Justiitsministeerium Teie 06.06.2024.a nr 8-1/4712-1
Meie 27.06.2024 nr 1-10.1/146


Arvamus riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta


Lugupeetud justiitsminister Madis Timpson

Justiitsministeerium on saatnud 06.06.2024.a ministeeriumidele ning teistele huvitatud ja puutuvatele osapooltele arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Kuigi eelnõu puudutab ka usulisi ühendusi ei ole eelnõud saadetud kooskõlastamiseks Eesti Kirikute Nõukogule, kes esindab katusorganisatsioonina 10 Eesti suurimat kirikut ja koguduste liitu.

Eesti Kirikute Nõukogu ei nõustu seaduse muudatusega järgmistel põhjustel:

Kuigi praeguses sõnastuses on eelnõu eesmärk vältida kohtute liigset tööhulka siis tegelikult ilmneb eelnõust, et sellega lahendatakse riigieelarve täitmise vajadust. Ühe põhjendusena on toodud kohtuniku abide palgatõus, mis on riigieelarveline kulu.

Leiame, et selline riigieelarveliste kulude katmine usuliste ühenduste ja mittetulundusühingute arvelt ei ole õiglane ega õigustatud. Usulised ühendused eksisteerivad eelkõige mitte kasu saamise eesmärgil vaid ühiskonna üldist heaolu silmas pidades ning riigi ja rahva hüvanguks. Praegusel ajal, kus riik tähtsustab kodanike vaimse tervise olulisust on usulised ühendused üks väga oluline osa inimeste vaimse tervise eest hoolitsemisel. Sellest hoolimata on eelnõu kohaselt protsentuaalselt kõige suurem riigilõivu tõus just usulise ühenduse registrisse kandmise eest, mis ei ole mingil viisil põhjendatud ega õiglane.

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et käesoleval juhul on tegemist riigilõivude mõistlikus määras tõstmisega, millega tagatakse menetlusökonoomia, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust. Arvestades, et usuliste ühenduste puhul tõuseb riigilõiv kohati kuni 900%, rohkem kui ühegi teise kehandi puhul, ei saa kuidagi väita, et tegemist on riigilõivu tõusuga mõistlikus ulatuses. Seletuskirjast nähtub, et kulupõhisuse tagamiseks tuleks justiitsministeeriumi hinnangul kõiki riigilõive suurendada vähemalt 43%, mida ei peeta ilmselt mõistlikuks, kuid usuliste ühenduste suhtes rakenduv riigilõivu tõus on sellest rohkem kui 20 korda kõrgem. Seega on tegemist selgelt riigilõivu ebamõistliku tõusuga usuliste ühenduste suhtes.

Lisaks, tuleb silmas pidada, et arvestades kirikute eripärasid, peab näiteks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik esitama kiriku põhikirja muutmisel ka muudatused kõigi koguduste põhikirjades, mida on Eestis kokku 170. Ainult sel juhul saab äriregister märkida kiriku põhikirja muutmise aja ka koguduste registrikaartidele. Riigilõivu tõstmise korral, eelnõus ettenähtud määral, tähendab see ühe muudatuse puhul 8500 eurot kulu (teatud juhul (RLS § 67 lg 3) isegi kuni 17 000 eurot), mis on ebamõistlikult suur tõus võrreldes juba praeguse 1700 euroga, mis on iseenesest kiriku jaoks juba märkimisväärne kulu.

Eesti usuliste ühenduste sissetulekud moodustuvad enamikus annetustest. Annetused on aga reeglina sõltuvad ühiskonnaliikmete sissetulekutest, mis on nii majandusprobleemide kui inflatsiooni tagajärjel langenud, seega on langenud ja ilmselt langevad veel ka annetused sh kirikutele tehtavad annetused. Sellistes oludes paneb riigilõivu tõstmine usuliste ühenduste registri kannete eest nii suurel määral, usulised ühendused väga keerulisse olukorda.

Arvestades eelnevat ei saa Eesti Kirikute Nõukogu nõustuda Riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõuga praegusel kujul, kuna see halvendaks oluliselt kirikute ja koguduste liitude majanduslikku olukorda ja registrisse kannete tegemine muutuks ülemäära kulukaks, mis omakorda piiraks kirikute ja koguduste õigust ligipääsuks vajalikele äriregistri toimingutele.

Tulenevalt eelnevast palume seaduse muudatust praegusel kujul mitte vastu võtta.


Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/

Vilver Oras
täitevsekretär
Eesti Kirikute Nõukogu

Justiitsministeerium Teie 06.06.2024.a nr 8-1/4712-1
Meie 27.06.2024 nr 1-10.1/146


Arvamus riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta


Lugupeetud justiitsminister Madis Timpson

Justiitsministeerium on saatnud 06.06.2024.a ministeeriumidele ning teistele huvitatud ja puutuvatele osapooltele arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Kuigi eelnõu puudutab ka usulisi ühendusi ei ole eelnõud saadetud kooskõlastamiseks Eesti Kirikute Nõukogule, kes esindab katusorganisatsioonina 10 Eesti suurimat kirikut ja koguduste liitu.

Eesti Kirikute Nõukogu ei nõustu seaduse muudatusega järgmistel põhjustel:

Kuigi praeguses sõnastuses on eelnõu eesmärk vältida kohtute liigset tööhulka siis tegelikult ilmneb eelnõust, et sellega lahendatakse riigieelarve täitmise vajadust. Ühe põhjendusena on toodud kohtuniku abide palgatõus, mis on riigieelarveline kulu.

Leiame, et selline riigieelarveliste kulude katmine usuliste ühenduste ja mittetulundusühingute arvelt ei ole õiglane ega õigustatud. Usulised ühendused eksisteerivad eelkõige mitte kasu saamise eesmärgil vaid ühiskonna üldist heaolu silmas pidades ning riigi ja rahva hüvanguks. Praegusel ajal, kus riik tähtsustab kodanike vaimse tervise olulisust on usulised ühendused üks väga oluline osa inimeste vaimse tervise eest hoolitsemisel. Sellest hoolimata on eelnõu kohaselt protsentuaalselt kõige suurem riigilõivu tõus just usulise ühenduse registrisse kandmise eest, mis ei ole mingil viisil põhjendatud ega õiglane.

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et käesoleval juhul on tegemist riigilõivude mõistlikus määras tõstmisega, millega tagatakse menetlusökonoomia, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust. Arvestades, et usuliste ühenduste puhul tõuseb riigilõiv kohati kuni 900%, rohkem kui ühegi teise kehandi puhul, ei saa kuidagi väita, et tegemist on riigilõivu tõusuga mõistlikus ulatuses. Seletuskirjast nähtub, et kulupõhisuse tagamiseks tuleks justiitsministeeriumi hinnangul kõiki riigilõive suurendada vähemalt 43%, mida ei peeta ilmselt mõistlikuks, kuid usuliste ühenduste suhtes rakenduv riigilõivu tõus on sellest rohkem kui 20 korda kõrgem. Seega on tegemist selgelt riigilõivu ebamõistliku tõusuga usuliste ühenduste suhtes.

Lisaks, tuleb silmas pidada, et arvestades kirikute eripärasid, peab näiteks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik esitama kiriku põhikirja muutmisel ka muudatused kõigi koguduste põhikirjades, mida on Eestis kokku 170. Ainult sel juhul saab äriregister märkida kiriku põhikirja muutmise aja ka koguduste registrikaartidele. Riigilõivu tõstmise korral, eelnõus ettenähtud määral, tähendab see ühe muudatuse puhul 8500 eurot kulu (teatud juhul (RLS § 67 lg 3) isegi kuni 17 000 eurot), mis on ebamõistlikult suur tõus võrreldes juba praeguse 1700 euroga, mis on iseenesest kiriku jaoks juba märkimisväärne kulu.

Eesti usuliste ühenduste sissetulekud moodustuvad enamikus annetustest. Annetused on aga reeglina sõltuvad ühiskonnaliikmete sissetulekutest, mis on nii majandusprobleemide kui inflatsiooni tagajärjel langenud, seega on langenud ja ilmselt langevad veel ka annetused sh kirikutele tehtavad annetused. Sellistes oludes paneb riigilõivu tõstmine usuliste ühenduste registri kannete eest nii suurel määral, usulised ühendused väga keerulisse olukorda.

Arvestades eelnevat ei saa Eesti Kirikute Nõukogu nõustuda Riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõuga praegusel kujul, kuna see halvendaks oluliselt kirikute ja koguduste liitude majanduslikku olukorda ja registrisse kannete tegemine muutuks ülemäära kulukaks, mis omakorda piiraks kirikute ja koguduste õigust ligipääsuks vajalikele äriregistri toimingutele.

Tulenevalt eelnevast palume seaduse muudatust praegusel kujul mitte vastu võtta.


Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/

Vilver Oras
täitevsekretär
Eesti Kirikute Nõukogu