SELETUSKIRI
regionaalministri määruse „Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 87 lõigete 2 ja 4, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamise osas (ELT L 171, 04.07.2017, lk 74–99), artikli 2 lõigete 1 ja 3 ning artikli 8 lõike 7 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaaladega ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamisega (ELT L 171, 04.07.2017, lk 103–112), artikli 1 lõike 2 ning artikli 3 lõike 2 punkti c alusel.
Rümpade kvaliteediklassidesse määramine on Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmena liikmesriikidele tervikuna õiguslikult siduvate ja vahetult kohaldatavate määrustega suures osas reguleeritud. Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 10 nimetatud turukorraldusabinõu (veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramine) rakendamise korral liikmesriigi reguleerida jäetud sätted.
Rümpade kvaliteediklassidesse määramine on vajalik, et rakendada EL-i turusekkumise ehk nn turvavõrgu meetmeid ning koguda veise- ja vasikaliha- ning sea- ja lambalihasektoris turuinfot, parandamaks turu läbipaistvust. Rümpade kvaliteediklassidesse määramine sätestab loomapidajatele ühtsed alused, et määrata tapale viidud veiste, sigade või lammaste eest makstav hind. Seega peab nimetatud turukorraldusabinõu järelevalve toimuma erapooletult, tagades loomapidajate õiglase ja erapooletu tasustamise. Samas motiveerib rümba eest kvaliteedi alusel maksmine tootma kvaliteetsemat liha. Rümpade S-E-U-R-O-P klassifikatsioon tagab EL-i liikmesriikides ühesuguse turuinfo kogumise, töötlemise ja avalikustamise.
Eelnõu on ette valmistatud, et asendada maaeluministri 27. juuni 2018. a määrus nr 41 „Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord“ uue terviktekstiga. Asendamise vajadus tuleneb 2023. aasta 1. jaanuaril jõustunud uuest ELÜPS-ist, millega muudeti määruse aluseks olnud volitusnormide asukohta. Samuti täiendatakse määruse teksti sätetega, millega täpsustatakse kohapealsete kontrollide lihakäitlemisettevõtetes tegemist ning veise-, sea- ja lambarümpade märgistamist kvaliteediklassidesse määramise korral. Võrreldes kehtiva määrusega tehakse eelnõu tekstis selguse ja korrektsuse eesmärgil mõned tehnilised täpsustused ja parandused.
Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassi määramist on Eestis rakendatud alates EL-iga liitumisest. Kuna halduskoormuse tõttu rakendatakse kvaliteediklassidesse määramist suurema tootmismahuga lihakäitlemisettevõtetes, siis määrati 2022. aastal veiserümpade kvaliteediklasse viies ja searümpade kvaliteediklasse kolmes lihakäitlemisettevõttes. Lambarümpade kvaliteediklasse ei ole Eestis määratud. Lihakäitlemisettevõttes võib rümpade kvaliteediklasse määrata selline isik, kes on läbinud asjakohase koolituse ning saanud Põllumajandus- ja Toiduametilt (edaspidi PTA) sellekohase tunnustuse. Sellise tunnustuse saanud isikuid oli 2022. aastal veiserümpade kvaliteediklassi määramiseks 13, searümpade kvaliteediklassi määramiseks 13 ja lambarümpade kvaliteediklassi määramiseks üks.
Tegevuspõhise riigieelarvega seotult panustab veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassi määramise rakendamine „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja turustamise tegevussuuna eesmärki tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide maandamine. Maaeluministri kinnitatud programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026“ kohaselt panustavad turukorraldusmeetmed, sh rümpade kvaliteediklassi määramine, meetme „Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“ tegevusse „Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal“.
