Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmine

1

EELNÕU

13.09.2022

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

nr

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kehtiva e-residendi digitaalse isikutunnistusega laevamehaanik peab läbima erialase

täiendusõppe, mis sisaldab muuhulgas masinaruumi valmendi koolitust. Kehtiva e-residendi

digitaalse isikutunnistusega laevajuht peab läbima raadiosideoperaatori koolituse ja erialase

täiendusõppe, mis sisaldab muuhulgas sillasimulaatori koolitust.“;

2) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „isikule“ sõnadega „või isikule, kellel on

kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus“;

3) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, väljastab Transpordiamet

meresõidudiplomi või kutsetunnistuse, kui ta on lisaks lõikes 3 nimetatud õiendile esitanud

Haridus- ja Noorteameti tõendi, mis kinnitab mereõppeasutuse väljastatud diplomi vastavust

Euroopa Liidu kutsekvalifikatsiooniraamistikule ja § 31 lõikes 3 nimetatud erialase

täiendusõppe tunnistuse.

(32) Lõikes 31 nimetatud isikule väljastab Transpordiamet meresõidudiplomi või

kutsetunnistuse, mis on samaväärne välisriigis välja antud olemasoleva meresõidudiplomi või

kutsetunnistusega, kui isik vastab meresõiduohutuse seaduse § 20 lõikes 53 sätestatud

tingimustele.“;

4) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks kinnituslehe saamiseks peab välisriigi

meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanik sooritama eksami Transpordiameti komisjoni

ees.“;

5) paragrahvi 33 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „läbinud“ sõnaga „kohustuslikku“;

6) paragrahvi 33 lõikes 10 asendatakse sõna „märgituga“ sõnadega „märgitud STCW

konventsiooni reegliga või käesolevas määruses nimetatud kvalifikatsioonitasemega“;

7) paragrahvi 34 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(5) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamist taotleval kehtiva e-residendi digitaalse

isikutunnistusega isikul ning välisriigi kaptenil, vanemtüürimehel, vanemmehaanikul ja teisel

mehaanikul peavad Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks olema vajalikud teadmised Eesti

merendusalastest õigusaktidest. Isiku teadmisi hinnatakse eksami sooritamisel Transpordiameti

komisjoni ees.“;

8) paragrahvi 39 lõike 11 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) väljastaja nimi, ametikoht ja tema allkiri;“;

9) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Meresõidupraktika arvestamisel võib Transpordiamet täiendava tõendina arvestada ka

meremehe teenistusraamatut.“;

10) paragrahvi 40 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „operaatorina“ sõnadega „või lootsina“;

11) paragrahvi 58 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „vähemalt kaks kuud laevamotoristi

praktikat ja“;

12) paragrahvi 59 lõike 1 punktis 3 ning § 70 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna

„laevamotorist“ sõnaga „vahimotorist“ vastavas käändes;

13) paragrahvi 78 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „esitada“ sõnadega „Haridus- ja

Noorteametile“;

14) paragrahvi 78 lõike 2 viimases lauses asendatakse tekstiosa „lõigetes 53 ja 54“ tekstiosaga

„lõikes 53“;

15) määrust täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses:

„§ 781. Mereõppeasutuse diplomi või kutsetunnistuse vahetamine

Välisriigis välja antud mereõppeasutuse diplomi või kutsetunnistuse vahetamiseks Eesti

mereõppeasutuse samaväärse diplomi või kutsetunnistuse vastu peab kehtiva e-residendi

digitaalse isikutunnistusega isik läbima eksami vastava taseme mereõppeasutuses.“.

Kaja Kallas

Peaminister

Riina Sikkut

Majandus- ja taristuminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

13.09.2022

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 20 lõike 1 alusel.

Eelnõus kajastatud muudatused tulenevad 14. augustil 2022. a jõustunud laeva lipuõiguse ja

laevaregistrite seaduse (LaevaRS) ning meresõiduohutuse seaduse (MSOS) muutmise

seadusest (edaspidi ka seadusemuudatus), millega täpsustati nõudeid kolmandatest riikidest

pärit laevajuhtide ja mehaanikute väljaõppele ning e-residendi isikutunnistuse alusel

meresõidudokumendi omandamisele. Eelnõuga tagatakse meremeeste väljaõppe

standardiseeritus täiendusõppe nõuete ning taotlemise tingimuste täpsustamise kaudu ning

vastavus EL-i õigusele ja rahvusvahelisele õigusele. Lisaks tehakse määruse praegusesse teksti

õigusselguse huvides parandusi.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715

3423; e-post: [email protected]), Transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksuse

juhataja Raul Tell (tel: 620 5704; e-post: [email protected]) ja Transpordiameti

meremeeste diplomeerimise üksuse vaneminspektor Rainer Hermassoo (tel: 5566 7842; e-post:

[email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak.

