Kaitseministeeriumi hankekord

KÄSKKIRI 25.06.2024 nr 1-3/24/77

Kaitseministeeriumi hankekord

Kaitseministeeriumi hankekord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 25.05.2023 määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 5 ja kaitseministri 29.06.2018 käskkirja nr 331 „Volituse andmine“ alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 3 ja 9, kaitseministri 28.11.2023 käskkirjaga nr 163 „Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord“, kaitseministri 28.11.2023 käskkirjaga nr 161 “Keskse hankija nimetamine“. 1. Üldsätted 1.1 Kaitseministeeriumi hankekord (edaspidi kord) reguleerib majandushangete (s.o riigihange, mille objektiks on asjade ostmine või teenuste tellimine, mida ei kajastata varustuse hankekavas, taristukavas ega IKT kavas) planeerimist ja korraldamist, hankelepingute sõlmimist ning nende täitmise üle järelevalve teostamist Kaitseministeeriumis (edaspidi ministeerium). 1.2 Kõik korras nimetatud piirmäärad ja eeldatavad maksumused on märgitud käibemaksuta, kui korras ei ole toodud teisiti. 1.3 Ministeeriumi valitsemisalas on kohustuslikuks keskseks hankijaks määratud Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Ministeerium võib iseseisvalt korraldada

riigihankeid:

1.3.1 mille objektiks on asjad ja tavateenused ning ideekonkursid eeldatava maksumusega alla

30 000 euro (edaspidi väikeost);

1.3.2 mille objektiks on sotsiaal- ja eriteenused ning lihtsustatud korras tellitavad teenused

eeldatava maksumusega alla 60 000 euro;

1.3.3 mille objektiks on vahekohtu- või lepitusteenus;

1.3.4 millega tellitakse õigusteenust, mis on seotud kliendi potentsiaalse esindamisega Eesti või

teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses advokaadi poolt, ja sellega

seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi tõestamistoiminguga seotud teenust või

muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või õigusteenust, mis on seotud avaliku

võimu teostamisega.

1.4 Riigihanke ettevalmistamisesse ja korraldamisesse ei tohi olla kaasatud teenistuja, kellel

võib esineda konkreetses hankes huvide konflikt. Samuti ei tohi teenistuja, kellel võib esineda

eelnimetatud konflikt, olla hankelepingu ettevalmistajaks, kooskõlastajaks, allkirjastajaks ega

täitmise eest vastutavaks isikuks.

1.5 Huvide konflikt on olukord, kus teenistujal on otseselt või kaudselt finantsalaseid,

majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust

kahjustavatena.

1.6 Riigihankega seotud teenistujal on kohustus järgida korruptsioonivastases seaduses

sätestatud toimingupiiranguid, millest tulenevalt on keelatud riigihankega seotud toimingu või

otsuse tegemine, kui:

1.6.1 otsus või toiming tehakse teenistuja enda või temaga korruptsioonivastase seaduse § 7

mõistes seotud isiku suhtes;

2 (7)

1.6.2 esineb teenistuja enda või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis võib

mõjutada toimingu või otsuse tegemist.

1.7 Teenistuja, kellel esineb või kellel ilmneb punktis 1.4 nimetatud toimingute käigus huvide

konflikt või selle tekkimise võimalus, on kohustatud ennast viivitamata riigihankest ja sellega

seonduvatest toimingutest taandama ning teavitama sellest oma vahetut juhti ja/või riigihanke

eest vastutavat isikut, kes hindab asjaolusid ning otsustab edasised toimingud, sealhulgas

asendaja määramise.

1.8 Teenistuja on kohustatud vältima kõiki võimalikke asjaolusid, mis võivad seada kahtluse

alla tema erapooletuse ja sõltumatuse riigihankega seonduvate toimingute tegemisel,

sealhulgas, kuid mitte ainult, tuleb teenistujal vältida ettevõtetelt soodustuste ja kingituste vastu

võtmist, kui need seavad tema erapooletuse kasvõi näiliselt küsitavuse alla.

