Raamleping

Digiallkirjad

Digiallkirjad

2/2

„Siseriiklik ja rahvusvaheline konteiner- ning treilerveoteenus" (viitenumber 276346)

Tehniline kirjeldus

Osa 2: Treilerveod

1. ÜLDINE TEAVE

1.1. Eesmärgiks on sõlmida raamlepingud treilervedusid (sh suuremõõtmelised, raskekaalulised ja ohtlikud (ADR-) veosed) teostava veoettevõttega kauba siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks transpordiks. Enamikul juhtudel on veo algus- või sihtkoht Eestis.

1.2. Vedude teostamiseks rendib tellija sõidukid koos juhiga.

1.3. Teenust hakkavad tellima Kaitseväe või Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse volitatud isikud.

1.4. Nõuded teenusele:

NimetusSamaaegselt transporditavate veoste tegelikud massid

Pakkuja miinimum veovõimekus2 x 65T, 5 x 45T ja 5 x 30T

Veo teostamise võimekus

(Vedaja peab olema võimeline kindla etteteatamise ajaga alustama treilervedudega vastavalt toodule.

Veo teostamise kestus lepitakse igakordselt kokku tellijaga).- Vähemalt 3 x 65T, 5 x 45T ja 5 x 30T –

etteteatamisega 3 kalendripäeva

- Vähemalt 6 x 65T, 10 x 45T ja 10 x 30T – etteteatamisega 7 kalendripäeva

- Vähemalt 10 x 65T, 20 x 45T ja 20 x 30T – etteteatamisega 14 kalendripäeva

Veo ulatus- Eesti-sisene

- Rahvusvaheline arvestusega, et algus- või sihtkoht on Eesti

- Tellijal on õigus tellida vedusid ka algus- ja sihtkohaga väljaspool Eestit, kui veod jäävad Euroopa Liidu piiresse

- Tellijal on õigus tellida vedusid ka algus- ja lõppsihtkohaga väljaspool Eestit, veod ei jää Euroopa Liidu piiresse (ÜK, Norra, Ukraina, Moldova, Türgi jne)

Vedaja kohustused:

1.4.1. Teenust osutavad sõidukid peavad teenuse osutamise hetkel vastama liiklusseaduses ja autoveoseaduses kehtestatud nõuetele;

1.4.2. Haagistel peab olema võimekus iseliikuva tehnika peale- ja mahasõiduks ning treileritel kuni 45 T ja 65 T peab olema lisaks veoplatvormi laiendamise võimalus (3,1m roomikute välisservade vahega masinat peab olema võimalik täielikult toestada);

1.4.3. Haagised peavad olema varustatud GPS-seadmega, mis võimaldab ettevõttel jälgida haagiste teekonda ja asukohta reaalajas;

1.4.4. Tehnika veoks vajaminevad laadimis- ja kinnitusvahendid peavad olema treileri komplektis vastavalt teenuse tellija poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Peamiselt kasutatakse veoste kinnitamiseks koormakette. Vedaja peab tagama, et kasutatavad koormaketid on vigastusteta ning keti pingutid ja ketid on omavahel sobilikud;

1.4.5. Kasutatavate sõidukite märgistus peab vastama liiklusseaduses kehtestatud nõuetele;

1.4.6. Tellimuse täitmisel peab kasutama vähemalt EURO VI heitmenormiga veokeid;

1.4.7. Vedaja on kohustatud autorongi või selle osa tehnilise või muu rikke (veotakistuse) korral viivitamatult tegema kõik endast oleneva rikke kõrvaldamiseks ja sõidu jätkamiseks;

1.4.8. Vedaja on kohustatud informeerima tellija esindajat esimesel võimalusel kõigist võimalikest viivitustest teel, mis võivad põhjustada veose hilinemist sihtkohta ning tegema kõik endast sõltuva selle vältimiseks;

1.4.9. Vedaja on kohustatud teenuse osutamiseks kasutama vastava kvalifikatsiooniga autojuhte;

1.4.10. Vedaja on kohustatud teenust osutama tehnikaga, mis on tehniliselt korras ning vastab liiklusseaduses ja muudes normdokumentides kehtestatud tehnilistele nõuetele;

1.4.11. Teenuse hinnastamisel on võimalik rakendada kütuse lisatasu (BAF), kui see on lepingu sõlmimise hetkel pakkumuse esitanud ettevõtte kodulehelt leitav.

3/4

1/5

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse tausta-kontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine, otsustamaks kontrollitava isiku lubamist Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ette nähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeoleku-alased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigus-aktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeoleku-alal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ette nähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Töövõtja õigused ja kohustused

3.1. Töövõtjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Töövõtja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokku lepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole koos-kõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotlus (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusolek;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid postiaadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, st teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendri-aastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected];

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsu-õigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule;

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK-i vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIK-ile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata, kui töövõtja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal

2/12

RAAMLEPING

21.06.2024 nr 2-2/24/596-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn) ja Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar, edaspidi: tellija,

ning

OÜ Odien (registrikood 11200618, aadress Pärnu 54, 72712 Paide), keda esindab põhikirja alusel Janar Neido, edaspidi: täitja,

eraldi: pool ja ühiselt: pooled,

on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi ka: leping).

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Siseriiklik ja rahvusvaheline konteiner- ja treilerveoteenus“ (viitenumber 276346) osa 2 alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest.

1.2. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.3.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;

1.3.6. tema ja tema poolt osutatav teenus ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.4. Lepingu ese on tellija veose (edaspidi: veos) transportimine (edaspidi: teenus).

1.5. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas.

1.6. Teenuse liik ning osutamise aeg ja kohad sätestatakse hankelepingutes.

1.7. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Üleantav teenus peab vastama lepingutingimustele, mh kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.

1.8. Lepingu sõlmimisega on tellijal õigus vajadusel tellida ka muid lepingu esemega seotud lisatöid ja teenuseid, mis on täitja teenuste valikus olemas ja mida tal on võimalik teostada, kuid mida pole nimetatud lepingu lisas 3.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke alusdokumendid (sh lepingud) ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud, pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks või fikseeritud perioodiks (edaspidi: kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel mini-konkursi tulemusena, mille eesmärk on tellida teenust, mida ei ole võimalik teha kestvuslepingu alt. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 50 000 eurot ilma käibemaksuta, on tellijal kohustus korraldada minikonkurss kõikide raamlepingu partnerite vahel. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on vähem kui 50 000 eurot ilma käibemaksuta, võib tellija tellida teenust täitjalt, kelle pakkumuse maksumus on ühekordse tellimuse tegemise hetkel fikseeritud maksumustest majanduslikult kõige soodsam.

3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud teenuste nimekirja ja kirjelduste alusel (periood täpsustatakse igakordselt enne kestvuslepingu sõlmimist). Kestvuslepingu alusel on tellijal õigus tellida lepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud teenust minikonkursil edukaks osutunud pakkujalt.

3.1.2.1. Enne kestvuslepingu perioodi möödumist lepingu sõlmimisest korraldab tellija raamlepingu partnerite vahel minikonkursi, sõlmimaks minikonkursil edukaks tunnistatud pakkujaga kestvuslepingu järgnevaks perioodiks.

3.1.2.2. Minikonkursi korraldamisel lähtutakse lepingu punktis 3.2 sätestatust.

3.1.2.3. Tellijal on õigus minikonkursi esemeks olevate teenuste nimekirja täpsustada, esitades minikonkursil uued tehnilised kirjeldused või teenuseid nimekirjast välja arvata.

3.1.2.4. Lepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse teenuse osutamise aeg ja koht.

3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris kestvuslepingu sõlmimiseks või ühekordse soetuse tegemiseks järgneva korra alusel:

3.2.1. Tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.2.2. Tellija toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Minikonkursi käigus täpsustab tellija, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.

3.2.3. Täitja poolt esitatud hinnapakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates hinnapakkumuse esitamise hetkest.

3.2.4. Tellijal ei ole kohustust tellida kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud teenuseid pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.2.5. Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim.

3.2.6. Tellija kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume:

3.2.6.1. Ühekordsete soetuste (vt punkt 3.1.1) tegemiseks võib tellija kasutada järgmisi hindamiskriteeriume:

Variant 1:

· Pakkumuse maksumus: 75%

· Teenuse osutamise aeg: 25%

Tellija kasutab varianti 1 juhul, kui tegemist on tellijale ettenägematu olukorraga või kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike tulenevalt teenistuslikust vajadusest. Tellija põhjendab ettenägematut ja teenistuslikust vajadusest tingitud olukorda pakkumise esitamise ettepanekus.

Variant 2:

· Pakkumuse maksumus: 100%

3.2.6.2. Kestvuslepingu sõlmimiseks (vt punkt 3.1.2) võib tellija kasutada järgmisi hindamiskriteeriume:

· Pakkumuse maksumus: 100%

3.2.7. Tellija teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes mini-konkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning tellib teenuse minikonkursil edukaks tunnistatud pakkujalt.

