Pajaka külas Pajaka detailplaneeringu kooskõlastusele saatmine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 19.06.2024 16:11 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-1.3/2040 Pajaka külas Pajaka detailplaneeringu kooskõlastusele saatmine Manused: Pajaka külas Pajaka detailplaneeringu kooskõlastusele saatmine.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Märjamaa Vallavalitsus esitab kooskõlastamiseks Pajaka detailplaneeringu eelnõu koos lisadega.

Lugupidamisega

Maiu Haljas kantseleispetsialist 5661 4893

TINGMÄRGID:

planeeritud ala piir

ve rtl

an d

Ve rt

la nd

O Ü

e -p

os t:

pi re

tp al

la se

@ gm

ai l.c

om

te l:

+ 37

2 56

48 2

26 2

Projekti nimi:

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering

Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

Koostaja: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud)

Joonise nimetus: SITUATSIOONISKEEM

Töö nr: Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Joonise nr:

7322 DP 1:1000 15.08.2023 DP01

N

2K 2K

2K

2K 2K 2K 2K

2K

2K 2K 2K

2K

2K 2K

2K 2K

2K

2K 2K

2K 2K

2K 2K 2K

2K 2K

2K

2K

2K 2K

4 TAL LINN

-PÄR NU-IK

LA TE E

SEPA JÄRV

JUTAPER E JÕGI

VÄÄRISELUPAIK nr208264

VARBOLA PÕLUMAJANDUSPIIRKOND

TINGMÄRGID:

PLANEERITUD ALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU MAA VÕI HOOAJALISE KASUTUSEGA ELAMU MAA

PLANEERITUD KAKSIKELAMU MAA VÕI VÄIKEETTEVÕTLUSE HOONE JA -TOOTMISE HOONE MAA

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA

PLANEERITUD TOOTMISMAA

PLANEERITUD VEEKOGUDE MAA

OLEMASOLEV HOONESTUS

ÜKSIKELAMU MAA

MAATULUNDUSMAA

RIIGI OMANDIS OLEV MAATULUNDUSMAA

SÕIDUTEE

OLEMASOLEV BUSSIPEATUS

VARBOLA PÕLLUMAJANDUSPIIRKONNA PIIR ÜLDPLANEERINGU JÄRGI

MAAKONNA PIIR

2K

B

MÄRKUSED: 1. Alusplaanina on kasutatud Maa-Ameti kaardirakendust. 2. Kasutatud andmed on seisuga 15.08.2023. 3. Käesolev joonis on kasutamiseks ainult koos seletuskirjaga.

BB

N

ve rtl

an d

Ve rt

la nd

O Ü

e -p

os t:

pi re

tp al

la se

@ gm

ai l.c

om

te l:

+ 37

2 56

48 2

26 2

Projekti nimi:

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering

Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

Koostaja: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud)

Joonise nimetus: KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Töö nr: Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Joonise nr:

7322 DP 1:5000 15.08.2023 DP02

Ol.olev Soodla:(Kohila)

alajaam

RUUNAVERE TEE

TINGMÄRGID:

PLANEERITUD ALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV LIITUMIS- JA JAOTUSKILP

OLEMASOLEV KRAAV

OLEMASOLEV PINNASTEE

JUURDEPÄÄS ALALE

OLEMASOLEV 0,4 kV MP-KAABEL

OLEMASOLEV ALAJAAM Soodla: (Kohila)

OLEMASOLEV PINNASTEE VÄLJASPOOL PLANEERINGUALA

ve rtl

an d

Ve rt

la nd

O Ü

e -p

os t:

pi re

tp al

la se

@ gm

ai l.c

om

te l:

+ 37

2 56

48 2

26 2

Projekti nimi:

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering

Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

Koostaja: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud)

Joonise nimetus: TUGIPLAAN

Töö nr: Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Joonise nr:

7322 DP 1:1000 15.08.2023 DP03

MÄRKUSED: 1. Alusplaanina on kasutatud Sirkel & Mall Geodeesia OÜ tööd nr 2376-23. 2. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 16.01.2023. 4. Käesolev joonis on kasutamiseks ainult koos seletuskirjaga.

JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE RUUNAVERE TEELT

Juurdepääsuteele on seatud servituut Soodla maaüksuse kasuks.N

KAUSTA KOOSSEIS SELETUSKIRI SELETUSKIRI ....................................................................................................................................................................... 2 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................................ 2

1.1 Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja ..................................................................... 2

1.2 Planeeringu koostamise alused, lähtedokumendid, teostatud uuringud ja eesmärk ........ 2

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................................................ 3 3. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .................................................................. 3 4. DETAILPLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ........................................................................ 4 5. PLANEERINGUS KAVANDATUD KIRJELDUS .................................................................................................... 5

5.1 Planeeritud maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................................................... 5

5.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ............... 5

5.3 Ehitusõigus, hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad .................................................................... 5

5.4 Juurdepääs ja liikluskorralduse põhimõtted ....................................................................................... 7

5.5 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ......................................................................................................... 7

5.6 Keskkonnakaitse, haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted .............................. 7

5.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................................. 8

5.7.1 Üldosa ........................................................................................................................................................ 8 5.7.2 Veevarustus, reovee- ja sademevee kanalisatsioon ................................................................ 8 5.7.3 Elektrivarustus ....................................................................................................................................... 8 5.7.4 Soojusvarustus ....................................................................................................................................... 8

5.8 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................................... 8

5.8.1 Kehtivad kitsendused .......................................................................................................................... 8 5.8.2 Planeeritud kitsendused .................................................................................................................... 9

