Siseministri määruse "Kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamise taotlusvooru tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

05.03.2024

SISEMINISTER MÄÄRUS

Kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitselise

kriisivalmiduse suurendamise

taotlusvooru tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord kohaliku omavalituse üksustele riigikaitse lise kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmiseks, kasutamiseks ja tagasinõudmiseks.

(2) Toetuse andmise eesmärk on tõsta kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitse list kriisivalmidust. Toetuse andmisel on prioriteediks evakuatsioonikohtade toimepidevuse

tõstmine. (3) Toetuse andmise tulemusena on paranenud kohaliku omavalitsuse üksuste kriisivalmidus

riigikaitselises kriisis.

§ 2. Terminid

(1) Sihtrühm on §-is 9 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne

tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse või kasutatakse. (3) Termineid „ehitis”, „hoone”, „ehitamine”, „ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine”,

„ehitusprojekt” ja „kasutusluba” kasutatakse ehitusseadustiku tähenduses.

(4) Investeeringu objekt on toetuse taotleja omandis või kasutuses olev ehitis, millele luuakse generaatorite ühendamise valmidus. Objekt peab olema projekti lõppedes kasutusele võetud.

(5) Evakuatsioonikoht on ehitis, kuhu saab evakueeritavad majutada ning kus tagatakse inimeste viibimisel esmavajalikud tingimused.

(6) Kerksuskeskus on avaliku kasutusega toimepidev hoone või ruum, mille eesmärk on anda elanikele kriisi ajal infot, nõu ja abi.

§ 3. Toetuse andja

2

Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi amet), kes menetleb toetuse taotlusi, teeb väljamakse id

ja toetuse kasutamise üle järelevalvet.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab otseselt toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.

(2) Toetatavad tegevused on: 1) mobiilsete generaatorite soetamine ja ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisega

seonduvad soetused (välivoodid, madratsid, magamiskotid, spordisaalide põrandakatted, välikäimlad, pikendusjuhtmed, kuumaveekatlad, veekeedukannud, mikrolaineahjud, gaasipliidid ja toidutermosed);

2) generaatorite ühendamise valmiduse loomine evakuatsioonikohtadele ja kerksuskeskustele , sealhulgas projekteerimine.

(3) Toetatavate tegevuste osas on järgmised piirangud: 1) mobiilsete generaatorite soetamist ja ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisega

seonduvaid soetuseid saavad taotleda järgnevad kohaliku omavalitsuse üksused: Haapsalu linn, Hiiumaa vald, Häädemeeste vald, Kehtna vald, Kiili vald, Kohila vald, Kose vald, Lääne-

Nigula vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Märjamaa vald, Paide linn, Põhja-Pärnumaa vald, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Rapla vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Saku vald, Saue vald, Tori vald, Türi vald, Viljandi linn ja Viljandi vald;

2) generaatorite ühendamise valmiduse loomisel hoonetele toetatakse projekteerimist ainult koos ehitustöödega;

3) toetust eraldatakse evakuatsioonikohtadele ja kesksuskeskuste. (4) Toetust võib taotleda määruses sätestatud tegevuste jaoks, kui toetuse taotleja (edaspidi

taotleja) ei ole saanud toetust sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest ega muud tagastamatut toetust.

§ 5. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, mõistlik ja põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti tegevuste tegemiseks vajalike

teenuste ja toodete ostmise kulud; 2) omanikujärelevalve eest makstav tasu, juhul kui omanikujärelevalve on sisse ostetud tasuline

teenus; 3) ehitamisega seotud projekteerimiskulud; 4) ehitustööde eest töö tegijale makstav tasu;

5) ehitusmaterjali kulud; 6) riiklikud maksud ja lõivud, mis on seotud projekti otseste abikõlblike kuludega ning mis ei

ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad;

3

7) otseselt esmatähtsate teenuste pakkumiseks vajalike ja vähemalt viieaastase kasutusajaga

seadmete ja esemete soetamise kulud.

(3) Projekti kulude osas kehtivad järgmised üldtingimused: 1) projekti kulud loetakse abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti elluviimise perioodi jooksul;

2) kõik projekti kulud peavad olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 3) kulu on tõendatud algdokumendiga ja nende alusel ülekannete tegemist tõendavate

maksekorralduste või pangakonto väljavõttega; 4) kulu on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid; 5) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruand luse

standardile.

(4) Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 1) kulud, mis ei vasta lõigetes 2-3 toodud nõuetele; 2) kulud, mis ei ole projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud ning mis ei ole

projekti elluviimisega otseselt seotud; 3) kulud, mis on varem riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest hüvita tud;

4) kulud, mis toetuse saaja on tasunud sularahas; 5) pangakaardi hooldustasud; 6) kindlustamine ja sellega kaasnevad kulud;

7) finantskulud, sealhulgas intressikulud, viivised ja trahvid; 8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulud ning nendega kaasnevad kulud;

9) vaide- ja kohtukulud; 10) amortisatsioonikulud; 11) esinduskulud, kingitused ja auhinnad;

12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt; 13) tegevustoetused, sotsiaaltoetused;

14) hoiustamisega seonduvad kulud; 15) püsikulud, sealhulgas töötasud; 16) käibevahendite (materjalid, tarbekaubad ja muu sarnane) soetamise kulu, välja arvatud

juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks; 17) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

18) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu; 19) ehitise või maa üürimiseks või rentimiseks tehtavad kulud; 20) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulud.

§ 6. Toetussumma ja toetuse määr

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve on 1 172 230 eurot.

(2) Maksimaalne toetus projekti kohta on 50 000 eurot.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse ja elluviimise periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja

tekkivad projekti kulud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata tagasiulatuvalt hüvitatavate projekti ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi.

4

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui määruse jõustumise aeg ja

lõpp hilisem kui 31. detsember 2024.

(3) Abikõlblikkuse perioodi ei pikendata. § 8. Vähese tähtsusega abi

(1) Antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse § 33

tähenduses. (2) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka

avaliku sektori vahenditest antav oma- või kaasfinantseering.

(3) Amet kontrollib, kas programmist taotletav toetus on vähese tähtsusega abi. (4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi

koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot

(5) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos määruse alusel

taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 750 000 eurot.

(6) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab amet taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

3. peatükk

Taotlejale, toetuse taotlusele ja investeeringu objektile esitatavad nõuded

§ 9. Toetuse taotleja

Toetuse taotlejaks saavad olla:

1) Haapsalu linn, Hiiumaa vald, Häädemeeste vald, Kehtna vald, Kiili vald, Kohila vald, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Märjamaa vald, Paide linn, Põhja- Pärnumaa vald, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Rapla vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Saku

vald, Saue vald, Tori vald, Türi vald, Viljandi linn ja Viljandi vald § 4 lõikes 2 punktis 1 nimetatu osas;

2) kohaliku omavalitsuse üksused § 4 lõikes 2 punktis 2 nimetatu osas. § 10. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse üks taotlus (edaspidi taotlus) koos lisadokumentidega.

Taotlus peab sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab ametil kontrollida taotleja ja taotluse nõuetele vastavust.

5

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja kontaktandmed ja aadress; 3) taotleja arveldusarve number; 4) projekti nimi, eesmärk ja planeeritavad tegevused;

5) projekti vajalikkuse analüüs 6) projekti lühikokkuvõte

7) tegevuskava projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks 8) toetuse kasutamise eeldatava tulemuse kirjeldus; 9) projekti mõju ja jätkusuutlikkus

10) informatsioon ja valiku põhjendus võrreldavate hinnapakkumiste kohta 11) taotleja esindusõigusliku isiku andmed

12) projekti eelarve kulude lõikes; 13) tulenevalt projekti sisust muud asjakohased andmed.

(3) Taotlusele tuleb lisada investeeringu objekti omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad avalikest registritest.

§ 11. Nõuded investeeringu objektile

(1) Investeeringu objekt peab asuma taotleja haldusterritooriumil.

(2) Taotleja peab olema investeeringu objekti omanik või tal peab olema kasutusõigus vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast.

(3) Projekti lõpparuande kinnitamise ajaks peab investeeringu objekt olema eesmärgipärase lt kasutusele võetud.

(4) Toetuse saaja peab tagama viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest investeer ingu objekti kasutamise projektis ette nähtud eesmärgil.

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, taotluste esitamine, menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluste esitamine

(1) Toetuse taotlusvooru avamisest, taotluse esitamise tähtpäevast ja taotlusvooru tingimustest

teatab amet oma veebilehel. (2) Taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalse lt

allkirjastatult ameti e-posti aadressile [email protected].

§ 13. Taotluste menetlemise aeg

Taotlused menetletakse ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 60 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 14. Taotluste nõuetele vastavuse kontrollimine

6

(1) Amet kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või tehnilisi puudusi, teavitab amet sellest taotlejat ja määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele.

(4) Ametil on vajaduse korral õigus külastada investeeringuobjekti, teavitades sellest taotlejat vähemalt kolm tööpäeva ette.

(5) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest

asjaoludest: 1) taotleja ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele; 2) investeeringu objekt ei vasta § 11 lõigetes 1‒2 sätestatud nõuetele;

3) taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele; 4) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on etteantud

tähtpäevaks kõrvaldamata; 5) taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks kõrvaldamata;

6) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära või taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

(6) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb ameti peadirektor rahuldamata jätmise otsuse.

§ 15. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine

(1) Ameti peadirektor moodustab käskkirjaga taotluste hindamiseks vähemalt viieliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ning määrab komisjoni töökorra.

(2) Komisjon hindab nõuetele vastavaid taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti mõju eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus ja ettevalmistuse tase; 3) projekti tegevuste jätkusuutlikkus.

(3) Komisjon moodustab hindamistulemuste põhjal esitatud taotluste projektidest pingerea.

(4) Kui nõuetele vastava taotluse summa ületab maksimaalse toetuse määra ühe taotluse kohta, on ametil õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate

tegevuste muutmise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.

§ 16. Taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise otsuse tegemine

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni

ettepanekul ameti peadirektor.

(2) Osalise rahuldamise otsuse võib amet teha taotleja nõusolekul.

7

(3) Kui taotleja ei ole nõus komisjoni ettepanekuga tegevuste või kulude muutmiseks, teeb

ameti peadirektor taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui: 1) taotleja või taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks; 2) pingereast tulenevalt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks vahendeid;

3) paragrahvi 15 lõikes 4 nimetatud läbirääkimistel kokkulepet ei saavutata; 4) taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;

5) taotleja ei ole nõus § 15 lõikes 4 nimetatud juhtudel tegevuste või kulude muutmisega. (5) Taotluse rahuldamise otsuses esitatakse järgmised andmed:

1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi; 3) toetatavate esemete ja tegevuste nimekiri ja summa; 4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(6) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuses esitatakse järgmised andmed:

1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi ja registrikood; 3) projekti nimi;

4) otsuse põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

6) otsuse tegija andmed; 7) muu vajalik teave.

(7) Taotlejat teavitatakse otsusest elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

5. peatükk

Toetuse kasutamine

§ 17. Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping

(1) Pärast taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust sõlmib amet taotlejaga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).

(2) Leping sõlmitakse toetuse andmise tingimuste ja korralduse täpsustamiseks.

(3) Toetus makstakse taotlejale välja lepingus määratud tingimustel.

§ 18. Muudatused toetuse kasutamisel

(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama ametile põhjendatud muutmistaotluse, millele kehtivad järgmised tingimused:

1) muutmistaotlus tuleb esitada enne projekti elluviimise lõppkuupäeva; 2) eelarve muutmistaotlus tuleb esitada, kui projekti tegevusele ette nähtud eelarves tekib

muutmise vajadus; 3) muud põhjendatud juhud.

8

(2) Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja need omal kulul.

§ 19. Aruande esitamine

(1) Projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja ametile lõpparuande 15 päeva jooksul alates projekti elluviimise lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 15. jaanuaril 2025.

(2) Kui aruande kontrollimisel ilmneb aruandes puudusi, teeb amet ettepaneku kõrvaldada

puudused üldjuhul kümne tööpäeva jooksul. (3) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse eraldamise otsuses nimetatud

tingimuste rikkumise korral on ametil õigus nõuda toetuse täielikku või osalist tagastamist.

(4) Kui amet tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et projekt viidi ellu eelarves ettenähtust väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud, tagastab toetuse saaja enam makstud toetuse vastavalt lepingule.

(5) Amet ei kinnita aruannet järgmiste asjaolude ilmnemisel:

1) toetuse kasutamisega seotud aruande või dokumentide kontrollimisel selgub, et neis on esitatud valeandmeid; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ette nähtud tegevusi

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks teinud või toetuse saaja näidatud tegevused ei ole tõendatud.

(6) Aruande kinnitamata jätmisel teeb amet vajadusel toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmise otsuse.

§ 20. Toetuse tagasinõudmine

(1) Amet nõuab eraldatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja rikub määruses kehtestatud nõudeid; 3) toetuse saaja rikub toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;

4) toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude tegemisel; 5) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 6) taotluse menetlemise, projekti teostamise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja

esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) toetuse saaja ei taga toetuse rahuldamise otsuses nõutud tähtaja lõpuni projekti tulemusena

loodud või soetatud vara säilimist ja selle kasutust taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;

8) toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või saavutab projekti eesmärgid osaliselt.

(2) Lõike 1 punkti 7 alusel toetuse tagasinõudmisel vähendatakse toetust proportsionaalse lt ajaga, mille jooksul on kohustust rikutud.

(3) Lõike 1 punkti 8 alusel toetuse tagasinõudmisel teeb amet otsuse kaaludes otsuse tegemise l ajaks tehtud tegevuste mõju eesmärgi saavutamisele.

9

(4) Ametil on kohustus valitud toetuse tagasimaksmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses

põhjendada.

(5) Toetuse tagasinõudmine toimub vastavalt haldusmenetluse seaduses ja lepingus sätestatule. (6) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi; 2) toetuse saaja nimi;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber; 4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 5) tagasinõutava toetuse summa;

6) mitteabikõlblikuks muutunud oma- või kaasfinantseeringu kulude summa; 7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;

8) tagasimakse tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas konto number, kuhu toetuse tagasi peab kandma, ja saaja nimi; 9) viivise määr ja selle arvutamise alused;

10) otsuse vaidlustamise võimalused; 11) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.

(7) Tagasinõudmise otsuse saadab amet toetuse saajale elektrooniliselt.

(8) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse ameti arvelduskontole tagasi maksma tagasinõudmise otsuses sätestatud tähtpäevaks.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada ametilt täiendavat teavet ja nõu toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse kohta;

2) taotleda ametilt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi.

(2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid. 2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja selle rahuldamise otsusega või vastavuses

lepingu muudatusega; 3) tagastama toetuse ameti arvelduskontole, kui amet esitab tagasimakse nõude;

4) esitama ametile selleks ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded; 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta.

Toetuse saaja raamatupidamises peavad projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest

selgelt eristatavad. Kõik toimingud tehakse panga vahendusel, sularahaarveldused ei ole lubatud; 6) võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse kasutamist kajastavate kulu- ja

maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja

territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;

10

7) andma kontrollija käsutusse kõik projektiga seotud soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates; 8) osutama kohapealse kontrolli ja auditi läbiviimiseks igakülgset abi;

9) toetuse investeeringu objekti kui vallasasja või toetuse investeeringu objekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel andma omandajale üle kõik määrusest ja toetuse kasutamise lepingust tulenevad toetuse saaja kohustused;

10) säilitama taotluse ja toetusega ning projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali seitse aastat vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12;

11) tagama projekti tulemusena loodud investeeringu säilimise ja kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti lõppkuupäevast alates ning mitte tegema selle vara osas

tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;

12) informeerima viivitamata kirjalikult ametit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist;

13) informeerima viivitamata kirjalikult ametit projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise

kaheldavast otstarbekusest; 14) kui projekt on ellu viidud eelarves kavandatust väiksemate kuludega, tagastama kasutamata jäänud toetuse ameti arvelduskontole. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 10 eurot, siis

kasutamata jäänud toetuse osa ei tagastata.

§ 22. Ameti õigused ja kohustused

(1) Ametil on õigus:

1) nõuda taotlejalt või toetuse saajalt projekti kohta selgitusi ja lisainformatsiooni ning projekti tegevuste ja kulude kohta mis tahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;

2) teostada kohapealset kontrolli toetuse kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde osas; 3) nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui ilmneb, et toetust ei ole kasutatud

sihtotstarbeliselt; 4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui toetuse saaja esitab sellekohase

avalduse. (2) Amet on kohustatud:

1) kuulutama välja taotlusvooru oma kodulehel; 2) informeerima taotlusvooru väljakuulutamisest kohaliku omavalitsuse üksuseid;

3) juhendama taotlejaid ja toetuse saajaid toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes; 4) korraldama taotluste vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;

5) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle, ja korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;

6) kontrollima taotluste nõuetele vastavust; 7) moodustama taotluste hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö teenindamise; 8) vormistama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused;

9) informeerima taotlejaid taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustest;

10) kandma vajadusel riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta;

11

11) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest;

12) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;

13) lahendama ameti otsuste peale esitatud vaideid; 14) täitma muid määruses nimetatud ülesandeid.

7. peatükk

Vaidemenetlus

§ 23. Vaide esitamine ja menetlemine

Ameti otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab amet.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

1

Siseministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitselise kriisivalmiduse

suurendamise taotlusvooru tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse eelnõu

(edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse jagamise tingimused ja korda kohaliku omavalitsuse

üksustele (edaspidi KOV-id) riigikaitselise kriisivalmiduse tõstmise eesmärgil.

Laiapindse riigikaitse käsitlusest lähtuvalt on oluline KOV-e ette valmistada erinevateks

kriisideks sh riigikaitselisteks kriisideks. Riigikaitselises kriisis on üheks oluliseks

komponendiks evakuatsioonikohtade ja kerksuskeskuste toimepidevuse suurendamine.

Eelnõu alusel antakse toetust projektile, millega KOV suurendab oma haldusalas riigikaitse list

kriisivalmidust. Toetuse andmisel on prioriteediks evakuatsioonikohtade toimepidevuse

tõstmine. Projekti raames toetatakse mobiilsete generaatorite soetamist, mis annab KOV-ile

võimaluse vastavalt vajadusele muuta generaatorite asukohta ja kasutada neid

evakuatsioonikohtades ja kerksuskeskustes. Projekti raames toetatakse ka

evakuatsioonikohtade ettevalmistamist esmavajalike esemetega, milleks on välivood id,

madratsid, magamiskotid, spordisaalide põrandakatted, välikäimlad, pikendusjuhtmed,

kuumaveekatlad, veekeedukannud, mikrolaineahjud, gaasipliidid ja toidutermosed.

Regionaalses ja valdkonnaüleses aspektis on oluliseks suunaks KOV-ide koostöö kogukonna

liikmetega ning teadlikkuse tõstmine abisaamise võimalustest. Riigi jaoks on oluline ka KOV-

ide koostöövalmidus oma piirkonnas, mis aitab suurendada kriisides abi saamist ja kriisideks

valmisolekut. Toetuse andmise tingimusi on rakendatud mitu aastat ja need ei ole välja töötatud

eelnõu raames, vaid on olnud varem kehtestatud Päästeameti peadirektori käskkirjaga võttes

arvesse siseministri 14.07.2021.a käskkirjas nr 1-3/71“Riigieelarvelise toetuse andmise kord“

sätestatud tingimusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti kriisiosakonna elanikkonnakaitse talituse KOV

kriisivalmiduse nõunik Terje Lillo ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi Kulp ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2

Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 23 paragrahvist.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu §-is 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega tingimused KOV-idele riigikaitselise kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmiseks, kasutamiseks ja tagasinõudmiseks.

Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks tõsta KOV-ide riigikaitselist kriisivalmidust.

Toetuse andmisel on prioriteediks evakuatsioonikohtade toimepidevuse tõstmine.

Toimepidevuse tagamiseks soetatakse mobiilseid generaatorid, luuakse generaatorite ühenduse

valmidus ja soetatakse evakuatsioonikohtadesse erinevaid eluks vajalikke esmatarbe esemeid.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andmise tulemusena paranenud KOV-ide kriisivalmidus

riigikaitselises kriisis ehk KOV-ides on tõusnud võimekus kriisides hakkama saada. Toetatavate

projektide tulemusel on Lääne- ja Kesk-Eesti ning Harjumaa teatud piirkonna

omavalitsusüksuste elanikele loodud evakuatsioonikohtades tingimused majutamiseks ja

elektri tagamiseks. Samuti peaks suurenema KOV ametnike professionaalsus ning teadlikkus

evakuatsiooni läbiviimisest, evakueeritavad on ohustatud alast toimetatud ohutusse alasse ning

neile on tagatud evakuatsioonikoht hädavajalike teenustega.

Eelnõu §-is 2 sätestatakse eelnõus kasutatavad terminid.

Sihtrühm on toetuse saaja, kelleks on §-is 9 sätestatud KOV. Toetust saavad taotleda kõik

KOV-id generaatorite ühendamise valmiduse loomisel evakuatsioonikohtadele ja

kerksuskeskustele koos projekteerimisega. Mobiilsete generaatorite soetamist ja ulatus liku

evakuatsiooni ettevalmistamisega seonduvaid soetuseid saavad taotleda järgnevad KOV-id:

Haapsalu linn, Hiiumaa vald, Häädemeeste vald, Kehtna vald, Kiili vald, Kohila vald, Kose

vald, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Märjamaa vald, Paide linn, Põhja-

Pärnumaa vald, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Rapla vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Saku

vald, Saue vald, Tori vald, Türi vald, Viljandi linn ja Viljandi vald.

Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus

või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

Termineid „ehitis”, „hoone”, „ehitamine”, „ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ”,

„ehitusprojekt” ja „kasutusluba” kasutatakse ehitusseadustiku tähenduses.

Investeeringu objekt on toetuse taotleja omandis või kasutuses olev ehitis, millele luuakse

generaatorite ühendamise valmidus. Objekt peab olema projekti lõppedes kasutusele võetud.

Nimetatud nõue tuleneb asjaolust, et toetust saavad taotleda vaid eelnõu §-s 9 loetletud KOV-

id, kes loovad tingimused hoone evakuatsioonikohana kasutusele võtuks ja toetust ei saa

kasutada teise KOV-i territooriumil asuva hoone evakuatsioonikohaks kohandamiseks koostöös

kõrval asuva KOV-iga.

Evakuatsioonikoht on ehitis, kuhu saab evakueeritavad majutada ning kus tagatakse inimeste

viibimisel esmavajalikud tingimused.

Kerksuskeskus on avaliku kasutusega toimepidev hoone või ruum, mille eesmärgiks on anda

elanikele kriisi ajal infot, nõu ja abi.

Eelnõu § 3 kehtestatakse toetuse andja.

3

Toetuse andjaks on Päästeamet (edaspidi amet), kes menetleb toetuse taotlusi, teeb

väljamakseid ja toetuse kasutamise üle järelevalvet. Amet vastutab taotlusvooru

väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise

võimalusest, menetleb taotlust, teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse jms.

Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loetelu on toodud eelnõu seletuskirja §-is 22.

2. peatükk. Toetuse andmise alused

Eelnõu §-is 4 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 ja 2 kohaselt toetatakse projekte, mille tegevus panustab otseselt eelnõu sätestatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, milleks on mobiilsete generaatorite soetamine ja ulatus liku

evakuatsiooni ettevalmistamisega seonduvad soetused (välivoodid, madratsid, magamisko tid,

spordisaalide põrandakatted, välikäimlad, pikendusjuhtmed, kuumaveekatlad,

veekeedukannud, mikrolaineahjud, gaasipliidid ja toidutermosed) ning generaatorite

ühendamise valmiduse loomine evakuatsioonikohtadele ja kerksuskeskustele koos

projekteerimisega seotud tegevustega.

Lõige 3 sätestab piirangud toetatavate tegevuste osas. Mobiilsete generaatorite soetamist ja

ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisega seonduvaid soetusi saavad taotleda vaid järgnevad

KOV-id: Haapsalu linn, Hiiumaa vald, Häädemeeste vald, Kehtna vald, Kiili vald, Kohila vald,

Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Märjamaa vald, Paide linn, Põhja-

Pärnumaa vald, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Rapla vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Saku

vald, Saue vald, Tori vald, Türi vald, Viljandi linn ja Viljandi vald.

Riigikaitselise kriisi või selle vahetu ohu korral võib olla vajalik läbi viia ulatus lik

evakuatsioon. Õigeaegselt ettevalmistatud ulatusliku evakuatsiooni eesmärgiks on inimelude

päästmine, see tähendab, et evakueeritavad on ohustatud alast toimetatud ohutusse alasse ning

neile on tagatud evakuatsioonikoht hädavajalike teenustega, mille tagamist toetavad KOV-id.

Lähtuvalt ohuhinnangust võib riigikaitselise kriisi korral evakueeritavate vastuvõtmise

põhirõhk langeda Lääne- ja Kesk-Eesti ning Harjumaa teatud piirkonna KOV-idele. Saaremaa

ja Hiiumaa peavad olema võimelised tagama enda elanikkonnale toimepidevust koha peal, kuna

evakuatsioon nendest piirkondadest võib olla raskendatud. Sellest tulenevalt on toetusmeetme

prioriteediks toimepidevuse tõstmine eelkõige eelviidatud KOV-ides.

Generaatorite ühendamise valmiduse loomist evakuatsioonikohtadele ja kerksuskeskustele,

vajadusel koos projekteerimisega ja ehitustöödega, saavad taotleda kõik KOV-id.

Lõikes 4 kohaselt võib määruses sätestatud tegevuste jaoks toetust taotleda eeldusel, et taotleja

ei ole juba saanud sama kulu hüvitamiseks toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või

muudest välisabi vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud.

Igal juhul ei tohi projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida. Antud lõike

rikkumine toob kaasa antud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise.

Eelnõu §-iga 5 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik, mõistlik ja

põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus .

Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude

õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse

kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa Liidu toetusi reguleerivate

4

õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et kui

toetuse andmine tähendab ühtlasi riigiabi andmist, tuleb kõiki toetuse taotlemisega seotud

dokumente säilitada vähemalt kümme aastat.

Lõikes 2 kehtestatakse abikõlblike kulude loend.

Lõikes 3 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Riigisisese

õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima

maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Üldjuhul on kulu

abikõlblikkuse oluline tingimus ka see, et kulu peab olema makstud toetuse saaja

arvelduskontolt. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud

eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub

läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et

nimetatud kulu on tekkinud. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja

olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja

teenuste saamine) tuleb kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, milla l

toimub arveldamine.

Lõikega 4 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.

Eelnõu § 6 määratakse taotlusvooru eelarve toetussumma ja toetuse määr.

Taotlusvooru eelarve on 1 172 230 eurot ja maksimaalne toetussumma projekti kohta 50 000

eurot. Omafinantseeringut olema ei pea.

Eelnõu § 7 sätestatakse projekti abikõlblikkuse ja elluviimise periood.

Lõikes 1 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja

tekkivad projekti kulud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata tagantjärgi hüvitatavate projekti

ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi. Projekti teostamiseks vajalikud kulud

võivad tekkida projekti abikõlblikkuse perioodi ajavahemikul, millal projekti tegevused

algavad ja lõpevad.

Lõike 2 kohaselt ei saa esitatud projekti abikõlblikkuse periood alata varem kui jõustub eelnõu

ning ei või olla pikem kui 31. detsember 2024.

Lõike 3 kohaselt abikõlblikkuse perioodi ei saa pikendada. Projekti läbiviimise rahalised

vahendid tuleb ära kasutada 2024. a eelarve aasta jooksul ja nende kasutamist ei ole võimalik

pikendada.

Eelnõu § 8 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise tingimused.

Lõikes 1 ja 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited

vastavatele regulatsioonidele.

Eelnõu alusel toetuse andmine ehk eelnõu §-s 4 nimetatud tegevuste toetamine võib

kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et

riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiab i

konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi

on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

5

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide

alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi,

kas toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte.

Lõike 3 kohaselt on ameti kohustus kontrollida, kas programmist taotletav toetus on käsitatav

vähese tähtsusega abina.

Lõikes 4 ja 5 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele

taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta

pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot või üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavale ettevõtjale 750 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku.

Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja

on õigustatud saama ning grupierandiga hõlmatud riigiabi projektile anda ei saa (näiteks

grupierandi määruse artikli 53 kultuuriliste eesmärkide ja tegevuste loend ei hõlma ärilis i

tegevusi nagu mood ja disain), vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni

vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

Lõige 6 sätestab, et kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas

summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab amet taotleja

nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

3. peatükk. Taotlejale, toetuse taotlusele ja investeeringu objektile esitatavad nõuded

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse toetuse taotlejad.

Punktis 1 kehtestatakse piiratud subjektide ring, kes saavad taotleda eelnõu § 4 lõike 2 punktis

1 nimetatud mobiilsete generaatorit ja ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisega seonduvaid

soetuseid (välivoodid, madratsid, magamiskotid, spordisaalide põrandakatted, välikäimlad,

pikendusjuhtmed, kuumaveekatlad, veekeedukannud, mikrolaineahjud, gaasipliidid ja

toidutermosed). Punkti 1 kohaselt saavad taotlejateks olla vaid alljärgnevad KOV-id

omavalitsuse üksused: Haapsalu linn, Hiiumaa vald, Häädemeeste vald, Kehtna vald, Kiili vald,

Kohila vald, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Märjamaa vald, Paide

linn, Põhja-Pärnumaa vald, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Rapla vald, Saarde vald, Saaremaa

vald, Saku vald, Saue vald, Tori vald, Türi vald, Viljandi linn ja Viljandi vald.

Punkti 2 kohaselt saavad eelnõu § 4 lõikes 2 punktis 2 nimetatud generaatorite ühendamise

valmiduse loomist evakuatsioonikohtadele ja kerksuskeskustele (sh projekteerimine) toetust

taotleda kõik KOV-id.

Kehtestatud piiranguid on täpsemalt põhjendatud §-i 4 lõike 2 selgituses.

Eelnõu §-ga 10 kehtestaks üksikasjalikud nõuded taotlusele. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada

üks taotlus (kui toetust soovitakse erinevate tegevuste ja/või soetuse osas) koos

lisadokumentidega. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud

eesmärkidel ja toetatavateks tegevusteks ning et projekt panustab tulemustesse. Sealhulgas

sätestatakse, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.

Amet avaldab oma kodulehel toetuse taotluse ja eelarve esitamiseks soovituslikud vormid.

Eelnõu §-ga 11 kehtestatakse nõuded investeeringu objektile.

6

Lõikega 1 sätestatakse, et investeeringu objekt peab asuma toetust taotlenud KOV-i

haldusterritooriumil. Nimetatud nõue tuleneb asjaolust, et toetust saavad taotleda vaid eelnõu

§-s 9 loetletud KOV-id, kes loovad tingimused hoone evakuatsioonikohana kasutusele võtuks

ja toetust ei saa kasutada teise KOV-i territooriumil asuva hoone evakuatsioonikohaks

kohandamiseks koostöös kõrval asuva KOV-ga.

Lõike 2 kohaselt peab taotleja olema investeeringu objekti omanik või tal peab olema

kasutusõigus vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast.

Lõike 3 kohaselt peab projekti lõpparuande kinnitamise ajaks investeeringu objekt olema

eesmärgipäraselt kasutusele võetud. Kasutusluba on nõutav sõltuvalt tööde iseloomust ja

vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Käesolevalt on oluline, et kui toetust on saadud generaatorile

ühenduse valmiduse loomiseks ja selle kasutusele võtmiseks on vaja taotleda kasutusluba, siis

peab see olema nähtav ehitusregistrist.

Lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest

investeeringu objekti kasutamise projektis ette nähtud eesmärgil.

4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluste esitamine, menetlemine, hindamine ja

otsuste tegemine

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt teatab amet toetuse taotlusvooru avamisest, taotluse esitamise tähtpäevast ja

taotlusvooru tingimustest oma veebilehel.

Lõike 2 sätestatakse, et taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada taotleja esindusõigusliku isiku

poolt digitaalselt allkirjastatult ameti e-posti aadressile [email protected].

Eelnõu §-ga 13 kehtestatakse taotluse menetlemise aeg, milleks on kuni kuuskümmend

tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb

haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud

aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise

põhjus.

Eelnõu §-is 14 sätestatakse taotluste nõuetele vastavuse kontrollimise põhimõtted.

Lõiked 1 – 2 sätestavad, kuidas toimub taotluste menetlemine. Amet kontrollib taotleja ja

taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et

taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja

lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.

Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad

täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet ning märgitud tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva.

Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab

taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust

lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus edastatakse taotlejale ja tema taotluse osas tehakse

rahuldamata jätmise otsus.

7

Lõike 3 kohaselt taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus

vastavad kehtestatud nõuetele. Toetuse andja saab tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele

vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu nõuded. Nõuetele mittevastavuse otsustab

taotlust menetlev ameti ametnik, kellele on ameti peadirektori käskkirjaga antud volitus vastava

päästepiirkonna taotluste menetlemise. Eelnimetatud ametnik annab hindamiskomisjonile

nõuetele vastavad taotlused hindamiseks ja nõuetele mitte vastavate taotluste osas teeb ameti

peadirektor rahuldamata jätmise otsuse.

Lõike 4 kohaselt on ametil vajaduse korral õigus külastada investeeringu objekti kohapeal. Kui

toetuse andja peab põhjendatuks külastada toetuse taotleja poolt taotluses märgitud

investeeringu objekti, tuleb toetuse andjal taotlejat ette teavitada vähemalt kolm tööpäeva.

Lõige 5 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks

järgnevatest asjaoludest:

1) taotleja ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele, millega on sätestatud piirangud taotlejale. Ehk § 9

lg 1 kohaselt saab taotleda mobiilset generaatorit ja/või ulatusliku evakuatsiooni

ettevalmistamisega seonduvaid soetuseid vaid nimetatud KOV-id.

2) investeeringu objekt ei vasta § 11 lõigetes 1‒2 sätestatud nõuetele ehk investeeringu objekt

peab asuma KOV-i territooriumil, kuna eelnõu § 9 lg 1 nimetab generaatorit ja/või ulatus liku

evakuatsiooni ettevalmistamisega seonduvaid soetuseid taotlema vaid konkreetsed KOV-id.

Investeeringut saab teha nii taotlejale endale kuuluvale hoonele kui ka taotleja kasutuses olevale

hoonele.

3) taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele;

4) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on etteantud

tähtpäevaks kõrvaldamata;

5) taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks

kõrvaldamata;

6) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära või taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega

vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

Lõike 6 kohaselt teeb nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta ameti peadirektor

rahuldamata jätmise otsuse. Nõuetele mittevastavuse otsustab taotlust menetlev ametnik,

kellele on peadirektori käskkirjaga antud volitus toetuse taotluste menetlemise. Eelnimetatud

ametnik annab eelnõu § 16 nimetatud komisjonile nõuetele vastavad taotlused hindamiseks ja

nõuetele mitte vastavate taotluste osas teeb ameti peadirektor rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu §-ga 15 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

Lõike 1 kohaselt moodustab ameti peadirektori käskkirjaga taotluste hindamiseks vähemalt

viieliikmelise komisjoni ning määrab komisjoni töökorra. Hindamiskomisjoni kuuluvad ameti

ametnikud: peadirektori asetäitja (põhivaldkond) – esimees; kriisiosakonna juhataja,

kriisiosakonna elanikkonnakaitse talituse juhataja, kriisiosakonna elanikkonnakaitse talituse

evakuatsiooni nõunik, Lääne päästekeskuse juht, Põhja päästekeskuse kriisibüroo juhataja,

Lõuna päästekeskuse kriisibüroo juhataja ja Ida päästekeskuse kriisibüroo juhataja, lisaks

peavad hindamiskomisjoni liikmed kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse

seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hindamiskomisjoni protokollis.

Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end

taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav märge

8

hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest

taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.

Lõike 2 kohaselt peab komisjon hindama nõuetele vastavaid taotlusi järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti mõju eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus ja ettevalmistuse tase;

3) projekti tegevuste jätkusuutlikkus.

Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et

taotlejale oleks arusaadav, milliseid projekte valimisel eelistatakse ja mida sealjuures

hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse

koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud

asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.

Esimese ja teise kriteeriumi juures hindab komisjon projekti vastavust taotlusvooru

eesmärkidega. Komisjon kaalub, kas taotluses esitatud projekti sisu vastab taotlusvooru

eesmärkidele. Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti

eesmärkidele. Komisjon hindab sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

Kolmanda kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja

kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt projektis kirjeldatuga, erinevatele sihtrühmadele, projektiga

saavutatavat tulemust ja valmisolekut riigikaitselises kriisis.

Lõike 3 kohaselt moodustab komisjon hindamistulemuste põhjal esitatud taotluste projektidest

pingerea.

Lõike 4 kohaselt on toetuse andjal õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja

taotluses sisalduvate tegevuste muutmiseks, arvestades pingerea aluseks olevaid kriteeriume.

Lisaks jäetakse toetuse andjale õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja

tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu.

Eelnõu §-is 16 nähakse ette taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise

tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise otsuse

ameti peadirektor. Taotlus rahuldatakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 2 ja 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda

algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja

tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise

otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses

taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused

pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud

asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse

põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks

kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul

pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema

toetussummaga või vajadusel projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse

9

andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse

andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla

vajalik veelkord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui

taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta

kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui pingereast tulenevalt ei jätku taotlusvoorus

enamate taotluste toetamiseks vahendeid, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik

projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse

vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta ja kui taotluse

menetlemise käigus selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid.

Lõikes 5 sätestatakse andmed, mis esitatakse taotluse rahuldamise otsuses.

Lõikes 6 sätestatakse andmed, mis esitatakse taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata

jätmise korral.

Lõike 7 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt viie tööpäeva

jooksul otsuse tegemisest arvates.

5. peatükk. Toetuse kasutamine

Eelnõu § 17 sätestatakse riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping)

põhimõtted. Leping toetuse saaja ja ameti vahel pärast taotluse rahuldamise või osalise

rahuldamise otsuse tegemist, et täpsustada toetuse andmise tingimusi, korraldust ning toetuse

väljamakset.

Eelnõu §-ga 18 sätestatakse toetuse kasutamisel muudatuste tegemise tingimused.

Lõikega 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle

algatusel. Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse

sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse

või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb

toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja

algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat

tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike

kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on

sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajamineva id

tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud

tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti

tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on

tegemist sisuliselt uue projektiga.

Taotluse rahuldamise otsust saab muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib

kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise

otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste

lõppemist.

Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude

tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on

oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti

10

abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse

rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette

nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või

osaliselt kehtetuks.

Toetuse saaja peab viivitamatult teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende

ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise

otsuse võib jõustada varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev,

juhul, kui see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste

saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla

varasem kui selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev.

Lõike 2 sätestab, et kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja

need omal kulul.

Eelnõu §-ga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõikega 1 kohaselt tuleb projekti lõpparuanne esitada viieteistkümne päeva jooksul projekti

elluviimise lõppkuupäevast kuid mitte hiljem kui 15. jaanuaril 2025.

Lõike 2 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud

andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümne tööpäeva, mil aruande

menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse eraldamise otsuses

nimetatud tingimuste rikkumise korral on ametil õigus nõuda toetuse täielikku või osalist

tagastamist.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui amet tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et projekt viidi

ellu eelarves ettenähtust väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud,

tagastab toetuse saaja enam makstud toetuse vastavalt lepingule.

Lõikes 5 sätestatakse, et amet ei kinnita aruannet järgmiste asjaolude ilmnemisel:

1) toetuse kasutamisega seotud aruande või dokumentide kontrollimisel selgub, et neis on

esitatud valeandmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ette nähtud tegevusi

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks teinud või toetuse saaja näidatud tegevused ei

ole tõendatud.

Lõikes 6 sätestatakse, et aruande kinnitamata jätmisel teeb amet vajadusel toetuse osaliselt või

täielikult tagasi nõudmise otsuse.

Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse

tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise

tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud

mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse

tagasinõudmine toimub haldusmenetluse seaduse §-i 66 ja § 69 lõikes 1 sätestatud korras.

11

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole

abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda

mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et

puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub,

et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus,

kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui

toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud

toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude

abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei

täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimal ik

üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite

säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või

pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda,

kuid on toetuse andjale ajendiks, et hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või

toetatava tegevuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil.