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla tehtud seadusemuudatusega, mis omakorda tagab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/993, 8. juuni 2022, meremeeste väljaõppe

miinimumtaseme kohta artikli 4 punktis 12 sätestatud tingimuste laienemise ka kolmandates

riikides hariduse omandanud ning kehtiva e-residendi isikutunnistuse alusel meresõidudiplomi

või kutsetunnistuse väljastamist taotlevatele isikutele.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määrust nr 96 „Laevapere liikmete

koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ 2. augusti 2022.a redaktsiooni

(RT I, 09.07.2021, 3).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 15 punktist.

Punktiga 1 täiendatakse määruse § 31 lõikega 3, millega reguleeritakse täiendusõppe nõuded

e-residendist taotlejate jaoks. Eelnõus pakutud lahenduse järgi peavad kehtiva e-residendi

isikutunnistuse alusel meresõidudiplomit või kutsetunnistust taotlevad isikud (edaspidi e-

resident) läbima erialase täiendusõppe, mis hõlmab koolitust Rahvusvahelise

Mereorganisatsiooni (IMO) poolt välja töötatud mudelkursuste (mehaanikute jaoks

mudelkursuse 2.07 ning laevajuhtidele mudelkursuse 1.22) baasil ja mahus. Lisaks peab

laevajuht läbima GMDSS-i (ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi) piiramatu

raadiosideoperaatori (GOC) koolituse IMO mudelkursuse 1.25 baasil ja mahus. E-residendi

isikutunnistuse alusel taotleja läbitav täiendusõpe käib erialase täiendusõppe alla, kuid säte on

võrreldes lõikega 1 eraldiseisev täiendusõppe nõue teistsuguse ja täpsema eeldusega. Kehtiv

regulatsioon ei määratle e-residendi isikutunnistuse alusel meresõidudiplomite ja

kutsetunnistuse taotlemise tingimusi ja erialase täiendusõppe sisu piisava täpsusega.

Täpsustused muudel alustel diplomite ja kutsetunnistuste taotlejate erialase täiendusõppe

nõuete kohta on kehtivas määruses olemas, seadusemuudatusega kaasneb vajadus täpsustuste

järele ka e-residendi isikutunnistuse puhul.

Punktiga 2 täiendatakse § 32 lõiget 2. Subjektide ringi laiendatakse kooskõlas

seadusemuudatusega isikutele, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus.

Punktiga 3 täiendatakse § 32 lõigetega 31 ja 32.

Lõike 31 kohaselt väljastab Transpordiamet e-residendile taotletava meresõidudiplomi või

kutsetunnistuse, kui ta esitab Transpordiametile välisriigi mereõppeasutuses läbitud õppekava

sisu ja mahtu tõendava õiendi. Lisaks tuleb esitada erialase täiendusõppe tunnistus ning tõend,

mis kinnitab mereõppeasutuse väljastatud diplomi vastavust Euroopa Liidu

kutsekvalifikatsiooniraamistikule. Vastava tõendi väljastab Haridus- ja Noorteameti struktuuri

kuuluv Eesti ENIC/NARIC keskus.

Lõikega 32 täpsustatakse, et Transpordiamet väljastab e-residendile meresõidudiplomi või

kutsetunnistuse, mis on samaväärne välisriigis välja antud olemasoleva meresõidudiplomi või

kutsetunnistusega. Kõrgema kvalifikatsioonitaseme diplomi vastu välisriigis saadud

meresõidudiplomit ei vahetata.

Punktiga 4 täiendatakse määruse § 33 lõikega 31, mille kohaselt peab töötamiseks Eesti

riigilippu kandval laeval välisriigi meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanik sooritama

kinnituslehe1 saamiseks eksami Transpordiameti komisjoni ees. Tegemist on nõudega, mis on

kooskõlas praegu kehtivate nõuetega Eesti laeval töötamiseks – nt määruse § 34 lõige 5 sätestab

isikute loetelu, kellel peavad olema vajalikud teadmised Eesti merendusalastest õigusaktidest

Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks ning eksamiga Transpordiametis on võimalik neid

teadmisi kontrollida.

