Pöördumine

Teie 05.09.2023 nr

Meie 12.12.2023 nr 7-4/231745/2306348

Esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid

Lugupeetud avaldaja

Pöördusite õiguskantsleri poole, sest Teie hinnangul ei ole põhjendatud, et teatud esteetilisi

mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure, näiteks täitesüste, võib teha üksnes ettevõte, kellel on

eriarsti tegevusluba. Seega ei saa õe haridusega tervishoiutöötaja iseseisvalt seda teenust osutada.

Seejuures tohtivat neid protseduure teha ettevõte, kellele on antud eriarsti tegevusluba kas

dermatoveneroloogia või plastilise kirurgia erialal.

Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure, nagu on näiteks täitesüsti tegemine,

käsitatakse tervishoiuteenuse osutamisena. Tervishoiuteenuseid võib osutada üksnes kooskõlas

seadusega. Õigusaktiga ei ole õele antud pädevust iseseisvalt täitesüstide tegemise üle otsustada.

Sellist arusaama ei saa pidada põhjendamatuks arvestades selle protseduuri võimalikke tagajärgi

inimese tervisele.

Seadus ei sätesta, millise eriarsti tegevusluba peab olema ettevõttel, kes teeb esteetilisi

mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure. Tegevusloa nõuded on kehtestatud erialade sisust ja

eesmärgist lähtuvalt. Terviseameti selgituse järgi võib kosmeetilisi protseduure teha

ambulatoorse dermatoveneroloogia teenuse raames, täitesüste eelkõige ambulatoorse plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia teenuse ning ambulatoorse suu-, näo- ja lõualuukirurgiateenuse raames (vt

kodulehte). Terviseameti seisukohta pole põhjust meelevaldseks pidada.

Kui leiate, et esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste protseduuride (näiteks täitesüstide)

tegemise õigus on ka mõne teise eriala eriarstil, võite Teie ettevõtte suhtes tehtud Terviseameti

otsuse vaidlustada vaidemenetluses ja/või halduskohtus.

Täitesüsti tegemine kui tervishoiuteenus

1. Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure on mitmesuguseid (vt info Terviseameti

kodulehel). Teie puudutasite oma kirjas täitesüstide tegemist. Seetõttu selgitan just selle

protseduuri tegemisele kehtestatud nõudeid.

2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lõike 1 järgi on tervishoiuteenus

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja

ravimiseks, mille eesmärk on leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi

2

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister.

3. Tervishoiuteenuste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 10.01.2002 määrusega (edaspidi:

tervishoiuteenuste määrus) nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine“. Selle määruse § 1

järgi käsitatakse tervishoiuteenustena 1) rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud

probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud haiguste

diagnoosimise ja ravimisega seotud tervishoiuteenuseid ning 2) Põhjamaade Meditsiinistatistika

Komitee kirurgiliste protseduuride klassifikatsioonis loetletud kirurgilisi protseduure.

Tervishoiuteenuste määruse § 2 kohaselt on määruse paragrahvis 1 nimetatud klassifikatsioonid

aluseks riiklike tervishoiu statistiliste vaatluste ning tervishoiualase tegevuse rahastamise,

kvaliteedikontrolli ja järelevalve korraldamisele.

4. Riigikohus analüüsis oma 29.06.2006 lahendis nr 3-1-1-46-06, milliseid tegevusi käsitatakse

tervishoiuteenusena. Kohus leidis, et tervishoiuteenuseks kvalifitseerub üksnes selline

„majandus- või kutsetegevuse raames haiguse ennetamisele, diagnoosimisele või ravimisele

suunatud toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ja

oskusi ning mille võimalik mõju organismile on sedavõrd intensiivne, et selle toimingu ebaõige

läbiviimine võib tuua kaasa meditsiinilisi komplikatsioone“ (p 12).

5. Tallinna Halduskohus selgitas otsuses nr 3-19-2303 (p 12.2.; Tallinna Ringkonnakohus

nõustus Tallinna Halduskohtu otsusega, vt ringkonnakohtu otsus nr 3-19-2303), et esteetilise

meditsiini teenuste standardis (vt Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehel) on

käsitletud muu hulgas täitesüste. Standardile tuginedes tõdes kohus, et ükski meditsiiniline

protseduur ei ole ilma riskita ning sellega võib kaasneda oht, et tekivad püsivad armid, püsiv

invaliidsus ja inimene võib isegi surra. Täpsemalt on standardis määratletud esteetiliste

protseduuride riskitasemed järgmiselt: A – minimaalne risk (s.o kerged mööduvad

nähud/sümptomid); B – kahjustus (s.o mõõdukad mööduvad nähud/sümptomid); C – invaliidsus

(püsiv kahjustus talitluslike piiranguteta); D – puue (püsiv kahjustus talitluslike piirangutega) ja

E – surm.

Standardis toodud esteetiliste meditsiiniliste protseduuride tabelis, millest on välja jäetud

riskitase E (surm), on määratud täitesüstide riskitasemeks D. Sellele tuginedes leidis kohus, et

standardi järgi on see kõrge riskitasemega meditsiiniline protseduur.

Peale selle viitab kohus oma otsuses muudele meditsiinieriala artiklitele, preparaatide

infolehtedele ja muudele allikatele, milles selgitatakse samuti, et esteetilise meditsiini

protseduuri (sh täitesüsti) tüsistustena võivad tekkida põletikulised ja/või allergilised

reaktsioonid, tursed, verevalumid. Võimaliku komplikatsiooni kohta toodi ka näide, et kui

süstimise käigus satub veresoonde suuremas koguses hüaluroonhapet, võib tekkida selles

nahapiirkonnas verevarustuse häire ja naha nekroos.

Kohus selgitas, et kuigi täitesüste ei kasutata kuigi sageli näiteks terviseseisundi ravimiseks, vaid

neid tehakse kosmeetilistel eesmärkidel, et muuta enda väljanägemist meelepärasemaks, ei

välista protseduuri otstarve võimalikke kõrvalmõjusid või komplikatsioone, mis võivad vajada

meditsiinilist sekkumist ehk arstiabi.

Kohus nõustus Terviseameti selgitusega, et patsiendil võib tekkida protseduuri käigus selline

meditsiiniline komplikatsioon, mille puhul peab protseduuri tegija olema kohe valmis

3

adekvaatselt reageerima, näiteks manustama patsiendile retseptiravimit, mis on aga kättesaadav

üksnes tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga ettevõtetele.

Kohus on kindlaks teinud, et täitesüst on RHK-10 klassifikatsioonis sätestatud implantaatseadme

kohanduskäitlus (Z45). Hüaluroonhappel põhinev täiteaine on (bio)implantaat, mis sisestatakse

süstlaga läbi naha patsiendi kehasse ning see jääb sinna umbes 6–12 kuuks1.

6. Seega saab eeltoodu põhjal öelda, et täitesüsti nõuetekohane tegemine eeldab tingimata

arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi ning see võib mõjutada organismi sedavõrd tugevalt, et kui

seda toimingut tehakse valesti, võib see kaasa tuua meditsiinilisi komplikatsioone. Seega saab

täitesüsti tegemist käsitada tervishoiuteenusena.

Tervishoiuteenuse osutamise tingimused

7. TTKS § 3 lõike 2 järgi võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud

kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris.

8. Õde võib iseseisvalt osutada õendusabiteenuseid, mis on loetletud sotsiaalministri 13.08.2010

määruses nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende

hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ (TTKS § 25 lg 3).

Selle määruse § 1 lõike 3 järgi võib õde iseseisvalt osutada koolitervishoiuteenust,

koduõendusteenust ja õe vastuvõtuteenust. Vastuvõtuteenuse raames võib õde teha arsti

määratud raviprotseduure ja uuringuid (määruse § 62 lg 2 p 3). Samuti võib õde arsti otsuse

alusel vastuvõtuteenuse osutamisel viia ellu iseseisvalt raviplaani, sealhulgas manustada

ravimeid (määruse § 62 lg 5).

9. Niisiis ei ole õel õigust iseseisvalt otsustada esteetilise meditsiini protseduuride, näiteks

täitesüstide tegemise üle.

Arvestades eespool toodud selgitust (punktid 4–6), et täitesüstide tegemine on tervishoiuteenus,

mis võib kaasa tuua ka üsna suuri terviseriske, ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks, et

õdedele pole antud õigust iseseisvalt protseduuri tegemise üle otsustada.

10. Terviseamet on selgitanud, et kosmeetilisi protseduure võib teha ambulatoorse

dermatoveneroloogia teenuse raames, täitesüste eelkõige ambulatoorse plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia teenuse ning ambulatoorse suu-, näo-ja lõualuukirurgiateenuse raames (vt

kodulehte).

Seega peab riigi hinnangul olema ettevõttel täitesüsti tegemiseks eriarsti tegevusluba eelkõige

eespool nimetatud erialal (TTKS § 20 lg 1 ja lg 2, TTKS § 40 lg 1).

11. TTKS § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 28.11.2001 määrus nr 110

„Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (edaspidi: eriarstide määrus) nimetab küll

eriarsti erialad ja lisapädevused, kuid seda, millised tegevused ja protseduurid ühe või teise eriala

alla kuuluvad, määrus ega ükski muu õigusakt ei kehtesta. Võlaõigusseaduse § 762 sätestab vaid

üldiselt, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse

1 Vt meditsiiniseadme kohta lähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artiklist 2 ja ka selle

määruse kohta koostatud selgitusest, lk 15, ning määruste (EU) 2017/745 ja (EU) 2017/746 kohta koostatud

meditsiiniseadmete manuaalist, lk 14-15; Terviseameti kodulehel on esitatud täitesüsti (nt Juvederm VOLUX,

Restylane Eyelight – süstitav hüaluroonhappe implantaat) liigitus meditsiiniseadmete andmekogus)

4

osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Peale

selle on võlaõigusseaduse § 763 lõikes 1 öeldud, et üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või

ravimeetodit võib kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, kui

patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning ta on andnud

oma nõusoleku meetodi kasutamiseks.

Niisiis leidmaks vastust küsimusele, mis eriarsti pädevusse kuulub täitesüsti tegemine, tuleb

vaadata eriarstide tegevust sisuliselt.

12. Eriarstide määruse § 3 punkti 22 kohaselt on plastika- ja rekonstruktiivkirurgia üks eriarsti

eriala. Eesti Plastika -ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi kodulehel on selgitatud, et

Euroopa Meditsiinispetsialistide Ühenduse plastikakirurgiasektsiooni definitsiooni järgi on

plastikakirurgia kirurgilise meditsiini osa, mis tegeleb inimkeha nähtavate osade

deformatsioonide ja vaegmoodustiste morfoloogilise ja funktsionaalse rekonstruktsiooni,

reparatsiooni ja korrigeerimisega ning kasutab selleks kudede taastamise, ümberpaigutamise ja

siirdamise meetodeid. Esteetiline kirurgia ehk teiste sõnadega ilukirurgia, kosmeetiline kirurgia

või välimuskirurgia on plastikakirurgia osa. Ilukirurgia operatsioone ja protseduure tehakse

üldjuhul ilma meditsiinilise näidustuseta. Ka täitesüstide tegemine kuulub seltsi selgituste järgi

esteetilise kirurgia protseduuride hulka (vt seltsi kodulehte ja ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla

kodulehte, Tartu Ülikooli residentuuri programmi plastika- ja rekonstruktiivkirugia erialal, p 20).

13. Ilmselt pole ka kahtlust, et suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala (eriarstide määruse § 3 p 34, vt

nt Põhja-Eesti Regionaalhaigla koduleht; Tartu Ülikooli residentuuri programm suu- ja näo-

lõualuukirurgia erialal, p 20) või ka dermatoveneroloogia eriala (eriarstide määruse § 3 p 2;

Põhja-Eesti Regionaalhaigla koduleht, vt Tartu Ülikooli residentuuri programm

dermatoveneroloogia erialal, p 20) arstid võiksid olla pädevad täitesüstide tegemiseks.

Terviseameti kodulehe andmete (kasutatakse sõna „eelkõige“) ja ka õiguskantsleri nõunikule

antud selgituste kohaselt ei saa välistada, et peale eespool nimetatud erialade eriarstide

rakendavad esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure ka mõne muu eriala eriarstid.

Seega tuleks ettevõtjal, kes soovib neid protseduure pakkuda mõne muu eriarsti tegevuse raames,

rääkida läbi Terviseametiga. Vaidluse korral saab oma õigusi kaitsta kas vaidemenetluses või

pöörduda kohtusse.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks (avaldaja isikuandmeteta): Terviseamet, Sotsiaalministeerium

Aigi Kivioja 6938428

[email protected]

Teie 05.09.2023 nr

Meie 12.12.2023 nr 7-4/231745/2306348

Esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid

Lugupeetud avaldaja

Pöördusite õiguskantsleri poole, sest Teie hinnangul ei ole põhjendatud, et teatud esteetilisi

mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure, näiteks täitesüste, võib teha üksnes ettevõte, kellel on

eriarsti tegevusluba. Seega ei saa õe haridusega tervishoiutöötaja iseseisvalt seda teenust osutada.

Seejuures tohtivat neid protseduure teha ettevõte, kellele on antud eriarsti tegevusluba kas

dermatoveneroloogia või plastilise kirurgia erialal.

Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure, nagu on näiteks täitesüsti tegemine,

käsitatakse tervishoiuteenuse osutamisena. Tervishoiuteenuseid võib osutada üksnes kooskõlas

seadusega. Õigusaktiga ei ole õele antud pädevust iseseisvalt täitesüstide tegemise üle otsustada.

Sellist arusaama ei saa pidada põhjendamatuks arvestades selle protseduuri võimalikke tagajärgi

inimese tervisele.

Seadus ei sätesta, millise eriarsti tegevusluba peab olema ettevõttel, kes teeb esteetilisi

mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure. Tegevusloa nõuded on kehtestatud erialade sisust ja

eesmärgist lähtuvalt. Terviseameti selgituse järgi võib kosmeetilisi protseduure teha

ambulatoorse dermatoveneroloogia teenuse raames, täitesüste eelkõige ambulatoorse plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia teenuse ning ambulatoorse suu-, näo- ja lõualuukirurgiateenuse raames (vt

kodulehte). Terviseameti seisukohta pole põhjust meelevaldseks pidada.

Kui leiate, et esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste protseduuride (näiteks täitesüstide)

tegemise õigus on ka mõne teise eriala eriarstil, võite Teie ettevõtte suhtes tehtud Terviseameti

otsuse vaidlustada vaidemenetluses ja/või halduskohtus.

Täitesüsti tegemine kui tervishoiuteenus

1. Esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure on mitmesuguseid (vt info Terviseameti

kodulehel). Teie puudutasite oma kirjas täitesüstide tegemist. Seetõttu selgitan just selle

protseduuri tegemisele kehtestatud nõudeid.

2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lõike 1 järgi on tervishoiuteenus

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja

ravimiseks, mille eesmärk on leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi

2

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister.

3. Tervishoiuteenuste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 10.01.2002 määrusega (edaspidi:

tervishoiuteenuste määrus) nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine“. Selle määruse § 1

järgi käsitatakse tervishoiuteenustena 1) rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud

probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud haiguste

diagnoosimise ja ravimisega seotud tervishoiuteenuseid ning 2) Põhjamaade Meditsiinistatistika

Komitee kirurgiliste protseduuride klassifikatsioonis loetletud kirurgilisi protseduure.

Tervishoiuteenuste määruse § 2 kohaselt on määruse paragrahvis 1 nimetatud klassifikatsioonid

aluseks riiklike tervishoiu statistiliste vaatluste ning tervishoiualase tegevuse rahastamise,

kvaliteedikontrolli ja järelevalve korraldamisele.

4. Riigikohus analüüsis oma 29.06.2006 lahendis nr 3-1-1-46-06, milliseid tegevusi käsitatakse

tervishoiuteenusena. Kohus leidis, et tervishoiuteenuseks kvalifitseerub üksnes selline

„majandus- või kutsetegevuse raames haiguse ennetamisele, diagnoosimisele või ravimisele

suunatud toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ja

oskusi ning mille võimalik mõju organismile on sedavõrd intensiivne, et selle toimingu ebaõige

läbiviimine võib tuua kaasa meditsiinilisi komplikatsioone“ (p 12).

5. Tallinna Halduskohus selgitas otsuses nr 3-19-2303 (p 12.2.; Tallinna Ringkonnakohus

nõustus Tallinna Halduskohtu otsusega, vt ringkonnakohtu otsus nr 3-19-2303), et esteetilise

meditsiini teenuste standardis (vt Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehel) on

käsitletud muu hulgas täitesüste. Standardile tuginedes tõdes kohus, et ükski meditsiiniline

protseduur ei ole ilma riskita ning sellega võib kaasneda oht, et tekivad püsivad armid, püsiv

invaliidsus ja inimene võib isegi surra. Täpsemalt on standardis määratletud esteetiliste

protseduuride riskitasemed järgmiselt: A – minimaalne risk (s.o kerged mööduvad

nähud/sümptomid); B – kahjustus (s.o mõõdukad mööduvad nähud/sümptomid); C – invaliidsus

(püsiv kahjustus talitluslike piiranguteta); D – puue (püsiv kahjustus talitluslike piirangutega) ja

E – surm.

Standardis toodud esteetiliste meditsiiniliste protseduuride tabelis, millest on välja jäetud

riskitase E (surm), on määratud täitesüstide riskitasemeks D. Sellele tuginedes leidis kohus, et

standardi järgi on see kõrge riskitasemega meditsiiniline protseduur.

Peale selle viitab kohus oma otsuses muudele meditsiinieriala artiklitele, preparaatide

infolehtedele ja muudele allikatele, milles selgitatakse samuti, et esteetilise meditsiini

protseduuri (sh täitesüsti) tüsistustena võivad tekkida põletikulised ja/või allergilised

reaktsioonid, tursed, verevalumid. Võimaliku komplikatsiooni kohta toodi ka näide, et kui

süstimise käigus satub veresoonde suuremas koguses hüaluroonhapet, võib tekkida selles

nahapiirkonnas verevarustuse häire ja naha nekroos.

Kohus selgitas, et kuigi täitesüste ei kasutata kuigi sageli näiteks terviseseisundi ravimiseks, vaid

neid tehakse kosmeetilistel eesmärkidel, et muuta enda väljanägemist meelepärasemaks, ei

välista protseduuri otstarve võimalikke kõrvalmõjusid või komplikatsioone, mis võivad vajada

meditsiinilist sekkumist ehk arstiabi.

Kohus nõustus Terviseameti selgitusega, et patsiendil võib tekkida protseduuri käigus selline

meditsiiniline komplikatsioon, mille puhul peab protseduuri tegija olema kohe valmis

3

adekvaatselt reageerima, näiteks manustama patsiendile retseptiravimit, mis on aga kättesaadav

üksnes tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga ettevõtetele.

Kohus on kindlaks teinud, et täitesüst on RHK-10 klassifikatsioonis sätestatud implantaatseadme

kohanduskäitlus (Z45). Hüaluroonhappel põhinev täiteaine on (bio)implantaat, mis sisestatakse

süstlaga läbi naha patsiendi kehasse ning see jääb sinna umbes 6–12 kuuks1.

6. Seega saab eeltoodu põhjal öelda, et täitesüsti nõuetekohane tegemine eeldab tingimata

arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi ning see võib mõjutada organismi sedavõrd tugevalt, et kui

seda toimingut tehakse valesti, võib see kaasa tuua meditsiinilisi komplikatsioone. Seega saab

täitesüsti tegemist käsitada tervishoiuteenusena.

Tervishoiuteenuse osutamise tingimused

7. TTKS § 3 lõike 2 järgi võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud

kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris.

8. Õde võib iseseisvalt osutada õendusabiteenuseid, mis on loetletud sotsiaalministri 13.08.2010

määruses nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende

hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ (TTKS § 25 lg 3).

Selle määruse § 1 lõike 3 järgi võib õde iseseisvalt osutada koolitervishoiuteenust,

koduõendusteenust ja õe vastuvõtuteenust. Vastuvõtuteenuse raames võib õde teha arsti

määratud raviprotseduure ja uuringuid (määruse § 62 lg 2 p 3). Samuti võib õde arsti otsuse

alusel vastuvõtuteenuse osutamisel viia ellu iseseisvalt raviplaani, sealhulgas manustada

ravimeid (määruse § 62 lg 5).

9. Niisiis ei ole õel õigust iseseisvalt otsustada esteetilise meditsiini protseduuride, näiteks

täitesüstide tegemise üle.

Arvestades eespool toodud selgitust (punktid 4–6), et täitesüstide tegemine on tervishoiuteenus,

mis võib kaasa tuua ka üsna suuri terviseriske, ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks, et

õdedele pole antud õigust iseseisvalt protseduuri tegemise üle otsustada.

10. Terviseamet on selgitanud, et kosmeetilisi protseduure võib teha ambulatoorse

dermatoveneroloogia teenuse raames, täitesüste eelkõige ambulatoorse plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia teenuse ning ambulatoorse suu-, näo-ja lõualuukirurgiateenuse raames (vt

kodulehte).

Seega peab riigi hinnangul olema ettevõttel täitesüsti tegemiseks eriarsti tegevusluba eelkõige

eespool nimetatud erialal (TTKS § 20 lg 1 ja lg 2, TTKS § 40 lg 1).

11. TTKS § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 28.11.2001 määrus nr 110

„Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (edaspidi: eriarstide määrus) nimetab küll

eriarsti erialad ja lisapädevused, kuid seda, millised tegevused ja protseduurid ühe või teise eriala

alla kuuluvad, määrus ega ükski muu õigusakt ei kehtesta. Võlaõigusseaduse § 762 sätestab vaid

üldiselt, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse

1 Vt meditsiiniseadme kohta lähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artiklist 2 ja ka selle

määruse kohta koostatud selgitusest, lk 15, ning määruste (EU) 2017/745 ja (EU) 2017/746 kohta koostatud

meditsiiniseadmete manuaalist, lk 14-15; Terviseameti kodulehel on esitatud täitesüsti (nt Juvederm VOLUX,

Restylane Eyelight – süstitav hüaluroonhappe implantaat) liigitus meditsiiniseadmete andmekogus)

4

osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Peale

selle on võlaõigusseaduse § 763 lõikes 1 öeldud, et üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või

ravimeetodit võib kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, kui

patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning ta on andnud

oma nõusoleku meetodi kasutamiseks.

Niisiis leidmaks vastust küsimusele, mis eriarsti pädevusse kuulub täitesüsti tegemine, tuleb

vaadata eriarstide tegevust sisuliselt.

12. Eriarstide määruse § 3 punkti 22 kohaselt on plastika- ja rekonstruktiivkirurgia üks eriarsti

eriala. Eesti Plastika -ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi kodulehel on selgitatud, et

Euroopa Meditsiinispetsialistide Ühenduse plastikakirurgiasektsiooni definitsiooni järgi on

plastikakirurgia kirurgilise meditsiini osa, mis tegeleb inimkeha nähtavate osade

deformatsioonide ja vaegmoodustiste morfoloogilise ja funktsionaalse rekonstruktsiooni,

reparatsiooni ja korrigeerimisega ning kasutab selleks kudede taastamise, ümberpaigutamise ja

siirdamise meetodeid. Esteetiline kirurgia ehk teiste sõnadega ilukirurgia, kosmeetiline kirurgia

või välimuskirurgia on plastikakirurgia osa. Ilukirurgia operatsioone ja protseduure tehakse

üldjuhul ilma meditsiinilise näidustuseta. Ka täitesüstide tegemine kuulub seltsi selgituste järgi

esteetilise kirurgia protseduuride hulka (vt seltsi kodulehte ja ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla

kodulehte, Tartu Ülikooli residentuuri programmi plastika- ja rekonstruktiivkirugia erialal, p 20).

13. Ilmselt pole ka kahtlust, et suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala (eriarstide määruse § 3 p 34, vt

nt Põhja-Eesti Regionaalhaigla koduleht; Tartu Ülikooli residentuuri programm suu- ja näo-

lõualuukirurgia erialal, p 20) või ka dermatoveneroloogia eriala (eriarstide määruse § 3 p 2;

Põhja-Eesti Regionaalhaigla koduleht, vt Tartu Ülikooli residentuuri programm

dermatoveneroloogia erialal, p 20) arstid võiksid olla pädevad täitesüstide tegemiseks.

Terviseameti kodulehe andmete (kasutatakse sõna „eelkõige“) ja ka õiguskantsleri nõunikule

antud selgituste kohaselt ei saa välistada, et peale eespool nimetatud erialade eriarstide

rakendavad esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure ka mõne muu eriala eriarstid.

Seega tuleks ettevõtjal, kes soovib neid protseduure pakkuda mõne muu eriarsti tegevuse raames,

rääkida läbi Terviseametiga. Vaidluse korral saab oma õigusi kaitsta kas vaidemenetluses või

pöörduda kohtusse.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks (avaldaja isikuandmeteta): Terviseamet, Sotsiaalministeerium

Aigi Kivioja 6938428

[email protected]