Päästeametil koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga korraldada ettevõtetes
kontrollkäike, mille raames kontrollida ettevõtete hädaolukorra lahendamise plaane ning nende
paikapidavust;
2. korraldada kohalikele omavalitsustele koolitusi, mille käigus teavitatakse reostuse riskidest ja
reostuse likvideerimise meetoditest;
3. elanikkonna pidev teavitamine;
4. ametkondade vaheline ühisõppuse korraldamine;
5. Transpordiametil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil tagada ohutu
liikluskorraldus maanteel ja raudteel ning tõhustada järelevalvet;
6. ettevõtetel tagada võimekus esmaste päästetööde teostamiseks – tagada objektil esmaste
tulekustutusvahendite ja esmaabivahendite olemasolu, juurdepääs potentsiaalsele ohuallikale
jne;
7. ehitustegevusel arvestada üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piiriga ning
sellest tuleneva ehituskeeluvööndi ulatusega.
Üldplaneeringu koostamisel on võimalike riskiteguritega arvestatud. Täiendavaid
suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtteid üldplaneeringuga ei kavandata. Tootmismaade edasisel
planeerimisel potentsiaalsete ohuallikate kavandamisel peab kaasnema riskianalüüsi läbi viimine
ning vastavalt sellele ka ennetus- ja leevendusmeetmete kavandamine.
Asustuse suunamisel on lähtutud ettevaatuse põhimõttest, seetõttu uusi elamualasid raudtee ja
maantee kaitsevööndisse ei kavandata71. Ettevõtete ohualas olevate tiheasustusalade tihendamiseks
annab üldplaneering võimaluse, kuid näeb ette leevendusmeetmed - kaitsehaljastuse rajamine,
ettevõtteid teenindava ohtlike veoste ja rasketranspordi suunamine tundlikest aladest eemale jne.
Muuga sadama piirkonda täiendavat elamuehitust ei kavandata. Ohualasse planeerimisel tuleb
lähtuda Päästeameti asjakohastest juhenditest.
Üldplaneeringuga on määratud korduva üleujutusega ala piir mererannal põhimõttest, et madalatele
aladele ehitamine ei ole põhjendatud ja on seotud riskiga inimese varale.
70 Maardu linnas paiknevate suurõnnetusohuga ettevõtete ohualad ulatuvad Jõelähtme valla territooriumile. 71 Välja arvatud Loo ja Kostivere alevikud, kus tänava kaitsevööndi laius on 10 m.
77
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
7. Planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude
leevendamise meetmed
Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või vähendada üldplaneeringu elluviimisega kaasneda
võivat võimalikku negatiivset mõju. Jõelähtme valla üldplaneeringu koostamise ajal on
leevendusmeetmete väljatöötamine toimunud kogu protsessi vältel, mistõttu on välja töötatud
laiapõhjaline ja kõiki keskkonnakomponente arvestav planeeringulahendus. Vajalikud leevendavad
meetmed on kajastatud ka üldplaneeringu seletuskirjas maa-ala kasutus- ja ehitustingimustena.
Planeeringulahenduse paremaks elluviimiseks on lisaks planeerimistegevusele vajalik ka tõhus
järelevalve ja koostöö.
Koondloetelu KSH koostamisel täpsustunud leevendavatest meetmetest (konkreetsete
tingimustena väljendatavad meetmed on kajastatud ka vastavas teemapeatükis):
1. rohelise võrgustiku seisukohalt oluliste leevendusmeetmete asukohtade välja selgitamisele
maanteel aitab kaasa 2015. aastal valminud projekti „Eesti riigimaanteedevõrgu
loomaõnnetuste registri loomine ning liiklusohtlike lõikude selgitamine“ raames loomohtlike
piirkondade väljaselgitamine maanteedel“. Projekti tulemusi on võimalik edaspidi kasutada ka
Jõelähtme valla rohevõrgu ja maanteede konfliktide leevendamise alusena;
2. hajaasustuses, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleks soodustada
ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma
puurkaev;
3. asula reoveepuhastus peab tagama nõuetele vastava heitvee kvaliteedi suublates, et vältida
vooluveekogude seisundi halvenemist;
4. tootmistegevuse suunamisel tuleb arvestada kinnitatud põhjaveevaruga ja vältida põhjavee
liigvähendamist;
5. arvestades kliimamuutustega kaasnevat äärmuslike ilmastikunähtuste nagu tormide sagenemist
ja intensiivistumist ja sellega kaasnevat sademevee koormust, rakendada uute äri ja tootmise
maa-alade arendamisel maksimaalset täisehitatava maa osakaalu 70%;
6. soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esinevad
selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused;
7. kasutusele võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse
vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli- bensiini-
liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid);
8. uute detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel on mõistlik ja vajalik
vibratsiooniaspekti üle vaadata juhul, kui rajatavad ehitised jäävad raudteele lähemale kui ca
50-60 m72;
9. vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline eelkõige teede korrashoid ning raskeveokitele
kiiruspiirangute, kindlate liikumiskoridoride ning liiklemiskellaaegade määramine, mida
üldjoontes rakendatakse (vähemalt osaliselt) juba käesoleval ajal;
10. vajalik on üldplaneeringuga leevendatavate meetmete seadmine üleujutusest mõjutatavatel
aladel hoonestuse kavandamiseks;
11. toetudes valla pikaajalistele arengueesmärkidele ja olemasolevale maakasutusele tuleb graniidi
kaevandamise võimalike tehnoloogiate hindamisel arvestada, et alal tuleb tagada võimalikult
suures ulatuses senine ja üldplaneeringuga kavandatud maakasutus.
72 Rail Balticu Harju maakonnaplaneeringu KSH andmetele tuginedes.
78
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
12. Laheranna arendamisel tuleb arvestada juurdepääsude tagamise vajadusega ujumiseks sobilikus
rannalõigus;
13. tagada ranna-alal avalik juurdepääs kallasrajale;
14. puhkealade kättesaadavuse parandamiseks muude liikumisvahenditega on tarvis luua
suuremate puhkemaastike, vaatamisväärsuste ja ujumiseks sobivate rannaalade juurde selleks
ettevalmistatud parkimisalad, et vältida maanteede äärset parkimist, metsaalade tallamist ning
eramaade hõivamist, ning võimaldada juurdepääsu ühistranspordiga;
15. juhul kui ujumiseks sobiliku rannaala vahetusse lähedusse kavandatakse elamualasid või mõne
mu funktsiooniga maakasutust, mis võiks piirata juurdepääsu rannale, tuleb säilitada
eravalduses olevate kinnistute vahel soovituslikult iga 300 m tagant avalik juurdepääs. Samuti
on oluline reserveerida maa-alasid puhkerajatiste, sh puhketegevust toetavate ärifunktsiooniga
ehitiste, rajamiseks;
16. arvestades Muuga sadama tänast tegevust ja perspektiivseid arenguid ning sellest lähtuvaid
võimalike negatiivseid keskkonnahäiringuid, tuleb vältida sadama lähedusse elamupiirkondade
kavandamist;
17. müra normtasemed elamumaal (juhtudel, kus elamumaa on perspektiivis planeeritud äri- ja
tootmise maa-alaks) tuleb tagada seni, kuni kinnistut kasutatakse elamumaana.
79
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
8. Asustusüksuste lahkmejoonte muudatusettepanek
Üldplaneering teeb ettepaneku muuta asustusüksuste vahelisi piire vastavalt maakorraldus- ja ehitus-
planeerimisvajadustele.
Üldplaneering kajastab Rootsi-Kallavere Küla Seltsi ettepanekul Kallavere küla piiride muutmist,
mille tulemusena eraldatakse Kallavere külast Rootsi-Kallavere küla.
Muudatusettepanekud kajastuvad joonisel 5. Asustusüksuste lahkmejoonte muudatusettepanek.
Piiride muutmine toimub vastavalt õigusaktidele73.
9. Üldplaneeringu elluviimine
Detailplaneeringuid koostatakse vastavuses üldplaneeringu lahendusega.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks, kui arendussoov ei vasta
kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele või määratud ehitustingimustele, on kas
piisava avaliku huvi olemasolu või ülekaalukas erahuvi (nt ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus),
mis ei ole vastuolus avaliku huviga. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike
õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi. Võimalus
detailplaneeringuga muuta kehtestatud üldplaneeringut, kui esineb piisava avalik huvi, tagab
paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik sõlmib enne selle algatamist Jõelähtme vallaga lepingu
detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse Jõelähtme valla ja detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu
koostamise rahastamisel. Kui detailplaneeringuga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse
lepingus sõltuvalt Jõelähtme valla majanduslikest võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajaliku tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuri
objektide rajamisel.
Võimalike vastuolude puhul lähtutakse: üldplaneeringu ja õigusakti vastuolu puhul õigusaktist;
enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu puhul kehtivast detailplaneeringust,
väljastatud projekteerimistingimustest ja/või teatise- ja loamenetlustest.
Arendustegevuse kavandamine ja elluviimine (ehitamine, jagamine ehitamise eesmärgil vms)
vastavuses üldplaneeringu tingimustega on võimalik juhul, kui arvestatud on õigusaktidega sätestatud
piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised piirangud, kommunikatsioonide paigutamisel ja kujadele
sätestatud nõuded, tuleohutust puudutavad nõuded vms) ning arenduseks vajalik tehniline ja
sotsiaalne infrastruktuur on kas olemas või on seda majanduslikult mõistlik ehitada. Planeeringuid,
mille algatamise hetkel on võimalik aru saada, et nende realiseerimine eeldab ebamõistlikke kulutusi
tehnilise või sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamiseks, ei algatata.
73 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus.
80
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
9.1. Sundvõõrandamine ja sundvalduse seadmine
Planeerimisseaduses nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamine, sealhulgas
sundvõõrandamine, või sundvalduse seadmine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduses sätestatud korras.
