Kooskõlastuse taotlus Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringule

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

PLANEERITUD MAA-ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

PLANEERITUD ALAJAAM

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RANNALA PILOOTPROJEKTI PIIR

10 KV ELEKTRIÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonis koostamisel on kasutatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu koondkaarti M 1:20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik ul maastikul.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-17

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

09.02.2024. a.

TÖÖ NR. 24 - 02

400 m

200 m

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA/ ÄRI- JA TEENINDUSETTEVÕTETE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

KULTUURIMÄLESTIS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PARKLA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

KULTUURIMÄLESTISE KAITSEVÖÖND ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIKAITSELINE MAA

KEHTESTATUD DETAILPLANEERING ENNE ÜLDPLANEERINGU KEHTESTAMIST (17.01.2003)

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SUPLUSKOHT

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HELIKOPTERITE MAANDUMISVÄLJAK

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LIIVAMAARDLA

Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING IDA-PUNKT KINNISTU

RISTNANINA PIIRKONNA PUHKEMAJANDUSLIK TSONEERING Kinnitatud Dagopen OÜ töö nr. 09-39

Kalana küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

KALANA KÜLA RISTNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 22-01

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Kõpu looduskaitseala, Ristna sihtkaitsevöönd Registrikood: KLO1101233

Natura 2000 Kõpu loodusala Registrikood: RAH0000493

Kõpu looduskaitseala Registrikood: KLO1000570

23400

23401

23404

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

09.02.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 02

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP AS poolt 15. november 1999. a. koostatud "Ristna endine sõjaväeosa Kõrgessaare vald, Hiiumaa" Ristna sõjaväeosa maa-ala plaani M 1 : 1000, töö nr. TJ 084-1. - Hadwest OÜ poolt 27. juuli 2023. a. koostatud "Ida-Punkt kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 1000, töö nr. T-23-340. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik ul maastikul. 4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

IDA-PUNKT KINNISTU

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA

LIITUMISKILP 0,4 KV MAAKAABELLIIN

HOONE

PINNASKATTEGA TEE

METS

ROHUMAA

PÕÕSASTIK, VÕSA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VARE, VUNDAMENT

KRUUSAKATTEGA TEE

HARVIK

RAIESMIK

OKASPUU (KUUSK)

10 KV MAAKAABELLIIN

VALL, NÕLV

TÕNGERMAA

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

0,4 KV KAABELLIINI MÄRKETULP

LÕUNA-RISTNANINA PIIRKONNA PUHKEMAJANDUSLIK TSONEERING Kinni tatud Dagopen OÜ töö nr. 09-39

Kalana küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

KALANA KÜLA RISTNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 22-01

Hiiumaa vald, Hi iu maakond

Kõpu looduskaitseala, Ristna sihtkaitsevöönd Registr ikood: KLO1101233

Natura 2000 Kõpu loodusala Registr ikood: RAH0000493

Kõpu looduskaitseala Registr ikood: KLO1000570

23400

23401

23404

3

2

1

4

Pos nr

Krundi aadress Krundi planeeritud sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus (ha)

Moodustatakse kinnistutest(nr). k.a. riigi / linna

maa

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused (ha)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,09 39201:001:0166 10,32 Maatulundusmaa 100% 9,23

2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1,10 39201:001:0166 10,32 Maatulundusmaa 100% 9,22

3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1,09 39201:001:0166 10,32 Maatulundusmaa 100% 9,22

4 Positsioon 4 Ärimaa 100% 7,04 39201:001:0166 10,32 Maatulundusmaa 100% 3,28

Kokku: 10,32

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

29.12.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 02

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING

KRUNTIMISE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise joonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP AS poolt 15. november 1999. a. koostatud "Ristna endine sõjaväeosa Kõrgessaare vald, Hiiumaa" Ristna sõjaväeosa maa-ala plaani M 1 : 1000, töö nr. TJ 084-1. - Hadwest OÜ poolt 27. juuli 2023. a. koostatud "Ida-Punkt kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 1000, töö nr. T-23-340. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik ul maastik ul. 4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

IDA-PUNKT KINNISTU

MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER

EP üksikelamu maa E elamumaa

POS. NR.

KRUNDI AADRESS

KRUNDI SUURUS (ha)

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD SIHTOTSTARVE (Det.planeering)

SIHTOTSTARVE (kataster)

SIHTOTSTARVE OSAKAAL (%)

3 POSITSIOON 3 1,10 EP E

100

POSITSIOON 1 1,09 EP E 1001

ÄK kaubandus-, toitlustus- Ä ärimaa

ÄM majutushoone maa Ä ärimaa

POSITSIOON 2 1,09 EP E

1002

4 POSITSIOON 4 7,04 ÄK Ä 50

ja teenindushoone maa

ÄM Ä 50

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA

LIITUMISKILP 0,4 KV MAAKAABELLIIN

HOONE

PINNASKATTEGA TEE

METS

ROHUMAA

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VARE, VUNDAMENT

KRUUSAKATTEGA TEE

RAIESMIK

10 KV MAAKAABELLIIN

VALL, NÕLV

TÕNGERMAA

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER

1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 - 3,5 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

0,5

2

3

R=10m

132.94 214.94

92.94

19 .97

74.74

R=10m

5

5

4

5

72.2 8

46.45

43.24

57.38

R=10m

5

5

5

4

32.67

86.67

39.04

73.7 4

R=10m

5

5

5

4

14.41

41.66

57.31

46.12

76.87

LK

LK

LK

1

1

3

2

1

2

2

2 2

3

RISTNANINA PIIRKONNA PUHKEMAJANDUSLIK TSONEERING Kinnitatud Dagopen OÜ töö nr. 09-39

Kalana küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

KALANA KÜLA RISTNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 22-01

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TVK

30.00

Kõpu looduskaitseala, Ristna sihtkaitsevöönd Registrikood: KLO1101233

Natura 2000 Kõpu loodusala Registrikood: RAH0000493

Kõpu looduskaitseala Registrikood: KLO1000570

23400

23401

23404

NÄHTAVUSKOLMNURK 7x120 mNÄHTAVUSKOLMNURK 7x120 m

25.00 25.00

10.00

20.00

20.00

20.00

10.00

5 .00

5.31

10.00 1 0.00

7.41

40.00

14.95

40.0 0

10.00

40.0 0

51.1 0

13.26

10.00

40.00

6.25

7.95

40.00

10.00

Vääriselupaik nr. 205795

Vääriselupaik nr. 204252

Vääriselupaik nr. 205796

7.00

7.00

7.00

10.00

10 .00

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, töö nr. 24-02

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

4.3.

PLANEERITUD PUURKAEV-PUMBAMAJA (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

4

5

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (elektrivõrgu kaabelliinil kaitsevöönd mõlemalt poolt liini kaablist 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN

REKONSTRUEERITAV ERATEE

PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

p3 SA

RIIGI MAANTEE

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 10 KV MAAKAABELLIIN

(elektrivõrgu kaabelliinil kaitsevöönd mõlemalt poolt liini kaablist 1 m) ENERSENSE POOLT PROJEKTEERITUD 10 KV KAABELLIIN

OLEMASOLEV REKOSNTRUEERITAV ALAJAAM (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)aj

OLEMASOLEVA ERATEE AVALIKKU KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m)

VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK7x120m

OLEMASOLEV PÕHIHOONE ASUKOHT

OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT

1

2

LIKVIDEERITAV OBJEKT

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m)

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja kuni 200 m kaugusel)

OLEMASOLEV EHR'I JÄRGSE RAJATISE VARE ASUKOHT3

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

04.05.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 24 - 02

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud : - Hadwest OÜ poolt 27. juuli 2023. a. koostatud "Ida-Punkt kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 1000, töö nr. T-23-340. - Enersense AS poolt mai 2023. a. koostatud "Ristna detailplaneeringu ala liitumised" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. LR8105. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik ul maastikul. 5. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

IDA-PUNKT KINNISTU

Hoonestusala ca 2831 m²

3 "POSITSIOON 4"

4 tk.

100% EP 8,0 m 2 / -1

1,09 ha

500 m²

3

Hoonestusala ca 2791 m²

3 "POSITSIOON 2"

4 tk.

100% EP 8,0 m 2 / -1

1,09 ha

500 m²

2

Hoonestusala ca 2835 m²

3 "POSITSIOON 1"

4 tk.

100% EP 8,0 m 2 / -1

1,09 ha

500 m²

1

Hoonestusala ca 35470 m²

Ei määrata

"POSITSIOON 4"

10 tk.

50% ÄK, 50% ÄM 8,0 m 2 / -1

7,04 ha

2400 m²

4

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA

ÄM MAJUTUSHOONE MAA

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS

PLANEERITUD BIOLOOGILISE VÄIKEPUHASTI VÕIMALIK ASUKOHT (maa-aluse või pealt kinnise mahuti reostuskoormusega 50 - 299 ie on kuja 25 m)

maa- pealne

maa- alune kokku

sh. 1. korrusel

norma- tiivne

kavan- datud

1 1,09 500 150 4 EP / 100 Üksikelamul 2 / -1 Üksikelamu 1.070 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; 8,0 (20,9), põhimahul - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; abihoonel 35°-45°, - Planeeritud 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (18,9) abipindadel - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

5°-45°, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;

Abihoonel - Olemasoleva eratee planeeritud avalikku kasutusse määramise vajadus; 5°-45°, - Eratee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m; pult- ja - Kõpu looduskaitseala (registrikood: KLO1000570);

viilkatus. - Kõpu looduskaitseala, Ristna sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101233); - Natura 2000 Kõpu loodusala (registrikood: RAH0000493); - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik maastik.

2 1,10 500 150 4 EP / 100 Üksikelamul 2 / -1 Üksikelamu 1.070 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; 8,0 (21,5), põhimahul - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; abihoonel 35°-45°, - Planeeritud 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (19,5) abipindadel - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

5°-45°, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Kultuurimälestiste kaitsevöönd, sh. mälestised nr. 23400 ja nr. 23401;

Abihoonel - Olemasoleva eratee planeeritud avalikku kasutusse määramise vajadus; 5°-45°, - Eratee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m; pult- ja - Kõpu looduskaitseala (registrikood: KLO1000570);

viilkatus. - Kõpu looduskaitseala, Ristna sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101233); - Natura 2000 Kõpu loodusala (registrikood: RAH0000493); - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik maastik.

3 1,09 500 150 4 EP / 100 Üksikelamul 2 / -1 Üksikelamu 1.070 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; 8,0 (19,4), põhimahul - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; abihoonel 35°-45°, - Planeeritud 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (17,4) abipindadel - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

5°-45°, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Kultuurimälestiste kaitsevöönd, sh. mälestised nr. 23400 ja nr. 23401;

Abihoonel - Olemasoleva eratee planeeritud avalikku kasutusse määramise vajadus; 5°-45°, - Eratee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m; pult- ja - Kõpu looduskaitseala (registrikood: KLO1000570);

viilkatus. - Kõpu looduskaitseala, Ristna sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101233); - Natura 2000 Kõpu loodusala (registrikood: RAH0000493); - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik maastik.

4 7,04 2.400 2.000 10 ÄK / 50 Põhihoonel 2 / -1 Põhihoonel 6.800 2.400 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; ÄM / 50 8,0 või olemasolev 0°-45°, - Planeeritud väikepuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 25 m ja 25 m;

kõrgus (22,3), lamekatus, - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, üldjuhul peab paiknema ehitisest 30 m kaugusel; abihoonel viilkatus ja - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 8,0 (22,3). pultkatus. - Kultuurimälestiste kaitsevöönd, sh. mälestised nr. 23400 ja nr. 23401;

Abihoonel - Eratee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m; 0°-45°, - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik maastik.

lamekatus, viilkatus ja pultkatus.

Kokku 10 3.900 2.450 22 10.010 3.900 9 9

Krundi suurus

(ha)

Parkimiskohtade arv Tule- püsivus-

klass

Olemasolevate kruntide aadressid

Ida-Punkt

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E DK R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Piirangud. Märkused

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Ida-Punkt Määratakse projekteerimisel

Ida-Punkt

Ida-Punkt

VÄÄRISELUPAIGA MAA-ALAnr. 204252

LOODUSKAITSEALA

E

OLEMASOLEV ALAJAAM

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RANNALA PILOOTPROJEKTI PIIR

10 KV ELEKTRIÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis koostamisel on kasutatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu koondkaarti M 1:20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik ul maastik ul.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-17

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 5

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

09.02.2024. a.

TÖÖ NR. 24 - 02

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA/ ÄRI- JA TEENINDUSETTEVÕTETE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

KULTUURIMÄLESTIS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PARKLA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

KULTUURIMÄLESTISE KAITSEVÖÖND ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TIHEASUSTUSALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIKAITSELINE MAA

KEHTESTATUD DETAILPLANEERING ENNE ÜLDPLANEERINGU KEHTESTAMIST (17.01.2003)

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SUPLUSKOHT

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HELIKOPTERITE MAANDUMISVÄLJAK

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LIIVAMAARDLA

Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING IDA-PUNKT KINNISTU

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, PLANEERITUD ELAMU MAA-ALAE

72

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Ida- Punkt_DP_digitaalsed_kihid. dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

DP_avalik_tee Planeeritud avalikuks kasutuseks kavandatav tee Tärkandmed seotud kihiga DP_avalik_tee

DP_transp_tee Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee

73

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

74

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

29

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 30

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Ida-Punkt maaüksuse Positsioon 1 krundi hoonestusalale.

FOTO 2: Vaade Ida-Punkt maaüksuse Positsioon 2 krundi hoonestusalale.

FOTO 3: Vaade Ida-Punkt maaüksuse Positsioon 3 krundi hoonestusalale.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Ida-Punkt maaüksuse Positsioon 4 krundile lääne nurgast ida suunal.

FOTO 5: Vaade Ida-Punkt maaüksuse Positsioon 4 krundi endisele kasarmule.

FOTO 6: Vaade Ida-Punkt maaüksuse Positsioon 4 krundi endisele 12-krt elamule.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 32

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

FOTO 7: Vaade Ida-Punkt maaüksuse Positsioon 4 krundi endisele 4-krt elamule.

FOTO 8: Vaade Ida-Punkt maaüksuse Positsioon 4 krundi idapoolsele maa-alale.

FOTO 9: Vaade Ida-Punkt maaüksust läbivale Ristna kindlustuste teele riigimaantee lõpust edela suunal.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 33

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“

juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutva

Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata

keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1. Olemasolev olukord

1.1 Ida-Punkt kinnistu asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule

asub Ida-Punkt kinnistu ärimaal, detailplaneeringu kohustusega alal ning piirneb kaitsealuse

maaga ja alal on muinsuskaitseobjektid. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks

ehitusõigusega krundi suuruseks 2 ha.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Ida-Punkt

(katastritunnus 39201:001:0166, olemasolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 10,32

ha). Ehitisregistri andmetel paiknevad kinnistul kontrollpunkt, laut, pumbamaja, kasarmu, 4-krt

elamu, 12-krt elamu, saun, diiseljaam, juurviljahoidla, garaaž, kütusehoidla, vahiruumid, ladu,

katlamaja. Maa-ala kõlvikuline koosseis on metsamaa ja muu maa. Maaüksus on valdavalt

metsaga kaetud, kesk- ja kirdeosas asuvad endise Nõukogude sõjaväe hoonete ja rajatiste

varemed.

1.3 Juurdepääs maaüksusel on riigiteelt 12142 Ristna-Hirmuste tee ja piki olemasolevat Ristna

kindlustuste tee 3920102 erateed. Ristna kindlustuste tee 3920102 on määratud avalikku

kasutusse.

1.4 Ida-Punkt kinnistul paikneb väikese osana (ca 4000 m2) Kõpu looduskaitseala Ristna

sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on vanade looduslike metsaosade säilitamine,

rannikukoosluste kaitse ja Natura 2000 Kõpu loodusalal. Samuti ulatuvad kirdepiirilt

maaüksusele osaliselt vääriselupaigad VEP nr. 205796 ja VEP nr. 204252.

Maaüksusel on tõenäosus III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe aas-karukell (Pulsatilla

pratensis) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) esinemiseks.

Maaüksusel asuvad kultuurimälestised: Teise Maailmasõja patarei veereservuaar (nr. 23401) ja

Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (nr. 23400) ning asub nende mälestiste kaitsevööndis.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi paikneb Ida-Punkt kinnistu I klassi Ristna-Ohami väärtuslikul

maastikul. Hooldussoovitused alal: militaarala tuleks hoida metsastumast, vajadusel tuleks

objekte ümbritsevat rohumaad niita. Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks, kuid

selleks tuleb luua korralik infrastruktuur (parklad, teerajad, lõkke- ja puhkekohad jne), et vältida

kogu ala risustamist/rikkumist. Endised sõjaväelaste elamud võiks kasutusele võtta

puhkerajatistena/kämpinguna.

3. Kõrgessaare valla üldplaneering

Ida-Punkt kinnistu asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 „Kõrgessaare

valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 „Kõrgessaare

valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal.

Vastavalt üldplaneeringule asub Ida-Punkt kinnistu juhtotstarbelt ärimaal ning detailplaneeringu

kohustusega alal, kinnistul paikneb kultuurmälestis ja piirneb kaitstava alaga.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa

juhtotstarvet elamumaaks (kolme krundi osas) ja anda ehitusõigus väikemale krundile, kui seda

on üldplaneeringuga ette nähtud. Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta

ning sellel säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve (ärimaa).

Maa-ala juhtotstarve muutmine on põhjendatud, sest Kõpu poolsaarel on nõudlus elamukruntide

järele ning maa-ala on hajusalt paiknevateks elamuehitiseks sobilik, ala arendamisel saab

osaliselt ära kasutada olemasolevaid teid ning varasemalt rajatud tehnovõrke. Ida-Punkt kinnistu

naaberkinnistul on kehtestatud Ristna maaüksuse detailplaneering, millega planeeritakse

piirkonda 8 uut elamukrunti ning ca 700 ma kaugusel asub tihedalt asustatud Kalana küla keskus.

Ida-Punkt kinnistu osaline kasutuselevõtt elamumaana ei riku Kalana küla miljööd ja aitab kaasa

piirkonna arengule ja elanike kasvule ning lagunenud teede korrastamisele.

4. KSH algatamata jätmise põhjendused

Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2)

kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju,

kuna tegu on asustatud alaga, kus elamumaa moodustamisega ning elamu ja selle abihoonete

planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning

tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.

Keskkonnaamet on oma 23.05.2023 kirjas nr 6-5/23/8706-2 asunud seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulist keskkonnamõju Kõpu looduskaitsealale ja

projekteeritavale Hiiumaa rahvuspargile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 22 mõistes ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Arvestades eeltoodut puudub eeldavalt vajadus detailplaneeringu KSH algatamiseks.

5. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

6. Detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata

kolmele krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikelamu ja kuni 3

abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta, ehitusõigust ei määrata ning sellele

säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve.

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1 Kinnistu omanik esitas 25.04.2023 taotluse detailplaneeringu algatamiseks.

7.2 Muinsuskaitseamet on oma 03.05.2022 kirjas nr 5.1-1 7.5/804-1 andnud lähteseisukohad

tulenevalt kinnistul paiknevatest kultuurmälestistest.

7.3 Transpordiamet on oma 22.05.2023 kirjas nr 7.2-1/23/9653-2 andnud lähteseisukohad

tulenevalt kinnistule ulatuvast avaliku tee kaitsevööndist.

7.4 Keskkonnaamet on 23.05.2023 kirjas nr 6-5/23/8706-2 on andud seisukoha KSH

algatamata jätmise kohta.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline v ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlus. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju starteegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse §

142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud

otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2

nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.

Maiken Lukas

Kõrgesaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist

Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023

otsuse nr 136

Lisa 1

Ida-Punkt kinnistu

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Hiiu Maakonnaplaneering

1.2 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

1.5 Muinsuskaitseameti 03.05.2022 kiri nr 5.1-1 7.5/804-1

1.6 Transpordiameti 22.05.2023 kiri nr 7.2-1/23/9653-2

1.7 Keskkonnaameti 23.05.2023 kiri nr 6-5/23/8706-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Ida-Punkt katastriüksust (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus: 39201:001:0166

Planeeritava katastriüksuse suurus: 10,32 ha

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Olemasolevad ehitised: mitmed Nõukogude sõjaväe hooned ja rajatised

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringuala

Juurdepääs maaüksusel on riigiteelt 12142 Ristna-Hirmuste tee ja piki olemasolevat Ristna

kindlustuste tee 3920102 erateed. Ristna kindlustuste tee 3920102 on määratud avalikku

kasutusse.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel: uuringu ala (Hiiumaa

üldgeoloogiline kaardistamine), III kaitsekategooria taimeliikide aas-karukell ja tumepunane

neiuvaip elupaigad, Kõpu looduskaitseala Ristna sihtkaitsevöönd, vääriselupaigad VEP nr.

205796 ja VEP nr. 204252, Teise Maailmasõja patarei veereservuaar (nr. 23401) ja Teise

Maailmasõja patarei pumbajaam (nr. 23400) ja nende kaitsevöönd, 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee

ja 12142 Ristna-Hirmuste tee avalikult kasutatava teede kaitsevööndid ning 10 kV elektriõhuliini

kaitsevöönd.

Maaüksus jääb alale, mille juhtotstarve Kõrgessaare valla üldplaneeringus on ärimaa ning paikneb

detailplaneeringu kohustusega alal, piirneb kaitsealuse maaga. Üldplaneeringuga on määratud

minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 2 ha. Elamukruntide hoonestusalad planeeritakse

väljapoole riigimaantee kaitsevööndit ja väljapoole Kõpu looduskaitseala.

Joonis 2 Esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata kolmele

krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikelamu ja kuni 3

abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringu

järgne juhtotstarve.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa

juhtotstarvet elamumaaks (kolme krundi osas) ja anda ehitusõigus väikemale krundile, kui seda

on üldplaneeringuga ette nähtud. Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta

ning sellele säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga jagatakse kinnistulu neljaks ja kolmele krundile määratakse hoonestusala ja

ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate

kitsendustega ning olemasolevat teed arvestades. Planeeritavate elamukruntide kasutamise

sihtotstarbeks määratakse elamumaa ja hoonestusõiguseta krundi sihtostarvet ei muudeta.

4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-

ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• hoonestusala määramisel arvestada kitsendustega ja planeerida hoonestusala väljapoole

teekaitsevööndit ja väljapoole Kõpu looduskaitseala;

• Hoonestusalal ja väljapool hoonestusala säilitada kõrghaljastus nii palju kui võimalik,

kuid mitte vähem kui 70%;

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

• hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

• suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.3 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs maaüksusel on riigiteelt 12142 Ristna-Hirmuste tee ja piki olemasolevat Ristna

kindlustuste tee 3920102 erateed. Ristna kindlustuste tee 3920102 on määratud avalikku

kasutusse.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Ida-Punkt kinnistul lokaalselt. Maaüksus paikneb nõrgalt

kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele

vastav väikepuhastivõi kinnine kogumismahuti.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kõrgessaare Osavalla Valitsus ja kehtestaja on

Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5

nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud

nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

mai 2023

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses

planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

juuni 2023

Detailplaneeringu koostamine august-oktoober 2023

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

november-detsember

2023

Detailplaneeringu vastu võtmine jaanuar 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

veebruar-aprill 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

mai 2024

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

juuni 2024

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb

kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Rahandusministeerium

-Transpordiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Muinsuskaitseamet

-Keskkonnaamet

-Muinsuskaitseamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute

valdajad:

Putkaste metskond 48 39201:001:0116

Ristna 39201:001:1461

Putkaste metskond 8 39201:001:0129

Vabriku 39201:001:0336

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt (allkirjastatud failide konteiner) e-posti aadressile

[email protected].

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Transpordiametiga, Päästeametiga,

Muinsuskaitseametiga, Keskkonnaametiga ja tehnovõrkude valdajatega.

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

(pdf ja dwg formaadis; allkirjastatud failide konteiner) e-posti aadressile

[email protected].

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

ehitusspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023

otsuse nr 136

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Kalana külas Ida-Punkt maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Kõrgessaare 27. aprill 2023

Kinnistu omanik on esitanud Hiiumaa Vallavalitsusele Kalana külas asuva Ida-Punkt

katastriüksuse (katastritunnus 39201:001:0166) detailplaneeringu algatamise taotluse.

Käesolevat

planeeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Käesolev

keskkonnamõju eelhindamine koostatakse vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele

6 ja sellel lähtutakse KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest.

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ja planeeringuala üldandmed

Käesolev eelhinnang on antud Hiiumaa vallas Kalana külas asuv Ida-Punkt katastriüksus

detailplaneeringu algatamise taotlusele (edaspidi DP). Planeeringuala suurus on 10,32 ha,

millest 0,33 ha on muu maa ja 9,99 ha metsamaa, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega.

Planeeritaval alal paiknevad mitmed Nõukogude sõjaväe hooned ja rajatiste varemed.

Katastriüksus on valdavalt kaetud metsaga. Ala läbib avalikult kasutatav Ristna kindlustuste tee

3920102. Planeerimislahendus näeb ette olemasoleva kinnistu jagamise neljaks krundiks,

millest kolm hoonestatakse ja üks jääb planeerimata.

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata

kolmele krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (igale krundile üks 1

üksikelamu ja kuni 3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste

ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringu

järgne juhtotstarve.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes ühiskondlike hoonete

maa juhtotstarvet elamumaaks ja anda ehitusõigus alla 2 ha suurusele krundile. Planeeringuala

asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt

üldplaneeringule asub Ida-Punkt kinnistu juhtotstarbelt ärimaal ning detailplaneeringu

kohustusega alal, kinnistul paikneb kultuurmälestis ja piirneb kaitstava alaga.

Maa-ala juhtotstarve muutmine on põhjendatud, sest Kõpu poolsaarel on nõudlus

elamukruntide järele ning maa-ala on hajusalt paiknevateks elamuehitiseks sobilik, ala

arendamisel saab osaliselt ära kasutada olemasolevaid teid ning varasemalt rajatud tehnovõrke.

Ida-Punkt kinnistu naaberkinnistul on kehtestatud Ristna maaüksuse detailplaneering, millega

planeeritakse piirkonda 8 uut elamukrunti. Ida-Punkt kinnistu osaline kasutuselevõtt

elamumaana ei riku Kalana küla miljööd ja aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike kasvule

ning lagunenud teede korrastamisele.

Joonis 1. esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Ida-Punkt kinnistul lokaalselt. Maaüksus paikneb

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele

standarditele vastav väikepuhastivõi kinnine kogumismahuti.

Juurdepääs maaüksusel on riigiteelt 12142 Ristna-Hirmuste tee ja piki olemasolevat Ristna

kindlustuste tee 3920102 erateed. Ristna kindlustuste tee 3920102 on määratud avalikku

kasutusse.

Ida-Punkt katastriüksusega külgnevad järgmised maaüksused: Putkaste metskond

(39201:001:0116), Ristna (39201:001:1461), Putkaste metskond 8 (39201:001:0129), Vabriku

(39201:001:0336). Planeeringuala ümbritsevad maad on maatulundusmaad.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt tuleb

detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul,

kui detailplaneeringu alusel kavandatakse tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesolev

keskkonnamõju eelhindamine koostatakse vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele

6. Kuna detailplaneeringuga soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada lähtutakse eelhinnangu

andmisel KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Ida-Punkt kinnistu DP alal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa

üldgeoloogiline kaardistamine), III kaitsekategooria taimeliikide aas-karukell ja tumepunane

neiuvaip elupaigad, Kõpu looduskaitseala Ristna sihtkaitsevöönd, vääriselupaigad VEP nr.

205796 ja VEP nr. 204252, Teise Maailmasõja patarei veereservuaar (nr. 23401) ja Teise

Maailmasõja patarei pumbajaam (nr. 23400) ja nende kaitsevöönd, 12136 Puski-Kõpu-Ristna

tee ja 12142 Ristna-Hirmuste tee avalikult kasutatava teede kaitsevööndid ning 10 kV

elektriõhuliini kaitsevöönd.

Katastriüksust läbib Ristna kindlustuste tee 3920102, mis on määratud avalikku kasutusse.

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 26.04.2023)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Hiiumaa vallas Kalana külas. Planeeringuala reljeef on pigem tasane,

valdavalt 12,5 m absoluutkõrgusega. Maaüksus on valdavalt metsaga kaetud, puurindes on

ülekaalukalt esindatud mänd. Alustaimestik on valdavalt liigivaene, männimetsale omapärane.

Maaüksusel on tõenäosus III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe aas-karukell (Pulsatilla

pratensis) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) esinemiseks.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad ja tulenevalt ala kasutusajaloost ei ole välistatud, et Nõukogude sõjaväe poolt

püstitatud hoonete ja rajatiste ümbrus võib olla saastunud nafta või muu taolisega.

Maaüksusel asuvad kultuurimälestised: Teise Maailmasõja patarei veereservuaar (nr. 23401) ja

Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (nr. 23400) ning asuvad nende mälestiste kaitsevööndis.

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata

kolmele krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (üks 1 üksikelamu ja kuni 3

abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringu

järgne juhtotstarve.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt

intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega.

Planeeringualale ei ole teadaolevalt plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid

objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa

juhtotstarvet elamumaaks (kolme krundi osas) ja anda ehitusõigus väikemale krundile, kui seda

on üldplaneeringuga ette nähtud. Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta

ning sellele säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve.

Maa-ala juhtotstarve muutmine on põhjendatud, sest Kõpu poolsaarel on nõudlus

elamukruntide järele ning maa-ala on hajusalt paiknevateks elamuehitiseks sobilik, ala

arendamisel saab osaliselt ära kasutada olemasolevaid teid ning varasemalt rajatud tehnovõrke.

Ida-Punkt kinnistu naaberkinnistul on kehtestatud Ristna maaüksuse detailplaneering, millega

planeeritakse piirkonda 8 uut elamukrunti. Ida-Punkt kinnistu osaline kasutuselevõtt

elamumaana ei riku Kalana küla miljööd ja aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike kasvule

ning lagunenud teede korrastamisele. Samuti aitab püsielanike piirkonda toomine kaasa

metsikule ja randa ning kallast laastavale telkimisele. Ala on üldplaneeringu järgselt sobilik ka

äritegevuseks (näiteks hooajaline majutus), kuid seda saab edaspidi planeerida käesoleva

detailplaneeringuga ehitusõiguseta jäävale krundile, kui omanikul on kindel visioon tekkinud.

Ida-Punkt kinnistut läbi avalikult kasutatav tee, mida omanik koostöös omavalitsusega

korrastab ning seejuures tagatakse parendatud juurdepääs kallasrajale ja Ristna lõunaneemel

olevale puhkealale.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi paikneb Ida-Punkt kinnistu rohelise võrgustiku alal.

Rohelise võrgustiku aladel kehtivad üldised kasutustingimused ning seadustest ja kaitse-

eeskirjadest tulenevad piirangud ja kitsendused. Lisaks kehtivad veel kasutustingimused, mis

on seatud kõrge loodusväärtusega ja ökoloogiliselt tundlikele aladele. Rohelise võrgustikuna

määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,

kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Joonis 3. väljavõte Hiiu maakonnaplaneeringu põhijoonisest

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi paikneb Ida-Punkt kinnistu I klassi Ristna-Ohami väärtuslikul

maastikul. Hooldussoovitused alal: militaarala tuleks hoida metsastumast, vajadusel tuleks

objekte ümbritsevat rohumaad niita. Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks, kuid

selleks tuleb luua korralik infrastruktuur (parklad, teerajad, lõkke- ja puhkekohad jne), et vältida

kogu ala risustamist/rikkumist. Endised sõjaväelaste elamud võiks kasutusele võtta

puhkerajatistena/kämpinguna.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad, kuid pole välistatud. Hooneid ei planeerita üle ujutavale ja niiskele alale. Mõju

põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate

mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette.

Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus

minimaalne. Samuti võib mõju põhjaveele avalduda, kui rajatavate hoonete

reoveekäitlussüsteeme ei hooldata nõuetekohaselt või ehitatakse välja nõuetele mittevastav

süsteem. Ka võib ebasoodne mõju põhja- ja pinnaveele avalduda, kui planeeritavatesse

hoonetesse kavandatavate tegevuste käigus juhtub mõni õnnetus ja ebasoovitavad ained satuvad

hoonestusala ümbrusesse. Sellised riskid maandatakse tööohutusreegleid järgides.

Planeeringuala reoveekäitlus ja veevarustus on käsitletakse eraldi hoonete ehitusprojektides,

kus peab olema tagatud õigusaktides sätestatud tingimused. Detailplaneeringu ala ei piirne

veekogudega.

4.2 Mõju maavaradele

Planeeringualal ei paikne maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid (Keskkonnaregistri

andmed). Planeeringuga kavandava tegevusega ei kaasne otseselt arvestatavat maavara või

maa-ainese kaevandamist. Käesoleva detailplaneeringu raames otseselt ei kavandata tegevusi,

mis mõjutaksid oluliselt maavarade kasutamist. Hoonete ja kommunikatsioonide ehitamisel

kooritava pinnase ja kaevise (looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi

tahke osis (liiv, kruus, lubjakivi jne)) võib ära kasutada planeeringuala piires. Kaevise

võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

4.3 Mõju pinnasele, taimestikule, loomastikule

Planeeringualal on tõenäosus III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe aas-karukell

(Pulsatilla pratensis) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) esinemiseks.

Hoonestatavad krundid on osaliselt planeeritud taimeliikide elupaika, kuid võttes arvesse

elupaikade suurust ja taimeliikide leviala lähi piirkonna, siis eeldatavasti planeeringuga

kavandatav ei ohusta III kaitsealuste taimeliikide elupaiga säilimist.

Ida-Punkt kinnistut kasutatakse pigem läbisõiduks Ristna lõunaneemele ja suvisel hooajal.

Sügishooajal kasutatakse ala marja ja seene korjamise eesmärgil. Kolme elamukrundi ja kolme

hoonestusala Ida-Punkt kinnistu põhja serva paralleelselt olemasoleva teega tõenäoliselt ei

suurenda oluliselt liiklust piirkonnas. Ida-Punkt kinnistul on teostatud hooldusraie. Seega,

hoonestusaladel puude raie vajadus on minimaalne. Märkimisväärsest kumulatiivsest mõjust,

mis lisanduks praegusele seoses detailplaneeringu ellu viimisega ilmselt rääkida ei saa, sest

planeeritav hoonestusala on kompaktne ja kogu praeguse kinnistuga võrreldes suhteliselt väike.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Hoonestusala ümbritsevat maastikku planeeringu elluviimine

eeldatavalt oluliselt ei mõjuta, kuna planeeringuala on kompaktne ja suhteliselt väike.