5.9 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ...................................................................... 9

5.9.1 Arhitektuursed-ehituslikud tingimused ...................................................................................... 9 5.9.2 Keskkonnatingimusi tagavad nõuded .......................................................................................... 9 5.9.3 Müra leevendavad meetmed ............................................................................................................ 9 5.9.4 Tuleohutusnõuded ............................................................................................................................ 10 5.9.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ..................................................... 10 5.9.6 Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks ja rajamiseks ......................... 10

6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD KOKKULEPPED .......................................................................................................................................................... 11

JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem DP-02 Kontaktvööndi analüüs DP-03 Tugiplaan DP-04 Põhijoonis tehnovõrkudega

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 2/11

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA 1.1 Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus Aadress: Tehnika 11, Märjamaa, 78304, Rapla maakond Detailplaneeringu koostaja: Osaühing Vertland OÜ Aadress: Raudkivi tee 4-19, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond Projektijuht-planeerija: Piret Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7), kutsetunnistuse nr 166818 Tehnovõrkude osa koostajad: Evelin Anto, diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (tase 7), kutsetunnistuse nr 136565

1.2 Planeeringu koostamise alused, lähtedokumendid, teostatud uuringud ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise alused: • planeerimisseadus;

• Märjamaa Vallavalitsuse 08.02.2023 korraldus nr 69 „Märjamaa vallas Pajaka külas asuva

Pajaka detailplaneeringu algatamine“;

• huvitatud isiku taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu lähtedokumendid: • Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000 määrusega nr

11);

• riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• jm kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid.

Teostatud uuringud:

• Sirkel & Mall Geodeesia OÜ koostatud „Pajaka küla topo-geodeetiline uurimistöö“, töö nr 2376-

23, koostamise aeg jaanuar 2023.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on katastriüksuste jagamine, ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 3/11

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritud ala asub Märjamaa vallas Pajaka külas Rapla ja Harju maakonna piiri ääres Sepa järve ja Jutapere jõe läheduses. Juurdepääs alale on olemasolevalt teelt, mille mahasõit on Ruunavere teelt (Ruunavere tee L2 katastriüksus, katastritunnus 50401:001:0808) ning mis läbib eraomanduses olevaid Uuekõrtsu (katastritunnus 50401:001:0861), Kangrumaa (katastritunnus 50301:001:0065), Mäe (katastritunnus 50401:001:1290) ja Niiduvälja (katastritunnus 50401:001:1353) maaüksusi. Juurdepääsuteele on seatud servituut Soodla maaüksuse kasuks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 9,47 ha. Planeeritud ala moodustab: • Soodla katastriüksus suurusega 6,32 ha (katastritunnus 50401:001:0238, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa); • Järveääre katastriüksus suurusega 6400 m2 (katastritunnus 50401:001:0172, sihtotstarve

100% maatulundusmaa); • Sepajärve katastriüksus suurusega 7200 m2 (katastritunnus 50401:001:0169, sihtotstarve

100% maatulundusmaa); • Metsamarja katastriüksus suurusega 5761 m2 (katastritunnus 50401:001:0185, sihtotstarve

100% maatulundusmaa); • Metsa katastriüksus suurusega 3699 m2 (katastritunnus 50401:001:0184, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa); • Metsasalu katastriüksus suurusega 3698 m2 (katastritunnus 50401:001:0183, sihtotstarve

100% maatulundusmaa); • Metsaveere katastriüksus suurusega 4804 m2 (katastritunnus 50401:001:0182, sihtotstarve

100% maatulundusmaa); Vajadusel kaasatakse lähialana planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Planeeritud ala asub hajaasustusega alal. Kontaktvööndi moodustavad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbelised kinnistud, mis on hoonestamata. Lõunast ja põhjast piirneb ala riigimetsaga, põhjapoolne mets jääb Saue valla haldusterritooriumile. Lähimad hooned paiknevad Ruunavere tee ääres, linnulennult u 1,2 km kaugusel. Planeeringuala asub Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga)1 järgi normaalse radoonisisaldusega pinnasel (10…30 kBq/m3). Planeeritud ala piirkonnas on Maa-ameti kaardirakenduse geoloogilise baaskaardi järgi põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Põhjavee liikumise suund on idast lääne suunas.

3. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid: • muuta ala puhke piirkonnaks, kuhu on võimalik rajada hooajalise kasutusega elamuid ja samas antakse võimalus püstitada moodustatavatele kruntidele ka üksikelamuid aastaringseks kasutuseks; • kavandada alale sobiliku suurusega hoonestus, mis sobituks metsalähedase piirkonnaga; • ala hoonestamisega tagada ööpäevaringne territooriumi kasutus ning turvalisuse kasv; • määrata kruntidele üldised maakasutustingimused ning anda põhimõtteline lahendus heakorrastusele, haljastusele, juurdepääsule ning tehnovõrkudega varustamisele.

1 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 4/11

4. DETAILPLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Märjamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000 määrusega nr 11) järgi asub planeeringuala hajaasustusega alal ja üldplaneeringu järgi puudub alal planeeritud juhtotstarve, vt skeem 1.

Skeem 1. Väljavõte Märjamaa valla üldplaneeringust, planeeringuala asukoht on tähistatud punase ringiga. Planeeringuala asub u 35 km kaugusel Tallinna linna piirist ja üldplaneering peab oluliseks valla maksubaasi suurendamist, mis võimaldab arendada infrastruktuure ning mis omakorda soodustab ettevõtluse arengut (vt kehtiv ÜP ptk 12). Planeeringuala piirkonda ei käsitleta üldplaneeringus kui perspektiivset elamupiirkonda, kuid planeeringuala asukoht on väga hea soodustamaks uute maksujõuliste elanike valda meelitamiseks, seega uue elamupiirkonna kavandamine ei ole vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega. Tegemist on üle 20 aasta tagasi kehtestatud üldplaneeringuga ja aja jooksul on piirkond muutunud atraktiivseks uute elamumaade ja hooajalise elamu maade kavandamiseks. Kõike eelnevat arvesse võttes ei tee käesolev lahendus ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks.

2 https://marjamaa.ee/documents/380075/25140059/M%C3%A4rjamaa+valla+%C3%BCldplaneering.pd f/ebe8e286-fe75-4a37-839c-723d39ed747e?version=1.0

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 5/11

5. PLANEERINGUS KAVANDATUD KIRJELDUS 5.1 Planeeritud maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahenduses on ette nähtud muuta alal paiknevate 8 katastriüksuste (Soodla, Järveääre, Sepajärve, Metsajärve, Metsamarja, Metsa, Metsasalu ja Metsaveere) piire ning moodustada neist järgmise sihtotstarbega krundid: • 29 üksikelamumaa või hooajalise kasutusega elamu maa, • üks kaksikelamu või väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa, • üks parkmetsa maa, • üks vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, • üks elektrienergia tootmise ja jaotamise maa, • üks tehisveekogu maa olemasolevate kraavide hooldamiseks, • üks transpordimaa juurdepääsu tagamiseks.

5.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Kruntidele POS 1- POS 29 on igale krundile kavandatud 3 hoonet: üks põhihoone (üksikelamu või hooajalise kasutusega elamu) ja kaks abihoonet. Hoonestusalad on määratud kruntide (POS 1…29 ja 32) piiridest järgnevalt:

• ees- ja külgaiast 4 m kaugusele; • tagaaiast 10 m kaugusele; • abihoone hoonestusala on lubatud laiendada, kui võtta kasutusele tuleohutusabinõud ja

on olemas piirinaabri(te) notariaalne nõusolek; • abihooned on lubatud piirile kokku ehitada vaid tulemüüriga ja üheaegselt.

5.3 Ehitusõigus, hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad

POS 1-29 • Krundi suurus: 2 100…3 600 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: EP 100% (üksikelamu maa) või

ES 100% (hooajalise kasutusega elamu maa)

• Hoonete suurim lubatud arv: 1 põhihoone, 2 abihoonet • Põhihoone suurim lubatud ehitisealune pind: 220 m² (min suurus 40 m2)* • Abihoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 120 m2 (min suurus 20 m2) • Põhihoone suurim lubatud kõrgus: 8,0 m • Abihoone lubatud kõrgus: 5,0 m • Põhihoone/ abihoone suurim lubatud korruselisus: 1/2 • Täisehituse protsent: 6…11 % Märkus: *Ehitisealuse pinna sisse ei ole arvestatud terrasse. Planeeritud põhihoone kasutamise otstarve on üksikelamu või suvila, aiamaja. POS 30 • Krundi suurus:

8 756 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: LT 100% (tee ja tänava maa) Krunt on moodustatud moodustatavatele kruntidele juurdepääsuks. Krunt on planeeritud erateeks või avalikult kasutatavaks teeks (vt täpsemaid nõudeid ptk 6 ja vt Põhijoonis DP04).

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 6/11

POS 31 • Krundi suurus: 41 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: OE 100% Krundile on lubatud rajada piirkonda varustavaid tehnoseadmeid ja – rajatisi, nt jaotusseade vms. POS 32 • Krundi suurus: 5 000 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: EPk 100% (kaksikelamu maa) või

ÄV 100% (väikeettevõtluse hoone ja – tootmise hoone maa)

• Hoonete suurim lubatud arv: EPk - 1 põhihoone ja 2 abihoonet; ÄV - 1 põhihoone

• Hoone(te) suurim lubatud ehitisealune pind: 850 m² • Põhihoone suurim lubatud kõrgus: 8,0 m • Abihoone lubatud kõrgus: 5,0 m • Põhihoone/ abihoone suurim lubatud korruselisus: 1/2 • Täisehituse protsent: 17 % EPk - planeeritud põhihoone kasutamise otstarve on kaksikelamu. ÄV - planeeritud põhihoone kasutamise otstarve võib olla mitmekülgse kasutusotstarbega ehitis, kus võimaldatakse ala mitmekesist arengut, sh kaubandus- ja teenindushoone, väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus. POS 33 • Krundi suurus: 10 317 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: HM 100% (parkmetsa maa)

Krunt on moodustatud üldkasutatavaks rohealaks, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid, juhtivat kasutusotstarvet teenindavaid hooneid ja rajatisi (nt bussipeatus ja bussi ümberkeeramise koht, külaplats väikse laululavaga vmt väiksemahulised ehitised). Krundile on kavandatud juurdepääsuservituudi vajadusega ala puurkaevu hooldamiseks POS 34 kasuks. POS 34 • Krundi suurus: 36 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: OV 100% (vee tootmise ja jaotamise

ehitise maa) Krundile on lubatud rajada piirkonda varustav puurkaev. POS 35 • Krundi suurus: 1 847 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: VT 100% (tehisveekogu) Krunt on moodustatud olemasolevate kraavide hooldamiseks ja antud lahendusega jäetakse piiretest vaba ala metsloomadele liikumiseks. Vt täpsemalt ehitusõiguse ja hoonestusalade määramist jooniselt Põhijoonis.