1.9 Riigihange tuleb korraldada läbipaistvalt ja dokumenteeritult kooskõlas käesolevas korras

sätestatuga. Tellimiskirja või lepingu kooskõlastamine ja allkirjastamine tähendab ühtlasi

kinnituse andmist huvide konflikti puudumise kohta.

1.10 Riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise protseduurilistes küsimustes nõustab ning

ministeeriumi ja RKIKi vahelist majandushangete alast koostööd koordineerib vajadusel

julgeoleku- ja haldusosakond (edaspidi JHO).

2. Riigihangete planeerimine

2.1 Majandushangete planeerimisel lähtutakse Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast

(KMAK) ja majandushangete kavast, kui see on koostatud. Majandushangete planeerimise eest

vastutavad ministeeriumi eelarvekontode eest vastutavad isikud (edaspidi kulujuhid).

2.2 Kulujuhid esitavad igal aastal pärast KMAKi kinnitamist, kuid mitte hiljem kui 1.

septembril JHOle andmed järgmise aasta majandushangete vajaduse kohta.

2.3 JHO koondab punktis 2.2 nimetatud andmed ning koostab RKIKile kui kesksele hankijale

esitamiseks koondnimekirja ministeeriumi järgmise aasta vajadustest majandushangete osas.

Koondnimekirjas kajastatakse asjade ja tavateenuste riigihanked eeldatava maksumusega alates

30 000 eurost ning sotsiaal- ja eriteenuste ja lihtsustatud korras tellitavate teenuste hanked

eeldatava maksumusega alates 60 000 eurost. Koondnimekirjas kajastatakse samuti

riigihanked, mille eeldatavad maksumused jäävad alla eelnimetatud maksumuste, kuid mille

teostamist taotletakse RKIKilt.

2.4 Eeldatava maksumuse määramisel tuleb arvestada samalaadsete asjade ostude ja teenuste

tellimise kogumaksumust ministeeriumi osas tervikuna.

2.5 Kulujuht teavitab viivitamata JHOd või RKIKi vastavat kategooriajuhti, kui on selgunud

vajadus muuta esitatud andmeid või on selgunud täiendava hanke vajadus.

2.6 Kooskõlas Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekorra punktiga 5.9 puudub

ministeeriumil hankeplaani koostamise kohustus.

3. Ministeeriumi ja RKIKi kui keskse hankija vahelise koostöö korraldamine

3.1 Riigihanke läbiviimiseks vajaliku info RKIKile edastamise, riigihanke läbiviimiseks

vajalike toimingute tegemise ja RKIKi sõlmitud lepingu nõuetekohase täitmise eest vastutab

kulujuht, kelle vastutusvaldkonna tarbeks RKIKi poolt riigihange korraldatakse.

3.2 Kulujuht tagab riigihanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel järgmiste ülesannete täitmise:

3 (7)

3.2.1 kokkulepitud juhtudel toote või teenuse vajaduse kirjelduse (vorm toodud lisas 1) või

ostutaotluse RKIKile esitamine;

3.2.2 RKIKi poolt saadetud tehnilise kirjelduse projekti ja muude RKIKi saadetud dokumentide

läbivaatamine ning vajadusel nende muutmiseks ja/või täiendamiseks ettepanekute esitamine;

3.2.3 vajaduse korral ministeeriumi huvide esindamine riigihanke komisjonis;

3.2.4 sõlmitavas lepingus märgitava ministeeriumi esindamise õigust omava isiku määramine.

3.3 Kulujuht tagab pärast hanke- või raamlepingu sõlmimist järgmiste ülesannete täitmise:

3.3.1 sõlmitud hanke- või raamlepingu tingimuste nõuetekohane täitmine, sealhulgas

raamlepingu alusel minikonkursside korraldamine ja hankelepingute sõlmimine vastavalt

raamlepingu tingimustele;

3.3.2 asjade ja teenuste lepingutingimustele vastavuse kontrollimine;

3.3.3 RKIKile asja ja teenuse kasutamiskogemuste kohta teabe esitamine;

3.3.4 RKIKi kui lepingu täitmisel tekkivate probleemide ja pretensioonide (lepingutingimuste

täitmata jätmine või rikkumine, kahju tekkimine, kauba või teenuse mittevastavus), sealhulgas

garantiijuhtumitega seotud vaidluste lahendamise eest vastutava asutuse viivitamatu

teavitamine lepingu täitmisega seonduvatest probleemidest ja pretensioonidest;

3.3.5 garantiijuhtumitega tegelemine;

3.3.6 e-arvete keskkonnas arvele lisaks teistele nõutud andmetele riigihanke viitenumbri

nõuetekohane lisamine; 3.3.7 vajadusel RKIKile põhjendatud taotluse esitamine sõlmitud lepingu muutmiseks või lõpetamiseks. 3.4 Kulujuht otsustab RKIKi korraldatavas riigihankes osalemise juhtudel, kui ministeeriumil

puudub kohutus hankes osalemiseks tulenevalt korra punktist 1.3.

4. Väikeostud

4.1 Väikeostude korraldamisel on riigihanke eest vastutavaks isikuks vastav kulujuht.

4.2 Kulujuht vastutab riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtete järgimise ning korra käesolevas peatükis ja 7. peatükis sätestatud nõuete täitmise

eest.

4.3 Väikeostude teostamisel peab lähtuma põhimõttest, et samalaadsete asjade ostude ja

teenuste tellimise kogumaksumus eelarveaasta jooksul või raamlepingu tähtajaga üle 12 kuu

sõlmimise korral raamlepingu perioodi jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ministeeriumi osas

tervikuna. Kulujuht vastutab raamlepingu täitmisel väikeostu piirmäärade järgimise eest. Kui

raamlepingut kasutavad erinevad osakonnad, vastutab väikeostu piirmäärade järgimise eest

kulujuhtide kokkuleppe alusel määratud raamlepingu haldur.

4.4 Väikeostude korral maksumusega alla 10 000 euro kohaldatakse RHS §-s 3 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisega kaasneks

võimalikult väike halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja tööjõukulu.

4.5 Väikeostude puhul maksumusega alates 10 000 eurost tuleb:

4.5.1 tagada rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine;

4.5.2 konkurentsi olemasolul teha pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt kolmele

ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse välisteenistuja tarbeks

välisriigis;

4.5.3 pakkumuse esitamise ettepanekus, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehakse mitmele

ettevõtjale, esitada andmed ja sätestada pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis tagavad

pakkumuste võrreldavuse, ning pakkumuste esitamise tähtaeg;

4.5.4 pakkumused küsida ja esitada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.5.5 dokumendihaldussüsteemis lisada tellimiskirja või lepingu juurde pakkumuse esitamise

4 (7)

ettepanek ja esitatud pakkumused ning eduka pakkumuse valiku põhjendus või kui pakkumusi

oli vähem kui kolm, põhjendus pakkumuste vähesuse kohta;

4.5.6 kontrollida enne pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist ettevõtjal maksuvõlgade

puudumist Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Pakkumuse esitamise ettepanekut ei

esitata ettevõtjale, kellel on kontrollimise hetkel maksuvõlg maksukorralduse seaduse

tähenduses.

4.6 Pakkujaid tuleb teavitada väikeostu tulemustest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul

tellimiskirja esitamisest või lepingu sõlmimisest arvates.

4.7 Kui väikeostu objekti hankimiseks on RKIKil sõlmitud raamleping või liitumiseks avatud

dünaamiline hankesüsteem, hindab kulujuht RKIKi sõlmitud raamlepingu või liitumiseks

avatud dünaamilise hankesüsteemi alt väikeostu tegemisega kaasnevat halduskoormust ning

ajakulu proportsioonis väikeostu eeldatava maksumusega ning teeb otsuse väikeostu tegemise

viisi osas.

4.8 Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna väikeostude ja ideekonkursside korraldamisel kohaldatakse

RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke

korraldamisega kaasneks võimalikult väike halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja

tööjõukulu.

5. Sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste (kaitse- ja julgeolekuvaldkond) hanked

5.1 Ministeerium võib iseseisvalt korraldada:

5.1.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- ja

eriteenuse riigihanke eeldatava maksumusega alla 60 000 euro;

5.1.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EL II lisas nimetatud lihtsustatud

korras tellitava teenuse riigihanke eeldatava maksumusega alla 60 000 euro.

5.2 Eeldatava maksumuse määramisel peab arvestama eelarveaasta või raamlepingu tähtajaga

üle 12 kuu sõlmimise korral raamlepingu perioodi jooksul tellitavate samalaadsete teenuste

kogumaksumusega ministeeriumi osas tervikuna.

5.3 Sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanke korraldamisel

on riigihanke eest vastutavaks isikuks vastav kulujuht. Kulujuht vastutab RHSi §-s 3 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimise ning korra käesolevas peatükis ja 7. peatükis

sätestatud nõuete täitmise eest.

5.4 Sotsiaal- ja eriteenuse ning lihtsustatud korras tellitava teenuse, mille eeldatav maksumus

on alla 30 000 euro, hankimisel kohaldatakse RHS-s sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et

riigihanke korraldamisega kaasneks võimalikult väike halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja

tööjõukulu.

5.5 Kui sotsiaal- või eriteenuse või lihtsustatud korras tellitava teenuse eeldatav maksumus

ületab 30 000 eurot, tuleb:

5.5.1 konkurentsi olemasolul teha pakkumuse esitamise või raamlepingu sõlmimise ettepanek

vähemalt kolmele ettevõtjale, kellel on eeldatavalt olemas piisav kvalifikatsioon ja kogemus

nõuetele vastava teenuse osutamiseks, välja arvatud juhul, kui teenuseid tellitakse

välisteenistuja tarbeks välisriigis;

5.5.2 pakkumuse esitamise ettepanekus, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehakse mitmele

ettevõtjale, esitada andmed ja sätestada pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis tagavad

pakkumuste võrreldavuse, ning pakkumuste esitamise tähtaeg;

5.5.3 pakkumused küsida ja esitada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

5 (7)

5.5.4 dokumendihaldussüsteemis lisada tellimiskirja või lepingu juurde pakkumuse esitamise

ettepanek ja esitatud pakkumused ning eduka pakkumuse valiku põhjendus või kui pakkumusi

oli vähem kui kolm, põhjendus pakkumuste vähesuse kohta või kui isikutele esitati raamlepingu

sõlmimise ettepanek, siis põhjendus lepingupartneri(te) valiku kohta.

5.6 Kui sotsiaal- või eriteenuse või lihtsustatud korras tellitava teenuse eeldatav maksumus koos

käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, tuleb enne pakkumuse esitamise või raamlepingu

sõlmimise ettepaneku tegemist kontrollida ettevõtjal maksuvõlgade puudumist Maksu- ja

Tolliameti avalike andmete alusel. Pakkumuse esitamise ettepanekut ei esitata isikule, kellel on

kontrollimise hetkel maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses.

5.7 Pakkujaid tuleb teavitada hanke tulemustest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul tellimiskirja

esitamisest või lepingu sõlmimisest arvates. 6 Erandhanked ja erisused salastatud teabega seotud riigihangetes

6.1 Erandhanked on riigihanked, mille korral ei ole hankija kohustatud järgima riigihangete

direktiive ja RHSi.

6.2 Ministeerium võib korraldada iseseisvalt kõiki RHS § 11 lg-s 1 nimetatud erandhankeid

maksumusega alla 30 000 euro.

6.3 Ministeerium võib korraldada iseseisvalt alljärgnevaid erandhankeid olenemata eeldatavast

maksumusest:

6.3.1 RHS § 11 lg 1 p 10 sätestatud vahekohtu- või lepitusteenus;

6.3.2.RHS § 11 lg 1 p 11 sätestatud õigusteenus, mis on seotud kliendi potentsiaalse

esindamisega Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses

advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi

tõestamistoiminguga seotud teenust või muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik,

või õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega.

6.4 Erandhanke korraldamise ja selle tingimused otsustab kulujuht.

6.5 Erandhangete puhul peab arvestama proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid.

6.6 Erandhangete korraldamisel tuleb:

6.6.1 sisuliselt põhjendada, miks seadust ei kohaldata ning selgitada, miks ei ole võimalik

kasutada vähem piiravaid hankemenetlusi;

6.6.2 võimaluse korral teha konkurentsi soodustamiseks pakkumuse esitamise ettepanek

vähemalt kolmele ettevõtjale, esitades andmed ja sätestades pakkumuste hindamise

kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse, ning pakkumuste koostamiseks anda

pakkujatele mõistlik aeg.

6.7 Riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud riigihangete korral tuleb riigihanke

tingimused kooskõlastada JHOga.

6.8 Riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud riigihangete puhul tuleb järgida järgmisi

põhimõtteid:

6.8.1 pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama julgeolekunõudeid, mis on kooskõlastatud

JHOga;

6.8.2 riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud riigihangete korral tuleb lepingus või selle

lisas või vajadusel enne pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist eraldi sõlmitavas

kokkuleppes kokku leppida vähemalt kelle loodud ning millisel tasemel salastatud teavet

töödeldakse, millised on juhised teabe kaitsmiseks ning kuidas vastavaid nõudeid kohaldada

6 (7)

allhankele, arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest või selle alusel antud

õigusaktidest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid.

6.8.3 salastatud teabe krüpteerimiseks kasutatavate toodete soetamine tuleb enne kooskõlastada

Välisluureametiga.

7. Lepingu sõlmimine, selle tingimused ja täitmise järelevalve. Lepingu muutmine

7.1 Lepingu sõlmib või tellimiskirja allkirjastab ministri antud volituse alusel oma pädevuse

piires kulujuht.

7.2 Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla 10 000 euro toimub kaitse-eelarve

osakonnaga kooskõlastatud tellimiskirja alusel. Tulenevalt konkreetse tehingu olemusest võib

kulujuht otsustada, et asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla 10 00 euro toimub

poolte poolt allkirjastatud kirjaliku lepingu alusel.

7.3 Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alates 10 000 eurost toimub poolte poolt

allkirjastatud kirjaliku lepingu alusel.

7.4 Kui ministeeriumil on sõlmitud asjade ostmiseks või teenuste tellimiseks raamleping,

toimub tellimuste esitamine üldjuhul raamlepingu alusel ja selles sätestatud tingimustel

7.5 Tähtajatute raamlepingute sõlmimine ei ole lubatud. Raamlepingu võib sõlmida tähtajaga

kuni neli aastat.

7.6 Ministeerium üldjuhul ettemakseid ei tee. Erandkorras on lubatud ettemakseid teha:

7.6.1 kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete puhul, kus ettemaksukohustus on sätestatud

pakkumuses ning ilma ettemakset tegemata ei hakka pakkuja tellimust täitma;

7.6.2 lepingute puhul, kus on tegemist toote/teenusega, mis töötatakse välja või toodetakse

ainult ministeeriumi jaoks ning ilma ettemakset tegemata ei hakka pakkuja tellimust täitma või

kus on tegemist toote või teenusega, mis olemuslikult tarnitakse või teostatakse pärast teenuse

eest tasumist (nt kindlustusteenus, perioodika, tootetugi);

7.6.3 lepingute puhul, kus leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse alusel

või riigihangete konsolideerimise teel;

7.6.4. lepingute puhul, mille alusel ostetakse asju või tellitakse teenuseid välisteenistuja tarbeks

välisriigis.

7.7 Ettemakse suurus ja tagastamise tingimused lepingu täitmata jätmise korral ning võimalusel

tagatised peavad olema sätestatud lepingus.

7.8 Lepingus kokkulepitava viivise ülemmäär, mida rakendatakse, kui ministeerium viivitab

lepingutasu maksmisega, ei või ületada 0,25% kalendripäevas võlgnetavast summast aja eest,

mil kohustust ei täideta.