Arvestades planeeringuala paiknemist maastikus ja selle ümbruskonda siis planeeringuga

kaasnevad mõjud ei ole liikide leviku seisukohast olulised.

Detailplaneeringu puhul on üldjoontes võetud arvesse üldplaneeringus toodud ruumilise arengu

põhimõtteid rohevõrgustiku alal. Hoonestusala kavandamisel ei katkestata või rikuta rohelise

võrgustiku ala antud piirkonnas võrgustiku terviklikkus/sidusus ja stabiilsus võimalikult suures

mahus. Arvestades rohelise võrgustiku kuju ning paiknemist antud piirkonnas, siis käesolevast

planeeringust tulenev mõju seoses võrgustiku üldise terviklikkuse säilitamisega on eeldatavalt

minimaalne. Mõningane mõju võib planeeringu rakendamisel olla loomade suunalisele

liikumisele, kuid kuna planeeringuala on kompaktne ja väike, siis loomade liikumistee

eeldatavalt

oluliselt ei muutu. Seega kaasneb planeeringu rakendamisega tõenäoliselt minimaalne mõju

loomade liikumisele. Olemasoleva liikumistee reaalne kasutatavus pole teada. DP rakendamisel

pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid rohekordori toimimisele.

Võimalikku negatiivset mõju haudelinnustikule, mis kaasneb põõsa ja puurinde eemaldamisega

kompenseerib planeeringuala naabruses kasvama jääv puu ja põõsarinne. Maaspesitsevaid linde

planeeringualal suure tõenäosusega olulisel määral ei leidu.

Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate

kemikaalidega (nt kütused, värvid jms). Kui järgitakse elementaarseid tööohutusreegleid, on

selliste riskide realiseerumise tõenäosus minimaalne.

4.4 Mõju välisõhu seisundile

Mõningane mõju ümbritsevale keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitustööde käigus ajutiselt

suurenenud heitgaaside emissiooni (ehitustehnika, ala teenindav transport jms) näol. Täiendav

mõju välisõhus seisundile võib ilmneda pärast planeeringu rakendumist aga selle ulatus sõltub

olulisel määral sellest, milline saab olema kavandatavate hoonete kasutusotstarve ja

intensiivsus. Täiendav mõju välisõhule lisandub peamiselt heitgaaside emissiooni näol, mis

kaasneb planeeringuala külastatavusega. Selle ulatust on DP algatamise faasis detailselt

keeruline hinnata. Kui mootorsõidukite heitgaasi normid jäävad atmosfääriõhu kaitse seaduse

ning sellega seotud keskkonnaministri määruse „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ piiresse, ei ole heitgaasidest tingitud

mõju oluline. Hilisem mõningane mõju välisõhule võib ilmneda kui rajatavate hoonete lokaalne

küte on välja ehitatud tahke- või vedelkütuse baasil. Seda mõju on antud hetkel raske hinnata,

kuna kütte täpne liik selgub hoone projekteerimise käigus. Seega, suure tõenäosusega

kumulatiivset mõju planeeringu elluviimisega siiski ei kaasne ning õhusaaste osas piirkonna

taluvust ei ületata.

4.5 Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke

(ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale,

võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist

tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga

kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist

teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju

keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud Nõukogude sõjaväe aegse

naftasaadustega saadustega, utiliseeritakse see vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.

4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide

tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel

müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala lähedal on riigitee, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste, tolm). Kruusakattega riigitee on nn tupiktee ja ei ole oluliselt suure

koormusega, ning ei tohiks olulist mõju planeeritavate elamuteni. Ida-Punkt kinnistut läbiv

avalik tee parendatakse, kuid arvestades tee laiust ja liiklussagedust pole alust eeldada, et seal

tekiks oluline müra ja vibratsioon.

4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele ning kultuuriväärtustele

Elamuid planeeringuala vahetus naabruses ei ole, ka ei ole planeeringuala seni aktiivses

kasutuses puhke või virgestusalana, mistõttu negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid ei ole

antud juhul ette näha. Hoonestus ja elamud, sh sadamad on ca 700 m kaugusel Kalana küla

keskuses. Ida-Punkt naabermaaüksusel on 2023 a alguses kehtestatud detailplaneering, kus

moodustatakse 8 uut elamukrunti. Uued hooned on soovitav projekteerida nii, et need sulanduks

võimalikult maksimaalselt ümbritsevasse looduskeskkonda. Kokkuvõtvalt avaldab antud DP

pigem positiivset kui negatiivset mõju piirkonna sotsiaalsetele näitajatele läbi elamute rajamise

looduslähedases piirkonnas.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariid võivad ette tulla kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid

ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Arvestades planeeringuala asukohta, pole transpordi

puhul välistatud õnnetusoht mootorsõidukite kasutamisel ei ehitustegevuse käigus ega hoonete

ja rajatiste hilisemal kasutamisel. Nimetatud sündmuste esinemise tõenäosus ehitustööde

käigus suhteliselt väike, kuna tööd on tõenäoliselt suhteliselt lühiajalised ning rasketehnika

viibib piirkonnas vaid ajutiselt. Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine ja infovahetus töödel

osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamine aitab vähendada kõikvõimalikke

avariisid ja nendest tulenevat võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale. Hilisema

ekspluatatsiooni käigus sõltub avariiolukordade esinemise tõenäosus taaskord hoonete

kasutusotstarbest ja seda praegusel hetkel on raske hinnata.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.

Planeeringuala paikneb osaliselt Natura 2000 võrgustiku alal, Kõpu looduskaitseala Ristna

sihtkaitsevööndis ja Kõpu loodusalal (RAH0000493), mille kaitse-eesmärk on vanade

looduslike metsaosade säilitamine, rannikukoosluste kaitse ja Natura 2000 Kõpu loodusalal.

laneeringuala Kõpu looduskaitsealale jäävas osas on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp vanad

loodusmetsad (9010*), planeeringualast ca 30 m kaugusele jääb elupaigatüübi metsastunud

luited (2180) levikuala. Nimetatud elupaigatüüpide kaitse on nii Kõpu looduskaitseala kui

Kõpu loodusala eesmärgiks

Samuti ulatuvad kirdepiirilt maaüksusele osaliselt vääriselupaigad VEP nr. 205796 ja VEP nr.

204252.

Maaüksusel on tõenäosus III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe aas-karukell (Pulsatilla

pratensis) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) esinemiseks.

Planeeringuala piirneb kahest küljest projekteeritava Hiiumaa rahvuspargiga. Projekteeritav

Hiiumaa rahvuspark hõlmab antud piirkonnas riigimetsamaad, sh planeeringualaga piirnevaid

metsa vääriselupaikasid VEP nr 205796, VEP nr 204252 ja VEP nr 205795. Riigimetsas

asuvas EELIS-esse kantud vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav

raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul.

Planeeringuala ei kattu projekteeritava kaitsealaga. Detailplaneeringu esialgse lahendusskeemi

kohaselt ei kavandata hoonestusala vahetult projekteeritava kaitseala ja vääriselupaiga piirile

ning näidatud vahemaa on tõenäoliselt piisav selleks, et taotletav tegevus ei mõjuta kavandatava

Hiiumaa rahvuspargi seisundit.

Arvestades, et kavandatava tegevuse iseloomu (elamute ja abihoonete püstitamine), pidades

silmas, et Ida-Punkt kinnistule ulatub kaitstav ala väikeses ulatuses ja asjaolu, et

hoonestusalasid ei planeerita Natura alale, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava tegevuse

negatiivset mõju ega ohtu nimetatud Natura alale ja kaitseväätustele.

7. Kokkuvõte ja järeldused

Käesolev eelhinnang on antud Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Ida-Punkt katastriüksuse

(39201:001:0166) detailplaneeringu algatamise taotlusele (edaspidi DP). Detailplaneering on

üldplaneeringut muutev. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või

keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise

maaüksuse piiride. Seetõttu olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid antud detailplaneeringuga

ette näha pole:

• Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus

kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ja käitlemisel ning

reoveekäitlusnõuete eiramisel ja leke jõuab põhjavette. Meetmena rakendatakse

tööohutusnõuete jälgimist ja tsentraalse kanalisatsiooniga liitumist.

• Käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata tegevusi, mis mõjutaksid otseselt ja

oluliselt maavarade kasutamist;

• Arvestades kaitsealuste liikide elupaikade ulatust ja hoonestusalade paiknemist, pole

eeldatavasti ohtu, et hävineks III kaitsekategooria elupaik;

• Arvestades rohelise võrgustiku kuju ning paiknemist antud piirkonnas ning planeeritava

hoonestusala asukohta selle suhtes, siis käesolevast planeeringust tulenev mõju seoses

võrgustiku üldise terviklikkuse säilitamisega on eeldatavalt minimaalne. DP rakendamisel

pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid rohekordori toimimisele;

• Planeeringu rakendamisega tõenäoliselt kaasneb minimaalne mõju loomade liikumisel.

Olemasoleva loomade liikumistee reaalne kasutatavus pole teada

• Kumulatiivset mõju planeeringu elluviimisega ei kaasne ning õhusaaste osas piirkonna

taluvust ei ületata;

• Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket;

• Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus,

märkimisväärselt ilmselt ei suurene.

• Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

• Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

siiski arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste);

• Planeeritava tegevuse iseloomu ja planeeringuala paiknemist arvestades eeldatav mõju

Natura 2000 võrgustiku aladele puudub;

• Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine ja infovahetus töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamine aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest

tulenevat võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale planeeringu elluviimise raames.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusena võib seega väita, kavandatav tegevus ei ületa

eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea

ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit, vara ega mõjuta ühegi Natura 2000 ala

kaitseväärtusi.

Järeldus

Planeeritav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide

rajamist. Kui rajada planeeringuga ette nähtud hooned kooskõlas Veeseaduse ja

Looduskaitseseadusega, üldplaneeringu nõuetega, on alust oletada, et olulisi negatiivseid

mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu

tulemusena võib väita, et kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka

oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Eeltoodust tulenevalt on Hiiumaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Eelhinnangu koostas:

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist Maiken Lukas

[email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Hiiumaa Vald Teie: 28.04.2023 nr 8-3/157

Kõrgessaare Osavalla Valitsus Meie: 03.05.2022, nr 5.1-17.5/804-1

[email protected]

Muinsuskaitseameti seisukoht detailplaneeringu algatamise kohta.

Küsisite Muinsuskaitseameti seisukohta detailplaneeringu algatamise kohta Hiiumaa vallas

Kalana külas Ida-Punkt kinnistul (39201:001:0166).

Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 sätestab, et detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused

koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende

kaitsevöönd. Planeeritav detailplaneeringu ala jääb riikliku kaitse all olevate ehitismälestiste

Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg-nr 23400), Teise Maailmasõja patarei veereservuaar

(reg-nr 23402) ja Teise Maailmasõja patarei laskemoonavarjend 2 (reg-nr 23404)

kaitsevööndisse.

Vastavalt Kultuuriministri 24. aprilli 2019 määruse nr 15 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ (RT I, 29.04.2019, 1) § 2 lõike 3 alusel ei pea

Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste

koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega

mõjuta kultuurimälestiste Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg-nr 23400), Teise

Maailmasõja patarei veereservuaar (reg-nr 23402) ja Teise Maailmasõja patarei

laskemoonavarjend 2 (reg-nr 23404) säilimist ega vaadeldavust.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Koit

Hiiumaa nõunik

Tel 52 48 184

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Liisa Maksan

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Kõpu tee 8

92201, Kõrgessaare alevik, Hiiumaa

vald Hiiu maakond

Teie 28.04.2023 nr 8-3/156

Meie 22.05.2023 nr 7.2-1/23/9653-2

Seisukohtade väljastamine Ida-Punkt

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Austatud pr Maksan

Olete taotlenud seisukohti Kalana külas Ida-Punkt kinnistu (katastritunnus 39201:001:0166)

detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud, taotlusele oli

lisatud planeeringu algatamise otsuse eelnõu ja lähtetingimused.

Planeeringu eesmärgiks on jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata kolmele krundile

ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet), määrata

arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Maatulundusmaa krundile

planeeringulahendust ette ei nähta, ehitusõigust ei määrata ning sellele säilib üldplaneeringu järgne

juhtotstarve. Planeeringuga soovitakse muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa

juhtotstarbe elamumaaks (kolme krundi osas), ning anda ehitusõigus väikemale krundile, kui seda

on üldplaneeringuga ette nähtud.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12136 Puski-Kõpu-Ristna km 20,785 (riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 138 autot) ja nr 12142 Ristna-Hirmuste (liiklussagedus 33 autot).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on riigiteede ristmikult algava avalikus kasutuses tee nr 3920102

Ristna kindlustuste tee kaudu. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

Planeeringus käsitleda juurdepääsu tagamist naaberkinnistutele.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd ning viidata nii

riigiteele nr 12136 kui nr 12142.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole (v.a. planeeringu algatamise hetkel olemasolevad,

ehitisregistrisse kantud hooned).

2 (3)

4. Seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse

(sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei nõustu lahendusega, millega võib

tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 28.04.2023 nr 8-3/155

Meie 23.05.2023 nr 6-5/23/8706-2

Seisukoht Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

kohta

Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Ida-Punkt

kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine“ koos lisadega1.

Planeeringuala suurusega 10,32 ha asub kinnistul asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla,

Ida-Punkt2. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes ärimaa

juhtotstarvet elamumaaks ning anda ehitusõigus väiksemale krundile kui seda on üldplaneeringuga ette

nähtud. Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata

kolmele krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikelamu ja kuni

3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Maatulundusmaa krundile

planeeringulahendust ette ei nähta, ehitusõigust ei määrata ning sellele säilib üldplaneeringu järgne

juhtotstarve.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel jääb Ida-Punkt kinnistu

osaliselt (0,32 ha ulatuses) Kõpu looduskaitseala3 Ristna sihtkaitsevööndisse. Kõpu looduskaitseala on

arvatud Natura 2000 võrgustikku4 Kõpu loodusalana5.

Kõpu loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud

liikide elupaikade kaitseks. Kõpu looduskaitseala kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse (LKS)

ja Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga. Kõpu looduskaitseala kaitse-eesmärk on tutvustada ning

kaitsta pärast-jääaegsetel pinnavormidel kujunenud loodusmaastikke ja kooslusi, elustiku mitmekesisust

ning kaitsealuseid liike, kaitsta linnudirektiivi6 I lisa liike, loodusdirektiivi7 I lisa elupaigatüüpe, ja II

lisa liike. Ristna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade looduslike metsaosade säilitamine ja

rannikukoosluste kaitse.

Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskirja § 10 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus,

loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine ja maaparandussüsteemide hoiutööd. Sellest

tulenevalt ei ole planeeringuga lubatud kavandada ehitisi või mistahes muud tegevust kaitsealale.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.04.2023 nr 6-5/23/8706 all 2 Katastritunnus 39201:001:0166, olemasolev sihtostarve maatulundusmaa 100% 3 Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 97 „Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskiri“ 4 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ 5 EELIS kood RAH0000493 6 Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 7 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

2 (3)

Planeeringuala Kõpu looduskaitsealale jäävas osas on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp vanad

loodusmetsad (9010*), planeeringualast ca 30 m kaugusele jääb elupaigatüübi metsastunud luited

(2180) levikuala. Nimetatud elupaigatüüpide kaitse on nii Kõpu looduskaitseala kui Kõpu loodusala

eesmärgiks.

Lisaks jäävad planeeringualale III kaitsekategooria taimeliikide tumepunase neiuvaiba (Epipactis

atrorubens) ja aas-karukella (Pulsatilla pratensis) elupaigad. III kaitsekategooria taimede, seente ja

selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist

selles elupaigas8. Arvestades, et tumepunase neiuvaiba ja aas-karukella kasvualad on antud piirkonnas

oluliselt laiemad kui planeeringuala, sh planeeringu lähteseisukohtades toodud esialgsel

detailplaneeringu lahendusskeemil näidatud kavandatavad hoonestusalad, ei ohusta planeeringuga

kavandatav nende liikide säilimist selles elupaigas.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on

Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

Kõpu looduskaitsealale, Kõpu loodusalale ja projekteeritavale Hiiumaa rahvuspargile keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 22 mõistes ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik9.

Siiski toome välja järgmised märkused, millega palume arvestada:

1. Planeeringu lähteseisukohtades toodud esialgsel detailplaneeringu lahendusskeemil näidatud

kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole kaitseala, kuid piirnevad vahetult Kõpu

looduskaitsealaga ja kaitstava elupaigatüübiga vanad loodusmetsad. LKS § 14 alusel kohalik

omavalitsus väljaspool kaitseala ehitustegevust (ehituslubasid ja ehitusteatisi) Keskkonnaametiga

kooskõlastama ei pea, küll aga peab planeeringu koostamisel ja hilisema ehitustegevuse käigus

olema selge veendumus, et tegevusega negatiivset mõju seal esinevatele loodusväärtustele ei teki.

Planeeringulahendus peab tagama elupaigatüüpide vanad loodusmetsad ja metsastunud luited ning

nende seisundi ja väärtuse (inventuuri käigus on mõlema elupaigatüübi seisund ja looduskaitseline

väärtus hinnatud väga heaks) säilimise.

2. Detailplaneeringu esialgsel lahendusskeemil näidatud hoonestusalade rajamisel toimub metsamaa

raadamine, õuemaa kujundamine ning ehitustegevus vahetult kaitseala piiril. Raadamise tõttu võib

tegevusega kaasneda suurenenud oht tuulemurru tekkeks piirneval Kõpu looduskaitseala osal, kuid

samasugune oht oleks ka Ida-Punkt kinnistu kasutamisel maatulundusmaa ja metsamaana.

Tuulemurdu saab käsitleda metsas loodusliku protsessina, mis ei halvenda Kõpu looduskaitseala

seisundit. Siiski tuleb hoonestuse kavandamisel sellega arvestada ning mitte kavandada

hoonestusalasid kaitseala piirile liiga lähedale. Kuna Ristna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on

vana loodusmetsa säilitamine, siis on seal raie keelatud ning hoonestuse asukoha kavandamisel

tuleb arvestada võimaliku kaitsealalt lähtuva ohuga hoonetele (puude kuivamine ja murdumine).

Arvestades eelnevat, tuleks jätta hoonestusalade ja kaitseala vahele puhverala, et vältida

ehitustegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid Kõpu looduskaitsealale ja sealsetele

kaitseväärtustele.

3. Planeeringuala piirneb kahest küljest projekteeritava Hiiumaa rahvuspargiga. Projekteeritav

Hiiumaa rahvuspark hõlmab antud piirkonnas riigimetsamaad, sh planeeringualaga piirnevaid

metsa vääriselupaikasid VEP nr 205796, VEP nr 204252 ja VEP nr 205795. Vääriselupaikade kaitse

riigimetsas toimub vastavalt metsaseadusele ja keskkonnaministri 04.01.2007 määrusele nr 2

„Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks

lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“. Riigimetsas korraldab

riigimetsa majandaja vääriselupaiga kaitset EELIS-es esitatud suuniste kohaselt. Riigimetsas

asuvas EELIS-esse kantud vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie

ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul.

8 LKS § 55 lg 8 9 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas

3 (3)

LKS § 8 lg 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud

kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti

andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada

haldusakti andmise menetlus.

Planeeringuala ei kattu projekteeritava kaitsealaga, kuid planeeringulahendus peab tagama, et

kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju seal esinevatele loodusväärtustele, sh metsa

vääriselupaikadele. Hoonestusalade kavandamisel tuleks jätta piisav puhvertsoon hoonestusala ja

projekteeritava kaitseala vahele, et vältida ehitustegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid

kavandatavale kaitsealale ja vääriselupaikadele.

Detailplaneeringu esialgse lahendusskeemi kohaselt ei kavandata hoonestusala vahetult

projekteeritava kaitseala ja vääriselupaiga piirile ning näidatud vahemaa on tõenäoliselt piisav

selleks, et taotletav tegevus ei mõjutaks kavandatava Hiiumaa rahvuspargi seisundit.

4. Detailplaneeringu KSH eelhinnangus p 6. on hinnatud tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikule ja

muudele kaitstavatele objektidele. Eelhinnangus on järeldus: „Arvestades, et kavandatava tegevuse

iseloomu (elamute ja abihoonete püstitamine), pidades silmas, et Ida-Punkt kinnistule ulatub

kaitstav ala väikeses ulatuses ja asjaolu, et hoonestusalasid ei planeerita Natura alale, ei ole

eeldada planeeringuga kavandatava tegevuse negatiivset mõju ega ohtu nimetatud Natura alale ja

kaitseväätustele“. Samas puudub eelhinnangus info mõjupiirkonnas olevate kaitseväärtuste, sh

loodusala eesmärgiks olevate elupaigatüüpide kohta. Samuti puudub info projekteeritava Hiiumaa

rahvuspargi kohta ja hinnang tegevuse mõju kohta sellele. Palume eelhinnangut täiendada.

5. Ida-Punkt kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu tuleb pöörata tähelepanu ka

ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

6. Eelhinnangus on kirjutatud: „Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad ja tulenevalt ala

kasutusajaloost ei ole välistatud, et Nõukogude sõjaväe poolt püstitatud hoonete ja rajatiste ümbrus võib olla saastunud nafta või muu taolisega“. Soovitame eelhinnangus käsitleda kavandatud tegevuste mõju keskkonnale ka võimaliku pinnasereostuse esinemise olukorras, sealhulgas jäätmetekkega seonduvate mõjudena.

7. Otsuse eelnõus on välja toodud, et aluseks on võetud KeHJS § 35 lg 3 ja 5 kohane käsitlus. Juhime

tähelepanu, et hetkel on otsuse eelnõust puudu KSH algatamata jätmise asjakohane põhjendus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

Tambet Tamm 5334 5640 (jäätmebüroo)

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Huvitatud isikud ja ametid Meie: 26.06.2023 nr 8-3/252

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

(Ida-Punkt kinnistu detailplaneering)

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavolikogu 16.06.2023

otsusega nr 136 algatati Kalana küla Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu koostamine ja väljastati

lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringualana

mõistetakse Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Ida-Punkt kinnistut (katastritunnus

39201:001:0166, olemasolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 10,32 ha).

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata kolmele

krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikelamu ja kuni 3

abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta, ehitusõigust ei määrata ning sellele

säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt

kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa juhtotstarvet elamumaaks

(kolme krundi osas) ja anda ehitusõigus väikemale krundile, kui seda on üldplaneeringuga ette

nähtud.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla

Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=271612

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

Osavalla vanem

Maiken Lukas; [email protected]

HIIUMAA TEATAJA • 3 Juuli 2023

Detailplaneeringud Kase maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavalitsuse 17.05.2023 kor- raldusega nr 248 kehtestati Kase maa- üksuse (katastritunnus 39201:002:0392) detailplaneering (Dagopen Arhitektuu- ribüroo töö nr 22-19).

Planeeringu eesmärk on jagada Ka- se maaüksus kolmeks elamukrundiks ja määrata kruntidele ehitusõigus ük- sikelamu ja kõrvalhoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

Kehtestamise korralduse ja pla- neeringuga on võimalik tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Vallavalit- suses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja val- la veebilehel.

Rookopli tn 18 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 31.05.2023 kor- raldusega nr 293 algatati Kärdla linnas Rookopli 18 maaüksuse (katastritun- nused 20501:001:0168) detailplanee- ringu koostamine ja väljastati lähte- tingimused.

Planeeringu eesmärk on välja selgi- tada Rookopli 18 kinnistule ehitusma- hu ulatus ning kaasnevad kitsendused, mis annaksid kultuurikeskuse ideepro- jekti kavandamiseks piisava täpsuse- ga raamistiku, jättes samas võimali- kult suures ulatuses vabadust lennu- kate kontseptsioonide läbimängimi- seks ning hilisemaks realiseerimiseks.

Detailplaneeringu koostamise kor- raldaja on Kärdla Osavalla Valitsus ja kehtestaja Hiiumaa Vallavalitsus (aad- ress Keskväljak 5a, Kärdla 92413).

Korraldusega saab tutvuda töö ajal Kärdla Osavalla Valitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja Hiiumaa valla veebilehel.

Palukülas Paeotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 17.05.2023 korraldusega nr 250 otsustati algata- da Palukülas Paeotsa (katastritun- nus 63901:001:0440, pindala 10925 m², sihtotstarve maatulundusmaa) kin- nistu detailplaneering, mille eesmärk on Paeotsa kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine ela- mu ja abihoonete rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise va- jadus puudub. Detailplaneeringu koos- tamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise kor- raldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Valla- valitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aad- ressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Hiiessaare küla Sassi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek Hiiumaa Vallavolikogu 18.05.2023 ot- susega nr 126 võeti vastu Hiiumaa val- la Hiiessaare külas asuva Sassi kinnis- tu detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-01). Planeeringuala suurus on 5,09 ha. Planeering näeb ette katast- riüksuse jagamise kaheks elamukrun-

diks suurustega 3,67 ha ja 1,41 ha ning mõlemale krundile hoonestusala mää- ramise kuni 3 hoone (1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet) püstitamiseks maksi- maalse ehitisealuse pinnaga 200 m² ja 300 m² koos olulisemate arhitektuuri- nõuetega ja tehnovõrkude lahenduse- ga. Detailplaneeringuga on tehtud et- tepanek muuta osaliselt Pühalepa val- la osa Suuresadama-Kärdla piirkon- na üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põ- hiplaani joonisele. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 9. juunist ku- ni 10. juulini 2023 tööpäevadel tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadres- siga Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planeeringula- hendusega tutvuda ning vallavalitsu- sele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada.

Tiharu külas asuva Käbiokka maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine Hiiumaa Vallavalitsuse 14.06.2023 kor- raldusega nr 320 võeti vastu Ruudu maaüksuse detailplaneering (Dago- pen OÜ töö nr 23-16).

Planeeringu koostamise eesmärk on Käbiokka maaüksusel ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorral- duse põhimõtete planeerimine, tehno- võrkude ja -rajatiste paigutuse määra- mine, servituutide ja kitsenduste vaja- duse määramine, arhitektuursete tin- gimuste määramine hoonetele.

Detailplaneeringu avalik väljapa- nek toimub töö ajal ajavahemikul

14.07.2023–29.07.2023 Kõrgessaare Osa- valla Valitsuses aadressil Kõpu tee, Kõr- gessaare, Hiiumaa vald ja Hiiumaa val- la veebilehel. Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planee- ringulahendusega tutvuda ning valla- valitsusele kirjalikult sisulisi ettepane- kuid ja arvamusi esitada.

Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 ot- susega nr 137 võeti vastu Tagukülas Ot- sa maaüksuse detailplaneering (DAGO- pen OÜ töö nr 21-46).

Planeeringu ala hõlmab Hiiu- maa vallas Tagukülas asuvat Otsa maaüksust (katastriüksuse tunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha). De- tailplaneeringu eesmärk on Otsa maa- üksusele hoonestusala ja ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga te- hakse ettepanek muuta osaliselt Käi- na valla osa Kassari saare üldplanee- ringut vähendades ehituskeeluvöön- di ulatust Otsa maaüksusel.

Otsa maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemi- kul 06.07 kuni 04.08.2023 Käina Osa- valla Valitsuses (aadressil Hiiu mnt 28 Käina alevik, Hiiumaa vald) ja Hiiumaa valla veebilehel: valdkonnad – ehitus ja planeerimine – detailplaneeringud – detailplaneeringute vastuvõtmine ja avaldamine. Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planee- ringulahendusega tutvuda ning valla- valitsusele kirjalikult sisulisi ettepane- kuid ja arvamusi esitada.

Täiendav info: Merilin Kaevandes, 462 2882, merilin.kaevandes@hiiu- maa.ee

Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Hiiumaa Vallavolikogu 16.06.2023 ot- susega nr 136 algatati Kalana küla Ida- Punkt kinnistu detailplaneeringu koos- tamine ja väljastati lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu- alana mõistetakse Hiiumaa vallas Ka- lana külas asuvat Ida-Punkt (katastri- tunnus 39201:001:0166, olemasolev siht- ostarve maatulundusmaa 100%, pind- ala 10,32 ha).

Detailplaneeringuga kavandatak- se jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata kolmele krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püsti- tamiseks (krundil 1 üksikelamu ja ku- ni 3 abihoonet), määrata arhitektuur- sed tingimused hoonetele, tehnoraja- tiste ja -võrkude väljaehitamiseks vaja- minevate koridoride asukohad ja vaja- likud servituutide alad. Maatulundus- maa krundile planeeringulahendust ette ei nähta, ehitusõigust ei määrata ning sellele säilib üldplaneeringu järg- ne juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt keh- testatud Kõrgessaare valla üldplanee- ringut, muutes osaliselt ärimaa juht- otstarvet elamumaaks (kolme krun- di osas) ja anda ehitusõigus väikema- le krundile, kui seda on üldplaneerin- guga ette nähtud.

Algatamise otsuse ja väljastatud läh- tetingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallava- litsuse avalikus dokumendiregistris.

Sammud tegevuste tõhustamiseks Neljapäeval, 15. juunil toimunud Hiiumaa Vallavolikogu istungil võttis volikogu teiste õigusaktide seas vastu otsu- se „Hiiumaa Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kin- nitamine“.

Selle järgi on vallavalitsus otsustusorganina edaspidi viie- liikmeline, kuna seni kuulus sinna üheksa liiget. See on esi- mene samm ning uuenenud tiim, koosseisus allakirjutanu, Liisi Mäeumbaed, Heidi Siirus, Üllar Laid ja Omar Jõpiselg, peab ette valmistama järgmised sammud muudatuste teel.

Suurem siht see, et strateegiliste otsuste langetamine oleks senisest enam volikogu tasandil. Sealhulgas ülesaa- reliselt piirkondliku tasakaalu hoidmine ja vastavasisulised arutelud. Vallavalitsus otsustusorganina viib ellu volikogu tahet, olles seega vähemalt osaliselt poliitiline. Seetõttu on mõistlik, et selles on kõik koalitsiooni osapooled esindatud. Vallavalitsuses on valdkondlikud vastutusalad ning otsus- tes lähtutakse Hiiumaast tervikuna.

Samas osavalla tasand on piirkondlike arengute toetami- ne. Leian, et piirkonnajuht võiks olla alaline ning valimis- test sõltumatu töökoht. Mitte poliitik, vaid spetsialist. Osa- valla tasandi vastutusala aga see, mis otseselt konkreetse piirkonnaga seotud – näiteks heakord, kommunaalmajan- dus, teede korrashoid.

On õige, et piirkondade huvide eest tuleb seista. Ent sa- mal ajal peab ka Hiiumaad tervikuna vaatama.

Mis järgmisena toimub ehk millises tempos ja kui suurte sammudega liigume, on edasiste arutelude ja kokkulepete koht. Kindlasti tuleb juba alanud suvel selle jaoks piisavalt aega võtta, et augustikuu volikogu istungiks järgmised et- tepanekud ette valmistada.

Valdkondlik juhtimine ei tähenda, et teenused inimes- test kaugemale viiakse. Vastupidi. Eesmärk on tagada, et teenused oleks inimesele ka edaspidi mugavalt kättesaada- vad, samas kvaliteetsed. Muudatusi tuleb teha juhtimista- sandil ehk kuidas asju korraldatakse ning koordineeritakse.

Kui tahad suuta kiiresti muutuvas maailmas eriilmelis- tele väljakutsetele adekvaatselt reageerida, peab senisest enam spetsialiseeruma. Selle kõige käigus saame jätkata osavaldadega – mille rolli täpsustame –, aga samal ajal liiku- des selgelt valdkondliku tööjaotuse ja juhtimise juurde. Nii et piirkonnad on kaasatud, aga ajame ühiselt Hiiumaa asja.

HERGO TASUJA Hiiumaa vallavanem

Kärdla truubid saavad korda Hiiumaa vallavalitsus esitas sel kevadel SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele üle- ujutusriski maandamise meetmesse taot- luse toetuse saamiseks, et vähendada jõge- dest tingitud üleujutusohtu linnas. Toetu- se abil on kavas korrastada linna kriitilise- mad truubid, puhastada Liivajõe ja Nuut- ri jõe säng setetest ja muudest voolutakis- tustest ning eemaldada jõgede kallastelt ohtlikud puud.

Kuna meetme rahaline maht oli piira- tud, palus KIK jätta taotlusesse vaid esma- tähtsad tööd. Arvestades, et praegused bi- nokkeltruubid on peamisteks veevoolu ta- kistusteks ja settekogujateks, jäid uuenda- tud taotlusesse kriitilisemate truupidega seotud tegevused ja kulud.

2. juunil saatis Keskkonnainvesteerin- gute Keskus oma positiivse rahastusot- suse, millega KIK toetab Kärdlas Nuut- ri ja Liiva jõgede binokkeltruupide asen- damist üheavaliste torutruupidega 558 767,68 euroga. Projekti kogumaksumus on 707 315,63 eurot, millest valla omafi- nantseering katab 148 547,95 eurot. Toe- tuse abil korrastatakse kriitilisemad truu- bid Põllu, Sadama, Tiigi ja Koidu tänaval ning tehakse korda väljakul asuv Kultuu- rimaja esine sild.

„Mul ja kindlasti kõigil Kärdla inimestel on selle otsuse üle erakordselt hea meel,“ ütles Kärdla osavalla vanem Aivar Viidik. „Oleme aastaid saanud küsimusi ja kriiti- kat nii Eha-Põllu, Sadama kui Tiigi tänava truupide kohta, mis on ammu amortisee- runud ja ka ohtlikud. Nüüd on meil reaal- ne võimalus need korda teha!“

Tööde teostamiseks on esmalt vajalik koostada ehitusprojekt ja välja kuulutada hange. Vastavalt sellele, kuidas projekt val- mib, toimuvad ehitustööd kas sel või järg- misel aastal.

Viidik kinnitas, et kuna KIKil on ka tule- vikus plaanis sarnaseid meetmeid avada, on Kärdlal kindlasti soov osaleda ka järgneva- tes meetmetes, et kogu linna sadevee süs- teem saaks korda. Foto: Kärolyn Kivistik

Teema: FW: Ida-Punkt kinnistu detailplaneering Saatja: Maiken Lukas <[email protected]> Kuupäev: 05/03/2024, 17:59 Saaja: Teet Elstein <[email protected]>

Edastan TRAM-i vastuse.

Maiken Lukas planeeringuspetsialist Hiiumaa Vallavalitsus 5191 7709

From: Marje-Ly Rebas <[email protected]> Sent: Tuesday, March 5, 2024 4:27 PM To: Maiken Lukas <[email protected]> Subject: Ida-Punkt kinnistu detailplaneering

Teie 04.03.2024 nr 9-6.1/603 Meie 05.03.2024 nr 7.2-1/24/9653-4

Lp Maiken Lukas Hiiumaa Vallavalitsus

Teavitasite meid Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalikust väljapanekust. Oleme planeeringuga (laetud alla Hiiumaa valla kodulehelt hps://vald.hiiumaa.ee /detailplaneeringute-eksiiside-avalikustamine , kirjas toodud lingilt oli hetkel võimalik alla laadida ainult seletuskiri) tutvunud, eepanekuid ei esita.

Parimate soovidega

Marje-Ly Rebas Peaspetsialist Planeerimise osakond kooskõlastuste üksus Tel 5858 1095 www.transpordiamet.ee

Ringtee 4 / 72720 Paide / Transpordiamet

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Üllar Laid Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 04.03.2024 nr 9-6.1/603 Meie 15.03.2024 nr 7.2-3.4/1240-2

Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu

eskiisi avalikustamine

Austatud Üllar Laid

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab Hiiumaa Vallavalitsusele Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu eskiisile ettepanekud .

Seletuskirjas p.1.5.8- Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3.

Põhijoonisel, kruntide ehitusõigus- korruste arv-Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Juhime tähelepanu, et TP3 klassi ehitise maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 meetrit ja lubatud korruste arv on kuni 2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor Lääne päästekeskus

Galina Kiivit +372 4725105 [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED 469256

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

DAGOpen OÜ

Isiku- või registrikood

10058058

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Sadama tn, 15

Sihtnumber

92412

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

522 9032

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Teet Elstein

Telefon

+3725034055

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Ida-Punkt Kalana küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

39201:001:0166

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

235 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 469256

KLIENDI TEGEVUSED 1. Ida-Punkt, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond detailplaneeringu ala toide näha ette olemasoleva alajaama AJ14150:(Hiiu) baasil. 2. Nimetatud olemasolevast alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ piirkonna võrgu inseneri poole (Hendrik Saarnak, tel. 5682 2265, [email protected]). 8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Hendrik Saarnak

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37256822265 | [email protected]

Koostatud: 15.03.2024

Kehtib kuni: 15.03.2026

2/2

HIIUMAA TEATAJA • 7 Aprill 2024

MEIE SEAST ON LAHKUNUD

TEATED

Kodu ootavad kassid Hiiumaa koduta loomade turvakodus

Lisainfo: tel 523 6827 või FB-s „Hiiumaa koduta loomade turvakodu“

MISSY Sünd: 2023 Sugu: emane (steriliseeritud) Tõug: kodukass

PRIIDIK Sünd: 2023 Sugu: isane (kastreeritud) Tõug: kodukass

OLLI Sünd: 2023

Sugu: isane (kastreeritud) Tõug: kodukass

Sotsiaaltoetuste taotlemine ◌ 11. aprill kell 11-12 sotsiaaltoetuste taotluste vastuvõtmi-

ne Viskoosas. Info: Liis Sinilaid, tel 5855 3736, liis.sinilaid@ hiiumaa.ee.

◌ 11. aprill kell 10-12 sotsiaaltoetuste taotluste vastuvõtmi- ne Suuremõisa raamatukogus. Info: Urme Soonvald, tel 463 6844, 5210997, [email protected].

HIIUMAA SOTSIAALKESKUS Kõrgessaare päevakeskuses

◌ Esmaspäeviti kl 14.00-15.15 tervisevõimlemise ring. Juhen- dab Stella. 

◌ Teisipäeviti kell 9.30-11.00 line-tantsu treening. Juhendab Katrin. 

◌ Teisipäeviti kell 11.00-12.30 toolitantsu treening. Juhendab Katrin. 

◌ Teisipäeviti kell 15.30-16.30 lauluansambel. Juhendab Aave.  ◌ Kolmapäeviti kell 11.00-12.30 line-tantsu treening. Juhen-

dab Katrin.  ◌ Kolmapäeviti kell 12.45-14.15 seeniortantsuring. Juhendab

Katrin.  ◌ Esmaspäeval, 1. aprillil kell 12.30-13.45 Kõrgessaare II hooaja

mälumängu III voor.  ◌ Neljapäeval,  4. aprillil alates kell 12.00 ja reedel, 5. aprillil ala-

tes kell 8.00 massaažiteenus. Eelnev registreerimine Sigrid Pet- rilainen tel 529 7429. 

◌ Esmaspäeval, 8. aprillil kell 10.00 kokkamine eakatega (meh- hiko tomati- ja krevetisupp, õuna-ananassipirukas). 

◌ Esmaspäeval, 8. aprillil alates kell 8.30 pediküüriteenus. Li- sainfo Eve Heinmaa, tel 516 3126. 

◌ Teispäeval, 9. aprillil alates kell 8.00 juuksur Sirje Vaku võtab vastu päevakeskuses. Registreerimine tel 5666 2317. 

◌ Neljapäeval, 18. aprillil kl 13.00 koosviibimine Kõrgessaare päevakeskuses. Transport 11.50 Rootsi, Pihla, 12.30 Lauka, Vis- koosa. BINGO! 

◌ Reedel, 19. aprillil väljasõit Käina ujulasse, ujulas viibimi- ne kell 11.00-13.00, vesivõimlemine kell 11.00 (juhendaja Helin Kääramees), jõusaali kasutamine. Osalustasu 6 eurot. Transport 10.00 Kõrgessaare, Lauka, Viskoosa, 10.25 Kärdla. 

◌  Lisainfo, transpordivajaduse teatamine ja tegevustes osale- mise registreerimine tel 5333 9472, Katrin. 

◌  Kõrgessaare päevakeskuses saab pesta pesu ja käia duši all, eelnevalt kokku leppida Inna, tel 504 2292.    Hellamaa perekeskuses 

◌ Neljapäeval, 11. aprillil kell 18.00 mälumänguõhtu (hooaja viimane). 

◌ Reedel, 12. aprillil kell 13.00 toimub klubi Pühalepa Vaname- hed korraldatud mereajaloo päev:    1. Ettekanded.  2. Uue mereajaloo kogumiku „Mere ja meeste lood“ tutvustus.  3. Fotonäitus Eesti laevadest. (Võimalus saada uut kogumikku soodushinnaga). 

◌ Märtsi lõpul avame taaskasutus näituse „Uuele ringile“.  ◌ Kolmapäeviti kell 12.00 saavad kokku Pühalepa Lustilised

erinevateks tegevusteks.  ◌  Neljapäeva õhtuti toimub videotreening  „Zumbaga suveks

saledaks“.  Info telefonil 5694 1961. 

Omastehooldajad  ◌ Omastehooldajate kokkusaamine 25.aprillil kell 15.00 tege-

vustoas. Ootan Sind!  Info telefonil 5308 1035, Raili.

OLEV LINDMÄE TÕNIS ÜLEMAANTEE

VELLO ELKEN AIVAR UDU

ERICH TAMMESALU MÄRT VÕSA ENDLA KIRJA RUTT RÜGA

MARET SARIK

TEADE

Kuulmisrehabilitatsioonikeskus võtab vastu kliente 22.03.2024 Käina osavalla majas, aadressil Hiiu mnt 28 (sotsiaalosakond). Eelnevalt registreerida tel 5349 0389, Heli või kirjutada [email protected]

TEADE

Kärdla Osavalla Valitsus korraldab elektroonilise enampakku- mise Tormi 2a kinnisasja (registriosa nr 20256650, katastritunnus 20501:001:1989, sihtotstarve elamumaa, pindala 1534 m²) võõranda- miseks. Enampakkumise alghind on 20 000 eurot. Enampakkumi- ne toimub veebikeskkonnas varakeskus.ee ajavahemikul 11. märts – 8. aprill 2024. Enampakkumise lõpuaeg on 8. aprillil 2024 kell 14.00.

Ida-Punkt kinnistu detail- planeeringu eskiisi avalik väljapanek

Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Ida-Punkt kin- n i s t u d e t a i l p l a n e e r i n g u ( k a t a s t r i t u n n u s 39201:001:0166) eskiisi avaliku väljapaneku 21. märts– 20. ap- rill 2024 tööajal Hiiumaa vallavalitsuses (aadress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald) ja Hiiumaa valla veebilehel.

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt maa- üksus neljaks krundiks ja määrata kolmele krundile ehitus- õigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikela- mu ja kuni 3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vaja- minevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringujärgne juhtotstarve. Detail- planeeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaa- re valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa juhtotstar- vet elamumaaks (kolme krundi osas) ja anda ehitusõigus väik- semale krundile, kui seda on üldplaneeringuga ette nähtud.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 7. mai 2024 kell 15.00 Kõrgessaare osavalla valitsuses (aadress Kõpu tee 8, Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald). Täiendav info Maiken Lu- kas, 51917709, [email protected]

VÄIKELAEVAJUHI KOOLITUS

Aeg ja maht: R-L, 19.-20. ja 26.-27.04; 3.-4. ja 10.05.2024 Lisandub 2 praktikapäeva, kursuse maht 72 ak tundi.

Koht: Suuremõisa loss ja Hiiumaa sadamad Koolitajad: Madis Ausman, Marek Rätsep

Hind: 400 eurot + km

Lisainfo ja registreerimine https://hak.edu.ee/et/vaikelaevaju- hi-koolitus või aadressil [email protected]

Kõik 2024. aasta tasuta ja tasulised täienduskoolitused leiad kooli kodulehelt hak.edu.ee/koolituskalender

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Üllar Laid

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 04.03.2024 nr 9-6.1/603

Meie 08.04.2024 nr 6-2/24/4277-2

Arvamus Ida-Punkt maaüksuse

detailplaneeringu eskiislahendusele

Austatud Üllar Laid

Keskkonnaamet on läbi vaadanud Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Ida-Punkt maaüksuse

(39201:001:0166) detailplaneeringu eskiisi. Varasemalt on Keskkonnaamet oma seisukohad

esitanud 23.05.2023 nr 6-5/23/8706-2.

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt maaüksus neljaks krundiks ja määrata

kolmele krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikelamu ja kuni

3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringu

järgne juhtotstarve.

Ida-Punkt kinnistu jääb osaliselt (0,32 ha ulatuses) Kõpu looduskaitseala1 Ristna

sihtkaitsevööndisse. Kõpu looduskaitseala on arvatud Natura 2000 võrgustikku2 Kõpu

loodusalana.

Keskkonnaameti 6-5/23/8706-2 kirjas välja toodud tähelepanekutega on arvestatud ning otsuse

eelnõud, eelhinnangut ja detailplaneeringu lähteseisukohti on vastavalt korrigeeritud, välja

arvatud Keskkonnaameti soovitusega, et hoonestusalade ja kaitseala vahele tuleks jätta

puhverala, et vältida ehitustegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid Kõpu looduskaitsealale

ja sealsetele kaitseväärtustele.

Tutvunud planeeringu eskiislahendusega3 esitame selle kohta alljärgnevad märkused ning

seisukohad.

1 Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 97 „Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi Kõpu LKA kaitse-

eeskiri) 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ 3 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo, töö nr 24 - 02

2 (2)

Joonise nr 4 kohaselt planeeritakse kolme elamumaa krundi hoonestusala vahetult kaitseala piiri

äärde, mis võib ohustada planeeritavaid hooneid (puude kuivamine, murdumine) ja võivad

kaasneda ka negatiivseid mõjud Kõpu looduskaitsealale ja sealsetele kaitseväärtustele.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et hoonestusalade ja kaitseala vahele tuleks jätta puhverala.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 04.03.2024 nr 9-6.1/603

Meie: 12.04.2024 nr 1.4-3/1211-1

Koostöötegijate ja kaasatavate määramine ning seisukoht Ida-Punkti kinnistu

detailplaneeringu eelnõu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus teatas vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 2 ja § 82

lõikele 4 Kalana külas Ida-Punkti kinnistu detailplaneeringu (detailplaneering) eelnõu avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust. Käesolevaga esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma seisukoha detailplaneeringu eelnõule ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnast ning määrab täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad tulenevalt

PlanS § 142 lõikest 4.

Planeeringuala moodustab hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega Ida-Punkti kinnistu

(39201:001:0166), kõlvikuliselt koosseisult metsamaa ja muu maa. Planeeringualal on

Nõukogude sõjaväe hooned ja rajatised. Juurdepääs planeeringualale on Puski-Kõpu-Ristna

(12136) ja Ristna-Hirmuste (12142) riigiteede ristmikult algavalt avaliku kasutusega Ristna

kindlustuste teelt (3920102).

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala

maakondliku tähtsusega I klassi Ristna-Ohami väärtuslikul maastikul, mis oma

kasutussoovituste kohaselt üldjoontes elamuehituseks ei sobi. Ala sobib turismi ja

puhkemajanduse arendamiseks, sealhulgas endised sõjaväelaste elamud võiks kasutusele võtta

puhkerajatistena, militaarala tuleks hoida metsastumast ja väljaspool sihtkatsevööndit

paiknevaid rannaäärseid metsi tuleks majandada püsimetsana. Planeeringuala paikneb Ristna

ranna ja rannikumetsade puhkealal. Puhkealad on puhkamiseks, taastumiseks,

liikumisharrastusteks kasutatavad alad.

Planeeringuala jääb ehitismälestiste Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (23400), Teise

Maailmasõja patarei veereservuaar (23402) ja Teise Maailmasõja patarei laskemoonavarjend 2

(23404) kaitsevööndisse. Muinsuskaitseamet 03.05.2022 kirjas nr 5.1-17.5/804-1 ei pea

detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist vajalikuks.

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on

kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Planeeringuala

2 (4)

jääb väikeses ulatuses Kõpu looduskaitseala Ristna sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseala on

arvatud Natura 2000 võrgustikku Kõpu loodusalana. Planeeringuala kaitsealasse jäävas osas on

inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Planeeringualal on kahe

III kaitsekategooria taimeliigi esinemise tõenäosus, see piirneb vääriselupaikadega VEP205795

ja VEP204252 ning projekteeritava Hiiumaa rahvuspargiga.

Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala neljaks krundiks. Kolmele krundile määratakse

ehitusõigus kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega 8 m kõrguse elamu ning kolme 6 m

kõrguse abihoone rajamiseks, maapealse 500 m2 ja maa-aluse ehitisealuse pinnaga 150 m2 .

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala ärimaa

maakasutuse juhtotstarbega alal, kus elamukrunt peab olema vähemalt 2 ha suurune.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata elamumaa maakasutuse juhtotstarve

elamukruntide ulatuses ning anda ehitusõigus elamukruntidele, mis on väiksemad kui 2 ha,

mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:

1. Detailplaneeringu seletuskirja lk 6 on märgitud, et „teemaplaneeringu koondkaardi

kohaselt on perspektiivne maakasutuse juhtfunktsioon planeeringuala rannapoolsel alal

kaitsealune maa, keskosas juhtotstarbeta maa ning sisemaa pool äri- ja

teenindusettevõtete reservmaa“. Märgime, et nii vastavalt üldplaneeringule kui ka

üldplaneeringu teemaplaneeringule asub planeeringuala ärimaa maakasutuse

juhtotstarbega alal. Palume detailplaneeringut parandada.

2. Ptk 1.3 “Üldplaneeringu muutmise ettepanek“ on märgitud, et detailplaneeringuga

tehakse ettepanek muuta ühiskondlike hoonete maa juhtotstarve elamumaa

juhtotstarbeks. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala

ärimaa juhtotstarbega alal. Palume detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise

ettepanek asjakohaselt sõnastada.

3. Üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendusena on toodud, et maa-ala on

elamuehituseks sobilik, kuna Kõpu poolsaarel on nõudlus elamukruntide järgi ja saab

„ära kasutada olemasolevaid teid ning varasemalt rajatud tehnovõrke.“

Mööname, et olemasolev tee läbib planeeringuala kuid detailplaneeringu andmetel ei

ole seal varasemalt rajatud tehnorajatisi. Piisav põhjendus üldplaneeringu muutmiseks

ei ole ka nõudlus elamukruntide järgi. Oleme seisukohal, et detailplaneeringus ei ole

piisavalt selgitatud, kaalutud ega põhjendatud, miks on asukoht sobiv elamuehituseks

ja kuidas on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmine

põhjendatud.

PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Sellele, et

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on

tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus on

leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa

üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt

arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks lahenduseks, mis

tagab paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega.

Eelnevat arvesse võttes ja arvesse võttes ka paiknemist Kõpu Loodusala, Hiiumaa

rahvuspargi, vääriselupaikade ja ehitismälestiste naabruses ning paiknemist Ristna-

Ohami väärtuslikul maastikul, palume detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise

vajadust igakülgselt kaaluda ja põhjendada.

4. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 11 on märgitud, et planeeringuala jagatakse kolmeks

3 (4)

elamumaa krundiks ja üheks ärimaa krundiks ning määratakse kruntidele ehitusõigused

ja hoonestusalad.

Ärimaa sihtotstarbega krundil Pos 4 on amortiseerunud Nõukogude sõjaväe hooned (12

korteriga ja 4 korteriga elamud, kontrollpunkt, kütusehoidla, saun, juurviljahoidla,

garaaž, diiseljaam, pumbamaja, laut, kasarmu) ja rajatised (ladu, katlamaja,

vahiruumid). Detailplaneeringuga määratakse krundile Pos 4 50% kaubandus,

toitlustus- ja teenindushoone ning 50% majutushoone krundi kasutamise sihtotstarbed.

Krundile „lubatakse kavandada“ 10 kuni 8 m kõrgust hoonet, sh kolm põhihoonet ja

seitse abihoonet, ehitisealuse pinnaga kokku 2400 m2.

Detailplaneeringu seletuskirjas lk 13 on märgitud „Ärimaa krundile on määratud

ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks. Lubatud on olemasolevate

hoonete lammutamine ja uute rajamine vastavalt määratud ehitusõigusele.“

Detailplaneeringu seletuskirjas lk 11 on märgitud: „Maatulundusmaa krundile

planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringu järgne

juhtotstarve“ ja samuti „Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta

ning sellele säilib üldplaneeringu järgne ärimaa juhtotstarve“.

Eelnevat arvesse võttes oleme seisukohal, et detailplaneeringust ei selgu, mida krundile

Pos 4 kavandatud on.

Rõhutame, et PlanS § 126 lõikes lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete

lahendamine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Riigihalduse ministri

17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt

mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.

Eelnevat arvesse võttes palume detailplaneeringus ehitusõigus PlanS kohaselt, selgelt,

arusaadavalt ja üheselt mõistatavalt määrata.

5. Seletuskirja lk 5, 6, 9, 10, 11 ja 20 on märgitud, et planeeringuala paikneb osaliselt

rohelise võrgustiku koridoris. Juhime tähelepanu, et planeeringuala ei paikne rohelisel

võrgustikul maakonnaplaneeringu, kehtiva üldplaneeringu ega ka koostatava

üldplaneeringu andmetel.

6. Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala

segahoonestusega alal ja Ristna-Ohami väärtuslikul maastikul.

Rõhutame, et detailplaneering peab vastama kehtestamise ajal kehtivale

üldplaneeringule. Koostamise ajal tuleb arvestada asjassepuutuvate dokumentidega, sh

koostamisel oleva üldplaneeringuga, kuid õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on

kohustuslik vaid kehtestamise ajal kehtiv õigusakt, st sellel hetkel kehtiv üldplaneering.

Seega juhul, kui koostatav üldplaneering kehtestatakse enne detailplaneeringut, tuleb

detailplaneeringu koostamisel sellega arvestada.

7. Detailplaneeringu seletuskirja lk 11 punktis 8 ja lk 22 punktis 2 on märgitud, et enne

müüki tuleb seada servituudid. Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded on toodud

PlanS § 126 ja müük ei ole detailplaneeringuga lahendatav ülesanne. Kuna kohalik

omavalitsus ei saa kontrollida, millal müük aset leiab, soovitame märkida, et servituudid

tuleb seada enne detailplaneeringu kehtestamist või siis hiljemalt enne ehitusloa

väljastamist

8. Palume detailplaneeringus parandada õigekirjavead, näiteks lk 10 „avaliku kaustuse

leping“.

9. Kuna detailplaneering tuleb esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

heakskiitmiseks tulenevalt PlanS § 142 lõikest 2 ja § 90 lõikest 2, on ministeerium

asjaomane asutus, keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Vastavalt KeHJS

§ 33 lõikele 6 tuleb asjaomastelt asutustelt küsida seisukohta keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajaduse kohta, lähtuvalt PlanS §-le 81 tuleb küsida seisukohti

4 (4)

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Käesoleva

detailplaneeringu koostamisel seda tehtud ei ole. Palume edaspidi kõikide

üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamisse kaasata Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium kui asjaomane asutus.

10. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel kooskõlastatakse detailplaneering

Keskkonnaametiga, Päästeametiga, Muinsuskaitseametiga ja Transpordiametiga.

Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Elektrilevi OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maa-amet, Ääremaa OÜ ja Vabriku

(39201:001:0336) kinnistu valdaja.

Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

vajalikuks Ida-Punkti kinnistu detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid

ega kaasatavaid.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid

kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel

Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda

kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

Ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Urve Pill

53023306, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Teet Elstein

DAGOpen OÜ

[email protected]

Teie 04.05.2024 nr 9-6.1/603

Meie 08.05.2024 nr 6-2/24/4277-4

Ida-Punkt maaüksuse detailplaneeringu 4.

eskiisplaani kooskõlastamine

Austatud Teet Elstein

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Ida-Punkt

maaüksuse (39201:001:0166) detailplaneeringu 4. eskiisiplaani, kus on korrigeeritud kruntide

1, 2 ja 3 hoonestusalade suurusi ja ruumilahendust.

Keskkonnaamet on oma varasemates 23.05.2023 nr 6-5/23/8706-2 ja 08.04.2024 nr 6-

2/24/4277-2 kirjades soovitanud, et hoonestusalade ja kaitseala vahele tuleks jätta puhverala, et

kaitsealale jäävad puud ei ohustaks planeeritavaid hooneid (puude kuivamine, murdumine) ning

vältida ehitustegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid Kõpu looduskaitsealale ja sealsetele

kaitseväärtustele.

Korrigeeritud eskiisiplaani kohaselt on kolme elamumaa krundi hoonestusalade ja kaitseala

piiri vahele planeeritud puhverala, mis ennetab ehitustegevusega tekkivaid negatiivseid

mõjusid ning kaitseb planeeritavaid hooneid.

Keskkonnaamet kooskõlastab korrigeeritud Ida-Punkt maaüksuse detailplaneeringu 4.

eskiisiplaani.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 24 - 02

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 15. juuni 2023. a. nr. 136

Huvitatud isik: ATV TRANSPORDI AS Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Esindaja: Oliver Tatar, juhatuse liige ........................................... 2024. a. nr. .......

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ........................................... 2024. a. nr. .......

IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING Klana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Ida-Punkt maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, juuni 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 4 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 4 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................................... 8 1.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 8 1.5 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 11 1.6 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 15 1.7 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 19 1.8 Muinsuskaitse eritingimused ............................................................................................................................ 20 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 21 1.10 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 21

2. JOONISED

2.1 Asendijoonis ........................................................................ M 1 : 10 000 ......................................................... 24 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 1000 ........................................................... 25 2.3 Kruntimise joonis ................................................................ M 1 : 2000 ........................................................... 26 2.4 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 27 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 10 000 ......................................................... 28

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 30 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 33 3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 136 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu koostamise

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ............................................. 34 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ............................................................. 36 Lisa 1 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ .................................................................... 39 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kalana külas Ida-Punkt maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ......................................................................................... 44 3.4 Muinsuskaitseameti kiri 03. mai 2023. a. nr. 5.1-1 7.5/804-1 „Muinsuskaitseameti seisukoht

detailplaneeringu algatamise kohta.“ ............................................................................................................... 53 3.5 Transpordiameti kiri 22. mai 2023. a. nr. 7.2-1/23/9653-2 „Seisukohtade väljastamine Ida-Punkt kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks.“ ..................................................................................................................... 54 3.6 Keskkonnaameti kiri 23. mai 2023. a. nr. 6-5/23/8706-2 „Seisukoht Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ............................................................................ 57 3.7 Hiiumaa Vallavalitsuse kodulehe „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“ väljavõte 22. juuni 2023. a. ....................................................... 60 3.8 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse teatis 26. juuni 2023. a. nr. 8-3/252 „Detailplaneeringu

algatamisest teavitamine (Ida-Punkt kinnistu detailplaneering).“ .................................................................... 61 3.9 Ajalehe „Hiiumaa Leht“ väljavõte 30. juuni 2023. a. ......................................................................................... 62 3.10 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuli 2023 nr 64 väljavõte 30. juuni 2023. a. ......................................................... 63 3.11 Hiiumaa Vallavalitsuse kodulehe „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek“ väljavõte

04. märts 2024. a. ............................................................................................................................................. 64 3.12 Transpordiameti e-kiri 05. märts 2024. a. nr. 7.2-1/24/9653-4 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneering.“ .......... 65 3.13 Ajalehe „Hiiumaa Leht“ väljavõte 05. märts 2024. a. ....................................................................................... 66

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

3.14 Päästeameti kiri 15. märts 2024. a. nr. 7.2-3.4/1240-2 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalikustamine.“ ............................................................................................................................................... 67

3.15 Elektrilevi OÜ 15. märts 2024. a. „Tehnilised tingimused 469256.“ ................................................................. 68 3.16 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Aprill 2024 nr 72 väljavõte 21. märts 2024. a. ....................................................... 70 3.17 Keskkonnaameti kiri 08. aprill 2024. a. nr. 6-2/24/4277-2 „Arvamus Ida-Punkt maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahendusele.“ ........................................................................................................................................... 71 3.18 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 12. aprill 2024. a. nr. 1.4-3/1211-1 „Koostöötegijate ja

kaasatavate määramine ning seisukoht Ida-Punkti kinnistu detailplaneeringu eelnõu kohta.“ ....................... 73 3.19 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll“ 07. mai 2024. a. ............................... 77 3.20 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate registreerimisleht“ 07.05.2024 . 78 3.21 Keskkonnaameti kiri 08. mai 2024. a. nr. 6-2/24/4277-4 „Ida-Punkt maaüksuse detailplaneeringu

4. eskiisplaani kooskõlastamine.“ ..................................................................................................................... 71 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 72 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 72

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 74 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 75

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 136 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning Lisa 1 „Ida- Punkt kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ ja Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kalana külas Ida-Punkt maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on ATV Transpordi AS (esindaja Oliver Tatar). Planeeringualal kehtib osaliselt Kõrgessaare Vallavalitsuse 01. oktoober 2009. a. korraldusega nr. 287 kehtestatud „Lõuna- Ristnanina piirkonna puhkemajanduslik tsoneering“ teemaplaneering. Kehtiva teemaplaneeringu järgselt on lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ja piirangutest loodud perspektiivne maakasutuse lahendus, mis rahuldaks piirkonda külastavate puhkajate vajadusi, säästes sealjuures loodus- kultuurilist miljööd. Tsoneeringuga on lahendatud teedevõrk ja parkimine; puhkealad ja neid teenindavad hooned; juurdepääsud kallasrajale ning mälestistele. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 5. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 6. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 7. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 8. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 9. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 10. „Lõuna-Ristnanina piirkonna puhkemajanduslik tsoneering“ teemaplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavalitsuse

01. oktoober 2009. a. korraldus nr. 287). 11. „Kalana küla Ristna maaüksuse detailplaneering“ (Hiiumaa Vallavolikogu 16. veebruar 2023. a. otsus nr. 101). 12. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 136 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Lisa 1 „Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kalana külas Ida-Punkt maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta.“ 13. Muinsuskaitseameti kiri 03. mai 2023. a. nr. 5.1-1 7.5/804-1 „Muinsuskaitseameti seisukoht detailplaneeringu

algatamise kohta.“ 14. Transpordiameti kiri 22. mai 2023. a. nr. 7.2-1/23/9653-2 „Seisukohtade väljastamine Ida-Punkt kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks.“ 15. Keskkonnaameti kiri 23. mai 2023. a. nr. 6-5/23/8706-2 „Seisukoht Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 16. Geodeesia AP AS poolt 15. november 1999. a. koostatud "Ristna endine sõjaväeosa Kõrgessaare vald, Hiiumaa" Ristna

sõjaväeosa maa-ala plaani M 1 : 1000, töö nr. TJ 084-1. 17. Hadwest OÜ poolt 27. juuli 2023. a. koostatud "Ida-Punkt kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 1000, töö

nr. T-23-340. 18. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+, Kõrgessaare valla üldplaneering ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused).

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

Maakonnaplaneering näeb ette kogu Hiiumaa turismipotentsiaali maksimaalset kasutamist, sh. loodus- ja mereturismi arendamist. Vajalik on puhkealade ja turismiobjektide kasutuse planeerimine (erinevat tüüpi teed, rajad, parklad, telkimis- ja lõkkekohad, viitade süsteem jms) ja suunamine nii planeeringute kui projektide kaudu. Metsi ja randu peetakse turismi ja puhkemajanduse seisukohalt väga olulisteks aladeks. Ühe oluliste puhkealana on maakonnaplaneeringus määratud Ristna rand ja rannikumetsad. See on piirkond, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkajate rohkus suvel antud kohtades eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste planeerimist. Puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimused:

- Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega.

- Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele.

Hiiumaa muinsuskaitseobjektide nimekiri on leitav kultuurimälestiste riiklikust registrist. Muinsuskaitsealasid, mis on planeerimisseaduse kohaselt maakonnaplaneeringu objektideks, Hiiumaal ei esine. Piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, eelkõige traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik ja sadamad, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega. Lisaks kaitsealustele objektidele tuleb planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada ka teiste kultuuriväärtuslike objektidega nagu XX sajandi arhitektuur, pärandkultuuriobjektid, maa-arhitektuur jne, et säilitada Hiiumaa identiteediväärtust ning toetada kohalikku turismi. Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri andmebaasist. Planeeringute koostamisel tuleb kasutada ajakohastatud andmeid. Igal kaitsealal peab olema kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, hoiualal kaitsekorralduskava. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala „Ristna-Ohami” I klassi väärtuslikule maastikule, aga ei paikne rohevõrgustiku alal. Planeeringualal ja sellega piirneval maa-alal asuvad II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit kaitserajatiste ja hoonetega kultuurimälestised. Allpool tuuakse ära väärtuslikele maastikele seatud üldised kasutustingimused, täpsemalt on need „Ristna-Ohami” I klassi väärtusliku maastiku kohta eraldi ära toodud peatükis 1.6. Üldised väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada:

- Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; - Piiritleda miljööväärtuslikud alad; - Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda

maastikuanalüüsi. - Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; - Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; - Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; - Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; - Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei

kahaneks; - Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt. suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu traditsiooniliselt

pole veel elamuid rajatud; - Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse

tõttu ei kannataks. Konfliktsed alad maakasutuse osas võivad olla alad, kus ehitustegevus konkureerib looduskaitseliste või maastikuliste väärtustega. Reeglina on tegemist atraktiivsete rannaäärsete aladega, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelpool loetletud kasutustingimusega ning soovitustega. Planeeringuala jääb osaliselt kehtiva teemaplaneeringu alale, millega on kavandatud piirkonna loodus- ja puhkealade maakasutus. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

piires lahendatavate teemadega. Säilitades planeeringuala keskosast kuni ranna-alani olemasoleva olukorra, kavandades uue hoonestuse metsa serva või metsamaale võimaldab tagada traditsioonilise avatud maastikupildi säilimise ja säilitada nii kooslused kui maastikulised väikevormid. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Kõrgessaare valla üldplaneeringu järgselt on Ristna Põhja- ja Lõunanina vaheline liivane rand on vallavalitsuse arengukavades perspektiivne puhke- ja aktiivse veespordi ala. Üldkasutatava ranna läheduses on vajalik maa-ala teenindava ja infrastruktuuri rajamiseks. Puhkajate peaks olema võimalus üürida korrastatud laagripaiku või telkimiskohti. Kogu alal on vajalik senine metsik loodust laastav turism saada valla-valitsuse ja turismiga tegeleva ettevõtluse kontrolli alla. Majandus- tegevus, mis antud piirkonnas on põhiliselt orienteeritud turismile, puhke-majandusele ja teenindusele, peab lähtuma piirkonna looduslikest võludest ja geograafilisest asendist. Ristna metsad vajavad korrastamist. Väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamine tuleb tagada. Kõrgessaare valla üldplaneeringu järgselt on Kõrgessaare valla eesmärk suurendada elamufondis ühepere-elamute osakaalu. Üldplaneeringuga on elamualade suurendamise võimaldamiseks märgitud kaardile elamuehituse reservmaa. Nende alade määramisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning kommertsteeninduslike asutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Kohtades, kus see on võimalik soovitatakse majadegruppide omavahe-liseks vaheliseks kauguseks tagada 100 m. Lubatud eramaja kõrgus Kõrgessaare vallas on 8 m. Kõrgemaid eramuid võib teha ainult detailplaneeringu alusel. Samuti tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse muuta käesoleva planeeringuga sätestatud juhtfunktsiooni eesmärgiga võtta kasutusele täiendavaid elamualasid. Tööstusettevõtete maa, haljasalade maa või ärimaa kasutuselevõtt elamumaana on lubatud ainult detailplaneeringu alusel. Maatulundusmaale võib rajada kuni 2 elamut 1 maaüksuse kohta. Kui soovitakse rajada ühele maatulundusmaa tükile enam kui 2 elamut, tootmis- või äriotstarbelisi rajatisi tuleb koostada detailplaneering. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaardi kohaselt on perspektiivne maakasutuse juhtfunktsiooni määratud planeeringualal ärimaa. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu osaliseks muutmiseks, sooviga määrata kolme krundi maa-ala osas äri- ja teenindusettevõtete maa-ala juhtotstarbe asemele elamu maa-ala juhtotstarve. Üldplaneeringu kohaselt on elamuehituse põhimõtete täiendamine ja täpsustatud nõuded elamute ehitamiseks:

- Üldplaneeringu kohaselt peavad kõik uued kavandatavad elamud (sh. suvilad vms. hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala).

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele eluhoonete projekteerimisel tuleb edaspidi tagada vähemalt 70% ulatuses krundi või maaüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.

- Kõigi uute elamualade siseste teede kruntide miinimum laius peab olema vähemalt 10 m. - Detailplaneeringu järgsete rohkem kui 3 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele

ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud), veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid või liinid ja tuletõrjeveevõtu kohad.

Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt:

- olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; - Üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal minimaalselt

1 ha; - kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering sätestab ehitamise kaugust krundile järgmiselt: - maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; - maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtude on krundi tee poolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m. Soovituslik majagruppide vahekaugus ja kohustuslik kahe maja miinimumkaugus. Käesoleva teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt:

- kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; - muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

Hajaasustuses on vähemalt viie elamuga majagrupi kohustuslik minimaalne vahe teiste majagruppidega 100 m. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate kõrvalhoonete maksimumkõrguseks Kõrgessaare vallas 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Paadikuuri ehituskõrguseks võib olla maksimaalselt 6,0 m olemasolevast maapinnast. Puhkehoonete rajamisel rakendatakse edaspidi Kõrgessaare valla üldplaneeringus toodud nõudeid ärihoonele:

- Juurdepääsuteede lahendamine nii planeeringu ala sees kui ka väljaspool seda; - Anda hinnang keskkonna olukorra muutumisele seoses kavanda-tava tööstuse ja seda teenindava transpordi jms

eripäraga; - Uute ärihoonete rajamine planeeringualal võib toimuda ilma detailplaneeringuta, kui hoone on väiksema üldpindalaga

kui 200 m² ja selle juurde ei vajata lähtudes normidest rohkem kui 5 parkimiskohta. Suuremate ärihoonete (kaubakeskused, büroohooned, autoremonditöökojad vms) projekteerimise aluseks tuleb koostada detailplaneering;

- Võimaluse ja sobivuse korral tuleks eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, plekk ja metall). Tuleks vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (puidu või kivi imitatsiooniga plastvoodrid, puidu-imitatsiooniga plastaknad, kivi-imitatsiooniga plekk-katus jms).

- Puithoonetel ei ole soovitatav kasutada plastaknaid. See rikub hoone niiskusrežiimi ja tekitab haige maja sündroomi. Plastaknaid on soovitatav puithoonel kasutada sundventilatsiooni olemasolul.

Ajutise ehitise püstitamisel peab arvestama sobivust looduskeskkonnaga ja vältima selle kahjustumist või saastamist. Ajutisi ehitisi võib rajada ainult kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel. Kõrgessaare valla teemaplaneering seab järgmised säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused:

- detailplaneeringu järgse enam kui 3 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisala väljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid ja tuletõrje veevõtu kohad;

- hoonestusalade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamisel ning põllu- ja metsamaade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine;

- äri- ja puhkemaade ning hoonete kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.3 seatud tingimusi, riigikaitseliste- ja tootmishoonete ning –rajatiste kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.4 seatud tingimusi, et tagada ohutu ja elamisväärne keskkond vallaelanike jaoks;

- valgel alal on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa hajaasustus viisil. Seal on elamu rajamiseks sobilike maaüksuste minimaalne suurus piiratud ja sätestatud ptk 2.1.2.2;

- elamute eraldamiseks tootmis- ja tööstusaladest ning elava liiklusega teedest tuleb tagada rohelised puhvervööndid; - kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt

70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine; - planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust käsitleda võrdväärse elemendina

keskkonna tehislike elementidega (hooned, teed, kommunikatsioonid). Selle tagamiseks tuleb hoonestuse rajamisel kõrghaljastuse või väärtusliku haljastuse naabruses (kaevetöödel, ehituse käigus) kasutada taimestiku koosluste, puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid, kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, sh puude vigastamist muul moel. Kui kõrghaljastusega alale plaanitakse alla 1 ha suurusi krunte tuleb detailplaneeringu käigus läbi viia haljastuse hinnangu koostamine;

- planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada nii detailplaneeringute, kui ka ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel hoonetesse;

- teedevõrgu loomisel peab kasutama võimalikult suures ulatuses olemasolevaid teid. Väärustiku maastikuga aladel tuleb vältida olemasolevate teede õgvendamist;

- liiklusohutuse ja kommunikatsioonide paigaldamise tagamiseks peab elamuala sisese teekrundi miinimum laius olema vähemalt 10 m;

- suuremate avalike või äri ja tööstusobjekte teenindavate parklatele tuleb rajada õli-liivapüüdurid;

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

- hajaasustuses on lubatud imbväljaku või filterväljaku rajamine elamute kanaliseerimiseks, kui elamukrundi või elamuga maaüksuse suurus on üle 1 ha ning tavapärane põhjavee tase on vähemalt 1,2 m sügavusel maapinnast ja põhjavesi on kaitstud;

- ühepereelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel on otstarbekas eelistada soojusvahetuspumpade (maakütte pumbad, õhksoojuspumbad jms) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust. Maakütte kollektorite paigaldamisel kasutada säilitatava loodusega alal väikseid ehitusmasinaid (paigaldussügavus ca 80-100 cm). Maaküte mahutada torustiku paigaldamise skeemide koostamisel arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise vajadusega. Eelistada võimalikult suure kasuteguriga pumpasid/seadmeid;

- alla 2,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga; - kallasraja ulatuses ei ole lubatud reeglina rajada piirdeid. Mere ääres ei tohi piire merele paikneda lähemal kui 50 m

tavapärasest veepiirist. Erandina on rannal lubatud piirata sadamate territooriumi, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujate suunamine ümber sadama kinnise ala ja karjamaasid, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujale võimalus piirde ületamiseks (nt puidust trepi abil) või piirdest läbipääsuks (avatav ja suletav värav karjaaias);

- jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Oluline on jäätmemajanduse organiseerimine matkaradade ääres, rannas, ujumiskohtades jt avalikult käidavates paikades, et prügi ei satuks loodusesse.

Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala segahoonestusega alal ja Ristna-Ohami väärtuslikul maastikul. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka käesolevas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes ärimaa juhtotstarvet elamumaaks ja anda ehitusõigus alla 2 ha suurusele krundile. Planeeringuala asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Ida-Punkt maaüksus juhtotstarbelt ärimaal ning detailplaneeringu kohustusega alal, kinnistul paikneb kultuurmälestis ja piirneb kaitstava alaga. Maa-ala juhtotstarve muutmine on põhjendatud, sest Kõpu poolsaarel on nõudlus elamukruntide järele ning maa-ala on hajusalt paiknevateks elamuehitiseks sobilik, ala arendamisel saab osaliselt ära kasutada olemasolevaid teid ning varasemalt planeeritud tehnovõrkude koridore. Planeeringualal ärimaa asemele elamumaa planeerimine loob eelduse, et detailplaneeringu realiseerudes on elamumaa mõju väiksem ning maa-ala maakasutuse intensiivsus väiksem. Maaüksuse osaline kasutuselevõtt elamumaana ei riku Kalana küla miljööd ja aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike kasvule ning lagunenud teede korrastamisele. Samuti aitab püsielanike piirkonda toomine kaasa metsikule ja randa ning kallast laastavale telkimisele. Ida-Punkt maaüksuse naabermaaüksusel on kehtestatud Ristna maaüksuse detailplaneering, millega planeeritakse piirkonda 8 uut elamumaa krunti. Ida-Punkt maaüksuse osaline kasutuselevõtt elamumaana ei riku Kalana küla miljööd ja aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike kasvule ning lagunenud teede korrastamisele. 1.4 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.4.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Ida-Punkt (katastritunnus 39201:001:0166, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 10.32 ha, registriosaga nr. 782033) maaüksust. Maapind maaüksusel on kergelt rejeefne ja langeb ühtlaselt mere suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 9,7 m/abs maaüksuse loodeosas kuni 13,5 m/abs kaguosas, st. kõrguste vahe ca 0,5 km peale on ca 3,5 m. Looduskaitseseaduse mõistes asub Ida-Punkt maaüksus osaliselt Kõpu looduskaitse alal ning Natura 2000 alal. Maa-ameti andmetel on Ida-Punkt maaüksuse kõlvikuline koosseis: metsamaa 9.99 ha ja muu maa 0.33 ha. Planeeringuala asub osaliselt „Ristna-Ohami” I klassi väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, veebruar 2024) 1.4.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringualal paiknevad mitmed Nõukogude sõjaväe hooned ja rajatiste varemed. Maaüksus on valdavalt kaetud metsaga. Kõrghaljastusega alal on edelapoolses küljes teostatud lageraie. Ala läbib avalikult kasutatav Ristna kindlustuste tee 3920102. Ehitisregistri (EHR) andmetel asuvad maaüksusel hooned: 12-krt elamu (kood 115011836, ehitisealune pind 386.0 m², maht 3535.0 m³), kontrollpunkt (kood 115011843, ehitisealune pind 55.0 m², maht 169.0 m³), kütusehoidla (kood 115011844, ehitisealune pind 39.0 m², maht 84.0 m³), saun (kood 115011837, ehitisealune pind 98.0 m², maht 339.0 m³), juurviljahoidla (kood 115011840, ehitisealune pind 108.0 m², maht 270.0 m³), garaaž (kood 115011841, ehitisealune pind 45.0 m², maht 127.0 m³), 4-krt elamu (kood 115011835, ehitisealune pind 279.0 m², maht 912.0 m³), diiseljaam (kood 115011838, ehitisealune pind 62.0 m², maht 178.0 m³), pumbamaja (kood 115011839, ehitisealune pind 13.0 m², maht 47.0 m³), hoone(laut) (kood 115011850, ehitisealune pind 13.0 m², maht 28.0 m³) ja kasarmu (kood 115011842, ehitisealune pind 658.0 m², maht 3601.0 m³) ning rajatised: ladu (kood 220378177, ehitisealune pind 33.0 m²), katlamaja (kood 220378178, ehitisealune pind 305.0 m²) ja vahiruumid (kood 220378176, ehitisealune pind 1282.0 m²), 1.4.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb loode ja põhja poolt Putkaste metskond 48 maaüksusega (tunnus 39201:001:0116, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 88.04 ha), kirde poolt 12142 Ristna-Hirmuste tee maaüksusega (tunnus 39201:001:2860, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 7.05 ha) ja 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee maaüksusega (tunnus 39201:001:2792, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 16.02 ha), idakirde poolt Vabriku maaüksusega (tunnus 39201:001:0336, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 4011 m²), ida ja kagu poolt Putkaste metskond 8 maaüksusega (tunnus 39201:001:0129, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 17.35 ha), lõuna poolt Ääreveere maaüksusega (tunnus 20501:001:1932, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2.03 ha), lõunaedela poolt Ääretipu maaüksusega (tunnus 39201:001:0130, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3.06 ha), edela poolt Ristna kindlustuste tee maaüksusega (tunnus 39201:001:0165, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1712 m²) ning lääne poolt Ääremaa maaüksusega (tunnus 20501:001:1929, sihtotstarbed maatulundusmaa 95% ja ärimaa 5%, pindala 14.13 ha). 1.4.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Ida-Punkt maaüksus külgneb Kalana külas riigitee 12142 Ristna-Hirmuste tee maaüksusega (tunnus 39201:001:2860), millelt on mahasõit planeeringuala läbivale Ristna kindlustuste tee 3920102. Ristna kindlustuste teele on sõlmitud avaliku kasutuse leping ning sellelt on juurdepääsud planeeringuala kruntidele. 1.4.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal tehnorajatised puuduvad. Maaüksuse kirdepiirist väljaspool asub alajaama ja 10 kV maakaabelliinid. Maaüksust läbiva tee serva on varasemalt planeeritud 10 kV maakaabelliin ja side kanalisatsioonitrass.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

1.4.6 Kehtivad piirangud 1.4.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Ristna-Ohami (I klass) väärtuslik maastik; - Kultuurimälestise reg. nr. 23388-23392, 23398 ja 23404 ühine kaitsevöönd; - Kõpu looduskaitseala (registrikood: KLO1000570) (osaliselt); - Kõpu looduskaitseala, Ristna sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101233) (osaliselt); - Natura 2000 Kõpu loodusala (registrikood: RAH0000493); - Vääriselupaik nr. VEP205795 (osaliselt); - Vääriselupaik nr. VEP204252 (osaliselt); - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) (registrikood: KLO9309833); - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: aas-karukell (Pulsatilla pratensis) (registrikood: KLO9308924); - 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; - 12142 Ristna-Hirmuste tee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; - Ristna kindlustuste tee 3920102 ja avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

1.4.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad-laienevad kaitsekohustustes esitatud kitsendused, kui mälestiseks

tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti ja Muinsuskaitseseadus (§ 58). 5. Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntidel on olemasolev eratee määratud avalikku kasutusse. 6. Väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike üldised

kasutustingimused ja hooldussoovitused. 7. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 8. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 9. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 10. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.4.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala keskosast kuni mereni on Kõrgessaare Vallavalitsuse 01. oktoober 2009. a. korraldusega nr. 287 kehtestatud „Lõuna-Ristnanina piirkonna puhkemajanduslik tsoneering“. Tsoneeringu eesmärk on lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ja piirangutest luua perspektiivne maakasutuse lahendus, mis rahuldaks piirkonda üha enam külastavate puhkajate vajadusi, säästes sealjuures loodus- kultuurilist miljööd. Kuna „Lõuna-Ristnanina piirkonna puhkemajanduslik tsoneering“ Ida-Punkt maaüksusele planeeringulahendust ette ei näinud, siis käesoleva detailplaneeringuga puhkemajandusliku tsoneeringu planeeringut ei muudeta. Planeeringuala piirneb edelapoolsest küljest Äärevere, Ääretipu, Ääremaa ja Ristna kindlustuste tee maaüksustega, kus on Hiiumaa Vallavolikogu 16. veebruar 2023. a. otsusega nr. 101 kehtestatud „Kalana küla Ristna maaüksuse detailplaneering“, mille eesmärgiks oli maaüksus kruntida ning määrata sinna ehitusõigus üksikelamute ja piirkonnale koostatud teemaplaneeringu järgsete teenindushoonete rajamiseks ning üldplaneeringus määratud juhtfunktsiooni muutmine. „Kalana küla Ristna maaüksuse detailplaneering“ planeeringulahendust ei muudeta. 1.4.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt maaüksus neljaks krundiks ja määrata Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Positsioon 4 krundile määratakse ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning majutushoone maa) ärihooneteks. Lubatud on olemasolevate hoonete lammutamine ja uute rajamine vastavalt määratud ehitusõigusele. planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa juhtotstarvet elamumaaks (kolme krundi osas) ja

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

anda ehitusõigus väiksemale krundile, kui seda on üldplaneeringuga ette nähtud. Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringu järgne ärimaa juhtotstarve. 1.5 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntide hoonestusalale on lubatud kavandada üks üksikelamu ja kolm abihoonet, maksimaalselt 500 m² ehitisealuse pinnaga ja maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 8,0 m vastavalt põhijoonisele. Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntide piiril olemasolev hoone on ette nähtud likvideerida lammutamise teel. Positsioon 4 krundi hoonestusalal on lubatud kavandada 10 hoonet: kolm põhihoonet ja seitse abihoonet, maksimaalselt 2400 m² ehitisealuse pinnaga ja maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 8,0 m vastavalt põhijoonisele. 1.5.1 Krundijaotus Planeeringu eesmärgiks on Ida-Punkt maaüksuse kruntimine kolmeks elamumaa krundiks ja üheks ärimaa krundiks ning määrata uutele elamumaa kruntidele ja ärimaa krundile ehitusõigused ja hoonestusalad. 1.5.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (ha)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Positsioon 1 1,09 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

2.

Positsioon 2 1,10 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

3.

Positsioon 3 1,09 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

4.

Positsioon 4 7,04 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 50% Majutushoone maa, ÄM 50%

Ärimaa 100%

1.5.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeritava maaüksuse suurus - 10,32 ha 2. Ehitisealune pind - 3900 m2 3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 4

1.5.2 Kruntide ehitusõigus 1.5.2.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1070 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt. eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog, rullmaterjal, sindel (puit, ruberoid). Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh. kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

abihoonel viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus Välisseinad - puit (sh. palksein), kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.5.2.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1070 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt. eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog, rullmaterjal, sindel (puit, ruberoid). Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh. kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh. palksein), kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.5.2.3 Planeeritud Positsioon 3 krundi ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1070 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt. eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog, rullmaterjal, sindel (puit, ruberoid). Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh. kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh. palksein), kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.5.2.5 Planeeritud Positsioon 4 krundi ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 10 (3 põhihoonet ja 7 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 2400 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 2000 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 6800 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 2400 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m põhihoonel (või olemasolev kõrgus)

- 8,0 m abihoonel

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1 Katused: kalded - 0⁰ - 45° põhihoonel 0⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), rullmaterjal, sindel (puit, ruberoid).

Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - põhihoonel lamekatus, viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus abihoonel lamekatus, viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - kivi, klaas, krohv, puit, dekoratiivne plekk (nö. sandwich-plekk ei ole lubatud)

Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.5.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Käesolev planeeringuala on jagatud kolmeks elamumaa krundiks ja üheks ärimaa krundiks. Kõigile elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoone rajamiseks. Ärimaa krundile on määratud ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks. Lubatud on olemasolevate hoonete lammutamine ja uute rajamine vastavalt määratud ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid, väljaarvatud planeeringuala Kõpu looduskaitseala Ristna sihtkaitsevööndisse jäävas osas, kus ehitustegevus on keelatud. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Kruntidele märgitud hoonestusalad on määratud lähtuvalt iga krundi asukohast planeeritaval alal ja selle looduslikest tingimustest. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Soovitav on paigutada hoonestus nii, et säiliks rohkem olemasolevaid kasvujõus puid kogu planeeritaval alal. Planeeringus on säilitatud maaüksuse kasvujõus üksikpuud, väärtuslikumad puudegrupid ja kiviaiad. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Igale krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt kruntide suurustest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. 1.5.4 Piirded Kavandatud krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Täiendavate piirete kavandamisel eelistada piiretena kivi- ja puitedu, lubatud kõrgus on üldplaneeringu järgselt kuni 1,6 m maapinnast. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12136 Puski-Kõpu-Ristna km 20,785 (riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 138 autot) ja nr 12142 Ristna-Hirmuste (liiklussagedus 33 autot). Juurdepääs planeeringualale on riigiteede ristmikult algava avalikus kasutuses tee Ristna kindlustuste tee nr 3920102 kaudu. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei ole planeeritud. Ristna kindlustuste tee nr 3920102 kaudu on tagatud juurdepääs Ida-Punkt maaüksusest edasijäävatele naabermaaüksustele. Planeeringuala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 3. Hoonestusalad on kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, v.a. planeeringu algatamise hetkel olemasolevad, ehitisregistrisse kantud hoonete ulatuses.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

Sõiduautode parkimine on lubatud iga krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on olemasoleva mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 7 x 120 m (7 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 160 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms. rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos selle kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele planeeritud. Kui projekteerimisel selgub vajadus riigiteega ristuva tehnovõrgu rajamiseks, tuleb see rajada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Lähtuda tuleb Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Reovee kanalisatsioon on planeeritud järgmiselt, et on välditud kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehitistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (Veeseadus § 133, 134, 136, 137). Samuti on välistatud reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh. kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Transpordiamet on teavitanud detailplaneeringu koostajat, et ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt Jäätmeseaduse1 § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine Transpordiametile. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.5.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Transpordiamet ei võta Planeerimisseadus § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab planeeringust huvitatud isik arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh. keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omaniku(-e) soovile või maastikuprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoone ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.5.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Keelatud on looduslikku rohumaad asendada muruga, va õuealal, kus on niitmine lubatud. Haljastuse uuendamisel tuleb kasutada traditsioonilisi liike. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“).

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

Ida Punkt kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu tuleb pöörata tähelepanu ka ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna ja põhjavette. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.5.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoonete ümbruses ning juurdepääsuteede ja parkimisalade ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.5.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on Positsioon 1, 2 ja 3 kruntide üksikelamutel ja abihoonetele I kasutusviis. Positsioon 4 krundi hoonetel on II kastusviis ja IV kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. TP3 klassi ehitise maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 meetrit ja lubatud korruste arv on kuni 2. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.5.9 Servituutide vajaduse määramine Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntidele olemasoleva erateele on kavandatud ja tänaseks sõlmitud avalikku kasutusse määramise vajadus. Eratee avalikku kasutusse määramisel lähtuda Hiiumaa Vallavolikogu 15. aprill 2021. a. määrusest nr. 123 „Erateede avalikuks kasutamiseks määramise kord“ kehtivast redaktsioonist. Tee avaliku kasutuse leping on sõlmitud planeeringust huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kuna planeeringuala kruntidele on tagatud juurdepääs avalikult teelt, ei ole täiendavate juurdepääsuservituutide määramiseks vajadust. Kruntidel naaber-maaüksustele juurdepääsuteid ei paikne. 1.6 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.6.1 Veevarustus Planeeritavate Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide hoonestuse varustamine veega lahendatakse krundile rajatava puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. Ühe krundi veetarbimise kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 835:2014 "Hoone veevärk” esitatud normi alusel. Arvestuslik eluhoone ööpäevane veetarbimine on kuni 1,2 m³/ööpäevas. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Puurkaev projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt litsentsi omava ettevõtte poolt. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadusest „Veeseadus“ (jõustumine 01. oktoober 2019. a.). - Keskkonnaministri määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ (vastu võetud 31. juuli 2019. a.). 1.6.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee riigimaanteelt mahasõiduga piki olemasolevat Ristna kindlustuste tee nr 3920102 ja planeeritud juurdepääsuteid. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Positsioon 4 krundile planeeritud Ristna kindlustuste tee nr 3920102 äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee riigiteelt mahasõiduga Ristna kindlustuste tee nr 3920102 juurdepääsuteed ja selle äärde planeeritud manööverdusplatsi. Planeeritud tuletõrje veevõtukoha võimalik asukoht ja selle teeninduspiirkond, juurdepääsutee koos manööverdusplatsi ja kuivhüdrandi võimaliku asukohaga on määratud põhiplaanil. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel ning II kasutusviisiga hoone kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. IV kasutusviisiga hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 20 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal maaüksusel asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Kuna Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntidele planeeritud hooned ja nendega piirnevate kruntide (maaüksuste) hooned on üksteisest kaugemal kui 40 m, kasutatakse lähimat nõuetele vastavat looduslikku veevõtukohta Kalana külas Kalana jahisadam maaüksusel (tunnus 39201:001:0587) ca 2,2 km kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteelt 12141 Kalana sadama tee mahasõidult üle Kalana jahisadam maaüksuse juurdepääsuteed. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. 1.6.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestab, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

- kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovesi;

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

- kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist; - 10–50 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel

heitvesi vastab nõuetele, mis on käesoleva määruse lisas 1 esitatud reoveekogumisala kohta, mille koormus ületab 100 000 ie.

Planeeritud kruntide hoonete kanaliseerimine on lahendatud igal krundil heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Juhul kui krundile ei ole võimalik rajada bioloogilise omapuhasti ja imbväljaku kombinatsiooniga kanalisatsioonisüsteemi on alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.6.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parkimisalad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. 1.6.5 Elektrivarustus Planeeringualal elektrirajatised täna puuduvad. Planeeringualale on külgneva „Kalana küla Ristna maaüksuse detailplaneeringuga“ varasemalt planeeritud 10 kV maakaabelliin, millele lahendusele on tänaseks Enersence poolt mai 2023.a. koostatud „Ristna detailplaneeringu ala liitumised“ tööprojekt nr. LR8105. Projektiga on ette nähtud uue alajaama paigaldamine, 10 kV maakaabelliinide ja 0,4 kV maakaabelliinide rajamine ning Stantsi alajaama ümbertõstmine Ristna maaüksuse detailplaneeringuga ette nähtud alajaama asukohta. Samuti on ette nähtud Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntide liitumispunktidele reservtorude paigaldamine. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused“ alusel. Planeeringuala kõrvale on projekteeritud uus komplektalajaam AJ14150:(Hiiu). Alajaama teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamast on ette nähtud kruntidele eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid/jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele tee-alasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Projekteerimisel on lubatud liitumiskilpide projekteerimines mitmekohalistena teealasse. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud maakaabliga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Alajaamale eraldi krunti ei ole moodustatud. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 1.6.6 Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavavalgustust planeeritud ei ole. Krundide sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise staadiumis, kus kruntide juurdepääsuteede, parklate, hoonestusalade ja hoonete valgustus tuleb

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal teel liiklejaid ega naaberkinnistute ning selle ümbruses elavaid elanike. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on ette nähtud teede ja platside servas madalad valgustimastid ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial mille peamiseks eesmärgiks on energiasääst. 1.6.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal siderajatised täna puuduvad. Planeeringualale on külgneva „Kalana küla Ristna maaüksuse detailplaneeringuga“ varasemalt planeeritud sidekanalisatsioon. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt ELA_SA poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused“ alusel. Planeeringulahendus näeb ette asukohad uutele sideliinirajatisele. Planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluvast sidekaevust 082K19, asukohaga Ristna looduskeskus maaüksuse (katastritunnus 39201:001:0107) ees. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritud sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate ELA_SA ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad ELA_SA ja vajadusel Telia Eesti AS tehnilised tingimused ning tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. Alternatiivse lahendusena on lubatud telekommunikatsiooniteenuste tarbimiseks liituda mobiilse 4G või 5G võrguga. 1.6.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.6.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuaril 2019 jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.6.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. 10 kV ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Planeeringuga nähakse ette planeeritud 10 kV ja 0,4 kV maakaabelliinile servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Planeeringuga nähakse ette planeeritud sidetrassile servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.7 KESKKONNATINGIMUSED Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Ristna-Ohami” I klassi väärtuslike maastike koosseisu. Tegemist on kõrge puhkeväärtusega alaga, mis sisaldab inimtegevusest vähe mõjustatud metsi ja randa ning kahte ajaloolise väärtusega kultuurmaastikuala: Ristna tuletorni ja selle lähemat ümbrust koos hoonetega ning Lõuna-Ristnanina militaarala II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit kaitserajatiste ja hoonetega. Uuema aja rajatistest on huvipakkuv 1999. a. HÖS-i liikmete poolt ehitatud kivilabürint. „Ristna-Ohami” I klassi väärtuslikul maastikul kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Ala üldiselt elamuehituseks ei sobi. Tuleb tagada, et mootorsõidukitega ei sõidetaks väljaspool selleks ettenähtud teid.

- Hooldussoovitused: Rannaäärseid metsi, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse, tuleks puhkemajanduse huvides majandada püsimetsana. Militaarala tuleks hoida metsastumast, vajadusel tuleks objekte ümbritsevat rohumaad niita. Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks, kuid selleks tuleb luua korralik infrastruktuur (parklad, teerajad, lõkke- ja puhkekohad jne), et vältida kogu ala risustamist/rikkumist. Endised sõjaväelaste elamud võiks kasutusele võtta puhkerajatistena/kämpinguna.

Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel jääb Ida-Punkt maaüksus osaliselt (0,32 ha ulatuses) Kõpu looduskaitseala Ristna sihtkaitsevööndisse. Kõpu looduskaitseala on arvatud Natura 2000 võrgustikku võrgustikku Kõpu loodusalana. Kõpu loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks. Kõpu looduskaitseala kaitsekord on sätestatud Looduskaitseseaduse ja Kõpu looduskaitseala kaitse eeskirjaga. Kõpu looduskaitseala kaitse eesmärk on tutvustada ning kaitsta pärast jääaegsetel pinnavormidel kujunenud loodusmaastikke ja kooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike, kaitsta linnudirektiivi I lisa liike, loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liike. Ristna sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk on vanade looduslike metsaosade säilitamine ja rannikukoosluste kaitse. Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskirja § 10 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine ja maaparandussüsteemide hoiutööd. Sellest tulenevalt ei ole planeeringuga lubatud kavandada ehitisi või mistahes muud tegevust kaitsealale. Planeeringuala Kõpu looduskaitsealale jäävas osas on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*), planeeringualast ca 30 m kaugusele jääb elupaigatüübi metsastunud luited (2180) levikuala. Nimetatud elupaigatüüpide kaitse on nii Kõpu looduskaitseala kui Kõpu loodusala eesmärgiks. Lisaks jäävad planeeringualale III kaitsekategooria taimeliikide tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) ja aas karukella (Pulsatilla pratensis) elupaigad. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et tumepunase neiuvaiba ja aas karukella kasvualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad kui planeeringuala, sh. planeeringu lähteseisukohtades toodud esialgsel detailplaneeringu lahendusskeemil näidatud kavandatavad hoonestusalad, ei ohusta planeeringuga kavandatav nende liikide säilimist selles elupaigas. Detailplaneeringuga kavandatatud hoonestusalad jäävad väljapoole kaitseala, kuid piirnevad vahetult Kõpu looduskaitsealaga ja kaitstava elupaigatüübiga vanad loodusmetsad. Looduskaitseseaduse § 14 alusel kohalik omavalitsus väljaspool kaitseala ehitustegevust (ehituslubasid ja ehitusteatisi) Keskkonnaametiga kooskõlastama ei pea, küll aga peab planeeringu koostamisel ja hilisema ehitustegevuse käigus olema selge veendumus, et tegevusega negatiivset mõju seal esinevatele loodusväärtustele ei teki. Planeeringulahendusega, hilisema projekteerimise ja ehitustegevusega peab tagama elupaigatüüpide vanad loodusmetsad ja metsastunud luited ning nende seisundi ja väärtuse (inventuuri käigus on mõlema elupaigatüübi seisund ja looduskaitseline väärtus hinnatud väga heaks) säilimise. Detailplaneeringu hoonestusalade rajamisel toimub metsamaa osaline raadamine, õuemaa kujundamine ning ehitustegevus vahetult kaitseala piiril. Raadamise tõttu võib tegevusega kaasneda suurenenud oht tuulemurru tekkeks

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

piirneval Kõpu looduskaitseala osal, kuid samasugune oht oleks ka Ida-Punkt kinnistu kasutamisel maatulundusmaa ja metsamaana. Tuulemurdu saab käsitleda metsas loodusliku protsessina, mis ei halvenda Kõpu looduskaitseala seisundit. Projekteerimisel tuleb hoonestuse kavandamisel sellega arvestada ning mitte kavandada hooneid kaitseala piirile liiga lähedale. Ristna sihtkaitsevööndi kaitse eesmärgiks on vana loodusmetsa säilitamine, siis on seal raie keelatud ning projekteerimisel tuleb hoonestuse asukoha kavandamisel arvestada võimaliku kaitsealalt lähtuva ohuga hoonetele (puude kuivamine ja murdumine). Planeeringuala piirneb kahest küljest projekteeritava Hiiumaa rahvuspargiga. Projekteeritav Hiiumaa rahvuspark hõlmab antud piirkonnas riigimetsamaad, sh. planeeringualaga piirnevaid metsa vääriselupaikasid VEP nr. 205796, VEP nr. 204252 ja VEP nr 205795. Vääriselupaikade kaitse riigimetsas toimub vastavalt metsaseadusele ja keskkonnaministri 04. jaanuar 2007 määrusele nr. 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“. Riigimetsas korraldab riigimetsa majandaja vääriselupaiga kaitset EELIS-es esitatud suuniste kohaselt. Riigimetsas asuvas EELIS-esse kantud vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Looduskaitseseaduse § 8 lõige 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Planeeringuala ei kattu projekteeritava kaitsealaga, kuid planeeringulahendus peab tagama, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju seal esinevatele loodusväärtustele, sh. metsa vääriselupaikadele. Hoonestusalade kavandamisel tuleks jätta piisav puhvertsoon hoonestusala ja projekteeritava kaitseala vahele, et vältida ehitustegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid kavandatavale kaitsealale ja vääriselupaikadele. Detailplaneeringu planeerimislahenduse kohaselt ei kavandata hoonestusala vahetult projekteeritava kaitseala ja vääriselupaiga piirile ning näidatud vahemaa on tõenäoliselt piisav selleks, et taotletav tegevus ei mõjutaks kavandatava Hiiumaa rahvuspargi seisundit. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad ja tulenevalt ala kasutusajaloost ei ole välistatud, et Nõukogude sõjaväe poolt püstitatud hoonete ja rajatiste ümbrus võib olla saastunud nafta või muu taolisega. Uusi hooneid ei ole planeeritud üleujutavale ja niiskele alale. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne. Samuti võib mõju põhjaveele avalduda, kui rajatavate hoonete reoveekäitlussüsteeme ei hooldata nõuetekohaselt või ehitatakse välja nõuetele mittevastav süsteem. Ka võib ebasoodne mõju põhja- ja pinnaveele avalduda, kui planeeritavatesse hoonetesse kavandatavate tegevuste käigus juhtub mõni õnnetus ja ebasoovitavad ained satuvad hoonestusala ümbrusesse. Sellised riskid maandatakse tööohutusreegleid järgides. Planeeringuala reoveekäitlus ja veevarustus käsitletakse eraldi hoonete ehitusprojektides, kus peab olema tagatud õigusaktides sätestatud tingimused. Metsa-alal väljaspool hoonestusala ei ole lubatud puude raie, lubatud on ainult alusmetsa puhastamine. Tehnovõrkude trasside asukohad kavandada järgmiselt, et puude raie poleks vajalik. Soovituslik on võimalusel vältida kevadsuviseid raietöid lindude pesitsusajal (linnurahu ajal). Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.8 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED Planeeringuala jääb riikliku kaitse all olevate ehitismälestiste Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (registrinumber 23400), Teise Maailmasõja patarei veereservuaar (registrinumber 23402) ja Teise Maailmasõja patarei laskemoonavarjend 2 (registrinumber 23404) ühisesse kaitsevööndisse. Vastavalt Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a. määruse nr. 15 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ (RT I, 29.04.2019, 1) § 2 lõike 3 alusel ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega mõjuta kultuurimälestiste Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (registrinumber 23400), Teise Maailmasõja patarei veereservuaar (registrinumber 23402) ja Teise Maailmasõja patarei laskemoonavarjend 2 (registrinumber 23404) säilimist ega vaadeldavust. Mälestiste asukohad ja kaitsevööndi piir on nähtavad Maa-ameti põhikaardi kaardirakenduses.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

Muinsuskaitseseaduse § 58 lõige 1 kohaselt kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Muinsuskaitseseaduse § 58 lõige 2 sätestab, kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kaitsevööndis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik Muinsuskaitseametiga ehitamisest ette Muinsuskaitseseaduse § 59 sätestatud korras. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:

Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuste liitmine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.

2. Krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 3. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja sidevarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid sidevarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Planeeritud mahasõitude nähtavuste tagamine ja arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Tuletõrje veevõtukoha rajamine on tingimuslik enne hoone kasutusloa/-teatise taotlemist.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 24 - 02 Juuni 2024 Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond IDA-PUNKT KINNISTU DETAILPLANEERING

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatavad krundid Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 27.06.2024 nr 8-3/142-4

Kooskõlastuse taotlus Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsusega nr 136 algatati Ida-Punkt kinnistu (katastritunnus

39201:001:0166) detailplaneeringu koostamise algatamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine ja väljastati lähtetingimused.

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Ida-Punkt maaüksus neljaks krundiks ja määrata

kolmele krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed

tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt

Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa juhtotstarvet elamumaaks ja anda

ehitusõigus väiksemale krundile, kui seda on üldplaneeringuga ette nähtud. Maatulundusmaa

krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellele säilib üldplaneeringu järgne ärimaa

juhtotstarve. Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis

1.5.8.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 24-02 ”Ida-Punkt kinnistu

detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering

vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Ida-Punkt kinnistu detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]