Punktiga 5 korrigeeritakse määruse § 33 lõike 7 sõnastust. Praeguse sõnastuse järgi

väljastatakse laeva juhtkonna liikmele, kes ei ole läbinud meditsiiniabikoolitust, lähisõidus

töötamise piiranguga kinnitusleht. Sätet tuleb vaadata koosmõjus määruse § 25 lõikega 2, mille

kohaselt peavad läbima meditsiiniabikoolituse kapten ja vanemtüürimees ning laevapere

liikmed, kellele pannakse kohustus anda meditsiiniabi. Muudel laeva juhtkonna liikmetel, nt

laevamehaanikul, ei ole kohustust läbida vastav koolitus, samas § 33 lõike 7 praegusest

sõnastusest võib jääda eksitav mulje, nagu peetaks silmas kõiki laeva juhtkonna liikmeid.

1 Kinnitusleht kuulub laeva juhtkonna meresõidudiplomi või kutsetunnistuse juurde ning annab meresõidudiplomi

või kutsetunnistuse omanikule õiguse töötada kinnituslehel märgitud vastutustasandile vastaval ametikohal ja

õiguse täita kinnituslehel märgitud teenistusülesandeid (määruse § 33 lg 1).

Punktiga 6 täpsustatakse määruse § 33 lõike 10 sõnastust, mille kohaselt peab ametikoht, millel

meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omajal on õigus töötada, olema vähemalt samaväärne

ohutu mehitatuse tunnistusel märgituga. Sageli ei märgita ohutu mehitatuse tunnistusele aga

konkreetset ametikohta, vaid asjakohane STCW konventsiooni reegel, millele isik vastab.

Punktiga 7 muudetakse määruse § 34 lõiget 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab välisriigi

kaptenil, vanemtüürimehel, vanemmehaanikul ja teisel mehaanikul, kes töötab Eesti riigilippu

kandval laeval, peavad olema vajalikud teadmised Eesti merendusalastest õigusaktidest ja seda

peab tõendama kirjalikult reeder või tema esindaja.

Sättesse tehakse kaks sisulist muudatust. Esiteks laiendatakse isikute ringi laiendatakse e-

residentidega, kes taotlevad Transpordiametist meresõidudiplomi või kutsetunnistuse

väljastamist. Teiseks hinnatakse isiku teadmisi senise reederi või tema esindaja tõendi asemel

eksami sooritamisel Transpordiametis. Reederi kinnitus ei ole piisavaks tõendiks, et isikul on

diplomi või tunnistuse saamiseks või Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks piisavad

teadmised Eesti merendusalastest õigusaktidest. Nõue vastab ka STCW konventsiooni reegli

I/10 lõikele 2, mille kohaselt on riigi mereadministratsioonil meresõidudiplomi või

kutsetunnistuse väljastamisel kohustus veenduda, et meremehel on piisavad teadmised

kohalikest merendusalastest õigusaktidest, mis on seotud isiku teenistusülesannetega.

Õigusaktide loetelu avalikustatakse Transpordiameti veebilehel.

Punktiga 8 parandatakse sõnastuslik ebatäpsus määruse § 39 lõike 11 punktis 9. Sättes on

üleliigne sõna „nimi“.

Punktiga 9 täiendatakse määruse § 39 lõikega 4, mille kohaselt võib Transpordiamet

meresõidupraktika arvestamisel täiendava tõendina arvestada ka meremehe teenistusraamatut.

Praktikas ei väljasta paljud rahvusvahelised ettevõtted eraldi praktikatõendeid, vaid teevad

vastava kande meremehe teenistusraamatusse ning teatud tunnistuste (nt madruse ja motoristi

puhul täiendusõppele lubamise osas, kus pole nõutav navigatsiooni- või masinaruumi vahis

oldud aeg) on seda meremehe teenistusraamatu kaudu lihtsam kontrollida.

Punktiga 10 täiendatakse määruse § 40 lõiget 21. Sätte kohaselt võib STCW konventsiooni

reegli IV/2 (GMDSS side eest vastutava raadioside operaatori tunnistuse saamiseks

kohustuslikud miinimumnõuded) kohast jätkuvat pädevust võib isik tõendada ka 12 kuu

pikkuse praktikaga viimase viie aasta jooksul enne kinnituslehe taotlemist, täites

teenistusülesandeid kaldaraadiojaama operaatorina. Mõistlik on seda laiendada ka lootsidele,

kes kasutavad regulaarselt oma tööülesannete täitmisel raadiosidet.

Punktiga 11 jäetakse määruse § 58 lõike 1 punktist 2 välja viide kohustuslikule laevamotoristi

praktikale laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks. Tegemist ei ole STCW konventsiooni

reegli III/6 (elektrimehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded) alusel

kehtestatud, vaid riigisisese nõudega. Elektrimehaaniku diplomi saamiseks on oluline läbida

meresõidupraktika elektriseadmete teenindamisel laeval, sest see eeldab teadmisi ja oskusi

elektrotehnikast, elektroonikast ja automaatikast ekspluatatsioonitasandil vastavalt STCW

koodeksi jaotisele A-III/6. Laevamotoristi praktika annab minimaalse pädevustasandi (vastavad

teadmised toetustasandil, mis on madalam võrreldes ekspluatatsioonitasandiga), mistõttu ei ole

põhjendatud selle olemasolu täiendava tingimusena elektrimehaaniku diplomi saamiseks.

Punktiga 12 asendatakse määruse § 59 lõike 1 punktis 3 ning § 70 lõike 1 punktides 1 ja 2 sõna

„laevamotorist“ sõnaga „vahimotorist“. Muudatus tuleneb vajadusest viia määruse sõnastus

kooskõlla STCW konventsiooni reegli III/4 sõnastusega.

Punktiga 13 täiendatakse määruse § 78 lõike 2 teist lauset. Muudatusega täpsustatakse, et

meresõidudiplomi vahetamiseks tuleb esitada välisriigi mereõppeasutuse lõpetamise dokument

Haridus- ja Noorteametile, kelle struktuuri Eesti ENIC/NARIC keskus saab kontrollida selle

õigsust.

Punktiga 14 jäetakse § 78 lõike 2 viimasest lausest välja viide MSOS § 20 lõikele 54, mis

tunnistati kehtetuks 1. juunil 2021. a jõustunud MSOS-i muudatustega.

Punktiga 15 täiendatakse määrust §-ga 781. Säte reguleerib välisriigis välja antud

mereõppeasutuse diplomi või kutsetunnistusevahetamist e-residentidele. Kui isik taotleb

diplomi või tunnistuse vahetamist, tuleb selleks läbida eksam vastava taseme Eesti

mereõppeasutuses – kas TTÜ Eesti Mereakadeemias või Eesti Merekoolis (vahitüürimees,

vahimehaanik, laevaelektrik, vanemmadrus, laevamotorist).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus direktiiviga (EL) 2022/993 meremeeste väljaõppe miinimumtaseme

kohta, täpsemalt artikli 3 lõikega 1 ning seal sisalduva viitega artikli 2 punktile 37. Punktis

nimetatud väljaõpet tõendavad muud dokumendid on eelnõus käsitletav läbitud õppekava sisu

ja mahtu tõendav õiend ning eelnõuga lisatav erialase täiendõppe tunnistus.

Direktiiv (EL) 2022/993 lubab liikmesriikidel sätestada miinimumist rangemad nõuded ning

seda võimalust on IMO mudelkursuste alusel koostatud täiendusõppe koolituste nõudega

kasutatud. Täiendav nõue on vajalik meremeeste väljaõppe ja valmiduse meretööks

ühtlustamiseks ning halduskoormuse hajutamiseks, et diplomeerimise süsteemis ei tekiks

olukorda, kus menetleda on vaja liialt kiiresti, et veenduda valmiduses tööks merel ning

nõuetele vastavuses, samas ei piirata kolmandatest riikidest tulijate jaoks inimväärse töö

leidmise võimalust ning positiivne mõju majandusele ei saa pärsitud.

4. Määruse mõjud

Eelnõu omab 14. augustil 2022. a jõustunud LaevaRS ja MSOS muutmise seaduse

muudatusettepanekutes välja toodud mõjusid. See annab eeldused ja juhised seaduse

rakendamiseks ning nende mõjude realiseerimiseks: eelnõu rakendamisega antakse e-

residentidele parem ligipääs digiriigi e-teenustele, luues seeläbi tihedam side riigiga. Tagatud

on võimalus merel töötades või liikumispiirangute ajal riigiga suhelda, samuti taotluste

esitamise võimalus. Eelnõul on positiivne mõju eelkõige Ukraina meremeeste võimalustele

läbitud haridusteed tõendada ja tööd leida olukorras, kus kodumaise mereadministratsiooni töö

on sõjaolukorras raskendatud. Eelnõul on leevendav mõju logistika valdkonnas meretööjõu

puuduse tõttu esinevatele tõrgetele, ning positiivne mõju kohalikule majandusele ja Eesti

merendusklastri, eriti mereõppeasutuste atraktiivsusele välismaiste osapoolte silmis,

võimaldades neile täiendavat sissetulekut ja täiendava tegevuse tõttu suuremat maksutulu

riigile. Lisaks tulenevad määrusest mõjud Transpordiameti korraldusele.

Kavandatav muudatus nr 1: määruse täiendamine tingimustega e-residendile

meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamiseks.

Mõju kirjeldus: mõju meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlejatele

Mõju sihtrühm: e-residendi digitaalse isikutunnistusega isik, kes taotleb Transpordiametilt

Eesti meresõidudiplomit või kutsetunnistust. Viie aasta perspektiivis on selliste isikute arv u

5000 inimest e 1000 inimest aastas.

Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Eelnõu rakendamisel peavad kehtiva e-residendi

isikutunnistuse alusel meresõidudiplomit või kutsetunnistust taotlevad isikud läbima

koolitused, mis on välja töötatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt välja töötatud

mudelkursuste (mehaanikute jaoks mudelkursuse 2.07 ning laevajuhtidele mudelkursused 1.22

ja 1.25) baasil. Samuti peavad nad sooritama Transpordiameti komisjonis eksami Eesti

merendusalaste õigusaktide tundmise kohta.

Muudatus aitab kolmandatest riikidest tulijatel saada EL-i standarditele vastavuse kinnituse

oma oskustele ja teadmistele, mis aitab pikemas perspektiivis kolmandates välisriikides

hariduse omandanud meremeestele anda võimaluse leida erialast tööd eesti meresõidudiplomi

või kutsetunnistuse alusel. Eelnõuga kehtestatud nõuete puhul ei ole tegemist heidutava

meetmega kolmandatest riikidest tulijate vastu, vaid võimalust pääseda STCW konventsiooni

nõuetele vastava väljaõppega tööjõu sekka ja naasta pärast koduriigist lahkumist tööturule

konkurentsivõimelisena, võrdsetel alustel Eesti kodanikega, tagades ühtlasi merehariduse

kvaliteedi säilimise.

Kavandatav muudatus nr 2: e-residentide eksamineerimine, mille viib läbi Transpordiamet.

Mõju kirjeldus: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Mõju sihtrühm: Transpordiamet.

Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Transpordiameti olemasolev struktuur ja töökorraldus (MIS,

eksamiklassi läbilaskevõime – poole päeva kaupa kaks korda nädalas, tööjõud nii meremeeste

diplomeerimise üksuses kui klienditeeninduses) meremeeste diplomeerimiseks ja

sertifitseerimiseks katab praegu ära Eesti meremeeste, mereõppeasutuste kadettide/üliõpilaste

ja kuni u 100–150 välisriigi meremehe (juhtivkoosseisu tase) vajadused. Suurendades

eksamipäevade arvu kahelt poolikult päevalt kahele täispäevale tõuseks võimekus

diplomeerimiseks aastas kokku ca 500 inimest. Laevade juhtkonda kuulub Eestis u 3500

meremeest, kes vastavalt meresõidu kogemusele vajavad aeg-ajalt kas uusi diplomeid,

kinnituslehti ja täienduskoolituste tunnistusi. Lisandub reakoosseis ja teenindav personal ca

5500 inimest, arv on olnud kõikuv sõltuvalt COVID-19 levikust.

Muudatusega prognoositakse, et 2022. a on koolitatavaid e-residente u 100 inimest,

2023. aastaks 1000 ning viie aasta perspektiivis kokku u 5000, mida võib pidada tõenäoliseks.

Seega 2023. a tõuseb Transpordiameti töökoormus selle toimingu puhul kahekordselt. Kõik see

eeldab Transpordiameti omapoolseid ennetavaid tegevusi, et tulla toime nii välisriikide

meremeeste/e-residentide dokumentide kontrollimise, eksamite vastuvõtmise kui ka

meresõidudokumentide väljastamisega. Eelkõige eeldab see tööjõu suurendamist

Transpordiameti struktuuris vähemalt ühe inimese võrra. Juhul kui meresõidudiplomit või

kutsetunnistust taotlevate e-residentide arv peaks osutuma suuremaks (üle 1000 taotleja aastas),

on tõenäoliselt vajalik lisada Transpordiameti struktuuri lisaks veel üks ametikoht (st kokku

kaks ametikohta).

Transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksusele jäävad peale eksamite läbiviimise ka

muud üksuse põhiülesanded (lootsid/lootsitasõidu load, praktilised eksamid laevadel,

teoreetiliste eksamite ettevalmistamine, mereõppeasutuste järelevalve jne), mida tuleb

töökoormuse suurenedes jätkuvalt tagada. Välisriigi meremeeste dokumentide ajaline menetlus

suureneb, kuna puuduvad andmed meremeeste infosüsteemis ja alusdokumentide päringud

osade välisriikide registritesse või administratsioonidele (töötavad ebakorrapäraselt, sageli

esineb tõrkeid nii Ukraina kui Vene Föderatsiooni registritega, aga nendest riikidest on tulemas

suurem osa e-residente, vähemalt lähemal ajal) võtavad tavalisest rohkem aega ja esitatud

dokumentatsioon on sageli puudulik või ebatäpne.

Kavandatav muudatus nr 3: Eesti õigusaktide teadmise nõue

Mõju kirjeldus: mõju isikutele, kes soovivad töötada Eesti riigilippu kandval laeval.

Mõju sihtrühm: Välisriigi kapten, vanemtüürimees, vanemmehaanik ja teine mehaanik, kes

töötab Eesti riigilippu kandval laeval

Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Määruse muudatusega kehtestatakse nimetatud isikutele nõue

omada piisavaid teadmisi Eesti merendusalastest õigusaktidest. Iseenesest ei ole tegemist uue

nõudega (tuleneb STCW konventsiooni nõudest osalisriigi mereadministratsioonile), kuid seni

oli selle täitmine pigem formaalne, sest selle tõendamiseks piisas reederi või tema esindaja

kirjalikust tõendist. See aga ei võimaldanud sisuliselt kontrollida, kas Eesti riigilippu kandval

laeval töötav isik tegelikult tunneb asjaomaseid Eesti õigusakte piisaval määral. Muudatusega

nähakse ette vastav teadmiste kontroll.

Kavandatav muudatus nr 4: raadioside operaatori tunnistuse saamiseks vajaliku

meresõidupraktika tõendamine

Mõju kirjeldus: mõju lootsidele.

Mõju sihtrühm: Lootsina töötav isik, kes soovib tõendada meresõidupraktikat, mis on vajalik

raadioside operaatori tunnistuse saamiseks.

Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Muudatuse kohaselt on raadioside operaatori kohast pädevust

tõendavat meresõidupraktikat edaspidi võimalik saada ka lootsina töötamisel, sest ka lootsid

peavad regulaarselt oma tööülesannete täitmisel raadiosidet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Nagu eespool selgitatud, on määruse rakendamiseks vajalik Transpordiameti struktuuri

(meremeeste diplomeerimise üksusesse) täiendavalt luua üks uus ametikoht, mille aastane

maksumus on u 35 000 eurot. Vajalikud kulud kaetakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala vahenditest.

Määruse rakendamisel laieneb laevapere liikmete diplomite ja tunnistuste väljastamisega

seotud ning tingimuste täitmiseks vajalike riigilõivude maksjate ring e-residendi isikutunnistuse

alusel taotlejate võrra. Nagu eespool märgitud, on prognoositav e-residentide arv järgmise viie

aasta perspektiivis u 5000 inimest. Vastavad riigilõivud on kavas 2022. a jooksul üle vaadata

ning valmistada ette riigilõivuseaduse muudatused.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja

Teadusministeeriumile ning Siseministeeriumile.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvigruppidele:

Transpordiamet, Haridus- ja Noorteamet, Eesti Meremeeste Liit, Osaühing HT Laevateenindus,

AS Tallink Grupp, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Laevajuhtide Liit, TalTech Eesti

Mereakadeemia, Reval Merekool, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, AS Eesti Loots,

TS Laevad OÜ.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeerium

13.09.2022 nr 2-1/17-0200/5650

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse

nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise

kord” muutmine

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere

liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmise eelnõu.

Ühtlasi esitame eelnõu arvamuse avaldamiseks käesolevas kirjas märgitud asutustele ja

huvigruppidele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

Lisad: eelnõu ja seletuskiri

Lisaadressaadid: Transpordiamet

Haridus- ja Noorteamet

TalTech Eesti Mereakadeemia

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Meremeeste Liit

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Revali Merekool

Eesti Merekool

AS Tallink Grupp

Eesti Laevajuhtide Liit

OÜ HT Laevateenindus

AS Eesti Loots

TS Laevad OÜ

Anton Merits

7153423 [email protected]