7.9 Lepingus kokkulepitav tasu maksmise tähtaeg ei ole üldjuhul lühem kui 28 kalendripäeva.

7.10 Lepingutesse, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, lisatakse

punkt teavitusega, et hankija kontrollib enne arve tasumist maksuvõla puudumist Maksu- ja

Tolliameti kodulehekülje kaudu ning vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla

(maksukorralduse seaduse tähenduses) olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest

Maksu- ja Tolliametit.

7.11 Kulujuht kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või

rohkem, kinnitamist maksuvõla puudumist lepingupartneril Maksu- ja Tolliameti avalike

andmete alusel. Vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla (maksukorralduse seaduse

7 (7)

tähenduses) olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

7.12 Juhul, kui leping on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega, peab see sisaldama

julgeolekuosa, mis vastab korra punktis 6.8.2 toodule.

7.13 Lepingutes ja lepingute täitmisel julgeoleku ja riigisaladuse kaitse valdkonna nõuete

järgimist kontrollivad ministeeriumi riigisaladuse kaitset korraldav isik ja JHO.

7.14 Kulujuht määrab lepingust tulenevate kohustuste täitmise järelevalve eest vastutava isiku.

Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingupooled täidavad

enda kohustusi nõuetekohaselt, muu hulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist,

asjade ja teenuste ning nende koguse ja mahu vastavust lepingu tingimustele, pretensioonide

esitamise tähtaegsust, salastatud teabe käitlusnõuete täitmist, sealhulgas kas dokumendid on

projekti lõpus (lepingu lõppemisel) tagastatud jms.

7.15 Lepingu täitmisel tekkivate probleemide korral on pretensioonide ja nõuete esitamise

õigus ja kohustus kulujuhil.

7.16 Lepingu muutmine on lubatud ainult juhul, kui lepingu muutmisega ei kaasne korras

toodud vastava piirmäära ületamist ega pakkujate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist.

8. Lõppsätted

8.1. Käskkiri teha teatavaks kõikidele Kaitseministeeriumi teenistujatele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kusti Salm

Kantsler

Lisa 1

Kaitseministeeriumi hankekorra juurde

Toodete/teenuste vajaduse kirjelduse vorm

VAJADUSE KIRJELDUS

[ toode või teenus]

HANKIMISEKS

1. NÕUDED TOOTELE/TEENUSELE: kirjeldatakse lühidalt toote/teenuse kasutusotstarvet

ja tingimusi. Kirjeldatakse üldisi nõudeid tootele/teenusele, koolitusvajadust, ühilduvust

teiste süsteemidega, vajadusel erinõudeid jms. Nõuete kirjeldamisel võetakse vajadusel

aluseks olemasolevad luureanalüüsid ja ohuhinnangud.

2. TELLIMISE PROTSEDUUR JA TÄHTAJAD: kirjeldatakse, kuidas toimub ostutaotluste

ja teenuste tellimuste (juhul kui lõppkasutaja soovib ise tellimusi esitada) esitamine, kellel

on õigus esitada ostutaotlusi ja teenuste tellimusi jms. Kas tooted tarnitakse korraga,

mitmes osas, tellitakse jooksvalt, tarnetähtajad (kui on teada ja oluline), teenuste

osutamise tähtajad jms.

3. LISAINFO:

Hankekava: viide varustuse hankekavale (nimetus, aasta) ja selles olevale hankele, mille

jaoks kirjeldus on koostatud.

Eelarveallikas ja eelarvemaht (kui eelarve on lõppkasutajal): alaeelarve, millest sõlmitavat

lepingut rahastatakse.

Julgeolekunõuded: kirjeldatakse nõuded dokumentide edastamiseks pakkujatele (nii AK kui

salastatud teabe osas), vajadus esitada riigihanke käigus pakkujatele riigisaladusele

juurdepääsu või töötlemisloa olemasolu nõue, näidates ära, millises riigihanke või lepingu

täitmise etapis on see vajalik (kas projekteerimisel, paigaldamisel vms), millisel tasemel

ning seadusest tulenev alus selle kehtestamiseks ja milles seisneb riigisaladuse töötlemine

ja kui on teada, siis riigisaladuse luba omavate pakkujate eeldatav arv. Kui riigihankel on

seos salastatud välisteabega, siis nõuded sellega seoses. Muud nõuded julgeoleku

tagamiseks (näiteks nõue, et Kaitseväe territooriumil tööd tegevad isikud tuleb eelnevalt

esitada julgeolekut tagavale allüksusele heakskiitmiseks). Jms

Elutsükkel (toodete puhul): kavandatav kasutusiga, elutsüklikulu jms

Märkused: muu riigihanget puudutav oluline informatsioon ja eritingimused, sh

lõppkasutajale teadaolevad erinõuded pakkujale, soovi korral vastavus-pädevusnõuded ja

hindamiskriteeriumid jms. Soov osaleda hankekomisjonis. Jms

4. KONTAKTID: tarnekontakt, lõppkasutaja kontakt jms.

5. ESITAJA:

Lisa 1

Kaitseministeeriumi hankekorra juurde

Toodete/teenuste vajaduse kirjelduse vorm

VAJADUSE KIRJELDUS

[ toode või teenus]

HANKIMISEKS

1. NÕUDED TOOTELE/TEENUSELE: kirjeldatakse lühidalt toote/teenuse kasutusotstarvet

ja tingimusi. Kirjeldatakse üldisi nõudeid tootele/teenusele, koolitusvajadust, ühilduvust

teiste süsteemidega, vajadusel erinõudeid jms. Nõuete kirjeldamisel võetakse vajadusel

aluseks olemasolevad luureanalüüsid ja ohuhinnangud.

2. TELLIMISE PROTSEDUUR JA TÄHTAJAD: kirjeldatakse, kuidas toimub ostutaotluste

ja teenuste tellimuste (juhul kui lõppkasutaja soovib ise tellimusi esitada) esitamine, kellel

on õigus esitada ostutaotlusi ja teenuste tellimusi jms. Kas tooted tarnitakse korraga,

mitmes osas, tellitakse jooksvalt, tarnetähtajad (kui on teada ja oluline), teenuste

osutamise tähtajad jms.

3. LISAINFO:

Hankekava: viide varustuse hankekavale (nimetus, aasta) ja selles olevale hankele, mille

jaoks kirjeldus on koostatud.

Eelarveallikas ja eelarvemaht (kui eelarve on lõppkasutajal): alaeelarve, millest sõlmitavat

lepingut rahastatakse.

Julgeolekunõuded: kirjeldatakse nõuded dokumentide edastamiseks pakkujatele (nii AK kui

salastatud teabe osas), vajadus esitada riigihanke käigus pakkujatele riigisaladusele

juurdepääsu või töötlemisloa olemasolu nõue, näidates ära, millises riigihanke või lepingu

täitmise etapis on see vajalik (kas projekteerimisel, paigaldamisel vms), millisel tasemel

ning seadusest tulenev alus selle kehtestamiseks ja milles seisneb riigisaladuse töötlemine

ja kui on teada, siis riigisaladuse luba omavate pakkujate eeldatav arv. Kui riigihankel on

seos salastatud välisteabega, siis nõuded sellega seoses. Muud nõuded julgeoleku

tagamiseks (näiteks nõue, et Kaitseväe territooriumil tööd tegevad isikud tuleb eelnevalt

esitada julgeolekut tagavale allüksusele heakskiitmiseks). Jms

Elutsükkel (toodete puhul): kavandatav kasutusiga, elutsüklikulu jms

Märkused: muu riigihanget puudutav oluline informatsioon ja eritingimused, sh

lõppkasutajale teadaolevad erinõuded pakkujale, soovi korral vastavus-pädevusnõuded ja

hindamiskriteeriumid jms. Soov osaleda hankekomisjonis. Jms

4. KONTAKTID: tarnekontakt, lõppkasutaja kontakt jms.

5. ESITAJA: