Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Kaitseministeerium

Sakala 1

Tallinn 15094 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS (täiendatud)

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades

Kas poliitika

kujundamise uuring

(IKS § 6 lg 5)

või

X

uuring hõlmab

eriliigilisi

isikuandmeid ja on

olemas valdkondlik

eetikakomitee (IKS §

6 lg 4) kooskõlastus

Eetikakomisjoni kooskõlastus eraldi failis (lisa 3).

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete

töötleja on määranud

Andmekaitse-

spetsialisti (sh tema

nimi ja kontakt-

andmed)?

Kaitseministeerium – Marju Müürisepp,

[email protected]

OÜ Eesti Uuringukeskus – Pille Hillep, [email protected]

Norstat Eesti AS – Johanna Mäekivi, [email protected]

Kas on olemas

eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul

lisada see taotlusele.

Jah (lisa 3).

Kas osa uuringust

toimub andmesubjekti

nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele

lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik

või selle kavand.

Jah. Nõusolek küsitakse värbamiskirja abil, mille sisu on alljärgnev:

Tere!

Kutsume Teid osalema uuringus „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri

äärsetes maakondades“, mille eesmärk on saada tagasisidet

riigikaitselistes küsimustes. Küsitluse tellija on Kaitseministeerium ning

läbiviijad Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS. Uuring aitab

mõista Eesti-Vene piiriäärsete elanike suhtumist Kaitseväkke, NATO-

sse, aja- ja reservteenistustesse ning uurida üldiselt elanike kaitsetahet.

Küsitlust viiakse läbi Põlva-, Võru- ja Ida-Virumaal ning kokku

soovitakse küsitleda kuni 4800 inimest. Uuringut viiakse läbi 2024. aastal

suvel/sügisel.

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

Uuringu andmeid kasutatakse Eesti kaitsevaldkonna poliitika

kujundamisel. Küsimustele vastamiseks kulub umbes 7 minutit.

Vajadusel on võimalik küsimustikule vastamine pooleli jätta ja seda

hiljem samast kohast jätkata.

Küsitluses osalemine on vabatahtlik ja Teile saadetakse ankeedi

täitmiseks vajadusel kahel korral meeldetuletus. Küsitlusele vastamist

loetakse käesolevas uuringus osalemisnõusolekuks.

Teie e-maili aadress ning sotsiaaldemogaafilised tunnused (rahvus,

vanusgrupp ja sugu) on saadud rahvastikuregistrist avalikust huvist

lähtuva küsitluse eesmärgil. Selle küsitluse läbiviimise õiguslikud alused

on Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lg 1 ning isikuandmete kaitse seadus

§ 6 lg 5, lisaks Kaitseministeeriumi põhimäärus § 4 lg 1 ja § 5 lg 1. Teie

pseudonüümitud andmeid kasutatakse ainult küsitluse kutse ja

meeldetuletuste saatmiseks ning need kustutatakse kohe peale küsitluse

lõppemist. Küsitlus viiakse läbi unikaalse uuringulingiga, mis tähendab,

et igalt IP-aadressilt saab vastata ainult ühe korra. IP-aadress kustutakse

andmebaasist kohe peale küsitluse lõppu. Rahvastikuregistrist saadud

pseudonüümitud andmeid hoitakse eraldi küsitlusega kogutud andmetest.

Küsitluse kaudu kogutud andmeid analüüsitakse ainult üldistatult kujul ja

anonüümselt. Kaitseministeeriumile edastatakse anonüümsed andmed,

mis ei võimalda ühegi vastanud isiku otsest ega kaudset tuvastamist.

Uuringu andmed säilitatakse anonümiseeritud kujul (elektroonilised

andmefailid statistikapaketi SPSS formaadis, tulemustabelid Exceli

formaadis) tähtajatult teadusandmete repositooriumis DataDOI.

Isikuandmete töötlemisel lähtutakse Isikuandmete kaitse seadusest.

Teie õigused seoses andmekaitsega ning andmekaitsega seotud

kontaktandmed on kirjas allpool.

Kui te ei soovi käesolevas uuringus osaleda, siis palun vajutage järgmisele

ikoonile:

Küsitluse uuringulink asub siin:

Ootame Teie vastuseid hiljemalt ....

Küsimuste korral võite võtta ühendust:

Ette tänades

…

Vastavalt EL andmekaitse üldmäärusele on Teil järgnevad õigused:

1) taotleda oma isikuandmete parandamist, kui need on ebapiisavad,

puudulikud või väärad;

2) esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise suhtes, kui

isikuandmete kasutamine põhineb õigustatud huvil;

3) taotleda oma isikuandmete kustutamist, näiteks juhul, kui isikuandmeid

töödeldakse Teie nõusolekul ja Te olete oma nõusoleku tagasi võtnud;

4) piirata oma isikuandmete töötlemist ajal, kui Kaitseministeerium

hindab, kas Teil on õigus nõuda oma andmete kustutamist;

5) saada infot, kas Kaitseministeerium töötleb Teie isikuandmeid, ning

juhul, kui töötleb, saada eelnimetatud andmetele juurdepääs;

6) saada oma andmed, mida Te olete ise esitanud ning mida töödeldakse

nõusoleku alusel või lepingu täitmiseks, kirjalikult või üldkasutatavas

digitaalses vormis, ja kui tehniliselt võimalik, edastada need andmed

teisele teenuse osutajale (andmete ülekantavus);

7) võtta tagasi oma nõusolek, mille Te olete andnud oma isikuandmete

töötlemiseks;

8) esitada oma andmete kasutamise kohta kaebus Andmekaitse

Inspektsioonile (veebileht www.aki.ee), kui Te leiate, et isikuandmete

töötlemine riivab Teie õigusi ja huve.

Isikuandmete vastutav töötleja on Kaitseministeerium ning volitatud

töötlejad Norstat Eesti As ja Eesti Uuringukeskus OÜ.

Uuritava õigustega seotud küsimuste korral palume pöörduda Tartu

Ülikooli inimuuringute eetika komitee poole e-posti aadressil

[email protected] või tel 737 6215.

Isikuandmete töötlemisega seotud küsimuste korral palume pöörduda

Andmekaitse Inspektsiooni poole tel 5620 2341.

Lisaks on ankeedi algusesse lisatud uuringule vastamise nõustumise

klausel: „Olen kursis uuringu eesmärkidega ja olen nõus küsitluses

osalema.“, mille ette vastaja peab panema linnukese küsitlusele

vastamisel. Taotlusele lisatud uuringu ankeet.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Kaitseministeerium, 70004502

Sakala 1, Tallinn 15094

Rika Margat, [email protected],

+372 5304 5751

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

OÜ Eesti Uuringukeskus, 11005526

Toompuiestee 30, Tallinn 10120

Pille Hillep, [email protected],

+372 5332 0008

2.2. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Norstat Eesti AS, 11444875

Endla 15, Tallinn 10122

Johanna Mäekivi, [email protected],

+372 5847 0374

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei

piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava

uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle

valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla

Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 60

lg 1 ning isikuandmete kaitse seadus

(IKS) § 6 lg 5. Kaitseministeeriumi

põhimäärus § 4 lg 1 ja § 5 lg 1.

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Planeeritava uuringu taust

Uuringut „Avalik arvamus riigikaitsest“ on Kaitseministeeriumi tellimusel läbiviidud alates 2001.

aastast iga-aastaselt. Viimasel neljal aastal on uuringut läbi viinud hankelepingu raames Eesti

Uuringukeskus OÜ (peatöövõtja) koostöös Norstat Eesti AS-ga (alltöövõtja, andmekogumine).

Uuringu eesmärk on kaardistada elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes.

Uuringus käsitletakse põhjalikumalt järgmisi teemasid:

1) hoiakud Eesti riigi suhtes;

2) institutsioonide (sealhulgas kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;

3) hinnangud võimalike ohtude ning julgeolekuriskide suhtes Eestile ning maailmas;

4) elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

5) hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas;

6) suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse;

7) suhtumine NATO-sse ja sellega seonduvatesse arengutesse;

8) hoiakud seoses rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega;

9) meediatarbimine.

Üle-Eestilises uuringus on viimased neli aastat kasutatud kombineeritud küsitlusmeetodit –

veebiküsitlus Norstat Eesti AS veebipaneelis (70%) ja Norstat Eesti poolt läbi viidud

telefoniküsitlus (30%). Valimi suurus on olnud kõigil neljal aastal 1200 vastajat üle-Eesti vanuses

15–74-aastat. Seni on teostatud uuringus andmeanalüüsi piirkonna põhiselt, mitte

maakonnapõhiselt.

Uuringu tulemused on aluseks Kaitseministeeriumile kaitsevaldkonna poliitikakujundamisel.

Viimane uuringu raport asub siin:

https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_kevad_20

23.pdf

Planeeritav uuring

Kaitseministeeriumil on tekkinud vajadus lisauuringuks vahetult Eesti-Vene piiriga külgnevates

maakondades (Ida-Viru-, Põlva- ja Võrumaa), et kaardistada sealse elanikkonna hinnangud

riigikaitselistes küsimustes. Senine küsitlusmeetod ja valimi suurus ei võimalda seda teha. Selleks,

et maakonnapõhiselt valiidset andmeanalüüsi läbi viia, on vaja suurendada valimimahtu läbi

lisaküsitluse.

Uuringut planeeritakse läbi viia 2024. aastal kaks korda, et täpsemalt näha muutusi piirkonna

elanike hinnangutes poole aasta jooksul ja selle kaudu hinnata riigikaitseliste tegevuste mõju

elanikkonna hinnangutele.

Lisaküsitlus viiakse läbi väiksemas mahus ja uuringus käsitletakse järgmisi teemasid:

1) elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude

korral;

2) hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas;

3) suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse.

Kokku soovitakse ühes laines küsitleda 480 isikut vanuses 18–74-aastat. Selleks soovib Eesti

Uuringukeskus OÜ kui hanke lepingu peatöövõtja koostöös Norstat Eestiga taotleda

rahvastikuregistrist Põlva-, Võru- ja Ida-Virumaa elanike lisakontakte (esinduslik juhuvalim soo ja

vanuse ning rahvuse lõikes). Küsitluse läbiviija kogemus on näidanud, et rahvastikuregistrist peab

veebiküsitluse jaoks võtma 10x väljavõtte emailidest, et saavutada valimi eesmärki. Kuna ankeedis

küsitakse ka eriliigilisi isikuandmeid (rahvus, kodakondsus) ning andmeid kasutatakse poliitika

kujundamiseks, siis kooskõlastati uuring ka TÜ eetikakomisjoniga.

Mõlemad planeeritavad küsitlused on eraldiseisvad küsitlused, kuid nende anonüümseid tulemusi

võrreldakse omavahel. Mõlema uuringu laine jaoks küsitakse Rahvastikuregistrist eraldi

kontaktibaas. Võib juhtuda, et juhuvalimi teel satub 2. laine küsitlusse ka neid inimesi, kes vastasid

esimeses laines, kuid see on juhuslik. Kuna peale esimest küsitlust kustutatakse isikute andmed,

siis korraga ei töödelda rohkem kui 4800 isiku andmeid. Teise laine korral küsitakse juhuvalimi

teel uued 4800 kontakti.

Uuringu tulemused on aluseks Kaitseministeeriumile kaitsevaldkonna poliitikakujundamisel.

Küsitletakse ainult täisealisi elanikke. Küsitluse viib läbi Norstat Eesti AS enda

veebiküsitluskeskkonnas, küsitlustulemuste analüüsi teeb OÜ Eesti Uuringukeskus.

Kaitseministeeriumi hankelepingu partnerina teeb peatöövõtjana OÜ Eesti Uuringukeskus

rahvastikuregistrist juhuvalimi teel meiliaadressite väljavõte soo, vanuse ja maakonna lõikes.

Küsitluse viib läbi Norstat Eesti AS, kes on riigihanke lepingu järgi alltöövõtja OÜ Eesti

Uuringukeskusele.

OÜ Eesti Uuringukeskus määrab küsitluse eest vastutavaks isikuks Norstat Eesti AS töötaja

Johanna Mäekivi, kellele rahvastikuregister saadab otse krüpteeritult kontaktibaasi (keegi teine

uuringu meeskonnaliikmetest ei saa kontaktandmebaasi). Rahvastikuregistri kontaktibaasile on

ligipääs ainult antud küsitluse eest vastutaval isikul (Johanna Mäekivil, Norstat Eesti AS).

Kontaktibaas kustutatakse Norstat Eesti AS süsteemist hiljemalt ühe kuu jooksul peale küsitluse

lõppu.

Kutse küsitluses osalemiseks saadetakse Norstat Eesti AS küsitluskeskkonnast sihtrühma

elektroonilise posti aadressidele (kontaktid saadud rahvastikuregistrist). Elektroonsele ankeedile

vastamine toimub vastaja eelistusest lähtuvalt kas eesti või vene keeles. Ankeedi pikkus mõlemas

sihtrühmas on kuni seitse minutit. Vastamine on vabatahtlik. Meeldetuletuskirjad saadetakse ainult

nendele respondentidele, kes on küsitluse pooleli jätnud või ei ole küsitlusele vastanud.

Meeldetuletuskirju ei saadeta neile, kes on küsitlusest kirjalikult loobunud (andnud teada

kontaktisikule). Kokku saadetakse kuni kaks meeldetuletuskirja – 1. meeldetuletuskiri saadetakse

seitse päeva pärast küsitluse algust ja 2. meeldetuletuskiri viis päeva peale 1. meeldetuletust.

Vastamisstatistikat jälgitakse e-kirjade põhjal, st kui süsteem näitab, et vastaja e-posti aadressilt ei

ole tulnud täidetud ankeeti, siis saadetakse talle meeldetuletuskiri. Peale küsitluse lõppemist

kustutatakse e-posti aadressid küsitlussüsteemist ühe kuu jooksul. Juhul kui vastaja on isiklikult

teatanud kontaktmeilile, et ta ei soovi uuringus osaleda ja meeldetuletuskirju saada, siis

kustutatakse tema e-posti aadress kohe küsitlussüsteemist.

Norstat Eesti AS vormistab ankeedid ette elektroonses küsitluskeskkonnas, nii et see oleks vastatav

nii arvutis kui mobiiltelefonis. Programm võimaldab vastaja unikaalse uuringulingi kaudu

vajadusel küsimustiku täitmist vahepeal katkestada ja hiljem pooleli jäetud kohast jätkata.

Ankeedile vastamine on indiviidipõhine, st ühte ankeedilinki ei saa mitu korda uuesti täita.

Valimisse sattunud isikute isikuandmeid ja e-posti aadresse kasutab uuringu läbiviija vaid andmete

kogumise käigus ning peale andmekogumist need hävitatakse. Rahvastikuregistrist saadud

andmeid ei hoita koos vastamise andmetega.

Andmed kogutakse vabatahtlikkuse alusel. Uuringu läbiviijat teavitatakse enne küsimustikule

vastamist uuringu eesmärkidest ja väljunditest. Sihtrühmal on võimalik keelduda küsimustikule

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Käesolevas uuringus kasutatakse Rahvastikuregistri andmeid, kuna muudest isikustamata ega ka

isikustatud kontaktibaasidest (nt veebipaneelidest) ei ole võimalik statistiliste järelduste tegemiseks

esinduslikku uuringu valimit (maakondlikul tasemel) moodustada. Rahvastikuregistris on inimeste

andmed isikustatud ja selleks, et uuringu läbiviijale oleks võimalik edastada pseudonüümitud

kontaktibaas (sugu, vanus, rahvus, email), on rahvastikuregistri töötajal vaja töödelda isikustatud

andmeid. Uuringu läbiviijale edastatakse andmebaas, mis sisaldab järgmisi tunnuseid: sugu, vanus,

rahvus ja andmesubjekti emaili aadress. Andmesubjekti emailita ei oleks võimalik veebiküsitlust

läbi viia.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tellija on Kaitseministeerium ehk täidesaatva riigivõimu organisatsioon, kes tellib uuringu

riikliku julgeolekupoliitika kujundamise eesmärgil ning uuringu vastu on ülekaalukas avalik huvi,

sest see on oluline Eesti riigi julgeoleku poliitika kujundamiseks. Uuringu valimisse kuuluvad Eesti

Vabariigi elanikud.

Eesti riigi julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut

mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi. Eesti viib avara

julgeolekukäsituse ellu põhimõttel ühiskond kui tervik ja valitsus kui tervik. Julgeolek on kogu

valitsuse ja kogu ühiskonna tegevuse tulemus. Seetõttu on oluline saada elanikkonnalt tagasisidet

rahuajal riigi julgeolekupoliitikale ja suundadele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Rahvastikuregistri andmebaasi kasutatakse ainult käesolevas uuringus ning inimese isikustatud

andmed kustutatakse kohe peale küsitluse lõppemist. Isiku andmete kaitsmiseks minimeeritakse

inimeste arvu, kes isikuandmeid töötlevad, st isikustatud andmeid töötlevad Rahvastikuregistri

spetsialist ja uuringu läbiviijate seast küsitlusjuht.

Rahvastikuregistrist võetakse andmed välja juhuvaliku teel kvootvalimina, mis välistab

üksikisikute tõrjumist või diskrimineerimist, maine või autonoomsuse kahjustamist. Küsitluse

käigus kogutud andmeid analüüsitakse vaid üldistatult, mitte üksikisiku tasandil.

Uurijate pikaaegse veebiküsitluste läbiviimise kogemuse põhjal võib öelda, et rahvastikuregistri

andmetest tuleb välja võtta minimaalselt kümnekordne kogus emaili aadresse lähtuvalt valimi

vastamisest jättes küsimustikule vastamata või teavitades (meeldetuletustest) keeldumisest

kontaktisikule. Käesolev uuring ei kahjusta inimese eraelu, ei tekita vaimset ega füüsilist kahju

ning ei tekita vastajale liigset koormust, kuna tegemist on vabatahtliku avaliku arvamuse

uuringuga.

Küsitluses palutakse vastajal oma vanus kirjutada täisaastates ja mitte vanusgrupina, kuna siis on

võimalik analüüsi teostada eri vanusgruppide lõikes, mitte ainult nende gruppide lõikes, mis on

esindusliku valimi aluseks.

Peale andmete kogumist moodustab Norstat Eesti AS anonüümse andmebaasi (e-posti aadressid on

eemaldatud), mille andmed puhastatakse ning vajadusel lisatakse kaalud soo, vanuse ja rahvuse

lõikes. Seejärel edastab Norstat Eesti AS andmebaasi Eesti Uuringukeskus OÜ-le analüüsimiseks.

Anonüümse andmefaili annab uuringu läbiviija (OÜ Eesti Uuringukeskus) üle SPSSi ja Exceli

formaadis Tellijale.

OÜ Eesti Uuringukeskus teostab maakonnapõhiselt andmete analüüsi, kus eelkõige kasutatakse

kirjeldava statistika meetodeid.

suurusest. Ka sel juhul tuleb teha vastajatele kuni 2 meeldetuletust, et netovalim täis saada. Seega

on käesoleva uuringu ühe laine brutovalim 4800 inimest ja netovalim 480 inimest, 2 laine peale

kokku 9600 kontakti.

Küsitlus on vabatahtlik ja andmesubjektil on võimalik keelduda uuringust ja mitte vastata

küsitlusele. Lisaks on võimalik loobuda meeldetuletuskirjadest ning küsimuste tekkimisel võtta

ühendust uuringu läbiviijatega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh

pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja

serverid.

Kontaktibaas krüpteeritakse rahvastikuregistris ja saadetakse uuringu küsitluse eest vastutavale

isikule Johanna Mäekivile (Norstat Eesti AS). Andmed salvestatakse Norstat Eesti AS-i

siseserverisse, mis peale küsitlust kustutatakse ühe kuu jooksul. Norstat kasutab andmete edastuse

jaoks krüpteeritud FTPS-i teenuseid. Andmetöötleja pääseb andmetele juurde krüpteeritud VPN-

ühenduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks

Larvikis, Norras.

Kontaktibaas ei lähe edasi Eesti Uuringukeskusele. Eesti Uuringukeskus saab ainult

küsitlustulemuste anonüümse andmebaasi, millele vastaja on oma nõusolekuga kinnitanud

küsitluses osalemise. Ka soo, vanuse ja rahvuse märgib inimene ise, mitte ei tõsteta üle

rahvastikuregistri kontaktibaasist. Küsitlustulemuste andmebaas läheb tähtajatult hoiustamisele

Tartu Ülikooli teadusandmete repositooriumisse DataDOI. Uuringu andmed hoiustatakse

anonümiseeritud kujul (elektroonilised andmefailid statistikapaketi SPSS formaadis,

tulemustabelid Exceli formaadis). Tartu Ülikooli kontaktisikuks Kaitseministeeriumile on selles

osas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu,

kellel vahetu seos uuringu läbiviimisega puudub. Tema roll on olla kontaktisikuks hilisemas

andmete talletamise osas.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Kokku soovitakse küsitleda kaks korda 4800 isikut vanuses 18–74 aastat. Selleks soovib OÜ Eesti

Uuringukeskus koos Norstat Eesti AS-iga küsitluse läbiviimiseks taotleda rahvastikuregistrist

lisakontakte Põlva-, Võru- ja Ida-Virumaa lõikes (esinduslik juhuvalim soo ja vanuse ning rahvuse

lõikes) – kahe küsitluslaine jaoks kokku 9600 konktakti. Küsitleja kogemus on näidanud, et

rahvastikuregistrist peab veebiküsitluse jaoks võtma kümnekordse (4800 kontakti) väljavõtte

emailidest, et saavutada valimi eesmärki (480 vastajat).

Kaitseministeeriumi hankelepingu partnerina teeb peatöövõtjana OÜ Eesti Uuringukeskus

rahvastikuregistrist juhuvalimi teel meiliaadresside väljavõtte soo, vanuse ja maakonna lõikes.

Küsitluse viib läbi Norstat Eesti AS, kes on riigihanke lepingu järgi alltöövõtja OÜ Eesti

Uuringukeskusele.

Norstat Eesti AS määrab küsitluse eest vastutava isiku (Johanna Mäekivi), kellele

rahvastikuregister saadab krüpteeritult kontaktibaasi. Rahvastikuregistri kontaktibaasile on

ligipääs ainult antud küsitluse eest vastutaval isikul (Johanna Mäekivil, Norstat Eesti AS).

Kontaktibaas kustutatakse Norstat Eesti AS süsteemist hiljemalt ühe kuu jooksul peale küsitluse

lõppu.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44–50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

2024. aasta juuni-august ja september-november (ehk 2 lainet erinevate kontaktibaasidega).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Kontaktibaas peab olema koostatud juhuvalimi teel, kus on arvestatud valitud maakondade vanuse,

soo ja rahvuse lõiget. Lisaks peab kontaktibaas sisaldama subjekti emaili aadressi veebiküsitluse

läbiviimiseks. See tähendab, et rahvastikuregister väljastab andmebaasi, milles on järgmised kirjed:

subjekti emaili aadress, sugu, vanus, rahvus.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Rahvastikuregister

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei

tehta.

Küsitlustulemused anonümiseeritakse volitatud töötaja Johanna Mäekivi poolt, st eemaldab

küsitlustulemuste andmebaasist emaili aadressid ja hävitab kontaktibaasi.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmete koosseis on kirjeldatud ankeedis (lisa 1). Andmed on pseudonüümitud kuni säilib

kontaktibaas, peale kontaktibaasi hävitamist muutub see anonüümseks.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Igale vastajale antakse andmebaasis kood, mis ei ole peale küsitluse lõppemist ja kontaktibaasi

hävitamist ümberpööratav.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kontaktandmebaas, mis sisaldab isikuandmeid (email, sugu, vanus, rahvus), kustutatakse Norstat

Eesti AS süsteemist hiljemalt üks kuu peale küsitluse lõppu. Esimese küsitluse pseudonüümitud

andmed kustutatakse hiljemalt 30.09.2024, teise küsitluse tulemused hiljemalt 31.01.2025.

Anonüümne andmebaas säilitatakse tähtajatult Tartu Ülikooli andmearhiivis juhuks, kui

Kaitseministeerium soovib lisaanalüüsi teostada. Andmeanalüüsi ei publitseerita, see jääb

asutusesiseseks.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas See on kirjeldatud valimile saadetud

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

teavitatakse. värbamiskirjas.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Värbamiskirjast.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Thomas Mell (allkirjastaja ees- ja perenimi)8

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Värbamiskiri

Tere!

Kutsume Teid osalema uuringus „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“,

mille eesmärk on saada tagasisidet riigikaitselistes küsimustes. Küsitluse tellija on

Kaitseministeerium ning läbiviijad Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS. Uuring aitab mõista

Eesti-Vene piiriäärsete elanike suhtumist kaitseväkke, NATO-sse, aja- ja reservteenistustesse ning

uurida üldiselt elanike kaitsetahet. Küsitlus viiakse läbi Põlva-, Võru- ja Ida-Virumaal ning kokku

soovitakse küsitleda kuni 4800 inimest. Uuringut viiakse läbi 2024. aastal suvel ja sügisel.

Uuringu andmeid kasutatakse Eesti kaitsevaldkonna poliitika kujundamisel. Küsimustele

vastamiseks kulub umbes 7 minutit. Vajadusel on võimalik küsimustikule vastamine pooleli jätta ja

seda hiljem samast kohast jätkata.

Küsitluses osalemine on vabatahtlik ja Teile saadetakse ankeedi täitmiseks vajadusel kahel korral

meeldetuletus. Küsitlusele vastamist loetakse käesolevas uuringus osalemisnõusolekuks.

Teie e-maili aadress ning sotsiaaldemogaafilised tunnused (rahvus, vanusgrupp ja sugu) on saadud

rahvastikuregistrist avalikust huvist lähtuva küsitluse eesmärgil. Selle küsitluse läbiviimise

õiguslikud alused on Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lg 1 ning isikuandmete kaitse seadus § 6 lg 5,

lisaks Kaitseministeeriumi põhimäärus § 4 lg 1 ja § 5 lg 1. Teie andmeid kasutatakse ainult küsitluse

kutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning need kustutatakse kohe peale küsitluse lõppemist. Küsitlus

viiakse läbi unikaalse uuringulingiga, mis tähendab, et igalt IP-aadressilt saab vastata ainult ühe korra.

IP-aadress kustutakse andmebaasist kohe peale küsitluse lõppu. Rahvastikuregistrist saadud andmeid

hoitakse eraldi küsitlusega kogutud andmetest. Küsitluse kaudu kogutud andmeid analüüsitakse

ainult üldistatult kujul ja anonüümselt. Kaitseministeeriumile edastatakse anonüümsed andmed, mis

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12–14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete

nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ei võimalda ühegi vastanud isiku otsest ega kaudset tuvastamist. Uuringu andmed anonüümitud kujul

(elektroonilised andmefailid statistikapaketi SPSS formaadis, tulemustabelid Exceli

formaadis)tähtajatult teadusandmete repositooriumis DataDOI. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse

Isikuandmete kaitse seadusest.

Teie õigused seoses andmekaitsega ning andmekaitsega seotud kontaktandmed on kirjas allpool.

Kui te ei soovi käesolevas uuringus osaleda, siis palun vajutage järgmisele ikoonile:

Küsitluse uuringulink asub siin:

Ootame Teie vastuseid hiljemalt ....

Küsimuste korral võite võtta ühendust:

Ette tänades

…

Vastavalt EL andmekaitse üldmäärusele on Teil järgnevad õigused:

1) taotleda oma isikuandmete parandamist, kui need on ebapiisavad, puudulikud või väärad;

2) esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise suhtes, kui isikuandmete kasutamine põhineb

õigustatud huvil;

3) taotleda oma isikuandmete kustutamist, näiteks juhul, kui isikuandmeid töödeldakse Teie

nõusolekul ja Te olete oma nõusoleku tagasi võtnud;

4) piirata oma isikuandmete töötlemist ajal, kui Kaitseministeerium hindab, kas Teil on õigus nõuda

oma andmete kustutamist;

