Hädaolukorra lahendamise plaan


KINNITATUD
direktori ...2024
käskkirjaga nr ..





KOHTLA-JÄRVE TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN














2024.a
Sisukord

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 3
OLULISED KONTAKTID 5
KRIISIMEESKOND 6
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE JUHTIMISE JA KOORDINEERIMISE KORRALDUS 7
VÕIMALIKUD HÄDAOLUKORRA JUHTUMID 8
Käitumisjuhised kooli töötajatele võimaliku hädaolukorra puhul 9
Äkkrünnak 9
Rünnaku ähvardus 11
Tulekahju 12
Plahvatusoht, pommikahtlase eseme või lõhkekeha leid 13
Füüsiline vägivald 16
Alkoholijoobes või meelemürkide mõju all õpilane 16
Õpilase kadumine 17
Inimrööv 17
Surmajuhtum 18
Suitsiid 19
Elutähtsate teenuste katkemine 21
Lisa 1 Äkkrünnaku ähvarduse dokumenteerimise ankeet 21
LISA 2 POMMIÄHVARDUSE DOKUMENTEERIMISE ANKEET 23
LISA 3 KEELATUD AINE(TE) ÄRAVÕTMISE AKT 24












HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Hädaolukorra lahendamise plaan on koostatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 45 alusel,
lähtudes kooli kohustusest tagada koolis viibivate isikute elu ja tervis, kooli vara ja keskkonna
kaitse. Hädaolukorra lahendamise plaan on dokument, millega kirjeldatakse hädaolukorra
lahendamise toimimist tervikuna.

Hädaolukorra lahendamise plaanis sätestatakse:
1) hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted;
2) koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded;
3) hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud;
4) hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus;
5) teabevahetuse korraldus;
6) koolitöötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus;
7) õppekorraldus hädaolukorra ajal;
8) tegevused pärast hädaolukorda.

Hädaolukorra lahendamise plaani täiendatakse ja korrigeeritakse pidevalt vastavalt ressursside
muutumisele, õppuste ja toimunud hädaolukordade lahendamise ajal ilmnenud puudustele.

Hädaolukorra lahendamise eesmärgid:
1) abistada kannatanuid;
2) peatada olukorra eskaleerumine;
3) normaliseerida olukord võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul ning taastada kooli
toimimine.

Hädaolukorra lahendamise plaaniga tutvumine ja instrueerimine:
1) Üks kord kahe aasta jooksul osalevad kõik kooli kontaktisikud ja kriisimeeskond;
2) Üks kord kolme aasta jooksul, osalevad kõik kooli töötajad;
3) Plaani muutmisel või õnnetuse järgselt;
4) Uue töötaja asumisel;
5) Üks kord kahe aasta jooksul või õnnetuse järgselt viiakse läbi õppus võimalusel koostöös PPA-ga või Päästeametiga.
Kooli tugevad küljed:
1) On olemas turvalised väljapääsud;
2) Koolis õpivad täiskasvanud õpilased;
3) Koolimaja pindala on väike (422,9 m2 ), mis võimaldab suhteliselt kiiresti evakueeruda. Seda näitab ka läbiviidud õppuste praktika;
4) Kõrvaliste isikute hoonesse sattumise vältimiseks on paigaldatud kaamera.
Kooli nõrgad küljed:

1) Koolimaja keldri seinad on valmistatud puitmaterjalist (põlevmaterjal);
2) Koolimaja esimesel korrusel (sekretäri kabinet, õpetaja tuba, direktori kabinet, raamatukogu) on akendel metallist aknavõred;
3) Koolis puudub esmaabi andmiseks vajalik ruum.













OLULISED KONTAKTID

HÄDAABI 112

Helistades 112 räägi:
• Mis on juhtunud?
• Kus? Täpne aadress või kooli nimi!
• Kas keegi on viga saanud?
• Oma nimi ja telefoninumber (et sulle saaks tagasi helistada).
• Vasta küsimustele lühidalt ja täpselt.
• Ära katkesta ise kõnet!

Kooli kontaktisikud (telefon, mobiil):
1. Kooli direktor – Olga Golovatšjova (tel: 3375779; 55533573)
2. Majandusjuhataja – Anastassia Polevikova (tel: 56282223)

Kontaktisikuid asendavad vajadusel:
Kontaktisikud

Asendajad
Telefon
Mobiil
1. Olga Golovatšjova
Sergey Gordon - infojuht
3345254
58059387

Tiina Grauberg - arendusjuht
3375001
53428802

Antonina Artamonova – riidehoidja
3375001
56209809
2.Anastassia Polevikova
Elena Kolobashkina – laborant
3375001
55535884

Olga Kosjakova – sekretär
3345254
58295806

Kontaktisikud väljaspool kooli:
Päästeamet: Ida Päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo inspektor Julia Polikašova,
t. 59107679
Politsei: Kohtla-Järve linna piirkonnavanem Anna Tihhomirova, t. 33 72308, 53359182
Kohalik omavalitsus: Kohtla-Järve Linnavalitsus
Kogunemiskoht: Kohtla-Järve Keskraamatukogu, mis asub aadressil Tuuslari 19.
Varjupaik: Koolimaja kelder.



KRIISIMEESKOND
Kriisimeeskonna juht on kooli direktor, tema puudumisel majandusjuhataja. Kriisimeeskonna kutsub kokku kooli direktor või tema volitatud isik kriisimeeskonnast, kes annab igale liikmele konkreetsed ülesanded ja juhised vastavalt olukorrale.
Kriisimeeskonna koosseis: (Kinnitatud direktori 15.04.2024 käskkirjaga nr 20):
Direktor
Olga Golovatšjova
tel: 3375779; 55533573
Majandusjuhataja
Anastassia Polevikova
Tel. 56282223
Sergey Gordon
infojuht
Tel. 58059387
Elena Kolobashkina
laborant
Tel. 55535884
Olga Kosjakova
sekretär
Tel. 58295806
Antonina Artamonova
riidehoidja
Tel. 56209809
Tiina Grauberg
arendusjuht
Tel. 53428802
Andrei Igonen
õpetaja
Tel. 53724698

Kriisimeeskonna ülesanded:

1) Korraldab hädaolukorra juhtumi korral teavitamise, jagab viivitamatult korraldused personalile, õpilastele ja vanematele. Õigeaegne adekvaatne teavitamine vähendab ärevust ja kuulujuttude levikut.

2) Juhib hädaolukorra või kriisiolukorra lahendamist koolis, koordineerides kooli töötajate tegevust, rakendades juhtumipõhist olukorra lahendamise plaani.

3) Koguneb viivitamatult, saades teada hädaolukorrast koolis ning kiiresti määratakse konkreetse kriisi lahendamise juht, lepitakse kokku esialgne tegevuskava ning jagatakse juhised kõikidele koolitöötajatele. Vajadusel palutakse abi politseilt, päästeametilt, kooli pidajalt, kohalikult omavalitsuselt, lapsevanematelt jne.

4) Tagab kooli toimimise korraldamise kriisiolukorras.

5) Korraldab vajadusel koolis või kooli territooriumil viibivate isikute evakueerimise.

6) Otsustab õppe- ja kasvatustegevuse jätkamise, katkestamise või õpilaste koju saatmise vajaduse.

7) Korraldab dokumentide ja andmekandjate kaitse.






HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE JUHTIMISE JA KOORDINEERIMISE KORRALDUS

Teabevahetuse korraldus
Kõik kooli töötajad on kohustatud hädaolukorrast viivitamatult direktorile või teda asendavale isikule teatama. Eriolukordades võib kooli töötaja pöörduda esmalt otse politsei või päästeteenistuse poole.
Hädaolukorras kasutatakse teabevahetuseks kõiki kooli kasutuses olevaid teavitamise kanaleid (telefonikõne, e-post, SMS, äppid).
Hädaolukorrast sõltuvalt otsustab direktor infokanali valiku, mille kaudu koolitöötajatele, õpilastele ning nende seaduslikele esindajatele edastatakse teadaolev informatsioon kokkulepitud kujul.
Meediapäringutele vastab kooli direktor või tema poolt volitatud isik, kes annab politsei, päästeameti või kooli pidajaga kooskõlastatud infot.

Koolitöötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste huvipoolte teavitamise korraldus
Vanemate teavitamise otsustab direktor ning vanemaid teavitavad klassijuhatajad telefonikõne, SMSiga või muul kokkulepitud viisil. Koolis kasutatakse teavituseks lisaks e-kooli, kooli kodulehte ja e-aadresside liste.

Õppekorraldus hädaolukorra ajal

Sõltuvalt hädaolukorrast otsustab direktor õppe- ja kasvatustegevuse jätkamise, katkestamise või õpilaste koju saatmise vajaduse. Direktori otsus võib puudutada kogu kooli, üksikut klassi või üksikut õpilast.

Tegevused pärast hädaolukorda
Hädaolukorra puhul tuleb toimunu panna kirja ja edastada kriisimeeskonnale. Pärast hädaolukorda viiakse läbi juhtimisanalüüs ning vaadatakse üle konkreetse juhtumi korral hädaolukorra lahendamise plaan. Vajadusel võetakse ette meetmed analoogse olukorra tekkimise ärahoidmiseks. Kriisimeeskond korraldab psühholoogilise abi võimaldamise.




VÕIMALIKUD HÄDAOLUKORRA JUHTUMID

Kogu kooli haaravad ajakriitilised kriisisituatsioonid:
1) äkkrünnak,
2) rünnaku ähvardus,
3) tulekahju,
4) plahvatusoht,
5) pommiähvardus,
6) lõhkekeha leidmine,
7) looduskatastroof,
8) viirushaiguste epideemiad / levik
9) elutähtsate teenuste katkemine.

Muud kriisiolukorrad koolis:
1) õnnetus,
2) esmaabi andmise vajadus,
3) elustamise vajadus,
4) surm,
5) vaimne vägivald, küberkiusamine,
6) füüsiline vägivald,
7) emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise kahtlus,
8) õpilase kadumine,
9) lapserööv,
10) varastamine, väljapressimine,
11) alkoholi, tubaka või muu keelatud aine omamine ja/või kasutamine.