Detailplaneeringualale on lubatud ehitada hooned, mille kasutamise otstarvetest lähtuvalt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 7/11

5.4 Juurdepääs ja liikluskorralduse põhimõtted

Planeeritud elamukrundile juurdepääs on lahendatud olemasolevalt teelt, mis saab alguse Ruunavere teelt ning läbib eraomanduses olevaid maaüksuseid. Teele on seatud servituut Soodla maaüksuse kasuks ja sellest tulenevalt ka käesolevas detailplaneeringus moodustatud kruntide kasuks. Planeeritud juurdepääsud kruntidele on näidatud Põhijoonise joonisel. Juurdepääsude asukohad täpsustatakse ehitusprojekti(de)ga. Planeeringuala võib arendada kolmes etapis:

1. esimeses etapis tuleb välja ehitada teemaa lõigus POS 33 kuni Järvesalu maaüksus ning lõigus POS 5 ja 10 kuni POS 7 ja 8;

2. teises etapis tuleb välja ehitada teemaa lõigus POS 17 kuni POS 12; 3. kolmandas etapis tuleb välja ehitada teemaa lõigus POS 29 kuni POS 24.

Teist ja kolmandat etappi võib rajada ka ühe etapina. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väike-elamute ala parkimisnormatiivi järgi. Parkimiskohti on arvestatud 3 parkimiskohta kruntide POS 1- POS 29 kohta ja krundi POS 32 kohta 6 parkimiskohta. Parkimiskohtade paigutus (asukoht hoovis või hoones) ja täpne parkimiskohtade arv lahendatakse hoone(te) ehitusprojekti(de)s.

5.5 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Sademeveed tuleb juhtida maapinna kalletega hoonetest ning teedest ja platsidest eemale. Sademeveed tuleb immutada omal krundil. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega teemaale. Sademevesi immutada pinnasesse läbi säästlike sademevee lahenduste, näiteks koguda vesi kokku olmetarbimise eesmärgil (muru kastmiseks vms). Maastikukujunduse projekti(de)s anda täpsem lahendus sademevee immutamiseks planeeritud elamumaa kruntidel.

5.6 Keskkonnakaitse, haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted

Alale on planeeritud üldkasutatav maa (POS 33), mis moodustab ligi 11% kogu planeeringualast ning on mõeldud avaliku kasutusega alaks. Planeeritud alal tuleb maksimaalselt säilitada krundil kasvav kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida puud, mis jäävad hoonete alusele pinnale ja selle lähedusse ning teede ja tehnovõrkude rajatiste rajamisele ette jäävad puud. Alalt võib likvideerida võsa ja väheväärtuslikku kõrghaljastust. Alal võib täiendada olemasolevat haljastust uusistutusega, mis sobib antud piirkonna haljastuse ja kasvukohaga. Täiendava haljastuse rajamine on lubatud kogu detailplaneeringu ala piires. Krundisisene haljastus tuleb lahendada koos ehitusprojektiga.

Planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõju tegevuse hulka, sest planeeritud alal ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega rohevõrgustiku ala. Planeeringuga ei kavandata tootmistegevust ega olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Heakorra tagamiseks tuleb olmejäätmed koguda konteineritesse. Planeeringu alal tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ja paigutada krundile kavandatud prügikonteineri(te)sse. Jäätmete kogumine, sortimine, vedu, hoidmine, taaskasutamine ja kõrvaldamine peab vastama Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. Vastavalt jäätmeseadusele ja Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmete äraveoks sõlmida leping piirkonda teenindava jäätmete äraveoga tegeleva ettevõttega. Prügikonteineri(te) asukoht täpsustada ehitusprojekti(de)ga, kui prügikonteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Märjamaa

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 8/11

valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Lumekoristuseks on alal piisavalt laiad teemaad, seega on võimalik tee äärtesse lund lükata. Lisaks on POS 30 (teemaa krundil) teemaa ala nurkades POS 8 ja POS 13 ning POS 23 ja POS 24 läheduses suuremad alad, kus on võimalik vajadusel sõiduk ümber pöörata kui ka lund ladustada. Samuti saab üldkasutatavale maale lume kokku kuhjata.

5.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

5.7.1 Üldosa Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpne lahendus antakse koos hoone ehitusprojektiga. Tehnovõrkude lahendus on esitatud põhijoonisel DP-04.

5.7.2 Veevarustus, reovee- ja sademevee kanalisatsioon Ala ei asu reovee kogumisala piirkonnas, seega kruntide POS 1…29 ja POS 32 varustamine veevärgi ja kanalisatsiooniga on kavandatud lokaalselt. Kruntide veega varustamine lahendatakse uue puurkaevu rajamisega krundile POS 34. Puurkaev tuleb rajada vastavalt keskkonnaministri määruse 09.07.2015 nr 43 nõuetele. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on määratud 50 meetrit, sest põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud. Elamumaa kruntide reoveekanalisatsiooniks on planeeritud biopuhastid koos immutamisega pinnasesse/ veekogusse või reoveemahutid. Võimalusel kavandatakse üks biopuhasti mitme krundi peale ning vajadusel moodustatakse neile eraldi krundid. Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala välispiirist. Heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal.

5.7.3 Elektrivarustus Ala elektrivarustuse lahendamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused võrguettevõtjalt. Lisaks kasutada taastuvenergia lahendusi, nt päikese- ja tuuleenergia.

5.7.4 Soojusvarustus Piirkonnas puuduvad kaugkütte teenusepakkujad. Täpsem hoone(te) kütmine lahendatakse ehitusprojekti(de)ga, arvestusega, et küttesüsteem oleks maksimaalselt energiat säästev ja minimaalselt keskkonda saastav. Planeeritavate hoonete kütmine on võimalik lahendada lokaalselt (puit, elekter, maaküte, õhk-vesi küte jm kütteliigid). Täpne lahendus antakse ehitusprojekti(de) koostamisel. Võimalikud alternatiivid:

a) õhk- või maasoojus. Maaküte on võimalik paigaldada juhul, kui kaevetöid ei teostata puude juurestiku kaitsealas. Maakütte puhul võib kasutada nii horisontaalset- vertikaalset kui ka kombineeritud maakütet ning valitud lahendusega tuleb arvestada juba hoone projekteerimisel ja hoone asendiplaanilisel paigutamisel. Paigaldatava maakütte torustiku kaugus naaberkinnistu piirist peab olema min 2 m. Torustiku kavandamisel tuleb võtta arvesse küttesüsteemide omavahelist mõju naaberkinnistutel olemasolevate/kavandatavate küttevõrkudega ning torustiku paiknemine tuleb külgnevate elamumaade omanikega kooskõlastada.

b) elektriküttega (maksimaalse öise elektrienergia kasutamisega); c) tahkkütusega (eeldades keskkonna minimaalset saastamist); d) mitme kütteliigi kombineeritud üheaegne kasutamine (eeldades keskkonna minimaalset

saastamist); e) päikesepatareid jne.

5.8 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

5.8.1 Kehtivad kitsendused Planeeritud alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (1,0 m ) kitsendab Soodla maaüksust.

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 9/11

5.8.2 Planeeritud kitsendused Servituudivajadusega alad on toodud ära põhijoonisel graafiliselt ja tabelis 1 piirangute lahtris (vt Põhijoonis DP04).

5.9 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

5.9.1 Arhitektuursed-ehituslikud tingimused Arhitektuursed-ehituslikud tingimuste määramisel on lähtutud ümbritsevast looduslikust keskkonnast ning soovist püstitada planeeringualale kaasaegne, energiasäästlik ja piirkonda sobiv hoonestus. Planeeritud elamumaakruntide uushoonestusele on antud järgnevad arhitektuursed-ehituslikud tingimused: • kavandatavate hoonete materjalikasutus, arhitektuurne vorm ja -stiil peavad olema sarnased; • kõrvalhoonete maht ei tohi varjutada põhihoone mahtu; • hoone viimistlusmaterjalideks on puit või puit kombineerituna kiviga, tsementkiudplaadiga

vm ehitusmaterjaliga, mis sobitub piirkonda; • värvilahenduses eelistada looduslähedasi värvitoone, mitte kasutada erksavärvilisi ja

looduskeskkonnas silmatorkavaid värvitoone; • planeeritud hoonete materjalikasutus ja arhitektuurne vorm peavad olema nii olemuselt kui

ka visuaalselt kaasaegsed, lubatud ei ole viimistlusmaterjalide imiteerimist; • katusekalde vahemik: 0…15˚; • katusetüüp: lame- või viilkatus, võib olla ühepoolse kaldega; • soovi korral võib hooneid piirata kuni 1,5 m piirdega, piire peab sobituma hoone

arhitektuuriga ja ümbritseva keskkonnaga; • hoone eskiislahendus tuleb kooskõlastada valla ehitusspetsialistiga; • hoone projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

5.9.2 Keskkonnatingimusi tagavad nõuded Planeeringus kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Sellest tulenevalt puudub vajadus keskkonnalubade taotlemiseks. Sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

5.9.3 Müra leevendavad meetmed Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 kuuluvad elamukrundid POS 1 - POS 29 II kategooriasse (elamu maa-alad). Lisa 1 järgi ei tohi liiklusmüra piirväärtus ületada päeval 60 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 ning öösel 55 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 60. Tehnoseadmete paigutamisel vältida nende suunamist teiste elamute suunas. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette hoone projektis müra tõkestamiseks täiendavaid passiivsed meetmeid (hoone fassaadimaterjalide valik jne). Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00- 07.00 ületada määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 10/11

Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w3+Ctr4 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest. Planeeringualale planeeritud eluhoonete puhul tuleb mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra isolatsiooni indeks on soovitavalt 40 dB. Lisaks on soovitav istutada elamukruntidele tänavapoolse piirdeaia äärde mitmerindeline haljastus, mis tõkestab nii müra kui ka visuaalset häiringut.

5.9.4 Tuleohutusnõuded Planeeritud ehitiste minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Hoonetele on tagatud vastavalt tulepüsivusklassile tuleohutuskujad, planeeritud eluhoonete vaheline kaugus on vähemalt 8,0 m. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja Eesti standardist EVS 812- 7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritud hooned on I kasutusviisiga. Kruntidele ja hoonetele juurdepääs peab olema vaba ning aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Samuti ei tohi olla takistusi tuletõrjetehnika ümber pööramiseks. Vastavalt siseministri 02.09.2010 vastu võetud määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ §-le 3 tuleb tagada mootorsõidukite parkimine ohutul kaugusel (vähemalt 4,0 m) süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast. Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist.

5.9.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse ennetamiseks lähtuda Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Alal on soovitav turvalisuse tagamiseks elamukrundid valgustada, tagada hea nähtavus ning kasutada vastupidavaid materjale.

5.9.6 Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks ja rajamiseks Hoone(te) ehitusprojekti(de) koostamiseks taotleda võrguvaldajatelt konkreetsed tehnilised tingimused. Võrguvaldajate arvamused on vajalikud ka ehitusprojekti eelprojekti staadiumis kui kavandatakse töid tehnovõrkude kaitsevööndis. Võrguvaldaja arvamus on vajalik ka tehnovõrguga ühendusele. Tehnovõrkude paigutamisel arvestada planeeritud puude paiknemisega Tammi tee kergliiklustee ääres. tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 tabeli 10.2 nõuetele.

3 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni) 4 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering Töö nr 7322 Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 24.05.2024

Koostaja: P. Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7) 11/11

6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD KOKKULEPPED

Kehtestatud planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele. Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Planeeringuala võib arendada kolmes etapis (etappe võib arendada ka paralleelselt): 1. Tuleb rajada krundile POS 34 puurkaev ja üldkasutatava maa krundile POS 33 juurdepääs

puurkaevule. Rajatakse elamute kruntidele POS 1…11 ja POS 32 juurdepääs ja kommunikatsioonid.

2. Tuleb rajada elamute kruntidele POS 12…17 juurdepääs ja kommunikatsioonid. 3. Tuleb rajada elamute kruntidele POS 18…29 juurdepääs ja kommunikatsioonid.

Elluviimise tegevuskava etapid:

• kruntide moodustamine; • vajalike servituutide seadmine; • projektide koostamine; • ehituslubade või ehitusteatiste taotlemine taristu objektidele (võib taotleda kolmes etapis, vt

eelpool kirjeldatud etappe); • taristu objektidele kasutusloa või kasutusteatise esitamine; • ehituslubade või ehitusteatiste taotlemine hoonete ehitamiseks; • hoonete ehitamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

Detailplaneeringu kohase taristu (juurdepääsud kruntidele ja veevarustuse) ehitab välja elamuala arendaja.

Planeeritud transpordimaa sihtotstarbeline krunt nr 30 on kavandatud erateeks või avalikult kasutatavaks teeks. Tee saab vallale üle anda ja muuta avalikult kasutatavaks, kui juurdepääsutee laiendatakse ja rekonstrueeritakse vastavalt valla esitatud nõuetele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju põhjustav tegevus lähtub.

OLEMASOLEV TEE

(ÜHENDUS RUUNAVERE TEEGA)

PK

R50

5 4

10 10

4 6 5, 1

10

4

4

4

10

10

10

4

4

4

4

4 4

4 4

4

10

4

4

4 4

4

10

4

4

10

4

10

4 4 7 10

7 4

4

4

10

10

4

4

4 4

4

10

10

4

4

4

4

10

4 4

4 4

4

10

10

4 4

4 4

4 4

4 4

4 4

4

4

4

4

4

4

10

10

10 10

7

8,5

8,5

4 4

8 4

4

4

4

4

7

4

7

7

4

4

4

4

4

4

4 4

4 4

4 4

4 4

4 4

7

7

7

7

7

7

414

8

3

1,5

4,8

4,2

3,5

5

4,1

3,4

2, 93

2

2

A A

B

B

2 2W1

2W1

2W1

2W1

2W 1

2W 1

2W 1

3W 1

3W 1

3W 1

3W 1

3W 1

3W 1

2W1

2W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

3W 1

3W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

Plan. POS1 ja POS2 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS3 ja POS4 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS6 ja POS7 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS8 ja POS9 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS10 ja POS11 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS16 ja POS17 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS14 ja POS15 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS24 ja POS25 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS26 ja POS27 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS28 ja POS29 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS19 ja POS20 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS21 ja POS22 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS18 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS32 ja POS34 elektrivarustuse liitumispunkt

Ol.olev Soodla:(Kohila) alajaam

Plan. POS5 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. tuletõrjeveemahuti elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. tuletõrjeveemahuti juhtimiskilp

Plan. tuletõrjeveemahuti elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. tuletõrjeveemahuti juhtimiskilp

Ol.olev 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilp tõsta ümber uude asukohta; vajadusel asendada

W1

W1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

Plan. POS12 ja POS13 elektrivarustuse liitumispunkt

Plan. POS23 elektrivarustuse liitumispunkt

Ol.olev 0,4 maakaabel (Al 4x120) pikendada kasutades 1 kV isolatsiooniga maakaablit ja jätkmuhvi

Plan. 10/0,4 kV komplektalajaam

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W 1

2W 1

Ol.olev 0,4 maakaabel (Al 4x120) säilitada ning paigaldada uude trassi;

vajadusel kaitsta poolitatava kaablikaitsetoruga

2W 2

2W2

2W2

2W2

2W2

2W2

2W2

2W2

2W2

2W2

2W2

2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2 2W2

2W2

2W2

2W2 2W2

6W 1

6W 1

4W1

4W1

4W1

4W1

4W1

4W1

4W1

4W1

4W1

4W1

4W1 4W1 4W1 4W1 4W1 4W1 4W1 4W1 4W1 4W1 4W1 2W1

Ol.olev 0,4 maakaabel (Al 4x120) säilitada ning paigaldada uude trassi;

vajadusel kaitsta poolitatava kaablikaitsetoruga

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS4

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS5

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS10

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS3

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS2

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS1

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS11

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS9

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS6

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS7

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS8

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS17

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS16

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS15

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS14

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS13

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS23

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS12

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS24

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS22

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS25

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS21

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS26

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS20

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS27

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS19

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt PO28

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS29Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS18

Planeeritud veevarustuse

liitumispunkt POS32 1 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

3 201 m²

2 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

3 599 m²

3 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

3 199 m²

4 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

3 600 m²

6 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 214 m²

10 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 640 m²

9 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 694 m²

8 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 266 m²

17 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

16 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

15 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

14 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

23 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 108 m²

22 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

21 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

20 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

19 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 222 m²

29 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

28 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

27 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

26 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 2 (1+2)

2

2 100 m²

25 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

24 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 100 m²

33 HM 100%

- - -

-

10 323 m²

30 LT 100%

- - -

-

8 756 m²

31 VT 100%

- - -

-

1 847 m²

34 OV 100%

- - -

-

36 m²

13 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 107 m²

12 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 171 m²

32 EPk 100% või ÄV 100%

8m 850 m² 3 (1+2)

2

5 000 m²

18 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 2 (1+2)

2

2 108 m²

5 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 162 m²

11 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2980 m²

7 EP 100% või ES 100%

8m 340 m² 3 (1+2)

2

2 253 m²

4

MÄRKUSED: 1. Alusplaanina on kasutatud Sirkel & Mall Geodeesia OÜ tööd nr 2376-23. 2. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 16.01.2023. 4. Hoonestusalad on kavandatud ees- ja külgaiast 4 m ja tagaaiast 10 m kaugusele,

täpsemalt vaata seletuskiri. 5. Hoonete ja juurdepääsude asukohad on illustratiivsed ja täpsustatakse edasises

projekteerimise staadiumis. 6. Tehnovõrkude, haljastuse ja liikluskorralduse lahendus on illustratiivne ja

täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 7. Planeeritud tee ristlõiked on tüüpristlõiked, mis täpsustatakse

ehitusprojekti(de)s. 8. Käesolev joonis on kasutamiseks ainult koos seletuskirjaga.

TINGMÄRGID:

PLANEERITUD ALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ELAMU/ ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERINGUALALE JUURDEPÄÄS

PLANEERITUD KRUNDILE JUURDEPÄÄSU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ELAMUMAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT

PLANEERITUD ELAMUMAA VÕI ÄRIMAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT

PLANEERITUD ÜLDMAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT

PLANEERITUD TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT

PLANEERITUD TOOTMISMAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT

PLANEERITUD VEEKOGUDE MAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT

PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - ÜKSIKELAMUMAA (ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa) või HOOAJALISE KASUTUSEGA ELAMU MAA (suvila ja aiamaja jms hoone maa)

PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - SEGA HOONESTUSEGA ALA (mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala, kus võimaldatakse mitmekesist arengut, sh kaubandus- ja teenindushooned, väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus, elamisfunktsioon)

PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - PARKMETSA MAA (loodusliku metsa- ja/või rohumaa baasil inimese poolt kujundatud üldkasutatav roheala, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid, juhtivat kasutusotstarvet teenindavaid hooneid ja rajatisi)

PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - VEE TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA

PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA

PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - TEHISVEEKOGU (kraavi maa)

JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA (r=50m)

PLANEERITUD VEETORUSTIKU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD REOVEEKOGUMISMAHUTI KOOS KUJAGA (10 m seadmest) VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TULETÕRJEVEEMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD MADALPINGEKAABLI VÕIMALIK ASUKOHT, X=KAABLITE ARV TRASSIS

PLANEERITUD KESKPINGEKAABLI VÕIMALIK ASUKOHT, X=KAABLITE ARV TRASSIS

OLEMASOLEVA MADALPINGEKAABLI VÕIMALIK UUS ASUKOHT

PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD LIITUMIS- JA JAOTUSKILBI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TRUUBI VÕIMALIK ASUKOHT

TEHNOVÕRGU SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA

SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA KRAAVI RAJAMISEKS JA HOOLDAMISEKS

PERSPEKTIIVSE BUSSIPEATUSE VÕIMALIK ASUKOHT

sihtotstarve %

kõrgus meetrites korruste arv

krundi pindala

hoonete ehitisealune pind

hoonete arv krundil põhihoone/abihoone

pos. nr

KRUNDI EHITUSÕIGUS

ve rtl

an d

Ve rt

la nd

O Ü

e -p

os t:

pi re

tp al

la se

@ gm

ai l.c

om

te l:

+ 37

2 56

48 2

26 2

EP või ES

N

PK

EPk või ÄV

HM

OV OE

VT

PLANEERITUD ALA NÄITAJAD:

PLANEERITUD ALA SUURUS: 9,47 ha PLANEERITUD ALA BILANSS SIHTOTSTARVETE KAUPA:

E - 68 824 m²; 73% L - 8 756 m²; 9% E või Ä - 5 000 m²; 5% V - 1 847 m²; 2% Üm - 10 323 m²; 11% T - 36 m²; 0,04%

Projekti nimi:

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneering

Pajaka küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

Koostajad: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud) Evelin Anto Johann-Jakob Nurm

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

Töö nr: Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Joonise nr:

7322 DP 1:1000 20.05.2024 DP04

TABEL 2. ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Po s.

n r

Kr un

di a

ad re

ss i

et te

pa ne

k

Kr un

di p

la ne

er itu

d si

ht ot

st ar

ve (k

at as

tri ük

su se

li ik

)

Kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

M oo

du st

at ak

se ki

nn is

tu st

Li id

et av

at e-

la hu

ta ta

va te

os ad

e su

ur us

O sa

de s

en in

e si

ht ot

st ar

ve

1 E 100% 3201 50401:001:0172 -3201 M 100%

2 E 100% 3599 50401:001:0172 -3199

M 100% 50401:001:0169 -400

3 E 100% 3199 50401:001:0169 -3199 M 100%

4 E 100% 3600 50401:001:0169 -3600 M 100%

5 E 100% 2162 50401:001:0184 -1918

M 100% 50401:001:0238 -244

6 E 100% 2214

50401:001:0184 -1485

M 100%50401:001:0185 -476

50401:001:0238 -253

7 E 100% 2253 50401:001:0185 -2044

M 100% 50401:001:0238 -209

8 E 100% 2266 50401:001:0185 -2266 M 100%

9 E 100% 2694

50401:001:0182 -665

M 100%50401:001:0182 -1372

50401:001:0185 -657

10 E 100% 2640 50401:001:0182 -845

M 100% 50401:001:0183 -1795

11 E 100% 2980 50401:001:0182 -2931

M 100% 50401:001:0185 -49

12 E 100% 2171 50401:001:0238 -2171 M 100%

13 E 100% 2107 50401:001:0238 -2107 M 100%

14 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

15 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

16 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

17 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

18 E 100% 2108 50401:001:0238 -2108 M 100%

19 E 100% 2222 50401:001:0238 -2222 M 100%

20 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

21 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

22 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

23 E 100% 2108 50401:001:0238 -2108 M 100%

24 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

25 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

26 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

27 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

28 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

29 E 100% 2100 50401:001:0238 -2100 M 100%

30 L 100% 8756

50401:001:0182 -363

M 100%

50401:001:0183 -533

50401:001:0184 -294

50401:001:0185 -256

50401:001:0238 -7310

31 V 100% 1847 50401:001:0238 -1834

M 100% 50401:001:0185 -13

32 E 100% või Ä 100% 5000 50401:001:0238 -500 M 100%

33 Üm 100% 10323 50401:001:0238 -10323 M 100%

34 T 100% 36 50401:001:0238 -36 M 100%

TABEL 1. MOODUSTATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Po s.

n r

Kr un

di a

ad re

ss i

et te

pa ne

k

Kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

H oo

ne te

s uu

rim lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd p

õh ih

oo ne

/ ab

ih oo

ne d

(m ²)*

Su ur

im k

or ru

se lis

us

H oo

ne te

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on e)

lu ba

tu d

m ak

si m

aa ln

e kõ

rg us

m aa

pi nn

as t (

m )

H oo

ne te

s uu

rim lu

ba tu

d ar

v (p

õh ih

oo ne

/ ab

ih oo

ne )

Kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve

Kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ka

ta st

riü ks

us e

liig i

jä rg

i

Su le

tu d

br ut

op in

d ka

ta st

riü ks

us e

si ht

ot st

ar ve

te k

au pa

- sh

m aa

pe al

se te

ko rru

st e

su le

tu d

br ut

op in

d (m

²)

Tu le

pü si

vu s

Pl an

ee rit

ud pa

rk im

is ko

ht ad

e ar

v

Pi ira

ng ud

1 3201 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

2 3599 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

3 3199 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

4 3600 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

5 2162 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

6 2214 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

7 2253 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

8 2266 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

9 2694 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

10 2640 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

11 2980 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3 - Tuletõrjeveemahuti kaitsevööndi ulatus 2 m kaugusele ümber seadme, kaitsevööndi alale ei ole lubatud piiret rajada.

12 2171 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

13 2107 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

14 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

15 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

16 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

17 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

18 2108 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

19 2222 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

20 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

21 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3 - Tuletõrjeveemahuti kaitsevööndi ulatus 2 m kaugusele ümber seadme, kaitsevööndi alale ei ole lubatud piiret rajada.

22 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

23 2108 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

24 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

25 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

26 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

27 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

28 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

29 2100 220 / 120 2 8/ 5 3 (1/2) EP 100% või ES 100% E 100% 600 TP3 3

30 8756 - - - - LT 100% L 100% - - -

- Eratee (kasutusõigus tuleb seada kõikide planeeringus moodustatud kruntide kasuks ning Järvepealse, Järvesalu, Metsajärve, Oja ja Pokumaa maaüksuste kasuks), või avalikult kasutatav tee (vt täpsemalt seletuskiri ptk 6)

31 1847 - - - - VT 100% V 100% - - -

32 5000 850 2 8/ 5 3 (1/2) EPk 100% või ÄV 100% E 100% või Ä 100% 1000 TP3 6 - Servituudi vajadusega ala kraavi rajamiseks ja hooldamiseks.

33 10323 - - - - HM 100% Üm 100% - - -

- Avaliku kasutusega ala; - Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m; - Juurdepääsu servituudi vajadusega ala krundi pos 32 ja 34 kasuks. - Servituudi vajadusega ala kraavi rajamiseks ja hooldamiseks.

34 36 - - - - OV 100% T 100% - - -

*Ehitisealuse pinna sisse ei ole arvestatud terrasse.

Vardi metskond 7 (50401:001:0027) maaüksuse piirangud: - planeeritud puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuse 50 m.

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Päästeamet

[email protected]

Keskkonnaamet 19. juuni 2024 nr 7-1.3/2040

[email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Elektrilevi

[email protected]

RMK

[email protected]

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Märjamaa Vallavalitsus esitab planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastamiseks

Märjamaa vallas Pajaka külas asuva Pajaka detailplaneeringu eelnõu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Lisad: 7322_DP_Pajaka-DP-seletuskiri_2024-05-24

7322_Pajaka-DP_pohijoonis_20240520

7322_DP03_Pajaka-DP-tugiplaan

7322_DP02_Pajaka-DP-kontaktvoond

7322_DP01_Pajaka-DP-situatsioon

Gerli Kangur

5455 0403 [email protected]