Tulemusvaldkondade „Tõhus riik", „Keskkond" ja "Transport" 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine

2023

31.05.2024

Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne

1

Sisukord

1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade 3

Tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed 4

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5

Olukorra lühianalüüs 6

2. Riigi rahanduse programm 10

Programmi kulud tegevuste lõikes 10

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 11

Olukorra analüüs 12

Programmi tegevuste täitmiste analüüs 14

3. Halduspoliitika programm 29

Programmi kulud tegevuste lõikes 29

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 30

Olukorra analüüs 30

Programmi tegevuste täitmise analüüs 35

4. Finantspoliitika programm 53

Programmi kulud tegevuste lõikes 53

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 54

Olukorra analüüs 55

Programmi tegevuste täitmise analüüs 61

5. Arhiivindusprogramm 72

Programmi kulud tegevuste lõikes 72

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 72

Olukorra analüüs 73

Programmi meetmete täitmise analüüs 73

6. Regionaalpoliitika programm 76

Programmi kulud tegevuste lõikes 76

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 76

Olukorra analüüs 77

Programmi tegevuste täitmise analüüs 82

7. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm 92

Programmi kulud tegevuste lõikes 92

2

Programmi mõõdikud ja sihttasemed 93

Olukorra analüüs 93

Programmi tegevuste täitmise analüüs 94

3

1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade

Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid.

Tõhusa riigi tulemusvaldkonda panustasid ühtse eesmärgi nimel 2023. aastal kuus programmi: Vabariigi

Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Finantspoliitika, Riigi rahandus, Halduspoliitika,

Regionaalpoliitika ja Arhiivindus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär,

rahandusminister, regionaal- ja põllumajandusminister ja haridusminister.

Käesolev tulemusaruanne kajastab Rahandusministeeriumi valitsemisala 2023. aasta tegevusi, tulemusi ja

kulusid.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ seos strateegia „Eesti 2035“ sihtidega.

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid:

MAJANDUS

Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.

Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.

4

Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.

RIIGIVALITSEMINE Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele.

Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses. Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused.

Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.

Tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 2. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027 Tegelik Sihttase

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva), %

14,8 14,9 15,2 15,6 15,7 15,8 15,2 15,2 15,2 15,2 15,2

Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva), %

39,3 39,1 44,9 41,9 39,8 43,5 43,1 43,1 42,6 42,4 41,6

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL keskmisest, %

55,3 57,8 59,5 64,4 >66 >67 >68 >69 >70

Täidesaatva võimu suutlikkus1

6,7 6,6 /kasvab/ /kasvab/

1 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity

5

Joonised 2 ja 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20—64 aastat) suurenes kolmandat aastat

järjest üle sihttaseme, kuna tööealine elanikkond väheneb, samas valitsussektori töötajate arv kasvab.

2023. aastal suurenes 20-64. aastaste vanusegrupis elanikkond ligi 18 000 inimese võrra ning

valitsussektori töötajate arv kasvas 3 000 teenistuja võrra. Avaliku sektori väike kasv 2022. aastal

tähendas eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond vajab ja ootab – õpetajad,

sotsiaalvaldkonna töötajad omavalitsustes, meditsiinipersonal jt. Hoolimata Ukraina sõjast tulenenud

töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd optimeerida. 2023. aasta avaliku sektori andmed

täpsustuvad 2024. aasta suveks.

Valitsussektori 2023. aasta kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist kasvas võrdluses 2022. aasta

näitajaga tuginedes riigieelarvega kehtestatud mitmetele täiendavatele meetmetele. Näiteks suurendati

laste- ja peretoetuseid, pensione, kõrghariduse rahastamist, toetati lisarahaga eestikeelsele haridusele

üleminekut ning tõsteti ennaktempos õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate

töötajate palgafondi. Jätkuvalt on kõrgel, 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist, tasemel kaitsekulud

ja jätkatakse suuremahulisi investeeringuid energiajulgeolekusse. Valitsussektori kulud kasvasid 2023.

aastal 14,5 protsenti, kuid sisemajanduse koguprodukti maht kasvas samal ajal vaid 4,6 protsenti, mistõttu

valitsussektori kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktis on pöördunud kasvule ning ületab 2022.

aasta kasvutempost 4,8 protsendi võrra.

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tabel 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ Rahandusministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve

täitmise ülevaade.

Tulemusvaldkond TÕHUS RIIK

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Rahandusministeeriumi valitsemisala programmide kulud kokku

376 596 268 362 206 369 366 052 625

Arhiivindusprogramm 9 823 10 924 9 607

Regionaalpoliitika programm

59 202 594 51 316 238

6

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm

26 369 28 177 17 951

Olukorra lühianalüüs

Positiivsed arengud

• Riigi rahanduse valdkonnas on reitinguagentuuride hinnangud eelneva aastaga võrreldes punkti võrra

langenud, mis on tinginud möödunud aasta valitsussektori eelarvepuudujäägist. Samas tugev

riigijuhtimine, tugevad institutsioonid koos kuulumisega Euroopa Liitu ja euroalasse, jätkuvalt

usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon aitavad

lähiajal Eesti majanduse suunata tagasi tõusule.

• Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes seitse protsenti suurem, kuid jäi oodatust

väiksemaks. Eelarveprognoos täitus 99 protsendiliselt. Oodatust enam laekus füüsilise isiku tulumaksu

(151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaksu (117 miljonit eurot) ning alkoholiaktsiisi (3 miljonit

eurot). Vähem laekus käibemaksu (288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi (22 miljonit eurot), sotsiaalmaksu

(22 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (18 miljonit eurot).

• Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli heal tasemel, sest puudusid suure mõjuga

maksumuudatused. Küll aga jõustusid mitmed väiksema mõjuga maksumuudatused: tõusid

maksuvaba tulu ja tubakaaktsiis, tõsteti käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendini, platvormihalduritel

tekkis kohustus avalikustada info nende poolt teenitud tulu kohta.

• Halduspoliitika valdkonnas avaldati riigireformi analüüs, valmisid uuringud rollide ja hoiakute kohta

avalikus sektoris ning ministeeriumite info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusteenuste

toimemudelite osas ning eri sektorite palgauuringud. Riigihangete valdkonnas valmisid väärtuspõhiste

riigihangete põhimõtted. Avati kaks riigimaja, Pärnus ja Valgas.

• Statistikaametil oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise

toetamine, lisaks täiendati ja uuendati Euroopa Liidu ühtlustatud ja kohustusliku statistika koosseisu,

et viia seda paremasse kooskõlla viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning

hinnata rohepöörde tegevuste tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi.

Lisaks koostati Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse muutmise, Euroopa rahvastiku- ja

eluasemestatistika määruse ja ettevõtete tööturustatistika määruse eelnõule.

• Finantspoliitika valdkonnas on üle võtmisel Euroopa kestlikkusaruandluse standardid, käimas või

lõppenud on Euroopa Liidu direktiivide arutelud, millega kehtestatakse uuenenud pankade

kapitalinõuded. Avaldati kriisiohjamisraamistik ja muud meetmed, et tagada suurem hoiusekindlus

ebastabiilses majandusolukorras. Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses on

tõusnud võrreldes möödunud aastaga (4,6 protsenti) kuuele protsendile. Eesti pangandussektor on

endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi toetama.

• Arhiivinduses väärivad 2023. aasta saavutustest esiletõstmist ennekõike kaks valdkonda. Esiteks jõuti

vahefinišini mitme keskse arendusega, sealhulgas avati arhiivi infosüsteemi uus avalik liides ning

7

fotode-filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis üle Meediateek. Liiguti edasi ka

filmipärandi voogedastusplatvormiga Arkaader, millele lisandus nt filmide ajajoon ja ingliskeelne osa.

Nimetatud arendused võeti arhiivi klientide poolt hästi vastu.

• Teiseks liiguti Arhiivindusprogrammi raames jõudsalt edasi suuremahuliste digiteerimisprojektidega.

Rahvusarhiiv juhtis aastail 2018–2023 kokku seitset nn massdigiteerimisprojekti, mille raames

digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 mln kaadrit dokumendipärandit, lisaks 245 tundi filme ja 167

tuhat fotonegatiivi. Projektide tulemusena jõudis avalikkuseni tohutu hulk senitundmatut

kultuuripärandit. Just digiteerimine annab võimaluse uuteks arendusteks, millistest suurimat uut

avalikku hüve pakub ülalmainitud Arkaader.

• ÜKP rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistusperiood jõudis 2023. aastaga lõpule,

Aastal 2023 avanesid enamike uute regionaalmeetmete taotlusvoorud mille eelarve kokku on 186 mln

€. Perioodil 2024–2027 avanevad toetuste taotlusvoorud veel 62 mln € mahus.

• Ruumilise planeerimise valdkonnas jõustusid 2023. aastal riigile oluliste ehitiste ja tuuleparkide

kiiremat arendamist võimaldavad planeerimisseaduse muudatused ning harjutusväljade kiiremat

arendamist võimaldavad relvaseaduse muudatused. Ruumilise planeerimise valdkonna edasiseks

arendamiseks koostati planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsus ja selle alusuuringud2. Lisaks

digiteeriti 15% Eestis kehtivatest planeeringutest planeeringute kesksesse andmekogusse. Projekt

jätkub aastatel 2024-2026, et digiteerida kõik kehtivad planeeringud.

• Valitsus võttis 2023. aasta koalitsioonileppega üheks prioriteediks riigi ettevõtlustoetuste

regionaalset tasakaalu suurendava mõju. Kokku on lepitud, et vähemalt 40 protsenti

struktuurivahendite rakenduskava 2021-2027 ettevõtluse arengule ning keskkonnahoidlikkusele

suunatud ettevõtlustoetustest peab jõudma väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi.

• Kvaliteetse elukeskkonna saavutamiseks loodi Riigikantseleisse 24.01.2022 rohepoliitika

koordinatsioonimeeskond, kes koostöös ministeeriumidega töötas välja rohepoliitika kesksed

eesmärgid ning koostas tegevusplaani aastateks 2023–2025, milles on esile toodud kõige olulisemad

tegevused rohepöörde pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaan esitati Vabariigi

Valitsusele heakskiitmiseks peale kevadisi valimisi 2023. Lisaks sellele töötati välja rohepöörde kesksed

kommunikatsioonisõnumid, valdkonda puudutav sõnastik ning toetav taustamaterjal, mis

moodustavad ühe olulise aluse ühtseks kommunikatsiooniks rohepoliitika elluviimisel.

• Rohepöörde üks olulisi osi on taastuvenergia 100% eesmärgi saavutamine aastaks 2030. Sellega

seonduvalt tehti rohepoliitika koordinatsioonimeeskonna juhtimisel taastuvenergia arendamise

kiirendamise audit, mille raames tuvastati kitsaskohad päikese- ja tuuleparkide arendamisega seotud

haldusmenetluste läbiviimisel. Auditisse panustasid Rahandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium koos valitsemisala asutustega. Auditi

tulemusena algatati vajalike seadusandlike aktide muutmine, millest osa kiideti heaks

elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Terviklik seadusandlik pakett saadeti

kooskõlastusringile peale uue valitsuse moodustamist (aprillis 2023).

2 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/

8

• Usaldusväärse riigi alasihi saavutamisele aitab kaasa tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu

väljatöötamine – seaduseelnõu, mille jõustumisel suureneb Eesti suutlikkus kriisideks valmistuda ja

neid lahendada ning riigi teadlikkus kriisidest.

• Strateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks uudse kaasamislahenduse (arvamusrännak) katsetamine aitab

kaasa uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimesekeskse riigi sihi saavutamisele.

Väljakutsed

• Pandeemiakriisi ja Venemaa alustatud sõja mõjude leevendamismeetmed on eelarve viinud tänaseks

pretsedenditusse puudujääki. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine

on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline.

• Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks elanike, sealhulgas tööealiste elanike demograafiline

vähenemise ja vananemise trend ning erinevad kriisiolukorrad. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb

tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes kuus protsenti. Samas valitsussektori töötajate arv on

viimasel kümnendil suurenenud ligi 1 440 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2022. aastal

tööealisest elanikkonnast 16 protsenti ning tööhõivest üheksa protsenti.

• 2023. aasta jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide valguses. Venemaa suhtes võeti

vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid kaubasanktsioone.

Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust ning sanktsioonidest

möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks.

• Finantspoliitika vallas on lähiaastate väljakutse, kuidas arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge. Selleks,

et Euroopa areneks ja suudaks rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni ning

kaitsevajadusi on investeeringuteks vaja väga palju raha. Seda ei saa teenindada ainuüksi

pangalaenude ja riigieelarvetega, vaja on edendada Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja

arengust toimub Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta Eesti õigusesse.

• Väljakutsena võib Arhiivindusprogrammis esile tuua arhiivieeskirja kaasajastamise vajaduse, et toetada

digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud üleandmist arhiivi, mis aitaks vähendada asutuste

arhiivinduslikku halduskoormust.

• Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega,

näiteks linnastumine, tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemine, rohepööre. Tagajärjeks on

nendes piirkondades väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja raskendatud teenuste pakkumine,

laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu

korrashoiuga seotud kulud elaniku kohta.

• Haldusterritoriaalse reformi järel omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt

kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi

suurendamine.

• Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja

OECD riikidega võrdluses suured.

• Rohepoliitika on kujunenud Euroopa Liidus, sh Eestis strateegilise planeerimise ja tegevuste elluviimise

üheks oluliseks aluspõhimõtteks. Selleks on oluline, et Vabariigi Valitsuse tegevused rohepöörde

9

elluviimisel oleksid üheselt mõistetavad, valdkondlikud eesmärgid toetaksid riigiüleseid rohepoliitika

sihte ning tagatud oleks riigiülene ühtne tegevusplaan ja kommunikatsioon.

• Toetus Euroopa Liidule püsib kõrge, kuid inimeste osalustunne Euroopa Liidu otsustusprotsessis on

väike võrreldes teiste liikmesriikidega (Eurobarometer). Venemaa sõjaga Ukraina vastu ja ka Ukraina

Euroopa-pürgimustega kaasnev geopoliitiline nihe toob kaasa arutelud nii Euroopa koostöövormi ja -

valdkondade, otsustusprotsessi tõhususe kui ka Euroopa poliitilise koostöö struktureerimise üle, mis

on Eesti huvidele elulise tähtsusega. Eesti eksperditeadmised, nähtavus ja kohalolek Euroopa Liidu

institutsioonides peab kasvama hästi mõtestatud rahvusvahelise personalipoliitika kaudu. 2024. aastal

toimuvad taas Euroopa Parlamendi valimised, mil tehakse strateegilised valikud järgnevaks viieks

aastaks ning kujundatakse järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu tööprogramm. 2025. aastal

esitatakse uus pikaajalise eelarve ettepanek, millest sõltuvad võtmetähtsusega investeeringud ja

välisühendused. Kümnendi lõpus on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, mille planeerimist ja

ettevalmistamist tuleb alustada aegsasti (2026).

10

2. Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus

Vastutaja Rahandusministeerium

Kaasvastutaja Maksu- ja Tolliamet

Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi

rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda

konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu-

ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi

ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse.

Programmi kulud tegevuste lõikes

Joonis 5. Riigi rahanduse programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot.

Programmi lõplik eelarve jagunes 2023. aastal selliselt, et 33 protsenti eelarvevahenditest oli maksu- ja

tolliameti ning 67 protsenti rahandusministeeriumi kasutada. Eelarvepoliitika kujundamise kulud

sisaldavad lisaks ametikoha ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele

ning riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve kulud sisaldavad muuhulgas Eesti riigi poolt võetud

laenudelt makstavaid intressikulusid.

11

Maksu- ja tolliamet täitis eelarve 95 ning rahandusministeerium 164 protsendiliselt. Riigi rahaasjade

korraldamise ja järelevalve tegevuse eelarve täitmine on kavandatust suurem kasvanud intressikulude

tõttu. Intressikulude 2023. aasta eelarve oli 98,8 mln eurot, täitmine 178 mln eurot, põhjuseks

turuintressimäärade tõus.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 4. Riigi rahanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. Riigi rahanduse

programmi mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023

2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst

-1,3 -0,6 -4,4 -4,7 -1,1 -1,3 -1,2 -1,2 -1,0 -1,0 -1,0

Maksude osakaal SKPst, %

32,9 33,3 33,3 33,8 32,9 34,0 33,3 33,8 34,6 34,8 35,0

Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes potentsiaalse majanduskasvuga, %, <

5,4 6,7 9,3 - - 3,1 3,1 3,1 3,1 2,4

Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, >

7,0 8,0 12,0 9,9 11,1 9,3 7,3 5,8 5,7 5,5 5,4

Võlakoormus (osakaal SKP-st, %)

8,2 8,5 18,6 17,8 18,5 19,6 19,4 20,9 22,0 22,1 21,9

Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK hinnang)

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

Joonised 6 ja 7. Riigi rahanduse programmi valitud mõõdikute visuaal

12

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

➢ Maksu- ja tolliametile tasuti 2023. aastal kokku 12,8 miljardit eurot ehk aasta varasemaga

võrreldes 7,3 protsenti enam makse. Eelarveprognoos täitus 99,1 protsendiliselt.

Majanduslangusele vaatamata toetas tugev tööturg 2023. aastal tööjõumaksude tasumist.

Palgafond kasvas 2023. aastal aastases võrdluses 11 protsenti. Juriidilise isiku tulumaksu

laekumine kasvas 20 protsenti võrreldes 2022. aastaga, enim kasvas krediidiasutuste avansilise

tulumaksu deklareerimine (135 protsenti). Käibemaksu tasumist pärssisid halvenenud

majandusolud, madal kindlustunne ning euribori tõus. Aktsiiside tasumine pöördus kasvule

aktsiisitõusu eelse varumise tõttu. 2023. aasta keerulistes majandusoludes kerkis maksuvõlg

tunamullusega võrreldes 7 protsenti, mis vähendas kogutud maksutulu. Aktsiisidest üllatas 2023.

aasta lõpus alkoholiaktsiisi tasumine, mis suurenes aasta lõpus tänu aktsiisitõusu eelsele

varumisele.

➢ Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus

on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib jätkuvalt juba kümme aastat järjest USA mõttekoja

Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja

laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud madalat halduskoormust võrreldes teiste

riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa

hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust. Eesti nõrkusena tuuakse välja madal

maksulepingute arv – Eestil on need sõlmitud 62 riigiga, kui OECD keskmine on 75.

➢ Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91 protsenti elanikest tunneb, et

maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 94 protsenti elanikest tasub enda

sõnul maksud alati korrektselt ära.

➢ Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu institutsioonides (nõukogu ja

komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti aktiivset rolli. Eesti on osa maailma

ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti

on valmis olema paljudest ülejäänud liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt,

sealhulgas ka juhtrolle võttes, uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide

koostööprojekt Celbet ja IT-arenduste tsentraliseerimine.

Vajab tähelepanu:

➢ Majanduse reaalmaht vähenes 2023. aastal 3 protsenti, kuid suurenes jooksevhindades ehk

eurodes koguni 4,6 protsendi võrra. Eesti ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on nõrk, kuigi

viimastel kuudel on mõnes sektoris olnud ka kindlustunde paranemise märke. Töötleva tööstuse

toodangumahud on olnud aastases võrdluses languses alates 2022. aasta juunist seoses

tootmissisendite kättesaadavuse halvenemisega ja kiire hinnatõusuga ning praegu eelkõige

seoses nõrgenenud välisnõudlusega.

13

➢ 2023. aasta lõppes 1,3 miljardi euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis

moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist 3,4 protsenti. Võrreldes 2022. aasta lõpu

seisuga oli eelarvedefitsiit 930 miljoni euro võrra suurem.

➢ Kaubanduspartnerite importi kajastav välisnõudlus pöördus möödunud 2023. aastal langusesse,

piirates sellega Eesti ekspordi väljavaateid. Kaubamahtude langus iseloomustas ka meie peamisi

kaubanduspartnereid. Seevastu teenuste eksport on nõrgale majanduskonjunktuurile paremini

vastu pidanud. Kui kaupade eksport vähenes 2023. aastal 12,3 protsenti, siis teenuste eksport

kasvas koguni 3,3 protsenti. Teenuste eksporti panustab IT teenuste jätkuvalt tugev kasv

välisturgudel. Seevastu veoteenused on languses nõrga välisnõudluse ja transiidi taandumise

tõttu.

➢ Inflatsiooni aeglustumine iseloomustas kogu möödunud aastat, pidurdudes neljandas kvartalis

4,3 protsendini, kuid aasta keskmisena oli hinnatõus siiski kiire ning ulatus 9,2 protsendini.

Energia- ja toormehindade stabiliseerumine välisturgudel, nende mõjude ülekandumise lõpule

jõudmine majandusse, aga ka Eesti nõrk majanduskonjunktuur soosis inflatsiooni kiiret

aeglustumist möödunud aastal. Kui veel aasta alguses oli inflatsioon 20 protsendi lähedal, siis

detsembrikuine 4 protsenti on kahe ja poole aasta aeglaseim. Sealjuures on hinnad viimased

kaheksa kuud püsinud muutumatuna. Suuresti on selle taga toidu ja energia mõningane

odavnemine. Täpsustatud andmetel oli Eesti hinnatase EL27 keskmisele üsna lähedane juba 2022.

aastal, mil see ulatus 97,6 protsendini. Arvestades, et ka mullu tõusid meil hinnad kiiremini, siis

hinnanguliselt oleme EL keskmise hinnataseme nüüdseks saavutanud. See näitab, et senine eelis

nii välisturistide külastuste kui ka investeeringute ligimeelitamisel soodsa hinnatasemega riigina

on hakanud ammenduma.

➢ Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel riigieelarve ja riigieelarve strateegia

kohaselt sel aastal 20,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja 2026. aastaks 22,1

protsendini sisemajanduse koguproduktist. Hetkel ei ole veel mitmeid riigieelarve strateegias

planeeritud meetmeid seaduse tasemel vastu võetud ning mitmed muutused võtavad

planeeritust enam aega, seega võib planeeritu mõningal määral muutuda.

➢ Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu suvel 2023 AA- tasemelt ühe astme

võrra allapoole tasemele A+. Reitingu langetuse peapõhjuseks oli riigi rahanduse olukorra

halvenemine, kus valitsussektori võlakoormus jätkab lähiaastatel suurenemist. Ühe nõrkusena

tuuakse välja ka sisemajanduse koguprodukti nõrga arengu, mis on languses teist aastat järjest.

Eesti reitingut ennast toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse.

➢ Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) on kinnitanud Eesti riigireitingu senisel kõrgel

tasemel, aga on alandanud reitingu väljavaate negatiivseks. Agentuur kinnitas samas, et meie

riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel ning riigivõla tase madal.

Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu pidanud ja piirangud on olnud väiksemad

võrreldes teiste Euroopa riikidega.

➢ Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude

juhtimine. Olulised väljakutsed on uute laenuinstrumentide kasutuselevõtt, et võimalikult

14

paindlikult saaks reageerida suurenenud laenuvajadusele ning võlakohustuste portfelli

optimaalne kulu ja riski suhe.

Programmi tegevuste täitmiste analüüs

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine

Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

Tabel 5. Eelarvepoliitika mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel

Jah Jah Jah Jah - Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), %

32 44 57 69 84 97 98 100 - - -

Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), % >

- - - - -

3 3 15 30 50 70

Valitussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, %

-0,6 0,1 -5,4 -2,5 -1,0 -3,4 -3,3 -2,9 -1,9 -1,5

-1,2

Joonised 8 ja 9. Eelarvepoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

15

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusemuudatus

Tegevused ja tulemus:

Majandusprognoosid ning eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine

Vastavalt riigieelarve seadusele koostati makromajandusprognoos ja rahandusprognoos jooksva

eelarveaasta ning järgneva nelja aasta kohta, mis on aluseks stabiilsusprogrammi, riigieelarve strateegia ja

riigieelarve koostamisele. Prognoosist lähtuvalt oli 2024. aasta riigieelarvet kokku pannes valida, kas lasta riik

veelgi suurematesse laenuvõlgadesse või astuda esimesed vastutustundlikud sammud eelarvetasakaalu

suunas. Koostati mitmeid analüüse plaanitavate eelarvemeetmete, maksumuudatuste ja

majandusolukorrast tulenevate riskide kohta. Tuli teha olulisi maksu- ja kokkuhoiuotsuseid, mis on keerulised

ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud, seega kokku sai vastutustundlik ja tulevikku vaatav riigieelarve.

Valmis „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotuse ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“.

Uuringus lähtuti 2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reformi tulemustest ning selle kohaselt on

maksuvaba tulu suurendamisest kõige rohkem kasu saanud madalama sissetulekuga inimesed ja selle

muudatuse mõju on viimastel aastatel veelgi suurenenud. Uuringu tulemused näitavad, et maksuvaba tulu

reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest, tulumaksu osakaal on langenud ja

inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades. Kõrgema

sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud: maksukoormuse suurenemist nende

puhul ei ilmnenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga.

2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reformil on olnud riigieelarvele negatiivne mõju. Riigi tulud on

jäänud tulumaksust 3-5% ulatuses väiksemaks võrreldes olukorraga, kui muudatusi poleks tehtud.

Valmis „Hargmaiste kontsernide miinimumtulumaksu kehtestamise eelanalüüs ning Eesti ettevõtete

kasumi jaotamise poliitika analüüs“. 2021. aasta seisuga oli Eestis kolm hargmaise kontserni emaühingut ja

ca 300 tütarühingut, keda miinimummaks võib mõjutada. Uuringu läbiviijate peamine soovitus on hoida

maksusüsteem stabiilsena ja teha muudatusi võimalikult vähe, sest muudatustega kohanemine võtab aega

ja mõjutab hinnanguid Eesti maksusüsteemile.

Valmis „Eesti töötleva tööstuse olukorra analüüs“, mille raames uuriti viimaste aastate töötleva tööstuse

madalseisu põhjuseid viimastel aastatel ja nende pikaajalist võimalikku mõju töötlevale tööstusele. 2023.

aastal pidasid töötleva tööstuse ettevõtted kõige olulisemaks äritegevust piiravaks teguriks nõudluse

vähesust. Sisendite kiirest hinnakasvust tulenevad probleemid on tõenäoliselt leevenemas.

Suvel vaatasid kõik ministeeriumid üle oma võimalused vähendada survet riigieelarvele ning kokku esitati

120 ettepanekut kulude kokkuhoiuks ja tegevuste tõhusamaks korraldamiseks. Valitsussektori panusena

16

toovad kokkuhoiu- ja tulumeetmed riigirahandusse järgmise nelja aasta vältel ligemale 368 miljoni ulatuses

säästu ning juurde 114 miljonit eurot lisaraha.

Riigirahanduse korrastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 31.08.2023 heaks riigieelarve revisjoni kava, mille

eesmärk on leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti, et seeläbi riiki efektiivsemaks muuta ning

suurendada vaba eelarveruumi riigi uute prioriteetide rahastamiseks. Revisjon koosneb kolmest töösuunast:

nn nullbaasilise eelarve projekt (valitsemisalade eelarvete ja teenuste analüüs), horisontaalsed analüüsid

(tõhustamiskavad) ja poliitikate elluviimise mõjuhindamised. Nullbaasilise eelarve projekti I etapis (2023-

2024) analüüsitakse rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja

sotsiaalministeeriumi valitsemisalade teenuseid ja eelarveid, et tuvastada mitteprioriteetsed, dubleerivad,

aga ka suuremahulised teenused, mille lõpetamise, mahu vähendamise või muu ümberkorraldamise

tulemusel saab vabastada eelarvevahendeid. Tulemused, sh poliitilisi valikuid eeldavad

tõhustamisettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta augustiks.

Varasemalt on Eesti saanud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt soovituse koostada riigile fiskaalriskide

aruanne, et paremini teadvustada võimalikke riske ja neid vajaduse tekkimisel maandada. Möödunud aastal

valmiski esimene aruanne „Fiskaalriskid Eestis“3, kus on ülevaade enamikest tüüpilistest fiskaalriskidest ja

kvalitatiivhinnangutest ning nende olulisusest Eestis.

RES/RE/stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimine ning strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise

süsteemi kujundamine

Koostati iga-aastased riigieelarve strateegia, stabiilsusprogramm ja riigieelarve ning ka riigi

majandusaasta koondaruanne.

Koostati kodaniku eelarve, mis võimaldab avalikkusel saada ülevaate riigi rahanduse peamistest

näitajatest ning kuidas eelarve jaguneb ehk millele riik kulutab. Täiendati riigieelarve juhtimislauda andmete

ja erinevate vaadetega, et paremini vastata kasutajate vajadustele. Juhtimislaud võimaldab saada lihtsa ja

kergesti mõistetava vaate, kuhu riigi raha läheb ehk kuidas eelarve nii riigiasutuste kui ka tegevuste vahel

jaguneb. Kodaniku eelarve ja riigieelarve juhtimislaud 2024. aasta kohta on kättesaadav

rahandusministeeriumi kodulehel4.

Riigikogu liikmetele tehti kättesaadavaks “riigieelarve andmebaas”, mis aitab vajadusel riigieelarve

seaduse ja seletuskirja materjalidest saada veelgi detailsem ülevaade. Andmed on esitatud kolme järjestikuse

aasta kohta, sh eelneva aasta eelarve täitmine. Kui eelarve seadus on valitsemisala tulemusvaldkonna ja

programmi tegevuste lõikes, siis aruandes on võimalik avada programmi tegevuse detailsus ja jälgida selle

alla kuuluvaid teenuseid koos nende detailsete maksumustega personali-, majandamiskulude ja toetuste

lõikes ning saada ülevaade millised asutused on teenuse osutamisega seotud. Samuti on võimalik saada

ülevaade millisel eesmärgil kulu tehakse ning kuidas seda mõõdetakse. Andmeid on võimalik vaadelda ka

3 https://fin.ee/fiskaalriskid-eestis 4 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2024-riigieelarve

17

ilma tegevuspõhise eelarve vaateta, nii öelda majandusliku sisu lõikes - asutus ja erinevate kululiikide maht,

investeeringud, finantseerimistehingud. Edaspidi on kavas andmebaasi kasutuse võimalusi disainida

vastavalt kasutajate tagasisidele. Kasutusõigused andmebaasile on taotlenud kokku 31 riigikogu liiget ja

komisjoni ametnikku.

§ Jätkati riigieelarve baasseaduse muutmisega, eesmärgiga luua võimalused avaliku sektori

finantsjuhtimise terviklikuks ja kvaliteetseks toimimiseks. 2023. aastal oli fookus töörühmadel, kus otsiti

lahendusi seaduse väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemidele, hinnati võimalikke mõjusid ning

koondati ettepanekuid koostöökogule (ministeeriumide vastava valdkonna esindajate kogu). 2023. aastal

tulid seaduse muutmiseks kokku 5 töörühma - strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamise,

eelarvepõhimõtete, finantsdistsipliini ja eelarve täitmise kontrolli töörühm, kohalike omavalitsuste

rahastamise ning põhiseaduslike institutsioonide eelarvete töörühm. Töörühmades osales üle 70

ministeeriumide, riigiasutuste, põhiseaduslike institutsioonide esindaja ning nende tellimusel viidi läbi kolm

lühianalüüsi teemadel: riigieelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimis- ja aruandlustsükli analüüs,

kuluarvestuse metoodika analüüs ja investeeringud ning investeeringutoetused riigieelarves. Hanke

tulemusena teostas tööd Pricwaterhouse Coopers. Riigieelarve seaduse muutmisest ja analüüsidest saab

ülevaate rahandusministeeriumi kodulehel5. 2024. aasta esimeses kvartalis jätkuvad töörühmade

kohtumised ning seejärel liiguvad töörühmade lahendusettepanekud koostöökogusse.

Avati 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika periood, kus Eestile on eraldatud ca 3,4 miljardit

eurot, millele lisanduvad veel maaelu arengufondi toetused. Toetuste kasutamisel on kuus eesmärki:

nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek Ida-Virumaal

keskkonnasäästlikumaks tulevikuks.

§ Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide koosseisu kuuluva, 340 miljoni euro suuruse, Õiglase

ülemineku fondi (ÕÜF) kogu paketist jõustati 2023. aasta jooksul meetmete aluseks olevad õigusaktid.

Õiglase ülemineku fondi kogumaht on 340 miljonit eurot ning 2023. aasta õigusaktidega käivitati kõigis

vastavates meetmetes tegevused ja avati voorud, mahus 307 miljonit eurot. Kohustustega kaeti 2023.aasta

lõpuks 96 miljonit eurot (umbes 28 protsenti ÕÜF kogumahust), millest ettevõtlusmeetmetes võetud

kohustused moodustavad umbes kolmandiku.

Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Eesti uuendatud taastekava, mahuga 953 miljonit eurot, mis keskendub

varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era kui avalikus sektoris. Algne taastekava

kinnitati 2021. aasta sügisel, kuid seoses taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmahu vähenemisega,

tarneahelate katkemise, kõrge inflatsiooni ning energiakriisiga, tuli kava ümber vaadata. RRF lõplik

toetusmaht Eestile on 863,3 miljonit eurot, millele lisandus 2022. aasta teises pooles REPowerEU toetus 90

miljonit eurot, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohereformi

hoogustamisele. Kavas plaanitud tegevused viiakse ellu 2026. aasta keskpaigaks.

5 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarve-seaduse-muutmine

18

Võeti kokku Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperiood. Eesti sai Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodil

struktuurifondidest 3,7 miljardit eurot ning kokku toetati üle 14 500 projekti. Tänaseks on kogu toetus Eestile

Euroopa Komisjonilt laekunud.

Üleriigilise konkursi “Südamega tehtud eurotegu” raames tunnistati parimaks Euroopa Liidu toel valminud

projektiks Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla.

Vabariigi Valitsus võttis seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmise kohta, milles

jõuti Euroopa Ülemkogus kokkuleppele 1. veebruaril 2024. Eesti jaoks oli esmatähtis Ukraina 50 miljardi euro

suuruse rahastu loomine. Samuti võeti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite kohta, mille üle

läbirääkimised Euroopa Liidu Nõukogus jätkuvad.

Euroopa investeerimispank (EIP) ja rahandusministeerium sõlmisid 300 miljoni euro suuruse

rahastamislepingu, et toetada investeeringuid digi- ja rohereformi. Laen on esimene osa suuremast

raamlepingust, millest kaasfinantseeritakse ka projekte, mille eesmärk on toetada õiglast üleminekut Ida-

Virumaal vähese CO2-heitega majandusele. Tegemist on kolmanda Euroopa investeerimispanga laenuga

Eesti Vabariigile Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaasfinantseerimiseks. Eelmistel rahastamisperioodidel on

sõlmitud kaks sarnast lepingut vastavalt 550 miljonile ja 720 miljonile eurole, sealhulgas täiendav COVID-19

laen mahus 120 miljonit eurot.

2022. aastal said MKM, SOM, KEM ja MEM riigieelarve strateegia raames teadus-arendustegevuse

lisaraha, et sõlmida teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega EL 2030 kliimaeesmärkide

teadmistepõhiseks ülevõtmiseks. 2023. aastal sõlmiti raamleping 4 teadus-arendusasutusega ja 1

teaduskonsortsiumiga, et tellida raamlepinguga sotsiaalse kliimafondi kava koostamiseks vajalik analüüs.

Analüüs valmib 2024. aastal ning keskendub transpordi- ja energiaostuvaesusele ja neid leevendavatele

meetmetele.

Jätkati iga-aastase koolitusprogrammiga infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja

metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks. Peamiselt olid koolitused suunatud aruandluskeskkonna

kasutamisele ja andmeanalüüsi võimekuse suurendamisele ministeeriumides kui ka riigiasutustes. Koolitustel

osalejaid oli 31 riigiasutusest ja ministeeriumist, kelle tagasiside on olnud positiivne.

Olemasolevates eelarve infosüsteemides tõhustati kasutajate tööprotsesse

automatiseerimislahendusega, täiendati keskseid riigi aruandeid vastavalt kasutajate vajadustele ning viidi

läbi kuluarvestuse infosüsteemi infovarade inventuur, mille tulemusena saavutati 38 protsendiline kokkuhoid

kasutuses olevast andmemahust.

19

Tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve

Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine

Tabel 6. Riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), %,<

1 1 1 2 1,3 3,02 2 2 2 2 2

Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik)

- - - - JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed (tehniline), %-des

- - - - 100 100 100 100 100 100 100

Tegevused ja tulemus:

Riigi arvelduste korraldamine ja rahavoogude juhtimine

Valitsussektori võlakoormus kasvas 2023. aasta lõpuks 20,4 protsendile (2022. aasta lõpus oli 15,8

protsenti) sisemajanduse koguproduktist. Kuigi Eesti võlakoormus on jätkuvalt Euroopa väiksemaid ja

tugevalt alla 60 protsendi, tuleb jätkuvalt pingutada, et Eesti liiguks korras riigirahanduse suunas.

Toimus tavapärane riigi rahavoo juhtimine, mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema

kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning

arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks

planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru või

võetakse vajadusel laenu.

Riigi laenuvõimekuse tõstmiseks koostati 2023. aastal rahvusvaheline euro kommertspaberite

programm ning rahvusvaheline pikaajaliste võlakirjade programm. Nende programmide raames on

võimalik varasemast kiiremini ja paindlikumalt emiteerida eelkõige rahvusvahelistel kapitaliturgudel riigi

lühi- ja pikaajalisi võlakirju.

Riigieelarve finantseerimiseks emiteeriti 2023. aastal nii lühi- kui pikaajalisi võlakirju, et võlakirjade

müügist laekunud raha kasutada likviidsusreservi täiendamiseks ja aasta teises pooles üldise riigieelarve

puudujäägi katmiseks. Arvestades prognoositud riigieelarve puudujääki järgmisteks aastateks, kasutab

riigikassa vastavalt vajadusele ja turu võimalustele ka edaspidi erinevaid võlainstrumente riigile raha

20

laenamiseks. Pikaajalise võlakirjaemissiooni korraldasid 2023. aastal Barclays, Erste Group ja Goldman

Sachs Bank Europe.

Rohkem infot Eesti riigi rahavoogude ja nende juhtimise kohta saab lugeda rahandusministeeriumi

veebilehelt6.

Jätkati e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamise järgmiste etappide läbiviimist. Projekti suureks

eesmärgiks on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi

turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel.

Välisvahendite auditeerimine

2023. aastal auditeeriti Euroopa Liidu struktuuritoetuse raames valimi alusel 30 projekti kulusid

summas 29 miljonit eurot. Auditite käigus leitud keskmine veamäär oli 3,02 protsenti. Euroopa Komisjoni

ja Kontrollikoja poolt aktsepteeritav viga on 2 protsenti. Kõrgem vea määr oli tingitud peamiselt puudustest

kahes meetmes, mille mõju kogu struktuurivahendite rakendussüsteemile on suhteliselt väike. Enamik

auditi tähelepanekud oli jätkuvalt seotud riigihangete korrektse läbiviimisega.

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

Tabel 7. Maksu- ja tollipoliitika mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Tarbimise efektiivne maksumäär, %

22,7 23,5 22,4 22,8 21,6 20,7 21,5 22,5 22,3 22,4 22,3

Tööjõu efektiivne maksumäär, %

32,2 32,2 32,2 33,2 33,7 33,6 33,3 33,1 32,0 32,7 32,8

Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), %

0,7 -0,3 0 0,1

-0,2

0,0 0,0 0,3 1,3 0,7 0,2

Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve maksutuludega), %

3,2 3,2 3,4 3,4 3,5 4,1 4,0 4,3 2,8 2,8 2,8

Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤

1 1 1 1 1 1 5 5 5 5 5

6 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigikassa/riigi-finantsvarad-ja-kohustused#rahavoog

21

ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud rikkumismenetluste arv

0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0

Joonised 10 ja 11. Maksu- ja tollipoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

Maksukoormus, mis 2022. aastal langes napilt alla 33% sisemajanduse kogutoodangust, tõusis 2023.

aastal majanduses toimunud muudatuste tõukel 34%’ni. See on endiselt üks Euroopa Liidu madalamaid

näitajaid. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt on 2024. aastal oodata peamiselt

käibemaksumäära tõusust tulenevat hüpet 35%’ni. 2025. aastal naaseb maksukoormus füüsilise isiku

tulumaksu reformist tingituna Eesti jaoks harjumuspärasele 33,3 – 33,5%’le. Sellel tasemel maksukoormus

ka lähiaastateks stabiliseerub, välja arvatud juhul, kui realiseeruvad riigieelarvestrateegias planeeritud

täiendavad maksumuudatused, mis toovad meid tagasi 35% lähistele.

Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli 2023. aastal heal tasemel, sest olulisi maksumuudatusi ei

olnud. Maksusüsteem on piisavalt stabiilne, kui kahe teineteisele järgneva aasta võrdluses

maksumuudatustest tingitud kõikumine on alla 1,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist. 2023. aasta

stabiilsushinnangut ei mõjuta ka 2024. ja 2025. aastal jõustuvad maksumuudatused.

§ Jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt tõusis maksuvaba tulu 2023. aasta 1. jaanuarist

500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848 euroni aastas. Hilisema muudatusega kaotati maksuvaba

tulu sõltuvus maksumaksja sissetulekust, laiendades maksuvaba tulu (700 eurot kuus alates 2025. aastast)

kõigile maksumaksjatele.

§ Jõustusid alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega

- sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma tõusis 160,50 euroni 1000 sigareti kohta ja

suitsetamistubaka aktsiisimäär 107 euroni suitsetamistubaka ühe kilogrammi kohta.

- taastus tubakavedelikke aktsiisimäär 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.

22

§ Jõustusid maksukorralduse seaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mille kohaselt

tekkis platvormihalduritel kohustus hakata koguma teavet nende vahendusel tegutsevate nii füüsilistest kui

juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. 2024. aasta jaanuari

lõpuks edastati teave ka maksu- ja tolliametile.

§ Jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, millega alates 2023. aasta 1. oktoobrist kehtestati

kohustuslik aruandlussüsteem ehitusettevõtjatele, eesmärgiga vähendada tööjõumaksudest

kõrvalehoidmist.

§ Võeti vastu riigilõivuseaduse muudatused, millega ajakohastati riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade

andmisel, merendusvaldkonnas, transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas ja sarnaste objektide

ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõsteti ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti toimingute

riigilõivumäärasid. Lisati uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Muudatused olid vajalikud, kuna riigilõivud ei

kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi.

§ Võeti vastu käibemaksuseaduse muudatused, millega kehtestati 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksu

standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist tõstetakse

majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsendilt 14 protsendile ja ajakirjanduse soodusmäär 5 protsendilt 9

protsendile.

§ Võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega tõuseb nii füüsiliste kui juriidiliste isikute

maksumäär 2025. aastast 22 protsendini. Juriidiliste isikute regulaarselt jaotatava kasumi soodusmaksumäär

14 protsenti tühistatakse kui ebaefektiivne. Krediidiasutuste avansilise makse maksumäär tõuseb 14

protsendilt 18 protsendile. Alates 2024. aastast kaotatakse järgmised füüsilistele isikutele seni kehtinud

mahaarvamised maksustavast tulust: eluasemelaenu intressid, täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest ja

täiendav maksuvaba tulu teise ja enama lapse eest.

§ Võeti vastu hasartmängumaksu seaduse muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on erinevate

mänguliikide maksumäärade tõus ja soov suurendada riigieelarve tulu, et kindlustada Eesti julgeolek ning

tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus.

§ Võeti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega sätestati alkoholi

ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi

reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika

rohelises raamatus ja tubakapoliitika rohelises raamatus sõnastatud suunistega.

§ Võeti vastu käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, tuvastamaks e-kaubanduses

maksupettusi ja kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed

makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.

§ Eesti suhtes algatati üks rikkumismenetlus nn globaalset miinimummaksu käsitleva direktiivi

ülevõtmisega hilinemise tõttu. Tänavu aprillis võeti direktiiv üle tulumaksuseaduse muudatustega.

23

§ Vabariigi Valitsuses kiideti heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiajastu käibemaksu paketi kohta.

Analüüsi kohaselt on paketi mõju Eestile üldjoontes positiivne. Toetati suunda e-arvetel põhinevale

piiriüleste tehingute aruandluskohustusele, mis vähendab käibemaksu pettuseid ning omakorda suurendab

käibemaksu laekumist. Toetati ka ettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate erinevates liikmesriikides

registreerimiskohustust, lihtsustades seeläbi ettevõtjate piiriülest tegevust ning vähendades

halduskoormust. Ühiselt otsustati, et Eesti ei toeta lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamist

platvormidel. Platvormimajanduse maksustamine küll suurendab käibemaksu laekumist, kuid tekitab

majutus- ja reisijateveo sektorites ebavõrdsust, kuna käibemaksu neutraalsus ei ole tagatud.

§ Lisaks kiideti Vabariigi Valitsuses heaks Eesti seisukohad järgmiste Euroopa Liidu algatuste kohta:

- üleliigselt kinnipeetud maksu kiirema ja tõhusama tagastamise algatus FASTER. Eesti üldjoontes nõustus direktiiviga, kuna see soodustab piiriüleseid investeeringuid ja kaasnev halduskoormus Eestile ei ole liigne.

- Tolliliidu reformipakett. Eesti nõustus tolliliidu reformimise vajadusega, nõudes siiski, et säiliks liikmesriikide karistuspoliitika tollirikkumiste osas.

IMF avaldas Eesti raporti, kus käsitles eraldi kliimamuutuste mõjusid ja märkis muu hulgas, et senisest

ambitsioonikama rohepöörde läbiviimisel oleks üks võtmekomponente mootorsõidukimaksu

kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega. IMF hindas Eesti kohta tehtud

raportis laiemalt majanduse, eelarve ja finantssektori olukorda ja andis soovitusi majanduspoliitikate

elluviimiseks. Eestil soovitatakse püüelda tasakaalus eelarve poole ja järgida neutraalset eelarvepoliitikat,

mis aitab pidurdada inflatsiooni. Samas tuleks säilitada toetused kõige haavatavamatele sihtgruppidele.

Selleks on vaja leida konsolideerimismeetmeid ja kärpida ka valitsussektori tegevuskulusid.

§ Valmistati ette mootorsõidukimaksu seaduse eelnõud, mille valitsus 2024. aasta alguses kinnitas. Eelnõu

tähendab Eestile täiesti uut seadust ja liiklusseaduse täiendamist. Mootorsõidukimaksu eesmärgiks on

kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Mootorsõidukimaks on ka täiendav tuluallikas

riigieelarvele. 2025. aastast jõustuv maks suunab enam soosima uuemaid ja vähem saastavamaid sõidukeid.

24

Tegevus: Maksu- ja tollikorraldus

Eesmärk: Kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Riigi

maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb.

Tabel 8. Maksu- ja tollikorralduse mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023

2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku kogumine (%),

100 101,3 100 102 108 99 100 100 100 100 100

Deklareerimata jäävate maksude osakaal laekunud maksudest (%), <

4% 4,2 3,5 2,6 2,4 2,4 <5 <5 <5 <5 <5

Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal (%), >

99 99,39 98,92 99,36 99,43 99,44 98 98 98 98 98

Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 69,6 67 66,2 66 66 66 66 66

Joonised 12 ja 13. Maksu- ja tollikorralduse tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Maksu- ja tolliameti põhiline ülesanne on tagada riigieelarves oodatud maksude laekumine. 2023.

aastal laekus riigieelarvesse 12,81 miljardit eurot, mis on 105 miljonit eurot vähem riigieelarves oodatud

maksulaekumisest (täitus 99,1 protsenti riigieelarve ootusest). Rahandusministeeriumi suveprognoosist

laekus 2023. aastal 99 protsenti ehk 146 miljonit eurot (1 protsent) vähem. Võrreldes 2022. aastaga kasvas

aastane laekumine 7,3 protsenti. Vaid kolme maksu laekumine ületas 2023. aastal riigieelarve ootust, need

on füüsilise isiku tulumaks (+151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaks (+117 miljonit eurot) ning

25

alkoholiaktsiis (+3,3 miljonit eurot). Oodatust vähem laekus käibemaksu (-288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi

(-22 miljonit eurot), sotsiaalmaksu (-21,7 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (-18 miljonit eurot).

Maksu- ja tolliameti oluline ülesanne on vähendada maksuauku ehk saamata jäänud maksutulu, mis

takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. Maksu- ja tolliameti eesmärk on hoida maksuaugu

osakaalu laekunud maksudest alla protsendi. Euroopa Komisjon avaldas 2023. aasta lõpus käibemaksuaugu

uuringu, mille järgi on Eesti üks kahest madalama käibemaksu maksuaugu osakaaluga riigist Euroopas.

Uuringu järgi oli käibemaksu potentsiaalne maksuauk Euroopa liikmesriikides 2021. aastal 61 miljardit eurot,

sealhulgas Eesti käibemaksuauk hinnanguliselt 1,4 protsenti teoreetilisest käibemaksu kohustusest ehk 40

miljonit eurot.

Maksu- ja tolliameti siht on suurendada vabatahtlikku maksulaekumist ehk inimeste sisemist

motivatsiooni käituda maksu- ja tolliasjades korrektselt, mis võimaldab riigi tulude laekumist ja maksuaugu

vähenemist ilma järelevalvelisi meetmeid kasutamata. 2023. aastal läbi viidud maksutahte uuringust selgus,

et 91 protsenti Eesti elanikest tunneb, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohus. 94

protsenti (+1 protsent võrreldes 2022. aastaga) elanikest maksab kõik maksud enda sõnul alati korrektselt

ära ning 94 protsenti (-2 protsenti võrreldes 2022. aastaga) maksab need enda sõnul alati õigeaegselt. 89

protsenti (+1 protsenti võrreldes 2022. aastaga) inimestest teab, kuidas makse maksta ja mille pealt peab

makse tasuma ning 86 protsenti (-4 protsenti võrreldes 2022. aastaga) teab, et maksude eest saadakse riigilt

vastu teenuseid. Siiski, 20 protsenti (muutust pole 2022. a võrreldes toimunud) elanikest arvab, et maksude

tasumist on lihtne vältida.

Oluline strateegiline suund on pakkuda maksumaksjatele lihtsaid ja mugavaid teenuseid. Kiire

tehnoloogia ja e-teenuste areng ning soov pakkuda lihtsaid ja mugavaid teenuseid seavad kõrged ootused

teenuste kvaliteedile ja toimivusele. 2023. aastal oli klientide rahulolu pakutavate teenustega

„suurepärasel“ tasemel (75,6 protsenti). Lisaks toetavad teenused maksukuulekust: 2023. aastal oli kõrgel

tasemel nõuete tähtaegne tasumine ehk 88,1 protsenti maksukohustustega isikutest tasusid need

kohustused õigeaegselt ning 88,4 protsenti isiku deklaratsioonidest olid esitatud õigeaegselt ja korrektselt.

Oluline eesmärk on võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamine. Ausate juriidiliste isikute

osakaal 2023. aastal oli 93 protsenti ja ausate füüsiliste isikute osakaal 97,7 protsenti. Ligi pooled nõustatud

ja kontrollitud juriidilistest isikutest (46 protsenti) parandasid pärast kokkupuudet maksu- ja tolliametiga

oma maksukäitumist. Väljakutseid pakub rahvusvaheline maksukeskkond ja piiriülene kaubandus, seda nii

käibemaksu kui tulumaksu pettuste tuvastamisel. Juriidiliste isikute tulumaksuriskide tuvastamisel on enim

tähelepanu suunatud läbi erinevate skeemide varjatult ja maksuvabalt kasumi väljaviimisele. Lisaks

töötatakse paremate lahenduste leidmiseks, mis aitaks tõkestada maksudest kõrvalehoidumist

käibemaksukohustuslastena mitteregistreeritud äriühingute ja kinnisvara tehingute osas. Endiselt on

suunatud tähelepanu ka tööjõumaksude parema laekumise tagamiseks ning tasumisest kõrvalehoidjate

maksukäitumise parandamiseks – kui 2023. aastal üldine ümbrikupalga maksjate ja saajate osakaal püsis

muutumatuna, siis kasvas mõnevõrra kõrge riskiga isikute arv. Järelevalveliste eesmärkide täitmiseks

rakendatakse isikupõhist riskijuhtimist, mis võimaldab tegevusi täpsemalt sihtida lähtuvalt isikute

riskitasemest.

26

2023. aastal edastati prokuratuuri 109 kriminaalasja 223 kuriteoepisoodi ja 185 kahtlustatavaga,

millistes tuvastati riigile kokku 4 373 936 euro suuruse kahju tekitamine, millest omakorda 89 protsenti

kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavatelt konfiskeerimise ja avalik-õiguslike nõuete tagamiseks

arestiti. Aasta jooksul avastati ja kõrvaldati mustalt turult 8 979 161 ebaseaduslikult käideldud sigaretti,

448 liitrit e-vedelikke ja 2238 liitrit absoluutalkoholi. Jälgimäel tõkestati aasta alguses tootmisliini

häälestamisstaadiumis olev salasigaretitehas, kus leiti salasigarettide tootmiseks mõeldud seadmed,

toormaterjal ja pakkeliin, mille tootmisvõimsus oleks olnud tööle hakkamisel ca 1 miljon salasigaretti päevas.

Teostatud tollikontrollide käigus avastati aasta jooksul 30 kilogrammi amfetamiini, 264 kilogrammi kokaiini

ja 314 kilogrammi katiooni derivaate, mis on tuntud ka kui peonarkootikum.

Korraldati tolliprotseduuride tõhusat järelevalvet ja kaitsti tollipiiri, et tõkestada pettuseid ja

vähendada salaturu osakaalu. 2023. aastal jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide

valguses, kuna Venemaa osas võeti vastu 3 täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid

kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust ning

sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. Tööd

idapiiril mõjutas Soome otsus oma piiripunktid sulgeda ning aasta lõpus saabus uudis Narva piiripunkti

sulgemisest sõidukitele. Olulise mõjuga eraisikutele oli tõlgendus, mis keelas Vene numbrimärkidega

sõiduautode sisenemise Liitu. Paralleelselt sanktsioonide rakendamisega jätkati tavapäraselt tolliteenuste

pakkumist ja kaitsti tollipiiri, et tagada tollimaksu kogumine, tõkestada pettuseid. Uuenduskuuri läbisid kõik

põhilised tolli avalikud teenused ning kasutusele võeti uued sisenemise-, ekspordi- ja transiidisüsteemid.

IT-investeeringuteks panustati 2023. aastal kokku umbes 11,4 miljonit eurot, sh 1 miljon eurot

struktuurfondi vahendeid. 2023. aastal olid fookuses järgnevad IT projektid:

- Kasutusse võeti töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem, mis koondab info ehitusteenuse

tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi (läbipääsu- või valideerimissüsteemi), pea-

ja alltöövõtjate, omanikujärelevalve ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta. Rakendus on

liidestatud ehitusobjektidel kasutusel olevate elektrooniliste registreerimissüsteemidega, läbi mille

liiguvad andmed üle x-tee ehitusobjektile sisenevate ja sealt väljuvate isikute kohta.

- Alates 1. oktoobrist 2023 uuendas maksu- ja tolliamet ekspordi ja transiidi, impordi tolliteenuseid,

viies väljumise tollivormistuse täismahus uude infosüsteemi AES, transiidi tollivormistuse uude

infosüsteemi NCTS ning uuendades sisenemisformaalsuste infosüsteemi NES/ICS2 lennukauba

käitlejatele. Lisaks võeti kasutusele uus tagatiste süsteem, kus esimesena hakati haldama

transiidiga seotud tagatisi. Uued infosüsteemid on mõeldud kasutamiseks nii rahvusvahelise

kaubandusega tegelevatele eksportijatele ja vedajatele kui tolliagentuuridele. Lisaks uuendasime

impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi Impulss ja järelevalvesüsteemi Surveillance.

- Valmis ka tagatiste projekti 1. etapp, mis hõlmab transiidi tagatisi ja pakub transiidisüsteemile

(NCTS) tagatise kehtivuse ja piisavuse kontrolli ning tagatise kasutamise teenuseid.

- Kasutusele võeti ka platvormialase teabe automaatse vahetuse süsteem (DAC7). Maksu- ja

tolliamet kogub andmeid platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt

teenitud tulu kohta ning vahetab teavet teiste liikmesriikide ametiasutustega.

27

- 2023. aastal olid fookuses maamaksu tõusule kaitsemehhanismi rakendamine, kalkulaatori

loomine. Maamaks on sõltuv uutest maksumääradest ja maksustamishindadest, mille aluseks on

2022. aastal toimunud maade korraline hindamine (eelmine 2001). Maamaksu tõusu piirmäär ehk

kaitsemehhanism aitab leevendada maamaksu järsku tõusu. Arendus/projekt oli jagatud 5 etappi,

mille tootestamine toimus kahes osas: I-III etapp tootestati suvel 2023 ning IV-V etapp tootestati

2023. aasta detsembri lõpus. Suvine tootestamine võimaldas kohalike omavalitsuste ametnikel

sisestada maksu- ja tolliameti maamaksu süsteemi uued maamaksumäärad ning maksumaksjatel

näha prognoositavat 2024. aasta maamaksu. Detsembris toimunud tootestamine võimaldab

moodustada täiendatud kujul maamaksuteateid ning täiendas maamaksu töövoo lõpuni.

- 2023. aastal oli käibemaksu valdkonnas üheks eesmärgiks makseteenuse pakkujatelt piiriüleste

makseandmete kogumiseks ja Euroopa kesksesse süsteemi edastamiseks vajaliku CESOP rakenduse

välja arendamine ja tootestamine. 2023. aastal valmis rakenduse esmane arhitektuur ja toimiv

arenduskeskkond täitja serveris, arendati välja toimiv x-tee teenus CESOPi jaoks: CESOP

sõnumivahetuse funktsionaalsus, andmevahetus EU CESOPiga, CESOP ametniku- ja kliendivaade

ning makseteenuse pakkujale tagasiside andmine X-tee kaudu saadetud CESOP faili staatuse kohta,

samuti ka kliendirakenduse kasutajaliidese funktsionaalsus. Tulenevalt sertifikaatidega seotud

ebaselgustest pikendati 2023. aasta detsembris arenduse viimaste etappide, sh testimine Euroopa

keskse CESOP süsteemiga tähtaegu, millest tulenevalt sai ka rakenduse tootestamise uueks

tähtajaks 2024. aasta aprilli algus.

- Tegeleti EL ühtse käibemaksu süsteemi (OSS) jätkuvaks rakendamiseks vajalike parandustega, et

tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra (OSS/IOSS) infovahetus

liikmesriikide vahel. Selle eesmärk on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu

võitlemisel e-kaubanduses ning arendada välja Nõukogu direktiiviga reguleeritud lahendus.

2023. aastal valmis MTA tehisintellekti strateegia, mis loob võimekuse tehisintellekti ja digilahendustega

seotud reforme kavandada, arendada ja rakendada. Strateegias kirjeldati AI kasutusele võtmise eeldused

(andmehalduse juurutamine, tehniline kompetents jms) ning võimalikud esmased katsetamise projektid.

2024. aastal jätkub andmehalduse juurutamine, rahastusallikate otsimine ning tehnilise kompetentsi

värbamine.

Korrastati maksu- ja tolliameti andmehaldust ja kasvatati analüüsivõimekust (MTA andmeladu).

Maksu- ja tolliameti ülese analüüsi ning riski kriteeriumite (KM, FIDEK, eTOLL) andmetöötlusvõimaluste

(SAS) jätku tagamine.

2023. aastal jätkus ettevalmistuste tegemine üleminekuks andmepõhisele aruandlusele, mille eesmärgiks

on võimaldada esitada aruandluskohustuse täitmiseks vajalikud standardiseeritud andmed masin-masin teel

otse tarkvarast. Koostöös teiste riigiasutustega (statistikaamet ja riigi infosüsteemi keskus) koostati

andmepõhise aruandluse taksonoomia palga ja tööjõu ning majandustehingute andmekoosseisud.

Taksonoomia alusel saab tulevikus edastada maksu- ja tolliametile käibedeklaratsiooni, tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsiooni ja töötamise registreerimise andmeid. Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni

skoobis analüüsiti palgaandmete esitamist tehingupõhiselt, et ettevõtja saaks esitada otse

28

raamatupidamistarkvarast standardiseeritud tehingupõhiseid andmeid. Palgaandmete analüüsi käigus

selgus, kuidas andmed liiguvad nii ettevõtja kui ka MTA äriprotsessides.

Maksu- ja tolliamet viis 2023. aasta kevadel läbi teenindusbüroode külastusuuringu ning analüüs näitab,

et nõudlus kohapealse silmast-silma teeninduse järele on aastatega oluliselt kahanenud ning ameti e-

kanalite külastuste arv ja rahulolu teenindamisega on väga kõrge. Väiksema külastatavusega

teenindusbürood on Kärdlas, Haapsalus, Põlvas, Raplas, Paides ja Jõgeval. Keskmiselt käib neis büroodes

üheksal kuul aastas 2,76 klienti päevas, mis on 0,86 klienti teenindaja kohta. 2024. aasta mais lõpetatakse

kohapealne teenindamine üheksaks kuuks Kärdla, Jõgeva ja Rapla büroodes. Põlva bürood külastanud

inimesed suunatakse nõustamisele Võru või Tartu büroosse. Alates 2024. aasta maist on avatud kolmel

päeval nädalas Paide, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Rakvere, Viljandi ja Võru teenindusbürood.

29

3. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik

statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist.

Vastutaja Rahandusministeerium

Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus

Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja

riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi- ja riigihangete-alase

ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja

haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond on tihedalt seotud ka riigireformi raames

tehtavate tegevuste koordineerimisega (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine,

tugiteenuste konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine).

Programmi kulud tegevuste lõikes

Joonis 14. Halduspoliitika programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot.

Peamise (72 protsenti) osa programmi eelarvest moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Rahandusministeeriumi

ühisosakond. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt Statistikaameti juhtida ning see

9 539 241

29 221 973 31 614 019

8 563 455

17 687 008

3 609 010

19 767 391

28 137 806

6 984 518

13 806 525

0

5000000

10000000

15000000

20000000

25000000

30000000

35000000

Tegevus: Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine

Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja

toetuste rakendamine

RTK-s

Tegevus: IKT valdkonna

arendamine ja korraldamine

RMITis

Tegevus: Ministeeriumite

ühishoone kesksete

tugiteenuste korraldamine

Tegevus: Statistika tegemise poliitika

kujundamine ja statistika

Halduspoliitika programmi eelarve täitmine 2023

2023 lõplik eelarve Eelarve täitmine

30

moodustas lõplikust eelarvest 18 protsenti. 10 protsenti halduspoliitika programmi eelarvest moodustas

Rahandusministeeriumi avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meede.

Eelarve täitmine moodustas avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meetmes 38,

kesksete tugiteenuste meetmes 79 ja statistika tagamise meetmes 78 protsenti.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 9. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2035

Sihttase

Keskvalitsuse töötajate hüvitiste

osakaal SKPst, %, <= 6,0 6,1 6,6 6,2 5,9 6,6 6,1 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva), %

8,1 8,2 8,3 8,5 8,7 9 9 9 9 9 9 9

Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥

42 70,6 73 72,2 75,7 82 75,0 77,0 79,0 82,0 90,0 82 70,0

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

➢ Rahandusministeeriumis valmis riigireformi tegevuste ja arengute tagasivaade ning vajadustest

ja väljakutsetest lähtuv analüüs riigivalitsemise arengusuundade kohta. Olulisemad elluviidud

muudatused riigireformi egiidi all olid haldusreform ja sellega seonduvad muudatused,

kuueteistkümne asutuse ümberkorraldamine kuueks riigiasutuseks, üleminek tegevuspõhisele

eelarvele, riigimajade loomine (ühtsete teenuskeskuste loomine jätkub ka järgnevatel aastatel),

kesksete tugiteenuste konsolideerimine, nullbürokraatia projekt ettevõtjate halduskoormuse

vähendamiseks riigiga suhtlemisel (praeguseks ümber kujunenud reaalajamajanduse

lähenemiseks) jt. Analüüsis järeldati, et suured “riigireformi” mastaabis ümberkorraldused vajavad

ka Riigikogu visiooni ja mandaati. Edasiste fookustena täitevvõimu tasandil toodi analüüsis esile

riigivalitsemise strateegilist korrastamist, riigi teenuste ja tugiteenuste selgemat juhtimist, riigi

andmevaldkonna arendamist, haldusalade ülese paindlikkuse loomist, sisebürokraatia

vähendamist, regionaalse tasakaalu tagamist ja inimesekesksete põhimõtete laialdasemat

rakendamist (st kodanike kaasamine nii õigusloome kui ka teenuste arendamise protsessidesse)7.

➢ Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust,

mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu

olemasolu regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada

optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Personalijuhtide võrgustikes tutvustas

7 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/riigihaldus/riigireform

31

Sotsiaalministeerium valminud Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab muuhulgas prioriteediks

paindlike töövormide kasutamise ning vahetati parimaid praktikaid, näiteks said paljud asutused

inspiratsiooni ja mõtteid sotsiaalministeeriumi hübriidtöö põhimõtete väljatöötamisest. Teema

aktuaalsus on oluline igal aastal välja antavas aastaaruandes, kus tuuakse juurde regioonidesse

värbamise statistika (ca 40-45% värbamisest toimub regioonides).

➢ 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted“. Dokumendis

kirjeldatakse kinnisvarapoliitika eesmärgid ja mõõdikud ning osapooled, rollid ja vastutus.

Eesmärkide ja mõõdikute seadmisel on tuginetud aastatel 2016─2018 välja töötatud hoonestatud

kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessidele, mis suunavad

kinnisvaraotsuseid tegema, tuginedes kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele.

2023. aastal valmis kinnisvararegistri arendus vajaliku info süstematiseeritud ja osaliselt

automatiseeritud kogumiseks. 2024. aasta väljakutseks on registriarenduse andmetega hõivamine

ja kasutuse juurutamine. Eesmärgiks on saada uutest infosüsteemidest kinnisvara sisend 2026.

aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2026-2029 tarbeks.

➢ Esimest korda avalikustati riigi hoonestatud kinnisvara pikaajaline investeeringukava, mis seab

perspektiivi riigi rahalised võimalused ja valitsemisalade soovid8.

➢ Maakondlikes keskustes on riik toomas oma asutusi kokku riigimajadesse ehk ühtsesse

teeninduskeskusesse. 2023. aasta alguses avati riigimaja Pärnus Akadeemia tänaval, sügisel Valgas

ning aasta lõpus valmis Pärnus Rohelise tänava riigimaja. Riigimajade rajamine puudutab otseselt

8 ministeeriumi valitsemisala ning majadesse on kaasatud enam kui 29 riigiasutust oma

piirkondlike üksustega. Riigimajade eesmärk on pakkuda regioonides kasutajamugavaid ja

kvaliteetseid teenuseid ning toetada teenuste säilimist maakonnakeskustes. Riigimajades on

loodud võimalused asutuste vaheliseks koostööks ja lahenduste otsimiseks tegevusvaldkondade

üleselt, muuhulgas saavad asutused kasutada ruumi efektiivsemalt (nt ühiseid nõupidamiste- ja

puhkeruumid).

➢ Kasutusest väljalangenud korterelamute probleemi lahendamiseks 2019. aastal koostöös kolme

KOViga käivitatud pilootprojekt „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete

korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute

lammutamine“ jõudis 2023. aastal lõpule. Projektiga testiti õiguslikke ja praktilisi lahendusi elanike

ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt

eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks. Pilootprojekti teostamise käigus saadud

teadmised ja kogemused kinnitavad teema olulisust ning on jõutud järeldusele, et probleemi kõige

efektiivsem lahendamine saab toimuda KOV-i tasandil, milleks on vaja täiendada õigusakte.

➢ Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine

toimub keskselt koordineerituna rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks

rakendamiseks on kinnitatud riigi osaluspoliitika põhimõtted (mille regulaarne uuendamine on

kavas 2024. aastal), äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee

8 Riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kava pärast VV otsuseid_04.10.2023.xlsx (live.com)

32

(mis tegutseb kaheksandat aastat) ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada

nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel.

➢ Riigihangete korraldus on jätkuvalt tõhus ja läbipaistev. Riigihangete 2023. aasta ülevaate põhjal

korraldati Eestis e-riigihankena 97 protsenti hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on

madal, ulatudes 2023. aastal 1,7 protsenti kõigist riigihangetest.

➢ 2023. aasta novembris leppis valitsus kokku riigihangete läbiviimise strateegilistes põhimõtetes.

“Riigihangete strateegilised põhimõtted” seavad riigihankepoliitikale prioriteedid, mis seisnevad

keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutustunde ja innovatsiooni toetamises, julgeolekuriskidega

arvestamises ning mõistlikkuse ja usaldusväärsuse tagamises.

➢ 2023. aastal algas Eestil Euroopa Liidu rahastatud koostööprojekt Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooniga (OECD), mille eesmärgiks on kohandada Eestile sobivaks Euroopa

riigihankeametnike kompetentsimudel ja arendada ning edendada riigihankeametnike kogemusi

ja teadmisi, eriti keskkonnahoidlike, sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatsiooni edendavate

riigihangete korraldamiseks.

➢ Viimase suurema konsolideerimise tulemusena, mis hõlmas riigi asutatud sihtasutuste

arvestusteenuste üle toomist Riigi Tugiteenuste Keskusesse, osutab RTK 2023. aasta lõpu seisuga

arvestusteenuseid 211 asutusele ehk RTK kliendiks on üle 84 protsendi keskvalitsusest.

Arvestusteenuste konsolideerimine on toonud riigile ressursside kokkuhoidu. Kliendid hindavad

keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2023. aasta klientide rahulolu uuringu tulemustes

kajastub, et personali- ja palgaarvestuse teenuse rahuloluindeks oli 68 protsenti, finantsarvestuse

teenuse rahuloluindeks 63 protsenti (skaalal 1 – 100).

➢ Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste

Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast seitsmelt asutustelt kolme asutuseni. Toetuste

rakendamisel arvestatakse tegevuste kavandamisel ja korraldamisel rahastusallika nõudeid, kuid

võimalusel ühtlustatakse protsesse ning pikaajaline suund on allikaneutraalsel lähenemisel.

➢ Statistikametis töötati jätkuvalt kliendisõbralikumaks muutumise nimel, et nii statistika

visualiseerimise edasiarendused (väliskaubanduse rakendus, uued tööriistad andmete

visualiseerimiseks andmelugudes, digiriigi virtuaalne abiline Bürokratt), kui ka uue ja olulise

informatsiooni aja- ja asjakohase esitamine (näiteks rohepöörde trendide ja ukrainlased tööturul

kiirstatistika) jõuaksid uuele tasemele. Tarbijate rahulolu kasv jätkus.

➢ Statistikaameti 2023-2030 strateegia üheks oluliseks elemendiks on andmeesitajate

halduskoormuse vähendamine. Sellega seoses jätkab amet reaalajamajanduse projekti, uuendab

oma andmekogumisteenust, sh andmekogumiskeskkonda, kasutab puuduva info saamiseks

mudelipõhist hindamist ning andmeid andmekogudest, avaliku ja erasektori infosüsteemidest ja

veebist ning vähendab seeläbi valimite suurust ja/või andmekogumise sagedust.

➢ Oluliselt on paranenud riikliku statistika nähtavus ning seeläbi ka üldine andmekirjaoskus. 2023.

aasta veebikülastuste arv oli üle 2 miljoni, eelnevatel aastatel 1,6-2 miljonit külastust. 2023. aastal

toimus üle 900 andmete avaldamist, 2125 andmetabelit, 118 pressiteadet, lisaks uudised,

33

pressikonverentsid ja blogilood ning avaldamisele järgnevalt väga erineva mahuga päringuid

meedialt, mida 2023. aastal oli umbes 500. Statistikaameti näitajaid avaldati meedias ligi 8500

korda, see on samas suurusjärgus 2022. aastaga, mil avaldati rahvaloenduse andmed ja seetõttu

oli meedia huvi tavapärasest suurem. Andmete kättesaadavusse ja kasutatavuse parandamisse

panustati 133 andmekogu ja andmestiku kirjelduse koostamisega ning riigi üleseks

andmehalduseks vajalike juhendmaterjalide koostamise ja nõustamisega.

Vajab tähelepanu:

➢ Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks demograafiline trend elanike, sealhulgas tööealise

elanike vähenemise ja vananemise suunas ning jätkuvad kriisid ning tegelemine nende

mõjudega. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes 6

protsenti. Seetõttu on eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate osakaalu tööealisest

elanikkonnast (20–64 aastased) kasvamast, kuid viimaste aastate kriiside tõttu pole seda eesmärki

päris täita suudetud. Nii valitsussektori kui ka keskvalitsuse kulude osakaal sisemajanduse

koguproduktist on kasvanud, sest valitsuse otsusel suurendati 5 protsenti palgafondi üldiselt ning

konkreetselt tõsteti töötajate hüvitisi siseturvalisuse-, kaitse- ning hariduse valdkondades.

Valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud umbes 1 protsendipunkti, see

tähendab, et hoolimata viimaste aastate kriisidest püsinud suhteliselt stabiilsena. Valitsussektor

moodustas 2023. aastal tööealisest elanikkonnast 15,8 protsenti.

➢ Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda võrdselt

head töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine kogu riigis.

➢ Keskse koolituse ja arendustegevuse valdkonnas on jätkuv väljakutse üleminek ESF seniselt

rahastusmudelilt uuele keskse koolituse mudelile. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb kogu

kriitiliste arendustegevuste pakett läbi vaadata ning leida lahendused, mis aitavad

arendustegevusi läbi viia ressursitõhusalt, ühendades muuhulgas KOV ja keskvalitsuse sihtrühmi

ja koolitusi, kus see on mõistlik ja vajalik.

➢ 2023. aastal valminud riigireformi analüüsis rõhutati organisatsioonide kvaliteedi hindamise

praktikate olulisust ning protsesside parendamist, kuna asutuste toimimise edukus väljendub

otseselt pakutavate teenuste kvaliteedis (sh kas teenused vastavad inimeste vajadustele).

Tähelepanu organisatsiooni pidevale arengule võimaldab parenduskohtade märkamist ning

uuenduslikkust organisatsiooni sisestes teenustes ja protsessides, aga ka avalike teenuste

paremas korraldamises.

➢ Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine.

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2023. aastal läbi 12 protsenti kõigist

hangetest. Euroopa Liidu põhimõtetest lähtuvalt vajab Eestis edendamist hangete

väärtuspõhisuse suurendamine, mille üheks võimaluseks on muuhulgas riigihangetel

kvaliteedikriteeriumite kasutamine.

34

➢ Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende

keerukust ja paljusust. Alates 2022. aastast kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas,

avaldatud on kolm uut õigusaktide eelnõud. Samal ajal toimub mitmete uute fondide

kasutuselevõtt: EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume

toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase Ülemineku Fond, Moderniseerimise Fond. Seega tuleb uute

toetusmeetmete tingimusi töötada välja olukorras, kus korraga kehtib palju uusi reegleid,

sealhulgas muudeti vähese tähtsusega abi piirmäärasid ja arvutusloogikat.

➢ Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja

seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi

ekspertide vähesus. Eriti kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga vajavad lahendust mitu

suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks korraldatakse jätkuvalt koolitusi ja uuendatakse

juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise riigiabiõiguse käsiraamat.

➢ Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks toimemudeli, sh rahastamismudeli ülevaatamine. Täna

kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate

vajadustega ning on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvara

juhtimise arendamine, mis peab hakkama tuginema kesksetele võtmenäitajatele. Selleks on vaja

tagada kvaliteetsed andmed ning asjakohane aruandlus.

➢ Riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute

kavandamise ja otsustamise protsessi parendamine ja edukas rakendamine, et piiratud

ressurssidega täita kinnisvarapoliitika, rohereformi ja muid eesmärke.

➢ Kahaneva rahvastikuga piirkondades kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks on neis piirkondades

vaja elamumajandus ümber korraldada. See on kohalike omavalitsuste ülesanne. Kohalikele

omavalitsustele suuremate võimaluste andmiseks, aga ka kohustuste panemiseks on vaja muuta

õigusakte. Väljakutseks on vajalike seadusemuudatuste jõustamine ja kohalikele omavalitsustele

vajaliku rahastuse tagamine.

➢ Tulenevalt Euroopa Komisjoni eesmärkidest 2019-2024 on algatatud mitmeid initsiatiive (Euroopa

roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa jne), mille tulemusena on muutunud vajadus

riikliku statistika järele ning algatatud EL tasemel kõikide statistikavaldkondade õigusraamide

muutmine. Seega tuleb paralleelselt kvaliteetse statistika tootmisega leida piisavalt ressurssi

vastuvõetud muudatuste rakendamiseks olukorras, kus need muudatused eeldavad uute

infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmist ja täiendavaid töötajaid lisanduvate

statistikavajaduste täitmiseks.

➢ Üksikasjalikuma statistika tegemine muutuvas keskkonnas, ilma andmesubjektide koormust

oluliselt suurendamata, eeldab uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse

infotehnoloogiliste vahendite arendamist ning kasutamist. Selline kvalitatiivne muutus vajab

piisavat ressurssi, kuna uue süsteemi üleminekuni on vaja olemasolevaid käigus hoida. Suur

vajadus on kvalifitseeritud ja statistikaameti teenuste arendamisele pühendunud IKT personali

järele.

35

➢ Andmehalduse valdkonnas ülesannete edukas täitmine võimaldab edendada andmete

ühekordse küsimise (once-only) põhimõtet ning samuti andmete taaskasutust. Statistikaameti

esmane andmehalduse korraldamise fookus on sisulise ülevaate saamisel riigiasutuste

andmekogudest – mis andmed riigil on. Koostöös MKMi ja RIAga koordineerib statistikaamet riigi

andmehaldust, kuni 2025. aastani tehakse seda taasterahastust, pärast seda vajab see ülesanne

riigieelarve baasrahastust.lõikes, tuh

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tabel 10. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise mõõdikud ning sihttasemed, perioodil

2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus indeks (5 palli skaalal)

3,35 - - 3,7 - - - 3,3─3,

5 - - 3,3-3,5

Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele (metoodika muutus, 12 näitajat)

roheline roheline roheline kollane 66,6 70 70 75 75 75

Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, %

70 79 83 82 83 86 85 85 85 85 85

Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus, %

8 8 6 8 10 8,3 5-8 5-8 5-8 5-8 5-8

Riigi ametiasutuste personali stabiilsusindeks, %

90,2 90,7 91,2 90,9 90,0 88,3 90,0 90,0 90,0 91,0 91,0

Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti keskmise palgaga

1,23 1,25 1,28 1,26 1,27 1,21─ 1,25

1,21─ 1,25

1,21─ 1,25

1,21─ 1,25

1,21─ 1,25

Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal tööjõukuludest, %, ≥

1 1,0 0,68 0,8 1 1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0

Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv

0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0

Riigiabi nõustamisteenuse kliendirahulolu (10-palli skaalal)

- - - 8 - - 8 - 8 -

Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest, %

28 26 32 28 41 27 30 30 30 30 30

Keskmine pakkujate arv hankes 3,7 4,0 4,6 3,6 3,5 4,1 3,8 3,8 4,0 4,0 4,0

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, %

14 13 13 13 13 12 18 18 20 20 20

Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, %, >

78 74 72 78 80 83 78 78 78 78 78

Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest, %

26 30 22 12 35 24 50 60 60 60 60

Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal, %

61 26 30 46 56 60 60 65 65 70 70

Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, %

4 3 1 2 1 2 3 3 3 3 3

36

Joonised 15, 16, 17 ja 18. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest Riigi Tugiteenuste Keskus muutis oma mõõdikute skaalat ning

Statistikaamet otsustas oma mõõdikute hulka vähendada ning viia kaks mõõdikut teenuse tasandile, kus

need paremini mõjule pääsevad.

Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud:

Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, < (RTK)

Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk aastaga vähendada ca 10000 tundi (Statistikaamet)

Statistikaalaste tellimustööde maksumus, € (Statistikaamet)

Tegevus: Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine

Eesmärk: Riigihaldus ja personalipoliitika on mõjusalt ja terviklikult korraldatud

Tegevused ja tulemus:

Riigi personalipoliitika kujundamine

2023. aastal jätkati riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete,

värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse

seaduse rakenduspraktika kujundamise ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku

37

teenistuse arendamisega. Riigi värbamispoliitikas jätkati paindliku töökorralduse soodustamisega ─

töötati välja rotatsiooni hea tava.

Avalikustati avaliku teenistuse 2022. aasta aruanne teenistujate peamistest personali- ja

palganäitajatest ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste olulisematest arengusuundadest.

Hoolimata kriisi oludes kasvanud töökoormusest, vähenes riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste

teenistujate arv 489 inimese võrra. Valminud aruande baasil tehti Vabariigi Valitsusele riigi

eelarvestrateegia menetlemise käigus ettepanekud palgakorrektsioonideks ning anti ülevaade

Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja

töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ülevaate tegemine ametiasutuste ja

teenistusgruppide kaupa.

Avalikustati riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike

asutuste palgauuring. Andmed näitavad küll mõningast palgatõusu, ent tippspetsialistide palkamisel ei

suuda riik erasektoriga konkureerida. Fontese viimase palgauuringu järgi jääb riigiasutuste põhipalk

erasektorile keskmiselt 11 protsenti alla. Siiski, vähendamaks survet riigi rahakotile, otsustati, et

järgmisel aastal avaliku sektori palgafond külmutatakse.

§ Alustati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmisega, mille kohaselt on osade

kõrgemate riigiteenijate ja nende palgaga seotud ametnike palgatõus nelja aasta vältel poole väiksem,

kui vastav indeks muidu ette näeks.

§ Konsultatsiooniringile liikusid avaliku teenistuse seaduse muudatused, mis ühtlustaksid nõudeid

avaliku teenistuse töötajatele ja -ametnikele. Seaduse uuendamise tulemusel peaks suurenema võrdne

kohtlemine ametnike ja töötajate vahel, töösuhted muutuma paindlikumaks, looma paremad

võimalused omavaheliseks koostööks, soodustama tööjõu liikumist, tooma rohkem õigusselgust,

vähendama asutusesisest bürokraatiat ning eelkõige tõhustama riigi ressursside otstarbekat ja

läbipaistvat kasutamist.

Valmis uuring „Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2023“, mille järgi on valdav osa

riigiteenistujatest seisukohal, et töö avalikus sektoris eeldab kindlate väärtushinnangute ja hoiakute

olemasolu. Uuringus osales kokku 1841 teenistujat omavalitsustest, ministeeriumitest ja nende

allasutustest, ametitest, inspektsioonidest, põhiseaduslikest institutsioonidest jt valitsusasutustest.

Tegemist on kordusuuringuga, mis aitab jälgida arenguid avaliku teenistuse eetikas ning on aluseks

koolitusprogrammide uuendamisele ja ametnikueetika nõukogu tegevustele. Samuti on see abiks

valdkonna edendamisel ametiasutustes.

2023. aastal arendati avaliku sektori töötajaid keskselt muude teemade hulgas muudatuste

juhtimise, digioskuste, riigihangete ning poliitikakujundamise (sh mõjude hindamine, kaasamine,

protsessijuhtimine, analüüsimeetodid) koolitusprogrammides (kokku 2932 osaluskorda). Keskselt

arendati järelkasvuprogrammis ning juhtide arenguprogrammis keskastmejuhte. Koondati 2024. aasta

38

peamised koolitusprioriteedid ja tehti ettepanekud keskse koolituse jätkamiseks peale ESF-i

rahastusperioodi lõppemist 2023. aastal.

Asukohast sõltumatu värbamine on olnud soovitus avalikus sektoris ning 2023. aasta 12. kuuga

regioonidesse värbamine ligi 45% koguvärbamistest.

Tööd jätkas ametnikueetika nõukogu, kes andis selgitusi eetikakoodeksi rakendamiseks, nõustas

ja võttis seisukohti tegude/käitumise vastavuse kohta eetikanõuetele.

Riigihalduse korraldamine

Avaldati riigireformi analüüs, mille keskseteks soovituseteks on haldusreformiga jätkamine,

funktsionaalse ja sidusa strateegilise juhtimise, andmepõhise valitsemise arendamine ning ühtsema

valitsemise lähenemine. Valitsemiskorralduse paindlikkus ja vajaduspõhisus on ka Eesti 2035+

pikaajalises strateegias sõnastatud muutusvajadus, mille poole tahame riigis liikuda.

ESFi institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise meetmest rahastati

sotsiaalministeeriumi valitsemisala funktsioonide korrastamist ja maa-ameti baasil 2025. aasta algusest

loodava Maa- ja Ruumiameti loomist ettevalmistavaid analüüse. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel

viidi läbi haldusala asutuste funktsioonide analüüs maakondliku kultuurikorralduse tulemuslikkuse

tõstmiseks ning rahvaraamatukogude ülesannete ja rahastuse mudeli analüüs.

Valmis ministeeriumite IKT arendusvaldkonna toimimise ja IKT-teenuste osutamise mudeli

analüüs.

Nelja ministeeriumi (rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,

sotsiaalministeerium ja kliimaministeerium) koostöös korraldati teenuste mõttetalgud, mille

eesmärgiks oli ühtlustada arusaamu teenusepõhisest juhtimisest riigis.

Läbi viidi sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitused keskvalitsuse asutustele ning uuendati

sisekontrollisüsteemide rakendamise juhendit, mille eesmärgiks on tõhustada organisatsioonide

juhtimis- ja kontrollisüsteeme.

Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine

Vabariigi Valitsus kinnitas riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi aluseks

väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel. Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 erinevat

asutust. Nii tellib avalik sektor aastas 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis

moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist kuni 18 protsenti ja riigieelarvest kolmandiku. Järgmise

sammuna luuakse strateegiale tegevuskavad, juhendid jm. Näiteks on plaanis välja töötada täiendav

nõustamisvõimekus ja infoportaal, korraldada koolitusi ja käivitada koostöös OECD-ga piloothanked.

2024. aasta alguses valmisid ja said kättesaadavaks hindamiskriteeriumi näidised, mida hankijad saavad

kasutada parima pakkumuse välja selgitamisel.

39

Rahandusministeeriumi ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostöös tehti

ettevalmistusi pilootprojektiks „Strateegiliste ja väärtuspõhiste riigihangete kasutuselevõtu

edendamine riigihankeametnike professionaliseerumise kaudu“, mille eesmärgiks on aidata Eestil

edendada ja enam kasutusele võtta väärtuspõhiseid riigihankeid. Projekti tegevused on suunatud Eesti

hankijate tegevuse toetamiseks. Projekti tegevuste käigus on plaanis 2024. aastal pakkuda hankijatele

praktilist kogemust ja teadmisi, millele väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel tähelepanu pöörata.

2023. aasta septembris toimus projekti avaseminar, kus tutvustati projekti tegevusi ja kaardistati

hetkeolukorda. Pilootprojektid koostöös Eesti hankijatega viiakse läbi viimase etapina ning selle baasil

valmivad juhendmaterjalid, mida hangetes silmas pidada, et ühiskonnale kasulikku muutust oleks

võimalik pakkuda.

Elektrooniliste riigihangete toetamine riigihangete registri vahendusel

Lõppes riigihangete registri uute e-vormide projekt ning valitsus kinnitas riigihangete registri

määruse muudatuse, mille kohaselt võeti registris kasutusele uued realiseeritud koosvõimelised e-

vormid. Lisaks uuendati projekti raames EL Väljaannete Talitusele e-vormide edastamise veebiliides.

Rahandusministeerium avalikustas 2024. aasta märtsis riigihangete registri 2023. aasta statistika.

Riigihangete registri andmetel avalikustati 2023. aastal 8 972 riigihanget, mis teeb 147 hanget rohkem

kui aasta varem. Alustatud hangete kogumaksumus oli sel hetkel üle 5,1 miljardi euro. Kuna riigihanked

omavad suurt ostujõudu, on riigi strateegiline suund viia tulevikus läbi enam väärtuspõhiseid hankeid,

millega toetatakse riigile oluliste eesmärkide saavutamist, sh keskkonna-, sotsiaal- ja

majanduspoliitikat.

Riigihangete vaidlustuste lahendamine

Rahandusministeerium teeb riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle

järelevalvet avalike huvide kaitseks. Järelevalveteateid riigihangete seaduse rikkumise kahtluse kohta

esitati 64. Järelevalvemenetlus alustati kaheksal korral. Juhtumipõhises järelevalvemenetluses

käsitletud riigihangete kogumaksumus oli umbes 266 miljonit eurot. Plaanilisi järelevalvemenetlusi

alustati kuus. 2023. aastal laekus seitse väärteoteadet, kuuel juhul väärteomenetlust ei alustatud. Ühe

väärteomenetluse tulemusena määrati karistus nõutavat riigihankemenetlust korraldamata

hankelepingu sõlmimise eest. Kolm väärteomenetlust lõpetati koosseisu puudumise tõttu.

Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitati 2023. aastal 209 vaidlustust, mis on 22,2 protsenti

rohkem kui 2022. aastal. Nendest võeti menetlusse 147 vaidlustust. Menetlusse võetud vaidlustustest

rahuldati osaliselt või täielikult 60 ja jäeti rahuldamata 73 vaidlustust, hankelepingu tühisus tuvastati

ühel korral, vaidlustaja loobus vaidlustusest 10 ja hankija tunnistas vaidlustuse tervikuna põhjendatuks

kolmel korral. Üks vaidlustusmenetlus on peatatud (järelevalvemenetluse tõttu) ja ei ole seisuga

29.02.2024 lõppenud.

40

Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine

Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele esitati riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaade 2022.

aasta kohta. 2022. aastal toetati ettevõtteid Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga kokku 449,8 miljoni

euroga. Riigiabist 81,6% maksti välja toetustena, ülejäänud tagatise, maksusoodustuse või

riskikapitalina. Samuti anti toetustena 98,9% ulatuses vähese tähtsusega abi. Võrreldes 2021. aastaga

on kasvanud riigiabi maht teadus- ja arendustegevuseks, mida 2022. aastal anti kokku 26,4 miljonit

eurot. Suurimateks abi andjateks 2022. aastal olid AS Elering (20,5% abi kogumahust),

Kultuuriministeerium (16,2%) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (14,5%). Riigiabi

osakaal sisemajanduse koguproduktis vähenes 0,7 protsendipunkti võrra.

Riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks korraldati koolitusi, sealhulgas kaks koolitust Riigi

osaluspoliitika ja riigihangete osakonna ametniku poolt (algajatele) ja üks koolitus väliskoolitajate poolt

(edasijõudnutele).

Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine

§ Riigikogu võttis vastu riigivaraseaduse muudatused, et muuta kohaliku omavalitsuse ja riigi

vahelised maatoimingud lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Ühtlustati riigi ja kohalike omavalitsute maade

võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning anti riigile õigus

sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. Kohalikel omavalitsustel tekkis muudatuste järgselt

kohustus selgitada välja kinnisasja vajalikkus riigile, kui kohalik omavalitsus hakkab võõrandama või

seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Muudatusega vähendati

kohalike omavalitsuste poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja

edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja

võõrandamisel 65 protsendilt 50 protsendile (maa harilikust väärtusest).

2023. aasta algul jõudis lõpule tühjenevate korterite pilootprojekt Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Valgas,

mille tulemusena valmistati ette asjaõigusseaduse muudatuste eelnõu. Valitsus on eraldanud

kohalikele omavalitsustele toetusmeetmete loomiseks 3,6 miljonit eurot, mida saab kasutama hakata

peale seadusemuudatuste vastuvõtmist.

Vähendamaks riigi hoonefondi ülalpidamiskulusid ja energiatarvet ning aitamaks kaasa

kliimaeesmärkide saavutamisele, toetati CO2 ja moderniseerimisfondi vahenditest 87,6 mln euroga

riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimist ning kehtestati

rahandusministri määrus kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimise toetamiseks, mille jaoks on

kavandatud kolme aasta peale 24 miljonit eurot.

41

Valitsusele valmistati ette ettepanek suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 114 miljoni

euro võrra, eesmärgiga kiirendada Ida-Virumaale uue gaasi-vesiniku hübriidelektrijaama ning

Narva keskküttevarustuse kaasajastamiseks seadmete rajamist, kuid Vabariigi Valitsus loobus

sellest plaanist.

Alustati ettevalmistustega, et suunata erastamisele mitmed riigiettevõtted. Rahandusvaldkonna

äriühingutest läheksid osaliselt erastamisele Eesti Energia kontsernist Enefit Green ja Enefit OÜ.

Kontserni osaline eraldamine peaks parandama Eesti Energia finantspositsiooni, võimaldab panustada

elektrivõrgu töökindlusse ja toob riigile pikas plaanis rohkem dividende. Lisaks saavad võimaluse

osaluse omandamiseks börsiinvestorid.

Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine

2023. aastal jätkati riigi tegevuseks vajaliku kinnisvararessursi planeerimise ja eelarvestamisega.

Kirjeldati tööprotsesse ning jätkati nende rakendamist toetavate juhendmaterjalide väljatöötamisega,

samuti valitsemisalade nõustamisega kinnisvaraotsuste tegemisel.

Valmis Riigi Kinnisvararegistri arendus, mis võimaldab kinnisvaraportfelli planeerimiseks ja

otsusteks vajalikke andmeid esitada automatiseeritult.

Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine

Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise raames jätkus riigiasutuste nõustamine

eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes ning riigi osalusega äriühingute

nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee töö korraldamine.

Vabariigi Valitsus kinnitas riigi äriühingute makstavate dividendide summad 2023. aastaks. Otsuse

järgi laekus 2023. aasta riigieelarvesse 148,1 miljonit eurot dividende. Riigieelarvesse oli riigi

otsustusõigusega äriühingutelt dividende 2023. aastaks kokku kavandatud 139,8 miljonit eurot.

Võrdlusena, 2022. aastal laekus riigieelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende

summas 116,1 miljonit eurot.

Koostöös kliimaministeeriumiga otsiti lahendust, kuidas liikuda edasi Enefit-282 õlitehase

küsimusega, et riigi tehtud 353 miljoni euro suurune investeering ei läheks tühja. Leiti võimalus tehas

valmis ehitada ja käivitada selliselt, et tegevus vastaks keskkonna- ja kliimanõuetele.

Alustati omakapitali hinna metoodika analüüsi, mille eesmärgiks oli riigi osalusega äriühingute

omakapitali hinna määramise metoodikate täiendamine ja arendamine, võimaldades riigi äriühingutele

omakapitali hinda seada ühingute tegevuse eripäradega arvestavalt. Analüüs valmis 2024. aasta

alguses.

42

Omandireformi lõpule viimine

2023. aasta alguses eraldas Valitsus riigi omandireformi reservfondist vahendid, mis

võimaldavad rahandusministeeriumil jätkata kohalike omavalitsuste nõustamist ja

järelevalvetegevust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise

korraldamisel. 2023. aastal oli registreeritud ja järelevalve läbi viidud 10 toimiku kohta. 2023.

aastal lisandus maa-ameti kaudu kaks lõpuni viimata menetlust. Nende osas uut raha

eraldamist pole toimunud. 2024. aasta alguseks oli omavalitsustes pooleli 12 õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlust, mis tuleb lõpuni viia. Valdavalt

on tegemist keerukate, kohtu- või pärimisasjadega, mille lahendamisel vajatakse ministeeriumi

abi.

Meede 2. Keskne tugiteenus

Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s

Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest.

Tabel 11. Tugiteenuste pakkumise ja toetuste rakendamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018- 2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kliendi rahuloluindeks personali- ja palgaarvestuse teenusega, %

8,7 65 (8,9) 72 (9,1) 65 (8,8) 68 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60

Kliendi rahuloluindeks finantsarvestuse teenusega, %

8,6 61 (8,7) 61 (8,7) 54 (8,5) 63 ≥ 50 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60

Kliendi rahuloluindeks riigihangete korraldamise teenusega, %

7,4 58 (8,9) 74 (9,1) 76 (9,2) 71 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70

Kliendi rahuloluindeks dokumendihaldus-ja arhiiviteenusega, %

N/A N/A N/A N/A 38 N/A ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahuloluindeks RTK toetuste kasutamise korraldamise teenusega,%

6,2 14 (7,6) 33 (8,2) 53 (8,8) N/A ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Toetuse taotlejate rahuloluindeks RTK kui rakendusüksusega, %

7,2 66 (9,0) 74 (9,1) 67 (9,0) 74 ≥50 ≥50 ≥50 ≥ 50 ≥50

Asutuste koolitusjuhtide rahuloluindeks personaliarenduse teenusega, %

- 66 (9,0) 74 (9,1) 72 (9,0) 69 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70

43

Tegevused ja tulemus:

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste

kokkuleppes ja teenuste kirjeldustes kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal.

Tugiteenuste osutamise raames täidab RTK Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste

programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna

finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse

ülesandeid.

Valminud on riigi tugiteenuste keskuse arengukava aastateks 2024-2027 ja 2023. aasta

tegevusaruanne. Aruandes saab tutvuda RTK eelmise aasta tulemustega ja arengukavas järgneva nelja

aasta sihtidega. Riigi tugiteenuste keskuse järgmise nelja aasta fookuses on äriarhitektuuri ja

ärianalüüsi lähenemise rakendamine terviklahenduste loomisel ja protsesside tõhustamisel,

riigihangete kompetentsikeskuse kujundamine, ühtse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse

kujundamine, teenuste ulatuse ja kliendibaasi laiendamine ja toetuste korraldamise teenuse

konsolideerimisega jätkamine. Riigi tugiteenuste keskuse missiooniks on toetada klienti nutikate

lahendustega.

2023. aastal viis riigi tugiteenuste keskus läbi organisatsiooni terviseuuringu, mille tulemused

peegeldasid töötajate kõrget rahulolu juhtimise, töökeskkonna, kaugtöö korralduse ja teiste

aspektidega. 95 protsenti töötajatest soovitab riigi tugiteenuste keskust tööandjana.

Seoses ministeeriumite ümberkorraldamisega oli riigi tugiteenuste keskusel väljakutse liita ja

lahutada arvestusobjekte ja teha mitmeid ümberkorraldusi infosüsteemides, sealhulgas saldode

üleviimisi ja toetusprojektide poolitamisi.

Personali- ja palgaarvestuse teenus

Oluliselt suurenes reservväelaste maht (1300 > 16 000), mis tõi kaasa lisatööd, aga ka protsesside

muutmist.

2023. aastal lõpetas oluline ja kaheksa aasta jooksul palju väärtust loonud personaliarenduse

teenus, mis panustas 27 000 arendustunniga avaliku sektori töötajate arengusse.

Hallatavaid süsteeme on muudetud klientide jaoks mugavamaks.

Riigi tugiteenuste keskuse kliendibaasi lisandus aasta jooksul 11 uut asutust (Õiguskantsleri

Kantselei, Riigikohus, Riigilaevastik, kolm sihtasutust ja viis uut kooli). Hetkel teenindab RTK kokku 209

asutusest 72 817 isikut (sealhulgas umbes 16 000 reservväelast).

2023. aastal täiendati ja arendati infosüsteeme tehes pisiarendusi ja parandades kasutajamugavust.

Valmisid ka mitmed liidestused SAP ERP-iga (Citibank liides, FitekIn liidese uus versioon,

müügisüsteemide liidesed).

44

Finantsarvestuse teenus

Aasta esimeses pooles tehti neljale põhiseaduslikule institutsioonile, Riigikantseleile,

üheteistkümnele ministeeriumi valitsemisalale, Rahvusraamatukogule ja neljakümne neljale

sihtasutusele raamatupidamise aastaaruanded 2022. aasta finantsandmete kokkuvõtmiseks.

2023. aastal lisandus RTK täisteenusele kaheksa uut klienti ning aasta lõpuks oli kokku 75 klienti,

mille tulemusena kasutab teenust 83 protsenti keskvalitsuse üksustest.

2023. aasta suvel tõi täiendavaid tööülesandeid kaasa ministeeriumide valitsemisalade

ümberkorraldamine, sh saldode üleviimisi ja toetuste poolitamist.

Kokku teenindatakse 211 asutust, kellest on täisteenusel kuus asutust rohkem kui eelmisel aastal

ehk 75 asutust. Riigi tugiteenuste keskuse arvestusteenuseid kasutab 83 protsenti keskvalitsuse

üksustest.

Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus

Riigi raamatupidamise 2023. aasta koondaruanne valmis tähtaegselt. Riigikontrollil ei olnud märkuseid

RTK töö kohta.

Riigihangete korraldamise teenus

2023. aastal jätkus kliendibaasi laienemine. Riigihangete korraldamise teenusega liitus 87 uut klienti

(regionaal- ja põllumajandusministeerium, välisministeerium, kultuuriministeerium, SA

Vabaõhumuuseum ja HTMi valitsemisala 83 asutust). Tänaseks pakub riigi tugiteenuste keskus

riigihangete korraldamise teenust juba 134 asutusele ehk 51 protsendile (varasemalt 17 protsenti)

keskvalitsuse üksustest.

Avaldati riigihangete registris 337 hanget, ületades planeeritud hankeplaanis olnud hangete arvu

(313).

Eesmärk on keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete kriteeriumite rakendamise kasv hangetes. 2023.

aastal kasutati 139 (2022. aastal oli 87) hankes keskkonnahoidlikke tingimusi ja 30 (2022. aastal oli kuus)

hankes sotsiaalseid tingimusi.

Aasta jooksul esitati RTK läbiviidud hangete kohta ka kümme vaidlustust, millest viis jäi

rahuldamata, kolme puhul jäi vaidlustus läbi vaatamata ning kahe puhul rahuldati osaliselt.

RTK viis läbi keskse hankena kütuse ostmise hanke.

Valmistati ette riigihangete registri ületulekut, mille vastutavaks töötlejaks 1. jaanuarist 2024 on

riigi tugiteenuste keskus.

45

Personaliarenduse teenus

2023. aastal lõpetas oluline ja kaheksa aasta jooksul palju väärtust loonud personaliarenduse

teenus, mis panustas aastatel 2015-2023 27 000 arendustunniga avaliku sektori töötajate arengusse.

Perioodi jooksul toimus 1323 koolitussündmust, viidi läbi arenguprogrammid KAJA, KESTA ja

Maxwell. Avaliku sektori asutustest oli 30 000 osalemist.

2023. aastal osales koolitustel 3202 osalejat ning rahulolu teenusega oli 94 protsenti.

Toetuste kasutamise korraldamise teenus

2023. aasta oli pingeline toetuse korraldamise valdkonnas, sest samaaegselt tuli lõpetada vana perioodi

tegevusi ning alustada uue perioodi väljatöötamise ja rakendamisega. 2023. aastal oli rakendamisel 11

erinevat allikat ja rakendusüksus/ vahendusasutus maksis välja 598 miljonit eurot.

2021-2027 perioodi vahenditest on tänaseks võetud kohustusi ligi 40 protsenti kogusummas 1,33

miljardit eurot. Väljamakseid on tehtud 104 miljoni euro ulatuses (4,8 protsenti).

Kokku maksti välja toetusi summas 598 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga on toetuse saajatele

välja makstud 96,1 protsenti kogu 2014-2020 toetusmahust.

Kokku rahastati aasta jooksul 832 projekti.

Euroopa Komisjonile ja teistele doonoritele esitati maksetaotlusi kogusummas 685 miljonit eurot.

Aasta lõpu seisuga oli RTK-s rakendamisel üheteistkümne erineva toetusallika meetmed ning 66

protsenti 2021-2027 perioodi vahenditest rakendatakse riigi tugiteenuste keskuses.

Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus

Pakutav teenus hõlmab asutuste dokumentide vastuvõtmist, registreerimist, menetlusse suunamist

ja väljasaatmist, dokumendihaldussüsteemi haldamist ja kasutajatuge, arenduste keskset tellimist

ning arhiiviteenust.

Alates 2023. aasta jaanuarist hakkas riigi tugiteenuste keskus pakkuma dokumendihalduse- ja

arhiiviteenust kaheteistkümnele riigiasutustele.

Teenuse pakkumiseks ja haldamiseks on kasutusel viis erinevat dokumendihaldussüsteemi (Delta,

LiveLink, Pinal, Kirke, Webdesktop).

2023. aastal teenindati 3 000 isikut. Tegeleti nii nõustamise, koolitamise kui pöördumiste

lahendamisega (2 000 pöördumist registreeriti).

Viidi läbi 40 koolitust.

46

Tegevus 2.2 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RmIT-s

Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas

Tabel 12. IKT valdkonna arendamise ja korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

RmITi poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu (5-palli skaalal)

4,18 4,5 4,37 4,03 4,21 4,2 4,2 4,2 4,5

4,5

Tegevused ja tulemus:

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RmITi) ambitsiooniks on olla hinnatuim

arenduspartner riigis, oma valdkonna parimate tegijatega. RmIT on võtnud asutusena suuna

teenuspõhisele juhtimisele, eesmärgiga kasvada võimekaimaks arenduskeskuseks digiriigis.

Muutunud tegevusloogikaga seonduvalt muutus 01.09.2023 rahandusministeeriumi

infotehnoloogiakeskuse struktuur. Uue osakonnana lisandus andmetehnoloogia üksus, suurendades

võimet toetada asutusi, kelle teenustest suur osa põhineb andmeanalüütika lahendustel.

Ühe suurima teenus- ja arendusportfelliga, IT-majana, kannab RmIT märkimisväärset vastutust,

olles pühendunud kiiretele muutustele reageerimisele, et olla alati eesrindlikud oma valdkonnas.

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse info- ja küberturbe valdkond on käivitanud

mitmeid olulisi algatusi, tugevdades turvasüsteeme ja suurendades vastupidavust küberohtudele.

Rahandusministeeriumi valitsemisalas liigutakse keskse IKT juhtimise suunas. Selleks loodi IT

nõukogu, eesmärgiga juhtida strateegiliselt ja paindlikult rahandusministeeriumi valitsemisala

arendusportfelli ja IT eelarvet, toetamaks teenuste arengut ja kvaliteeti.

2023. aastal viidi rahandusministeeriumi valitsemisalas ja riigiüleselt läbi olulisi arendustegevusi ja

mahukaid projekte, mille läbiviimisesse rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse panustab.

Enamus arendusvajadusi tuleneb seadusandlusest ja Euroopa Liidust.

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus koostöös tarkvaraettevõtetega Cybernetica AS ja

Nortal AS arendasid maksu- ja tolliametile välja uuendatud ekspordi ja transiidi tolliteenused, viies

tollivormistuse täismahus uude automatiseeritud ekspordisüsteemi (AES) ja transiidi tollivormistuse

uude transiidi andmevahetuse süsteemi (NCTS). Uued infosüsteemid on mõeldud kasutamiseks nii

rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele eksportijatele ja vedajatele, kui ka tolliagentuuridele.

2023. aastal korraldas rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse riigihangete registris 16

erinevat hankemenetlust ja sõlmis kokku 39 hankelepingut 15 erineva töövõtjaga.

47

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse hanketeenuse kvaliteedi näitajaks saab pidada

asjaolu, et rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse korraldatud hangete osas esines ainult üks

vaidlus.

Tegevus 2.3 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine

Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine

Tabel 13. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, 2018-

2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ 4,4 - 4,3 - - 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3

Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ 4,6 - 4,4 - - 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Kliendirahulolu kinnisvarateenusega N/A N/A NA N/A N/A 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega, ≥

4,6 - 4,6 - -

4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Tegevused ja tulemus:

2023. aastal kolisid Suur-Ameerika 1 ministeeriumide ühishoonesse senisele neljale ministeeriumile

lisaks ka kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium, et koroonajärgselt tekkinud

kaugtöö paindlikkusega kaasnenud ruumide kasutust optimeerida ning sellega ka riigi kulusid kokku

hoida. Samuti on see võimaldanud konsolideerida ministeeriumide tugifunktsioone. Seoses uute

ministeeriumite kolimisega ühishoonesse, uuendati 2023. aastal tugifunktsioonide koostöökokkulepet

ning ühtlasi ajakohastati ka hoone ja varade ühist kasutamist puudutavad korrad (ühishoone kodukord,

tulekahju korral tegutsemise plaan ja erakorralise sündmuse lahendamise plaan ning ametisõidukite

kasutamise kord). Ühisosakond täidab ministeeriumitega kokku lepitud mahus tugifunktsioone

ühishoones asuva kuue ministeeriumi (justiitsministeerium, sotsiaalministeerium,

rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium,

regionaal- ja põllumajandusministeerium) jaoks.

Dokumendihaldusteenus

Dokumendihaldusteenuse eesmärgiks on korraldada dokumendi- ja arhiivihaldust

justiitsministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja

sotsiaalministeeriumile. Alates 2023. aastast osutab riigi tugiteenuste keskus kokkulepitud dokumendi-

ja arhiivihalduse tegevusi (dokumentide registreerimine ja väljasaatmine, dokumendihaldussüsteemi

administreerimine ja kasutajatugi, arhiivi korrastamine) teenusleppe ja toimemudeli alusel ning lähtub

teenuse osutamisel asutuses kehtestatud kordadest ja juhistest.

48

2023. aastal on panustatud dokumendihaldusteenuse ühtlustamisse, osaledes erinevates riigi

tugiteenuste keskuse töörühmades.

Haldus- ja riigivara teenus Haldusteenuse eesmärk on tagada ühishoone ministeeriumite töökeskkond ja ühise kasutamisega seotud teenused ning korraldada ministeeriumide valitsemisel oleva riigivara haldamist.

Vabariigi Valitsus jõudis 2022.a novembris järeldusele, et siseministeeriumi spetsiifilised vajadused eriruumidele ning turvalisusele oleksid muutnud asutuse ühishoonesse kolimise ebamõistlikult kalliks ning ühishoonesse võiks kolida mõni teine ministeerium. 2023. aastal muudeti ministeeriumite struktuure ning tehti otsus, et ühishoonesse kolivad kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium. Kliimaministeeriumi kolimine leidis aset 2023. aasta suvel, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kolimine 2023. aasta lõpus. Tööde lõpetamine ja täiendava sisustuse paigaldus toimub 2024. aasta kevadel. Teostamisel on täiendavad investeeringud muuhulgas turvalisuse tõstmiseks, mille osas on eesmärk tööd lõpetada 2024. aasta lõpuks.

Ühishoone mõistlikuma kasutamise raames tihendati olemasolevate korruste kasutamist (kokku

koliti ümber umbes 300 teenistujat) ja vabastati lisanduvate ministeeriumide mahutamiseks neli

korrust. Suurem korruste jagamine toimus vastavalt ministeeriumite ümberstruktureerimisega.

Kinnisvarateenus

Kinnisvarateenuse eesmärk on korraldada ja koordineerida ühishoone ministeeriumite kinnisvara

valitsemist, korraldada kinnisasjade avalikes huvides omandamist, täita riigi kui kinnisasja omaniku ja

kasutaja seadustest tulenevaid kohustusi ja kanda õiguseid, sh osaleda planeerimismenetlustes ning

anda ehitusseadustikust ja maapõueseadusest tulenevaid kooskõlastusi.

Avati renoveeritud Pärnu ja Valga riigimajad, et pakkuda piirkonna inimestele ja ettevõtjatele

avalikke teenuseid kompaktselt kohapeal. Valga riigimajas toimetavad koos 18 asutuse ja ameti

esindused. Pärnusse on planeeritud kolm riigimaja, juba kahes 2023. aastal tööd alustanud riigimajas

toimetavad koos 15 riigiasutust. Kolmanda riigimaja renoveerimine peaks toimuma 2030. aastal.

2018. aastal avatud Rapla riigimajja kolis 2023. aastal lisaks juba olemasolevatele ametiasutusetele

ka Rapla vallavalitsus. 2023. aastal paiknes Rapla riigimajas 15 ametiasutuste, kes pakuvad piirkonna

inimestele ja ettevõtjatele avalikke teenuseid. Majas on töökohad ligi 150 töötajale, lisaks pakub hoone

avaliku sektori töötajatele kaugtöö tegemise võimalust.

Õigusteenindus

Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes justiitsministeeriumi,

sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus

õigusaktidele. Alates novembrist 2023 täidetakse sarnast õigusteenus funktsiooni ka

kliimaministeeriumis.

49

Meede 3. Statistika tagamine

Tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika

Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid

valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe.

Tabel 14. Statistika tagamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, <

42 70,6 73 72,2 75,7 82 75 77 79 82 82

Statistikaameti usaldusväärsus, koht

17 17 20 15 17 15 12 12 12 12 12

Statistikaameti näitajate kasutamine meedia poolt, kajastusete arv aastas, >

7 454 8 080 8 252 8 236

8 416

8 446 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000

Andmeesitaja rahulolu, indeks, ≥

-39 -39 13 16,4

28,00

3,3 3,4 3,5 3,6 3,6 3,7

Rahvusvaheliste missioonide hinnangud

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi-

tiivsed

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi tiivsed

Posi tiivsed

Posi- tiivsed

Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk aastaga vähendada ca 10000 tundi

290 620

267 964

251 744

247 906

242 255

249 517

0 0 0 0

Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit

1,2 1,3 1,52 1,66 2,20 2,05 1,5 1,6 1,6 1,7 1,8

Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga vähendada ca 5% eelmise aasta tundide arvust

263 992

247 392

234 951

252 992

213

551

295 333

202 873

192 730

185 021

177 620

170 515

Statistikaalaste tellimustööde maksumus, €

757 000

887 000

1 389 773

962 445

1 052 526

1 109 296

700 000

700 000

700 000

700 000

Tegevused ja tulemus:

Riikliku statistika ja andmehalduse alane õigusloome

2023. aastat iseloomustab sarnaselt varasematele aastatele Euroopa Liidu ühtlustatud ja

kohustusliku statistika koosseisu täiendamine ja uuendamine, et viia seda paremasse kooskõlla

50

viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning hinnata rohepöörde tegevuste

tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi.

Statistikaameti riikliku ja rahvusvahelise suhtlemise üks olulisi eesmärke on andme- ja

statistikateemadesse sekkumine võimalikult varases poliitikakujundamise varases faasis, sh

õigusloomes. 2023. aastal koostati koostöös poliitikakujundajate ja erasektoriga Eesti seisukohad

Euroopa statistika määruse muutmise, Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse ja ettevõtete

tööturustatistika määruse eelnõule. Eelnõude mõjude hindamisel toodi välja ka eelnõude rakendamise

kulud statistikaametile ja teistele asutustele.

§ Euroopa statistika määrus on Euroopa statistikasüsteemi korraldamise alusõigusakt, mille

muutmisega sooviti Euroopa statistikat ja statistikasüsteemi tulevikukindlamaks muuta. 2024. aasta

alguses EL Nõukogu, Parlamendi ja komisjoni poolt kokku lepitud määruse eesmärk on kaasajastada

statistikaasutuste rolli ja ülesandeid andmeökosüsteemis, hõlbustada uute andmeallikate, sealhulgas

eraandmete kasutuselevõttu, parandada riikidevahelist andmevahetust. Kuivõrd uue elemendina on

eelnõus püütud reguleerida eravaldajate kasutuses olevatele andmetele (näiteks

mobiilsideoperaatorite või kaubanduskettide käes olevad klientide kohta tekkivad andmed), siis

kaasasime olulisimate partneritena eelnõu läbirääkimistesse nii majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi, justiitsministeerium kui ettevõtluse asjaomased

katusorganisatsioonid.

§ 2023. aastal oli EL läbirääkimistel keskkonnaarvepidamiste määruse muutmise eelnõu, millega

lisatakse alates 2025. aastast olemasolevatele arvepidamistele metsanduse, ökosüsteemide ja

keskkonnatoetuste arvepidamised.

§ 2023. aasta sügisel jõustus Euroopa Liidus 2022. aastal vastu võetud andmehalduse määrus (Data

Governance Act, 30. mai 2022), mis sätestab üle Euroopa andmete taaskasutamise ja

andmevahendusteenuse (meil andmejagamisteenus). Vastu võeti ka andmemäärus (Data Act), mis

reguleerib andmete jagamist ja kättesaadavust, sh erasektori poolt ja erakorraliste vajaduste korral.

See jõustub alates jaanuarist 2024.

Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine)

Vabariigi Valitsus kinnitab igal aastal statistikaameti järgmise viie aasta rahvastiku-, sotsiaal-,

majandus- ja keskkonnastatistika tööde loetelu. 2023–2027. aasta statistikaprogrammis oli 61

statistikatööd, sealhulgas kuus tsüklilist statistikatööd. Aastal 2023 tehti arvuliselt kõige rohkem

statistikatöid majanduse valdkonnas, teisel kohal olid sotsiaalelu puudutavad statistikatööd.

Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu (EL) õigusaktide või siseriikliku (eelkõige strateegilised

arengudokumendid, rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel.

Statistikaprogrammi täitmine läks 2023. aastal edukalt: viidi lõpule kõik planeeritud tööd.

Avaldamiskalendri järgseid avaldamisi oli kokku 908, millest 790 olid statistika andmebaasi objektid ja

51

118 pressiteated. Valminud statistika tehakse tarbijatele kättesaadavaks kõigepealt statistika

andmebaasis ja seejärel teiste toodete vahendusel, nagu näiteks www.stat.ee veebilehel,

juhtimislaudadel, palgarakenduses.

§ Aastal 2023 olid statistikatööde põhilised uuendused seotud metoodiliste muudatustega.

Ulatuslikema riikliku statistika arendusena jätkus 2023. aastal valitsemissektori rahandusstatistika ning

rahvamajanduse arvepidamiste statistika ümberkorraldamine, mis tähendab nii metoodika

täpsustamist, sealhulgas andmeallikate täiendamist kui ka tehnoloogilise lahenduse kaasajastamist.

Programmiväliste statistikatööde tegemine

Statistikaamet tegi 2023. aastal programmiväliseid statistikatöid 2 miljoni väärtuses, mis on samas

suurusjärgus 2022. aastaga. Suurimad programmivälised projektid olid rahvusvahelised täiskasvanute

oskuste uuringu ja ettevõtluse elujõulisuse indeksi arendamine. Enamik programmiväliseid töid olid

väiksemad tellimustööd, et saada avaldatust detailsemat statistikat. Tööd võivad olla rahastatud

riigieelarvest nagu näiteks reaalajamajanduse projekt, tellimustööna näiteks ettevõtluse elujõulisuse

indeks või toetusest näiteks noorteseire projekt.

Andmete taaskasutuskeskkond uuringuteks

Statistikaamet täiustab andmejagamisteenust, mis on oma olemuselt infoühiskonna teenus, mille

kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine

teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja edastab

andmeid riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule või avaldab neid,

isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides.

Statistikaamet alustas 2022. aastal talle seadusega pandud kohustuse, andmejagamisteenuse,

tagamiseks uue infosüsteemi välja arendamist. Uut infosüsteemi nimetatakse andmestike taas-

kasutuskeskkonnaks ning sellesse integreeritakse andmejagamine analüüsideks ja teadlaste

teenindamine. 2022. aasta augustis kuulutati välja hange ning analüüs koos arendajaga algas

novembris. I etapi arendused valmivad 2024. aasta alguses. 2023. aastal oli olulisemaks tööks

andmekataloogi ettevalmistamine.

Riigi andmehalduse juhtimine

2023. aastal oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise

toetamine. Kokku tehti 133 andmekirjelduse projekti ehk kirjeldati kas andmekogu või andmestikke,

koostades neile andmesõnastiku või mõistelise ärisõnastiku. Kokku tehti projekte koostöös 24

valitsusasutusega. Lisaks kirjeldati ka statistikaameti andmeid.

52

2023. aasta lõpuks on statistikaamet pakkunud tuge ja abi 36 asutusele. Oleme aidanud lahti

mõtestada andmehaldust käsitlevad juhised ning kvaliteedimudeli praktilise rakendamise. Asutused

näevad andmekvaliteedi seost andmekirjeldusega, kuid kui andmekirjelduse töövahend on RIHAKEse

näol olemas, siis andmekvaliteedi töövahendi vajadus vajab jätkuvalt lahendamist. Lisaks on olnud vaja

tegelda ka andmekirjelduse ehk metaandmete kvaliteediga, mille tõstmine suurendab andmestike

usaldusväärust ja kasutatavust.

53

4. Finantspoliitika programm Programmi eesmärk Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja

kestlikkust toetav

Vastutaja Rahandusministeerium

Programmi kulud tegevuste lõikes

Joonis 19. Finantspoliitika programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot.

Programmi panustavad Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeerium. Tegevuste lõikes jagunes lõplik

2023. aasta eelarve järgmiselt: finantspoliitika kujundamine 20 protsenti ja rahandusteabe poliitika

kujundamine 80 protsenti eelarvevahenditest.

2023. aasta lõpuks täitus finantspoliitika kujundamise eelarve 52 protsenti ja rahandusteabe poliitika kujundamine 71 protsenti.

54

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 15. Finantspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba pensionifondid v.a. krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, %, >

22,8 22,9 22,9 28

(hinnang uline)

29 30 30 30 30 32

Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses, %, >

4,2 4,4 4,9 4,6 4,6 6,0 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – finantskohustused) suhe SKP-sse, %, >

10,0 12,0 18,1 17,5 13 17 17 17 20 20

II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab 2%)

0,3 0,7 0,9 1,0 -0,3 0,1 2 1 1 1 1

Tähtaegselt esitatud majandusaasta aruannete osakaal

48 66 54 51 55 56 57 58 59 60

Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (koht riikide edetabelis on esikümnes)

Jah (2.)

(2,73)

Jah (1.)

(2,68)

Jah (I koht, 2,36)

n/a - Jah Jah Jah Jah

Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või kõrgem) (The Global Competitiveness Report)

Jah (28)

Jah (27)

- - - Jah Jah Jah Jah

Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest RaM kui meetme elluviija ei ole mõõdiku tulemuse oluline

mõjutaja või puudub riigis selge kokkulepe mõõdiku sihtväärtuse osas või mõne mõõdiku sihtväärtus on

saavutatud ning edasine seiramine ei ole vajalik.

Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud:

Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (koht riikide edetabelis on esikümnes)

Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või kõrgem) (The Global Competitiveness Report)

Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate kutseühenduste liikmete osatähtsus, %

55

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED

➢ Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure

tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.

➢ Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka

keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on aga muutununud ja laenamine läks 2023.

aastal kallimaks. Nüüd on näha jällegi intressitasemete alanemise märke.

➢ Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära

kasvanud – pankade viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid

üsna väikese osa pankade kogu laenuportfellist.

➢ Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on

mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju.

Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures

ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti.

➢ Finantsteenused, sealhulgas makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi

kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.

➢ Eestis tegutseb kokku umbes 70 krediidiandjat (sealhulgas nii pangad kui mitte-pangad), kes

tarbijatele laene väljastavad.

KAPITALITURG

➢ Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused

suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna

investeerivate jaeinvestorite arv.

➢ Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate

jooksul.

➢ Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (näiteks

alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor.

KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID

➢ III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2022. aasta lõpuks oli III sambas kokku

187 000 inimest, siis 2023. aasta lõpuks 197 000 inimest.

56

➢ Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2023. aasta seisuga 0,54 protsenti, mis on

veidi madalam, kui aasta varem (2022 oli 0,57 protsenti).

➢ Pensioni investeerimiskontosid on 2023. aasta lõpu seisuga avatud 7700, mille kaudu on investeeritud või investeerimisel umbes 89 miljonit eurot (2022. aasta lõpus oli 69 miljonit). 

➢ Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist

lepitusmenetluse süsteemi.

➢ Väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta

ning seda arendatakse järjepidevalt. 2022. aastast tekkis näiteks pensioniregistri tehniline

võimekus arestida II sambast väljavõetavaid summasid.

RAHAPESU TÕKESTAMINE

➢ 2023. aasta alguses kinnitati Eesti MONEYVAL raport, millega seonduvalt läbis Eesti MONEYVAL-i

poolse hindamise, kus hindamisobjektiks on riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemide efektiivsus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist MONEYVAL

järgmistel aastatel jälgib, esmane järelhindamise aruandmine toimub detsembris 2024.

➢ Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastal järelevalvet virtuaalvääringu (VASAPide) teenuse

pakkujate üle ning tänu sellele on VASAPide turg tänaseks suuresti korrastunud. VASPide

hoolsusmeetmete kohaldamise kvaliteet on küll tõusnud, kuid järelevalvetegevus on näidanud

puudujääke virtuaalvääringu teenuse pakkujatel riskide hindamisel (riskihinnang ja riskiisu

dokumendid ei ole kooskõlas tegelikkusega, probleeme on klientide isikusamasuse

tuvastamisega) ning plokiahela analüüsitarkvara andmed näitavad, et osa Eesti tegevusloaga

VASPide tehingutest on jätkuvalt seotud kõrgema riskiga klastritega.

➢ Andmed on rahapesu andmebüroo alustala, mille kvaliteeti ja usaldusväärsust suurendame läbi

andmevahetusportaali loomise. Sellega tekib asutuse ja erasektori vahele efektiivne suhtluskanal

infovahetuseks. Projekti raames arendatakse 2025. aastaks uus teatamise süsteem, võttes arvesse

parimaid rahvusvahelisi praktikaid ning andmebüroo pikaajalist kogemust. Uus teatamise

süsteem tõstab teadete esitamise mugavust ja kvaliteeti ja tagab parema tagasisidestamine.

ARVESTUSALA

➢ Arvestusala valdkonna põhiülesandeks on usaldusväärse finantsinfo olemasolu tagamine kõigi

Eesti majandussubjektide kohta, samuti selle info kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse

parandamine. Siin on 2023. aastal olnud oluliseks sammuks majandusaasta aruannete kõikidele

huvilistele tasuta kättesaadavaks tegemine Äriregistris, mis on tõstnud ka nende loetavust ja

kasutust igapäevaste majandusotsuste tegemisel.

➢ Vähenemas on majandusaasta aruannete õigeaegselt esitamise probleem, kuna alates 2023.

aastast võib aruande esitamata jätmine põhjustada ettevõtte kustutamise Äriregistrist.

57

➢ Audiitortegevuse turumaht on viimastel aastatel kasvanud, muu seonduv (töövõttude arv,

kontrollitava majanduse osakaalu katvus) aga olnud stabiilne. 2023. aastal vähenes teenust

pakkuvate audiitorettevõtjate arv 8 protsendi võrra (tavapäraselt stabiilne), mis avaldas mõju

audiitorettevõtja leidmisel, kui seda tehti esmakordselt või hilises faasis.

FINANTSKIRJAOSKUS

➢ Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi

investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ja see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada

vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide

suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste koostöös

valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis saavad

aluseks teema lõimimisel õppekavadesse ja –materjalidesse.

Vajab tähelepanu:

PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED

➢ 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis asutatud 9 panka ja 5 välisriigi panga filiaali, samas

märkimisväärne turuosa on üksikute ja suuremate pankade käes. Mitte-pankadest krediidiandjate

turuosa on suhteliselt väike ja ka seal on suurem osa turust viie suurema krediidiandja käes. Seega

on laenuturul arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks.

➢ Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole nii-öelda päris lõpuni valmis finantskriiside efektiivseks

ennetamiseks ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike

kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondis ei ole

piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis). EL pangandusliidu projekti lõpuni viimine

(muuhulgas ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks aga muutma ELi finantssüsteemi

stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele

tervikuna.

➢ Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega

on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd

rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu

tõkestamine). Samuti tuleb muutunud julgeoleku olukorras pöörata täiendavat tähelepanu

siseriiklikule valmisolekule kriiside lahendamiseks, sealhulgas selliste, mis puudutavad ka

finantssektorit.

➢ Kõik krediiditurul tegutsejad ei ole täna finantsjärelevalve all – näiteks hoiu-laenuühistud ja

inkassoteenust pakkuvad ettevõtted. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu-

laenuühistute hoiustajate kindlustunnet ning oodatud muutus on ka inkassoturu korrastamine.

Samuti ei väljasta kõik krediidiandjad täna laene piisavalt vastutustundlikult või puuduvad

võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Eelkõige positiivse krediidiregistri loomine võiks

aidata seda probleemi lahendada.

58

➢ Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude

finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse

pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi

loomine.

KAPITALITURG

➢ Kuigi Tallinna börsile, sealhulgas alternatiivturule, tuli ka 2023. aastal uusi emitente, siis on kogu

kapitaliturg võrreldes pangandussektoriga jätkuvalt suhteliselt väike. Kuigi kapitaliturg on

viimaste aastatega kasvanud, on selle areng siiski vähene või ebaühtlane.

➢ Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste

pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See

vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam

teenusepakkuja.

➢ Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse

konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu

potentsiaalile.

➢ Väljakutseks on seni reguleerimata alade (ühisrahastus ja krüptovarad) toomine

finantsjärelevalve alla kooskõlas Euroopa Liidu vastavate regulatsioonidega, et tagada piisaval

tasemel investorite kaitse. Ühisrahastuses on värskelt vastav samm tehtud, kuid krüptovara

teenuse osutajate, sh virtuaalvääringu pakkujate puhul ootab see veel ees. Väljakutseks on muuta

aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteem senisest paindlikumaks

(emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi reguleerida krüptovarade registreerimist, mis muu hulgas

arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi (näiteks registripidamine plokiahela

baasil).

FINANTSKIRJAOSKUS

➢ Kuigi huvi säästmise ja investeerimise vastu on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, siis suur osa

elanikkonnast ei säästa piisavalt, rääkimata investeerimisest. Väidetavalt on vastavad teadmised

siiski enamikel olemas ja rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks väljakutseks, kuidas

headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Teisalt on huvi

investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist, mistõttu tuleb teha ka piisavat

hoiatus- ja selgitustööd. Eraldi tähelepanu vajab pikaajalise säästmise ja investeerimise teema,

sealhulgas selgitustöö pensioniks valmistumisel ja erinevate valikute tutvustamisel.

KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID

➢ Keskmine II samba fondide pikaajaline reaaltootlus alates aastast 2002 kuni 2023 lõpuni oli 3,9

protsenti ja reaaltootlus 0,1 protsenti. Kuigi kokkuvõttes oli 2023 hea aasta, siis jätkuvalt vajab

fondide tootlus tähelepanu, sealhulgas küsimus, kas vaja on teha muudatusi ka regulatsioonides.

59

➢ 2023. aasta lõpuks oli II samba fondide maht kokku 4,95 miljardit eurot (2022. aasta lõpus 4,04

miljardit). Kuigi aastane tõus oli 0,9 miljardit eurot, siis investeerimiskeskkond üldiselt on jätkuvalt

keeruline. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise

investeerimise eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist.

➢ Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp

konkurents - senisest kolmest pakkujast on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas üks

pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest

kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.

➢ Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks

kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha

ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud

inimesi regulaarselt panustama.

RAHAPESU TÕKESTAMINE

➢ MONEYVAL-i viienda hindamisvooru koondhinnang meie rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise süsteemi efektiivsusele ning seonduvad soovitused avaldati Eesti kohta koostatud

raportis jaanuaris 2023. Jagatud soovitused moodustavad suurepärase aluse, et vaadata üle meie

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia ning nii koostöökorraldus kui tööriistad

selle strateegia elluviimiseks, sealhulgas riskipõhine lähenemine ja selle vahetu elluviimine, et

paremini valmistuda uue riikliku riskihinnangu koostamiseks. Soovituste alusel valmib ka riiklik

tegevuskava.

➢ Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti

uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike

rahapesualaste väljakutsetega, sh virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorisse koondunud

riskidega. Vajadus on rahapesu tõkestamise süsteemi õigusraamistiku loomisel, mis lubaks

rahapesu andmebürool kasutada erinevate registrite andmeid riskianalüüsides.

➢ Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogiliste arenduste seisukohast on

oluline tegelike kasusaajate andmekogu edasiarendamine tagamaks nii selle vastavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi nõuetele, kui ka tõhus ja tulemuslik siseriiklik

toimimine.

ARVESTUSALA

➢ Arvestusalase info usaldusväärsuse parandamiseks on oluline tõhusamate innovaatiliste

lahenduste rakendamine selle info vahetul tootmisel nii aruandluse operatiivsuse kui

kulutõhususe vaates, näiteks kogu aruandluse esitamine riigile ühtse taksonoomia alusel

masinloetavalt lähtudes reaalajamajanduse kontseptsioonist. Eraldi küsimuseks jääb

usaldusväärse arvestusalase info tootmisega seotud elukutsete kutsealase tegevuse kvaliteedi

60

tõstmine, seda nii läbi täiendavate kutsete reguleerimise, nõuetele mittevastava kutsetegevuse

välistamise kui ka kutsetegevuse üldise kvaliteedi tõstmise.

➢ Vandeaudiitori teenuste piisavuse kindlustamiseks tuleb püüelda vandeaudiitorite ja

auditeerimiskohustusega ettevõtete ja organisatsioonide sobiva tasakaalu poole. Audiitorteenuse

kättesaadavusele on avaldanud mõju audiitorettevõtete arvu järjepidev vähenemine: 2017. aasta

148 audiitorettevõtte asemel tegutseb turul praegu 115 audiitorettevõtet, sealjuures lõpetas

perioodil 2022/2023 tegevuse 15 audiitorettevõtet. Kuna lähiaastatel suureneb eeldatavalt

vandeaudiitorite koormus seoses kestlikkusaruannete kontrollimisega, tuleb audiitorteenuse

kättesaadavuse parandamiseks ergutada Audiitorkogu liikmeskonna kasvu ning kaaluda auditi- ja

ülevaatuskohustuse piirmäärade muutmist.

➢ Vandeaudiitorite kutseala toimimise seisukohast on oluline piisava järelevalvevõimekuse ja -

ulatusega kutsest sõltumatu järelevalve olemasolu selleks, et tagada kutsetegevuse standarditele

ning kutsetegevuse eetikanõuetele vastav kvaliteetne kutsetegevus. 2022/2023 korralise

kvaliteedikontrolli tulemuste põhjal on audiitorettevõtjate poolt osutatud audiitorteenuse

kvaliteet võrreldes varasemate aastatega pisut halvenenud.

➢ Olulise arenguhüppe teeb Euroopa Liidu vastavasisulise uue direktiivi valguses äriühingute

kestlikkusaruandlus (puudutab esmajoones suuremaid ettevõtteid), mille ühtlasem, ühetaolisem

ja laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii antud infot kaasavate

infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel (ettevõtjaportaal vm) kui ka ühiskonna

vastavasisulise üldise teadlikkuse tõstmisel. Lisaks finantsaruandluse kontrollimisega seotud

probleemidele nõuab täiendavat tähelepanu ka kestlikkusaruandluse kontrollifunktsioonide

väljatöötamine.

➢ Siseauditeerimise funktsiooni rakendamisel avaliku sektori täidesaatva riigivõimu asutustes

kehtiva seadusandluse nõuete järgimisel ilmnenud vajakute (eelkõige kohustusliku regulaarse

välise kvaliteedihindamise tegematajätmine) taustal vajab tähelepanu audiitortegevuse seaduse

nõuete asja- ja ajakohasus. Kvaliteetne siseaudit aitab kaasa tõhusale riskijuhtimisele ning toetab

otsuste tegemist ja nende tulemuslikkuse jälgimist. Selle valdkonna ülereguleeritus tekitab aga

riigile asjatut rahalist kulu ning võib kahjustada siseauditi kuvandit.

➢ Tähelepanu vajab ka audiitortegevuse registri nõutaval tasemel hoidmine ja edasiarendamine,

kuivõrd tänane lahendus ei taga ei tänapäevanõuetele vastava registri olemasolu ega selle

teenindamist.

61

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevus 1.1.Finantspoliitika kujundamine

Eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus.

Tabel 16. Finantspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu suurus

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalini tegutsejate pakkujate arv, >

185 174 180 210 250 260 270 290 300 300

Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv

0 0 1 4 7 5 0 0 0 0 0

II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, %

1,0 0,6 0,6 0,6 0,6 0,54 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5

III sambas hõlmatud inimeste arv

97 000

94 000

167 200

179 500

186 500

196 500

190 000

200 000

205 000

210 000

210 000

Hasartmängusõltuvuse määr (%): tõenäoline patoloogiline mängija, <

- 2 - 1 - 1 1 - 1 - 1

Hasartmängusõltuvuse määr (%): mõningate probleemidega mängija, <

- 4 - 9 - 9 4 - 4 - 4

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: hoiakud

- - 7 - - Ei

hinnat ud

- 5 - - -

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: käitumine

- - 13 - - 23 - 10 - - -

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: teadmised

- - 4 - - 3 - 3 - - -

62

Joonised 20 ja 21. Finantspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused.

§ Riigikogu võttis 2023. aasta veebruaris vastu makse- ja arveldussüsteemide eelnõu. Seadusega

nähakse ette nõuded suurematele maksesüsteemidele ning see, kuidas toimub süsteemselt olulistes

maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine.

2023. aasta alguses arutas valitsus Eesti seisukohti Euroopa Liidu välkmaksete ettepanekule. Valitsus

otsustas toetada laialdast üleminekut välkmaksetele, sest kiiremad maksed toetavad laiemalt nii Eesti

kui kogu ELi majanduse efektiivset toimimist ja konkurentsivõimet. Eestis pakub välkmakseid hetkel viis

panka ja üks makseasutus. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93 protsenti

kõikidest Eesti turu välkmaksetest.

§ Kooskõlastusringile esitati krediidiinkassode ja – ostjate seaduseelnõu, mille kohaselt

kehtestatakse krediiditurul tegutsevatele inkassodele rida tegevusnõudeid ja nad peavad oma

tegevuse jätkamiseks saama finantsinspektsiooni tegevusloa hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Sellega tekib

finantsinspektsioonil ka õigus teha inkassofirmade üle järelevalvet ja probleemide ilmnemisel kasutada

sanktsioone alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni.

§ Rahandusministeerium esitas kooskõlastamisele hoiu-laenuühistute (HLÜ) seaduse muudatused,

mille kohaselt peavad kõik hoiu-laenuühistud ennast kujundama ümber ühistupankadeks. Ühistupank

allub finantsinspektsiooni järelevalvele ja tema hoiustele laieneb Tagatisfondi kaitse.

Seadusmuudatuste eesmärk on kaitsta hoiustajate raha hoiu-laenuühistutes.

§ Esitati kooskõlastamisele väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on vabaneda pisi-sentidest.

Vähendamaks vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, saatis rahandusministeerium koostöös Eesti

pangaga huvirühmadele konsulteerimiseks välja ideekavandi hakata poekassades ostukorvi hinda

ümardama lähima 5 sendini. Nii oleks võimalik hoida ära müntide tootmisest tulenevat raiskamist, mis

ringlusest kõrvale jäänud müntidega kaasneb.

63

§ EL-s lepiti 2023. aasta lõpuks kokku pankade kapitalinõuete uues regulatsioonis (nn Baseli uued

standardid). See on tähtis, et tagada Eestis tegutsevate pankade piisavate kapitalinõuete toel

finantsstabiilsus. Uute nõuete eesmärk on tagada ELi pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste

majandusšokkide suhtes, aidata Euroopal taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse

suunas. Kokkulepe oli ka Eestile sobiv, kuna see tagab, et kapitalinõudeid ei saa niimoodi

tsentraliseerida, et tütarpangad jääksid ilma kaitsemeetmeta (arvestades, et Eestis tegutseb mitmete

välismaiste pangandusgruppide tütarpankasid). Nüüd järgneb nende nõuete ülevõtmine Eesti

õigusesse.

2023. aasta kevadel avalikustati EL-s uued pankade kriisiohjamis- ja hoiusekindlustusraamistiku

reformi ettepanekud. Ettepaneku eesmärk on tagada, et kõigi pankade jaoks, olenemata nende

suurusest, ärimudelist ja vastutusstruktuurist, oleks kriisijuhtimine võimalikult tõhus. Näiteks kui mõni

väiksem Eestis tegutsev pank satub raskustesse, siis praeguse raamistiku järgi algatatakse panga

lõpetamine (likvideerimine) siseriiklike maksejõuetuspõhimõtete alusel. Reformi eesmärk on aga

hõlmata kriisilahenduse alla need keskmise suurusega ja väiksemad pangad, kes on avalikku huvi

arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga väiksed, kuid likvideerimiseks liiga suured.

2023. aasta lõpuks siiski aga kokkulepet ei saavutatud, kuna kaasnev koormus nii pangandussektorile

kui ka ühiskonnale laiemalt oleks pakutud reformi tulemusel liiga kõrge ja ebaproportsionaalne.

2023. aastal toimus ka mitu kohtumist Põhja-Balti ministeeriumite ja teiste ametiasutuste vahel, et

tugevdada ja tõhustada omavahelist koostööd finantskriiside juhtimiseks.

Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut

soodustavad tegevused.

Augustis hakkas maailma tuntuim indeksipakkuja MSCI avaldama oma indeksite hulgas eraldi

Baltikumi indeksit MSCI Baltic. MSCI Balti indeks aitab tuua Eesti ettevõtted suurte rahvusvaheliste

investorite radarile ning aitab meelitada piirkonda rohkem investeeringuid ja parandada Balti

ettevõtete juurdepääsu kapitalile.

Koostöös Läti ja Leedu rahandusministeeriumitega töötati välja nõuded, kuidas ühtlustada ja

lihtsustada reegleid, mis puudutavad väiksema mahuga väärtpaberiemissioonide korraldamist ja

väärtpaberite pakkumist üle kolme Balti riigi (eeldusel, et pakkumise maht on alla 8 miljoni euro).

Valitsus andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Komisjoni ettepanekule alustada ettevalmistusi

digitaalse euro käibele laskmiseks Euroopa Liidus. Digitaalne euroraha tähendab, et sularaha kõrvale

tekiks uus seaduslik digitaalne maksevahend, millega inimesed ja ettevõtjad saavad igal ajal ja igal pool

euroalal maksta. Euroopa Keskpank on digieuroga seonduvat analüüsinud üle kahe aasta, nüüd on

eesmärk edasi liikuda ettevalmistus- ja katsetamisetappi. Digieuro loodetakse välja arendada umbes

kolme aasta jooksul. Keskpank saab langetada otsuse digitaalse maksevahendi kasutuselevõtmise kohta

64

pärast seda, kui nõukogu ja parlament on võtnud vastu digieuro kasutuselevõttu võimaldava

õigusraamistiku.

§ Esitati kooskõlastamisele krüptovarade uus regulatsioon (krüptovaraturu seadus). Uus

krüptovarasid puudutav regulatsioon saab olema rohkem investorite kaitsele suunatud. Muuhulgas

nähakse ette standardiseeritud reeglid krüptomaailma prospektide ehk „white paper’ite“

avalikustamisele ja koostamisele. Tulevikus hakkab rahapesu andmebüroo asemel finantsinspekstioon

teostama kontrolli, aga ka väljastama vastava valdkonna tegevuslube.

EL tasandil toimus 2023. aastal veel mitmeid töögruppe, kus aktiivselt osalesime – EL

kapitaliturgude arendamine ja makseteenuste osutamise regulatsiooni muutmine (näiteks kuidas

ennetada paremini maksetega seonduvaid pettusi jms). Eesti õigusesse toovad need muudatusi

järgnevatel aastatel.

Koostati Fintech strateegia kavand koostöös partneritega. Strateegia eesmärgiks on aidata kaasa

finantsinnovatsiooni kasvule riigi ja erasektori koostöös.

Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused.

Toimusid Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamisega seotud tegevused.

2023. aastal oli fookus eelkõige haridussüsteemi puudutavatel tegevustel nagu rahatarkuse õpetajate

mentorprogrammi juhtimine, elektroonilise õppematerjali süstematiseerimine ja kättesaadavaks

tegemine, eelkooliealistele õppematerjali loomine, rahatarkuse valdkonnas teadustööde kirjutamise

motiveerimine ja palju muud.

2023. aasta aprillis lõpetas õpetajate rahatarkuse mentorklubi oma kolmanda hooaja, kus osales

kolmteist gruppi üle Eesti ning lõputunnistuse said 179 õpetajat kümnesr mentorklubist. Kolmandal

hooajal said õpetajad süvendatud teadmisi kulude-tulude ülesmärkimise ja analüüsi, eelarve

koostamise, targa majandamise ja laenamise, investeerimise põhitõdede, varaklasside ja riskide ning

ettevõtluse ja sissetulekute kasvatamise kohta.

Sügisel alustasid neljandat õppeaastat õpetajate rahatarkuse mentorklubid, kus kohtusid rohkem

kui 200 õpetajat kümnes grupis üle Eesti. Õpetajad õpivad mentorklubides nii isiklikku rahatarkust kui

ka vahetavad rahatarkuse õpetamise kogemust, et saadud teadmisi õpilastele edasi anda.

Toimus esmakordselt rahatarkuse edendajate konkurss rahandusministeeriumi,

finantsinspektsiooni, Eesti panga ja Eesti pangaliidu koostöös. Konkursi raames tunnustati isikuid ja

organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste

rahaga ümberkäimise oskustesse.

Valmis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline finantskirjaoskuse

uuring, mille kohaselt Eesti elanike rahateadmised on maailmas kõrgel 3. kohal. Samas selgub

uuringust, et edaspidi on vaja rohkem panustada käitumismustrite muutmisse, kuna Eesti

65

finantskäitumine on kolme aastaga langenud 13. kohalt 23. kohale. Viimati viis OECD võrdlusuuringu

läbi 2020. aastal, sealt alates on Eesti finantskäitumises langenud 10 koha võrra.

Valmis täiskasvanute rahatarkuse uuring, mis on osa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni

(OECD) rahvusvaheline finantskirjaoskuse uuringust. Uuring näites, et kõigist vanusegruppidest

hindavad oma finantskirjaoskust kõrgeimaks just nooremad inimesed ehk 20 kuni 29-aastased, kelle

seas on iseseisva eluga alustades rahaasjade planeerimine saanud normiks. Andmed näitavad, et raha

planeerimine, haldamine ja kasutamine on saanud mõtestatud ja teadlikuks tegevuseks. Uuringu käigus

küsitleti kokku 1119 Eesti elanikku vanuses 18–79 eluaastat, eesmärgiga kaardistada elanike

finantskirjaoskuse hetkeseisu ning analüüsida muutusi. Tegu on järjekorras viienda täiskasvanute

rahatarkuse uuringuga, eelmised küsitlused viidi läbi aastatel 2010, 2012, 2015 ja 2019.

Valmis õpiväljundite loend rahatarkuse teadmistest ja oskustest, mis võiksid õpilastel olla

omandatud erinevates kooliastmetes. Materjal on mõeldud õpetajatele abiks rahatarkuse eakohase

õpetamise planeerimisel. Projekt „Rahatarkuse õpiväljundid vanuseastmete kaupa“ on üks esimesi

omataolisi Euroopas. Eesti õpiväljundite projekt valmis koostöös TalTechi ja Tallinna ülikooliga, abistas

haridus- ja teadusministeerium.

Alustati uuringuga, et leida sobiv tehnoloogiline lahend positiivse krediidiregistri tarbeks, et

eraisikute andmed oleksid piisavalt kaitstud. Uuringu tulemused selguvad hiljemalt 2024. aasta

märtsiks, mil alustatakse regulatsiooni väljatöötamisega. Register hakkab koondama eraisikute

laenukohustusi, sealhulgas liisingud ja järelmaksud. Registri üldisem eesmärk on tagada senisest

vastutustundlikum laenu andmine, et ennetada lõhki laenamist. Plaan on esitada registri aluseks olev

regulatsioon 2024. aasta lõpuks Riigikogule menetlemiseks.

§ Kooskõlastusringile liikusid seadusemuudatused, millega muutuvad paremaks investeerimiskonto

kasutamise võimalused. Muudatused peaksid investeerimiskonto kasutamise muutma atraktiivsemaks

ja vähendama väikeinvestori motivatsiooni asutada investeeringute tegemiseks äriühing. Eelnõuga

täiendatakse ka pensioni investeerimiskonto investeerimisvõimalusi – kui praegu on need samad, mis

tavalise investeerimiskonto puhul, siis uue võimalusena lisanduvad pandikirjad. Kuna ühisrahastusse ja

krüptovarasse investeerimise riskid on mõnevõrra kõrgemad, siis sinna pensioniraha investeerida ei

saa.

Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine

2023. aasta alguses kompenseeriti ligi 342 000 inimesele vahepeal peatatud teise samba maksed,

mis kokku maksis 270 miljonit eurot. Algselt oli kompensatsioon planeeritud kahele aastale, kuid see

otsustati teha ühe maksena 2023. aasta jaanuaris, et raha jõuaks kiiremini inimeste pensionikontodele

ja investeeringutesse. Kompenseeriti tegemata jäänud 4 protsendi maksed 1961. aastal või hiljem

sündinud inimestele, kes tegid oma 2 protsendi makseid perioodil 2020. aasta 1. juuli kuni 2021. aasta

31. august ja ei olnud teisest sambast vahepeal lahkunud. Samuti said oma kompensatsiooni kätte2023.

aasta jaanuaris sambast lahkujad.

66

§ Kogumispensionide valdkonnas võeti vastu seadusemuudatus, mille kohaselt lisatakse personaalse

pensionitoote ehk PEPP III samba pensioniskeemide ringi ning laiendatakse PEPPi sisse- ja

väljamaksetele III samba maksusoodustusi.

§ Üle pika aja on muutmisel liikluskindlustuse seadus. Sellega võetakse meie õigusesse üle Euroopa

Liidu kindlustusereeglid, et tagada kahjukannatanutele parem kaitse. Aasta lõpus liikusid muudatused

kooskõlastusringile.

Panustati sotsiaalministeeriumi veetavasse pensionitarkuse strateegia 2023–2027

väljatöötamisse. Strateegia eesmärgiks on tagada tarkade pensioniotsuste tegemine ning seeläbi

suurem majanduslik kindlustatus.

§ Kooskõlastamisele saadeti kogumispensionide seaduse muudatused eesmärgiga täiendada

regulatsiooni praktikas ilmnenud teemade lahendamiseks, näiteks pensioni investeerimiskonto,

pärimisreeglite jms teemadel.

Valmis riikliku pensioni prognoosimudeli esimene prototüüp, mille arendamisse panustas

rahandusministeerium koos sotsiaalministeeriumiga. Arendustegevuse tulemusel valmis

pensionimudeli esimene versioon, koos selle tehniliste kirjeldustega ning toodi välja ettepanekud

mudeli edasisteks arendusteks. Mudeli jätkutööd on planeeritud 2024. aastasse ning fookuses on

valminud mudeli jooksev valideerimine ning kasutusele võtmise teadusnõustamine. Tööde lõppedes

liigub mudel statistikaameti kasutusse.

Hasartmängupoliitika kujundamine

§ Riigikogu võttis juunis vastu hasartmängumaksu seaduse muudatused, millega kavandatakse

erinevate mänguliikide maksumäärade tõus. Maksutõusu peamiseks eesmärgiks on riigieelarve tulu

suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus.

Rahandusministeerium korraldas koos Eesti Lotoga vastutustundliku hasartmängu teemalisel

foorumi, kus leiti, et mängusõltuvusse sattumise vähendamiseks on oluline astuda riiklikke samme,

millest esimesena tuleks kaasajastada hasartmänguseadust. Foorumil vaadati üle Eesti elanikkonna

mängukäitumise hetkeseis ning toodi välja valdkonna probleemkohad ja vajalikud tegevused ala

reguleerimiseks.

202. aasta

67

Tegevus 1.2 Arvestuspoliitika kujundamine

Eesmärk: Usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon.

Tabel 17. Arvestuspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL), hinnangud „osaliselt vastavuses“ või „madal“ puuduvad

0 0 0 0 15 0 10 4 6 4

Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile esitatavatest, %

4,8 4,4 4,1 4 4 5 5 5 5 5

Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade suhe, %

87 88 88 88 88 80 80 80 80 80

Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, %

61 60 59 60 59 60 60 60 60 60

Audiitorettevõtjate osakaal, kelle

90 93 94 88 81 100 100 100 100 100

Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest, %9

17 28 27 47 21 38 30 30 30 30 30

RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus (nii off- site kui on-site), %

- 4 38 32 15 41 30 30 30 30 30

Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate kutseühenduste liikmete osatähtsus, %

23,1 24,2 23,8 27,6 29 17 17 17 17

9 Mõõdiku aasta sihtmäär näitab, kui palju mõõdetaval aastal Rahapesu Andmebüroole esitatud teadetest, mis on teate esitamise

aastal süvaanalüüsi võetud, on kasutatud uurimisasutuste edastuses järgmise aasta jaanuari seisuga.

68

Joonised 22 ja 23. Arvestuspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Arvestusvaldkonna korraldamine

Raamatupidamise Toimkond tegi oma tavapärast tööd raamatupidamiskeskkonna ja -

standardite edasiarendamisel, juhendite tutvustamisel ja selgitamisel.

§ Raamatupidamise toimkond esitas avalikule arutelule RTJ 11 „Äriühendused, tütar- ja

sidusettevõtete kajastamine“ muudatused, mis käsitlevad eelkõige ettevõtete ühinemise ja

jagunemise kajastamist Eesti finantsaruandluse standardit rakendavates ettevõtetes. Kasutajate

senise tagasiside põhjal leidis toimkond, et nimetatud valdkonnas on kasutajate ootus saada

täpsemaid juhiseid ühinemiste ja jagunemiste kajastamiseks. Juhendi muudatuste eelnõu täpsustab

ühinemist ja jagunemist käsitlevate punktide sõnastust ning täiendab seda senisest

üksikasjalikemate näidetega.

2023. aastal on kestlikkusaruandluse teema teadlikkust tõstetud esitlustega erinevate

valdkondade konverentsidel ja seminaridel. Toimus rahandusministeeriumi infopäev, korraldati

veebiesitlusi ning osaleti töötubades ettevõtjatega, näiteks Rohetiigri töötuba, kus arutleti ESG

(keskkondlikke, sotsiaalseid ja juhtimiskultuuriga seotud) mõjude, nende kaardistamise ja hindamise

üle. Eesti eestvedamisel arendatakse koos partneritega Soomest, Lätist, Leedust ja Poolast

digitaalset tööriista, mis aitaks luua äriühingute kestlikkusdirektiivi ja selle juurde kuuluvate

standarditega kooskõlas oleva majandusaasta kestlikkusaruande. See on vajalik, et mõtestada

ettevõtte tegevuse mõjusid, riske ja võimalusi jätkusuutlikkusele orienteeritud maailmas. Projekti

lahutamatuks osaks on ka sidusgruppide kaasamine. Kestlikkusaruandluse direktiiv kohaldub alates

2024. aastast, laienedes järk-järgult. Alates 2024. majandusaastast suurtele avaliku huvi üksustele

(üle 500 töötaja), 2025. aastast kõigile suurettevõtetele, 2026. aastast ülejäänud börsil noteeritud

ettevõtetele (v.a mikroettevõtted) kellel on võimalus aruandluskohustust kahe aasta võrra edasi

lükata.

§ Valmistati ette raamatupidamise seaduse väljatöötamise kavatsus, et kõrvaldada ilmnenud

takistused e-arvete levikult erasektoris ja minna Eestis täielikult üle Euroopa e-arve standardile.

69

Valmis „Siseauditi mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele ja väärtuse

suurenemisele“ analüüs. Analüüsi eesmärk oli saada ülevaade Eesti siseauditeerimise teenuse turul

toimuvast ning koguda teavet tuvastamaks, kuidas aitab siseaudit kaasa organisatsiooni tegevuse

täiustamisele ning millist lisandväärtust see loob.

Audiitortegevuse korraldamine

Vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve

korraldamine jätkus analoogselt eelmistele aastatele.

Rahapesu tõkestamine

2023. aasta alguses avaldas MONEYVAL 2022. aasta kevadel toimunud hindamisvisiidi

tulemusel valminud raporti. Raportis toodi positiivse punktina välja krüptoäride mahu hoogne

vähenemine ja seda tänu Eesti karmimatele seadustele ja rahapesu andmebüroo intensiivsele

järelevalvetegevusele. Lisaks leiti, et traditsioonilises finantssektoris on meetmete rakendamine end

õigustanud ning riskid on suures osas maandatud. Järgnevate aastate prioriteediks on hindajatelt

saadud soovituste ellu rakendamine, tagamaks jätkuvalt tõhusad süsteemid ja võimestatud

asutused.

Aprillis toimus MONEYVALi liikmete ministrite kohtumine, kus võeti vastu kõrgetasemeline

deklaratsioon ja MONEYVAL Strateegia aastateks 2023-2027. Vastuvõetud deklaratsioon käsitleb

aspekte, tugevdamaks poliitilist ühtehoidu rahapesu ja terrorismi vastases võitluses läbi

MONEYVALi. Samuti märgib deklaratsioon, et koos Euroopa Nõukoguga näidatakse oma poolehoidu

Ukrainale, Vene Föderatsiooni poolt korraldatud agressiooni vastu. Eestis on lähtudes EL-i

sanktsioonidest külmutatud venelaste vahendeid ligi 20 miljoni euro ulatuses. Lisaks nenditi

kohtumisel, et Strateegias esile tõstetud tegevuste elluviimine nõuab lisaressursse ja hetkel on

võimalik rakendada vaid peamiseid tegevusi. Samuti soovitakse parandada poliitilist kaasatust,

tugevdada MONEYVALi rolli FATFis ja arendada koostöövorme Euroopa Nõukoguga.

§ Rahandusminister kehtestas määruse, mille kohaselt Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse

pakkujad on kohustatud edastama Eesti pangale ja rahapesu andmebüroole regulaarselt andmeid

oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta alatest 1.

jaanuarist 2024. Nõue on vajalik, et riigil oleks ülevaade võimalikest riskidest ja rahapesu

andmebüroo saaks hoida sektori riskipilti ajakohasena, kiiremini ohtudele reageerida ja riske

maandada.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldas mahuka analüüsi, mille eesmärk on parandada

rahapesuvastast võitlust Põhja- ja Baltimaades. Eesti tegevust rahapesu tõkestamisel hindas IMF

piisavaks ning kiitis regiooni järelevalveasutuste vahelist infovahetust rahapesu vastases töös.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks soovitab IMF Põhja- ja Baltimaadele

koguda veel rohkem piiriüleseid andmeid ja teha lisainvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse

70

andmeanalüüsi. Samuti soovitab IMF regiooni riikidel igaks juhuks valmistuda ühisteks sammudeks

finantsjärelevalve tugevdamisel näiteks siis, kui mõne panga puhul peaksid tulevikus ilmnema

suuremad rahapesuriskid.

Kohustatud isikutest on krediidiasutused kõige riskiteadlikum, ühtlasi ka kvaliteetseid teateid

saatev sektor. Pankade lõikes on esitatud teadete vormiline ja sisuline kvaliteet küll ebaühtlane, kuid

teadetes kajastub edasiminek hoolsusmeetmete rakendamises. Kõikide teiste sektorite puhul on

peamiseks probleemiks madal teatamisaktiivsus. Finantseerimisasutuste, kauplejate ja

professionaalide (v.a notarid) seas on vaid üksikud aktiivsed teatajad, kes saadavad üle kümne teate

aastas. Teadete liikide osas kasvas hasartmängukorraldajate ja finantseerimisasutuste sektoris

kahtlase tehingu teadete (STR) arv, mis viitab, et varasemast enam osatakse tuvastada

rahapesukahtlast tegevust. Mitmes sektoris kasvas terrorismi rahastamise kahtlusega teadete (TFR)

arv ja nende teadete saatjate arv. Saadud TFR-teadetest on näha, et turuosalised oskavad ka neid

juhtumeid varasemast paremini leida ja analüüsida.

Terrorismi rahastamise vaatepunktist on Eestis endiselt kõrgeim risk edastamise faasis,

terroristlikul eesmärgil vahendite kogumise ja kasutamise risk on madal. 2023. aastal esitati

rahapesu andmebüroole märkimisväärne hulk teateid, mis puudutasid terrorismi rahastamise riski

või kahtlust isiku puhul, kes ei resideeru Eestis, kuid kasutab tehingus Eesti turuosalisi. See ilmestab,

et terrorismi rahastamise vastane võitlus on olemuselt rahvusvaheline ning mõnes teises riigis

tegutseva isiku kohta võib vajalikku infot koguda just Eesti turuosaline.

Möödunud aastal laekus rahapesu andmebüroole kokku 522 välispäringut või spontaanset

infoedastust ning esitati 225 välispäringut või spontaanset edastust.

Teistelt rahapesu andmebüroodelt laekunud välispäringud on jätkuvalt suuresti seotud Eesti

krediidiasutustes avatud respondentkontodega, aga ka Eestis registreeritud ettevõtetega, kes

osalesid rahapesu kahtlusega tehingutes välisriigis ega tegutsenud või omanud püsivat

tegevuskohta Eestis. See tüpoloogia viitab asjaolule, et Eestis registreeritud äriühinguid kasutatakse

välisriikides ära maksusüütegude toimepanemiseks, millega võivad kaasneda ka muud rikkumised.

Välispäringud näitavad, et suureneb Eesti äriühingute kasutamine erinevates e-kaubanduse

pettustes, kus Eesti äriühingute taha peituvad kauplejad eksitavad kliente kaubakirjeldustega ning

tarnivad kirjeldatust oluliselt madalama väärtusega kauba või jätavad kauba üldse tarnimata. Seega

on RABi teravdatud tähelepanu edaspidi ka e-kaubandusel.

Rahapesu riskipildist nähtub, et paljud rahapesu andmebüroo huviorbiidis olevad Eesti isikud ja

ettevõtted on avanud maksekontod välisriikides erinevate makse- ja e-raha asutuste juures. Sellest

tulenevalt on andmebüroo esitanud varasemast enam päringuid Leedu kolleegidele. Tihedat

välissuhtlust peetakse ka Malta, Läti, Ameerika Ühendriikide, Soome ja Saksamaaga. Vaatamata

Ukraina kolleegide keerulisele olukorrale, toimib ka nendega tihe ja sisukas koostöö.

Riigi võetud meetmete tõttu on virtuaalvääringu teenusepakkujate (VASPide) turg suuresti

korrastunud. Kui 2019. aasta lõpu seisuga kehtis Eestis enam kui 1200 ja 2022. aasta alguses 148

71

virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, siis 2023. aasta lõpus 53. Virtuaalvääringu voogusid

seostatakse jätkuvalt kuritegeliku tegevusega, Eestis peamiselt pettustega. 2023. aasta lõpus Eesti

tegevusluba omavate VASPide vahendatud teenuste käive oli 2023. aastal 20 miljardit eurot. 2024.

aastal rakenduv regulaarne VASPide aruandluskohustus võimaldab tulevikus sektori riskipilti veelgi

paremini mõista.

Hoolimata elektrooniliste maksevõimaluste võidukäigust ja uutest tehnoloogiatest on sularaha

jätkuvalt kurjategijate seas eelistatud. 2023. aastal valmis rahapesu andmebüroos analüüs

„Sularahaga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis“, mis näitas, et võrreldes

pandeemia-aastatega, on Eestis tõusnud suurte mitmete sularahaintensiivsete teenuste

(valuutavahetus, investeerimiskulla müük ja hasartmänguteenused) sularahatehingute maht ja koos

sellega rahapesuohu tase. Piiriüleste e-raha ja makseasutuste Eesti makseagentide sularahaga

seotud maksetehingud on jätkuvalt kõrge rahapesuohuga. Osalt on riskid kandunud teistesse

jurisdiktsioonidesse, eelkõige Leetu.

2023. aasta märksõnadeks oli sanktsioonist kõrvalehoidmine ning mitme sanktsiooni liigiga

põimitud olukorrad. Rahapesu andmebüroole esitatud sanktsiooni teadetest (ISR) oli näha, et

kohustatud isikud, aga ka riigiasutused on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sanktsioonist

kõrvalehoidumise analüüsile. Sanktsioonist kõrvalehoidumise juhtumites püütakse kasutada Eesti

finantssüsteemi ja juriidilisi isikuid. Rahapesu andmebüroo analüüs näitab, et maksed Venemaa ja

Eesti vahel on oluliselt vähenenud ning peamised finantssanktsiooni rikkumise riskid seostuvad

olukordadega, kus finantssanktsiooni subjektile tehakse kättesaadavaks mitte vahendeid (näiteks

raha), vaid majandusressursse (näiteks kaupu). Peaasjalikult on tegu juhtumitega, kus Eesti

ettevõtted jätkavad vahekehade kaudu koostööd Venemaa äripartneritega, kellega enne Ukraina

sõja algust tehinguid tehti, kasutades selleks kolmandates riikides registreeritud läbipaistmatu

taustaga ettevõtteid. Nimelt näidatakse kolmandates riikides registreeritud ettevõtteid selliste

kaupade saajatena, mida on keelatud Venemaale viia. Tegelikkuses võidakse kaup aga kolmandast

riigist re-eksportida Venemaale. Kauba Venemaale viimisel, varjates seejuures kauba lõppkasutajat,

võidakse rikkuda mitte ainult kauba piirangut, vaid teha majandusressursse kättesaadavaks

finantssanktsiooni subjektile, rikkudes sellega finantssanktsiooni. Erinevad sanktsiooni liigid (kauba

keeld, teenuse keeld ja finantssanktsioon) on omavahel tugevalt põimunud.

Lähiaastatel on rahapesu andmebüroo olulisemateks prioriteetideks juhtumianalüüsi ja

strateegilise analüüsi võimekuse kasvatamine. 2021. aastal viidi läbi eelanalüüs, et leida

optimaalsed teed rahapesu andmebüroo infosüsteemi RABIS ümberkujundamiseks targemaks

analüütiku töövahendiks. 2022. aastal alustati strateegilise analüüsi funktsiooni infosüsteemi

arendamist ning see kestab 2026. aastani.

72

5. Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning

kodanike õiguste tõendamine

Vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium

Programmi kulud tegevuste lõikes

Tabel 18.

Tulemusvaldkond TÕHUS RIIK

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine kulud kokku

9 823 10 924 9 607

Rahvusarhiivi 2023. aasta arhiivindusprogrammi eelarve koos eelmisest aastast üle kantud vahendite (0,2

mln eurot) ja projektitoetused ning majandustegevusest laekuv tulu (1 mln eurot) kokku moodustas 10,9

mln eurot, Arhiivindusprogrammi tegevuskulude jääk oli 1,2% lõplikust eelarvest (mahus 75 305,94 eurot)

ning kasutatakse "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027" meetme 21.1.2.1 "Digiriik"

KUM valdkondliku digipöörde partnerina kolme projekti raames digiteerimiseks ettevalmistamise

tegevuste katmiseks (läbivaatus, korrastamine, konserveerimine, materjalid jm). Majandustegevusest

saadud tulu eelarvejääk on vajalik järgmise aasta asutuse põhitegevuse kulude ja investeeringute

katmiseks.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 19. Arhiivindusprogrammi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2021-2026.

Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026

Sihttase

Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale

40 44 63 50 55 60 70

Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % Arhivaalide koguhulk 10 427 684 arhivaali (1.12.2023 seisuga)

88 88 88 88 88 88 88

Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit kujutist*

25,8 33,6 36,2 28 29 30 31

*Arvestatud on kõiki kujutisi, mis pole filmid, helid, fotod ega kaardid

73

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

➢ Digisündinud arhivaalide üleandmine asutuste poolt on hoogustunud, digitaalsena sündinud teavet

võeti vastu 19 tegutsevalt asutuselt, kes digiteavet esmakordselt üle andsid. Hoogustumise taga on

eelkõige kolm lõpusirgele jõudnud arendust. Esiteks ühendati novembris vastuvõtusüsteem ASTRA

ja digihoidla Preservica, kuhu vastuvõetud teave nüüd automaatselt hoiule liigub. Teiseks on üks

tarkvaraarendaja juurutanud võimekuse väljastada Rahvusarhiivi digiarhiivi andmestruktuurile

vastavaid XML-faile digisündinud teabe arhiveerimiseks. Kolmandaks suudab vastuvõtukeskkond

ASTRA hakkama saada ka asutuste failikataloogide ja vähem kvaliteetsete XML-pakettidega.

➢ Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal jääb, nagu eelmistelgi

aruandeperioodidel, muutumatuks kuni Rahvusarhiivi Tallinna keskuse kasutuselevõtuni.

➢ Arhivaalide kättesaadavust veebis õnnestus ka 2023. aastal prognoosidega võrreldes

märkimisväärselt suurendada. Selle taga on digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023

raames Rahvusarhiivi juhitud ja lõpusirgele jõudnud kuus massdigiteerimise koostööprojekti

Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja

Teadusministeeriumiga.

Programmi meetmete täitmise analüüs

Meede: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine

Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine.

Tabel 20. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestliku säilitamise, kasutamise ning kodanike õiguste tõendamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2021-2026.

Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026

Sihttase

Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest aastas)

4 330 5 442 11 875 5 000 5 000 5 000 5 000

Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln korda)

1,7 1,5 1,67 1,7 1,7 1,7 1,7

Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. aastas)

7 8 8 7 7 7 7

Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv on oluliselt suurem planeeritust. Märkimisväärse tõusu

taga on suuresti Rahvusarhiivi filmiarhiivi aktiivne kuraatoritöö filmifestivalidel, varasemast rohkem

74

rahvast osales aga teisteski programmides. Virtuaalse uurimissaali külastuste arv õnnestus prognoosida

enam-vähem täpsena. Nagu varemgi, toimus 99,6% Rahvusarhiivi külastustest virtuaalsetes

kasutuskeskkondades. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvuks kujunes prognoosist ühe võrra

suurem tulemus.

Tegevused ja tulemus:

Esiletõstmist väärivad kaks valdkonda. Kõigepealt, vahefinišini jõuti mitme keskse arendusega.

Aprillis avati AISi ehk arhiivi infosüsteemi uus avalik liides, mis pälvis kasutajate sooja vastuvõtu.

Fotode-filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis lõplikult üle Meediateek ja ka see

muutus võeti arhiivi klientide poolt hästi vastu. Kiirelt liiguti edasi ka filmipärandi

voogedastusplatvormiga Arkaader, millele lisandus näiteks filmide ajajoon ja ingliskeelne osa,

järgmisel aastal peaks valmima ka koolidele õppetööks mõeldud haridusliides. Need olid olulisimad

edusammud, aga üsna hästi kulgesid ka teised arendusprojektid, mida seiretöölaual on hetkel kokku

21. Rahuloluga võib nentida, et mõne aasta eest langetatud juhtimisotsus projektide agiilseks

käsitlemiseks on end täiel määral õigustanud, samuti on edu toonud arenduste juhtimisvastutuse

selge üleandmine IT meeskonnalt sisuosakondadele.

2023. aasta teiseks märkimisväärseks tähiseks on viimaste suuremahuliste digiprojektide

lõpuleviimine. Digitaalse kultuuripärandi tegevuskava raames juhtis Rahvusarhiiv aastail 2018–2023

kokku seitset nn massdigiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 mln

kaadrit dokumendipärandit (sellest 4,5 mln kaadrit Rahvusarhiivi arhivaale), 245 tundi Rahvusarhiivi

filmilintidel olevaid filme ja 24 erineva mäluasutuse 167 tuhat fotonegatiivi (neist 56 tuhat

Rahvusarhiivi fotonegatiivi). Nende projektide tulemusena jõudis avalikkuseni tohutu hulk

senitundmatut kultuuripärandit. Just digiteerimine annab võimaluse uuteks arendusteks, millistest

suurimat uut avalikku hüve pakub juba ülalmainitud Arkaader. Etteruttavalt saab öelda, et 2024.

aastal algab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetatava digipöörde raames

arhiiviainese suuremahulise massdigiteerimise järgmine etapp, kus Rahvusarhiiv on osalemas kolme

projektiga.

2023. aastal loendati Rahvusarhiivi uurimissaalides 1,7 miljonit külastust, mida on eelmise

aastaga võrreldes veidi enam. Tegelikkuses on erinevate arhiiviteenuste kasutamine palju laiemgi.

Näiteks ainuüksi Facebooki kaudu jõudis Rahvusarhiiv 2023. aastal ligi poole miljoni inimeseni,

kiiresti kasvab arhiivihariduse programmides osalenute arv, arhiiv üllitab igal aastal kümmekond

teadustrükist, mille lugejaskonda mõõta ei saa. Küll saab aga loendada ajalookultuuri ajakirja Tuna

numbreid. Nimelt ilmus 2023. aastal kõige kõrgema (1.1) tähisega teadusajakirja Tuna 100. number

ja ühtlasi tähistati 25 aasta möödumist ajakirja sünnist.

Aruandlusaastal seati ka pikemaid arhiivinduslikke plaane, sõnastades arengusihid järgnevaks

kolmeks aastaks ehk eelduslikult perioodiks, mis eelneb Rahvusarhiivi Tallinna üksuste Endla tn

hoonesse kolimisele. Muude uuendatud eesmärkide seas väärib siinkohal märkimist kehtiva

arhiivieeskirja kaasajastamise vajadus, et toetada digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud

75

üleandmist arhiivi. Eelduslikult on võimalik märkimisväärselt vähendada asutuste arhiivinduslikku

halduskoormust, säilitades samal ajal arhiveeritava teabe kvaliteeti.

76

6. Regionaalpoliitika programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed

teenused ja meeldiv elukeskkond.

Vastutaja Regionaal-ja Põllumajandusministeerium*

*Kuni 01.07.2023 vastutas programmi eest Rahandusministeerium, kuid ministeeriumite valitsemisalade ümberkorraldustega liikus regionaalpoliitika programm Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse

Programmi kulud tegevuste lõikes

Tabel 21. Regionaalpoliitika programmi kulud tegevuste lõikes.

Tulemusvaldkond TÕHUS RIIK 2023 eelarve** 2023 eelarve täitmine***

Regionaalpoliitika programm 59 202 594 51 316 238

Tegevus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng

47 036 253 42 918 191

Tegevus: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

8 581 913 7 331 979

Tegevus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

3 584 428 1 874 010

* Eelarve ja eelarve täitmise numbreid täpsustatakse

**Eelarve ja täitmise summades on kajastatud vaid 2023.a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse üle tulnud

vahendid

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 22. Regionaalpoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2022-2024.

Mõõdik 2022 2023 2023 2024

Sihttase

Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <= 46,1% 46,7% 46,4% 46,8%

Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst, %, >=

39,8%10 _ 37% 37%

Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas, %, >

56.38% 54,3% 57,6% 60%

Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa vs ülejäänud Eesti keskmine, kordades), <=

4,5 4,8 5 5

Elukeskkonnaga rahulolu Eestis, %, > 73.5 Uuring üle aasta, järgmine 2024.a

sügisel 74% 74%

10 Näitaja võib täpsustuda pärast Statistikaameti 2024.a SKP andmete täpsustavat korrektsiooni.

77

Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: kõrgeima ja madalaima detsiili KOVide vahe, (protsendipunkt), <

14.7 Uuring üle aasta, järgmine 2024.a

sügisel 15 15

Kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussektori kuludest, %

24,2% 25% 25%

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

➢ Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste

võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks. KOV teenustega rahulolus

on 2022. a hinnangute põhjal eri piirkondade kõrgeim rahulolu Harjumaal (keskmiselt 65,5 punkti

100-st) ja Tartumaal (62,3 punkti), samas sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Ida-

Virumaal, Valga-, Põlva- ja Jõgevamaal (vahemikus 49–52 punkti). Sarnased piirkondlikud

erinevused on ka rahulolus koduomavalitsuse juhtimise muutusega viimasel kolmel aastal, mille

osas on inimesed kõige rahulolevamad Harju-, Võru- ja Lääne-Viru maal (51–59 punkti) ja kõige

rahulolematumad Järva-, Ida-Viru-, Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal (alla 40 punkti 100-st).

➢ Piiriülene koostöö: nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie

aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja

tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu rahastati aastatel 2007–2014 319 Eesti

osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel rahastati 345 Eesti osalusega koostööprojekti ning

ka Eesti juhtpartnerite arv on märgatavalt kasvanud. Perioodi 2021–2027 Interreg programmid

käivitusid juba 2021. a ning läbi on viidud mitu taotlusvooru. 2024. a seisuga osalevad Eesti

partnerid kokku 141 projektis.

➢ Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) rakenduskava 2014–2020 raames on 29.02.2024 seisuga välja

makstud 98,2 protsenti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rakendatavatest toetustest,

saavutatud on meetmete peamiste väljundite osas seatud sihttasemed (nt loodud töökohad või

suuremate linnapiirkondade lasteaiakohad). Rahastatud projektid jõuti 2023. aasta lõpuks ellu

viia, tervikuna jäi ellu viimata vaid ühe Ida-Virumaa tööstusettevõtte projekt, kes lõpetab viimased

projekti tegevused 2024. aastal enda rahastusega.

➢ ÜKP rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistusperiood jõudis 2023. aastaga

lõpule, viimane toetuse andmise tingimuste käskkiri sai allkirja 04.01.2024. Aastal 2023 avanesid

enamike uute regionaalmeetmete taotlusvoorud, 2023. a lõpuks avanenud voorude eelarve

kokku on 186 mln €, 2024–2027 avaneb voore veel 62 mln € mahus (+ võimalikud varasemate

voorude lisanduvad jäägid).

➢ Ruumilise planeerimise valdkonnas jõustusid 2023. aastal riigile oluliste ehitiste ja tuuleparkide

kiiremat arendamist võimaldavad planeerimisseaduse muudatused ning harjutusväljade kiiremat

78

arendamist võimaldavad relvaseaduse muudatused. Ruumilise planeerimise valdkonna edasiseks

arendamiseks koostati planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsus ja selle alusuuringud11.

➢ Eesti arengut toetavad 2023. aastal lõppenud kohalike omavalitsuste planeeringute

digitaliseerimine ja planeeringute andmekogusse kandmise I etapp, lõpule on viidud tuumajaama

asukoha ruumianalüüs12 ning koostamisel on üleriigiline planeering, Harju, Rapla ja Pärnu

maakondade maavarde teemaplaneeringud, Rail Baltic raudtee maakonnaplaneering, Pärnu

maakonna Pärnu jõe teemaplaneering, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering, Haljala-Kukruse

2+2 maantee riigi eriplaneering ning Liivi lahe meretuulepargi riigi eriplaneering. Kohalike

omavalitsuse võimestamiseks tuuleparkide planeerimisel loodi 2023. aastal 5 mln € suuruse

mahuga toetusskeem13.

➢ Valitsus võttis 2023. aasta koalitsioonileppega üheks prioriteediks riigi ettevõtlustoetuste

regionaalset tasakaalu suurendava mõju. Kokku on lepitud, et vähemalt 40 protsenti

struktuurivahendite rakenduskava 2021–2027 ettevõtluse arengule ning keskkonnahoidlikkusele

suunatud ettevõtlustoetustest peab jõudma väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi.

Vajab tähelepanu:

➢ Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal

valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades

(valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja

tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks

väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile

täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine.

➢ Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses.

Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt

omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks

erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda

rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse

riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise

omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude

keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel.

➢ Tuleb suurendada kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et

tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline

laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel.

Alates 1. juulist 2023 anti vastutus ettevõtluse regionaalse arengu suunamise eest koos

minimaalsete eelarveliste vahenditega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt üle

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

11 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ 12 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm#tuumaenergia-eesti 13 https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel

79

➢ Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate

väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust,

asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja

juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste

demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist.

➢ Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik

tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja

teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste

edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele

omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine.

➢ Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal

finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks

on KOVide piiratud võimalus ressursse jaotada vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale.

Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike

teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust

pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest

makstavate maksude vahel.

➢ Kohalike omavalitsuste finantsolukord paranes järk-järgult kuni 2020. aastani, millest alates on

muutused toimunud halvenemise suunas. Prognooside kohaselt võib eeldada, et KOV

finantsolukord saavutas madalseisu 2023. aastal, kuid kiiret paranemist sellelt tasemelt ei ole

oodata. Halvenenud finantsolukord on kaasa toonud suure defitsiidi, võlakohustuste kiire kasvu

ning hakanud mõjutama omavalitsuste investeerimisvõimekust.

➢ Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi

ja OECD riikidega võrdluses suured. 2023. aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire

ülevaate põhjal on piirkondade vahelised erisused püsinud suured või jätkanud kasvutrendi

eelkõige SKPs ja ettevõtlusarengu näitajates ning elanike sissetulekutes ja vaesuses. Suurem

piirkondlik ebavõrdsus ilmneb ka mitmetes rahvatervise näitajates ning rahulolus kohalike

omavalitsuste juhtimise ja arenguga. Piirkondlik areng on jätkuvalt polariseerunud eriti

selgepiiriliselt suuremate linnapiirkondade ning nendest kaugemale jäävates hõreasustusega

piirkondade võrdluses. Arengunäitajad on üldiselt paremad Harju- ja Tartumaal ning kipuvad

olema halvemad sageli

Ida-Virumaal ning Kagu-Eesti ja Jõgeva maakondades. Samas on olnud viimastel aastatel mõnes

osas märke ka piirkondade vaheliste arenguerinevuste ja ebavõrdsuse vähenemisest, näiteks

elanike rahulolus elukeskkonnaga ja kiire internetiühenduse kättesaadavuses.

➢ Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Eeltoodud regionaalse

arengu suundumustest tulenevalt vajab lisatähelepanu poliitikasekkumiste kavandamine

regionaalsete erisuste vähendamiseks, eriti ettevõtluse arengu- ja konkurentsivõime,

ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuse, inimeste hõives osalemise, kohalike

omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse ning rahvatervise valdkonnas. Tasakaalustatud

80

regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikumalt

oma tegevuse mõju regionaalarengule.

➢ Pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks on

tegelik praktika välja kujunemata, sh puuduvad kesksed suunised mõõdikute piirkondlike

andmete analüüsiks ning oluliste piirkondlike erisuste püsimise korral valdkonna arengukavade ja

programmide eesmärgipüstituste ning tegevuste muutmiseks.

➢ Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021–2027 perioodiks

loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist

vajab ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt

ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli ollakse küll teadlik

oma valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel seoseid nende tekkimise

ega leevendamisega. Vähest tuge pakuvad meetmete kujundajatele ka valdkonna arengukavade

ja programmide seire ning tulemusaruandlus, kus sageli puudub piirkondlike erisuste analüüs,

mille olemasolu lihtsustaks toetusemeetmete ettevalmistamist, elluviimist ja seiret.

➢ Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti areng vajab jätkuvalt erilist tähelepanu. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti

tegevuskavade seireprotsessis tuli Ida-Virumaa puhul esile vajadus ministeeriumitel rohkem

tähelepanu pöörata sellele, et riigi toetusmeetmetest jõuaks proportsionaalne osa Ida-Virumaani,

väljakutse toetada muudest piirkondadest elanike aktiivsemat elama asumist Ida-Virumaale,

tagada piirkonnas kaasaegse (üüri)elamufondi parem kättesaadavus ning kiirendada põgenike

integreerimist tavaellu, et saavutada seeläbi nende suurem panus Ida-Virumaa arengusse.

Kagu-Eestis on kindlasti vajalik jätkata piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamise

edendamist, suuremat tähelepanu tuleb pöörata ettevõtete innovatsioonivõimekuse

tugevdamisele ning toote- ja teenusearenduse investeeringute toetamisele. Olulist

edasiarendamist vajab piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti

tulevikuvajadustega. Praegu ei leia ligikaudu kolmandik Kagu-Eesti põhikoolilõpetajatest endale

sobivat edasiõppimisvõimalust oma kodumaakonnas, mistõttu peaks eesmärgiks olema

gümnaasiumide ja kutseharidusasutuste atraktiivsuse suurendamine.

➢ Riigieelarveliste toetusmeetmete baasrahastus võimaldab viimaste aastate kiire hinnatõusu

tõttu toetada varasemast oluliselt väiksemas mahus kohalikke ja piirkondlikke arendustegevusi.

Olemasoleva eelarve juures seniste programmide ja tingimustega jätkamine on tekitanud surve

toetuse saajatele lisada täiendavat omafinantseeringut tegevuste elluviimiseks, samal ajal tooks

maksimaalsete toetuse summade tõstmine paratamatult kaasa suurema konkurentsi ning

vähendaks edukate taotluste osakaalu ja arvu. Näiteks on hajaasustuse programmi maksimaalne

toetussumma püsinud 6500€ tasemel alates programmi käivitamisest 2013. aastal. Nõudlus

maapiirkonna püsielanike elamistingimusi parandavateks tegevusteks on jätkuvalt kõrge, kuid

elluviidavate projektide keskmine eelarve on tõusnud selle aja jooksul rohkem kui 60 protsendi

võrra. Paljud pered peavad taotlemiseks leidma oluliselt rohkem vahendeid, kui määruses

minimaalselt nõutud 1/3 investeeringu summast, sest riik ja kohalikud omavalitsused ei ole

suutnud toetuse eraldamisel üldise hinnatõusuga kaasa tulla. Eeltoodu jätab potentsiaalse

tagajärjena elamistingimuste parandamisest kõrvale madalama sissetulekuga taotlejad ja

81

võimaldab madalamas konkurentsis kasutada toetuse võimendust suuremate säästude või

sissetulekutega peredel.

➢ Maakondliku arendustegevuse baastoetus ehk toetus, mida riik eraldab maakondliku

arendustegevuse, rahvatervise ja maakonna turvalisuse nõukogu tööks ning kultuurivaldkonna

ülesannete täitmiseks on alates 2018. aastast püsinud muutumatu, samas on võrreldes

2018. aastaga keskmine brutopalk tõusnud 2023. aastaks ligikaudu 40 protsenti.

Rahandusministeeriumi pikaajalise prognoosi kohaselt ulatub palgakasv 2024. aastal 49

protsendini ning 2028. aastaks juba 79 protsendini võrrelduna 2018. aastaga, mil maakondliku

arendustegevuse toetuse summa fikseeriti. Samal ajal reaalse arendusressursi vähenemisega on

erinevate ministeeriumite ootused partnerlusele maakondlike arendusorganisatsioonidega aja

jooksul kasvanud.

➢ Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade

otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast,

transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest

otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine

majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori

koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus.

➢ Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada

kahanemise, (valg)linnastumisega ja kliimamuutustega seotud probleemide lahendamise

vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures

osas Eestis. Tagajärjeks on nendes piirkondades rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu

laekumine, ebavõrdne ja raskendatud teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem

keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud

kohalikele omavalitsustele elaniku kohta. Otsuste puudumine nii omavalitsuste kui keskvalitsuse

poolt teenustevõrgu (näiteks haridusvõrk) tulevikuvajaduse ja -mudeli osas takistab

investeeringute kavandamist ja prioritiseerimist ning võib kaasa tuua üle- või alainvesteerimise

taristusse.

➢ Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike

omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 2023. aasta

seisuga 54 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse osaplaneeringud on

kehtestanud 20 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast

2023. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide

kajastamist kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide

lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega.

➢ Vaja on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada

planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist.

82

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Meede 1: Regionaalareng

Tegevus 1.1: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng

Eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine.

Tabel 23. Regionaalarengu mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2022-2024.

Mõõdik 2022 2023 2023 2024

Sihttase

Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda eraldatud toetuste osakaal, % , > KOV – 75%;

Äriühingud – 44%

KOV – 74%;

Äriühingud – 46%

75% (KOV)

50% (ev)

75% (KOV)

60% (ev)

Maakondade SKP kasv (15/15, kõigis maakondades) 15/15 N/A 15 15

Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades suurem kui THI muutus (15/15), %, ≥ 0/15 (THI 19,4%) 15/15 (THI 9,1%) 15/15 15/15

Regionaalarengu toetusmeetmete eesmärkide saavutamise tase, %

95-100% 2023.a. sihttasemest

100% 2023. a sihttasemest

100% -

Kasusaanud ettevõtete arv 15 758 17 813 2410 2410

Toetuste kaasabil loodud töökohtade arv 1 944 2 498 1950 1950

Elukeskkonda arendavate toetuste maht, m€ 48 12,5 35 35

Piiriülese koostöö programmides osalevate Eesti partnerite arv (kodanikuaktiivsuse näitaja) -

162

200 300

Tegevused ja tulemus:

Regionaalpoliitika kujundamine

• Peamine regionaalarengut suunav riiklik alusdokument on 2022. aasta alguses valminud

regionaalse arengu tegevuskava (RETK), mis määratleb olulisemad piirkondade vahelist

ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, koondab eri ministeeriumite

valitsemisalasid hõlmava rakendusplaani nende juurprobleemide leevendamiseks ning seab

raamistiku nende protsesside edasiseks seireks. 2023. a valminud ülevaade RETKi senisest

elluviimisest on näidanud, et ministeeriumite panus regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel

vajab läbivalt tugevdamist, kuid eriti ettevõtlusarengu ja innovatsiooni ning tööturu ja

rahvatervise valdkondades. Nende valdkondadega seotud regionaalse arengu

juurprobleemides on piirkondade vahelised erisused sotsiaal-majanduslikes arengunäitajates

püsinud eriti suured või jätkanud kasvutrendi.

83

• Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti regioonide arengu kiirendamiseks on 2022. aastal koostatud

valitsemisalade ülesed Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastani 2030, mille 2022. aasta

seire toimus integreerituna RETK seireprotsessiga.

• Olulise pikaajalise mõjuga tegevusena on alates 2022. aastast lisandunud 2021–2027

välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suunamise tegevused, et läbi mõelda

võimalused, kuidas lisaks meetmespetsiifiliste eesmärkide saavutamisele on võimalik

panustada „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, sealhulgas tasakaalustatud

regionaalsesse arengusse. Vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele on regionaalarengu osakonna

ülesandeks koordineerida ja seirata toetusmeetmete panustamist regionaalarengusse. 2023.

aastal on läbi vaadatud tagasiside ja soovituste andmiseks mitteametlikul konsultatsioonil 109

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eelnõud ning ametlikul kooskõlastusringil 95

eelnõud (sh korduvad kooskõlastused). Lisaks kooskõlastati 2023. aastal viis

hindamismetoodikat ja seitse toetuse andmise tingimuste muudatuste eelnõud. Täiendavalt on

nõustatud Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete koostajaid (kokku kaheksa

eelnõud, sh seitse ametlikul kooskõlastusringil). Võrreldes 2022. aastaga on

kooskõlastusprotsess vaieldamatult muutunud sujuvamaks, valdavalt jõuavad eelnõud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse nii mitteametliku kui ametliku kooskõlastusvooru

käigus ning eelnõude arv, milles regionaalsete mõjude analüüs täiesti puudub, on kahanenud

üksikuteni. Täiendava kitsaskohana on 2023. aastal teravalt esile tõusnud madal

asukohaandmete kvaliteet toetuste infosüsteemis, mis raskendab toetuste regionaalse jaotuse

jooksvat seiret. Sellele kitsaskohale on koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK),

Rahandusministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga asutud lahendusi leidma.

• Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite rakenduskavast on projektidele, mille toetuse

saajaks on kohaliku omavalitsuse üksus, eraldatud perioodi jooksul kokku 475 mln eurot toetusi

(sellele lisanduvad KOV asutatud SA, MTÜ ja äriühingute toetused), millest hinnanguliselt 74

protsenti on eraldatud väljapoole Harjumaad asuvatele kohalikele omavalitsustele. Äriühingute

projektide maht (sealhulgas ka toetused üldhuviteenustele nagu ühisveevärk, kaugküte) oli

kokku 767 mln. Konkreetse maakonnaga seotud äriühingute toetusi oli 505 mln €, millest 54

protsenti olid suunatud Harjumaale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2023. aasta

oktoobris täpsustatud andmetel oli Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA rakendatavates

ettevõtlusmeetmetes Harjumaa osakaal eelmisel perioodil koguni 78 protsenti. Rakenduskava

toetusmahust tervikuna on kindla maakonnaga seotud 45 protsenti, nende projektide põhjal

hinnates on Harjumaa osakaal toetuse kogumahust kõigi valdkondade üleselt 41 protsenti.

• Maakondlike arendusorganisatsioonide eestvedamisel jõudis 2023. aastal lõpule maakonna

arengustrateegiate uuendamise protsess, mis vastavalt KOKSile toimub vähemalt kord nelja

aasta jooksul. Kogu protsessi vältel on ministeerium pakkunud maakondlikele

arendusorganisatsioonidele tuge juhendmaterjalide, võrgustikukohtumiste, koolituste ja

eelnõu tööversioonide tagasisidestamisega. Maakonna arengustrateegiad on aluseks toetuse

eraldamisele mitmetest regionaalarengu toetusmeetmetest.

84

• Lääne-Viru maakonnas võttis oma tegevuse lõpetanud maakondlikult arenduskeskuselt

piirkonna ettevõtlusarengu toetamise rolli üle MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit.

• 2023. aasta sügisel valmis perioodi 2014–2020 Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ lõpphindamine, mille eesmärk oli

hinnata suuna rakendamise tulemuslikkust ja mõju linnapiirkondade arengule. Hindamise viis

läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ. Hindamise tulemusena leiti, et projektid täitsid

oma eesmärgi ja projektide väljundnäitajate sihttasemed saavutatakse. Probleeme tekitasid

eelkõige ehitusprojektide elluviimine, hangete korraldamine ja maaomanikega läbirääkimised.

Säästvate liikumisviiside tulemusnäitajat, igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või

jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus, ei saavutatud. Tulemusnäitaja

saavutamiseks oleks pidanud kavandama projekte laiemalt säästvat liikumist mõjutavate

tegevustena, praegune projektide valik keskendus jalg- ja jalgrattateede ehitusele. Jalgrattaga

tööle liikujate osakaal kitsamalt on vaatlusalusel perioodil kasvanud. Alushariduse ja lapsehoiu

projektidega ei õnnestunud leevendada lasteaiakohtade puudust soovitud mahus.

Lasteaiakohtade nõudlus on kasvanud linnapiirkondades elanikkonna suurenemise ja

vanemate suurenenud soovi tõttu panna lapsed varasemas eas lasteaeda. Ilma toetuseta oleks

KOVid uusi kohti loonud aeglasemas tempos või ei oleks suutnud neid üldse luua. Ida-Virumaa

linnapiirkondade alakasutatud alade arendamine avaldas laiemat mõju turvalisusele, turismile

ja kohaliku elanikkonna rahulolule. Projektide tulemusena on ehitatud uusi hooneid ja rajatisi

piirkondadesse, kus varem on väga vähe rajatud uusi avalikke hooneid. Kinnisvaratehingute

hinna kvantitatiivne andmeanalüüs ei näidanud, et projektidel ei olnud märkimisväärset mõju

piirkonna kinnisvarahindadele. Kinnisvarahindajad leidsid, et projektide peamine mõju avaldub

elukeskkonnale üldisemalt.

Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine

Riigieelarvelised toetused

• KOV hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamise programmis

jätkub projektide elluviimine. 2022. aastal läbi viidud KOV hoonete energiatõhusaks muutmise

taotlusvoorus eraldati CO2 kvoodikaubanduse tuludest toetusi ca 23 miljoni euro ulatuses 40

erineva hoone rekonstrueerimiseks, 2023. aastal katkestati peamiselt omavalitsuste

finantsraskuste tõttu neist seitse projekti. 2023. aastal avati CO2 kvoodikaubanduse tuludest

taotlusvoor KOV liginullenergiahoonete ehitamiseks, milles 2024. aasta alguses rahastati 15

taotlust mahus 26,6 miljonit eurot. 2023. aastal avati KOV hoonete energiatõhusaks

rekonstrueerimiseks esmakordselt taotlusvoor (mahus 40 mln eurot) ka

Moderniseerimisfondist.

• Ida-Virumaa programmi raames jätkusid koostöös Ida-Viru ettevõtluskeskusega tegevused

Viru Filmifondi toetuseks ning Ida-Virumaa tegutsevate ettevõtjate nõustamiseks ja

koolitamiseks. Õiglase ülemineku fondi ettevalmistatavate tegevustena valmisid Jõhvi ja Narva

loome- ning tööstusinkubaatorite eelprojektid ja inkubatsiooniprogramm, algas maakonna

elamumajanduse arendamise teekonnakaardi koostamine. Integratsiooni sihtasutusega

85

koostöös toetati 17

Ida-Viru spordi- ja kultuurisündmuste projekti ning lõppesid Ida-Virumaa ettevõtjatele mõeldud

eesti ja inglise keele õppe kursused ning võrgustumisüritused. Samuti jätkus koostöö

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga, kelle Startup Estonia üksus viib Ida-Virumaal lepingu alusel

aastani 2025 ellu erinevaid iduettevõtluse arendamisele suunatud võrgustamis- ja tugitegevusi.

2023 viidi läbi Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise

toetusmeetme esimene taotlusvoor, mille tulemusel said rahastuse nelja KOVi projektid,

toetuse summa oli kokku ca 1,6 miljonit eurot.

• Kagu-Eesti programmi raames jätkus mainekava elluviimine ning spetsialistide eluasemete

toetuse rakendamine, 2023. aasta sügisel teatasid kohalikud omavalitsused, et neil ei ole huvi

KOV kaasrahastust eeldava spetsialistide eluasemete toetusega 2024. aastal jätkata.

• Maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme sihitumaks rakendamiseks lepiti

ministeeriumi ja iga maakonna maakondliku arendusorganisatsiooni vahelise dialoogi

tulemusena kokku iga maakonna arengustrateegiast tulenevad 1-2 fookusteemat, mille

elluviimiseks maakonnas suunatakse aastate 2024–2027 toetusvahendid.

• Riigieelarvelistest toetustest jätkati hajaasustuse programmi, väikesaarte programmi,

kohaliku omaalgatuse programmi ning Peipsiveere ja Setomaa programmi rakendamist.

Kohalike omavalitsuse ühiselt täidetavatele ülesannete täitmiseks eraldati maakondlikele

arendusorganisatsioonidele maakondliku arendustegevuse baastoetust.

Perioodi 2021-2027 ning taaste- ja vastupidamiskava välisvahendid

• 2023. aastal jätkus 2022. aastal avatud taotlusvoor meetmes „Kohalike omavalitsuste parem

suutlikkus“, mis võimaldab tellida kohaliku ja regionaalse tasandi uuringuid ja analüüse.

Toetust sai 24 projekti. Keskselt korraldati omavalitsuste konverents, ettevõtluskeskkonna

arendamise programm, koolitusprogrammid omavalitsusjuhtidele ja KOV finantsjuhtidele ning

alustati KOVide personalijuhtimise süsteemi väljatöötamist.

• Meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” esimene taotlusvoor

ettevõtluskeskkonda ning maakondlike ühisteenuseid arendavate projektide rahastamiseks

väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda mahuga 42 mln € avati 2023. a veebruaris ning

toetusotsused tehti 2024. aasta esimeses kvartalis. Projektivalikusse kaasas RTK neli NUTS3

piirkondade hindamiskomisjoni. Rahastamisotsuse said 20 projekti u 39 mln euro toetussumma

ulatuses. Meetme teine taotlusvoor avatakse 2025. aastal ja esimese vooru toetuse jääk

liidetakse teise vooru toetusvahenditele.

• Meetme „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” määrus kinnitati 2023. aasta

märtsis, aprillis avati ka taotlusvoor summas 70 miljonit, mille tulemused selguvad 2024. aasta

teise kvartali lõpuks. Projektivalikusse kaasas RTK 15 maakondlikku hindamiskomisjoni. Kuna

mitmed kohalikud omavalitsused ei jõudnud meetmesse sobivaid projekte ette valmistada ning

taotlusi ei esitatud maakonnale kinnitatud toetuse mahus, on kavas avada teine taotlusvoor

neile maakondadele, kelle toetuse jääk ületab minimaalset toetuse summat projekti kohta.

86

• Meetme „Suuremate linnapiirkondade arendamine“ määrus kinnitati veebruaris 2023.

Kevadel avati taotlusvoorud nutikate rohe- ja digilahenduste toetamiseks kõikides

linnapiirkondades ning linnakeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks Ida-Virumaa

linnapiirkondades, kokku summas 35,5 miljonit eurot. Viimasena sulgus 2024. aasta alguses

ühine Ida-Virumaa linnapiirkondade nutikate lahenduste voor. Projektide valiku

linnapiirkondade tegevuskavadesse kinnitamiseks teevad piirkondlikud hindamiskomisjonid.

Kavade kinnitamiseni jõutakse kevadeks 2024. Kavasse kinnitatud projekti osas saab esitada

RTKle taotluse toetuse saamiseks.

• 2023. aasta suvel avanes nendele KOVdele, kelle territooriumil asuvad tuuleparkide rajamiseks

sobilikud alad, võimalus taotleda toetust tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava

planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa kvaliteetsemaks koostamiseks ja

kiiremaks menetlemiseks (KOVdel on võimalus palgata selleks vajalikud spetsialistid ja tellida

uuringud). Rahastusotsuse sai esimeses voorus 18 KOVi, taotlemine jätkub 2024. aastal.

Meetme eelarve on kokku viis miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa taaste- ja

vastupidavusrahastu NextGenerationEU vahenditest (RePowerEU).

• Septembris kehtestati meetme „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus“ tingimused, kuid

taotlusvooru avamine on nihkunud 2024. aastasse.

• Kinnitati õiglase ülemineku fondi meetme „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude

leevendamiseks“ määrus ja viidi läbi meetme taotlusvoor. Toetuse taotlemise õigusega

projektid valiti välja 2024. aasta alguses ja kinnitati investeeringute kavasse märtsis 2024.

• 2023. aasta lõpus kehtestati õiglase ülemineku fondi meetme „Piirkondlike algatuste toetus

õiglaseks üleminekuks“ tingimused ning avati esimesed taotlusvoorud kodanikualgatuste

toetamiseks Ida-Viru piirkonnas, aidates sellega elanikel tegeleda kliimaeesmärkidest

tulenevate sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. Meetme eelarve

on ligikaudu 16,7 miljonit eurot.

• 2023. aasta lõpus kehtestati meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või

jalgteedesse“ tingimused ning avati esimene taotlusvoor jalgratta- ja jalgteede rajamiseks

väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi, kokku summas kümme miljonit eurot.

• 2023. aasta juulis lisandusid regionaalvaldkonda sekkumised väikese ja keskmise suurusega

ettevõtete nõustamiseks ja nende töötajate oskuste arendamiseks maakondlikes

arenduskeskustes. 2023. aasta jooksul valmistati koostöös maakondlike arenduskeskuste ning

nende poolt enda ühistegevuste korraldamiseks loodud MTÜ-ga Maakondlikud

Arenduskeskused ette käskkirja eelnõu maakondlike arenduskeskuste tegevuste rahastamiseks

2024–2029. Toetuse andmise tingimuste käskkirja allkirjastas regionaalminister 04.01.2024.

Perioodi 2014-2020 välisvahendid

• ÜKP rakenduskava 2014–2020 raames on 29.02.2024 seisuga välja makstud 98,2 protsenti

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rakendatavatest toetustest, maksete kogumaht võib

küündida 99,3 protsendini. Välja maksmata jäävad vahendid on seotud 2023. a lõppenud

87

projektide odavama elluviimisega või lõpparuannete kontrolli käigus tuvastatavate

rikkumistega. Peamiseks finantskorrektsioonide põhjuseks on jätkuvalt eksimused riigihangete

korraldamisel ning läbiviimisel.

• Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme tegevustes on toetustest kasu saanud

ettevõtetes perioodi jooksul loodud 2257 töökohta, meetmetest on mitterahalist abi saanud

4538 ettevõtet, rahalist toetust said lisaks 11 Ida-Virumaa tööstusettevõtet. Piirkondlike

algatuste sekkumise tegevustes tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks (PATEE) osales ka

1260 haridusasutust ning üle 10 000 ettevõtja.

• Linnapiirkondade arengu meetmetest rajati perioodi jooksul 225 km jalgrattateid, valmis kaks

linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku arendavat ning liikuvust arendavate ja uuendusliku

kergliikluse edendamise projekti, loodi 2282 lasteaiakohta. Ida-Virumaal on korrastatud üle 25

ha avalikku linnaruumi. Meetme tegevustel on olnud positiivne mõju säästvate liikumisviiside

võimaldamiseks linnapiirkondades ning lasteaiakohtade järjekorra lühendamiseks Tallinna,

Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Investeeringud Ida-Virumaa alakasutatud aladesse on olulisel

määral tõstnud sealsete keskuslinnade avaliku ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti.

• Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse arenguprogrammides jm keskselt korraldatud

tegevustes osales kokku 10 710 inimest. Toetati 108 kohaliku või piirkondliku tasandi arengut

suunava analüüsi tellimist. Arendati edasi ja täiendati minuomavalitsus.ee veebirakenduse sisu.

Piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamine

• Perioodi 2014–2020 Interreg programmide rakendamine on lõpusirgel. Viimased projektid

lõpetasid oma tegevused 2023. a aasta jooksul. Koostöö Venemaaga Eesti-Vene programmi

raames peatati, kuid jätkati programmi ühepoolse rakendamisega, sh võimaldati Eesti

partneritel alustatud projektitegevused lõpuni viia. Lisaks kulutati välja kaks täiendavat

taotlusvooru Eesti välispiiri regioonide toetamiseks.

• 2023. aasta oli aktiivne Interreg programmide elluviimise aasta, viidi läbi mitu taotlusvooru ning

võeti vastu ka rahastamisotsused. 2024. aaasta esimese kvartali seisuga rahastati 141 Eesti

osalusega projekti, kus osaleb 162 Eesti partnerit. Eesti partneritele eraldatud ERFi vahendite

toetus on 20,3 miljonit eurot.

• Eesti-Vene Interreg NEXT 2021–2027 programm ei käivitunud Vene-Ukraina sõja tõttu.

Koostööks Vene piirkondadega eraldatud ERF vahendid otsustati suunata Eesti-Läti

programmile (1,8 mln) ning Kesk-Läänemere programmile (8,9 mln). Programmide põhifookust

ei muudetud, kuid Kesk-Läänemere programm kulutas sihitud taotlusvooru välispiiri regioonide

toetamiseks 2024. aasta alguses.

88

Meede 2: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Tegevus 2.1: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus.

Tabel 24. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimise mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2022-2024.

Mõõdik 2022 2023 2023 2024

Sihttase

Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, %

24,6% 26,3% 24% 23%

Tasandusfondi mittesaavate KOV-de ja tasandusfondi saavate KOV-de põhitulu (tulumaks, maamaks ja tasandusfond) elaniku kohta erinevus, <

1,27 1,28 1,2 1,2

Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0

Tegevused ja tulemus:

• Toimusid Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti regionaalsete nõukogude ja arengulepete pilootprojektide

väljatöötamise kohtumised eesmärgiga jõuda 2024. aastal mõlemas regioonis arengulepete

sõlmimiseni.

• Alustati aruteludega kohaliku omavalitsuse tuleviku mudeli väljatöötamiseks kohanemaks

ühiskonna muutuste trendidega nagu näiteks iibe langus, rahvastiku vananemine,

linnastumine, teenuste kvaliteedi ja keerukuse kasv, personaalsete teenuste tagamine,

digitaalsuse suurenemine ning elanike mobiilsusega muutuvad osaluse ja kaasamise

võimalused.

• Jätkati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamisega

eesmärgiga suurendada omavalitsuste sisemist enesekorraldusõigust, muuta KOV korraldus

lihtsamaks ja paindlikumaks.

• Pikaajalise hoolduse reformiga eraldati omavalitsustele toetus hooldekodu elanike

omaosaluse vähendamiseks ja kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

tõusuks.

• 2023. aastal valmistati ette 2024. aasta suunamuutust, millega suunati kolm toetusfondis olnud

sihtotstarbelist sotsiaalvaldkonna toetust (matusetoetus, asendushooldus, pikaajaline

hooldus) omavalitsuste tulubaasi. See aitab suurendada nende finantsautonoomiat ja tagab

teenuste jätkusuutlikkuma rahastamise.

89

• 2023. a valmistati ette maade korralise hindamise tulemustega seotud maamaksu muudatusi

(alates 2024. a kehtestasid KOVid uued maamaksumäärad), mis suurendavad KOVide

finantsautonoomiat.

• Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks valmistati ette keskkonnatasude

seaduse muudatused, millega saab kohalikele omavalitsustele määrata tuulikutasu suuruse.

• Eraldati 75 kohalikule omavalitsusele ligi 11 miljonit eurot, et katta seoses energiahindade

tõusu ja Ukraina sõjapõgenike Eestisse asumisega kahekordseks kasvanud toimetulekutoetuse

kulusid.

• Omavalitsuste võimekuse arendamiseks alustati omavalitsuse finantsjuhtide ja

omavalitsusjuhtide koolitusprogrammidega, jätkati ettevõtluskeskkonna arenguprogrammiga

ning avatud valitsemise töötubadega. Korraldati visioonikonverents „Omavalitsus 2035“

arutlemaks omavalitsuspoliitika ja omavalitsuskorralduse tulevikuvaadet.

• Töötati välja mõõdikud minuomavalitsus.ee veebilehel omavalitsuste võimekuse hindamiseks

personalikorralduses, avatud valitsemises ja ettevõtluskeskkonna arendamises. Samuti jõudsid

lõpuni minuomavalitsus.ee veebilehe IT-arendused, millega parandati veebilehe

kasutusmugavust ja andmetest arusaadavust.

• Korraldati ametnike välitööd Läänemaal eesmärgiga tõsta ametnike teadlikkust piirkonnast,

luua koostöövõrgustikke ja leida keskvalitsuse ja kohalike asutuste koostöös piirkonna

probleemidele tulemuslikke lahendusi.

Meede 3: Ruumiline planeerimine

Tegevus 3.1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi.

Tabel 25. Ruumilise planeerimise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2022-2024.

Mõõdik 2022 2023 2023 2024

Sihttase

2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max 73)

13 20 24 39

Üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute arv, < *

Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal, >

0.25% 15% 10% 30%

* Mõõdik ei ole enam kasutusel

90

Tegevused ja tulemus:

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine

• Toimumas on ruumilise planeerimise digipööre eesmärgiga digiteerida planeeringute andmed,

et neid valdkondadeüleselt kasutada koos teiste ruumiandmetega ning planeeringuid kiiremini

menetleda. Alates 2022. aasta oktoobrist on avalikult kasutatav üleriigiline planeeringute

andmekogu (PLANK), millest on tulevikus digitaalsel kujul kättesaadavad kõik planeeringud.

2023. aasta seisuga on ligi 15 000 kehtivast planeeringust digitaalselt kättesaadavad 2327

planeeringut (15% planeeringutest). 2024. aastal jätkatakse planeeringute digitaliseerimisega

esialgu kavandatust kiiremas tempos. 2023. aastal koostati planeeringute menetlemise

infosüsteemi arenduse lähteülesanne, et 2024. aastal alustada arendusega.

• Üldplaneeringute koostamine ei ole kohalikel omavalitsustel läinud oodatud tempos. Seetõttu

puudub 54 KOVil jätkuvalt kaasaegne ruumiline visioon oma valla arengust. Teisalt põhjustab

kaasaegse üldplaneeringu puudumine ka täiendavat halduskoormust üldplaneeringut

muutvate detailplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamise vajaduse

tõttu. Kvaliteetsete ja kestliku ruumiloome ja planeeringute digiteerimise soodustamiseks

viidi läbi mitmeid koolitusi.14 Osales mitusada riigi ja KOV spetsialisti. KOV tuuleenergeetikat

kavandavate planeeringute koostamisel pakutud konsultatsioone KOVidele, arendajateke,

konsultantidele jt osapooltele planeeringulahenduse koostamisel ja mõjude hindamisel, et

hõlbustada ja kiirendada planeerimisprotsessi. Ellu on kutsutud KOVide igakuine ümarlaud

kogemuste ja parimate praktikate vahetamiseks.15

• 2023. aastal valmistati ette REPowerEU toetusmeede16, millest on tuuleparke planeerivatel

kohalikel omavalitsustel võimalik saada aastatel 2023–2026 toetust spetsialistide värbamiseks

ja teenuste ostmiseks. 2023. aastal taotles meetmest toetust 18 kohalikku omavalitsust kokku

üle 1,2 mln euro ulatuses.

• 2023. aasta märtsis jõustunud seadusemuudatused võimaldavad lühendada kohalike

omavalitsuste tuuleparkide planeerimist kahe kuni kolme aasta võrra ja riigile oluliste ehitiste

planeerimist samuti kahe kuni kolme aasta võrra. Riik on seadnud eesmärgiks oluliselt

kiirendada ja lihtsustada Eesti üleminekut taastuvenergia kasutamisele.

• Planeerimissüsteemi edendamiseks valmis 2023. aastal planeerimisseaduse

väljatöötamiskavatsus. Lisaks valmis tuuleparkide arenduste regulatsioonide võrdlusriikide

analüüs, sotsiaalse taristu tasu analüüs ja olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimise

analüüs, mis koos väljatöötamiskavatsusega annavad sisendi planeerimisseaduse muutmise

eelnõu koostamiseks.17

14 https://planeerimine.ee/koolitused-infopaevad/ 15 https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/taastuvenergia/ 16 https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel 17 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/

91

• Vabariigi Valitsus algatas üleriigilise planeeringu, Rapla ja Pärnu maakondade maavarade

planeeringu ja Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu. Vabariigi Valitsusele on ette

valmistatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu algatamise otsus (algatatud

2024. aasta veebruaris).

• Koostamisel on Harju maakonna maavarade teemaplaneering. Teemaplaneeringu algatamise

eesmärk on kogu Harju maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu

koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja

kaevandamiseks. Teemaplaneering käsitleb ehitusmaavarasid: lubjakivi, liiva, kruusa ja lisaks

turvast.

• Koostamisel on Rail Baltic Pärnu maakonnaplaneering Pärnu linnast Läti piirini. Planeeringu

eeldatav kehtestamise aeg on 2024. aasta detsembris.

• Koostamisel on Pärnumaa teemaplaneering Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga. Planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2024.

aasta sügisel.

• Koostamisel on Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneering kavandamaks

meretuulepargile elektriühendus põhivõrguga. Planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on

2026.

• Koostamisel on Haljala-Kukruse trassi 2+2 riigitee riigi eriplaneering, mille eesmärgiks on

kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120

km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Planeeringu kavandatud kehtestamine toimub

2028. aastal.

• Vabariigi Valitsus lõpetas Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu 2023. aasta kevadel.

• Valmis tuumajaama ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ruumianalüüs.

Ruumianalüüsi eesmärk oli uurida, kas Eestis leidub kohti, kuhu oleks võimalik

tuumaelektrijaam ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaik rajada. Ruumianalüüsi

tulemusena leiti Eesti Vabariigi piires 16 potentsiaalset piirkonda. Sotsiaalmajanduslikult oleks

kõige positiivsem mõju jaama rajamisel pealinnast kaugemale kahanevatesse ja madalama

sissetulekutega elanikkonnaga piirkondadesse.18

18 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm#tuumaenergia-eesti

92

7. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise

programm Programmi eesmärk Valitsuse tegevuseesmärgid on ellu viidud.

Vastutaja Riigikantselei

Programmi kulud tegevuste lõikes

Tabel 26. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi kulud (tuhandetes eurodes)

2023. aastal.

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud 26 369 28 177 17 951

sh piirmääraga vahendid 15 245 17 154 14 718

Investeeringud 249 268 150

sh piirmääraga vahendid 174 194 118

2023. aasta lõplikku tegevuskulude eelarvet suurendas peamiselt 2022. aasta jääkide ületoomine 2023.

aastasse. 2023. aasta lõplik investeeringute eelarve muutus, kuna 2023. aasta riigieelarve seaduse

muudatusega tõsteti Rüütelkonna hoone rekonstrueerimise eelarvevahendid Kultuuriministeeriumi

eelarvesse Rüütelkonna aadlivappide kollektsiooni korrastamiseks. Lisaks suurendati investeeringuid

tegevuskulude arvelt seoses asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) liidestamisega

valitsusasutuste veebilehtede alusplatvormile ning valitsusportaali funktsionaalsuste kesksete

parendustega.

2023. aasta eelarvesse planeeritud rahast kantakse 2024. aastasse 1 787 740 eurot. Ülekantavast rahast

on 236 538 eurot planeeritud teadus- ja arendustegevuse projektideks (sh 107 500 eurot on seotud

Euroopa sotsiaaluuringu tegemise ettemaksuga). Lisaks kasutatakse raha hinnatõusust tingitud

püsikulude kasvu katmiseks, Riigikantselei kriisijuhtimise tugevdamiseks, üleriigilise kriisireguleerimise

õppuse jätkutegevusteks ja lõputegevusteks, erinevate 2023. aastal võetud lepinguliste kohustuste

täitmiseks, infoturbe parendamiseks ning kriisikommunikatsiooni ja muude tegevuste kulude katmiseks,

mis jäid lõpetamata ja kandusid 2024. aastasse.

Riigi Kinnisvara AS-ile tasutavate üüri- ja halduskulude jääk summas 604 335 eurot kantakse üle 2024.

aastasse Rüütelkonna hoone kulude katteks.

Investeeringute mahust 54 878 eurot kasutatakse valitsusportaali arendamiskulude väljamakseteks, sest

osa planeeritud arendusi jõudis live-keskkonda kavandatust hiljem.

Lisaks kantakse 2024. aastasse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist infosüsteemide (sh ministrite

asendamise infosüsteemi, ELi koordinatsioonikogu infosüsteemi, valitsuskabineti nõupidamiste

infosüsteemi jt infosüsteemide) majutuseks planeeritud kuludest 27 169 eurot, sest logihalduslahenduse

93

etapiviisilise juurutamise käigus võeti 2023. aastal logiandmete töötlemiseks kasutusele planeeritust

vähem andmemahtu.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 27.Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi mõõdikud ja sihttasemed,

perioodil 2021-2024 ja 2035.

Programmi mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2035*

Sihttase

Täidesaatva võimu suutlikkus19

6,7 6,7 - /kasvab/ /kasvab/ /kasvab/

Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamisel üldeesmärkide saavutamiseks keskendutakse

eelarvestrateegia perioodil valitsuse poliitika paremaks planeerimiseks ja koordineerimiseks koostatud

strateegiale „Eesti 2035“.

Olukorra analüüs

Muutunud rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tulenevalt vajab julgeoleku ja turvalisuse tagamine

(Riigivalitsemise vajalik muutus D) veelgi suuremat pingutust üleriigilise valmisoleku parandamiseks,

samuti riigikaitse- ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse suurendamiseks ja strateegilise

kommunikatsiooni tõhustamiseks.

Eesti oli 2023. aastal avatud valitsemise partnerluse (AVP) juhtiv eesistuja. See tugevdas Eesti

rahvusvahelist positsiooni (Riigivalitsemise vajalik muutus D) ning suurendas kvaliteetset ja teadmiste

põhist poliitikakujundamist (Riigivalitsemise vajalik muutus A).

Paremat poliitikakujundamise kvaliteeti ja andmemajanduse arendamist (Riigivalitsemise vajalik muutus

A) toetab ka jätkuv riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, avaliku sektori innovatsiooni juurutamine

valitsussektoris (sh Riigikantselei innovatsioonifondi käivitamine, innovatsioonitiimi disainmõtlemise

tööriistad, nt müksatonid, sprindid) ning andmepõhise otsustamise (juhtimislauad, tehisintellekti (AI)

otsustustoe loomine) juurutamine avalikus sektoris.

Strateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks uudsete kaasamislahenduste katsetamine aitab kaasa

koosloomelisemale poliitikakujundamisele ning Eesti inimeste ja kogukondade toetamisele valitsemises

osalemiseks (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Riigikantselei innovatsioonimeetme innovatsioonifondi

käivitamine aitab kaasa uudsete lahenduste leidmisele ja katseprojektide toetamisele (Riigivalitsemise

vajalik muutus A).

Strateegilise planeerimise korrastamiseks (Riigivalitsemise vajalik muutus A) jätkatakse Riigikantselei

strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise kompetentsi-keskuseks.

19 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity

94

Strateegias „Eesti 2035“ ning arengukavades kokkulepitud eesmärkide elluviimisele kaasaaitamiseks on

koostatud ja valitsuses heaks kiidetud Eesti ELi poliitika prioriteetide dokument aastateks 2023–2025,

milles toodud Eesti ELi poliitika suunad on sisendiks 2024. a ELi tasandi strateegiaprotsessi (Euroopa

Ülemkogu strateegiline agenda, Euroopa Komisjoni uus tööprogramm) ning 2025. a esitatavasse ELi

pikaajalise eelarve ettepanekusse. Ühes otsusega alustada ELi liitumisläbirääkimisi Ukraina, Moldova ning

Bosnia ja Hertsegoviinaga toimub ELis ja ka Eestis paralleelse protsessina arutelu Euroopa Liidu laienemise

mõjude ning vajalike reformide algatamise üle, et EL oleks valmis uute riikide vastuvõtmiseks.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevused ja tulemus:

Alates 2022. a veebruarist on Riigikantselei toetanud valitsust, peaministrit ja teisi võtmeosalisi

Venemaa Föderatsiooni sõjategevusega kaasnevate mõjudega tegelemisel. See on mõjutanud

Riigikantselei 2023. aasta tegevusi, tulemusi ning eelarvet.

Tulemus:

• Riigikogu kiitis 2023. aasta veebruaris heaks Riigikantselei eestvedamisel koostatud ja avarast

julgeolekukäsitlusest lähtuvad julgeolekupoliitika alused. Dokumendis on esile toodud vajadus

suurendada sõjalise kaitse kulusid vähemalt 3 protsendini SKP-st, lisaks tuleb rahastada Eesti

kui liitlasi vastuvõtva riigi kulusid. Samuti rõhutatakse vajadust tagada elanikkonnakaitse

arendamiseks püsirahastus riigi eelarvestrateegias. Uuendatud kontseptsioon lähtub avarast

julgeolekukäsitlusest, st sõjalise kaitse kõrval hõlmab see ühiskonna sidusust ja riigi kerksust,

majandusjulgeolekut, elutähtsaid teenuseid, sisejulgeolekut, samuti rahvusvahelist tegevust.

• Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku suurendamiseks koostatakse Riigikantselei

eestvedamisel ministeeriumide ja asutustega koostöös tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu,

mis loob riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse vahel

killustunud kriiside maailma asemele ühtse õigusruumi.

• Koostöös ministeeriumide ja asutustega harjutati NATO strateegilist otsustusprotsessi õppusel

CMX2023 ja riikliku valmisoleku suurendamiseks viidi Vabariigi Valitsusele läbi riigikaitsealane

lauaõppus.

• Riigikantselei koostas kõigi ministeeriumidega koostöös laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse

investeeringute kava. Samuti valmis koostöös Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga

elanikkonnakaitse tegevuskava, mis on selle valdkonna mitme jätkutegevuse aluseks.

• Mitme ministeeriumi ja asutusega koostöös korraldati Eesti läbi aegade kõige ulatuslikum

kriisireguleerimise õppuste seeria CREVEX23.

95

• Riigikantselei koostas esimest korda avaliku riskianalüüsi koos juhistega, et suurendada

ühiskonna teadlikkust erinevatest ohtudest ja riskidest ning avalikkuse valmisolekut

erinevateks kriisideks.

• Riigikantselei jätkas olukorrateadlikkuse hoidmist ja suurendamist valitsuse ning

võtmeasutuste tasandil. Alustati valmisoleku raporti koostamisega, mis fikseerib riigi kriisideks

valmisoleku hetkeseisu ning annab sisendi riigikaitse tegevusekava uuendamisse,

arengukavadesse ning 2025–2028 riigieelarve koostamise protsessi.

• Üleriigilise rohepoliitika keskse vaate loomiseks koostati tegevuskava, mis keskendub

lähiaastate kõige olulisematele tegevustele rohepööret puudutavate eesmärkide saavutamisel

ning milles on määratatud kindlaks ka tegevuste elluviimise ajakava koos vastutajatega.

• Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia „Eesti 2035“

rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse

Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise

kompetentsikeskuseks, sh tegeletakse tulevikuseire alaste kompetentside loomisega.

• Riigikantselei jätkas riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud

andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial. Jätkus ka avaliku sektori innovatsiooni

juurutamine valitsussektoris. Kaasamise edendamiseks ELi asjades koostati praktiliste

abivahenditega kaasamise teekaart ELi asjades.

• Riigikantselei kujundas Eesti rolli 2023. aastal avatud valitsemise partnerluse juhtiva

eesistujana, mis tugevdas Eesti rahvusvahelist positsiooni ning suurendab kvaliteetset ja

teadmistepõhist poliitikakujundamist. Korraldati avatud valitsemise partnerluse (AVP)

tippkohtumine, mis tõi kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodanikuühendused ja poliitikakujundajad

pea 80 riigist, et jagada kogemusi ja arendada hea riigivalitsemise tavasid.

• Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkus riigi

koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud avatud valitsemise

partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi.

• Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud kaasa suure arenguhüppe ELi välis- ja kaitsepoliitikas,

mida Eesti on eest vedanud (nt 1 miljon mürsku, kaitsetööstuse strateegia, külmutatud varade

kasutusele võtmine, sanktsioonide tugevdamine, Ukraina sõjaline toetamine Euroopa

Rahurahastu kaudu, ELi läbirääkimiste alustamine Ukraina ja Moldovaga).

• Vabariigi Valitsus sai ülevaate Eesti ELi poliitika 2021–2023 eesmärkide saavutamisest.

Riigikantselei eestvedamisel koostati Eesti ELi poliitika prioriteedid 2023–2025 ning algas nende

rakendamine, mh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) kaudu. Alustati ELi laienemise

mõjude analüüsi ning Eesti seisukohtade kujundamist, mis jätkub 2024. a.

• Riigikantselei osalusel alustati Eesti raamseisukohtade kujundamist järgmise ELi pikaajalise

eelarve kohta, et Eesti saaks aktiivselt osaleda ettepanekute ettevalmistavas protsessis.

96

• Balti riikide valitsusjuhtide laual olid Balti riikide kokkulepped sünkroniseerimise lõpuleviimise

kiirendamiseks. Rail Balticu puhul keskenduti põhja-lõunasuunalise põhitrassi väljaehitamise

tagamisele 2030. aastaks.

Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse taseme tõstmiseks ning koostöö

parandamiseks jätkati eesmärgipäraste arendustegevustega, sh arenguprogrammiga tippjuhtide

digivõimekuse edendamiseks. Uuendati tippjuhtide kompetentsimudelit ning toetati juhtide

kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide mõjukatele ametikohtadele.

Keskkonna tulemusvaldkonna

2023. aasta aruanne

KINNITATUD

regionaalministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 187

Lisa 2

2

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................................. 2

Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3

1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo ............................................................................................... 4

1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud 4

1.2 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes (täpsustub) 5

1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (täpsustub) 5

1.4. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 5

2. Programmi üldinfo ............................................................................................................................ 8

2.1. Programmi mõõdikud 8

2.2. Programmi olukorra analüüs 9

2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs 10

3. Kliimaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus keskkonnapoliitika

kujundamisel ........................................................................................................................................ 52

4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...................................... 55

Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 57

3

Sissejuhatus

Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud

Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning erinevates valdkonna arengukavades.

Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja -kasutuse

programm ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös Kalanduse ühisprogramm.

Esimese programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest

vastutab Kliimaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Kliimaministeerium ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ühiselt vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning kestliku ja

tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks (vt Joonis 1).

Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Kliimaministeeriumi valitsemisala tegevus tulemusvaldkonnas Keskkond on suunatud looduskasutuse

ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule ja selle saavutamiseks vajaliku

hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja

läbimõeldud kasutamisele. Tasakaalustatud keskkonnakaitse ja -kasutus lähtub teaduspõhistest

otsustest, mis tuginevad kvaliteetsetele keskkonnaandmetele.

Tulemusvaldkond on aluseks Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste tegevustele ja

eelarvele. Valitsusasutused on Keskkonnaamet ja Maa-amet (kuni 01.07.2023), hallatavad asutused on

Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tulemusvaldkonna eesmärke aitavad oluliste partneritena ellu viia haldusala riigi osalusega tulundus-

ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus (KIK) ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK).

Lisaks panustab Kliimaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“.

Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga

ühisprogrammi „Kalandus“ (eraldi aruanne).

2023. a tegi Vabariigi Valitsus ministeeriumite tööjaotuses ümberkorraldusi. 01. juulil 2023 loodi

Kliimaministeerium, senise Keskkonnaministeeriumi ja osaliselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi baasil. Samuti loodi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(ReM), sh liikus Maa-amet ReMi valitsemisalasse. 2023. a tulemusaruanded koostatakse 2023. a alguses

kinnitatud programmide alusel (ümberkorraldustest tulenevad muudatused kajastuvad 2024. a

programmides).

4

1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo

*Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise alused on 2024. a I poolaastal korrastamisel.

1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on

vastutustundlik

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024 Arengukava

viimane aasta*

Soodsas seisundis loodusdirektiivi

elupaigatüüpide osakaal (%).

Allikas: KLIM

57 57 57 >=57 >=57

Keskkonnateadlikkuse indeks

Allikas: KLIM

- 41,6 - - 45,5%

Kasvuhoonegaaside summaarne

koguheide mln tonni CO2

ekvivalenti

Allikas: KLIM

13,4* 14,3 - 12,7 12,4 8

Heas seisundis olevate veekogumite

osakaal

Allikas: KLIM

52

51 - 54% 55%

Tulemusvaldkond Keskkond

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning

suhtumine loodusesse on vastutustundlik

Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid

(valdkonna

arengukavad, poliitika

põhialused jms)*

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Riigi jäätmekava 2014–2020

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027

Eesti merestrateegia

Veemajanduskavad 2022‒2027

Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm

Strateegia „Eesti 2035“

sihid

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Peavastutaja Kliimaministeerium

Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR),

Eesti Loodusmuuseum (ELM),

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

5

Jäätmeteke (va põlevkivitööstus)

(kg/inimese kohta)

Allikas: KLIM

4657 4585 - 3460 3400

Ressursitootlikkus: SKP ja

kodumaise toormekasutuse suhe,

eur/kg

Allikas: Eurostat

0,7 0,69 - 0,68 0,69 0,9

*Täpsustatud tegelik tase.

1.2 . Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Esialgne eelarve (tuh €) Lõplik eelarve (tuh €) Täitmine (tuh €)

Kulud -199 038 -593 445 -137 586

*Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs

Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub

hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel

looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline

instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka

Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud

väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine,

kliimamuutused ja nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse

eesmärkidega, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on

siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide

taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Tulemusvaldkonna üheks

mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse

iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel.

Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti

kasvuhoonegaaside inventuuri1 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne

heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a suurenes, põhjuseks

põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam

pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades

ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine 59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt

ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste

kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites.

Kliimaministeerium on hindamas täiendavate meetmete rakendamise mõju ja mahtusid, mis on

vajalikud selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada nende sidumist ja

võimaldada riigina võetud kohustuste täitmist. 2023. aasta septembris algatati kliimakindla majanduse

seaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta

1 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium)

6

kliimaeesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika

peamised põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks.

2023. a veebruaris kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused.

Eesmärgiks on, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine

hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69 €/kg), kuid

2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, mida on

põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus

ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks. Negatiivne mõju on ilmnenud projektide

tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises.

Samuti on vähenenud huvi toetusmeetmete vastu ning on esinenud ka projektide katkestamisi. Samas

võib tõdeda, et ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022 on

Eestis ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse

suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. Ressursitootlikkuse paranemisele on

eeldatavasti aidanud kaasa ressursitõhususe meetmetest tehtud investeeringud. Investeeringute ja nende

toetamise jätkamine ressursitootlikkusse suurendamiseks on jätkuvalt vajalikud, sest Eesti

ressursitootlikkus on nominaalselt Euroopa Liidu keskmisest (2,13) siiski märkimisväärselt madalam.

2023. aasta eesmärgi saavutamine selgub 2025. aasta alguses.

Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine –

jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et

tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud

sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja

sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete

valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja

pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus.

Selleks on ettevalmistamisel mahukad seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud (sh

tekstiilivaldkonna analüüs ringlussevõtu võimekuste hindamiseks ja planeerimiseks) ning käib pidev

koostöö ning arutelu partneritega. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle

rakendamise kava.

Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus võrreldes 2021.

aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koondamisel ja

selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta

tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud

tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni

rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke

vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse

tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine, juhendmaterjalide koostamine,

seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte.

Samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks.

2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest

ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul.

Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51%

pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku näha ei

ole. Ka Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik seisundihinnang valmib

2024. a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna saavutanud, kuigi mõnedes aspektides

on ilmnemas olukorra paranemismärke. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete

rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-

arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

7

seaduse terviktekst, seaduse tasandil sätestati detailsemalt veehinnastamisega seotud küsimused, mh

loodi alus ka selleks, et veehinna määramisel saab aluseks võtta ka veeressursi kaitse vajadust. 2023. a

suvel käivitus veereformi teekaardi koostamine, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada

strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023 lõppesid

Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 miljoni euro eest sai Purtse jõe valgalal

põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi. Lisaks suunati Purtse jõgi kokku

seitsme kilomeetri ulatuses uude sängi ning vanas jõesängis oleva reostuse likvideerimine jääb paraku

järgmiste rahastuste ootele.

Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest.

Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist

muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud

(keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal), paranenud on nii

hoiakud kui inimeste käitumine.

Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed.

Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse

parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi, sh tuleb arendada

seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonnaseire teostamiseks.

Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida

võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi.

Kliimaministeeriumi üheks suurimaks väljakutseks on valdkonna ekspertide ning heade spetsialistide

hoidmine ja motiveerimine. Keskkonna- ja kliimateemad on peavoolustunud ning märgiliselt on

kasvanud nõudlus ka selle valdkonna inimressursi osas, uusi algatusi ja teemasid lisandub pidevalt.

8

2. Programmi üldinfo Programmi nimi Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus

on tagatud Strateegia „Eesti

2035“ siht (alasihi

täpsusega)

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja Kliimaministeerium

Kaasvastutaja Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR),

Eesti Loodusmuuseum (ELM),

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

2.1. Programmi mõõdikud

Programmi eesmärkide saavutamist seiratakse järgmiste mõõdikutega:

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Rangelt kaitstavate metsade

osakaal, % 17,6 18,1 18,4 Vähemalt 10 Vähemalt 10

Kaitstavate alade pindala

osakaal maismaast, % 19,5 20,5 20,6 Vähemalt 19,4 Vähemalt 20,6

Kasvuhoonegaaside

summaarne heitkogus

kauplemissüsteemi-välistes

sektorites, mln tonni CO2

ekvivalenti

5,8 5,5 - 5,9 5,7

Tarbijate osakaal, kes saab

ühisveevärgist nõuetele

vastavat joogivett, %

98,8 98,3 98,8 100 99,5

Välisõhu saasteainete

heitkoguste vähenemine

võrreldes aastaga 2005, %

Vähenemise

muutus aastal

2021: SO2

84,7; Nox

46,1; LOÜ

19,4; PM2,5

43,1; NH3

0,2*.

Vähenemise

muutus aastal

2022. aastal:

SO2 80,8;

NOx 48,7;

LOÜ 26,6;

PM2,5 40,4;

NH3 3,5.

-

Vähenemise

muutus:

SO2 32; NOx 18;

LOÜ 10; PM2,5

15; NH3 1.

Vähenemise muutus:

SO2 32; NOx 18; LOÜ

10; PM2,5 15; NH3 1.

Ohtlike jäätmete taaskasutuse

osakaal ohtlike jäätmete

kogumassist, % (v.a

põlevkivijäätmed)

18 24 -

%-punkt suurem

2022. aasta

väärtusest

%-punkt suurem

2023. aasta väärtusest

Olmejäätmete ringlussevõtu

osakaal olmejäätmete

kogumassist, %

34 37 - 40 48

Ringleva materjali määr 15 16 - 17 18

*Ümberarvutuste tõttu selgus, et NH3 heitkogus oli 0,2% suurem kui baasaastal 2005

9

2.2. Programmi olukorra analüüs

Programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutuse

tagamine. Programmi mõõdikute täitmine on valdavalt liikunud soovitud suunas.

 Rangelt kaitstavate metsade osakaal oli tõusvas trendis 18,1% (2022) ning 18,4% (2023). Sama

trend on kaitstavate alade pindala osakaal maismaast, mis 2022 oli 20,5% ja 2023. aastal 20,6%.

Mõlemad näitajad iseloomustavad täiendavate kaitseväärtuste leidmist ja nende kaitse alla

võtmise vajadust.

 Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites oli 2022. a 5,5

miljonit tonni CO2 (2021.a vastavalt 5,8). 2022. aastal langes ETS-väliste sektorite heide

ennekõike maagaasi kõrge hinna tõttu tarbimise olulisele vähenemise tõttu.

 Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett oli 2023. a 98,8%.

Mõõdiku tase on viimastel aastatel olnud stabiilselt 98-99%. Muutused veevärkide arvus ja

juhuslikud kõikumised veekvaliteedis (peamiselt indikaatornäitajate osas) ei võimalda päris

100% saavutada.

 Kõik teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC direktiivis)

aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Välisõhu saasteainete

vähendamise kohustus aastaks 2022 võrreldes aastaga 2005 on järgmine: SO2 32%; NOx 18%;

LOÜ 10%; PM2,5 15%; NH3 1%. Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise muutus aastal

2022. aastal: SO2 80,8%; NOx 48,7%; LOÜ 26,6%; PM2,5 40,4%; NH3 3,5%. Meie suurim

väljakutse on eelkõige ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega

(loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga

vähenemise protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise

vähenemisega. Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi

saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole.

 Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal ohtlike jäätmete kogumassist (va põlevkivijäätmed) on

tõusnud, tegelik tase 2021. aastal 18% ning 2022. aastal 24%. Ohtlike jäätmete taaskasutuse

tõusu põhjuseks on 2022. aastal aset leidnud suurem saastunud pinnase taaskasutus.

 Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist ületas kavandatud taset, tegelik

tase 2022. a 37% (sihttase 35%). Samas ei ole olmejäätmete ringlussevõtu osakaal kasvanud

loodetud tempos. Jäätmevaldkonna arendamiseks, sh erinevate jäätmeliikide kohustuslike

sihtarvude saavutamiseks, on alustatud jäätmereformiga ning jätkatud erinevate meetmetega, sh

KOVide toetamine ja elanike teadlikkuse tõstmine.

 Ringleva materjali määr on indikaator, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu

materjalikasutuses ning see sõltub mitmetest asjaoludest ja põhineb erinevatel

materjaligruppidel. 2023. aasta ringleva materjali määr ei ole hetkel teada, kuid tõenäoliselt on

see jätkuvalt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (11,7%) ning on oodata selle määra

suurenemist. Mõõdiku sihttase on tõusutrendis, 2021. a 15%, 2022. a 16%. Ringlussevõtu

osakaalu ning ringleva materjali määra suurendamisse panustavad lähiajal jäätmereformi ja

jäätmekava tegevused, mida viiakse ellu ja võimendatakse struktuurivahendite abil.

Keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi olulisemad tegevused ja arengud ning peamised väljakutsed

on toodud tulemusvaldkonna ülevaate peatükis. Olulisemad tegevused valdkondade lõikes on toodud

alljärgnevas tulemusaruande peatükis meetmete ja programmi tegevuste kaupa.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning

kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja

6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine.

10

2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs

Mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Eesmärk: Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on

leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud.

Kliimariske teadvustavate ja

vastavaid meetmeid võtnud

inimeste osakaal, %

47 - 48 60

Välisõhu kvaliteedi tase ei

ületa piirnorme ei jah jah jah jah

Kiirgusallikatega seotud

intsidentide arv aastas 0 0 0 ≤8 ≤8

Poliitika kujundamisel ja

õigusloomes on arvestatud

Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri

(IAEA) kiirgusohutuse

standarditega,

kiirgusohutuse raamistiku

hindamise IRRS auditi ja

radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklikku

korralduse ja

dekomissioneerimise auditi

ARTEMIS ettepanekutega

Jätkati

ettepanekute

plaanikohast

rakendamist

Jätkatakse

ettepanekute

plaanikohast

rakendamist

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-follow

up ja ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Eesmärk:

Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed, mis toetavad

kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning

vastav poliitika kujundatud ja rakendatud.

Kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteem on

rakendatud

jah jah jah jah jah

Korraldatud infopäevade ja

seminaride arv 3 0 2 2 2

Eestis esmakordselt

turustatud f-gaaside

absoluutkoguse vähenemine

(63% 2015.a)

45 45 - 45% -

Programmi tegevus 1.2: Õhukvaliteedi parendamine

Eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu

õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud.

Rahvusvahelised ja EL

nõuded on täidetud jah jah jah jah jah

11

Üle 45 dB öises müratasemes

elanike arv Tallinnas ja

Tartus vähenenud

- jah, (138100

(25%))

- (ei mõõdeta)

- (ei mõõdeta)

- (ei mõõdeta)

Mittevastavuste protsent

võetud kütuseproovide arvust

550-st

mootorikütus

e proovist oli

3 mitte

vastavat. 103

laevakütuse

proovist 1

mittevastavat.

100 kütteõli

proovi 4

mittevastavus

ega.

<1%

mootorikütust

e, <1%

laevakütuste

ja 9%

kütteõlide

proovide

arvust

<1,1%

mootorikütuste,

<5,3%

laevakütuste ja

<3,4% kütteõlide

proovide arvust.

<1%

mootorikütuste,

<1% laevakütuste

ja <5% kütteõlide

proovide arvust

<1% mootorikütuste,

<1% laevakütuste ja

<5% kütteõlide

proovide arvust

Programmi tegevus 1.3: Kiirgusohutuse tagamine

Eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu.

Kiirgusohutuse riikliku

arengukava ja selle

alamplaanide eesmärgid on

täidetud

osaliselt osaliselt osaliselt jah jah

Vähendatud on elanikele

kiirgusallikatest ja

radioaktiivsetest jäätmetest

tulenevaid ohtusid

osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt

Meede 2: Ringmajanduse korraldamine

Eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe

suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine.

Aheraine taaskasutamine, % 40 118 100 40 40

Plastpakendi teke inimese

kohta, kg 38 - - 42 41

Sisemajanduse koguprodukti

(SKP) kasvuprotsent suhtena

olmejäätmete tekke

kasvuprotsenti

2,86 3,0 - 2,57 2,57

Keskkonnakaupade ja -

teenuste sektori toodang, mln

eurot

4152 - - 2788,8 2858,5

Programmi tegevus 2.1: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine

Eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-

teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid.

Keskkonnahoidlike

riigihangete mahu %

riigihangete mahust kokku %

13 16 10 30 20

Ressursitõhususe meetmest

investeeringuteks saanud

ettevõtete arv

122 153 178 135 150

Programmi tegevus 2.2: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

Eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele,

rakendatakse leevendusmeetmeid.

KMH/KSH juhtumite arv,

mille puhul on selgunud

prognoosimata või

0 0 0 0 0

12

alaprognoositud

keskkonnamõju

Programmi tegevus 2.3: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine

Eesmärk: Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku

kaitse.

Taaskasutatud põlevkivituha

osakaal kogutekkest, % 1,7 1,64 - 4,5 4,5

PVT-järeldused on

rakendatud tähtaegselt, % 96 - - 100 100

Programmi tegevus 2.4: Jäätmemajanduse korraldamine

Eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale.

Liigiti kogutavate jäätmete

osakaal olmejäätmete

kogutekkest

44 41 - 50 52

Programmi tegevus 2.5: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine

Eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult.

Allmaakaevandamise kao

osakaal kaevandatud ja

kasutuskõlbmatuks

muudetud põlevkivivarust, %

27,4 27 30 29,2 29,2

Meede 3: Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

Eesmärk: Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele

on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus.

Mere meetmekava täitmise

määr 80 100 0 0 0

Eesti mereala seisund

toitainete alusel väljaspool

rannikuveekogumeid (ER)

Ei vähene 1,41 (vähenes) 1,15 (vähenes) väheneb -

Mereprügi sisaldus meres on

vähenenud2 75 50 0 100 100

Veeteenuse keskmine hind

leibkonnaliikme keskmisest

netosissetulekust.

Hinnatakse OECD

soovitusliku piiri 3-5% alusel

1,1 1,13 - 1,3 1,3

Reovee kogumise ja

puhastamise osas nõuetele

vastavate üle 2000 ie

koormusega

reoveekogumisalade osakaal,

%

98 96 - 100 100

Programmi tegevus 3.1: Merekeskkonna kaitse suunamine

Eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud,

see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel.

Maismaalt merre jõudvate

saasteainete hulk on

vähenenud

jah ei jah3 jah jah

2 % looduslikest randades, mis on rannaprügi näitajate osas heas seisundis. 3 N-üld 27332 t/a; P-üld 455 t/a (2022.a andmetel). Reostuskoormus on võrreldes baastasemega (2017) vähenenud.

13

Programmi tegevus 3.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

Eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja

säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse.

Ühiskanalisatsiooniga

liitunud elanike osakaal 82 82 82 83 84

NTA põhjavee seirepunktide

protsent, kus nitraatiooni

sisaldus ületab 40 mg/l ei

suurene algtasemega

võrreldes

27 26,7 31,5 ˂37,6 ˂37,6

Meede 4: Eluslooduse kaitse ja kasutus

Eesmärk: Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse

jätkusuutlikult.

Asjakohaste

kaitsekorralduskavadega

kaetud Natura loodusalade

osakaal (% pindalast)

86 84 99 vähemalt 86 vähemalt 86

I kaitsekategooria ja muude

ohustatud liikide kaetuse %

tegevuskavaga

66 68 69 70 75

Metsanduse arengu

suunamise eesmärgid on

kokku lepitud

ei ei ei jah jah

Pikas perspektiivis

kasutatakse puitu kui

taastuvat loodusressurssi

puidutööstuses ning

energeetikas kuni

juurdekasvu ulatuses

jah jah jah jah jah

Metsade uuendamise osakaal

uuendusraiete mahust, % 65 60 - vähemalt 50 vähemalt 50

Suurkiskjate populatsioonide

reguleerimiseks on seatud

küttimismahud suurkiskjate

kaitse ja ohjamise kava

eesmärkide järgi

jah jah jah jah jah

Programmi tegevus 4.1: Elurikkuse kaitse tagamine

Eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad

ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.

Hoolduses olevate

poollooduslike koosluste

pindala (ha) 42 000

42 300 41 500 45 000 47 000

Liigikavade I ja II prioriteedi

tegevuste täitmine (%) 88 85 80 90 90

Kaitsekorralduskavade

vahehindamine (aastas

vahehinnatavate kavade %

kõigist kavadest)

0 20 7 20 20

Taastatavate elupaikade

pindala aastas 4600 3898 4100 4000 4000

Programmi tegevus 4.2: Metsanduse arengu suunamine

14

Eesmärk:

Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine,

jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on

tagatud.

Geenireservimetsade pindala

(ha) 2206 2206 2206 2206 2206

Riigimetsamaa pindala

osakaal maismaapindalast, % 25,2 25,2 25,1 Vähemalt 20 Vähemalt 20

Hundipesakondade arv

sügisese loenduse põhjal, tk 24-26 - 25-35 15–25 15–25

Meede 5: Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud

Eesmärk: Kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on otstarbekalt

läbiviidud.

Valitsemise eesmärgiga

maade osakaal, % 98 98* 84 84 -

Registrisse kantud osa Eesti

maismaa territooriumist, % 99,9 99,9 100 100 -

Maakatastris oleva

informatsiooni täielikkus, % 90 90 100 100 -

Klientide rahulolu Maa-ameti

kaardirakenduste ja

teenustega, %

85 85 80 80 -

Meteoroloogilist (sh

hoiatused) infot kasutavate

sihtrühmade rahulolu

4,5 4,5 4,2 4,8 4,9

Seirevõrgu (meteojaamade)

automatiseeritus, % 96 96 100 99 99

Hoiatuste õigustuvus 99,5 99,5 91 99 99

Programmi tegevus 5.1: Maatoimingute korraldamine

Eesmärk: Riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise.

Reformimata maaüksuste arv

aastas - - 12600 10200 -

Maa-ameti hallata olev

riigimaa (kinnisasjade) arv 24000 23536 21291 23300 -

Programmi tegevus 5.2: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

Eesmärk: Ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega.

Maakatastri andmete

usaldusväärsuse määr, % 49,2 49,9 - 50,2 -

Kuni 4.a vanuste

topograafiliste andmete

osakaal, % 78

79 80 80 -

Ruumiandmeteenuste

vastavus nõuetele, % - 5 - 10 -

Programmi tegevus 5.3: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine

Eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete,

prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.

Ilmainfo kättesaadavus 99,9%

99,9% 99,9% 99,9% 99,9%

15

Uuendatud (vanus alla 10

aasta) ilmajaamade osakaal 70% 85% 97% 80% 85%

Meede 6: Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine

Eesmärk: Keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike igapäevaelus.

Eksperthinnang

keskkonnateadlikkuse ja -

hariduse valdkonna

toimimisele

(keskkonnahariduse ja -

teadlikkuse tegevuskava

elluviimise seire)

- 80 80 80 80

Programmi tegevus 6.1: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine

Eesmärk:

Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb

keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja

ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on

selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha.

Keskkonnaharidusprogrammi

des osalevate õpilaste arv 93 367 150 545 115 659 120000 125000

Keskkonnainfo

kättesaadavuse hinnang

(keskkonnateadlikkuse

uuringu andmed)

- 52 - - 60

Uute seiremeetodite

rakendamine erinevates

seirevaldkondades -

kaugseire kasutamine:

valdkondade arv

3 4 - 5 6

Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 2023. aasta jooksul kujundati Eesti seisukohad ja kaitsti neid mitme olulise Euroopa Liidu poliitika

ettepaneku osas. Peamine fookus kliimamuutuste leevendamise poolelt oli süsiniku eemaldamise

sertifitseerimise määrusel ning raskeveokite CO2-heite normide määruse läbirääkimistel (VVTP).

Eesti läbirääkijad suutsid kaitsta mitmeid olulisi riiklikke seisukohti. Näiteks leidis raskeveokite

CO2-heite normide määruse muutmise läbirääkimiste käigus EL Nõukogus toetust Eesti ettepanek

võimaldada biometaaniga sõitvatele linnaliinibussidele pikemat üleminekuaega võrreldes Euroopa

Komisjoni pakutuga. Selle tulemusena on kuni 2035. aastani kohalikel omavalitsustel võimalik

hankida muuhulgas uusi biometaanil töötavaid linnaliinibusse, Eesti riigil on võimalik biometaani

tarbimise kaudu täita kliima- ja taastuvenergia eesmärke ning Eesti biometaani tootjatele jääks aega

otsida kütusele tulevikus uusi kasutusvõimalusi. 14. juulil 2021 Euroopa Komisjoni poolt esitatud

kliimapakett „Eesmärk 55“ failide hääletused toimusid samuti 2023. aasta jooksul.

 2023. aasta jaanuarist käivitus LIFE-SIP AdaptEsti projekt. Projekti näol on tegemist üleriigilise

kliimamuutustega kohanemise projektiga, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse 2017. aasta kevadel

vastu võetud Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK). Projekti

kogumaht on 18,8 miljonit eurot, millest LIFE programm katab 11,3 miljonit eurot. Aastal 2023

toimusid projekti ettevalmistavad tegevused – projektialade algseisu mõõdistamised,

monitoorimine, andmete inventeerimine ja analüüs, pilootalade valimine, uuringute teostamine.

Alustati kliimaprojektsioonide ja tuleohutuskaardi tehnilise võimekuse tõstmise ja kaasajastamisega

(sh uutele satelliitandmetele üleminekuga), koostati Alam-Pedja LKO pärandniitude majandamise

16

kava ja alustati kaitsekorralduskava uuendamise protsessiga. Tegeleti põhja- ja pinnavee andmete

inventeerimise ja analüüsiga, heitvee taaskasutusvõimaluste analüüsi ja hindamisega, alustati

segapuistute näidisalade loomist ja ohustatud kalaliikide (siig, tõugjas) taasasustamisprotsessiga.

 Alustati Ministeeriumide ühishoone ja kliimaministeeriumi KHG jalajälje hindamisega. Vabariigi

Valitsuse rohereformi tegevusplaani 2023-2025 üks olulistest eesmärk on negatiivsete

keskkonnamõjude vähendamine igas sektoris. Lisaks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis

2023-2027 võetud ülesanne seada avalik sektor rohereformi eeskujuks ning esitada 2025. aasta

märtsiks ettepanekud valitsusasutuste kasvuhoonegaaside (KHG) ja keskkonnajalajälje (KK)

vähendamiseks. Selleks, et avalik sektor saaks tuvastada olulisemad suunad oma keskkonnamõju

vähendamiseks, on asutustes vaja läbi viia kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje mõõtmine ning

hindamine. Kliimaministeeriumi eestvedamisel koostatakse nii era- kui avalikule sektorile ühtsed

juhised KHG- ja KK-jalajälje arvutamiseks, mille ellu viimiseks kutsus

Kliimaministeerium kokku piloottöörühma ministeeriumite ühishoone baasil.

 Kinnitati 2022. aasta kasvuhoonegaaside inventuur ning alustati 2023. aasta kasvuhoonegaaside

inventuuri kokku panemist. Riigi koguheide oli 2022. aastal 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti

(CO2 ekv.) koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga (võrdluseks 2021.a 13,4 CO2

ekv). Arvestamata LULUCF sektorit, oli Eesti KHG netoheide 2022.a ligi 14 miljonit tonni CO2

ekv. Aastal 2022 tulenes Eesti KHG koguheite suurenemine peamiste majandussektorite käekäigust.

Pandeemia järgselt taastusid KHG heitkogused kiiresti, samas 2022. aastal alanud sõja tõttu tõusis

maagaasihind ning see piiras oluliselt maagaasi tarbimist kodumajapidamistes. Valmisid

ajakohastatud kasvuhoonegaaside vaheprognoosid energeetika, transpordi, põllumajanduse, ja

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele. Prognoosid näitavad, et

riiklike kliimaeesmärkide täitmiseks on Eestil vaja rakendada lisa poliitikaid ja meetmeid.

 Alustati kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsessiga. Kliimaseaduse VTK

avalikustati 25. septembril ning 2023. aastal viidi läbi ka esimesed töörühmade kohtumised.

Kliimaseadus annab Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile

kindluse, et saame kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia.

Kliimaseaduse väljatöötamisele teeb sõltumatut järelevalvet Kliimanõukogu. (VVTP).

 Tagamaks uute arenduste kliimakindluse, on Keskkonnaamet keskkonnamõjude hindamisel

suunanud ettevõtteid põhjalikumalt hindama kliimaaspekte.

 Kliimaministeerium ülesandeks on alates 2023. a juulist rohereformi tervikliku elluviimise

koordineerimine. 2023. aastal uuendati rohereformi valitsuskomisjoni koosseisu ja valmistati ette

rohereformi tegevuskava muudatused.

 Külmasektoris liigutakse madalama globaalse soojendamise potentsiaaliga F-gaasidele ning

alternatiivsetele tehnoloogiatele. Oleme kooskõlas F-gaaside määruse (EL) nr 517/2014 järk-

järgulise F-gaaside vähendamise graafikuga. Perioodil (2021-2023) langes Euroopa Liitu

imporditavate F-gaaside lubatud kvoot 18% võrreldes varasema perioodiga (2018-2020). F-gaaside

EL määrust uuendati 2023. aastal ning uus määrus jõustub 11. märtsil 2024. Uue EL määrusega

vähendatakse EL turule lastavaid F-gaaside koguseid veelgi ning lisanduvad ka uued F-gaasidega

seadmete ja toodete turustamiskeelud.

 Koostöös Eesti Külmaliiduga esitleti seminaridel seadusandlusest tulenevaid uusi piiranguid ning

rõhutati keskkonnasõbralike külmalahenduste kasutusele võtmise tähtsust.

 Jätkus ka riikliku F-gaaside ning osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse ülesannete täitmine.

Käitluskeskuses on loodud võimekus suunata F-gaaside jäätmed ringlusesse, et tagada nende

taaskasutamine. Aastal 2022 alustati F-gaaside tasuta vastuvõtmise kampaaniaga, mis jätkus ka

2023. aastal. Käitluskeskusesse toodi 2023. aastal 3014 kg F-gaase, sellest 488 kg võeti uuesti

ringlusse (puhastati).

 Keskkonnajärelevalve pädevuse suurendamiseks viisime läbi F-gaaside nõuete alase õppepäeva

Keskkonnaameti inspektoritele, kus tutvustasime inspektoritele kehtivaid F-gaaside alaseid üldiseid

nõudeid. Lisaks toimus koostöö Maksu- ja Tolliametiga F-gaase sisaldavate mahutite ja toodete

impordiga seotud küsimuste lahendamisel.

17

 Välja anti 52 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme või süsteemi käitlemisluba (+21%).

Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu aruannete kontrolle teostati 365. KeA tagas Eesti

ettevõtetele toimiva teenuse kasvuhoonegaasidega lubatud heitekoguste ühikutega kauplemiseks.

Läbi viidi 43 heitkoguste aruande kontroll.

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Majandussektorite panused kliimaeesmärkide saavutamisse ei ole riiklikul tasemel kokku lepitud

ning riigi investeeringute jt meetmete mõju kliimaeesmärkide poole liikumisel ei seirata täna

süsteemselt. Eelkõige mõjutab see valdkondasid, milles on Eestile seatud siduvad riikliku KHG

heite vähendamise eesmärgid, st Euroopa Liidu jõupingutuste jagamise määruse ja LULUCF

sektorites.

 Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene lähenemine.

Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata. Paljudele meetmetele ei

tehta ka järelhindamist.

 Kliimaeesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel, selget

vastutuse jaotust kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Kuna kliima on

horisontaalne teema, on vaja tagada piisav rahaline ja inimressurss (sh kompetents) kõikidel

tasanditel.

 Puudub selge ja usaldusväärne õiguskeskkond ning keskkonnaalased eesmärgid, et saaks teha

pikaajalisi otsuseid, investeeringuid ning luua uusi teenuseid ja töökohti, mis looks meie

majandusele tugevama konkurentsieelise ja aitaks sellel kasvada.

 Suureks probleemiks on F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud

F-gaasid moodustavad hinnanguliselt 20% kogu F-gaaside turust. Selle peatamiseks muudeti 2022.

aastal atmosfääriõhu kaitse seadust. Seaduse muudatusega anti Keskkonnaameti järelevalvele

täiendavad meetmed probleemiga tegelemiseks.

Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv) seati

aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused võrreldes baasaastaga (2005).

Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad

orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja

lämmastikoksiidid (NOx). Selleks, et järgida kuidas riigid kohustusi täidavad, tuleb koostada

õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programm iga nelja aasta tagant.

Tabel 1. Õhusaasteainete heitkoguste inventuuri

18

 Tabelis kajastuvad värsked 2022. aasta õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmed, kust näeme,

et kõik NEC direktiivis aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud.

Meie suurim väljakutse on eelkõige ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega

(loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise

protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega.

 Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi saavutamine, kuna

heite trend on pigem ülespoole.

 Ajakohastatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks

2020-2030“ esitati Euroopa Komisjonile 1. aprilliks 2023.

 Võrreldes muude Euroopa riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet pigem väga hea, olles võrreldav

Soome, Rootsi ja Iirimaa tasemetega. Euroopa Keskkonnaameti 2023. a ülevaate põhjal oli Tallinn

eriti peente osakeste taseme põhjal Euroopas viiendal kohal Faro (Portugal), Umea (Rootsi),

Uppsala (Rootsi) ja Funchal (Portugal) järel. Seirejaamades saasteainete piirväärtusi ei ületatud.

 Aasta jooksul anti välja või muudeti 293 õhusaasteluba (+15%) ja 103 paikse heiteallika

registreeringut (-13%). Heaks kiideti 12 ettevõtete lõhnaaine vähendamise kava.

 2023. aastal võeti kütuseseire raames 560 mootorikütuste proovi. Tuvastati 6 mittevastavat proovi.

Mittevastavate proovide osakaal moodustas 1,07 % kõikidest võetud proovidest. Pooled

mittevastavused tulenesid mootoribensiini oktaaniarvu mittevastavusest.

 Riikliku kütuseseire käigus avastatud mootorikütuse mittevastavate proovide osakaal viimase 14

aasta keskmisena on 2,6 % ning mittevastavused protsendina proovide arvust aastate lõikes on

toodud joonisel (vt joonis).

Joonis 2. Mittevastavused protsentides aastas võetud proovidest

19

 2023. aastal võeti 90 kütteõli proovi: 72 põlevkiviõli, 6 kerge kütteõli ja 12 diislikütuse proovi

(raske kütteõli proove valitud katlamajades ei kasutatud). Seire käigus tuvastati 3 mittevastavat

proovi, mis moodustab 3,33% kogu proovide arvust. 2022. aastal tuvastati 8 mittevastavat proovi.

 2023. aastal võeti erinevatest Eesti maakondade sadamatest 56 laevakütuste proovi väävlisisalduse

tuvastamiseks. Analüüsitud proovidest leiti 3 väävlisisalduse mittevastavust, normiületust

veapiires ei leitud (0,1 – 0,11 massi%).

 Kütusekvaliteedi seire käigus märkimisväärseid probleem ei esinenud. Kütusekvaliteedi seirega on

plaanis jätkata. 2023. aastal on plaanis võtta 430 mootorikütuse proovi, 90 kütteõli proovi ning 70

laevakütuse proovi. Lisaks analüüsitakse 10 laevakütuse proovi vastavalt keskkonnaministri 20.

detsember 2016. a määruse nr 73 lisale 4.

 Eestis on sätestatud, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta

tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga vähemalt 6%. See nõue

on iga-aastane ning aitab kaasa kasvuhoonegaaside netoheitkoguste vähendamisse, mis on ka Eesti

2035 aluspõhimõtete üheks mõõdikuks.

 2022.a Eesti saavutas väärtuse -6,99%. 2023. aasta andmed selguvad hiljemalt 2024. aasta lõpuks:

andmete esitamise tähtaeg Euroopa Komisjonile on 31.12.

 „Eesti 2035“ raames on müra hinnangu indikaatoriteks iga 5 aasta järel koostatavate Tallinna,

Tartu ja põhimaanteede strateegilistelt mürakaartidelt saadavad andmed. 2022. aasta juuni lõpuks

valmisid uued mürakaardid, mille koostamiseks kasutati uut metoodikat, siis ei ole need andmed

otseselt võrreldavad 2017. aastal koostatud kaartide andmetega. Euroopa Komisjon ja Euroopa

Keskkonnaamet töötavad välja metoodikat, kuidas on võimalik neid andmeid omavahel võrrelda.

Praeguse seisuga elab Tallinnas üle 55 dBA aasta keskmises müra piirkonnas 23,3% elanikest ja

öises üle 45 dBA piirkonnas 27% elanikest, Tartus vastavalt 15% ja 19%. Tallinna, Tartu ja

põhimaanteede üle 45 dBA mürast on öösiti häiritud kokku üle 500 000 elaniku. Valminud

mürakaartide alusel koostatakse 2024. aastal müra vähendamise tegevuskavad, mis näevad ette

järgmise 5 aasta müra vähendamise meetmeid. Meetmeid on kavandatakse nii tööstusest kui

liiklusest tuleneva müra vähendamiseks lokaalselt (nt müratõkked, heliisolatsioon jne) ja piirkonna

kohta laiemalt (nt liikluskiiruse alandamine, liikluse ümbersuunamine, targad planeeringud jne).

Meetmete tulemuslikkus peaks aitama kaasa roheleppes seatud eesmärgile vähendada 2030. aastaks

transpordimürast krooniliselt häiritud elanike arvu 30% võrra võrreldes 2017. aastaga.

Valdkonna peamised kitsaskohad

20

 Välisõhu valdkonnas on suur hulk kaebusi seotud lõhnahäiringutega (millel tihti puudub

terviserisk). Valdkonna jaoks on väljakutse arendada administratiivseid ja tehnilisi lahendusi

selliselt, et kõrgema riskiga ettevõtete lõhnahäiringud on pidevseires ja ettevõtetel endal

motivatsioon kiirelt probleemile reageerida.

Tegevus 1.3 Kiirgusohutuse tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Paldiskis vaheladustatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga (RAJALA projekt)

rahastusvajaduse täpsustamiseks tellis Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium) 2023. a

kevadel analüüsi, milles Keemilise- ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) esitas täpsustused

kavandatava projekti kuludele (ajaperioodil 2022-2060).

 RAJALA projekt on 2023. aastal jätkunud plaanipäraselt, peamiselt on jätkatud 2022.a alustatud

tegevustega – kolme algse asukohaalternatiivi uuringud, I etapi KMH nendes asukohtades, reaktori

sektsioonide läbivalgustamine müüonkiirguse abil, suletud reaktorite ohutuse ja reaktorit

ümbritseva hoone ja seda ümbritseva ala radiatsiooni- ja ohutuse uuring.

 Kliimaministeeriumi korraldamisel jätkatakse üleriigilise elamute siseõhu radooniuuringu II ja III

etapiga. Uuringu II ja III etapp lähtub 2021 koostatud uuringus väljatöötatud uuringupunktide valiku

metoodikast, uuringu eesmärgiks on täiendava info saamine radooni probleemi esinemist Eesti

kodumajapidamistes. Hange viidi läbi 2023. aastal, tööd viiakse läbi 2024-2025.

 Kliimaministeeriumi tellimisel viis Eesti Geoloogiateenistus 2023. aastal läbi täiendava

radooniuuringute vajadusega alade kaardistamise väheuuritud omavalitsustes. 2023. aastal mõõdeti

ja kaardistati Antsla, Elva, Valga ja Kanepi vald. Aruanne selle uuringu osas valmib 2024. märtsis.

 Koostöös Keskkonnaametiga on läbi viidud kiirgustegevuste riskihindamine, et väga väikese ohuga

kiirgustegevuste puhul viia kiirgustegevus loa asemel registreerinu alla. Vastava õigusraamistiku

(kiirgusseaduse muudatus ja registreerinu määrus) ettevalmistamisega alustati 2023. aastal.

 Tuumaenergia töörühm jätkas 2023. aastal planeeritud tegevusi. Valmisid mitmed tuumaenergia

töörühma lõpparuannet toetavad uuringud, nt. tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse

lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs, tuumaprogrammiga alustamiseks

vajaliku õigusraamistiku kaardistamine ja tuumaseaduse eelnõu, tuumaenergia töörühma

inimressursside arendamise strateegia ja regulatiivse raamistiku kaardistamine, kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise analüüs, tuumamaterjali kaitsemeetmete

rakendamise analüüs, julgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku analüüs, kiirguskaitse analüüs,

meelsusuuringud. (VVTP)

 Edukalt viidi läbi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaenergia taristu valmisoleku

hindamise ekspertmissioon (INIR missioon).

 Valmis tuumaenergia töörühma lõpparuanne, mille põhjal saab Vabariigi Valitsus ja Riigikogu teha

otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kaalumise osas. (VVTP)

 Riikliku kiirgusseire raames uuriti 260 proovi toiduainetest ja veest määramaks peamiselt tehislike

radionukliidide 137Cs, 131I, 3H ja 90Sr ning looduslike radionukliidide 7Be, 40K, 226Ra, 228Ra

ja 232Th aktiivsuskontsentratsioone. Amet tagas õhu gammakiirguse pidevseire (24/7) 15

automaatse seirejaamaga ja õhus kanduvate osakeste radioaktiivsusseire 3 filterjaamaga. Alarmtaset

ületavaid väärtusi ei fikseeritud üheski seirejaamas. Ka pinna-, joogivee ja toiduainete seire andis

tulemuseks väga madalad kontsentratsioonid (kohati alla mõõtmistäpsuse). Kiirgustegevuskohtade

lähiümbruse analüüsid näitasid samuti väga madalaid kontsentratsioone.

 Aasta jooksul anti välja või muudeti 213 kiirgustegevusluba (+4%), koostati 22 kiirgusohutuse

hinnangut, viidi läbi 40 kohapealset kontrolli ja 328 objekti radooni mõõtmine. Kiirgustöötajate

isikudooside seire hõlmas 8747 toimingut.

21

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Tulevikuvaates on peamiseks väljakutseks uuendada riiklik seirejaamade süsteem ja olla valmis

panustama tuumaenergeetika küsimustesse vastavalt Eesti valitud arengusuundadele.

2.3.1. Ülevaade EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate

vahendite kasutamise olulisematest tegevustest

Vastavalt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi

HKS) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 161 peab vähemalt

50% enampakkumiselt saadud tulu kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide

saavutamise rahastamiseks. Vahendite kasutamine planeeritakse riigi eelarvestrateegias.

KLIM poolt 2013-2020 rahastusperioodil laekunud vahendite arvelt elluviidavad meetmed on

kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks, Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse ja

üleujutusriskide maandamine.

KLIMi poolt ellu viidud nn pilootprojektide meetme raames eraldati 2023. aasta käskkirjaga projektidele

ja tegevustele kokku viis mln eurot. Ülevaateks juba ka varasemalt rahastatud projektide elluviimisest

võiks nimetada järgmist:

1) 5 mln eurot eraldati Kultuuriministeeriumile Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks.

2) Jätkati ELi HKS ühikute hinnaprognoosi ja analüüsi teenuse rahastamist. KeM vajab platvormi, mille

kaudu saab analüüse ja prognoose Euroopa Liidu süsinikuturu kohta ning infot selle mõjust ELi HKSi

ühikute hindadele ja koguste muutumisele. Need andmed on omakorda aluseks eeldustele, mille põhjal

tehakse siseriiklikke prognoose ELi HKSi enampakkumiselt laekuva tulu kohta.

3) Jätkati Eesti mereala ja Läänemere seisundi hinnangu koostamist. Läänemere ja Eesti mereala

seisundi ajakohastatud hindamine annab ülevaate kliimamuutuste mõjust mere erinevatele ökosüsteemi

komponentidele. Aasta lõpus valmis vahearuanne, millega esitati tunnuste seisundihinnangud, mereala

seisundi sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, uuendatud sihtide ettepanek ja indikaatorite kirjeldused.

4) 2020. aastal alanud meetmes „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava

toetuse andmise tingimused ja kord“ rahastati I taotlusvoorus kümmet projekti summas 1 368

852,07eurot. 2023. aasta lõpu seisuga oli 10st projektist lõpetatud 9. II taotlusvoorus rahastati 30 projekti

summas 1 387 176,63 eurot ja kõik projektid on lõpetatud. Kolmandas taotlusvoorus on rahastatud neli

projekti summas 36 585,60 eurot, aasta lõpu seisuga oli kolm taotlust veel hindamisel. Summaarselt on

projektide väljamakse 2023. aastal 891 459,74 eurot.

5) Eesti Keskkonnauuringute Keskus jätkas tegevusi, mis panustasid KHG-de ja välisõhusaasteainete

aruandluse arendamisse, KHG heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning KHG heitkoguste

riiklike prognooside aruande koostamisse ja KHG inventuuri aruande koostamisse.

6) Alates 2019. aastast rahastatud KOHAK programmist viidi 2023. aastal ellu KeMis tegevusi

kogusummas 123 774 eurot. Samuti jätkus olulist majanduslikku ja ökoloogilist kahju põhjustavate

metsapatogeenide leviku analüüsimine ning kahjustuste modelleerimine. Jätkati uuringuga

kalapüügivõimaluste muutmise mõjudest kalandussektorile. Keskkonnaamet jätkas töid haruldaste ja

ohustatud liikide väljaselgitamiseks, kaitsemeetmete väljatöötamiseks ja nende kaitse korraldamiseks

ning elupaikade inventeerimiseks.

7) Seoses KLIMi valdkondade muutmisega lisandusid pilootprojektide meetmesse varem Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi rakendatavad tegevused. Eesti-Läti meretuulepargi (ELWIND)

eelarendamise projekti raames esitati TTJA-le hoonestusloa taotlus ja valmistati ette vajalikud KMH

22

protsessi hanked. Projekti “Geotermaalenergia rakenduste majandusliku mõju hindamine Põhja-Eestis

ning esimeste geotermaalenergia pilootjaamade ehitamine (GEOENEST)“ raames jätkati aluskorra

soojusvoo modelleerimist, uuriti mere soojusenergia kasutamise võimalikkust Eestis ja alustati

geotermaalenergia katsejaamade rajamisega Tiskres, Roosna-Allikul ja Arbaveres.

8) Avatud taotlusvoorude alusel rahastatakse üht projekti meetmes rohevesiniku kasutuselevõtt

ühistranspordis kogusummas 4 999 359,82 eurot ja üht projekti elektribusside transpordisektoris

kasutuselevõtu toetamise meetmes kogusummas 3 203 146,87 eurot .

Arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasa aitava meetme „Eesti

panus rahvusvahelisse koostöösse“ raames on toimunud viis taotlusvooru. I voorust rahastati 4 projekti

kogusummas 576 991,26 eurot, II voorust 5 projekti kogusummas 730 940,03 eurot, III voorust 9

projekti kogusummas 1 384 039,40 eurot, IV voorust 5 projekti kogusummas 962 295,23 eurot ning V

voorust 5 projekti kogusummas 616 249,02 eurot. Väljamakseid on meetmele tehtud summaarselt 3 054

620,63 eurot. Lisaks on rahvusvahelise koostöö raames toetatud arenguriike sihtriigi pöördumise, teise

doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise

kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. 2023. aastal toetati rahvusvahelise

koostöö raames Eesti paviljoni COP28-l 40 000 euroga.

• Üleujutusriskide maandamise meetme raames viidi ellu järgmised tegevused:

Meetme raames on korraldatud kolm avatud taotlusvooru. Kahes avatud taotlusvoorus rahastamaks

ehituslikke tegevusi üleujutuste ennetamiseks on rahastud kokku üheksa projekti. 2023. aastal tehti

rahastusotsus kolmele projektile summas 930 374,93 eurot ja väljamakseid tehti 989 644,05 eurot.

Summaarselt on meetme väljamakse 3 743 288,33 eurot. Aasta lõpu seisuga on meetmes 4 käimasolevat

projekti.

2023. aastal tehti esimene osamakse SF LIFE LATESTadapt projektile, mille eesmärk on välja töötada

looduspõhiste ja nutikate lahenduste näidisportfoolio linnade kliimataluvuse parandamiseks Eestis ja

Lätis.

Koostöös Riigikantseleiga koostati kliimaseaduse väljatöötamise protsessiplaan. Kliimaseaduse

väljatöötamiskavatsuse majasisene koostamisega alustati juunikuus, kutsuti kokku kliimanõukogu,

mille ülesanne on kliimaseaduse eelnõu väljatöötamisel ja kliimaeesmärkide poole püüdlemise osas

kliimaseaduse juhtrühma nõustamine. Toimus kaks kliimanõukogu ja mitmeid valdkondlike

töörühmade kohtumisi.

Lõppes üleujutuste ja veetaseme kaugseire teenuse väljaarendamine ning teenus on avatud

kasutamiseks. Lisaks keskkonnahoiu valdkonnale rahastati KHG LHÜ kauplemissüsteemi tuludest

meetmeid ka energeetika valdkonnas erinevate ministrite haldusalas. Nii näiteks rahastati vastavalt

riigieelarvestrateegiale meedet alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis

(biogaas), keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutuselevõttu ja majandus- ja taristuministri

haldusalas energiasäästu meetmed korterelamustes ning riigihalduse ministri haldusalas meedet

energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes.

2021. aastal algas KHG LHÜ-de kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu kasutus on

kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana. Rahastatavate tegevuste

ja meetmete vahendite jaotus kavandatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega riigi

eelarvestrateegias ja riigieelarves. KLIM-i poolt elluviidavad meetmed on rahvusvahelise

kliimapoliitikaalase koostöö arendamine, rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning

KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine ning vähese heitega sõidukite

kasutuselevõtu edendamine. Seoses KLIMi valdkondade muutmisega lisandusid KLIMi elluviidavate

meetme hulka kestlik ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine ja energiahinna tõusu leevendamine

vähemkindlustatud leibkondadele (2022- 2023 alameede).

23

KLIM-i elluviidavate meetmete raames suunati 682 000 eurot KHG heite ja kliimapoliitika alase riikliku

aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase aruandluse

metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks. Avanes toetus nullheidetega sõidukite soetamiseks

eelarvega 8 695 000 eurot. 2023. aastal soetati 603 autot ja 161 kastiratast. Rahvusvahelise

kliimapoliitikaalase koostöö arendamise raames jätkatakse avatud voorude korraldamist ning abi

andmist sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni,

konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel.

Teiste ministrite haldusalas alustati kõikide uute meetmete elluviimisega.

Alates 2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse LHÜde enampakkumised,

mille tulusid kasutatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d ja atmosfääriõhu kaitse seaduses

sätestatud eesmärkidel. Lennunduse enampakkumise vahendite kasutamise eest vastutab KLIM. 2023.

aastal jätkus rohetehnoloogia iduettevõtluse arendamise ja koolide kliima väikeprojektide elluviimine.

Alates 2024. aastat tuleb vastavalt muudatustega direktiivis 2003/87/EÜ suunata 100%

enampakkumistulust kliima-energiaeesmärkidele. Muutunud direktiiviga seoses lepiti RES 2024-2027

protsessis kokku 19 uues meetmes, millest 14 elluviimise eest vastutab KLIM.

Meede 2. Ringmajanduse korraldamine

Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 2023. aastal lõppes kaks ja pool aastat kestnud Norra EMP programm (ca 1 mln eurot)

ringmajanduse edendamiseks suunatud tegevuste elluviimiseks, mida rakendas Keskkonnaagentuur.

Programmi raames on kavandatud ja läbiviidud järgnevad tegevused: KOVide ringmajanduse

suutlikkuse kaardistamine ja ettepanekud omavalitsustele (igale KOVle on koostatud ringmajanduse

teekaart); ametnikele, sh keskkonnaspetsialistidele suunatud koolitusprogrammi loomine ja nende

koolitamine; ringmajanduse konverentsid ja uuringud ning keskkonnahoidlike riigihangete

edendamine; õpetajatele mõeldud ringmajanduse koolitusprogrammi koostamine ja infopäevad ning

koolinoortele korraldatav võistlus; avaliku sektori töötajate õppereisid Eestis kui ka projekti

partnerriiki Norrasse teadmiste ja kogemuste vahetamise eesmärgil; teadlikkuse tõstmist toetavate

elektrooniliste materjalide ja videoklippide loomine, teavituskampaaniad ning kodulehe

ajakohastamine infoga ning eeldefineeritud projekti tegevusi tutvustav infokajastus meedias. Kokku

viidi projektis läbi üle 40 erineva profiili ja mahuga tegevust. Projekti raames koondati muuhulgas

ka avaliku sektori ringmajanduse tegevused ühtsesse veebirakendusse.

 Lisaks valmisid 2023. aastal EMP programmist kolme omavalitsuse, Tallinna, Tartu ja Rae

ringmajanduse pilootprojektid. Ressursitõhususe valdkonnas on 2014-2020 perioodi meetmest

saanud toetust 154 tööstusettevõtte 178 projekti toetuse mahuga 67 mln eurot. 2022. aastal avati

RRF-ist ressursitõhususe meede, kust 2023. aasta lõpu seisuga oli toetust saanud 29 projekti

kogumahuga 19,8 mln eurot. 2024. aasta esimeses pooles avati ka väiksemahuline lisavoor.

Täiendavalt käib 2021-2027 EL vahendite planeerimine, sh toetuse andmise tingimuste koostamine,

ning lähiaastatel on plaanis suunata ringmajandusse 111 mln eurot. Ressursiauditite ja

ressursiinvesteeringute toetusmeede on esimene, mis ringmajanduse valdkonnas valminud ja kus on

2024 aasta esimeses pooles avatud ka esimesed taotlusvoorud.

 2023. aastal deklareeriti maavarade kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, välisõhu ja vee

saastamise, vee erikasutusõiguse tasu ning tuuleenergiast elektrienergiast elektrienergia tootmise

tasu kokku 101 mln eurot, mis on ligi 47 mln eurot vähem kui aastal 2022. aastal. 2023. aastal

deklareeritud keskkonnatasude hulgas on 53 mln eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 14 mln

vee erikasutusõiguse tasu, 23 mln eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 6 mln välisõhu saastetasu,

24

4 mln eurot veesaastetasu ning 0,048 mln tuuleenergiast elektrienergia tasu. Kohalike omavalitsuste

eelarvesse laekus 2023. aastal kokku 10 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu, 4 mln

eurot vee erikasutusõiguse tasu ja 0,048 mln eurot tuuleenergiast elektrienergia tasu.

 Alates 01.07.2023 maksavad tuuleelektrijaama valdajad keskkonnahäiringu hüvitamise tasuna

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu laekus

Lüganuse valda, Viru-Nigula valda, Saarde valda ja Põhja-Pärnumaa valda.

 2023. a muudeti keskkonnatasude seadust ja selle tulemusena tõusevad alates 01.07.2024 välisõhu,

vee saastetasumäärad ning ohtlikute ja põlevkivi jäätmete kõrvaldamise tasumäärad (seni kehtivad

tasumäärad alates 01.01.2015) järk-järgult kuni aastani 2027 ning kehtestati uue tasuna

raadamisõiguse tasu.

 2023. a sügisel Alustati koostööd Coop’i ja Rimi jaekaubanduskettidega ja viidi läbi kampaania

„Euroopa Liidu ökomärgisega tooted on kasulikud sulle ja paremad loodusele!“, mida

partnerasutused levitasid oma poodides üle Eesti. Lisaks avaldasid ettevõtted oma kliendilehtedes

ökomärgise ja ökomärgisega toodetega seonduvat informatsiooni ning raadiojaamas Retro FM olid

lapsesuu reklaamklipid propageerimaks ökomärgisega toodete kasutamist.

 Oktoobris toimus ökomärgist tutvustav kampaaniakuu, mille ülesehitus põhines muuhulgas Eesti

elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustel, mis rõhutas vajadust luua interaktiivseid

lahendusi teadlikkuse tõstmiseks. Selleks loodi Facebooki juturobot ja kutsuti inimesi osalema GPS-

kunsti väljakutses ning avalikustati ELi ökomärgist omava jalanõutootjaga KAVAT blogipostitus.

Kokku osales juturoboti mängus 1984 inimest ja sotsiaalmeedia postitustega jõuti kampaaniakuul

29 000 unikaalse kontaktini.

 2023. aastal menetles Keskkonnaagentuur Euroopa Liidu ökomärgise taotlusi, mis hõlmas kokku

224 toodet.

 Avaliku sektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad suure osa Euroopa

tarbimisest 14,55% ELi SKP-st (2023. a) ja Eesti SKP-st 12-15%. 2023. aastal viidi läbi 8896

riigihanget, millest 845 (9,5% ) olid keskkonnahoidlikud riigihanked. Endiselt on riigihangete

aluseks madalaim hind ~82% hangetest, kuid riigihangete registri väljavõttest lähtuvalt on

keskkonnahoidlike riigihangete trend on olnud jätkuvalt kasvav. Keskmine pakkujate arv hangetele

oli 4,03 ja keskkonnahoidlike hangete pakkujate arv hangetele suurem oli suurem kui madalaima

hinna alusel hangitud asjadele, teenustele ja ehitustöödele - 4,73.

o Vaidlustatud hankeid oli kokku 136 tk, millest keskkonnahoidlike hangete (KH) vaidlustusi

28tk, kuid 28 vaidlustuse puhul ei saa eeldada, et aluseks oli keskkonnahoidlik kriteerium,

tegemist võis olla ka muu sisulise puudusega.

o Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise määrus allkirjastati

keskkonnaministri poolt 16.02.2023. Keskkonnaministri määrus nr 6 „Hankelepingu

esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ jõustus 24.02.2023.

o Keskkonnaministri määrus nr 35 ja nr 6 kohustuslikud kategooriad on soodustanud

keskkonnahoidlikku hankimist, sh juhiste loomine ja koolitused nii hankijatele ja

pakkujatele.

25

Joonis 3. Keskkonnahoidlike riigihangete KHRH statistika (väljavõte Riigihangete registrist 03.01.2024).

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Eesti seadusandluses ei ole ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, puudulik teave

ning nõuded tekitavad segadust ning ettevõtted kardavad seaduse vastu eksida.

 KOVide teadlikkus ringmajanduse võimalustest vajab tõstmist. Kohalike omavalitsuste roll

teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate)

harimisel.

 Probleemiks on ka ettevõtete vähene teadlikkus ja madal huvi tootmises tekkinud jääkide ning

kõrvalsaaduste ringlusse suunamise osas.

 Vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrusega kuni 2025. aasta lõpuni. Nimetatud tasumäärad tuleb üle vaadata aastaks 2026+.

Ressursikasutus tuleks õiglaselt hinnastada, samal ajal säilitama ettevõtete konkurentsivõime.

Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 2023. a töötati välja õigusaktide muudatused, et kiirendada meretuuleparkide loamenetluse

protsesse (nn TAK eelnõu). Sealhulgas koostati keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muudatusettepanekud, mille eesmärk on tõhustada

keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust tervikuna kõikide projektide jaoks (nt ühildatakse

KMH programmi/aruande kohta seisukoha küsimise ning avalikustamise etapid; kaotatakse aruande

kooskõlastamise etapp). Samuti osaleti nn eraldiseisva Natura hindamise eelnõu väljatöötamises

(looduskaitseseaduse ja KeHJS muudatused).

 2023. a jõustus KeHJS-es maismaa tuulepargi KMH erisus, et võimaldada neile kiiremat KMH

menetlust. Samuti leevendati KeHJS-es teatud KMH juhtekspertide litsentsi taotlemise/pikendamise

nõudeid (võimaldamaks KMH juhtekspertide arvu tõusu).

 2023. a jätkusid paljude suurprojektide ning riigi ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute

menetlused (KSH-d/KMH-d). Riiklike strateegiliste planeerimisdokumentide vaates tunnistati

26

nõuetele vastavaks mitme Kliimaministeeriumi dokumendi KSH aruanded: Eesti merestrateegia

meetmekava 2023, Keskkonnavaldkonna arengukava 2030, Riigi jäätmekava 2023-2028.

 Probleemiks on jätkuvalt KMH/KSH menetluste suur hulk ning nende menetlemise töö- ja

ajamahukus. Olulisel määral suurenes naaberriikide saadetud piiriüleste KMH/KSH teadete hulk

(2023. a laekus koguni 16 teadet; lisaks ka Eesti poolt naaberriikidele saadetavad teated).

 2023. a esitati Kliimaministeeriumile viis KMH juhteksperdi litsentsi taotlust (2023. a anti välja

kaks uut litsentsi).

 Keskkonnaameti keskkonnamõjude hindamise (KMH) toimingud on üldmahus näidanud

arvestatavat kasvu. Kui KMH algatamise üle otsustamisi oli 171 (võrreldes 2022. aastaga muutus –

17%), siis seisukohti planeeringutele anti 426 (+23%), projekteerimistingimustele 818 (+27%) ja

teiste asutuste menetlustele KMH algatamise osas 371 (+14%). 2023. aastal tunnistas amet

vastavaks 10 KMH programmi ja 15 KMH aruannet (+15%).

 Keskkonnavastutuse juhtumeid oli 2023. aastal 10 (-10%).

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Väljakutseks on muuta KMH/KSH menetlused kiiremaks ja vähem halduskoormavaks, samas

kvaliteedi osas kompromisse mitte tehes. Selleks on algatatud haldusalas projekt KMH protsessi

disainiks ja digitaliseerimiseks. Samuti on väljakutseks KMH/KSH juhtekspertide ja ka

erialaekspertide vähesus olukorras, kus viimastel aastatel on suurenenud mõju hindamiste hulk

eelkõige seoses tuuleparkide projektide arendamisega.

Tegevus 2.3 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Rohelise kokkuleppega seati eesmärk vaadata läbi suurte tööstuskäitiste põhjustatud saastega seotud

ELi meetmed, sh tööstusheite direktiiv, et vaadata õigusaktide valdkondlikku ulatust ja võimalust

need viia täielikult kooskõlla kliima-, energia- ja ringmajanduspoliitikaga, samal ajal tagades

tööstussektorite rolli säilimine ELi keskkonna parandamisel. 2023. a lõpus jõuti tööstusheite

direktiivi muutmise kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkuleppele, et direktiivi lisatakse uued

tegevusalad ning täiendatakse loa nõudeid keskkonnatoime tasemetega, et tagada efektiivsem

ressursside kasutus ning ringlussevõtt. Olulisemaks direktiivi muudatuseks loetakse uute rangemate

karistus- ning hüvitusnormide rakendamist. Direktiivi ametlikul vastu võtmisel 2024. aasta esimeses

pooles järgneb Eestis tööstusheite seaduse terviklik ülevaatamine.

 Valdkonna suurimateks ülesanneteks on tagada parima võimaliku tehnoloogia (PVT) kiire

kasutuselevõtt kompleksloaga ettevõtetes, sh Eesti jaoks unikaalses põlevkivisektoris. 2021. a

alustati põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnoloogia (PVT) alusuuringuga, mille eesmärgiks

oli tuvastada põlevkiviõli tootmise PVT areng. 2022. a valmis uuringu lõpparuanne, milles vaadati

üle Eestis seni kehtestatud põlevkiviõli tootmise PVT-järeldused ning ajakohastati taustaandmeid,

analüüsiti tulemusi ning tehti ettepanekud muuta või täiendada PVT-d. 2023. a alustati põlevkiviõli

tootmise PVT-järelduste kaasajastamisega. Oktoobri lõpus toimus esimene põlevkiviõli tootmise

PVT nõuete ajakohastamise töörühma koosolek, millele eelnesid ja järgnesid erinevad arutelud.

PVT-järeldused jagati kolmeks osaks ning töö nendega jätkub 2024. aastal.

 Juba 2022. a alanud projekti „Välisõhu andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“. tegevused

jätkusid ka 2023. Projekti raames analüüsitakse kaugkütteettevõtete ning nende põletusseadmetes

sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste andmetega seotud aruandluskohustusi, mis

võimaldaks minna üle andmepõhisele aruandlusele. 2023. a teises pooles valmistati ette ja viidi Riigi

Tugiteenuste Keskuse abil läbi riigihange ärianalüüsi tellimiseks.

27

 Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise protsess jätkus 2023. a. Bürokraatia vähendamiseks

koguti ka 2023. a ettepanekuid, et koostada teine eelnõu kiiremate muudatuste tegemiseks. Eelnõu

2023. a ei valminud, kuid 2024. a koostamine jätkub, eesmärgiga vähendada keskkonnakaitselubade

valdkonnas halduskoormust 25%.

 2023. a toimus keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) täiendamine mitmete

funktsionaalsustega. KOTKASes realiseeriti tuulepargi teatise esitamine ja sellega koos

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklareerimise funktsionaalsus. Veel arendati valmis

kiirgustegevus registreeringu funktsionaalsus, et oluliselt vähendada väga väikese ohuga

kiirgustegevuste puhul klientide halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust, asendades

kiirgustegevusloa taotlemise nõude registreeringu kohustusega. Kiirgustegevuste registreeringu

funktsionaalsus avatakse KOTKAS-es 2024. a teises pooles, mil on kavandatud jõustuma

rakendamiseks vajalik kiirgusseadus. Aasta lõpus realiseeriti ka biomassi säästlikkuse nõuetele ja

kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi aruande esitamise võimalus. Funktsionaalsuste

lisandumisega seonduvalt ajakohastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärust 2024. a. II

kvartalis. Jätkuarenduste raames täiustati ka mitmeid funktsionaalsusi kasutajamugavuse

parandamiseks ning aasta lõpus valmis UX/UI arendus, mis läheb live’i 2024. a I kvartali lõpus.

 Keskkonnakaitselubade teenustega seotud riigilõivude määrad viidi kooskõlla riigilõivuseaduse §-s

4 sätestatud kulupõhimõttega - riigilõivumäär kehtestati lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest

kuludest. Ajakohastamine põhines Keskkonnaameti 2021. ja 2022. a keskkonnakaitselubade

andmise ja haldamisega kaasnevate teenuste kulude analüüsil ehk kulumudeli alusel. Viimasel

korral, s.o 01.07.2020 ajakohastati keskkonnakaitselubade riigilõive 2018. a otsestest kuludest

lähtuvalt. Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (298

SE) võeti vastu 06.12.2023 ning muudatused jõustuvad 01.07.2024. (VVTP)

 Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila järelhooldus ja -seire ning nõrgvee ja

saastatud sademevee käitlemine on toimunud planeeritult. Kukruse aherainepuistangu järelseire on

teostatud. Pooleli on Kohtla-Järve poolkoksiprügilaga seotud ning riigile kuuluvate Keemia vkt 1t

(katastritunnus 32215:001:0063), Keemia vkt 2t (katastritunnus 32215:001:0064), Keemia vkt 3t

(katastritunnus 32215:001:0065), Keemia vkt 4t (katastritunnus 32215:001:0066) ja Keemia vkt 5t

(katastritunnus 32215:001:0067) kinnistute võõrandamise protsess Viru Keemia Grupp AS-le

(VKG). Juhul kui kinnistud saavad VKG-le võõrandatud, siis lähevad VKG-le üle ka üle

poolkoksiprügilaga seotud kohustused (järelseire ja -hooldus ning nõrgvee ja saastatud sademevee

käitlemine).

 Kemikaalipoliitika kujundamisel oli 2023. a ministeeriumi eesmärk tagada riigisiseselt tõhus ja

süsteemselt toimiv koostöö ja töökorraldus kemikaalivaldkonnas. Valdkonna töökorralduse ja

kitsaskohtade kaardistamiseks ning nende parandamise võimaluste leidmiseks valmis 2023. a

aprillis uuring „Kemikaalivaldkonna töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine ning

analüüs ja ettepanekud pädevuste ja seonduvate tegevuste optimaalsemaks jaotuseks“.

 Ohutut materjaliringlust soodustava tootearenduse ja probleemsete ainete kasutamise vähendamise

toetamiseks toimus 2023. a EL struktuurivahendite ringmajanduse meetmete raames toetuse

väljatöötamine. Ohutu materjaliringluse toetusmeetme väljatöötamise raames valmis

kemikaaliauditi metoodika eelnõu. Ohutu materjaliringluse meetme kujundamine jätkub 2024. a.

 Püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud valdkonnas tegeleti Stockholmi konventsiooni riikliku

rakenduskava uuendamise ettevalmistamisega. Selle raames tehti koostööd Eesti Maaülikooliga

magistriõppe üliõpilase lõputöö juhendamisel, mis keskendus teemadele, mis annavad osalise

sisendi rakenduskava uuendamisele. Riikliku rakenduskava uuendamise tegevused jätkuvad 2024.

a. Lisaks tegeleti püsivate orgaaniliste saasteainete EL määruse rakendamisega, mis hõlmab

koostööd paljude erinevate tegevusvaldkondadega (näiteks tulekustutusvahtude asendamine), need

tegevused jätkuvad samuti 2024. a.

 Kõige suurema keskkonnamõjuga on tööstusheite direktiivi reguleerimisalasse määratud ettevõtted.

Sellistele ettevõtete hulka kuuluvad nii tööstus kui põllumajandusettevõtted, millel oli kokku 247

28

kompleksluba (reguleerivad nii vee, õhu kui jäätmetega seonduvat). 2023. aastal muudeti või anti

välja selliseid lube 117 (+95%).

Tabel 2. Korralised kontrollid teostati vastavalt tööplaanidele:

Planeeritud

kontrollide arv

Läbi viidud

kontrollide

arv

Vastas

nõuetele

Järel-

kontroll

Puudused

väheolulised

Väärteo-

menetlus

Haldus-

menetlus

Kokku 112 112 61 41 9 13 7

 Väärteomenetlusi seoses THS käitistega (ka korraliste kontrollide välised) alustati kokku 13 (2020

– 11; 2021 – 12; 2022 - 22). Haldusmenetlusi seoses THS käitistega alustati kokku 7 (2020 – 7,

2021 – 3; 2022 - 11), kõik seoses farmidega. Kemikaalide valdkonnas tehti kemikaalide alaseid

tootjate ja importijate kontrolle 6.

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Kuigi eesmärk on vähendada keskkonnakaitselubadega seotud halduskoormust, võib see teatud

juhtudel tähendada, et koormus nihkub lihtsalt ühelt osapoolt teisele, mitte ei vähene tervikuna, sh

võib suurendada riigi töökoormust.

 Muudatuste elluviimise protsess võib olla keeruline ja aeglane, kuna on vaja kooskõlastada mitmete

osapooltega ja tagada, et kõik ettepanekud on hästi läbi mõeldud ja põhjendatud.

 Keskkonnaameti ressursside puudus (nii inim- kui finantsressursside osas), mis võib raskendada

muudatuste elluviimist, sh KOTKAS funktsionaalsuste vajalikud arendused.

Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Ette on valmistatud 2021. aastal Maailmapanga poolt valminud uuringu põhjal jäätme-, pakendi-

jt seaduste muutmise eelnõu VTK. (VVTP)

 31.12.2023 hakkas kehtima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise kohustus, kuid mitmed

KOVid alustasid nimetatud kohustuse täitmisega juba varem uuendades jäätmehoolduseeskirjad

ning viies läbi teavitus- ja järelevalvetegevusi. Jäätmehoolduseeskirjade uuendamise raames on

mitmed KOVid vaadanud laiemalt üle ka KOJV nõuded ning viinud läbi hanked, mis

võimaldavad KOVdes rohkem jäätmeid liigiti kohtkoguda.

 2023. aastal valmis ja kinnitati riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi

jäätmekava 2023-2028“. (VVTP)

 Liigiti kogutavate jäätmete osakaalu suurendamisse panustavad jäätmereformi ja jäätmekava

tegevused, mida viiakse ellu ja võimendatakse struktuurivahendite abil, sh ühtlustatakse

(mudeldatakse) jäätmete liigiti kogumise nõudeid üle Eesti ning toetatakse jäätmete liigiti

kogumise infrastruktuuri arendamist.

 2023. aastal jõustus jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seadus, millega võeti Eesti

õigusesse üle nn ühekordse plasti direktiiv. Esimesed muudatused jõustusid alates 01.05.2023.

 Välja on töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava.

 Jätkati jäätmete valdkonna digitaliseerimise projektiga (reaalajamajanduse projekt), mis viiakse

ellu Kliimaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös ning mille

eesmärk on jäätmevaldkonna andmete reaalaega toomine tõstmaks jäätmevaldkonna andmete

usaldusväärsust ja vähendamaks ettevõtjate halduskoormust. Tulenevalt 2022. aastal algatatud

29

jäätmereformist on kavas minna reaalajamajandusel põhinevad aruandlusteenuse peale alates

01.01.2026.a.

 2023. aastal valmis prototüüp jäätmete liigiti kogumise mudeli arendamiseks kohalikele

omavalitsustele. Mudeli arendus jätkub 2024. aastal.

 KeA andis välja või muutis 155 jäätmeluba (+1%) ja 344 jäätmekäitleja registreeringut (-

20%). Kuna võimekused jäätmeid regiooniti käidelda on erinevad, siis lubatakse kontrollitud

kujul jäätmete välja- ja sissevedu. Selleks anti 2023. aastal välja 95 jäätmete piiriülest veoluba

(+19%). Sadamate jäätmekavu kooskõlastati 32 ja kaevandamisjäätmete kavu 7.

 Tehtud ehitus- ja lammutusjäätmete kontrollidest vastas nõuetele 56%. Väheolulised puudused

olid 22%-l kontrollitutest, järelkontrolli vajadus on 17%-l kontrollitutest, väärteo- ja

haldusmenetlus alustati 11% kontrollitute suhtes. Reidide raames kontrolliti 13 ehituslammutus

jäätmete käitleja laoplatsi.

 Lisaks oli järelevalve tööplaani planeeritud 40 objekti kontroll, kus oli alust arvata, et jäätmeid

on laos hoitud üle kolme aasta. Kontrolle tehti 25. Nõuetele vastas 40% ettevõtetest.

Väheolulised puudused olid 7-s romulas (28% kontrollitutest), järelkontrolli vajadus on 7

ettevõttes (28%), väärteomenetlus alustati 1 ettevõtte suhtes (4%).

 Kontrollitud on kõiki nelja pakendi taaskasutusorganisatsiooni. Organisatsioonid on täitnud

aruandekohustuse ning PakS tulenevad ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud. Puudused on

endiselt tagatisrahata pakendijäätmete kogumisvõrgustiku osas ning koostöös mõnede KOV-ga.

Nii TKO-d kui KOV-d on äraootaval seisukohal seoses jäätmereformiga, mille kohaselt

minnakse eelkõige üle pakendijäätmete kohtkogumisele, avaliku konteinerpargi tulevik on

jäätmereformi käigus selgitamisel.

 Kontrollitud on kõiki tootjavastutusorganisatsioone. Probleem on endiselt patareijäätmete

kogumismääraga (riigi kogumismäär peab olema vähemalt 45% - 2022. aastal EES-Ringlusel

24,4% ja Elektroonikaromul 23,3%) ja elektroonikaromude kogumismääraga (riigi

kogumismäär peab olema vähemalt 69% - 2022. aastal EES-Ringluse kogumismäär 19,2 % ja

Elektroonikaromul 17,3 %). Riiklikult oleme suutnud täita elektroonikaromude

kogumismäära, kuid mitte patarei ja akujäätmete kogumismäära.

 Kontrolliti kohapeal või registriandmete põhjal 16 organisatsioonidele teenust pakkuvat

jäätmete käitlejat. Eraldi olid fookuses plastijäätmete käitlejad. Organisatsioonide

lepingupartneritega saab rahul olla, kuna kõik jäätmekäitlejad on taganud vajalikus mahus

jäätmete käitlemise ega ole seadnud ohtu ringlussevõtu ja taaskasutuse sihtarvude täitmist.

Enam levinud vigadest tuvastati taaskasutustõendite ja riikidevahelise jäätmeveo dokumentide

esitamata jätmine KOTKAS või PAKIS infosüsteem või nende puudulik täitmine.

 155-st kontrollis olnud pakendiettevõtjast, kes ei täitnud 2023. aastal aruandluse kohustust

alustati 10 isiku suhtes haldusmenetlus ning koostati 6 ettekirjutust. Kontrollis olnud 85

probleemtoodete tootjast, kes olid jätnud 2022. aasta kohta PROTO-sse aruande esitamata,

alustati 7 haldusmenetlust ja koostati 3 ettekirjutust.

 2023. aastal teostati 28 illegaalsete probleemtoodete (autolammutus/elektroonika) lammutamise

valdkonna kontrolli. Alustati 8 väärteomenetlust ja 1 haldusmenetlus.

Kontrollide arv VTM HM

2021 22 6 0

2022 30 9 3

2023 28 8 1

 2023. aastal oli prügilate osas Keskkonnaameti fookuses ladestavate jäätmete biomassi osakaal.

Selleks täpsustati hindamismetoodikaid, tehti täiendavaid mõõtmisi ja muudeti keskkonnalube.

 2023. aastal kontrolliti kohalikke omavalitsusi, et kaardistada jäätmete (põhirõhk biojäätmetel)

liigiti kogumise toimimise hetkeseis ning vajadusel suunata KOV-e puudusi likvideerima.

Valdkonna peamised kitsaskohad

30

 Jäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks piisavalt mugav.

 Inimeste madal teadlikkus ja vähene motivatsioon jäätmete liigiti kogumise osas.

 Suurenenud jäätmeteke ja madal olmejäätmete liigiti kogumine.

 Vähene jäätmete ringlusse võtmine, lisaks vähene kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumide

rakendamine.

 Jäätmete energiakasutus ja ladestamine on odavam kui ringlussevõtt.

 Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu täitmise osas kindla

vastutuse puudumine.

 Jäätmevaldkonna taristu arendamine toimub projektipõhiselt, puudub terviklik vaade.

 Reaalajas või selle lähedaste jäätmekäitluse andmete puudumine, st andmed ei ole piisavalt

ajakohased.

 Valdkonna üheks väljakutseks on leida kogukondade toetav suhtumine ja saavutada

omavalitsuste teadlik (planeerimis)tegevus ringmajanduse arendustele, mida kohati käsitletakse

lihtsalt soovimatu jäätmekäitlusena oma võimalike negatiivsete mõjudega (lõhnahäiringut,

naaberkinnistuste prahistamine).

 Kliimaministeeriumi vastutusalas on riigi kohustused seoses ohtlike jäätmete käitluse

korraldamisega. Riigi omandisse kuuluv Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus on Eestis ainus

ohtlike jäätmete prügila. Prügila täitub 2024. aasta jooksul ning samuti lõppeb 2024. aasta lõpus

hetkel kehtiv operaatorileping. Kliimaministeerium on otsustanud keskuse määrata riigi

äriühingu valdusesse, kes võtaks üle kogu keskuse töö korraldamise. Keskuse töö jätkumiseks

on tarvis riigieelarvest rahalisi vahendeid, mille abil suurendada keskuses ohtlike jäätmete

ladestusvõimekust ning korraldada täitunud alade korrastamine. Prognoositavad kulud on aasta

aastalt kasvanud, kuid täiendavaid vahendeid Kliimaministeeriumile eraldatud ei ole.

Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Hüljatud, korrastamata kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine sh kahjude

hüvitamise regulatsiooni koostamine ning põlevkivi altkaevandatud alade varingute

likvideerimine.

 Kaevandatud alade korrastamiseks ja elukeskkonna taastamiseks kehtestati 2023. a toetuse

andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi

„Õiglane üleminek“ tegevuse „Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite

likvideerimine“ ja „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride

korrastamine“ elluviimiseks. Projekti eelarve on 714 tuhat eurot, mille raames on kavas Ida-

Virumaal paiknevate karjääride, kaevandusalade ja varinguaukude korrastamine ja taastamine.

 Kehtestati 2023. a perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse alusel toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise

pärandmõjude likvideerimiseks. Projekti kogueelarve on 764 tuhat eurot, mille raames on

kavandatud vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade

kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest

lähtuvalt.

 2023. a valmis "Uuring Ubja põlevkivi kaevanduskäikude püsivuse ja maapinna stabiilsuse

hindamiseks" lõpparuanne (töö teostaja EKUK), milles analüüsiti Lääne-Virumaal paikneva vana

põlevkivikaevanduse ala stabiilsust ja selle taastamise võimalusi, tuvastati mitmeid ohtlikke

varinguauke ja ebastabiilseid alasid.

 2023. a valmistati ette keskkonnatasude seaduse muudatus, mis jõustub 2024. a juulis, mille

kohaselt eraldatakse KIK keskkonnaprogrammi Ida-Virumaa KOVidele 0,35 € iga ladestatud

põlevkivijäätmete tonni pealt, mis aitab põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonnas ellu viia Ida-

Virumaa eripärasid arvestavaid projekte.

31

 2023. a valmis „Riigi jäätmekava 2023-2028“, milles on kajastatud põlevkivi kaevandamis- ja

töötlemisejäätmete osa ja valdkonna eesmärgid ning tegevused.

 Ajavahemikus 01.01.2016 – 31.12.2023 jätkati RMK teostatava projektiga nr 2014-2020.7.02.16-

0003 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Seire pindala kattub

taastatud veerežiimiga jääksoode pindalaga. 2023. aastal lisandus eelnevalt korrastatud pinnale

1302 ha, mis on 19,32% kogu pindalast ja mille veerežiim leidis projektis taastamist. Projekti

tegevuste tulemusena toimub maapiirkondades asuvate kuivendatud, ammendatud ja mahajäetud

turbaalade looduslike elupaikade taastamine, mis aitab kaasa CO2 sidumisele tekkele nendel

turbaaladel.

 Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilise planeerimise osas on eesmärgiks koostada

maavarade teemaplaneeringud – kogu maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega

planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavarade

uurimiseks ja kaevandamiseks. 2023. a jätkati Harjumaa maavarade teemaplaneeringu

koostamisega, selle eesmärk on luua selgus, kus paiknevad Harjumaa maavarad ja millistel

tingimustel neid uurida ja kaevandada tohib. Planeeringu menetlus toimub koostöös kohalike

omavalitsuste ja sealsete elanikega. Eelmisel aastal jätkati ka Rapla ja Pärnu maakonna maavarade

teemaplaneeringu koostamisega, valmisid Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneeringu

lähteseisukohad ja KMH eelnõu.

 Tagamaks maapõueressursi efektiivne ja keskkonnahoidlik kasutus, andis Keskkonnaamet välja

103 keskkonnaluba (-29%). Korrastamistingimusi anti välja 31 ja korrastatuks loeti 9 ala. Uute

alade perspektiivi ja väärtuse hindamiseks andis amet välja 64 üldgeoloogilise uurimistöö luba ja

geoloogilise uuringu luba.

 Maapõue valdkonna plaanilisi järelevalve kontrolle tehti 2023. a kokku 97.

Turba

kaevandamine

Ehitusmaavarade

kaevandamine

Põlevkivi

kaevandamine

Muud maapõue

kaitse nõuded Üldkokkuvõte

P T % P T % P T % P T % P T %

Üldkokkuvõte 4 2 50 85 69 81 5 5 100 3 1 33 97 77 79

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Ühiskond ei ole piisavalt teadlik maapõue kasutusest, keskkonnamõjudest, potentsiaalist,

nüüdisaegsetest lahendustest ega valdkonna õiguslikust reguleerimist, mis pärsib valdkonna arengut

ja diskussiooni lahenduste leidmiseks. Samuti on valdkonna maine mõjutatud okupatsiooniperioodi

ajaloolisest kogemustest, halbade kaevandamistehnikate kasutamisest ja suurenenud konfliktidest

loa menetlustes. Vajalik on tõsta valdkonnas teadlikkust ja tagada usaldus riigi ning arendajate

tegevuste suhtes.

 Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilisel planeerimisel on peamiseks takistavaks asjaoluks

rahaliste vahendite leidmine, mis on keerukas ja pikk protsess. Harju maakonna maavarade

teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid kolme etapi läbiviimiseks neljast.

Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid

hetkel ainult esimese etapi läbiviimiseks neljast. Vajalik on tagada kõikide koostamises olevate ja

tulevikus kavandavate planeeringute rahastamine.

 Jääksoode taastamise projekti lõppemisega seoses tekivad lüngad jääksoode seiresse ja mitmed

sidumise potentsiaaliga jääksood taastamata. Riik ei saa täielikku infot korrastatud jääksoode

veetaseme muutusest, kasvuhoonegaaside heite suurusest ning elurikkuse kasvust, milline info on

oluline rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, et töötada välja siseriiklikud kasvuhoonegaaside

eriheite tegurid taastamisel ja taastatud turbaaladele. Vajalik on tagada riiklik rahastus taastatud

jääksoode seireks, siseriiklike eriheite tegurite väljatöötamiseks ja tulevikus arvestada

seiretulemuste andmetega riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Seoses kliimamuutuste

32

leevendamise ja nendega kohanemisega on oluline lisaks seirele jätkata ka mahajäetud turbaalade

taastamist ja töötada selleks välja uued toetusmeetmed, kuna neil tegevustel on suur

kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise potentsiaal.

 Maapõuelubade menetlemisel on suurimaks väljakutseks kaasamine, mis toimiks parimat lahendust

toetavana, mitte ei tekitaks konflikte arendajate ja kogukondade vahel. Vaja on õiguslikku selgust

omavalitsuste efektiivse osaluse tagamiseks maapõue menetlustes. Mitmed kohtulahendid on

olukorda muutnud selles vaates keerulisemaks. Teine väljakutse on seotud vaide- ja

kohtumenetluste osakaalu suurenemisega maapõuemenetlustest, mis võtab ametilt täiendavat

ressurssi ja muudab aina keerulisemaks pidada kinni menetlustähtaegadest. Seoses

kliimaeesmärkidega võib lähiaja väljakutseks saada nende lubade ülevaatamine (eelkõige

turbatootmine), millel on arvestatav mõju kasvuhoonegaaside emissioonile.

33

Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 22.02.2023. a kinnitas keskkonnaminister oma käskkirjaga Eesti merestrateegia uuendatud

meetmekava4, mida rakendatakse aastani 2028. Seniste meetmete piisavuse ja meetmete sotsiaal-

majandusliku mõju analüüsiga tuli välja, et Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamine pole

2030. aastaks võimalik. Seetõttu töötati välja 21 uut meedet (lisaks jätkuvale 12 meetmele eelmisest

meetmekavast), et kiirendada hea keskkonnaseisundi saavutamist. Uue meetmekava kehtestamisega

algab ka selle täitmine algusest ehk mõõdiku Mere meetmekava täitmise määr on 2023. a 0%.

 2023. a valmis HELCOMi koostöös Läänemere seisundi tervikhinnang HOLAS III5, kuhu

panustasid oluliselt ka Eesti mereteadlased ja -spetsialistid. Kuigi Läänemere seisund tervikuna pole

kiita ja head seisundit pole saavutatud, on nt eutrofeerumise puhul märgata paranemistendentsi. Ka

Eesti merealal on toitainete sisaldused avameres 2023. a veidi vähenenud nagu ka rannaprügi

kogused seirerandades. Kuna vähenenud on ka Eesti toitainete koormused maismaalt merre6,

hindame, et veekaitsemeetmed on hakanud tulemusi andma ning olukord meie merealal on

paranemas, kuigi hea seisundi saavutamiseks tuleb ka järgnevatel aastakümnetel oluliselt

panustada nii merestrateegia ja veekaitsemeetmete rakendamisse kui reostustõrjesse. Eesti teadlaste

ja ametnike osalemine Helcomi ekspert- ja töörühmade töödes on väga oluline, et ühtlustada ja

tõhustada tegevusi Läänemere kaitseks ja tagada Helcomi Läänemere tegevuskava täitmine nii

regionaalsel tasandil kui riigis. Tunnustusena meie senisele tööle valiti 2023. a Eesti esindaja (Liis

Kikas KLIM merendusosakonnast) Helcom Sea-Based Pressures töörühma juhiks.

 Rahvusvahelise koostöö poolelt merede ja ookeanide kaitseks toome esile, et 2023. a sõlmiti ÜRO

mereõiguse konventsiooni alusel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse

kaitse ja kestliku kasutamise kokkulepe. Kokkuleppe ratifitseerimine Eestis toimub edaspidi,

eeldatavalt 2025.a.

 2023. a valmistati ette või ratifitseeriti mitmeid merekaitse-alaste rahvusvaheliste konventsioonide

muudatusi:

o Valmistasime ette Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni III lisa

(põllumajandusest pärineva reostuse vältimine) ja VII lisa (tegevused reostusjuhtumi

korral) muudatuste heakskiitmise otsuse (VV otsus need heaks kiita 04.01.2024).

o Valmistasime ette Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Merekeskkonna Kaitse

Komitee (MEPC) 16 resolutsiooni heakskiitmise Eestis (heakskiitmine ise toimus

veebruaris 2024). Resolutsioonid muudavad 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta

rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL)

lisasid ning toetavad globaalseid, regionaalseid ja riiklikke kliimaeesmärkide ja

kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud eesmärke – et väheneks kasvuhoonegaaside

heide laevandusest, mida peetakse üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside heiteallikaks.

o Lisaks kiideti 2023. a Eestis heaks laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning

käitlemise 2004. a rahvusvahelise konventsiooni lisa neli muudatust. Muudatustega

täpsustati ballastvee käitlemissüsteemide heakskiitmise aluseid, muudeti tähtaega, millal

laevad peavad olema varustatud ballastvee käitlemisesüsteemidega, ning täpsustati

ballastvee käitlemise ülevaatuse ja tunnistuse andmise nõudeid.

o Eesti ühines laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise

konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatustega, millega keelati tsübutriini kasutamine laevakere

värvides.

4 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 5 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/holistic-assessments/state-of-the-baltic-sea-2023/ 6 https://keskkonnaportaal.ee/et/reostuskoormused-laanemerre

34

 Eesti-sisestest tegevustest jätkus sadamate reostustõrjeplaanide kooskõlastamine, 2023. a lõpu

seisuga on 82% sadamatest nõuetekohased plaanid olemas.

 Meie mereala seisundi ja kalavarude olukorra parandamiseks jätkus töö Väikse väina tammiavade

rajamise ettevalmistamisega – 2023. a valmis eskiisprojekt ja jätkub tammiavade projekteerimine.

 Jätkus Eesti mereala uurimine: välismaistele asutustele v laevadele andis KLIM 2023. a välja 17

mereuuringuluba – valdavalt olid need seotud ICESi koordineeritud kalavarude uuringutega,

HELCOMi seireprogrammi täitmisega või ka keskkonnamõju hindamiste raames tehtavate

uuringutega. Teadus-arendusprojektidest lõppesid kaks 3-aastast (2020-2023) ja ka KEM/KLIM

poolt toetatud rahvusvahelist mikroplasti uuringut (projektid Andromeda, Response)7, mis viidi läbi

JPI Oceans koostöö raames eesmärgiga suurendada teadmisi mikroplasti allikate kohta, arendada

mikro- ja nanoplasti analüüsimeetodeid, uurida mikroplasti osakeste jaotust ja koguseid meres ning

nende mõju mereökosüsteemile ja -elustikule. Siseriiklikest tegevustest jätkusid Natura

mereelupaikade uuringud, et hinnata olukorda meie merekaitsealadel (2023. a olid fookuses

Gretagrundi ja Pakri hoiualad ning Neugrundi LKA) ning kas v mil määral nad on mõjutatud

inimtegevustest (nt ankrualade tegevustest, võõrliikidest jmt).

 Toetasime Eesti mereteadlaste osalemist Helcomi ekspertrühmades jm rahvusvahelises koostöös,

samuti rahvusvahelise Soome lahe teaduskonverentsi „Soome lahe koostöö tulevik: Merekeskkonna

piiriülese hoidmise kese muutuste ajal“8 korraldamist Eestis.

 Keskkonnaamet annab keskkonnalubasid ja registreeringuid merel tehtavateks toiminguteks

(süvendamine, tahkete ainete paigutamine, vesiviljelus, kaevandamine, sadamates puistekaupade

laadimine ja laevade remont, heitvee ja sadevee merre juhtimine). Lisaks kooskõlastab

Keskkonnaamet mereala keskkonnaseisundit ohustada võivaid tegevusi (näiteks kauba laadimised

merel, erinevad katsetused merel jne). 2023. aastal anti 22 keskkonnaluba (-19%), 8

registreeringut süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks merre (-20%) ja 8 kooskõlastust.

Otsuste tegemisel on fookuses, et tegevus ei halvendaks veekeskkonna seisundit ega ohustaks sealset

elustikku. Merekasutus on järjest intensiivistumas (sinimajandus, taastuvenergeetika), teisalt on

olulisel kohal merekeskkonna kaitse, sh merekaitsealade loomine, mis eeldatavalt toob ametile

täiendavat koormust mõlemast aspektist. 16.02.2023. a moodustati VV määrusega nr 11 uus

merekaitseala Soome lahte – Neugrundi looduskaitseala - eesmärgiga kaitsta sealset unikaalset

meteoriidikraatrit, veelinnustikku ja karide elupaika.

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik seisundihinnang valmib 2024.

a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna saavutanud, kuigi mõnedes aspektides on

ilmnemas olukorra paranemismärke. Kuna valdav osa reostuskoormusest tuleb maismaalt, on

oluline lisaks merestrateegia meetmetele täita ka veemajanduskavade meetmeid, et vähendada mere

reostuskoormusi Eesti maismaalt, eriti hajukoormust, kus peamisteks inimtekkelise koormuse

allikateks on põllumajandus ja metsandus. Eesti merestrateegia meetmekava täitmist on takistanud

ressursside (inimesed, raha) puudus, aeg-ajalt ka vastandlikud huvid merekasutusel, mis võivad

tuleneda erinevatest poliitilistest prioriteetidest (nii EL tasandil kui Eestis) või ka

sotsiaalmajanduslikust survest (nt kalapüügikvootide puhul, mida kalavarude seisundi

parandamiseks peaks vähendama).

 Ebapiisava rahastuse tõttu on vähenenud riiklik mereseire, mis raskendab ühelt poolt teadmispõhiste

otsuste tegemist, teiselt poolt aga võib kaasa tuua mereelupaikade ja -elustiku seisundi edasise

halvenemise, mis omakorda suurendab hilisemaid kulutusi meetmetele olukorra parandamiseks.

Lähiaastatel vajame investeeringuid nii seire riistvarasse (nt uue multifunktsionaalse töölaeva

varustamine seireseadmetega või ka uute seirelahenduste väljatöötamisse) ja andmehalduse

7 https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/uuringud#mikroprugi- uuringud 8 https://www.akadeemia.ee/en/events/gulf-of-finland-science-days-2023/

35

arendamiseks-parandamiseks kui reostustõrje valmidusse. Samuti on probleeme mereekspertide

vähesusega ja napi järelkasvuga, mistõttu peab tõhustama nii merealast haridust kui

keskkonnaametnike koolitamist merekaitseliste nõuete osas, arvestades rahvusvahelisi nõudeid

merenduses ja laevanduses. Väga oluline on parandada järelevalvet merel, arendada välja

keemiareostuse tõrjevõimekus ning parandada senist naftareostuse tõrjevõimekust.

Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 2023. a võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis ajakohastas 1999. a pärit vana

seadusteksti tervikuna. Sisuliselt loodi alused sademevee valdkonna paremaks majandamiseks, loodi

võimalus ka veehinna kaudu soodustada efektiivsemat veekasutust, üle 2000 ie

reoveekogumisaladel saavad elanikud alates 2025. aastast purgimisteenust piirkonna

ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga, kogu veehinna kujundamise alused toodi seaduse tasandile

jpm.

 2023. a töötati välja ja võeti vastu meetme määrus kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas

lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja vee-

ettevõtteid kokku 25 mln euroga.

 2023. a vaadati üle seinine veemajanduskavade protsess ning koostati uus. Edaspidi ei tellita

veemajanduskavade koostamist sisse konsultantidelt vaid KLIM valitsemisala koostab selle ise. See

võimaldab hoida kokku kulusid ning tekitada valitsemisalas lisapädevust. (VVTP)

 2023. a juunis alustati veereformi teekaardi koostamist, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja

töötada strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. Sh

sõlmiti kõikide osapoolte vahel vabatahteleping reformile kaasaaitamiseks.

 2023. a töötati välja ja esitati Riigikogule veeseaduse muudatus, et luua õiguslikud alused vee

taaskasutuseks, eesmärgiga veeressurssi paremini väärtustada ning leevendada põua mõju.

 LIFE CleanEST projekti raames alustati 2023. a augustis Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva

Pahnimäe asfaltbetoonitehase jääkreostuse ohustamistööde tööde katsetamist in-situ meetodil.

 Algas LIFE SIP projekt AdaptEST, mille 3. tööpaketti juhib Keskkonnaagentuur. Tööpaketi

eesmärgiks on põuatundlike alade kaardistamine ning kliimamuutustele vastupanuvõime

suurendamine.

 Valmis üleujutusalade satelliitkaugseire teenus, mis avalikustati KAURi veebilehel

ilmateenistus.ee.

 2023. aastal väljastas keskkonnaamet 269 vee erikasutusluba (-14%) ja 179 registreeringut (+24%).

Ellu viidi 783 veemajanduskavas ettenähtud tegevust. Puurkaevude projektitaotlustele anti seisukoht

2261 juhul, maaparandushoiukavasid ja -projekte kooskõlastati 8.

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Eesti veekogude seisund ei ole viimasel 15 aastal paranenud. 2022. a andmete põhjal on jätkuvalt

on mitte heas seisundis ligi pooled pinnaveekogumid (51%). Vete seisundi parandamiseks on riik

koostanud alates 2009. aastast veemajanduskavasid. Perioodide 2009-2021 ja 2015-2021

veemajanduskavasid pole suudetud piisavalt rakendada – puudu on nii võimekust, ressursse kui ka

teadmisi. Suurim vete seisundi mõjutajaid on põllumajandussektor, kuid Kliimaministeeriumil ei ole

piisavalt hoobasid sektori muutmiseks keskkonnasõbralikumaks. Paljud veemajanduskavades ette

nähtud meetmed on vabatahtlikud, paraku selliste meetmete elluviijatel puudub nende

rakendamiseks nii raha kui ka motivatsioon. Keskkonnaametil puudub võimekus

veemajanduskavade rakendamist juhtida ning Keskkonnaagentuuril pole piisavalt ressursse, et

panustada uurimuslikku seiresse, mis annaks võimalusi meetmeid paremini sihtida ja optimeerida.

Probleemi lahendamiseks, sh lisavõimekuse ja ressursi leidmiseks on kavandatud uus LIFE IP

projekt.

 Valdkonna väljakutsed on seotud põllumajandusliku hajureostusega, mis mõjutab pinna- ja

joogivee kvaliteeti ning paisutamisega, mis põhjustab mitmete vooluveekogude ökoloogilise

36

seisundi madalama taseme. Arvestades kliimamuutusi, vajab tulevikus suuremat tähelepanu

põuastel perioodidel veevõtu reguleerimine, heitvee ja pinnavee temperatuurid ja heitvee

taaskasutuse laiendamine. Keskkonnalubade menetlemisel kasvab vajadus aina rohkem reguleerida

ohtlike ainetega seonduvat.

 Valdkonnas on arenduses reaalajamajanduse lahendused, mis võimaldaks vee-ettevõtetel veelgi

mugavamalt oma seireinfo jagamist ja aruandlust korraldada väiksema halduskoormusega.

Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus

Tegevus 4.1 Elurikkuse kaitse tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Jätkati looduskaitse strateegiliste eesmärkide ja tegevuste kokkuleppimist järgmiseks

aastakümneks. Edukalt on jätkunud LIFE IP projekt ForEst&FarmLand, Loodusrikas Eesti.

Eesti osales aktiivselt rahvusvahelises looduskaitsekoostöös, mh Bioloogilise mitmekesisuse

konventsiooni osapoolte kohtumise (COP15) lõpetamisel ja teadustehnilisel kohtumisel

(SBSTTA25), samuti IPBESi töös. Lisaks oli Eesti aktiivne osaline Berni konventsiooni töös,

juhtides mh Berni alalise komitee tööd.

 Jätkus kaitstavate alade kaitsekordade uuendamine. Asjakohaste kaitsekorralduskavadega on

kaetud 99% Natura loodusaladest. I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide tegevuskavaga

kaetus on 69%. Seoses LKS seatud tähtajaga oli fookuses kaitse-eeskirjade uuendamine. Täideti

looduskaitseseaduse (LKS) eesmärk tagada kõikidel kaitstavatel aladel 1. maiks 2023 LKSi

järgne kaitsekord.

 Jätkus töö soode tegevuskava uuendamisega.

 KeA tellimusel valmis põhjalik Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis.

 Käivitus projekt, et välja töötada uuendatud kaitse tulemuslikkuse hindamise lahendus.

 Tegeleti taastuvenergeetika ja elurikkuse kaitse küsimuste analüüsimise ja lahenduste

leidmisega. Eelkõige oli eesmärgiks täpsustada elurikkuse kaitse nõudeid tuuleenergeetika

arendamisel. RePoweri projekti raames valiti välja tuuleenergeetika eelisarendusalad ning

korraldati ja teostati nendel aladel elustiku seiret. KeA saavutas RePoweri otsuste

menetluskiiruse eesmärgi (eesmärgiks keskmine kiirus kuni 14 tööpäeva, hetkel 9,5 tööpäeva).

 Jätkus töö elupaikade taastamiseks, et saavutada nende soodne looduskaitseline seisund.

Suurimad taastamistööd lõppesid 2023. aastal Saaremaal Koigi maastikukaitsealal (682 ha) ja

Alutaguse RP soostikes (614 ha).

 Tähelepanu pöörati looduskaitsealasele tunnustamisele. Lisaks tavapärasele Kumari preemia ja

looduskaitsemärkide andmisele, tunnustati ka pärandniitude hooldajaid.

 Korraldati mitmeid vabatahtliku seire kampaaniaid: talvituvate nahkhiirte kaardistus;

kampaania vabatahtlike kaasamiseks kahepaiksete (konnade) seiresse; kutsuti inimesi üles

tegema kärplaste vaatlusi; Tallinna elurikkuse kaardistamise talgud; kampaania üraskite leviku

kaardistamiseks; kaasati erametsaomanikke kanakulli seiresse ning korraldati saarma seire

kampaania.

 Jätkati 2022. aastal loodud ja avaldatud eluslooduse seire kaardiloos oleva info

ajakohastamisega; avaldati 2022. aasta looduskaitse ülevaade ja 2022. a eluslooduse TOPP 10

(https://keskkonnaagentuur.ee/node/1250). Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja

kaitsealune pindala kasvas 2680 ha võrra

(https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=6ff86ec534ba48768143f42

801112d96); Avaldati Tableau andmekihtidena looduskaitse statistika, kust saab mh ülevaate

erinevatest kaitsealadest maakondades ja kohalikes omavalitsustes, kuidas jaguneb kaitsekord,

kui suure osa kaitsealast moodustavad eramaad või riigimaad jmt

(https://keskkonnaportaal.ee/et/looduskaitse-statistika).

37

 Jõe-elupaikade seisundi parandamiseks lammutati viis paisu: Tamme pais Alajõel, paisuvare

Varja ojal, pais Erra jõel ning üks kividest laotud künnis ja üks betoonis pais Oandu külas Purtse

jõel.

 Avaldati 2022/2023. jahiaasta küttimisandmed; Koostati ja avaldati ulukiseire kaardilugu:

https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukiasurkondade-seisund.

 Soetati SEME3 projekti toel 700 rajakaamerat, mida hakatakse kasutama üle Eesti ulukite seires

kasutades selleks uut juhusliku kohtamise metoodikat (Random Encounter Method ehk REM).

Arendati edasi tehisintellekti prototüüpi, mis suudab eristada fotod, millel on loomad, määrata

liigi ning hinnata määratud liikide arvukust.

 Jätkus Euroopa Imetajate Atlase projekti ellu viimine ning Eesti imetajate levikuatlase

koostamine. Eesti andmestik saadeti 2024. a alguses Euroopa imetajate atlase koostajatele.

Euroopa uus imetajate atlas peaks trükis ilmuma 2025. aasta lõpuks.

 EELISe arendamise projekti „Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive“ tulemusena kaasajastati EELIS töövahendina keskkonnakaitseliste otsuste tegemiseks ja

keskkonnainfo paremaks vahendamiseks. Paranes informatsioon kaitstavate liikide ja

elupaikade seisundi kohta.

 Osaleti Šveitsi rahastustaotluse koostamisel ja läbirääkimistel, kus lepiti kokku, et Šveits toetab

Bioloogilise mitmekesisuse programmi 6,9 miljoni euroga (85% programmi eelarvest). Toetuse

saajad on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet. Keskkonnaagentuur saab perioodil 2024-

2027 toetust uuenduslike seiremetoodikate välja töötamiseks, testimiseks ja juurutamiseks ning

infosüsteemide ja andmebaaside arendamiseks. Keskkonnaamet saab toetust kaitse

tulemuslikkuse hindamiseks, elupaikade ja liikide inventuurideks, elupaikade ja liikide kaitse

tegevuskavade koostamiseks, kaitsekorralduskavade uuendamiseks ning kaitstavate liikide

kaitsekategooriate muutmiseks.

 2023. a sai positiivse rahastusotsuse mastaapne KLIMi mulla- ja maahõive juhtimissüsteemi

loomise teadus-arendusprojekt järgmiseks 4 aastaks, mis viiakse ellu KAURi juhtimisel ning

koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja teadlastega.

 Koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga korraldati talvituvate nahkhiirte kaardistus (1. veebruarist

5. märtsini). Kokku tegid 143 vabatahtlikku 186 nahkhiire vaatlust. 91 korral vaadeldi põhja-

nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja 76 korral pruun-suurkõrva (Plecotus auritus).

 Koostöös Tallinna linnaga korraldati Tallinna elurikkuse kaardistamise talgud. Loodusvaatlejad

esitasid kokku 407 tähelepanekut 159. erineva liigi kohta. Neist 40 taimeliiki, 8 seeneliiki, 65

linnuliiki, 3 liiki roomajaid ja 4 liiki kahepaikseid ning 21 liiki imetajaid ja 18 liiki muid

selgrootuid loomi (https://keskkonnaagentuur.ee/node/1458).

 Loodusvaatluste nutirakendusel täitus 1 aasta ja 4 kuud. Sellel ajavahemikul on esitatud 8890

vaatlust 932 vaatleja poolt. Vaadelduim liik on olnud metskits. 2023. a lõpu seisuga oli

loodusvaatluste nutirakendusel 6630 kasutajat ehk 1061 rohkem kui aasta varem.

 Valmis sisuline maaparanduse negatiivsete mõjude leevendusmeetmete juhis ning käivitasime

õigusruumi korrastamise ettepanekute jätkuprotsessi. Maade omandamise uue mudeli

juurutamine.

 Vana kaitsekorraga aladele uue kaitsekorra ettevalmistamine 1.05.2023. 126

kaitsekorralduskava kinnitamine, et kõigil loodualadel oleks mõõdetavad kaitse-eesmärgid

(rikkumismenetluse etteheide).

 2023 oli uue perioodi PLK hooldusnõuete kontrolli esimene aasta, kontrolli mahud tavapärasest

oluliselt suuremad – 256 kontrolli 6000 hektaril, eelmise perioodi keskmine 87 kontrolli 1700

hektaril. Kaitstava loodusobjekti kaitse osas läbiviidud kontrollides on tuvastatud nõuetele

vastavus 66% juhtudest. (aastal 2021 oli see arv 64%, seega on õiguskuulekus kasvanud).

Loomisel (katsetuste faasis on uus infosüsteem), mis peaks võimaldama paindlikumat ning

efektiivsemat järelevalvet.

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Peamised probleemid, mis takistavad eesmärgi saavutamist on vajalike finants- ja

inimressursside puudus, looduskaitseandmeid haldava EELIS andmekogu arendusprojekti

38

oodatust suurem keerukus ja maht, looduskaitseseaduse regulatsioonide täpsustamise menetluse

venimine.

 LKSi muudatused/õigusruumi puudused (nt Natura hindamise puhul), ka ehituskeeluvööndi

temaatika on kujunenud praktikas piisavalt keeruliseks, et seda ei hooma enam ka KOVid.

Jätkuv koormuse ja menetluste keerukuse tõus, samal ajal kaadri suur voolavus.

Loodusteaduslike teadmiste ning sellest tulenevate kokkulepete puudus (nt. millised on olulised

häiringud, talutavad kahjustamise künnised jms.). Ühe suurenev vaiete hulk, huvirühmade

vaheliste konfliktide süvenemine (peamiselt liigikaitse (linnud) vs põllumehed, kalurid jt).

Ebaseaduslike ehitiste menetlused on keerukad ja aeganõudvad. Keskkonnaametil lasub

tõendamise kohustus, et ebaseaduslikult püstitatud ehitis on materiaalselt õigusvastane. Juhul,

kui ebaseadusliku ehitusloa on väljastanud KOV ning KOV on jõudnud anda ka kasutusloa,

pole ebaseadusliku ehitise likvideerimine enam võimalik. Samuti on Keskkonnajärelevalve

seadusega ajaliselt piiratud Keskkonnaameti võimalu vaidlustada KOVi poolt väljastatud

ebaseadusliku ehitise ehitamise aluseks olev haldusakt, mis on omakorda vastuolus LKS

sättega, mis ütleb, et ebaseadusliku ehitise püstitamisel ei teki õiguslikku ootust.

Tegevus 4.2 Metsanduse arengu suunamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Riigikogus võeti vastu keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus, millega

kehtestati alates 1. juulist 2024 uue tasuliigina raadamisõiguse tasu, eesmärgiga piirata metsamaade

pindala vähenemist ning rakendada printsiipi keskkonna saastaja või loodusvara kasutaja maksab.

(VVTP)

 Muudeti Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määrust nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse

ja metsamaterjali müügi kord“, millega sätestati müügi korralduse läbipaistvuse suurendamiseks

selged menetlusreeglid metsamaterjali müügile kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel.

 Analüüsiti metsaandmete kvaliteeti. Analüüsi tulemusena loodi ülevaade raieinfo aruandluse

hetkeolukorrast. Sama projekti raames telliti kaugseire uurimus, mis valmib 2024. a kevadel.

Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kaugseire vahendusel raiete tuvastamise võimalikkus.

 Koostati Riigimetsa Majandamise Keskuse omaniku ootused, mis tõstavad esile riigimaade ja -

metsade kestlikku majandamist, metsasektori digitaliseerimist ja uuenduste eestvedamist ning

elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäigu tagamist tuleviku biomajanduse korraldamisel. (VTTP)

 Jõustus kliimaministri 30. juuni 2023. a määrust nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia

osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse

tõendamise täpsemad nõuded“ millega jätkati taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001

rakendamisega seotud tegevusi. Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumite üle võtmisega peavad

soojus- ja energeetika ettevõtted järgima uusi taastuvenergia kohustusi, mis aitab saavutada Euroopa

Liidu energiapoliitika eesmärki taastuvenergia kasutuse suurendamisel.

 Koostati Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse kohta, mis käsitleb kultiveerimismaterjali

tootmist ja turustamist.

 Riigikogus võeti vastu riigilõivu ja metsaseaduse muutmise seadus, millega kehtestatakse 1. juulist

2024 a. riigilõiv raadamise ja uuendusraie kohta esitatava metsateatise läbivaatamise eest määraga

30 eurot. Hooldus-, valik-, trassi- ja kujundusraie puhul metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu ei

võeta. (VVTP)

 Detsembris 2023 esitati metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõu KAH alasid

puudutavate sätetega eelnõude infosüsteemi kooskõlastamisele. (VVTP)

 Jätkati KIKi kaudu erametsanduse tugisüsteemi arengut ning erametsade metsauuendustööde

tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega

toetamist. Samuti jätkati kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva

tulu eest.

39

 Jätkus koostöö Tartu Ülikooli matemaatikutega SMI ja LULUCF arendamiseks (uuring valmib

juunis 2024).

 LULUCF metoodika arendamine (toimus oluline üleminek gain-loss metoodikale metsamaa elus

biomassi osas, muud metoodika täiendused).

 Koostöös RMK-ga jätkati kuuse-kooreüraski seirega, avaldati operatiivne info Keskkonnaportaalis

(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/kuuse-kooreürask).

 Valmis Eesti puidubilanss 2021. aasta kohta ja Aastaraamat Mets 2021. Mõlemad väljundid leitavad

Keskkonnaportaalist.

 KeA osales metsandusliku seadusandluse kujundamisel – metsateatiste riigilõiv alates 01.07.2024

ja raadamisõiguse tasu alates 01.07.2024 ning läbi osalemise nii riigi seisukohast kui ka

metsaomanike seisukohast mõistlike lahendusteni (seaduse tekstide) jõudmine. Alustati Natura

aladele esitatud metsateatistele Natura mõjude eelhindamise protsessi väljatöötamisega. Osaleti

KAUR reaalmajanduse projektis ning selle raames käivitati kaugseire andmete kasutamise

pilootprojekt.

 Lõppes 321 jahiloa kehtivus, pikendati 304 jahiluba, neist vaidlustati 12. Konkursile läks 17

piirkonna luba. Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamise protsess näitas kätte terve rea JahiS

kitsaskohti, mille parandamiseks tegi KeA ka muudatusettepanekud.

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Peamiseks probleemiks on metsanduses ühiskondliku kokkuleppe – metsanduse arengukava –

puudumine, mistõttu erinevatel huvigruppidel on väga erinev nägemus, kuidas ja millises mahus

võiks/peaks Eestis metsi majandama. Metsanduse arengukava aastani 2030 esitati jaanuaris

Vabariigi Valitusele kuid jäi Riigikogu poolt kinnitamata. Tänane valitsus on otsustanud metsanduse

tuleviku sh arengukava siduda üheks paketiks koos metsaseaduse ja looduskaitseseaduse

muudatuste paketiga.

 Õigel ajal jäi kinnitamata ettevalmistatud keskkonnaministri määrus, millega kehtestatakse

majandajatele uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2024-2028.

 Maismaa tuuleparkidega kaasneva täiendava asendusmetsastamise kontseptsioon töötati välja, kuid

sellisel kujul seda otsustati mitte rakendada.

 Metoodikate ja kriteeriumite, uuringute puudumine, kuidas hinnata kavandatud raiete kumulatiivset

mõju Natura aladel. Rohevõrgustiku aladel metsade majandamisel erinevad arusaamad – osa

huvigruppe võrdsustab rohealad kaitsealadega, kogu rohevõrgustikku puudutav alusandmestik on

puudulik.

Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud

Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi

maakorraldust ning riigimaa haldamist, seal hulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade

arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist.

 2023. aastal oli riigi maatoimingute maht järgmine:

o maa erastamine – 326 lepingut;

o riigimaale hoonestusõiguse seadmine – 22 avaldust esitatud hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmiseks;

o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – 9 lepingut;

o maa munitsipaalomandisse andmine – 729 maaüksust;

o maa riigi omandisse jätmine – 621 maaüksust;

o kinnisasjale juurdelõike tegemine (nn ribamenetlus) – 743 riba kinnisasjaga liitmist, sh 582

riba liideti eramaaga, 78 riba munitsipaalmaaga ja 83 riba riigimaaga;

40

o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – sõlmiti 340 kasutusvalduse pikendamise lepingut,

kasutustasu tuluga kokku 408 467 eurot aastas;

o riigimaa enampakkumisel rendile andmine – sõlmiti 602 uut põllumajandusliku maa

rendilepingut, kasutustasu tuluga kokku 1 018 280 eurot aastas;

o riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks andmine – sõlmiti kokkulepped 207 kinnisasja

jahinduslikus kasutamiseks, kokkuleppe sõlmimisest keelduti 146 kinnisasja osas;

o kasutusvaldusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 234 kinnistut kokku

summas 14 449 012 eurot;

o hoonestusõigusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 218 kinnistut, kokku summas

588 302 eurot;

o riigile mittevajaliku maa enampakkumisel võõrandamine – müüdi 189 kinnisasja kokku

summas 9 615 139 eurot;

o riigimaade hooldamiseks telliti töid 169 hankelepingu alusel, korrastati kokku 806

kinnisasja, millele kulus kokku 798 238 eurot (käibemaksuta);

o riigimaa ebaseadusliku kasutamise lõpetamine- vabastamise nõudeid esitati 756 kinnisasja

kasutajale, ebaseaduslikust valdusest vabastati 220 kinnisasja;

o maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksude haldamine- hüpoteegipidaja ülesandeid täideti

2182 lepingu osas, võlanõudeid esitati 1393 lepingu osas;

o riigimaa kasutuslepingute haldamine – lõpetati (korraliselt või erakorraliselt) 882 maa

kasutuslepingut, esitati 2358 lepinguliste kohustuste täitmise võlanõuet;

o kaevandamisloa alusel esitatud taotluse põhjal sõlmiti 23 uut lepingut 36 maaüksuse kohta,

muudeti 44 maaüksuse lepingut ning lõpetati 7 maaüksuse lepingut. Korrastatuks tunnistati 5

maaüksust;

o otsustuskorras võõrandamiseks sõlmiti 32 lepingut 90 kinnisasja kohta;

o tehnorajatiste rajamiseks ja omamiseks sõlmiti 131 lepingut 175 kinnisasja osas

o juurdepääsu tagamiseks sõlmiti 69 lepingut 89 kinnisasja osas (reaalservituut);

o lühiajaliselt anti kasutusse 270 maaüksust;

o teistele ministeeriumitele ja volitatud asutustele anti üle 2112 maaüksust, sh 2019 maaüksust

RMK-le;

o detailplaneeringute osas seisukohtade andmine – 208 menetlust;

o hoone ehitusprojektide, teede ja maanteede projektide ja tehnovõrguprojektide osas

seisukohtade andmine – 1297 menetlust.

 2023. aastal oli riigi maapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluste

maht järgmine:

o Menetletud õigustloovate aktide arv – osalemine 10 erinevas õigusloome algatuses

o Riigimaa valdkonnas antud seisukohtade arv – 105 seisukohta

o Riigimaa valdkonnas antud haldusaktide arv – 202 haldusakti

o Menetletud maakonna-, üld- ja eriplaneeringute arv – 29 ametlikku seisukohta

 Maareformi toimingud on läbi viidud otstarbekalt, liigse bürokraatiata ja tähtaegselt.

 Osaleti aktiivselt kohalike omavalitsuste poolt uuendatavate üld- ja eriplaneeringute menetlustes.

 Riigimaa haldamise ja maatoimingute osas oli olulisem muudatus riigi maareservi ajakohase

analüüsimise metoodika väljatöötamine ning pilootprojektina 1040 kinnisasja analüüsimine ja

menetlusse suunamine uue metoodika alusel.

 Koostöös Rahandusministeeriumi ja Maa-ametiga viidi läbi riigivaraseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu menetlus. Eelnõu eesmärk oli muuta kohaliku omavalitsuse üksuste ja

riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks.

 Avalikes huvides omandamise ning riigivaraga seotud menetlustes on tellitud 2023. aastal

kinnisvara hindamise eesmärgil 150 eksperthinnangut. Maa-ameti poolt on teostatud 2023. aastal

erinevates menetlustes 2153 maatüki hindamine.

 Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Rail

Baltica projekti töömaht on kokku 1157 kinnisasja, kuid see suureneb ehitusprojektide valmimise

ja Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt. Eesti Raudtee töömaht on 56 kinnisasja. Rail

Baltica projektis on seisuga 01.01.2024 omandatud 523 kinnisasja ja Eesti Raudtee projektis 27

kinnisasja. Maade omandamise töömahtusid ja omandatud kinnisasjade mahtu iseloomustavad

41

alljärgnevad joonised.

Joonis 4. Rail Balticu projekt. RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist

Joonis 5. Eesti Raudtee projekt RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Maareformi osas ei ole selgunud kõikide maade munitsipaalomandisse andmise vajadus ja

paralleelselt teiste maareformi menetlustega selgitatakse veel välja ka riigile vajalikke maid. Riigi-

või munitsipaalmaade menetlusi takistavad sageli eraisikute huvidega maade reformimise

probleemid (nt perspektiivse eramaa ja riigi- või munitsipaalmaa ühise piiri määramine on

takerdunud KOV või eraisiku tegevusetuse tõttu). Maareformi alaste teadmistega ametnike hulk

Maa-ametis ja KOVides väheneb ja see vähendab maareformi tempot.

 Maade omandamisel on töömaht hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud

ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Suur osa kallimas piirkonnas asuvatest

Tallinna ja Rae valla kinnisasjadest on omandatud või on menetlused lõpujärgus. Töös on arvestatav

42

hulk keerukamaid õigusküsimusi ja vaidlusi, peamiselt väärtuse määramise osas, mis võivad jõuda

sundvõõrandamiseni.

 Riigi maareservi kuuluvate kinnisasjade õiguspärase kasutamise tagamiseks ja maareformi

läbiviimiseks Maa-ameti poolt tehtavate tegevuste tööjõuressursi kulu on tähtajaliselt kuni 2024. a

lõpuni rahastatud omandireformi reservfondist. Kui nende tegevuste jätkamiseks rahastus väheneb,

siis tuleb Maa-ametil teha ümberkorraldusi, et tagada seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

Riskiks on see, et alates 2025. aastast võib aeglustuda riigimaa õiguspärase kasutamise

kontrollimine ja ebaseadusliku kasutamise lõpetamisega seotud tegevused ning maareformi tempo.

 Riigimaade haldamise tegevustest (riigimaa võõrandamine, tasu eest kasutusse andmine, maa

järelmaksude halamine ja sisse nõudmine) toovad riigile aastas tulu üle 34 mln eurot. Samas ei ole

Maa-ametil riigi kui maaomaniku esindajana võimalik piisavalt tagada maareservi kuuluvate

kinnisasjade heakorda ja ohutust (ohtlike ehitiste, aukude ja puude likvideerimine), kuna eelarvest

selleks ettenähtud vahendid ei ole piisavad. Maa-ametil on maareservi heakorra tagamiseks olnud

võimalik töid tellida 2023. aastal ligikaudu 798 000€ ulatuses ja 2024. aastal 803 000€ ulatuses, mis

võimaldab riigimaade heakorra tagada vaid miinimumtasemel. Maa-ametile omandireformi

reservfondist perioodiks 2022-2024 eraldatud vahendid saavad 2024. aastal kasutatud ja samaks

perioodiks eelarvest eraldatud lisarahastuse summat 300 000€ aastas ei ole alates 2025. aastast enam

ette nähtud. Seega alates 2025. aastast väheneb aastas riigimaade korrastamiseks ettenähtud eelarve

maht eeldatavalt 286 000 eurole, mis võimaldab maareservi kuuluvate kinnistute heakorda tagada

kolm korda väiksemas mahus.

Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Aadressiandmete valdkonna tulemused 2023:

o andmekvaliteedi tõstmine, kus keskenduti unikaalaadressi nõudega objektide

andmekorrastusele. 2023. a saavutatud tulemus on 96% aadressiandmetest on kvaliteetsed.

o Aadressiandmed on teenuste kaudu kättesaadavad. Näiteks In-ADS-i päringu vastus on tagatud

1 sekundiga. Päringuid on kuni 1 miljon päevas.

o Aprillis 2023 valmis uue Aadresside ja kohanimede süsteemi (AKS) ärianalüüs. Arenduse

raamhankeleping on sõlmitud kuni 2027. Valminud on uue AKS-i arendussammude ülevaade

ja arhitektuuridokument.

o Seoses MinuKatastri arendustega arendati uutel alustel toimiv ADS-i ja katastri andmevahetus.

 Geodeesia tulemused 2023. aastal:

o Geodeetiliste punktide andmekogu on kaasajastatud lähtuvalt planeeringute ja ehitusprojektide

menetlustest (geodeetiliste märkide kaitsega seotud menetlused) ja geodeetiliste märkide

teisaldamise menetlustest.

o Geodeetiliste punktide andmekogu veebiliidest on täiustatud andmete filtreerimise

võimalustega.

o Riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS haldamine, uute kasutajate koolitused.

o GNSS tugijaamade monitooringuks ja nende ajaliste muutuste jälgimiseks võeti kasutusele

uuendatud andmetöötlusprogramm.

o Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rakendusgeodeetiliste tööde aruannete

digiteerimiseks sõlmiti leping 11500 toimiku digiteerimiseks.

 Geoloogia tulemused 2023. a:

o maavarade registri pidamine (load ja taotlused, varude otsused) – 1228;

o maavarade koondbilansi koostamine (kaevandatud koguste deklaratsioonid) – 3637;

o maavarade kaitsega seotud menetlused – 647;

o riigimaade müügi ja rendi menetlustele maavara hinnangu andmine – 457;

o aerokontrolli korraldamine kaevandamistegevusele ja jäätmealadele – 150;

o lisandunud ehitusgeoloogiliste uuringute aruandeid – 259;

o geoloogiliste avaandmete kasutuskordi (XGIS geoloogia rakenduste avamised, failide

allalaadimised, WMS-, WFS-, WCS-teenuste kasutamised) - 180000.

 Kaardi loomiseks või uuendamiseks on vajalik regulaarsed alusandmete uuendamised.

43

o Fotogramm-meetria võimaldab aerofotode ja muude maapinnalt või selle lähedalt tehtud

fotode abil mõõta objektide asukohta, mõõtmeid ja kuju, seda nii kahe- kui ka

kolmemõõtmeliselt. 2023. a teostati järgmised tööd:

• kaardistuslennud Lõuna- ja Kagu-Eestis ca 13 000 km2,

• metsanduslennud Lõuna- ja Edela Eestis ca 15 000 km2,

• põllumajanduslikud lennud ca 5900 km2

• asulatest iga-aastased suuremad linnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja suurel hulgal Põhja-Eesti väiksemaid

asulaid 3D projekti elluviimiseks ca 3900 km2

• Kõik eelpool nimetatud alad kaeti samade lendude raames ka aerolaserskaneerimise

andmetega.

• Lisaks tehti aeropildistamist ja aerolaserskaneerimist 150 maardla alal aerokontrolli eesmärgil.

 Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine

o Põhikaardi tootmine toimus tähtaegselt; veebikaartide tootmises uuendati tagamaa (riigi

piiri taguseid) andmeid; Ajaloolistes kaartides lisandusid teenustesse linnaplaanid ja

majandite plaanid. Esimesed georfereeritud kujul, teised asukohaga seotud piltidena

o ESTHub sateliidiandmete keskuse tegevustes taastati Kauseire nõukogu, kui nõuandev

kogu. Andmelattu toodi tagasi ühendus Landsati andmestikuga ja valmis andmelao avalik

kasutusjuhend, Arvutuskeskusesse loodi ühendus S3 andmetega, rikastades

arvutuskeskkonda GIS andmetega, Sateliidiandmete otsingus lisandus pilvevabade alade

otsing määratud asukoha funktsionaalsusega ja rakendusse lisandusid kasutajavajadustest

lähtuvalt andmekihte - nt surnud puude kiht. Uuenesid Taristu arvutusõlmed, lisandus 20

CPU-d.

o Tähtaegselt viidi läbi Natura alade analüüs ja avalikustati andmed XGIS kaardirakenduses

erametsatoetuste maksmiseks ning ühtse põllumajandus poliitika pinna- ja põhjavee

kaitsmise toetuse maksmiseks

o Maa-ameti planeeringute andmebaas tagas vajaliku info registritele maa maksustamise

alusandmed MTA-le, maa väärtuse hindamise alusandmed Hindamise osakonnale,

tihealade raielubade väljastamise alusandmed metsaregistrile; planeeringute digiteerimise

andmed planeeringute registrile jne Lisandus Katerina teenus, mis lubab vaadelda

detailplaneeringute jooniseid georefereeritult.

o Tagati Ruumiandmete kataloogi kaudu INSPIRE aruandluse tähtaegselt

o Hoidis ajakohasena INSPIRE teenused ja koostas 20 uut teenust; ajakohastas või tootis 25

avaandmete teenust sh rikastatud andmeteenused.

o Hoidis ajakohasena või kirjeldas 52 Xgis kaardirakenduse avalikku rakendust ja 18

suunatud rakendust. Kättesaadavaks tehti igapäevaselt uuenev üle miljoni kaardirakenduse

avamise kuus ja kaardikihtide kataloog üle 1700 kihi

o Tõsteti 2022. aasta turu-uuringu kohaselt kõige madalamat geoportaali hinnet (4

hindepunkti viiest), mis oli kasutusjuhendid, koolitused ja abi. Geoportaali täiendati abi ja

juhised ning kasutuslood rubriigiga ning loodi koolituskalender, kahe avalikukoolitusega

kuus. Sisse viidi teadete meililist uuGISed, et teavitada Maa-ameti uuendustest huvilistele

2 korda kuus. Geoportaal.maaamet.ee on Maa-ameti avaandmete avaliku teabe seaduses

ettenähtud allalaadimisteenuse asukoht ja KEMITi statistikakohaselt teisena külastatav

veebileht peale ilm.ee. 2,6 miljoni külastajaga aastas.

o Uuendati XGIS funktsionaalsust

o Viidi läbi laiapõhjaline POI andmebaasi uuendus, avalikuks said POI objektid nii maainfo

kui ADS kaardirakendustes, aga kirjeldati ka eraldi Huvipunktide kaardirakendus.

o ETAK taristu kaasajastamine koostöös KEMITiga.

o 3D prototüüpi täiendati andmetega - loodi juurde uued kihid: Elektrituulikud, mobiilimastid

ja teised kõrgrajatised ning katusealused ETAK objektide põhjal, puude mudelid

(analüütilised ja realistlikud) madallennu aladel ja ehitusgeoloogilised andmed.

o Riigimaa andmete viimine andmelattu avaandmeteenuste kirjeldamiseks.

o AI teemalised arengud on jõudnud tulemusteni majasiseselt päikeseparkide ja koostöös TÜ

ja KAURiga surnud puude tuvastamises. Viimane on leidnud elavat vastukaja

metsandusringkondades nii riigi kui erasektoris. Katsetused hoonete ja teedega on jõudnud

laialt kasutatavate kommertstarkvarade ja vabavarade treenitud mudelite kohandamisega

44

maksimaalsele tulemusele, mis ei ole andmetootmiseks piisav. Liigutakse edasi

innovatsiooni meetmesse, et teadus ja erasektor leiaks meetodeid, millega saavutada parem

tulemus.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on

oluliseks osaks topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. Eesti topograafia andmekogus

ajakohastati 3D vajadustest lähtuvalt 2023. aastal ehitiste andmed nii 2022 a kui ka 2023. a kevadisel

lennualal ning 2023. a madallennu aladel, mis on rohkem kui poolel Eesti territooriumil.

 Täiskaardistati 161 kaardilehte ehk 4025 km2.

 Lõpetati mere ja suurte järvede kaldajoone uuendamise projekt, sh korrastati kõikide kaldajoonega

piirnevate maaüksuste andmed.

 Koostöös PTAga on ETAKiga seotud maaparandussüsteemide eesvoolude andmestik ning

parandatud andmekvaliteeti mõlemas registris. Samamoodi toimetame veekogude osas EELISe ja

KAURga, kõlvikute ja veekogude osas Maakatastriga, ehitiste ja teede osas ADS-ga ning teede

osas TRAMi teeregistriga.

 Toimetati ja trükiti kuus 1:20 000 Põhikaardi kaardilehte ning ajakohastati 1:350 000 haldus- ja

asutusjaotuse seinakaardi digitaalselt versiooni.

 2023. aasta lõpuks ETAK-i andmete ajakohasus on vaadeldav alljärgnevatel kartogrammidel:

45

 Katastri kui riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piir ning maa- ja veeala

ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon katastris ning

selle informatsiooni kvaliteedi, säilitamise ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Lisaks

hoiab kataster kinnisomandi kasutamist piiravate õiguste (kitsendused) andmeid ning registreerib

Eesti haldus- ja asustusüksuste ulatust. Samuti kuulub katastri koosseisu kinnisvaratehingute

andmebaas. Seeläbi on katastri peamiseks ülesandeks katastrikannete tegemine katastriüksuse

moodustamiseks, andmete parandamiseks ja muutmiseks, kitsenduste ja maakasutusõiguste

registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.

 2023. a märtsis jõustus maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse jt seaduste muutmise seadus, mille

eesmärgiks oli mh kinnisomandi ruumilist ulatust reguleerivate põhimõtete täpsustamine ning

eelduste loomine Eesti topograafia andmekogu ja katastriandmete ruumiliseks sidumiseks. Lisaks

loodi eeldus piiratud asjaõiguste ruumiandmete kindlaks määramiseks.

Tabel 3. Katastri olulisemad tulemused 2023. a:

Toimingu kirjeldus Maht

Katastrikande menetluste arv (sh maakorraldustoimingud,

parandamismenetlused, sihtotstarvete ja aadresside registreerimine) 26 805 tk

Maakorraldustoimingu tulemusel moodustatud katastriüksus 10 118 tk

Väljastatud katastrimõõdistamise tingimused 4155 tk

Katastripidaja esitatud kinnistamisavaldused 555 tk

Läbi viidud piiride kindlakstegemise haldusmenetlused 25 tk

Avaliku veekogu kaldajoonega seotud piiriandmete parandamismenetlused 4001 tk

Haldusakti alusel seatud sundvalduste registreerimine katastris 1927 haldusakti; 4534

puudutatud katastriüksust

Eesti haldus- ja asustusjaotuse piirimuudatuse registreerimine katastris

(regionaalministri käskkirja alusel / topoloogilise korrastuse tulemusel) 4 tk / 300 tk

 Kontrollmõõdistamiste käigus kontrolliti 1008 katastriüksuse piiriandmeid ja

katastrimõõdistamise tulemusena parandati 337 katastriüksuse piiriandmeid.

 Maakorraldustööde tegevuslitsentside välja andmise ekspertkomisjoni ettepanekul väljastati üks

maakorraldustööde tegevuslitsents ning korraldati 11 ekspertkomisjoni koosolekut.

 Kataster kaasati 6-l korra

 l kohtuprotsessis piiride kindlakstegemise eksperdina.

46

 Maatoimingu platvormi lisandus uus katastri teenus, piiratud asjaõiguse ruumiandmete

infosüsteem (https://pari.kataster.ee/). Infosüsteemi abil toimub õiguse alade (piiratud asjaõigused

või sundvaldused) ruumiandmete ettevalmistus ning nende suunamine notari lepingusse.

Andmevahetus on korraldatud eNotari süsteemi ja kinnistusraamatuga, jõustatud andmed kantakse

kitsenduste kaardile (https://kitsendused.kataster.ee). Infosüsteem tagab toimingute tegemise, mis

tulenesid maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse 2023. aasta veebruari muudatustega.

 Maatoimingu platvormi lisandus uus katastri kiirpäringu teenus https://ky.kataster.ee/ .

 Katastri infoportaali (www.kataster.ee) lisati infot maatoimingute läbiviimisest ning

katastriandmete esitamisest. Lisaks avati katastri statistika teenus KeMIT poolt hallatava

andmeaida süsteemi baasil (https://kataster.ee/statistika).

 Katastriandmete integreerimine andmeaida süsteemi ühtsete katastristatistikate tootmiseks KLIM

haldusalas.

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Soovitud tegevuste rahastamine jäi aasta teise poolde, mis tekitas viivituse ja mitmed tegevused

realiseeruvad järgmisel aastal (näiteks Geo3D analüüs, avaandmete API-d, GreenIT

kaarditeenused, mis võimaldavad alla laadida minimaalselt vajaliku andmehulga).

 Üksnes ligi 50% katastrisse kantud maaüksustest on 2023. aasta lõpu seisuga registreeritud

riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele

tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele

on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid, seda kõrgemat

kvaliteeti ka katastriandmetelt eeldatakse. Samuti tõuseb läbi avaandmete kasutusvõimaluste

maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta käivast informatsioonist. Seeläbi on tõusvas

trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et

kataster tegeleks senisest enam piiriandmete parandamismenetlustega, kuid katastril puudub

selleks piisav ressurss ja tehniline võimekus viia läbi automaatseid piiriandmete

parandamismenetlusi.

 Maatoimingute platvormi arendamisel on väljakutseks erinevate osapoolte vajadustega

arvestamine ja rahastuste taotlemine.

Tegevus 5.3. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

 Ilmavaatlused on korraldatud ja ilmaandmed avaldatud. Ilmaprognoosid ja hoiatused maismaa,

mere ja siseveekogude kohta on koostatud.

 Alates 2023. aasta juunist on KAUR-i veebilehelt ilmateenistus.ee radarite vahelehel

kättesaadav radariandmetel põhinevat sademete lühiennustust.

 30.11.2023 lõpetati manuaalsed vaatlused Tallinn-Harku meteoroloogiajaamas ja 15.12.2023

lõpetati manuaalsed vaatlused Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas.

 Alustasime lume AI projektiga - lumega kaetuse hindamine kaamerapiltide põhjal.

 Maailma meteoroloogiaorganisatsioon tunnustas Jõgeva meteoroloogiajaama sajandi jaama

tiitliga.

 Projekti (SEME3) raames alustatakse meteoroloogiliste radarite seirevõrgu laiendamisega:

lisatakse uus meteoroloogiline radar Saaremaale ja uuendatakse Harku radarit. Projekt kestab

2023. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta keskpaigani. Eelarve on 6,1 mln eurot, millest 85% on

toetus Ühtekuuluvusfondist.

 Novembrist 2023 on meteoroloogia ja hüdroloogia väärtuslikud avaandmed kättesaadavad

Keskkonnaportaalis.

Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine

47

Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

Keskkonnateadlikkuse valdkonnas on 2023. aastal olnud temaatiliseks fookuseks kliimateadlikkuse

suurendamine. Aasta alguses keskkonnaministri ning haridus- ja teadusministri poolt allkirjastatud

„Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“ elluviimisel, „Eesti õpilaste

keskkonnateadlikkuse uuringu“ teostamisel ning üleriigilise keskkonnahariduse konverentsi

korraldamisel on kõige enam pööratud tähelepanu kliimamuutustega seotud teemadele.

Kliimaministeeriumi prioriteetidest lähtudes koostati kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse

loomise kava ning alustati keskkonnahariduse võrgustiku reformi kavandamist.

 „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“9 uuendamisel võeti aluseks nii

keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD töörühma tulemused kui ka eelmise perioodi

tegevuskava täitmisele antud eksperthinnang. Tegevuskava elluviimise jälgimiseks kutsuti kokku

üleriigiline juhtrühm, kes hindas aasta lõpus tegevuste elluviimist valgusfoori meetodil. Aastaks

2023 kavandatud 39 tegevustest said rohelise ja kollase hinnangu 33. Kuue tegevusega ei saanud

alustada, kuna puudusid vajalikud ressursid.

Joonis 6. „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“ kajastab kolme valdkonna 7 eesmärgi

saavutamiseks kavandatud tegevusi.

 Mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku, sh kvaliteedisüsteemi arendamisel oli olulisemaks

tegevuseks keskkonnahariduse juhendajate pädevusmudeli, ning selle põhjal koostatud juhendajate

eneseanalüüsi vahendi prototüübi valmimine ja katsetamine. Eneseanalüüsi tööriista arendamiseks

ja katsetamiseks kaasati erinevaid keskkonnahariduse võrgustiku osapooli ja huvirühm. Eesti

Keskkonnahariduse Ühingu eestvedamisel jätkati kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“

omistamist. Augustis toimus õppeprogrammide koostamise koolitus. Õppeprogrammide

hindamisest võttis osa 38 keskust üle Eesti. Hindamiseks esitati 147 õppeprogrammi, järgmiseks

hindamiseks vajavad täiendusi 44 hinnatud õppeprogrammi.

9 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-tegevuskava-

2023-2025

48

Joonis 7. Keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate pädevusmudel kajastab juhendajate pädevusi

kolmes põhivaldkonnas.

 Koostööd mitteformaalse ja formaalhariduse vahel toetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse

(KIK) keskkonnateadlikkuse programmist rahastades:

o 5735 keskkonnaharidusliku õppeprogrammi korraldamist 106 erinevas

keskkonnahariduskeskuses ja organisatsioonis kokku ligi 116 000 õpilasele enam kui 418

haridusasutusest. Samuti toetati keskkonna- ja loodusvaldkonna huviharidusringide 25

praktikumilaagri korraldamist;

o rohetehnoloogiate taotlusvooru kaudu 35 haridusasutuste projekti, mis suurendavad 1.-12.

klasside õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Projektid aitavad tutvustada õpilastele ja

kooliperele rohetehnoloogia valdkonda, selle seost kliimamuutustega ning panustavad ka

keskkonnahoidu.

 Koostöös HTM on toetatud koole ja lasteaedu, kes on ühinenud rahvusvaheliste programmide ja

projektidega, mis toovad keskkonnahoidlikku mõtteviisi õppeasutuse igapäevastesse

tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada, aidates nii kaasa

vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Koostööd

koordineerib nn ümarlaud, kuhu kuuluvad „Roheline kool“ (Eco-Schools), millega on liitunud üle

200 kooli, lasteaia ja huvikooli; UNESCO ühendkoolide ja Läänemere projekti võrgustik, kuhu

kuulub 60 kooli ja GLOBE Eesti umbes 60 kooliga.

49

Joonis 8. Roheline kool ja UNESCO ühendkoolid lõimivad keskkonnateemad õppetöösse ja tegutsevad ka

igapäevaelus keskkonnasäästlikult.

 Viidi läbi „Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring“10, kasutades 2022. aastal korraldatud

„Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“ valideeritud küsimustikku. Ankeeti kohandati

eakohaseks ning elurikkuse küsimused asendati kliimateemaga. Uuringu tulemuste põhjalik teostati

faktoranalüüs ning koostati soovitused, millele edasiste tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata.

Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring kajastab 9. ja 12. klassi õpilaste keskkonna-, sh

kliimateadlikkust.

 Noorte Keskkonnanõukogu koostöö ministeeriumiga on muutunud regulaarsemaks ja sisukamaks.

Noorte Keskkonnanõukogu on kaasatud kliimaseaduse töörühmadesse, nad on esinenud erinevatel

avalikel seminaridel. Noorte Keskkonnanõukogu teeb koostööd Keskkonnainvesteeringute Keskuse

Negavati programmiga. Samuti valiti Noorte Keskkonnanõukogu poolt noorte kliimadelegaat, kes

osales koos Eesti delegatsiooniga rahvusvahelisel kliimakonverentsil.

 2023. a oli Loodusmuuseumi jaoks märksõnadeks Covid-19 kriisile eelnenud külastatavuse

taastumine, suur nähtavuse kasv meedias ja avalikkuses ning uue Loodusmuuseumi ehitamisega

edasimineku otsuse saamine.

 2023. a külastas Loodusmuuseumi 49 948 inimest, mida on eelneva aastaga võrreldes 29% rohkem.

Joonis 9. Muuseumi külastajate arv

 Eesti Loodusmuuseumis oli 2023. a väljas 4 püsinäitust. Ajutistest näitustest oli üleval näitus "Miski

on kõigega seotud" (Peeter Lauritsa foto- ja installatsiooninäitus) ja oktoobris avati näitus „Puudega

linn“, mis keskendub linnalooduse temaatikale. Näituse väljatöötamisel kasutati esmakordselt

erinevaid teenusdisaini valdkonda kuuluvaid meetodeid: muuseumi külastajapersoonade

kaasamine; külastajateekonna teadlik planeerimine nn „kangelase teekonna“ meetodil; eksponaatide

prototüüpimine ja näituse mõju analüüs.

 Sügisel korraldati iga-aastane seenenäitus, mis tähistas 61. toimumiskorda ning oli sel aastal

rekordilise külastajate arvuga.

 Trepigaleeris eksponeeriti 4 ajutist näitust: „Illar Muul – mees puu otsast“; „Eimar Kulli fotonäitus

„Vaibarahvas““; „Händkaku salapärane elu“ ja „Uustulnukad Eesti meres“. Võrreldes varasemate

aastatega toimus trepigalerii näituste sisu kureerimises edasiminek. Kui varasemalt oli tegemist

peamiselt mujalt laenuks tulnud (foto)näitustega, siis 2023. a lõi muuseum omapoolse täiendava

sisukihi näitusele juurde. Lisaks olid eksponeeritud muuseumikogu pärlid ja aasta tegijad.

10 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

03/2023%20%C3%95pilaste%20keskkonnateadlikkuse%20pilootuuring_lisaga.pdf

54691 58467

31050

24782

38595

49948

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

2018 2019 2020 2021 2022 2023

MUUSEUMI KÜLASTAJATE ARV

50

 Erinevates keskkonnahariduslikes tegevustes osales 21 309 inimest, sh loodusringides oli

osalemiskordi 1051.

 Tööaja optimeerimiseks ja kasutajamugavuse kasvatamiseks võeti kasutusele ja arendati

loodusmuuseumi vajadustele vastavaks muuseumitundide automaatne broneerimissüsteem, mis

võimaldab haridusprogrammi broneerijal saada kiire ülevaade pakutavatest programmidest ning

nendeks vabadest aegadest.

 Muuseumis toimus 2023. aastal kokku 175 erinevat üritust, neist 132 sünnipäeva.

 Vastavalt Station BMMG meediamonitooringu analüüsile oli meediakajastusi 2023. aastal kokku

709. Võrdluseks eelmised aastad: 321 (2022), 444 (2021), 672 (2020). Kajastuste arvus on toimunud

tõeline hüpe ning eriti on näha kasvu venekeelse kajastuse osas. Enim oli kajastusi septembris

(seenenäitus), aga ka aasta lõpus (händkakk, Kantar Emori muuseumide populaarsuse edetabeli

avalikustamine, TULImusta konkursi võitmine).

 Muuseumi keskseks sotsiaalmeediaks olid Facebook, Instagram ja X ning alates detsembrist

lisandusid LinkedIn ja TikTok.

o LinkedInil on jaanuar 2024 seisuga 8 jälgijat (konto loodud 26.12.2023), esimene postitus

jõudis 42 inimeseni ja CTR oli 4,26%.

o TikTokil on jaanuar 2024 seisuga 73 jälgijat ja kokku 321 like’i, kõige populaarsemal

videol üle 5400 vaatamise. Kokku on seisuga detsembri lõpust jaanuari lõpuni videotel ligi

14 000 vaatamist, keskmiselt 2300 video kohta.

o Jaanuaris 2024 on Facebooki lehel jälgijaid 11 694 (jaanuaris 2023 oli sama number

11 366). Facebook on keskkond, kus kasvamine on tänu algoritmidele aina keerukam, kuid

siiski on viimastest analüüsidest näha, et meie postitused jõuavad suure hulga inimesteni

ning kaasatavus on hea.

 Eesti Loodusmuuseumi kogude töö ja loodusteaduslik tegevus hõlmab kuut valdkonda: botaanika,

geoloogia, mükoloogia, zooloogia, foto- ja multimeedia ning teadusajalugu.

 2023. aastal täienesid ELM kogud 5300 eksemplari võrra.

 2023. aastal tegeleti kogude valdkonnas auditi järeltegevustega ja tõhustati kogude ohutust. Saadi

valmis kogude kasutamise, laenu- ja proovivõtu tingimused, tõlgiti inglise keelde ja avalikustati

kodulehel. Jätkati digiteerimise strateegilisema läbiviimisega. Jätkati süstemaatiliselt digikujutiste

loomist, jätkus koostöö PlutoF meeskonnaga digikujutiste ülekandeks infosüsteemi sisestatud

kirjete juurde. Arendati edasi digikujutiste loomise võimekust muuseumis: loodi pildistamiseks

sobilik taustade ja valgustitega sein, arendati edasi digikujutise standardeid.

 Tuumiktaristu toetuse abil dokumenteeriti ja konserveeriti mitmed halvas olukorras eksemplarid,

sisestati suurel hulgal eksemplare, jätkati digikujutiste loomisega eksemplaridele, tõlgiti vanu

etikette, monteeriti herbaarlehti.

 Uue maja valguses sai suur hulk eksemplare hoiustatud uute arhiivikindlate vahenditega parimate

praktikate järgi, töö jätkub edaspidigi. Viidi läbi mitmeid kogusid kolimiseks ettevalmistavaid

tegevusi.

 ELM töötajate poolt või osalusel valmis 2023. aastal kolm teaduslikku ja neli populaarteaduslikku

artiklit.

 Eesti lähiaastate üheks olulisimaks prioriteediks on rohereform, mida on võimatu edukalt ellu viia

keskkonnateadlike kodaniketa. Loodusmuuseumil on plaanis luua Eestisse lisaks uuele, Põhjamaade

modernseimale loodusmuuseumile ka keskkonnahariduse ja rohereformi kompetentsikeskus, mis

hakkab süsteemselt ja tänapäevaseid haridusmetoodikaid kasutades looma ühtset

keskkonnahariduse võrgustikku, mis on rohereformi üks peamine alustala. Loodavasse loodusmajja

luuakse sünergia kodanikuühiskonna, kolmanda sektori ja ametkonna vahel, mis parandab oluliselt

koostööd, seadusloomet ja üleüldist info liikumist sektori sees. Loodusmajast saab rohereformi nö

tugikeskus, mille kaudu on võimalik vahendada elanikkonnale rohereformi seonduvat infot, seda

energiatõhususest kuni rõivatööstuse keskkonnamõjuni. Läbi toimuvate seminaride, akadeemiate,

perehommikute jne, on võimalik rohereformi ja kliima teemasid selgel, lihtsal ja arusaadaval moel

elanikkonnani vahendada.

 Keskkonnaportaali kaardirakenduses on üle 120 kaardikihti looduskaitse, vee, jahinduse,

metsanduse, põllumajanduse, jääkreostuse ja kalanduse valdkonnast ning uusi kaarte tuleb järjest

51

juurde. 2023. aastal lisati 28 uut kihti, nendest 19 sellist, mida varem ei ole sellisel kujul

avalikustatud. Lisaks EELIS-e kihtidele lisati ka metsaregistri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja

Põllumajandus- ja Toiduameti hallatavaid ruumiandmeid.

 Septembris korraldati üle-eestiline põhikooli õpilastele suunatud videovõistlus „Ringmajanduse

meistriklass 2023“.

 Seireinfo levitamine seirevideo abil (2022. aastal 6 videot, 2023. aastal 12 videot, sh 5 erinevate

valdkondade aruandluse tulemuste videot).

*Joonisel 2022. a andmed.

 KeA keskkonnahariduse osakond on peaaegu taastanud COVID-eelse kontaktsete tegevuste mahu.

Korraldame nii riiklike õppekavadega seotud aktiivõppeprogramme õpilastele kui mitmesuguseid

teavitustegevusi avalikkusele. Olulisemad teemad olid ringmajandus ja kestlik eluviis, elurikkus ja

selle hoidmine, toimetulek hättasattunud metsloomaga ja loodushoidlik kalastamine. Osaleme Eesti

keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi loomisel ja rakendame seda järk-järgult oma tegevustes.

52

Valdkonna peamised kitsaskohad

 Valitsemisala keskkonnahariduse ja -teadlikkuse valdkonna juhtimine ja koordinatsioon ei ole

praegu piisav; rollijaotustes ja tegevustes esineb kattuvusi ja killustatust – lahendus:

kompetentsikeskuse käivitamine.

 Mõned valdkonna arenguks vajalikud tegevused, mis peaksid olema süsteemsed, on projektipõhised

ja ei ole seetõttu jätkusuutlikud – lahendus: riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi

loomine ja elluviimine.

 KeA keskkonnahariduse osakonna töötajate arv väheneb, teavitustegevusteks mõeldud eelarve

väheneb. Osakonnal on palju erinevaid töölõike, mis vajavad erinevat liiki pädevust. Kogu

valdkonda on ees ootamas muudatused seoses keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomisega.

See toob kaasa töö ümberkorraldamise, aga veel pole teada, mis ulatuses.

 KIKi keskkonnateadlikkuse programmi vahendite vähendamise tõttu olime sunnitud vähendama

õppeprogrammide toetust, mistõttu vähenes programmide arv ja ka keskuste tulu – lahendus:

mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku reform.

 Seiretööde ja seirevõrgu alarahastamine takistab mitmete programmi tegevuste eesmärki

saavutamast. Ilma põhjaliku seireta on raske hinnata keskkonnaseisundit erinevates valdkondades

(vesi, liikide mitmekesisus, metsa seisund, jne). Täna ei ole tagatud riikliku seirekava täismahus

rakendamine, mitmed seired jäävad teostamata või teostatakse väiksemas mahus. Tihti leitakse

lahendusi erinevate projektide näol, mis omakorda tekitab juurde halduskoormust ja ebakindlust

jätkusuutliku seire korraldamisel.

3. Kliimaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus

keskkonnapoliitika kujundamisel

Kliimaministeeriumile eraldatud riigieelarvelise teadusarendustegevuse rahastu eesmärk on tagada

valdkondliku poliitikakujunduse teaduspõhisus.

2023. aasta juulis loodud Kliimaministeeriumi juhtida olid lisaks keskkonnakaitse- ja kasutuse

programmile, transpordi ja liikuvuse, ehituse ning energeetika ja maavarade programmid.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse liikusid optimaalse kalapüügikoormuse ja

jätkusuutliku kalavarude kasutamisega seotud teadusuuringud.

Kliimaministeeriumi sihtotstarbeline teadus-arendustegevuse eelarve koosnes kahest

komponendist. Keskkonnaministeeriumile eraldatud vahendid 2023. aastaks oli 1,2 mln eurot ning

53

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist energeetika, maavarade, liikuvuse ja ehituse

valdkondadega kaasa tulnud teadus-arendustegevuse vahendid 480 000 eurot.

Siseriikliku teadusarendustegevuse koordineerimine, korraldamine ja nõustamine

2023. aastal oli erinevas faasis olevate teadusuuringute ja teadus-arendustegevust toetavate

tegevuste rahaline maht Kliimaministeeriumis 1,4 mln eurot. Töös oli 21 teadusuuringut; teadus-

arendustegevust toetavate tegevuste loetelus olid peamiselt konverentside ja koolituste läbi viimine

ning ekspertide konsultatsioonid.

Kõige mahukamad olid metsade kaitse ja metsanduse arengut suunavate projektide ning

merekeskkonna kaitse ja kasutamisega ning meremajandusega seotud teadusuuringute portfellid.

Metsanduse valdkonnas uuriti metsakasvukohtade peamiste puuliikide aklimatiseerumisvõimet

tuleviku kliimaga, kuivendatud metsade süsinikuringet ning alustati uue metoodika

väljatöötamisega SMI mudelite koostamiseks. Merekeskkonna kaitse valdkonnas uuriti Natura2000

alade mereelupaikade seisundit, mere põhjasetetest eralduva toitainete reostuskoormuse ja

sisekoormuse osakaalu Eesti mereala erinevates allbasseinides ning merre lubatavate

reostuskoormuste piire. Meremajanduse poolel uuriti laevanduse konkurentsivõimet, teadlaste abi

kasutati väikesaarte parvlaevade prototüübi ja laevaremondi keskuse toimimismudeli

väljatöötamisel.

Põllumajanduse mõju veekeskkonnale oli seotud kahe nitraaditundlike alade uuringuga. Esimene

neist uuris meetmete rakendamise mõju pilootpiirkonnas ja teise projekti raames töötatakse välja

metoodika nitraaditundlike alade nimistu muutmiseks.

Pinnavee seisundi hindamissüsteemi arendamise ja kaitse valdkonnas alustati kalastikuliselt

väheoluliste vooluveekogumite määramise metoodika väljatöötamist.

Looduse- ja liigikaitse poolel lõppes uuring Euroopa naaritsa populatsiooni seiremetoodikate kohta

ning ette valmistatakse taimekaitsevahendite mõju uuringut erinevatele liigigruppidele.

Kiirgusohutuse valdkonnas olid uuringud ja ekspertide konsultatsioonid seotud peamiselt

tuumajaama eeluuringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega. Kemikaalipoliitika kujundamisega

seoses uuriti siseriiklikku kemikaalivaldkonna korraldust.

Ringmajanduse arengusuundade määratlemiseks alustati uuringut tekstiilijäätmete ringlussevõtu

tehnoloogiate kohta.

Ehituse- ja elukeskkonna valdkonnas valmistati ette kahte uuringut. Tänavaruumi giidi raames

luuakse uus teadmine, millised on Eesti konteksti sobiva, kvaliteetse ruumi põhimõtteid.

Eluasemeturu uuringu sihiks on eluasemeturu analüüsimetoodika väljatöötamine.

Maavarade valdkonnas alustati rohereformi kontekstis kriitiliste ressursside uuringuga.

Riigikantselei konkurentsipõhisest teadus- arendustegevuse taotlusvoorust rahastuse saanud

suurprojektid Kliimaministeeriumis

Kliimaministeeriumi ja tema allasutustes teostatakse kahte suurprojekti. „EL 2030

kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega“ , mille raames hangitakse

kliimaeesmärkide elluviimiseks vajalikke uuringuid ja konsultatsioone koos Sotsiaalministeeriumi,

Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja

kommunikatsiooni ministeeriumiga. Kliimaministeeriumi eelarve uuringuteks on 363 034 eurot.

„Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu“ sihiks on välja selgitada parim võimalik tehnoloogia

Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside tööstuslikuks väärindamiseks. Projekt kestab 3 aastat,

eelarve on 6 072 000 miljonit eurot. Ellu viib Eesti Geoloogiateenistus.

54

2023. aastal osutus konkurentsipõhises voorus edukaks Kliimaministeeriumi, Regionaal-ja

põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri poolt esitatud taotlus „Maa- ja mullakasutuse

juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse

kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“. Uurimisprogrammi elluviimiseks eraldati

Kliimaministeeriumile 5,7 miljonit eurot. Projekt kestab neli aastat, elluviija on

Keskkonnaagentuur, koos Kliimaministeeriumiga; partner Regionaal- ja

põllumajandusministeerium.

Rahvusvahelise teadusarendustegevuse koordineerimine, administreerimine ja

sihtfinantseerimine oli peamiselt seotud Euroopa horisondi algatustega ning ja JPI Oceans

projektidega.

Kliimaministeerium toetab vastavalt teaduspartnerluste osaluskavale Eesti teadlaste osalemist

kümnes rahvusvahelises teadusprojektis. 2023. aastal oli kohustuste eelarveline maht seoses

käimasolevate projektide ja ettevalmistatavate ühiskonkurssidega 429 900 eurot. Eesti teadlased

osalesid Euroopa horisondi partnerlustes ehk suurtes rahvusvahelistes projektides metsanduse

(ForestValue, ForestValue2), looduskaitse (Biodiversa+) ja kemikaaliriskide hindamise (PARC)

valdkondades. Merekaitse (Sustainable Blue Economy) partnerluse ühiskonkursse valmistatakse

ette. Seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega lisandusid energeetika ja linnakeskkonna

temaatilised teaduspartnerlused Clean Energy Transition (CET) ja Driving Urban Transitions to a

sustainable future (DUT). Samuti toetati Eesti teadlaste osalemist JPI Ocean RESPONSE ja

ANDROMEDA projektides, mis uurisid mikro- ja nanoplasti mõju mereelustikule ning töötasid

välja analüüsimetoodikad nano- ja mikroplasti seiramiseks merenduskeskkonnas.

Kliimaministeeriumi haldusala teadusarendustegevusest

Kliimaministeeriumi haldusalas läbi viidud teadusuuringute kohta koguti sisendit nii

valitsusasutustest, hallatavatest asutustest kui riigi osalusega siht- ja tulundusasutusest ning

äriühingutest.

Suurim teadusuuringute rahastaja on Keskkonnainvesteeringute Keskus SA. Keskkonnaprogrammi

kaudu on 2023. aastal ülikoolide teadusarendustegevust toetatud mahus 3 265 265 eurot. Suurimad

väljamaksed olid ringmajanduse (770 317 eurot), veekaitse (696 464 eurot) ja elurikkuse kaitsega

(518 532 eurot) seotud teadusarendustegevusele. Neile järgnesid metsanduse suunamise (424 642

eurot), merekeskkonna kaitse (418 692 eurot) ja kliimaga kohanemisega (295 287 eurot seotud

teadusarendustegevus. Samuti on KIK vahendanud välisabi (EMP), millest elurikkuse tagamise

seotud projektidele tehtud väljamaksed olid 2023. aastal olid kokku 209 408 eurot (TÜ, EMÜ).

Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) teadusarendustegevuse kulud seoses uute perspektiivsete

maavarade ja energiaallikate uuringutega oli mahus 1 494 116 eurot.

Keskkonnaagentuuri suurimad teadusprojektid olid seotud elurikkuse tagamise, merekeskkonna kaitse,

veekaitse ning metsanduse arengu suunamisega ( väljamaksete maht 480 767 eurot).

Keskkonnaameti teadusarendustegevus keskendus andmepõhise aruandluse ja kestliku kalanduse

edendamisele ning põhjaveemudelite arendamisele. Kasutati nii riigieelarvelisi kui välisvahendeid

mahus 410 790 eurot.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teadusarendustegevus koostöös TÜ ja EMÜga keskendus

metsade tervise ja kliimaga kohanemise küsimustele (409 811 eurot).

Transpordiameti tellimusel viisid teadusuuringuid läbi TALTECH ja T-Konsult OÜ geosünteetika ja

katendikihtide osas ning raskeveokite koormuste mudeldamist (maht kokku 130 150 eurot).

55

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ oli edukas välisprojektides osalemises, Euroopa horisondi ja

struktuurivahendite abil ellu viidud teadusarendustegevusega seotud väljamaksed olid mahus 162 225

eurot.

Kliimaministeeriumi valitsemisala äriühingud viisid teadusuuringuid läbi ka omavahendite arvelt.

Saarte Liinid OÜ teadusarendustegevus (Läänemere veetaseme ja lainetuse uuringud, ilmunud on kaks

teadusartiklit) toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikkooliga (väljamaksed 46 200 eurot). AS Elering

teadusarendustegevuse eesmärgil telliti TALTECHilt riski- ja seisundipõhise varahalduse põhimõtete

väljatöötamine (maht 123 300 eurot).

Teadusarendustegevuse kogumaht Kliimaministeeriumi haldusalas 2023. aastal oli kokku 8

023 743 eurot.

GBAORD kategooriates jagunesid tegevused nelja peamisesse valdkonda: maakoore, hüdrosfääri ja

atmosfääri uuringud ja kasutamine (1 494 116 eurot); keskkonnakaitse (5 235 341 eurot); transport,

telekommunikatsioon ja teised infrastruktuurid (504 769 eurot) ja Põllumajandus, metsandus, kalandus

(789 517 eurot).

4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve

täitmine

KESKKONNAKAITSE JA -KASUTUSE PROGRAMM

Esialgne

eelarve

tuhat €

Lõplik

eelarve

tuhat €

Täitmine

tuhat €

Täitmine

(%)

KULUD -199 038 -593 445 -137 586 23,2%

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -35 405 -433 604 -12 830 3,0%

Kulud -35 405 -433 604 -12 830 3,0%

Õhukvaliteedi parendamine -13 390 -6 376 -4 634 72,7%

Kulud -13 390 -6 376 -4 634 72,7%

Kiirgusohutuse tagamine -1 811 -2 471 -2 406 97,4%

Kulud -1 811 -2 471 -2 406 97,4%

Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 698 -11 873 -11 413 96,1%

Kulud -19 698 -11 873 -11 413 96,1%

Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 023 -4 467 -2 276 50,9%

Kulud -1 023 -4 467 -2 276 50,9%

Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -3 458 -3 207 -2 250 70,2%

Kulud -3 458 -3 207 -2 250 70,2%

Jäätmemajanduse korraldamine -11 352 -7 202 -5 697 84,3%

Kulud -11 352 -7 202 -5 697 84,3%

Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 322 -2 179 -1 935 88,8%

Kulud -2 322 -2 179 -1 935 88,8%

Merekeskkonna kaitse suunamine -3 404 -4 638 -3 087 66,6%

Kulud -3 404 -4 638 -3 087 66,6%

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -35 682 -39 613 -27 755 70,1%

Kulud -35 682 -39 613 -27 755 70,1%

56

Elurikkuse kaitse tagamine -22 408 -24 265 -18 522 76,3%

Kulud -22 408 -24 265 -18 522 76,3%

Metsanduse arengu suunamine -13 319 -14 501 -13 203 91,1%

Kulud -13 319 -14 501 -13 203 91,1%

Maatoimingute korraldamine* -11 299 -12 740 -8 411 66,0%

Kulud -11 299 -12 740 -8 411 66,0%

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine* -12 642 -9 857 -9 736 98,8%

Kulud -12 642 -9 857 -9 736 98,8%

Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 663 -5 979 -5 409 90,5%

Kulud -4 663 -5 979 -5 409 90,5%

Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 162 -11 299 -8 022 73,5%

Kulud -7 162 -11 299 -8 022 73,5%

*01.07.2023 liikus Maa-amet ReMi valitsemisalasse sh kaks programmi tegevust.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste eelarve 593,4 mln eurot. Võrreldes esialgse

eelarvega oli muutus 398,2 mln eurot. Eelarve suurenes põhiosas CO2 heitmekvoodi müügitulude arvelt.

Programmi eelarve alatäitmist mõjutab oluliselt nende vahendite alakasutus 2023. aastal.

Riigieelarvest eraldatud vahenditest programmi tegevustes kasutamata jäänud jääkidest olulisemad on:

 7 980 027 eurot iga aastaselt keskkonnatasude seaduse § 56 alusel Sihtasutusele

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldatavad vahendid keskkonnaprogrammi

elluviimiseks. Põhjendus: KIK toetuste eelarved avati 2023. aasta rahastusotsuste alusel, kuid

projektide elluviimise pikkus (väljamaksed saajatele) on kuni kolm aastat.

 4 540 169 eurot reoveepuhastuse ja joogiveevarustuse tegevustoetuse jääk (objektikood

IN050410), mille osas on KIK-l kohustused võetud (avatud taotlusvoorude tulemusel toetuse

saajatega lepingud sõlmitud), kuid projektide elluviimine ehk tekkepõhine kulu tekib 2024.

aastasse.

 1 916 339 eurot Keskkonnaameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse VMK 2022-2027

meetmeprogrammist tulenevateks vajadusteks: uuringu läbiviimine Võerdla kogumi

hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade

taastamiseks; operatiivseire korraldamine 2023 keskkonnaloa nõuete täitmise tagamine ja

veekogumite seisundi hindamiseks; hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee

mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja

pestitsiidide kasvusuundumused. 2023. aastal tellitud töö „Maaparandussüsteemide negatiivsete

keskkonnamõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamiseks normtehnilise

väljundi koostamine“ eest tasumiseks. 2023. aastal tellitud töö „Maaparandussüsteemide

negatiivsete keskkonnamõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamiseks

normtehnilise väljundi koostamine“ eest tasumiseks. 2024. aastaks muudeti loomakahjude

hüvitamise määrust seoses eelarvevahendite nappusega ja loobuti hanekahjude hüvitamisest

alates 2024. aastast, 2023. aastal tekkinud kahjud ja ennetustööd hüvitatakse veel eelmise korra

kohaselt 2024. aastal. Järelevalve täiendavad tegevused - Põhjaranna tee 8 asendustäitmine jms.

 1 100 044 eurot Keskkonnaagentuuri tegevuskulude jääk seoses Vaivara Ohtlike Jäätmete

Käitluskeskuse edasilükkunud töödega, reaalajamajanduse tööde lõpetamine ja mereseire

lepingute täitmine jäi 2024. aastasse. 2023. aasta veeteemaliste lepingute lõpetamine lükkus

2024. aastasse, sh jääki kasutatakse ka LIFE IP Ida-Viru projektis paisude lõhkumise

omaosaluse kuludeks.

57

 500 025 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid IT vajaku

kompenseerimiseks (objektikood SR050071). Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) arendusprojektide elluviimine toimub vastavalt

projektiplaanides kokkulepitule ning vahendid kasutatakse ära 2024. aastal, kuna

finantsvahendite eraldamise kinnituse saamise järgselt (kevad 2023) alles alustati tegevustega

ning alustatud projektide tähtajad langevad 2024. aastasse.

 181 817 eurot teaduspartnerluse raamlepinguks eraldatud vahendite jääk (objektikood

SR050177), mille osas tegevused lükkusid 2024. aastasse.

 105 008 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid avaandmete

direktiivi rakendamiseks eraldatud vahendid (objektikood SR00079). Kõiki vahendeid ei jõutud

2023. aastal kasutada, vahendid kasutatakse ära 2024. aastal.

 97 756 eurot omandireformi reservfondist eraldatud vahendid (objektikood OR050187). OR

objekti kasutamata eelarve on ülekantav kuni tegevus on ellu viidud. 2023. aasta tööd teostati

planeeritud mahus ning üle viidav eelarve on planeeritud 2024. aastal tööde teostamiseks.

Hetkel kulgevad tööd kokkulepitud ajaraamis vastavalt Maa-ameti vajadustele.

Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta

koondaruandesse

Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub

hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel

looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline

instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka

Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud

väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine,

kliimamuutused ja nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse

eesmärkidega, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on

siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide

taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Tulemusvaldkonna üheks

mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse

iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel.

Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti

kasvuhoonegaaside inventuuri11 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne

heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a suurenes, põhjuseks

põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam

pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades

ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine 59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt

ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste

kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites.

2023. aasta septembris algatati kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsess, mille

eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ning

kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja

nende eesmärkideni jõustamiseks. 2023. a veebruaris kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused

aastani 2050“ muudatused.

Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69 €/kg), kuid

2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, mida on

11 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium)

58

põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus

ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks. Negatiivne mõju on ilmnenud projektide

tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises.

Samas võib tõdeda, et ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022

on Eestis ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse

suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. 2023. aasta eesmärgi saavutamine selgub 2025.

aasta alguses.

Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine –

jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et

tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud

sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja

sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete

valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja

pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus.

Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava.

Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus võrreldes 2021.

aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koondamisel ja

selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta

tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud

tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni

rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke

vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh KOVde nõustamine,

ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. Samas on oluline ka inimeste

teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. 2023. aastal valmis Riigi

jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast,

moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul.

Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51%

pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku näha ei

ole. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside

puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks.

2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse tervik tekst, seaduse tasandil

sätestati detailsemalt veehinnastamisega seotud küsimused, mh loodi alus ka selleks, et veehinna

määramisel saab aluseks võtta ka veeressursi kaitse vajadust. 2023. a suvel käivitus veereformi

teekaardi koostamine, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-

ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023 lõppesid Purtse ja Erra jõe jääkreostuse

likvideerimise tööd. Ligi 27 mln euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks

kokku 18 kilomeetrit jõesängi.

Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest.

Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist

muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud

(keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal), paranenud on nii

hoiakud kui inimeste käitumine.

Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed.

Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse

parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi, sh tuleb arendada

seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonnaseire teostamiseks.

Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida

võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi.

59

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil:

https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt-uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine-

eelarve

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022

Transpordi tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

Kliimaministeerium, 2024

KINNITATUD

regionaalministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 187

Lisa 3

2

Sisukord

1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 4

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 5

5. Hindamised ja tõhustamiskavad 13

6. Programmi üldinfo 13

7. Programmi mõõdikud 14

8. Programmi olukorra analüüs 17

9. Programmi tegevuste täitmise analüüs 26

10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine 30

11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 33

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkond: Transport

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja

ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused

kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Tulemus-

valdkond

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika

põhialused jms)

Programm, sh vastutavad

ministeeriumid

Transport  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–

2035 (edaspidi TLAK)1

 Meremajanduse valge raamat 2022–20352

 Riiklik Lennundusohutusprogramm3

 Liiklusohutusprogramm 2016–20254

 Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist

suunav tegevuskava aastateks 2021–20285

 Riigiteede teehoiukava 2023–20266

 Veetee hoiukava 2023–20267

Transpordi konkurentsivõime ja

liikuvuse programm aastateks

2023–2026

Vastutaja(d): Kliimaministeerium

alates 1. juulist 2023

(eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)