Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Maaeluministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

10.06.2020 nr 1-4/20/2634

Keskkonnaministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 13.10.2016 määruse nr 35

„Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade

säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike

koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ raames“ muudatuse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Kokk

Minister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri koos ühikuhinna analüüsi ja algandmetega

Arvamuse avaldamiseks: Valdkondliku komisjoni liikmed

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika

kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel poollooduslike koosluste taastamistööde

tegemise toetamiseks

24.3.2020

Keskkonnaministeerium koostöös Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi

KIK) on koostanud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 lg 2 alusel

analüüsi arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks keskkonnaministri

13.10.2016 määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes

„Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate

elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad

investeeringud“ raames“ (edaspidi TAT) kohaselt § 5 lõike 1 punktis 1 toetatavatele

tegevustele. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF). Rakendusasutus on

Keskkonnaministeerium, rakendusüksus on KIK.

Sissejuhatus

Toetuse andmise eesmärk on parandada või säilitada kaitstavate poollooduslike koosluste ja

neist sõltuvate liikide seisundit ning panustada nii loodusdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse

strateegia esimese ja teise eesmärgi, kui ka LAKi teise põhieesmärgi täitmisesse. Toetuse abil

ellu viidud projekt, mis sisaldab poollooduslike koosluste taastamist kaitsekorralduskavade ja

tegevuskavade alusel, peab panustama meetme tegevuste väljundnäitajatesse. Meetme

tegevuste väljundnäitaja on seisundi parandamiseks või säilitamiseks toetust saanud elupaikade

pindala. Dokumendis käsitatakse termineid TAT § 2 kohaselt.

Huvi TAT alusel antava taastamise toetuse vastu on Keskkonnaministeeriumi poolt eeldatust

natuke väiksem. Üheks põhjuseks on (KIKi vahendusel teatavaks saanud) taotlejate sõnul

hangete keeruline läbiviimine ja projekti administreerimine. Samuti töövõtjate vähene huvi

keerulisematel ja väiksematel aladel tööde teostamise vastu, töövõtjad peavad samuti

takistuseks pakkumuste tegemise keerulisust riigihangete registris. Projektijuhtimise (st

eelkõige hanke korraldamine) kulud on meetmest abikõlblikud vaid töölepingu alusel ning

piiratud maksimumsummaga. Enamik toetuse saajaid teostab projektijuhtimise oma

töötajatega. Taastamistööde rahastamine standardiseeritud ühikuhinna alusel vähendab nii

rakendusüksuse kui ka toetuse saajate projekti elluviimiseks tehtavaid halduskulusid.

Standardiseeritud ühikuhinna väljatöötamise üks eesmärk on suurendada taotlejate hulka läbi

selle, et projekti rakendamine muutub kulude lihtsustatud hüvitamisviisi kasutamisel

lihtsamaks. Taastamistegevust on rahastatud perioodi algusest, mistõttu on tänaseks taastatud

alad, mille taastamine on lihtsam ja millega on mõnda riigi toetatavasse hooldustoetuste skeemi

minemine ja seal püsimine jõukohasem. Lihtsustamise tulemusel loodetakse motiveerida

taastama raskemini ligipääsetavad alad, loodetakse, et juba hoolduses olevate alade läheduses

asuvad alad taastatakse ja võetakse hooldusesse samade majandajate poolt. Alust sellise lootuse

täitumiseks annab ühikuhinna alusel rahastamisel tekkiv võimalus toetuse saajatele, kellel on

vastavad oskused ja võimekus, teostada taastamistööd ka ise.

I Toetatav tegevus

Toetust antakse poollooduslike koosluste taastamistööde tegemiseks kaitsekorralduskavade ja

tegevuskavade alusel kaasnevate kulude hüvitamiseks. Siia kuuluvad kaitsekorralduskavade ja

tegevuskavade alusel poollooduslike koosluste taastamine. Tegevuskava all on mõeldud

looduskaitseseaduses nimetatud liigi kaitse tegevuskava ning elupaiga tegevuskava. Vastavalt

LAK-le toimub elupaikade ja sealsete liikide soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse

saavutamine kahel viisil – kaitstakse seisundit või protsessi. Lihtsustatult öeldes – protsessi

kaitseks tuleb läbi viia taastamistöö ja siis lasta loodusel ise toimetada, seisundi kaitseks peab

taastamisele järgnema ala pidev hooldamine.

Poollooduslike koosluste (nt loopealsed, puisniidud) säilimine tagatakse nende hooldamisega,

seetõttu peab poollooduslike koosluste taastamisele (peamiselt puude, võsa, roostiku

eemaldamine, freesimine) ehk endisele lähedasse seisundisse viimisele järgnema nende

hooldamine. Hooldamiseks antakse sama TAT alusel, kuid meetme tegevuse 8.1.2 alt,

hooldusvahendite soetamiseks toetust. Tegevusi toetatakse looduskaitseseaduse § 4 lõike 1

punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstavatel loodusobjektidel. Toetust antakse kindlate

poollooduslike koosluste taastamiseks. Üksikasjad on sätestatud TATis.

TATi mõistes on poollooduslik kooslus direktiivi 92/43/EMÜ lisas 1 loetletud elupaigatüübid

nõmmeniit (4030), lubjarikas aruniit (6210), lubjavaene aruniit (6270*), loopealne (6280*),

puisniit (6530*), lamminiit (6450), soostunud niit (7230) ja keskkonnaministri 13.09.2013

käskkirjaga nr 897 (muudetud 01.03.2016 käskkirjaga nr 199) kinnitatud „Poollooduslike

koosluste tegevuskavas 2014–2020“ poollooduslike koosluste tegevuskavas toodud

liigikaitseliselt oluline rannaala. TATi kontekstis on eelnev loetelu lõplik ja teistes õigusaktides

poollooduslike kooslustena defineeritud kooslused ei ole poollooduslikud kooslused antud

TATi mõistes. Selline valik on tingitud asjaolust, et nimetatud elupaigatüübid on võrreldes

teiste poollooduslike kooslustega halvemas olukorras ning nende hooldusmaht on

proportsionaalselt väiksem. Seega peab eelkõige toetama antud poollooduslike koosluste

seisundi parendamist. Nimetatud koosluste ja liigikaitseliselt oluliste rannaalade seisundi

parandamise vajadus on toodud poollooduslike koosluste tegevuskavas. Taastamistegevusi

toetatakse, kui taastamisele järgneb ala hooldamine viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest.

Meetme tegevuse number on 8.1.1, nimetus on kaitstavate elupaikade taastamine, toetatav

tegevus on poollooduslike koosluste taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade

alusel.

Taastamistööd teostatakse Keskkonnaameti juhiste alusel. Taastamistööde kvaliteedinõuetele

vastavuse kinnitab enne tööde vastuvõtmist Keskkonnaamet.

II Toetuse saajad

Toetuse saajaks olid siiani juriidilised isikud:

1) põhikirja kohaselt looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused;

2) kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud.

Planeeritakse muuta TATi ja anda toetust ka äriühingutele, et taastamistööde mahtu

suurendada.

Seni on KIK projekte rahastanud vastavalt riigihanke tulemusel või hinnapakkumiste

võrdlusest selgunud projekti maksumusele. Senine rahastamismudel annabki piisava

baasmaterjali ühikuhinna väljatöötamisele.

Ühikuhind töötatakse välja arvestusega, et toetuse saajaks võib olla nii füüsiline isik, füüsilisest

isikust ettevõtja kui era- või avalikõiguslik juriidiline isik. Juriidilise isiku tegutsemisvorm ei

oma tähtsust. Ehk, et taastamistöö tellijast sõltuvalt ühikuhind ei varieeru. Samuti on lubatud

toetuse saajal hoolimata tema tegutsemisevormist teha taastamistöö ise või kasvõi korraldada

talgud.

Toetuse saajad on seni käitunud hankijatena riigihangete seaduse mõistes ja kõik

hankemenetlused läbi viinud riigihangete registris. Alates 20.11.2019 tehtud Riigikohtu

otsusest nr 3-17-2718 ei loeta looduskaitsega tegelevaid isikuid riigihangete seaduse § 5 lg 2

p 5 alusel hankijateks. Seda Riigikohtu lahendist tulenevalt seetõttu, et poollooduslike

koosluste taastamine ja hooldamine ei ole selline ülesanne, mis on õigusaktiga pandud mõnele

avaliku sektori institutsioonile, kes oleks siis saanud selle ülesande delegeerida toetuse

saajatele. Delegeerimine pole toiminud õigusakti ega halduslepingu alusel. Konkreetse

ülesande täitmise eest ei vastuta lõppastmes riik või mõni muu avalik õiguslik juriidiline isik.

Toetuse maksmine ei muuda toetuse saaja tegevust avaliku ülesande täitmiseks.

III Standardiseeritud ühikuhinna kindlaks määramise meetod

Taastamistöid on toetuse abil võimalik teha järgmistel elupaigatüüpidel:

1) nõmmeniit (4030);

2) lubjarikas aruniit (6210);

3) lubjavaene aruniit (6270*);

4) loopealne (6280*);

5) puisniit (6530*);

6) lamminiit (6450);

7) soostunud niit (7230);

8) keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 (viimati muudetud 02.06.2017

Keskkonnaametipeadirektori käskkirjaga nr 219) kinnitatud „Poollooduslike koosluste

tegevuskavas aastateks 2014– 2020” (edaspidi poollooduslike koosluste tegevuskava) toodud

liigikaitseliselt oluline rannaala.

Ühikuhinna väljatöötamiseks on kogutud andmeid kolmest allikast:

1. EL perioodi 2014-2020 ÜF avatud taotlusvoorust toetatud lõppenud projektide

taastamistööde infost. Selliseid projekte on 22. Taastamistööde hinnad nendes

projektides on kujunenud aastatel 2016 – 2019 täidetud lepingutest. Kõik tööd on tehtud

riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute alusel. Kõik hankemenetlused on läbi

viidud riigihangete registris. Seega tegemist on objektiivsete turuhindadega perioodil

2016 – 2019.

2. EL perioodi 2014-2020 ÜF avatud taotlusvoorust toetatud projektides käesoleva

analüüsi ajal täitmisel olevatest taastamistööde hankelepingutest. Selliseid projekte

on 19. Taastamistööde hinnad nendes projektides on kujunenud aastatel 2018–2019

läbiviidud hangetest. Kõik lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusel sõlmitud

hankelepingute alusel. Kõik hankemenetlused on läbi viidud riigihangete registris.

Seega tegemist on analüüsi hetkel kehtivate turuhindadega.

3. KIKi tellitud analüüsis „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise

analüüs“ (edaspidi PLK uuring) toodud andmetest. (vt eelkõige lk 28, 60-62)

Poollooduslike koosluste ehk niitude taastamine sisaldab üldjuhul endas erinevaid töid:

1) Taastamistöö esimese etapina teostatakse üldjuhul võsa, noorte puude ning vajadusel ka

ohtlike seisvate surnud ja surevate puude raie. Raiutud materjal purustatakse kohapeal või

eemaldatakse tööalalt. Alal säilitatakse raietööde käigus noored tammed, vanad õunapuud,

vanemad ja kompaktsemad põõsad, mis kasvavad kivide läheduses, aukudes ning järskudel

nõlvadel, kus niitmistööd on raskendatud. Säilitatavate puude ja põõsaste alt eemaldatakse võsa

ja noored puud, et tagada neile soodsad kasvutingimused. Koos raietöödega eemaldatakse

niidualalt vajadusel ka tormimurd ja –heide, mis takistab rohurinde hekseldamist. Sellele

järgneb puidu koondamine, väljavedu, põletamine. Märgadel aladel toimub roostiku

eemaldamine.

2) Taastamistöö teise etapina freesitakse vajadusel tööalal kännud ja kõrgemad mättad

ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale.

3) Paralleelselt raietöödega ja freesimisega kogutakse tööalalt kokku prügi ning viiakse

jäätmejaama.

4) Taastamistöö viimase etapina purustatakse vajadusel niiduala rohurinne kaks korda

vegetatsiooniperioodil.

Taastamistöö kulukomponendid on tööjõukulu ja tehnika rendikulu. Taastamise tehnika on

spetsiifiline (ei ole sama mis hooldamiseks kasutatav tehnika), seetõttu seda peamiselt

renditakse, nt kettpurusti, kännufrees, rookombain, jäätmaaniiduk, võsagiljotiin, harvester,

traktor, väljaveo haagis jne.

Taastamistöö hankimisel hankelepinguga sisaldavad tööd kõiki loetletud kulukomponente

arvestades konkreetse elupaigatüübi taastamisvõtetest tuleneva eripäraga.

Puidutulu kuludest maha võetud ei ole, sest puit kuulub maaomanikule ja antakse pärast tööde

teostamist maaomanikule üle, ladestades see maaomaniku näidatud maa-alale. Poollooduslikel

kooslustel puidu ja biojäätmete ladestamine on keelatud. Reeglina toimetatakse rendimaadel.

Taastamistöö iseloom võib muutuda erinevate objektide lõikes vastavalt looduslikele oludele

ja ala iseloomule. Pärast taastamistöid järgneb niidualade hooldamine ehk neid alasid hakatakse

aastas korra niitma või hooldatakse karjatamise teel. Taastamistööde maksumus sõltub sellest,

kas ala hooldusvõte saab olema niitmine või karjatamine. Kui paanitakse hooldada niitmise

teel, siis tuleb taastada ala selliseks, et niitmisel ei lõhuta niidukeid. Vahel ala nii niidetakse kui

karjatatakse. Vajalikud tegevused tuleb enne tööde alustamist kooskõlastada

Keskkonnaametiga.

Taastamistööde elluviimisel tuleb lähtuda TAT § 5 lõikes 10 viidatud määruses sätestatud

nõuetest.

Analüüsile on lisatud Exceli tabel, kust on vastavad lepingumaksumused, elupaigatüübid, alade

suurus ja taastamishinnad nähtavad.

ÜF projektide raames hangitakse teinekord taastamistöö erinevatele elupaigatüüpidele ühe

teenusena kui projekti raames taastatakse mitmeid elupaigatüüpe korraga. Sel juhul on võimatu

eristada konkreetse elupaigatüübi taastamise kulusid ja analüüsi koostajad omistasid kõikidele

sellistes lepingutes hõlmatud elupaigatüüpidele keskmise taastamise hektari maksumuse. Seda

tehti, kuna ei nähtud probleemi kergel kallutatusel hindade ühtlustamise suunas. Ning seetõttu,

et sama praktika eeldatavalt kujuneb välja ka ühikuhinna alusel rakendatavates projektides.

Isegi ühe katastritunnusega kinnistul võib vahel asuda mitu elupaigatüüpi. Eelnevast lähtudes,

otsustati eelistada selliste nn segalepingute kaasamist ühikuhinna arvestusse esinduslikuma

valimi kasutamiseks, nende väljajätmisele.

Esimesse gruppi kuuluva elupaigatüübi lubajavaene aruniit osas ühtegi ühikuhinna

kujundamiseks sobilike andmetega lepingut sõlmitud ei ole. Seetõttu omistatakse lubjavaesele

aruniidule grupi keskmine taastamistööde maksumus. Taastamistööd lubajavaesel- ja

lubjarikka aruniidul ning nõmmeniidul on põhimõtteliselt identsed, kuna kooslused on sarnased

ja nende taastamisvõtted samad.

PLK uuringust on taastamistööde hinnad võetud lk 28 asuvast tabelist nr 5. Keskmine hind on

arvestatud KIKi, LIFE ja RMK projektide keskmisest maksumusest, LHT hindasid ei ole

arvestatud, sest tegemist ei ole turuhinnaga, vaid loodushoiutoetuseks makstava fikseeritud

toetussummaga.

Analüüsi tulemusel selgitatakse välja ühe hektari poolloodusliku koosluse taastamistööde hind.

Taastatava ala suurusest tulenevalt hinda ei diferentseerita, sest hinnaerinevus saaks tekkida

eelkõige tehnika kohale toomise maksumusest, kuid arvestades tehnika kasutamise kulu, siis

kohale toomine ei moodusta taastamistöö maksumusest märkimisväärset osa. Taastamistööde

keskmist hinda arvutades ei omistatud suuremat osakaalu selliste lepingute maksumustele, kus

oli tellitud suurema maa-ala taastamist ega ka mitte väiksemate lepingute tulemusel arvutatud

hindadele. Ehk, et ei peetud põhjendatuks hindade läbi kaalumist hektaritega. Ning võib

eeldada, et ühikuhinna alusel tullakse taastama pigem väiksemaid ja keerulisemaid või halva

ligipääsetavusega alasid, sest mugavad alad on juba taastatud ja hoolduses. Toetuse saajate ringi

laiendamisega loodetakse, et taastama hakkavad juba kohapeal põllumajandusega või

hooldamisega tegelevad äriühingud, kes taastavad loodetavasti mitmeid alasid oma

lähiümbrusest ja keda peaks motiveerima taastama asjaolu, et mida rohkem ühes piirkonnas on

nende käes hoolduses olevaid alasid, seda suurem on tõenäosus tulusalt majandada.

Poolloodusliku koosluse asukohast, ehk et millises Eesti piirkonnas taastatud ala asub, lähtuvalt

ei ole võimalik mingisugust süsteemset seost hinnakujundusega luua. Selles osas ei ole

hindades mingisuguseid korrelatsioone piirkondadega võimalik leida, mille põhjal saaks

ühikuhinda arvestada või mida saaks ühikuhinna arvestamisel isegi ühe komponendina

arvestada. Lisaks ei saa unustada, et raskemini ligipääsetavatel äärealadel tekib võimalus

ühikuhinna põhise toetamisega alustades teha taastamistöid kohapealsel hooldajal ise või

osaliselt ise, kasutades selleks olemasolevat tehnikat. Mis võiks eelduslikult huvi ka raskematel

äärealadel taastamistööde tegemiseks ja organiseerimiseks tõsta.

Arvestades sellega, et taastamistööd on sisult osadel elupaigatüüpidel sarnased, grupeeriti

elupaigatüübid nelja gruppi ühikuhinna leidmiseks. See tähendab eelkõige, et töövahendid mida

töö tegemiseks kasutatakse ja töö keerukuse aste on piisavalt sarnased, et hinnaerinevusi

praktiliselt ei tohiks olla. Pigem on hinnaerinevused tekkinud hetke turuolukorrast tulenevalt ja

asukohast tingitult. Nelja grupi uurimisel oli ka valim, mille pinnalt tööde keskmine maksumus

leida, suurem kui iga elupaiga lõikes eraldi ja tulemus on seetõttu objektiivsem.

Alad grupeeriti elupaikade lõikes järgmiselt:

Esimene grupp, milleks on:

- nõmmeniit (4030);

- lubjarikas aruniit (6210);

- lubjavaene aruniit (6270*).

Teine grupp, milleks on loopealne (6280*).

Kolmas grupp, milleks on puisniit (6530*).

Neljas grupp, milleks on:

- lamminiit (6450);

- soostunud niit (7230);

- keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 (viimati muudetud 02.06.2017

Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 219) kinnitatud „Poollooduslike

koosluste tegevuskavas aastateks 2014–2020” toodud liigikaitseliselt oluline

rannaala.

Esimese grupi elupaigatüüpide taastamistöid iseloomustab suurem puistu osakaal kui neljanda

grupi aladel, maastikulisi elemente, mis segavad taastamistööde soodsamalt tegemist on

rohkem nt kivid, üksikud puud, mis tuleb jätte kasvama. Asukoht on üldjuhul sellistes

looduslikes kohtades, kuhu ligipääsuks on vajalik rohkem kulutusi teha ehk ligipääs tehnikaga

on keerulisem. Esimese grupi elupaiku hooldatakse üldjuhul niitmise teel ja karjatatakse vähem

kui neljanda grupi elupaigatüüpe.

Teise grupi taastamistöid iseloomustab puude-põõsastega kinni kasvanud kooslusega ala, mille

taastamine on lihtsam (soodsam), kuna puuduvad olulises mahus looduslikud takistused.

Puisniidu (kolmas grupp) taastamistöid iseloomustab mastaapne puistu raie koos raiematerjali

likvideerimisega. Taastamistööde juures kõige suurem kuluartikkel ongi puistu eritingimustel

raiumine ja väljavedu. Arvestada tuleb looduslikke tingimusi, ilmastikuolusid ehk puidu

väljavedu ei tohi ümbritsevat keskkonda kahjustada. Puisniit taastatakse alati niidetavaks.

Neljandasse gruppi kuuluvate elupaigatüüpide taastamistöid iseloomustab suur biomass, kuid

hooldusvõttena kasutatakse tavapäraselt karjatamist. Neljanda grupi elupaigatüübid on puistu

osas üldjuhul vaesemad. Töid teostatakse üldjuhul kahes etapis, korra kevadel ja korra sügisel.

Ühikuhinna leidmiseks võeti kolmest eelpool nimetatud allikast hankelepingute maksumused

ja taastatud alade suurused ning arvutati välja ühe hektari taastamise maksumus elupaigatüübi

põhiselt. Hinnad kajastavad pakkumuse tegemise hetke turusituatsiooni. Turuolukorda hetkes

mõjutab taastamistööde puhul nõudluse ja pakkumise tasakaal. Saadud hektarihinna

maksumused grupeeriti lähtudes taastatava ala elupaigatüübi enam levinud

taastamismeetoditest (arvestades komponente, millest vastav töö koosneb) nelja gruppi.

Seejärel arvestati välja iga grupi keskmine hektari taastamise maksumus. Saadud tulemus ongi

vastavate alade keskmine taastamise maksumus ühe hektari kohta.

Keskmise maksumuse arvutamisel kasutati aritmeetilise keskmise arvutamise meetodit.

Kõrvale jäeti sellised projektid, millistes analüüsi koostajate hinnangul esinesid taastamistööde

maksumustes mingitel põhjustel ekstreemsed anomaaliad keskmistest hindade vahemikest.

Kuna tegemist oli üksikjuhtumitega ning nende väärtus erines oluliselt ülejäänud kogumist,

jäeti antud projektid eemale, kuna nende mõju keskmisele ühikuhinnale oleks

ebaproportsionaalselt suur, mõjutades keskmise väärtust. Ekstreemsed erandid esinevad pigem

spetsiifiliste asjaolude esinemisel, mida on raske prognoosida ja mis ei tohiks mõjutada

üleüldist keskmist toetuse määra. Lisatud tabelis on vastavad projektid märgitud halliga.

Hind on arvestatud hankelepingute käibemaksuta kogumaksumustest.

IV Standardiseeritud ühikuhinna suurus ning toetuse määr ja summa

Eelnevalt kirjeldatud meetodit kasutades on välja arvutatud ühikuhinnad kõigile

elupaigatüüpidele grupi põhiselt. Välja arvutatud ühikuhinnad on järgmised:

Esimese grupi ehk nõmmeniidu (4030), lubjarikka aruniidu (6210) ja lubjavaese aruniidu

(6270*), taastamiseks ühe hektari standardiseeritud ühikhind on 1800 eurot.

Teise grupi loopealse (6280*) taastamiseks ühe hektari standardiseeritud ühikhind on

1899 eurot.

Kolmanda grupi puisniidu (6530*) taastamiseks ühe hektari standardiseeritud ühikhind on

3418 eurot.

Neljanda grupi ehk lamminiidu (6450), soostunud niidu (7230) ning liigikaitseliselt olulise

rannaala taastamiseks ühe hektari standardiseeritud ühikhind on 1493 eurot.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjale (23.08.2018 kinnitatud VV korralduse lisa

“Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri”) on toetuse määr 85%.

Seega toetuse summa (käibemaksuta) toetatavate elupaigatüüpide taastamiseks on järgmine:

Esimese grupi alade ehk nõmmeniidu (4030), lubjarikka aruniidu (6210) ja lubjavaese aruniidu

(6270*)taastamiseks ühe hektari toetussumma on 1530,00 eurot.

Loopealse (6280*) taastamiseks ühe hektari toetussumma on 1614,15 eurot.

Puisniidu (6530*) taastamiseks ühe hektari toetussumma on 2905,30 eurot.

Neljanda grupi alade ehk lamminiidu (6450), soostunud niidu (7230) ning liigikaitseliselt

olulise rannaala taastamiseks ühe hektari toetussumma on 1269,05 eurot.

Kui toetuse saajal on ühendmääruse § 4 punkti 11 kohaselt õigus käibemaks lugeda

abikõlblikuks kuluks, siis on toetuse summad järgmised:

- esimene grupp 1836,00 eurot;

- teine grupp 1936,98 eurot;

- kolmas grupp 3486,36 eurot;

- neljas grupp 1522,86 eurot.

Toetuse summad kehtestatakse TATis. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs avaldatakse TAT

muutmise määruse seletuskirja lisana.

NB! Struktuurifondide operatiivsüsteem (SFOS) arvestab ühikuhinnast täpse toetuse suuruse,

mis võib vähesel määral erineda väljatoodud täissummadest.

V Standardiseeritud ühikuhinna rakendamine

TATi planeeritakse muuta ja kehtestada seal standardiseeritud ühikuhinnast lähtuvad toetuse

summad ning lihtsustatud kulude hüvitamisviisiga kaasnevad leevendused taotleja ja toetuse

saaja kohustustes.

Toetuse saamiseks esitab taotlejale kehtestatud nõuetele vastav taotleja taotluse. Taotlus peab

sisaldama tegevuse kirjeldust, mille jaoks toetust soovitakse. Seal hulgas tuleb taotluses ära

näidata taastatavad alad, nende elupaigatüübid ja suurus hektarites. Taotlusele lisatakse

Keskkonnaameti kinnitus (kooskõlastus) alade (katastritunnus, suurus, kaitsmise alus) ja

elupaigatüüpide kohta. Taotluse rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluses olevale infole ja

Keskkonnaameti kinnitusele. Otsuses määratakse taotlejale ühikuhindadest lähtudes ja toetuse

määra arvestades TATis kehtestatud suuruses toetus (toetuse summa).

Kui ühe taotluse raames planeeritakse taastada erinevaid elupaigatüüpe ja neile

elupaigatüüpidele on kehtestatud erinev toetuse summa ehk elupaigatüübid ei kuulu ühte

gruppi, siis määratakse toetus vastavalt väljatoodud elupaigatüübi hektarite arvule ning vastava

elupaigatüübi grupile kehtestatud toetuse summale.

Projekti võib ellu viia etappide kaupa ning taotleda toetuse väljamaksmist iga etapi lõppemisel.

Ka sel juhul peab vastava etapi tööd enne vastuvõtmist heaks kiitma Keskkonnaamet.

Väljamaksetaotluse juurde lisatakse Keskkonnaameti seisukoht.

Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja E-toetuse keskkonnas maksetaotluse koos

Keskkonnaameti poolse kinnitusega, et taotluses planeeritud alad on nõuetekohaselt taastatud.

Kui tööde sisu ja kvaliteet vastavad kehtestatud nõuetele, teostab KIK väljamakse.

TATis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse, et täpse toetuse suuruse määrab KIK

lõppmakse toiminguga arvestades reaalselt taastatud ala suurust ja elupaigatüüpi (gruppi

kuuluvust). See tähendab seda, et taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summa

korrigeeritakse vajadusel lõppmaksega täpselt teostatud tööde hektaritest ja elupaigatüüpidest

lähtudes. Hektarite arvu ei ümardata, toetuse suurus arvestatakse vastavalt taastatud hektarite

arvule täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Toetuse maksmiseks peab ühe grupi raames

taastatav ala olema suurem kui üks hektar. Piirangu tingib asjaolu, et alla ühe ühiku toetust ei

anta, see oleks ebaproportsionaalne halduskoormus. Ühe grupi raames (esimeses ja neljandas

grupis) võib erinevaid elupaigatüüpe olla alla ühe hektari.

VI Standardiseeritud ühikuhinna korrigeerimine

Standardiseeritud ühikuhinda muuta ei planeerita. Kui toetuse saajatelt tuleb arvestatavas

koguses signaale standardiseeritud ühikuhinna turuhinnale mittevastavuse kohta, siis

koostatakse uus analüüs selle välja selgitamiseks. Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust

tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud.

Lisa:

Excel koondatud alusandmetega ja arvutustega.

Koostajad:

Eerika Purgel, Keskkonnaministeerium;

Jaanika Vilde, KIK;

Aivi Allikmets, KIK.

EELNÕU

08.06.2020

M Ä Ä R U S

2020 nr

Keskkonnaministri määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

Keskkonnaministri 13.10.2016 määruses nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise

korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste

„Kaitstavate elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad

investeeringud“ raames“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) töövahendid on tehnika, mida kasutatakse poollooduslikel kooslustel rohumassi

niitmisel, kuivatamisel, kogumisel ja transportimisel: niiduk, vaaluti, kaaruti, presskogur,

esilaadur, pallihaarats, palliveohaagis, loomaveokäru ning väikesaartele, sh laidudele

loomade ja niidutehnika veoks pargas.“;

2) paragrahv 5 lõikes 5 asendatakse lauseosa „1-3 aastat“ lauseosaga „10 kuud kuni 3 aastat“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Lõike 1 punktides 1 nimetatud tegevust toetatakse, kui taotluse esitamisest ei ole

projektiala viimase viie aasta jooksul saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või

muudest välisabi finantsvahenditest projektiala taastamiseks või hooldamiseks.“;

4) paragrahv 8 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) personalikulu rahastatakse ühtse määra alusel kuni 10% ulatuses projektile eraldatud

toetusest, kuid mitte rohkem kui 2006 eurot ühe projekti kohta § 5 lõike 1 punkt 1 kohase

tegevuse elluviimisel ja 3400 eurot § 5 lõike 1 punktide 2 kuni 5 tegevuse elluviimisel ühe

projekti kohta. Kui soovitakse toetust käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 kuni 5

tegevuse elluviimiseks, siis on personalikulu maksimaalne toetuse summa 3400 eurot.“;

5) paragrahv 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 4000 eurot. Personalikulu on

abikõlbulik, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse suurus on vähemalt

25 500 eurot § 5 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks.“;

6) paragrahv 9 lõige 5 sõnastatakse:

„(5) Paragrahv 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohase tegevuse korral arvestatakse projekti

omafinantseeringuna ka keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10

„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel antavat toetust.“;

7) paragrahv 9 lõike 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Taotlusvooru eelarve § 5 toodud toetatavate tegevuste lõikes kinnitab käskkirjaga

rakendusasutuse juht. Rakendusasutuse juht määrab täpsema töökorralduse projektiala

taastamisel selle kaardistamise ja projektiala mõõdistamise osas hiljemalt taotlusvooru

eelarve kinnitamisel.“;

8) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 8-11 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 kohast tegevust toetatakse standardiseeritud

ühikuhinna alusel Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 mõistes.

Toetuse suurus erinevate elupaigatüüpide taastamiseks on järgmine:

Elupaigatüüp: Koondnimetus:

Toetuse summa

käibemaksuta:

Toetuse summa

käibemaksuga:

nõmmeniit (4030)

Grupp 1 1530

lubjarikas aruniit (6210); 1836

lubjavaene aruniit (6270*);

loopealne (6280*); Grupp 2 1614,15 1936,98

puisniit (6530*); Grupp 3 2905,30 3486,36

lamminiit (6450);

Grupp 4 1269,05

1522,86

soostunud niit (7230);

keskkonnaministri 13.09.2013

käskkirjaga nr 897 (viimati

muudetud 02.06.2017

Keskkonnaametipeadirektori

käskkirjaga nr 219) kinnitatud

„Poollooduslike koosluste

tegevuskavas aastateks 2014–

2020” (edaspidi poollooduslike

koosluste tegevuskava) toodud

liigikaitseliselt oluline rannaala.

(9) Kui toetuse saajal on ühendmääruse § 4 punkti 11 kohaselt õigus käibemaks lugeda

abikõlblikuks kuluks, siis kohaldatakse toetuse summat käibemaksuga.

(10) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse maksmiseks peab ühe grupi raames

taastatav ala olema suurem kui üks hektar.

(11) Füüsilisele isikule makstavalt toetuselt peab rakendusüksus kinni tulumaksu.“;

9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3‒4 järgmises sõnastuses:

„(1) Toetust võivad taotleda järgmised juriidilised isikud:

1) põhikirja kohaselt looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused;.

2) kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud;

3) füüsilised isikud;

4)füüsilisest isikust ettevõtjad ja looduskaitsega tegelevad äriühingud § 5 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevusele.“;

10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse maksmisel määrab rakendusüksus toetuse

täpse suuruse lõppmaksega, arvestades § 9 lõikes 8 sätestatud toetuse summasid ja

tegelikult taastatud elupaikade suurust.“;

11) paragrahvi 19 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui toetus makstakse välja käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse

toetamiseks standardiseeritud ühikuhinna alusel, § 20 lõigetes 2 - 5 kehtestatud nõuded ei

kohaldu.“;

13) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamiseks makstakse

toetus välja vaid standardiseeritud ühikuhinna alusel ühendmääruse §-s 15 lõikes 2

kehtestatud korras. “;

14) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel ei esitata lõikes 3

nimetatud dokumente.“

(allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Münt

Kantsler

08.06.2020

SELETUSKIRI

Keskkonnaministri 13.10.2016 määruse nr 35 muutmise määruse juurde

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse Keskkonnaministri 13.10.2016 määruses nr 35 „Toetuse andmise

tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine

ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ raames“ (edaspidi määrus) toetuse kasutamise

tingimusi ning luuakse võimalus saada taastamistöödeks toetust kulude lihtsustatud hüvitamise

viisil. Lisaks antakse võimalus saada toetust ka äriühingutele ning muuta näitajaid juhul, kui

nende muutmine ei takista projekti eesmärgi saavutamist.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi eelarve - ja strateegiaosakonna

peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709) ja õigusosakonna

jurist Rene Lauk (e- post: [email protected], tel: 626 2965). Riigiabi reeglite kohase

vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist

Hannes Aarma (e-post: [email protected], telefon: 626 0732).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu 1. punktiga muudetakse määruse § 2 punkti 7 ning antakse võimalus saada toetust ka

loomaveokäru ja pargase soetamise jaoks. Täna ei eksisteeri maal sellist hajusat kariloomade

pidamist nagu vanasti ning veel säilinud loomapidamine on koondunud pigem vähestesse

üksustesse hea infrastruktuuriga asukohtades. PLK-d asuvad neist punktidest aga tihtipeale

kaugel, mistõttu on vajalik loomade transportimise võimekuse suurendamiseks loomaveokäru

soetamise toetamine. Loomaveo pargas on vajalik loomade ja niidutehnika transportimiseks

väikesaartele, kuhu puudub muu ühendus nimetatud asjade transportimiseks.

Eelnõu 2. punktiga muudetakse § 5 lõiget 5, kuna pole võimalik kehtivas määruses toodud

veiste alumist vanusepiiri enam arvesse võttes soetada. 10 kuuse veise soetamisega tagatakse

loomade heaolu. Turu situatsioon on muutunud, kuid loomad peavad olema ikkagi piisavalt

vanad, sest projektialal ei ole loomade pidamiseks üldjuhul tavatingimusi. Toetamisel tuleb

KIKil hindamisel arvestada toetuseala säilitamiseks vajaliku karjatamiskoormuse olemasolu

tagamisega. Kuna on võimalik soetada eri vanuselisi loomi, siis on oluline toetuse andmisel

arvestada, et ei ole üle – ega ala karjatamist. Kui loomadega taastatakse, siis tuleb ette näha ka

jooksvalt karjatamiskoormuse vähenemisel lisaalade kasutamise võimalus.

Eelnõu 3. punktiga lisatakse juurde § 5 lõige 51 kuna ühikuhinna alusel ei ole võimalik anda

juba taastamisel või hoolduses olevale alale toetust. Mõeldud on, et projektiala ei ole saanud

taastamiseks toetust struktuurivahenditest, LIFE-st, KIK keskkonnaprogrammist, pole saanud

loodushoiutoetust ega hooldamiseks saanud PRIA poolt makstavat PLK hooldustoetust ega

saanud toetust ka muudest allikatest. See on vajalik selleks, et meie poolt antav toetus oleks

kuluefektiivne ning me ei toetakse üksiku puu eemaldamist, vaid toetus on mõeldud esmaseks

taastamiseks (mitte järeltaastamiseks) kogu ulatuses.

Eelnõu 4. punktiga muudetakse § 8 lõiget 2 punkti 2 ning võimaldatakse personalikulu saada

ühtse määra alusel. Ühtse määra kasutamisel tuleb arvestada, et ühtse määra omaosalus on alati

ka vajalik panustada. Ühendmääruses § 101 on toodud, et projekti otseste personalikulude

hüvitamine projekti ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel ning toetuse andmise

tingimuste õigusaktis võib ette näha, et projekti otsesed personalikulud võib hüvitada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõike 1 kohaselt

(edaspidi ÜSM). ÜSM 68a lg 1 on toodud, et tegevuse otsesed personalikulud võib arvutada

ühtse määra alusel, ulatudes kuni 20 %-ni selle tegevuse otsestest kuludest ilma

personalikuludeta. Liikmesriigilt ei ole nõutud arvutuste tegemist kohaldatava määra

kindlaksmääramiseks, tingimusel et tegevuse otsesed kulud ei sisalda ehitustööde

riigihankelepinguid, mille maksumus ületab direktiivi 2014/24/EL artikli 4 punktis a sätestatud

piirmäära.

Järgnevalt on esitatud kulude jagunemine maksimaalse personalikulu näitel.

Eelnõu 5. punktiga muudetakse § 9 lõike 2 sõnastust, kuna personalikulu toetamist muudetakse,

siis eemaldatakse sellest punktist maksimaalne personalikulu toetamise summa ning selguse

huvides lisatakse sellesse punkti, et personalikulu on toetatav, kui taotluse rahuldamise otsusega

kinnitatud toetuse suurus on vähemalt 25 500 eurot § 5 kohaste toetatavate tegevuste

elluviimiseks.

Eelnõu 6. punktiga muudetakse § 9 lõike 5 sõnastust, kuna kehtestati uus

Keskkonnaprogrammist antava toetuste kord. Kehtivas määruses viidatud keskkonnaministri

17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse

kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise,

lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” on tänaseks kehtetu.

Eelnõu 7. punktiga muudetakse § 9 lõike 7 esimest lauset, et oleks selgemini reguleeritud, et

vooru saab välja kuulutada määruses nimetatud teatud tegevustele. Kuna toetuse saamisel on

oluline projektiala kaardistamine, mõõdistamine ja toetuse saajate nõustamise korraldamine,

siis fikseeritakse rakendusasutuse juhi poolt taotlusvooru välja kuulutamisel, milline asutus

midagi tegema hakkab.

Eelnõu 8. punktiga täiendatakse § 9 lõikega 8, mille kohaselt asutakse käesoleva määruse § 5

lõike 1 punkti 1 erinevatele elupaigatüüpide lõikes kasutama standardiseeritud ühikuhinda.

Huvi toetuse vastu on küll eeldatust olnud senini natuke väiksem, kuid seetõttu võiks eeldata

huvi kasvu toetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel kulude lihtsustatud hüvitamisviisi

kasutusele võtmisest, sest see vähendab toetuse saajate projekti elluviimiseks tehtavaid

halduskulusid. Ühikuhinna saamiseks koostatud analüüs on lisatud seletuskirja lisana.

Eelnõu 9. punktiga täiendatakse § 9 lõikega 9, kus selgitatakse, et kui toetuse saajal on õigus

saada toetust ka käibemaksu osas, kui ta arvestab Ühendmääruse § 4 p 11 tooduga.

Abikõlblik kulu

käesoleva

määruse § 5

lõike 1 punkti 1

osas:

E-toetuses: abikõlblik

(AK) kulu kokku

E-toetuses:

planeeritav AK ÜF

toetuse summa

(85%)

E-toetuses: Planeeritav

AK OF toetuse summa

(15%)

Personalikulu 2360,00 2006,00 354,00

Abikõlblik kulu

käesoleva

määruse § 5

lõike 1 punktide 2-

5 osas:

E-toetuses: abikõlblik

(AK) kulu kokku

E-toetuses:

planeeritav AK ÜF

toetuse summa

(85%)

E-toetuses: Planeeritav

AK OF toetuse summa

(15%)

Personalikulu 4000,00 3400,00 600,00

Eelnõu 10. punktiga täiendatakse § 9 lõikega 10, kuna struktuuritoetuse register ei võimalda

alla 1 hektari toetust fikseerida, siis saab taastamistegevusel olla minimaalne toetuse suurus

alates 1 hektarist.

Eelnõu 11. punktiga täiendatakse § 9 lõikega 11, kuna toetus loetakse tulumaksu seaduse § 12

lõike 1 punkti 7 järgi isiku tuluks, mistõttu maksustatakse tulumaksuga füüsilistele isikutele

makstav toetus tulumaksu seaduse § 19 lõike 2 kohaselt. Tulumaksumäär on 20 protsenti.

Tulumaksu peab kinni KIK enne toetuse väljamaksmist. KIK esitab asjakohased andmed

Maksu- ja Tolliametile.

Eelnõu 12. punktiga täiendatakse § 10 lõiget 1 punktiga 3 ja 4 ning lisatakse juurde võimalus

ka füüsilistel isikutel ning §5 lõike 1 punktis 1 toodud tegevuste jaoks toetust taotleda ka

füüsilisest isikutel ettevõtjatel ja äriühingutel. Siiani sellist võimalust ei olnud, kuid paljud

poollooduslike koosluste hooldajad ning potentsiaalsed taastajad on äriühingud, kes on huvi

avaldanud riigile olulise tegevuse läbiviimiseks toetust saada. Kuna nimetatud tegevuse raames

läbiviidavate tööde jaoks antakse toetust standardiseeritud ühikhinna alusel, ei ületa toetus

tööde turuhinda ega anna seetõttu ühelegi toetuse saajale, sh äriühingule tema

majandustegevuses (selle olemasolu korral) majanduslikku eelist. Sel põhjusel ei ole antava

toetuse puhul tegemist riigiabiga.

Eelnõu 13. punktiga täiendatakse § 17 lõiget 10, et võimaldada rakendusüksusel anda toetust

vaid taastatud hektarite alusel.

Eelnõu 14. punktiga tunnistatakse kehtetuks § 19 lõige 12. Sellega antakse võimalus taotluse

rahuldamise otsusega kinnitatud projekti tulemus- ja väljundnäitajate ning sihttasemete

muutmiseks. Iga muudatus projektis tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada, kes

omakorda peab enne kooskõlastuse andmist toetuse saajale, saama selleks nõusoleku

rakendusasutusele. Toetuse saajal on lubatud projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul

projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust projekti alade asendamine rakendusüksusega eelnevalt

kooskõlastatult.

Kui toetuse saaja soovib toetusest soetatud taristut, töövahendit, karja või traktorit kasutada

väljaspool projektala asuva PLK hooldamiseks, siis sellest tingitult projekti tulemus- ega

väljundnäitajad ei muutu. Selline tegevus tuleb eelnevalt kooskõlastada rakendusüksusega,

vastasel korral on selline tegevus toetusest soetatud vara mittesihipärane kasutamine.

Samuti ei ole lubatud muuta töövahendi liiki (näiteks, kui taotluses soovitakse soetada niidukit,

siis seda palliveohaagise vastu vahetada ei saa). Kui näiteks planeeritud taastamistööde

läbiviimisel biomassi alalt eemaldamise viis ja koht muutub, siis tuleb selline muudatus samuti

eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada.

Eelnõu 15. punktiga täiendatakse § 20 lõikega 9, sest luuakse taastamistööde toetamisel

võimalus lihtsustatud kulude hüvitamise viisiks.

Eelnõu 16. punktiga täiendatakse § 23 lõikega 21, sest luuakse taastamistööde toetamisel

võimalus lihtsustatud kulude hüvitamise viisiks.

Eelnõu 17. punktiga täiendatakse § 23 lõikega 31, sest luuakse taastamistööde toetamisel

võimalus lihtsustatud kulude hüvitamise viisiks. Toetuse saamisel tuuakse toetuse saaja andmed

ja asukoht koos elupaigatüübi suurusega välja rakendusüksuse kodulehel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide –

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi –

kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi

kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.

4. Määruse eelnõu jõustumine ja mõjud.

Määruse jõustumine ja mõjud ei ole muutunud, need on samad, mis algse määruse kehtestamise

ajal juba olid. Eelnõu jõustub üldises korras. Järgnevalt antakse ülevaade toetatavate tegevuste

jätkamisest: EL loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) ja linnudirektiiv (2009/147/EÜ) seavad meile

kohustuse kaitsta meie loodusväärtusi kogu EL jaoks aga ka laiemalt. Loodusdirektiivi artikkel

8 sätestab EL poolse kaasrahastamise direktiivi eesmärkide täitmiseks ehk EL kaitsealade

võrgustiku Natura 2000 rahastamiseks. 2004. a otsustati mitte luua Natura 2000 rahastamiseks

eraldiseisevat EL fondi, vaid integreerida see olemasolevatesse EL fondidesse. Otsus sätestati

Euroopa Komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Natura 2000 rahastamine

(KOM(2004)431), mis nägi ette Natura 2000 võrgustiku rahastamise integreerimise

olemasolevatesse EL fondidesse (eeskätt Maaelu Arengu Fondi, struktuurifondidesse ja

LIFE fondi). Seoses EL finantsperioodiga 2014–2020 on Euroopa Komisjon oma dokumendis

COMMISSION STAFF WORKING PAPER FINANCING NATURA 2000 Investing in

Natura 2000: Delivering benefits for nature and people (SEC(2011) 1573 final) rõhutanud, et

Natura 2000 võrgustiku rahastamiseks tuleb senisest veelgi tõhusamalt kasutada integreeritud

lähenemist. Selles dokumendis rõhutatakse, et liikmesriigid peavad järgmisel

rahastamisperioodil oluliselt suurendama erinevate EL fondide (EAFRD, ERF, ÜF, EMFF)

kasutamist Natura 2000 võrgustiku eesmärkide täitmisel. Lähtudes loodusdirektiivis sätestatud

kaasrahastamise nõudest jätkab EK looduskaitse rahastamise integreerimise survestamist

erinevatesse EL fondidesse ka tulevikus ehk pärast aastat 2020. Loodus- ja linnudirektiivi

eesmärgiks on EL-s ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamine. 2019. a hinnati

loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundit ning leiti, et soodsas seisundis on 56%

loodusdirektiivi liikidest ja 57% elupaigatüüpidest. Ülejäänud liikide ja elupaigatüüpide

seisund hinnati ebasoodsaks. Seega tuleb direktiivi eesmärkide saavutamiseks rahastada

looduskaitset ka pärast aastat 2020 (2023). EL finantsperioodi 2014–2020 järgsete tegevuste

rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvete koostamise raames. Mõju

valitsussektori eelarvepositsioonile sõltub rahastamisallika valikust.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse arvamuse andmiseks Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning esitatakse kooskõlastamiseks

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.