3.2.8. Juhul, kui täitja teavitab vahetult pärast hankelepingu sõlmimist lepingu täitmise võimatusest, on tellijal õigus tellida soovitud teenused uut minikonkurssi korraldamata minikonkursil paremusjärjestuselt järgmiselt raamlepingu partnerilt.

3.2.9. Juhul, kui minikonkursi edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, siis on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ning nõuda edukaks tunnistatud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes maksumusega, mille alusel hankeleping sõlmitakse.

3.2.10. Juhul, kui minikonkursi edukal pakkujal on tellimuste täitmise perioodil esinenud rikkumisi, mille tagajärjel on tellimustest taganetud, hankeleping on üles öeldud või makstud leppetrahvi, siis on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ning nõuda edukaks tunnistatud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes maksumusega, mille alusel hankeleping sõlmitakse.

3.2.11. Juhul, kui tellija tuvastab, et täitja pakub teenust oluliselt kõrgema hinnaga, kui samaväärsed teenused turul maksavad, on tellijal õigus esitada tellimusi minikonkursil teisele kohale jäänud täitjale. Kui ka teisele kohale jäänud täitja küsib teenuse eest kõrgemat hinda, kui samaväärsed teenused turul maksavad, võib tellija tellida teenust lepinguväliselt vabalt turult.

3.2.12. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Tellija edastab täitjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.3. Tellija võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused:

3.3.1. kui need on tellija jaoks ebamõistlikult kallid;

3.3.2. kui minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi dokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele;

3.3.3. kui langeb ära vajadus minikonkursi järele põhjusel, mis ei sõltu tellijast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest.

3.4. Tellija lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub teenuse tellimine alljärgneva korra alusel.

3.5.1. Tellija esitab täitjale hinnapäringu.

3.5.2. Täitja esitab hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast tellijalt hinnapäringu saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega, mis ei tohi ületada raamlepinguga fikseeritud maksimaalseid ühikuhindu. Juhul, kui täitjal pole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata.

3.5.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku ostutellimuse tegemise või hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel ostutellimust tegema või hankelepingut sõlmima. Kui tellija 14 päeva jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.

3.5.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib tellija lükata tagasi esitatud pakkumuse punktides 3.3.1–3.3.3 nimetatud alustel.

3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, siis pooled sõlmivad hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.7. Tellijal on õigus avalduse esitamisega lepingu kehtivuse perioodi jooksul tellida teenust vabalt valitud lepingupartnerilt riigihangete seaduse § 30 lg 8 alusel juhul, kui täitja teatab, et tal ei ole võimalik vastavasisulist tellimust täita või tal ei ole võimalik tellimust täita kokkulepitud ajal või tellija soovitud tähtajal eeldusel, et nende tellimuste kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu maksumusest ja iga sellise tellimuse maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär. Nimetatud lepingu punkti kasutamisel fikseerib tellija vastavasisulised asjaolud hankelepingu või tellimuse juures ning vajadusel esitab vastavasisulise aruandluse lepingu haldajale.

3.8. Täitjal on õigus taotleda avalduse esitamisega üks kord kalendriaastas raamlepingus fikseeritud ühikuhindade, v.a BAF-i sisaldavate ühikuhindade, korrigeerimist üksnes avaldusele eelneval 12 kuul toimunud Statistikaameti poolt avaldatud teenuste tootjahinnaindeksi (kaubavedu maanteel) muutuse ulatuses, kuid mitte rohkem kui 10% hindade tõstmise korral. Täitjal on õigus taotleda üks kord kalendriaastas raamlepingus fikseeritud ühikuhindade, v.a BAF-i sisaldavate ühikuhindade, langetamist. Samuti on tellijal õigus esitada ühepoolne tahteavaldus ühikuhindade, v.a BAF-i sisaldavate ühikuhindade, langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud teenuste tootjahinnaindeksi (kaubavedu maanteel) muutus on negatiivne teenuste tootjahinnaindeksi (kaubavedu maanteel) muutuse ulatuses. BAF-i sisaldavad ühikuhinnad (sõidukilomeetri maksumus ja tunnihind) on fikseeritud 24 kalendrikuuks.

3.9. Punktis 3.8 nimetatud ühikuhindade korrigeerimise õigus algab raamlepingu täitmise esimese aasta möödumise järgselt.

3.10. Tellija võib lükata tagasi ühikuhindade muutmise avalduse, kui tellijal puuduvad rahalised vahendid muudetud ühikuhindadega lepingu täitmiseks. Sellisel juhul jäävad kehtima viimati fikseeritud ühikuhinnad.

3.11. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenused, mille kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või hinnapakkumuse esitamisega juhul, kui täitjaid on üks, mille raames esitab tellija täitjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes.

4.4. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.5. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.6. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.

4.7. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist.

4.8. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lepinguväliselt, kui: ükski täitja ei esita pakkumust; täitjate esitatud pakkumused ei vasta hankija sätestatud nõuetele; ükski täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitja kohustub esitama määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Täitja kohustub teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küber-intsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonna-säästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Täitja kohustub tellijat koheselt teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada.

5.7. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.8. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

5.9. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

5.10. Täitja kohustub mitte täitma vähemalt ühte keelatud tingimust, mis on sätestatud Nõukogu määruses (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, millega kehtestatakse piiravad meetmed seoses Venemaa Föderatsiooni tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukraina Vabariigis, sh muudatused, mis tehti Euroopa Nõukogu määrusega (EL) nr 833/2014, mille kinnitas Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, Nõukogu määrus (EL) nr 269/2014, 17. märts 2014, millega kehtestatakse piiravad meetmed seoses Ukraina Vabariigi territoriaalse terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust õõnestavate või ähvardavate tegevustega, sh muudatused, mis tehti Nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/581, 8. aprill 2022.

5.11. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokku lepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Tööd loetakse nõuetepäraselt teostatuks, kui tellitud transpordivahend koos veosega on saabunud õigeaegselt tellitud sihtkohta.

6.2. Teenuse osutamine ning selle täpsemad tellimise ja vastuvõtmise protseduurid on sätestatud dokumendis Lisa 1.

6.3. Täitja esitab saatelehe veose üleandmise-vastuvõtmise hetkel, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse pooltele.

6.4. Saatelehele tuleb märkida:

6.4.1. täitja andmed;

6.4.2. tellija andmed;

6.4.3. saatja andmed;

6.4.4. vedaja (sh autojuhi) andmed;

6.4.5. vastuvõtja andmed;

6.4.6. veose veoks kasutatavate sõidukite andmed (registreerimisnumber);

6.4.7. hankelepingu (ostutellimuse) number;

6.4.8. riigihanke viitenumber 276346;

6.4.9. veose andmed (sh nimetus, mõõtmed, mass);

6.4.10. peale- ja mahalaadimise asukoht;

6.4.11. teenuse osutamise aeg.

6.5. Tellijal on õigus kontrollida kahe nädala jooksul teenuse kvaliteedi vastavust lepingu ja hankelepingutingimustele. Juhul, kui tellija fikseerib teenuse kvaliteedi osas puuduseid (nt veose kahjustumine transpordi käigus, vedajapoolsed rikkumised jm), vormistab tellija pretensiooni, mille edastab täitjale esimesel võimalusel.

6.6. Tellijal on õigus keelduda saatelehe allkirjastamisest, kui veosel on täitjast tingituna visuaalselt nähtavaid puuduseid.

7. Lepingu maksumus ja maksetingimused

7.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus osas 2 (treilerveoteenus) on 12 500 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

7.2. Kestvuslepingute sõlmimiseks pakutud ühikuhinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks, kuid need ei tohi ületada raamlepingus fikseeritud ühikuhindasid.

7.3. Ühekordsete soetuste puhul pakutud ühikuhinnad ei tohi ületada raamlepingus fikseeritud ühikuhindasid.

7.4. Täitjale ei tasuta ettemaksu.

7.5. Täitja kanda jäävad kõik veose transpordiga seotud kulud.

7.6. Teenuse ühikuhinnad on toodud täitja riigihanke pakkumuses. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi.

7.7. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud saatelehed.

7.8. Ühe osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

7.9. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

7.10. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

7.10.1. Maksja andmed:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn, registrikood 70009764 / Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn.

7.10.2. Muud arvele märgitavad andmed:

Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);

Raamlepingu number;

Hankelepingu (ostutellimus) number;

Riigihanke viitenumber 276346;

Teenuse liik ja osutamise aeg.

7.11. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingutingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud saateleht.

7.12. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul.

7.13. Eesti Vabariigis registreeritud täitja puhul kontrollib tellija enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

7.14. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve (inglise keeles, kui pole kokku lepitud teisiti) NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

7.14.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktidele 6, 6¹ ja lõike 4 punktidele 14 ja 14¹.

7.14.2. NATO relvajõudude tarbeks tellitava teenuse tingimused lepitakse kokku hankelepingus või tellimuse esitamisel.

7.14.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud käibemaksu-vabastuse tõend.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. COVID-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

8.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

9. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

9.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

9.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

9.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

9.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

9.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 2). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku-tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

9.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

9.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

10. Vastutus

10.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

10.2. Täitja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele.

10.3. Tellijal on õigus nõuda täitjalt pretensiooni alusel (vt punkt 6.4) kahju hüvitamist kahjude osas, mis on tekkinud tööde teostamisel täitja süü tõttu tellijale või kolmandale osapoolele.

10.4. Veose juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb tellijalt üle täitjale üldjuhul veose nõuetekohasel üleandmisel täitjale ning täitjalt üle tellijale üldjuhul veose nõuetekohase mahalaadimise järgselt, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

10.5. Täitja vastutab teenuse lepingutingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas veose juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal tellijale (s.o veose mahalaadimise järgselt) ning kui teenuse lepingutingimustele mittevastavus avastatakse (s.t puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenuse asetleidmist.

10.6. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, siis tellijal on õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue peale kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

10.7. Teenus ei vasta lepingutingimustele mh juhul, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, kui teenuse kohta ei ole esitatud arvet, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

10.8. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingutingimustele mittevastavusest 14 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingutingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist.

10.9. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul peale puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

10.10. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingutingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingutingimustele vastava teenusega.

10.11. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest tunnis iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud tunni eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest.

10.12. Kui lepingu täitmisel selgub, et täitja, nende alltöövõtjad, majandusüksused, kelle vahenditele tuginetakse, või neid kontrollivad isikud või täitja poolt osutatav teenus vastavad vähemalt ühele Nõukogu määruses (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa Föderatsiooni tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukraina Vabariigis, kehtestatud keelatud tingimusest, sh muudatused, mis on tehtud Nõukogu määrusega (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, Nõukogu määrus (EL) nr 269/2014, 17. märts 2014, millega kehtestatakse piiravad meetmed seoses Ukraina Vabariigi territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse alustalade õõnestamise või ähvardamisega, sh muudatused, mis on tehtud Nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/581, 8. aprill 2022, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mis moodustab 10% hankelepingu maksumusest.

10.13. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

10.14. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

10.15. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

10.16. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

10.17. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.18. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

10.19. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

10.20. Juhul, kui täitja ei asu täitma minikonkursi alusel sõlmitud hankelepingut, siis tellijal on õigus nõuda kahju hüvitamist täitja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

11. Lepingu lõpetamise alused

11.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

11.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

11.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/ või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles / taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

11.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on mh tegemist juhul, kui:

11.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

11.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

11.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

11.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

11.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

11.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

11.4.7. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse osutamisega;

11.4.8. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik;

11.4.9. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu (sh hankelepingu) tingimusi.

11.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankroti-otsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

11.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

11.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.

11.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma.

12. Kontaktisikud

12.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel sõidukite, tehnika ja logistika kategooriajuht Erko Sepri (tel nr +372 5350 1186, e-post [email protected]).

12.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel.

12.3. Täitja kontaktisik on Janar Neido (tel nr +372 5186 404, e-post [email protected]).

12.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus.

12.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

12.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

13. Lõppsätted

13.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud.

13.2. Lepingu tähtaeg on 48 kuud või kuni eeldatava maksimaalse maksumuse täitumiseni.

13.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.4. Leping on eesti keeles.

13.5. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.6. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

13.7. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

13.8. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

13.9. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

13.10. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

13.11. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

13.12.  Kui esineb vastuolu lepingu ja teenuse tellimiseks sõlmitud hankelepingu sätete vahel, kohaldatakse teenuse tellimiseks sõlmitud hankelepingu sätteid.

13.13. Leping on koostatud ühes/kahes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt/käsitsi mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.

14. Lisad

Lisa 1. Tehniline kirjeldus;

Lisa 2. Julgeolekutingimused koos lisadega;

Lisa 3. Täitja pakkumus.

Tellija         Täitja

(allkirjastatud digitaalselt)      (allkirjastatud digitaalselt)

Magnus-Valdemar Saar       Janar Neido

peadirektor        juhatuse liige