Käitumisjuhised kooli töötajatele võimaliku hädaolukorra puhul
Äkkrünnak

1) Võimalusel anna kohe häire (5 kellahelinat iga helina pikkus on 2 sekundit);
2) helista 112;
3) teavita kooli direktorit või tema asendajat kriisimeeskonnast;
4) järgi saadud korraldusi;
5) teavita koolitöötajaid telefonikõne, äppide või SMSide kaudu.

Varjumisstrateegia äkkrünnaku puhul:
Äkkrünnaku või selle otsese ohu korral on põhireegel järgmine: viivitamata
sulguda koos õpilastega klassiruumi, lukustada uks, blokeerida see mööbliesemetega ja takistada vaadet klassiruumis toimuvale. Viie kellahelinaga häire korral ei tohi evakueeruda, nagu seda tehakse tulekahjuhäire korral, vaid tunni ajal tuleb jääda klassi ning vahetunnil varjuda kiiresti lähemalolevasse lukustatavasse ruumi. Seejärel tuleb eemalduda ustest ja akendest ning olla võimalikult madalal. Oodata tuleb politsei ja päästjate saabumist, kes korraldavad ohutu evakueerumisi ning turvalise kogunemiskoha kaitstuse. Ust võib avada ainult juhul, kui pedagoog või õpilane on veendunud, et ukse avamist palub politseiametnik või päästetöötaja, kelle isikus võib olla kindel.

Ära püüa ründajaga kontakteeruda! Maailmapraktika kohaselt on sellised katsed lõppenud surmaga
Ära mine klassist välja esmaabi andma! See võib lõppeda sinu surmaga. Kui näed esmaabi vajadust, helista 112, kirjelda olukorda ja abivajaja täpset asukohta koolimajas.
Ära luba õpilastel helistada! Tekkiv ülekoormus takistab operatiivjõududel omavahel suhelda ning helin reeta teie asukoha.

NB! Kui rünnakuga kaasneb süütamine või plahvatus ja käivitub häiresireen, pead sina ise otsustama, kas turvalisem on varjuda või evakueeruda.

Varjumisstrateegia vahetunnis:
1) ava lähima klassi uks;
2) koonda sinna kõik lähedalasuvad õpilased;
3) edasi käitu vastavalt varjumise juhendile.
NB! Kui ei ole võimalik varjuda lukustatavasse ruumi, tuleb kiirest evakueeruda.

Koolitöötajate käitumine varjumise ajal:

1) ole ise rahulik ja oma korraldustes kindel;
2) võimalusel leia klassile mingi tegevus;
3) fikseeri varjumise kellaaeg – oodates tundub aeg reaalsest pikem. Anna õpilastele teada, et varjumine võib kesta mitu tundi, see ei pruugi seotud olla rünnaku tagajärgede ulatusega, evakueerumisluba antakse alles siis, kui on kindel täielik turvalisus;
4) anna õpilastele teada, et vanematega kontakteerub esimesel võimalusel kooli juhtkond. Lase õpilastel telefonid välja lülitada, et vältida võrgu ülekoormust, sest muidu ei saa politsei ja päästjad omavahel sidet pidada;
5) lülita oma telefon hääletule režiimile, võimalusel helista 112, anna teada oma asukohast ja varjujate olukorrast;
6) kui sul on infot kurjategija liikumisest, edasta see 112;
7) kui keegi klassis olijatest vajab arstiabi, helista 112, kirjelda olukorda ja abivajaja täpset asukohta koolimajas. NB! Juhul, kui klassi ust ei ole võimalik lukustada, tuleb evakueeruda. Äärmiselt ohtlik on jääda ruumi, mida ei ole võimalik sulgeda.

Häire õues toimuva tunni ajal:
1) jää rahulikuks ja teata õpilastele, et koolimajas on oht;
2) liigu koos õpilastega võimalikult varjatud teed pidi koolimajast eemale;
3) varjuge sobivaimasse kohta, kuhu saate minna turvaliselt, võimalusel kokkulepitud kogunemiskohta, mis asub Kohtla-Järve Keskraamatukogus aadressil Tuuslari 19.
4) jälgi, et kõik õpilased on koos sinuga;
5) esimesel võimalusel anna teada numbril 112:
• mis klassiga oled koos,
• mitu õpilast on sinuga koos,
• kas keegi, kes oleks pidanud olema tunnis, on puudu,
• sinu ja õpilaste asukoht;
6) hoia õpilased enda juures, ära lase kellelgi lahkuda;
7) jääge ootama politsei korraldusi.


Rünnaku ähvardus

Ringlevad kuulujutud ähvardusest, ohumärgid vmt.
1) Täpsusta infot.
2) Teavita kooli direktorit võt tema asendajat kriisimeeskonnast.
3) Kui oled kindel, et tegemist on alusetu ähvardusega, teavita ähvardusest ikkagi kindlasti kooli direktorit.
4) Teavita 112.
Kui sul on kahtlus, et keegi plaanib ükskõik mis moel rünnakut, aga kahtled ähvarduse tõepärasuses või info piisavuses, räägi kahtlustest ikkagi kindlasti kooli direktorile!

Telefoni teel edastatud ähvardus:
1) jää rahulikuks;
2) hoia kõneleja liinil nii kaua kui võimalik;
3) samaaegselt püüa teavitada politseid numbril 112 (palu lähedal olijate abi);
4) püüa teada saada ja pane kirja:
• millal rünnak toimub (kuupäev/kellaaeg),
• kus rünnak toimub, • kuidas võib rünnak toimuda,
• mis eesmärgil, • kas ründaja on juba sündmuskohal,
• kes on helistaja;
5) pane tähele kõneleja hääletooni, väljendeid, taustahelisid jm;
6) pärast kõne lõppu teavita 112 ja kooli direktorit. Kui oled kindel, et tegemist on alusetu ähvarduse või naljaga, teavita kooli direktorit;
7) esimesel võimalusel täida ähvarduse dokumenteerimiseks ankeet (vt lisa 2)

NB! Kui ähvardaja kavatseb rünnata kohe, anna viivitamatult varjumishäire ja teavita kohe 112.

Kirja teel edastatud ähvardus:
1) teavita 112;
2) säilita kiri kiletaskus/salvesta kiri ja anna see uurimiseks üle politseile;
3) teavita kooli direktorit


Internetikeskkonnas tehtud ähvardus:
1) salvesta ähvardus või vestlus;
2) märgi juurde portaal, kus ähvardus edastati;
3) fikseeri ähvarduse edastamise kellaaeg;
4) teavita koheselt 112 ja edasta salvestatud materjal;
5) teavita kooli direktorit;
NB! Ära sulge portaali ilma ähvardust salvestamata

Tulekahju
Tulekahju puhul käitutakse vastavalt Tulekahju korral tegutsemise plaanile:
1) jää rahulikuks;
2) anna õpilastele korraldus evakueeruda, korda peamised juhised:
• säilita rahu,
• asjad jäävad klassi,
• sulge ruumi aknad ja sulge, kuid ära lukusta uks, kustuta tuli.
3) kokku lepitud kogunemiskohta liikumiseks vali sobivaim tee,
4) kui valjuhäälega antakse teistsugused korraldused, lähtu neist,
5) kontrolli enne õpilaste evakueerimist, kas evakuatsioonitee on väljumiseks ohutu.
6) kontrolli kõikide õpilaste kohalolekut.
7) kui keegi on jäänud hoonesse, siis koheselt edasta informatsioon evakuatsiooni eest vastutavale isikule.
8) Vahetunni ajal klassijuhataja või eelmise tunni õpetaja - korraldavad õpilaste täpse üle lugemise. Õues viibivad õpilased suunduvad otse koolimaja siseõue asuvale platsile.

Suitsuse koridori läbimine evakueerudes:
1) kui vähegi võimalik, väldi suitsuse koridori läbimist ja vali evakueerumiseks muu tee;
2) kui pead läbima suitsuse koridori, hoidke madalale, kus õhk on puhtam;
3) katke suu ja nina võimalusel niiske riidega;
4) liikudes toetage käega vastu seina, et säilitada õige suund;
5) klass peab püsima koos;





Kogunemiskohas:
1) kontrolli õpilaste kohalolekut;
2) edasta õpilaste loendajale info, kui palju õpilasi oli tunnis, kui palju puudus, kui palju jõudis kogunemiskohta;
3) kogunemiskohta tuleb jääda seniks, kuni päästemeeskonna juht, kooli direktor või tema asendaja kriisimeeskonnast annab järgmised korraldused.

Plahvatusoht, pommikahtlase eseme või lõhkekeha leid
Küsimused mida peaksid endale esitama enne kui kahtlustad, et tegemist võib olla pommiga:
• Kas omanikuta ese kuulub sinna keskkonda?
• Kas esemel on pommile omased tunnused?
• Kas esemel on väljaulatuvaid juhtmeid?
• Kas ese tiksub?
• Kas on tunda kemikaali lõhna?

Ära puuduta ega liiguta kahtlast eset.
Teavita läheduses olevaid inimesi ja ära luba kellelgi esemele läheneda.
Mine ohutusse kaugusesse.
NB! Ära kasuta mobiiltelefoni ega raadiojaama vähemalt 50 m raadiuses kahtlasest esemest.


Evakueerumine pommikahtlusega eseme leiu korral:
1) vaata ruum kiiresti üle, kas näed midagi kahtlast (ese, mida selles ruumis pole varem olnud vm);
2) kui leiad kahtlase eseme, lahku ruumist ja teavita leiust helistades telefonile 112. Järgmisena teavita kooli direktorit või tema asendajat kriisimeeskonnast;
3) võtke kaasa isiklikud asjad, sest ruumi vabastamine kottidest lihtsustab ruumi edasist kontrolli;
4) võimalusel ava uksed ja aknad, plahvatuse korral on siis kahjustused väiksemad;
5) võta kaasa klassi nimekiri (kui kool kasutab elektroonilist õppeinfosüsteemi, ole valmis edastama info puudujate ja tunnis viibinud õpilaste kohta).
6) kogunemiskohta jõudes kontrolli kõigi kohalolekut ja edasta infot koguvale kontaktisikule teave, kui palju oli õpilasi tunnis, kui palju puudus, kui palju jõudis kogunemiskohta;

7) Vastutav isik võtab vastu reageerivad jõud ja edastab neile:
• maja plaani
• hoone läbipääsu võtmed/kaardid
• teadmine isikkooseisu paiknemisest
• vastutaval inimesel on teadmine, kes teatas pommikahtlase eseme leiust
Kui sul on kahtlus, et keegi plaanib ükskõik mil moel rünnakut, kuid kahtled ähvarduse tõepärasuses või info piisavuses, räägi sellegipoolest kahtlustest kooli direktorile või tema asendajale kriisimeeskonnast.


Pommiähvardus

Telefoni teel edastatud pommiähvardus:

1) säilita rahu;
2) võimalusel teavita paralleelselt või peale kõne lõppu 112 (nt kata toru käega kinni ja helista 112, anna lähedal olijale käega märku, et vajad abi, kirjuta sedelile märksõnad, et lähedal olev kolleeg mõistaks olukorda ja teavitaks 112);
3) numbrinäiduga telefoni puhul fikseeri number;
4) hoia kõneleja liinil nii kaua kui võimalik, kuula teda katkestamata;
5) saa maksimaalset infot ja kirjuta üles kõik, mida kõneleja räägib:
• Kes helistab?
• Kust helistab?
• Mis lõhkeainega on tegu?
• Lõhkeaine kirjeldus
• Kuhu ja millal on pandud?
• Kaua aega plahvatuseni?
• Mis eesmärk?
• Mida helistaja tahab?
• kuidas ja kes käivitab seadeldise,
• kes selle pani,
6) kõne käigus fikseeri:
• Fikseeri kõne kuupäev ja kellaaeg
• Kõne kestvus
• Helistaja võimalik sugu
• Helistaja ligikaudne vanus
• Kõnemaneer
• Aktsent
• Kas kõneleja on joobes või kaine
• pane tähele kõneleja hääletooni, väljendeid, taustahelisid jm;
7) Võimalusel salvesta kõne;
8) teavita kooli direktorit;
9) esimesel võimalusel täida ähvarduse dokumenteerimise ankeet (vt lisa 2).

Suusõnal edastatud pommiähvardus:

1) teavita 112;
2) võimalusel pea ähvardajat kinni politsei saabumiseni või võta tema kontaktandmed;
3) teavita kooli direktorit.

Kirja teel edastatud pommiähvardus:

1) teavita 112;
2) säilita kiri kiletaskus/salvesta ja anna see uurimiseks üle politseile;
3) teavita kooli direktorit või tema asendajat kriisimeeskonnast.

Evakueerumine:
Evakueerumise vajadust hindab direktor või volitatud kooli töötaja, kui sündmust ei juhi politsei või pääste.
Ruumidest tuleb väljuda rahulikult ja organiseeritult.
• Veendu, et evakueerumise teed on ohutud;
• Koguneda kokkulepitud kogunemiskohta;
• Viimati viibitud ruumist võtta kaasa kõik isiklikud esemed;
• Kui ruumis on kahtlaseid esemeid, tuleks võimaluse korral avada ruumi aknad ja uksed.

Füüsiline vägivald

Vägivaldne käitumine õpilaste vahel:

1) sekku toimuvasse valju ja selge häälega, anna käsklus tegevus koheselt lõpetada;
2) kõneta osalejaid nimepidi, püüdes tõmmata nende tähelepanu endale;
3) kui tunned õpilasi ja nende iseloomu, võid ise sekkuda, astudes füüsiliselt kaklejate vahele; 4) hoia kaklejad piisavalt pikka aega teineteisest eemal ja jälgi, et nad lõplikult rahuneksid;
5) vajadusel kutsu politsei ja/või kiirabi, organiseeri esmaabi andmine;
6) informeeri klassijuhatajat ja kirjuta olukorra kirjeldus direktorile.

Alkoholijoobes või meelemürkide mõju all õpilane

1) Sekku koheselt! Rahulikult vesteldes ürita õpilane teiste klassikaaslaste juurest või teised tema juurest ära juhtida.
2) Kui õpilasega ei saa kontakti, kutsu kiirabi.
4) Ära jäta õpilast üksi, vajadusel anna esmaabi.
5) Alkoholi- või narkojoobe kahtluse korral tuleb teavitada politseid. Kui avaldus tehakse vihjena narkootiliste ainete kasutamise kahtlusest, võib politsei käsitleda seda konfidentsiaalsena. Avalduse võib teha ka anonüümselt.
6) Joobe tuvastamine on politsei pädevuses.
7) Teavita õpilase vanemat/lähedast.
8) Kui politsei ei anna muud korraldust, tuleb vanem/lähedane õpilasele kooli järele ja viib õpilase koju või vajadusel meditsiiniasutusse.

Kui õpilase juurest leitakse keelatud ainet/aineid
1) Läbiotsimine on korrakaitseline tegevus, mida seadus lubab  teha teatud juhtudel vaid korrakaitseasutusel, nagu nt politsei. Kooli töötajal on õiglustatud kahtluse korral (kui miski muu, nagu nt veenmine, ei aita ja oht on jätkuvalt ilmne) õigus kontrollida õpilase kotti ja tema riideid. Tegu pole läbiotsimisega, vaid tegevusega konkreetse ohustava eseme enda valdusesse saamiseks või aine hoiule võtmiseks. Kontrolli teostab direktori poolt volitatud isikud.
2) Narkootikumide leidmisel teavita koheselt politseid (mitte teatamine on karistatav). Äravõetud keelatud aine antakse üle politseile.
3) .Kui õpilane hoiab enda juures, tarvitab ise, vahendab või müüb narkootilisi aineid, on see kuritegu, millest tuleb alati teavitada politseid.
4) Keelatud ainete konfiskeerimisel tuleb täita keelatud ainete äravõtmise akt. (vt lisa 3)

Õpilase kadumine
1. Uuri õpilastelt
• millal kadunud kaaslast viimati nähti?
• kus kadunud kaaslast viimati nähti?
• kas keegi teab, kuhu kadunud õpilane läks?
• kas keegi teab, miks kadunud õpilane ära läks (konflikt, keegi kutsus vmt)?
• kas keegi on temaga pärast lahkumist telefoni teel rääkinud?
2. Püüa telefoni teel kadunud õpilasega kontakti saada.
3. Informeeri juhtunust õpilase vanemaid/lähedasi, uuri, kas neil on kadunud õpilase kohta infot.
4. Täpsusta, milline oli kadunud õpilase riietus.
5. Teavita politseid numbril 112 ja tegutse vastavalt politseilt saadud juhistele. Kui õpilase asukoha ja olukorra kohta puudub ka lapsevanematel või lähedastel info, on õpetaja kohustatud teavitama politseid, ka juhul, kui vanem või lähedane ei soovi teavitamist, sest õpilase elu ja tervis võivad olla ohus.
6. Informeeri kooli juhtkonda.
7. Kontakteeru uuesti kadunud õpilase vanematega või lähedastega ja selgita, mida on õpilase leidmiseks tehtud ja mida veel ette võetakse.
8. Kui kadunud õpilane leitakse, informeeri sellest kõiki osapooli, otsimine katkestatakse.
Ära mine õpilast ise otsima, jättes ülejäänud õpilased üksi!

Inimrööv
Vanem saab lapseröövi ähvarduse ja teavitab sellest õpetajat:

1) soovita vanemal teavitada politseid;
2) teavita juhtunust kooli direktorit;
3) direktor või tema asendaja kriisimeeskonnast võtab ühendust politseiga, sest koolipäeva jooksul vastutab õpilase turvalisuse eest kool;
4) kool järgib politseilt saadud juhiseid.


Kui vanem pöördub kooli kahtlusega, et tema last võidakse röövida:

1) kuula, näita üles arusaamist ja mõistmist;
2) kui tegemist on peresisese teemaga, palu lapsevanemal ühendust võtta kohaliku omavalitsuse laste ja pere heaolu spetsialistiga;
3) kui tegemist on perevälise ähvardusega, palu vanemal kindlasti ühendust võtta politseiga. NB! Ära võta endale probleemilahendaja rolli!

Õpetaja saab õpilaseröövi ähvarduse:

1) teavita juhtunust kooli direktorit või tema asendajat kriisimeeskonnast;
2) direktor või tema asendaja kriisimeeskonnast võtab ühendust politseiga ning teavitab:
• kuidas laekus ähvardus,
• ähvarduse sisu,
• kes ähvardas;
3) direktor või tema asendaja kriisimeeskonnast võtab ühendust vanemaga, kelle juures õpilane ametlikult elab.

Õpilaserööv koolis:

1) võta viivitamatult ühendust politseiga, kuna õpilase elu ja tervis võivad olla ohus;
2) teavita juhtunust kooli juhtkonda;
3) volitatud isik kriisimeeskonnast võtab ühendust vanemaga, kelle juures õpilane ametlikult elab ja täpsustab olukorra.

Surmajuhtum

Õpilase surmajuhtum väljaspool kooli:

1) klassijuhataja suhtleb perekonnaga, kontrollib informatsiooni paikapidavust ja edastab info kooli juhtkonnale;
2) juhtkond korraldab psühholoogilise abi võimaldamise;
3) klassijuhataja tegeleb õpilase isiklike asjade ja koolitööde toimetamisega vanemateni;
4) klassi osalemine matustel toimub vanemate nõusolekul;
5) kool suhtleb meediaga ainult pere nõusolekul.

Õpilase surmajuhtum koolis:

1) kontrolli info paikapidavust;
2) püüa säilitada rahu ja hinnata olukorda objektiivselt;
3) teavita häirekeskust telefonil 112;
4) edasta info kooli direktorile;
5) kõik kohal olevad täiskasvanud aitavad suhelda sündmuspaigal olevate õpilastega ja õnnetuspaika eraldada;
6) juhtkond suhtleb perekonnaga;
7) direktor kutsub kokku õpetajaskonna ja teavitab neid;
8) arendusjuht korraldab ümber klassi õppetöö;
9) kriisimeeskond korraldab kohese psühholoogilise abi võimaldamise;
11) klassijuhataja korraldab õpilase isiklike asjade ja koolitööde toimetamise vanemateni;
12) klassi osalemine matustel toimub vanemate nõusolekul;
13) kool suhtleb meediaga ainult pere nõusolekul;
14) kriisimeeskond tagab õpilastele ja õpetajatele pärast juhtunut kriisiabi saamise (võimaluse korral psühholoogilise nõustamise);
Asendaja
15) kriisimeeskond viib läbi toimunu analüüsi.

Suitsiid

Kui enesetapp või enesetapukatse toimub tundide ajal:
1.Kanna hoolt selle eest, et õpilased ei pääseks sündmuskohale või lahkuks sealt kohe. NB! Hoolitse, et õpilased ei jääks seejuures üksi!
2.Kutsu kohe kiirabi (112).
3.Teavita kooli direktorit.
4.Surmateate viib koju politsei.
5.Kriisimeeskond korraldab sündmust vahetult pealt näinud õpilastele ja õpetajatele psühholoogilise esmaabi võimaluse.
6.Kriisimeeskond koostab edasise tegevusplaani tervele koolile.

Tegevused pärast sündmust:
Anna informatsiooni toimunust. Anna tõene ülevaade juhtunust, räägi vaid teadaolevaid fakte. Püüa jääda oma väljendustes rahulikuks ning kirjeldada juhtumit selgelt ja lihtsalt.
Kui sul on mingitel põhjustel raske üksi rääkida, kutsu endale kindlasti appi kolleeg.
1. Anna aega reageerimiseks ja küsimuste esitamiseks.
2. Õpilaste reaktsioone ja mõtteid tuleb igati respekteerida. Enesetappude korral on kõige tähtsamaks julgus rääkida vastuolulistest ja keelatud häbi- ja süütunnetest ning nende aktsepteerimine.
3. Julgusta õpilasi juhtunust rääkima. Sageli tahetakse kriisiolukorrast korduvalt rääkida ja küsida samu küsimusi, sest toimunut on raske omaks võtta. Julgusta õpilapsi rääkima nii juhtunuga seotud faktidest kui ka oma tunnetest. Leppige vajadusel kokku ajad, millal te koolipäeva jooksul juhtunust räägite.
4. Muuda ajutiselt õppekava. Peale traumaatilisi sündmusi on õpilastel raskusi keskendumise ja mäluga ning alaneb õpivõime. Kontrolltööd tuleks mõned päevad edasi lükata.
5. Ole tähelepanelik riskiõpilaste suhtes. (Kõrgenenud riskiga õpilasteks võivad olla kannatanu õed/vennad, lähedased sõbrad, tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ilmutanud lapsed, sündmuse pealtnägijad, need, kel on peres probleeme või on kaotanud pereliikme, depressiooniilmingute või suitsiidikalduvustega õpilased.)
Nad võivad vajada individuaalset psühholoogilist esmaabi.
6. Ole tähelepanelik ka teiste õpilaste ja koolitöötajate suhtes, nad võivad vajada individuaalset psühholoogilist esmaabi.
7. Aita taastada enesekontroll. Tugevad tunded on kriisiolukorras loomulikud. Aita neil maha rahuneda ja oma käitumise üle kontroll saavutada.
8. Selgita õpilastele suhtlust ajakirjanikega. Ütle, et nad ei vastaks ajakirjanike küsimustele. Kindlasti ei tohiks ajakirjanikele anda detailset infot suitsiidi kohta.
9. Hoia kontakti teiste õpetajate, kooli personali ja lastevanematega/lähedastega. Tähtis on teada, kuidas õpilased kriisiolukorras hakkama saavad mitte ainult koolis, vaid ka kodus ja väljaspool. Nii mõnigi õpilane võib vajada spetsialisti abi.
10. Ole teadlik oma reaktsioonidest ja hoolitse ka enda eest. Lubatud on näidata ka oma tundeid, kuid mitte kaotada kontrolli. Ära jäta ennast üksi, räägi kolleegidega, jaga oma tundeid ja mõtteid, vajadusel otsi abi spetsialistidelt.
11. Väga oluline on, et koolielu läheks võimalikult kiiresti normaalset rada pidi edasi.
12. Kui enesetapp on juhtunud koolivaheajal, organiseeritakse mälestusrituaalid pärast tagantjärgi, kui õpilapsed on tulnud tagasi kooli.



Elutähtsate teenuste katkemine

Elutähtsa teenuse katkemiseks loetakse olukord, kus tavapärane õppetöö läbiviimine on häiritud (puudub piisav valgus tunni läbiviimiseks, ei ole võimalik kasutada tualettruume jne).

Võimalikud ohud:
1) elektrivarustuse häired;
2) kaugkütte soojuse edastuse häired;
3) veevarustuse ja kanalisatsiooni häired;
4) sidesüsteemide häired;
6) muud ohuolukorrad.

Elutähtsa teenuse katkemine koolis:

1) jää rahulikuks ja rahusta õpilasi;
2) oota infot kriisimeeskonnalt;

Kriis väljaspool kooli:
1) kool järgib ametite ja ministeeriumite nõuandeid ja korraldusi;
2) kriisimeeskond kavandab vajalikud muudatused kooli töös;
3) kriisimeeskond informeerib olukorrast õpetajaid, õpilasi, lapsevanemaid ja teisi kooli töötajaid.
Looduskatastroofi ja epideemiaohu korral lähtub kool Eesti Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja otsustest, korraldustest ning kriisimeeskonna poolt koostatud tegevuskavast.










Lisa 1 Äkkrünnaku ähvarduse dokumenteerimise ankeet

Kõne vastuvõtu aeg (kuupäev/kellaaeg)

Mil viisil võib rünnak toimuda (kirjeldada/tsiteerida ähvarduse teksti)?

Millal rünnak toimub (kuupäev/kellaaeg)?

Kus rünnak toimub (aadress, objekti nimetus, asukoht)?

Kes on ründaja (kui on teada isik, siis lisada nimi, sünniaeg, kontaktid jms)? Kui on teada ründaja isikukirjeldus, siis lisada ka see.

Milliseid vahendeid ründaja võib kasutada (relvad, süütevahendid jm – kirjeldada nii täpselt kui võimalik)?

Kas ründaja on sündmuskohal?

Mis on ründaja tegevuse eesmärk?

Helistaja asukoht, nimi, telefoninumber:

Kõne vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg:

Kõne vastuvõtja nimi ja kontaktandmed:

HELISTAJA ISIK: ð mees ð naine ð tüdruk ð poiss
ð laps, täpsemalt ei oska hinnata. Oletatav vanus _______
Mis keeles rääkis? ð eesti ð vene ð inglise muu __________

Kas helistaja kõneles mõnes murdes või murrakus? _____________________________________

Kas helistaja hääl oli teile tuttav? ðjah ðei

Kui jah, siis keda see meenutas? __________________________________________

KÕNE HINDAMINE

Iseloomustada helistaja kõnet (märgi sobivad):
ð kiire ð aeglane ð rahulik ð ärevil ð hirmunud
ð kahtlev ð vihane ð enesekindel ð karjuv ð kriiskav
ð selge ð kogelev ð kurb ð nutune ð joobes
ð katkendlik ð kähisev ð mõmisev ð läbi nina ð seosetu
ð segane ð rõõmus ð itsitustega ð aktsendiga ð moonutatud
ð muu_____________________________

Kas helistaja keelekasutus oli hea ja korrektne? ðjah ðei

Kas hääletoon muutus kõne ajal? Kuidas?___________________________________________________

Kas Teil tekkis mulje, et ähvardaja tunneb Teid või ähvarduse objekti? Miks Te nii arvate? ______________
______________________________________________________________________________________

Kas ähvardaja helistas ühe korra või mitu korda? _____________________________________________

Kas ähvardaja kõnes esines kõnedefekte, viiteid vaimsele puudele või muud tavapärasest erinevat? Kui jah, siis mis konkreetselt? ___________________________________________________________________

Kas helistaja mainis kedagi nimeliselt? Keda? ________________________________________________

Kas kõne taustal oli kuulda teiste inimeste hääli, naeru, itsitamist vms? _____________________________

Kas kõne taustal oli kuulda müra (masinad, seadmed, liiklusmüra, muusika, muu)? ___________________
_____________________________________________________________________________________

Muud tähelepanekud? _________________________________________________________________
Jää rahulikuks! Proovi vestlusest saada maksimaalselt infot, ära ise telefonikõnet lõpeta!

















LISA 2 POMMIÄHVARDUSE DOKUMENTEERIMISE ANKEET

1) Kõne vastuvõtu aeg (kellaaeg, kuupäev)

2) Kus lõhkekeha asub (täpne aadress, objekti nimetus, asukoht)?

3) Milline lõhkekeha välja näeb (suurus, kuju, materjal jne)?

4) Kuidas käivitub?

5) Millal pomm plahvatab (kuupäev/kellaaeg)?

6) Millal ja kes selle pani?

7) Milline on pommipanemise eesmärk, taotlused, nõudmised?

8) Helistaja nimi ja telefoninumber, millelt helistatakse.

9) Helistaja isik: mees, naine, tüdruk, poiss, laps, täpsemalt ei oska hinnata. Oletatav vanus

10) Mis keeles rääkis? Eesti/vene/inglise/muu

11) Kas helistaja hääl oli teile tuttav?

12) Kui jah, siis keda see meenutas?

13)Iseloomustada helistaja kõnet (märgi sobivad): kiire, aeglane, selge, kogelev, vanduv, moonutatud, seosetu, segane, erutatud, nutune, joobes, kaine, muu.

14) Taustahelid: inimhääled, muusika, liiklusmüra, kontor, tööstus, itsitamine, muu

15) Kõne kokkuvõte:


LISA 3 KEELATUD AINE(TE) ÄRAVÕTMISE AKT


Kellelt võeti:

Nimi ____________________________________________ klass ________________


Ära on võetud:

______________________________________________________________________

(lühike kirjeldus)

_______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________


Äravõtmise põhjus: _______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

Ained, esemed võttis ära:

_______________________________________________________________________ (Nimi, kuupäev, kellaaeg, allkiri)


Ained, esemed on tagastatud: (eseme omanikule või tema seaduslikule esindajale)







(Nimi, kuupäev, kellaaeg, allkiri)