Avalikest huvidest tulenevalt võib ilmneda vajadus eraomandis oleva maa kasutamiseks avalikus
kasutuses oleva tee, raudtee, tehnovõrgu või – rajatise omamiseks ja/või ehitamiseks. Kuna
üldplaneeringuga ei ole võimalik ette näha kõiki võimalikke vajadusi ja üksikjuhtumeid, ei määrata
üldplaneeringuga maade ja ehitiste, sealhulgas teede avalikku kasutust.
9.2. Maakonnaplaneeringu täpsustamine
Harju maakonnaplaneering 2030+ on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete
lahendamisel on maakonnaplaneeringuga määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud.
Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringut järgmiste teemade osas:
1. määrati rohelise võrgustiku struktuurelemendid ning täpsustati piirid ja kasutustingimused;
2. täpsustati väärtuslike põllumajandusmaade infokiht;
3. täpsustati väärtuslike maastike paiknemine.
Täpsustamise põhjendused ja ulatus on esitatud teemavaldkonda käsitlevas peatükis.
81
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
10. Mõisted
Haljaspiire põõsaste või puude rida elamu (või muu hoone) või õuemaa piiramiseks
tuule, tolmu või lume tõkestamiseks, vm otstarbeks.
Hoonestatud ala ehitistega hoonestatud maa-ala.
Hoonestuslaad piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil.
Kaksikelamu krundil paiknev kahe põhisissepääsuga elamu, mis koosneb kahest
omavahel tuletõkketarindiga eraldatud korteriomandist.
Katusekorrus kas kaldkatusealune või lamekatuse korral hoone välisperimeetrist
üldjuhul selgelt tagasi astuv viimane korrus, mis on põhikorrustest
oluliselt väiksema pindalaga (ca 1/3 alumistest korrustest) ning
põhikorrustest arhitektuurselt selgelt eristuv. Kõrge kaldkatuse korral
võib olla mitu katusekorrust.
Kompaktne ala hooned rajatakse üksteisele lähedale (kompaktselt), hoonestatud alad
liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse
sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne.
Korterelamu krundil paiknev kolme- ja enam korteriga ning ühise sissepääsu ja
trepikojaga korterelamu, mis koosneb mitmest omavahel
tuletõkketarindiga eraldatud korteriomandist.
Lähipiirkond lähipiirkonnana mõistetakse puudutatud maaüksust vahetult
ümbritsevate ja nendega külgnevate ja/või visuaalselt tervikut
moodustavate (sh arvestades juurdepääsuteede struktuuri) sarnase
kasutusotstarbega hoonetega hoonestatud maaüksuste kogumit.
Lähipiirkonna krundistruktuuri, hoonestuslaadi ja arhitektuurse
üldilme määramisel üksikjuhtumil ei võeta arvesse selgelt piiritletud
alasid, mis ei iseloomusta antud piirkonda üldiselt (nt aianduse maa-
alad, Manniva küla Sootalu maaüksuse detailplaneeringu ning Jägala-
Jõesuu puhke- ja spordikompleksi detailplaneeringu ala, jmt).
Ridaelamu krundil paiknev kolme- ja enam korteriga ning eraldi
põhisissepääsudega ridaelamu, mis koosneb mitmest omavahel
tuletõkketarindiga eraldatud korteriomandist.
Tiheasustusala piirkond või territoorium, kus ehitised rajatakse tihedalt (kompaktselt)
üksteisele lähedale. Hooned liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega.
Teedevõrk on sidus. Käesolev üldplaneering võrdsustab
82
Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14
tiheasustusalad maareformiseaduse74 ja tiheasustusalad
looduskaitseseaduse mõistes75.
Uushoonestus hooned, mis rajatakse pärast üldplaneeringu kehtestamist.
Õuemaa elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala.
Olemasoleva õuemaa ulatus on katastriüksuse plaanil fikseeritud ja
maakatastris registreeritud.
Üksikelamu krundil paiknev ühe korteriga ja ühe põhisissepääsuga elamu, mille
eluruumid ei ole jagatavad eraldi korteriomanditeks ega
tuletõkkesektsioonideks.
Lisad
Lisa 1. Ruumilise keskkonna analüüs76.
Lisa 2. „Jõelähtme valla mereranna looduskeskkonna uuring, tehniline analüüs
ja eksperthinnang“77.
74 Maareformiseadus § 7 lg 4: Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse tiheasustusega aladel. Tiheasustusega aladeks
käesoleva seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui
üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse
tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise
projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud
planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Tiheasustusega aladeks on ka enne 2018. aasta 1. jaanuari
maavanema poolt kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul tiheasustusega alaks määratud alad. 75 Looduskaitseseadus 38, lg 1 punkt 3: linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega
alal (edaspidi tiheasustusala)…. 76 Esitatud eraldiseisva köitena. 77 Koostaja Hendrikson&Ko OÜ, 2016. Esitatud eraldiseisva köitena.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|