Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Hr Kristen Michal Teie: 10.06.2024 nr KLIM/24-0619/-1K

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1,10122 Tallinn Meie: 28.06.2024 nr 5-7/24/90-2

[email protected]

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Kaitseministeerium on tutvunud Kliimaministeeriumi esitatud meresõiduohutuse seaduse (MSOS)

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK), mille eesmärk on ajakohastada

kehtivat veeteetasude regulatsiooni ning võtta kasutusele veeteetasu arvestamise mudel, milles on

arvestatud keskkonnamõjudega ning mille alusel kehtestada soodustused vähemsaastavatele laevadele.

Kaitseministeerium palub eelnõu koostamisel arvestada järgmiste ettepanekutega.

Teeme ettepaneku veeteetasu vabastus punkerdamiste puhul lõpetada. Punkerdamise puhul on tegu

suure riskiga tegevusega, mille käigus võib merereostus tekkida, seega ei peaks selline tegevus olema

vabastatud veeteetasu maksmisest. Eesmärkide saavutamiseks aastaks 2050, tuleb arvestada

keskkonnakaitse aspekte ja tegevuse keskkonnaohtlikkust, et saavutada kliimaneutraalne ja

keskkonnasõbralik majandus. Koos punkerdamisega tuleb tähelepanu alla võtta ka laevalt laevale

ümberlaadimise (STS) teenus, mida samuti tehakse Eesti merealal ning mis võib olla sama ohtlik

keskkonnale kui punkerdamine. Mõlemal juhul kasutab laev veeteid ning ka antud tasu tuleks siduda

keskkonnaindeksiga. Mõlemal juhul tuleb hinnata mõju tegevusele ja laevaomanike otsustele, kus seda

tegevust tehakse, mistõttu on oluline koos veeteetasu reguleerimisega reguleerida mõlemad tegevused.

Varasemalt on Kaitseministeerium saatnud Kliimaministeeriumi poolt koostatud MSOS jt seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta kooskõlastuskirjas järgmise ettepaneku:

Eelnõu § 1 punktiga 25 lisatakse meresõiduohutuse seadusesse (MSOS) uus paragrahv (§ 411), mis

käsitleb punkerdamist. ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 194 lõike 1 kohaselt on riikidel kohustus

kas eraldi või ühiselt konventsiooniga kooskõlas olevaid meetmeid, et mis tahes allikast lähtuvat

merereostust vältida, vähendada ja kontrollida, kasutades selleks parimaid vahendeid. Sama

konventsiooni artikli 21 lõike 1 punkti f järgi on rannikuriigil õigus kehtestada oma territoriaalmerest

rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning

selle reostamise vältimist, vähendamist ning kontrollimist. Kaitseministeerium toetab mõtet reguleerida,

kus tohib punkerdada selleks, et vältida võimaliku merereostuse tekkimist (kui üks merekeskkonna kaitse

ennetusmeede). Osaliselt on täna punkerdamine reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määrusega

nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest

ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“. Samas määruses on sätestatud ka laevalt

laevale (STS) ümberlaadimist ning et seda tohib teha sisemeres ankrualadel. Käsitlemata on juhtumid

mujal kui sisemeres. Sellest tulenevalt palume täiendada eelnõu nii, et ennetusmeetmena oleks

reguleeritud peale punkerdamise ka STS ümberlaadimise lubatud asukohad Eesti merealal, mitte ainult

sisemeres.

Hetkel laekub veeteetasu riigieelarvesse. Selleks, et oleks keskkonnakaitseaspektide arvesse võtmisest

kasu merekeskkonna ja rannaalade kaitsmise aspekti arvestades, võiks kaaluda vähemalt

punkerdamisest ja STSist laekuva veeteetasust meetme loomist, mille eest on võimalik soetada asutustel

ja sadamatel merereostustõrjevahendeid. Samuti võiks laiendada raha kasutamist vabatahtlikele

organisatsioonidele, kui neile antakse merereostustõrjes selge ülesanne. Viimane eeldab asjakohase

strateegia ja otsuste tegemist.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Samuti juhime tähelepanu, et sõjalaevad peaksid olema veeteetasu maksmisest kas täielikult vabastatud

või vähemalt nende puhul ei arvestata keskkonnaindeksit. Sõjalaevade puhul on rakendatud

valdkondlikud keskkonnaeesmärgid, kuid nii nagu tsiviillaevade puhul, on ka sõjalaevade

keskkonnasõbralikumaks muutmine kallis, mistõttu saab keskkonnasõbralikke lahendusi arvesse võtta

uute laevade soetamisel. Sõjalaevad on olulised riigi kaitsesüsteemi komponendid, mis tagavad

merejulgeoleku ning toetavad rahvusvahelisi ja humanitaarseid eesmärke.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Kristi Loit [email protected]