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Liina Jürgenson (6256 270,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6259,
[email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõus on 7 paragrahvi.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. EL-is on veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramist küllaltki põhjalikult reguleeritud, kuid teatud juhtudel on nimetatud turukorraldusabinõu rakendamiseks siiski vaja sätestada teatud kriteeriumid või lisanõuded. Samuti on otstarbekas riigisiseselt täpsustada rümpade kvaliteediklassi määramiseks tunnustamise korda.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse kvaliteediklassi määramise piirmäärad ning veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramiseks esitamise nõuded. Lõike 1 kohaselt määratakse kvaliteediklassidesse toidukõlblikuks tunnistatud veise-, sea- ja lambarümbad sellises lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui:
1) 55 kaheksa kuu vanust või vanemat veist nädalas;
2) 200 nuumsiga nädalas;
3) 80 lammast nädalas.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 10 järgi kohaldatakse veise- ja vasikalihasektoris kvaliteediklassi määramise skaalat kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste rümpade puhul ja sealihasektoris muude kui aretuseks kasutatud sigade rümpade puhul. Lambalihasektoris kohaldatakse kvaliteediklassidesse määramist nooremate kui 12-kuuste lammaste rümpade või muude lammaste rümpade puhul.
Sättega rakendatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikliga 2 sätestatud liikmesriigile antud võimalust seada lihakäitlemisettevõtetele sama artikli lõikes 1 sätestatud kohustuslikest piirmääradest madalamad piirmäärad rümpade kvaliteediklassi määramiseks. Nimetatud delegeeritud määruse kohaselt saab sellist võimalust kasutada, kui lihakäitlemisettevõttes tapetakse aastas keskmiselt vähem kui 150 kaheksa kuu vanust või vanemat veist ja vähem kui 500 siga nädalas. Samuti on sama delegeeritud määruse artikli 2 lõike 3 kohaselt antud liikmesriigile võimalus vabastada osa lihakäitlemisettevõtteid lambarümpade kvaliteediklassi määramise kohustusest.
Eelnõu § 2 lõikes 1 on sätestatud, et toidukõlblikuks tunnistatud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid määratakse sellises lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui:
1) 55 kaheksa kuu vanust või vanemat veist nädalas;
2) 200 nuumsiga nädalas;
3) 80 lammast nädalas.
Nimetatud piirmäärade kehtestamisel on arvestatud väikese tootmismahuga lihakäitlemisettevõtete piiratud võimalustega, kuna kvaliteediklassi määramine tähendab käitlejate jaoks lisakulutuste tegemist. Samas on piirmäära kehtestamisel silmas peetud liikmesriigile pandud kohustust tagada representatiivne ehk esinduslik hinnaaruandlus.
Lõikes 2 sätestatakse viitega EL-i õigusaktile määruses kasutatavate terminite „veiserümp“ ja „veise poolrümp“ tähendus ning veiserümba esitusviis kvaliteediklassi määramiseks ja kaalumiseks. Lõike sõnastuse kohaselt on kaheksa kuu vanuse või vanema veise rümp ja poolrümp (edaspidi koos veiserümp) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A I alapunktis nimetatud rümp ja poolrümp. Sätestatud terminite järgi on veiserümp tapetud looma terve keha pärast veretustamist, siseelundite eemaldamist ja nülgimist; poolrümp aga toode, mis on saadud rümba sümmeetrilisel poolitamisel piki kaela- , rinna-, nimme- ja ristluulülide keskkohti ning läbi rinnaku ja vaagnaliiduse keskkoha; selle määruse tähenduses. Veiserümp esitatakse kvaliteediklassi määramiseks ja kaalumiseks sama punkti IV alapunktis sätestatud nõuete kohaselt. Veiserümp esitatakse kvaliteediklassi määramiseks ilma pea ja jalgade, rinna- ja kõhuõõneorganite ning suguorganite ja udarata. Rümba standardesitusviis on kehtestatud, et tagada omavahel võrreldavad turuhinnad.
Lõikes 3 sätestatakse viitega EL-i õigusaktile määruses kasutatavate terminite „lambarümp“ ja „lamba poolrümp“ tähendus ning lambarümba esitusviis kvaliteediklassi määramiseks ja kaalumiseks. Lõike sõnastuse kohaselt on lambarümp ja lamba poolrümp (edaspidi koos lambarümp) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti C
I alapunktis nimetatud rümp ja poolrümp. Sätestatud terminite järgi on lambarümp tapetud looma terve keha pärast veretustamist, siseelundite eemaldamist ja nülgimist; poolrümp aga toode, mis on saadud rümba sümmeetrilisel poolitamisel piki kaela- , rinna-, nimme- ja ristluulülide keskkohti ning läbi rinnaku ja vaagnaliiduse keskkoha; selle määruse tähenduses. Lambarümp esitatakse kvaliteediklassidesse määramiseks ja kaalumiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti C IV alapunkti kohasel viisil. Lambarümp esitatakse kvaliteediklassi määramiseks ilma pea (eraldatud esimese kaelalüli vahelt), jalgade (eraldatud kämblaliigesest või kanna-pöialiigesest), saba (eraldatud kuuenda ja seitsmenda sabalüli vahelt), udara, suguorganite, maksa ja sisikonnata. Neerud ja neerurasv kuuluvad rümba juurde.
Lõikes 4 sätestatakse viitega EL-i õigusaktile määruses kasutatava termini „searümp“ tähendus. Searümp on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B I alapunkti kohaselt tapetud sea terve või keskjoont mööda jagatud keha, mis on veretustatud ja siseelunditest puhastatud ning millelt on lisaks eraldatud pea, esijalad ja saba; selle määruse tähenduses. Searümba standardesitusviis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B III alapunkti kohaselt ilma keele, harjaste, sõrgade, suguorganite, neerurasva, neerude ja vahelihaseta. Tehniliste tingimuste tõttu on Eestis lubatud searümpi enne kaalumist ja liigitamist (ehk määramist) esitada ilma pea, esijalgade ja sabata.
Lõikes 5 sätestatakse viitega EL-i õigusaktile, et searümba noteeringu võrreldavale alusele viimiseks korrutatakse lihakäitlemisettevõttes registreeritav tapamass 1,07-ga. Searümba standardesitusviisist erinev määratlus liikmesriigis on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 20 punkti t ning komisjoni otsuse 2005/308/EÜ searümpade liigitusmeetodite lubamise kohta Eestis kohaselt. Euroopa Liidu liikmesriikides on kasutusel erinevad kvaliteediklassidesse määramise meetodid ja tehnilised tingimused ning erinev sigade populatsioon ja kaubandustavad. Selleks, et turu läbipaistvuse tagamiseks kogutav turuinfo oleks liikmesriigiti võrreldav, teisendatakse (nendes liikmesriikides, kus see vajadus on) searümpade kohta kogutav info standardesitusviisile vastavaks. Säte muudab kehtivat korda nii, et registreeritav tapamass korrigeeritakse nendes lihakäitlemisettevõtetes, kus määratakse searümpade kvaliteediklasse. Seni kehtinud korra kohaselt korrigeeriti tapamassi turuinfot kogunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuses.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklasside määramise nõuded. Lõige 1 sätestab veiserümba kategooria ja kvaliteediklassi määramise nõuded ning lubab veiserümba kvaliteediklassi määramise korral kasutada alamklasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A II alapunkt sätestab veiserümpade kategooriad ja sama punkti III alapunkt nende klassifikatsiooni. Veiste rümbad jagatakse kuude kategooriasse (Z, A, B, C, D, E) vanuse ja soo alusel. Rümba kvaliteediklassi määramise korral hinnatakse rümba piirkondade lihakust (eelkõige rümba oluliste osade (taga- , selja- ja abaosa) arengut) ja rasvasust (hinnatakse rasva hulka rümba välispinnal ja rinnaõõnes). Lihakust tähistatakse lihakusklassidega S, E, U, R, O ja P ning rasvasust rasvasusklassidega 1–5. Täpsemalt on veiserümba piirkondade oluliste osade arengut lihakuse ja rasvasuse määramiseks kirjeldatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/1182 I lisas. Näiteks peab lihakusklassi E (kõrgem) järgi olema veise rümba tagaosa väga kumer (sisetükk ulatub märgatavalt üle vaagnaliigese), rümba seljaosa kuni abaosani lai ja väga paks (ristluutükk väga kumer) ning rümba abaosa väga kumer.
Lõikes 2 sätestatakse alamklasside kasutamine veiserümba kvaliteediklassi määramise korral. Lihakäitlemisettevõttes võib veiserümba kvaliteediklassi lihakuse ja rasvasuse määramise korral kasutada alamklasse, et saavutada lihakusklassi ja rasvasusklassi määramise täpsem tulemus. Kui veiserümba lihakus või rasvasus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A III alapunktis nimetatud lihakus- või rasvasusklassi keskmisest suurem, märgitakse lihakus- või rasvasusklassi tähisele juurde „+“. Kui veiserümba lihakus või rasvasus on samas alapunktis nimetatud lihakus- või rasvasusklassi keskmisest väiksem, märgitakse lihakus- või rasvasusklassi tähisele juurde „– “. Alamklasside kehtestamine on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A III alapunkti kohaselt.
Lõikes 3 sätestatakse veapiir veiserümpade kvaliteediklassi määramise korral. Nimetatud veapiir kehtestatakse, et tagada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 2 selgem kohaldamine. Sama praktikat kasutatakse ka teistes EL-i liikmeriikides veiserümpade kvaliteediklassi määramisel. Veiserümpade kvaliteediklassid on määratud lubatud vea piires, kui kvaliteediklasse määrav isik on määranud kvaliteediklassi valesti kuni viiendikul kontrollitud veiserümpadest.
Lõikega 4 kehtestatakse searümpade kvaliteediklassi määramise nõuded ja meetodid. Searümba kvaliteediklass määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B II alapunktis nimetatud kvaliteediklasside ja nende hinnangulise tailihasisalduse põhjal, mida tähistatakse klassidega S, E, U, R, O ja P. Searümba väärtus määratakse kindlaks eelkõige selle tailihasisalduse osakaalu ja kaalu suhte põhjal. Tailihasisalduse osakaalu hinnatakse liigitusmeetodi abil, mis koosneb automaatsest, poolautomaatsest või manuaalsest liigitustehnikast ning hindamisvalemist. Hindamisvalem koostatakse searümba teatavate anatoomiliste osade mõõtmise kaudu, mis on tehtud lubatud ja statistiliselt tõendatud meetoditega. Searümba kvaliteediklassi määramise korral kasutatakse asjakohast mõõteseadet – tailihamõõturit –, mille tüübile vastav valem avaldatakse PTA veebilehel kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikliga 11.
Lõikega 5 kehtestatakse lambarümba kvaliteediklassi määramise nõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti C III alapunkti järgi kohaldatakse lambarümba kvaliteediklassi määramise korral sama määruse IV lisa punkti A III alapunkti sätteid mutatis mutandis ehk kooskõlas vajalike muudatustega, kuid punkti A III alapunktis asendatakse sõna „tagaosa“ sõnaga „tagaveerand“. Täpsemalt on lambarümba piirkondade oluliste osade arengut lihakuse ja rasvasuse määramiseks kirjeldatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/1182 II lisas.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse veise-, sea- ja lambarümba märgistamine ning teatise esitamine. Lõike 1 kohaselt märgistatakse veise-, sea- või lambarümp kvaliteediklassi määramise korral templijäljendi või etiketiga. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikli 8 lõike 2 kohaselt märgistatakse veise- ja lambarümp templijäljendi või etiketiga, millele on omakorda märgitud vähemalt kategooria ning lihakus- ja rasvasusklass. Searümp märgistatakse aga sellise templijäljendi või etiketiga, millele on märgitud vähemalt rümba klass ja tailihasisalduse hinnanguline osakaal. Senise praktika järgi ja kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikli 8 lõikega 7 lisatakse templijäljendile või etiketile järgmised andmed:
1) rümba tapanumber;
2) tapamass ja selle määramise kuupäev;
3) kvaliteediklasse määranud ELÜPS-i § 87 lõikes 3 nimetatud isiku tunnustamise number.
Nimetatud andmetega etikett peab asuma komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikli 8 kohaselt vähemalt igal veiserümba veerandil, igal lambarümbal või lamba poolrümbal ja igal sea poolrümbal. Templijäljendid peavad olema selgelt loetavad, tehtud kustumatu, mürgivaba ja kuumakindla tindiga ning asuma rümba välispinnal. Etiketid võivad asuda rümba välis- või sisepinnal.
Lõikes 2 sätestatakse, et lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele tuleb veise- ja lambarümba märgistamise korral lisada templijäljendile või etiketile põllumajandusloomade registrisse kantud veise või lamba identifitseerimisnumber. Lisa nõue on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikli 8 lõikega 7 ning see on olnud Eestis senine praktika, tagamaks rümba jälgitavus.
Lõikes 3 sätestatakse võimalus, et veise-, sea- või lambarümpi ei pea kvaliteediklassi määramisel korral märgistama, kui iga rümba kohta on koostatud protokoll. Nimetatud võimalus on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikli 8 lõikes 6. Iga rümba kohta koostatud protokoll peab sisaldama vähemalt andmeid rümba püsivate vahenditega ühekaupa identifitseerimise, tapasooja massi ja kvaliteediklassi määramise tulemuse kohta. Oluline on, et kõik rümbad tükeldatakse jätkuva toimingu ajal samas lihakäitlemisettevõttes, mis kuulub tapamaja juurde.
Lõikes 4 sätestatakse, et komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 1 lõikes 1 nimetatud teatises tuleb märkida kvaliteediklassi määratud veise- või lambarümba kohta veise või lamba põllumajandusloomade registrisse kantud identifitseerimisnumber. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 1 lõike 1 kohaselt peab teatis sisaldama rümba kohta järgmisi andmeid:
1) veise- või lambarümba kategooria;
2) lihakus- ja rasvasusklass;
3) searümba klass;
4) tailihasisalduse hinnanguline osakaal;
5) rümba kaal delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikli 7 kohaselt (täpsustades, kas tegemist on tapasooja või jahutatud rümba kaaluga).
Teatises esitatud andmed on loomapidaja jaoks olulised, et planeerida aretusalast tegevust; need tagavad ka rümba jälgitavuse.
Eelnõu §-ga 5 sätestatakse veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramise kontroll. Lõike 1 kohaselt teeb PTA määruse § 2 lõikes 1 nimetatud lihakäitlemisettevõttes komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kohapealseid kontrolle vähemalt kaks korda iga kolme kuu järel.
Lõikes 2 sätestatakse kohapealse kontrolli tegemise võimalus riskihindamise alusel, kui lihakäitlemisettevõtes on tapamahud väikesed ja aastas tapetakse keskmiselt vähem veiseid, sigu ja lambaid, kui on sätestatud § 2 lõikes 1. Nimetatud võimalus on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 3 lõikes 1. Arvestades senist praktikat ja lihakäitlemisettevõttes tapetud loomade arvu, määratakse riskihindamise põhjal kindlaks kontrollide sagedus ja kontrollitavate rümpade miinimumarv. Tegemist on praktikaga, mida varem ei ole rakendatud. Uue sätte lisamine on tingitud praktilisest vajadusest, et vähendada väiksema tapamahuga lihakäitlemisettevõtjate halduskoormust, kes rakendavad veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassidesse määramist. Näiteks kui varem pidi PTA kohapealseid kontrolle tegema kaks korda iga kolme kuu järel, olenemata lihakäitlemisettevõtte tapamahust, siis riskihindamise tulemuse põhjal võib kontrollide arvu vähendada või suurendada.
Lõikes 3 sätestatakse, et üldjuhul peab iga kohapealse kontrolli ajal kontrollima vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa. Kui kontrolli ajal on ettevõttes vähem kui 40 rümpa, tuleb kontrollida kõiki rümpi. Kontrollitavate veise-, sea- ja lambarümpade miinimumarv lähtub senisest kohapealse kontrolli praktikast.
Eelnõu §-ga 6 sätestatakse veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramiseks tunnustamise kord. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/1182 artiklis 9 on sätestatud kohustus, mille kohaselt peab liikmesriik tagama, et klassifitseerimist teeksid pädevad rümpade kvaliteediklassi määrajad. Seega võib rümpade kvaliteediklasse ELÜPS-i § 87 lõike 3 kohaselt määrata ainult selline isik, kes on saanud sellekohase tunnustuse. Lõike 1 kohaselt esitatakse kvaliteediklasside määraja tunnustuse saamiseks PTA-le taotlus kooskõlas ELÜPS-i § 7 lõikega 1 (kirjalikult paberil või elektrooniliselt).
Lõike 2 kohaselt korraldab Eestis kvaliteediklassidesse määramise koolitust PTA. Koolitus koosneb kuni 24-tunnisest põhikoolitusest, kuni 90-tunnisest praktikast lihakäitlemisettevõttes ja sellele järgnevast kuni 16-tunnisest koolitusest ning lõpeb eksamiga. Eksamile pääsemiseks on vaja läbida asjakohane koolitus. Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Isik sooritab eksami, kui ta vastab õigesti vähemalt 80 protsendile küsimustest ja määrab kvaliteediklassid õigesti vähemalt 80 protsendil veise-, sea- või lambarümpadest. PTA väljastab eksami sooritanud isikule ELÜPS-i § 87 lõike 3 kohast tunnustust tõendava tunnistuse. Tingimuste sätestamisel on arvestatud Eesti senise praktika ning teiste EL-i liikmesriikide kogemustega.
Eelnõu §-ga 7 tunnistatakse maaeluministri 27. juuni 2018. a määrus nr 41 „Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord“ kehtetuks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktide nõudeid:
− Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854);
− komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1182, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamise osas (ELT L 171, 04.07.2017, lk 74–99);
− komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1184, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaaladega ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamisega (ELT L 171, 04.07.2017, lk 103–112).
4. Määruse mõjud
Määrus võimaldab Eestis rakendada EL-i ühise turukorralduse raames veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramist. Rümpade kvaliteediklassi määramine tagab loomapidajatele ühtsed ja kindlaks määratud alused veise-, sea- ja lambarümba kvaliteedi määramiseks, annab objektiivse ülevaate kaubeldava liha kvaliteedi kohta ning aitab paremini korraldada turuhindade kogumist ja võrdlust. Loomapidaja saab kvaliteediklassi määratud ning kõrgema kvaliteediga liha eest kõrgemat hinda ja see motiveerib tootma kvaliteetsemat liha.
Sellises lihakäitlemisettevõttes, kus alustatakse rümpade kvaliteediklasside määramise rakendamist, kaasnevad lisakulutused kvaliteediklassi määraja koolitamiseks või automatiseeritud klassifitseerimise puhul investeeringuteks vajalikku seadmesse.
Määrus asendab maaeluministri 27. juuni 2018. a määrust nr 41 „Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord“. Kehtiva määrusega võrreldes tehakse tekstis täpsustused või täiendused, mis aitavad määrust tõhusamalt rakendada. Sisulisi muudatusi, mis mõjutaksid veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise rakendamist, ei tehta.
Kuna määruse uue tervikteksti rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse vastuvõtmisega ei kaasne otsest mõju riigi julgeolekule, keskkonnale ega riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi ega lisakulusid või -tulusid võrreldes jõustumiseelse ajaga. Kvaliteediklassi määramisega tegelevate isikute välja- ja täiendusõpet korraldab PTA talle selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu teist korda kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule. Võrreldes esmakordse EIS kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamisega, on eelnõud täiendatud § 2 lõikega 5.