Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: 21.06.2024 nr 1.4-3/745

Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse

„Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_metsataimla_toetus.docx;

2. Seletuskiri, SK_metsataimla_toetus.docx.

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti

Erametsaliit

Teadmiseks: „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–

2027“ seirekomisjon

Kristine Hindriks

+372 625 6187

[email protected]

Helen Palginõmm

+372 625 6260

[email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise

investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa

kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ tegevuse „Taimlamajanduse

arendamine“ raames antava metsataimlate arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus)

andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on arendada metsataimlaid, et aidata kaasa metsade kliimamuutuste

leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele, toetades järgmisi tegevusi:

1) kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste metsapuude taimede (edaspidi metsataimed)

tootmise suurendamine;

2) laialehiste metsataimede tootmise varustamise tagamine.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse metsataimede tootmiseks vajalike järgmiste tegevuste elluviimiseks,

millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse:

1) ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) tehnoloogia kasutuselevõtmine või seadme soetamine.

(2) Lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse osaks võivad olla sellega otseselt seotud järgmised

EELNÕU

17.06.2024

2

tööd ja teenused:

1) projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise

uurimistöö tellimine;

2) ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine.

(3) Maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse, sealhulgas ehitis ja sellealune maa, on taotleja

või tema liikme valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa

maksmisest.

(4) Toetatavaid tegevusi võib ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis, üksnes selle maa

omaniku kirjalikul nõusolekul. Kui tehnoloogia või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse

ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek

toetatava tegevuse elluviimiseks.

(5) Taotleja kavandatav tegevus (edaspidi ka projekt) ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt

lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas

kõik projektiga seotud maksed on tehtud või mitte.

§ 4. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike

kulude hüvitamisena.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 100 000 eurot.

(3) Toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 5000 eurot.

(4) Toetust antakse kuni 65 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(5) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui lõikes 2

sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses. § 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses

(EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise

ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja

nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete

kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud, mis on tehtud

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks.

3

(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

4) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu, samuti liisingulepinguga seotud kulu, nagu liisinguandja

kasumimäär, intressi refinantseerimise kulu, üldkulu ja kindlustusmakse;

5) uuringu kulu, sealhulgas keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega

kaasnev kulu;

6) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

7) maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu;

8) kasutatud vara, sealhulgas tehnoloogia, seadme või masina soetamise kulu;

9) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule

kuuluvas metsataimlas elluviidud tegevuse kulu;

10) elektripaigaldise kaitsevööndis elluviidud tegevuse kulu;

11) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

12) niisutus- ja kastmissüsteemi soetamise või ehitamise kulu;

13) enne PRIA-le taotluse esitamist tehtud kulu, välja arvatud § 3 lõikes 2 sätestatud toetatava

tegevuse kulu, mis ei või olla tehtud enne 1. jaanuari 2023;

14) projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, koostab

taotleja prognoosi ja korraldab enne projekti elluviimisega alustamist ostumenetluse §-s 15

sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude

kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele

asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.

(2) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, selgitab taotleja kulude

mõistlikkuse välja selles paragrahvis sätestatud viisil.

(3) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on

alla 30 000 euro, kuid ületab 5000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste

hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(4) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole

objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(5) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku

kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste

tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi

andmeid ehitise kohta:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulud, välisrajatise kulu, aluse-

4

ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(7) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

(8) Lõikes 3 sätestatud juhul ei või taotleja küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt

tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses.

(9) Taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames

tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik

sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse

või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 7. Taotleja

Toetust antakse järgmistele isikutele:

1) äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) või äriühing, kes vastab

komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81), I lisa artiklis 2

sätestatud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusele (edaspidi kõik koos

ettevõtja);

2) metsaühistu.

§ 8. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja vastab järgmistele nõuetele:

1) tema riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu

võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise

tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;

2) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

3) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 367,

368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest;

4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

5) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele

kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud

tagasimaksed ettenähtud summas.

(2) Taotleja on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat metsataimede

tootmisega tegeleva kultiveerimismaterjali tootjana ja ta on nimetatud tegevusalal kantud

taimetervise registrisse.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

5

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada sama projekti kohta ühe taotluse.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) projekti nimetus, kirjeldus ja selgelt sõnastatud sisu;

3) teave toetuse saamise nõuetele vastavuse kohta;

4) projekti raames taotletava toetuse suurus, mis ei ületa § 4 lõikes 4 sätestatud toetuse määra,

ja projekti kogumaksumus;

5) projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus;

6) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave

kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;

7) teave selle kohta, kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist;

8) teave hinnapakkumuse valikukriteeriumite kohta;

9) projekti eeldatav algusaeg ja lõpptähtpäev.

(2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised dokumendid:

1) paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud juhul kulude mõistlikkust tõendavad hinnapakkumused või

kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on alla

5000 euro, siis sellise kulu kirjeldus;

2) taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist

kättesaadavad;

3) äriplaani lühikirjeldus selle kohta, millised on projekti eesmärgid ja nende saavutamiseks

vajalikud tegevused, kuidas panustatakse projekti elluviimise tulemusena toetuse eesmärkide

täitmisesse ja kuidas paraneb taotleja kasvuvõime taotluse esitamisele järgneva nelja

majandusaasta jooksul, ning finantsprognoos viieks aastaks arvates taotluse esitamise aastast;

4) projekti elluviimisega seotud juhtide ja spetsialistide erialaste teadmiste ja töökogemuste

kirjeldus, sealhulgas teave juhtide varasema juhtimiskogemuse ja metsataimede tootmise

kogemuse kohta, mida on vaja taotleja § 12 lõike 5 punktis 1 sätestatud kolmanda

hindamiskriteeriumi alamkriteeriumile vastavuse kindlakstegemiseks;

5) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele

kavandatakse ehitis ehitada;

6) ehitise ehitamise korral ehitusprojekt või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku

kohaselt;

7) maa valdamise ja sellel projekti elluviimise õigust tõendav dokument, kui projekt viiakse

ellu maal, mis ei ole taotleja omandis;

8) soetatava tehnoloogia või seadme paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses

võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik leping;

9) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav tehnoloogia või seade paigaldatakse

kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotleja ja taotluse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja projekti toetuse saamise nõuetele

6

vastavust kontrollib PRIA.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele

vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad muu hulgas

valdkondlikud eksperdid.

(2) Hindamiskomisjon hindab taotlusi lõigetes 3–5 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel,

andes iga hindamiskriteeriumi eest hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja

madalaim null. Hinded antakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

(3) Esimene hindamiskriteerium on projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele, mis

moodustab 40 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite

kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste metsataimede tootmine, mille puhul

hinnatakse, kui suur on musta kuuse või keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruse nr 20

„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu,

kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ lisas 1 „Eestis sertifitseerimisele

kuuluvate puuliikide ja hübriidide loetelu“ nimetatud liikide, välja arvatud harilik kuusk, harilik

mänd või arukask (edaspidi koos põhipuuliigid), metsataimede tootmise kogus ning kui suure

osakaalu see moodustab põhipuuliikide metsataimede tootmise kogusest – 50 protsenti esimese

hindamiskriteeriumi hindest;

2) laialehiste puuliikide metsataimede tootmise varustamise tagamine, mille puhul hinnatakse,

kui suur on selliste laialehiste puuliikide nagu hariliku pärna, hariliku saare, hariliku tamme,

hariliku vahtra, künnapuu või hariliku jalaka metsataimede tootmise kogus ning kui suure

osakaalu see moodustab põhipuuliikide metsataimede tootmise kogusest – 50 protsenti esimese

hindamiskriteeriumi hindest.

(4) Teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab

35 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise

hinde põhjal:

1) äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on kulud ja tulud

äriplaanis ja finantsprognoosis põhjendatud – 50 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;

2) projekti teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd asjakohaselt on tegevused kavandatud

ja kuivõrd realistlik on projekti tähtaegne elluviimine ajakava järgi – 50 protsenti teise

hindamiskriteeriumi hindest.

(5) Kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis

moodustab 25 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite

kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) taotleja personali võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitavad juhtide ja spetsialistide

erialased teadmised ja töökogemused ning juhi varasem juhtimiskogemus kaasa projekti

elluviimisele ja oodatavate tulemuste saavutamisele ning milline on juhi varasem kogemus

metsataimede tootmisel – 70 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest;

2) projekti omafinantseeringu määr, mille puhul hinnatakse, kui suur on minimaalsele

omafinantseeringu määrale lisanduv täiendav omafinantseeringu määr ja kui suure osakaalu see

moodustab projekti abikõlblike kulude maksumusest – 30 protsenti kolmanda

hindamiskriteeriumi hindest.

(6) Taotluse koondhinne on lõigetes 3–5 sätestatud kolme hindamiskriteeriumi kaalutud

keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi

7

hinne vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised liidetakse. Taotluse

koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata.

(7) Hindamiskriteeriumite miinimumnõue on, et taotlus on saanud lõigetes 3–5 sätestatud iga

hindamiskriteeriumi eest hindeks vähemalt 2,00.

(8) Hindamistulemuste põhjal moodustab PRIA taotluste paremusjärjestuse, mille koostamisel

loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus.

(9) Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud projekti

omafinantseering on suurem.

§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõudele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui on täidetud § 12 lõikes 7

sätestatud nõue.

(4) Kui taotlejal ei ole ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldab

PRIA tema taotluse tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele

kuluvat aega.

(5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast

taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks

ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui

taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(7) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja,

taotlus või projekt ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata

jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3

sätestatud alustel.

(8) PRIA teeb taotluse osalise, täieliku või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse või taotluse

rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

8

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 14. Projekti elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas esitab kõik projekti elluviimist tõendavad

dokumendid ning täidab projekti eesmärgi ja saavutab projekti tulemuse, ning võtab toetuse

abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(2) Toetuse saaja tagab projekti sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse

abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest (edaspidi sihipärase kasutamise periood).

(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele peab toetuse saaja projekti elluviimisel tagama, et

ta toodab vähemalt nende § 12 lõikes 3 sätestatud liikide metsataimi, mille eest on tema taotlus

saanud esimese hindamiskriteeriumi eest hinde.

§ 15. Ostumenetlus

(1) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, peab

toetuse saaja enne projekti elluviimisega alustamist korraldama projekti raames tellitava töö või

teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks riigihangete registris

ostumenetluse.

(2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste valikukriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel,

sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning

hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste avaldamist ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(3) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste

tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(4) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele järgmisi

andmeid ehitise kohta:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

9

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulud, välisrajatise kulu, aluse-

ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(5) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

(6) Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on

objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(7) Toetuse saaja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada toetatava tegevuse raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud.

§ 16. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest

või projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest

teisele isikule;

5) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse

kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on toodetud

metsataimede liigiline koosseis ja arv ning müüdud metsataimede kogus ja müügitulu, ning

võimaldab neil teha kohapealset vaatlust.

(3) Toetuse saaja vastab § 8 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmiseni.

(4) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 8 lõike 1 punktis 2

sätestatud nõuetele sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(5) Lisaks lõigetes 1–4 sätestatud kohustustele peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil

soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas peab

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kasutusluba või kasutusteatis

ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

§ 17. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti täielikku või osadena elluviimist

10

PRIA-le kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid

hiljemalt 30. juunil 2029 elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse, kui

olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud;

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave elluviidud projekti maksumuse kohta, sealhulgas andmed projekti kogumaksumuse

muutumise kohta, ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave projekti elluviimist tõendavate dokumentide kohta ning taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise ning seda tõendavate dokumentide kohta.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised projekti elluviimist tõendavad

dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö;

4) liisingu puhul liisinguleping, millest selgub liisingulepingu lõppemise kuupäev ja

liisingueseme üleandmist tõendav dokument.

§ 18. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja §-s 17 sätestatud dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud projekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatule,

Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 19. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud projekti elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub projekti elluviimise

nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust,

püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

11

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 20. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

§ 21. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise

investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri määrus „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise

investeeringutoetus“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24

lõike 1 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151,

artikliga 73.

ELi ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2023–2027 raames saab Eesti muu hulgas

osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) eelarvest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 alusel. EAFRD-st toetuse saamiseks tuleb

liikmesriikidel koostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 1

lõike 1 punkti c ja lõike 2 kohaselt strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava),

mis kiideti heaks Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) otsusega.

Määrus on vajalik strateegiakava sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega

kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ alategevuse KK2.1.2 „Taimlamajanduse

arendamine“ raames antava metsataimlate arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus)

rakendamiseks.

Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa erametsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende

mõjudega kohanemisele suurendades kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste

metsataimede tootmist ning tagades laialehiste metsataimede varustuskindlus. Erinevate

puuliikidega, eelkõige laialeheliste puuliikidega mets on mitmekesisem ning aitab paremini

leevendada kliimamuutusi ja on vastupidavam erinevatele ilmastikust tingitud häiringutele.

Eesti asub mitmete laialehiste puude, nt hariliku tamme, loodusliku areaali põhjapiiril.

Väärislehtpuude (harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik jalakas, künnapuu) puistusid

leidub Eestis vähe, küll aga esineb neid kaaspuuliigina. Keskkonnaagentuuri andmetel on

laialehiste puuliikide ja hariliku pärna puistute, kus need liigid on enamuspuuliigiks, osatähtsus

kogu erametsade puistutest marginaalne (vaid 0,57%). Hariliku tamme enamuspuuliigiga

puistuid on erametsades 2699 hektarit (0,26%) ja hariliku saare enamuspuuliigiga puistuid 2473

hektarit (0,24%). Kaugseire andmete põhjal on laialehine mets Eestis võrreldes teiste

ökosüsteemidega suurim fotosünteetiline süsinikdioksiidi (CO2) fikseerija2. Laialehiste

puuliikide osakaalu suurendamine nendele sobival kasvukohal aitab maapinda jahutada ja

päikese kiirgust tagasi peegeldada.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). 2 Nilson, T., Rennel, M., Luhamaa, A., Hordo, M., Olesk, A., Lang, M. 2012. MERIS GPP/NPP product for

Estonia: I. Algorithm and preliminary results of simulation. – Forestry Studies Metsanduslikud Uurimused 56, 56–

78. ISSN 1406-9954.

2

Alljärgnevalt on toodud näitena joonis aastate kaupa Eesti maakatteklasside keskmine

netoprimaarproduktsioon (NPP) ehk süsiniku kogutoodang.

Eestis kasvatatakse turustamisotstarbelisel eesmärgil peamiselt hariliku männi, arukase,

hariliku kuuse ja sanglepa metsataimi. Hariliku saare ja hariliku tamme taimi on kunagi

kasvatatud, kuid käesoleval ajal mitte enam3. Samuti on taimetervise registrisse kantud üksnes

vähesed hariliku saare, künnapuu, hariliku ebatsuuga, eurojaapani lehise, euroopa- ja siberi

lehise ning punase tamme metsaistutusmaterjali kasvatajad. Kokku on taimetervise registrisse

kantud 126 eraõiguslikku metsataimede tootjat4. Katmikaladel kasvatatakse metsataimi 12

hektaril, kusjuures vaid 3% tootjatest on kasvuala suurem või võrdne ühe hektariga. Avamaal

on metsataimede kasvupind kokku 70 hektarit, kusjuures seal on metsataimi kasvatavatest

tootjatest 84% metsataimla väiksem kui üks hektar. Hinnanguliselt saab 70 hektariselt avamaalt

u 4,6 mln metsataime aastas, sest metsataime kasvatamisest kuni turustamise kõlbulikuks

saamiseni kulub 2–3 aastat.

Erametsadesse istutati 2021. aastal 16,6 mln metsataime5, millest 11,7 mln taime on kohalik

istutusmaterjal ning 4,9 mln taime toodi sisse teistest ELi liikmesriikidest. Sisse toodud taimed

olid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, eurojaapani lehis, harilik ebatsuuga, harilik

pöök ja sitka kuusk. 2021. aastal viidi Eestist välja 652 000 taime: hübriidhaaba, arukaske,

harilikku kuuske ja maarjakaske ning 88,9 kg metsataimede seemneid. Metsataimede väljavedu

Eestist on oluliselt vähenenud, sest olemasolev toodang istutatakse kohapeal ära. Suurem osa

välja viidud metsataimede seemnest tuuakse hiljem Eestisse tagasi kultiveerimiseks sobilike

metsataimedena.

Laialehiste metsataimede istikuid Eestis ei kasvatata, puuduvad ka hoidlad nende viljade

hoidmiseks ja säilitamiseks. Lehtpuude viljade säilitamisel on liigiti, täpsemalt perekonniti

erinevad nõuded. Samades tingimustes ei saa säilitada näiteks tammetõrusid ja saare vilju.

Seetõttu on vaja erineva režiimiga hoidlaid ehk erinevate tingimustega ruume. Näiteks

vahtravilju saab säilitada -10 kraadi juures, jalakavilju -4 kraadi juures. Lehtpuutaimi hoitakse

kas lühiajaliselt (kevadel) või siis sügisesel külmlattu panekul kuni 8 kuud. Kuna neid vilju ei

ole võimalik nii lihtsalt säilitada kui muude okas- ja lehtpuude seemneid ja taimed tuleb 2–3

aastase ooteajaga tootjalt ette tellida, siis ei soodusta selline olukord laialehiste puuliikide

3 Aastaraamat „Mets 2021“: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Mets2021.pdf. 4 Taimetervise registri väljavõte seisuga 25.01.2024. 5 Aastaraamat „Mets 2021“ ptk 4.

3

taimede kasvatamist ning nõudluse tekkimist. Probleem on ka Eesti looduslike laialehiste

puuliikide seemlate vähesuses.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik arendada Eestis metsataimlaid ja soodustada eelkõige

laialeheliste metsataimede istikute tootmist.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja

riigivara osakonna peaspetsialist Kristine Hindriks (625 6187, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]).

Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on

valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaalministril õigus sätestada maaelu arengu

toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord. Kooskõlas eelnevaga

kehtestatakse strateegiakava sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega

kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ alategevuse KK2.1.2 „Taimlamajanduse

arendamine“ raames antava toetuse andmise, maksmise ja kasutamise tingimused ning kord,

sh toetatavad tegevused ning nõuded tegevuste kohta, toetuse vorm, määr ja suurus,

abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded taotlejale, taotlusele ja taotluse menetlemisele,

taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine ja

rahuldamata jätmine, toetuse saaja kohustused ning toetuse maksmise nõuded.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on

metsataimlate arendamine, et aidata kaasa metsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende

mõjudega kohanemisele. Selleks toetatakse kliimamuutustele vastupidavate ja eriliigiliste

metsapuude taimede (edaspidi metsataimed) tootmise suurendamist ning laialehiste

metsataimede tootmise varustamise tagamist. Toetusega ergutatakse tegema investeeringuid

mitmekesiste metsataimede tootmiseks, et Eestis oleksid metsamajandajatele paremini

kättesaadavad eelkõige laialeheliste puuliikide metsataimed. Täpsemad puuliigid, mida

toetatakse, on välja toodud § 12 lõike 3 hindamise selgitava osa juures.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse metsataimede tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks

või metsataimede tootmiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõtmiseks või seadme

soetamiseks. Selliseks tegevuseks võib olla näiteks metsataimede tootmiseks vajaliku

kasvuhoone ehitamine või vao moodustaja soetamine. Metsataimede tootmine on metsataimede

tootmiseks mõeldud maa-alal (metsataimlas) selliste nõuetekohaste metsataimede kasvatamine,

mis on valmis tarnimiseks.

Oluline on, et toetatava tegevuse elluviimisega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide

saavutamisse.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetatava tegevuse osaks võib olla sellega otseselt seotud

projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise

uurimistöö tellimine ning ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine.

Lõikes 3 sätestatakse, et maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse, peab olema taotleja või

tema liikme valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat peale

4

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa

maksmist. Muu hulgas tähendab see ka, et ehitise puhul peab ehitisealusele maale olema taotleja

kasuks seatud näiteks hoonestusõigus.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetatavaid tegevusi võib ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis

üksnes siis, kui on olemas omaniku kirjalik nõusolek. Kui tehnoloogia või seade paigaldatakse

kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, siis peab taotlejal

olema kaasomaniku kirjalik nõusolek selle tegevuse elluviimiseks, millele toetust taotletakse.

Lõikes 5 sätestatakse, et taotleja kavandatav tegevus (edaspidi ka projekt) ei või olla füüsiliselt

lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIAle esitatud, olenemata sellest, kas

kõik projektiga seotud maksed on tehtud või mitte.

Eelnõu § 5 sätestab toetuse vormi, suuruse ja määra.

Lõikes 1 sätestatakse abi andmise vorm. Toetust antakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena ehk teisisõnu kuludokumentide alusel. Sellise võimaluse annab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkt a. Kuludokumentide

alusel toetuse maksmise kasuks otsustati sellepärast, et antud toetus on uus ning teisi toetuse

andmise vorme, näiteks ühikuhindasid, ei ole võimalik piisavalt täpselt aluseks võtta.

Samuti on siinkohal oluline märkida, et metsataimed loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi ELTL) I lisas nimetatud põllumajandustoodete hulka. Riigiabi eeskirju ei kohaldata

nende projektide suhtes, mis on seotud ELTLi I lisas nimetatud põllumajandustoodetega, sest

tulenevalt põllumajandussektori eripärast on ELTLi artiklis 42 tehtud riigiabi reeglite

kohaldamiseks erisäte, mis kajastub strateegiakava aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 145 lõikes 2. Sellest tulenevalt ei anta käesolevat

toetust riigiabina.

Lõike 2 kohaselt ei tohi toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ühes voorus ületada

100 000 eurot. Maksimaalse toetuse suurus on sätestatud võttes arvesse toetuse kavandatud

eelarvet ja võimalikku taotlejate arvu ning see on kooskõlas strateegiakavaga.

Lõikes 3 sätestatakse toetuse minimaalne suurus ja see on 5000 eurot. Toetuse minimaalse

suuruse kehtestamine on vajalik, et tagada rahalised vahendid ja mehhanismid, mis katavad

tootliku investeeringuga kaasnevad tegevuskulud ja et projekt oleks mõjus.

Lõikes 4 sätestatakse toetuse määr, mis on kuni 65 protsenti tegevuse abikõlbliku kulu

maksumusest.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate ettevõtjatega või on ühel

ettevõtjal valitsev mõju teise ettevõtja osas, siis saavad need ettevõtjad koos maksimaalse

toetuse summa, milleks on 100 000 eurot. Kuna toetuseks ettenähtud vahendid on piiratud, siis

selle sättega soodustatakse suuremal arvul erinevate ettevõtjate toetamist investeeringute

tegemisel metsataimlate arendamiseks.

Eelnõu §-ga 5 sätestab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikud need projekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks. Toetuse raames on abikõlblik kulu ka projekti nõuetekohase

5

tähistamise kulu. Täpsemad nõuded nõuetekohase tähistamise kohta on toodud ära seletuskirja

§ 16 lõike 1 punkti 5 (toetuse saaja kohustused) selgitavas osas.

Lõikes 2 sätestatakse loetelu mitteabikõlblikest kuludest, mis võivad küll projekti elluviimisel

tekkida, kuid mis oma olemuselt ei ole otseselt abikõlbliku kulu osaks.

Punkti 1 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 73 lõikes 3 toodud kulutused. Nende hulka kuuluvad näiteks

põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine, toetusõiguste ostmine ning investeeringud

metsastamisse, mis ei ole vastavuses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega lähtuvalt kestliku

metsanduse põhimõtetest, mis on välja töötatud Euroopa Komisjoni üle-euroopalises

metsastamise ja taasmetsastamise suunistes6.

Punkti 2 kohaselt ei ole abikõlblik kulu käibemaks, kui taotlejal on võimalik vastavalt

käibemaksuseadusele taotleda selle tagastamist. Käibemaks on seega abikõlblik kulu, kui

taotlejal puudub õigus taotleda käibemaksu tagastust käibemaksuseaduse alusel.

Punkti 3 kohaselt ei ole abikõlblik kulu tavapärane tegevus- ja üldkulu, milleks on nt rendi,

kütuse ja side jms kulud.

Punkti 4 kohaselt ei ole abikõlblik kulu sularahamakse, lepingu sõlmimisega (näiteks

õigusteenuse või raamatupidamisteenuse kulu või liisingulepingu puhul liisinguandja

kasumimäär, intressi refinantseerimiskulu, üldkulu ja kindlustusmakse kulu) või

kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu.

Punkti 5 kohaselt ei ole abikõlblik kulu uuringu kulu, sh keskkonnamõju hindamisega või

detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu, välja arvatud § 3 lõike 2 punktis 1 toodud kulu.

Punkti 6 kohaselt ei ole abikõlblik kulu riigilõiv, notaritasu, trahv, finantskaristus ning vaide ja

kohtumenetluse korral menetluskulu ja muu rahaline karistus.

Punkti 7 kohaselt ei ole abikõlblik maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu.

Punkti 8 kohaselt ei ole abikõlblik kulu kasutatud vara, sealhulgas kasutatud tehnoloogia,

seadme või masina soetamise kulu.

Punkti 9 kohaselt, kuna toetatakse üksnes eraõiguslikust juriidilisest isikust taotlejate

investeeringuid, siis sellest tulenevalt ei toetata riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või riigi

osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluvas metsataimlas elluviidud tegevuse kulu.

Punkti 10 kohaselt ei ole abikõlblik kulu ka elektripaigaldise kaitsevööndis elluviidud tegevuse

kulu.

Punkti 11 kohaselt ei ole abikõlblik tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest.

Punkti 12 kohaselt ei ole abikõlblik niisutus- ja kastmissüsteemi soetamise või ehitamise kulu.

Niisutus- ja kastmissüsteemi soetamine on küll metsataimede tootmisel vajalik kulu, kuid

käesoleva toetuse raames ei ole see kulu veel abikõlblik, sest selline nõue tuleneb

strateegiakavast ning on kooskõlas ka antud toetuse sekkumislehega.

6 Kättesaadav https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/1c4561c7-7c54-11ee-99ba-01aa75ed71a1.

6

Punkti 13 kohaselt ei ole enne PRIAle taotluse esitamist tehtud kulu abikõlblik, välja arvatud §

3 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kulu, mis ei või olla varasem kui 1. jaanuar 2023.

Punkti 14 kohaselt ei ole abikõlblik projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu, nt

toreduslik kulu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses või muu ebaoluline kulu.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse kulude mõistlikkuse tõendamise viisid. Üldiselt tähendab see, et

taotleja peab majanduslikult soodsaima hinna väljaselgitamiseks võrdlema turuhinda, seejuures

võtma tarnijatelt hinnapakkumused ja vajadusel võrdlema seadmete hindu veebilehtedel või

hinnakirjades ning põhjendama oma valikut. Projektis kajastatud maksumus ei tohi olla

põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase toote või teenuse eest tasutava hinnaga.

Lõike 1 kohaselt, kui investeeringu käibemaksuta maksumus on suurem kui 30 000 eurot, tuleb

taotlemisel esialgu esitada investeeringu maksumuse prognoos, milles on andmed projekti

kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult

kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. Kuna

summa on üle 30 000 euro, siis tuleb arvestada, et hiljem toetuse saamise etapis, kuid enne

projekti elluviimisega alustamist, peab toetuse saaja korraldama hanke riigihangete registris

(eelnõu § 15).

Lõigete 2 ja 3 kohaselt, kui tegevuse käibemaksuta maksumus on vahemikus 5000–30 000

eurot, siis tuleb enne taotluse esitamist võtta vähemalt kolm erinevat, kuid omavahel

võrreldavat hinnapakkumust, välja arvatud lõike 4 kohaselt, kui kolme hinnapakkumuse

küsimine ei ole objektiivselt võimalik (nt olukord, kus asjaomases valdkonnas ei olegi kolme

pakkujat). Taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks tellitavat tööd

või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada tellitava töö või teenuse või ostetava vara

osadeks, kui see on objektiivsel põhjusel õigustatud, näiteks olukorras, kus töö või teenuse

etappe või osasid sama pakkuja ei osuta (lõige 9).

Kui aga projekti maksumus jääb alla 5000 euro, siis ei ole vajalik hinnapakkumust esitada, sest

tegemist on väiksema projekti maksumusega, mistõttu piisab sel juhul, kui taotleja kirjeldab

seda kulu taotlusel ning esitab hiljem maksmise etapis selle kohta arve.

Lõike 5 kohaselt peab hinnapakkumus sisaldama taotleja nime, registrikoodi, hinnapakkuja

nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuga ja käibemaksuta maksumust.

Lõike 6 kohaselt peab ehitustööde puhul esitama täiendavaid andmeid nagu ehitise nimetus,

ehitisregistri kood, katastriüksuse katastritunnus ning kui vastav kululiik esineb, siis muud

kulud nagu näiteks katusekulu või ruumitarindite kulu.

Lõike 7 kohaselt tuleb ehitise puhul hinnapakkumus koostada PRIA veebilehel toodud vormile.

Lõike 8 kohaselt on oluline siinkohal teada, et kui tegevuse käibemaksuta maksumus on

vahemikus 5000–30 000 eurot, siis ei või taotleja küsida hinnapakkumust tulumaksuseaduse §

8 lõike 1 tähenduses endaga seotud isikutelt. Taotleja on isikuga seotud, kui neil on ühine

majanduslik huvi või kui isikul on taotleja üle valitsev mõju, samuti siis kui nad on näiteks

abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased või ühte kontserni kuuluvad

äriühingud.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse isikud, kellele toetust antakse.

7

Toetuse sihtrühmaks on punkti 1 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjad või äriühingud, kes

peavad vastama komisjoni määruse (EL) 2022/24727 I lisa artiklis 2 sätestatud mikro-, väikese

või keskmise suurusega ettevõtja nõuetele (edaspidi kõik koos ettevõtja). Kui strateegiakava

sekkumise KK2.1 teise erametsa toetuse puhul antakse toetust ainult mikroettevõtjatele, siis

käesoleva toetuse puhul võib ettevõtjast toetuse saaja olla suurem, kuna selle toetuse

eesmärgiks on metsataimede tootmise suurendamine.

Punkti 2 kohaselt võib toetuse sihtrühmaks olla ka metsaühistu. Metsaühistu tegutseb oma

liikmete huvides korraldades raieid, metsa uuendamist, metsamaterjali müüki, taimede

soetamist. Metsaühistu saab oma tegevust laiendada kasvatades ja varustades oma liikmeid

metsataimedega. Toetust saab üksnes selline metsaühistu, kes on kantud taimetervise registrisse

metsataimede kultiveerimismaterjali tootjana.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded taotlejale.

Lõige 1 sätestab nõuded, millele taotleja peab vastama.

Punkti 1 kohaselt ei tohi taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita olema suurem kui 100 eurot

või peab see olema ajatatud ja ajatamise korral peab maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on

saabunud, olema tasutud. Nõude täitmist kontrollitakse nii taotluse rahuldamise otsuse

tegemisel kui ka enne toetuse maksmise otsuse tegemist. Sätte eesmärk on tagada, et toetust

saavad vaid sellised isikud, kes on usaldusväärsed ja oma kohustused riigi ees täitnud.

Punkti 2 kohaselt ei anta toetust erametsavaldajale, kelle suhtes toimub likvideerimismenetlus

või kellele on pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutine pankrotihaldur või kohtuotsusega

välja kuulutatud pankrot või algatatud sundlõpetamine ja kellel on kehtiv äriregistrist

kustutamise hoiatus. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust

võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka

nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Taotlejal ei tohi olla ka kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust. Need nõuded on kehtestatud selleks, et tagada toetuse andmine

jätkusuutlikele taotlejatele ning nende tegevuse jätkumise eeldused ka edaspidi. Taotleja suhtes

ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist

pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja

tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Punkti 3 kohaselt ei tohi taotlejal olla kehtivat karistust karistusseadustikus sätestatud järgmiste

süütegude toimepanemise eest: § 491 – ettevõtluskeeld; § 209 – kelmus; § 2091 – hankekelmus;

§ 210 – soodustuskelmus; § 296 – altkäemaksu vahendus; § 298 – altkäemaksu andmine; §

2981– mõjuvõimuga kauplemine; §-d 367 ja § 368 – ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise

nõuete rikkumine, sh ettevaatamatusest; § 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus; §

373 – ärikeelu rikkumine; § 384 – maksejõuetuse põhjustamine. Strateegiakava raames toetuste

andmise üle otsustamisel lähtutakse mh sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja

petmisega või avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega seotud väär- või kuriteo, mille

toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei

7 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81).

8

saa selline isik toetust, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei

vasta toetuse saamise nõuetele. Loetletud on ja seega arvesse võetakse üksnes need isiku

süüteod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse

toetusega seotult. Kehtivad karistused on karistusregistris avalik info ja nõudele vastamist

kontrollitakse registrist.

Punkti 4 kohaselt ei saa taotleja sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, ELi või

välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi ja ta on riigieelarvelistest, ELi või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. See annab

kindluse, et ühe ja sama kulu kohta ei makstaks toetust korduvalt ehk antud nõudega välditakse

topeltrahastamist. Piirangu eesmärk on vältida ühe ja sama projekti kulu topeltrahastamist

näiteks erinevate arengukavade alusel antavate toetuste või struktuurifondide vahenditest

saadud abi või toetuste kaudu. Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/21168 artiklist 36, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et EAFRD-st rahastatavaid

kulusid ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotleja peab enne taotluse esitamist olema tegutsenud vähemalt kaks

majandusaastat metsataimede tootmisega tegeleva kultiveerimismaterjali tootjana ja ta peab

nimetatud tegevusalal olema kantud taimetervise registrisse. Taimetervise registrisse kantakse

isik, kes tegeleb kultiveerimismaterjali paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise,

turustamise või importimisega. Selle toetuse saamiseks on oluline, et taotleja oleks tegelenud

vähemalt kaks majandusaastat metsataimede tootmisega. Nõude kehtestamisel on arvesse

võetud metsataimede kasvatamisele kuluvat tavapärast aega, mistõttu on põhjendatud nõuda, et

taotlejal peab olema vähemalt kaheaastane kogemus metsataimede tootmisel, sest selline

taotleja suudab suurema tõenäosusega saavutada toetuse eesmärgid. Taimetervise register asub

aadressil https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimetervis.

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt kuulutab PRIA ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ning

PRIA veebilehel välja taotlusvooru tähtaja ning taotleja esitab hiljemalt selleks tähtajaks

taotluse ja kõik muud määruse alusel nõutud dokumendid PRIAle elektrooniliselt PRIA e-

teenuse keskkonna (edaspidi e-PRIA) kaudu.

Lõike 3 kohaselt saab taotleja esitada sama projekti kohta ühe taotluse.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded taotlusele.

Punkti 1 kohaselt peab taotlus sisaldama infot taotleja kohta, nagu taotleja nimi ja registri kood

või esindaja nimi ja kontaktandmed.

Punktide 2, 5 ja 9 kohaselt peab taotlusel olema välja toodud info projekti kohta nagu projekti

nimetus ja lühikirjeldus ja selgelt sõnastatud sisu, projekti eesmärk ja oodatav tulemus, projekti

elluviimise algus- ja lõpptähtpäev.

Punkti 3 kohaselt peab taotleja esitama teabe toetuse saamise nõuetele vastavuse kohta.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk

187–261).

9

Punkti 4 kohaselt esitab taotleja taotletava toetuse suuruse, mis ei ületa lubatavat toetuse määra

ning projekti kogumaksumuse. Kavandatava omafinantseeringu suurus läheb hindamisele ja

taotleja saab hindepunkte vastavalt sellele, kui palju ta panustab ise kavandatavasse tegevusse,

täpsemalt, kui suur on minimaalsele omafinantseeringu määrale lisanduv täiendav

omafinantseeringu määr ja kui suure osakaalu see moodustab projekti abikõlblike kulude

maksumusest.

Punkti 6 kohaselt peab taotlus sisaldama teavet selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner-

või seotud ettevõtja, ning teavet kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat

mõju omava ettevõtja kohta. Info on oluline, et välja selgitada, kas taotleja on mikro-, väikese

või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE). VKE määratlus on sätestatud komisjoni

määruse (EL) 2022/2472 I lisa artiklis 2. Selle määratluse kohaselt on VKE selline ettevõtja,

kes annab tööd vähem kui 250 inimesele ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot. Töötajate

arv on aasta tööühikute (ATÜ) arv ehk kogu asjaomase aasta jooksul selles ettevõttes

täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise

tööajaga isikud olenemata töö kestusest, ja hooajatööd tegevad isikud, võetakse arvesse ATÜ

murdosadena. Töötajate hulka loetakse nii töölepingu alusel töötajad kui ka muul õiguslikul

alusel töötavad isikud.

Ettevõtja suuruse määratlemisel võetakse arvesse, kui suurt osakaalu tootmisahelas eespool

olev ettevõtja omab tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja kapitalist või hääleõigusest.

Selleks selgitatakse, kas ettevõtja on autonoomne (sõltumatu), partner- või seotud ettevõtja ning

kas teisel ettevõtjal on valitsevat mõju antud ettevõtja üle. Sidusettevõtjad on põhimõtteliselt

need ettevõtjad, kes omavad teises ettevõtjas enamikku aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Partnerettevõtjad on näiteks kõik ettevõtjad, kelle puhul üks ettevõtja (tootmisahelas eespool

asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme sidusettevõtjaga 25% või rohkem teise

ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest. Täpsemad

juhised VKE määratlemiseks leiab veebilehelt https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022R2472#d1e43-72-1.

Punkti 7 kohaselt peab taotlus sisaldama teavet omafinantseeringu eest tasumiseks vajalike

vahendite olemasolu kohta.

Punkti 8 kohaselt sisaldab taotlus teavet selle kohta, milliste kriteeriumide alusel valiti välja

parim pakkumine.

Lõike 2 kohaselt esitab taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

1) kulude mõistlikkust tõendavad §-st 6 tulenevad dokumendid, selles esitatud kulude suuruse

aluseks olev teave ja hinnapakkumused;

2) taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist

kättesaadavad;

3) äriplaani lühikirjeldus, soovitatavalt maksimaalselt kahel A4 leheküljel, kirjeldades millised

on projekti eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused ning selle kohta, kuidas

panustatakse projekti elluviimise tulemusena toetuse eesmärkide täitmisesse ja kuidas paraneb

ettevõtja kasvupotentsiaal taotluse esitamisele järgneva nelja majandusaasta jooksul, ja

finantsprognoos viieks aastaks arvates taotluse esitamise aastast;

4) projekti elluviimisega seotud juhtide ja spetsialistide erialaste teadmiste ja töökogemuste

kirjeldus, sealhulgas teave juhtide varasema juhtimiskogemuse ja metsataimede

tootmiskogemuse kohta, mida on vaja taotleja § 12 lõike 5 sätestatud kolmanda

hindamiskriteeriumi alamkriteeriumile vastavuse kindlakstegemiseks;

5) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele

kavandatakse ehitis ehitada;

10

6) ehitise ehitamise korral vähemalt põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt või ehitusteatis, kui

see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;

7) maa valdamise ja sellel projekti elluviimise õigust tõendav dokument, kui projekt viiakse

ellu maal, mis ei ole taotleja omandis;

8) soetatava tehnoloogia või seadme paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses

võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik leping;

9) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav tehnoloogia või seade paigaldatakse

kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse taotleja ja taotluse kontrollimine.

Lõike 1 kohaselt kontrollib nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muudes

dokumentides esitatud andmete õigsust PRIA. Lähtuvalt ELÜPS § 8 lõikest 4 võib nõuete

täitmist kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõuga seotud

andmeid või dokumente, ja projekti elluviimise kohas.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse alused taotluse hindamiseks.

Lõike 1 kohaselt moodustab PRIA taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite

miinimumnõudele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad

valdkondlikud eksperdid (nt metsanduse ja majandusvaldkonna).

Lõike 2 kohaselt on hindamiskriteeriume kolm ja neid hinnatakse vahemikus 0,00–4,00 punkti,

täpsusega kaks kohta peale koma. Mida parem projekt, seda rohkem saab see punkte.

Hindamiskriteeriumite osakaalud on antud protsentides ja seatud selliselt, et kõigi kolme

hindamiskriteeriumi osakaalude summa kokku annab väärtuseks 100%. Sellega on tagatud, et

kaalutud keskmine koondhinne jääb vahemikku 0,00–4,00. Hinded antakse täpsusega kaks

kohta pärast koma. Tingimus on see, et kõigi hindamiskriteeriumite hinnete puhul on kasutusel

sama skaala, kus kõige madalam hinne „0“ ja kõige kõrgem hinne „4“.

Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1. projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele, mille osakaal on 40% taotluse

koondhindest;

2. projekti põhjendatus ja realistlikkus, mille osakaal on 45% taotluse koondhindest;

3. taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mille osakaal on 15% taotluse

koondhindest.

Alljärgnevalt on välja toodud hindamiskriteeriumid, mis jagunevad omakorda täpsemateks

alamkriteeriumideks, mis on määruses sisustatud ning mida ei saa muuta, sh laiendada või

nendest kõrvale kalduda.

Lõikes 3 sätestatud esimene hindamiskriteerium – projekti mõju toetuse eesmärkide

saavutamisele – jaguneb kaheks alamkriteeriumiks.

Punkti 1 kohaselt hinnatakse, millist mõju omab taotleja projekt kliimamuutustele

vastupidavate ja eriliigiliste metsataimede tootmisele – täpsemalt hinnatakse, kui suures

koguses kavandab taotleja musta kuuse (Picea mariana) või keskkonnaministri 1. juuli 2016. a

määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali

päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ lisas 1 „Eestis

sertifitseerimisele kuuluvate puuliikide ja hübriidide loetelu“ nimetatud liikide, välja arvatud

harilik kuusk, harilik mänd või arukask (edaspidi koos põhipuuliigid), tootmist ning kui suure

osakaalu see moodustab põhipuuliikide metsataimede tootmise kogusest. Hindamisel võetakse

arvesse nimetatud keskkonnaministri määruse lisas 1 sätestatud järgmisi puuliike: keerdmänd

11

(Pinus contorta), serbia kuusk (Picea omorika), harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii),

siberi nulg (Abies sibirica), euroopa lehis (Larix decidua), siberi lehis (Larix sibirica), kuriili

lehis (Larix gmelinii), siberi lehise vene teisend (Larix sibirica var rossica), jaapani lehis (Larix

kaempferi), eurojaapani lehis (Larix x eurolepis, Larix x marschlinsii), sookask (Betula

pubescens), sanglepp (Alnus glutinosa), hall lepp (Alnus incana), harilik saar (Fraxinus

excelsior), harilik vaher (Acer platanoides), harilik haab (Populus tremula), harilik tamm

(Quercus robur), punane tamm (Quercus rubra), harilik pärn (Tilia cordata), harilik jalakas

(Ulmus glabra), harilik künnapuu (Ulmus laevis), hübriidhaab (Populus x wettsteinii). Mida

suurem on nimetatud eriliigiliste metsataimede tootmise kogus ja osakaal põhipuuliikide

(harilik kuusk, harilik mänd või arukask) tootmise kogusest, seda rohkem saab taotlus punkte.

Nimetatud alamkriteerium moodustab 50% esimese hindamiskriteeriumi hindest.

Punkti 2 kohaselt hinnatakse, millist mõju omab taotleja projekt laialehiste puuliikide

metsataimede tootmise varustamise tagamisele – täpsemalt hinnatakse, kui suures koguses

kavandab taotleja selliste laialehiste puuliikide nagu hariliku pärna, harilik saare, hariliku

tamme, hariliku vahtra, künnapuu, hariliku jalaka metsataimede tootmist ning kui suure

osakaalu see moodustab põhipuuliikide metsataimede tootmise kogusest. Mida suurem on

laialehiste puuliikide metsataimede tootmise kogus ja osakaal põhipuuliikide tootmisest, seda

rohkem saab taotlus punkte. Kuigi nimetatud laialehiseid puuliike võetakse hindamisel arvesse

ka esimese hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi punktis 1 eriliigiliste puuliikidena, siis antud

alamkriteeriumi punktis 2 suunatakse eraldi tähelepanu sellele, kuivõrd projekti tagajärjel

suureneb just nimetatud laialehiste metsataimede tootmine koguseliselt ja osakaaluliselt

põhipuuliikide toodangust. Nimetatud alamkriteerium moodustab samuti 50% esimese

hindamiskriteeriumi hindest.

Lõikes 4 sätestatud teine hindamiskriteerium – projekti põhjendatus ja realistlikkus – jaguneb

samuti kaheks alamkriteeriumiks.

Punkti 1 kohaselt hinnatakse, kas taotleja projekt on põhjendatud ja realistlik äriplaani ja

finantsprognoosi seisukohast – täpsemalt hinnatakse äriplaani ja finantsprognoosi

realistlikkust, kuivõrd on kulud ja tulud nendes põhjendatud. Äriplaani hinnatakse taotluse

esitamisele järgneva nelja majandusaasta lõikes ning finantsprognoosi viie aasta lõikes arvates

taotluse esitamise aastast. Nt hinnatakse müügitulu suurust ning kuidas prognoositav müügitulu

suurus saavutatakse. Kuivõrd realistlikult on prognoositud tegevuskulud, kuivõrd

ebatõenäoline on makseraskuste tekkimine finantsprognooside põhjal. Nimetatud

alamkriteerium moodustab 50% teise hindamiskriteeriumi hindest.

Punkti 2 kohaselt hinnatakse, kas taotleja projekt on põhjendatud ja realistlik projekti

teostatavuse seisukohast – täpsemalt hinnatakse, kuivõrd asjakohaselt on tegevused planeeritud

ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine ajakava järgi. Hinnatakse, kuivõrd on läbi

mõeldud, mis tegevused ja mis ajaks tuleb projekti raames ära teha ja kuivõrd tõenäoline on

projekti tervikuna elluviimine tähtaegselt vastavalt ajakavale. Nimetatud alamkriteeriumi hinne

moodustab samuti 50% teise hindamiskriteeriumi hindest.

Lõikes 5 sätestatud kolmas hindamiskriteerium – taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu

viia – jaguneb kolmeks alamkriteeriumiks.

Punkti 1 kohaselt hinnatakse, kas taotleja suudab oma projekti tulemuslikult ellu viia

arvestades tema personali võimekust – täpsemalt hinnatakse siin, kuivõrd aitavad juhtide ja

spetsialistide erialased teadmised ja töökogemus ning juhi varasem juhtimiskogemus kaasa

projekti elluviimisele ja oodatavate tulemuste saavutamisele, ning milline on juhi varasem

kogemus metsataimede tootmisel. See näitab taotleja suutlikkust saavutada projekti oodatavad

tulemused. Nimetatud alamkriteeriumi hinne moodustab 30% kolmanda hindamiskriteeriumi

hindest.

Punkti 2 kohaselt hinnatakse, kas taotleja suudab oma projekti tulemuslikult ellu viia

arvestades projekti omafinantseeringu määra – täpsemalt hinnatakse, kui suur on eelnõu § 4

12

lõikest 4 tulenevale minimaalsele omafinantseeringu määrale lisanduv täiendav

omafinantseeringu määr ja kui suure osakaalu see moodustab projekti abikõlblike kulude

maksumusest. Hinnatakse, kui suur on taotleja täiendav rahalise panuse määr määruses nõutud

minimaalsele määrale. Mida suurem on taotleja täiendav rahaline panus, seda rohkem ta

projekti panustab ning seega seda suurema tõenäosusega suudab ta projekti tulemuselikult ellu

viia. Nimetatud alamkriteeriumi hinne moodustab 70% kolmanda hindamiskriteeriumi hindest.

Iga alamkriteeriumi juures on sätestatud, millise osakaalu see moodustab vastava

hindamiskriteeriumi hindest. See tähendab, et iga hindamiskriteeriumi hinde saamiseks

korrutatakse alamkriteeriumi hinne sellele vastava hindamiskriteeriumi hinde osakaaluga ning

saadud korrutised liidetakse olenevalt alamkriteeriumite arvust järgmiselt: hindamiskriteeriumi

hinne = (alamkriteeriumi hinne x vastava hindamiskriteeriumi hinde osakaal) +

(alamkriteeriumi hinne x vastava hindamiskriteeriumi hinde osakaal).

Nimetatud kolme hindamiskriteeriumi hinnete põhjal leitakse kaalutud keskmise hinde

meetodil taotluse koondhinne. Kaalutud keskmise koondhinde saamiseks korrutatakse lõigetes

3–5 nimetatud iga hindamiskriteeriumi hinne sellele vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga

ning tulemused (korrutised) liidetakse. Saadud kaalutud keskmine koondhinne arvutatakse

täpsusega kaks kohta peale koma ilma ümardamata.

Valem koondhinde leidmiseks: taotluse koondhinne = (esimese hindamiskriteeriumi hinne x

esimese hindamiskriteeriumi osakaal) + (teise hindamiskriteeriumi hinne x teise

hindamiskriteeriumi osakaal) + (kolmanda hindamiskriteeriumi hinne x kolmanda

hindamiskriteeriumi osakaal).

Peale taotluste hindamist teeb hindamiskomisjon PRIA-le ettepaneku taotluste rahuldamiseks,

osaliseks rahuldamiseks või tingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

Hindamiskomisjon põhjendab taotluse hindamisel lõigetes 3–5 sätestatud igale

hindamiskriteeriumile antud hinnet. PRIA koostab hindamiskomisjoni töökorralduse kohta

tööjuhendi ning avalikustab selle oma veebilehel.

Lõikes 7 sätestatakse hindamiskriteeriumite miinimumnõuded.

Kui kõik taotlused on ära hinnatud, siis kontrollib PRIA, kas taotlus vastab sätestatud

miinimumnõuetele. Selleks vaadatakse, milline on iga hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine

hinne. Lõigetes 3–5 sätestatud iga hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne peab olema

vähemalt 2,00.

Lõike 8 kohaselt moodustab PRIA taotluste paremusjärjestuse, ja paremaks loetakse suurema

koondhinde summa saanud taotlus.

Lõike 9 kohaselt eelistatakse võrdse koondhindega taotluste puhul taotlust, milles

omafinantseering on suurem.

Eelnõu §-ga 13 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

ELÜPS § 11 lõike 1 alusel kehtestab regionaalminister eelarveaastal antavate maaelu arengu

toetuste liigid ja toetatavad tegevused ning sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestab käskkirjaga

toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse.

Lõike 1 kohaselt rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused kui need vastavad

hindamiskriteeriumite miinimumnõudele ja kui rahastamise summa ei ületa toetuseks

13

ettenähtud vahendeid. Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui taotlus on

saanud lõigetes iga hindamiskriteeriumi puhul hinde vähemalt 2,00 (lõike 3 kohaselt).

Lõike 2 kohaselt, kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks

ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste

paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

Lõike 4 kohaselt on selle toetuse puhul PRIAl võimalus sellise taotleja puhul, kellel ei ole

taotluse esitamisel ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldada

taotlus tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele kuluvat aega.

Näiteks olenevalt tegevusest võib mõnel juhul ehitusloa saamisele kuluda palju kauem aega

ning seda tuleb tähtaja määramisel arvestada. Selline lähenemine võimaldab vältida taotlejate

liigset koormamist menetluse alguses, sest praktikas on levinud, et taotlema tulles ei ole

taotlejal veel ehitusluba või ehitusteatist.

Lõike 5 kohaselt saab taotlust rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine pole

põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu. PRIA teeb taotluse osalise

rahuldamise otsuse ELÜPS § 28 lõike 5 alusel vähendades toetuse summat mitteabikõlblike

kulude võrra. Lähtuvalt eelnimetatud seaduse § 28 lõikest 5 võib taotletud toetuse summat

vähendada ja taotlust muuta taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa

vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei

mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate

õigusi.

Lõike 6 kohaselt võib taotletud summat taotleja nõusolekul vähendada ja taotlust muuta, kui

paremusjärjestusse seatud nõuetekohase taotluse toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud

vahendite jäägi (nn piiripealne projekt). Seda saab teha tingimusel, et projekt viiakse ellu ja

saavutatakse taotluses nimetatud tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma,

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. ELÜPS § 28 lg 7 sätestab, et kui hindamistulemuste

alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu

toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab

sekkumise, sekkumise raames projekti või muu strateegiakavas nimetatud aluse kohta sama

aasta maaelu arengu toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

Lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui taotleja, taotlus või

projekt ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, taotleja ei esita ega tee teatavaks

menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist

taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, taotlus on

paremusjärjestuses jäänud tahapoole ning tahapoole jäänud taotluste rahastamiseks ei jätku

vahendeid (ning taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega).

Lõike 8 kohaselt kontrollib PRIA taotleja, taotluse või tegevuse nõuetele vastavust, viib läbi

hindamisprotsessi, paneb taotlused paremusjärjestusse ning teeb otsuse 80 tööpäeva jooksul

arvates taotluse esitamise viimasest päevast. Otsus või muu menetlusdokument loetakse kätte

toimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressil on saadetud otsus, otsuse väljavõte

või muu menetlusdokument või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta

e-PRIAs.

Eelnõu §-ga 14 sätestatakse projekti elluviimise ja kestuse nõuded.

14

Lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja projekti ellu, sh esitab kõik projekti elluviimist tõendavad

dokumendid, täidab projekti eesmärgi ja saavutab projekti tulemuse, ning võtab toetuse abil

soetatud või ehitatud vara sihipäraselt asutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Toetuse saaja võib taotleda projekti elluviimise tähtaja pikendamist ELÜPS § 29 lõigete 1 ja 2

alusel. PRIA võib taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja algatusel muuta ja määrata

täiendava tähtaja projekti elluviimiseks üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt

kavandatud tegevus viiakse täies ulatuses ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja

toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik

toetuse taotlemisel ette näha. PRIA-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla oodatavate tulemuste saavutamise või projekti

lõpule viimise olulises ulatuses.

Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagada projekti sihtotstarvelise kestuse, säilitada

soetatud või ehitatud vara ja kasutada seda sihipäraselt vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa väljamaksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

Ehitustegevuse korral peab ehitis olema kasutusvalmis ja selle kohta peab olema kasutusluba

või kasutusteatis, kui see on ehitusseadustiku kohaselt nõutud, ning ehitis peab olema projekti

eesmärkidega seotult kasutusel veel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest. Toetuse abil ehitatud või soetatud vara mittesihipärase kasutamise korral peab

toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma ELÜPS §-de 123–126 alustel

ja korras.

Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja projekti elluviimisel tagama, et ta toodab vähemalt nende

§ 12 lõikes 3 sätestatud liikide metsataimi, mille eest on tema taotlus saanud esimese

hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi eest hinde.

Eelnõu § 15 reguleerib olukorda, kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta

maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem. Sel juhul tuleb ostumenetlus läbi viia

elektrooniliselt riigihangete registris olenemata sellest, kas toetuse taotleja on hanke kohuslane

riigihangete seaduse (RHS) mõistes või mitte.

Sel juhul kasutab toetuse taotleja hanke läbiviimiseks menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja

hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Hanke võib läbi viia nii

enne taotlemist, kuid ka peale PRIA toetusotsuse saamist, sellisel juhul esitab toetuse saaja

toetatava tegevuse eelarveprognoosi. Ostumenetluse riigihangete registris elektroonselt

läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja

ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i

tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult

avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid

või oste.

Lõike 2 kohaselt peab hange vastavama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

15

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel,

sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning

hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta alates hinnapakkumuste avaldamisest ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

Lõikes 3 sätestatakse pakkumuse sisu – toetuse saaja kontaktandmed, hinnapakkuja nimi,

registrikood ja kontaktandmed, hinnapakkumuse väljastamise kuupäev ning töö, teenuse või

vara üksikasjalik kirjeldus ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumus ning tehniliste

tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Lõike 4 kohaselt peab ehitustööde puhul hinnapakkumus sisaldama lisaks eeltoodud andmetele

ehitise kohta selle nimetust; ehitisregistri koodi, selle katastriüksuse katastritunnust, millel

ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada, ehitise üldkulusid ja üksnes siis, kui

vastav kululiik esineb, tuleb eraldi välja tuua vastavalt välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Lõike 5 kohaselt koostab PRIA ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle PRIA

veebilehel www.pria.ee.

Lõike 6 kohaselt võib toetuse saaja loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete

registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse

või vara pakkujate paljusus.

Lõike 7 kohaselt võib toetuse saaja jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse

või soetatava vara osadeks vaid siis, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Kui soetatav

vara on funktsionaalselt koos toimiv, siis tuleks see ka soetada koos.

Eelnõu §-ga 16 sätestab toetuse saaja kohustused.

Toetuse saaja peab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni punkti 1 kohaselt võimaldama teha

auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli, esitades kontrolli

tegemiseks vajalikud andmed (punkti 2 kohaselt), sh võimaldama viibida toetuse saaja

kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal.

Punkti 3 kohaselt tuleb toetuse saajal eristada oma raamatupidamises toetuse kasutamisega

seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja

maksedokumentidest. Nõue tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikli 123 lõike 2 punkti b alapunktist i, mille kohaselt toetuse saajad on teadlikud neile antud

toetusest tulenevatest kohustustest ning kasutavad, kas eraldi raamatupidamissüsteemi või

nõuetekohaseid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute jaoks.

Punkti 4 kohaselt teavitab toetuse saaja e-PRIA kaudu tegevusega seotud andmete muutumisest

või projekti elluviimist takistavast asjaolust, näiteks pankrotimenetlusest,

likvideerimismenetlusest, tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele.

Punkti 5 kohaselt tuleb saadud toetusest avalikkust teavitada, kuna toetuse näol on tegemist

avalike vahenditega. Nõue toetuse saamisest teavitada ja tegevus tähistada tuleneb komisjoni

16

rakendusmäärusest (EL) 2022/1299. Minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul

veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda

toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile

ELilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab

50 000 eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet

sisaldav selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile ELilt

saadavat rahalist toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi. Embleemi nõuded on sätestatud

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas.

Lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel

toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed ning võimaldab teha

vaatlusi kohapeal. Näiteks antakse vajalikud andmed müüdud taimede hulga ja taimede müügist

saadud tulu kohta.

Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama

järgmistele nõuetele:

– tema riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu

võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise

tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;

– tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981,367,

368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest;

– ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest või

muud tagastamatut riigiabi.

Lõike 4 kohaselt ei tohi kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni toetuse saaja suhtes toimuda

likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit ega

kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ega algatatud sundlõpetamist ega tal ei ole kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust.

Nimetatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded annavad kindluse, et toetuse saaja on jätkusuutlik

ning et ta jätkab projekti elluviimist vähemalt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Lõike 5 kohaselt peab kohaselt peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil soetatud või

ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused. Näiteks peab hiljemalt viimase

maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kasutusluba või ehitise kasutusteatis ehitisregistrist

kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Ehitise kasutusloa või

kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis vastab ehitise kohta ettenähtud nõuetele ja seda

võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Eelnõu §-ga 17 sätestatakse nõuded maksetaotluse esitamise ja maksetaotluse ning muude

vajalike dokumentide kohta.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja PRIAle maksetaotluse e-PRIA kaudu siis, kui projekt on

täielikult või osadena ellu viidud, kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2029. Olenevalt toetatavast tegevusest

peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud;

9 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise

ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad

normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

17

3) töö, teenuse või vara eest on osaliselt või täielikult tasutud.

Punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused peavad olema täidetud sõltuvalt konkreetse tegevuse

iseloomust, näiteks ehitise ehitamise korral ei ole tegu vara soetamisega ning sel juhul ei ole

asjakohased punktis 2 sätestatud tingimused.

Lõige 2 loetleb need andmed, mis tuleb maksetaotluses esitada, et toetus oleks võimalik välja

maksta. Oluline on esitada toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber,

mille kohta maksetaotlus esitatakse; toetuse summa, mille maksmist taotletakse; teave

elluviidud projekti maksumuse kohta, sealhulgas andmed projekti kogumaksumuse muutumise

kohta, ja selle osalise või täieliku tasumise kohta.

Lõige 3 sätestab dokumendid, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega. Kuna tegemist on

kulupõhise toetusega, peab toetuse saaja esitama kõik kulusid tõendavad dokumendid, milleks

on arve või arve-saateleht, maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte

rahalise kohustuse tasumise tõendamiseks ning teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist

tõendav dokument ning liisingu puhul liisinguleping.

Samuti on oluline, et toetuse saaja esitaks kogu teabe ja kõik asjakohased dokumendid, mis

tõendavad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgi täitmist ja tulemuse saavutamist.

Selleks võivad olla näiteks ajatempliga geopositsioneeritud fotod sihipäraselt kasutusse võetud

toetuse abil soetatud varast või istutatud laialehistest metsataimedest. PRIA-l on õigus kindluse

saavutamiseks küsida täiendavaid dokumente taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

oodatavate tulemuste saavutamise tõenduseks.

Eelnõu §-ga 18 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimise kohta.

Maksetaotlusi ja muid vajalikke kulusid tõendavaid dokumente kontrollib PRIA, ning seda, kas

projekt viidi ellu arvestades taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi, samuti ELi

asjakohasid õigusakte, ELÜPSi ja selle alusel kehtestatud õigusakte.

Eelnõu §-ga 19 sätestatakse nõuded toetuse maksmise kohta.

Lõike 1 kohaselt hüvitatakse ainult abikõlblikud kulud ja tingimusel, et toetuse saaja on projekti

ellu viinud ning toetuse elluviimisel on järgitud kõiki nõudeid.

Lõike 2 kohaselt, kui eelmises lõikes toodud tingimused on täidetud, siis teeb PRIA toetuse

maksmise otsuse nii, et toetuse saaja saaks toetuse kätte kolme kuu jooksul peale §-s 17

nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamist. Juhul kui toetuse saaja ei ole toetatavaid

tegevusi nõuete kohaselt ellu viinud, teeb PRIA-le toetuse maksmisest keeldumise otsuse.

Lõike 3 kohaselt võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, kui

taotleja rikub projekti elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Sel juhul

võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise

raskust, ulatust, püsivust ja korduvust ELÜPS § 13 lõike 3 alusel.

Lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS § 13 lõike 4 alusel,

kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse

rahuldamata jätmise alused, näiteks kui taotleja, taotlus või projekt ei vasta toetuse andmise ja

kasutamise nõuetele või taotleja ei esita menetluses tähtsust omavaid asjaolusid, esitatud on

valeandmeid ning kui paremusjärjestuses on projekt jäänud kohale, millele vahendeid ei jätku.

18

Lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates

toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

Eelnõu §-ga 20 sätestatakse, et dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

Eelnõu §-ga 21 kohaselt teavitab PRIA toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja

andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja

99 sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe

ühelainsal veebisaidil. Eestis on selleks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks

aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul

toetuse saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui

makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

3) komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81).

Eelnõus nimetatud ELi õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Toetus on suunatud erametsataimlate arendamisele. Iga-aastaselt toetatakse umbes 2–10

metsataimede tootjat.

Määrus avaldab positiivset mõju keskkonnale, metsamajandusele ning regionaalarengule.

Määrusel on positiivne mõju keskkonnale, sest segapuistuteks kujundatud metsad aitavad

leevendada kliima muutusi ning on vastupidavamad nii ebasoodsatele kliimaoludele kui ka

putukakahjustustele ja seenhaigustele. Laialehiste metsataimede kättesaadavuse tõstmine

suurendab süsiniku sidumist tuleviku metsas oma lehe pinna suuruse tõttu.

Määrusel on positiivne mõju metsamajandusele, sest suureneb metsataimede kättesaadavus ja

mitmekesisus. Toetus aitab kaasa metsataimede varustuskindluse tagamisele, mistõttu on

metsamajandajatele edaspidi paremini kättesaadavad erinevat liiki metsapuude taimed, sh

laialehised taimed.

Määrusel on positiivne mõju tasakaalustatud regionaalarengule, sest tavapäraselt viiakse

metsandusega seotud tegevusi, sh metsataimede tootmist, ellu suurematest keskustest kaugemal

asuvates piirkondades.

19

Määrus avaldab mõju PRIA töökoormusele. Määruse kohaselt peab PRIA taotluste

hindamiseks moodustama hindamiskomisjoni, mida EAFRD-st antavate metsanduse toetuste

puhul ei ole seni kasutatud. Sellega seoses lisanduvad tööülesanded PRIA-le, kes peab

koostama vastavad menetlusprotseduurid. Samas ei ole PRIA jaoks tegu uue menetlusega –

teiste toetuste puhul on PRIA-s kasutatud hindamiskomisjoni ning selle moodustamise

kompetents on PRIA-s olemas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega tekivad lisakulud PRIAle, kes peab taotlusi menetlema ja hindama, sh

hindamiskomisjoni moodustama.

Määruse rakendamiseks vajalikud avaliku sektori kulutused kogu eelarveperioodiks on kokku

1 000 000 eurot, millest 60% ehk 600 000 eurot rahastatakse EAFRD vahenditest ja 40% ehk

400 000 eurot Eesti riigieelarve vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle, MTÜle Eesti Erametsaliit ja Keskkonnaametile

ning informatsiooniks seirekomisjonile.

Enne eelnõu väljatöötamist tutvustati toetuse andmise põhimõtteid nagu eesmärk, toetatavad

tegevused ja hindamiskriteeriumid järgmistele huvigruppidele: Kliimaministeeriumile, MTÜle

Eesti Erametsaliit, metsataimede tootjate esindajatele, Keskkonnaametile, Sihtasutusele

Keskkonnainvesteeringute Keskus ja metsaühistu esindajale. Kõik nimetatud huvigrupid

esitasid oma ettepanekud, mille põhjal valmis käesolev eelnõu. Toetuse hindamiskriteeriumeid

tutvustati ka seirekomisjonile.