5) saada infot, kas Kaitseministeerium töötleb Teie isikuandmeid, ning juhul, kui töötleb, saada

eelnimetatud andmetele juurdepääs;

6) saada oma andmed, mida Te olete ise esitanud ning mida töödeldakse nõusoleku alusel või lepingu

täitmiseks, kirjalikult või üldkasutatavas digitaalses vormis, ja kui tehniliselt võimalik, edastada need

andmed teisele teenuse osutajale (andmete ülekantavus);

7) võtta tagasi oma nõusolek, mille Te olete andnud oma isikuandmete töötlemiseks;

8) esitada oma andmete kasutamise kohta kaebus Andmekaitse Inspektsioonile (veebileht

www.aki.ee), kui Te leiate, et isikuandmete töötlemine riivab Teie õigusi ja huve.

Isikuandmete vastutav töötleja on Kaitseministeerium ning volitatud töötlejad Norstat Eesti As ja

Eesti Uuringukeskus OÜ.

Uuritava õigustega seotud küsimuste korral palume pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetika

komitee poole e-posti aadressil [email protected] või tel 737 6215.

Isikuandmete töötlemisega seotud küsimuste korral palume pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni

poole tel 5620 2341.

Lisa 2: Küsimustik

Avalik arvamus riigikaitsest

OLEN UURINGU EESMÄRKIDEST TEADLIK JA OLEN NÕUS UURINGUS OSALEMA

(LINNUKESEGA MÄRKIMISE VÕIMALUS)

TAUST

1. Elukoht (Ida-Virumaa / Põlvamaa / Võrumaa)

2. Küsitluse keel (eesti/vene)

3. Sugu (mees/naine)

4. Vanus (täisaastates)

5. Rahvus (eestlane/venelane/muu)

6. Kodakondsus (Eesti/Venemaa/muu, mis?/määratlemata)

7. Kui suur oli möödunud kuul Teie isiklik kätte saadud sissetulek (netosissetulek ehk tulu,

millest on juba maha arvatud maksud, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks)?

1. kuni 800 eurot

2. 801–1200 eurot

3. 1201–1700 eurot

4. 1701–2500 eurot

5. Üle 2500 euro

6. Sissetulekut ei ole

7. Ei soovi avaldada

8. Ei oska öelda

PÕHIANKEET

8. Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata

ründajast, osutama relvastatud vastupanu?

1. Jah, kindlasti

2. Pigem jah

3. Pigem mitte

4. Kindlasti mitte

5. Ei oska öelda

9. Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?

1. Jah, kindlasti EDASI K10 variandid 1–3 ja 6

2. Pigem jah EDASI K10 variandid 1–6

3. Pigem mitte EDASI K10 variandid 1–6

4. Kindlasti mitte EDASI K10 variandid 3–6

5. Ei oska öelda EDASI K10 variandid 1–6

10. Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? (1 valik)

1. Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses

2. Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (näiteks tagalatoetus, logistika jms)

3. Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses (näiteks meditsiinivaldkond,

evakuatsioonikorraldus jms)

4. Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse

5. Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda

6. Ei oska öelda

11. Kuivõrd piisavalt olete informeeritud sellest, mida saaksite teha Eesti kaitseks, juhul kui

Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung?

1. Täiesti piisavalt EDASI K13

2. Pigem piisavalt EDASI K12

3. Pigem ebapiisavalt EDASI K12

4. Täiesti ebapiisavalt EDASI K12

5. Ei oska öelda EDASI K12

12. Millistel teemadel vajaksite rohkem informatsiooni riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse

kohta välisvaenlase kallaletungi korral? [Vastusevariante roteerida.]

Palun valige kuni kolm vastust.

1. Teie kohustused riigikaitses

2. Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

3. Mobilisatsiooni korraldus

4. Avalikkuse teavitamisviisid

5. Juhised varjumiseks ja avalikud varjumiskohad

6. Evakueerimise korraldus lahingutegevuse eest

7. Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

8. Teie võimalused vabatahtlikult riigikaitsesse panustada

9. Esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleemide lahendamise viisid

10. Avalike teenuste kättesaadavus

11. Muu, mis?

12. Ei oska öelda

13. Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…?

1. ...tunduvalt tõsta

2. ...mõningal määral tõsta

3. ...säilitada praegusel tasemel

4. ...mõningal määral vähendada

5. ...tunduvalt vähendada

6. Ei oska öelda

14. Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväega seotud tegevustesse? [Vastusevariante

roteerida.]

Väga

hästi

Pigem

hästi

Pigem

halvasti

Väga

halvasti

Ei oska

öelda

Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti

õhuruumis

Harjutusalade laiendamine

Kaitseväe õppused Teie piirkonnas

Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks

õppuste ajal kohalikel teedel)

Reservväelaste kutsumine

õppekogunemistele

Kaitseväe vormi kandmine avalikes

kohtades / avalikel üritustel

Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa

ja Valgevene piiri*

*MÕISTE: See on kaitserajatiste ehitamine Eesti, Läti ja Leedu idapiirile (nn Balti kaitsevöönd).

15. Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis?

6. Kindlasti pooldan

7. Pigem pooldan

8. Pigem olen vastu

9. Kindlasti olen vastu

10. Ei oska öelda

AJATEENISTUS

MÕISTE: AJATEENISTUSE eesmärk on õpetada välja Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua

eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse

põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

16. Kui vajalikuks peate noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist?

1. Kindlasti vajalikuks

2. Pigem vajalikuks

3. Pigem ebavajalikuks

4. Täiesti ebavajalikuks

5. Ei oska öelda

17. Kuidas suhtute noormeestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale?

1. Mõistan kõrvalehoidmise hukka

2. Suhtun sellesse pigem negatiivselt

3. Suhtun sellesse mõistvalt

4. Kiidan kõrvalehoidmise heaks

5. Ei oska öelda

RESERVTEENISTUS

MÕISTE: RESERVTEENISTUS on kaitseväekohustuse täitmine õppe– ja lisaõppekogunemisel.

Reservväelased on nimetatud sõjaaja ametikohtadele või on üldreservis. Reservis olevad isikud on

kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised. Reservväelane ollakse

vaid reservteenistuses, näiteks õppekogunemisel osaledes.

18. Kuidas suhtute reservväelastesse?

1. Väga hästi

2. Pigem hästi

3. Pigem halvasti

4. Väga halvasti

5. Ei oska öelda

19. Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? Lubatud mitu

vastusevarianti.

1. Olen ise reservväelane

2. Lähedane, elukaaslane on reservväelane

3. Sõber, tuttav on reservväelane

4. Töökaaslane on reservväelane

5. Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud

6. Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda

MÕISTE: ÕPPEKOGUNEMISI korraldatakse, et tuletada reservis olevatele isikutele meelde

ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemistel harjutavad

kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ja tegevusi. Õppekogunemisele kutsub kaitsevägi ning kutse

edastatakse 120 päeva ette. Kui tegemist on lisaõppekogunemisega, siis pikka etteteatamise aega ei

ole ning kutsele tuleb reageerida kohe. Reservväelase osalemine õppekogunemisel on kutse saamisel

kohustuslik, kuid osaleda võib ka vabatahtlikult.

20. Kuivõrd toetate osalemist õppekogunemisel, kui osaleb…?

Toetan

täielikult

Pigem

toetan

Pigem ei

toeta

Üldse ei

toeta

Ei oska

öelda

Lähedane, elukaaslane

Sõber, tuttav

Töökaaslane

Uuringu valim – kokku 480 vastajat

240 vastajat Ida-Virumaalt

240 vastajat Põlva- ja Võrumaalt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/24/9-6

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2024 Tallinnas

Taotluse esitaja

Kaitseministeerium [email protected] [email protected]

RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel

otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus

„Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“ 20.06.2024 täiendatud

taotluses esitatud tingimustel ja mahus.

2. esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta

vastavalt taotluse punktile 10.3. (30.09.2024 ja 31.01.2025).

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsuse Lisas „Taotlus_Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne

nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (2)

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 4 sätestab nõude, et isikustatud andmetega ja isiku

nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse

Inspektsiooni eelnev luba kui soovitakse töödelda eriliigilisi isikuandmeid ning puudub vastava

valdkonna eetikakomitee.

Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse

eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud

ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega (18.03.2024 protokoll nr 388/T-15).

Täiendavalt juhin teie tähelepanu järgnevale.

Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Selle

põhimõtte täitmiseks tuleb andmetöötlejal esitada andmesubjektile teave, mis on sätestatud

artiklites 12 – 14. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14 lg 3 punkt a sätestab, et kui

andmetöötleja ei saa isikuandmeid andmesubjektilt, tuleb andmetöötlejal teha andmesubjektile

teatavaks nimetatud artiklis olev teave mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui

rahvastikuregistrist on andmed saadud, siis tuleb teil andmesubjektile teabe esitamisel arvestada

ka selle tähtajaga.

Värbamiskirja saatmise puhul tuleb tagada, et selles oleks olemas kogu teave isikuandmete

töötlemise kohta ning teave peab olema esitatud selgelt ja lihtsalt, tulenevalt sellest palun veelkord

värbamiskiri üle vaadata ning vastavalt kohandada.

Värbamiskirjas olete viidanud, et isikuandmete töötlemisega seotud küsimuste korral pöörduda

Andmekaitse Inspektsiooni poole. Siinkohal juhin tähelepanu, et eelkõige on andmetöötleja

kohustus isikuandmete töötlemist andmesubjektile selgitada ning kui inimene leiab, et tema

õiguseid on rikutud vms, siis on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on 20.06.2024 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni

teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus_Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades