Kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Pille Lehis

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39 Tallinn

Meie: 21.06.2024 nr 12-1/2024-008-3

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Maksejõuetuse teenistuse pöördumine seoses Teie 03.06.2024 nr 2.3-8/24/1298-2

selgitustega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale

Austatud koostööpartner ja järelevalveorgan

Maksejõuetuse teenistusele edastati Teie poolt 03.06.2024.a. koostatud vastus nr 2.3-

8/24/1298-2 selgitustaotlusele, mille saatis Teile 06.05.2024.a. Eestis maksejõuetusvaldkonnas

peamiselt haldusjärelevalvet teostama õigustatud ja teostama kohustatud haldusorgan –

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Inspektsiooni selgituste tõttu on teatud

järelevalvesubjektid keeldunud teenistuse haldusjärelevalve toimingutes osalemisest.

Maksejõuetuse teenistus ei ole Teile 06.05.2024.a esitatud Koja algset selgitustaotlust näinud,

kuid Teie vastusest ja selles sisalduvatest selgitusest nähtub, et Teile on esitatud mõneti

moonutatud ja kallutatud (väär)informatsiooni, mille pinnalt Te olete üldistavad järeldused

teinud ja Kojale omakorda selgitusi jaganud.

Maksejõuetuse teenistus kui meile teadaolevalt hetkel Eestis maksejõuetusvaldkonnas ainsana1

haldusesisest haldusjärelevalvet teostav haldusorgan peab vajalikuks selgitada Teile

alljärgnevat:

1. Maksejõuetuse teenistus ei tegele andmekorjega ega andmekogu loomisega. Isegi kui see nii

oleks, siis oleme Teie juhenditest seni aru saanud, et andmekogude välises avaliku sektori

andmetöötluses rangeid nõudeid ei ole – piisab, kui haldusorgan suudab töötlemise vajalikkust

avaliku ülesande ja seadusega pandud kohustuse täitmise kontekstis põhjendada (IKS § 10 lg

1 16. detsembril 2020. aastal vastu võetud ja 01. jaanuaril 2022. aastal jõustunud pankrotiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse tulemusena on Eestis maksejõuetusvaldkonnas tekkinud haldusjärelevalveorganite

paljusus. Paraku teatasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (kutsekoja juhatus) ja Eesti

Advokatuur (selle juhatus) kui pädevad haldusorganid eelmise aasta sügisel, et nad neile seadusega pandud

ülesandeid ei täida st haldusjärelevalvet maksejõuetusvaldkonnas enam ei teosta. MJT 2024.a aprilli alguses

tehtud teavitus kõigile pankrotihalduritele kui haldusorganitele oli ajendatud just eeltoodud asjaolust, sest riigis ei

saa eksisteerida olukorda, kus maksejõuetusvaldkonnas on haldusjärelevalve tervikuna lõppenud. Loe vajadusel

lähemalt: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-teenistus/tegevused-ja-tulemused lisa 3 - HJV.

2 (7)

2). Maksejõuetuse teenistus on 01.01.2022.a seadusega loodud sõltumatu ja erapooletu

haldusorgan (nagu Andmekaitse Inspektsioon), mis tegeleb riikliku järelevalvega varatute

juriidilisest isikutest võlgnike ja nende PankrS §-s 117 nimetatud lähikondsete üle ning

haldusjärelevalvega maksejõuetusvaldkonnas (haldus)menetlusi läbiviivate st teiste halduse

kandjate ehk pankrotihaldurite üle. Tegemist on seetõttu haldusesisese kontrolliga.

2. Maksejõuetuse teenistusel tekib Andmekaitse Inspektsiooni poolt Kojale antud selgitusi

lugedes põhimõtteline küsimus, kuidas riigi poolt delegeeritud avalike ülesannete täitjale ehk

füüsilisest isikust pankrotihaldurile ehk haldusorganile seaduses esitatud (näiteks PankrS § 56,

PankrS § 74 ja PankrS § 125) nõuete täitmist vastava pankrotimenetluse algatamisel, keset

seda menetlust ja pärast lõpetamist saavad kohus ja kõik muud seadustest tulenevalt vastavad

järelevalveorganid etteulatuvalt ja tagantjärgi kontrollida, kui Andmekaitse Inspektsioon jääb

seisukohale, et maksejõuetusvaldkonnas tegutsevate haldusorganite ehk pankrotihaldurite käest

ei tohi neile seaduses toodud nõuete täitmise ja neile kehtivatest toimingupiirangutest

kinnipidamise kontrollimiseks mistahes informatsiooni küsida. Eriti olukorras, kus

haldusorganid ise - st Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kui haldusjärelevalveorgan ja

füüsilisest isikust pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad, usaldusisikud - ühest küljest avaliku

võimu kandjad riigi teenistuses ja teisest küljest haldusesisese järelevalvesubjektid - mitte

ükski neist jätkuvalt ei täida PankrS §-s 59 lg 2 punktis 7 ja lõikes 4 toodud nimekirjas

(registris) avalikustamise nõudeid Eestis ausate, läbipaistvate, otstarbekate ja hea

haldustavaga kooskõlas olevate pankrotimenetluste ehk avalike ülesannete täitmiseks.2

Informatsioon, mida Maksejõuetuse teenistus soovis (soovib) sisuliselt enda

koostööpartneritelt saada, peaks juba 14 aastat Koja kodulehel kogu avalikkusele

ööpäevaringselt nähtav olema. Võibolla peaks Andmekaitse Inspektsioon kui

järelevalveorgan kontrollima selle nõude täitmist.

3. Olukorras, kus avalikkusel, sh võlausaldajatel, võlgnikel ning järelevalveorganitel st kohtutel

ja Maksejõuetuse teenistusel puudub pankrotihaldurite haldusülesannete täitmisest ülevaade

(kes tegelikult halduri kui haldusorgani nimel midagi menetleb, kes on kelle abiline või

esindaja, kes maksab kellele kelle arvel ning mis konkreetses haldus- ja kohtumenetluses

tegelikult toimub, kes kellega keelatud tehinguid teeb või toimingupiiranguid rikub jne), võiks

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kui seaduse seletuskirja kohaselt peamine

haldusjärelevalveorgan täita talle seadusega pandud ülesandeid ning PankrS §-ga 59

avalikustamisele kuuluvad andmed enda kodulehel avalikustada, sh ise haldusjärelevalve

organina nõuda vajalike andmete esitamist haldusorganitelt st pankrotihalduritelt ehk

järelevalvesubjektidelt. PankrS § 59 täitmata jätmine on Maksejõuetuse teenistuse kui nn

pankrotiombudsmani hinnangul väga oluline rikkumine ausa ja läbipaistva

haldusmenetluse tagamisel, millele Maksejõuetuse teenistus on Koja tähelepanu juhtinud

juba 2023.a kevadel. Avalikkus soovib aru saada, kuidas haldusorganist pankrotihaldur

oma tööd teeb (milliste abiliste ja esindajate abil) ehk avalikkus soovib teada kuidas

pankrotihaldur, saneerimisnõustaja ja usaldusisik oma seadusega pandud avalikke

2 PankrS § 59. (1) Pärast haldurina tegutsemise õiguse andmist kannab kutsekogu juhatus isiku andmed

pankrotihaldurite nimekirja. (2) Halduri kohta märgitakse nimekirja:

1) nimi;

2) halduri büroo ärinimi ja kontaktandmed;

3) haldurina tegutsemise õiguse saamise kuupäev;

4) andmed hariduse kohta;

5) haldurina tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus;

6) kutsekindlustuslepingu kehtivuse aeg;

7) andmed pankrotimenetluste kohta, milles ta on kinnitatud halduriks.

(3) Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel. Nimekirja

pidamise kord kehtestatakse koja põhikirjas.

(4) Nimekirja kantud haldur peab tagama esitatud andmete õigsuse.

