Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Merike Kandar

[email protected]

Teie 27.05.2024 nr Meie 25.06.2024 nr 2.2-9/24/1477-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:

Palun täpsustage, kas kooli garderoobis, kus on õpilaste üleriided võivad kaamerad olla?

Siinkohal peame vajalikuks selgitada esmalt, et Teil on võimalus pöörduda andmekaitseliste

küsimuste korral Tallinna Tehnikagümnaasiumi andmekaitsespetsialisti Merit Valgjärve poole e-

postiaadressil [email protected]. Tallinna Tehnikagümnaasiumi andmekaitsespetsialistil

on laialdased teadmised selliste küsimuste lahendamisel. Etteruttavalt saame viidata, et

Andmekaitse Inspektsioon üldjuhul ei näe ülemäärast riivet kui üleriiete garderoobis toimub vaid

üleriiete vahetus ning andmetöötleja on järginud kõiki asjakohaseid reegleid (sh arvestanud

osapoolte huvide ning õigustega).

Selgitame siiski ka teadmiseks kaamerate kasutamise üldiseid põhimõtteid.

Nimelt, igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja

pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel

4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid,

sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule

läbipaistev.

Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest

tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb

eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).

Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii

turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema

täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine õigusvastane).

Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on

teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning jõudnud

järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide

kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Soovitame Teil tutvuda

õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni võrgulehel.

Andmetöötlus on õiglane vaid juhul, kui arvestate andmesubjektide andmete töötlemisel viimaste

õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET

2 (2)

ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.

Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja

õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud

konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks).

Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt

määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt

kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on

püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks (ka see peab

olema väga põhjendatud).

Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine

nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste

dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.

Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete

töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks asutuse veebilehel),

arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada.

Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et isikud peavad saama aru

eelnimetatud punktide sisust.

Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,

õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest

teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad

sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele

tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema

nähtaval kohal.

Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,

vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.

Kui kasutate turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud töötleja ning muud

asjaolud.

Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.

peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta Videovalve korraldajale | Andmekaitse Inspektsioon

(aki.ee).

Kokkuvõtteks peabki asutuses olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)

kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c)

paigaldatud korrektsed teavitussildid.

Loodan, et minu selgitustest ning viidetest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32 4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf