Siseministeeriumi töötervishoiu ja tööohutuse juhend

KÄSKKIRI

06.05.2019 nr 1-5/42

Siseministeeriumi töötervishoiu ja

tööohutuse juhend

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 28 punkti 4, siseministri 1. jaanuari 2016. a käskkirja nr 1-3/1 „Volituste

andmine kantslerile“, avaliku teenistuse seaduse § 67 lõike 2 punkti 6 ja töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 14 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 3. aprilli

2008. a määrusega nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise,

teatamise ja uurimise kord“, Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrusega nr 362

„Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a

määrusega nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“, tervise- ja tööministri 22. novembri 2018. a

määrusega nr 50 „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja

koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“.

1. Üldsätted

1.1. Siseministeeriumi (edaspidi ministeerium) töötervishoiu ja tööohutuse juhendi (edaspidi

juhend) eesmärgiks on anda teenistujatele teadmised ministeeriumis kehtivate

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ja korralduse kohta.

1.2. Juhendis on käsitletud järgnevaid mõisteid:

1.2.1. Teenistuja on ministeeriumiga ameti- või töölepingulises suhtes olev isik. Juhend

laieneb lisaks ministeeriumi teenistujatele ka ministeeriumis õppepraktikal

viibivatele isikutele, välja arvatud tervisekontrolli läbiviimise ja

töökeskkonnavolinike valimise osas.

1.2.2. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega teenistuja,

keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid

kohustusi.

1.2.3. Töökeskkonnavolinik on teenistujate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse

küsimustes.

1.2.4. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja teenistujate esindajate koostöökogu, kus

lahendatakse ministeeriumi töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

1.2.5. Töökoht on ministeeriumi territooriumil või ametiruumis paiknev töötamiskoht ja

selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu teenistujal on töötamise ajal juurdepääs või

kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.

1.2.6. Tööohutus on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise

töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teenistujal teha tööd oma

tervist ohtu seadmata.

1.2.7. Töötervishoid on teenistuja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja

meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine teenistuja võimetele ning

teenistuja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine.

2. Üldnõuded töökeskkonnale

2.1. Keelatud on tõkestada juurdepääse töökohtadele, tulekustutusvahenditele, elektrikilpidele

ja varuväljapääsudele.

2.2. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma

tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita, oma asendit muuta ja leida sobiva

tööasendi.

2.3. Töökeskkond peab olema piisavalt valgustatud. Puuduliku loomuliku päevavalguse korral

tuleb kasutada kunstlikku valgustust (üld- või kohtvalgustust).

2.4. Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime

töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise

vältel.

2.5. Töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peab olema tööülesande

täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Optimaalseks

kontoritöö temperatuuriks on külmal ja üleminekuperioodil 20–24°C ning soojal perioodil

23–25°C. Suhtelise õhuniiskuse normiks on 40–60%.

3. Nõuded töökeskkonnale kuvariga töötamisel

3.1. Kuvar tuleb asetada nii, et aken ei paikneks otse kuvari taga ega teenistuja selja taga.

Valgus ei tohi peegelduda kuvariekraanile.

3.2. Kuvariga töötamise koht peab olema kujundatud ergonoomiliselt. Teenistujal peab olema

võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend. Kuvari ekraan peaks paiknema otse ees, et

kaelas ja õlavöötmes ei tekiks lihaspingeid. Kuvari soovitav kaugus silmadest on 50–70

cm, maksimaalne lubatud lähedus on 30 cm. Kuvari soovitav kaldenurk on 15–20 silma

horisontaalsest vaatesuunast allpool.

3.3. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev ning paigutatud töölaual nii, et ei tekiks vaevusi kätes

ega käsivartes. Trükkides ning hiire kasutamisel peab olema võimalik toetada küünarvarsi

lauale või tooli käetugedele.

3.4. Töötool peab olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad. Tooli

seljatugi peab toetama selja nimmeosa.

3.5. Pidev töö kuvariga tuleb organiseerida selliselt, et puhkepausideks jääb minimaalselt 10%

tööajast. Iga töötunni järel peab teenistuja tegema vaheaja 5–10 minutit, iga 2 tunni järel

15 minutit. Lisaks vaheaegadele tuleb pidevas kuvaritöös teha lühipause, liikuda, vahetada

asendit vältimaks väsimuse tekkimist.

3.6. Töölaua ja tooli kõrgus peaks olema selline, et jalad toetuvad täistallaga põrandale. Kui

jalad ei ulatu korralikult põrandale, tuleks kasutada jalatuge. Laua all peab olema jalgadele

piisavalt ruumi.

4. Esmaabi korraldus

4.1. Enda või kaastöötajaga toimunud õnnetusjuhtumi korral tuleb vajadusel kutsuda välja

kiirabi hädaabinumbril 112. Kuni arstiabi saabumiseni peab esmaabi piirduma verejooksu

ajutise sulgemisega, haava sidumisega, elustamisabinõudega ja muude olukorrast

tulenevate toimingutega.

4.2. Esmaabivahendid asuvad valvelauas, Lai tn 46/48 hoone III korrusel sekretariaadis ning

Pikk tn 61 hoone IV korrusel ruumis 414 (puhkeruum).

4.3. Kantsleri käskkirjaga määratakse teenistujad, kes annavad õnnetusjuhtumi korral esmaabi.

Esmaabiandjate määramisel arvestatakse, et igal korrusel oleks vähemalt üks

esmaabiandja.

4.4. Juhul kui üle 50% esmaabiandjatest on töölt lahkunud või nende teenistussuhe on peatatud

rohkem kui 6 kuuks, määratakse nende asemele uued esmaabiandjad.

4.5. Esmaabiandjate nimekiri koos kontaktandmetega paigutatakse nähtavale kohale

esmaabivahendite juurde.

5. Tervisekontroll

5.1. Ministeerium korraldab teenistujate, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise

tulemusel mõjutada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 131 lõikes 1 nimetatud

töökeskkonna ohutegur või töölaad, tervisekontrolli.

5.2. Teenistuja esmane tervisekontroll viiakse läbi nelja kuu jooksul teenistuja tööle asumisest

arvates. Edasised tervisekontrollid toimuvad töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku

järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

5.3. Tervisekontroll toimub tööajal ning teenistujale säilitatakse tervisekontrolli läbiviimise aja

eest keskmine palk.

5.4. Teenistujate tervisekontrolli otsuseid säilitab töökeskkonnaspetsialist. Tööandja ei avalda

tervisekontrolli otsused kolmandatele isikutele ilma teenistuja nõusolekuta.

5.5. Teenistuja, kes on kantud tervisekontrolli minevate isikute nimekirja, on kohustatud

tervisekontrolli läbima selleks ettenähtud ajal ja korras.

5.6. Tervisekontroll sisaldab silmade ja nägemise kontrolli, luu- ja lihaskonna seisundi

kontrolli, südame ja kopsude kuulatlust, vererõhu määramist, kliinilist vereanalüüsi,

veresuhkru määramist ja kolesterooli fraktsioonide määramist.

5.7. Kui nägemise kontrolli tulemusel selgub, et teenistuja nägemisteravus on vähenenud,

hüvitab ministeerium teenistujale prillide või muu nägemist korrigeeriva abivahendi

maksumuse ministeeriumi palgajuhendis sätestatud korras.

6. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine

6.1. Igast töökeskkonnas juhtunud õnnetusjuhtumist või selle ohust ning tööõnnetusest peab

kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töökeskkonnaspetsialistile, tema äraolekul

personalipoliitika osakonna juhatajale või töökeskkonnavolinikule.

6.2. Tööandja uurib ja registreerib kõik tööõnnetused ja kutsehaigestumised töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse 5. peatükis ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75

„Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ sätestatud

korras.

6.3. Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral säilitab tööandja õnnetuskoha ja selle

juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või

politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada

õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, teavitab tööandja sellest

Tööinspektsiooni ning jäädvustab sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed

üksikasjalikult skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.

7. Töökeskkonnavolinike valimiste ja töökeskkonnaalase tegevuse korraldus

ministeeriumis

7.1. Ministeeriumis moodustatakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste lahendamiseks

töökeskkonnanõukogu, kuhu kuulub 2 tööandja esindajat (sh töökeskkonnaspetsialist) ja 2

töötajate valitud esindajat ehk töökeskkonnavolinikku. Töökeskkonnanõukogu ja

töökeskkonnavolinike volitused kehtivad neli aastat.

7.2. Töökeskkonnavolinike valimised (edaspidi valimised) toimuvad elektroonilise hääletamise

teel. Töökeskkonnavolinike valimistest võtavad osa kõik ministeeriumi teenistujad.

7.3. Iga ministeeriumi osakond esitab oma teenistujate hulgast valitud ühe kuni kaks

töökeskkonnavoliniku kandidaati.

7.4. Kandidaadid esitatakse personalipoliitika osakonnale töökeskkonnaspetsialisti

meiliaadressile ühe nädala jooksul pärast valimiste väljakuulutamist.

7.5. Kandidaatide esitamise lõpptähtajale järgneval tööpäeval avalikustab personalipoliitika

osakond kandidaadid tähestikulises järjekorras.

7.6. Personalipoliitika osakond korraldab elektroonilise hääletamise selleks sobivas interneti

keskkonnas (nt siseveebis), selgitades ühtlasi hääletamise protseduuri.

7.7. Iga teenistuja saab hääletada ainult ühe kandidaadi poolt.

7.8. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50% ministeeriumi

teenistujatest.

7.9. Pärast hääletamiseks antud tähtaja möödumist loeb personalipoliitika osakond kokku

kehtivate häälte üldarvu, kandidaatidele antud häälte arvu ja vormistab valimiste

läbiviimise kohta protokolli.

7.10. Valituks osutuvad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui esimeses hääletusvoorus saab

enim hääli üks kandidaat ja talle järgnevad kaks või enam kandidaati võrdse häälte arvuga

või saab võrdselt enim hääli rohkem kui kaks kandidaati, korraldatakse teine

hääletusvoor. Teises hääletusvoorus osalevad võrdselt hääli saanud kandidaadid.

7.11. Juhul, kui valituks osutunud töökeskkonnavoliniku volitused lõppevad ennetähtaegselt

seoses teenistusest vabastamisega või volitused peatuvad seoses teenistussuhte

peatumisega rohkem kui 6 kuuks, nimetatakse tema asemel töökeskkonnavolinikuks

viimastel valimistel paremuselt järgmise tulemuse saanud teenistuses olev kandidaat.

Asendusliikme nimetamiseks on vajalik tema nõusolek täita töökeskkonnavoliniku

kohustusi kuni töökeskkonnanõukogu koosseisu liikmete volituste lõppemiseni või

põhikohaga voliniku naasmiseni.

8. Rakendussätted

8.1. Tunnistan kehtetuks kantsleri 1. oktoobri 2012. a käskkirja nr 1-5/148 „Siseministeeriumi

töötervishoiu ja tööohutuse juhend“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna

kantsler