Pöördumine

1

EELNÕU

14.06.2024

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 11, § 2 lõikes 21, § 24 lõike 3 punktis 3, § 24 lõikes 5 ja § 6 lõikes 2

asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 23 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

3) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes:

1) sügava puudega lapsele – 270 eurot;

2) raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;

3) keskmise puudega lapsele – 139 eurot.“;

5) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Puudega tööealise inimese toetust makstakse järgmistes suurustes:

1) sügava puudega tööealisele inimesele – 100 eurot;

2) raske puudega tööealisele inimesele – 50 eurot;

3) keskmise puudega tööealisele inimesele vastavalt valdkonnale, milles funktsiooni kaotus või

kõrvalekalle esineb – 29–42 eurot.“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Keskmise puudega tööealise inimese toetuse maksmise täpsemad tingimused ja suurused

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

7) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse järgmistes suurustes:

1) sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 41 eurot;

2) raske puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 27 eurot;

3) keskmise puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 13 eurot.“;

2

9) paragrahvis 9 asendatakse tekstiosa „75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast“ tekstiosaga

„19,18 eurot“;

10) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „25 protsenti“ tekstiosaga „6,39 eurot“ ja

tekstiosa „100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast“ tekstiosaga „25,57 eurot kuus“;

11) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „24-kordses sotsiaaltoetuste määras“

tekstiosaga „613,68 eurot“;

12) paragrahvi 20 lõikest 21 ja lõike 23 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud

kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit“;

13) paragrahvi 20 lõige 22 ja §-d 241–243 tunnistatakse kehtetuks;

14) seadust täiendatakse §-ga 253 järgmises sõnastuses:

„§ 253. Mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus

(1) Mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamiseks makstakse ühekordset toetust:

1) sügava puudega lapsele – 142 eurot;

2) raske puudega lapsele – 95 eurot;

3) käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse

diagnoosiga lapsele – 95 eurot;

4) sügava puudega tööealisele inimesele – 250 eurot;

5) raske puudega tööealisele inimesele – 60 eurot.

(2) Toetuse saamise õigus on lastel ja tööealistel, kes vastavad 2025. aasta 1. jaanuaril ühele

järgmistest tingimustest:

1) isikul on tuvastatud sügav puue;

2) isikul on tuvastatud raske puue;

3) lapsele on käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud

harvikhaiguse diagnoosi tõttu määratud raske puudega lapse toetus.

(3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel isiku

vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(4) Toetus määratakse isikutele Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

(5) Sotsiaalkindlustusamet teeb toetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti aadressil

või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud viisil.

(6) Toetus makstakse välja hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse

§-s 28 sätestatud korras, arvestades puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatut. Kui

isiku vastavus toetuse saamise tingimustele tuvastatakse hiljem, makstakse toetus välja

tagantjärele.

(7) Toetuse kulud kaetakse riigieelarvest.“;

15) seadust täiendatakse §-ga 254 järgmises sõnastuses:

3

㤠254. Puudega lapse vanusepiiri muutmine

(1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel oli tuvastatud puude raskusaste ja määratud puudega

tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse

määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

(2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse

puude raskusastme tuvastamisele:

1) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme

tuvastamise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat

otsust;

2) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja kelle tööealise inimese puude raskusastme

tuvastamise otsuse või töövõime vähenemise tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne

2027. aasta 1. veebruari, aga kes on esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast

2027. aasta 31. jaanuari;

3) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027.

aasta 1. veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus.

(3) Kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus kuni

tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja puudega

lapse toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

(4) Kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude raskusastme

tuvastamise otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18-aastaseks saamist, pikendab

Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja puudega tööealise inimese toetuse maksmise

perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.“.

§ 2. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 asendatakse läbivalt tekstiosa „16-aastasele“

tekstiosaga „18-aastasele“.

§ 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 3, § 54 lõike 1 punktis 11 ja § 59 lõikes 2 asendatakse tekstiosa

„16-aastase“ tekstiosaga „18-aastase“;

2) paragrahvi 44 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „16-aastaste“ tekstiosaga „18-

aastaste“.

§ 4. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(1) Õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on isikul, kellel on tuvastatud

abivahendi vajadus ja kes vajab abivahendit selleks, et kompenseerida terviseseisundist

tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule.“;

2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tingimused, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või terviseprobleemi

korral on abivahend vajalik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

3) paragrahvi 47 lõiked 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Abivahendi kasutamise vajaduse tuvastaja sõltuvalt abivahendi keerukusest ja

abivahenditõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

5) paragrahvi 47 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 47 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Sotsiaalkindlustusamet võib tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel erandkorras otsustada:

1) omaosaluse vähendamise;

2) uue abivahendi hüvitamise enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja

lõppu või abivahendi hävimisel kasutajast mitteolenevatel põhjustel;

3) sellise abivahendi hüvitamise, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu;

4) piirlimiidi suurendamise;

5) abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise;

6) abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmise;

7) sellise abivahendi hüvitamise, mille kohta on abivahendite loetelus märge, et hüvitamine

toimub erandkorras.“;

7) paragrahvi 47 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel abivahendi eest tasu maksmise

kohustuse erandkorras ülevõtmise täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

8) paragrahvi 47 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel sellise abivahendi eest, mille nimetus ei

ole kantud abivahendite loetellu, kaasab Sotsiaalkindlustusamet menetlusse eksperdi.“;

9) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abivahend käesoleva seaduse tähenduses on toode, mis aitab parandada inimese

funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada

igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut.“;

10) paragrahvi 48 lõike 3 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5

„14) tingimused, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või terviseprobleemi korral

on abivahend vajalik;“;

11) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Abivahendi kasutusaeg käesoleva seaduse tähenduses on abivahendile kehtestatud

kasutusaeg alates selle esmakordsest kasutuselevõtust, mille lõppemisel loetakse abivahend

tarbimisväärtuse kaotanuks. Riik ei võta tasu maksmise kohustust üle abivahendi eest, mille

kasutusaeg on lõppenud.“;

12) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Piirhind on abivahendite loetellu kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi eest

tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev abivahendite loetelus kehtestatud

maksimaalne hind.“;

13) paragrahvi 50 lõike 7 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „puude“ sõnaga „funktsioonihäire“;

14) paragrahvi 50 lõike 8 punktid 1, 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 50 lõike 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kuni 18-aastasel isikul, kes vastab § 47 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on

väljastatud abivahendi tõend – piirmäär 90 protsenti;“;

16) paragrahvi 50 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Isiku omaosaolus müügitehingu korral on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse summa

vahe, kuid mitte väiksem kui 7 eurot.“;

17) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Sotsiaalkindlustusamet vähendab omaosaluse määra kuni viie protsendini, kuid mitte alla

7 euro ostutehingute puhul abivahendi kogumaksumusest, juhul kui isikule või tema

perekonnale on abivahendi soetamise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud

toimetulekutoetust.“;

18) paragrahvi 50 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Abivahendi kasutamise nõustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

20) paragrahvi 56 lõikest 3 ja § 69 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „teenuse vajaduse kindlaks

määramisel koostatud“;

21) paragrahvi 59 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 2, § 60 lõikes 1 ja § 69 lõike 3 punktides 6 ja

7 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes;

6

22) paragrahvi 61 lõikes 1 ja § 64 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2, 8 ja 9“

tekstiosaga „punktides 2 ja 9“;

23) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 2, 8 ja 9“ tekstiosaga „punktides

1, 2 ja 9“;

24) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „15-aastaste“ tekstiosaga „17-aastaste“ ja

tekstiosa „16-aastaste“ tekstiosaga „18-aastaste“;

25) paragrahvi 67 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) koostada õigustatud isikule rehabilitatsiooniplaan või osutada tegevuskava ja

rehabilitatsiooniplaani või -programmi või tegevuskava alusel rehabiliteerivaid teenuseid

sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;“;

26) paragrahvi 67 punktis 3 asendatakse sõna „arvega“ sõnadega „isikupõhise

üksikaruandega“;

27) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla isik, kelle karistatus tahtlikult

toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.“;

28) paragrahvi 69 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti,

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa,

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse ja puudega inimeste huve esindava

organisatsiooni esindaja.“;

29) paragrahvi 76 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töövõime“ tekstiosaga „,

terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute“;

31) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) sotsiaalase rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise

andmed.“;

32) paragrahvi 1441 teises lauses asendatakse sõnad „elu- ja viibimiskoha andmed ning“ sõnaga

„elukohaandmed ja“;

33) seadust täiendatakse §-ga 1607 järgmises sõnastuses:

㤠1607. Puudega lapse vanusepiiri muutmine

(1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellelt riik on võtnud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse

eest tasu maksmise kohustuse üle enne 2027. aasta 1. veebruari, jätkab riik tasu maksmise

kohustuse ülevõtmist kuni §-s 63 nimetatud otsuse kehtivuse lõppemiseni.

7

(2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele:

1) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest

tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse

suhtes ei ole tehtud vastavat otsust;

2) lapse puhul, kes on vähemalt 16-aastane ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude

raskusaste või osaline või puuduv töövõime.“.

§ 5. Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16-aastasel“

tekstiosaga „18-aastasel“;

2) paragrahvi 8 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „, kuid mitte varem

kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast,“;

3) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 2 sätestatut

kohaldatakse alla 18-aastasele isikule:

1) kes sai vähemalt 16-aastaseks ja esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse enne

2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust;

2) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise

inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari;

3) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise

inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1.

veebruari ja kes on esitanud uue töövõime hindamise taotluse pärast 2027. aasta 31. jaanuari.

(11) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta 1.

veebruari ja osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31.

jaanuari, kuid enne isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa osalise või puuduva

töövõime otsuse kehtivust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks

saamiseni.“.

§ 6. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduse §-s 34 ja § 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga

„18-aastane“ vastavas käändes.

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril ja kehtib kuni 2025. aasta

31. detsembrini.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2–11 ja § 5 punkt 2 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil.

(3) Käesoleva seaduse § 4 punktid 1–3, 10, 14 ja 15 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril.

8

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 15, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 21, 24 ja 33, § 5 punktid 1 ja

3 ja § 6 jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a.

Seletuskirja lisa

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

SOTSIAALKAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,

abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 21, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 51

lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu,

abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise ja erandkorras

ülevõtmise tingimused ja kord ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“;

2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 11, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50

lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõigete 3 ja 4 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel.“;

3) paragrahvi 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) abivahendi kasutamise nõustamise kord;“;

4) paragrahvi 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) abivahendi eest tasu maksmise kohustuse erandkorras ülevõtmise täpsemad tingimused“;

5) paragrahvi 1 punktid 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) abivahendi tõendi ja kaardi andmekoosseis.“;

7) paragrahvi 2 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada ja sellekohase tõendi väljastada:

1) arst;

2) õde;

3) ämmaemand;

4) füsioterapeut, kellel on füsioterapeudi kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus

füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes töötab tõendi väljastamise ajal

füsioterapeudina rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures;

5) tegevusterapeut, kellel on tegevusterapeudi kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus

tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes töötab tõendi väljastamise ajal

tegevusterapeudina rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures;

6) logopeed, kellel on logopeedi 7. või 8. taseme kutse:

7) rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaani alusel.“;

8) paragrahvi 2 lõiked 22 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;

9) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

„§ 21. Abivahendi tõend

(1) Abivahendi tõend on dokument, millega tõendatakse abivahendi vajadust ja mille alusel

võtab riik abivahendi eest tasu maksmise kohustuse üle käesolevas määruses sätestatud

tingimustel.

(2) Abivahendi tõendi väljastamise õigus on käesoleva määruse § 2 lõigetes 2 ja 21 nimetatud

isikutel.

(3) Abivahendi tõendile kantakse järgmised andmed:

1) isiku üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood);

2) tõendi väljastaja andmed (asutuse ja abivahendi vajaduse tuvastaja andmed);

3) abivahendi andmed (abivahendi ISO-kood, nimetus või kirjeldus);

4) abivahendi määramise põhjus (diagnoosist või funktsioonihäirest lähtuvalt);

5) tõendi üldandmed (tõendi allkirjastamise aeg).“;

10) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 23 ja 24 asendatakse sõna „erimenetluse“ sõnadega „erandi

taotlemise“;

11) paragrahvi 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras omaosalust vähendada, kui taotletava abivahendi

omaosaluse tasumise järel oleks isiku sissetulek riiklikult kehtestatud toimetulekupiirist

väiksem.“;

13) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras võtta uue abivahendi eest tasu maksmise

kohustuse üle enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu, kui

abivahend on muutunud kasutajale ebasobivaks:

1) tervislikel põhjustel (näiteks kuulmise või nägemise halvenemine);

2) kasutajast mitteolenevatel põhjustel (näiteks kasvamine lapseeas või hävimine

õnnetusjuhtumi tagajärjel).“;

14) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) Sotsiaalkindlustusamet võtab tasu maksmise kohustuse üle ilma korduva abivahendi

vajaduse tuvastamiseta käesoleva määruse lisas nimetatud juhtudel.“;

15) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras võtta tasu maksmise kohustuse üle abivahendi

eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu.

(7) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel otsustada

abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise, kui sobiva funktsionaalsusega piirhinnaga

abivahendit ei ole võimalik leida.

(8) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras otsustada abivahendile kehtestatud müügi- või

üüritehingu nõude muutmise, kui:

1) lühiajalise vajaduse tõttu ei ole otstarbekas abivahendit osta;

2) pikaajalise vajaduse tõttu ei ole majanduslikult otstarbekas abivahendit üürida;

3) isiku vajadusele vastavat abivahendit ei ole võimalik määruse lisas sätestatud tingimustel

soetada“;

16) paragrahv 71 tunnistatakse kehtetuks;

17) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

Lisa „Abivahendite loetelu“

KAVAND 2

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruses nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada järgmisi salvestatavaid andmeid: isiku

kontaktandmed, puude ja töövõimetuse andmed, sealhulgas puude tuvastamise aluseks oleva

arstiõppe läbinud isiku arvamus ja isikule makstavate toetuste, hüvitiste, pensionide ja

abivahendi ostu- ja üüritehingu andmed. Esitlusinfona on õigus saada erihoolekandeteenuse

saamise ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu ning rehabilitatsiooniteenuse saamise andmeid;“;

2) paragrahvi 13 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) töötukassa andmekogust on õigus saada järgmisi salvestatavaid andmeid: makstavate

toetuste ja hüvitiste andmed, töövõime hindamise otsuse andmed, sealhulgas andmed

funktsioonide kõrvalekallete ja tegutsemispiirangute kohta ning piirangute aluseks oleva

arstiõppe läbinud isiku arvamuse ja makstava töövõimetoetuse andmed. Esitlusinfona on õigus

saada töötuna arvel oleku ja tegevuskava ning tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamise

andmeid;“.

KAVAND 3

SOTSIAALKAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme

tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“

muutmine

Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 ja § 24 lõike 6

alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9, § 24 lõike 6 ja

§ 7 lõike 21 alusel.“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning

keskmise puudega tööealise inimese toetuse tingimused ja suurused.“;

3) paragrahvi 5 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“

vastavas käändes;

4) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Keskmise puudega tööealise inimese toetuse tingimused ja suurused

(1) Keskmise puude raskusastmega tööealise inimese toetuse maksmisel võetakse aluseks

kõige suurema kõrvalekaldega funktsioon ja toetust makstakse järgmiselt:

1) liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 42 eurot;

2) nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 38 eurot;

3) keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 29 eurot;

4) kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 31 eurot;

5) vaimse funktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 35 eurot;

6) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetamata funktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele

– 37 eurot;

7) tööealisele inimesele, kellel on tuvastatud vähemalt kaks käesoleva lõike punktides 1–6

nimetatud võrdse ulatusega funktsiooni kõrvalekallet – 42 eurot.“.

§ 2. Määruse jõustumine

KAVAND 4

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“;

2) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Alla 18-aastasele isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime või tööealise

inimese puude raskusaste, kohaldatakse § 38 lõike 3 kuni 2027. aasta 1. veebruarini kehtinud

redaktsiooni.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ...

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Meie 25.06.2024 nr 1.2-2/68-1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastada hiljemalt 19.07.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavand) Lisaadressaadid: Eesti Apteekide Ühendus Eesti Apteekrite Liit Eesti Arstide Liit Eesti Audioloogia Selts Eesti Füsioterapeutide Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts Eesti Patsientide Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda

2 Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Tervisekassa Eesti Töötukassa Eesti Õdede Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Kogemusnõustajate Koda Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Õiguskantsler Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Kadri Mets [email protected]

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmise ja abivahendite tagamisega seotud muudatuste puhul on

tegemist mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirjas välja toodud Sotsiaalministeeriumi

väljatöötatava ja 15.01.2024 kokku lepitud toetusmeetmega puudega inimestele, et vähendada

täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtrühmale. Meetme kokkuleppimisel on

arvesse võetud puudega inimeste vaesuse ja ilmajäetuse näitajaid. Samuti on arvesse võetud, et

mootorsõidukimaksu seadus jõustub 01.01.2025 ning seaduse kohaselt on aasta- ja

registreerimistasust vabastatud autod, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puudega inimeste

transpordiks või puudega inimestele kasutamiseks.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) muudatustega tõstetakse raske ja sügava

puudega laste toetus vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis tähendab puudega laste peredele 18,91

ja 28,36 lisaeurot kuus. Lisaks sellele tõstetakse sügava puudega tööealise toetus 100 eurole, mis

tähendab sügava puudega tööealisele 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealise toetus

ühtlustatakse selliselt, et see ei sõltuks enam funktsiooni kõrvalekaldest ja see viiakse 50 eurole, mis

tähendab raske puudega tööealisele 0,91–15,22 lisaeurot kuus. Täiendavalt luuakse ühekordne

mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus. Toetuse saajate sihtrühmad on samad,

kelle puhul tõusevad mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks puudega inimeste (raske ja sügava

puudega lapsed, sh harvikhaiguse diagnoosiga lapsed, ning raske ja sügava puudega tööealised)

sotsiaaltoetused. Ühekordse toetuse eesmärk on kompenseerida mootorsõidukimaksust tulenevat

mõju puudega inimestele perioodil, mil mootorsõidukimaksu seadus on jõustunud, kuid puudega

inimeste sotsiaaltoetused ei ole veel tõusnud.

Sellele lisaks loobutakse seadusemuudatusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määrast (2024. a

25,57 eurot), mis on siiani olnud aluseks puudega inimeste sotsiaaltoetuste suuruse arvutamisel.

Igaks eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatav, kuid praktikas muutumatuna püsinud puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste määr asendatakse seaduses toetuste summadega, seejuures on ülespoole

ümardatud keskmise puudega lapse toetus, keskmise puudega tööealise toetus ja puudega

vanaduspensioniealise toetus. Seeläbi muutuvad seadus ja toetuste summad inimese jaoks selgemaks

ning tekib ühtsus teiste sotsiaalvaldkonna seadustega, kus toetused on seaduses juba summana välja

toodud (nt perehüvitiste seadus).

PISTS-i ja töövõimetoetuse seaduse (TVTS) muudatustega tõstetakse puudega lapse vanuse

ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik

tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast.

Muudatuse tulemusel on tagatud laste võrdsem kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate

jaoks, sest edaspidi on lastekaitseseaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, PISTS-is ja TVTS-

is laps alla 18-aastane isik. Puudega lapse vanusepiiri muutmisega seoses muudetakse ka

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse

sätteid, muuseumiseadust (MuuS), ühistranspordiseadust (ÜTS) ja ravikindlustuse seadust (RaKS).

SHS-i muudatustega võimaldatakse edaspidi riigipoolse soodustusega abivahendeid vajaduspõhiselt

abivahendi tõendi alusel ja ühtsetel alustel elanikkonnale üle elukaare. Muudatuse tulemusel ei ole

enam ühelgi sihtrühmal riigipoolse soodustusega abivahendi saamise eelduseks tuvastatud puude

raskusaste või vähenenud töövõime. Seeläbi on tagatud üks eeldus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna

abivahendite integreerimiseks ning inimeste jaoks muutuvad riigipoolse soodustusega abivahendite

saamise tingimused arusaadavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks. Kehtiva õiguse kohaselt on

riigipoolse soodustusega võimalik saada abivahendeid ilma eelneva puude raskusastme või

töövõime hindamiseta vaid vanaduspensioniealistel, lastel sõltub puude raskusastmest saadava

soodustuse protsent ja tööealistel on vaid üksikud abivahendid, mida on võimalik saada ilma eelneva

puude raskusastme või töövõime hindamiseta.

SHS-i muudatustega täiendatakse ka sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR)

töödeldavate isiku kohta käivate andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemis- ja

osaluspiirangu andmetega. Seoses täisealise inimese abivajaduse hindamiseks mõeldud abi- ja

toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga on tulevikus vaja STAR-is töödelda ka

isiku terviseseisundiga kaasneva tegutsemis- ja osaluspiirangu andmeid, milleks vajalik andmestik

tuleb isiku töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamiseks esitatud terviseandmetest.

Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile tuginedes isiku töövõime hindamise või puude

raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemis- ja

osaluspiirangute määratlusega. SHS-i muudatusega sätestatakse ka täiendav nõue

Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA), et ka isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed tuleb kanda STAR-i. Eespool nimetatud sätted

loovad ühtse aluse, et alates 2025. aastast saaks nii kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) kui ka

SKA-s inimese abi- ja toetusvajaduse hindamisel võtta aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse

hindamise instrumendi.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunikud Kadri

Mets ([email protected], 5913 7972) ja Berit Rohtjärv (teenistusest lahkunud), hoolekandeteenuste

ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves ([email protected], 5919 0941), analüüsi ja statistika

osakonna hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo

([email protected], 5866 8621), analüütik Elo Reitalu ([email protected], 5913 0724) ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Reine Hindrekus-Koppel

([email protected]). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud SKA teenuste osakonna

ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]), abivahendite

talituse nõunik Mare Toompuu ([email protected]), teenuse juht Liis

Türbsal ([email protected]) ja arendusosakonna andmehalduse talituse

analüütik Birgit Hänilane ([email protected]), samuti Eesti Töötukassa

ametnikud. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna

õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected], 5911 1796).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu esitatakse koos 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS), RT I, 30.06.2023, 59;

2) muuseumiseadus (MuuS), RT I, 11.03.2023, 47;

3) ravikindlustuse seadus (RaKS), RT I, 02.05.2024, 20 (jõustub 01.02.2025);

4) sotsiaalhoolekande seadus (SHS), RT I, 14.12.2023, 4 (jõustub 01.01.2025) ja RT I, 14.12.2023,

5 (jõustub 01.07.2025);

5) töövõimetoetuse seadus (TVTS), RT I, 02.05.2024, 30;

6) ühistranspordiseadus (ÜTS), RT I, 30.06.2023, 104.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM)

tähenduses ja selle kohta on koostatud mõjuhinnang seletuskirja punktis 6.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kuna eelnõus on mitu muudatust, on ka mitu eesmärki:

1. Raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuste tõstmise,

ühekordse mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetuse ja sotsiaaltoetuse

määrast loobumise eesmärk on toetada puudega inimesi mootorsõidukimaksust tuleneva

täiendava maksukoormusega toimetulemisel, sest puudega inimeste suhtelise vaesuse ja

ilmajäetuse näitajad on märkimisväärselt kõrgemad kui ülejäänud elanikkonnal. Muudatusega

tõstetakse raske ja sügava puudega laste toetust ning raske ja sügava puudega tööealiste toetust.

Puudega inimeste seas on suurim ilmajäetuse määra protsent laste ja tööealiste hulgas, väikseim

aga vanaduspensioniealiste seas. Kitsastes eelarvetingimustes on vajalik toetada sügava puudega

inimesi, sest nende abivajadus ja sellest tulenevad väljaminekud on enamasti kõige suuremad.

Sotsiaaltoetuse määrast loobumisega lihtsustatakse seaduse mõistmist ja luuakse selgemad

toetuste suurused, tuginedes asjaolule, et sotsiaaltoetuse määra ei ole praktikas riigieelarve

seadusega tõstetud.

2. Ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta riigipoolse soodustusega

abivahendite võimaldamise eesmärk on tagada vajaduspõhine ja ühtsetel alustel abivahendite

võimaldamine elanikkonnale üle elukaare. See omakorda loob ühe eelduse sotsiaal- ja

tervishoiuvaldkonna abivahendite lõimimiseks. Laste sihtrühmas on eesmärk hüvitada kõikidele

spetsialisti poolt tuvastatud abivahendi vajadusega lastele abivahendid piirmääras 90%, mis

tagab laste sihtrühmas abivajadusega laste võrdse kohtlemise. Tööealiste sihtrühmas on eesmärk

hüvitada kõikidele spetsialisti poolt tuvastatud abivahendi vajadusega tööealistele abivahend

vastavalt abivahendite loetelule piirmääras 40–90%. Selliselt on võimalik saavutada olukord,

kus võrreldes praegusega on abivahendid elanikkonnale vajaduspõhiselt ja ühtsematel alustel

tagatud üle elukaare. Nii ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta riigipoolse

soodustusega abivahendite võimaldamine kui ka abivahendite riigiosaluse suurendamine, mida

tehakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,

abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused ja kord ning abivahendikaardi andmed“1 (edaspidi määrus nr 74)

muutmisega, on mõeldud täiendava toetusmeetmena puudega inimestele mootorsõidukimaksust

tuleneva täiendava maksukoormusega toimetulekuks.

3. Puude raskusastmega laste ja tööealisusena käsitatava vanusepiiri muudatuse eesmärk on

tagada laste võrdne kohtlemine erinevate seaduste tähenduses, mis omakorda lihtsustab lapse

vanema jaoks abi saamist. Edaspidi ei ole vaja meeles pidada erisusi eri süsteemidest abi

saamisel, sest puude raskusastet on võimalik tuvastada lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni ja

töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Niisamuti tagab see võrdsema kohtlemise ka

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104102023008?leiaKehtiv.

harvikhaigusega lastele, kellel ei ole puude raskusastet tuvastatud, kuid kellel on alus edaspidi

saada toetust kuni 18-aastaseks saamiseni.

4. STAR-i muudatuste eesmärk on luua ühtsed alused ja võimalused selleks, et alates

2025. aastast saaks nii KOV-is kui ka SKA-s inimese abi- ja toetusevajaduse hindamisel võtta

aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi.

Eelnõuga seoses on koostatud väljatöötamiskavatsused järgmistel teemadel:

1) abivahendite vajaduspõhise kättesaadavuse ja valdkondadeülese standardiseeritud

andmevahetusega (sh rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsioon) seoses mais 2023

sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus ;

2) puudega lapse ja tööealisuse vanusepiiri muutmisega seoses novembris 2023

sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

inimeste vajadustele vastava rehabilitatsioonisüsteemi loomiseks .

Puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmise puhul on tegemist 2025. a riigieelarve seadusega seotud

muudatusega, mille menetlus on kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse PISTS-i, teisega MuuS-i,

kolmandaga RaKS-i, neljandaga SHS-i, viiendaga TVTS-i ja kuuendaga ÜTS-i. Seitsmendas

paragrahvis on seaduse jõustumissätted.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PISTS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kõikides PISTS-i asjakohastes sätetes puudega lapse vanuse

ülempiir 16 aasta asemel 18 aastale. Kehtiva seaduse järgi tuvastatakse puude raskusastet kuni 16-

aastasel lapsel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest keskmises, raskes või

sügavas puude raskusastmes. Vastavalt tuvastatud puude raskusastmele makstakse kuni 16-aastasele

lapsele puudega lapse toetust (138,08–241,64 eurot kuus), mille eesmärk on osaliselt hüvitada

puudest tingitud lisakulud. Raske puudega lapse toetust (161,09 eurot kuus) makstakse alates

01.05.2020 puude raskusastme tekkimise ennetamiseks ka sotsiaalministri määruses nr 49 välja

toodud harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellel puude raskusastet tuvastatud ei ole.

Puudega laste puhul on kehtiva õiguse järgi alates 16. eluaastast tegu nii PISTS-i kui ka TVTS-i

tähenduses tööealistega, kellel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja

ühiskonnaelus osalemise piirangutest keskmises, raskes või sügavas puude raskusastmes. Puude

raskusastme tuvastamise korral makstakse vastavalt tuvastatud puude raskusastmele ja funktsiooni

kõrvalekaldele (puude liigile) alates 16. eluaastast puudega tööealise inimese toetust (28,64–53,70

eurot kuus), mille eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tingitud lisakulud. Enamik neist lastest teeb

16-aastaseks saades töötukassale ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme

tuvastamiseks. Kui lapsel tuvastatakse vähenenud töövõime, saab ta ka töövõimetoetust, mida

makstakse asendussissetuleku eesmärgil osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (ca

351,75 eurot kuus) ja puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (ca 617,10 eurot

kuus)2. Kehtiva seaduse järgi ei saa puude raskusastme tekkimise ennetamiseks toetust

harvikhaiguse diagnoosiga lapsed alates 16. eluaastast, kellel tegutsemis- ja ühiskonnaelus

osalemise piirangute aste ei anna alust puude raskusastet tuvastada.

2 Töövõimetoetuse päevamäär alates 01.04.2024 on 20,57 eurot (01.04.2023–31.03.2024 oli päevamäär 18,60 eurot

ehk puuduva töövõime korral oli toetuse suurus 558 eurot, st 100% kehtivast päevamäärast).

Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et praegu defineeritakse lapse vanust erinevates seadustes

(PISTS ja TVTS vs. LasteKS) erinevalt, mistõttu on erivajadusega laste vanemate jaoks muus

kontekstis lapsena käsitatava alaealise lapse liikumine 16-aastaseks saades töövõime hindamise

süsteemi ebaselge, sest valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil ei ole seost tööturuga.

Samuti läbis juunis 2024 Riigikogus esimese lugemise Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse muuta ka

õppimiskohustuse iga kõigile 2026/2027 õppeaastal põhikooli lõpetajatele. Muudatuse kohaselt on

laps õppimiskohustuslik 18-aastaseks saamiseni ja õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-

aastaseks saamist juhul, kui isik on omandanud kesk- või kutsehariduse. Arvestades haridusseaduse

muudatust, on mõistlik teha vastavad muudatused ka PISTS-is, TVTS-is ja teistes seonduvates

seadustes (RaKS, ÜTS, MuuS), et lähenemine laste vanusele oleks seadustes ühetaoline.

Muudatuse tulemusel tuvastatakse edaspidi lastel puude raskusastet kuni 18-aastaseks saamiseni ja

makstakse puude tuvastamise korral ka keskmise, raske ja sügava puudega lapse toetust. Niisamuti

muutub TVTS-i alusel töövõime hindamise vanus selliselt, et töövõime hindamine on võimalik

alates 18-aastaseks saamisest.

Puudega lapse vanuse muutmine oli ühe teemana käsitletud ka novembris 2023

Sotsiaalministeeriumi poolt eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele saadetud

sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses

inimeste vajadustele vastava rehabilitatsioonisüsteemi loomiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lühendatakse ja täpsustatakse PISTS § 23 lõikes 9 volitusnormi, sest §-s 23,

mis käsitleb puude raskusastme tuvastamist, ei ole enam vajalik volitusnormis viidata puudega

tööealise toetuse tingimustele nii, nagu see on kehtivas seaduses. Kehtiva volitusnormi järgi on

puudega tööealise inimese toetus seotud lisaks puude raskusastmele ka funktsiooni kõrvalekaldega,

kuid edaspidi jääb funktsiooni kõrvalekaldest sõltuma vaid keskmise puudega tööealise inimese

toetus ja selleks luuakse eraldi volitusnorm §-s 7, mida täiendatakse lõikega 21.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 5, mis kehtivas seaduses sätestab puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste määra, mille alusel arvutatakse PISTS-is sätestatud toetuste suurused.

Toetuste suuruse kujunemine puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määra järgi tuleneb 27.01.1999

vastu võetud ja 01.01.2000 jõustunud PISTS-ist.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot ja see kehtestatakse Riigikogu poolt igaks

eelarvesaastaks riigieelarvega, seejuures ei või sotsiaaltoetuste määr olla väiksem eelmiseks

eelarveaastaks kinnitatud määrast. Praktikas on sotsiaaltoetuste määr püsinud samal tasemel PISTS-

i jõustumisest 2000. aasta alguses. 2020. aastal tõusis küll puudega lapse toetus, kuid toetus tõusis

sellel sihtrühmal sotsiaaltoetuse määrast protsendi tõstmise kaudu. Seega ei ole praktikas hakanud

töötama toetuste tõstmine sotsiaaltoetuse määra kaudu.

Kuna praegu on seaduses kõikide puudega inimeste toetuse suurus seotud protsendiga

sotsiaaltoetuse määrast (nt keskmise puudega lapse toetus on 540% sotsiaaltoetuse määrast), ei anna

selline sõnastus seadust lugedes selget ega lihtsat vastust toetuse suuruse kohta. Sellele lisaks

kujunevad sotsiaaltoetuse määrast toetuse arvutamisel ebamõistlikud ja sihtrühma jaoks

arusaamatud summad (nt keskmise puudega lapse toetus on 138,08 eurot kuus).

Sotsiaaltoetuse määrast loobumisega tulevad puudega inimeste toetuste summad sõnaselgelt

seadusesse, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuste suurusest. Sarnaselt on ka peretoetuste

suurused perehüvitiste seaduses välja toodud summana. Toetuste tõstmine on jätkuvalt võimalik

koos riigieelarve seadusega, kuid edaspidi on vajalik toetuse tõstmiseks muuta ka PISTS-i, mis

praktikas on selliselt siiani ka toiminud, sest korraga ei ole tõstetud kõiki puudega inimeste

sotsiaaltoetusi sotsiaaltoetuse määra muutmise kaudu.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse PISTS § 6 lõiget 5 ja tõstetakse raske ja sügava puudega lapse

toetust ning sotsiaaltoetuse määrast loobumisega ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse

toetuse suurus.

Puudega lapse toetuse suurus arvutatakse kehtiva seaduse järgi protsendina sotsiaaltoetuse määrast

ja toetuse suurus sõltub puude raskusastmest: 1) keskmise puudega lapse toetus on 138,08 eurot

kuus; 2) raske puudega lapse toetus on 161,09 eurot kuus; 3) sügava puudega lapse toetus on 241,64

eurot kuus.

Muudatuse tulemusel ei ole seaduses enam puudega lapse toetused arvutatud protsendina

sotsiaaltoetuse määrast. Keskmise puudega lapse toetus ümardatakse 139 eurole kuus, raske

puudega lapse toetus tõstetakse 180 eurole kuus ja sügava puudega lapse toetus tõstetakse 270 eurole

kuus. Muudatuse tulemusel tõuseb raske puudega lapse toetus ühes kuus 18,91 eurot ja sügava

puudega lapse toetus 28,36 eurot kuus, mis tähendab raske puudega laste peredele 226,92 lisaeurot

aastas ja sügava puudega laste peredele 340,32 lisaeurot aastas.

Puudega lapse toetust ei ole tõstetud alates 2020. aastast. Raske ja sügava puudega laste toetust

tõstetakse tulenevalt mootorsõidukimaksu seaduse jõustumisest 01.01.2025 ning muudatuse

eesmärk on leevendada täiendavast maksust tulenevat mõju raske ja sügava puudega laste peredele.

Tegu on mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirjas välja toodud Sotsiaalministeeriumi

väljatöötatava ja 15.01.2024 kokku lepitud toetusmeetmega puudega inimestele, et vähendada

täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtrühmale. Eesti sotsiaaluuringu (2022)

andmetel elab enamik (83,5%) puudega lastest autot omavates leibkondades.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse PISTS § 7 lõiget 2 ja tõstetakse sügava puudega tööealise

inimese toetus 100 eurole ja raske puudega tööealise inimese toetus 50 eurole ning sotsiaaltoetuse

määrast loobumisega seoses ümardatakse ülespoole keskmise puudega tööealise inimese toetus.

Kehtiva seaduse järgi sõltub tööealise inimese toetuse suurus puude raskusastmest ja funktsiooni

kõrvalekaldest ning kõik puudega tööealise inimese sotsiaaltoetused on arvutatud protsendina

sotsiaaltoetuse määrast.

Sügava puudega tööealise inimese toetus jääb kehtiva seaduse järgi sõltuvalt funktsiooni

kõrvalekaldest vahemikku 43,47–53,70 eurot kuus. Muudatuse tulemusel ei ole seaduses enam

sügava puudega tööealise inimese toetus arvutatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja toetuse

suurus ei sõltu edaspidi enam funktsiooni kõrvalekaldest ning sügava puudega tööealise inimese

toetus on edaspidi 100 eurot kuus. Muudatuse tulemusel tõuseb sügava puudega tööealise inimese

toetus 46,3–56,53 eurot kuus, mis tähendab sügava puudega tööealistele inimestele 555,6–678,36

lisaeurot aastas.

Raske puudega tööealise inimese toetus jääb kehtiva seaduse järgi sõltuvalt funktsiooni

kõrvalekaldest vahemikku 34,78–49,09 eurot kuus. Muudatuse tulemusel ei ole seaduses enam raske

puudega tööealise inimese toetus arvutatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja toetuse suurus ei

sõltu edaspidi enam funktsiooni kõrvalekaldest ning raske puudega tööealise inimese toetus on

edaspidi 50 eurot kuus. Muudatuse tulemusel tõuseb raske puudega tööealise inimese toetus 0,91–

15,22 eurot kuus, mis tähendab raske puudega tööealistele inimestele 10,92–182,64 lisaeurot aastas.

Tulenevalt funktsiooni kõrvalekaldest ja kehtivatest toetusesummadest tõuseb kõige vähem

liikumispuude ja liitpuudega inimeste toetus ning kõige enam tõuseb keele- ja kõnepuudega,

kuulmispuudega ja nägemispuudega inimeste toetus. Muudatus tagab raske puudega tööealiste

inimeste võrdsema kohtlemise, sest praktikas lisakulusid toetuse määramisel arvesse ei võeta ja

seetõttu ei ole toetuse suuruse eristamine funktsiooni kõrvalekalde järgi põhjendatud.

Keskmise puudega tööealise inimese toetus jääb kehtiva seaduse järgi sõltuvalt funktsiooni

kõrvalekaldest vahemikku 28,64–41,17 eurot kuus. Keskmise puudega tööealise inimese toetuse

suurus jääb ka edaspidi sõltuma funktsiooni kõrvalekaldest, kuid sotsiaaltoetuse määrast

loobumisega ümardatakse toetus ülespoole ja see jääb sõltuvalt funktsiooni kõrvalekaldest edaspidi

vahemikku 29–42 eurot kuus.

Tegu on mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirjas välja toodud Sotsiaalministeeriumi

väljatöötatava ja 15.01.2024 kokku lepitud toetusmeetmega puudega inimestele, et vähendada

täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtrühmale. Muudatuse eesmärk on

leevendada täiendavast maksukoormusest tulenevat mõju raske ja sügava puudega tööealistele, sest

puudega inimeste suhtelise vaesuse näitajad on ülejäänud elanikkonnast märkimisväärselt

kõrgemad. Kitsastes eelarvetingimustes on vajalik toetada just sügava puudega inimesi, sest nende

abivajadus ja sellest tulenevad väljaminekud on enamasti kõige suuremad. Eesti sotsiaaluuringu

(2022) andmetel elab 52,8% puudega inimestest vanuses 18–64 autot omavates leibkondades.

Kõikidest sügava puudega inimestest elab 48,1% autot omavates leibkondades ja kõikidest raske

puudega inimestest elab 41,1% autot omavates leibkondades.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PISTS § 7 lõikega 21 ja luuakse uus volitusnorm, milles nähakse

ette, et keskmise puudega tööealise inimese toetuse maksmise täpsemad tingimused ja suurused

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm on vajalik, sest keskmise

puudega tööealise inimese toetused jäävad ka edaspidi sõltuma sellest, millise funktsiooni

kõrvalekalle inimesel esineb. Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna

seaduse tasemel oleks tegemist liiga detailse regulatsiooniga. Seaduses sätestatakse summade

vahemik, mille piires saab minister otsustada toetuste suuruse.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 7 lõige 3, mis sätestas, et tööealise inimese

toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ja funktsioonist, milles kõrvalekalle esineb, sest edaspidi

sõltub funktsiooni kõrvalekaldest vaid keskmise puudega tööealise inimese toetus. Keskmise

puudega tööealise toetuse suuruse kehtestamiseks luuakse volitusnorm § 7 lõikes 21.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse PISTS § 71 lõiget 2 ja ümardatakse seoses sotsiaaltoetuse

määrast loobumisega ülespoole kõikide puudega vanaduspensioniealiste inimeste toetusi.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse suurus arvutatakse kehtiva seaduse järgi

protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja toetuse suurus sõltub puude raskusastmest: 1) keskmise

puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on 12,79 eurot kuus; 2) raske puudega

vanaduspensioniealise inimese toetus on 26,85 eurot kuus; 3) sügava puudega

vanaduspensioniealise inimese toetus on 40,91 eurot kuus.

Muudatuse tulemusel ei ole seaduses enam puudega vanaduspensioniealise inimese toetused

arvutatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja kõik toetused ümardatakse ülespoole: 1) keskmise

puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on 13 eurot kuus; 2) raske puudega

vanaduspensioniealise inimese toetus on 27 eurot kuus; 3) sügava puudega vanaduspensioniealise

inimese toetus on 41 eurot kuus.

Muudatuse tulemusel on puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse summad seaduses selgelt

sõnastatud, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuste suurusest. Toetuste ümardamisega ülespoole

muutuvad toetuste summad inimestele selgemaks.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse PISTS § 9 ja puudega vanema toetus esitatakse seaduses

summana. Kehtivas seaduses on puudega vanema toetus sõnastatud protsendina sotsiaaltoetuse

määrast, kuid seoses § 5 kehtetuks tunnistamisega kasutatakse seaduses sõnastuse „75 protsenti

sotsiaaltoetuse määrast“ asemel sõnastust „19,18 eurot“. Muudatuse tulemusel on puudega vanema

toetuse summa seaduses selgelt sõnastatud, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuse suurusest.

Puudega vanema toetuse saamise tingimused ega toetuse suurus muudatusega ei muutu. Puudega

vanema toetust ei ümardata ülespoole, sest toetuse eesmärk on plaanis üle vaadata.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse PISTS § 10 lõiget 2 ja õppetoetus esitatakse seaduses

summana. Kehtivas seaduses on õppetoetus sõnastatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast, kuid

seoses § 5 kehtetuks tunnistamisega kasutatakse seaduses sõnastuse „25–100 protsenti

sotsiaaltoetuse määrast“ asemel sõnastust „6,39–25,57 eurot“. Muudatuse tulemusel on õppetoetuse

summa seaduses selgelt sõnastatud, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuse suurusest. Õppetoetuse

saamise tingimused ega toetuse suurus muudatusega ei muutu. Õppetoetust ei ümardata ülespoole,

sest toetuse eesmärk on plaanis üle vaadata koos tööealiste puude tuvastamise ja töövõime

hindamisega ning see on seotud toetustega, mis võetakse Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööplaani 2025. aastal.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse PISTS § 12 lõiget 2 ja täienduskoolitustoetus esitatakse

seaduses summana. Kehtivas seaduses on täienduskoolitustoetus sõnastatud protsendina

sotsiaaltoetuse määrast, kuid seoses § 5 kehtetuks tunnistamisega kasutatakse seaduses sõnastuse

„24-kordses sotsiaaltoetuste määras“ asemel sõnastust „613,68 eurot“. Muudatuse tulemusel on

täienduskoolitustoetuse summa seaduses selgelt sõnastatud, mis lihtsustab inimeste arusaama

toetuste suurusest. Täienduskoolituse saamise tingimused ega toetuse suurus muudatusega ei muutu.

Täienduskoolituse summat ei ümardata ülespoole, sest toetuse eesmärk on plaanis üle vaadata koos

tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamisega ning see on seotud toetustega, mis võetakse

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööplaani 2025. aastal.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse PISTS § 20 lõikeid 21 ja 23 selliselt, et puudega inimeste

sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks ka siis, kui

inimene vajab puude tõttu individuaalset abivahendit. Sotsiaaltoetus makstakse inimesele jätkuvalt

välja tagantjärele peale kohtuotsuse jõustumist juhul, kui inimene mõisteti õigeks või teda ei

karistatud vangistusega. SKA andmetel ei ole viimasel viiel aastal olnud praktikas juhtumeid, kus

inimene, kellel on vanglas või arestimajas viibimise tõttu puudega inimese sotsiaaltoetuse maksmine

peatatud ja kes on tulnud SKA-sse abivahendi tõendi ja kinnipidamisasutuse teatisega, mistõttu

oleks olnud põhjendatud toetuse maksmist jätkata. Praktikas ei ole enam põhjendatud jätkata ka

toetuse maksmist just individuaalse abivahendi vajaduse tõttu, sest isiklik abivahend on inimesele

kinnipidamisasutuses viibimise ajal tagatud SKA korraldatava abivahendi teenuse kaudu, sealhulgas

rakendub võimalus saada riigipoolset soodustust abivahendi soetamisel. Niisamuti on

abivahenditeenuse puhul võimalik erimenetlusega vähendada omaosalust, kui inimene ei ole

võimeline omaosaluse eest tasuma. Seetõttu on individuaalne abivahend inimesele vanglas või

arestimajas viibimise ajal jätkuvalt tagatud, samuti on tagatud võimalus vähendada omaosalust, kui

see peaks saama abivahendi soetamisel takistuseks.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks üleminekusätted, mille alusel inimestele enam

vastavat liiki toetust ei maksta, samuti tunnistatakse kehtetuks eelmise punktiga seotud säte, et kui

vanglas või arestimajas karistust kandev isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit, lisab

vangla või arestimaja isiku ekspertiisitaotlusele teatise, kus on märgitud abivahendi kasutamisega

seotud kulud, nende finantseerimise allikad ja osakaal finantseerimisel. SKA ei ole viimase viie

aasta jooksul sellist teatist saanud ja individuaalne abivahend on inimesele tagatud riigipoolse

soodustusega SKA abivahenditeenuse kaudu.

Üleminekusätetest tunnistatakse kehtetuks need, mille alusel on varem makstud puudega

täiskasvanu toetust, puudega tööealise inimese toetust ja töötamistoetust. Selliseid toetuse saajaid

enam ei ole, mistõttu ei ole ka üleminekusätted enam vajalikud.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse PISTS-i §-ga 253, millega luuakse ühekordne lisatoetus

mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamiseks. Toetuse eesmärk on leevendada 01.01.2025

jõustuva mootorsõidukimaksu mõju puudega inimestele, kelle toetusi on plaanitud selle eelnõuga

tõsta alates 01.06.2025. Kuna mootorsõidukimaks on plaanitud jõustuma varem kui osade puudega

inimeste sotsiaaltoetuste tõus, on vajalik täiendav ühekordne lisatoetus, et kompenseerida

toimetulek perioodil jaanuar–mai 2025.

Paragrahvi 253 lõikes 1 sätestatakse, kellele ja mis suuruses ühekordset toetust makstakse:

1) sügava puudega lapsele – 142 eurot. Sügava puudega lapse ühekordse toetuse summa on

arvutatud 01.06.2025 jõustuva toetuse ja praegu kehtiva toetuse summa vahena ning see on

korrutatud viie kuuga ja ümardatud ülespoole (270 − 241,64 = 28,36; 28,36 × 5 = 141,8);

2) raske puudega lapsele – 95 eurot. Raske puudega lapse toetuse ühekordse toetuse summa on

arvutatud 01.06.2025 jõustuva toetuse ja praegu kehtiva toetuse summa vahena ning see on

korrutatud viie kuuga ja ümardatud ülespoole (180 − 161,09 = 18,91; 18,91 × 5 = 94,55);

3) PISTS § 6 lõike 6 alusel harvikhaiguse diagnoosiga lapsele – 95 eurot. Harvikhaiguse diagnoosiga

lapse toetuse arvutamise alused on samad, mis raske puudega lapse toetuse arvutamisel;

4) sügava puudega tööealisele inimesele – 250 eurot. Sügava puudega tööealise inimese toetus sõltub

praegu funktsiooni kõrvalekaldest. Seetõttu on sügava puudega tööealise inimese ühekordse toetuse

summa arvutatud kõikide funktsiooni kõrvalekallete toetuse keskmise järgi. Toetuse suurus on

arvutatud 01.06.2025 jõustuva toetuse ja praegu kehtiva toetuse summa keskmise järgi ning see on

korrutatud viie kuuga ja ümardatud ülespoole (kõikide funktsiooni kõrvalekallete toetuse keskmine

on 50,2; 100 − 50,28 = 49,72; 50 × 5 = 250);

5) raske puudega tööealisele inimesele – 60 eurot. Raske puudega tööealise inimese toetus sõltub

praegu funktsiooni kõrvalekaldest. Seetõttu on raske puudega tööealise inimese ühekordse toetuse

summa arvutatud kõikide funktsiooni kõrvalekallete toetuse keskmise järgi. Toetuse suurus on

arvutatud 01.06.2025 jõustuva toetuse ja praegu kehtiva toetuse summa keskmise järgi ning see on

korrutatud viie kuuga ja ümardatud ülespoole (kõikide funktsiooni kõrvalekallete toetuse keskmine

on 43,75; 50 − 43,75 = 6,25; 7 × 5 = 35). Kuna arvutuse järgi jääb sellisel juhul raske puudega

tööealiste toetus väiksemaks kui keskmise aastamaksu mediaan (116 eurot) jagatuna viie kuu peale

(48,3 eurot), on raske puudega inimeste ühekordset toetust tõstetud selliselt, et see kataks ära

keskmise aastamaksu mediaani viie kuu summa.

Paragrahvi 253 lõikes 2 sätestatakse, millistele tingimustele peavad lapsed ja tööealised 2025. aasta

1. jaanuaril vastama, et nad saaksid mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetust.

Laste ja tööealiste puhul on kriteeriumiks see, et neil on 2025. aasta 1. jaanuaril tuvastatud raske või

sügav puue või on lapsele PISTS § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse

diagnoosi tõttu määratud raske puudega lapse toetus. Kuna PISTS-ile kohaldatakse

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid ja selle toetuse puhul erisusi ei ole, kohalduvad

toetuse väljamaksmisel täiendavalt SÜS § 3 lõike 1 tingimused. Nende järgi on õigus toetusele Eestis

elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval

välismaalasel ja tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.

Paragrahvi 253 lõikes 3 sätestatakse, et SKA kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS)

andmete alusel, kas lapsel või tööealisel inimesel on tuvastatud raske või sügav puue või on lapsele

PISTS § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse diagnoosi tõttu määratud

raske puudega lapse toetus. SKAIS on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse

seadustest tulenevate SKA avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas puude raskusastme

tuvastamiseks ja toetuste maksmiseks.

Paragrahvi 253 lõikes 4 sätestatakse, et toetus määratakse toetust saama õigustatud inimestele SKA

toiminguga. Nii nagu kõikide puudega inimeste sotsiaaltoetuste puhul, makstakse inimesele toetust

PISTS § 22 alusel.

Paragrahvi 253 lõikes 5 sätestatakse, et SKA teeb toetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti

aadressil või SÜS § 27 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud viisil. Seega annab SKA inimesele e-posti

teel, elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu, posti teel lihtkirjaga taotluses

märgitud aadressil või muul seaduses sätestatud viisil teada, kui talle on määratud

mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamiseks ühekordne toetus. Kuna SKA-l on

iseteenindus, milles läheb inimesele saadetavate teadete kohta teade ka inimese e-posti aadressile,

on lisatoetuse määramisel eelistatud kanal iseteenindus.

Paragrahvi 253 lõikes 6 sätestatakse, et SKA maksab mootorsõidukimaksust tuleneva mõju

leevendamise ühekordse toetuse välja hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks SÜS §-s 28 sätestatud

korras, arvestades PISTS-is sätestatut. Kui isiku vastavus toetuse saamise tingimustele tuvastatakse

hiljem, makstakse toetus välja tagantjärele. Toetus makstakse välja hiljemalt 2025. aasta 31.

märtsiks, sest sellisel juhul on inimesed saanud toetuse kätte selleks ajaks, kui on plaanitud

mootorsõidukimaksu aastamaksu esimese osa tasumise aeg (15.06.2025). Teine osa mootorsõiduki

aastamaksust tuleb tasuda aasta lõpus (15.12) ja selleks ajaks on jõustunud osade puudega inimeste

sotsiaaltoetuste tõus, mis on mõeldud kompenseerima mootorsõidukimaksust tulenevat mõju.

Paragrahvi 253 lõikes 7 sätestatakse, et toetuse kulud kaetakse riigieelarvest. Toetuse kulu on

ühekordne kulu 2025. aasta eelarvest ja on hinnanguliselt 2,7 miljonit eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse PISTS-i §-ga 254, millega luuakse üleminekusätted puudega

lapse vanusepiiri muutmiseks 16 aastalt 18 aastale. Kehtiva seaduse järgi on võimalik lapsel puude

raskusaste tuvastada maksimaalselt 16-aastaseks saamiseni, kuid alates 2027. aasta 1. veebruarist on

võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 18-aastaseks saamiseni. Üleminekusätted

selgitavad, millised erisused on puudega lapse vanuse muudatuse jõustumisel nende laste jaoks,

kellel juba on puude raskusaste tuvastatud ja kelle puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus

lõppeb enne 18-aastaseks saamist. Üleminekusätetega luuakse ka loogika, et lapse taotluse esitamine

ja vanus on need kriteeriumid, mille järgi liigub laps alates 1. veebruarist 2027 uude süsteemi.

Muudatuse jõustumine 2027. aasta 1. veebruaril tuleneb infosüsteemide arenduse vajadusest ja

asjaolust, et pikem aeg seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel võimaldab puudega laste peresid

paremini muudatusest teavitada.

Paragrahvi 254 lõikes 1 sätestatakse, et vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel oli tuvastatud puude

raskusaste ja määratud puudega tööealise inimese toetus enne seaduse jõustumist (2027. a 1.

veebruar), makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. Tegu on kehtiva

haldusakti täitmisega, mis on selguse huvides sõnastatud ka üleminekusättena. See tähendab, et

näiteks laps, kes on 2027. aasta 1. veebruaril 17 aasta ja kahe kuu vanune, tal on tuvastatud sügav

puue ja talle on määratud puudega tööealise inimese toetus kuni tema 20-aastaseks saamiseni, saab

ka seaduse jõustumise järel puudega tööealise inimese toetust 100 eurot kuus kuni toetuse

määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

Paragrahvi 254 lõikes 2 sätestatakse kõik olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsele kohaldatakse

seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni. See tähendab, et seaduses on

sõnastatud olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsel tuleb taotleda ja on võimalik tuvastada ainult

tööealise puude raskusastet ja määrata puudega tööealise inimese toetust, mitte lapse puude

raskusastet ja puudega lapse toetust. Need olukorrad on järgmised:

1) laps, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise

taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust. See

tähendab, et näiteks laps, kes on saanud 16-aastaseks 15.01.2027, peab esitama töövõime hindamise

ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme

tuvastamise taotluse SKA-le. Sellisel lapsel ei ole võimalik esitada SKA-le lapse puude raskusastme

tuvastamise taotlust. Kui inimene esitab taotluse valele asutusele, edastatakse taotlus õigele

asutusele;

2) laps, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle tööealise inimese puude

raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kes on

esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast 2027. aasta 1. veebruari, see tähendab,

et laps, kes on küll saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja tema varasema tööealise

inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari,

kuid kes on mingil põhjusel jäänud puude raskusastme tuvastamise korduvtaotlemisega hiljaks, peab

esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või

tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Näiteks 17-aastane laps, kellel oli

tööealise inimese raske puue tuvastatud kestusega kuni 05.12.2026, kuid tema vanemad avastasid

03.02.2027, et uus taotlus on jäänud tegemata, peab esitama töövõime hindamise ja puude

raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme tuvastamise

taotluse SKA-le. Sellisel lapsel ei ole võimalik esitada SKA-le lapse puude raskusastme tuvastamise

taotlust;

3) laps, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027. aasta 1.

veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus. See tähendab, et

tööealise puude raskusaste tuvastatakse peale seaduse jõustumist 01.02.2027 neil 16-aastastel lastel,

kellel on seaduse jõustumise ajal (01.02.2027) kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme

tuvastamise otsus, kuid kes näiteks ei ole varem lisaks töövõimele tööealise inimese puude

raskusastme tuvastamist taotlenud või peavad terviseseisundi muutumise tõttu tööealise inimese

puude raskusastme tuvastamist korduvtaotlema. Näiteks laps, kes on 01.02.2027 16,5-aastane ja tal

on hinnatud vähenenud töövõime, kuid ta ei ole tööealise inimese puude raskusastme tuvastamist

taotlenud, kuid kes 17.08.2027 leiab, et soovib ka puude raskusastme tuvastamist taotleda, peab

esitama SKA-le tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse, mitte lapse puude raskusastme

tuvastamise taotluse. Samamoodi peab laps, kes on 01.02.2027 17-aastane, kellel on hinnatud

osaline töövõime ja tööealise inimese keskmine puude raskusaste, kuid kelle terviseseisund on

halvenenud, esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse

töötukassale.

Paragrahvi 254 lõikes 3 sätestatakse, et kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude

raskusastme tuvastamise otsus kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab SKA puude raskusastme

tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks

saamiseni. Näiteks 14-aastasel lapsel, kellel on 2027. aasta 1. veebruari seisuga kehtiv puude

raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni (otsuse kehtivus sünnipäeva järgi kuni 15.07.2029),

pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise

perioodi kuni 15.07.2029. Sellega on tagatud, et muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga

lapsed ja lapsed, kellel on puude raskusaste tuvastatud maksimaalseks perioodiks (kolmeks aastaks),

ei peaks puude raskusastme tuvastamist korduvtaotlema, sest puude raskusastme tuvastamise otsuse

tegemise ajal ei olnud neil võimalik tuvastada puude raskusastet kuni 18-aastaseks saamiseni.

Paragrahvi 254 lõikes 4 sätestatakse, et kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril

kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18-aastaseks saamist,

pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega tööealise inimese toetuse

maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Automaatsed pikendamised on vajalikud, sest

on neid 16–17-aastaseid lapsi, kelle puude raskusastme tuvastamise ja tööealise inimese toetuse

maksmise otsus on tehtud kehtivusega üks või kaks aastat. Automaatsete pikendamiste eesmärk

selles vanuserühmas on üleminekuajal vajalik, et vältida lapsevanemates asjatut segadust ja

keerukust, kus lühikeses ajavahemikus on vajalik pöörduda kahe erineva asutuse poole. Näiteks 16-

aastasel lapsel, kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste kehtivusega 01.10.2026 kuni

01.10.2027, tekiks ilma automaatse otsuse kehtivuse pikendamiseta olukord, kus lapsevanem peaks

enne 01.10.2027 kuupäeva esitama SKA-le uue puude raskusastme tuvastamise taotluse, kuid SKA

saaks puude tuvastada vaid kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, sest siis saab ta uue seaduse

redaktsiooni kohaselt tööealiseks.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse MuuS-i.

MuuS § 20 lõike 3 punktis 1 asendatakse läbivalt sõna „16-aastasele“ sõnaga „18-aastasele“.

Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest, millega seoses on vajalik muuta ka MuuS-

i.

Kehtiva seaduse kohaselt on riigimuuseumis tasuta külastus ette nähtud puudega kuni 16-aastasele

isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ja tema saatjale.

Puudega kuni 16-aastase isiku definitsioon tuleneb sellest, et praegu on võimalik lapsel puude

raskusastet tuvastada kuni 16-aastaseks saamiseni. Puudega lapse vanusepiiri muutmisega on

edaspidi võimalik puude raskusastet tuvastada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Seetõttu tehakse

ka MuuS-is vastav muudatus, millega on riigimuuseumis tasuta külastus ette nähtud puudega kuni

18-aastasele isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 18-aastasele ja vanemale isikule ja tema

saatjale.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse RaKS-i.

Eelnõu § 3 punktiga 1 asendatakse RaKS § 51 lõike 4 punktis 3, § 54 lõike 1 punktis 11 ja § 59

lõikes 2 sõna „16-aastase“ sõnaga „18-aastase“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri

muutmisest 16 aastalt 18 aastale ja puudutab puudega laste hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja

hoolduslehe sätteid.

Kehtivas seaduses on sätestatud, et kindlustatud isikule makstakse hooldushüvitist alla 16-aastase

puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse

sünnitusabi. Samuti on sätestatud, et Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse

hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 80% alla 16- aastase puudega

lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.

Täiendavalt on sätestatud, et hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist

kuni kümme kalendripäeva alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on

haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.

Kõikides eelnimetatud sätetes asendatakse sõna „16-aastase“ sõnaga „18-aastase“, sest edaspidi on

puudega lapsed vanuses 0–18 aastat, mistõttu on vajalik ka hooldushüvitist, töövõimetushüvitist ja

hoolduslehte puudutavates sätetes vastavad muudatused teha.

Eelnõu § 3 punktiga 2 asendatakse RaKS § 44 lõike 2 teises lauses sõna „16-aastaste“ sõnaga „18-

aastaste“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale ja puudutab

ravimi soodustuse protsente.

Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende haiguste

loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või

hinnakokkuleppe olemasolu korral või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna

alusel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. 4–16-aastaste laste ja nende isikute puhul, kellele

on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel

on tuvastatud TVTS-i alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastaste kindlustatud

isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel

soodustuse protsenti 90.

Muudatusega on edaspidi loetelus olevad ravimid 90%-lise soodustusega kõikidele 4–18-aastastele

(k.a) lastele, sõltumata sellest, kas neil on või ei ole tuvastatud puude raskusaste või vähenenud

töövõime. Muudatus on vajalik, sest muidu jääksid puudega lapse vanusepiiri muutmise tõttu 90%-

lisest soodustusest ilma 17-aastased lapsed, kellel praegu hinnatakse töövõimet ja kes vähenenud

töövõime korral saaksid suuremat soodustust, kuid kuna edaspidi selles vanuserühmas töövõimet ei

hinnata, ei ole võimalik ka selle alusel sellele vanuserühmale suuremat soodustust pakkuda.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse SHS-i.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse SHS § 47 lõikes 1 sätestatud abivahendi riigipoolsele tasu

maksmise kohustuse ülevõtmisele õigustatuse aluseid selliselt, et edaspidi ei ole üheski sihtrühmas

abivahendi riigipoolse soodustuse saamise aluseks isikul eelnevalt tuvastatud puude raskusaste või

vähenenud töövõime.

Kehtiva õiguse järgi peab abivahendi riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks olema

tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime tööealistel inimestel (v.a viis erandit, mis on

välja toodud määruses nr 74). Abivahendi soetamisel soodustuse saamiseks ei pea puude raskusastet

või vähenenud töövõimet olema tuvastatud vanaduspensioniealistel ja lastel, kuid puudega lastel on

suurem riigipoolse abivahendi hüvitamise piirmäär võrreldes puudeta lastega (90% vs. 50%). Puude

raskusastme tuvastamine või töövõime hindamine pikendab inimese teekonda vajaliku abivahendi

saamiseni, samas võib abivahendi vajadus olla kohene ja kiire (nt pärast ootamatut terviseriket või

haiglast väljasaamist).

Muudatuse tulemusel ei ole üheski sihtrühmas enam abivahendi riigipoolse tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa poolt hinnatud vähenenud

töövõime. Riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks on inimese tegelik abivahendi

vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes kinnitab abivahendi vajadust tõendiga. Sarnaselt on

abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine juba reguleeritud vanaduspensioniealistel ja

puudeta lastel. Muudatus on sotsiaal- ja tervisevaldkonna lõimimise eelduseks, sest ka

meditsiiniseadmete saamise eelduseks ei ole eelnevalt tuvastatud puude raskusaste või vähenenud

töövõime.

Edaspidi on õigus saada tasu maksmise kohustuse ülevõtmist isikul, kes vajab abivahendit

terviseseisundist tingitud funktsioonihäire kompenseerimiseks ja iseseisvale toimetulekule selle

mõju vähendamiseks ning kellel on tuvastatud abivahendi vajadus. Laste puhul tähendab muudatus

seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA abivahendi

piirmääras 90%. Tööealiste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele tööealistele, kellel on

tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA vajaduspõhiselt abivahendi vastavalt abivahendite

loetelule piirmääras 40–90%. Piirmäärad on kehtestatud määruses nr 74, kuid 15.01.2024 kokku

lepitud toetusmeetmena tõstetakse ka osade abivahendite riigiosalust, nende hulgas on

liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted ja jalatsid. Tegu on mootorsõidukimaksu

seaduse eelnõu 364 SE seletuskirjas välja toodud Sotsiaalministeeriumi väljatöötatava ja 15.01.2024

kokku lepitud toetusmeetmega puudega inimestele, et vähendada täiendava maksukoormuse mõju

kõige haavatavamale sihtrühmale.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse SHS § 47 lõikega 11, milles sätestatakse volitusnorm, et

tingimused, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või terviseprobleemi korral on

abivahend vajalik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Õigus riigipoolsele tasu

maksmise kohustuse ülevõtmisele on edaspidi neil inimestel, kes vastavad määruses nr 74 sätestatud

tingimustele, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire korral on abivahend vajalik.

Tingimuste seadmine annab täpsema aluse, kellele abivahendi tõendit väljastada ja kellel on õigus

abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele.

Ka praegu on abivahendite loetelus näidustuse lahtris välja toodud näidustused, mis on sõnastatud

lähtuvalt rahvusvahelisest funktsioneerimisvõime klassifikatsioonist (RFK) ja mille eesmärk on

abistada tõendi väljastajat.

Eelnõu § 4 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks SHS § 47 lõiked 2 ja 21, millega on varem loodud

võimalus saada riigipoolset soodustust tööealistel inimestel, kellel ei olnud tuvastatud puude

raskusastet või vähenenud töövõimet, kuid kellel oli vajadus igapäevaelus toimetulekuks kasutada

abivahendit, mis on vajalik enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist või mille

korral ei ole põhjendatud puude raskusastme või vähenenud töövõime tuvastamine. Nendeks

abivahenditeks on rinnaproteesid, silmaproteesid, kuulmisabivahendid ja heli ülekandesüsteemid

juhul, kui isikul on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, ala- ja ülajäsemeproteesid,

juukseproteesid.

Edaspidi ei ole vajalik määruses sellist erisust välja tuua, sest abivahendi riigipoolse tasu maksmise

kohustuse ülevõtmiseks ei pea üheski sihtrühmas olema eelnevalt tuvastatud puude raskusaste või

vähenenud töövõime. Nimetatud abivahendid jäävad ka edaspidi määruse lisas olevasse

abivahendite loetelusse.

Eelnõu § 4 punktiga 4 laiendatakse SHS § 47 lõikes 5 sätestatud volitusnormi, sätestades

abivahenditõendi andmekoosseisu, kuna kehtiv õigus on selles osas puudulik. Volitusnorm annab

võimaluse kehtestada vajalik andmekoosseis määruse tasandil ja korrastada seeläbi praegu

soovituslikel andmeväljadel põhinev abivahenditõend.

Eelnõu § 4 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks SHS § 47 lõige 6. Erandkorras tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise juhud sätestatakse § 47 lõikes 7.

Eelnõu § 4 punktiga 6 muudetakse SHS § 47 lõiget 7, et oleks üheselt arusaadav, millistel juhtudel

võib SKA erandkorras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustada.

SKA võib tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel erandkorras otsustada:

1) omaosaluse vähendamise;

2) uue abivahendi hüvitamise enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu

või abivahendi hävimisel kasutajast mitteolenevatel põhjustel;

3) sellise abivahendi hüvitamise, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu;

4) piirlimiidi suurendamise;

5) abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise;

6) abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmise;

7) sellise abivahendi hüvitamise, mille puhul on abivahendite loetelus märge selle kohta, et

hüvitamine toimub erandkorras.

Eelnõu § 4 punktiga 7 täpsustakse SHS § 47 lõiget 8 volitusnormiga valdkonna eest vastutavale

ministrile kehtestada määrusega, millistel täpsematel tingimustel erandkorras tasu maksmise

kohustus üle võetakse vastavalt sama paragrahvi lõikele 7. Kuivõrd erandkorras tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise juhud on sätestatud seaduses, on põhjendatud volitada ministrit kehtestama

määrusega nende juhtumite rakendamise täpsemad tingimused.

Eelnõu § 4 punktiga 8 muudetakse SHS § 47 lõiget 9, millega täpsustatakse, et SKA võib tasu

maksmise kohustuse üle võtta abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu.

Abivahendite loetellu mittekantud abivahendite eest on võimalik ka praegu taotleda tasu maksmise

kohustuse ülevõtmist, abivahendi loetelus sisalduvat rühma ei ole vaja täpsustada.

Eelnõu § 4 punktiga 9 uuendatakse SHS § 48 lõikes 1 sätestatud abivahendi definitsiooni.

Muudatuse eesmärk on siduda abivahendi definitsioon lahti puude tuvastamisest ja sõnastada see

senisest selgemalt. Abivahend on toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet,

kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev

toimetulek. Mõiste sõnastamisel on lähtutud Tervise Arengu Instituudi juures tegutseva

sotsiaalvaldkonna terminoloogia töörühma ettepanekutest.

Abivahendid on vajalikud isiku igapäevatoimingutega (söömine, riietumine, WC-toimingud,

pesemine, liikumine, siirdumine3) hakkamasaamiseks. Samuti on abivahendid vajalikud kõne,

nägemise, kuulmise ja teiste sensoorsete puudujääkide kompenseerimiseks. Abivahendid on nt

liikumisabivahendid (ala- ja ülajäseme proteesid, küünarkargud, ratastoolid, kohandatud

autovarustus jm), enesehooldusvahendid (mähkmed, poti- ja dušitoolid, riietumisvahendid jt),

suhtlusabivahendid (nt punktkirjakuvarid, lugemisabivahendid, tarkvaralahendused kuulmis- ja

nägemispuudega inimestele).

Eelnõu § 4 punktiga 10 muudetakse SHS § 48 lõike 3 punkti 14 sõnastust. Muudatus on seotud

§ 47 täiendamisega uue lõikega 11, millega kehtestatakse uus volitusnorm valdkonna eest

vastutavale ministrile selliste tingimuste kehtestamiseks, millise terviseseisundist tingitud

funktsioonihäire või terviseprobleemi korral on abivahend vajalik. Nimetatud tingimused kantakse

määruse lisana kehtestatavasse abivahendite loetellu, mistõttu on vajalik vastavat punkti muuta.

Kehtivasse abivahendite loetellu on märgitud abistav kirjeldus, millise funktsioonipiirangu või

terviseprobleemi korral abivahend sobib.

3 Sisuliselt lähtutakse siin ADL (Activities of Daily Living) igapäeva põhitegevustest nagu söömine, riietumine, WC-

toimingud, pesemine ja liikumine/siirdumine (vahemaade läbimine/asendivahetus).

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2542/download.

Eelnõu § 4 punktiga 11 täpsustatakse SHS § 48 lõikes 6 abivahendi kasutusaja arvestamise algust.

Kasutusaeg hakkab kehtima sellest hetkest, kui abivahend on esimest korda kasutusse võetud.

Täpsem sõnastus aitab ennetada olukordi, kui näiteks abivahend on ettevõtte poolt soetatud, kuid ei

ole inimesele välja üüritud, aga kasutusaeg jookseb. Kasutusaeg hakkab seega kehtima hetkest, kui

abivahend esmakordselt üürile antakse.

Eelnõu § 4 punktiga 12 täpsustatakse SHS § 50 lõike 1 sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, et riik

võtab tasu maksmise kohustuse üle abivahendite loeteluga kehtestatud piirhinnast, mis ei ole

samaväärne ettevõtte poolt kehtestatud maksimaalse jaemüügihinnaga.

Eelnõu § 4 punktiga 13 asendatakse SHS § 50 lõike 7 punktides 1 ja 2 sõna „puude“ sõnaga

„funktsioonihäire“, mis tuleneb abivahendi definitsiooni uuendamisest.

Eelnõu § 4 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks SHS § 50 lõike 8 punktid 1, 3 ja 4.

Esimene muudatus tuleneb sellest, et kuna edaspidi ei ole ühelgi sihtrühmal vaja abivahendi

soetamiseks tuvastada puuet, käsitletakse kõiki kuni 18-aastaseid isikuid võrdselt ja neile tagatakse

abivahendid piirmääraga 90%.

Teiseks, kehtiva SHS § 50 lõike 8 punkti 3 kohaselt kohaldatakse abivahendite loetelus kehtestatud

piirmäärade suhtes erandina 90%-list piirmäära kuni 26-aastasele isikule, kes õpib põhikoolis,

gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis või Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel ja kes

vastab SHS § 47 lõike 1 punktis 2 sätestatule (st on tuvastatud puude raskusaste või osaline või

puuduv töövõime).

Muudatusega võrdsustatakse edaspidi kõik 18–26-aastased õppivad noored ning lõpetatakse 90%

piirmäära erisus, sest ei ole põhjendatud pakkuda suuremat abivahendi soodustust kuni 26-aastasele

noorele õppimise korral. Õppimine ei ole hea indikaator selle kohta, et kuni 26-aastane noor vajab

suuremat abivahendi soodustust kui teised samas vanuserühmas olevad noored, kes ei õpi. Siiani on

olnud soodustuse eesmärk toetada õppureid, kellel on tuvastatud puude raskusaste või vähenenud

töövõime, kuid edaspidi ei ole abivahendi riigipoolse soodustuse aluseks enam puude raskusaste või

vähenenud töövõime. Kuna edaspidi pole riigipoolse soodustuse saamiseks puude raskusastet või

vähenenud töövõimet vaja tuvastada, ei ole põhjendatud ka kõikidele 18–26-aastastele abivahendi

vajajatele pakkuda õppimisest sõltuvat soodustust. Edaspidi kehtivad kõikidele 18-aastastele ja

vanematele inimestele piirmäärad vastavalt abivahendite loetelus kehtestatule. Piirmäärade

kehtestamisel lähtutakse funktsioonihäire või abivajaduse süvenemise võimalikkusest, nendega

kaasnevate toimetulekuraskuste leevendamisest ja muudest kaalutlustest, mistõttu on ka juba praegu

paljud abivahendid piirmääraga 90%. Abivahendite võimaldamisega riigipoolse soodustusega ilma

eelneva puude raskusastme tuvastamiseta ühtlustatakse kõikide kuni 18-aastaste laste piirmäär

samuti 90%-le (kehtiva õiguse järgi puudeta lastel 50%).

Rahalised vahendid (ca 35 000 eurot aastas), mis jäävad 18–26-aastastele abivahendeid 90%-lise

piirmääraga pakkumisest alles, suunatakse täiendavalt abivahendite piirmäärade tõstmisesse (lisaks

nendele abivahendi piirmäärade tõstmisele, mis tehakse osana mootorsõidukimaksu mõju

leevendamise kokkuleppest). See, millist abivahendite loetelus olevat piirmäära tõstetakse, selgub

analüüsist, mis tehakse 2024. aasta lõpus enne 2025. aasta määruse loetelu muutmist. Analüüsi

käigus tehakse eelmise aasta andmete alusel analüüs ja selgitatakse välja, milliste abivahendite

piirmäära tõstmine oleks kõige vajalikum. Seega on peamine muudatuse eesmärk see, et alates

18. eluaastast kehtiksid kõikidele abivahendi vajajatele võrdsed tingimused ja muudatusest

võidaksid piirmäära tõstmise kaudu kõik abivahendi vajajad, mitte ainult õppijad. Õppimisega

seotud täiendavad soodustused, samuti puudepõhine õigustatus ei kanna muutuva seaduse eesmärki,

milleks on vajaduspõhine ja staatusest vaba abivahendite võimaldamine. Vajalik on tagada võrdne

kohtlemine vastavalt abivajadusele, mitte sotsiaalsele aktiivsusele. Kuigi erivajadusega õppija

toetamine on oluline ja selleks on olemas haridusvaldkonnas vastavad meetmed, ei ole abivahendi

täiendav soodustingimus peamine erivajadusega õppija toimetuleku tagamise meede. Lisaks

lähtume tingimuste seadmisel teadmisest, et abivahendid liiguvad Tervisekassa teenuseks ning

suund on selline, et teenused peavad olema vajaduspõhised, lihtsad ja inimestele elukaareüleselt

kättesaadavad.

Kokku tehti 2023. aastal piirmäära muutusest mõjutatud 18–26-aastaste õppurite poolt

1196 tehingut, millest enamik tehti inkontinentsustoodete soetamiseks. Lisasoodustusega

abivahendite võimaldamise lõpetamine mõjutaks umbes 100 isikut, kes inkontinentsusabivahendite

soetamisel on enamasti vanuses 18–20. Inkontinentsustoodete piirmäär ilma õppuri täiendava

soodustuseta on praegu 40%. Inkontinentsustoodete piirmäär on plaanitud tõsta 2025. aastal 50%-

le, mis on osa kokkuleppest mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks koos raske ja sügava

puudega tööealiste toetuste tõusuga.

Jätkuvalt jääb alles võimalus vähendada abivahendite omaosalust 5%-ni, kui isikule või tema perele

on taotlemise kuul või sellele eelneval 12 kuul makstud toimetulekutoetust. Samuti on abivajajal

võimalus esitada abivahendi erandi taotlus abivahendi osaliseks hüvitamiseks, kui tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole tal võimalik oma abivahendite eest tasuda. Jätkuvalt

saavad ka noored vanuses 18–26 aastat puude raskusastme tuvastamise korral puudega tööealise

toetust (praegu 28,64–53,7 eurot kuus) ja vähenenud töövõime korral töövõimetoetust (osalise

töövõime korral keskmiselt 351,75 eurot kuus, puuduva töövõime korral keskmiselt 617,10 eurot

kuus). Samuti jätkub erivajadusega üliõpilaste stipendiumi maksmine (stipendiumi suurus

vähemikus 60–510 eurot kuus).

Sama punktiga tunnistatakse kehtetuks ka SHS § 50 lõike 8 punkt 4, mille kohaselt on 16–17-

aastastel isikutel, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime TVTS-i alusel, piirmäär 90%.

Muudatusega ei sätestata enam laste suhtes kohaldatavaid erandeid, kuna edaspidi võimaldatakse

kõigil (ka puudeta) lastel saada riigipoolset soodustust piirmääraga 90%. Muudatus tuleneb

abivahendite riigipoolse tagamise lahtisidumisest puude tuvastamisest või töövõime hindamisest.

Eelnõu § 4 punktiga 15 muudetakse SHS § 50 lõike 8 punkti 2. Kuni 18-aastaste isikute puhul, kes

vajavad terviseseisundist tingitud funktsioonihäire ennetamiseks, sealhulgas selle süvenemise

ennetamiseks, kompenseerimiseks ja selle mõju vähendamiseks abivahendit, ja kellel on tuvastatud

abivahendi vajadus, kehtestatakse abivahendi piirmääraks 90%.

Eelnõu § 4 punktiga 16 muudetakse SHS § 50 lõiget 9 ja täpsustatakse, et abivahendi omaosaluse

miinimum kehtib vaid müügitehingu korral. Täpsustus on vajalik õigusselguse loomiseks, kuna

omaosaluse miinimum kehtib vaid müügitehingute korral.

Eelnõu § 4 punktiga 17 täiendatakse SHS § 50 lõikega 91. Muudatusega täpsustatakse, et SKA

vähendab omaosaluse määra kuni 5%-ni, kuid mitte alla 7 euro ostutehingute puhul abivahendi

kogumaksumusest, juhul kui üksi elavale isikule või tema perekonnale on abivahendi soetamise kuul

või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust.

Eelnõu § 4 punktiga 18 tunnistatakse SHS § 50 lõige 10 kehtetuks. Tegemist on tehnilise

muudatusega, sest volitusnorm sõnastatakse edaspidi § 47 lõikes 8.

Eelnõu § 4 punktiga 19 täpsustatakse SHS § 55 lõiget 3. Muudatus tehakse õigusselguse loomiseks.

Kehtivast sõnastusest võib ekslikult välja lugeda, et määrusega kehtestatakse abivahendi kasutamise

koolituste korraldus. Tegelikult on mõeldud siiski teenuseosutajapoolset abivahendi kasutamise ja

hooldusega seotud nõustamist.

Eelnõu § 4 punktiga 20 täpsustakse SHS § 56 lõiget 3 ja § 69 lõiget 6, mille sõnastusest

eemaldatakse sõnad „teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud“, kuna SKA ei koosta

teenusevajaduse kindlaks määramisel tegevuskava, vaid selle koostab teenuseosutaja koostöös

teenusesaajaga. Muudatus tehakse õigusselguse loomiseks.

Eelnõu § 4 punktiga 21 asendatakse SHS § 59 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 2, § 60 lõikes 1 ning §

69 lõike 3 punktides 6 ja 7 sõna „16-aastane“ sõnaga „18-aastane“ vastavas käändes. Kehtiva

seaduse järgi on õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmist kuni 16-aastasel isikul, kuid edaspidi on õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni 18-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2

tähenduses. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muudatusest PISTS-is ja TVTS-is.

Muudatuse tulemusena käsitatakse puudega lapsi kuni 18-aastaste isikutena ka sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse saamise korral, nii nagu seda tehakse edaspidi PISTS-is ja TVTS-is.

Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse ka majutuskulude hüvitamise õigust. Kui kehtiva seaduse

järgi hüvitati teenuse saamise ajal majutuskulud õigustatud isikule ning vajaduse korral alla 16-

aastase õigustatud isiku saatjale, siis muudatuse tulemusena hüvitatakse vajaduse korral teenuse

saamise ajal majutuskulud alla 18-aastase õigustatud isiku saatjale. Kehtivas seaduses on ka

sätestatud, et rehabilitatsiooniplaani koostamisel peavad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma

psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga

psüühikahäirega isiku tegevusvõimet või erihoolekandeteenuse vajadust. Muudatuse tulemusena

peavad edaspidi rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse

18-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet või

erihoolekandeteenuse vajadust.

Eelnõu § 4 punktiga 22 täpsustatakse SHS § 61 lõike 1 ja § 64 lõike 3 sõnastust, eemaldades viite

kehtetule punktile.

Eelnõu § 4 punktiga 23 täpsustatakse SHS 63 lõike 1 sõnastust, eemaldades viite kehtetule punktile.

Eelnõu § 4 punktiga 24 muudetakse SHS § 64 lõiget 2, kus asendatakse sõna „15-aastaste“ sõnaga

„17-aastaste“ ja sõna „16-aastaste“ sõnaga „18-aastaste“. Muudatus tuleneb puudega lapse

vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale, millega seoses muudetakse ka § 59 lõike 1 punkti 1

selliselt, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on edaspidi

õigus taotleda kuni 18-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2 tähenduses. Kuna edaspidi on ka

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisel puudega laps kuni 18-aastane, on vajalik muuta ka

rehabilitatsioonijärjekorraga seotud sätet.

Eelnõu § 4 punktiga 25 muudetakse SHS § 67 punkti 1. Muudatusega täpsustatakse, et SKA ei

koosta teenusevajaduse kindlaks määramisel tegevuskava, vaid selle koostab teenuseosutaja.

Eelnõu § 4 punktiga 26 täpsustatakse SHS § 67 punkti 3, mille kohaselt tuleb kirjalik hinnang

sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta esitada

SKA-le hiljemalt koos viimase isikupõhise üksikaruandega, mitte viimase arvega, kuna aruanne on

arve esitamise eelduseks.

Eelnõu § 4 punktiga 27 täiendatakse SHS § 68 lõikega 8, mille kohaselt ei tohi

rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist olla isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest

võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Sama nõue on olemas kehtivas

SHS-is mitme KOV-i korraldatava teenuse (nt koduteenus, väljaspool kodu osutatav

üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus) juures, aga ka riigi korraldatava

erihoolekandeteenuse juures. Kuna rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist töötab erivajadusega laste

ja täisealistega samuti otseselt, tihti üks ühele, on vajalik sama nõue seada ka

rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Seejuures ei ole välistatud, et rehabilitatsioonimeeskonna

liikmel on varasem karistus, kuid teenuseosutaja kohustus on iga kord hinnata karistatud isikut ja

tema poolt toimepandud tegu. Silmas tuleb pidada seda, et kuna rehabilitatsioonimeeskonna

spetsialisti ülesanne on toetada ja abistada erivajadusega lapsi ja täisealisi, ei tohi ta olla kliendi elule

või tervisele ohtlik. Nii on see ka teiste sotsiaalteenuste puhul. Tulenevalt sotsiaalteenuse osutamise

eesmärkidest ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmete vahetust kokkupuutest klientidega ei tohi riik

lubada vahetult teenust osutama isikuid, keda on karistatud eelkõige raskete isikuvastaste süütegude

(tapmine, mõrv, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, piinamine,

vägistamine jms) või ka varavastaste süütegude (vargus, röövimine, kelmus, omastamine jms) eest.

Samas on ilmselgelt ebaproportsionaalne (eesmärgiga kaitsta kliendi elu ja tervist) piirata

sotsiaalteenuse osutamist isikul, keda on karistatud näiteks intellektuaalse omandi vastase kuriteo,

õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise või

raamatupidamiskohustuse rikkumise eest.

Rehabilitatsioonimeeskonda võib kaasata kogemusnõustaja. Seejuures võib kogemusnõustaja

kogemus ja nõustamisala olla selline, mille puhul on kogemusnõustaja karistatud tahtlikult

toimepandud kuriteo eest. Ka sellisel juhul võib tööandja inimese tööle võtta, kuid peab hindama,

kas see karistus võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara või on muu hulgas

ka nõustamisalast tulenevalt põhjendatud, et inimene on karistatud.

Eelnõu § 4 punktiga 28 muudetakse SHS § 69 lõiget 8, milles on sätestatud, kes kuulub

rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni. Tegu on peamiselt tehnilise muudatusega, sest

ekslikult asendati sättes 19.06.2023 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduses Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse liikumisega

Sotsiaalministeeriumist Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse ühes kohas liigselt

Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täiendavalt lisatakse

rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

keda sättes enne ei olnud, kuid kes tegelikult kuulub hindamiskomisjoni sellest ajast, kui

töövaldkond oli veel Sotsiaalministeeriumi all. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

lisamine on vajalik, sest praegu kuulub töövaldkond selle ministeeriumi alla.

Eelnõu § 4 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks SHS § 76 lõige 3, mis võimaldas SKA-l

erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul,

kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. Säte tunnistatakse

kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa töövõime

hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime hindamise otsus vajalik ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks. Seoses PISTS-is ja TVTS-is

puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta

vanuses, mistõttu ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene õige

teenuse järjekorda panna. Tagamaks ka tulevikus selle, et lapsel, kes teenust vajab, oleks 18-

aastaseks saades õigus saada erihoolekandeteenuse vajadus hinnatud (võimaluse korral ka

suunamisotsus tehtud või kui kohe teenusekohta pakkuda ei ole, siis lisatud toetusvajadusele vastava

teenuse järjekorda), võtab töötukassa töövõime hindamise taotlusi vastu kolm kuud enne 18-

aastaseks saamist. Töötukassa keskmine menetlusaeg on 14 päeva ja erihoolekandeteenuse

konsultant teeb otsuse maksimaalselt 40 tööpäeva jooksul.

Erihoolekandeteenust on võimalik saada nii kehtiva seaduse kohaselt kui ka tulevikus alates 18.

eluaastast. Seetõttu ei ole tagatud võimalus panna 16 aasta vanuses last järjekorda varem ega saada

kiiremini teenust. Sellele lisaks on SKA toonud välja, et praktikas ei ole olnud 16-aastaselt

järjekorda panemine tõhus meede, sest kahe aasta jooksul võib lapse teenusevajadus muutuda ja laps

ei pruugi olla õige teenuse järjekorras.

Jätkuvalt paneb SKA sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70

„Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ alusel erihoolekandeteenuse

eelisjärjekorda isikud, kes saavad asendushooldusteenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse

saamise lõppemist erihoolekandeteenust.

01.01.2024 seisuga on erihoolekandeteenuse järjekorras 89 alla 18-aastast isikut kokku

111 teenusekoha ootel (üks isik võib samal ajal taotleda mitut teenust, mistõttu on unikaalseid

inimesi vähem kui soovitud teenusekohti). Need inimesed on edasi järjekorras kuni teenusekoha

saamiseni, kuid uusi 16-aastaseid lapsi enam teenusejärjekorda ei panda.

Eelnõu § 4 punktiga 30 täiendatakse SHS § 1421 lõike 1 punktis 2 sätestatud, STAR-is töödeldavate

isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise

piirangutega. Isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on

vajalik STAR-is töödelda tulevikus ka isiku terviseseisundiga kaasneva tegutsemise- ja osalemise

piirangu andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või puude raskusastme

määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku

tervise diagnoosidega, vaid rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile tuginedes

isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt

hinnatud tegutsemise- ja osalemise piirangute määratlusega.

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (International Classification of

Functioning, Disability and Health) (edaspidi RFK) on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt

21. mail 2001 vastu võetud klassifikatsioon tervise ja tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks.

RFK alusel saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud

infot. RFK tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile ja käsitleb inimese igapäevast toimetulekut ja

olukorda kui tervikut, võttes arvesse tema terviseolukorda, organismi funktsioone ja struktuure,

inimese tegutsemis- ja osalusvõimet, teda ümbritsevat keskkonda ja personaalseid tegureid.

Avalikul võimul on põhiseaduse § 28 lõike 2 järgi kohustus abivajajat aidata. Seda põhikohustust

konkretiseerib SHS § 15 lõige 1, mille kohaselt peab KOV-i üksus välja selgitama abi saamiseks

pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või aitama

abi saamiseks vajalikes tegevustes. Eespool nimetud andmestik on vajalik isiku abi- ja

toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuks, milleks luuakase STAR-i elektroonne

hindamiskeskkond. Sama instrumenti kasutatakse tulevikus ka SHS § 62 lõikes 1 sätestatud

sotsiaalase rehabilitatsiooni teenuse ja SHS § 70 lõikes 2 sätestatud erihoolekandeteenuse vajaduse

hindamisel.

Eespool nimetatud andmete puhul on tegemist eriliigiliste (IKÜM art 9) isikuandmete töötlemisega.

Eriliigilised on kõik terviseandmed, sealhulgas puue, diagnoos, osutatud tervishoiuteenus,

abivahendid. Isikuandmete töötlemine riigi andmekogudes võib toimuda IKÜM artikli 6 lõike 1

punkti e alusel, mille alla kuuluvad olukorrad, kus isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, samuti võib

see toimuda punkti c alusel, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik vastutava töötleja

juriidilise kohustuse täitmiseks ehk abi- ja toetusvajaduse hindamiseks ja isiku abivajaduse

tuvastamiseks. IKÜM artikli 6 lõikes 3 täpsustatakse, et punktides c ja e osutatud isikuandmete

töötlemise alus kehtestatakse kas liidu või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi

õigusega ja et „isikuandmete töötlemise eesmärk määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses või

see on lõike 1 punktis e osutatud isikuandmete töötlemise osas vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks“.

Isikuandmete töötlemise eesmärgi kindlaks määramist nõuab ka ELi põhiõiguste harta artikli 8 lõige

2, mille kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja

asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel.

Eespool nimetud eesmärgi täitmisega seonduvalt on käesoleva seaduse eelnõu juurde lisatud

rakendusakti kavand 2, millega täpsustatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisega seotud

andmepäringuid ja isiku kohta STAR-i kantavate andmete loetelu.

Eelnõu § 4 punktiga 31 täiendatakse SHS § 144 lõiget 6 punktiga 7, millest lähtuvalt kannab SKA

tulevikus isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SHS § 62 lg 1) ja erihoolekandeteenuse (SHS §

70 lg 2) vajaduse hindamise andmed STAR-i. Säte võimaldab tulevikus võtta ka nimetatud teenuste

vajaduse hindamisel aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi.

Eelnõu § 4 punktiga 32 muudetakse SHS § 1441, millest lähtuvalt loetakse edaspidi SKA poolt

STAR-i kantud isiku viibimiskoha andmed sellisteks andmeteks, mida on Sotsiaalministeeriumi

tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel

õigus poliitika kujundamise eesmärgil töödelda.

Sotsiaalministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajavad

poliitikakujundamise eesmärgil SKA poolt STAR-i kantud viibimiskoha andmeid KOV-ide, teenust

osutavate asutuste jt tunnuste (nt sugu, vanus, puude raskusaste jm) järgi. SHS § 1441 viitab aga

praegu, et viibimiskoha andmed on üks osa andmetest, mille töötlemise õigust nimetatud

ministeeriumite ametnikel ei ole. Viibimiskoha mõiste §-st 1441 väljavõtmine tagab neile

viibimiskoha andmete STAR-ist saamise ja töötlemise võimaluse.

Elukohaandmete puhul muudatust ei tehta, kuna Sotsiaalministeerium töötleb vaid KOV-i tasandi

elukoha andmeid, aga mitte isiku täpseid rahvastikuregistrijärgse elukoha andmeid.

Eelnõu § 4 punktiga 33 luuakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust puudutavad üleminekusätted (§

1607) seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 aastalt 18 aastale.

Paragrahvi 1607 lõikega 1 kinnitatakse, et juhul kui vähemalt 16-aastase lapse puhul on sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus tehtud enne 2027. aasta 1.

veebruari, jätkab riik selle sama otsuse alusel tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni otsuse

kehtivuse lõppemiseni.

Paragrahvi 1607 lõikes 2 reguleeritakse kõik need olukorrad, kus peale seaduse jõustumist

01.02.2027 kohaldatakse veel seaduse kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni. Need olukorrad on

toodud välja punktides 1 ja 2.

Punktis 1 sätestatakse, et SHS-i kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni kohaldatakse lapse puhul,

kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud

vastavat otsust. See tähendab, et kui vähemalt 16-aastane laps on esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse taotluse enne 01.02.2027, käsitatakse teda kui tööealist, kuid kui 16–18-aastane laps on

esitanud taotluse peale 01.02.2027, käsitatakse teda kui last, välja arvatud juhul, kui 16–18-aastasel

lapsel on PISTS-i ja TVTS-i üleminekusätetest tulenevalt tuvastatud tööealise inimese puude

raskusaste või vähenenud töövõime.

Punktis 2 sätestatakse, et SHS-i kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni kohaldatakse ka nende laste

puhul, kes on vähemalt 16-aastased ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või

osaline või puuduv töövõime. See tähendab, et kui vähemalt 16-aastasel on vastavalt PISTS-is ja

TVTS-is välja toodud üleminekusätetele peale 01.02.2027 tuvastatud tööealise inimese puude

raskusaste või vähenenud töövõime, on tal õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni või tööalase

rehabilitatsiooni teenust.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse TVTS-i.

Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse TVTS § 2 lõikeid 1 ja 3, mis sätestavad, kellel on õigus

töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele. Kehtiva seaduse järgi on õigustatud isik 16-aastane

kuni vanaduspensioniealine isik, kuid tulenevalt PISTS-i muudatustest, millega tõstetakse puudega

lapse vanuse ülempiir 16 aastalt 18 aastale, on vajadus tõsta ka töövõime hindamisele ja

töövõimetoetusele õigustatud isikute vanust. Muudatuse tulemusena hakkab töötukassa töövõimet

hindama ja töövõimetoetust maksma 18-aastastele kuni vanaduspensioniealistele isikutele.

Muudatuse vajadust on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja § 1 punkti 1 selgituste juures.

Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse TVTS § 8 lõikeid 1 ja 2 pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „,

kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast“. Täiendus on

vajalik, et töötukassal oleks võimalik menetleda nende isikute taotlusi, kes taotluse esitamise hetkel

ei vasta TVTS § 2 tingimustele, näiteks kui alla 16-aastane või alla 18-aastane esitab taotluse enne

16-aastaseks või 18-aastaseks saamist või kui isiku elamisluba või selle pikendamine hakkab

kehtima pärast taotluse esitamist.

Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse TVTS § 27 lõigetega 10 ja 11 (üleminekusätted). Lähtuvalt

muudatuste tarbeks tehtavast IT-süsteemide arendamise vajadusest muutub puudega laste vanuse

ülempiir ning töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanus alates 2027. aasta

1. veebruarist. Lisaks annab pikem rakendumise aeg võimaluse teavitada puudega laste peresid

pikemalt ette, kes sellest muudatusest mõjutatud on, samuti annab võimaluse peredel muudatustega

kohaneda ja neid arvesse võtta.

Selleks, et muudatused oleksid hästi mõistetavad ja arusaadavad, sätestatakse seaduses konkreetne

kuupäev (1. veebruar 2027), mis määrab, millise asutuse poole alla 18-aastased

terviseprobleemidega isikud enne ja pärast seda kuupäeva peavad pöörduma. Alla 18-aastased isikud

(ka need, kes said 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari), kellel on terviseprobleemid, kuid

kellel ei ole varem töövõime vähenemist või tööealise inimese puude raskusastet tuvastatud,

pöörduvad alates 2027. aasta 1. veebruarist lapseea puude tuvastamiseks SKA-sse. Kõik alla 18-

aastased isikud, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud vähenenud töövõime või tööealise

inimese puude raskusaste, pöörduvad ka edaspidi töötukassasse.

Paragrahvi 27 lõikes 10 kirjeldatud rakendussätted reguleerivad erinevaid stsenaariume, mis

puudutavad alla 18-aastaseid vähenenud töövõimega isikuid.

Punkt 1 reguleerib uusi juhtumeid ja sätestab, et vähemalt 16-aastasele isikule, kes on esitanud

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse ning taotluse kohta ei ole tehtud otsust enne

2027. aasta 1. veebruari, kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni.

Punkt 2 sätestab, et alla 18-aastasele isikule, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud

osaline või puuduv töövõime, mille kohta tehtud otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta

31. jaanuari, makstakse töövõimetoetust osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse lõpuni.

Seejuures on alla 18-aastasel isikul, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osaline või

puuduv töövõime, õigus esitada tuvastatud osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse ajal uus

töövõime hindamise taotlus töövõime ümberhindamiseks, kui tema terviseseisund on vahepeal

halvenenud ja seda kinnitavad andmed tervise infosüsteemis. See punkt reguleerib ka seda, et alla

18-aastane isik, kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste enne 2027. aasta

1. veebruari, mille kohta tehtud otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, võib esitada

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse pärast seadusemuudatust ning talle kohaldub kuni

2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud TVTS-i redaktsioon.

Punkt 3 sätestab, et kui alla 18-aastasel isikul on varem tuvastatud vähenenud töövõime või tööealise

inimese puude raskusaste, kuid osalise või puuduva töövõime või puude raskusastme otsuse kehtivus

lõppes enne 2027. aasta 1. veebruari ja isik ei esitanud kordushindamise taotlust TVTS § 8 lõikes 3

sätestatud tähtaja jooksul, võib ta esitada töövõime hindamise taotluse ka pärast 2027. aasta 1.

veebruari. Selle eesmärk on vähendada isikute ja asutuste halduskoormust, et alla 18-aastane isik,

kes on juba olnud töötukassa klient, ei peaks pöörduma SKA-sse lapse puude raskusastme

tuvastamiseks vaid väga lühikeseks perioodiks (kuni 18-aastaseks saamiseni).

TVTS § 27 lõikega 11 võimaldatakse töötukassal korduvat töövõime hindamist taotlemata

pikendada alla 18-aastaste isikute osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivust ja töövõimetoetuse

maksmise perioodi, kui isikul tuvastati osaline või puuduv töövõime enne 1. veebruari 2027 ja

osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku

18-aastaseks saamist. Sellisel juhul muudab töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

maksmise otsuseid ning pikendab isiku osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse perioodi ja

töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamise päevani. Töötukassa andmetel

on aastas keskmiselt 100 osalise või puuduva töövõimega 16–17-aastast isikut, kelle osalise või

puuduva töövõime otsuse kehtivus lõppeb enne 18-aastaseks saamist. Otsuste muutmise eesmärk on

vähendada kahe asutuse vahel liikumist ja segadust, millise asutuse poole peab alla 18-aastane isik

korduvhindamisele pöörduma. Näiteks kui alla 16-aastasel isikul tuvastati osaline töövõime 2026.

aasta detsembris üheks aastaks, peab ta korduvhindamisele pöörduma 17-aastasena 2027. aasta

detsembris. Sel ajal kehtivad aga juba uued sätted, mille järgi alla 18-aastased terviseprobleemidega

isikud peavad pöörduma SKA poole lapse puude raskusastme tuvastamiseks. Segaduse vältimiseks,

kas isik peaks korduvhindamisele pöörduma töötukassa või SKA poole, pikendatakse alla 18-

aastaste isikute osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivust kuni 18-aastaseks saamiseni.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse ÜTS-i.

ÜTS §-s 34 ja § 36 lõikes 1 asendatakse sõna „16-aastane“ sõnaga „18- aastane“ vastavas käändes.

Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest, millega seoses on vajalik muuta ka ÜTS-

i.

Kehtiva seaduse kohaselt on riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses vedaja kohustatud tasuta

vedama kuni 16-aastast puudega isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske

nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat

juht- või abikoera. Kuni 16-aastase puudega isiku definitsioon tuleneb sellest, et praegu on võimalik

lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 16-aastaseks saamiseni. Puudega lapse vanusepiiri

muutmisel on edaspidi võimalik puude raskusastet tuvastada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

Seetõttu tehakse ka ÜTS-is vastav muudatus, millega on riigisisesel liinil tee-, vee- ja

raudteeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama kuni 18-aastast puudega isikut, sügava puudega

18-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku

saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera.

Eelnõu §-s 7 on esitatud seaduse jõustumissätted.

Seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril ja kehtib kuni 2025. aasta 31. detsembrini

(ühekordne toetus mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks).

Seaduse § 1 punktid 2–11 ja § 5 punkt 2 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil (puudega inimeste toetuste

tõstmine).

Seaduse § 4 punktid 1–3, 10, 14 ja 15 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril (abivahendite puudest

lahti sidumine).

Seaduse § 1 punktid 1 ja 15, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 21, 24 ja 33, § 5 punktid 1 ja 3 ning § 6 jõustuvad

2027. aasta 1. veebruaril (puudega lapse vanusepiiri muutmine).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas

puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja

reguleeritud

25

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju kolmes valdkonnas:

sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks

hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,

mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kavandatav muudatus

puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmiseks hakkab kehtima 01.06.2025, puude raskusastme

ja vähenenud töövõime nõude kaotamine abivahendite riigipoolse soodustuse alusena hakkab

kehtima 01.09.2025 ja laste vanuse ülempiiri tõstmine hakkab kehtima 01.02.2027.

Lisaks seaduseelnõus esitatud muudatustele makstakse ühekordset lisatoetust raske ja sügava

puudega lastele (sh harvikhaiguse diagnoosiga lapsele, kes saab raske puudega lapse toetust)

ja tööealistele mootorsõidukimaksuga lisanduvate kulude hüvitamiseks, et majanduslik

toimetulek ei halveneks. Ühekordne puudetoetus makstakse välja 2025. aasta esimese kvartali

jooksul.

Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud peamiselt SKA, Eesti Töötukassa ja Statistikaameti

andmeid.

6.1. PISTS-i ja TVTS-i muutmisega seotud muudatused

Kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt sihtrühmade majanduslikku toimetulekut, aga

ka ühtlustavad puudega inimeste sotsiaaltoetusi ning eeldatavalt jõuab abi abivajajateni

kiiremini. Kavandatavad muudatused hõlmavad kõiki puudega inimesi. Kuna puudega

inimeste sotsiaaltoetused on diferentseeritud raskusastmete järgi ja kavandatavad muudatused

mõjutavad toetusi ja teenuseid erinevalt, kirjeldatakse muudatusest mõjutatud sihtrühmi, mõju

avaldumist ja ulatust eraldi.

6.1.1. Puudetoetuste tõstmine ja puudega laste vanuse ülempiiri tõstmine

6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Sihtrühm 1: raske ja sügava puudega lapsed ja tööealised (samuti kõik puudega inimeste

sotsiaaltoetuse saajad)

Aastal 2023 oli Eestis 120 066 puudega inimest, neist 0–15-aastaseid 9 117 (sh

harvikhaigusega), 16–17-aastaseid 1028 ja 18–65-aastaseid 46 838 inimest (tabel 1).

Muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on peamiselt kõik raske ja sügava puudega inimesed

vanuses 0–65 (lapsed ja tööealised) ehk 26 348 inimest.

Eelnõus esitatud muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on ka keskmise puudega lapse toetuse

saajad (4 286 last), puudega tööealise inimese toetuse saajad (26 349 inimest) ja puudega

vanaduspensioniealise inimese toetuse saajad (63 083 inimest), kuna kõik ülejäänud toetused

ümardatakse eelnõu kohaselt ülespoole.

26

Tabel 1. Kõik puudega inimesed vanuserühma ja puude raskusastmete järgi 2023. aastal

Vanuserühm Puude raskusaste Inimeste arv

0-15 Keskmine puue 4 286

Raske puue 4 331

Sügav puue 500

0-15 kokku 9 117

16-17 Keskmine puue 646

Raske puue 302

Sügav puue 80

16-17 kokku 1 028

18-65 Keskmine puue 25 703

Raske puue 16 500

Sügav puue 4 635

18-65 kokku 46 838

66+ Keskmine puue 15 281

Raske puue 40 574

Sügav puue 7 228

66+ kokku 63 083

Üldkokkuvõte 120 066

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Sihtrühm 2: 16–17-aastased puudega noored

PISTS-i ja TVTS-i muudatusega laiendatakse puudega lapse vanusepiiri 0–15 aastalt 0–17

aastani, võimaldades puude raskusastme tuvastamist kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime

hindamise alustamist alates 18. eluaastast. Selle tulemusena väheneb bürokraatia ja ühtlustub

laste vanus erinevate seaduste tähenduses, samuti jõuab abi kiiremini puudega (sh

harvikhaigusega) noorteni.

2023. aastal oli Eestis 1 028 puudega 16–17-aastast noort (keskmise puudega 646, raske

puudega 302, sügava puudega 80). Töövõimetoetust taotles 2023. aastal 80% puudega lastest,

kes said 16-aastaseks, neist 70%-l tuvastati osaline või puuduv töövõime.

Töötukassa andmetel maksti aastatel 2023. aastal töövõimetoetust 1446-le 16–17-aastasele

puuduva või osalise töövõimega noorele. Keskmine töövõimetoetus osalise töövõime puhul oli

302,53 eurot ja puuduva töövõime puhul 531,66 eurot, kogukulu 6,9 mln eurot. Töötukassa

prognoosi kohaselt on 2026. aastal hinnanguliselt 1596 16–17-aastast noort puuduva või

osalise töövõimega ehk 5,1%4, mis hakkab järk-järgult vähenema pärast 2027. aasta muudatusi.

Tabel 2. 16–17-aastased töövõimetoetuse saajad

2026 2027 2028 2029

Osaline töövõime 960 748 259 23

4 Statistikaameti prognoosi järgi on 2026. aastal hinnanguliselt 31 192 noort vanuses 16–17.

27

Puuduv töövõime 636 502 186 29

Kokku 1 596 1 250 445 52

Allikas: Eesti Töötukassa

Sotsiaalne mõju

Puudega inimeste sotsiaaltoetust makstakse igal kuul keskmise, raske või sügava puudega

inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Eelnõu kohaselt suurendatakse

raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega

tööealise toetus kindlale summale (toetus ei sõltu enam funktsiooni kõrvalekaldest). Sellega

tagatakse puudega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves seoses erinevate

maksutõusudega. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise

puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused.

Lisaks eelnõu muudatustele tuvastatakse edaspidi lastel puude raskusaste kuni 18-aastaseks

saamiseni (praegu kuni 16-aastaseks saamiseni) ning puude tuvastamisel makstakse toetust ka

keskmise, raske ja sügava puudega lapse eest (praegu saab 16-aastane puude tuvastamisel

tööealise puudega inimese sotsiaaltoetust). Samamoodi muutub töövõime hindamise vanus nii,

et töövõime hindamist alustatakse alates 18. eluaastast. Sihtrühma jaoks on muudatus

eeldatavasti positiivne, kuna selles vanuses lapsed on enamasti alles haridussüsteemis ega ole

veel suundunud tööturule, mis kehtib ka puudega laste kohta. Seetõttu ei ole põhjendatud

hindamiste ja taotlemiste muudatuste tegemine just 16-aastastele, mis võib koormata nii

puudega lapsi kui ka nende peresid.

Samuti makstakse eelnõu kohaselt ühekordset toetust perioodi jaanuar–mai 2025 eest raske ja

sügava puudega lastele ja tööealistele inimestele ning harvikhaiguse diagnoosiga lapsele PISTS

§ 6 lõike 11 tähenduses eesmärgiga toetada puudega inimesi mootorsõidukimaksust tuleneva

täiendava maksukoormusega toimetulemisel enne osade puudega inimeste sotsiaaltoetuste

tõusu jõustumist 01.06.2025, sest suhtelise vaesuse näitajad on puudega inimestel oluliselt

kõrgemad kui ülejäänud elanikkonnal.

Suhtelise vaesuse määr oli Eestis 2022. aastal 22,5%, samas oli see puudega inimeste puhul

45,4% ja trend on pigem tõusev, kuigi suhteline vaesus on võrreldes 2021. aastaga vähenenud

(joonis 1). Erinevus puudeta ja puudega inimeste heaolu vahel on suurenenud – puudega

inimestel on suhtelise vaesuse määra kasv 1,1 protsendipunkti5 suurem (2018. aasta vs.

2022. aasta).

5 (45,4 − 43,5) − (22,5 − 21,7) = 1,1

28

Joonis 1. Puudega ja puudeta inimeste suhtelise vaesuse määr, %

Allikas: Statistikaamet

Puudega inimeste ilmajäetuse määr6 on üle poole kõrgem (puudega inimestel 15,1%, kogu

elanikkonnal 6,2%). Vanuserühmades on ilmajäetuse määr vanaduspensioniealistel madalaim

(tabel 3). Seega on muudatusel oluline mõju, tagades et puudega inimeste toimetulek seoses

täiendava maksukoormusega (mootorsõidukimaksu kehtestamisega) ei halvene.

Tabel 3. Ilmajäetuse määr vanuserühmade järgi 2019–2023

Vanuserühm Puudega ja puudeta inimesed Puudega inimesed

2019 2020 2021 2022 2023 2019 2020 2021 2022 2023

0 kuni 17 aastat 7,6 6,4 3,0 5,4 6,0 17,5 . . . .

18 kuni 64 aastat 6,7 6,1 4,6 6,7 5,5 23,0 17,7 19,4 23,7 15,7

Vähemalt 65 aastat 10,4 7,8 7,8 10,6 8,4 15,8 9,3 12,0 13,1 15,2

Kokku 7,6 6,5 4,9 7,2 6,2 19,1 13,1 14,7 17,5 15,1

Allikas: Statistikaamet

Mõju majandusele

Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi, parandades sellega

sihtrühma majanduslikku toimetulekut. Seadusemuudatuse kohaselt suurendatakse raske ja

sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste

peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot (vt tabel 4). Lisaks tõstetakse sügava

puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske

puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22

eurot kuus. Muudatusega loobutakse senisest riigieelarvega seatavast puuetega inimeste

6 Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-

st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle

päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6)

autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht

paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale

igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või

sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajaduse korral isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist.

21,7 20,7 20,6 22,8 22,5

43,5 40,7 42,3

51,7

45,4

y = 0,37x + 20,55 R² = 0,3379

y = 1,48x + 40,28 R² = 0,3013

0

10

20

30

40

50

60

2018 2019 2020 2021 2022

Puudega ja puudeta inimesed Puudega inimesed

Linear (Puudega ja puudeta inimesed) Linear (Puudega inimesed)

29

sotsiaaltoetuse määrast, mille alusel arvutatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuse summad, ja

see asendatakse toetuste summadega, mis muudab seaduse ja toetuste summad selgemaks ning

loob ühtsus teiste sotsiaalvaldkonna seadustega.

Tabel 4. Puudetoetused raskusastmete järgi ja prognoositavad lisakulud aastas

Puudetoetuse raskusaste ja vanuserühm Isikute

arv1

Puudetoetus

kuus, eurot

Kulud

aastas

2023, eurot

Puudetoetus

kuus, eurot

Kulud

aastas,

eurot

Lisakulu

aastas,

eurot

Keskmise puudega lapse (0–15) toetus 4 286 138,08 7 102 421 139 7 149 743 47 322

Raske puudega lapse (0–15) toetus 4 331 161,09 8 372 169 180 9 354 960 982 791

Sügava puudega lapse (0–15) toetus 500 241,64 1 452 740 270 1 623 240 170 500

Keskmise puudega tööealise (16–65) toetus 26 349 28,64–41,17 11 889 694 29–42 12 161 076 271 382

Raske puudega tööealise (16–65) toetus 16 802 34,78–49,09 9 140 741 50 10 082 400 941 659

Sügava puudega tööealise (16–65) toetus 4 715 43,47–53,7 2 937 245 100 5 661 600 2 724 355

Keskmise puudega vanaduspensioniealise

(66+) toetus 15 281 12,79 2 345 481 13 2 383 992 38 511

Raske puudega vanaduspensioniealise

(66+) toetus 40 574 26,85 13 072 943 27 13 145 976 73 033

Sügava puudega vanaduspensioniealise

(66+) toetus 7 228 40,91 3 548 861 41 3 556 668 7 807

Kokku 120 066 59 862 294 65 119 655 5 257 361

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Märkus: isikud on tabelis esitatud ühekordselt (kui isik sai aasta jooksul raske ja sügava puude

toetust ehk mitut liiki puudetoetust, on ta tabelis esitatud üks kord).

Lisaks eelnõu muudatusele makstakse ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele

ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid. Ühekordse

puudetoetuse jaotus on esitatud tabelis 5.

Tabel 5. Ühekordse toetuse saajad raskusastmete järgi ja prognoositavad lisakulud

Puudetoetuse raskusaste ja

vanuserühm Isikute arv

Ühekordne

puudetoetus,

eurot

Lisakulu, eurot

Raske puudega või harvikhaiguse

diagnoosiga lapsed (0–15) 4 331 95,00 411 445

Sügava puudega lapsed (0–15) 500 142,00 71 000

Raske puudega tööealised (16–65) 16 802 60,00 1 008 120

Sügava puudega tööealised (16–65) 4 715 250,00 1 178 750

Kokku 26 348 2 669 315

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt ka sihtrühma 2 toimetulekut, tagades laste

võrdsema kohtlemise. Muudatuse tulemusena viiakse 16–17-aastaste puudetoetused samadele

alustele 0–15-aastaste toetustega. Sellest tulenevalt alaealiste töövõimet7 enam ei hinnata,

töövõime hindamist alustatakse alates 18. eluaastast (mitte 16. eluaastast). 16–17-aastaste

puudetoetused tõusevad märgatavalt sõltuvalt puude raskusastmest 97–170 eurot, küll aga

kaovad 16–17-aastastel töövõimetoetused.

7 Seejuures peab alla 18-aastasel noorel olema töölepingu sõlmimiseks Eestis vanema(te) nõusolek.

30

Tabel 6. 16–17-aastased puudetoetuse saajad raskusastmete järgi ja prognoositavad lisakulud

aastas

Puudetoetuse raskusaste ja vanuserühm Isikute

arv

Puudetoetus

kuus alates

01.06.2025,

eurot

Kulu aastas

2026, eurot

Puudetoetus

kuus, eurot

Keskmise puudega tööealise (16–17) toetus 646 29–42 282 276 139

Raske puudega tööealise (16–17) toetus 302 50 183 000 180

Sügava puudega tööealise (16–17) toetus 80 100 98 400 270

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Kavandatavad muudatused mõjutavad kõiki puudega inimesi. 2023. aastal oli SKA andmetel

Eestis 120 066 puudega (sh harvikhaigusega) inimest. Muudatustel on positiivne mõju

sihtrühmade majanduslikule toimetulekule.

Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühmadele 1 ja 2 mõju avaldumise sagedus keskmine.

Puudetoetuste tõusu ja ümardamisega seoses on vaja teha muudatusi SKA infosüsteemides ja

puudega lapse ea muudatusega seoses ka töötukassa infosüsteemides ja mõlema asutuse

protseduurides ja töökorralduses. Muudatustega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.

Ühekordse toetuse maksmisega kaasnevad SKA-le lisakulud – muudatuse tulemusena on vaja

teha muudatusi nii tööprotsessides kui infosüsteemis. Muudatustega ei kaasne ühekordse

toetuse saajatele aga kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju, kuna väljamakse tehakse

automaatselt SKAIS-is nimetatud arvelduskontole (inimene ei pea selleks eraldi avaldust

tegema). Toetuse väljamakse tehakse 2025. aasta esimese kvartali jooksul ja seega jõuab

mootorsõidukimaksu mõju kompenseerimiseks mõeldud toetus inimesteni enne esimese makse

tegemist juunis 2025. Muudatus mõjutab seetõttu ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust

(edaspidi TEHIK). Mõju TEHIKule ilmneb infosüsteemi vajalike andmepäringute lisamises,

kuid selle mõju on väike ning mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Seetõttu ei ole mõju

hindamise kriteeriumide alusel tegemist muudatustega, mis vajaksid põhjalikumat

mõjuanalüüsi.

Riigivalitsemine (riigieelarve ja KOV-i kulud)

Kavandatud muudatused avaldavad mõju riigiasutustele ja riigieelarve kuludele.

Raske ja sügava puudega laste (0–15) toetuse kulud olid 2023. aastal 9 824 909 eurot ja raske

ja sügava puudega tööealiste (16–65) kulud olid 12 077 986 eurot, st aastas kokku 21 902 895

eurot. Peale eelnõuga tehtavat muudatust oleksid kulud 26 722 200 eurot aastas ehk lisakulu

aastas oleks hinnanguliselt 4,8 mln eurot. Puudetoetuse ümardamisega seotud lisakulud aastas

oleksid 0,4 mln eurot. Neile kuludele lisandub 2025. aasta poolaasta kulu 3,1 mln eurot. Raske

ja sügava puudega laste ja tööealiste ühekordse puudetoetuse kulu oleks 2,7 mln eurot (tabel

7).

Tabel 7. Puudega isikute arvud ja kulud 2023. aastal ning seadusemuudatusega lisanduvad

kulud aastas (2026. aasta) ja ühekordsed kulud 2025. aastal

31

Isikute

arv¹

Puudetoetuste

kulud aastas

enne

(2023. aasta),

eurot

Kulu pärast

muudatust

(2025. aasta),

eurot

Kulud

pärast

muudatust

(2026. aasta),

eurot

Lisakulud

aastas

(2023. aasta

võrreldes

2026. aastaga),

eurot

Raske ja sügava puudega laste ja

tööealiste puudetoetuse tõus 26 348 21 902 895

3 066 794

26 722 200 4 819 305

Keskmise puudega lapse (0–15),

tööealise (16–65) ja

vanaduspensioniealise puudetoetuse

ümardamine ülespoole 93 718 37 959 400 38 397 455 438 055

Ühekordne puudetoetus raske ja

sügava puudega lastele ja

tööealistele 26 348 2 669 315

Kokku 59 862 295 5 736 109 65 119 655 5 257 360

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Märkused: 1 Isikute arv on tabelis esitatud ühekordselt (kui isik sai aasta jooksul raske ja sügava puude

toetust, st mitut liiki puudetoetust, on ta tabelis esitatud üks kord). 2 Kõik puudetoetuse ja töövõimetoetuse saajad 2023. aastal (isikud vanuses 16–17).

Töötukassa prognoosi järgi oleksid 2026. aastal töövõimetoetuse hinnangulised kulud (16–17-

aastased) osalise töövõime puhul 4 438 789 eurot aastas ja puuduva töövõime puhul

5 119 283 eurot aastas, st kulud kokku oleksid 9 558 072 eurot8 (tabel 8). 2026. aastal, enne

kavandatavat puudega lapse vanusepiiri tõstmist oleksid puudetoetuste kulud 16–17-aastastele

2026. aastal 563 676 eurot. Puudetoetuse ja töövõimetoetuse kulud kokku oleksid

10 121 748 eurot ja aastased kulud peale muudatust oleksid 2027. aastal 8 979 728 eurot,

2028. aastal 5 071 987 eurot ja 2029. aastal 2 785 502 eurot (lisatulu 2027. aastal

1 528 940 eurot; 2028. aastal 5 827 571 eurot; 2029. aastal 8 589 507 eurot).

Tabel 8. Puudega lapse vanuse tõstmine 18. eluaastani

2026 2027 2028 2029

Peale muudatust

Puudetoetus 16–17-aastastele (keskmise, raske,

sügava puudega)

563 676 1 176 912 2 158 090 2 771 327

Töövõimetoetus 16–17-aastastele 9 558 072 7 802 816 2 913 898 14 175

Kokku 10 121 748 8 979 728 5 071 987 2 785 502

Kui jääks samaks

Puudetoetus 16–17-aastastele 563 676 563 676 563 676 563 676

Töövõimetoetus 16–17-aastastele 9 558 072 9 944 991 10 335 882 10 811 333

Kokku 10 121 748 10 508 667 10 899 558 11 375 009

Lisatulu aastas, eurot 0 1 528 940 5 827 571 8 589 507

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Muudatusega ei kaasne eeldatavalt inimestele halduskoormuse suurenemist, 16–17-aastastel

see pigem väheneb, kuna kavandatava muudatuse tulemusena ei tule neil edaspidi taotleda

tööealise puude raskusastet enne 18. eluaastat.

8 Töövõimetoetuse määra indekseeritakse igal aastal (riikliku pensioni indeksiga), seega muutub toetus igal

aastal.

32

Riigiasutustest mõjutavad eelnõus esitatud muudatused SKA-d, töötukassat ja TEHIKut,

mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. SKA töökorraldus ajutiselt kasvab, kuid

selle eeldatav mõju on väike, sest ka praegu kontrollitakse/selgitatakse puudetoetuse saamise

tingimusi ning puudetoetuste tõus ja ühekordne puudetoetus ei avalda olulist mõju, mistõttu

võib mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust hinnata väikeseks. Töövõimetoetuse

vanusepiiri tõstmine 18. eluaastani vähendab töötukassa töökoormust, mille mõju on küll

regulaarne, kuid jääb hinnanguliselt pigem väikeseks.9 Mõju TEHIKule on väike, kuna mõju

avaldumise sagedus on ühekordne. Kokkuvõttes võib mõju riigiasustustele hinnata pigem

väikeseks.

Muudatusega kaasneb ka IT-arenduste kulu. Kogu riigieelarvet arvestades on lisanduva kulu

mõju väike (alla 1%). Täpsem eelarve prognoos on välja toodud 7. peatükis, mis käsitleb

seaduse rakendamisega seotud riigi eeldatavaid kulusid ja tulusid, sealhulgas IT-arenduste

kulu.

Puudega lapse ea muutmisega seoses on vajalik muuta ka majandustegevuse registrit (MTR),

kuid tegu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul väikese muudatusega, mis

ei eelda arendust ega sellega kaasnevaid lisakulusid.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Infosüsteemide arendamisega võib tekkida väike risk –

kui arendused ei saa õigeks ajaks valmis, suureneb SKA või töötukassa töökoormus (töötajad

peavad selgitama toetuste muutumise ja väljamaksmise hilinemise põhjuseid).

PISTS-i ja TVTS-i muutmisega seotud riigieelarve kulusid ja tulusid (sh infosüsteemide

arendamisega seotud kulud) on koondina kirjeldatud allpool toodud peatükis 7.

6.2. SHS-i muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-i ja TVTS-i muudatustega ning puudutavad

abivahendeid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust.

Samuti on selles peatükis käsitletud STAR-i kantavate andmetega seotud muudatuste mõjusid.

6.2.1. Puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamine abivahendite

riigipoolse soodustuse alusena (eelnõu § 4 punktid 1-3, 10, 14 ja 15)

Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega

saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime.

Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab

välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab. Lahendus on sotsiaal- ja tervisevaldkonna

lõimimise eelduseks, sest ka meditsiiniseadmete saamise eelduseks ei ole puude raskusaste või

vähenenud töövõime.

Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud

abivahendi vajadus, hüvitab SKA abivahendi piirmääras 90%. Kõikidele tööealistele, kellel on

9 Töötukassa maksis 2023. aastal töövõimetoetust 105 279 isikule, kellest 2309 olid 16–17-aastased, mis on

2,2% kõigist toetuse saajatest.

33

tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA muudatuse tulemusel abivahendi vajaduspõhiselt

piirmääras 40–90% vastavalt abivahendite loetelule.

6.2.1.1. Mõju sihtrühm – abivahendit riigipoolse soodustusega vajavad inimesed (lapsed

ja tööealised)

Muudatuse sihtrühmaks on kõik lapsed ja tööealised inimesed, kes vajavad abivahendit

riigipoolse soodustusega. Kuna vanaduspensioniealistel on ka praegu võimalik eelneva puude

raskusastme tuvastamiseta abivahendeid riigipoolse soodustusega saada, siis muudatused

vanaduspensioniealiste sihtrühma ei mõjuta.

Alla 18-aastased lapsed

Praegu on alla 18-aastastel abivahendeid võimalik saada riigipoolse hüvitamisega ka ilma

eelneva puude raskusastme tuvastamise või töövõime hindamiseta, kuid puude tuvastamisest

või vähenenud töövõimest sõltub abivahendi soodustuse protsent (50% vs. 90%).

SKA andmetel oli ajavahemikul 2019–2023 aastas keskmiselt 1638 last, kellele hüvitati

abivahendeid piirmääras 90%, ja 2227 last, kellele hüvitati abivahendeid alla 90% piirmäära.

Piirmääras alla 90% hüvitatud abivahenditest peamise osa moodustasid ortoosid ja tallatoed (nt

tallatugesid sai riigipoolse hüvitamisega aastas ca 2000 puudeta / vähenenud töövõimeta last),

mis ei ole alates 2022. aastast enam abivahendite loetelus, vaid on meditsiiniseadmete loetelus

ning sellest tulenevalt vähenes 2022. aastal SKA kaudu abivahendeid saanud laste arv (eelkõige

alla 90% piirmäära saanud). Aastal 2023 hüvitati abivahendeid alla 90% soodustusmäära

423 puudeta ja vähenenud töövõimega lapsele, mis moodustab 44% kõigist 0–18-aastastest

lastest10.

Tööealised alates 18. eluaastast kuni vanaduspensionieani

Tööealistel on praegu võimalik abivahendeid saada riigipoolse hüvitamisega vaid eelneva

puude tuvastamise või vähenenud töövõime korral (v.a igapäevaelus toimetulekut toetava

abivahendi vajaja). SKA andmetel oli ajavahemikul 2019–2023 aastas keskmiselt

8916 tööealist, kellele hüvitati abivahendeid riigipoolse soodustusega. Tabel 9. Riigipoolse hüvitamisega abivahendite saajate arv, 2019–2023

2019 2020 2021 2022 2023

Lapsed (alla 18-a)

Puudega ja puudeta lapsed, sh vähenenud

töövõimega 16–17-aastased, kes on saanud

abivahendeid piirmääras 90% 1 994 1 761 1 693 1500 1516

Puudeta ja vähenenud töövõimega lapsed (16–17a),

kes on saanud abivahendeid alla 90%

soodustusmäära (vastavalt loetelus esitatud

piirmääradele) 2 327 2 104 2 358 500 423

Tööealised (18–63-a)

Puudega / vähenenud töövõimega 8 680 8 297 9 733 4830 5417

10 Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 0–18-aastaseid lapsi 283 066.

Statistikaamet, 2024. Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi, 1. jaanuar. Kättesaadav: RV0240: RAHVASTIK

SOO, VANUSE JA ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas (08.03.2024).

34

Puudega või vähenenud töövõimega kuni 26-

aastased, kes on saanud abivahendeid piirmääras

90% 114 114 136 85 104

Puudega või vähenenud töövõimega, kes on

erimenetlusena taotlenud abivahendit 442 458 473 353 531

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Lisaks soodustingimustel abivahendeid saavatele tööealistele on oluliseks mõjutatud

sihtrühmaks need, kellel praegu abivahendi soodustingimustel saamise õigus puudub. SKA

poolt 01.01.2021–30.06.2021 (6 kuud) ellu viidud katseprojektis „Abivahendite võimaldamine

tööealistele ilma puude ja töövõime languseta“ osales 0,4% Eesti 18–63-aastastest elanikest11.

Projekt näitas, et abivahendit vajasid kõige sagedamini 39–58-aastased inimesed. Katseprojekti

tehingud moodustasid kõikidest abivahendite tehingutest 2% ning peamiselt kasutati võimalust

soetada üks abivahend. SKA prognoosi järgi lisanduks praegustele tööealistele, kes saavad

soodustingimustel abivahendeid, puude ja töövõime nõudest lahtisidumisel keskmiselt ca 1125

inimest. Kogu elanikkonnaga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 0,2%. Tuleb arvestada, et

katseprojekt toimus enne, kui Tervisekassa hakkas meditsiiniseadmetena hüvitama tallatugesid

ja ortoose, mis olid aga 2021. aasta katseprojektis enim soetatud abivahendid (katseprojektis

moodustasid ca 70% kuludest tooted, mis on alates 2022. a jaanuarist meditsiiniseadmete

loetelus).

Sotsiaalne mõju

Praegu on vajaduspõhine soodustingimustel abivahendi võimaldamine puude raskusastmeta

või vähenenud töövõimeta lastele ja tööealistele piiratud, kuigi neil võib olla sama suur

abivahendi vajadus nagu puude raskusastmega või vähenenud töövõimega lastel või

tööealistel. Muudatuse tulemusel koheldakse kõiki inimesi võrdselt ehk üheski vanuserühmas

ei ole enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste

või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Abivahendi soodustuse saamise aluseks on

inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi

väljastab. Muudatus mõjutab seega abivahendit soodustingimustel vajavate laste (sh perede) ja

tööealiste igapäevaeluga toimetulekut ning seeläbi ka tervist ja heaolu. Muudatuse tulemusel

muutub abivahendi taotlejate teekond ühetaolisemaks ja lihtsamaks, kuna enne taotlemist ei

ole vajalik puude tuvastamine või töövõime hindamine.

Samuti on muudatusel mõju tööealise sihtrühma võrdsele kohtlemisele, kuna varem ei ole

puudeta või vähenenud töövõimeta tööealistel olnud võimalust soodustingimustel abivahendit

taotleda, seades nad seetõttu ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste sihtrühmadega.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi taotlemine võib olla regulaarne, kuid mitte

igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on lapsi arvestades suur ja tööealisi arvestades väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale

oluline.

Mõju majandusele

11 Statistikaameti andmetel oli 2021. aasta 1. jaanuari seisuga 18–63-aastaseid elanikke 784 635. Statistikaamet,

2024. Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi, 1. jaanuar. Kättesaadav: RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE

JA ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas (08.03.2024).

35

Muudatus mõjutab abivahendit soodustingimustel vajavate laste (sh perede) ja tööealiste

majanduslikku olukorda, toimetulekut ja abivahendite kättesaadavust. Praegu on

vajaduspõhine soodustingimustel abivahendi võimaldamine puude raskusastmeta või

vähenenud töövõimeta lastele ja tööealistele piiratud. See võib soodustuseta abivahendite ostul

kaasa tuua majanduslikud raskused või piirata ligipääsu igapäevaelus toimetulekuks vajalikele

abivahenditele. Muudatuse tulemusel ühtlustatakse senisega võrreldes abivahendite

soodustingimusi ning selle tulemusena on abivahendid eeldatavalt paremini kättesaadavad.

Kuigi Sotsiaalministeeriumi 2021. aastal tehtud tervishoiuteenuste omaosaluse analüüsi12 järgi

moodustasid kogu elanikkonna vaates tervishoiule kulutatud omaosaluse liikidest

meditsiiniseadmed väiksema osa, võib see saada majanduslikuks raskuseks tööealistele,

olukordades, mis tingivad ootamatu abivahendi vajaduse ja abivahendi eest tuleb tasuda 100%

omadest vahenditest. SKA katseprojektist „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma

puude ja töövõime languseta“ nähtusid seisundid (nt insult, hulgitraumad, traumad,

endoproteesimine, palliatiivsed seisundid, onkoloogilised seisundid), millest mõjutatud

inimestel on abivahendi vajadus kohene ning kellel on muudatuse tulemusel abivahendid

soodustingimustel praegusest märkimisväärselt lihtsamini kättesaadavad.

Ebasoovitava mõjuna võib teenuseosutaja tõsta abivahendite hinda juhul, kui abivajajaid tuleb

juurde ja nõudlus abivahendite järele suureneb. See mõjutab omakorda inimeste võimalust

abivahendit soetada. Riski aitab maandada inimeste teadlikkuse suurendamine abivahendite

turust, st võimalus valida soodsama pakkuja abivahend.

Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühmade

käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi taotlemine võib

olla regulaarne, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on lapsi arvestades suur ja

tööealisi arvestades väike. Muudatusega võib, aga ei pruugi kaasneda ebasoovitav mõju

abivahendite hinnatõusu näol, kuna ettevõtted on oma teenuste ja toodete hinnakujunduses

vabad. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

6.2.1.2. Mõju sihtrühm – abivahendi vajaduse hindajad

Muudatuse sihtrühmaks on sõltuvalt abivahendist abivahendi vajaduse hindajad ja abivahendi

tõendi väljastajad (arstid, õed, tegevusterapeudid, füsioterapeudid, ämmaemandad, logopeedid

ja rehabilitatsioonimeeskonnad). Täpset vajaduse hindajate ja tõendi väljastajate arvu on

keeruline välja tuua, aga kõigi sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajatega võrreldes võib

sihtrühma hinnata keskmiseks.

Mõju majandusele (mittetulundussektor) ja riigivalitsemisele (avalik-õiguslikud isikud)

Kuna tööealiste sihtrühm muudatuse tulemusel laieneb, st tööealistel on abivahendeid võimalik

edaspidi saada riigipoolse hüvitamisega ka eelneva puude tuvastamiseta või vähenenud

töövõime hindamiseta, võib abivahendi vajadust hindavate ja tõendit väljastavate osapoolte

töökoormus kasvada. Teisalt aga võib töökoormus väheneda, kuna soodustingimustel

12 Esnar, K., Lapp, E. (2021). Kas Eesti elanikud saavad endale tervishoiuteenuseid lubada, arvestades nende

sissetulekut ja omaosaluskoormust? Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/uudised/analuus-pensionaridel-

kulub-ravimitele-ja-arstiabile-ligi-kahe-kuu-pensioniraha.

36

abivahendi saamine on ühetaolisem ja edaspidi ei ole vaja selgitada erisusi, mis tulenevad

puude või töövõime hindamisest. Muudatus puudutab kõiki abivahendi vajaduse hindajaid ja

tõendi väljastajaid. Kõigi sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajatega võrreldes on mõjutatud

sihtrühma suurus hinnanguliselt keskmine.

Muudatusega võib kaasneda ebasoovitavate mõjude risk vajadust hindavatele spetsialistidele

seeläbi, et veel ei ole olemas sobivat digitaalset infovahetust vajaduspõhise hindamise

toetamiseks, mis aitaks abivahendi hüvitamise süsteemi tõhusamalt korraldada ja paremini

analüüsida. Abivahendi riigipoolse soodustuse taotlemise puude tuvastamisest ja töövõime

hindamisest lahtisidumise tulemusel määratakse abivahendit vajaduspõhisemalt, mis tähendab,

et võtmeroll ja vastutus on jätkuvalt abivahendi vajaduse tuvastajal, kes väljastab

abivahenditõendi. Mõjude riski vähendamiseks plaanitakse abivahendi vajaduse hindajate ja

tõendi väljastajate teadlikkust suurendada.

Muudatuse majandusliku ja riigivalitsemisega seotud mõju ulatus sihtrühmale on keskmine,

kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi taotlemine vastava

spetsialisti juures võib olla regulaarne, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on

hinnanguliselt keskmine. Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes

on muudatuse majanduslik ja riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline.

6.2.1.3. Mõju sihtrühm – abivahendite müüjad

Muudatuse sihtrühmaks on SKA lepingupartneritest abivahendeid müüvad ettevõtted, mida oli

2023. aasta seisuga 170. Kõigist Eesti statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest (2023. aasta

seisuga 153 883)13 moodustavad need 0,1%.

Mõju majandusele

Muudatus mõjutab kaudselt ka abivahendeid müüvaid SKA lepingupartneritest ettevõtteid.

Vajaduspõhine abivahendite riigipoolne hüvitamine kasvatab eeldatavalt abivahendite

kasutajate arvu, mis toob ettevõtetele juurde kliente ja kasvatab ettevõtete kasumit, kasvatades

nii nõudlust abivahendite järele kui ka mõjutades abivahendeid pakkuvate ettevõtete turgu.

Samuti võib tulla surve hinnatõusudeks, kuna ettevõte taotleb kasumit ja abivahendite

valdkonnas ei ole hinnakokkuleppeid. See tähendab, et ettevõte võib tõsta hinda nii palju ja nii

tihti, kui soovib.

Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi ostmine võib olla regulaarne, kuid mitte

igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale väheoluline.

13 Statistikaamet, 2024. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE

PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas

(08.03.2024).

37

6.2.1.4. Mõju sihtrühm – SKA ja riigieelarve

Muudatuse sihtrühmaks on SKA nii töökorralduse kui eelarvekulude mõttes. Kõigist

riigiasutustest puudutab muudatus vaid SKA-d, mistõttu võib sihtrühma suurust hinnata

väikseks.

Riigivalitsemine

Muudatus mõjutab SKA töökorraldust ja tööprotsesse, mis puudutavad abivahendite

hüvitamist. Muudatus võib esialgu töökoormust suurendada, kuid pikemas perspektiivis

vähendada, kuna abivahendite määramisel on edaspidi vähem erisusi. Muudatusega ei lisandu

SKA-le uusi ülesandeid.

Muudatus toob riigieelarvele kaasa täiendavaid kulusid, mis on tingitud kahest asjaolust: 1)

ilma puude raskusastme või vähenenud töövõimeta laste abivahendite riigipoolse soodustusega

protsent tõuseb 50%-lt 90%-le; 2) abivahendeid riigipoolse soodustusega saavate tööealiste arv

kasvab, kuna enam ei ole aluseks puue või töövõime hindamine. Hinnanguliselt on täiendav

kulu laste puhul 2026. aastal 31 930 eurot aastas ja tööealiste puhul 475 951 eurot aastas.

Arvestades, et muudatus jõustub 2025. aasta septembrikuu alguses, on kulu 2025. aastal

hinnanguliselt laste puhul veidi alla 11 000 euro ja tööealiste puhul veidi alla 160 000 euro.

Muudatusega kaasneb ka IT-arenduste kulu. Kogu riigieelarvet arvestades on lisanduva kulu

mõju väike (alla 1%). Täpsem eelarve prognoos on välja toodud 7. peatükis, mis käsitleb

seaduse rakendamisega seotud riigi eeldatavaid kulusid ja tulusid, sealhulgas IT-arenduste

kulu.

Muudatus mõjutab ka puude tuvastamise protsessi, kuna võib eeldada, et see osa inimestest,

kes varem taotlesid puuet vaid abivahendi soodustingimusel saamiseks, ei läbi enam puude

tuvastamise protsessi. Sama kehtib töövõime hindamise kohta. Eelduslikult moodustavad

mittetaotlejad väikese osa kõigist puude ja töövõime hindamistest.

Ebasoovitavate mõjudena võib muudatusega kaasneda erimenetluste suurem hulk, mis võib

tuua kaasa töökoormuse kasvu, samuti võivad menetlusajad pikeneda.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muudatusega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Mõju avaldumise

sagedus on suur, kuna abivahendi taotlemine on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on

väike. Muudatusel võib olla väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse

riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline.

6.2.2. Rakendusaktide muutmine

Abivahendite piirmäärad on kehtestatud määruses nr 74. Mootorsõidukimaksust tuleneva

täiendava maksukoormusega toimetulekuks tõstetakse osade abivahendite (sh

liikumisabivahendid) ning osaliselt inkontinentsustoodete ja jalatsite riigiosalust. SKA

arvutuste kohaselt on abivahendite riigiosaluse tõstmise kulu 1,7 miljonit eurot. Täpsemalt

hinnatakse eri osapooltele kaasnevat mõju määruse muutmise käigus.

6.2.3. 90%-lise piirmäära erisuse lõpetamine 18–26-aastastel õppuritel

38

6.2.3.1. Mõju sihtrühm – 18–26-aastased õppurid

2023/2024. õppeaastal osales tasemehariduses Haridussilma andmetel 46 566 18–26-aastast

inimest14. Siia lisanduvad muudatusest mõjutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel osalejad, kelle täpset arvu on

keeruline hinnata.

Lisasoodustusega abivahendite võimaldamise lõpetamine mõjutaks SKA andmetel umbes 100

praegu abivahendit saavat inimest, kes enamasti on vanuses 18–20. Kõigist õppuritest ja

täienduskoolituse kursusel osalejatest moodustab mõjutatud sihtrühm hinnanguliselt alla 1%.

Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Praegu saavad kuni 26-aastased isikud, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis,

kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis või Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel ja kes on puudega või

osalise või puuduva töövõimega, taotleda abivahendeid piirmääraga 90%. Muudatuse

tulemusel võrdsustatakse edaspidi kõik 18–26-aastased õppivad noored ning lõpetatakse 90%

piirmäära erisus.

Kokku tehti 2023. aastal piirmäära muutusest mõjutatud 18–26-aastaste õppurite poolt SKA

andmetel 1196 tehingut, millest enamik tehti inkontinentsustoodete, eelkõige pidamatusega

seotud toodete soetamiseks. Inkontinentsustoodete piirmäär ilma õppuri täiendava

soodustuseta on praegu 40%. Pidamatustoodete soodustust on plaanis 2025. aastal 50%-le, mis

vähendab majanduslikku ebasoodsat mõju nende 18–26-aastaste õppurite jaoks, kes varem said

pidamatustooteid osta 90%-lise piirmääraga. 2023. aasta abivahendite kasutust ja hindu

arvestades tõuseks isiku keskmine omaosalus ühes kuus piirmääraga 50% umbes 15,5 euro

võrra. Sellele lisaks suunatakse kuni 26-aastastele õppuritele soodustuse pakkumiseks kuluv

eelarve (tabelis 9 SKA osalus) ca 35 000 eurot abivahendite loetelus olevate piirmäärade

tõstmiseks. Seeläbi on võimalik vähendada abivahendite omaosalust kõikide abivahendi

vajajate, mitte ainult õppurite jaoks.

Tabel 9. Piirmäära muutusest mõjutatud isikute arv (18–26-aastased õppurid) ja omaosaluse

suurenemine, 2023

2023

Unikaalsed isikud 84

SKA osalus (summa) 35 139 €

Isiku keskmine omaosalus ühes kuus piirmääraga 90% 3,87 €

Uus isiku keskmine omaosalus ühes kuus piirmääraga 50% 19,37 €

Sotsiaalkindlustusameti arvutused

Muudatusega kaasnevat mõju aitab leevendada ka 2025. aastal planeeritud raske ja sügava

puudega inimeste toetuse tõus ning jätkuvalt jääb alles võimalus vähendada abivahendite

omaosalust 5%-ni, kui isikule või tema perele on taotlemise kuul või sellele eelneval 12 kuul

makstud toimetulekutoetust. Samuti on abivajajal võimalus esitada erimenetluse taotlus, kui

14 Haridus- ja Teadusministeerium, 2024. Tasemehariduses (alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, muu kutse- ja

kõrgharidus) osalenud vanusegruppide kaupa. Kättesaadav: Haridusandmete portaal | haridussilm.ee

(17.05.2024).

39

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole tal võimalik oma abivahendite eest tasuda.

Kuna muudatuse sihtrühmaks on tööealised, on neil võimalik saada töövõimetoetust osalise

töövõime korral keskmiselt 351,75 eurot ja puuduva töövõime korral keskmiselt 617,10 eurot

kuus. Lisaks makstakse erivajadusega üliõpilastele stipendiumit, mille eesmärk on toetada

erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel (stipendiumi suurus vahemikus

60−510 eurot kuus).

Soodustuse eesmärk on seni olnud erivajadusega inimeste toetamine õppimisel, kuid soodustus

ei ole laienenud erivajadusega noortele, kellel on suur abivajadus ja kellel puudub võimalus

õppes osaleda (tuleb arvestada, et eelduslikult on nende terviseseisund keerulisem ja kulutused

abivahenditele suuremad). Seni vaid puudega või osalise või puuduva töövõimega kuni 26-

aastastele õppuritele ette nähtud raha saab edaspidi kasutada suurema abivajadusega lastele

abivahendite võimaldamiseks.

Muudatuse mõju ulatus on suur, kuna sihtrühma senine toimimine võib võrreldes varasemaga

märkimisväärselt muutuda ning see eeldab sihiteadlikku kohanemist, mõju avaldumise sagedus

on keskmine, kuna abivahendi taotlemine on ebaregulaarne või harv. Mõjutatud sihtrühma

suurus on väike. Muudatusel võib olla ebasoovitav mõju, mis on maandatav kirjeldatud

meetmetega. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

6.2.3.2. Mõju sihtrühm – SKA ja riigieelarve

Muudatusest on mõjutatud kõigist riigiasutustest SKA ning mõju kaasneb riigieelarve

kuludele.

Riigivalitsemine

2023. aastal kulus SKA-l 18–26-aastaste õppurite abivahenditele veidi üle 35 000 euro, mis on

võimalik suunata teiste sihtrühmade abivahendite vajaduse toetamiseks. 90% piirmäära erisuse

lõpetamine 18–26-aastastel õppuritel tähendab ka IT-arendusi, mille täpsem kulude hinnang

on esitatud 7. peatükis.

Muudatus mõjutab vähesel määral ka SKA töökoormust ja -protsesse.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna SKA puutub abivahendite taotlemisega kokku regulaarselt.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on

muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline.

6.2.4. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus

Praegu on õigus taotleda puudega laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmist kuni 16-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2 tähenduses. Edaspidi

on seda õigus taotleda kuni 18-aastasel isikul, välja arvatud juhul, kui alla 18-aastasele isikule

on juba väljastatud töövõime hindamise otsus või määratud tööealise puude raskusaste, mille

põhjal käsitatakse teda endiselt tööealisena.

Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse ka õigust majutuskulude hüvitamisele. Kui kehtiva

seaduse järgi hüvitati teenuse saamise ajal majutuskulud õigustatud isikule ning vajaduse

40

korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale, siis muudatuse tulemusel hüvitatakse vajaduse

korral teenuse saamise ajal majutuskulud alla 18-aastase õigustatud isiku saatjale.

Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muudatusest PISTS-is ja TVTS-is. Muudatuse

tulemusel käsitatakse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamisel puudega lapsi kuni 18-

aastaste isikutena nii, nagu seda tehakse edaspidi PISTS-is ja TVTS-is.

6.2.4.1. Mõju sihtrühm – puudega 16–17-aastased lapsed ja nende vanemad

Muudatusest on mõjutatud kõik puudega 16–17-aastased lapsed. 2023. aastal oli Eestis SKA

andmetel 120 066 puudega inimest, neist 16–17-aastaseid 1028. 2023. aastal sai SKA andmetel

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 633 ja töötukassa andmetel tööalase rehabilitatsiooni teenust

106 16–17-aastast inimest15. See moodustab 72% kõigist 16–17-aastastest puudega lastest.

Sotsiaalne mõju

Kuna TVTS-i muudatuse kohaselt ei ole 16–17-aastastel enam õigust töövõime hindamisele ja

töövõimetoetusele ega seetõttu ka tööealasele rehabilitatsioonile, võib eeldada, et suur osa neist

lastest liigub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama. Puudega laste ja nende vanemate jaoks

on eeldatavasti tegemist positiivse muudatusega, kuna varem on erivajadusega laste vanemad

välja toonud, et muus kontekstis lastena käsitatavate alaealiste liikumine 16-aastaseks saades

töövõime hindamise süsteemi on ebaselge. Valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil

ei ole seost tööturuga.

Samuti võib eeldada, et puudega lastele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamist

jätkab muudatuse tulemusena osa nendest lastest, kes ei liigu olemasolevas süsteemis 16-

aastaseks saades tööalase rehabilitatsiooni teenust saama, ja osa nendest lastest, kes liigub 16-

aastastele ja vanematele või psüühikahäirega tööealistele inimestele mõeldud sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust saama.

Puude raskusastmega laste ja tööealisusena käsitatava vanuse muutmise eesmärk on tagada

laste võrdne kohtlemine erinevate seaduste tähenduses, mis omakorda lihtsustab lapse vanema

jaoks abi saamist, sest edaspidi ei ole vaja meeles pidada erisusi erinevatest süsteemidest abi

saamisel, sest puude raskusastet on võimalik tuvastada lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni ja

töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast.

Ebasoovitavate mõjude risk võib tekkida neil rehabilitatsiooniteenuse saajatel, kes saavad 16-

aastaseks ja taotlevad teenust muudatuste jõustumise aja lähedal. Teenusevajajatel võib tekkida

ootus kindla sihtrühma all teenuse saamiseks. Puudega laste vanuse ülempiir ning töövõime

hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanus muutub alates 2027. aasta

1. veebruarist. Kui alla 18-aastasele isikule on juba selleks ajaks väljastatud töövõime

hindamise otsus või määratud tööealise puude raskusaste, käsitatakse teda endiselt tööealisena

ning ta liigub saama töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenust või saab SKA tööealisele

inimesele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Enne 31.01.2027 (k.a) väljastatud

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsused kehtivad oma kehtivusperioodi lõpuni, näiteks kui

16-aastasele on 20.01.2027 väljastatud psüühikahäirega tööealise sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse otsus, saab ta vastavas limiidis teenust otsuse kehtivuse lõppemiseni ega liigu laste

sihtrühma. Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlus on esitatud enne 01.02.2027,

15 Vanus aasta lõpu seisuga.

41

menetletakse see lõpuni praegustel tingimustel ehk tööealine on alates 16. eluaastast. Näiteks

16-aastane psüühikahäirega inimene, kellele on tehtud töövõime hindamine 15.01.2027, esitab

20.01.2027 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse. Talle väljastatakse 05.02.2027

psüühikahäirega tööealise sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühma limiitidega sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse suunamise otsus. Sama kehtib ka puudega 16-aastaste ja vanemate

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma puhul. Pikem rakendumise aeg annab võimaluse

teavitada muudatusest mõjutatud puudega laste peresid ette ning annab võimaluse peredel

muudatustega kohaneda ja neid arvesse võtta.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on

regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki puudega lapsi arvestades suur. Muudatustega

võib kaasneda ebasoovitav mõju, mis on maandatav pikema rakendumise ajaga. Kokkuvõttes

on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline.

6.2.4.2 Mõju sihtrühm – töötukassa, SKA ja riigieelarve

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest töötukassat ja SKA-d ning riigieelarvet.

Riigivalitsemine

Muudatus võib mõjutada pisut SKA ja töötukassa töökoormust ja -protsesse, kuna edaspidi

liiguvad 16–17-aastased teenust saama SKA-sse. Mõlema asutuse töökoormus võib eelkõige

muudatuse jõustumise perioodi läheduses kasvada, kuna sihtrühma tuleb muudatusest teavitada

ja teenuse taotlemise protsessis erisusi arvesse võtta.

Täiendav eelarvevajadus on SKA ja Sotsiaalministeeriumi arvestuste põhjal 2027. aastal

hinnanguliselt 1,1 ning 2028. aastal 1,25 ja 2029. aastal 1,3 miljonit eurot. Arvestatud on, et

osad 16–17-aastased inimesed, kellel on ülemineku hetkeks töövõime hinnatud või tööealise

puude raskusaste tuvastatud, jätkavad töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamist

ning osad SKA tööealistele psüühikahäirega inimestele ja 16-aastastele ja vanematele puudega

inimestele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamist. Osad teenusesaajad liiguvad

2027. aastal laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama või jätkavad selle saamist. Arvesse

on võetud ka iga-aastast 16–17-aastaste rehabilitatsiooniteenuse saajate arvu kasvu.

Samuti kaasnevad SKA-le ja töötukassale muudatustega seotud infosüsteemide arendamise

kulud.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on regulaarne.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda riigieelarve kui terviku

kulude kasvu mõttes väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega

seotud mõju sihtrühmale väheoluline.

6.2.5. Erihoolekandeteenuse järjekord

Muudatusega ei ole SKA-l enam võimalik erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt

16-aastast teenust saama õigustatud isikut, kuna seoses puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt

42

18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses, mistõttu ei ole ka SKA-l

võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene õige teenuse järjekorda panna.

Erihoolekandeteenust on võimalik nii kehtiva õiguse kohaselt kui ka tulevikus saada alates 18.

eluaastast.

6.2.5.1. Mõjutatud sihtrühm – erihoolekandeteenuse vajajad

2023. aastal oli Tervisekassa raviarvete andmetel 937 põhi- ja või kaasuva F84, F20–F29 ja

F70–F79 diagnoosiga inimest, kes võiks olla potentsiaalne erihoolekandeteenuse sihtrühm.

Erihoolekandeteenuse järjekorras oli SKA andmetel 75 16–17-aastast last, mis moodustab 8%

kõigist potentsiaalsetest teenusevajajatest.

Sotsiaalne mõju

Teenusesaaja jaoks ei muutu teenuse saamise aeg. Ka praegu, kui teenuse järjekorda saab last

panna 16-aastaselt, ei taga see varasemat või kiiremat teenuse saamist. Lisaks on varajane

järjekorda panek tekitanud olukorra, kus inimese teenusevajadus enne teenuse saamist muutub

ning ta on vale teenuse järjekorras. Edaspidi on võimalik selliseid olukordi vältida.

Tagamaks, et lapsel, kes teenust vajab, oleks järjekorda paneku ea muudatuse tulemusel

18. eluaastaks erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsus tehtud, võtab töötukassa töövõime

hindamise taotlusi vastu kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Töötukassa keskmine

menetlusaeg on 14 päeva ja erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse maksimaalselt

40 päeva jooksul. See aitab maandada riski, et teenusesaaja ei jõua 18. eluaastaks teenust

saama.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju

avaldumise sagedus on väike, kuna erihoolekandeteenuse taotlemine on harv. Mõjutatud

sihtrühma suurus on kõiki potentsiaalseid 16–17-aastaseid erihoolekandeteenuse vajajaid

arvestades keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks on võetud kasutusele

maandamismeetmed. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline.

6.2.5.2. Mõjutatud sihtrühm – SKA

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest SKA-d.

Riigivalitsemine

Muudatus võib mõjutada SKA töökorraldust ja tööprotsesse järjekordade haldamisel.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna erihoolekandeteenuse järjekorra haldamine on regulaarne tegevus.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on

muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline.

43

6.2.6. STAR-i kantavad andmed

Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on vajalik

STAR-is töödelda tulevikus ka isiku terviseseisundiga kaasneva tegutsemis- ja osaluspiirangu

andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või puude raskusastme

määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Muudatustega täiendatakse STAR-is

töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemis-

ja osaluspiirangutega.

Muudatuse tulemusel kantakse STAR-i ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed, et võtta nimetatud teenuste vajaduse

hindamisel kasutusele ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument.

Abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumenti on võimalik vabatahtlikult kasutada ka kõigil

KOV-idel KOV-i teenuste vajaduse hindamiseks.

6.2.6.1. Mõju sihtrühm – teenusevajajad/teenusesaajad

Muudatus mõjutab tulevikus kõiki KOV-i teenuste vajajaid, kelle abivajadust uue instrumendi

abil hinnatakse. Kuna instrumendi kasutuselevõtt on vabatahtlik, on mõjutatud sihtrühma

suurust keeruline hinnata. Kõiki sotsiaalteenuste vajajaid arvestades on sihtrühm eeldatavasti

keskmise suurusega.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajajaid muudatus ei mõjuta, kuna

ka praegu kasutatakse nende teenuste vajaduse hindamisel sama instrumenti, kuid Exceli

vormis.

Sotsiaalne mõju

KOV-i teenuse saaja vaatest paraneb teenusevajaduse hindamise kvaliteet, mis mõjutab

inimeste jõudmist õiget teenust saama ja selle kiirust. Ühise hindamisinstrumendi

kasutuselevõtuga muutuvad hindamise alused sarnasemaks. Kuna muudatustega täiendatakse

STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud

tegutsemis- ja osaluspiirangutega, on võimalik need andmed tulevikus saada STAR-ist ja

inimese jaoks väheneb halduskoormus andmete taasesitamisel, kui inimene vajab näiteks nii

riigi kui KOV-i teenuseid.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused,

kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine,

kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine võib toimuda regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus

on keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne

mõju sihtrühmale oluline.

6.2.6.2. Mõju sihtrühm – SKA

Muudatuse sihtrühmaks on SKA nii töökorralduslikus kui eelarve kulude mõttes. Kõigist

riigiasutustest puudutab muudatus vaid SKA-d, mistõttu võib sihtrühma suurust hinnata

väikseks.

44

Riigivalitsemine

Muudatuse tulemusel ei pea SKA töötajad enam Excelis ebamugavas vormingus sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust vajava inimese hindamist täitma, vaid saavad

teha seda registris, kasutades samast allikast ka isiku terviseseisundiga kaasnevaid tegutsemis-

ja osaluspiirangu andmeid. See muudab SKA sisemist tööprotsessi ja teeb töö efektiivsemaks.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused,

kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on suur, kuna

abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega

seotud mõju sihtrühmale oluline.

6.2.6.3. Mõju sihtrühm – riigieelarve

Muudatus mõjutab riigieelarvet.

Riigivalitsemine

Arendusportfelli järgi on abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi STAR arenduse rahaline

maksumus ca 600 000 eurot, mis kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT

„Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“).

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise

sagedus on suur, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud

sihtrühma suurus on väike võrreldes kogu riigieelarvet. Ebasoovitavate mõjude riski ei

tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale

väheoluline.

6.2.6.4. Mõju sihtrühm – KOV-id

Muudatus puudutab kõiki Eesti KOV-e (79).

Riigivalitsemine

Muudatus võimaldab inimese teenusevajadust hinnata eeldatavalt kiiremini ja efektiivsemalt

ning teiste KOV-idega ühetaolisemalt. Samuti mõjutab hindamisvahendi kasutuselevõtt

hindamise kvaliteeti, kuna KOV-id on varem väljendanud soovi saada juba läbitestitud

instrument. Hindamisvahendi arendusele eelnes analüüs, mille käigus testiti selle sobivust nii

teenusevajaja kui ka hindamisvahendi kasutaja (valdavalt sotsiaaltöötajad) vaatest.16 Praegu on

KOV-idel kasutuses erinevad hindamisvahendid, millel valdavalt tehniline lahendus puudub

(v.a Tallinn).

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused,

kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on suur, kuna

16 Purge P., Kurmiste A., Paat-Ahi G., Tsuiman K., Nuiamäe M. Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs

ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine. Tallinn: Poliitikauuringute

Keskus Praxis; 2023 Kättesaadav: https://www.praxis.ee/tood/abi-ja-toetusvajaduse-hindamisinstrumendi-

analuus-hoolduskoormuse-hindamise-metoodika-ja-hindamisvahendi-valjatootamine/ (26.03.2024).

45

abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühm on suur.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega

seotud mõju sihtrühmale oluline.

6.2.7. Viibimiskoha andmed

6.2.7.1 Mõju sihtrühm – riigiasutused

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA-d.

Riigivalitsemine

Muudatus aitab kaasa Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tõenduspõhise poliitika kujundamisele, sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas

eelarve ja mõõdikute planeerimisele ning seadusemuudatuste ja alusanalüüside tegemise

võimalusele.

Muudatusel puudub mõju Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA töökoormusele, kuna erinevate STAR-i kantud

andmete edastamine ja andmete alusel analüüside tegemine toimub ka praegu. Viibimiskoha

andmete kasutamine sõltub poliitikakujundamise vajadustest.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda sihiteadlikku kohanemist, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna andmeid vajatakse regulaarselt, mõjutatud sihtrühma

suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on sihtrühma jaoks

väheolulise muudatusega.

6.2.8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu andmekaitsealane mõju on seotud eelnõu § 4 punktides 30–32 sätestatud SHS-i

muudatustega, millega täiendatakse STAR-is töödeldavate isiku koha käivate andmete loetelu

terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega ning täiendatakse

SKA poolt STAR-i kantavate andmete loetelu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmetega. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil õigus töödelda poliitikakujundamise

eesmärgil STAR-i kantud isiku viibimiskoha andmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2020. a määrusele nr 15 „Infosüsteemide

turvameetmete süsteem“ on STAR-ile ISKE rakendamisjuhistest kohalduv turvaklass K2T2S2

ja registri turbeaste on keskmine (M). STAR-i põhimääruses, mis on kehtestatud

sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrusega nr 72, on sätestatud registri pidamist ja

andmete kaitset puudutav reeglistik.

6.2.8.1. Terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute ning sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed

Abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on vajalik STAR-

is töödelda tulevikus ka isiku terviseseisundiga kaasneva tegutsemis- ja osaluspiirangu

46

andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või puude raskusastme

määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest.

Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid RFK-le

tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe

läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise- ja osalemise piirangute määratlusega. RFK alusel

saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot.

RFK käsitleb inimese igapäevast toimetulekut ja olukorda kui tervikut, võttes arvesse tema

terviseseisundit, organismi funktsioone ja struktuure, inimese tegutsemis- ja osalusvõimet, teda

ümbritsevat keskkonda ja personaalseid tegureid.

Avalikul võimul on põhiseaduse § 28 lõike 2 järgi kohustus abivajajat aidata. Seda

põhikohustust konkretiseerib SHS § 15 lõige 1, mille kohaselt peab KOV-i üksus välja

selgitama abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning

korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes tegevustes. Ka sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust (SHS § 62 lg 1) ja erihoolekandeteenust (SHS § 70 lg 2) saama

suunamisel on eelduseks isiku abivajaduse hindamine.

2018. aasta kevadest rakendunud IKÜM võimaldab avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

või avaliku võimu teostamiseks andmeid töödelda. Samuti sätestab avaliku teabe seadus, et kui

andmed on olemas põhiandmetena teises riiklikus andmekogus, tuleks aluseks võtta need

andmed (ja mitte koguda neid haldusmenetluses uuesti, vt AvTS § 436 lg 2). Selline töötlemine

ei ole vastuolus ka eelviidatud registrite eesmärkidega.

SHS § 1421 lõikes 1 sätestatakse STAR-is töödeldavate andmete loetelu, mille punkti 2

täpsustatakse täiendusega, mis puudutab isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise eelduseks oleva

isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete töötlemist.

Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid RFK-le

tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe

läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. Eespool

nimetatud andmete puhul on tegemist eriliigiliste (IKÜM art 9) isikuandmete töötlemisega.

Eriliigilised on kõik terviseandmed, sealhulgas puue, diagnoos, osutatud tervishoiuteenus,

abivahendid. Isikuandmete töötlemine riigi andmekogudes võib toimuda IKÜM artikli 6 lõike

1 punkti e alusel, mille alla kuuluvad olukorrad, kus isikuandmete töötlemine on vajalik

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks,

samuti võib see toimuda punkti c alusel, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik

vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks ehk abi- ja toetusvajaduse hindamiseks ning

isiku abivajaduse tuvastamiseks.

Eespool nimetud andmestik on vajalik isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi

kasutuselevõtuks, milleks luuakase STAR-is elektroonne ja turvaline hindamiskeskkond. Sama

kehtib ka STAR-is isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SHS § 62 lg 1) ja

erihoolekandeteenuse (SHS § 70 lg 2) vajaduse hindamisele, mille puhul on plaanis samuti

kasutusele võtta ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument.

SHS § 1421 ja STAR-i põhimääruse § 13 sätestavad, milliseid andmeid STAR-is töödeldakse

ja milliste andmekogude andmeid STAR andmeallikana kasutab. Nimetatud paragrahvidest

nähtub, et STAR kasutab andmeallikana juba praegu samade andmekogude (töötukassa

andmekogu ja SKAIS) osasid andmeid, mida hakatakse kasutama ka täisealise isiku

47

abivajaduse hindamiseks. Kehtiv SHS § 15 sätestab KOV-ile abi saamiseks pöördunud isiku

abivajaduse hindamise kohustuse koos sellest tuleneva abi osutamise korraldamisega.

Muudatus toetab STAR-is elektroonse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi

kasutuselevõttu, milleks on vajalik luua tulevikus STAR-is alus isiku terviseseisundiga seotud

tegutsemise ja osalemise piirangu andmete töötlemiseks seoses isiku abi- ja toetusvajaduse

hindamisega.

Täisealise isiku abivajaduse hindamisega seotud sätted võimaldavad andmevahetust

kokkulepitud kriteeriumitele vastava sihtrühma põhiselt, mis on vajalik abivajajale konkreetses

olukorras talle vajaliku abi pakkumiseks. Seega ei muutu olemasolev protsess oma andmete

töötlemise ulatuse poolest märgatavalt, vaid sellega parandatakse inimese võimalust abi saada.

Lisaks luuakse § 144 lõike 6 punktiga 7 tulevikus seaduslik alus STAR-is ka isiku sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ühtse abi- ja

toetusvajaduse hindamise instrumendiga.

STAR on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks

kasutamiseks registri eesmärgis sätestatud ülesannete täitmisel. Ligipääsu registrile annab

asutuse STAR-i administraator ning STAR-i töökeskkonnas on võimalik ennast autentida ja

autoriseerida ainult ID-kaardiga. Andmetöötlus vastab erialastele juhistele ja praktikale,

andmetöötlejad on samad. Ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed, sealhulgas tagatised,

turvameetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja järgimise tõendamiseks,

võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, on

tagatud STAR-i põhimäärusega.

Andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid volitatud töötleja, kelleks puudega täisealise isiku

abivajaduse hindamisel on KOV. KOV-i ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS

§ 55) ja ametnik ei tohi ei teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist

avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid

andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Isiku sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmete puhul on

volitatud töötlejaks SKA, kelle töötajale kohalduvad samuti eespool kirjeldatud nõuded.

Seega rakendatakse ka IKÜM artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi

andmekaitsepõhimõtete rakendamine) – vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul kas

avaram või piiratum ning töötlustoimingud kontrollitud. Eespool nimetud eesmärgi täitmisega

seonduvalt on käesoleva seaduse eelnõu seletuskirja juurde lisatud rakendusakti kavand 2,

millega täpsustatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisega seotud andmepäringuid ja isiku kohta

STAR-i kantavate andmete loetelu.

Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on riskide oht kokkuvõttes pigem väike, sest

inimeste isikustatud terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed

liiguvad STAR-i keskkonna kaudu ja KOV-i volitatud töötlejale tekib abi- ja toetusvajaduse

hindamiseks turvaline keskkond, nagu ka isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks SKA ametnikele. Registri andmekoosseis ja

andmevahetus teiste andmekogudega hakkab toimuma läbi turvalise andmevahetuse. Isiku abi-

ja toetusvajaduse hindamine hakkab toimuma volitatud töötleja poolt algatatud menetluse

raames, millega seonduvalt toimub hinnatavat isikut puudutav andmevahetus.

48

6.2.8.2. Viibimiskoha andmed

Muudatuse kohaselt on Sotsiaalministeeriumil ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil õigus töödelda poliitikakujundamise eesmärgil STAR-i

kantud viibimiskoha andmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks

on isiku viibimiskoha KOV-i ja teenust osutava asutuse andmed.

Sotsiaalministeerium lähtub oma tegevuses Sotsiaalministeeriumi põhimäärusest, mille § 17

lõike 2 punkti 6 kohaselt on analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne

ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika

mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga. Osakonnal on

õigus saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi

valitsemisala asutustelt.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lähtub oma tegevuses Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusest, mille § 12 punkti 1 kohaselt on ministeeriumi

põhiülesanne valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla

tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste

hindamise korraldamine. Põhimääruse § 17 punktide 181 ja 182 kohaselt on tööhõive osakonna

ning töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhiülesannete hulgas tööpoliitika ja tööturupoliitika

korraldamine, kavandamine ja koordineerimine.

Isiku viibimiskoha andmete põhjal on võimalik hinnata sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas

väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõudega planeeritavate muudatuste regionaalset mõju,

teha toimunud muudatuste järelmõjude analüüse, planeerida mõõdikuid ja eelarvet ning

analüüsida hetkeolukorda KOV-ide ja teenust osutavate asutuste kaupa.

Andmekaitsealaste riskide oht on väike, kuna SKA annab andmeid STAR-ist

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametniku ametliku

päringu alusel. Andmesaajad hoiavad ja säilitavad andmeid (pikaajaliste mõjude hindamiseks)

turvaliselt eraldi selleks ette nähtud kettal.

6.3. MuuS-i muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri

muutmisega, mille tõttu on vajalik muuta ka puudega lastele riigimuuseumi tasu kehtestamise

tingimusi. Praegu on riigimuuseumidel kohustus tagada tasuta sissepääs puudega kuni 16-

aastasele isikule, kuid seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 asemel 18 aastale on

vajalik tagada tasuta sissepääs riigimuuseumisse puudega kuni 18-aastastele isikutele.

6.3.1. Mõju sihtrühm – 16–17-aastased keskmise ja raske puudega lapsed

Tasuta sissepääsu õigus laieneks muudatusega 16–17-aastastele keskmise ja raske puudega

lastele, sest 16–17-aastastel sügava puudega lastel on tasuta sissepääs juba praegu tagatud.

2023. aastal oli keskmise puudega 16–17-aastaseid inimesi 646 ja raske puudega 302, mis teeb

muudatusest mõjutatud sihtrühmaks kokku 948 inimest ja nende saatjad. Kõigist muudatusest

mõjutatud kuni 18-aastastest puudega lastest moodustavad 16–17-aastased puudega lapsed 9%,

lisaks saatjad.

49

Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Riigimuuseumide jaoks laieneb kohustus pakkuda tasuta sissepääsu ka 16–17-aastastele

keskmise ja raske puudega lastele, kellele praegu kohustust tasuta sissepääsu pakkuda ei ole.

16–17-aastastel lastel ja nende saatjatel tekib omakorda võimalus pääseda riigimuuseumidesse

tasuta. Muudatus võib avaldada mõju 16–17-aastaste laste ja nende perede vaba aja veetmise

võimalustele ja vähesel määral ka majanduslikule olukorrale. 16–17-aastaste puudega lastega

peresid koheldakse teiste puudega lastega peredega võrdsemalt.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale on väikesed. Mõjutatud

sihtrühma suurus on kõiki muudatuse järgseid puudega lapsi arvestades keskmine.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale

väheoluline.

6.3.2. Mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid

Mõju majandusele

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest riigimuuseume. Muudatuse mõju ulatus on väike,

kuna sihtrühm laieneb ainult 16–17-aastaste keskmise ja raske puudega laste võrra, keda on

vähe võrreldes nendega, kellel on praegu riigimuuseumisse tasuta sissepääsu õigus (8-aastased

ja nooremad lapsed, puudega kuni 16-aastased isikud ja nende saatjad ning sügava puudega

16-aastased ja vanemad isikud ning nende saatjad). 2022. aastal kasutas puudega isiku tasuta

sissepääsu võimalust riigimuuseumides ja riigi sihtasutustes ca 7000 inimest (sõltumata

vanusest), kuid tasuta sissepääsu õigus oli ca 21 000 inimesel (puudega lapsed ja sügava

puudega 16-aastased ja vanemad isikud).

Kokkuvõttes on muudatuse mõju riigimuuseumide jaoks väheoluline.

6.4. RaKS-i muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri

muutmisega. Sellega seoses on vajalik RaKS-is muuta hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja

hoolduslehe saamise tingimusi selliselt, et edaspidi oleks neile õigustatud isik kuni 18-aastase

puudega lapse hooldamise korral juhul, kui hooldav isik on ise haige või talle osutatakse

sünnitusabi. Praegu on sama õigus kuni 16-aastase puudega lapse eest, kuid puudega lapse

vanusepiiri muutmisega on vajalik muuta ka RaKS-is puudega lapse käsitlust. Samuti

muudetakse RaKS-is tervise- ja tööministri määruses nr 40 sätestatud ravimite soodustuse

protsenti selliselt, et edaspidi oleks ravimisoodustus 4–18-aastastele (k.a) lastele 90% nende

ravimite puhul, mis on määruses märgitud 75% soodustusega. Praegu kehtib sama soodustus

4–16-aastastele (k.a) lastele ja isikutele, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse

seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse

seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastastele kindlustatud isikutele.

Kuna puudega lapse vanusepiiri muutmisega seoses ei hinnata enam 16. eluaastast alatest

töövõimet, jääksid praeguse käsitluse kohaselt edaspidi 17-aastased lapsed, kellel oli varem

töövõime hinnatud, 90% ravimisoodustusest ilma, sest edaspidi algab töövõime hindamine

alates 18. eluaastast. Muudatuse tulemusel ühtlustub laste käsitlus erinevate seaduste

tähenduses, seejuures ei ole lastel soodustuse saamise tingimuseks puude või vähenenud

töövõime olemasolu. Muudatus vastab automaatse ravikindlustuse vanuserühmale.

50

6.4.1. Mõjutatud sihtrühm – puudega last hooldavad isikud ja 17–18-aastased (k.a) lapsed

2023. aastal oli 16–17-aastaseid puudega lapsi 1028 (keskmise puudega 646, raske puudega

302 ja sügava puudega 80). Seega laieneks hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja

hoolduslehe saamise tingimused ca 1028 puudega lapse hooldajale. Praegu on sama õigus kuni

16-aastast puudega last hooldavatel inimestel, st ca 9100 inimesel.

Ravimisoodustus laieneks kõikidele 17–18-aastastele (k.a) lastele, keda oli 2023. aasta

keskmist rahvastikku17 arvestades 29 061. Soodustust hakkavad saama ka need 17–18-

aastased, kellel vähenenud töövõimet ei ole.

Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Muudatuse tulemusena ühtlustub puudega laste käsitlus erinevate seaduste tähenduses, samuti

kõikide teiste 17–18-aastaste (k.a) laste käsitlus. Puudega last hooldavate inimeste jaoks

olukord paraneb, sest edaspidi on hooldushüvitist, töövõimetushüvitist ja hooldusehte õigus

saada kuni 18-aastase puudega lapse hooldajal, kui hooldav isik on ise haige või talle osutatakse

sünnitusabi. Samuti paraneb olukord kõikide 17–18-aastaste (k.a) lastega perede jaoks, kellel

on edaspidi võimalik saada 75% ravimisoodustuse asemel 90% ravimisoodustust neile

ravimitele, mis on sätestatud tervise- ja tööministri määruses nr 40. See võib mõjutada nii

perede majanduslikku toimetulekut kui ka omada kaudset mõju laste tervisele ja heaolule.

6.4.2. Mõjutatud sihtrühm – Tervisekassa

Muudatus mõjutab kõikidest riigiasutustest Tervisekassat.

Riigivalitsemine

Töövõimetushüvitised puudega laste vanematele (0–16 asemel 0–18) võivad suurendada

hoolduslehtede arvu aastas ca 50–60 võrra, mis moodustab kõigist väljastatud

töövõimetuslehtedest ~0,01%. Lisakulu aastas on ca 15 000 eurot. Samuti kaasneb minimaalne

arendusvajadus, mille katab tervisekassa oma eelarvest.

Ravimisoodustuste laiendamisega (4–16-aastaste laste asemel 4–18-aastased) oleks

Tervisekassa aastane ravimisoodustuse lisakulu ca 28 000 eurot. Hinnangu aluseks on

2023. aastal 75% soodustusega retsepti saanud 17–18-aastaste isikute arv (2672).

Täiendavad kulud plaanitakse katta riigieelarvest 16–17-aastaste töövõimetoetuse summa

arvelt. Täpsemad kulud ja tulud on näidatud 7. peatükis.

Kokkuvõttes on muudatuste mõju Tervisekassale ja selle eelarvele väheoluline.

6.5. ÜTS-i muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri

muutmisega, mille tõttu on vajalik muuta ka riigisisesel liiniveol tasuta sõidu õigusega inimeste

ringi. Praegu on riigisisesel liiniveol kohustus tasuta vedada puudega kuni 16-aastast isikut,

17 Statistikaamet, 2024. RV0212: rahvastik aasta alguses ja aastakeskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi.

Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-

koosseis/RV0212 (14.06.2024).

51

kuid seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 aasta asemel 18 aastale on vajalik tagada

tasuta vedamine puudega kuni 18-aastastele isikutele.

6.5.1. Mõju sihtrühm – 16–17-aastased keskmise ja raske puudega lapsed

Tasuta sõidu õigus laieneks muudatusega 16–17-aastastele keskmise ja raske puudega lastele

(v.a raske nägemispuudega), sest 16–17-aastastel sügava puudega ja samas vanuses raske

nägemispuudega lastel on tasuta sissepääs juba praegu tagatud. 2023. aastal oli keskmise

puudega 16–17-aastaseid inimesi 646 ja raske puudega tööealisi inimesi 302 (kellest kahel oli

ainult nägemispuue), mis teeb muudatusest mõjutatud sihtrühmaks kokku 946 inimest ja nende

saatjad.

Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Praegu saavad riigisisesel liiniveol tasuta sõita kuni 16-aastased puudega isikud. Muudatuse

tulemusena oleks riigisisesel liiniveol tasuta sõidu õigus kuni 18-aastastel puudega isikutel.

Muudatuse tulemusena on erinevate seaduste tähenduses (puudega) laste vanus ühtlustatud.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on keskmised.

Muudatusel ei ole ebasoovitavat mõju sihtrühmale. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne ja

majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

6.5.2. Mõjutatud sihtrühm – riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluse vedaja

Muudatus mõjutab riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluse vedajaid, kes on edaspidi

kohustatud tagama tasuta sõiduõiguse kõikidele 16–17-aastastele puudega lastele. Praegu on

kohustus tasuta vedada kuni 16-aastaseid puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid isikuid

ja raske nägemispuudega isikuid, samuti sügava puudega isiku või raske nägemispuudega isiku

saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera.

Kogu tasuta sõidu õigusega sihtrühma suurus on kokku ca 118 079 inimest (eelkooliealised

lapsed, puudega kuni 16-aastased lased, sügava puudega 16-aastased ja vanemad ning raske

nägemispuudega 16-aastased ja vanemad inimesed), kellele tasuta sõidu pakkumiseks kulub

ühistranspordi toetusest kommertsvedajale ca 0,6 miljonit eurot aastas. Seda arvesse võttes on

muudatusega kaasnev eelarvevajadus väike (alla 5000 euro aastas).18 Kokkuvõttes on mõju

sihtrühmale väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. Mootorsõidukimaksu mõju leevendamisega seotud kulud alates 2025. aastast

(puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmine ja abivahendeid puudutavad muudatused

PISTS-is ja SHS-is)

Riigikogu poolt 12.06.2027 vastu võetud mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirja kohaselt

on lisaks puudega inimestele kohandatud sõidukite maksuvabastusele plaanis ka täiendavad

18 946 * 600 000 / 96 193 + 9117 + 11 943 + 826 ehk 118 079 = 4807 eurot

946 = puudega inimesed, kellel on tasuta sõidu õigus; 600 000 = tasuta sõidu hüvitamiseks kuluv summa;

96 193 = eelkooliealiste laste arv, kellel on tasuta sõidu õigus; 9117 = keskmise, raske ja sügava puudega

lapsed; 11 943 = sügava puudega 16+ vanuses inimesed; 826 = raske nägemispuudega 16+ vanuses inimesed.

52

toetusmeetmed puudega inimestele, mille töötab välja Sotsiaalministeerium. Täpsemalt on

seaduse seletuskirja mõjude osas (punktis 6.3.4) välja toodud, et maksul võib olla kõige suurem

negatiivne mõju puudega inimestele ja selleks, et maandada täiendava maksukoormuse mõju

kõige haavatavamale sihtrühmale, analüüsis Sotsiaalministeerium erivajadusega inimestele

täiendavaid vajaduspõhiseid tugimeetmeid ja neid soovitakse rakendada 2025. aastal.

Mootorsõidukimaksu eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et plaanis on tõsta raske ja sügava

puudega laste toetust ning sügava puudega tööealiste toetust, samuti ühtlustada raske puudega

tööealiste toetus selliselt, et toetuse suurus ei sõltuks puude liigist. Lisaks on kavas võimaldada

abivahendeid riigipoolse soodustusega sõltumata puude raskusastme ja vähenenud töövõime

olemasolust ning tõsta valitud abivahendite riigiosalust.

Tulenevalt mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirjas välja toodust ja 15.01.2024 kokku

lepitust on PISTS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus sätestatud järgmiste puudega

inimeste sotsiaaltoetuste tõus (alates 01.06.2025):

1) sügava puudega laste toetuse tõus 241,64 eurolt 270 eurole;

2) raske puudega laste toetuse tõus 161,09 eurolt 180 eurole;

3) keskmise puudega laste toetuse ümardamine 138,08 eurolt 139 eurole seoses puuetega

inimeste sotsiaaltoetuse määrast loobumisega;

4) sügava puudega tööealiste toetuste tõus 43,47–53,70 eurolt 100 eurole;

5) raske puudega tööealise toetuse tõus 34,78–49,09 eurolt 50 eurole;

6) keskmise puudega tööealiste toetuse ümardamine 28,64–41,17 eurolt 29–42 eurole;

7) keskmise, raske ja sügava puudega vanaduspensioniealiste toetuste ümardamine (vastavalt

12,79 eurolt 13 eurole, 26,85 eurolt 27 eurole ja 40,91 eurolt 41 eurole) seoses puuetega

inimeste sotsiaaltoetuse määrast loobumisega.

Kuna puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusu on võimalik rakendada alates 01.06.2025, kuid

mootorsõidukimaks jõustub seaduse järgi 01.01.2025, on eelnõus sätestatud

mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus. Ühekordne toetus on mõeldud

kompenseerima mootorsõidukimaksust tulenevat mõju puudega inimestele perioodil, mil

mootorsõidukimaksu seadus on jõustunud, kuid puudega inimeste sotsiaaltoetused ei ole veel

tõusnud. Seda makstakse:

1) sügava puudega lapsele – 142 eurot;

2) raske puudega lapsele ja harvikhaiguse diagnoosiga lapsele – 95 eurot;

3) sügava puudega tööealisele inimesele – 250 eurot;

4) raske puudega tööealisele inimesele – 60 eurot.

Puudega inimeste sotsiaaltoetused on riigieelarves arvestuslik kulu, mille prognoos ilma

planeeritud muudatusteta on 2025. aastal kokku 59 621 484 eurot (lapsed 16 904 837 eurot;

tööealised 21 842 023 eurot; vanaduspensioniealised 20 642 087; puudega vanema toetus,

õppetoetus ja täienduskoolitustoetus 232 583 eurot). Arvestades, et puudega inimeste

sotsiaaltoetused tõusevad 01.06.2025, kasvab planeeritud muudatusega riigieelarve kulu

2025. aastal puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusuks hinnanguliselt 3 100 000 eurot ja

ühekordse lisatoetusega hinnanguliselt 2 700 000 eurot. 2026. aastal ja järgnevatel aastatel, kui

enam ühekordset mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetust ei maksta, on toetuste

tõusuga seoses riigieelarve täiendav kulu hinnanguliselt 5 300 000 eurot.

Lisaks eeltoodule on tulenevalt 15.01.2024 kokku lepitust eelnõus järgmised eelarvega seotud

abivahenditeenuse muudatused:

1) abivahendite võimaldamine 90%-lise soodustusega kõikidele lastele ilma eelneva puude

tuvastamiseta;

53

2) abivahendite võimaldamine tööealistele ilma eelneva puude või vähenenud töövõime

tuvastamiseta.

Samuti mõjutavad eelarvet määruse nr 74 muudatused seoses osade abivahendite riigiosaluse

tõstmisega (nt inkontinentsustooted ja jalatsid).

Abivahendid on riigieelarves arvestuslik kulu, mille prognoos ilma planeeritud muudatusteta

on 2025. aastal kokku 21 325 152 eurot (lapsed 2 622 103 eurot, tööealised 6 901 517 eurot,

vanaduspensioniealised 11 801 533 eurot). Ilma puude raskusastme või vähenenud töövõimeta

laste abivahendite riigipoolse soodustuse protsendi tõstmisega 50%-lt 90%-le kaasnev kulu on

SKA hinnangul 2026. aastal 32 000 eurot ja abivahendeid riigipoolse soodustusega saavate

tööealiste arvu kasvuga seotud kulu (enam ei ole aluseks puue või töövõime hindamine) on

2026. aastal 488 000 eurot. Arvestades, et muudatus jõustub 2025. aasta septembrikuu alguses,

on kulu 2025. aastal hinnanguliselt laste puhul 15 000 eurot ja tööealiste puhul 165 000 eurot.

2026. aastast alates lisanduvad abivahenditeenusega seotud eesti viipekeele kaug- ja

kirjutustõlke kulud, mida kuni 2025. aasta lõpuni on võimalik rahastada ESF-vahenditest.

Seletuskirjas esitatud muudatused on 15.01.2024 kokku lepitust lähtuvalt lisaeelarve

vajadusega 8,1 miljonit eurot aastas alates 2025. aastast. 2025. ja 2026. aastal ei olnud võimalik

8,1 miljonit eurot suunata vaid puudega inimeste toetuste tõusu ja abivahenditeenusesse nii,

nagu see oli algselt plaanitud, sest nimetatud muudatused eeldasid ka IT-arendusi.

Nii puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusuks kui ka abivahenditega seotud muudatusteks on

vajalikud IT-arendused (TEHIK-u kulu), mille kogukulu 2025. aastal on 420 000 eurot ja

2026. aastal 180 000 eurot koos käibemaksuga. TEHIK-ul endal eelarvelised vahendid

arenduseks puuduvad.

Peale 2026. aastat ei ole IT-arendusteks enam vaja raha eraldada, sest muudatusega seotud IT-

arendused valmivad 2026. aasta lõpuks.

Mootorsõidukimaksu mõju leevendamisega seotud kuludele lisaks on eelnõus abi- ja

toetusvajaduse hindamisvahendi digitaliseerimisega seotud täiendused. Abi- ja toetusvajaduse

hindamisvahend arendatakse STAR-i ja arendusportfelli järgi on arenduse rahaline maksumus

ca 600 000 eurot, mis kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT

„Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“).

Täpsem kulude jaotus on välja toodud allolevas tabelis. Kuna mõjudes esitatud summad on

hinnangulised, on allolevas tabelis välja toodud summad arvutatud täisarvudeni.

Tabel 10. Lisanduvad riigieelarve kulud

2025 2026 2027 2028

Raske ja sügava puudega laste ja

tööealiste puudetoetuse tõus ja

keskmise puudetoetuste

ümardamine ülespoole (SKA)

3 100 000 5 300 000 5 300 000 5 300 000

Ühekordne puudetoetus raske ja

sügava puudega lastele ja

tööealistele (SKA)

2 700 000 0 0 0

Abivahendite võimaldamine ilma

puude raskusastmeta või

vähenenud töövõimeta (SKA)

180 000 520 000 520 000 520 000

54

Loetelujärgsete abivahendite

riigiosaluse tõstmine (SKA)

1 700 000 1 700 000 1 700 000 1 700 000

Eesti viipekeele kaug- ja

kirjutustõlketeenus (SKA-s) alates

2026. a

400 000 580 000 580 000

Muudatusega seotud IT-arendused

(TEHIK)

420 000 180 000 0 0

Kokku: 8 100 000 8 100 000 8 100 000 8 100 000

8,1 miljonit eurot aastast alates 2025. aastast ei too riigieelarvele kokkuvõttes täiendavat kulu,

kuna mootorisõidumaksust laekuv tulu katab lisanduvad kulud. Kuna tehniliselt on

halduskulukas mootorisõidumaksust laekuvat tulu iga-aastaselt laiali jagada erinevate asutuste

vahel, siis maksutulu jääb Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, kes makse kogub. Riigi

eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis lisatakse 8,1 miljonit Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalasse.

7.2. Puudega lapse vanusepiiri muutmisega seotud kulud ja tulud alates 2027. aastast

(PISTS-i ja TVTS-i, SHS-is sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, RaKS-i, MuuS-i ja ÜTS-

i muutmine)

Eelnõuga muudetakse puudega lapse vanusepiiri, mille tulemusena tuvastatakse alates

01.02.2027 lastel puuet kuni 18. eluaastani (praegu 16. eluaastani) ja töövõime hindamine

algab 18. eluaastast (praegu 16. eluaastast). Kuna edaspidi ei maksta 16–17-aastastele

töövõimetoetust (osalise töövõime korral ca 351,75 eurot kuus, puuduva töövõime korral ca

617,10 eurot kuus) ega tööealise inimese puude toetust (29–100 eurot kuus), vähenevad

muudatusega riigieelarve kulud 16–17-aastaste laste töövõimetoetusest, mida selles

vanuserühmas enam ei maksta ja mille asendab samas vanuserühmas puudega laste toetus

(139–270 eurot kuus). Kuna puudega lapse vanusepiiri muudatuses on planeeritud

üleminekusätted, siis viimastele 17-aastastele makstakse töövõimetoetus 2029. aasta alguses.

Töövõimetoetus on riigieelarves arvestuslik kulu, mille kuluprognoos 16–17-aastaste osas

oleks ilma planeeritud muutuseta 2027. aastal 9 944 991 eurot. Plaanitud muudatuse kohaselt

jääb 16–17-aastaseid, kellele makstakse töövõimetoetust, järjest vähemaks, mistõttu on

töövõimetoetusest tulev kulu vähenemine 2027. aastal ca 2,1 miljonit, 2028. aastal ca 7,5

miljonit ja 2029. aastal ca 11 miljonit.

Töövõimetoetuse kulu vähenemine tekitab riigile vabad vahendid (tulu), millega saab katta

täiendavad kulud, mis on seotud teistes seadustes puudega lapse vanusepiiri muutmisega:

1) 16–17-aastastele töövõimetoetuse (töötukassa) ja puudega tööealise inimese toetuse (SKA)

asemel puudega laste toetuse maksmisega seotud kulud (SKA);

2) 16–17-aastaste puude tuvastamiseks vajalikud lisakulud (SKA);

3) 16–17-aastastele tööalase rehabilitatsiooni teenuse (töötukassa) ja tööealiste sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse (SKA) asemel laste rehabilitatsiooniteenuse osutamine (SKA);

4) hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja hoolduslehe võtmine kuni 18-aastase (praegu kuni

16-aastase) puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik on haige või hooldavale

isikule osutatakse sünnitusabi (Tervisekassa);

5) ravimite soodustus 90% 4–18-aastastele (k.a) (praegu 16-aastastele) lastele ja vähenenud

töövõimega inimestele (Tervisekassa);

6) ühistranspordis sõidusoodustus kuni 18-aastasele (praegu 16-aastasele) puudega lapsele

(Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);

55

7) muudatusteks vajalikud IT-arendused SKAIS-is ja MISP-is (TEHIK).

Riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis lisatakse töövõimetoetuse kulu vähenemise arvelt

lisavahendid Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vanusepiiri muutmisega seotud teiste seaduste täiendavate kulude

katteks. Riigieelarvele on tegemist null mõjuga muudatusega.

Arvestades maha kulud, mis tulenevad puudega lapse vanusepiiri muutmisest teistes seadustes,

jääb 2027. aastal vabasid vahendeid ca 200 000 eurot, 2028. aastal ca 4,5 miljonit eurot ja

2029. aastal ca 7,4 miljonit eurot, mis suunatakse riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarve

puudujäägi katmiseks, mis SKA prognooside kohaselt on 2027. aastal 5,5 miljonit ja 2028.

aastal 8,4 miljonit (prognoosis on arvestatud hinnatõusuga ja ei ole võetud arvesse

eelarveaastate jääke). Kui riigieelarves ei ole piisavalt vahendeid, paneb SKA

rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isiku järjekorda, mis halvendaks märkimisväärselt

puudega laste ja täisealiste olukorda.

Täpsem kulude jaotus on välja toodud allolevas tabelis. Kuna mõjudes esitatud summad on

hinnangulised, on allolevas tabelis välja toodud summad arvutatud täisarvudeni.

Tabel 11. Lisanduvad riigieelarve vabad vahendid ja kulud

2027 2028 2029

Töövõimetoetusest tulev tulu ehk kulu vähenemine

(Töötukassa)

2 150 000 7 500 000 11 000 000

Kulud

16–17-aastaste laste puudetoetus (SKA) 614 000 1 600 000 2 210 000

16–17-aastaste rehabilitatsiooniteenus (SKA) 1 200 000 1 250 000 1 300 000

Ravikindlustuse seaduse muudatused (Tervisekassa) 43 000 43 000 43 000

Ühistranspordiseaduse muudatused (Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium)

4 850 4 850 4 850

IT-arendused (TEHIK) 12 000 0 0

SKA ekspertiisi lisakulu (SKA) 73 000 73 000 73 000

Kulud kokku 1 946 850 2 970 850 3 630 850

Vabad vahendid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse

eelarve puudujäägi katteks

203 150 4 529 150 7 369 150

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (seoses volitusnormi

muutmisega PISTS § 23 lg-s 9 ja § 7 täiendamisega lg-ga 21);

56

2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu,

abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (seoses volitusnormide

muutmisega SHS § 47 lg-tes 5 ja 8, § 55 lg-s 3, § 47 täiendamisega lg-ga 11 ning § 47 lg 21 ja

§ 50 lg 10 kehtetuks tunnistamisega);

3) sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“;

4) Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“.

Nimetatud määruste muutmise kavandid on esitatud seletuskirja lisas.

Seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega on vajalik teha tehnilised muudatused järgmistes

määrustes:

1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse vajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine“;

2) majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määrus nr 120 „Avaliku teenindamise

lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise

piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi

parvlaevaliinidel“;

3) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja

rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“;

4) majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. a määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu

alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning

sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“;

5) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra

pidamise kord ja nõuded“;

6) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 111 „Avaliku teenindamise lepingu alusel

teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil

ning sõidusoodustused“;

7) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja

edastamine Tervisekassale“;

8) Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2024. a määrus nr 17 „Töövõimetuslehe vormistamine ja

edastamine Tervisekassale“.

Nimetatud määruste muutmise kavandid töötatakse välja määruste muutmise käigus.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna mitme muudatuse rakendamiseks ei ole täiendav

ettevalmistusaeg vajalik.

Seaduse § 1 punkt 14 (ühekordne toetus mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks) jõustub

2025. aasta 1. jaanuaril ja kehtib kuni 2025. aasta 31. detsembrini, kuna tegu on ühekordse

toetusega mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks peale mootorsõidukimaksu seaduse

jõustumist 01.01.2025 ja enne osade puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusu 01.06.2025.

57

Seaduse § 1 punktid 2–11 ja § 5 punkt 2 (puudega inimeste toetuste tõstmine) jõustuvad

2025. aasta 1. juunil, kuna osade puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmiseks on vajalikud IT-

arendused, mis on kavandatud valmima 01.06.2025.

Seaduse § 4 punktid 1–3, 10, 14 ja 15 (abivahendite tagamise puudest lahti sidumine) jõustuvad

2025. aasta 1. septembril, kuna abivahendite võimaldamiseks ilma eelneva puude tuvastamise

või töövõime hindamiseta on vajalikud nii IT-arendused kui ka aeg mõjutatud sihtrühmade

teavitamiseks ja ette valmistamiseks.

Seaduse § 1 punktid 1 ja 15, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 21, 24 ja 33, § 5 punktid 1 ja 3 ja § 6

(puudega lapse vanusepiiri muutmine) jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril, kuna puudega lapse

vanusepiiri ja sellega seotud teiste muudatuste tegemiseks on vajalikud nii IT-arendused kui

ka aeg muudatusest mõjutatud inimeste teavitamiseks ja ette valmistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamise käigus on Sotsiaalministeerium kaasanud valdkonna asutusi ja asjaomaseid

ministeeriume. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti

Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Füsioterapeutide

Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile, Eesti

Patsientide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Puuetega

Inimeste Kojale, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsioonile,

Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Õdede Liidule,

Eesti Ämmaemandate Ühingule, Kogemusnõustajate Kojale, MTÜ Eesti

Rehabilitatsiooniasutuste Pakkujate Liidule, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule,

Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskusele, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele (SKA

lepingupartneritele).

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a.