RES 2024 Lisa 10 - Töökohapõhine õpe

08.02.2024 / versioon 1

1

Lisa 10 „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: Häirekeskuse päästekorraldajate töökohapõhine väljaõpe

2024. aasta vajadus 129 797 eurot.

Olemasolev võimekus:

Häirekeskus on hädaolukorras esimene abistaja. Päästekorraldaja võtab vastu hädaabinumbrile 112

saabunud teateid, kogub informatsiooni, selgitab välja abivajaduse ja hindab ohu esinemist inimese elule ja

tervisele, varale ning keskkonnale.

Häirekeskuses vastatakse aastas rohkem kui miljonile hädaabiteatele, olles tähtsaim lüli abivajaja ja

abiandjate vahel. Lisaks hädaolukordadele aitab Häirekeskus inimesi vajadusel ka siis pole ohus elu, tervis

ega vara. Hädaabinumbrile saabuvatele teadetele vastatakse neljas piirkondlikus keskuses: Tallinnas,

Tartus, Pärnus ja Jõhvis.

Päästekorraldaja ametikohal töötamise kompetentsid omandatakse statsionaarse õppevormiga kutseõppes,

mida korraldab ja viib läbi Sisekaitseakadeemia Päästekolledž. Kutseõppesse võetakse õppeaastas vastu

kuni 20 õpilast. Õpe toimub Tallinnas ja kestab 10 kuud, millest 28 õppenädalat toimub õppetöö koolis ja

11 õppenädalat toimub praktika Häirekeskuses.

Päästekolledžisse päästekorraldajaks õppima kandideerijate kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kandidaate

on vähe. Teada on, et kvalifitseeruvate kandideerijate arvu vähenemist kutseõppesse põhjustab nii õppekava

pikkus, mil õppijad peavad kodudest 10 kuud eemal viibima, kui ka sissetuleku vähenemine kutseõppe

õppeperioodil. Kui 2020. aastal esitas õppekohale põhivastuvõtu käigus avalduse 43 inimest, siis 2021.

aastal 21 ja 2022. aastal ainult 7. 2023. aasta õppekohtade arvu täitmiseks otsustasime koos

Päästekolledžiga, et Siseministeeriumi otsusega eraldatud eelarvest neljaks aastaks (2023 – 71 182 eurot ja

2024-2026 igal aastal 160 159 eurot) maksame õppuritele õppimise ajal igal kuul 1000 eurot stipendiumi.

Suur stipendium tõi avaldusi esitama 44 inimest, mis teeb ühele kohale kandideerijate arvuks 2,2 ning see

on alates 2020. aastast tihedaim konkurents ühele kohale.

Tuum:

Täna on Häirekeskuses olukord, kus aastatega vähenenud õppurite vastuvõtt ja suurenenud tööjõu voolavus

ning ootus paindlikkusele on viinud selleni, et päästekorraldajate juurdekasv ei kata lahkujate hulgas t

tulenevat tööjõuvajadust ja tekkimas on päästekorraldajate kriis. Kõige vahetumalt annab probleemis t

ülevaate arvutuskäik poole aasta graafiku planeerimise vajadusest ja puudujäägist. 112 teenuse graafiku

planeeritakse mudeli põhjal, mis annab teadmise, mitu inimest peab olema konkreetsel tunnil ja vahetuses

kõnedele vastamas, et kõik kõned saaksid vastatud. Sama mudeli põhjal pooleks aastaks päästekorraldajate

graafikuid planeerides teame, et 2024. aasta esimese poolaastaga tuleb teenuse tagamiseks

päästekorraldajate tööks planeerida 63 849 töötundi. Häirekeskuses 112 teenuse tagamiseks on graafikusse

08.02.2024 / versioon 1

2

võimalik planeerida 99 607 töötundi, millest logistiku rolli katmisele kulub 39 312 töötunnid, mis

omakorda tähendab, et päästekorraldaja tööliini töötundideks jääb 60 295 töötundi ehk 3554 töötundi

vähem, kui on tegelik vajadus. Ühe päästekorraldajal on normtunde poolaastas 1005, mis tähendab, et kui

jagame puudujäägi normtundidega, siis on tulemus 3,52 ehk 4 päästekorraldajat. See arvutus annab meile

teadmise, kui palju on puudu inimesi, et katta tavapärane töögraafik, aga selleks, et lubada gruppidele ka

meeskonnapäevasid, kus arutatakse töökorralduslikke küsimusi või tehakse õppetööd, lubada ka keskuste

juhtidele inimeste kokkukutsumist infopäevadele või viia läbi töötajate ametialase pädevuse tõstmiseks ja

uute töövahendite kasutusele võtmiseks (nt ligipääsetavuse direktiiviga seotult) koolituspäevasid, on puudu

veel vähemalt 4000 tundi aastas, mis omakorda tähendab veel täiendavalt 4 päästekorraldajat. Arvestada

tuleb ka asjaoluga, et mitmed päästekorraldajad on asunud erinevatesse õppevormidesse õppima ja

vähendavad sel aastal enda koormust. Sisekaitseakadeemiast lisandub juunis meie koosseisu täiendavalt

eeldatavalt kuni 16 päästekorraldajat, kes aitavad katta suviseid kõnekoormuseid, kuid ei leevenda tekkinud

puudujääki. Samuti on meil eelmistest aastatest kogemus, et SKA lõpetajatest asuvad täiskohaga tööle

umbes pooled ehk praeguse seisuga 8 inimest ja teised osalisekoormusega. 2023. aasta töösaali töötajate

voolavuse % oli 7,8% ja sama % aluseks võttes lahkub töösaalist 2024. aastal 18 inimest. Seega, võttes

arvesse, et meil on puudujääk baasvajaduse katmiseks 8 inimest ja sel aastal võib lahkuda on 18 inimes t,

siis on vajadus selleks aastaks vähemalt 26 inimest, et 112 teenus tagada ning veelgi enam, kui soovime

lisaks teenuse tagamisele pakkuda ka koolitus-, arendus ja motivatsioonivõimalusi.

Häirekeskuse ettepanek on viia läbi päästekorraldajate töökohapõhine väljaõpe. Varasemalt ellu viidud

väljaõpped on olnud tulemuslikud ja edukad. Oleme tõestanud, et vajalike oskuste ja omadustega ning

kõrge motivatsiooniga õpilane, kelle värbame ise keskuste koosseisu, on võimeline läbima intensiivse õppe

6 kuuga ja seejärel sooritama edukalt kutseeksami ning asuma iseseisvalt tööle.

Mõju:

Töökohapõhise väljaõppe mõju on kiire. Oleme valmis väljaõppega alustama 2024. aasta kevadel ning kuna

õpe kestab 6 kuud, on meil sügiseks koolitatud täiendavalt kuni 10 päästekorraldaja suurune grupp. Seega

on meil võimalus koos Sisekaitseakadeemia lõpetajatega 2024. aastal Häirekeskuse koosseisu juurde saada

umbes 20 uut päästekorraldajat. Isegi kui on töötajaid, kes töölt lahkuvad või vähendavad koormust, siis ei

jää meil teenus tagamata. Vastasel korral tuleb meil ühel hetkel hakata üle vaatama strateegilisi mõõdikuid,

mis käsitlevad kõnedele vastamise kiirust ja kõnede menetlemise kiirust ning tõdeda, et Eesti elanikud

peavad hädaabiteate edastamiseks ja abi saamiseks varuma kannatust.

Art 2024 2025 2026 2027 2028

Vajalik eelarve 50 104 424

08.02.2024 / versioon 1

3

Vajalik eelarve 55 25 555

Vajalik eelarve 15

Vajalik eelarve KOKKU

Olemasolev eelarve 50 0

Olemasolev eelarve 55 0

Olemasolev eelarve 15 0

Olemasolev eelarve KOKKU

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 50 104 424

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 55 25 555

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga 15

LISAVAJADUS KOKKU x 129 979

Kõik summad ja arvestused esitatakse lisavajaduse kaardil käibemaksuta

Arvestus:

tunnid 55 50

Kokku töötunde 6 kuu jooksul: 1007 80 280

Õpilaste arv 10

Teooria kokku 503

Sissejuhatus 8

Juhendid, 1247, küberturvalisus 8

Kaardiõpe 16 535

Suhtlemise ja klienditeeninduse moodul 22 1 200

Sotsiaalvaldkonna moodul 28 1 200

Meditsiinivaldkonna moodul 320 13 155

Politseiteadete moodul 54 1 806

Päästeteadete moodul 47 1 572

Praktika keskustes kokku 504 20 231

Majanduskulud (sõidud, ööbimised) 10 000

Kokku 25 555 104 424

Taust/faktid:

Häirekeskus on iga töökohapõhise väljaõppe grupi järel teinud kokkuvõtted ja arvestanud järgmise grupi

koolitamiseks eelmise grupi tagasisidet. Esimese grupi järel hindasime enda tugevusteks põhjalikku

värbamist, õppe läbiviimise erisus võrreldes SKAga (nt personaalsem õpe, sest see toimub keskustes

kohapeal ning lisatud suhtlemis- ja klienditeeninduse koolitus), pidev tagasiside andmine ja õppurite

toetamine, kõik neli keskust said täienduse. Sama grupi järel tuvastasime ka arengukohad, mida järgmise

grupi värbamisel juba arvestasime. Nagu SKA õppurite puhul, on ka töökohapõhisteks õppuriteks pürgijate

puhul oluline testida nende vene keele oskust, sh praktilise ülesande ehk kõne menetlemise käigus. Õpilased

andsid õppe järel tagasisidena, et sooviksid enam menetlustunde, sh kaardiõpet, siis ei peaks töösaalis enam

programmi tehnilisele küljele nii palju tähelepanu pöörama ja saaks asuda kohe sündmuseid sisulise lt

menetlema. Oluline on ka juhendajate toetamine, et ka nemad saaksid erinevate juhendatava te

08.02.2024 / versioon 1

4

juhendamiseks erinevaid oskuseid ning meil on seeläbi võimalik mitmekesistada ka juhendajate hulka.

Kõik need ettepanekud said arvesse võetud ning järgmise grupi õpet vastavalt neile tähelepanekutele edasi

arendatud.

2021. aasta juunis koostas Siseministeeriumi personalipoliitika osakond analüüsi ja ettepanekud

päästekorraldaja õppe edasisteks tegevusteks. Analüüsis välja toodud ettepanekud olid jätkata koostööd

Töötukassaga täiendkoolituse programmi arendamiseks, võrrelda SKA ja HÄK õppurite töösooritusi ning

täiendada SKA värbamise protsessi vastavalt HÄK värbamisele. 2021. aasta sügiseks võrdlesime

töösooritusi ning tuvastasime, et mõlemal õppel on nii tugevused kui arenguvajadused.

Töökohapõhiste õppurite tugevuseks võrreldes SKA praktikantidega olid küsimustes liikumise järjekorra

järgimine1, kiirabisündmuste prioriteetide määramise oskus, päästesündmuste väljasõiduastete määramine,

teejuhatuse kirjeldamise oskus, suurema tõenäosusega kiirabi- ja politseisündmuste salvestamise

õigeaegsus, kõnede sidumine, isiku- ja sõiduki andmete dokumenteerimine, eesti ja vene keele oskus ning

korrektsete enda pädevuses olevate juhiste andmine.

Kolledžis õppinute tugevuseks võrreldes töökohapõhiste õppuritega olid eesmärgipärasem kõne juhtimine,

tüüpjuhtumi valik, põhi-, lisa- ja täiendavate küsimuste kasutamise metoodika2, politseisündmuste le

prioriteetide määramine, lisainformatsiooni kirjutamine, sündmuskoha määramine (õige aadressi/asukoha

sisestamine), kaardikasutus, suurema tõenäosusega päästesündmuste salvestamise õigeaegsus, meedikule

kõnede suunamise korrektsus, hädaabikõnede põhjuste ehk probleemide edukam väljaselgitamine ning

kategoriseerimine, vältimaks salvestamata hädaabiteateid.

Mõlemal viisil on võimalik päästekorraldajaid õpetada, aga mõlemal on ka omad nõrkused ja tugevused.

Häirekeskuse jaoks on oluline aspekt töökohapõhise õppe läbiviimisel ajaline aspekt – teadmised on

võimalik anda kuue kuuga. Olulisim, mida partnerid meie töö puhul hindavad, on prioriteetide ja

väljasõiduastmete määramine. Mida korrektsemalt me seda teeme, seda õigema kiirusega reageerivad

ressursid väljakutsetele – oluline on mitte ohtu panna ei abivajajat ega abiandjat, samas tuleb kiirete kutsete

korral jõuda kõrge prioriteedini võimalikult kiiresti. Järgmistel joonistel on võrreldud SKA õppurite ja

töökohapõhiste õppurite õppe tulemusi, sh vastuvõetuid ja lõpetanuid.

1 2022. aastast antakse ohuhinnanguid teise metoodika alusel. 2 2022. aastast antakse ohuhinnanguid teise metoodika alusel, sh ei käsitleta küsimustikku põhi-, lisa- ja täiendavate

küsimustena.

08.02.2024 / versioon 1

5

Sisekaitseakadeemiasse on kandideerijate arv küll aasta aastalt kasvanud, kui vastuvõetute arv on

vähenenud, sest sisseastujad ei ületa lävendit. Õppekohtade arv on erialale 20, kuid viimase viie aasta

jooksul on grupp täitunud vaid kahel aastal.

2021. aasta juunis otsustati SIM eestvedamisel, et 2021/2022. aasta õppeaastaks vähendatakse

päästekorraldajate tellimust 20-lt 15-le ning 2022/2023. õppeaastast pakkuda päästekorraldaja õpet

täiendkoolitusena. Tähtajaks sai seatud kulude jaotumine esitada kantslerile hiljemalt 30.11.2021.

2022. aasta jaanuaris pidi toimuma Siseministeeriumis kohtumine, kus oleks pidanud sündima otsus,

millisel moel edasi minnakse – kas SKA õppega, HÄK õppega või kombineeritud õppega. Toonane

minister lükkas kohtumise edasi, kuid andis kirjas mõista, et tema hinnangul peaks õppimine toimuma

14 16 21

17 15 11 10

16

9 13

10 5 5 3

12

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023

SKA päästekorraldaja õppe tulemused

õppekohtade arv kandideerijad vastuvõetud lõpetanud HÄK-is tööl

1

8 7

8

0

6 5

8

0

2

4

6

8

10

12

2019 2020 2022 (I grupp) 2022 (II grupp)

HÄK töökohapõhise õppe tulemused

alustanud lõpetanud HÄK-is tööl

08.02.2024 / versioon 1

6

SKAs. Hiljem selgitas POPO nõunik ka selle põhjuseid – kuna kool on olemas, peaks õpe toimuma koolis

ja kui HÄK saab lisaülesande, ei pruugi ta toime tulla põhiülesannetega. 2022. aasta märtsis on SIM PPO

juhataja koostanud memo, milles oli otsustamiseks kaks ettepanekut – SKA hakkab päästekorraldaja id

koolitama täienduskoolituse vormis ja HÄK eelarvet suurendatakse SKA eelarve vähendamise võrra.

2022. aasta juunis otsustati, et 2023. aastast minnakse päästekorraldaja õppes täies mahus üle

ametkondlikule suunamisele ja avatakse kaks gruppi aastas (12+12), tingimuseks sai seatud ka osaline

keskustes õppe läbimise võimalus ning et riiklikus tellimuses tehakse muudatus (vähendatakse tellimus 20-

lt 12-le).

2022. aasta lõpus tegi Päästekolledž ettepaneku, millega nõustusime, et jaanuaris toimub täiendav vastuvõtt,

mille käigus õppima asunutele makstakse igas kuus 1000 eurot stipendiumi. Ametkondliku suunamise

asemel (mis oleks rahaliselt olnud maksude tõttu kallim) sai SIMi otsusega kogu HÄKile eraldatud eelarve

antud just selle eesmärgiga stipendiumi maksmiseks. Neljaks aastaks eraldatud eelarve summas 551 659

eurot (2023 – 71 182 eurot ja 2024-2026 igal aastal 160 159 eurot).

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Ristkasutamine ei ole võimalik.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused:

Varasematel aastatel on töökohapõhist väljaõpet ellu viidud neljal korral. Selleks on rahastus leitud

Häirekeskuse baaseelarvest.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Säästu ei teki.

Projekti eeldatav rakenduskava 2024-2027

2024 2025 2026 2027

Kvartal I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

Etapp K R R R

K- kavand, ettevalmistused, projekteerimine, hankedokumendi valmimine; P-pakkumine, hange; R-

realiseerimine, tarne

08.02.2024 / versioon 1

7

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni:

Kui saame veebruaris rahastusotsuse, siis on võimalik asuda värbama ja aprillist väljaõpet teostama.

Alus/seosed strateegiliste dokumentidega:

 Siseturvalisuse arengukava meede 2 kiire ja asjatundlik abi. Eesmärk on, et ohtu sattumise l

oleks abi kiire ja asjatundlik. Selleks peame koolitama inimesed, et 112 kiirust tagada ning andma

neile suurepärased oskused asjatundlikku abi pakkumiseks.

 Siseturvalisuse arengukava meede 4 tark ja innovaatiline siseturvalisus. Eesmärk on, et

asutustes töötaksid asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Ühe olulise tegevussuunana

on selle eesmärgi saavutamiseks kirjeldatud siseturvalisuse valdkonna taseme- ja täiendusõppe

võimaluste paindlikumaks muutmine. Töökohapõhine väljaõpe aitab sellele otseselt kaasa.

 VVTPs on siseministri vastutusel sisekaitselise koolitussüsteemi arendamine ning

töökohapõhist väljaõpet on võimalik käsitleda kui üht paindlikku viisi koolitussüsteemi uuendust

või kasutada analüüsimisel ühe näitena, mis saab anda sisendi või võrdlusmomendi sisekaitselise

koolitussüsteemi arendamisel.

 Kantsleri fookused aastaks 2024, kus on esimesel kohal meie inimesed, kus mainitud põhirõhuna

küll politsei ja nende järelkasv, kui selleks, et HÄK ei jõuaks samasse olukorda, tuleb meil

lahendusi asuda otsima kohe.

Kontaktisikud:

SIM Nimi Tel.; e-mail

HÄK Gerttu Blank (personal) 5422 0726; [email protected]

HÄK Karmen Oks (teenus) 5563 4424; [email protected] HÄK Marek Kukk (finants) 515 2528; [email protected]