Lõige 2 täpsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel toetuse tagasi nõudmist. Kui

toetus nõutakse tagasi lõike 1 punkti 7 alusel, siis amet vähendab toetuse suurust

proportsionaalselt ajaga, mille jooksul toetuse taotleja on oma kohustust rikkunud.

Lõige 3 täpsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 alusel toetuse tagasi nõudmist. Kui

toetus nõutakse tagasi põhjusel, et toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või saavutab need

osaliselt, siis tagasinõude suuruse otsuse tegemisel amet kaalub tehtud tegevuste mõju eesmärgi

saavutamisele.

Lõike 4 kohaselt on amet põhjendama tagasinõude suurust. Toetuse tagasinõudmise otsuse

puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses kaalutusõiguse alusel antud

haldusaktiga, milles tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmise l

lähtunud.

Lõike 5 kohaselt võib tagasinõudmise otsuse teha vastavalt haldusmenetluse seaduses ja

lepingus sätestatule. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta võib toetuse andja

nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja

võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse

tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.

Lõige 6 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed.

Lõike 7 kohaselt edastatakse taotlejale tagasinõudmise otsus elektrooniliselt.

Lõike 8 kohaselt määratakse tagasinõudmise otsuses toetuse tagastamise tähtpäev. Toetuse

tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima

alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse §

12

62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega

teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja

peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui

toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise

otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise

otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse

saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise

otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et

toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamise l

teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused

Eelnõu §-ga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõu, mis on seotud

toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti nõuetekohaseks

elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitus i

kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta.

Lisaks on toetuse taotlejal õigus taotleda ametilt nõusolekut, et teha projekti tegevustes või

eelarves põhjendatud muudatusi. Muudatuste tegemise tingimuste kohta on täpsemalt kirjas

eelnõu §-i 18 selgituses.

Lõike 2 punktides 1-14 loetletakse toetuse saaja kohustused, rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste

täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja

tingimuste kohaselt.

Toetuse saaja peab projekti ellu viima heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud

eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused.

Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad

olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Toetuse saajal on kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamise l,

sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete

ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja

maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivate le

nõuetele. Kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid tuleb säilitada

raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist kohustust tuleb rakendada

niiviisi, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tuleneb siiski pikem

dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb järgida pikemaid tähtaegu. Kõik

tehtud tehingud tuleb teha panga vahendusel

Toetuse saaja on kohustatud aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on

toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või

paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja

pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole

pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud

13

kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige

seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Toetuse saaja peab

tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka

projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st

projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,

millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua

toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud

finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.

Toetuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud

või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe

alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab

taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse

kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade

muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Eelnõu §-ga 22 kehtestatakse ameti ehk toetuse andja õigused ja kohustused.

Lõike 1 punktidega 1-3 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning

nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha

abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab

tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja

edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude

kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse

kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud

dokumentide vastavust originaalile. Samuti on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse

rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisulise lt

toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid).

Lõike 2 punktidega 1-14 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja kohustub

kuulutama välja taotlusvooru kodulehel ja informeerima taotlusvooru väljakuulutamisest KOV-

e, menetlema taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude

abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.

7. peatükk. Vaidemenetlus

Eelnõu § 23 sätestab vaiete esitamise ja menetlemise põhimõtted. Ameti otsuse või toimingu

peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab amet.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma Euroopa Liidu õigustega puutumust.

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendamisel on mõjutatud sihtrühmaks amet ning kõik KOV-id ja nende elanikud.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju regionaalarengule, riigikaitsele ja

välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega majandusele.

14

4.1 Mõju siseturvalisusele

Mõju sihtrühm on KOV-id ja nende elanikud

Eelnõu rakendamine omab positiivset mõju KOV-ide kriisivalmidusele riigikaitselises kriisis,

kuna läbi toetatavate tegevuste on võimalik soetada kriisis toime tulekuks ning oma elanike

toetamiseks tarvilikke asju ning soetada generaatoreid evakueeritud inimestele sobivate

viibimistingimuste loomiseks evakuatsioonikohtadesse, vähendades seeläbi sõltuvust

elektrivõrgust. KOV-ide parem kriisivalmidus tagab ka nende elanike parema toimetuleku

riigikaitselises kriisis.

Kokkuvõttes on eelnõu mõju KOV-idele ja nende elanikele positiivne, kuid vähene.

4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv Päästeametile, kuid kuna

toetusvooru läbiviimine ei ole ameti jaoks uus tegevus, ei tohiks eelduslikult tekkida vajadust

lisatöökohtade järele. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju vähene.

Samuti kaasneb seoses toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega mõningane töökoormuse

kasv KOV-idel, kuid võrreldes KOV-ide kõigi ülesannetega on mõju vähene. Projekti

elluviimine omafinantseeringu olemasolu ei eelda. Kokkuvõttes on mõju KOV-idele vähene.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Käesoleva toetusvooru eelarveks on kavandatud ligi 1,2 miljonit eurot. Projekti elluviimiseks

KOV-ile kohustuslikku omafinantseeringut ei ole ja üldjuhul KOV rahalist omapanust lisama

ei pea. Projekti läbiviimisega võib kaasneda KOV-ile mõningane töökoormuse kasv ning võib

kaasneda mõningane rahaline kulu, kui tehakse omavahenditest täiendavaid tegevusi või

tehtavad kulud on suurenenud.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja arvamuse

avaldamiseks Päästeametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

06.03.2024 nr 1-6/2921-1

Siseministri määruse "Kohaliku omavalitsuse

üksuste riigikaitselise kriisivalmiduse

suurendamise taotlusvooru tingimused ja kord"

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse "Kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamise taotlusvooru tingimused ja kord" eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused esitada 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa: 1) siseministri määruse "Kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamise taotlusvooru tingimused ja kord" eelnõu (11 lehel);

2) siseministri määruse "Kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamise taotlusvooru tingimused ja kord" eelnõu seletuskiri (14 lehel).

Arvamuse andmiseks: Päästeamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kaidi Kulp [email protected]