Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Silvi Ojamuru

Raplamaa Omavalitsuste Liit

[email protected]

Teie 24.05.2024 nr Meie 26.06.2024 nr 2.2-9/24/1458-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:

Raplamaa Omavalitsuste Liidu MTÜ (ROL) büroos tekkis küsimus, millele me ise ei suuda vastust

leida. Me oleme väike büroo ja juristi meil ei ole.

Teema:

Raplamaa koolide parimate ainetundjate ja õpilasvõistluste tunnustamine – kas me võime

parimate õpilaste nimesid avaldada oma veebilehel ja maakonnalehes? Tunnustusüritus oli,

lapsed on oma tänukirjad ja kingitused avalikul tänuüritusel kätte saanud. Mõni laps on parim

kaheksal erineval aineolümpiaadil ja nii väga tahaks need nimed avalikustada.

Kuidas tõlgendada lapse isikuandmete töötlemise mõistet? Kas lapse heade õpitulemuste

avaldamine on isikuandmete töötlemine?

Loodan, et saate meile nõu anda!

Esmalt viitame, et eelkõige saab selgitusi hariduse ja laste isikuandmete, sh kas olümpiaadide

tulemusi võib avaldada, kohta Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt siit.

Lühidalt selgitame ka üldiseid põhimõtteid. Nimelt, isikuandmete (sh ka laste kohta käivate

isikuandmete) avaldamisel peaks olema selleks isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist

6 või isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvidest 4-7 tulenev alus. Isikuandmete töötlemine

on andmetega tehtav mistahes toiming: kogumine, korrastamine, säilitamine, muutmine,

lugemine, kasutamine, edastamine, ühendamine, kustutamine jne1.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab

olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes

kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt

võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil

andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama

andmetöötleja ehk MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit ise. Isikuandmete töötlemise seaduslike

aluste mitteammendav loetelu on sätestatud IKÜM artiklis 6 (nõusolek, leping, juriidilise

kohustuse täitmine, õigustatud huvi jne). Kui õiguslik alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid

töödelda (sh avaldada) ei tohi.

Märgime, et laste edasijõudmist ja õppeedukust peegeldavad andmed on õpilase

isikuandmed, millele juurdepääsu võimaldamine võib kahjustada õpilase eraelu

puutumatust. Üldjuhul saab isikuandmete avalikustamine toimuda tõesti ainult lapse seadusliku

esindaja nõusolekul. Täiskasvanud õpilaste isikuandmete avaldamise puhul tuleb nõusolek temalt

endalt. See, et tihtilugu isegi kooli kontekstis tuleks nõusolek võtta üpriski paljudelt isikutelt, ei

1 Vt üldmääruse art. 2 lg 2 p. a ja b; direktiivi art. 2 lg 3 p. a

2 (2)

ole aluseks nõusoleku võtmata jätmiseks. Nõusoleku võtmisel tuleb arvestada, et see peab vastama

IKÜM artiklis 7 sätestatud nõuetele. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne ja

ühemõtteline. Nõusolek peab olema antud aktiivsete sammude astumisega, nt jah/ei vastus,

linnukese tegemine kastis vms. Vaikimisi antud nõusolekut ei loeta üldmääruse kohaseks

nõusolekuks. Nõusoleku võtmisel tuleb andmesubjekti teavitada ka õigusest nõusolek igal ajal

tagasi võtta.

Hoolimata õiguslikust alusest isikuandmete avaldamisel, tuleks andmetöötlejal siiski lähtuda

minimaalsuse põhimõttest ja laste huvidest (sh kas need andmed peavad olema googeldatavad

vms). Üheks variandiks oleks see, et andmesubjektidele (ka õpilastele) võiks

andmekaitsetingimustes olla teavitus, et üldse toimub mingitmoodi tunnustamine ning selgitus,

kuhu pöörduda, kui õpilane sellist tunnustamist ei soovi. Praktikas on esinenud mitmeid

juhtumeid, kus tõepoolest õpilane ei soovi ka positiivselt väljatoomist. Eraelulisi põhjusi, miks ei

soovita oma nime avaldamist veebilehel või ajalehes, võib olla veelgi mitmeid. Seetõttu tuleb neid

austada. Veel oleks võimalus juba olümpiaadi korraldamisel võtta lapsevanemalt nõusolek

hilisema kajastuse osas. Küll aga tuleb silmas pidada, et nõusolek võidakse iga hetk tagasi võtta ja

sedagi tuleb aktsepteerida.

Seega tuleb andmetöötlejal isikuandmete avalikustamisel lähtuda sellest, kas on olemas nõusolek

(alaealise puhul tema seadusliku esindaja antud nõusolek) või kas on alust isikuandmeid

avalikustada ilma nõusolekuta või siis puudub sootuks avaldamiseks õiguslik alus. Samuti peab

isikuandmete avalikustamise eesmärk olema kooskõlas avaldamise ulatusega. Andmete

avalikustamisel peab lähtuma lisaks ka minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja asjakohasuse

põhimõttest.

Selgitan lisaks, et Õiguskantsler on analoogselt näiteks seoses koolidega leidnud, et õpilaste

edusamme tuleb küll tunnustada ja selleks peabki asutus leidma parima võimaluse, kuid siinkohal

ei saa selleks olla mh hinnete avaldamine avalikul aktusel vms. Rohkem informatsiooni

Õiguskantsleri seisukohast leiate siit.

Meedias on varasemalt koos Andmekaitse Inspektsiooniga avaldatud selgitused näiteks

lastekaitseliidu veebilehel siin.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel