Vastus

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

Lugupeetud Heidy Purga

Kultuuriminister

Kultuuriministeerium

[email protected]

Tallinn, 26.06.2024

Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohad

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Täname, et olete andnud Eesti Meediaettevõtete Liidule (edaspidi Meedialiit) võimaluse avaldada

arvamust Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS) muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.

Alljärgnevalt käsitleme toimunud VTK menetlust (ptk 1) ja ERHS põhimõttelisi küsimusi

rahvusringhäälingu eesmärkidest ja ülesannetest, pakkudes välja ka oma ettepanekuid (ptk 2),

seejärel puudutame nõukogu küsimusi (ptk 3) ning lõpuks ERR-i monitoorimise, rahastamise ja

järelevalve aspekte (ptk 4).

1. VTK VÄLJATÖÖTAMISE MENETLUSE PUUDUSED

Esmalt avaldame rahulolematust sellega, kuidas on toimunud Meedialiidu ja teiste kolmandate

isikute kaasamine EHRS VTK protsessis. Meedialiidu esindajad kulutasid palju aega

töögrupis osalemiseks, kuid VTK-s ei arvestata mitte ühegi meie ettepaneku ega murega.

2022. aasta sügisel kokku kutsutud töögrupp, mis töötas kuni 2023. aasta alguskuudeni, tõi esile

üksikasjaliku nimekirja kehtiva seaduse probleemidest ning tegi ettepanekuid, kuidas seadust

parandada. Kahetsusväärselt ei leia selle kohta infot VTK-s. Kui töögrupp 2023. aasta sügisel

uuesti kokku kutsuti, lubati selle liikmeid tutvustada ka grupi senise töö põhjal kokku pandud VTK

projekti. Seda jagati alles nüüd, VTK ametliku kooskõlastamise käigus, ja sellest nähtub, et

ministeerium on töögrupis arutletust kasutusele võtnud vaid väikese osa. Seda ei saa pidada

huvigruppide kaasamise tulemuseks, pigem on tegu ministeeriumi ettepanekuga. Ministeerium

ei andnud töögrupile isegi selgitusi, miks osa nende tööst ja ettepanekutest kõrvale jäeti.

Märgime sedagi, et Kultuuriministeerium on kaasanud seaduse väljatöötamisse väga piiratud

hulga sidusgruppe nende seast, kelle tegevusele on Eesti Rahvusringhäälingul otsene mõju ning

kellega pidanuks ERRi rolli Eesti ühiskonnas, kultuuris ja loomemajanduses põhjalikumalt

arutama. Seejuures ei ole ühiskonnas ka laiemalt toimunud diskussiooni ERR-ile esitatava

ühiskondliku/ avaliku tellimuse ega tema ülesannete, rahastamise ja järelevalve teemal. Saab

tõdeda, et kuigi ERR on ennekõike avalikku huvi teenindav institutsioon, ei ole

Kultuuriministeerium teinud piisavalt jõupingutusi laiema avalikkuse kaasamiseks

seadusloome protsessi. Kokkuvõttes on kaasamisprotsess olnud puudulik ning VTK ei rajane

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

meie hinnangul heal kaasamistaval, ei seotud sidusgruppide vaadetel ega laiemal avaliku huvi

väljendusel.

2. ERR EESMÄRGID JA ÜLESANDED TULEB UUESTI MÄÄRATLEDA

VTK kõige suurem puudus see, et selles on jäetud ERR-i eesmärgid ja ülesanded läbi

analüüsimata, kuigi seda nõuavad mitmed rahvusvahelised normid, teiste seas ka hiljaaegu vastu

võetud Euroopa meediavabaduse määrus. Meedialiit ei saa nõustuda VTK-s esitatud seisukohaga,

et väljatöötamiskavatsuses pakutud lahendusega ei plaanita lisada ERR-ile uusi ülesandeid, vaid

soovitakse üksnes olemasolevaid ajakohastada.1 Tegelikult tuleb VTK menetluses just kõigepealt

analüüsida, millised üldse on ERR-i eesmärgid ja ülesanded, mida ühiskond täna temalt

ootab. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et kehtiva seadusega ERR-ile seatud eesmärgid (kehtiva

ERHS § 4) ja ülesanded (kehtiva EHRS § 5) on pärit 2007. aastast ja liiga üldised, et nende täitmist

ja rahastamist saaks monitoorida ja hinnata. See takistab ka ERR-i nõukogu tulemuslikku tööd ega

võimalda ka avalikkusel saada ülevaadet ERRi panusest ühiskonda.

2.1 ERR eesmärgid ja ülesanded peavad olema selged ning avalikkusega läbi arutatud

ERR eesmärk on sätestatud EHRS § 4: Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti

Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob

Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis

ükshaaval või kogumis:/…/ (allakirjutanu rõhutus). Sellele järgneb loetelu üldsõnalistest

põhimõtetest, millega on kokkuvõttes võimalik seostada mistahes ajakirjanduslik tegevus.

ERHS § 5 lg 1 näeb ette, et seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidab

Rahvusringhääling avalikke ülesandeid, mille hulgas on vähemalt kahe teleprogrammi ja nelja

ööpäevaringse raadioprogrammi tootmine (p 1) ja nende saadete ja arhiivi mõistlikus mahus

kättesaadavaks tegemine (p 2). Juba loetelu kolmandas punktis on antud rahvusringhäälingu

nõukogule õigus lubada osutada mistahes muid meediateenuseid ja levitada nendega seotud

tooteid.

Sisuliselt muudab nõukogu õigus lubada ERR-il toota ja levitada mistahes meediateenuseid

avalike ülesannete loetlemise seaduses mõttetuks, sest nõukogu loal võib neid ülesandeid

kontrollimatult laiendada. Seejuures käsitleb seadus neid nõukogu poolt otsustatud teenuseid

avalike teenustena, kuigi olemuslikult ei pruugi neis midagi avalikule teenusele omast olla. Nii

osutabki ERR täna mitmeid teenuseid, millel ei ole seost ERR-i eesmärkidega ning milliseid

osutavad ka teised meediaorganisatsioonid.

Avaliku teenuse osutamise „tellimus“ peab tulema ERR-ile ühiskonnalt, konkreetsemalt selle

esindajatelt Riigikogult, ja olema määratud õigusaktiga. Ka EHRS 5 lg 2 sätestab, et ERR täidab

seadusest või teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Seadusandja heakskiiduta tegevused ei

saa olla avalikud ülesanded / teenused.

ERR-ile avalikke ülesandeid seades tuleb muuhulgas silmas pidada, et ühiskonnale vajalike

eesmärkide ja ülesannete täitmiseks tuleb anda ka vajalik raha. ERR-ile pandavad kohustused

1 ERHS-i väljatöötamiskavatsuse lk 25.

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

peavad vastama riigi rahalistele võimalustele. Riigi majandusliku olukorra ja rahaliste

võimalustega arvestamise nõue ei tulene küll otseselt Euroopa Liidu nõuetest, kuid riik ise peab

sellega kahtlemata arvestama. Lähiaastatel tuleb Eestil hakkama saada pingelise riigieelarve ja

kasvavate kulutustega riigikaitsele, aga ka mitmetele teistele prioriteetsetele valdkondadele

(haridus, sisekaitse, rohemajandus).

Turumajandusel põhinevas demokraatlikus riigis saab määrata rahvusringhäälingule õiguse

tegutseda valdkondades, kus esineb selge turutõrge, ning astuda sisuga esile seal, kus erameedia

ei saa või ei jaksa tegutseda, või kus on avalikõiguslikul meediaorganisatsioonil muu põhjus

teenust osutada (nt teatud tingimustel vähemuste infovajaduste katmine EHRS § 5 lg 1 p 8, info

operatiivne edastamine riiklust ohustatavates olukordades EHRS § 5 lg 1 p 10). Kõik tänased

tegevused, mis võivad olla küll ERR-ile kui meediaorganisatsioonile kasulikud, kuid mida

saavad teha ka erameediaorganisatsioonid, tuleb väga kriitiliselt üle vaadata.

Kuigi ministeeriumiga kohtumisel 27.05.2024 paluti Meedialiidul teha ERR-i eesmärkide ja

ülesannete kohta oma ettepanekud, peaks Meedialiidu hinnangul nende määratlemine ja

kirjeldamine olema laiema arutelu objekt.

Omapoolselt tahame siinkohal ERR eesmärkidena esile tuua vajadust suurendada ERR-i rolli

audiovisuaalse haridussisu loomisel ja pakkumisel (haridussisu loomine on üks klassikalisi

avalikõigusliku ringhäälingu ülesandeid – ka koroonakriis näitas selle vajalikkust – paraku on see

jäänud ERR-i kommertsialiseerudes tahaplaanile), vajadust tõhustada ERR-i tegevust

mäluasutusena (talletades Eesti riikluse, ühiskonna ja kultuuri seisukohast olulisi projekte ning

tehes riigi rahastusel loodud ERR-i programmid ja arhiivi vabalt ja tasuta kättesaadavaks

avalikkusele, sh ka teistele meediaorganisatsioonidele) ning vajadust toetada ja edendada

audiovisuaalset loomevaldkonda (näiteks määrates selleks rahvusringhäälingule kohustuseks

tellida sisu sõltumatutelt tootjatelt koos sellekohase osakaalu määratlemisega. Teame, et sellise

ettepaneku tegi VTK töögrupp ministeeriumile ka kaks aastat tagasi.)

Meedialiit on seisukohal, et vähemalt EHRS § 8 lg 1 p-des 7, 9, 11 sätestatud ülesanded ei peaks

olema seaduses rahvusringhäälingu ülesannetena sätestatud. Punktis 7 toodud ülesanne

vahendada maailmakultuuri saavutusi on see turutõrke puudumise tõttu ebavajalik. Punktis 9

nimetatud ülesanne hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu professionaalset loomingulist ning

tehnilist taset on omane peaaegu igale organisatsioonile ning punktis 11 toodud ülesanne kajastab

oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult suurel määral on

samuti iga Eesti meediaorganisatsiooni põhimõte, mida seaduses ei pea sätestama ning mis pole

kindlasti selliselt avalikud ülesanded.

Rõhutame, et ERR-i eesmärgi ja ülesannete määratlemine ja konkretiseerimine ei saa siiski olla

üksnes ministeeriumi, ERR-i (ja selle nõukogu) või kitsa grupi ekspertide ülesanne, vaid see peab

hõlmama palju laiemat ühiskondlikku arutelu.

2.2 ERR-i ülesandeid saab lisada vaid pärast seaduses sätestatud korras mõjuanalüüsi

tegemist

ERHS-i väljatöötamiskavatsusest nähtub, et uue ERHS-iga on Kultuuriministeeriumil eesmärk

kirjeldada ERHS-is avaliku teenusena ühemõtteliselt ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat eri

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja pakkumisel (allakirjutanu

rõhutusega).2

Eelnevast järeldub, et käesoleval ajal ei tegutse ERR ERHS-i § 5 lg 1 p-dega 2 ja 3 ettenähtud

piirides – „ERR-i tegelik tegutsemispraktika“ ei vasta hetkel kehtivale ERHS-ile. Vastupidisel

juhul puuduks vajadus seda seadusega „legaliseerida“.

Uue ERHS-i eesmärgiks ei saa olla automaatselt „ERR-i tegeliku tegutsemispraktika“

seadustamine ERR-i uue ülesandena. See, milliseid teenuseid ja millises mahus

rahvusringhääling avalikkusele pakub, peab olema avalikult läbi arutatud ja vastama Eesti

ühiskonna vajadustele, aga ka riigi rahalistele võimalustele. Nii nähtub ka ERHS-i

väljatöötamiskavatsusest õigesti, et ERR-ile usaldatud ülesannete laiendamisele ja ERR-ile uute

meediateenuste osutamise ülesande andmisele peab igakordselt eelnema mõju hindamine.3

Ka Euroopa Liidu Komisjoni 27.10.2009 teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-

õigusliku ringhäälingu suhtes (edaspidi ringhäälinguteatis) rõhutab, et kaubanduse ja konkurentsi

moonutamise vältimiseks tuleb hinnata uue teenuse üldist turumõju, sealhulgas näiteks

samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu, konkurents toimetamise alal, turu

ülesehitus, avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni turupositsioon, konkurentsi tase ja

võimalik mõju eraalgatusele.4 Vastupidisel juhul, st kui avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete

laiendamisele ringhäälinguteatise p-s 88 viidatud mõjuanalüüsi ei eelne, on tegemist Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 106 lg 2 rikkumisega.

Kõiki seniseid teenuseid ja ülesandeid, mis ei lähtu senises seaduses seatud põhiülesannetest

(toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning teha

need kättesaadavaks) ja eriti neid, mis on kehtestatud nõukogu loal, tuleb kaaluda public

value testiga, mitte lihtsalt vaikimisi seadustada.

VTK käsitleb küll uue meediateenuse mõju hindamist, kuid VTK-st ei nähtu seda, kuidas peaks

uue avaliku meediateenuse mõju hindamine tegelikkuses hakkama toimuma (nt mis juhtudel

mõjuhinnang tehakse, mida mõjuhinnang peaks sisaldama; kuidas kontrollida seda, et

konkurentsiolukord ei kahjustuks ning et esineks turutõrge vms; jne). Regulatiivseid võimalusi

mõjuanalüüsi sisu osas kajastatud ei ole.

Seejuures meetod, kuidas public value’t testitakse, peab olema VTK-s või seaduses selgelt

kirjas. Seaduses peaks olema määratletud ka see, milliseid aspekte arvesse võetakse, samuti

määratletud võimalused ja kord, kuidas sellise testi tulemust saab vaidlustada.

Kui ERR-i nõukogule jääb ka edaspidi õigus seada organisatsioonile uusi ülesandeid, mida pole

nimetatud seaduses, ning lubada tal otsustada lubada uusi teenuseid, siis tuleb ka neile otsustele

näha seadusega ette kohustus viia läbi seaduses sätestatud korras mõjuanalüüs (täpsustades ka

selle, kuidas seda mõju analüüsitakse).

Uute avalike meediateenuste mõjuanalüüs peab muuhulgas arvestama samalaadsete või

asendatavate pakkumiste olemasolu, turu ülesehitust, avalik-õigusliku

2 ERHS-i väljatöötamiskavatsuse lk 4. 3 ERHS-i väljatöötamiskavatsuse lk-d 4 – 5. 4 Ringhäälinguteatise p 88.

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

ringhäälinguorganisatsiooni turupositsiooni, konkurentsi taset ning mõju konkurentsile.

Meedialiidu hinnangul eeldab see muuhulgas seda, et mõjuanalüüsi koostamisel peavad saama

võimaluse arvamuse avaldamiseks ka erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide

esindajad – vastupidisel juhul ei ole võimalik tagada näiteks seda, et turuolukord konkreetse uue

avaliku teenuse osas määratakse ja seejärel hinnatakse tõepoolest korrektselt. Samuti peab olema

ette nähtud selge kord, mis saab juhul, kui mõjuanalüüsi ei ole läbi viidud või kui see on läbi viidud

üksnes poolikult.

Väljatöötamiskavatsus peab HÕNTE § 1 lg-st 3 tulenevalt sisaldama muuhulgas õiguslikke

valikuid kajastavat kontseptsiooni tervikuna. Seaduseelnõu kontseptsiooni koostamisel tuleb

seejuures võimalikult suures ulatuses järgida HÕNTE kolmandas peatükis seaduseelnõu

seletuskirja kohta sätestatud nõudeid (HÕNTE § 1 lg 3 teine lause). Neid nõudeid pole VTK puhul

täidetud, sest avalike teenuste ja mõjuanalüüsi kontseptsioon on puudulik.

Kokkuvõttes on Meedialiidu hinnangul ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ilmnev

ministeeriumi plaan lihtsalt seadustada kogu ERR-i senine tegevus vastuolus Euroopa Liidu

õigusega ja Eesti Vabariigi majandusliku olukorraga.

2.3 ERR-i õigust toota tekstisisu tuleb oluliselt piirata

Meedialiit rõhutab, et ERR-i piiramatu õigus toota sisu eri meediaplatvormidele (sh veebis)

kahjustab erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide konkurentsivõimet ja

ärimudeleid. Meedialiidu hinnangul ei või anda ERR-ile luba toota internetis tekstisisu, mis

ei ole nende tele-või raadioprogrammi peegeldus.

ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ilmneb, et ministeeriumi soov on uue ERHS-iga näha ERR-i

ülesanded ette nn tehnoloogianeutraalselt nii, et ERR-il oleks võimalik eri meediaplatvormidel

pakkuda võimalikult laia spektriga informatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku sisu.5

Sisuliselt on ministeeriumil seega plaan tagantjärele heaks kiita ERR-i poolt riigieelarvelistest

vahenditest nn online-ajalehe tootmine ja avaldamine.

VTK-s tuleks täpsemalt defineerida, mida nn tehnoloogianeutraalsuse all silmas peetakse.

Meedialiidu hinnangul peaks tehnoloogianeutraalsus tähendama, et ERR võib oma raadio- ja

teleprogammi levitada ja arhiive kättesaadavaks teha ka veebis või mis tahes uutel või tekkivatel

platvormidel. Küll aga ei saa see tähendada seda, et ERR võib väljuda talle seadusega seatud

kohustuse (teha raadio ja televisioonisaateid ehk toota audio- ja audiovisuaalset sisu) raamidest

ning saab volituse teha ka ajalehte, ajakirja, portaali, uudisteagentuuri jms ning arendada

massiivselt oma tegevust näiteks sotsiaalmeedias.

Ebamääraselt seatud ülesanded ning ebamäärasus terminoloogias annab praegu võimaluse

seadusandja mõttest kaugeneda.

Kõikjal Euroopas (ka EMFA hiljutisel arutelul Euroopa Parlamendis) kohtab avalikõiguslike

ringhäälinguorganisatsioonide püüet seada riikidele kohustust tagada, et avalikõigusliku meedia

5 ERHS-i väljatöötamiskavatsuse lk 3.

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

rahastamine võimaldaks „arendada meediateenuseid uue vaataja huvides või uue sisu ja

meediavormide jaoks“. See tähendaks sisuliselt ka õigust teha veebis portaali või ajalehte. Tasub

aga silmas pidada, et avalikult rahastatud meedial on nii võimalus kui ka otsene stiimul

mitmekesistada oma veebipakkumisi sel määral, et tekstipõhine sisu, mida nad veebis edastavad,

on samaväärne või identne erameedia sisupakkumisega, ja konkureeriks otseselt erameedia

pakutava sisuga. See viiks avalikõigusliku meedia tegevusvaldkonna laienemiseni sellisel määral,

millel oleks meedia mitmekesisusele hävitav mõju.

ERR-i sisuloome, mis ei põhine tema põhiülesannete – televisiooni ja raadioprogrammide

tootmine – täitmisel, konkureerib otseselt erameedia sisupakkumistega ning õõnestab

erameedia jõupingutusi luua kaasaegseid ja kestlikke ärimudeleid veebis. Selleks, et

erameedia saaks avalikõigusliku meedia kõrval oma rolli täita ning selleks, et infosfääriks säiliks

pluralism ja mitmekesisus, peab säilima erameedia võimalus tulu teenida. Meediapluralismi silmas

pidades tuleks ERR-i rahastamismudeli juures jälgida sedagi, et avalikõiguslik

meediaorganisatsioon ei muutuks domineerivaks ja et säiliks mõistlik tasakaal eraõigusliku ja

avalikõigusliku meedia vahel.

Majanduslik jätkusuutlikkus ja ärimudelite kestlikkus on nii meediavabaduse kui meedia

mitmekesisuse oluline osa. Avaliku rahaga finantseeritud avalikõigusliku meedia kõlvatu

konkurents selles vallas aga ohustab meedia mitmekesisust ja erameedia pikaajalist

jätkusuutlikkust. Ebaaus konkurents ajakirjandusväljal tähendab halvemini finantseeritud

eraajakirjandust. Ebaausa konkurentsi tulemuseks on vähem ajakirjandust ja vähem kvaliteetne

ajakirjandus. Leiame, et kui praegusel VTKl põhinev seadus vastu võtta, siis see otsus nõrgendaks

Eesti ajakirjanduse mitmekesisust ja mõjujõudu pikaks ajaks.

Meedialiit juhib tähelepanu, et ERR-i tegutsemine eri meediaplatvormidel ning ERR-i

väljumine ERHS-i § 5 lg 1 p-dega 2 ja 3 ettenähtud piiridest on juba tänasel päeval kaasa

toonud turumoonutuse. ERR konkureerib ebaausalt, maksumaksja kulul meediatoodete turul,

mis peaks alluma vaba ja õiglase konkurentsi reeglitele. Nii avaldab ERR reaalajas oma

veebiplatvormidel ka sellist tekstipõhist ajakirjanduslikku sisu, millel puudub igasugune seos

ERR-i varasemate tele- ja/või raadioprogrammidega ning mis ongi toodetud levitamiseks üksnes

veebiplatvormidel (sh reaalajas eesti-, vene- ja ingliskeelseid uudislood, arvamusartiklid, jm).

Samal ajal on Eesti meediamaastik veebiplatvormide lõikes juba praegu väga lai. Ainuüksi

Meedialiidu liikmed avaldavad reaalajas eesti-, vene- ja ingliskeelseid uudiseid oma

uudisportaalides (Delfi.ee, Postimees.ee, Ohtuleht.ee, Aripaev.ee jm), lisaks annavad praegu

Eestis välja 2 päevalehte, 5 nädalalehte, 16 maakonnalehte ning 20 ajakirja.

Uuringud näitavad 6 , et lugejad tajuvad ERR-i ning erarahastusel tegutsevatele

meediaorganisatsioonide uudiskeskkondi võrdväärsetena. Uuringufirma Turu-Uuringute AS 2024

märtsis korraldatud küsitlusest „Eesti internetikeskkonnad“ ilmnes, et kui ERR ei pakuks veebis

tasuta uudissisu, suureneks märkimisväärselt nende inimeste hulk, kes oleksid valmis vormistama

mõne uudisportaali tasulise tellimuse. (Hinnanguliselt võiks lisanduvate tellijate arv ulatuda

100 000ni, mis rahas väljendatuna tähendaks erameediale ca 10 miljonit EUR (saamata jäävat)

tellimustulu aastas).

6 Vt Turu-Uuringute AS, „Eesti internetikeskkonnad“ 03/2024

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

On ilmne, et kui ERR pakub lugejatele erameediaga võrdväärset uudissisu reaalajas ning tasuta,

puudub lugejatel motivatsioon maksta sama sisu eest tasu online-meedia väljaandele. Seetõttu

kahjustab ministeeriumi plaan anda ERR-ile piiramatu õigus toota sisu eri

meediaplatvormidele (sh veebis) erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide

konkurentsivõimet ja ärimudelit.

Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.04.2024 määruse 2024/1083, millega luuakse siseturul

meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (edaspidi Euroopa

meediavabaduse määrus), p-s 29 on rõhutatud, et Riiklikes meediakeskkondades, mida

iseloomustab avalik-õiguslike ja eraõiguslike meediateenuse osutajate kooseksisteerimine, aitab

avalik-õiguslik meedia kaasa meedia mitmekesisuse edendamisele ja konkurentsi

soodustamisele meediasektoris, luues mitmesuguseid huve, vaatenurki ja demograafilisi olusid

arvestavat sisu ning pakkudes alternatiivseid vaatepunkte ja programme, võimaldades rikkalikku

ja ainulaadset pakkumist. Teisisõnu ei toeta ERHS-i väljatöötamiskavatsuses toodud plaani

kuidagi ka Euroopa meediavabaduse määrus – vastupidi, ka Euroopa meediavabaduse määruse

kohaselt ei ole lubatav luua olukorda, kus avalik-õiguslik ringhäälingu dubleerib erarahastusel

tegutsevate meediaväljaannete teenust, mis on ERHS-i väljatöötamiskavatsuse kohaselt aga uue

ERHS-i vältimatu tagajärg.

ERHS väljatöötamiskavatsuse lk 25-26 kirjutab ministeerium sellest, kuidas liikmesriigid ei saa

avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel sõltuda erakapitalil tegutsejate meediateenuste

osutajate tegevusest (vt tekst, mille juurde käib joonealune märkus nr 63), ning sellest, kuidas ERR

peab pakkuma erinevat sisu erinevate kanalite kaudu, sest tal on ülesanne edendada sotsiaalset

sidusust ja võimaldada vähekindlustatud inimestel meediat tarbida. Sellega ei saa nõustuda. Esmalt

on sellised väited vähemalt Eesti puhul oletuslikud. Eestis on televisioon ja raadio kättesaadavad

tasuta. Eesti Statistikaameti andmetel on vähemalt iga päev televiisorit vaatavate inimeste osakaal

üle 90%7. Seega ei saa võtta eelduseks, et vajalik info vähekindlustatud inimesteni ei jõua.

Ka pole põhjust arvata, et inimene, kes raha puudusel ei saa endale televiisorit lubada, oleks

reeglina arvuti või nutitelefoni kasutaja. Moodsaid IT seadmeid kasutavad inimesed ei ole reeglina

nii vähekindlustatud, et ei suudaks valikulise uudissisu eest tasuda (päevauudised on ka kõikjal

mujal portaalides tasuta kättesaadavad).

Kolmandaks, kui riigil on tõesti soov pakkuda teatud tingimustel online sisu tasuta, siis saab selle

erameedialt teenusena sisse osta. See tuleb riigile ilmselt odavam, sest erameedia on valdavalt

ERR-ist efektiivsem.

Seega on Meedialiit veendumusel, et kuigi ERR-i ülesanded on võimalik ERHS-is sätestada nö

tehnoloogianeutraalsena, siis tuleb seada selged piirid sellele, milliste meediateenuste tootmist

võib ERR eelarverahast katta (sh nii uudisportaalides, voogedastusplatvormidel,

mobiilirakendustes kui ka sotsiaalmeediakanalites). Seejuures peab arvestama mitte üksnes

tootmise otsekuludega, aga ka vastava proportsiooniga ERR üldkuludest.

Lisaks sellele, et piiramatu õigus toota sisu eri meediaplatvormidele (sh veebis) tingib olulise

konkurentsimoonutuse ega ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatav, muudab umbmäärane ERR-

7 Statistikaamet:

https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Sotsiaalelu.%20Arhiiv__Kultuur.%20Arhiiv/KUT61/table/tableVi

ewLayout2

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

i ülesannete defineerimine sisuliselt võimatuks ka efektiivse ja reaalse järelevalve teostamise nii

ERR-i ülesannete täitmise kui ka eelarveliste vahendite kasutamise üle. 8 Sellele on VTK

tutvustamisel ministeeriumi tähelepanu juhtinud muuhulgas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet (edaspidi TTJA).

2.4 Uute meediateenuste osutamine saab hõlmata üksnes varasemate raadio- ja

teleprogrammide refereerimist

Avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioon võib osutada uusi meediatooteid ja -teenuseid (sh

sisuloomet veebiplatvormide jaoks) üksnes varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse

uudissisu uuesti levitamisega või kui tegemist on üksnes varasema uudisloo kokkuvõtte ja

refereeringuga (nn kõrvalprodukt).

Seejuures väärib rõhutamist, et just sel viisil on piiritletud ka ERHS-i väljatöötamiskavatsuses

võrdlusriigiks võetud Soome avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni YLE ülesanded. Nii on

ERHS-i väljatöötamiskavatsuses osaliselt õigesti välja toodud, et YLE võib veebis pakkuda

tekstivormingus järgmist sisu: 1) tekstilised lühiuudised […]; 2) lühitekstiline uudissisu, mis on

seotud kiirete ja kiiresti arenevate uudissündmustega […] (allakirjutanu rõhutusega).9 ERHS-i

väljatöötamiskavatsuses on YLE seadust refereeritud valikuliselt ja jäetud tähelepanuta fakt, et

YLE poolt veebiplatvormidel levitatav sisu peab vältimatult olema kitsalt seotud üksnes

varasemalt avaldatud raadio- ja teleprogrammiga (soome k palvelun televisio- ja radio-ohjelmat

siihen liittyvine oheis- ja lisäpalveluiden). Samuti on varasemalt avaldatud audio või

audiovisuaalse uudissisu levitamine piiratud YLE ülesannetes ka mahuliselt, seejuures

veebiplatvormidel on YLE-l lubatud edastada üksnes raadio- ja teleprogrammide

lühikokkuvõtted (erandina on ette nähtud kitsalt üksnes vähemuskeelerühmade ning kultuuri- ja

haridusliku eesmärgiga loodav sisu). Ka lühikokkuvõtted saavad olla üksnes sellised, millega on

seotud varasema tele- või raadioprogrammi pilt või heliklipp.

Meedialiit on veendunud, et ka ERR-i poolt osutatava avaliku meediateenuse defineerimine

tehnoloogianeutraalsena peab olema limiteeritud ning uute meediateenuste osutamine võib

hõlmata üksnes varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimist.

Kordame, et kui anda ERR-ile ülemäärane roll meediapildi kujundamisel, siis pärsib see

erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide ärimudelite jätkusuutlikkust ja

konkurentsivõimet ning on lõppastmes ohuks nii vaba sõna, arvamuste mitmekesisuse kui

ka üldistatult demokraatia arengule tervikuna.

3. ERR-I NÕUKOGU EI OLE SÕLTUMATU MEEDIAREGULAATORI ÜLESANNETE

TÄITMISEKS SOBIV

Meedialiit tunnustab ministeeriumi kavatsust luua sõltumatu meediaregulaator, kelle ülesanne

oleks viia läbi ERR-i ülesannete laiendamisele igakordselt eelnev ja ringhäälinguteatise p-des 84

8 Samal põhjusel on Esimese Astme Kohus rõhutanud, et kui riik otsustab avaliku teenuse osutamise usaldada ettevõtjale, kes samaaegselt konkureerib ka erameediaga, ei saa riik avaliku teenuse määratlemisel lähtuda „laiast” määratlusest. Niisugune määratlus ei võimalda teha selget

vahet tegevusel, mille suhtes kehtivad konkurentsieeskirjad, ja avaliku teenuse osutamisel ning muudaks võimatuks nii kontrolli avaliku teenuse

tegeliku osutamise üle kui ka võimaluse otsustada, millised ettevõtja kuludest on tekkinud seoses kommertstegevusega ja millised avaliku teenuse osutamisel. 9 ERHS-i väljatöötamiskavatsuse lk 18.

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

– 90 nõutav mõjuanalüüs (küll alles pärast kavandatavat tegeliku olukorra seadustamist

lisanduvate ülesannete suhtes), tuvastamaks, kas uued olulised audiovisuaalteenused, […]

teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal

nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsil. Samas nähtub ERHS-i

väljatöötamiskavatsusest, et ministeerium soovib vastava ülesande usaldada kas TTJA või ERR-i

nõukogule.

Ringhäälinguteatise p 89 kohaselt peab uute meediateenuste mõjuanalüüs olema objektiivne ja

sõltumatu muuhulgas ka avalik-õiguslikust ringhäälinguorganisatsioonist endast. Nii on

ringhäälinguteatise p-s 89 selgelt välja toodud, et selline hindamine oleks objektiivne vaid juhul,

kui selle viib läbi asutus, mis on täielikult sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni

juhtimisest.

Uute avalike meediateenuste mõju hindamise usaldamine ERR-i nõukogule ei täida

ringhäälinguteatisega nõutud eesmärki. ERR-i nõukogu on ERR-i kõrgeim juhtimisorgan (ERHS

§ 13 esimene lause). Seega ei ole ERR-i nõukogu ERR-ist sõltumatu ega saa täita

meediaregulaatorina rolli viia sõltumatult ja objektiivselt läbi uute avalike meediateenuste mõju

hindamine.

Veelgi enam, ERR-i nõukogu moodustavad valdavas osas juba hetkel kehtiva ERHS § 14 lg 1 p 1

kohaselt Riigikogu fraktsioonide esindajad. Kuigi Meedialiit tervitab ERR-i

väljatöötamiskavatsusest nähtuvat plaani vähendada Riigikogu fraktsioonide esindajate osakaalu

ERR-i nõukogus asjatundjate osakaalu tõstmisega, siis ei ole see piisav, et tagada täielikult

erapooletu mõjuanalüüsi läbiviimine ERR-i nõukogu poolt. Tuleb arvestada, et kui ERR-i

nõukogusse kuulub ka uue ERHS-i kohaselt ligi pooles ulatuses just Riigikogu fraktsioonide

esindajaid, siis omavad nad ERR-i nõukogus ikkagi piisavalt mõju, et välistada ERR-i suhtes

ebasoosivate otsuste tegemine. Seda eriti olukorras, kus poliitikute jaoks oleks ERR-i tegevuse

ja/või rahastuse kritiseerimine ebapopulaarne ning võiks vähendada avalikkuse toetust. Lisaks

jätkuvalt ei ole selge, kuidas eristatakse poliitiku roll eksperdi rollist.

ERR-i nõukogu ERR-ile ebasoodsaid ning seega avalikkusele ebapopulaarseid otsuseid kindlasti

teha ei söandaks. Samal ajal on Meedialiidule äärmiselt oluline, et uute avalike meediateenuste

mõju hindamine oleks tõepoolest sisuline ja välistaks turumoonutuse.

Soovitame nõukogu koosseisu, valimise, töökorra ja otsuste langetamise mehhanismi juures

rakendada hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Samuti tuleks täpsustada ja konkretiseerida

ka nõukogu ülesandeid, õigusi ja vastutust, et otsuseid langetatakse läbipaistvalt, kaalutletult ning

demokraatliku ühiskonna ja vaba ajakirjanduse toimimisprintsiipe ja eesmärke silmas pidades.

4. MONITOORIMINE, RAHASTAMINE JA JÄRELEVALVE VAJAVAD

PÕHJALIKUMAT LÄBITÖÖTAMIST

ERRi eesmärkide ja ülesannete täpsustamisega seondub ka see, kuidas nende eesmärkide ja

ülesannete täitmist süsteemselt monitoorida ja analüüsida ning kuidas selle analüüsi tulemusena

võimestada otsustusprotsessis ERR-i juhatust ja nõukogu, aga ka loodavat

regulaatororganisatsiooni, parlamenti (kitsamalt parlamendi kultuurikomisjoni) ning võimaldada

ka ühiskonnal paremini avalikõigusliku ringhäälinguorganisatsiooniga suhestuda. Sellise

tagasiside süsteemi loomist ning ringhäälinguorganisatsiooni aruandekohustust ühiskonna ees

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

arutasid ja toetasid ka VTK ettevalmistuse töögrupis osalenud eksperdid, teiste seas ka

Meedialiidu esindajad. Leidsime, et pidev ja regulaarne tagasiside aitaks täpsustada

ringhäälinguorganisatsiooni ülesandeid ja püstitada uusi, aitaks suurendada ERR-i

usaldusväärsust ja läbipaistvust, suurendaks organisatsiooni sidet ühiskonnaga ning

ergutaks ka täpsema ja asjakohasema meediapoliitika kujundamist.

ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ilmneb, et ministeerium kaalub ERR-i rahastusmudeli

muutmist selliselt, et riigieelarves nähakse ERR-ile ette kulud summas, mille suurus vastab teatud

protsendile üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist

füüsiliselt isikult laekunud tulumaksust või sisemajanduse koguproduktist.10 See tähendab, et

ministeeriumi soov on viia ERR-i rahastusmudel nö vajaduspõhiselt mudelilt11 üle fikseeritud

rahastusmudelile.

Meedialiidu hinnangul on ERR-i rahastamise depolitiseerimine avalikõigusliku meedia

sõltumatuse seisukohast õige ja oluline. Samas sõltumata avalik-õigusliku ringhäälingu

rahastusmudelist on vältimatult vajalik tagada, et rahastamine toimub üksnes sellises

ulatuses, mis on vajalik ringhäälinguorganisatsioonile usaldatud avalike ülesannete

täitmiseks. Nii rõhutatakse ka ringhäälinguteatise p-s 71, et riikliku hüvitamise summa [ei tohi]

üldiselt ületada avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud puhaskulusid. Kui ERR-i poolt avalike

ülesannete täitmise rahastamine ei sõltu mitte ERR-i konkreetsest eelarvest, finants- ja/või

arenguplaanist, kus on avalike ülesannete sisu ja maht kindlaks määratud, siis tuleb ministeeriumil

eraldi lahendada küsimus sellest, kuidas vältida ERR-i kulude ülemäärast hüvitamist.

Kuigi ERHS-i väljatöötamiskavatsuses on üldsõnaliselt ülemäärase hüvitamise riski

maandamise eesmärk kajastatud, siis seda, milles see täpsemalt seisneb, ERHS-i

väljatöötamiskavatsusest ei nähtu. Samas on just etteulatuvalt fikseeritud rahastusmudeli puhul

ülemäärase hüvitamise vältimine ääretult oluline, sest maksudest või sisemajanduse

koguproduktist sõltuva rahastusmudeli korral on märgatavalt keerulisem hinnata tehtud kulude

vajalikkust ja mõistlikkust. Seetõttu ei ole ilma ülemäärase hüvitamise riski maandamise viisi

täpse kirjelduseta võimalik ei Meedialiidul ega ka teistel huvigruppidel veenduda ERR-i uue

rahastusmudeli sobivuses.

Oleme juba varem rõhutanud vajadust arvestada ERR-i rahastamise puhul ka meediasüsteemi kui

tervikuga, vajadust säilitada tasakaalu era- ja avalikõigusliku meedia vahel. Teeme ettepaneku

lisada ERR-i rahastamise mudelile rahastuse iga-aastase juurdekasvu nn „lae“ ja „põranda“ .

Leiame, et oleks otstarbekas kehtestada piirang ERR-i eelarve iga-aastasele kasvule (näiteks, et

eelarve ei tohiks kasvada aastas rohkem kui konkreetne piirmäär või protsent, et vältida näiteks

suurtest aktsiisitõusudest või tulumaksumäära muutmisest tingitud arenguhüppeid). Samamoodi

ei tohiks ERR-i eelarve iga-aastaselt väheneda rohkem kui mingi piirmäär või protsent, et oleks

tagatud ERR-i tegevuste kestlikkus ja jätkuvus ning ühiskonna ees võetud ülesannete-kohustuste

täitmine.

ERHS-iga tuleb välistada sihtotstarbeliste projektitoetuste kaudu ERR-i täiendav

rahastamine. Hetkel kehtiv ERHS § 7 lg 5 p 8 nimetab ERR-i tuluallikana muuhulgas

10 ERHS-i väljatöötamiskavatsuse lk 8 – 9. 11 Hetkel kehtiv ERHS näeb ette nö vajaduspõhise rahastusmudeli, kuivõrd ERR-il on kohustus koostada iga-aastane eelarve, finantsplaan ja arenguplaan, mille tulemusel sõlmitakse Kultuuriministeeriumiga omakorda haldusleping konkreetse majandusaasta avalike ülesannete täitmiseks

vajaliku eraldise määramiseks.

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

sihtotstarbelisi projektitoetusi. ERHS-i väljatöötamiskavatsuses on seejuures õigesti täheldatud, et

ERHS-is ei ole täpsustatud, mida käsitleda sihtotstarbelise toetusena, ega määratletud, milliseid

ERR-i ülesandeid rahastatakse § 7 lõike 5 punkti 1 alusel ehk iga-aastase eraldisena riigieelarvest

ja milliseid muudest laekumistest, sealhulgas sihtotstarbelistest projektitoetusest.12 Meedialiit

juhib tähelepanu, et sihtotstarbeliste projektitoetuste osakaal ERR-i iga-aastasest eelarvest on ajas

märkimisväärselt kasvanud, mida kinnitab alljärgnev kokkuvõttev tabel:

Aasta

ERR-i riiklik

rahastus kokku

(EUR)

Kogu rahastusest

riigieelarveline

eraldis

(EUR)

Kogu rahastusest

sihtotstarbelised

täiendavad

finantseeringud

(EUR)

ERR-i

riikliku

rahastuse

muutus

võrreldes

eelneva

aastaga (%)

2011 26 432 332 22 452 290 3 980 042 + 2,98

2012 26 405 227 23 328 112 3 077 115 -0,1

2013 28 894 549 23 818 112 5 076 437 + 9,42

2014 27 610 679 24 668 885 2 941 794 -4,44

2015 31 611 873 28 014 377 3 597 496 +14,49

2016 38 614 507 30 299 512 8 314 995 + 22,15

2017 35 879 836 30 724 000 5 155 836 -7,08

2018 36 786 493 32 602 000 4 184 493 + 2,5

2019 42 956 527 33 912 680 9 043 847 + 16,77

2020 41 091 350 34 731 498 6 359 852 - 4,34

Meedialiidu hinnangul ei ole erameedial üldjuhul võimalik sellele rahale kandideerida just

seetõttu, et ERR on saavutanud või saavutamas turul dominantset positsiooni ning sihttoetuse

andjad seavad sellise positsiooni ka toetuse saamise tingimuseks. Leiame, et kuna ERR-i

rahastatakse riigieelarvest vastavalt talle seadusega püstitatud ülesannetele ja eesmärkidele, ei

tohiks tal olla õigust kandideerida sihtotstarbeliste projektitoetuste rahale. Nõnda paraneksid

erameedia võimalused mitmekesistada oma programmi ühiskondlikult kaalukate saadetega,

teistpidi kasvaks ka erameedia juurdepääs lisaressursile. Erameedia on selles küsimuses valmis

sisuliseks koostööks avalikõigusliku meediaga – näiteks oleme valmis sihtfinantseeringu abil

toodetud programmi andma pärast esmaeetrit ERR-ile kasutamiseks ja arhiveerimiseks.

Eelnevast hoolimata nähtub ERHS-i väljatöötamiskavatsusest, et ministeeriumil on plaan jätkata

ERR-i rahastamist muuhulgas sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelt. Seetõttu ei täida ERHS-i

väljatöötamiskavatsus (ja uus ERHS) enda eesmärki suurendada ERR-i rahastamise põhimõtete ja

eelarve läbipaistvust. Lisaks võivad sihtfinantseeritud sisuprojektid seada kahtluse alla ka ERR-i

sõltumatuse sisuvalikute ja ajakirjandusliku käsitluse osas.

12 ERHS-i väljatöötamiskavatsuse lk 9.

EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIT

ESTONIAN ASSOCIATION OF NEWSMEDIA ENTERPRISES

+372 646 1005 / [email protected] / Pärnu mnt 67a / Tallinn 10134 / ESTONIA / meedialiit.ee

Isegi, kui sihtotstarbelised projektitoetused on ka uue ERHS-i kohaselt jätkuvalt ERR-i

tuluallikatena lubatav, siis peab olema ERR-ile ette nähtud ERHS-i väljatöötamiskavatsusega

võrreldes märkimisväärselt suurem aruandekohustus.

Meedialiit tuletab VTK koostajatele meelde, et avalike ülesannete täitmise (kvaliteedi)

kontrollimiseks tuleb ette näha kohased järelevalvemeetmed.

Esimese Astme Kohus kohtuasjas SIC vs. komisjon tehtud 26.06.2008 otsuse p-des 206 – 215

kinnitanud, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegevuse kontrollimiseks peavad olema ette

nähtud kontrollmehhanismid ning samuti peab olema tagatud, et neid kontrollmehhanisme ka

tegelikkuses rakendatakse. Seejuures on Esimese Astme Kohus samas otsuses ka kinnitanud, et

avalik-õigusliku ringhäälingule saab riigi poolt eraldatud vahendeid käsitleda ELi toimimise

lepingu riigiabisätetega kooskõlas olevana vaid niivõrd, kuivõrd ettevõtja on täitnud talle avaliku

teenuse osutamiseks antud ülesande puhul ettenähtud kvaliteedinõuded. Ka ringhäälinguteatisest

tuleneb, et juhul kui avaliku teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimehhanismid

puuduvad või ei toimi, puudub võimalus tagada, et avaliku teenuse osutamisega seotud kohustused

on ka tegelikult täidetud ning riigieelarvelised vahendid on kasutatud eesmärgipäraselt.

Seetõttu peab eksisteerima mehhanism, mille raames kontrollitakse, kas ERR on täitnud

avaliku teenuse osutamisest tulenevaid kohustusi või mitte. Riigikontroll on läbi viinud ainult

ühe põhjaliku auditi ERR-i tegevusest, tähendanud mitmeid vajakajäämisi, kuid mingeid tagajärgi

pole kaasnenud. Samal ajal ei ole isegi Riigikontroll analüüsinud avalike ülesannete täitmise

efektiivsust ega tulemuslikkust. Kvaliteedi kontroll on lahti mõtestamata ja puudub. Seega

kokuvõttes kehtiva ERHS-i kohaselt ERR-i tegevuse ja raha kasutamise üle tõhus ja

stabiilne kontrollimehhanism puudub.

5. KOKKUVÕTE

Meedialiidu hinnangul on uue ERHS-i loomine sobiv hetk selleks, et senised rahvusringhäälingu

tegevuse probleemid lahendada ja ette näha avalike ülesannete täitmise (kvaliteedi) hindamiseks

ette kohased järelevalvemeetmed. Meedialiit on hea meelega valmis neis aruteludes jätkuvalt

osalema.

Lugupidamisega,

Väino Koorberg

Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht

/allkirjastatud digitaalselt/