Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 12-6/791-1 |
Registreeritud | 26.06.2024 |
Sünkroonitud | 27.06.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine |
Sari | 12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes |
Toimik | 12-6/2024 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kihnu Vallavolikogu |
Saabumis/saatmisviis | Kihnu Vallavolikogu |
Vastutaja | Mihkel Kaevats (KULTUURIMINISTEERIUM, Kultuuriväärtuste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
KIHNU VALLAVOLIKOGU
Keskkonnaamet [email protected]
Piret Hartman Minister Regionaal-ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Heidy Purga Minister Kultuuriministeerium [email protected] 25. juuni 2024 nr 21.3-12/123
Ettepanek seoses hülge- ja kormoranijahiga
Hülgejaht on kihnlaste põline elatusallikas. XX sajandi teisel poolel oli nii viigri (Kihnu keeles: mustu) kui hallhülge (Kihnu keeles: suurhall) asurkonna seisund halb ning seega puudus võimalus neid loomi küttida. Tänaseks on hallhülge asurkond heas seisus, mistõttu Eestis alustati selle suuruluki küttimist taas aastal 2015. Kuigi küttimises oli aastakümnete pikkune paus, leidus 2015 aastal veel kogemustega jahimehi, mistõttu kihnlaste hülgejahi traditsioon välja ei surnud. Ajalooliselt oli kihnlaste jaoks kõige tähtsam jahiaeg siis, kui meri oli jääga kaetud. Tänase jahiseadustiku järgi on jaht lubatud 15. aprillist aasta lõpuni, mistõttu tänapäeval saab küttida sisuliselt vaid avavees. Hülgejaht vees on aga keeruline, sest sügavas vees kuulitabamuse saanud loom upub ja saak jääb kätte saamata. Kihnu lähedal on tänapäeval vaid üks hallhülge jahiks väga sobilik ala – Sangelaiu ümbrus, mis jääb Kihnu laidude kaitseala territooriumile. Selle kaitseala kaitse-eesmärkide hulgas on viiger, kuid mitte hallhüljes. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: Kihnu linnulaidude sihtkaitsevöönd, mis koosneb kolmest lahustükist (joonis 1 ja 2) ja Kihnu karede sihtkaitsevöönd (joonis 2).
Joonis 1. Kihnu linnulaidude sihtkaitsevöönd koosneb kolmest osast, kaardil neist näidatud kaks (tähistatud kollase viirutusega).
Hallhülgeid on küllalt arvukalt Kihnu karede sihtkaitsevööndis. See on väga madal mereala, kus on palju üle veepinna ulatuvaid kivirahne ja karesid. Tegemist on ainukese kohaga Kihnu lähedal, kus oleks võimalik tulemuslikult hallhülgeid küttida. Paraku on seal viibimine keelatud 15. veebruarist 14. novembrini. Lisaks sellele on kogu looduskaitsealal keelatud jahipidamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul väikekiskjatele. Käesolevaga teeme ettepaneku lubada Kihnu karede sihtkaitsevööndis hallhülgejahti ajaperioodil 15. juulist kuni aasta lõpuni. Kuigi hallhülge jaht algab 15. aprillil, mõistame et kevadperioodil on vaja tagada lindude pesitsusrahu. Samamoodi on sel perioodil vajalik rahu kaitse-eesmärgiks olevale viigrile.
Pärnumaa 88003 Tel (44) 69910 SEB EE211010902001663000 Kihnu SWIFT/BIC EEUHEE2X Linaküla E-mail [email protected] Registrikood 75003967
Joonis 2. Kihnu karede sihtkaitsevöönd (Sangelaiust läände ja edelasse jääv suur kollase viirutusega ala) ja Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndi kolmas lahustükk (Sangelaiust itta ja kirdesse jääv väike kollase viirutusega ala).
Lisaks hallhülgele on kihnlastel senisest laiemal alal soov jahti pidada kormoranile, kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel väga oluliselt suurenenud. Kormoranijahiks kõige sobivamad alad Kihnu ümbruses on Kihnu laidude sihtkaitsevööndi kaks osa: 1) Umalaiu ja Küll-laiu ümbrusse jääv osa ja 2) Imutlao suardu ja Iedikrava ümbrusse jääv osa (joonis 1). Mõistame, et nimetatud laiud on olulised lindude pesitsusalad. Samas teeme ettepaneku lubada Kihnu laidude sihtkaitsevööndi Umalaiu ja Küll-laiu ümbrusse jääval osal ja Imutlao suardu ja Iedikrava ümbrusse jääval osal kormoranijahti nagu mujalgi Eestis ajavahemikul 1. augustist kuni 30. novembrini.
Meie arvates ei ohustaks nimetatud muudatused kuidagi hallhülge ega kormorani asurkonda, sest mõlemad on Eestis väga heas seisus. Samuti oleks tagatud vajalik rahu viigerhülgele, kelle arvukus on viimasel aastakümnel nii Eestis kui kogu Läänemere piirkonnas õnneks tõusnud. Samas võimaldaks muudatus kihnlastel hoida paremini elus igipõlist hülgejahitraditsiooni ning kasutada senisest paremini kormorani kui väga arvukaks muutunud merelinnu ressurssi. Eesti avalikus inforuumis on viimastel aastatel väga aktiivselt arutletud võimaluste üle kormoranide arvukust piirata, sest nende ebasoovitav mõju töönduskaladele ja
Pärnumaa 88003 Tel (44) 69910 SEB EE211010902001663000 Kihnu SWIFT/BIC EEUHEE2X Linaküla E-mail [email protected] Registrikood 75003967
looduskaitsealustele kaladele aina kasvab. Meie arvates on kõiki seadusest tulenevaid piiranguid arvestav jaht kõige eetilisem meetod ühe loomaliigi asurkonna kontrollimiseks. Praegused regulatsioonid teevad aga Kihnu lähedal kormoranijahi peaaegu võimatuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ Veera Leas Volikogu esimees
Pärnumaa 88003 Tel (44) 69910 SEB EE211010902001663000 Kihnu SWIFT/BIC EEUHEE2X Linaküla E-mail [email protected] Registrikood 75003967