Selgitustaotlus

1/38

KESKKONNAARUANNE 2023

L. Puusepa 1a, Tartu 50406

Telefon: 731 9401

[email protected]

www.kliinikum.ee

2/38

Sisukord

Eessõna ................................................................................................................................................. 3

Kliinikumi tutvustus ............................................................................................................................... 4

Kliinikumi visioon, väärtused, missioon ja keskkonnapoliitika ..................................................... 11

Kliinikumi juhtimissüsteem ................................................................................................................ 13

Kliinikumi keskkonnajuhtimissüsteem ............................................................................................. 13

Kliinikumi olulised keskkonnaaspektid ja -mõjud ........................................................................... 14

Kliinikumi keskkonnaeesmärgid ja tegevuskava............................................................................ 17

Kliinikumi keskkonnategevuse tulemuslikkus ....................................................................................... 26

Energiatõhusus ............................................................................................................................... 27

Vee tarbimine .................................................................................................................................. 30

Materjalitõhusus .............................................................................................................................. 30

Jäätmed............................................................................................................................................ 31

Bioloogiline mitmekesisus ............................................................................................................. 34

Heitmed ............................................................................................................................................ 34

Vastavus õigusaktide nõuetele ......................................................................................................... 36

Keskkonnaaruanne ............................................................................................................................ 38

Keskkonnaaruande kinnitamine ....................................................................................................... 38

3/38

Eessõna

Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, mis tähendab, et

süsiniku heide ei tohi olla suurem kui selle sidumine kasvavasse metsa, mulda, turbasse ja

mujale. Selle saavutamiseks oodatakse iga asutuse ja kodaniku panust.

Tervishoiusektori kasvuhoonegaasid moodustavad globaalselt süsinikujalajäljest 4,4%.

Kliinikum on seatud eesmärgi saavutamiseks hinnanud oma keskkonnaaspekte, koostanud

keskkonnapoliitika ning rakendanud ainukese haiglana Eestis Euroopa Liidu

keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (Eco-Management and Audit Scheme, EMAS).

Kliinikum on keskkonnategevuskavaga seadnud eesmärgiks:

• suurendada energiatõhusust

• suurendada ressursitõhusust

• vähendada jäätmeteket ja edendada ringlusesse võttu

• suurendada keskkonnateadlikkust nii oma töötajate kui ka patsientide ja üldsuse seas

Kliinikum on seadnud oma arenguskavas eesmärgiks olla aastaks 2026 keskkonnahoidlik

haigla.

Kliinikumile väljastati 1. septembril 2021 esimese haiglana Eesti Vabariigis EMAS tõend

registreerimisnumbriga EE-000021.

4/38

Kliinikumi tutvustus

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on ülikoolihaigla ja teenuste mahult

suurim raviasutus Eestis, kus osutatakse kõrgetasemelist arstiabi kõikidel meditsiinierialadel.

Kliinikumis kasutatakse maailmatasemel diagnostilisi ja ravimeetodeid, juhindutakse

tõenduspõhisusest ning nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest ravijuhistest. Kliinikum osutab

ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele ja ka

välismaalastele. Mitmete erialade ja raviviiside osas on Kliinikum ainuke teenusepakkuja

Eestis. Kliinikumis on ravi-, õppe- ja teadustöö igapäevatöös tihedalt integreeritud,

kohaldatakse uusi ravimeetodeid ja kasutatakse uusi ravimeid, korraldatakse konverentse

ning muid teadusüritusi. Oluline osa Eesti kliinilise meditsiini teadus-, arendus- ja

innovatsioonialasest tegevusest on koondunud Kliinikumi. Koostöös Tartu Ülikooli

arstiteaduskonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub arstidele, õdedele ja teistele

tervishoiutöötajatele diplomieelse ning diplomijärgse välja- ja täiendõppe andmine. Kliinikum

teeb aktiivset koostööd nii esmatasandi kui teiste raviasutustega ning sotsiaalsüsteemiga

tervishoiuteenuse järjepidevuse tagamiseks.

2023. aasta lõpuks moodustas Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern 8 ettevõtjaga grupi.

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum kontserni juriidiline struktuur seisuga 31.12.2023:

Joonis 1. SA Tartu Ülikooli Kliinikum kontserni juriidiline struktuur seisuga 31.12.2023.

5/38

EMAS määruse kohast KKJS-i rakendatakse kontsernist ainult Tartu linnas SA Tartu Ülikooli

Kliinikumis.

Kliinikumi põhitegevusala EMTAKi järgi 86101 – haiglaraviteenused

NACE 2 86.10 – haiglaravi

Tartu Ülikooli Kliinikumi koosseisus on 19 kliinikut ning 10 meditsiinilist ja 13 mittemeditsiinilist

teenistust.

Joonis 2. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi koosseis

Kliinikud

1. Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik

2. Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik

3. Hematoloogia-onkoloogia kliinik

4. Kirurgiakliinik

5. Kopsukliinik

6. Kõrvakliinik

7. Lastekliinik

8. Meestekliinik

9. Nahahaiguste kliinik

10. Naistekliinik

11. Närvikliinik

12. Psühhiaatriakliinik

13. Radioloogiakliinik

14. Silmakliinik

15. Sisekliinik

16. Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik

17. Stomatoloogia kliinik

18. Südamekliinik

19. Ortopeedia kliinik

6/38

Meditsiinilised teenistused

1. Apteek

2. Infektsioonikontrolli teenistus

3. Operatsiooniteenistus

4. Müokardiinfarktiregister

5. Patoloogiateenistus

6. Toitmisravi keskus

7. Transplantatsioonikeskus

8. Verekeskus

9. Vähikeskus

10. Ühendlabor

Mittemeditsiinilised teenistused:

1. Analüüsi- ja kvaliteediteenistus

2. Finantsvaldkond

3. Haldusvaldkond

4. Hanketeenistus

5. Informaatikateenistus

6. Kantselei

7. Kommunikatsiooniteenistus

8. Patsienditeenistus

9. Personaliteenistus

10. Sisekontrolliteenistus

11. Teadus-arendusteenistus

12. Tehnikateenistus

13. Toitlustusteenistus

KKJS haldamise mõistes on Kliinikumi tegevus jaotatud 12-ks tegevusvaldkonnaks, millel on

omakorda alavaldkonnad.

7/38

Tabel 1. Kliinikumi tegevusvaldkonnad

8/38

EMAS määruse kohane KKJS hõlmab Kliinikumi kõiki hooneid/asukohti.

Kliinikumi hooned

1. L. Puusepa 1a (juriidiline aadress)

2. L. Puusepa 2

3. L. Puusepa 6

4. L. Puusepa 8 (põhimaja)

5. Lembitu 24

6. N. Lunini 8 (jäätmekeskus)

7. N. Lunini 20 (garaaž)

8. Riia 167

9. Raja 31

Kliinikumi hooned, mida praegu ei kasutata:

1. N. Lunini 6

2. Kuperjanovi 1

Pilt 1. Kliinikumi meditsiinilinnak ja selle lähedal olevad hooned

Pildi 1 tähistused:

P8 – L. Puusepa 8

P1a – L. Puusepa 1a

P2 – L. Puusepa 2

P6 – L. Puusepa 6

L6 – N. Lunini 6

L8 – N. Lunini 8

L20 – N. Lunini 20

L24 – Lembitu 24

9/38

Hooned Riia 167, Raja 31 ja Kuperjanovi 1 asuvad meditsiinilinnakust vastavalt 1,4 km, 1,7

km ja 1,7 km kaugusel).

Pildivalik Kliinikumi hoonetest:

L. Puusepa 8

10/38

L. Puusepa 6

L. Puusepa 1a

Raja tn 31 hoonet on osaliselt renoveeritud ja rajatud tehnosüsteeme ning hoonet plaanime

kasutada ka edaspidi. Riia tn 167 raviosakonnas ei ole suuremaid renoveerimistöid läbi viidud,

aga kompleksi plaanime kasutada ka edaspidi. L. Puusepa tänava hoonetest läbis L. Puusepa

tn 1a täieliku renoveerimise, L. Puusepa tn 2 on osaliselt renoveeritud, L. Puusepa tn 6 on

täielikult renoveeritud vastavalt muinsuskaitseliste piirangute võimalustele ning L. Puusepa tn

8 kompleksis on nii uusi hooneid, renoveeritud hooneid kui ka renoveerimata hooneid. Lembitu

tn 24 on osaliselt renoveeritud. N. Lunini tn 6 hoones 2023. aastal augustist tegevust ei

toimunud. N. Lunini 8 hoones tegutseb keskkonna- ja puhastuse osakond ja N. Lunini tn 20

aadressil asub garaaž.

11/38

Kliinikumi visioon, väärtused, missioon ja keskkonnapoliitika

Kliinikumi visioon

Tartu Ülikooli Kliinikum on Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, patsientide ja

koostööpartnerite esimene eelistus Eestis.

Kliinikumi põhiväärtused

Kliinikumi põhiväärtused on Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus,

ladina keeles „Compassio, Innovatio, Scientia, Fides“. Lähtume neist põhimõtetest

järgnevalt:

Hoolivus – Compassio

Hoolivus on meie väärtushinnangute aluseks. Hoolivus patsientide ja nende lähedaste,

kaastöötajate ja partnerite, üliõpilase ja arst-residentide suhtes. Suhtume kõikidesse

inimestesse lugupidamise, väärikuse ja viisakusega, pakume parimat patsiendikogemust.

Oleme ausad ja eetilised. Austame ja hindame nii patsientide kui kolleegide erilisust ja panust.

Lähtume oma tegevuses eelkõige patsiendi huvidest ja kaitseme nende väärikust sellal, kui

tervis neil enese eest seista ei võimalda. Austame patsientide õigust privaatsusele ja

konfidentsiaalsusele.

Uuendusmeelsus – Innovatio

Uuendusmeelsus on Kliinikumi ja tema töötajate arengu oluliseks eelduseks. Kliinikumi

spetsialistide innovaatilisus on mänginud olulist rolli Eesti tervishoiu arengus läbi aegade. Me

arendame uusi diagnostika- ja ravimeetodeid, toetame uute tehnoloogiliste lahenduste

rakendamist meie patsientide hüvanguks.

Pädevus – Scientia

Meie suurim väärtus on pädevad ja pühendunud töötajad, keda iseloomustab teadmishimu.

Innustame kaastöötajaid igakülgselt arenema. Patsiendid usaldavad meie pädevaid arste,

õdesid ning teisi spetsialiste. Kogume teadmisi ja arendame oskusi pidevalt. Anname oma

parima teadmise Eesti tervishoiusüsteemi edendamiseks. Hindame pikaaegset kollektiivset

kogemust, samal ajal oleme avatud teaduse ning innovatsiooni uusimate lahenduste

väljatöötamiseks ja katsetamiseks.

Usaldusväärsus – Fides

Parima tulemuse saavutame kõigi erialade ja töötajate koostöös, kaasates igakülgselt

patsiente ja nende lähedasi. Selleks, et patsient järgiks talle antud ravisoovitusi, on vaja

usaldust. Patsient tunneb, et tehakse parimaid võimalikke raviotsuseid ja ta on kaasatud

otsustusprotsessi, talle on põhjalikult selgitatud ja põhjendatud sekkumiste vajalikkus,

eesmärk, võimalik saadav kasu ja riskid. Oleme nii üksikisikuna kui kollektiivina vastutavad

oma töö ja tulemuste eest. Oleme keskkonnasäästlikud ja majandame vastutustundlikult.

12/38

Kliinikumi missioon – „Teadus patsiendi teenistuses“

Kliinikumi missiooniks on akadeemilise meditsiini tippkeskusena pakkuda inimesekeskset ja

teaduspõhist tervishoiuteenust. Kliinikumi põhipädevusteks on

• Inimlik, patsiendikeskne käsitlus ja ravi

• Kõrgetasemeline ja tulevikku vaatav teadus- ja arendustegevus

• Parimal kliinilisel praktikal põhinev õpetamine

Keskkonnapoliitika

Kliinikumi keskkonnapoliitika koostamise, järgimise ja avalikustamise eesmärk on teadvustada

Kliinikumi tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga keskkonnaaspekte ning

täpsustada, millised on reaalsed võimalused süsinikujalajälje vähendamiseks.

Haiglad tervishoiuteenuse pakkujatena omavad olulist mõju nii heaolule kui keskkonnale,

mistõttu soovib Tartu Ülikooli Kliinikum olla avatud ning läbipaistev oma tegevustes. Seetõttu

on Tartu Ülikooli Kliinikum Eesti suurima tervishoiuteenuste pakkujana seadnud endale

eesmärgiks järgida jätkusuutliku arengu eesmärke, et osutada tervishoiuteenust ümbritsevat

elu- ja looduskeskkonda säästes.

Tartu Ülikooli Kliinikum soovib vähendada oma tegevusega kaasnevat negatiivset

keskkonnamõju ja parendada pidevalt keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Selleks Tartu Ülikooli Kliinikum:

• Järgib oma tegevuses kehtivate asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid.

• Võtab kasutusele meetmed, mis tagavad ressursside ja energia säästliku kasutamise.

• Panustab pidevalt oma jäätmekäitlussüsteemi arendamisse, arvestades valdkonna

parimaid tavasid ja lahendusi.

• Parandab töökeskkonda, kaasates selleks töötajaid ja uurides nende vajadusi.

• Hindab uute investeerimisotsuste tegemisel nende mõju loodus- ja elukeskkonnale.

• Tõstab töötajate keskkonnateadlikkust läbi regulaarsete koolituste.

• Tõstab patsientide rahulolu läbi avalikustatud keskkonnapoliitika ning negatiivse

keskkonnamõju vähendamise.

• Suurendab kogukonna ühtsustunnet kaasates kogukonna Kliinikumi kui piirkonna

suurima asutuse keskkonnaalase tegevuse väljatöötamisse ja parendamisse.

• Teeb koostööd nii patsientide, töötajate, koostööpartnerite ja ekspertide kui ka teiste

huvigruppidega.

• Täiustab pidevalt oma keskkonnajuhtimissüsteemi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi keskkonnapoliitika on üldsusele kättesaadav lehel

www.kliinikum.ee/rohelisemkliinikum.

13/38

Kliinikumi juhtimissüsteem

Kliinikumi kõrgeim juhtorgan on 8-liikmeline nõukogu. Nõukogu esimees on 31.03.2024

kuupäeva seisuga Kristjan Vassil, liikmed: Urmas Klaas, Eero Vasar, Kaspar Kokk, Merike

Saks, Maarjo Mändmaa, Heljo Pikhof ja kolonelleitnant dr Ahti Varblane.

1. aprillil 2021. aastal astus ametisse nii uus Kliinikumi neljaliikmeline juhatus kui ka laiem

juhtkond. Juhatuse moodustavad lisaks juhatuse esimehele ehk tegevjuhile Priit Perensile

kolm juhatuse liiget – ravijuht dr Liis Salumäe, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona

Pastarus ning teadus- ja arendustegevuse juht Joel Starkopf. Muudatused juhatuse struktuuris

hõlmasid ka laiema juhtkonna moodustamist, kuhu kuuluvad lisaks juhatusele finantsjuht,

haldusjuht, infotehnoloogia juht, personalijuht ja kommunikatsioonijuht, aga ka meditsiinilise

struktuuri muutuse tulemusel 15. septembril 2021 tööle asunud kliiniliste valdkondade juhid.

Joonis 3. Kliinikumi juhtimisstruktuur

Kliinikumi keskkonnajuhtimissüsteem

KKJS on rakendatud vastavalt Euroopa Liidu määrusele nr 1221/2009, mida on muudetud

Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2017/1505, 28. augustist 2017 ja Euroopa Komisjoni

määrusega (EL) 2018/2026, 19. detsembrist 2018, milledega muudeti Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 lisad I, II, III ja IV.

14/38

EMAS määruse kohane KKJS hõlmab Tartu Ülikooli Kliinikumi Tartu hoonete kompleksides

asuvaid kliinikuid, meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi teenistusi. EMAS määruse kohane KKJS

ei hõlma Kliinikumi tütarettevõtteid ja nende tegevusi.

Keskkonnajuhtimissüsteemi koordineerimine ja vastutused

Keskkonnajuhtimine on integreeritud Kliinikumi üldisse juhtimissüsteemi. Kliinikumi juhatus on

oma kohuseks võtnud luua ja järgida KKJS-i ja selle põhimõtteid, norme ja eesmärke ning

hoida need ajakohasena. Juhatus tagab, et asjakohaste rollide täitmiseks on määratud

vastutus ja volitused ning need on Kliinikumis teatavaks tehtud. Juhatus ergutab töötajaskonda

tegutsema keskkonnahoidlikul viisil ja tagab selleks vajalikud ressursid. Juhatuse esindaja

keskkonnajuhtimise valdkonnas on juhtkonda kuuluv äriarendus- ja haldusjuht.

Kliinikumi keskkonnategevuse koordineerimise ja KKJS toimimise eest vastutab KKJS

vastutav isik ehk keskkonna- ja puhastuse osakonna juhataja.

Kliinikumi juhatuse otsusega on Kliinikumis loodud KKJS töörühm, kus on esindatud Kliinikumi

kõigi tegevusalade eksperdid.

Joonis 4. KKJS juhtimisstruktuur

Kliinikumi olulised keskkonnaaspektid ja -mõjud

Kliinikumi tegevustest tulenevad keskkonnaaspektid tekitavad nii otsest kui ka kaudset

keskkonnamõju.

15/38

Kliinikum on sisse viinud süsteemi oma olulise keskkonnamõjuga keskkonnaaspektide ja

keskkonnariskide väljaselgitamiseks, et tagada nende aspektide ja seotud mõjude ohjamine

ja leevendamine.

Keskkonnaaspektide olulisuse hindamisel arvestab Kliinikum keskkonnamõju suurust, ulatust,

ohtlikkust ja esinemise tõenäosust ning tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele ja olulisust

huvirühmadele.

Viimane keskkonnaaspektide olulisuse hindamine toimus KKJS töörühma poolt 2023. aasta

sügisel.

Kõige olulisemad suurema mõjuga otsesed keskkonnaaspektid on energia tarbimine, jäätmete

teke, ühekordsed tarvikute kasutamine, samuti ohtlike ainete kasutamine, otsustajate

pädevus, töötajate teadlikkus ning toimimine hädaolukordades. Suurima kaudse

keskkonnamõjuga on erinevate koostööpartnerite pädevus.

Kliinikumi tegevustega seotud olulise mõjuga keskkonnaaspektid on kokkuvõtvalt toodud

joonisel 5.

16/38

Joonis 5. Kliinikumi tegevustega seotud olulisemad keskkonnaaspektid ja keskkonnamõjud

17/38

Kliinikumi keskkonnaeesmärgid ja tegevuskava

Kliinikum tegeleb oma keskkonnategevuse parendamisega plaanipäraselt püstitades ja

perioodiliselt üle vaadates keskkonnaeesmärke ja -ülesandeid ning koostades

keskkonnategevuskava.

Keskkonnategevuskava koostatakse järgnevaks tegevusaastaks ja vaadatakse üle igal aastal

eelarve koostamise käigus (vajadusel ka tihedamini).

Tabelis 2 on välja toodud Kliinikumi 2023. aasta keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded ning

keskkonnategevused. Tabelis 3 on esitatud plaanitud tegevused 2024. aastaks.

18/38

Tabel 2. Kliinikumi keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja tegevused 2023. aastaks

TEGEVUSKAVA 2023. AASTAKS

Jrk Eesmärk Ülesanne Tegevus Tulemus

1

Suurendada ressursitõhusust (loodusressursside säästliku kasutamise edendamine)

1

Ressursitõhususe ja parendamisvõimaluste kaardistamine

Arvutada välja Kliinikumi süsiniku jalajälg. 2024. aasta lõpp

Analüüsida ESG E-komponendi mõjualasid, töötada välja E komponendi mõõdikud ning süsteem andmete kogumiseks 2025. aasta ESG aruandluskohustuse täitmiseks. 2024. aasta lõpp

2

Ühekordsete tarvikute kasutamise vähendamine

Kaardistada printimise vajalikkust meditsiinivaldkondades ja mittemeditsiinivaldkondades.

Lükatud järgmisesse aastasse

Anda vanemõdedele/osakonnajuhatajatele info, kui palju on prinditud osakonnas 2022. aastal ning küsida vanemõdedelt/osakonnajuhatajatelt tagasisidet milliseid tööprotsesse võiks muuta, et vähem printida.

Lükatud järgmisesse aastasse

Vähendada kontoriruumide lauaaluste prügikastide arvu. Tehtud, 50 tk.

2 Suurendada energiatõhusust 1 Energia kasutamise vähendamine

Asendada olemasolevad valgustid led-valgustite vastu aadressil L. Puusepa 8. Tehtud, 6000 tk

Paigaldada liikumisanduriga valgustid kõigisse 2023. aastal remonditavatesse või renoveeritavatesse koridoridesse Tehtud

Panna liikumisanduriga valgustid vähemalt 25 riideruumi või WC-sse. Tehtud

Paigaldada päikesepaneelid aadressitele L. Puusepa 8 ja Raja 31. Otsustatud mitte teha.

Välja lülitada ventilatsioon ööseks aadressil L. Puusepa 1a. Tehtud

3 Vähendada jäätmeteket ja edendada ringlusesse võttu 1

Jäätmete sorteerimise suurendamine

Soetada juurde vähemalt kaheksa avalike ruumide sorteerimiskasti (biojäätmete, pakendite, segaolme). Tehtud, 28 tk

4

Suurendada keskkonnateadlikkust nii oma töötajate kui ka patsientide ja üldsuse seas 1

Keskkonnateadlikkuse tõstmine töötajate seas

Teha töötajatele alaliselt energiasäästukampaaniad. Tehtud

Teha jäätmete sorteerimise kampaania. Tehtud

Teha pidevalt keskkonnateadlikke üritusi. Tehtud

Koostada kestlike sündmuste korraldamise juhend. Tehtud

19/38

2

Keskkonnateadlikkuse tõstmine patsientide seas

Kuvada haigla TV-s keskkonnateadlikkust tõstvaid slaide. Tehtud

5 Edendada säästlikku transpordikorraldust 1

Kliinikumisisese logistika säästlikumaks muutmine

Rajada tõukerataste laadimiskoht L. Puusepa 1a-sse. Otsustatud mitte teha.

Rajada juurde vähemalt üks jalgrattaparkla. Tehtud

6 Edendada keskkonnahoidlike hangete läbiviimist 1

Keskkonnahoidlike hangete süsteemi arendamine kliinikumisiseselt Viia läbi vähemalt 3 keskkonnahoidlikku hanget. Tehtud, 14 tk

Päikesepaneelide paigaldamist aadressitele L. Puusepa 8 ja Raja 31 otsustati mitte teostada, kuna selleks vajalik investeering suunati Kliinikumi

jaoks prioriteetsematesse valdkondadesse. Samuti jäi rajamata tõukerataste laadimiskoht L. Puusepa 1a-sse, kuna juba L. Puusepa 8-sse rajatud

tõukerataste laadimiskoht ei leia piisavalt kasutust.

2023. aasta tegevuskavast lükati järgmisesse 2024. aasta tegevuskavasse kaks tegevust.

20/38

Valik Kliinikumi keskkonnategevusi 2023. aastal:

• Investeerisime avalike ruumide sorteerimislahendustesse. Avalikes ruumides on

võimalik soeteerida pakendeid, biojäätmeid ja segaolmejäätmeid. Lisaks

olemasolevatele sorteerimislahendustele paigaldasime avalikesse ruumidesse 28

pilkupüüdvat sorteerimislahendust koos sorteerimisjuhenditega.

21/38

• 2023. aastal tekitas Kliinikum 9% vähem olmejäätmeid kui 2022. aastal. Töötajate ja

patsientide sorteerimisteadlikkus on tõusnud, näiteks 2023. aastal sorteerisime

biojäätmeid olmejäätmetest välja 19% rohkem kui 2022. aastal. Sellele aitas kaasa

sorteerimisvõimaluste suurendamine, kuid võtmeroll on kindlasti teadlikkuse tõusul.

Populaarne võimalus on oma sorteerimisalaseid teadmisi tõsta Kliinikumi enda loodud

digitaalse jäätmemänguga. Lisaks Kliinikumi töötajatele on mängima oodatud ka

patsiendid ja teised huvilised eesmärgiga, et jäätmemängu mängijad saavad uute või

värskendatud teadmistega jäätmeid sorteerida mitte ainult tööl või haiglas viibides, vaid

ka kodus.

• Kliinikum otsib pidevalt lahendusi ühekordsete tarvikute asendamiseks

korduskasutatavate tarvikutega. 2023. aastal alustati arutelu võtta

sterilisatsiooniosakonnas kasutusele paberpakendamise asemel

sterilisatsioonikonteinerid, alustati otsinguid plastmassist tabletitopside

asendamiseks paberist topsidega (oluline on leida lahendus, mis ei oleks

lamineeritud) ning hakati kasutama puhastamisel ühekordsete lappide asemel

mikrokiudlappe.

• 2023. aastal jätkuvalt ei kasutatud ühekordseid toidunõusid ei patsientide

toitlustamisel ega töötajate toitlustamisel.

• Kliinikum viis 2023. aastal läbi 14 keskkonnahoidlikku riigihanget, mille läbi

panustame toodetesse, mille tootmiseks kasutatakse optimaalselt ressursse.

Panustame pidevalt võtmeisikute pädevuse tõstmiseks keskkonnahoidlike hangete

läbiviimiseks, mis on omakorda toonud kaasa igal aastal läbi viidud keskkonnahoidlike

hangete arvu tõusu.

• Suurt tähelepanu pööratakse energiasäästule valgustuses. 2023. aastal investeeris

Kliinikum olemasolevate valgustite vahetamisse led-valgustite vastu, millega

hoidsime kokku aastas hinnanguliselt 1530 MWh elektrienergiat.

• Ka 2023. aastal ei kasutanud anestesioloogia osakond rutiinselt naerugaasi ja

niimoodi juba ligi 5 aastat. Sealjuures on uute korpuste anesteesiakohad on juba

ehitatud ilma naerugaasi võimaluseta. Naerugaasi kasutatakse ainult naistekliinikus

sünnituse valutustamise eesmärgil. Isofluraani ei kasuta Kliinikum juba aastast 2021,

desfluraani kasutatakse väga harva. Koostöös tootjaga otsib anestesioloogia osakond

võimalusi desfluraani kogumiseks.

• Kogukonnaga suhtlemiseks jagame Kliinikumi keskkonnaaruannet eraldi Kliinikumi

keskkonnahoidliku tegevuse kajastamiseks loodud kodulehel

www.kliinikum.ee/rohelisemkliinikum

22/38

• Kliinikumi töötajate seas on väga populaarne kasutada transpordivahendiks

jalgrattaid ja elektritõukerattaid. Aastast 2022 on peahoone peasissekäigu juures

Bolti elektritõukerataste parkla. Samuti on peahoone peasissekäigu, Raja 31 hoone

juures ning L. Puusepa 1a vahetus läheduses Tartu linnarataste parkla. Nagu igal

aastal, loodi ka 2023. aastal juurde ka isiklike jalgrataste parkimisvõimalusi, et

edendada tervislikku ja keskkonnahoidlikku liikumisviise.

• Kliinikum osaleb Tartu ROHEringi projektis, mille eesmärk on tõsta elurikkust

linnas, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile.

Seetõttu 2023. aastal vähendati Kliinikumis niitmissagedust kõigil aladel. Ainult ühel

korral suve jooksul niideti Ravila 17, N. Lunini 12 ja Viljandi mnt 2/N. Lunini 22 aladel.

Vähese niitmisega toetame taime- ja loomaliike. Elurikas linnaloodus pakub lisaks

silmailule mitmeid hüvesid – puhtam õhk, madalam õhutemperatuur, vähem üleujutusi

ja tolmendatud viljapuud. Lisaks rajati L. Puusepa 6 parki kaks lilleniidumuru ala.

• Lisaks jätkusid 2023. aastal teavituskampaaniad töötajate teadlikkuse tõstmiseks.

Kutsusime üles töötajaid temperatuuri jälgima, tühjades ruumides tulesid

kustutama ning aknaid sulgema.

• Kliinikum proovib leida lahendusi enda kasutuselt maha läinud tarvikutele.

Selleks 2023. aastal Kliinikum:

➢ saatis 64 kasutatud voodit Ukraina sõjaväe veteranide haiglale.

➢ pakkus kasutatud mööblit oma töötajatele läbi Facebooki Taaskasutusgrupi.

➢ alustas www.osta.ee keskkonnas Kliinikumis enam mitte kasutust leidvate

asjade pakkumist

23/38

• Kliinikum teadlikult planeeris energiatõhusaid lahendusi uute ravikorpuste

planeerimisel. 2023. aastal avatud uutes kaasaegsetes C ja M ravikorpustes olevad

energiatõhusad lahendused:

➢ kaugjahutuse kasutamine;

➢ C korpuse sterilisatsiooniosakonna hallvee jääksoojuse ärakasutamine sooja

vee eelsoojenduseks;

➢ energiasäästlike ja samas hügieeniliste ventilatsioonisüsteemide

vedeliksoojuskandjaga soojusvahetite kasutamine.

Lisaks panustasid C ja M korpuste planeerimisel jätkusuutlikusse järgmised

lahendused:

➢ ühekohalised palatid, mis tagavad võimaluse patsiendi lähedase juuresolekuks

ning vajadusel patsiendi isoleerimiseks

➢ võimalus vajadusel mahutada ka rohkem patsiente (kahe patsiendi valmidus

osades ühekohalistes tavapalatites);

➢ piisaval hulgal kaasaegsetele nõuetele vastavaid isolaator-palateid

➢ võimalus tekitada lisaravikohti nt masskannatanutega õnnetuste puhul

(ravigaasid ja elektrivarustus operatsiooniploki taastumisalal, EMO ootealadel);

➢ võimalus viia osa voodikohti üle või tekitada juurde maa-aluses parklas

(ravigaasid ja elektrivarustus);

➢ unifitseeritud lahendused voodikohtade varustatuses, õekutses jms;

➢ tööjõuvajadust vähendavate lahenduste kasutuselevõtt (jäätme- ja pesutorud,

Kardex).

• 2023. aastal jõustus pikalt ettevalmistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu äriühingute

kestlikkusaruandluse direktiiv 2022/2462 ehk Corporate Sustainability Reporting

Directive’i (CSRD), mis kohustab suurettevõtteid raporteerima oma tegevuse mõju

keskkonnale, inimõigustele, sotsiaalsele keskkonnale ning tööeetikale. Kuigi

Kliinikumile kui sihtasutusele direktiiv ei kohaldu, siis teadvustades selle

valdkonna olulisuse mõju, hakkab Kliinikum vabatahtlikult kestlikkusaruandluse

ehk E (environmental) S (social) G (governance) suunas liikuma. 2023. aastal

Kliinikum panustas võtmeisikute ESG teadlikkuse tõstmisesse ning kaardistas

ressursivajadusi, et alustada teed kestlikkusaruandluse suunal.

24/38

Tabel 3. Kliinikumi keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja tegevused 2024. aastaks

TEGEVUSKAVA 2024. AASTAKS

Jrk Eesmärk Ülesanne Tegevus Milline on hea tulemus? Tähtaeg

1

Suurendada ressursitõhusust (loodusressursside säästliku kasutamise edendamine)

1

Ressursitõhususe suurendamine ja selle parendamisvõimaluste

kaardistamine

Arvutada välja Kliinikumi süsiniku jalajälg. Süsiniku jalajälg on välja arvutatud. 2024

Analüüsida ESG E-komponendi mõjualasid, töötada välja E komponendi mõõdikud ning süsteem andmete kogumiseks 2025. aasta ESG aruandluskohustuse täitmiseks.

E-komponendi mõjualad on teada, E- komponentide mõõdikud ja süsteem nende mõõtmiseks on olemas 2024

Kaardistada printimise vajalikkust meditsiinivaldkondades ja mittemeditsiinivaldkondades. Kaardistus on tehtud. 2024

Anda vanemõdedele/osakonnajuhatajatele info, kui palju on prinditud osakonnas 2023. aastal ning küsida vanemõdedelt/osakonnajuhatajatelt tagasisidet milliseid tööprotsesse võiks muuta, et vähem printida. Tagasiside on saadud. 2024

Luua pappkastide korduskasutuse süsteem Süsteem on loodud 2024

Luua ravimite ringlussüsteem osakondade vahel Süsteem on loodud 2024

2

Ühekordsete tarvikute kasutamise vähendamine

Leida plastist ravimitopsidele paberist alternatiiv.

Erinevate tootjatega suheldud ja tüki hind on teada. 2024

Vähendada mittesteriilsete kinnaste kasutamist statsionaarsetes osakondades

10% vähem kui 2022. aastal 2024

Vähendada kontoriruumide lauaaluste prügikastide arvu. Vähendatud vähemalt 50 tk. 2024

2 Suurendada energiatõhusust 1 Energia kasutamise vähendamine

Asendada olemasolevad valgustid led-valgustite vastu Vähemalt 200000 kWh ulatuses 2024

Üle minna tsentraalsele jahutusüsteemile Vähemalt 480 000 kWh ulatuses 2024

Välja vahetada tsentraalne garanteeritud toide UPS Vähemalt 45 000 kWh ulatuses 2024

25/38

Paigaldada liikumisanduriga valgustid kõigisse 2024. aastal remonditavatesse või renoveeritavatesse koridoridesse

Paigaldatud kõigisse remonditavatesse või renoveeritavatesse koridoridesse 2024

Panna liikumisanduriga valgustid riideruumide ja/või WC-sse.

Paigaldatud vähemalt 25 tk. 2024

3 Vähendada jäätmeteket ja edendada ringlusesse võttu 1

Jäätmete sorteerimise suurendamine

Soetada juurde avalike ruumide sorteerimiskasti (biojäätmete, pakendite, segaolme). Vähemalt 10 tk. 2024

4

Suurendada keskkonnateadlikkust nii oma töötajate kui ka patsientide ja üldsuse seas

1 Keskkonnateadlikkuse tõstmine töötajate seas

Teha töötajatele alaliselt energiasäästukampaaniad. Kleepsudel uued kujundused. 2024

Teha jäätmete sorteerimise koolitussari. Läbi viidud koolitussari vähemalt 6-l korral. 2024

Teha pidevalt keskkonnateadlikke üritusi/teavitusi.

Korraldatud keskkonnakonverents, sorteerimist edendav üritus, kaks artiklit Kliinikumi lehes, jooksva info jagamine 2024

2

Keskkonnateadlikkuse tõstmine patsientide seas

Kuvada haigla TV-s keskkonnateadlikkust tõstvaid slaide.

Slaidid on haigla TV-s terve aasta kuvatud. 2024

5 Edendada säästlikku transpordikorraldust 1

Kliinikumisisese logistika säästlikumaks muutmine Rajada juurde jalgrattaparkla. 1 tk 2024

6 Edendada keskkonnahoidlike hangete läbiviimist 1

Keskkonnahoidlike hangete süsteemi arendamine kliinikumisiseselt Viia läbi keskkonnahoidlikke hankeid. 6 tk 2024

26/38

Kliinikumi keskkonnategevuse tulemuslikkus

Tulemuslikkus Kliinikumi arengukava järgi

Kliinikum on seadnud oma arenguskavas eesmärgiks olla aastaks 2026 keskkonnahoidlik

haigla. Arengukavas on toodud välja kolm võtmenäitajat, mida Kliinikum jälgib.

Joonis 6.

27/38

Tulemuslikkus Kliinikumi keskkonnaalases tegevuses laiemalt

Kliinikum on oma keskkonnategevuse parendamise hindamiseks välja töötanud

keskkonnategevuse tulemuslikkuse mõõdikute/näitajate süsteemi.

Kliinikumi keskkonnategevuse tulemuslikkuse baasnäitajad on esitatud järgnevalt:

• arv A tähistab kogu aasta absoluutset näitajat (nt kogu aastas kasutatud elektrienergia)

• arv B tähistab voodipäevade arvu aastas

• arv R tähistab suhtarvu A/B näitajate suhtes

Järgnevalt on välja toodud Kliinikumi keskkonnategevuse tulemuslikkuse ülevaade vastavalt

olulisematele valdkondadele.

Energiatõhusus

Elektrienergia

Elektrienergia tarbimine on Kliinikumi üks olulisemaid keskkonna mõjutajaid, kuna energia

tootmine on üks peamisi kliimamuutuste põhjustajaid (kasvuhoonegaaside atmosfääri

paiskamise teel).

Kliinikumi elektritarbimine oli 2023. aastal kõigi hoonete peale kokku 23 355 MWh. Kliinikumi

energiatarbimine suurenes uute ravikorpuste kasutusele võtmise tõttu, millega lisandus

suurusjärgus 30 000 m2 pinda.

Kliinikum täna ise elektrienergiat ei tooda. Siiani on ostetud n-ö tavaelektrienergiat, aga

järgmisel hankeperioodil on plaan osta ka taastuvenergiat.

Kliinikum on üha enam pööranud tähelepanu elektritarbimise vähendamisele. Suurt

tähelepanu pööratakse energiasäästule valgustuses. 2023. aastal investeeris Kliinikum

olemasolevate valgustite vahetamisse led-valgustite vastu, millega hoidsime kokku aastas

hinnanguliselt 1530 MWh elektrienergiat. Vahetatud on välja vanad telerid, külmikud jm

olmeseadmed. Samuti uuendatakse meditsiiniseadmeid vahetades seadmeid välja vähem

energiat tarbivate seadmete vastu.

Ravitööga seotud hoonetest tarbisid vähem elektrienergiat renoveerimata hooned. Põhjuseks

on siin asjaolu, et renoveerimata hoonetes ei ole kõikjal välja ehitatud kaasaaegseid

tehnosüsteeme, mis omakorda kajastub väiksemas elektrienergia tarbimises. Suurim

elektrienergia tarbimine toimub aadressil L. Puusepa 8 asuvas meditsiinilinnakus, kuhu on

koondunud suurem osa ravi- ja diagnostikategevusest Aadressil L. Puusepa 8 asuvas

meditsiinilinnakus on nii uusi korpuseid, kui ka veel täiesti renoveerimata korpuseid.

L. Puusepa 8 elektrienergia tarbimist tõstab kaasaegsete tehnosüsteemide järkjärguline

väljaehitamine.

28/38

Tabel 4. Elektrienergia tarbimine voodipäeva kohta aastatel 2020-2023

Elektrienergia tarbimine Aasta

Arv A Kogutarbimine

(MWh)

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Tarbimine

voodipäeva kohta (MWh)

Tarbimise vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta tarbimisega voodipäeva

kohta

2020 21 291 252 460 0,084

2021 23 785 256 219 0,093 10%

2022 22 745 257 908 0,088 -5%

2023 23 355 266 928 0,087 -1%

Meditsiinilinnaku elektrienergia tarbimine aasta lõikes on kujutatud graafikul nr 1. Graafikult on

vaadeldav, et tarbimise kulg on suur aasta esimeses pooles ning taaskord suureneb kevad-

suvisel perioodil. Tehnosüsteemide koormusvõimsus elektri ja jahutussüsteemidele on kevad

suvisel perioodil väga kõrge. Seega alternatiivseks lahenduseks on tsentraalse

kaugjahutussüsteemile üleminek. Kogu kaugjahutussüsteemi tsentraalne üleminek on

plaanitud aastatel 2024-2025. Talvisel perioodil saame energiat kokku hoida just valgustuse

renoveerimise ja kaasajastamisega kuna graafikult nähtub, et tarbimine pimedal ajal (jaanuar,

veebruar ja märts) on samuti kõrge.

Graafik: 1 Elektrienergia tarbimiskõver aasta lõikes kahes liitumispunktis „Haigla“

keskpingealajaamas.

Seega vanade tehnoloogiasüsteemide väljavahetamine annab meile väga olulise

tarbimiskoguse vähenemise.

29/38

Soojusenergia

Ka soojusenergia tarbimine on Kliinikumi üks olulisemaid keskkonnaaspekte, kuna Kliinikumi

hooned tarbivad suures koguses soojaenergiat. Soojusenergia tarbimine 2023. aastal oli kõigi

hoonete peale kokku 25 192 MWh.

Kliinikumil on tsentraalküte, soojusenergia saadakse linna keskkatlamajast, mis kasutab

hakkepuitu ja maagaasi. Maagaasi kasutatakse jahedamatel talveperioodil alates -12 kraadi

pakasest toetavana hakkepuidule. Kliinikumil puuduvad oma katlamajad.

Arusaadavalt tarbib kõige rohkem soojusenergiat aadressil L. Puusepa 8 olev meditsiinilinnak,

kuhu on koondunud suurem osa ravi- ja diagnostikategevusest. L. Puusepa 8 hoonele

järgnevad oma tarbimiselt renoveerimata hooned.

Tabel 5. Soojusenergia tarbimine voodipäeva kohta aastatel 2020-2023

Soojusenergia tarbimine Aasta

Arv A Kogutarbimine

(MWh)

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Tarbimine

voodipäeva kohta (MWh)

Tarbimise vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta tarbimisega voodipäeva kohta

2020 20 287 252 460 0,080

2021 26 059 256 219 0,102 27%

2022 24 206 257 908 0,094 -8%

2023 25 192 266 928 0,094 1%

2021. aasta kütteenergiakulu suurenemine tuleneb suvisest kõrgest õhutemperatuurist, kuna

väliskeskkonnas on sellel perioodil väga kõrge õhuniiskustase. Suvist tsentraalset

küttesüsteemi tööshoidmist vajatakse ventilatsioonisüsteemi otstarbeks operatsiooni-,

intensiivravi- jne süsteemidele. Esmalt õhk jahutatakse kuni kastepunkti tekkimiseni ca 16

kraadi ja seejärel suunatakse õhk läbi järelkütte kalorifeeridele (küttessoojendite) normaalse

õhutemperatuuri tagamiseks. 2021. aastal teostati süsteemi mõõdistustööd kuna eelnevalt ei

olnud tagatud süsteemi normikohasus. 2022. aasta kulu saime kontrolli alla seoses pideva

optimeerimisega.

Energiatõhususe meetmed

Viimase nelja aasta jooksul ellu viidud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule

suunatud tegevused ja meetmed ning nende hinnanguline energiasäästu potentsiaal

energiaühikutes on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Energiatõhususe meetmed 2010-2024

Meede Ühik 2020 2021 2022 2023

Olemasolevate valgustite asendamine led valgustitega

kWh 88 500 123 480 360 000 1 530 000

Järgmiseks neljaks aastaks kavandatud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule

suunatud tegevused, meetmed ja investeeringud ning nende hinnanguline energia tootmise-

ja/või energiasäästu potentsiaal energiaühikutes on toodud tabelis 7.

30/38

Tabeli 7. Energiatõhususe meetmed 2024-2027

Meede Ühik 2024 2025 2026 2027

Olemasolevate valgustite asendamine led valgustitega

kWh 200 000 510 000 550 000 350 000

Tsentraalsele jahutusüsteemile üleminek kWh 480 000 775 000 2 315 000

Tsentraalsete garanteeritud toite väljavahetus

kWh 45 000 115 000 135 000 150 000

Vee tarbimine

Kliinikumis kasutatakse vett eelkõige olmeveena. Suures koguses vett kasutavad

veetöötlusseadmed, erinevad sterilisatsiooniseadmed, koristuskeskus jm olmeseadmed.

Vee tarbimine 2023. aastal oli kõigi hoonete peale kokku 115 970 m3.

Vee tarbimise suurenemise üheks põhjuseks on sterilisatsiooniseadmetele lisatud topelt

loputamise süsteem.

Vesi ostetakse AS-ilt Tartu Veevärk. Kliinikumil puuduvad oma puurkaevud.

Tabel 8. Vee tarbimine voodipäeva kohta aastatel 2020-2023

Vee tarbimine Aasta

Arv A Kogutarbimine

(m3)

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Tarbimine

voodipäeva kohta (m3)

Tarbimise vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta tarbimisega voodipäeva kohta

2020 105 454 252 460 0,418

2021 102 406 256 219 0,400 -4%

2022 101 194 257 908 0,392 -2%

2023 115 970 266 928 0,434 11%

Materjalitõhusus

Kliinikum kasutab oma tegevuses erinevaid materjale ja tooteid. Materjalitõhususe

hindamiseks mõõdab Kliinikum koopiapaberi kasutamist ja alates 2023. aastast ühekordsete

mittesteriilsete kinnaste kasutamist.

Koopiapaberi kasutamine on pidevalt vähenenud tänu elektroonilise dokumendiohje üha

laiemale juurutamisele ning töötajate teadlikkuse suurenemisele.

31/38

Tabel 9. Koopiapaberi kasutamine voodipäeva kohta aastatel 2020-2023

Koopiapaberi tarbimine Aasta

Arv A Lehtede arv

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Lehtede arv voodipäeva

kohta

Tarbimise vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta tarbimisega voodipäeva kohta

2020 3 570 000 252 460 14

2021 3 180 000 256 219 12 -12%

2022 3 052 000 257 908 12 -5%

2023 3 120 000 266 928 12 -1%

Mittesteriilseid ja steriilseid kindaid tarbiti 2023. aastas üle 13 miljoni tüki. Steriilsete kinnaste

kasutamist me ei saa mõjutada, kuid saame mõjutada mittesteriilsete kinnaste kasutamist

olukordades, kus neid ei pea kasutama. Kliinikum alustada tervishoiutöötajate sellealase

teadlikkuse tõstmisega 2023. aastal ning jätkab ka 2024. aastal.

Tabel 10. Mittesteriilsete kinnaste kasutamine voodipäeva kohta aastatel 2022-2023

Mittesteriilsete kinnaste tarbimine Aasta

Arv A kinnaste

arv

Arv B Tervishoiu-

töötajate arv

Arv R Kinnaste arv

tervishoiutöötaja kohta

Tarbimise vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta tarbimisega tervishoiutöötaja

kohta

2022 14 446 600 3 733 3870

2023 13 015 400 3 783 3440 -11%

Jäätmed

Kliinikumis tekib suures koguses olmejäätmeid sh pakendijäätmeid. Meditsiiniasutuse

eripärana tekib kliinikumis lisaks ka erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ehk

nakkusohtlikke jäätmeid, lisaks ravimijääke. Kliinikumis tekib ka muid jäätmeliike, nt ehitus- ja

lammutusjäätmeid, biojäätmeid, ohtlikke jäätmeid.

Kliinikum tekitas 2023. aastal kokku jäätmeid 1291 tonni ehk 271 kg töötaja kohta aastas.

Kliinikum annab kõik jäätmed, välja arvatud erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, üle

riigihankepartneritele edasiseks käitlemiseks. Erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid käitleb

Kliinikum oma jäätmeautoklaaviga.

32/38

Tabel 11. Jäätmete teke aastatel 2020-2023

Jäätmeliik Aasta

Arv A Kogukogus

(kg)

Arv B Voodipäeva kohtade arv)

Arv R Jäätmete

kogus voodipäeva

kohta (kg)

Jäätmetekke vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta kogusega

voodipäeva kohta

2020 1 391 947 252 460 5,514

2021 1 372 312 256 219 5,356 -3%

2022 1 271 524 257 908 4,930 -8%

2023 1 291 742 266 928 4,839 -2%

Valik jäätmeliike:

Prügi (segaolmejäätmed)

2020 807 061 252 460 3,197

2021 718 704 256 219 2,805 -12%

2022 656 469 257 908 2,545 -9%

2023 598 630 266 928 2,243 -12%

Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed

2020 26 768 252 460 0,106

2021 22 294 256 219 0,087 -18%

2022 25 249 257 908 0,098 13%

2023 30 130 266 928 0,113 15%

Paber ja kartong

2020 71 299 252 460 0,282

2021 91 727 256 219 0,358 27%

2022 94 290 257 908 0,366 2%

2023 102 894 266 928 0,385 5%

Paber- ja kartongpakendid

2020 79 539 252 460 0,315

2021 72 480 256 219 0,283 -10%

2022 50 933 257 908 0,197 -30%

2023 47 530 266 928 0,178 -10%

Segapakendid

2020 83 704 252 460 0,332

2021 91 335 256 219 0,356 8%

2022 89 306 257 908 0,346 -3%

2023 86 730 266 928 0,325 -6%

Ehitus- ja lammutussegapraht

2020 33 819 252 460 0,134

2021 78 270 256 219 0,305 128%

2022 66 520 257 908 0,258 -16%

2023 66 350 266 928 0,249 -4%

33/38

Jäätmed, mida peab nakkuse

vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete

kohaselt

2020 190 393 252 460 0,754

2021 195 191 256 219 0,762 1%

2022 193 675 257 908 0,751 -1%

2023 198 340 266 928 0,743 -1%

Kliinikum kogub liigiti paber- ja kartongpakendeid, vanapaberit, segapakendeid, biojäätmeid,

ehitus- ja lammutussegaprahti ning erinevaid ohtlikke jäätmeid.

Tervishoius tekib suures koguses ühekordseid pakendeid, kuna ühekordsed steriilsed tarvikud

on mitmekordselt pakendatud. Ohtlike jäätmete koguse suurenemine näitab põhiliselt töötajate

teadlikkuse tõusu, samuti on oluline roll ravimijääkide tõhusamal sorteerimisel.

2023. aasta Kliinikumi segaolmejäätmete kogus oli 9% vähem kui 2022. aastal. Töötajate ja

patsientide sorteerimisteadlikkus on tõusnud, näiteks 2023. aastal sorteeriti biojäätmeid

olmejäätmetest välja 19% rohkem kui 2022. aastal.

Tabel 12. Ringlusesse võetud olmejäätmete osakaal aastatel 2020-2023

Segaolme, pakendite,

biojäätmete ja

vanapaberi käitlemine

Kokku (kg)

Arv A Ringlusesse

võtmine (kg)

Ringlusesse võtu %

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Ringlusesse

võtmine voodipäeva

kohta (kg)

Ringlusesse võtmise

vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta kogusega

voodipäeva kohta

2020 1 069 128 221 043 21% 252 460 0,876

2021 996 831 241 941 24% 256 219 0,944 8%

2022 916 247 229 200 25% 257 908 0,889 -6%

2023 865 914 239 150 28% 266 928 0,896 1%

Kliinikumis tekkinud olmejäätmed (segaolmejäätmed, pakendid, biojäätmed ning vanapaber)

suunatakse 97% ulatuses taaskasutusse, millest omakorda ringlusesse suunati 2023. aastal

25% kogusest. Ülejäänud olmejäätmed suunati energeetilisse taaskasutusse. Otsuse, kas

suunata Kliinikumis tekkinud sorteeritud olmejäätmed ringlusesse või energeetilisse

taaskasutusse, teeb riigihankepartner. 2023. aastal Kliinikumi liigiti kogutud jäätmete osakaal

oli 30,9%, mis on mõnevõrra suurem sellest, mida oli võimalik ringlusesse saata.

34/38

Bioloogiline mitmekesisus

Tabel 13. Kliinikumi erinevate alade jaotatus aastal 2020-2023

Aasta

Arv A Kliinikumi

territooriumi suurus (m2)

Hoones- tatud ala

(m2)

Asfaltee- ritud ala

(m2)

Hoonestatud ja

asfalteeritud ala kokku

(m2)

Roheline ala (m2)

Rohelise ala %

Arv B Voodi- päeva

kohtade arv

Arv R Rohelist

ala voodi- päeva

koha kohta (m2)

2020 281 354 42 060 69 998 112 058 169 296 60% 254 393 0,67

2021 281 132 46 174 75 293 121 467 159 665 57% 256 219 0,62

2022 281 132 46 174 75 293 121 467 159 665 57% 257 908 0,62

2023 281 750 48 952 73 371 122 323 159 427 57% 266 928 0,60

Arvestades Kliinikumi hoonestatud ala suurust ja töötajate rohkust, võib lugeda heaks

tulemuseks, et iga töötaja kohta on 33 m2 rohelist ala.

Heitmed

Kliinikumi hoonete käitamisel puuduvad heitmed välisõhku.

Kliinikumi keskkonna- ja puhastuse osakonna jäätmeautoklaav tarbib auru tekitamiseks gaasi.

Olulise keskkonnaaspektina on CO2 heitmed välisõhku transpordi kasutamisel. Uute sõidukite

soetamisel soetatakse võimalusel keskkonnasäästlikumaid sõidukeid.

Kütuse kasutamine transpordi kasutamisel

2023. aastal oli Kliinikumis kasutusel 36 erinevat sõidukit, neist 18 on diiselmootoriga, 10 on

bensiinimootoriga, 4 on elektrimootoriga, 3 bensiinimootoriga hübriidid ja 1 diislimootoriga

hübriid. Keskmine autode vanus on 6 aastat.

Kliinikum kasutab oma transporti Kliinikumisisesel kaubaveol (nt apteegikaubad,

laborianalüüsid jne), patisentide veol (v.a. kiirabiteenus) ja personaliveol (nt vastuvõtud teistes

haiglas).

35/38

Tabel 14. Bensiini tarbimine transpordis

Bensiini tarbimine Aasta

Arv A Kogutarbimine

(l)

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Tarbimine

voodipäeva kohta (MWh)

Tarbimise vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta tarbimisega voodipäeva kohta

2020 10 371 252 460 0,041

2021 9 481 256 219 0,037 -10%

2022 12 355 257 908 0,048 29%

2023 11 844 266 928 0,044 -7%

Tabel 15. Diisli tarbimine transpordis

Diisli tarbimine Aasta

Arv A Kogutarbimine

(l)

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Tarbimine

voodipäeva kohta (MWh)

Tarbimise vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta tarbimisega voodipäeva kohta

2020 52 044 252 460 0,206

2021 54 422 256 219 0,212 3%

2022 53 325 257 908 0,207 -3%

2023 53 814 266 928 0,202 -2%

Gaasi tarbimine

Kliinikum tarbib gaasi N. Lunini 8 jäätmeautoklaavi tarbeks, hoone Lembitu 24 kütteks ning

L. Puusepa 1a-s olevate hambaproteesi põletite kütteks.

2023. aastal gaasitarbimine vähenes, kuna jäätmeautoklaavi töö vähenes välisklientide

väiksema üle antud koguse tõttu.

Tabelis 16 on välja toodud tarbitud gaasi kogused.

Gaasi tarbimine Aasta

Arv A Kogutarbimine

(l)

Tarbimise vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aasta tarbimisega voodipäeva

kohta

2020 29 856

2021 37 749 26%

2022 37 957 1%

2023 29 643 -22%

36/38

Tabelis 17 on toodud andmed kui palju C02 heitmeid Kliinikum tekitab transpordi, gaasi

kasutamisel ning varustuskindluse tagamiseks paigaldatud elektrigeneraatorite tõttu.

Kliinikum soetas 2023. aastal varustuskindluse tagamiseks 15 elektrigeneraatorit (nende

tarbeks osteti 46 500 liitrit diislit), mis omakorda tõstavad oluliselt CO2 heitmete hulka.

Tabel 17. CO2 heitmete teke voodipäeva kohta aastatel 2020-2023

CO2 heitmete teke Aasta

Arv A Koguteke

(t/a)

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Teke voodipäeva

kohta

Tekke vähenemine/ suurenemine

võrreldes eelneva aastaga

2020 214 252 460 0,00085

2021 223 256 219 0,00087 3%

2022 239 257 908 0,00093 6%

2023 340 266 928 0,00127 37%

Vastavus õigusaktide nõuetele

Kliinikumi keskkonnategevust reguleerivate õiguslike nõuete alla kuuluvad vastavalt Eesti

Vabariigi õigusaktide nõuded, sh otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid ja asjakohased

kohalikud haldusaktid. Lisaks käsitletakse õiguslike nõuetena ka Kliinikumi partneritega

sõlmitud asjakohaste lepingute nõudeid ja muid keskkonnategevust reguleerivaid nõudeid (nt

standardite ja muude normdokumentide nõudeid). Kliinikum on välja selgitanud kehtivate

õigusnõuete mõju oma organisatsioonile ja teavitanud sellest kõiki asjakohaseid töötajaid.

Kliinikumi keskkonnategevust sh olulisi keskkonnaaspekte käsitlevad seadused on järgmised:

• Jäätmeseadus – jäätmete sh ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine

• Pakendiseadus – pakendijäätmete liigiti kogumine

• Kemikaaliseadus – ohtlike ainete (nt puhastuskemikaalide, desinfitseerimisainete,

kütuste ja õlide kasutamine ja hoidmine)

• Atmosfääriõhu kaitse seadus – heitmed paiksetest saasteallikatest (energiatootmine),

osoonikihti kahandavate ainete (külmaained) kasutamine

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus – heitvee nõuetekohane käitlemine

• Kiirgusseadus – kiirgustegevus (kiirgusallikat sisaldavate meditsiiniseadmete

kasutamine)

Kliinikum pöörab suurt tähelepanu ka oma töötajate ohutusele ja töötervishoiule, mis on

reguleeritud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.

Vastavalt õigusaktide nõuetele omab Kliinikum järgmisi keskkonnategevusega seotud lubasid,

litsentse ja registreerimistõendeid (seisuga 31.12.2023):

37/38

Tabel 18. Keskkonnategevusega seotud load, litsentsid ja registreerimistõendid

Jrk Dokumendi nimi Dokumendi number

Tegevuse kirjeldus Kehtivus kuni

1 Jäätmeluba L.JÄ/333869 Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete käitlemine

10.12.2024

2 Ohtlike jäätmete käitluslitsents

0534 Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete käitlemine

10.11.2024

3 Paikse heiteallika käitaja registreeringu tõend

PHRR/333390 Keskkonnaosakonna aurugeneraatori tarbeks

tähtajatu

4 Kiirgustegevusluba KTL- 509631/20

1. Kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat sisaldava lähiraviseadme ja lineaarkiirendi kasutamine kiiritusravis. 2. Röntgendiagnostikaseadmete kasutamine. 3. Kinniste kiirgusallikate kasutamine.

15.10.2025

5 Kiirgustegevusluba KTL- 508305/20

1. Lahtiste kiirgusallikate kasutamine haiguste diagnoosimise ja ravi eesmärgil. 2. Positronemissioontomograafi hübriidseadme kompuutertomograafiga ja singulaar- footonemissioontomograafi hübriidseadme kompuuter- tomograafiga kasutamine. 3. Kinniste kiirgusallikate kasutamine ja hoidmine.

08.05.2025

6 Kiirgustegevusluba KTL- 512709/21

Verekiiritusseadme kasutamine tähtajatu

7 Kiirgustegevusluba KTL- 507919/20

Hambaröntgenseadme kasutamine tähtajatu

8 Kiirgustegevusluba KTL- 506621/19

1. Röntgendiagnostikaseadme kasutamine 2. Röntgendiagnostikaseadme hoidmine

19.12.2024

9 Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade käitlemisluba

FKKL/327367 Käitlemisluba. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade paigaldamine, hooldamine ja teenindamine, sh lekkekontroll, mis sisaldab jahutuskontuuri avamist, ning fluoritud kasvuhoonegaasi kogumine eelnimetatud seadmetest.

tähtajatu

38/38

Peale organisatsioonisisese regulaarse vastavushindamise kontrollitakse Kliinikumi

keskkonnategevust (sh vastavate keskkonnalubade) nõuete täitmist ka ametkondade poolt.

2023. aasta jooksul viidi läbi järgmisi kontrollkülastusi:

• Keskkonnaamet (2 kontrolli)

Kontrollide käigus olulisi rikkumisi ei tuvastatud.

Keskkonnaaruanne

Keskkonnaaruanne on Kliinikumi keskkonnategevuse tulemuslikkuse ülevaade ning selle

koostamise eest on vastutav keskkonna- ka puhastuse osakonna juhataja ja KKJS töörühm.

Keskkonnaaruannet uuendatakse igal aastal.

Keskkonnaaruande kinnitamine

Metrosert AS, kes on akrediteeritud tõendaja EE-V-0001, kinnitab peale Sihtasutuse Tartu

Ülikooli Kliinikum keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2023. aasta keskkonnaaruande kontrollimist,

et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged

ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009, 25. november

2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -

auditeerimissüsteemis nõuetele. Käesolevas aruandes on rakendatud Euroopa Komisjoni

määrust (EL) 2017/1505, 28. augustist 2017 ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2018/2026,

19. detsembrist 2018, milledega muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr

1221/2009 lisad I, II, III ja IV.

Keskkonnaaruanne on kinnitatud 06.05.2024

Evelin Kurmiste

EMAS tõendaja

Metrosert AS

www.metrosert.ee

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Keskkonnaamet

[email protected] 26.06.2024 nr 1-12/24/86 Päring seoses sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu pikendamisega Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile

(edaspidi KAUR) 20.05.2024 taotluse1 ning 18.06.2024 korrigeeritud taotluse2 ühenduse

keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu pikendamiseks. Taotlusega

esitati keskkonnaaruanne, mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi tõendaja (keskkonnaaruanne

lisatud).

EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009.

aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse

keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus

(EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“ (edaspidi määrus) ning

selle lisad.

EMASi registreeringu pikendamisel on KAURi määruse artikli 14 kohaseks ülesandeks mh

kontrollida, kas huvitatud isikud on esitanud asjakohaseid kaebusi ning kas need on lahendatud

positiivselt ning veenduda pädeva täitevasutuse kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et

puuduvad tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete mittevastavuse kohta.

Taotluse kohaselt on pädevateks täitevasutusteks ning huvitatud isikuteks Keskkonnaamet ja

Terviseamet. Palume teavitada, kas Teile, kui pädevale täitevasutusele teadaolevalt esineb

organisatsiooni suhtes tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele mittevastavuste

kohta ja/või Teie huvitatud isikuna olete esitanud asjakohaseid kaebuseid, mis võiksid takistada

organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Tõendite olemasolu korral, palume vastavasisuline teave koos keskkonnalaste õigusaktide

mittevastavust tõendavate dokumentidega (haldusaktid, väärteootsused või samaväärsed

dokumendid) edastada KAURi e-posti aadressile [email protected] 14 tööpäeva jooksul alates

käesoleva kirja registreerimise kuupäevast. Juhul kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste

õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad ja/või asjakohaseid kaebusi ei ole esitatud, siis palume Teil

seda vastuskirjaga kinnitada.

1 Registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/24/67-2 2 Registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/24/67-8

2 (2)

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev

täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste

keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud rikkumistest.

Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga

Maria Plink (vt kontaktandmed allpool).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Svetlana Pudova

andmehalduse ja seire funktsioonijuht direktori ülesannetes

Lisa: Keskkonnaaruanne 2023

Sama: Terviseamet

Teadmiseks: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Metrosert Maria Plink 5301 6056 [email protected]