3 (7)

ülesandeid täidab. Avalikkus, võlausaldajad, võlgnikud jt on juba pöördunud ja pöörduvad

jätkuvalt Maksejõuetuse teenistuse poole vihjete, märgukirjade, telefonikõnede, kaebuste jms

teemal, et mistahes maksejõuetusmenetlused ei ole Eestis jätkuvalt ausalt läbi viidud,

läbipaistvad ning erapooletu ja sõltumatu haldusorgani ehk pankrotihalduri poolt menetletud.

Pöördumiste arv on ajas kasvanud. Rikkumiste arvu kasv eeldab efektiivsemat ja

laiaulatuslikumat haldusjärelevalvet.

4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023, 20. juunist 2019, mis käsitleb

ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamise ja äritegevuse keeldu ning

saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluse tõhususe suurendamise

meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (edaspidi: saneerimise ja

maksejõuetuse direktiiv) preambuli punktide 87 ja 89 ning direktiivi artikli 27 kohaselt on

liikmesriikidel muuhulgas kohustus tagada, et maksejõuetusõiguse valdkonnas avalike

ülesannete täitjate (avaliku võimu kandjate) st Eesti mõistes füüsilisest isikust

pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kui haldusorganite üle

teostatakse järelevalvet, mis peab olema tõhus tagamaks maksejõuetusvaldkonnas avalike

teenuste osutamise tulemuslikult ja pädevalt ning asjaomaste menetlusosaliste (võlgnik,

võlausaldajad, ühiskond laiemas plaanis) suhtes erapooletult ja sõltumatult. Need

järelevalvemehhanismid peavad hõlmama ka meetmeid, mida kohaldatakse avaliku ülesande

täitja vastutuse suhtes juhul, kui avaliku ülesande täitja oma kohustusi rikub. Liikmesriigid

peavad tagama, et teave maksejõuetusõiguse valdkonnas avalike ülesannete täitjate üle

järelevalvet teostavate asutuste või organite kohta oleks üldsusele kättesaadav.

5. Alates 01. jaanuarist 2010 on maksejõuetusõiguses kehtiva ametiteooria3 ja EL Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848, 20. maist 2015 maksejõuetusmenetluste

kohta lisa B, PankrS § 54, PankrS § 70, HMS § 8 kohaselt kõik Eestis

saneerimisnõustajana, pankrotihaldurina või usaldusisikuna tegutsemisõiguse saanud

inimesed käsitletavad haldusorganitena (avaliku võimu kandjatena). Seega pöördus

Andmekaitse Inspektsiooni poole selgitustaotlusega haldusorgan (teiste haldusorganite nimel)

olukorras, kus ta ise on loobunud talle seadusega pandud haldusjärelevalve ülesannete

täitmisest ning võibolla soovib Maksejõuetuse teenistusel oma seadusest tulenevate ülesannete

kvaliteetset täitmist takistada.

6. Ausus, erapooletus ja sõltumatus on rahvusvaheliselt tunnustatud ja ka Eesti

maksejõuetusõiguse ja kõigi mistahes maksejõuetusmenetluste fundamentaalne alustala.

Füüsilisest isikust pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, usaldusisik, sundlikvideerija kui

haldusorgan peab olema avalike ülesannete täitmisel st mistahes maksejõuetusmenetlust

ise haldusorganina läbi viies aus, usaldusväärne, erapooletu ja sõltumatu igal ajahetkel –

seda nii tegelikult kui ka näivana - kõigi menetlusosaliste (võlgnik, võlausaldajad, avaliku

huvi kandja), avalikkuse ees laiemas plaanis ning mistahes järelevalveorganite nt kohus,

riikliku järelevalveorgan, haldusjärelevalveorgan) silmis. Alati.

3 Ametiteooriast juhindumine kehtestati 01.01.2010.a jõustunud kohtutäituri seadusega. Kohtutäituri seaduse

eelnõu seletuskiri (462 SE III). Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1b0d01ec-f7b5-

2581-75d9- dda4dd01275a/Kohtutäituri%20seadus. Ametiteooria kasutuselevõtul oli Eestile eeskujuks Saksa

õigus. Ametiteooria vaatleb pankrotihaldurit kui õiguse elluviimise (haldus)organit, kes esineb menetluses

enda nimel, mõjutades pankrotivara ja võlgnikku. Selle seisukoha kohaselt on pankrotihalduril oma

ametialase seisundi alusel võimalik oma nimel tegutseda pankrotivara kandjana võlgniku poolt ja vastu,

niivõrd kui pankrotivara kui vastutuse objekt on määratud võlausaldajatele. Loe ka

https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/maksejouetusoiguse-revisjon-loppenud#Valminud%20materjalid,

maksejõuetusõiguse revisjoni töörühma liikme Kersti Kerstna-Vaksi analüüs-kontseptsiooni:

„Halduri nimetamine ja vabastamine, esitatavad nõuded, tegutsemise õigus, häälte määramine ja võlausaldajate

ÜK otsused, kohtute efekt. tõstmine, halduri ja pankrotitoimkonna tasud, aruandlus, võlgniku teabe andme

kohustus ja enese mittesüüstamine"

4 (7)

Näiteks vastavalt PankrS 56 lg 2 peab pankrotihalduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus

(enne kui ta alustab avaliku ülesande täitmist ja kogu avaliku ülesande täitmise ajal st

menetluse läbiviijana, haldusorganina). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei tohi

pankrotihaldur olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja

võlausaldajatest. Lõike 4 kohaselt ei või halduriks (konkreetse menetluse läbiviija ehk

haldusorgan) ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt pankrotihalduri nimetamisel konkreetses menetluses,

sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb (kohtul ja Maksejõuetuse teenistusel

võlausaldajate rollis täites ja tavavõlausaldajatel halduri valimisel või välja vahetamisel)

arvestada halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. Näiteks juhul, kui

Maksejõuetuse teenistus teostab riiklikku järelevalvet varatu äriühingu pankrotimenetluses

ning menetluse käigus on mingil põhjusel olemasolev haldusorgan ehk pankrotihaldur välja

vahetada, tuleb Maksejõuetuse teenistusel samuti uue pankrotihalduri valimisel samuti lähtuda

PankrS § 56 toodud nõuetest. Arvestada tuleb ka HMS §-s 10 kui üldnormis nimetatud

taandamiskohustustega menetlustest.4 Kahjuks esineb Eestis teenistusele teatavaks

tehtud ja teatavaks saanud informatsioonist lähtuvalt märkimisväärsel hulgal rikkumisi.

7. Rõhutame, et mistahes maksejõuetusmenetlus on avaliku huviga menetlus (sarnaselt

haldusmenetlusega) – see kehtib nii enamikes maailma riikides, sh Eestis. Maksejõuetus on

taunitav nähtus ühiskonnas ning maksejõuetusega seonduva kahju ennetamist või

kõrvaldamist peab menetlema erapooletu ja sõltumatu professionaalne kogenud avaliku

ülesande täitjaks valitud (delegeeritud) füüsiline isik – pankrotihaldur, saneerimisnõustaja,

usaldusisik (avaliku võimu kandja). Sellele isikule ehk haldusorganile seadusega pandud

nõuetest kinni pidamist peab saama kontrollida haldusorgan (näiteks Maksejõuetuse teenistus),

kes on seadusandja poolt veelgi efektiivsema järelevalve eesmärgil loodud aastal 2022.

8. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Andmekaitse Inspektsiooni antud selgituste kontekstis

tuleb Teil mõista, et tegemist on ühe halduse kandja (näiteks Maksejõuetuse teenistus või

kohus) internse kontrolliga st haldusjärelevalvega teise haldusekandja (näiteks

pankrotihaldur) üle, kes peab olema seaduse kohaselt aus, kohtunikule omaste kõrgete

kõlbeliste omadustega, erapooletu ja sõltumatu ning kes ei tohi teha PankrS § 125 toodud

keelatuid tehinguid olles ise riigi nimel avaliku ülesande täitja kõigi võlgnike,

võlausaldajate ja Eesti ausa ettevõtluskeskkonna huve teenides. PankrS § 125 sätestab, et:

(1) Pankrotihaldur ei või pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või

muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate

kulutuste hüvitamist käesoleva seaduse § 66 kohaselt.

(2) Halduriga seotud isik on muu hulgas:

1) halduri abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;

11) halduri registreeritud elukaaslane, samuti registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on

lõpetatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;

2) isik, kellel on halduriga ühine majapidamine või kellel oli halduriga ühine majapidamine viimase aasta

jooksul enne tehingut;

4 HMS § 10. Taandamine

(1) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui:

1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja;

2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu,

vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, registreeritud elukaaslane, hõimlane (abikaasa või

registreeritud elukaaslase vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või

perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses;

4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema

erapooletuses.

(2) Perekonnaliige käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes elab menetlusosalisega koos ja neil on ühine

majapidamine.

5 (7)

3) halduri ülenejad ja alanejad sugulased ning nende abikaasad või registreeritud elukaaslased ning halduri

õde ja vend, samuti halduri abikaasa, registreeritud elukaaslase ja käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isiku

ülenejad ja alanejad sugulased ning õde ja vend;

4) juriidiline isik, kelle aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt haldurile või käesoleva lõike

punktides 1–3 nimetatud isikutele või kelle juhtorganitesse haldur kuulub või kellega ta on töölepingulises

suhtes.

PankrS § 74 sätestab, et:

(1) Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist.

Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla halduri lähikondne (vt PankrS § 125 lg 2), samuti käesoleva seaduse §

57 lõikes 6 nimetatud isik ega maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik ja töötaja.

(3). Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur ega

usaldusisik.

Juhul, kui konkreetne isik otsustas, et tema tahab sooritada pankrotihalduri eksami ning olla

riigi nimel ja volitusel kohtu poolt nimetatud aus, erapooletu, sõltumatu kogenud

pankrotihaldur ehk haldusorgan, pidi see sama isik riigilt pankrotihaldurina tegutsemisõiguse

saamisel võtma ka analoogselt riigiametnikuga teadmise ja vastutuse temaga seotud isikute

(lähikondsete) osas. Ka tema PankrS § 125 lg 2 nimetatud lähikondsed on kogu pankrotihalduri

tegutsemisaja jooksul võimaliku järelevalve ja avaliku huvi orbiidis lähtuvalt sellest, kuidas

konkreetne haldusorgan ehk pankrotihaldur avalike ülesannete täitmisel käitub (on aus, on

usaldusväärne, on kõrgete kõlbeliste omadustega, on sõltumatu, on erapooletu, ei tee

korruptiivseid tehinguid jne). Pankrotiseaduse § 125 on õiguslik alus, millest lähtuvalt

haldusjärelevalve organ viib kontrolli läbi st §-s 125 toodud andmete avalikustamiseks peavad

haldusorganid ehk pankrotihaldurid olema koguaeg valmis. Haldusorganid ehk

pankrotihaldurid peavad oma ametiülesannete täitmist kajastama toimikus. Haldusjärelevalvet

ei ole võimalik teha, kui Andmekaitse Inspektsioon leiab, et PankrS § 125 toodud andmeid

teiselt haldusorganilt st pankrotihaldurilt või teiselt järelevalveorganilt küsida ei saa (ei tohi).

Vastavalt pankrotiseaduse § 54 on pankrotihalduri ametitegevuseks pankrotimenetluste

läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud

likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.

Eestis ei tuntaks mõistet ja ülesande täitjat nimega „pankrotihaldur“, kui seadusandja poleks

seda seadusega loonud avalike ülesannete täitjaks. Igaüks ei saa hakata või olla pankrotihaldur.

Avalike ülesannete täitjaks saamisele on seadusega kehtestatud eeldused, kõrged

kõlblusnõuded ja muud kriteeriumid (vt PankrS § 56 ja 57), millele vastavust peab saama

järelevalveorgan kontrollida. Küsimus ei ole siinjuures pelgalt Maksejõuetuse teenistuse

pädevuses või kontrollitoimingute määratluses ja ulatuses. Järelevalvet teostavad

maksejõuetusvaldkonnas nii kohtud, pankrotitoimkonnad, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda, Eesti Advokatuuri juhatus, sh ka Teie - Andmekaitse

Inspektsioon oma pädevuse piires.

9. Eesti õigust on seoses saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi ülevõtmise ja Maksejõuetuse

teenistuse loomisega oluliselt muudetud.5 Näiteks ka Eesti Advokatuuri juhatus peab valvama

usaldusisikute, saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite üle (õiguslik alus: AdvS § 46 lg 1 ja

3) ning see valve ei ole samasugune järelevalve, kui advokatuuri aukohtu poolt läbiviidav

liikmete interne kontroll advokaadilt õigusteenust saanud klientide subjektiivsete õiguste

tagamiseks ehk tuntud aukohtu menetlus. Maksejõuetuse valdkonnas avalike ülesannete

täitjad st pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad ja usaldusisikud on avalik-õigusliku

iseloomuga suhetes menetlusosalistega, mitte eraõiguslikes suhetes.6 Maksejõuetuse

valdkonnas avalike ülesannete täitjate üle järelevalve tegemisel on Eesti Advokatuuri

5 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 16.12.2020, jõustunud 01.01.2022. 6 Avalikud ülesanded, mida neil täita tuleb, on sätestatud direktiivis ja seadustes. Isik annab nõusoleku asuda täitma

avalikke ülesandeid, mitte ei lepi kliendiga kokku kliendilepingus talle antud käsundit.

6 (7)

juhatus haldusorgan saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi, pankrotiseaduse,

advokatuuriseaduse ning haldusmenetluse seaduse mõistes. Ka Eesti Advokatuuri juhatus

peab kontrollima näiteks PankrS § 56, 57, 125, 74 jt nõuetele vastavust halduri käitumises.

Seega ka see haldusorgan töötleb haldusorgani lähikondsete isikuandmeid kontrollitoimingute

teostamisel.

10. Haldusorgani järelevalve pädevus tuleneb tema tegevusvaldkonnast (näiteks avaliku huvi

ja võlausaldajate kaitse, pankrotimenetluste kulude otstarbekus, maksejõuetuse ühtse praktika

kujundamine pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest

vabastamise menetluses), sealhulgas peab järelevalvet teostav haldusorgan kontrollima, kas

järelevalvatav haldusorgan (ehk saneerimisnõustaja, pankrotihaldur, usaldusisik) järgib selles

valdkonnas kehtestatud nõudeid (näiteks pankrotiseaduse § 59 lg 2 p 7, lg 3 ja lg 4 täitmist -

andmed pankrotimenetluste kohta, milles vandeadvokaat on kinnitatud halduriks, info

avalikustamine veebilehel ja andmete õigsus, erapooletuse ja sõltumatuse printsiibi igakülgne

järgimine kõigis menetlustes, kõrvaltoimingute piirangutest kinnipidamine jne).

Haldusjärelvalve puhul ei määra alluvussuhe järelevalvepädevust. Järelevalvepädevus tuleneb

konkreetse haldusorgani tegevusvaldkonnast tagada selles valdkonnas (näiteks

maksejõuetusvaldkond) kehtivate normide järgimine ning kohustusest kontrollida sh teiste

haldusorganite poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete järgimist. Järelevalve

teostaja võib eriseadusest tuleneva volituse alusel kontrollida haldusorgani tegevust, mis

haldusorganisatsioonis asub teises valitsemisalas, või ka haldusorganit, mis on tema

kõrgemalseisev organ. Haldusjärelevalve hõlmab eelkõige järelevalvatava tegevuse

õiguspärasust, aga Maksejõuetuse teenistuse puhul ka läbiviidavate menetluste otstarbekuse

kontrolli (valdkondlik õiguslik alus: PankrS).

