Õigusakti eelnõu

1

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

1. Taust ........................................................................................................................... 2

2. Eesmärgid ................................................................................................................... 4

I osa. Loomaheaolu probleemide ennetamine ................................................................... 6

1.1 Lemmikloomade pidamine .......................................................................................................... 6

1.1.1 Loomade hulgaga seotud probleemid ................................................................................. 6

1.1.2 Teised pidamisega seotud probleemid ............................................................................. 12

1.1.3 Tegevusluba ....................................................................................................................... 13

1.2 Lemmikloomapidamisega seotud keeldude kehtestamine ...................................................... 20

1.2.1 Lemmikloomadena peetavate loomaliikide nimekirja kehtestamine ............................... 21

1.2.2 Koerte ketispidamise keelustamine .................................................................................. 22

1.2.3 Zoofiilia keelustamine ....................................................................................................... 23

1.2.4 Keeldude kehtestamise mõjud .......................................................................................... 25

II osa. Järelevalve .............................................................................................................. 28

1.1 Taust .......................................................................................................................................... 28

1.2 Loomapidamisnõuete rikkumise mõju põhjendamine ja mõjude summeerimine ................... 29

1.3 Asendustäitmine ........................................................................................................................ 29

1.4 Loomaheaolu nõuded kui avalik kord ....................................................................................... 32

1.5 Karistused .................................................................................................................................. 33

1.6 Vastutuse ja rollide jaotus loomakaitse valdkonna menetlustes .............................................. 34

1.7 Põllumajandusloomade hädatapp jahimeeste poolt ................................................................ 35

1.8 Järelevalvega seotud muudatuste mõjud ................................................................................. 35

III osa. Katseloomade kasutamise andmed ..................................................................... 36

1.1 Statistiliste andmete kogumine katseloomade kasutamise kohta............................................ 36

IV osa. Edasine ajakava .................................................................................................... 40

2

1. Taust Loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada

loomade tervist või heaolu reguleerib loomakaitseseadus1 (edaspidi LoKS). Loomade heaolu

mõiste ei ole LoKS-is täpsemalt defineeritud. Loomade heaolu kaitse on Euroopa Liidu üldisest

huvist kantud õiguspärane eesmärk2 ning see on osa Euroopa Liidu põhiväärtustest3. Euroopa

Kohus on korduvalt rõhutanud liidu huvi loomade tervise ja kaitse vastu.4 Loomade kaitse

rajaneb ühiskonnaliikmete enamiku tahtel ehk avalikul huvil. Euroopa Kohtu praktikas on

selgelt ja järjepidevalt väljendatud seisukohta, et loomade heaolu kaitse on üldisest huvist

kantud õiguspärane eesmärk, mille tähtsust väljendab eelkõige see, et liikmesriigid on võtnud

vastu protokolli loomade kaitse ja heaolu kohta, mis on lisatud EÜ asutamislepingule

(EÜT 1997, C 340, lk 110)5 ning mis on hiljem saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu osaks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 13 kohaselt tuleb põllumajanduspoliitika rakendamisel

pöörata täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu nõuetele ning

katseloomade kaitse konventsiooni preambuli kohaselt on inimesel moraalne kohustus

respekteerida kõiki loomi ning nende võimet kannatada ja mäletada. Euroopa Komisjon

(edaspidi EK) on avaldanud ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

kehtestamiseks, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavust6 ning milles

on defineeritud koerte ja kasside heaolu kui looma füüsiline ja vaimne seisund seoses

tingimustega, milles loom sünnib, elab ja sureb. LoKS-i ligikaudu 30 aasta pikkuse kehtivuse

ajal on ühiskonna ootused loomade heaolu tagamisele muutunud. Käesolevas

väljatöötamiskavatsuses on täpsemalt kirjeldatud nii loomade heaolu probleeme kui

väljendatud ühiskonna ootuseid.

Eesti loomakaitseorganisatsioonid on juhtinud ühiskonna ja poliitikute tähelepanu erinevate

loomakaitset puudutavate küsimuste arutelu vajadusele, nt koerte ketispidamise keelustamine7,

lemmikloomadena peetavate loomaliikide loetelu kehtestamine8, zoofiilia keelustamine9 ja

mitmesugused muud teemad10. Riigikogu maaelukomisjon on arutanud loomakaitsega seotud

1 RT I, 27.09.2023, 9 2 Kohtuotsused Viamex Agrar Handel ja ZVK, C-37/07 ja C-58/06, EU:C:2008:18, punkt 22, ja Nationale Raad

van Dierenkwekers en Liefhebbers ja Andibel, C-219/07, EU:C:2008:353, punkt 27. 3 Komisjoni 15. veebruari 2012. a teatises nr COM(2012) 6 final/2 Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta

aastateks 2012−2015 on välja toodud: „Loomade heaolu on laia avalikkust puudutav probleem. Loomade

kohtlemine on seotud eetikaga ja see on osa liidu põhiväärtustest. Seega on oluline suhelda laste, noorte ja laia

avalikkusega, et suurendada teadlikkust loomade austamisest ning edendada omanike vastutustunnet.” 4 Euroopa Kohtu 25. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas T-526/10: Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. komisjon punkt 42 5 Näiteks Euroopa Kohtu 25. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas T-526/10: Inuit Tapiriit Kanatami jt vs.

komisjon punkt 42; Euroopa Kohtu 17. jaanuari 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑37/06 ja C‑58/06:

Viamex Agrar Handels GmbH, Zuchtvieh-Kontor GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas punktid 22-23. 6 Welfare of dogs and cats and their traceability – proposed regulation (europa.eu), art 3 lg 3 7 SA Eesti Koostöökogu kodanikuportaal Rahvaalgatus.ee. Eesti Loomakaitse Liit, Piret Tees, 12.02.2022.

Peatame koerte kahemeetrise keti otsas pidamise seadustamise 8SA Eesti Koostöökogu kodanikuportaal Rahvaalgatus.ee. Anu Tensing, Farištamo Eller, Marika Nekljudova,

Sirli Spelman, Geit Karurahu, Anni-Anete Mõisamaa, Kati Sulp, 6.11.2023. Loom ei ole asi! Tema koht ei ole

poeletil. - Rahvaalgatus 9SA Eesti Koostöökogu kodanikuportaal Rahvaalgatus.ee. MTÜ Loomus, Anu Tensing, Maaja Mäll, Anny

Drobet, Farištamo Eller, 1.11.2022. Keelustame Eestis zoofiilia - Rahvaalgatus 10 SA Eesti Koostöökogu kodanikuportaal Rahvaalgatus.ee. MTÜ Loomapäästegrupp, MTÜ Loomakaitse Liit,

Heiki Valner, 14.08.2020. "AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide

muutmiseks" - Rahvaalgatus

3

rahvaalgatusi ning on toonud välja, et LoKS vajab muutmist tervikuna.11 2023. aasta mais

avaldati avalikul arutelul mõte, et LoKS on ajale jalgu jäänud, rõhutades loomadele väärika elu

pakkumise vajadust. LoKS ei ole arutelul osalejate hinnangul piisavalt tõhus ega range.12

Käesolevas väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) keskendutakse lemmikloomadena

peetavate loomade heaolu puudutavatele küsimustele. Põllumajandusloomade heaolu on

valdavalt reguleeritud Euroopa Liidu tasandil ja seda VTK-s ei käsitleta.

2023. aastal viis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM) läbi intervjuud

loomakaitseorganisatsioonide, Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) ametnike,

loomaarstide ja teise lemmikloomade valdkonna ekspertidega. Lisaks lemmikloomade

pidamisega seotud küsimuste lahendamisele, peavad vastajad oluliseks järelevalvega seotud

probleemide lahendamist. Loomaheaolu on ühiskondlik väärtus, mida kaitstakse kui avalikku

korda. Ühiskonna liikmetel on õigustatud ootus riigipoolsele sekkumisele, kui keegi paneb

toime looma suhtes lubamatu teo või ei ole piisavalt hoolikas loomaheaolu probleemide

ärahoidmisel. Lisaks lemmikloomapidamise ja järelevalvega seotud küsimustele, vajavad

lahendust teatud esile kerkinud probleemid, nagu loomaaedade tegevus, katseloomade

kasutamise kohta esitatavate andmete kontroll ning jahimeeste õiguste kaitse olukorras, kus

järelevalveametnik on neid palunud appi hukkama erandjuhtudel põllumajandusloomi.

Lemmikloomade pidamise üldnõuded on sätestatud LoKS-is ja selle alusel kehtestatud

põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruses nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“13

(edaspidi PõM nr 76), mis täpsustab liigipõhiselt miinimumnõudeid, mis peavad lemmiklooma

pidamisel olema tagatud. LoKS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a

määrus nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise

ning hulkuvate loomade hukkamise kord“14 reguleerib hulkuvate loomade püüdmist, pidamist,

nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist. Neid tegevusi korraldab

kohalik omavalitsusüksus (edaspidi KOV) oma haldusterritooriumil. Lemmikloomade

märgistamise ja nende kohta arvestuse pidamise üldnõuded on sätestatud veterinaarseaduses

(edaspidi VS)15, mille kohaselt korraldab koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade kohta

arvestuse pidamist KOV. Lisaks eelmainitule on käesoleva VTK-ga seotud

põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni

moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning

loomkatse järelhindamise protokolli vormid”16.

LoKS-i muutmise VTK on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tööplaaniga (p. 7.3.12)17. Loomade

heaolu parandamine on seotud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani

203018 ja programmiga „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027“19. Neis dokumentides on

11 Riigikogu avalik dokumendiregister. MAEK protokoll 20.02.24. Toimiku number 4-8/MAEK/15-47.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/8bc305fe-dfe1-4700-adc6-81756efe437b 12 MTÜ Loomakaitse Seltsi koduleht. Uudised 31.05.2023. Loomafoorum: “Loomade elu peab olema väärikas.”

– Loomaveeb.ee 13 RT I, 25.11.2021, 10 14 RT I, 11.12.2021, 19 15 RT I, 30.06.2023, 103 16 RT I, 04.07.2023, 21 17 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Vabariigi Valitsus. Kinnitatud 12.10.2023.

https://valitsus.ee/media/6186/download 18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

30.09.2021 . https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 19 Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

11.03.2024. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-03/programm-2024-2027-maaelu.pdf

4

välja toodud eesmärgid ja tegevused loomade heaolu taseme tõstmiseks. VTK-ga kavandatavad

LoKS-i muudatused on kooskõlas strateegiate ja arengukavadega.

2. Eesmärgid LoKS reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab

või võib ohustada loomade tervist ja heaolu (LoKS § 1 lg 1). LoKS-i muutmise eesmärk on

väljendada riigi ootuseid loomapidajatele selle kohta, millised on sellised tegevused, mida tuleb

loomade tervise ja heaolu tagamiseks teha ning millised on need tegevused ja tegevusetused,

millest tuleb hoiduda (keelud), et saavutada loomade parem kaitse ja heaolu tagamine.

Loomade pidamise ja riikliku järelevalvega seoses esile kerkinud probleemide lahendamise

eesmärgid on järgmised:

 Seaduse muutmisega luuakse raamistik lemmikloomadena peetavate loomade

paljunemise piiramiseks, et iga sündiva looma tervis ja heaolu oleks võrdväärselt

kaitstud.

 Loomapidajal on kõikide lemmikloomade või lemmikloomana pidamiseks mõeldud

loomade pidamiseks vajalikud vahendid, oskused ja teadmised, et tagada loomale sobiv

keskkond, hea toitumus ja ennetada tervise- ja heaoluprobleeme ning tagada vajadusel

nende probleemide kiire lahendus.

 Kauplustes peetavate loomade tervis ja heaolu on kaitstud sõltumata looma kaupluses

viibimise ajast ja müügiks pakutava looma liigist. Nõuete täitmise võimekuses

veendutakse enne kaupluse pidaja tegevuse alustamist.

 Loomaheaolu valdkonna riikliku järelevalve esmane eesmärk on kõrvaldada

korrarikkumine ning taastada viivituseta loomaheaolu.

 Rikkumisi toime pannud isikute suhtes rakendatavad karistused omavad piisavat

heidutavat mõju looma suhtes lubamatute tegude ärahoidmiseks.

Ülaltoodud eesmärkide täitmist iseloomustavad mõõdikud:

1. PTA-le laekuvate loomaheaolu rikkumiste kohta põhjendatud vihjete vähenemine;

2. uut kodu otsivate, hulkuvate, hüljatud ja võõrandatud loomade arvu vähenemine;

3. õigeaegselt ravita jäänud lemmikloomade arvu vähenemine;

4. nn kassikolooniate arvu vähenemine;

5. koolitatud koerte osakaalu suurenemine.

Andmeid loomaheaolu valdkonna rikkumiste kohta analüüsib PTA iga aasta kohta. 2018. aastal

tehti PTA-le 286 vihjet ja nende arv on aasta-aastalt suurenenud 852 vihjeni 2023. aastal. 20

Laekunud vihjete koguarv näitab inimeste tähelepanelikkust ja üldist loomadest hoolimist,

mistõttu suurenev vihjete arv iseloomustab ühiskondlikku märkamist. Loomade parematest

pidamistingimustest annab objektiivsema ülevaate põhjendatud vihjete statistika. Põhjendatud

vihjete osakaal 2023. aastal oli PTA hinnangul 48%. Põhjendatud vihjed on need, mille käigus

tuvastatakse nõuetele mittevastavused.

Andmeid uut kodu otsivate, hulkuvate, hüljatud ja võõrandatud loomade kohta saadakse

päringu teel Eestis tegutsevatest loomakaitseorganisatsioonidest, kes peavad oma hoiukodudes

või varjupaikades kirjeldatud loomi. Ravita jäänud loomade kohta on planeeritud saada

andmeid koostöös Eesti Loomaarstide Kojaga loomaarstidelt küsitluse teel ja kassikolooniate

kohta kohaliku omavalitsuse üksustelt päringu teel. Koolitatud koerte kohta saab andmeid siis,

kui selgub VS-i alusel uue riikliku lemmikloomaregistri kasutusele võtmisel koerte arv

20 Põllumajandus- ja Toiduamet. Järelevalve tegevuse andmestik. Päring PTA-le, Päring 25.04.2024.

5

vanuserühmade kaupa ning plaanis on koostöös koerte treeneritega võrrelda koerte arvu Eestis

treeningutel osalenud koerte arvuga aastas.

Käesolevas VTK-s analüüsitakse, kas seatud eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud LoKS-

i muutmine või saavutatakse need teisel viisil, näiteks ministri määruste muutmisega või

rakenduslike juhiste kaudu.

6

I osa. Loomaheaolu probleemide ennetamine

1.1 Lemmikloomade pidamine Taust: Kindlustusettevõtte If 2021. aastal tehtud uuringu andmetel oli 37% Eesti elanikel kodus

kass, 27% koer ja 14% elanikest peab kodus mõnda muud lemmiklooma.21 Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) registris on registreerinud lemmikloomade

pidamisega muul kui mittekaubanduslikul eesmärgil ehk lemmikloomade müügiga tegelevat 51

isikut, neist 20 ettevõtjat tegutsevad kauplusena. Koerte ja kasside pidamise

majandustegevusena on PRIA-s registreerinud 200 isikut. Kohaliku omavalitsuse üksuste poolt

püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 hulkuvat looma, kellest umbes 3000 lähevad koju tagasi,

ülejäänud kas hukatakse või antakse üle loomakaitseorganisatsioonidele uue kodu leidmiseks.

Loomaheaolu probleemide tekkimise põhjustena kirjeldati ReM-ile 2023. aastal läbiviidud

intervjuude käigus kõige sagedamini järgmist:

 lemmikloomade liiga suur hulk nii kodumajapidamistes kui ka Eestis tervikuna;

 lemmikloomaliigile sobimatute pidamistingimuste pakkumine kodumajapidamistes või

ettevõtetes;

 loomapidaja ei pöördu piisavalt aegsasti loomaarsti poole, et ennetada või lõpetada

lemmikloomade kannatusi.

1.1.1 Loomade hulgaga seotud probleemid

Probleemi kirjeldus: LoKS sätete alusel on loomal olemas alati tema heaolu eest vastutav isik

ehk loomapidaja (LoKS § 3 lg 1 ja 2), v.a vabalt loodusest elavatel loomadel, kelle kaitset

reguleeritakse lisaks LoKS-ile ka looduskaitseseadusega (LoKS § 1 lg 2). Erandjuhtudel võib

loom omaniku juurest lahti pääseda. Sellisel juhul peab tema kinni püüdmise ja

loomaomanikule tagastamise korraldama KOV (LoKS § 5), ajutiselt võib loomapidamise

kohustuse üle võtta PTA (LoKS § 64). Sellegipoolest püütakse igal aastal kinni umbes 7000

kassi, kelle eest ei vastuta mitte ükski loomapidaja. Loomakaitseorganisatsioonidele ja PTA-le

antakse pidevalt teada juhtumitest, kus kodumajapidamiste või põllumajandusettevõtete juures

elavad kasside kolooniad, kes paljunevad kontrollimatult. Inimesed pakuvad neile sööta ja

joogivett, kuid ei osuta vajadusel arstiabi ega paku sobivaid elutingimusi. Kassid on aga

loomaliigina kohastumisvõimelised ja hoolimata puudulikust hoolitsusest, paljunevad edukalt.

Probleemiks on ka pidamise „hall ala“: tekib küsimus, kas sööda andja on loomapidaja, kellele

teha ettekirjutus loomapidamisnõuete rikkumise kohta isegi siis, kui inimene või ettevõtte

töötaja (peamiselt loomakasvatusettevõtted) enda arvates heast südamest viib hulkuvatele

kassidele ellujäämiseks sööta. Või peaks siiski vastutuse võtma KOV, kes loomad kinni püüab,

neile 14 päeva jooksul üritab uued kodud leida ja ebaõnnestumise korral kassid eutaneerida

laseb.

Inimestel võib esineda käitumist, mille kohaselt nad võtavad endale rohkem lemmikloomi kui

nad adekvaatselt pidada suudavad (ingl hoarding). Tagajärjeks on nii inimeste, kui

lemmikloomade heaolu halvenemine, nii pidaja kodus kui ümbruskonnas. Põhjuseks on

inimese psühholoogiline seisund. Olukord kipub korduma, kui lemmikloomad ära võetakse.

Varajasi märke saavad tunda ära lähedased, perekonnaliikmed, naabrid ja ametiisikud, kes

käivad kodus (sotsiaaltöötaja, arst, päästetöötajad). Varane märkamine vähendaks olukorra

eskaleerumist nii inimeste kui lemmikloomade jaoks.22 Eesti kontekstis kirjeldati probleemi

21 If P&C Insurance kodulehekülg, 30.08.2021. Uuring: lemmikloomad on 54 protsendil Eesti elanikest (if.ee) 22 A.I. Reinisch „Understanding the human aspects of animal hoarding“ The Canadian Veterinary Journal:

detsember 2008, 49 (12): 1211-1214. Understanding the human aspects of animal hoarding - PMC (nih.gov)

7

üheltpoolt üksi elavate inimeste puhul, kes püüavad lemmikloomade eest hoolitseda enda

heaolu arvelt. Teise grupi moodustavad loomakaitse valdkonnas tegutsevad vabatahtlikud, kes

püüavad päästa iga abivajava looma, arvestamata looma eest vastutust võttes sellega, kas talle

on olemas pidamiskoht, sööt ja vajadusel veterinaarabi. Loomapidajaks saades kogutakse

vajalikke vahendeid raviks ja pidamiseks annetuste teel, mis vahel ei pruugi õnnestada nii, nagu

esialgu plaanitud.

Kõige lihtsam viis omada ühel hetkel tahtmatult rohkem lemmikloomi kui nende eest hoolitseda

suudetakse, on lasta neil kontrollimatult paljuneda. Loomakaitseorganisatsioonid ja PTA

ametnikud külastavad sageli kodumajapidamisi, kus kassid või koerad on saanud järglased

„kogemata“ ja järglastel lastakse enda kodus edasi kasvada ja paljuneda.

Loomakaitseorganisatsioonid korraldavad igal aastal kampaaniaid, mis parandavad

loomapidajate teadlikkust kasside ja koerte kontrollimatu paljunemisega seotud ohtudest

lemmikloomade tervisele ja heaolule. Kampaaniat toetavad nii loomaarstid kui KOV-id.

Kahjuks suureneb loomakaitseorganisatsioonide hinnangul omanikuta kasside hulk pidevalt

ehk kampaaniad ei ole aidanud kasside arvukust piirata. Samuti avastatakse pidevalt

kodumajapidamistest suuri kassikolooniaid, mille suurenemine on omaniku kontrolli alt

väljunud. Seega ei ole seninini üksnes teadlikkuse tõstmine kasside arvukuse suurenemisele

pidurdavat mõju avaldanud ja vaja on teistsugust sekkumist.

Loomade arvukust saab piirata sobiva ennetava meetodiga. Eestis elab liiga suur hulk kasse,

kellel ei ole kodu või isikut, kes nende eest piisavalt hoolitseks. Eesti vajab loomaarstide ja

heaolu ekspertide poolt juhitud laiapõhjalist arutelu ja kokkuleppeid, millal tuleb eelistada

looma eutanaasiat tema elushoidmisele. Kuigi LoKS § 5 lg 2 järgi on eutaneerimise

korraldamine KOV-ide õigus ja kohustus, juhul kui looma omanikku ei ole võimalik kindlaks

teha ja loomale ei ole 14 päeva jooksul uut omanikku leitud, peavad KOV-id seda otsust

avalikkuse ees õigustama. Nii järelevalveametnike, KOV-ide, varjupaiga töötajate kui ka

loomaararstide jaoks on positiivse mõjuga, kui riigi seisukoht on sel teemal selgelt väljendatud

– suurel hulgal koos peetavate lemmikloomade ja kassikolooniate arvukust tuleb nii Eestis

tervikuna kui pidamiskohtades juhtumipõhiselt piirata.

Võimalikud lahendused:

1) Loomapidajale sätestatakse kohustus ennetada loomade kontrollimatut

paljunemist

Seaduses tuleb kehtestada selge nõue, et loomapidaja tohib pidada üksnes sellisel arvul loomi,

kelle heaolu ja tervise tagamise ning kontrollimatu sigimise ennetamise eest ta suudab

vastutada. PTA saab ettekirjutusega nõuda, et loomapidaja steriliseeriks lemmiklooma või

kaubanduslikul eesmärgil peetava lemmiklooma või muul moel piiraks oma loomade

paljunemist järelevalve käigus tuvastatud asjakohastel puhkudel. Kirjeldatud lähenemisviisi on

valinud näiteks Soome oma uues loomakaitseseaduses. Eestis võib selline sõnastus jääda siiski

ainukese regulatiivse meetodina liiga üldsõnaliseks, nii nagu praegu on erinevate osapoolte

hinnangul keeruline sisustada teisi üldiseid loomaheaolu põhimõtteid, nagu näiteks LoKS § 3

lõike 2 punktis 4 sätestatud nõuet, et loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma

liigile ja eale muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Kuigi selline üldine lähenemisviis

sõnastuses võimaldab rakendada isendipõhiselt vajalikke meetmeid ja järelevalveasutusel

kaalutlusõigust, on tekkinud arutelu selliste nõuete tõlgendamise piiride üle ja kerkinud üles

küsimus, kas seadus peaks olema teatud nõuete sõnastamisel konkreetsem. Kaaluda saab sellest

lähtuvalt võimalust lisada LoKS-i kohustus loomapidajale steriliseerida üksnes

lemmikloomana peetavad kassid teatud vanuse saabumisel, välja arvatud meditsiinilise

8

vastunäidustuse korral. KOV-ile tuleb seadusega anda õigus kehtestada eeltoodud sättest erisusi

kas individuaalse taotluse alusel või volikogu kehtestatavas koerte ja kasside pidamise

eeskirjades.

Vaatamata steriliseerimise vajaduse teadvustamise kampaaniatele suureneb koduta kasside

hulk varjupaikades. AS Vireen andmetel kahjutustatakse aastas 17 tonni23 lemmikloomade

korjuseid. Viimase kümne aasta jooksul ei ole see kogus vähenenud. Soovimatute järglaste

saamise ennetamine, sh steriliseerimise abil on oluline osa vastutustundlikust lemmiklooma

pidamisest. Austraalias on piirkonniti kohustuslik koerte ja kasside steriliseerimine (üle 6 kuu

vanuste steriliseerimata koerte ja üle 3 kuu vanuste steriliseerimata kasside omamine on

õigusvastane). Sealsed KOV-id võivad teha steriliseerimise kohustuslikuks eelduseks looma

registreerimisel ning mõnes KOV-is peab omanik igal aastal maksma maksu üle nelja kuu

vanuse steriliseerimata kassi omamiseks.24

Intervjuude käigus tõid Eesti loomaarsti välja viimaste aastate murettekitava trendi mille

kohaselt noored pered võtavad nn vabatahtlike poolt organiseeritult endale lemmikloomaks

kassi, kuid nende teadmised looma paljunemise ennetamisest on puudulikud. Seetõttu jõuavad

kassid loomaarsti juurde alles peale aastaseks saamist ning tõdetakse, et kass paljuneb juba 6

kuu vanuselt ning ennetusega on hiljaks jäädud. Kassipoegade eutanaasiat peetakse julmaks

teoks võrreldes vabalt elada lubamisega. Selles vanuses on hilinenud veel ka vaktsineerimine

ja muud täiskasvanu iga mõjutavad tegevused.

Varasemate soovituste järgi steriliseeritakse maailmas kassid alates 5–6 kuu vanuseks saamist,

uuemad teadusartiklid soovitavad teostada valitud protseduur varem ehk vahemikus 12.–16.

elunädalal25,26. See võimaldab välistada soovimatute järglaste saamise enne operatsiooni.

Hulkuvate loomade puhul on soovituslik viia läbi varases eas steriliseerimine vahemikus 8–12

elunädalat27. Varasem steriliseerimine välistab soovimatud tiinused, vähendab kassipoegade

loovutusiga (nad ei pea ootama varjupaikades kuni 5–6-kuuseks saamiseni) ja võimaldab sama

praktikat viljeleda ka kasside aretajatel. Varasemas eas tehtud operatsioon põhjustab vähem

kannatusi, sest looma taastumine on kiirem, anatoomilised struktuurid ei ole veel lõplikult välja

arenenud, operatsioonihaavad on väiksemad ja verekaotus minimaalne. Taastumine

anesteesiast ja haavade paranemine on samuti kiirem ning varasem steriliseerimine vähendab

emastel kassidel piimanäärmekasvajate tekke riski.28

Vaatamata eeltoodule ei ole vaja seadusesse lisada nõuet kasside puberteedieelseks

steriliseerimiseks, vaid piisab kohustuslikust suguvõimetuks muutmisest hiljemalt 6 kuu

vanuseks saamisel. Lisaks steriliseerimisele on võimalik paljunemist ära hoida ka tablettide ja

implantaatidega. Varjupaikadesse sattunud kassipoegade steriliseerimine enne suguküpseks

23 AS Vireen. Andmed lemmikloomade kahjutustamise kohta 2012-2023 aastatel. Päring 6.07.2023 24 RSPCA Australia kodulehekülg, 2024 Is desexing mandatory for cats and dogs? – RSPCA Knowledgebase 25 Ühingu „American Academy of Family Physicians“ seisukoht „Early spay and castration“ 1.05.2012

56.full.pdf (catvets.com) 26 A.Joyce, D. Yates „Help stop teenage pregnancy! Early-age neutering in cats!“. Journal of Feline Medicine

and Surgery: jaanuar 2011; 13(1):3-10. Help stop teenage pregnancy! Early-age neutering in cats - PubMed

(nih.gov) 27 J. McDonald, J. Clements „Contrasting practices and opinions of UK-based veterinary surgeons around

neutering cats four months old“. Veterinary Record 17.10.2020, 187(8)317. Contrasting practices and opinions

of UK-based veterinary surgeons around neutering cats at four months old - PMC (nih.gov) 28RSPCA Australia kodulehekülg, 2024 Why does the RSPCA advocate desexing cats before puberty? –

RSPCA Knowledgebase

9

saamist võiks toimuda loomaarsti otsusega. Koerte puhul ei pidanud 2023. aastal intervjueeritud

eksperdid samasugust lähenemist vajalikuks, sest koerte puhul ei ole üldjuhul probleemiks

nende kontrollimatu paljunemine. Koerte sellist paljunemist, mis ei arvesta emalooma ega

kutsikate heaoluga soovivad mõned loomapidajad tahtlikult, et müüa kutsikaid (nn

kutsikavabrikud).

2) Loomapidajale sätestatakse suuremahulise lemmikloomapidamisega seotult

erinõuded

PRIA andmebaasis registreeritud loomapidajate andmetel varieerub peetavate kasside arv ühes

asutuses mõnest loomast paari tuhandeni. Peaaegu pooled registreerunutest peavad alla 50

kassi, üle 1000 looma on üksikutes ettevõtetes. Koerte puhul on varieerumine sama lai, kuid

pooled ettevõtted on registreerinud vähem kui 15 koera pidamise.29 Järelevalve käigus leitakse

kodumajapidamisi, kus kasse ja koeri on üle mitmekümne. Probleemi tekkimisel on

lemmikloomad sobimatutes tingimustes elanud pikka aega. Sageli leitakse sellistel juhtudel

kontrolli käigus, et lemmikloomade toitumus on rahuldav, kuid muul moel looma eest hoolt ei

kanta.

PTA regioonide ametnikud märkisid intervjuude käigus, et lemmikloomadega tegelevad

ettevõtjad täidavad täna endale vabatahtlikult võetud ülesandeid erineva tasemega. Sageli jääb

ebaselgeks, kas ajutine loomapidaja teadvustab oma hoole alla võetud loomadele heaolu

tagamise vastutuse suurust.

Suuremahuline loomapidamine on seotud KOV-ide üldise lemmikloomade pidamise

poliitikaga. Iga lisanduv lemmikloom või tavapäraselt lemmikloomana peetav loom võib olla

lisanduv risk hulkuvate ja hüljatud loomade hulga suurenemisele. Suurem hulk koeri vajavad

linnalistes asulates treeningväljakuid ja jalutusalasid. KOV-ide kehtestatud koerte ja kasside

pidamise eeskirjade täitmise üle tuleb tagada korrakaitseüksuse või korrakaitseametniku tehtav

järelevalve. Seetõttu on võib seaduses defineerida suuremahulise lemmikloomapidamise mõiste

ja piirid ning seaduse rakendusaktidega kehtestada täpsemad nõuded loomapidajale. KOV-

idele antakse õigus piirata suuremal hulgal lemmikloomade pidamist või seada täiendavaid

tingimusi loomade pidamisele ühes pidamiskohas enda territooriumil. KOV saab kaalutleda

üksnes heakorrast ja enda eelarvest tulenevaid aspekte, kuid mitte hinnata loomapidaja võimet

tagada loomadele piisav heaolu.

Andmed lemmikloomade arvu kohta pidamiskohas (näiteks kodumajapidamised,

põllumajandustootja või muu ettevõte) on kindlaks tehtavad VS-i alusel loodava uue riikliku

lemmikloomaregistri andmete põhjal.

Suuremahuline lemmikloomapidamine Soome loomakaitseseaduse järgi:

1. suuremahuline pidamine on:

a. vähemalt 7 täiskasvanud koera, kassi, või tuhkrut (vanuses alates 6 kuud);

b. vähemalt 7 üle 12 kuu vanust hobust;

c. vähemalt 10 üle 6 kuu vanust küülikut;

d. muud loomad, mis regulaarselt kasutavad 20 puuri, terraariumit või akvaariumit;

2. koerte või kasside vastuvõtmine hooldamiseks, hoidmiseks või treenimiseks, kui samal

ajal regulaarselt peetakse vähemalt 6 koera või kassi.

3. erinevad tegevused hobustega, kui neid elab ühes tallis kokku rohkem kui 6.

4. kõik ülal nimetatud suuremahulised pidamised on ka need pidamisviisid, kui inimesel

on erinevaid nimetatud loomaliike kokku üle 15.30

29 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Loomapidajate andmestik 10.07.2023 30 Laki eläinten hyvinvoinnista 693/2023 - Säädökset alkuperäisinä - FINLEX ®

10

Arvestama peab, et Soome ja Eesti õiguses on erinevusi. Näiteks hobune ei ole Eestis käsitletav

kui lemmikloom, vaid põllumajandusloom. Täpse mõjutatavate liikide koosseisu ja loomade

arvu liigipõhiselt selgitame välja edasiste analüüside käigus.

3) KOV-idele antakse õigus pidada oma territooriumil suguvõimetute kasside

gruppe

„Püüa-steriliseeri-vabasta“ programmid (ingl trap-neuter-release, edaspidi TNR) vähendavad

varjupaikades läbiviidavate eutanaasiate hulka ning annab võimaluse elada edasi ka neil

kassidel, kellel on kodu leidmiseks ja koduse eluga kohanemiseks kehvad väljavaated. TNR

õnnestumiseks on vaja täita mitmed eeltingimused, sh leppida kokku kasside kaugelt

tuvastamise meetod31. Kehamuutvad operatsioonid ei ole LoKS § 9 järgi lubatud, kuid mujal

on neis programmides kõige sagedamini kasutatud ühe kõrva küljest tüki eemaldamist. TNR

raames püütakse kinni kassikolooniate kassid, kelle hulgast tuvastatakse metsiku iseloomuga

kassid, kes ei sobi kodusesse keskkonda. Need kassid steriliseeritakse, märgistatakse (tüki

eemaldamine kõrvast) ja viiakse tagasi eelnevasse elupaika.

Sellise programmi rakendamisel tuleb KOV-il tagada kogukonna aktsepteerimine ja leppida

kokku käitumisreeglid loomade heaolu tagamiseks, sest kirjeldatud viisil peetava looma heaolu

ei või olla halvemini kaitstud: teda ei tohi rünnata, ehmatada või jätta abitusse seisundisse.

Vajalik on selliste loomade regulaarne vaktsineerimine ja parasiiditõrje, et tagada nii loomade

endi kui ka piirkonnas elavate inimeste tervis. See tähendab, et kolooniad peavad jääma kellegi

jälgimise alla. Arvestades, et pärast steriliseerimist tagasi eelnevasse elukeskkonda lastud

kassid on oma olemuselt hulkuvad loomad, lisandub KOV-idele sellise programmi kasutusele

võtmisel märkimisväärne kulu nende kasside ülalpidamiseks, sest LoKS-i kohaselt vastutab

KOV hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korraldamise eest oma territooriumil.

Kassid on inimesele ohtliku toksoplasmoosi tekitava parasiidi lõpp-peremehed, kuid haigestuda

võivad ka teised looduses vabalt elavad liigid. Kassikolooniad on toksoplasmoosi tekitajate

reservuaarid ja levitajad. Keskkonnas säilivad haigustekitajad kuni 18 kuud ja seetõttu on

kassikolooniate arvukuse vähendamine oluline samm toksoplasmoosi nakatumise

ennetamisel32. Kogukond peab mõistma ja aktsepteerima riske rahvatervisele, kui selliseid

programme kasutama hakatakse. Vabalt elavad kassid jahivad linde, väikeseid ulukeid ja nad

võivad pugeda autode mootoriruumidesse peitu ning pääseda ligi mürgistele ainetele nagu

jahutusvedelik. Talvel külmuvad neile pakutav sööt ja jook, neile peab pakkuma piisavalt

pesasid magamiseks, sooja vedelikku ja sööta.

Võttes arvesse kõiki ohtusid loomaheaolule ning eelduseid programmi õnnestumiseks, ei ole

koduta kassigruppide pidamise lubamine hetkel parim viis loomaheaolu probleemide

ennetamiseks ning vastavat muudatust LoKS-i ei ole soovitatav lisada.

Kokkuvõtvalt soovitatavad lahendused loomade arvukuse piiramiseks on järgmised:

 Loomapidaja peab otsustama iga looma puhul, kas ta on lemmikloom või võib

temast saada tulevikus aretusloom, kellel sünnivad järglased. Loomade paljunemist

31 V. Benka „Ear tips to ear tags: Making identifying cats treated with non-surgical fertility control“. Journal of

Feline medicine and Surgery, september 2015: 17(9), 808-815 (PDF) Ear tips to ear tags: Marking and

identifying cats treated with non-surgical fertility control (researchgate.net) 32 The Wildlife Society „Toxoplasmosis in Feral Cats: Health Risks to Humans and Wildlife“ , jaanuar 2011.

Microsoft Word - final Toxoplasmosis (nwarkaudubon.org)

11

peab takistama, kui järglaste saamine ei ole loomapidaja poolt läbimõeldud

eesmärk.

 Lemmikloomad on isikliku meelelahutuse või seltsi otstarbel peetavad loomad,

kelle pidamise eesmärk ei saa olla järglaste saamine. Selle eesmärgi saavutamiseks

valib loomapidaja sobiva meetodi järglaste saamise takistamiseks. Kasside puhul on

rahvusvaheliselt heakskiidetud meetodiks kirurgiline operatsioon. Koerte puhul

hoidutakse järglaste saamisest ilma looma organismis muudatusi esile kutsumata

või otsustatakse järglaste saamisest hoidumine koostöös loomaarstiga (kirurgiline

või ravimitega suguvõimetuks muutmine).

 Erinõuded ühes asukohas tavapärasest suurema hulga lemmikloomade pidamisel.

KOV-idele antakse õigus piirata loomade suuremahulist pidamist või seada

pädevuse piires eritingimusi.

Mõjud:

Mõjud loomaheaolule: Pakutud lahenduste mõju loomaheaolule on positiivne. Teadlaste ja

loomaarstide hinnangul ei kahjusta varane kassi steriliseerimine ega kastreerimine looma tervist

ega heaolu. Lühiajaline operatsioonist paranemise ebamugavus on ekspertide hinnangul

aktsepteeritav ajutine loomaheaolu häirumine. Väiksemas loomagrupis elamine vähendab nii

kasside, koerte kui ka teiste lemmikloomana peetavate loomaliikide puhul grupi hierarhiast

tulenevaid kakluseid. Sellisel juhul on neile lihtsam pakkuda sobivaid keskkonnatingimusi ja

lahendada terviseprobleeme. Loomaheaolu tagamise seisukohalt peab kõikide loomade heaolu

olema võrdselt kaitstud, sõltumata sellest, miks lemmikloom on teatud keskkonda sattunud või

milline on lemmikloomale inimese poolt planeeritud tulevik.

Sotsiaalsed mõjud: Mõjud loomapidajale on seotud lühiajaliselt emotsionaalse stressiga, kuid

pikemas vaates on mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele positiivne. Lemmikloomade

hoarding´u probleemile koostöös lähenemine, kus PTA tegeleb lemmikloomadega ja teised

pädevad asutused tegelevad inimestega, aitab toetada inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning

hakkama saamist. Varjupaikade pidajad ja PTA ametnikud kirjeldavad sageli esinevaid

juhtumeid, kus lemmikloomad on inimese arvates talle kõige tähtsamad. Nad söödavad

lemmikloomi enda vajaduste rahuldamise arvelt, kuid neil ei jätku vahendeid veterinaarravi

pakkumiseks, sobiva mikrokliima tagamiseks või paljunemise kontrollimiseks. Üheks

tunnuseks, et loomapidamine käib inimesele üle jõu, on lemmikloomade arvu ja

pidamistingimuste varjamine. Inimene ei otsi probleemi lahendamiseks abi, sest ta kardab, et

sellisel juhul võetakse tal kõik lemmikloomad käest ära. Meedias kajastatakse juhtumeid sageli

selles valguses, et loomapidaja ei hooli oma lemmikloomadest ja sellepärast peetakse

lemmikloomi kehvades tingimustes. Üldiselt hinnatakse loomakaitseorganisatsioonide tegevust

kõrgelt, kuid ka nende hoole alla võib sattuda liialt palju lemmikloomi ja lõpuks käib ka

vabatahtlikel organisatsioonidel nende eest hoolitsemine üle jõu.

Majanduslikud mõjud: Lemmikloomade arvukuse piiramine omab positiivset üldist

majanduslikku mõju. Loomapidajad peavad arvestama lemmiklooma puhul ühekordse

operatsiooni kuluga, mis kasside puhul varieerub 75–200 eurot emase ja 50–120 eurot isase

kassi kohta. Koerte operatsioonide hinnad sõltuvad koera suurusest jäädes vahemikku 150–300

eurot. Suguvõimetuks muutmisel ei teki loomaomanikul kohustust pidada soovimatuid

järglaseid, keda üleval pidada või eutaneerida.

Piirates hulkuvate lemmikloomade hulka, vähenevad varjupaikade,

loomakaitseorganisatsioonide ja KOV-ide kulud nende loomade püüdmisele, ülalpidamisele,

ravimisele ja eutaneerimisele.

12

Kavandatava riikliku lemmikloomaregistri loomisel on plaanis andmekooslusesse lisada koera

või kassi steriliseerimise kuupäev. Selle andmevälja lisamine ei ole märkimisväärne kulu

registri loomisel. Lemmikloomaregistri loomise mõjude eelhindamine on kajastatud VS-i

muutmise seaduse eelnõu VTK-s33.

Mõjud halduskoormusele: Halduskoormus suureneb loomaarstidel seoses andmete esitamise

kohustuse lisandumisega loomade suguvõimetuks muutmise kohta ja loomapidajatele loomade

arvu kohta pidamiskohtades teabe esitamisega. Mõju on võimalik vähendada läbi

infotehnoloogiliste lahenduste. Andmekogudesse kantavate andmete koosseis täpsustatakse

VS-i alusel loodava riikliku lemmikloomaregistri põhimääruses ja selle registri loomise

ettevalmistuses hinnatakse ka kaasnevad mõjud.

PTA-l suureneb esialgu töökoormus. Seaduse jõustumisel tekivad täiendavad

kontrollivõimalused ja -kohustused. Tõenäoliselt aja möödudes hakkab PTA töökoormus

vähenema, kuid täpsemalt on seda praegu keeruline prognoosida.

Täpsem mõjude ulatus selgub edasise analüüsi käigus, kui muudatuste rakendamiste

lahendustes ja ajakavas on täpsemalt kokku lepitud.

1.1.2 Teised pidamisega seotud probleemid

Taust: Eksperdid, loomakaitseorganisatsioonid ja PTA ametnikud kirjeldavad ühe sagedamini

esineva probleemina seda, et lemmikloomad ei saa õigeaegset ravi. Tavaliselt langetab ravi

otsuse looma omanik. Juhtudel, kus loom jõuab arsti juurde läbi vabatahtlike tegevuse, ei saa

loomaarst aru, kes otsustab looma ravimise või eutanaasia vajaduse. Probleemne on see halva

prognoosiga seisundite puhul, kus loomaarsti hinnangul looma kannatused pikenevad

põhjendamatult.

Probleemi kirjeldus: Loomaarstide hinnangul kannatavad loomad sageli valu ja krooniliste

terviseprobleemide käes erinevatel põhjustel: omanike teadmatus, raviks vajaliku raha ja

transpordivõimaluste puudumine ning loomaarstide puudus maapiirkondades. Loomade

transport loomakliinikusse võib osutuda kulukaks, mistõttu korduvaid külastusi või eriarsti

visiite ei tehta. PTA ja loomaarstid leiavad, et veterinaarravi paremaks kättesaadavuseks ja

järelevalvetegevuse toetamiseks oleks vaja Eestis piirkondlikke loomaarste.

Eestis kannatavad mitmed omanikuga lemmikloomad õigeaegse ravi puudumise pärast, samal

ajal kui mitmete loomakliinikute peamiseks sissetuleku allikaks on omanikuta lemmikloomade

ravi. Loomaarsti vaatenurgast omanikuta lemmikloomade puhul peetakse tihti prioriteediks

looma elu päästmist iga hinna eest, mitte looma heaolu.

On tekkinud kõiki osapooli mitterahuldav olukord.

1. Loomakaitseorganisatsioonide poole pöörduvad inimesed ootamatult suurte raviarvete

tasumiseks. Loomakaitseorganisatsioonid peavad leidma vahendeid oma eelarvest.

2. Loomaarstid ei saa teostada kõiki loomale vajalikke diagnostilisi protseduure või viia

ravikuuri korrektselt lõpuni, sest loomaomanikel ei ole selleks piisavalt raha.

3. Loomaarstid jäävad eriarvamusele loomakaitseorganisatsioonide hoole all olevate

patsientide elukvaliteedi saavutamise suhtes, kuid ravivad siiski edasi, sest see on

pöörduja soov ja teenus on loomaarstile majanduslikult kasulik.

33 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Toimiku nr

23-1581. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b9805d0-fda8-43c9-80d4-c7b758c547d4

13

4. Loomakliinikutes töötavatel loomaarstidel ei ole õigust eutanaasia otsust langetada

ning loomad kannatavad. Teistpidi on kohalike omavalitsuste varjupaikade loomaarstid

tugeva emotsionaalse surve all, sest peavad teostama eutanaasiat, mida avalikkus heaks

ei kiida

Võimalik lahendus: LoKS §-s 51on sätestatud nõue tagada haigestunud või vigastatud

lemmikloomale vajalik ravi. Tervise ja heaolu nõuete täpsustamiseks täiendatakse PõM nr 76

miinimumnõuetega vajaliku ravi tagamise kohta (esmane visiit, eriarsti poole pöördumine jms)

arvestades olukordi, kus loom kannatab valu või vajab täiendavat ravi mingi haigusseisundi

tõttu.

Alternatiivne lahendus on loomaomanike teadlikkuse tõstmine läbi erialaorganisatsioonide ja

riigiasutuste teavitustöö.

Mõju: Mõjud hinnatakse rakendusakti koostamise käigus.

1.1.3 Tegevusluba

Taust: Tegevusloa kohustused on LoKS-i alusel kehtestatud loomaaiapidajatele (LoKS § 29),

katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega ja katseloomade kasutamisega

tegelevatele ettevõtjatele (LoKS § 39) ning loomade vedajatele (LoKS § 201).

1.1.3.1 Lemmikloomade müük

Probleemi kirjeldus: Lemmikloomadena peetavate loomade müümisega tegelemisest tuleb

PTA-d teavitada VS-is ettenähtud korras, kuid lemmikloomapoe pidajatel puudub tegevusloa

kohustus. Maaelukomisjon arutas rahvaalgatus.ee kaudu laekunud algatust „Loom ei ole asi!

Tema koht ei ole poeletil!“.34,35 Loomapoodides peetavate ja sealt müüdavate loomade heaolu

ei ole loomakaitsjate hinnangul piisaval määral kaitstud. Loomakaitsjad leiavad, et loomade

müük tohiks olla lubatud ainult registreeritud kasvatajatel ning teatud loomaliikide pidamine

lemmikloomadena tuleb keelata. Väidet, et loomapoodides ei ole üldse võimalik loomi hästi

pidada, faktiliselt tõendada ei ole võimalik.

Võimalik lahendus: Tegevusloa kohustuse kehtestamine ettevõtjatele ja isikutele, kes müüvad

aastas teatud arvu tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomi, v.a ettevõtjad ja isikud, kelle

hoole all loomad sünnivad. Tegevusloal on täpsustus, millise loomaperekonna (ld k genus,

bioloogilise taksonoomia alusel) pidamiseks ja müümiseks (sh tulevase loomaomaniku

teavitamiseks) on ettevõtjale õigus antud.

EK on avaldanud ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kehtestamiseks, milles

käsitletakse koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavust36 (edaspidi EK ettepanek koerte ja

kasside heaolu ning nende jälgitavuse kohta). Kasside ja koerte müügi ja vahendamisega

tegelevate isikute õiguste ja kohustuste reguleerimise ulatus lepitakse selle ettepaneku põhjal

kokku EL turul ühiselt teiste liikmesriikidega. ReM viis 2024. aastal läbi kaasamisprotsessi,

milles osalejad nõustusid, et koerte ja kasside heaolu tagamine ettevõtetes ja varjupaikades peab

tuginema EL-is ühtsetel reeglitel. Loomakaitseorganisatsioonid ja järelevalveametnikud

viitasid puudujäägile, et samaväärselt ei ole reguleeritud loomapoodides peetavate teiste

loomade, nt näriliste ja lindude heaolu.

34 Riigikogu Maaelukomisjoni 20.02.2024 istungi protokoll. Päevakorrad ja protokollid - Riigikogu 35 Vt viide nr 3: Loom ei ole asi! Tema koht ei ole poeletil. - Rahvaalgatus 36 Welfare of dogs and cats and their traceability – proposed regulation (europa.eu)

14

PTA järelevalveametnikelt saadud andmetel (01.03.2024 seisuga) tegutseb Eestis 21

lemmikloomapoodi ja neile tuleks kehtestada tegevusloa kohustus. See seab ettevõtjale turule

pääsemiseks tõkke teatud loomaliikide kaupa, kuid ei kahjusta ühtsete kauplemistingimuste

reegleid EL turul ja võimaldab kontrollida lemmikloomade turgu tänu läbipaistvusele ja

tõenduspõhisele lähenemisele. Tegevusloa kohustuse kehtestamisel võib võtta põhimõtteliseks

eeskujuks EK ettepaneku koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavuse kohta, et hiljem tekiks

ühtne riigisisene reeglistik kõikide loomaliikide osas. Loakohustuse kehtestamine piirab

ettevõtjate majandustegevuse vabadust (PS § 29 ja 31). Majandustegevuse lubamine tegevusloa

alusel on lubatud vaid „olulisest avalikust huvist“ tuleneva põhjuse korral (MSÜS § 4 lg 2).

Antud juhul on olulisest avalikust huvist tulenevaks põhjuseks vajadus tagada

lemmikloomapoodides peetavate loomade heaolu. Kuna saavutatav eesmärk (poodides

peetavate loomade heaolu kaitse) on õiguspärane, siis on majandustegevuse vabaduse piirang

õigustatud. Loomade heaolu kaitse on üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk, mis on osa

Euroopa Liidu põhiväärtustest37. Seejuures tuleb lisaks selle piirangu sobivusele kaaluda ka

selle piirangu vajalikkust ja mõõdukust. Abinõu on vajalik, kui seatud eesmärki ei ole võimalik

saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne

kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid

isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes. Loakohustuse kehtestamisega kaasnevad lisakulud

riigieelarvest ja lisatöökoormus PTA ametnikele. Piirangud ei tohi kahjustada kaitstud õigust

rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Arvestades riigieelarve olukorda

võivad erinevused riigi kulutustes osutuda kaalukaks probleemile lahenduse leidmisel. Antud

juhul ennetaks tegevusloa andmisele eelnev ettevõtja kontroll hilisemaid kaebustele

reageerimisi ning kokkuvõttes vähendaks PTA töökoormust ning eelarveliste vahendite

kasutamist.

Samuti ei ole loakohustuse kehtestamise puhul tegemist kiire lahendusega. Suure tõenäosusega

on tegemist tehnilise normiga – õigusaktis sätestatud toote, protsessi või teenuse suhtes

kohaldatava tehnilise spetsifikatsiooniga (toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 punkt 8), mille

kehtestamisest tuleb komisjoni kaudu ka teisi liikmesriike teavitada.

Lemmikloomapoed peavad tagama uutele omanikele kirjalikult piisava teabe selle kohta,

kuidas tagada võetava lemmiklooma heaolu, millised on tunnused halvast heaolust,

terviseprobleemidest ja milliseid pidamistingimusi ning elukeskkonda rikastavaid vahendeid

või tegevusi loom vajab.

Kõik probleemid, mida loomakaitsjad kirjeldavad seoses lemmikloomadega kauplemisega, on

võimalik lahendada keelustamise asemel ka tingimuste seadmise (kirjeldada loomaperekonna

põhiselt PõM nr 76) loakohustuse ja nõuete kontrolliga. Lemmikloomadega kauplemise täielik

keelustamine seaks täiendava halduskoormuse ja kohustused praegu loomakauplustes

müüdavate loomade (nt küülikud, merisead jne) kasvatajatele, sest siis hakkaksid inimesed

ostma loomi ainult kasvatajate käest. Alternatiivina suureneb elusloomade vedu teistest

liikmesriikidest, mis ei ole loomaheaolu seisukohast aktsepteeritav. Lemmikloomade

kasvatajad peaksid saama tegeleda lemmikloomade aretuse ja üleskasvatamisega, jättes soovi

korral turustamise ja teavitamisega seotud tegevused professionaalsete edasimüüjate

vastutuseks.

37 Vt kohtuotsused Viamex Agrar Handel ja ZVK, C-37/07 ja C-58/06, EU:C:2008:18, punktid 22 ja 23, ja

Nationale Raad van Dierenkwekers en Liefhebbers ja Andibel, C-219/07, EU:C:2008:353, punkt 27

15

Muudatusega peab kaasnema lemmikloomade kasvatajate kohustus veenduda selles, kas

lemmikloom soetatakse edasimüügi eesmärgil (lemmikloomapoes müügiks pakkumiseks) või

isiklikuksmeelelahutuseks või seltsiks. Viimasel juhul peab kasvataja teavitama uut omanikku

ise, et omanikul oleksid looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud loomapidamisalased

teadmised. Andes looma üle edasimüümise eesmärgil, peab kasvataja eelnevalt veenduma, et

lemmiklooma müümisega tegeleval ettevõtjal on tegevusluba. Kasvatajad ja müüjad peavad

tagama, et lemmikloomade liikumine eraisikute vahel on minimaalne. Korduv omaniku või

keskkonna vahetus ei taga lemmiklooma heaolu.

1.1.3.2 Loomaaedade ja loomaparkide tegevus

Taust: Loomaaed on koht, milles loomi näidatakse vähemalt seitse päeva aastas, LoKS § 28 lg

1 kohaselt. Loomaaia tegevuse eelduseks on tegevusloa saamine Keskkonnaametilt (edaspidi

KeA). Kehtiv regulatsioon on üldsõnaline ja mitmeti tõlgendatav, sest loomaaia pidamise

eesmärk ei ole selgelt seaduses väljendatud. Kohtades, kus näidatakse avalikult koduloomi,

vähemalt seitse päeva, ei ole KeA-l pädevust ega vajadust anda pidamiskohale hinnangut

looduskaitseseadusest lähtuvalt.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 1999/22/EÜ (ELT L 094, 09.04.1999, lk 24–26), mis

käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades (edaspidi EL loomaaia direktiiv) sätestatakse

järgmist38:

Loomaaedade pidamise eesmärk Euroopa Liidus on eelkõige kaitsta looduslikku loomastikku

ja bioloogilist mitmekesisust ning loomaaed on koht, kus peetakse metsloomi, et näidata neid

üldsusele vähemalt seitsmel või enamal päeval aastas (art 1 ja 2). Loomaias loomapidamise

eelduseks on direktiivis järgmised nõuded (art 3):

1. osalemine teadustöös, millest on kasu liikide kaitsel, ja/või asjakohaste kaitseoskuste

alane koolitus ja/või liikide kaitse alase teabe vahetus ja/või, kui see on asjakohane,

paljundustöö vangistuses, taasasustamine või liikide uuesti loodusesse laskmine;

2. bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud üldsuse teavitamise ja teadlikkuse

edendamine, andes eelkõige teavet eksponeeritavate liikide ja nende looduslike elupaikade

kohta;

3. loomade pidamine tingimustes, millega püütakse rahuldada konkreetsete liikide

bioloogilisi ja kaitsenõudeid, tagades muu hulgas tarandike varustuse vastavalt liikide

eripärale; ning säilitades loomakasvatuse kõrge standardi loomahaiguste ennetuse ja ravi ning

söötmise edasiarendatud programmi abil;

4. loomade lahtipääsemise vältimine, et hoiduda piirkonnale omaste liikide võimalikust

ökoloogilisest ohustatusest, samuti väliste kahjurite sissetungimise vältimine;

5. registreeritud liikidele vastava ja ajakohase dokumentatsiooni pidamine loomaaia

kollektsiooni kohta.

Probleemi kirjeldus: LoKS-is on määratletud loomaia mõiste ning sätestatud nõuded loomaaia

kohta (LoKS § 28 lg 1 - 4), kuid eespool loetletud loomaaia pidamise eesmärgiga seotud

tegevusteks valmisoleku tõendamine ei ole loomaaia tegevusloa taotlemise eelduseks ega

kontrolliesemeks. (LoKS § 291 ja § 292 ). Loomaias koduloomade näitamine ei ole EL loomaia

direktiiviga kaetud eesmärk, mistõttu tuleb riigisiseselt LoKS-is määrata, et koduloomade

pidamine nende näitamise eesmärgil on piisav alus nimetada kohta loomaaiaks või teistpidi.

Küsitav on, kas loomade heaolu on tagatud, kui nende pidamiskohta külastavad inimesed

üksnes meelelahutuslikul eesmärgil.

38 EUR-Lex - 31999L0022 - ET (europa.eu)

16

Loomaaia tegevusloa kontrolliese peab olema mh teaduslik ja loodushariduslik tegevus, mis on

vajalik liigikaitse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamiseks. Loomaaed ei saa olla

põllumajandusloomade või tavapäraselt lemmikloomadena peetavate loomade näitamise koht.

Kui loomi näidatakse lühiajaliselt, nt „Avatud talude päevad“ vmt ürituse raames, on see

loomanäitus, kus loomi eksponeeritakse ja tegevusluba vajalik ei ole. Loomanäituse puhul on

VS § 38 lõike 3 kohaselt nõutav, et ürituse korraldaja teavitab PTA-d vähemalt kümme päeva

enne korraldatava ürituse algust. Kui koduloomi näidatakse vähemalt seitsmel päeval aastas,

peab sellise tegevuse eesmärgiks loomapidamiskohas olema vähemalt üldsuse teavitamine

kodulooma liikide pidamisest. Selliste isikute jaoks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad

majandustegevuse nõuded peaksid olema loomaaedadest erinevad, sest tegemist on

koduloomadega. Tegevusloa peaks koduloomade pidamiseks sellistes ettevõtetes andma mitte

KeA, vaid PTA.

Loomaaedades peetakse loomi üldsusele näitamiseks (kollektsioon), liigikaitseks ja muuks

teadustööks ning elussöödaks. Kõik tegevused peavad olema põhjendatud ning kõikide

loomade heaolu peab olema võrdselt kaitstud. Hetkel puudub kokkulepitud regulatsioon, kuidas

hinnata vajadust elussöödaks kasutatavate lindude kasvatamiseks. Eesmärgiks peab olema

elussööda kasutamiseks leitavad alternatiivid või kui see pole võimalik, pidada elussöödaks

kasutatavaid loomi kõiki loomaheaolu tingimusi silmas pidades. Kiskjaliste heaolu tagamiseks

võib olla elussööda kasutamine loomulik ja vajalik, kuid hiirte, merisigade ja vuttide söödaks

kasvatamise eesmärgil pidamine peaks sellisel juhul toimuma võrdväärsetes tingimustes

kollektsiooni loomadega.

Võimalikud lahendused: 1. Täiendada LoKS-is loomaaedade mõistet ja tegevusloa kontrollieset nii, et loomaaiaks

loetakse üksnes need kohad, kus peetakse metsloomi liigikaitse ja loodusliku

mitmekesisuse säilitamiseks. Tegevusloa kontrolliesemesse kuulub muu hulgas

teadustöös osalemise, üldsuse teavitamise ja teadlikkuse arendamise kava.

Loomaaedade tegevus ja loomaaia loomade kaitse peab olema kavandatud ja

kontrollitud võrdväärsetel alustel, nagu LoKS-is kirjeldatud katseloomade kaitse.

Näiteks peab hindama elussöödaga söötmise vajadust ja selle tegevuse tingimusi, et

põhjendada elussööda kasvatamist loomaaedades ning tuleb hinnata, kas söödana on

võimalik kasutada loomaaia enda kollektsiooni loomi, liiklusõnnetustes hukkunud

loomi (Helsingi loomaaia praktika) või lihatooteid.

2. Loomaaia mõiste kõrval tuleks LoKS-is määratleda loomapargi mõiste. Ettevõte, kus

näidatakse üksnes koduloomi vähemalt seitsmel päeval aastas, on loomavaldkonna

haridust andev koht ehk loomapark, mille eesmärk on loomaheaolu- ja tervise

teadustöödes osalemine ning üldsuse teavitamine loomade pidamisest.. Loomapargi

pidamiseks peab samuti olema tegevusluba. Tegevusloa taotluse lahendaks PTA.

Loomaaias ja loomapargis peetavate loomade heaolu probleemide ennetamiseks ja

lahendamiseks võiks kasutada sarnaseid õiguslikke aluseid ja sätestada majandustegevuse

nõudeid, nagu need on kehtestatud katseloomade kaitse kohta.

Need puudutavad enne majandustegevuse alustamist hinnangu andmist:

1. loomade liikidele koosseisule ja arvule;

2. loomade pidamise, paljundamise ja hukkamise võtetele;

3. teadustöös osalemisele ja üldsuse teavitamisele.

17

Lisaks eelnevale on esile kerkinud probleem seoses loomaaiapidajate tegevusloale kantavate

andmetega. Sageli puudub tegevusloal tegevuskoha number PRIA registris (s.o

põllumajandusloomade registrisse kantud ettevõtja ettevõtte registreerimise kordumatu

number). See peab olema tulevikus tegevusloa taotlemisel ja muutmisel esitatavas

andmekoosseisus. Muudatus puudutab potentsiaalselt 30 ettevõtet.39

1.1.3.3 Tegevuslubadega seotud riigilõiv

Taust: Tegevusloa taotluste lahendamise kulud tuleb katta riigilõivust. Tegevusloa

kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevuse nõuded on üldjuhul sätestatud eriseaduses, nt

katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamisega

tegelevate ettevõtjate puhul on kontrolliesemeks nõuetekohane loomadele pakutav

elukeskkond, tauditõrjemeetmed ja hädaolukorraplaan (LoKS § 40), samuti loomaheaolu,

andmekaitse ja loomatervise eest vastutavate isikute olemasolu (LoKS § 402).

Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 26131 alusel on katseloomade kasvatamise, katseloomadega

varustamise ja katseloomade kasutamisega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud tegevusloa

taotluse lahendamise eest riigilõiv 64 eurot. Loomaaia tegevusloa läbivaatamise tasu on 20

eurot (RLS § 344).40

Probleemi kirjeldus: Võrreldes keskkonnakaitse valdkonnaga on keskkonnakompleksloa

andmise taotluse läbivaatamise riigilõiv esmakordse loa taotluse läbivaatamisel 1240–1640

eurot sõltuvalt potentsiaalsest ohust keskkonnale (suurõnnetuse vältimine), loa muutmise

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 620 eurot (RLS § 124). Keskkonnakompleksloa

andmise menetluse käigus hinnatakse ohte, tehnoloogiat, rajatisi nii, nagu peaks tegema ka

loomakaitse eesmärgil ettevõtjate puhul, kes võivad põhjustada oma tegevusega ohtu loomade

heaolule. Loomaaedades ja loomaparkides peetavad loomad kujutavad endast ohtu

külastajatele. Nii metsloomade kui ka põllumajandusloomale ligipääs peab olema tõhusalt

takistatud, et näiteks lapsed ei satuks ettevaatamatusest loomale liiga lähedale. Ohu

ennetamiseks peab ettevõtja enne tegevusega alustamist tõendama tehnoloogilist võimekust ja

pädevust erinevate ohtude ärahoidmiseks ja hädaolukorras tegutsemiseks. Riigiametid (KeA ja

PTA) peavad korraldama loataotluste läbivaatamiseks vajaliku ekspertiisi ja aja.

Alternatiivina riigilõivu kehtestamisele võib kaaluda katseloomade kaitse valdkonnas

loataotluste, sh tegevusloa taotluse lahendamise eest riigilõivu tasumise asemel järelevalvetasu

rakendamist. See võimaldaks PTA-l saada oma ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised

vahendid, mis oleksid otseselt vastavuses töökoormusega, otse asutuse eelarvesse. Tänu sellele

paraneb asutusel ülevaade olemasolevatest ressurssidest, mis omakorda aitab tõhusamalt ja

vastavalt eelarvelistele vahenditele oma tegevusi planeerida.

Mahukamad menetlused puudutavad katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise

ja katseloomade kasutamisega tegelevaid ettevõtjaid ja loomaaiapidajaid ning loomaaedu ja

loomaparke. Sõltuvalt sellest, kas loomaaias kasvatatakse loomi elussöödaks, võiks tasu olla

suurem. Analoogia saab tuua keskkonna hoidmise valdkonnast. Riigilõivu suurus on erinev,

sõltuvalt potentsiaalsest ohust, mida on vaja ekspertide hinnangul ennetada. Uued riigilõivud

võiksid olema samas suurusjärgus, mis keskkonnakaitse valdkonnas, jäädes vahemikku 1240–

1640 eurot. Loomaaedade puhul on vajalik ekspertide kaasamine ajamahukasse

majandustegevuse hindamise protsessi. Loamenetluse käigus tuleb hinnata pidamistingimusi

(rajatised, söötmise korraldamine, järglaste saamine või sellest hoidumine, valgusrežiim,

39 EASi ja Kredexi ühendasutuse kodulehekülg „Puhka Eestis“ Loomaaiad ja loomapargid | Puhka Eestis i.a. 40 Riigiportaal eesti.ee. Loomaaia tegevusluba. i.a. eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/keskkond/loomaaia-

tegevusluba

18

veeloomadel vee koostis ja temperatuur jpm), veterinaarravi ja loomade hukkamise korraldust,

bioohutust, külastajate ohutust, kriisiplaane tegutsemiseks erinevates ohuolukordades ning

loomaaia pidamise eesmärgipärasust – kas loomaaial on olemas üldsuse harimise, teadustöö või

liigikaitse kavad.

Väiksema mahuga menetlused, mille käigus PTA hindab loomaparkide ja loomapoodide

tegevuslubade taotlusi, peavad olema kaetud riigilõivuga, mille puhul võivad võrreldavaks

väärtuseks olla erinevad keskkonnaload, mille lõivud on sätestatud RLS §-s 1362. Lõivu

suurused on vahemikus 540–1000 eurot. Loomaparkide ja loomapoodide puhul ei ole

loomapidamise eesmärk liigikaitse või teadustöö, samuti on ohud külastajatele väiksemad.

Pidamistingimused on kirjeldatud LoKS-i rakendusaktides ning nende hindamiseks piisab PTA

ametnike pädevusest. Siiski on kõikide loomaheaolu- ja terviseriskide hindamiseks vajalik

põhjalik andmete kontrollimine ning ettevõtte eelnev kontroll kohapeal.

Võimalik lahendus: Kehtestada RLS-is LoKS-i alusel tehtavate toimingute eest tasumiseks

uued riigilõivude määrad, mis katavad ametite poolt ekspertiisi korraldamise ja loataotluse

läbivaatamisega kaasnevaid kulusid.

1.1.3.4 Tegevuslubadega seotud mõjud

Mõju loomaheaolule: Loakohustuse kehtestamist võib pidada tõhusaks vahendiks

loomaheaolu probleemide ennetamiseks. Enne loomapidamisega alustamist peab ettevõtja

esitama PTA-le või KeA-le koos tegevusloa taotlusega andmed selle kohta, kas tal on asjaomase

loomaliigi pidamiseks ja kavandatavaks kasutusviisiks olemas vajalik tehnoloogia ja pädevus.

Kas ettevõtja on läbi mõelnud kriisiolukordades tegutsemise ja kas on olemas kava

loomataudide ennetamiseks saab samuti tegevusloa taotlusest kindlaks teha. Kokkuvõtlikult on

mõju loomaheaolule positiivne.

Majanduslik mõju ettevõtjale on loakohustuse kehtestamisel ja riigilõivude suurendamisel

negatiivne. Valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele seatakse piirang turul tegutsemiseks ja

tegutsevate ettevõtjate kulud suurenevad.

Loa taotlemisega seotud otseseid kulusid võib hinnata, arvestades riigilõivumäärade tõusu,

vähemalt viie- või kümnekordseks. Nende dokumentide koostamiseks, mida esitatakse PTA-le

ja KeA-le kontrollimiseks, kulub viis kuni kümme korda rohkem aega kui nende

kontrollimiseks. Ekspertide pädevus peab olema võrdne nii neil, kes dokumente koostavad, kui

neil, kes neid kontrollivad. Üksnes katseloomadega tegelevate ettevõtjate puhul on kulude

suurenemine väiksema mõjuga, sest nad peavad tasuma juba praegu suuremat riigilõivu.

Loomaaedadega, loomaparkidega ja loomade müügiga tegelevate ettevõtjate (kaupluste) puhul

suurenevad kulud ettevõtja kohta vahemikus 3000–15 000 eurot, mis on võrreldes muude

kuludega siiski väikese mõjuga kulu eelarvele suurte asutuste puhul: Tallinna Loomaaia eelarve

oli 2022. aastal 1,7 miljonit eurot41, Elistvere loomaparki külastas 2021. aastal 80 000 inimest42.

Teatud kohalikes omavalitsustes võivad väikesed loomaaiad või loomapargid olla olulised

külastussihtkohad, mistõttu võib täiendavate kulude ja kohustuste tekkimine tuua kaasa mõju

kohalikule turismiga seotud ettevõtlusele, kuigi KOV-ide jaoks on muudatus eelarveneutraalne.

Kulude suurenemine loomapidajatele on õigustatud, kui seda tingib loomaheaolu probleemide

ennetamine.

41 Tallinna loomaaia kodulehekülg, 2023. Tallinna Loomaaed. Tegevusaruanne 2022.

AASTAARUANNE_2022_Tallinna-Loomaaed-1.pdf (tallinnzoo.ee) 42Riigimetsa Majandamise Keskus kodulehekülg 2022. Aastaraamat 2021. RMK_aastaraamat_2021_EST.pdf

19

Mõju halduskoormusele: Nende ettevõtjate halduskoormus suureneb, kelle tegevusalal ei ole

varasemalt olnud tegevusloa nõuet.

Mõju valitsusasutuste töökoormusele: Tegevusloa taotluse lahendamisel tuleb enne teatud

tegevusalal majandustegevuse alustamist kontrollida ja tuvastada, kas ettevõtja on täitnud

asjaomase majandustegevuse kohta kehtestatud nõuded. Loomaaedade, loomapoodide ja

loomaparkide nõuetekohasuse kontrolliga saab välistada hilisemaid kahjusid loomade heaolule,

loodusele, keskkonnale ja inimestele tegevuskohas tegutsemise ajal. Järelevalveametnik saab

nõuete täitmist tuvastada enne ettevõttes tegevuse alustamist juhul, kui need nõuded on

tegevusloa kontrolliesemena loetletud õigusaktis ning ettevõtja on kohustatud nende olemasolu

ise tõendama. Tegevusloa taotluste menetluses võib olla vajalik kaasata eksperte keerukamate

teemade hindamiseks, eriti loomaaia ja loomapoodide puhul, sest ametnikel palutakse hinnata

erinevate loomaliikide vajadustele vastavat pidamist, liigikaitse, teadus- ja teavitustegevuse

sisulist eesmärgipärasust ning tegevusega seotud riske.

Kokkuvõtvalt töökoormus PTA-s suureneb seoses uute majandustegevuse nõuete ja

loakohustuste kehtestamisega nii loomaaedadele, loomaparkidele kui ka loomapoodidele. KeA

töökoormus suureneb, kui nad peavad tänase olukorraga võrreldes põhjalikumalt kontrollima

loomaaedade kavandatava tegevuse vastavust liigikaitse, üldsuse teavitamise ja teadustöös

osalemise eesmärkidele.

Sotsiaalne mõju: Ettepanekul kehtestada loomakauplustele tegevusloa nõue on positiivne

sotsiaalne mõju. Riigikogu maaelukomisjon arutas alternatiivi keelustada loomade müük

poodides. Nendeni on jõudnud piisaval hulgal signaale, et loomapoodides peetavate loomade

heaolu ei ole kaitstud. Lahenduse ettepanek vastab loomakaitset rohkem väärtustavate inimeste

vajadusele elada ühiskonnas, kus loomaheaolu on paremini kaitstud.

Ettepanekul ennetada lemmikloomadena peetavate loomade heaoluprobleeme (nii kasside kui

lemmikloomapoodidest ostetavate loomade puhul) on positiivne sotsiaalne mõju. Eesti

Loomakaitse Seltsi andmetel hukkub 80% eksootilistest lemmikloomadest esimese aasta

jooksul pärast uude koju jõudmist43. Kassikasvatuse eksperdi hinnangul esineb samas

suurusjärgus probleeme lemmikloomaks võetud kassidel, keda võetakse madalate standardite

alusel tegutsevatest varjupaikadest, hoiukodudest, kasvatajatelt ning vahendajatelt. Inimesed

otsivad pärast esmakordset negatiivset kogemust kasside kasvatajaid, kellelt nad saavad

tervema looma. Lemmiklooma kaotuse mõju on võrreldav lähedase inimese kaotusega44, eriti

lapsepõlves45. Viimati mainitud uuringute tegijad järeldasid, et laste puhul ei saa olla kindel

selles, et lemmikloomade pidamisest saadav positiivne kogemus on piisavalt oluline, et korvata

looma kaotusest tekkinud leina. Kõik meetmed, mis piiravad lemmikloomade kättesaadavust,

kuid pikendavad lemmikloomade eluiga ja vähendavad nende kaotamise riski, omavad

positiivset mõju inimeste ja eriti laste vaimsele tervisele.

43 MTÜ Loomus kodulehekülg. Eesti Loomakaitse Seltsi pressiteade „80% eksootilistest lemmikloomadest

hukkub kodudes esimese aasta jooksul“, 15.02.0204. 80% eksootilistest lemmikloomades hukkub kodudes

esimese aasta jooksul - Loomus 44 Healthline Media Company kodulehekülg PsychCentral, 27.02.2019 Losing a Pet Can Be Just as Hard as

Losing a Loved One (psychcentral.com) 45 KM Crawford, Y Zhu, KA Davis jt.The mental health effects of pet death during childhood: is it better to have

loved and lost than never to have loved at all? European Child& Adolescent Psychiatry. 2021;30(10):1547-1558.

The mental health effects of pet death during childhood: Is it better to have loved and lost than never to have

loved at all? - PMC (nih.gov)

20

Loomaheaolu parandamine vähendab lemmikloomade haigestumist ja vajadust nende

ravimiseks, mis vähendab ohtu rahvatervisele ja antibiootikumidele resistentsete

mikroobitüvede levikule.

Kokkuvõtvalt arvestades kolme sotsiaalse mõju aspekti on mõju positiivne.

1.2 Lemmikloomapidamisega seotud keeldude kehtestamine Taust: Loomapidamisnõuded ja seotud tegevusnõuded on sätestatud LoKS-is ja selle

rakendusaktides, kuid konkreetsed keelud, sh isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad keelud

loomaheaolu tagamise eesmärgil on kehtestatud LoKS-is.

LoKS-is on kehtestatud järgmised keelud:

1. kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada (LoKS § 3 lg 3);

2. lubamatud teod (LoKS § 4 lg 1), mis põhjustavad:

1. looma hukkumist,

2. looma vigastamist,

3. loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, nagu , mille kohta on

loetelu:

i. looma sundimine talle ülejõu käivaks pingutuseks,

ii. loomavõitluse korraldamine,

iii. looma hülgamine,

iv. looma abitusse seisundisse jätmine,

v. loomale kannatusi põhjustav aretustegevus,

vi. muu sarnaste tagajärgedega tegu;

3. sööta looma sunniviisiliselt (LoKS § 4 lg 3);

4. loomapidamine karusnaha tootmise eesmärgil (LoKS § 41);

5. välimust muutvad veterinaarsed menetlused (LoKS § 9), v.a LoKS § 9 lõikes 2 loetletud

menetlused ja sellisel eesmärgil opereeritud loomade näitamine (LoKS § 27 lg 5);

6. kastreerida looma kudede nekroosi tekitaval viisil (LoKS § 9 lg 2);

7. eutanaasia lubamatud meetodid, nagu uputamine, lämmatamine, mürgitamine,

hukkamine elektriga (LoKS § 18 lg 5);

8. looma hukkamine alaealise juuresolekul (LoKS § 19);

9. võistlustel osalevatele või sellel eesmärgil treenitavatele loomadele ainete

manustamine, mis mõjutavad nende sooritusvõimet (LoKS § 25 lg 2);

10. looma kasutamine loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil vmt avalikul üritusel,

kui sellega võib kaasneda loomale valu, kannatuste või vigastuste põhjustamine (LoKS

§ 27 lg 4);

11. looma treenimine valu, kannatusi või vigastusi põhjustaval viisil (LoKS § 27 lg 4);

12. müügiks pakutava lemmiklooma pidamine kaupluse vaateaknal (LoKS § 331 lg 1);

13. erinevad keelud seoses loomakatsetega (LoKS § 36, § 37, § 371ja § 43).

Osad keelud on konkreetselt seotud ühe selge keeluga, nt välimust muutvate veterinaarsete

menetluste keeld või sunniviisilise söötmise keeld. Looma suhtes lubamatute tegude puhul on

sätestatud üldine määratlus ja mõningad konkreetsed näited, kuid lõplikku loetelu lubamatute

tegude kohta LoKS-is ei ole ette nähtud. Juristid, loomakaitseorganisatsioonid ja

järelevalveametnikud on eriarvamusel, kas teatud tegevused peaksid olema eraldi LoKS-is

loetletud keelatud tegevustena või saab neid lugeda keelatuks, sest nad on hõlmatud lubamatu

teo määratlusega. Arutelud on olnud järgmistel teemadel:

1. loomapoodides lemmikloomade müügi keeld;

2. teatud loomaliikide lemmikloomana pidamise keeld nö positiivse nimekirja

kehtestamise kaudu;

21

3. koerte ketispidamise keelustamine;

4. zoofiilia keelustamine.

1.2.1 Lemmikloomadena peetavate loomaliikide nimekirja kehtestamine

Probleemi kirjeldus: Loomakaitseorganisatsioonid on ReM-ile ja Kliimaministeeriumile

teinud ettepaneku tagada lemmikloomadena peetavate loomade ja looduses vabalt elavate

loomade heaolu nn positiivse nimekirja abil. Positiivse nimekirja kehtestamise vajadust

põhjendatakse sellega, et teatud loomaliikidele ei ole võimalik tagada kodustes tingimustes ilma

märkimisväärsete kulutuste ja pingutusteta LoKS-i nõuetest tulenevat piisavat heaolu taset.

Lemmikloomadena peetavate loomaliikide valik on piiratud looduskaitseseaduse alusel.

Eestisse ei tohi tuua looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike, kelle loetelu on leitav

keskkonnaministri 7. oktoobri 2004. a määrusest nr 126 „Looduslikku tasakaalu ohustavate

võõrliikide nimekiri“46. Teiste loomaliikide, sh võõrliikide pidamine lemmikloomana on

lubatud juhul, kui järgitakse LoKS-i nõudeid. Maaeluministri 31. mai 2018. a määrus nr 36

„Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel,-

võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokku toomisega seotud muul avalikult üritusel

kasutada“47 võiks lugeda kui nimekirja loomadest, kelle puhul saab olla kindel, et loomapidaja

suudab tagada piisava loomaheaolu ja kaitse nende pidamisel ja määruse pealkirjas viidatud

sündmustel.

Võimalik lahendus: Üheks võimaluseks on koostöös ekspertidega koostada kõikide Eestis

peetavate lemmikloomade perekondade või liikide kaupa neile sobivate pidamistingimuste ja -

võtete kohta kirjeldused ja luua avalik andmebaas (selline lahendus on kasutusel näiteks

Saksamaal) või tagada vajaliku informatsiooni andmine looma kasvataja või müüja poolt

(kirjeldatud lahendus eelmises peatükis).

Teiseks võimalikuks lahenduseks on keelustada eksootiliste loomade pidamine

lemmikloomadena ning luua nimekiri loomadest, kellele sobivate pidamistingimuste

pakkumine on kodumajapidamistes teatud tingimustel võimalik. Keeld võiks välistada

loomakaitseorganisatsioonide hinnangul praegu esinevad eksootiliste lemmikloomade

pidamise probleemid, sest keelustatakse nende eksootiliste lemmikloomade pidamine, v.a

kassid ja koerad, kelle pidamiseks ei ole ilma märkimisväärsete kulutuste ja pingutusteta

võimalik kodumajapidamistes sobivaid tingimusi luua. Piirangu kehtestamist on keeruline

põhjendada vastutustundlike ja pädevate eksootiliste lemmikloomade pidajate suhtes, sest

mõnda eksootilist lemmiklooma peetakse kindlasti paremini kui koera või kassi. Samuti ei

poolda nn positiivse nimekirja kehtestamist eksperdid. Kõikide loomade kohta koondatav

kollektiivne teadmine tervikuna peaks täiendama loomapidaja olemasolevat pädevust nt

haruldaste loomaliikide heaolu ja kaitse kohta. Kõik loomapidajad peavad tagama oma

lemmikloomale üldise heaolu.

Kokkuvõtvalt on eelistatud esimene variant kirjeldada loomapidamistingimusi

lemmikloomadena peetavate loomade heaolu tagamiseks eelkõige juhendites või vajaduse

korral ka LoKS-i rakendusaktides, kuid positiivse nimekirja kaudu ei keelustata sellest

nimekirjast väljajäetud loomade pidamist lemmikloomadena. Juhendite koostamisel teevad

koostööd erinevad eksperdid ja loomaarstid, need avaldatakse veebilehtedel ja kättesaadavaks

tegemist saavad korraldada loomakaitseorganisatsioonid oma liikmete kaudu.

46 RTL 2007, 40, 686 47 RT I, 05.06.2018, 6

22

Loomakaitseorganisatsioonide sellealane tegevus aitaks kaasa loomaheaolu tõstmisele

loomapidajate üldise teadlikkuse kasvatamise ja parimate praktikate levitamise kaudu ning

omaks suurt positiivset mõju. Seega tuleks loomaheaolus parima tulemuse saavutamiseks selle

probleemi lahendamisel kasutada hetkel teisi võimalusi, millest seaduse muutmine oleks

viimane võimalus.

1.2.2 Koerte ketispidamise keelustamine

Probleemi kirjeldus: Loomakaitseorganisatsioonid on kirjeldanud intervjuudes, petitsioonides

ja PTA-le, et riik peaks andma selge sõnumi loomapidajale: koer ei ole valveseade või tarbeese,

vaid koeral on õigus piisavale tähelepanule ja lähedusele. Seega koerte alaline ketispidamine

on vaja keelustada. Selle eesmärk on sümboolne sõnum, et „ketikoer“ kui üksnes

valvefunktsiooniga üksildane õueloom, peab jääma minevikku. Kui ketis peetakse koera tema

turvalisuse tagamiseks ja koerale võimaldatakse piisavalt liikumist, suhtlemist ja mugavust, siis

keti kui vahendi keelamine ei paranda inimeste teadlikkust probleemi põhiolemusest. Ketiga

fikseerimise mõistlikuks alternatiiviks on aedik või kogu territooriumi piirav kinnine aed.

Lisaks ketispidamisest sõltumatule looma väärkohtlemisele (terviseprobleemide mitte

märkamine, sotsiaalse suhtlemise ja väljaõppe võimaldamata jätmine), peab tagama ketis

peetava looma turvalisuse. Aktsepteeritav on treeningu, näituse, jahi või muu piiritletud

ülesande täitmise eesmärgil koera ajutine liikumise piiramine (järelevalve all ja mitte kauem

kui kindlaks määratud aja vältel). Looma alaliselt liikumise piiramisel tuleb pidada silmas

eelkõige looma turvalisust.

Soomes ei ole koerte ketispidamine keelatud. Soome Maa- ja Metsaministeeriumi ekspertide

andmetel peetakse seal koeri ketis vähe ning nende puhul ei tuvastata heaolu probleeme

sagedamini kui teiste pidamisviiside puhul. Rootsis tohivad koerad kinni seotud olla kuni kaks

tundi päevas ja peavad olema sel ajal inimese pideva järelevalve all. Lätis on ketispidamine

lubatud. Enamikes Euroopa riikides reguleeritakse koerte ketispidamist regionaalselt ja

ketispidamise keelustamist riigi tasandil ei ole otsustatud.

Tallinna Ringkonnakohus on oma kohtulahendis48 leidnud, et PõM nr 76 normide sõnastuse

põhjal ei ole üheselt selge, milline on ketis peetav koer ning kuidas on omavahel seotud PõM

nr 76 §-d 9 ja 10. Kohus märkis, et sellises ebaselges olukorras on loomapidajal väga keerukas

õigusaktidest aru saada ja neid täita ning juhtis tähelepanu, et kui ühiskonna arusaam

lemmikloomade pidamise nõuetest muutub (nt ei ole koera ketis pidamine enam aktsepteeritav

loomapidamise viis) või praktikas levib uus viis mingi loomarühma pidamiseks, mille

eripäradega ei ole õigusaktis arvestatud (nt veokoerte pidamine turismimajanduse ja

meelelahutuse eesmärgil), tuleb õigusselguse tagamiseks PõM nr 76 muuta. Kohus nentis, et

kuna lemmikloomade vajadused on väga erinevad, on suurem osa nõudeid sätestatud üldiselt,

mis tähendab, et kui PTA teeb järelevalvet lemmikloomade pidamise nõuete täitmise üle, tuleb

tal sisustada õigusaktides kasutatud määratlemata õigusmõisteid, arvestades konkreetse liigi või

tõu eripärasid ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus juhtis tähelepanu ka rakendamise

praktika muutumisele, mis otseselt ei pea tähendama õigusakti muutmise vajadust, kuid mis

võib tähendada, et LoKS-i ja PõM nr 76 tõlgendamine ja rakendamine on piisav ja paindlik

ning järelevalveametnikud saavad praktikas hinnata loomadele pakutavaid heaolutingimusi.

Kohtu arutelust võib järeldada, et LoKS-i ei pea muutma siis, kui PTA soovib sisustada läbi

järelevalvepraktika koerte ketispidamist lubatud viisil. Täna on PTA järelevalveametnikud

asunud seisukohale, et ketispidamine ei ole pidamisviis, mida nad soovivad juhtumispõhiselt

48Tallinna Ringkonnakohtu otsus 22.12.2022 nr 3-21-2038 (riigiteataja.ee), p 20, 25, 26, 38

23

hinnata ja sisustada. Keeldu põhjendab järelevalvepraktika (täpsem ülevaade järgmises

peatükis).

Võimalik lahendus: Koerte alalise ketispidamise keelustamine LoKS-is. Selleks, et mitte

panna ohtu täna ketis peetavate koerte heaolu ja ümbruskonna ohutust, peab seaduses

kehtestama üleminekuperioodi lähtudes seaduse muudatuse kehtima hakkamisest.

Üleminekuperioodi kehtestamisel tuleb arvesse võtta, et seaduse jõustumise hetkest enam

teatud vanuses koeri ketti panna ei tohi kogu tema eluajal, et vältida täna ketis peetavate koerte

lahtilaskmise kohustust. Kaaluma peab, kas keelatud peab olema varjupaigast võetud

täiskasvanud koera ketis pidamine. Looma loovutaja peab eelnevalt veenduma, et varjupaigast

uude koju loovutataval loomal on omandatud sobivad oskused selleks, et koeral oleks uues

kodus turvalisus tagatud ja selgitama, et hoolimata vanusepõhiselt kehtestatud üleminekuajast

ei ole täiskasvanud koera võtmisel ketis pidamine lubatud, v.a juhul kui koera peeti varem ketis.

Koerte alalise ketispidamise keelustamine on riigi poolt oluline sõnum selle kohta, et koer ei

ole valveseade, vaid sotsiaalsete vajadustega loom. Vajalik on tagada üleminekuperiood ning

koerte ja inimeste turvalisus. Alalise ketispidamise keelustamise poolt on nii eksperdid,

loomakaitseorganisatsioonid kui ka PTA järelevalveametnikud.

Kokkuvõtvalt on parim võimalik lahendus keelustada teatud ajahetkest alates sündinud koerte

ketispidamine (näiteks 01.01.2025) ning nende varem sündinud koerte ketispidamine, keda ei

ole eelnevalt ketis peetud. Ajutist koera sidumist mõne objekti külge (nt 1–2 tunniks) mõnes

tavapärasest erinevas situatsioonis või pidamiskohast väljaspool ei peeta ketispidamiseks.

1.2.3 Zoofiilia keelustamine

Probleemi kirjeldus: Zoofiilia täpse määratluse ja selle selgesõnaliselt looma suhtes

lubamatute tegude loetellu lisamise vajadus on tekitanud eriarvamusi. Eksperdid, PTA ja

juristid on arvamusel, et zoofiilia on keelustatud looma suhtes lubamatu teona (LoKS § 4) ka

praegu. Järelevalveametnikele ei tekita kahtlust, kas looma füüsiline seksuaalne ärakasutamine

on Eestis looma suhtes lubamatu tegu või mitte. Kindlasti on tegemist teoga, mis põhjustab

loomale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Eestis ei ole tekkinud arutelu käigus küsimust, kas

seksuaalne suhe loomaga võiks kuuluda lubatud inimkogemuse alla nagu teised seksuaalsed

hoiakud või tegevused, mis ei kahjusta mitte kedagi. Soome loomakaitseseaduse arutelu käigus

väljendati selliseid seisukohti, tuues analoogiat homoseksuaalsusega. Eestis ei ole juristid,

järelevalveametnikud ja eksperdid (arvatavasti ka ühiskond, sest vastuväiteid ei ole esitatud)

nõustunud loomakaitseorganisatsioonide käsitlusega, nagu oleks tegemist „halli alaga“. Eestis

puudub järelevalvepraktika ja ei ole tõendeid selle kohta, et Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi

PPA) või PTA võiks zoofiilia tõttu väärteomenetluse läbiviimisel tõstatada küsimuse, kas

zoofiilia on looma suhtes lubamatu tegu.

Teine selle probleemiga seotud aspekt on loomaporno omamine ja loomakasvatuses töötamise

keeld.49 MTÜ Loomus on andnud teada, et sotsiaalmeedias tegutsevad kinnised vestlusgrupid

inimestele, kelle ühine huviala on loomaporno. Lisaks sellele peab MTÜ Loomuse hinnangul

olema tagatud see, et zoofiilias või loomaporno omamises süüdimõistva otsuse korral, ei tohiks

isik edaspidi loomi pidada ega nendega töötada.

49 Vt viide nr 4, Keelustame Eestis zoofiilia - Rahvaalgatus

24

Zoofiilia karistatavust loomade õigusliku staatuse valguses on uuritud 2020. aastal

viieteistkümne Euroopa riigi võrdlevas analüüsis50. Analüüsis uuriti järgmisi Euroopa riike:

Ungari, Austria, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Norra, Poola,

Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits. Analüüsi tulemusel on leitud, et Hollandi,

Norra ja Šveitsi kriminaalõigus on kõige täielikum zoofiilia keelamise ja sanktsioonide

määramise osas. Riikide pingera teises otsas on Ungari, Itaalia ja Sloveenia, kuna nende

kriminaalõigus ei sisalda konkreetseid karistusnorme zoofiilia juhtumite korral. Ülejäänud

riigid jäävad nende kahe äärmuse vahele. Nenditakse, et riikides on zoofiilia õiguslik käsitlus

erinev. Olukorra käsitlemist raskendab asjaolu, et usaldusväärsete uuringute ja statistika

puudumise tõttu saab zoofiilia levimust ainult oletuslikult hinnata. Enamasti jääb zoofiilia

sotsiaalseks tabuks isegi seal, kus see ei ole keelatud, kuna asjaosaline üldjuhul oma eelistust

ei reklaami. Mõnikord isegi loomakaitseorganisatsioonid ei soovi seda teemat käsitleda. On

ilmnenud palju juhtumeid, mis on šokeerinud ühiskonda ja kiirendanud seadusandlust ning

tõenäoliselt tuleb sarnaseid juhtumeid ka tulevikus. Kahtlustatakse, et zoofiilia esinemissagedus

on märkimisväärne ning päevavalgele tulnud juhtumid tekitavad avalikkuse pahameelt.

Seetõttu pikas perspektiivis kehtestavad isegi need riigid, kus praegu zoofiilia eest karistusi ei

kohaldata, tõenäoliselt rohkem õigusnorme selle reguleerimiseks.

Võimalik lahendus: Zoofiilia võib lisada selgesõnaliselt looma suhtes lubamatute tegude

loetellu, et väljendada veelgi selgemalt riigi seisukohta teo lubamatuse kohta. LoKS-i

täiendatakse asjakohaselt ja keelatakse selgesõnaliselt inimesel loomaga suguühtesse astumine

ja muu sugulise iseloomuga tegu loomaga. Sarnane lahendus on zoofiilia keelustamiseks

sätestatud ka Soome loomakaitseseaduses51 (vt § 14). Lisaks oleks asjakohane LoKS-is

sätestada, et inimesel loomaga suguühtesse astumist ja muu sugulise iseloomuga tegu loomaga

käsitletakse alati lubamatu teo toimepanemisena julmal viisil.

Kui looma suhtes lubamatu tegu on toime pandud avalikus kohas või julmalt, on see karistatav

kuriteona karistusseadustiku (KarS §) 264 kohaselt. Seega juhul, kui sätestada LoKS-is, et

inimese loomaga suguühtesse astumist või muu sugulise iseloomuga tegu loomaga käsitletakse

alati lubamatu teo toimepanemisena julmal viisil, on see KarS § 264 lõike 1 punkti 3 kohaselt

alati käsitletav kuriteona.

Justiitsministeerium on varasemalt väljendanud seisukohta, et kui loomaga suguühtesse

astumine on LoKS-i kohaselt pärast asjakohast täiendamist keelatud, siis on selle keeluga

hõlmatud ka loomaga suguühtesse astumisest video tegemine ehk nn loomaporno

valmistamine. Samuti ei ole Justiitsministeerium varem pidanud vajalikuks karistusõiguslikku

sekkumist loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise,

näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise korral.

Samas näiteks lapsporno valmistamise ja võimaldamise kohta on KarS §-s 178 ette nähtud

eraldi kuriteo koosseis. KarS § 178 lõike 1 kohaselt on keelatud lapsi kujutava pornograafilise

või erootilise sisuga pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamine,

omandamine või hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks

tegemine. Samuti on loomaporno puhul karistusnormide kehtestamist vajalikuks peetud Saksa

kriminaalkoodeksis52 (vt jaotis 184a).

50 (PDF) Penal Sanctioning of Zoophilia in Light of the Legal Status of Animals - A Comparative Analysis of

Fifteen European Countries (researchgate.net) 51 Laki eläinten hyvinvoinnista 693/2023 - Ajantasainen lainsäädäntö - FINLEX ® 52 StGB - englisch (gesetze-im-internet.de)

25

Seega ka Eestis võiks loomaporno valmistamine ja võimaldamine sarnasel viisil keelatud ja

karistatav olla, sest loomaporno valmistamine on suunatud looma suhtes lubamatu teo

toimepanemisele ja sellest majandusliku kasu saamisele. Seetõttu peaks veelkord analüüsima

ja kaaluma loomaporno valmistamise ja võimaldamise eest karistusõiguslike meetmete

sätestamist KarS-is, mis võimaldaks hõlmata ka sellele teole kihutamise, sellega nõustumise,

selleks sundimise, samuti sellele kaasaaitamise ja sellest osavõtmise ning raskendavaks

asjaoluks oleks suure varalise kasu, majandusliku kasu või kasu saamise eesmärk.

Loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise

või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest karistusõiguslike meetmete ettenägemine LoKS-is

ei ole sobiv lahendus, sest sellised meetmed ei oleks enam otseses seoses LoKS-i eesmärgiga.

LoKS-i eesmärgiks on reguleerida loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse

eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomapornograafilise teose

omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks

tegemise puhul tuleb muu hulgas analüüsida selle õiguslikku sobivust avaliku korra vastaste

süütegude hulka, nagu looma suhtes lubamatu teo toimepanemise puhul üldiselt.

Loomade pidamise või loomadega töötamise keeld on loomaheaolu probleeme ennetav

karistuslik meede. Uut lisakaristuse liiki loomade pidamise või loomadega töötamise

keelamiseks siiski sätestada ei ole vaja, sest sellised meetmed on juba kaetud KarS-is ette

nähtud võimalike lisakaristustega:

1) loomapidamise keeluga, mis on sätestatud KarS § 522, või

2) tegutsemiskeeluga, mis on sätestatud KarS §-s 49.

KarS § 522 kohaselt võib kohus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest lisakaristusena

kohaldada mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise keeldu kuriteo korral

kuni viieks aastaks ja väärteo korral luni kolmeks aastaks. Selle lisakaristuse eesmärk on hoida

teatud suhtumisega isikuid eemal loomadest üldse või teatud liiki loomadest. Loomapidamise

keeld laieneb ka looma pidamisele rendi või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

Loomapidamise keeldu KarS § 522 tähenduses tuleb eristada tegutsemiskeelust; nii saab mitte

KarS § 522, vaid § 49 alusel keelata süüdimõistetul tegutseda alal, mis on seotud loomadega53.

KarS § 49 kohaselt võib kohus kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste

rikkumisega seotud kuriteo eest lisakaristusena kohaldada teataval ametikohal töötamise või

teataval tegutsemisalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks. Selle lisakaristusega on

võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, nt välistades tegutsemise valdkonnas,

millega oli süütegu seotud. KarS § 49 alusel saab nt keelata süüdimõistetul tegutseda alal, mis

on seotud loomadega (nt hooldajana loomaaias või lüpsjana loomakasvatuses).

Tegutsemiskeelust kõrvalehoidmine on karistatav KarS § 329 alusel.

1.2.4 Keeldude kehtestamise mõjud

Mõjud loomaheaolule: Kui me ei kehtesta positiivset nimekirja (lemmikloomadena peetavate

loomaliikide nimekirja), siis jätkub tänane olukord. Ei teki olukorda, kus loomadega tekkivaid

probleeme on tänasest enam. Keelustamisest suurem mõju on ühtsete väärtuste loomisel ja

kehtestamisel. Täna ei ole vajadust riigil väljendada keeluga sõnumit, et lemmikloomade

pidamine oma olemuselt on halb ja keelatud. Vajalik on saavutada loomaheaolu kõrged

standardid teiste meetoditega. Keelustamisega muutuks pidamine varjatumaks ja järelevalvele

53 Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak ja Priit Pikamäe. Kirjastus Juura, 2021,

lk 208

26

keeruliselt jälgitavaks. Isegi kasside heaolu on täna keerulisem järelevalvemenetlustes hinnata

kui koerte oma (vt järgmist peatükki).

Koerte ketispidamine avaldab ekspertide hinnangul loomaheaolule enamjaolt negatiivset mõju.

Kui koerte ketispidamine asendatakse kinnises aedikus või kuuris pidamisega, vähenevad

sotsiaalsed kontaktid inimestega nende koerte puhul, keda peetakse ketis selleks, et nad ära ei

jookseks, kuid keda muidu peetakse kõiki heaolunõudeid silmas pidades kui lemmiklooma.

Selle mõju leevendamiseks on võimalik rakendada üleminekuperioodi. Siiski kaalub sõnum, et

koer ei ole signalisatsiooniseade, üles selle, et koerad ei saa piisavalt sotsiaalseid kontakte

inimesega.

Zoofiilia keelustamisel on kahtlemata positiivne mõju loomaheaolule. Samuti on

loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või

muul viisil kättesaadavaks tegemise keeld loomaheaolule pigem positiivse mõjuga. Zoofiilia ja

loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või

muul viisil kättesaadavaks tegemise keelustamise mõju ulatust loomaheaolule ei ole aga

võimalik hinnata, sest zoofiilia ja loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele

isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise kohta puuduvad

täpsemad andmed kui avalikkuse ette jõudnud üksikud juhtumid.

Sotsiaalsed mõjud: Koerte ketispidamise sotsiaalset mõju ei ole hetkel võimalik hinnata, sest

teatud hulk inimesi ühiskonnas arvavad, et koerad on perekonnaliikmed, teiste arvates on hea,

kui loomal on funktsioon, ehk koer valvab. Täna ketis peetavate koerte pidajaid keeld ei mõjuta,

sest kõik ketikoerad võivad elada senistes pidamistingimustes oma eluea lõpuni, kui kõik

heaolunõuded ja vajalik liikumisruum on tagatud. Keeld häirib neid loomaomanikke, kes

plaanivad võtta koera ja nende tänaste teadmiste järgi on ketispidamine aktsepteeritav.

Kui lemmikloomadena peetavate loomaliikide positiivset nimekirja ei kehtestata, siis ei avalda

see sotsiaalset mõju, sest tänast olukorda ei muudeta.

Zoofiilia ja loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise,

näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise keelustamise sotsiaalset mõju ei ole

adekvaatne hinnata, sest loomade suhtes seksuaalse eesmärgiga käitumise väljendamine ei ole

meie ühiskonnas aktsepteeritav.

Majanduslikud mõjud: Kett on kõige odavam ja lihtsam vahend koera liikumise piiramiseks.

Sellise aediku rajamise, et koer saaks õues vabalt liikuda, kulu sõltub territooriumi suurusest ja

valitud materjalidest. Kulude kokkuhoid ei ole õigustus loomale kannatuste põhjustamiseks.

Õuekoer tuleb soetamata jätta, kui talle sobilike elutingimuste pakkumiseks puuduvad vahendid

Eelistada saab siseruumides peetavat koera, kes käib õues pidajaga koos.

Majanduslik mõju on negatiivne üksikutele ettevõtjatele, kes peavad täna koeri (veokoeri)

ajutiselt ketis ja on teinud selleks investeeringuid. Ettevõtjate arvamused lähevad lahku, kuid

lähtudes üldpõhimõttest, et kõik loomadega seotud ettevõtlusvormidega tegelevad ettevõtjad

peavad tegema kulutusi loomaheaolu tagamiseks, siis ei saa erandiks tuua ettevõtjaid, kellel on

koerte ketispidamine mugav või harjumuspärane.

Zoofiilia majanduslik mõju on mittearvestatav.

27

Loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise

või muul viisil kättesaadavaks tegemise majandusliku mõju hindamiseks andmed puuduvad.

Mõjud halduskoormusele: Zoofiilia ja loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise,

teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise keelustamine ja

lemmikloomadena peetavate loomaliikide positiivse nimekirja mitte kehtestamine ei oma mõju

halduskoormusele.Mõju riigiastutuste töökoormusele: Koerte alalise ketispidamise

keelustamine vähendab PTA töökoormust. Puudub põhjus mõõta keti pikkust, sisustada ja

põhjendada juhtumipõhiselt loomapidajale ketispidamise negatiivset mõju. Ketispidamise

lõpetamine keelustamise läbi on kõige väiksema halduskoormusega lahendus, võrreldes

teavitamise ja juhtumispõhise hindamisega. Siiski peab kuni keelu täieliku jõustumiseni

ketispidamise tingimusi hindama, ehk töökoormuse vähenemist ei ole oodata mitte enne kui

kümne aasta pärast.

Kuivõrd nii zoofiilia kui ka loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele

isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise keelu puhul on tegemist

kuriteoga, siis kaasneb nende menetlemisega töökoormuse kasv PPA-le või kohtule.

28

II osa. Järelevalve

1.1 Taust

LoKS-is ettenähtud riiklikku järelevalvet teostab PTA, kohaldades korrakaitseseadusest

(edaspidi KorS) sätestatud riikliku järelevalve meetmeid.

PTA teostab riiklikku järelevalvet loomaheaolu ähvardava ohu ennetamise, väljaselgitamise ja

tõrjumise ning korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil. Konkreetse juhtumi lahendamisel on

eesmärgiks taastada võimalikult tõhusalt looma heaolu. 2023. aastal tegid PTA

järelevalveametnikud loomapidajatele LoKS-i või selle rakendusaktide rikkumiste kohta kokku

97 ettekirjutust54, süü- või väärteo tuvastamisega ei lõpetatud ühtegi menetlust. Kõige rohkem

rikuti pidamisega seotud nõudeid: LoKS § 3, PõM nr 76 ja teiste loomaliikide pidamist

reguleerivate määruste sätteid pidamistingimuste kohta rikuti kokku 74 korral.

Pidamistingimuste puhul juhtis järelevalveametnik loomapidajate tähelepanu enamasti

suutmatusele tagada piisavalt suurt pidamisala: ketis peetavate koerte, suurel hulgal peetavate

koerte ja kasside, puuris peetavate lindude ja näriliste puhul. Pidamistingimuste rikkumiste

ettekirjutustest 14 korral viidati sellele, et loomade pidamisruumides valitseb hingemattev hais,

vahendid on määrdunud ja pidamisalal esinevad jäätmed seavad ohtu loomade turvalisuse.

Omaette riskigrupi moodustavad õues peetavad loomad, kellele ei pakuta piisavalt mugavaid

tingimusi kaitseks halva ilma eest (nii veised, sh vasikad ja koerad). Pidamisnõuete rikkumistest

veidi rohkem kui iga kümnes juhtum on seotud keskkonna rikastamisega. Puudu on liigiomast

käitumist soodustavad elemendid või peetakse loomi viisil, mis põhjustab sotsiaalset stressi.

Järgmise suure grupi ettekirjutustest pidamist puudutavate ettekirjutuste järel moodustavad vale

hoolduse või ravita jätmisega seotud ettekirjutused (kokku 15 juhtumit): lambad on pügamata,

koerte ja kasside karvastik hooldamata, loom on haige ja talle ei ole pakutud ravi. Sobivat

joogivett ja sööta ei pakutud 13 juhtumi korral.

Menetluse tagajärjel tehti ettekirjutus loomade võõrandamiseks koos hoiatusega, et

ettekirjutuse tähtajaks jätmise korral rakendatakse asendustäitmist, kuuel korral.

Lemmikloomadega seotud juhtumitest enamik on seotud koertega (59 ettekirjutust), kassidega

ainult kuus ning vähem teiste loomaliikidega, näiteks küülikud, papagoid jt. PTA

järelevalveametnike sõnul on põhjus selles, et koera vajadusi tunnevad nii probleemide

märkajad kui ka järelevalveametnikud kõige paremini ära. Väga suur osa koertest (vähemalt

kolmandik) elasid õues või ketis, mistõttu nende probleeme märgatakse rohkem. Koerte joogi-

ja sööginõud, kuut ja kett on nähtaval nii naabritele kui järelevalveametnikele, kuid kasside

pidamine on varjatum ja kassid poevad võõraste inimeste eest peitu. Näriliste, jäneseliste ja

lindude probleemid on järelevalveametnikele küll ilmselged, kuid PõM nr 76 kirjeldatud

miinimumnõudeid otseselt ei rikuta. Pidamisega seotud probleeme märgatakse peamiselt

loomapoodides, kuid kodumajapidamistes avastatakse juhuslikult.

Lisaks järelevalve tulemuste andmetele 2023. aasta kohta, intervjueeriti probleemide ja

võimalike lahenduste kohta arvamuste kogumiseks lemmikloomadega kokkupuutuvaid

organisatsioone ja asutusi: PTA regioonide loomaheaolu järelevalve ametnikke,

loomakaitseorganisatsioonide vabatahtlikke ja töötajaid, loomaarste, Eesti Maaülikooli

54Põllumajandus- ja toiduameti järelevalve infosüsteem, 28.02.2024 JVIS - Põllumajandus-ja Toiduameti

Järelevalve Infosüsteem (agri.ee)

29

veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi loomaheaolu valdkonna teadlasi ja õppejõude.

Järgnevalt on kirjeldatud järelevalve tulemustele ja kaasatud osapoolte arvamustele tuginedes

järgmised probleemid ja võimalikud põhimõttelised lahendused LoKS-is sätestatud nõuete

riikliku järelevalve osas.

1.2 Loomapidamisnõuete rikkumise mõju põhjendamine ja mõjude

summeerimine

Probleemi kirjeldus: Riiklik järelevalve on osa haldusõigusest, milles määratakse isiku tahtest

sõltumata kindlaks tema õigused ja kohustused ning ennetatakse ja tõkestatakse nende

kohustuste rikkumist (või teise isiku õiguste rikkumist). Ametnik ei tohi tugineda enda

valdkondlikele teadmistele vaid saab põhjendada riikliku järelevalve meetme kohaldamist

üksnes õigusnormis sätestatud tingimustest lähtudes55.

PTA järelevalveametnikud on kirjeldanud probleeme seoses LoKS-i ja PõM nr 76

rakendamisega. PTA järelevalveametnikul on õigus algatada riiklik järelevalve ja

väärteomenetlus loomapidamisnõuete rikkumise kohta, viidates LoKS § 5 üldnõudele – „muu

terviseks ja heaoluks vajalik“. Kohtunikud ei ole pidanud ebakorrektseks üldise heaolunõude

tagamisele viitamist, kuid ettekirjutust on peetud vajalikuks täiendada tõenditega nii ebasobiva

keskkonna kohta kui ka nende mõjust loomale. Erinevate heaolunõuete täitmist võidakse

summeerida, kui üheks loomaheaolu vajaduseks loetakse positiivseid emotsioone. Näiteks

põhjendatakse liiga lühikese keti otsas pidamist sellega, et looma saab nädalavahetusel piisavalt

liikuda. Iga pidamisnõude rikkumine eraldivõetuna on käsitatav rikkumisena kõikides

olukordades, sh siis, kui nõude rikkumine ei ole veel avaldanud looma heaolule või tervisele

negatiivset mõju. Ühelt poolt tähendab see seda, et näiteks tuvastades küülikute puhul PõM nr

76 § 16 lõikes 4 ettenähtud närimismaterjali puudumise, ei saa rikkumist leevendada asjaoluga,

et küülikutel on PõM nr 76 § 17 lõikes 2 ettenähtud mõõtudest suurem puur või sellega, et

küülik elab enamasti puurist väljas. Teise aspektina ei pea ametnik tõestama

veterinaarülevaatusega, et närilise või küüliku hambad on pikad, et PõM nr 76 § 16 lõike 4

nõude täitmise kohta ettekirjutus teha. Kõik ettenähtud nõuded looma pidamiseks ja

hooldamiseks peavad olema täidetud, sõltumata sellest, kas nende rikkumine avaldab loomale

kohest negatiivset mõju või mitte.

Võimalik lahendus: PTA koostab juhendmaterjali loomapidamisnõuete rikkumise menetluse

läbiviimiseks, millest järelevalveametnikud edaspidi juhinduvad. Lisaks on

järelevalveametnikel kaalutlusõigus, mida juhtumipõhiselt kasutada. Ka sellisel puhul oleks

abiks vastav juhendmaterjal. LoKS-i muutmine tõstatatud probleemi lahendamiseks ei ole

vajalik.

1.3 Asendustäitmine Probleemi kirjeldus: PTA-l on õigus LoKS §-s 64 sätestatud korras võtta üle loomapidamisega

seotud kohustused LoKS-i ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

LoKS § 64 lõike 4 kohaselt paneb PTA loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega

seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada

looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Tulenevalt Tallinna 55 Sander Põllumäe esitlus Korrakaitseõigus ja riikliku järelevalve rakendamine terviseohutuse tagamiseks, i.a.

https://www.just.ee/media/2912/download

30

Halduskohtu lahendist56 on vajalik tõlgendada LoKS-i § 64 lõikes 4 kasutatud mõistet

„võõrandamine“ laialt ning selle all ei ole peetud silmas rangelt looma tsiviilõiguslikku

käsutustehingu tegemise kohustust, vaid eelkõige LoKS-i §-s 3 sätestatud loomapidamisega

seotud kohustuste ja looma valduse üle andmise kohustust. Kohus nendib, et seda tõlgendust

toetab eeskätt see, et osutatud sätte kohaselt võib ettekirjutusega looma võõrandamise

kohustuse panna loomapidajale, kelleks ei pruugi LoKS-i § 3 lõike 1 kohaselt olla

loomaomanik. Kuigi loom ei ole asi, kohaldatakse looma suhtes vallasasja sätteid, mis tähendab

seda, et loom saab olla käsutustehingu esemeks ning sellise käsutamise õigus on osa

loomaomaniku omandiõigusest. Ükski muu isik, näiteks isik, kes looma rendisuhte või muu

kokkuleppe alusel peab, ei saa looma omandit üle anda ning omandiõiguse olemusest tulenevalt

ei saaks sellisele isikule panna ka sellist kohustust. Kohus leiab, et ei ole põhjust tõlgendada

LoKS § 64 lõiget 4 nii, et see välistab looma üleandmise (või tagasi andmise) selle omanikule

eelkõige juhul, kui PTA on looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse üle võtnud muult

isikult kui looma omanik, isegi kui tal oli selle kohustuse ülevõtmise ajal alust käsitada seda

teist isikut loomapidajana ja juhul kui looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse üle

võtmise aluseks oli selline LoKS-i nõuete rikkumine, mida ei saa ette heita looma omanikule.

Kõnealune kohtulahend käsitles lemmiklooma võõrandamist. LoKS-i § 64 kehtiva redaktsiooni

väljatöötamisel keskenduti eelkõige majandustegevuses põllumajandusloomade pidamisega

seoses kerkinud probleemide lahendamisele57. Loomapidaja on LoKS-i tähenduses teatavasti

isik, kellele loom kuulub (loomaomanik), või loomaomanikuga rendi- või muu selletaolise

suhte alusel looma pidamisega tegelev isik. Oluline oli lahendada olukord, kus

loomapidamisnõuete rikkumine tuli ette loomaomanikuga rendi- või muu selletaolise suhte

alusel looma pidamise korral, et ka sellel juhul oleks võimalik looma kaitseks

loomapidamiskohustus üle võtta ja rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid ning mitte

takerduda looma omaniku väljaselgitamise küsimustesse. Selle otsuse tegemisel kasutati

analoogiat sõiduki omaniku vastutusega. Liiklusseaduse § 72 lõike 1 kohaselt peavad nii

sõidukiomanik kui ka sõiduki vastutav kasutaja tagama temale kuuluva või tema valduses oleva

sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LoKS-i § 3 lõikest 1

ja sellele järgnevatest sätetest tuleneb analoogselt, et looma nõuetekohase pidamise peavad

tagama nii looma omanik kui ka loomaomanikuga mõne õigussuhte alusel looma pidamisega

tegelev isik. Ka kohtupraktikas ei ole üldiselt võõras põhimõte, et otsese valdaja tegevus

loetakse kaudse valdaja tegevuseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kahju hüvitamise nõude

vaidluses asjas nr 3-2-1-161-12 (punkt 14) asunud seisukohale, et asja otsese valdaja tegevus

tuleb lugeda üldjuhul asja kaudse valdaja tegevuseks. Sellest tulenevalt ei ole LoKS-is looma

nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral määrava tähtsusega, kas

loomapidamisnõudeid rikub looma omanik või temaga mõne õigussuhte alusel looma

pidamisega tegelev isik. Samuti arvestati, et ettevõtja suhtes kehtivad tema majandustegevuses

kehtestatud nõuete täitmise kohta kõrgemad nõudmised kui tavaisikule. Seega, kuna ettevõtja

peab korraldama oma loomade pidamise ka rendile andmise vms korral nii, et loomade heaolu

oleks tagatud, siis võib pidada õigustatuks, et loomade nõuetekohase pidamise kohustuse

ülevõtmise korral ettevõtja loomi omanikule tagasi ei anta. Füüsilise isiku lemmiklooma

pidamise korral ei pruugi nii kitsas lähenemine iga kord õigustatud olla, nagu näitab ka eespool

kirjeldatud kohtulahend.

Tulenevalt eespool kirjeldatud kohtulahendist on vajalik täpsustada LoKS-is § 64 lõigete 4–6

sõnastust nii, et PTA-l oleks esmase võimalusena sõnaselgelt sätestatud võimalus kaaluda

loomapidajale ettekirjutusega kohustuse panemisel või kiiremas korras (ettekirjutust tegemata)

56 Tallinna Halduskohtu otsus 9. 03.2024 nr 3-23-1381, punktid 15 ja 16 57 Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 SE seletuskiri, lk 4-5, Eelnõu - Riigikogu

31

asendustäitmise rakendamisel looma võõrandamise või hukkamise kõrval ka teisi

loomaheaoluks vajalikke tegevusi, nagu näiteks looma üle andmine (või tagasi andmine) selle

omanikule või muule sobivale isikule, ilma, et sellega peaks kaasnema võõrandamine või

hukkamine.

Suurem osa elulisi juhtumeid on tõenäoliselt aga endiselt sellised, kus looma omanikule üle

andmine ei oleks looma heaolu silmas pidades parim variant. Oluline on, et PTA-le jääks

küllaldane kaalutlusõigus. Üksnes juhul, kui PTA on mõistliku kaalumise tulemusel asunud

seisukohale, et looma üle andmine omanikule ei sea edaspidi ohtu looma heaolu ehk ei jäta

täitmata neid eesmärke, mille saavutamiseks PTA looma nõuetekohase pidamisega seotud

kohustuse üle võttis, võib looma anda üle looma omanikule või kaasomanikele.

PTA, lemmiklooma omaniku ja ajutiselt lemmiklooma pidava isiku suhtes on

ebaproportsionaalselt piirav LoKS § 642 lg 2 sõnastus, mille kohaselt lemmikloom

võõrandatakse üksnes isikule, kes lemmiklooma asendustäitmise korras pidas. See välistab

muud alternatiivid, mis loomapidajast tulenevatest põhjustest või loomaheaolust tulenevalt

võivad tekkida. Ka tõupuhta lemmiklooma puhul peaks alternatiivina olema võimalik

korraldada võõrandamine avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Samuti välistab kehtiv

LoKS § 642 lõike 2 sõnastus põllumajanduslooma võõrandamise isikule, kes asendustäitmise

korras seda looma pidas või teisele soovijale. Ometi on seaduse rakendamisel mitmete

juhtumite puhul olnud vajalik seadust tõlgendada, et hukkamise korraldamise asemel

võõrandada selline põllumajandusloom, kes ei ole kõrge aretusväärtusega tõupuhas aretusloom,

teda soovivale isikule. Kuna sellega ei ole kaasnenud riigile kulusid, siis on looma elu säästmine

LoKS-i eesmärgiga igati kooskõlas.

Põllumajandusloomade puhul võib tekkida vajadus võõrandada põllumajandusloomi, kellel

puudub kõrge aretusväärtus (näiteks ruunatud hobune), kuid esineb olukordi, kus

põllumajandusloomadele leitakse ajutine pidaja üksnes juhul, kui ta teab, et loomad

võõrandatakse talle.

Seoses eespool tooduga vajavad õigusselguse eesmärgil täpsustamist nii LoKS § 642 lõige 2

kui ka sama paragrahvi lõige 6. Kehtiva LoKS § 642 lõike 6 kohaselt on ette nähtud üksnes

põllumajanduslooma võõrandamise võimalus juhul, kui tegemist on kõrge aretusväärtusega

tõupuhta aretusloomaga ja kui looma terviseseisund seda võimaldab. Rakendusprobleemide

kõrvaldamiseks on asjakohane täpsustada § 642 lõike 6 sõnastust ja sätestada, et ka juhul, kui

loom ei ole aretusloom või tegemist ei ole põllumajandusloomaga, võib PTA korraldada

loomapidaja kulul sellise looma võõrandamise avalikul elektroonilisel enampakkumisel

LoKS-is sätestatud korras.

Nagu on selgitatud58, siis kehtiva korra kohaselt tuleb PTA-l enampakkumise korraldamise

õiguse rakendamisel arvestada asjaoluga, et ka see menetlus toimub loomapidaja kulul ehk

temalt nõutakse sisse ka looma võõrandamise ajal loomapidamise ja looma võõrandamise

korraldamisega seotud kulud. Kui looma võõrandamine ei peaks õnnestuma, siis lisanduvad

nende kulude hulka ka looma hukkamise kulud. See tähendab, et looma võõrandamise

korraldamine on kulukam kui looma hukkamise korraldamine. Seetõttu peaks selle õiguse

rakendamise kasuks otsustamisel olema olemas teatud eeldus, et sellise looma võõrandamine

võiks õnnestuda ja looma eest on võimalik asjaolusid arvestades saada ka mõistlikku hinda.

58 Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 SE seletuskiri, lk 15, Eelnõu - Riigikogu

32

Teiselt poolt ei pea olema kohustuslik looma ajutisele pidajale võõrandamiselavaliku

enampakkumise korraldamine, sest teatud juhtudel takistab see kas ajutise pidaja leidmist või

suurendab PTA töökoormust ning enampakkumise korraldamisele kulude tegemine ei ole

põhjendatud.

Andes PTA-le õiguse hinnata juhtumipõhiselt, kas enampakkumise korraldamine antud looma

puhul on õigustatud loomaheaolu, töökoormuse ja kulude-tulude vahel tasakaalu

saavutamiseks, on võimalik säästa rahalisi vahendeid ja töökoormust.

Võimalikud lahendused:

1. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral on PTA-l

kaalutlusõigus otsustada nii loomapidajale ettekirjutuse tegemisel kui ka asendustäitmise

rakendamisel, kas loomaheaolu seisukohast on otstarbekam loom üle anda looma omanikule

või muule isikule, kes ei pruugi olla looma omanik, või loom võõrandada koos üleandmisega

või korraldada looma hukkamine.

2. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisel tehtud ettekirjutuse täitmata

jätmise korral on PTA-l õigus nii lemmiklooma puhul kui ka kõrge aretusväärtuseta mitte

tõupuhta (põllumajandus)looma puhul võõrandada loom isikule, kes asendustäitmise korras

seda looma pidas või muule sobivale isikule.

3. Eeldusel, et loom õnnestub võõrandada avalikul elektroonilisel enampakkumisel, on PTA-l

õigus korraldada selline enampakkumine looma elu säästmiseks.

1.4 Loomaheaolu nõuded kui avalik kord

Probleemi kirjeldus: Loomakaitse eesmärgil on PTA-l ja seaduses sätestatud juhtudel KeA-l

õigus LoKS-is sätestatud nõuete rikkumise oht välja selgitada ja korrarikkumise aset leidmise

tõenäosust hinnata KorS-is ettenähtud korras. KorS-i rakendamiseks peavad loomaheaolu

elemendid, kui avalikult kaitstavad hüved olema LoKS-is asjakohast pädevust omavatele

inimestele arusaadavalt kirjeldatud. Laiendades loomaheaolu mõistet kannatuste vaba elu

käsitluselt positiivse elukogemuse pakkumisele, muutub ka avaliku korra kaitsmisel kaitstav

hüve ehk õigushüve. Loomapidajatele ja järelevalveametnikele peab tekkima selge juhis selle

kohta, millised on uued „lubamatud teod“ või tegematajätmised, mida käsitletakse edaspidi

avaliku korra rikkumisena ning millele järgnevad meetmed rikkumise lõpetamiseks. KorS-is on

riikliku järelevalve üldmeetmena ettenähtud ettekirjutus ja haldussunnivahendid (sunniraha,

asendustäitmine).

LoKS §-s 601 on loetletud KorS-is sätestatud erimeetmed, mida korrakaitseorgan võib LoKS-is

sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada. Nimetatud säte annab võimaluse

rakendada KorS-i §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. KorS § 51 lõike 2 alusel tohib korrakaitseorgan

vaadata läbi isiku valduses olevat eluruumi või äriruumi väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega

ainult halduskohtu eelneval loal. Enamik juhtumeid, mille kontrollimisel võib tekkida vajadus

rakendada KorS-i § 51, on loomakaitse valdkonnas seotud isiku eluruumides looma pidamisega

(enamjaolt vihjepõhine kontroll). Sel juhul on valduse läbivaatuse teostamiseks tarvis

halduskohtu eelnevat luba. Vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu tohib valduse läbi

vaadata ilma halduskohtu eelneva loata, taotledes selle loa tagantjärele (KorS § 51 lg 2).

Enamasti ei ole ette teada, mis PTA-d vihjete kontrollimisel ees ootab, seega vajadus valduse

läbivaatuseks võib tekkida kohapealsete asjaolude väljaselgitamisel. Isikute puhul, kes peavad

lemmikloomi kaubanduslikul eesmärgil ja kellel on seadusest tulenev teatamis- või

loakohustus, langeb eluruum sageli kokku tema äriruumiga ehk loomapidamisruumiga. Näiteks

33

on see sageli nii eraelamutes ja talumajapidamistes kaubanduslikul eesmärgil loomade

pidamise puhul (kasvandused). Selliseid eraelamuid ja talumajapidamisi tuleks käsitada

äriruumina ehk ettevõttena. Selleks, et iga sellise valduse läbivaatuse teostamisele eelnevalt ei

oleks vajalik taotleda luba läbivaadatava eluruumi asukohajärgselt halduskohtult, on

loomaheaolu huvides mõistlik sätestada LoKS-is riikliku järelevalve erisus, mille kohaselt

juhul, kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku

ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata. Sarnane

riikliku järelevalve erisus on sätestatud mitmetes põllumajandusvaldkonna seadustes, näiteks

toiduseaduses (§ 49 lg 7), söödaseaduses (§ 261 lg 2), taimekaitseseaduses (§ 882 lg 8) ja

mahepõllumajanduse seaduses (§ 18 lg 2).

Valduse läbivaatus riivab põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatust. Valduse läbivaatus

(KorS § 51) riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse sisenemine (KorS § 50), kuna see

hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele vaatlemisele ka seal

asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist. Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle

sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma loaga. Kuid riikliku järelevalve erisuse

kohaldamine ja eluruumi, mida kasutatakse ka äriruumina, läbivaatamine selle töö- või

lahtioleku ajal ilma halduskohtu loata on proportsionaalne meede loomaheaolu ähvardava ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Võimalikud lahendused:

1. Loomaheaolu uues laiendatud tähenduses on õigushüve, mida kaitstakse LoKS-is ja KorS-is

ettenähtud korras. Uute loomaheaolu põhimõtete lisamine, nagu loomade kontrollimatu

paljunemise ja liiga suures grupis pidamise ärahoidmine, aitab kaasa loomaheaolu kui

õigushüve tähenduse laiendamisele ja paremale tagamisele.

2. LoKS-is sõnastatakse riikliku järelevalve erisus, mille kohaselt juhul, kui eluruumi

kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma

KorS § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.

1.5 Karistused Probleemi kirjeldus: Loomakaitse valdkonnas ei ole PTA 2022. aastal määranud mitte ühtegi

karistust. Selle põhjuseks ei ole mitte menetlushuvi puudumine loomaheaolu seisukohast, vaid

erinevad töökorralduslikud aspektid. Prioriteediks on taastada ettekirjutuse või mõne muu

sekkumisega võimalikult kiiresti loomaheaolu konkreetse juhtumi puhul, et minna lahendama

juba järgmist looma tervise- või heaoluprobleemi. Isiku heidutamine tuvastatud väärteo eest

karistamisega ei ole loomaheaolu seisukohast esmane prioriteet järgmise aegkriitilise loomaga

seotud probleemi lahendamise ees. Siiski on igal aastal kasvav vihjete arv ja avalikkuse huvi

loomaheaolu probleemide lahendamisel tekitanud vajaduse, et loomade väärkohtlemist

menetletakse ja vajadusel jõutakse ka karistuste määramiseni. Karistused peavad vähendama

rikkumiste arvu ja peavad aitama LoKS-is kirjeldatud väärtuste kõrval hoida ära loomade

kannatusi. Parandama peab PTA ametnike pädevust, tehniliste vahendite olemasolu ning

väärteomenetluse toimingute läbiviimiseks peab olema ka piisavalt aega, ainult sel juhul on

karistus mõjuv ja piisava heidutava mõjuga.

LoKS-i alusel kehtestatud trahvimäärad erinevate rikkumiste korral tasub üle vaadata, et

veenduda, et need on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Arvestades loomade heaoluga

seotud avalikku huvi ja ühiskonna kõrgendatud ootuseid loomade heaolu eest seismisel, on

põhjendatud trahvide maksimummäärasid kõigi LoKS-i alusel nimetatud koosseisude puhul

korrigeerida. Praegused karistusmäärad on kehtestatud ligi kümme aastat tagasi ja osade

rikkumiste puhul veelgi varem. Selleks, et karistused oleksid ühelt poolt distsiplineeriva

34

mõjuga, mis aitaks ennetada rikkumiste toimepanekut ning teisalt annaksid võimaluse PTA-l

reageerida vastavalt toimepandud rikkumise tõsidusastmele, on asjakohane analüüsida, millises

mahus tuleb karistusi muuta.

Hetkel on VS-is ja LoKS-is karistuste ehk trahvimäärade erinevused juriidiliste isikute puhul

kümnekordsed. Kui loomakasvatusettevõttes tegutsev ettevõtja jätab lambad hooletusse sellisel

viisil, et nad hukkuvad, siis karistuseks saab ettevõtjale määrata väärteo eest maksimaalselt

3200 eurot trahvi. Samal ajal, kui ta ei ole lambaid õigel ajal kõrvamärkidega identifitseerinud,

on VS-i järgi võimalik maksimaalseks trahviks määrata 32 000 eurot. Juba samas valdkonnas

tegutsev ettevõtja on saanud õigusakte lugedes sõnumi, mida ta laudas esimesena ära teeb.

Esmalt paneb kõrvanumbrid ja kannab need registrisse ning alles seejärel kontrollib, kas

lammas on suremas või kannatab valudes. Tegelikkuses ei taha pädevad loomapidajad,

loomakaitsjad, järelevalveametnikud ja üldiselt kõik inimesed, et loomad kannataksid ja selle

kinnituseks ei ole vaja trahvimäärasid tõsta. Samas, kui valdkonnas on kehtestatud

trahvimäärad, peavad nad peegeldama loomaheaolu kui kõrget ja kaitstavat avalikku väärtust.

Võimalik lahendus: LoKS-is kirjeldatud trahvimäärad viiakse vastavusse juriidiliste isikute

suhtes rakendatavate trahvimääradega, mis on kirjeldatud VS-is, mis tähendab peamiselt

kümnekordset suurendamist võrreldes kehtivate trahvimääradega.

1.6 Vastutuse ja rollide jaotus loomakaitse valdkonna menetlustes Probleemi kirjeldus: Kui mõni loomapidaja laseb loomadel hukkuda nt haiguse või nälja

tagajärjel, on selgelt oodatav, et menetluse viib läbi PTA.59 Kui linnaruumis leitakse hukatud

loomad, on avaliku arvamuse järgi kohustus leida süüteo toimepanija PPA-l.60 Mustamäe

Linnaosavalitsuse ametnikud selgitavad Maalehes: „Loomade julm kohtlemine on lubamatu ja

karistatav ja süüdlase leidmisega tegeleb PPA“. Intervjuude käigus selgub, et koostöö

KOV-ide, PTA ja PPA ametnikega erineb piirkonniti ning sõltub ametnike individuaalsest

lähenemisest.

Kõikides Eesti piirkondades, v.a Tallinnas on probleemiks, et nii PPA kui KOV ametnike

arvates on vabatahtlikel loomakaitseorganisatsioonidel loomaheaolu nõuetest tulenevate nõuete

kontrollimiseks PTA-ga võrdsed õigused. „Vihjed“ edastatakse vabatahtlikule

organisatsioonile, kuid mitte PTA-le. Tagajärjeks võib olla riikliku või haldusmenetluse

algatamise viibimine või takistamine. Loomakaitseorganisatsioonid on kujundanud avaliku

arvamuse, et neil on PTA ametnikega samaväärsed õigused, kuid see ei ole korrektne.

Mittetulundusühingu põhikirjast tulenevate eesmärkide täitmine ei ole võrdsustatud avaliku

huvi esindamisega KorS tähenduses. Ka puuduvad mittetulundusühingust

loomakaitseorganisatsioonide liikmetel, nagu kõigil tavainimestel, seadusest tulenevad õigused

siseneda teise isiku kinnisasjale või eluruumi, seal viibida, seda visuaalselt vaadelda ning viia

sealt kaasa teise isiku omandit (loom).

Võimalikud lahendused:

Lahenduseks on avalikkuse teavitamine sellest, milline on riigiasutuste, KOV-ide ja

loomakaitseorganisatsioonide roll loomaheaolu tagamisel.

59Delfi Meedia AS uudis 28.02.2024. FOTOD JA VIDEOD | Õõvastav leid! Raplamaa laudast leiti hunnikute

viisi nälga ja janusse surnud lambaid - Maaleht (delfi.ee) 60Delfi Meedia AS uudis 01.03.2024, Mustamäel tegutseb loomapiinaja, kes naelutab puude ja pinkide külge

oravaid ning jäneseid - Maaleht (delfi.ee)

35

1.7 Põllumajandusloomade hädatapp jahimeeste poolt Probleemi kirjeldus: Praktikas on esile kerkinud probleem, mida ei saa lahendada üksnes

LoKS-i, vaid jahiseaduse ja relvaseaduse muutmisega. Kui loomakasvataja juurest pääseb lahti

põllumajandusloom, siis peab loomapidaja korraldama põllumajanduslooma kinni püüdmise

(VS § 37 lg 3). Enamasti jooksevad ära mullikad siis, kui nad kevadel karjamaale viiakse. Sageli

meelitavad loomapidajad nad tagasi mõne kogenenuma karjaliikme abil või söödaga. Kui see

ebaõnnestub, tellitakse loomaarst, kes saab uinutada distantsilt.. Suurloomadele manustatavate

ravimite koguse tõttu ei ole võimalik uinutada looma, kes asub kaugemal kui 50–70 meetrit61.

Kui looma ei ole võimalik uinutada või muul viisil kinni püüda ja turvalisse keskkonda tagasi

viia, peab looma abitusse seisundisse jätmise ja kannatuste tekkimise vältimiseks hukkama.

Hukkamine on vajalik ka seetõttu, et selline loom võib ohustada teisi inimesi ja nende vara,

samuti loomatervist. Sellistes olukordades on mõistlikum paluda abi jahimeestelt looma

hukkamiseks. Jahimehed tohivad relvaseaduse kohaselt kasutada relva ainult jahi eesmärgil.

Jahiseaduse § 4 toodud jahiulukite loetelus põllumajandusloomi ei ole, mistõttu

põllumajandusloomade hädatappu ei tohi jahimehed jahirelva kasutades teostada. Uluki

küttimine on LoKS § 10 lg 1 p 8 järgi lubatud looma hukkamine, milleks on ka

põllumajanduslooma hädatapmine (LoKS § 10 lg 1 p 3), kuid vastuolu relvaseaduse ja

jahiseadusega ei võimalda praegu olukorda otstarbekalt lahendada.

Võimalik lahendus: Muuta relvaseadust ja jahiseadust nii, et PTA eelneva kooskõlastusega

võib jahimees oma jahirelva kasutada lahti pääsenud põllumajanduslooma hukkamiseks, kui

looma ei ole võimalik kinni püüda või distantsilt uinutada.

1.8 Järelevalvega seotud muudatuste mõjud Kõik soovitatud muudatused täpsustavad või sõnastavad selgemalt kehtivat õigust.

Lemmikloomade suures mahus pidamise piiramise ja kontrollimatu paljunemise piiramisega

seotud mõju on kirjeldatud asjaomaseid muudatusi analüüsivate peatükkide juures. Sellest

tulenevalt ei ole otseselt ette näha majanduslikke ega sotsiaalseid mõjusid. Muudatused

vähendavad töökoormust, kuna järelevalvemenetluse käigus väheneb ametnikel koormus

juhtumipõhiselt erinevate sätete tõlgendamist põhjendada.

61 Daninject Dart Guns kodulehekülg, pakutava toote JM Standard Rifle tehniline kirjeldus, i.a. JM Standard

Rifle (daninjectdartguns.com)

36

III osa. Katseloomade kasutamise andmed

1.1 Statistiliste andmete kogumine katseloomade kasutamise kohta Taust: Alates 2023. aastast korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) loomkatseprojekti

loataotluste menetlemist, lõppenud loomkatseprojektide (edaspidi ka projekt) järelhindamist,

annab nõuetekohase projektitaotluse põhjal loomkatseprojekti loa (edaspidi luba) taotletud

projekti läbiviimiseks ja teostab riiklikku järelevalvet nende lubade alusel läbiviidavate

loomakatsete nõuetekohasuse üle.

LoKS §-s 44 on sätestatud nõuded loomkatse dokumentatsiooni kohta. Sama paragrahvi lõikes

6 on ette nähtud, et loomkatseprojekti loa omanik peab esitama iga eelmisel aastal läbiviidud

või poolelioleva loomkatse kohta protokolli62 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

(ReM). ReM-i ametnik kontrollib esitatud protokollide vorminõuete kohast täitmist ja

võimaluste piires protokollidega esitatud andmete õigsust, koondab nende põhjal kokkuvõtte

katseloomade kasutamise kohta loomkatsetes ning esitab statistilise teabe (protokollid ja

koostatud kokkuvõte) Euroopa Komisjonile (EK). EK talitused teevad igal aastal liikmesriikide

esitatud statistilised andmed ja nende põhjal koostatud aruande avalikult kättesaadavaks.

Samuti avaldatakse teave katseloomade kasutamise kohta ReM-i kodulehel (LoKS § 48 lg 12).

Samal ajal EK-le andmete esitamisega muutuvad need andmed PTA-le kättesaadavaks. Kehtiva

õiguse kohaselt on kujunenud olukord, kus lubade andmise ülesanne ning nende lubade alusel

kasutatud katseloomade kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesanne

on erinevate asutuste pädevuses.

Probleemi kirjeldus: ReM-i ametnikel pole võimalik kahtluse korral veenduda loomkatse

protokollis esitatud andmete õigsuses, sest loaomaniku säilitatavatele loomkatsega seotud

andmetele juurdepääsuks ehk riikliku järelevalve teostamiseks on antud pädevus PTA-le.

Samuti selgub esitatud loomkatse protokollidest teavet loomkatse läbiviimise ja katseloomade

kasutamise kohta (nt teave loomkatse tegeliku raskusastme kohta), mis on vajalikuks teabeks

PTA-le tema ülesannete täitmisel: loomkatseprojektide järelhindamise korraldamisel ning

loomkatsete nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve kavandamisel ja teostamisel.

Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et ReM-il pole juurdepääsu alates 2023. aastast välja

antud loomkatseprojekti lubadele, sest sellise teabe valdajaks on PTA. Nimetatud lubade kohta

on ReMil vaja teavet üksnes loaomanikelt loomkatse protokollide küsimiseks ja

kontrollimiseks. PTA-lt saab vajalikke andmeid küsida ja nii on ka tehtud, kuid lubade kohta

peavad praegu samasid andmeid koondama ühtmoodi nii PTA kui ka ReM, mis tähendab, et

mõlemas asutustes toimub ülesannete osaline dubleerimine.

Kuna nii ReM-il kui ka PTA-l puudub vahetu juurdepääs eelpool kirjeldatud neile ettenähtud

ülesannete täitmiseks vajaminevale teabele ja asutuste vahel toimub teabe vahetamine läbi

erinevate kanalite, võivad tekkida raskused kohustuste efektiivsel ja korrektsel täitmisel.

Aeg-ajalt on tekkinud probleeme, et loaomanikud ei esita loomkatse protokolle õigeaegselt ega

vasta täiendavatele arupärimistele, mille puhul on rikkumiste kõrvaldamiseks riikliku

järelevalve pädevus PTA-l. See tähendab, et kui ReM-i korduvatele meeldetuletustele

loomkatse protokolli või sellega seonduva teabe esitamise kohta ei reageerita, peab ReM

teavitama sellest PTA-d, kes saab algatada riikliku järelevalve menetluse seoses LoKS-ist 62 See tähendab, et 2023. aastal tuleb esitada teave nende loomkatsetes kasutatud katseloomade kohta, kelle

kasutamine loomkatses lõppes 2022. aasta jooksul, 2024. aastal nende loomade kohta, kelle kasutamine lõppes

2023. aasta jooksul jne.

37

tulenevate nõuete rikkumisega, mille eesmärk on rikkumine kõrvaldada ning saada loa omanik

ReM-iga suhtlema. Selline lahendus on ebaefektiivne ja ametnike ajalist ressurssi raiskav.

Kirjeldatust lähtuvalt selgub, et kehtiva õiguse rakendamisel on üles kerkinud järgmised

probleemid, mida on soov käesoleva VTK-ga lahendada:

1) tagada avaldatava statistilise teabe õigsus katseloomade kasutamise valdkonnas,

2) muuta efektiivsemaks riigiasutuste tööjaotus ja

3) tõhustada katseloomade kaitse valdkonnas järelevalve teostamist.

Võimalik lahendus: Loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise

ja avaldamise ülesande täitmine on asjakohane viia ReM-ist PTA-sse, kus on olemas vajalik

taustteave ja pädevus erinevate olukordade lahendamiseks. Selleks on vaja muuta LoKS-i.

Mitteregulatiivseid võimalusi olukorra parendamiseks ei ole. Lahendusega korrastataks

riigiasutuste ülesannete jaotust (loomkatseprojektide kohta kogub, kontrollib ja avaldab

esitatavat teavet see sama asutus, kes annab lube ja teeb loomkatseprojekti läbiviimise

nõuetekohasuse üle ka riiklikku järelevalvet). Samuti paraneks protokollides esitatud andmete

kontrollimise kvaliteet ja kogutavate andmete õigsus, kuna riikliku järelevalve teostaja on

paremini kursis nii antud loomkatseprojekti lubadega, luba omavate isikutega kui ka nende

lubade sisuga, sealhulgas selliste loomkatseprojekti loas määratud tingimustega nagu loa

kehtivusaeg ja loomkatseprojekti järelhindamise vajadus.

Õige teave katseloomade kasutamise kohta peab jõudma EK loodud kesksesse andmebaasi ja

selle eesmärgi saavutamiseks on PTA-l andmete paikapidavust võimalik lihtsamalt kontrollida

kui ReM-il. Samuti võib PTA saada riikliku järelevalve käigus uut teavet, mis võib samuti

osutuda oluliseks statistilise teabe kogumisel ja kontrollimisel. Tegevus oleks tõhusam, kui

andmed liiguks otse riikliku järelevalve teostajale, kes saaks abi järelevalve teostamiseks neist

protokollidest, mitte läbi ReM-i kui kolmanda osapoole. Kuigi loomkatse protokollidega

esitatava teabe esmane eesmärk ei ole riikliku järelevalve tegemiseks andmete kogumine, on

siiski tegu järelevalvet toetava teabega, mis võimaldab läbiviidavate loomkatsete

nõuetekohasuses veenduda.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate

loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79)63 ei näe ette täpseid nõudeid statistilise

teabe esitajale. Oluline on, et liikmesriigid koguvad igal aastal statistilist teavet, mis käsitleb

loomade kasutamist katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse kohta ja katsetes

kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta, ning teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks.

Naaberriikides Lätis64,65, Leedus66,67 ja Soomes68,69 on statistilise teabe, mis käsitleb loomade

kasutamist katsetes, kogumine üldjoontes lahendatud sarnasel viisil – loomkatseprojekti loa

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse

kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) 64 Dzīvnieku aizsardzības likums. https://likumi.lv/ta/id/14940 65 Ministru kabineta 2019. gada 8. janvāra noteikumi Nr. 1 "Zinātniskiem mērķiem izmantojamo dzīvnieku

aizsardzības noteikumi". https://likumi.lv/ta/id/304167 66 Įstatymas VIII-500 1997-11-06 „Lietuvos Respublikos gyvūnų gerovės ir apsaugos įstatymas“ https://www.e-

tar.lt/portal/lt/legalAct/TAR.8DDDD8D87491/asr 67 Dėl valstybinės maisto ir veterinarijos tarnybos direktoriaus 2012 m. spalio 31 d. įsakymo Nr. B1-866 „Dėl

Mokslo ir mokymo tikslais naudojamų gyvūnų laikymo, priežiūros ir naudojimo reikalavimų patvirtinimo“

https://www.e-tar.lt/portal/lt/legalAct/6952e090a66c11ebbcbbc2971cdac3cb 68 Laki tieteellisiin tai opetustarkoituksiin käytettävien eläinten suojelusta (497/2013)

https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2013/20130497 69 EUSurvey. Published Results: Art54AnnexI. https://ec.europa.eu/eusurvey/publication/Art54AnnexI

38

andja, kes teostab loomkatsete nõuetekohasuse üle järelevalvet, ühtlasi kogub, kontrollib ja

edastab loomkatse protokollide põhjal kogutavat statistilist teavet EK-le. Eestis tasub nende

riikide eeskujul rakendada samasugust lähenemist.

Muudatuse mõju: Kavandatud muudatus ei piira sihtrühmade põhiõigusi, mis on sätestatud

põhiseaduses. Euroopa Liidu ega rahvusvaheline õigus ei näe ette nõudeid selle kohta, milline

asutus igal aastal loomkatse protokollidega saadud teavet EK-le esitama peab. Protokollide

esitamisega seonduvat reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL

teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79)63

ja komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade

kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129, 24.04.2020, lk 16–50)70. Kavandatud muudatus on

kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega

otseseid ja olulisi sotsiaalseid ning infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjusid, mõju haridusele,

kultuurile ja spordile, keskkonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ega

regionaalarengule. Mõjude analüüsis käsitletakse üksnes regulatiivsete muudatustega

kaasnevaid otseseid mõjusid majandusele ning riigivalitsemisele.

VTK väljatöötamisel on konsulteeritud muudatuse asjus PTA-ga. Teiste sihtrühmadega

(loomkatseprojekti loa omanikud) ei ole konsulteeritud, kuna muudatus neid otseselt ei mõjuta,

aga neid kaasatakse edaspidi hea tava kohaselt.

Sihtrühm nr 1: Loomkatseprojekti loa omanikud on peamiselt ülikoolide juures tegutsevad

teadlased. Aastatel 2019–2023 on antud 113 loomkatseprojekti luba ligi 50 erinevale isikule.

Nende viie aasta jooksul on küsitud protokolle igal aastal kokku keskmiselt 35 loaomanikult

(hinnanguline mõjutatud isikute arv aastas) ja keskmiselt 66 loomkatseprojekti kohta (luba

antakse kuni viieks aastaks ja protokolliga küsitakse andmeid iga aasta kohta, mille vältel luba

kehtib). Praktikas ei ole vaja loaomanikel igal aastal kõikide loomkatseprojektide kohta

loomkatse protokolli täita juhul, kui loomi ei ole katsesse võetud või kui loomade kasutamine

ei ole veel möödunud aasta lõpuks lõppenud. 2023. aasta kohta on andmete kogumine pooleli,

kuid aastate 2019–2022 jooksul on olnud selliseid projekte, mille kohta ei ole vaja statistilist

teavet esitada, aastas keskmiselt 26. Loaomanikud aastate lõikes varasemate aastate põhjal

suures osas kattuvad.

Majanduslikud mõjud ja mõju halduskoormusele puudub. Loomkatse protokolli

vormistamisele või selle esitamisele ei kohaldata lisanõudeid. Muutub vaid asutus, kellele

protokoll esitada.

Sihtrühm nr 2: Riigiasutused (ReM ja PTA). 2024. a mai seisuga on katseloomade kaitse

valdkonnaga hõlmatud tegevused seotud ühe PTA ametniku tööülesannetega. ReM-is kuuluvad

katseloomade kaitse valdkonda puudutavad tegevused ühe ametniku tööülesannete hulka.

70 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe

esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129,

24.04.2020, lk 16–50)

39

Mõju riigieelarvele

Muudatusega ei kaasne täiendavat kulu riigieelarvest, kuna ülesanded jaotatakse ümber ReMi

valitsemisala siseselt. Seega puudub mõju nii riigi kui ka ReM-i valitsemisala eelarvele.

Muudatusega ei kaasne tulusid. Muudatus on vähese mõjuga ning ebasoovitavate mõjude risk

sihtrühmale puudub.

Mõju valitsusasutuste korraldusele.

ReM-i vastutuses olevate tööülesannete hulk väheneb, kuid tegu on vähest ajakulu nõudva

ülesandega. Hinnanguliselt kulub igal aastal kuni kaks nädalat ehk maksimaalselt 80 tundi

loomkatse protokollidega seotud tegevustele. See tööaeg jaotub ära kuni kümne kuu peale.

Muudatus ei mõjuta ReM-i palgakulu ega personali arvu. Ministeeriumi põhiülesannete

täitmises muudatusi ei toimu.

Muudatuse tagajärjel suureneb PTA töökoormus väikeses mahus, kuid see ei mõjuta palgakulu

ega personali arvu. PTA-le lisanduvad järgmised ülesanded: loomkatse protokollide

esitamiseks loaomanikele meeldetuletuste saatmine, esitatud protokollide loa tingimustele

vastavuse kontrollimine, protokollide üles laadimine EK-i andmebaasi, liikmeriigi kohta

ingliskeelse kokkuvõtte koostamine (etteantud vormil) ja selle üles laadimine EK-i andmebaasi,

eestikeelse kokkuvõtte koostamine (vabas vormis) ja avaldamine PTA kodulehel. ReM-i

kogemuse põhjal on igal aastal olnud vajadus kontrollida keskmiselt 40 loomkatseprojekti

kohta esitatud loomkatse protokolle (keskmiselt 66 kehtivat luba igal aastal, millest 26 raames

ei ole protokolli olnud vaja esitada). EK-i andmebaasist saab välja võtta ülevaateid ja võrdlusi

varasemate aastatega, mis lihtsustab ettenähtud kokkuvõtete tegemist ja olukorra analüüsimist

võrreldes varasemaga. Aasta peale kulub protokollidega seotud tööülesannete täitmisele

maksimaalselt kaks nädalat ehk kokku kuni 80 tundi tööd. See tööaeg jaotub ära kuni kümne

kuu peale, sest tähtaeg loomkatse protokollide ja katseloomade kasutamise kohta kokkuvõtte

esitamiseks EK-ile, on igal aastal 10. november. Eestikeelse teabe avaldamiseks konkreetset

tähtaega ei ole, kuid LoKS-i sõnastust tõlgendades tuleks seda teha aasta lõpuks. PTA

põhiülesannete täitmises muudatusi ei toimu.

40

IV osa. Edasine ajakava

Planeeritav LoKS muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise periood on 2025. aasta I ja II

kvartal ning eeldatav jõustumise aeg 2026. aasta jaanuaris.

VTK-ga kavandatavad muudatused näevad ette muudatusi loomakaitseseaduses ning

relvaseaduses ja/või jahiseaduses.

Täiendav mõjude analüüs teostatakse enne eelnõu esitamist eelnõude infosüsteemi.

Kaasamine

VTK esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

VTK edastatakse teadmiseks Riigikogule ja arvamuse esitamiseks järgnevatele asutustele ning

huvirühmadele:

Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti

Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, MTÜ Eesti Loomakaitse

Selts, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Loomus, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Cats Help,

MTÜ Loomade Hoiupaik, MTÜ Assissi Franciscuse Selts, MTÜ Koduotsivad Kutsud

Venemaalt, Depo DIY EE OÜ, OÜ Leigiv, OÜ Agamiks, MTÜ Rõõmsad Hüpped, MTÜ

Ayuda, MTÜ Väikeste Loomade Abi, MTÜ Pesaleidja, katseloomade kasvatamise,

katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtted, MTÜ Eesti Loomaarstide

Koda, Tallinna Loomaaed, RMK Elistvere Loomapark jt loomaia tegevusloaga ettevõtted,

MTÜ Eesti Jahimeeste Selts, Vabaühenduste Liit MTÜ, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti

Linnade ja Valdade Liit MTÜ, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, MTÜ Eesti Korteriühistute Liit

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed:

Ulrika Tuppits, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

peaspetsialist (tel 5674 3553; [email protected]);

Kadri Kabel (III osa), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

nõunik (tel 5687 7104; [email protected]);

Kadri Kaugerand, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

loomatervise ja -heaoluvaldkonna juht (tel 5646 9917; [email protected]);

Katrin Tuula, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik (tel 625 6166;

[email protected]);

Pille Tammemägi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja

(tel 528 6779; [email protected]).

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

11.06.2024 nr 1.4-1/688

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks loomakaitseseaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisa: Loomakaitseseaduse_VTK_EIS.pdf

Teadmiseks: Riigikogu Kantselei

Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti

Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, MTÜ Eesti Loomakaitse

Selts, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Loomus, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Cats Help,

MTÜ Loomade Hoiupaik, MTÜ Assissi Franciscuse Selts, MTÜ Koduotsivad Kutsud

Venemaalt, Depo DIY EE OÜ, OÜ Leigiv, OÜ Agamiks, MTÜ Rõõmsad Hüpped, MTÜ Ayuda,

MTÜ Väikeste Loomade Abi, MTÜ Pesaleidja, katseloomade kasvatamise, katseloomadega

varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtted, MTÜ Eesti Loomaarstide Koda, Tallinna

Loomaaed, RMK Elistvere Loomapark jt loomaia tegevusloaga ettevõtted, MTÜ Eesti

Jahimeeste Selts, Vabaühenduste Liit MTÜ, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Linnade ja

Valdade Liit MTÜ, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, MTÜ Eesti Korteriühistute Liit

Ulrika Tuppits

5674 3553 [email protected]

Katrin Tuula

6256166 [email protected]