2
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab
valdkonna eest vastutav minister.
3. Tervishoiuteenuste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 10.01.2002 määrusega (edaspidi:
tervishoiuteenuste määrus) nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine“. Selle määruse § 1
järgi käsitatakse tervishoiuteenustena 1) rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud
probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud haiguste
diagnoosimise ja ravimisega seotud tervishoiuteenuseid ning 2) Põhjamaade Meditsiinistatistika
Komitee kirurgiliste protseduuride klassifikatsioonis loetletud kirurgilisi protseduure.
Tervishoiuteenuste määruse § 2 kohaselt on määruse paragrahvis 1 nimetatud klassifikatsioonid
aluseks riiklike tervishoiu statistiliste vaatluste ning tervishoiualase tegevuse rahastamise,
kvaliteedikontrolli ja järelevalve korraldamisele.
4. Riigikohus analüüsis oma 29.06.2006 lahendis nr 3-1-1-46-06, milliseid tegevusi käsitatakse
tervishoiuteenusena. Kohus leidis, et tervishoiuteenuseks kvalifitseerub üksnes selline
„majandus- või kutsetegevuse raames haiguse ennetamisele, diagnoosimisele või ravimisele
suunatud toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ja
oskusi ning mille võimalik mõju organismile on sedavõrd intensiivne, et selle toimingu ebaõige
läbiviimine võib tuua kaasa meditsiinilisi komplikatsioone“ (p 12).
5. Tallinna Halduskohus selgitas otsuses nr 3-19-2303 (p 12.2.; Tallinna Ringkonnakohus
nõustus Tallinna Halduskohtu otsusega, vt ringkonnakohtu otsus nr 3-19-2303), et esteetilise
meditsiini teenuste standardis (vt Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehel) on
käsitletud muu hulgas täitesüste. Standardile tuginedes tõdes kohus, et ükski meditsiiniline
protseduur ei ole ilma riskita ning sellega võib kaasneda oht, et tekivad püsivad armid, püsiv
invaliidsus ja inimene võib isegi surra. Täpsemalt on standardis määratletud esteetiliste
protseduuride riskitasemed järgmiselt: A – minimaalne risk (s.o kerged mööduvad
nähud/sümptomid); B – kahjustus (s.o mõõdukad mööduvad nähud/sümptomid); C – invaliidsus
(püsiv kahjustus talitluslike piiranguteta); D – puue (püsiv kahjustus talitluslike piirangutega) ja
E – surm.
Standardis toodud esteetiliste meditsiiniliste protseduuride tabelis, millest on välja jäetud
riskitase E (surm), on määratud täitesüstide riskitasemeks D. Sellele tuginedes leidis kohus, et
standardi järgi on see kõrge riskitasemega meditsiiniline protseduur.
Peale selle viitab kohus oma otsuses muudele meditsiinieriala artiklitele, preparaatide
infolehtedele ja muudele allikatele, milles selgitatakse samuti, et esteetilise meditsiini
protseduuri (sh täitesüsti) tüsistustena võivad tekkida põletikulised ja/või allergilised
reaktsioonid, tursed, verevalumid. Võimaliku komplikatsiooni kohta toodi ka näide, et kui
süstimise käigus satub veresoonde suuremas koguses hüaluroonhapet, võib tekkida selles
nahapiirkonnas verevarustuse häire ja naha nekroos.
Kohus selgitas, et kuigi täitesüste ei kasutata kuigi sageli näiteks terviseseisundi ravimiseks, vaid
neid tehakse kosmeetilistel eesmärkidel, et muuta enda väljanägemist meelepärasemaks, ei
välista protseduuri otstarve võimalikke kõrvalmõjusid või komplikatsioone, mis võivad vajada
meditsiinilist sekkumist ehk arstiabi.
Kohus nõustus Terviseameti selgitusega, et patsiendil võib tekkida protseduuri käigus selline
meditsiiniline komplikatsioon, mille puhul peab protseduuri tegija olema kohe valmis