11. Lõpetuseks märgime, et Maksejõuetuse teenistus ei ole Konkurentsiamet ja

Konkurentsiamet ei ole Maksejõuetuse teenistus.7 Maksejõuetuse teenistuse loomisel

maksejõuetusõiguse reformi raames võeti eeskuju maksejõuetusasjade õiguskantsleri

institutsioonist Soomes. Maksejõuetuse teenistuse ja selle juhataja näol on sisuliselt

maksejõuetusvaldkonna ombudsmaniga Eestis. Maksejõuetuse teenistus on pankrotiseadusega8

(vt PankrS peatükk 12’ st § 1921 ja järgnevad) loodud eraldiseisev, oma tegevuses täiesti

sõltumatu, eraldi autonoomse pädevuse ja eraldi eelarvega organ, mis on Konkurentsiameti

kantselei teenindamisel. (PankrS § 1925). Konkurentsiameti peadirektor ei puutu

Maksejõuetuse teenistusega kokku ega juhi Maksejõuetuse teenistust ning Maksejõuetuse

teenistus ega selle juhataja ei allu Konkurentsiameti peadirektorile. Maksejõuetuse teenistus on

sõltumatu (PankrS § 1921 lg 4) ning Maksejõuetuse teenistuse juhataja on sõltumatu ja

erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda teenistuse juhataja otsuste

tegemisse viisil, mis ohustaks teenistuse juhatajale seaduses sätestatud sõltumatuse nõudeid.

(PankrS § 1923). Maksejõuetuse teenistusel ei ole kehtiva õiguse kohaselt distsiplinaar-, väär-

ega süütegude menetlemise õigust. Maksejõuetuse teenistus ei saa maksejõuetusvaldkonnas

avalikke ülesandeid täitvalt inimeselt ehk haldusorganilt ära võtta usaldusisikuna,

saneerimisnõustajana või pankrotihaldurina tegutsemise õigust, kuigi Maksejõuetuse teenistus

võib selle inimese ehk haldusorgani tegevuses (tegevusetuses) olla tuvastanud korduvaid

õigusrikkumisi mitmetes käimasolevates ja/või lõppenud erinevates maksejõuetusmenetlustes.

Eeltoodust tulenevalt on Maksejõuetuse teenistusel kehtivast õigusest tulenevalt antud vaidluse

puhul üksnes õigus ja võimalus juhtida võimalikele õigusrikkumistele maksejõuetusvaldkonnas

tähelepanu pöördudes selleks avalduse (taotluse/kaebusega) kas kohtu, pankrotitoimkonna,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ja/või Eesti Advokatuuri kui järelevalveorganite poole.

7 Analoogselt näiteks nagu Eesti Pank ei ole Finantsinspektsioon ja Finantsinspektsioon ei ole Eesti Pank, kuigi

nad tegutsevad samal aadressil, praktiliselt samas hoones. 8 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 16.12.2020, jõustunud 01.01.2022.

7 (7)

Need haldusorganid töötlevad ka rikkumistena esitatud või kajastatud võimalikke

isikuandmeid.

Käesoleva juhtumi puhul jääb Maksejõuetuse teenistusele kohati arusaamatuks Andmekaitse

Inspektsiooni käitumine, st millisel õiguslikul alusel Andmekaitse Inspektsioon kui

järelevalveorgan annab seadusandja sätete ja mõtte kohta teisele haldusorganile tõlgendusi ja

selgitusi teades, et need omakorda antakse edasi järgmisele haldusorganile ehk antud juhul

haldusjärelevalve subjektidele (pankrotihalduritele). Meile teadaolevalt annab seaduste sätete

ja mõtete kohta tõlgendusi ja selgitusi reeglina Justiitsministeerium ning hea halduse tava

kohaselt lahendatakse haldusesisesed teemad samas hoones asuvate koostööpartnerite (eelkõige

valdkondlike järelevalveorganite) vahel, kui vähegi võimalik, eelnevat arutelu pidades.

Hoolimata eeltoodust - oleme Teile väga tänulikud senise igakülgse koostöö eest ja loodame

siiski ka jätkuvale heale koostööle.

Lugupidamisega

(digiallkirjastatud)

Maksejõuetuse teenistuse nimel

Signe Viimsalu

Juhataja

Koopia: Justiitsministeerium