Kaasiku ja Kase detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Päästeamet Põllumajandus- ja Toiduamet OÜ Ülenurme Teed

26.06.2024 nr 6-1/148-7

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Virulase külas asuvate Kaasiku ja Kase maaüksuste detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Väliprojekt OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Virulase külas asuvate Kaasiku ja Kase maaüksuste detailplaneering

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 26.06.2024 15:35 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-1/148-7 Kaasiku ja Kase detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Manused: Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks.asice; Kase_ja_Kaasiku_DP_2024.06.10.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Edastame kooskõlastamiseks Virulase külas asuvate Kaasiku ja Kase maaüksuste detailplaneeringu.

Lugupidamisega

Kristel Altsaar planeerimisspetsialist

53009986

Väliprojekt OÜ

Reg nr 14339541

Sepavälja 33, Tartu

50115 Tartu maakond

VIRULASE KÜLAS ASUVATE

KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

PLANEERINGUALA ASUKOHT Tartumaa, Kambja vald, Virulase küla

Töö nr: DP-202344

Kuupäev: 10.06.2024

PLANEERINGU

KORRALDAJA

PLANEERINGUST

HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU KOOSTAJAD

Kambja Vallavalitsus Tiit Kaasik

Projektijuht:

Liis Alver

(Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7)

Planeerija:

Kätlina Veltmann

(Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc)

TARTU 2024

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla

DP-202344

2

SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 3

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................................... 3 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ........................................................................... 3 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ........................................................................... 4 4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ....................................................................... 4 5. Olemasolev olukord .............................................................................................................................................. 5 6. Planeerimisettepanek .......................................................................................................................................... 6

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid .............................................................................................................. 6 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................................. 7 6.3. Krundi ehitusõigus ......................................................................................................................................... 7 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................................................... 7 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ........................................ 7 6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................... 8 6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ........................................................................................................ 8

6.7.1. Kruntide haljastus ja piirded ....................................................................................................... 8 6.7.2. Heakord ja jäätmete kogumine ................................................................................................... 8

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ......................................................................................................... 8 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded .................................................................................... 9 6.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ............................................................................................. 9

6.10.1. Üldised põhimõtted ......................................................................................................................... 9 6.10.2. Veevarustus ......................................................................................................................................... 9 6.10.3. Tuletõrje veevarustus ..................................................................................................................... 9 6.10.4. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................... 10 6.10.5. Sademevesi ........................................................................................................................................ 10 6.10.6. Elektrivarustus................................................................................................................................. 10 6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 11 6.10.8. Soojavarustus ................................................................................................................................... 11

6.11. Maaparandussüsteem .......................................................................................................................... 11 6.12. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................................. 11 6.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................ 11 6.14. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded .......................................................................................... 11 6.15. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded ....................................... 12 6.16. Pinnase radoonisisaldus ..................................................................................................................... 12 6.17. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud ......................................................................... 12 6.18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ............................................................................................................................................. 13 6.19. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................. 13

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE..................................................................................... 15 JOONISED ............................................................................................................................................................... 16

Joonis 1. Asukohaskeem .......................................................................................................................................... 17 Joonis 2. Tugiplaan ..................................................................................................................................................... 18 Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem .......................................................................................................... 19 Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ................................................................................................................ 20 Joonis 5. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................................ 21

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla DP-202344

3

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on 18.09.2023 esitatud taotlus detailplaneeringu

algatamiseks ning Kambja Vallavolikogu 21.02.2024 otsus nr 6 „Virulase külas asuvate Kaasiku

ja Kase maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kambja Vallavalitsus.

Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4

kohaselt on huvitatud isiku ja vallavalitsuse vahel sõlmitud leping detailplaneeringu koostamise

tellimiseks ja tehnilise taristu väljaehitamiseks.

Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda Kase (28301:001:1202) maaüksusele ehitusõiguse

määramist üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks ning täpsustada Kaasiku (28301:001:1201)

maaüksusele projekteerimistingimustega väljastatud ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete

püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud kruntidele ning antakse parkimise,

haljastuse, heakorra ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Planeeringualasse hõlmatud ala suurus on ca 4,5 ha.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 1 punkti 3 järgi kohustuslik, kuna detailplaneeringuga ei kavandata olulise

keskkonnamõjuga tegevusi (KeHJS § 6 lg 1). Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga

(KeHJS § 6 lõiked 2-4) ega kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise

vajalikkust, täpsustatud loetelu" alla. Kuna kavandatud tegevus ei kuulu eespool toodud

tegevuste hulka, ei ole eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

kaalumine vajalik.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Planeeritav ala asub kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohasel nn valgel alal. Üldplaneeringu

põhikaardil esitatud valge maa-ala on maa, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele

üldplaneeringuga uut võimalikku juhtotstarvet ei kavandata.

Lisaks asub planeeringuala rohelise võrgustiku koridoris. Juhul kui rohelise võrgustiku alal

jäävad olemasolev ja kavandatav hoonestus üksteisele lähemale kui 250 m on ehitusõiguse

määramiseks vajalik detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on

kooskõlas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga.

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla

DP-202344

4

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud musta pidevjoonega)

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid

▪ Tartu maakonnaplaneering;

▪ Kambja valla üldplaneering (kehtestatud 04.09.2007 määrusega nr 40);

▪ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

▪ Kambja valla jäätmehoolduseeskiri;

▪ Kambja valla heakorraeeskiri;

▪ Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.

Koostaja KG-Büroo OÜ (reg nr 11201865, litsents MTR reg. nr EEG000197), töö nr 1166-23GEO

(september 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning

17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise

planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning

teised dokumendid asuvad lisades.

4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Virulase külas, valla piiride suhtes

lääneosas, piirnedes vahetult Nõo vallaga. Kaugus Kambja alevikust on ca 6 km.

Ala paikneb hajaasustuspiirkonnas, mida iseloomustavad hajusalt paiknevad elamugrupid

suuremate põllu- ja metsamassiivide vahel. Ühtlane korrapärasus kruntide suuruste ja

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla DP-202344

5

struktuuri osas puudub. Tegemist on tüüpilise hajaasustusele omase külaarhitektuuriga, kus

hoonetekompleksi moodustavad peamiselt õuealale koondunud üksikelamu koos selle juurde

kuuluvate erineva funktsiooniga abihoonetega. Arhitektuursetest lahendustest on valdavaks

viilkatuse ja katusealuse korrusega hooned, mille välisviimistluses on kasutatud puitlaudist.

Planeeringuala piirneb põllu- ja metsamaade ning üksikute hajusate üksikelamu kruntidega,

läänest külgneb ala kohaliku Linnamäe-Koolimäe teega ning põhjast erakrunte läbiva

kruusakattega juurdepääsuteega. Kaugemas kontaktvööndis on samuti valdavaks hajaasustusele

omane asustusstruktuur ning maatulundusmaad.

Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Katastriüksuse

tunnus Pindala

Katastriüksuse

sihtotstarve

Kuusiku 52801:011:0142 9.95 ha maatulundusmaa100%

Elva metskond 11 52801:011:0388 374.32 ha maatulundusmaa 100%

Tuule 28203:004:0004 2.09 ha maatulundusmaa 100%

Saaremäe 28203:004:0174 7.14 ha maatulundusmaa 100%

Väike-Rõika 28203:004:0307 2.14 ha maatulundusmaa 100%

Metsaääre 28203:004:0028 6.20 ha maatulundusmaa 100%

Lähim suurem asula on ca 6 km kaugusel asuv Kambja alevik, kus on kättesaadavad erinevad

teenused ja kaubandus. Haridusasutustest lähimad on Unipiha algkool Pangodi külas ning

Lasteaed Mesimumm ja Ignatsi Jaagu kool Kambja alevikus.

Lähimad ühistranspordipeatused asuvad ca 1,8 km kaugusel Nõo-Kambja maantee ääres

(Liudsepa peatused).

Eeltoodust tulenevalt on üksikelamute rajamine piirkonda sobilik, jätkates väljakujunenud

hajaasustuse põhimõtteid ning võimaldades seeläbi rajada privaatsema elukoha, eemale

tiheasusutusest.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 3.

5. Olemasolev olukord

Detailplaneeringuala moodustavad 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kaasiku

(28301:001:1201) ja Kase (28301:001:1202) maaüksused. Planeeringuala suurus kokku on ca

4,5 ha.

Juurdepääs alale on tagatud kohaliku Linnamäe-Koolimäe tee kaudu, kust saab alguse

planeeringuala läbiv juurdepääsutee, mille kaudu on tagatud ligipääs ka naabermaaüksustele.

Kaasiku maaüksusele on olemasolev juurdepääs Linnamäe-Koolimäe teelt.

Planeeringuala on kaetud osaliselt loodusliku kõrghaljastusega, mis vaheldub lagedamate

rohealadega. Kõrghaljastuse liigilise koosseisu moodustavad peamiselt harilikud männid

vahelduvalt lehtpuudega (arukased ja lepad). Planeeringu loode- ja lääneosa on kaetud tihedama

kõrghaljastusega, hõlmates rohkem Kaasiku kinnistut. Lagedamad alad jäävad Kaasiku kinnistu

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla

DP-202344

6

keskosasse ja Kase kinnistule.

Kaasiku kinnistul asub olemasolev eluhoone ja tiik. Kase kinnistul olemasolev hoonestus

puudub. Krundi lõunaosas asuvad tiigid ja kraavid, mis on kinni kasvanud ning vajavad hooldust.

Planeeritav ala on ühtlase languga lõunasuunas. Kõrguste erinevus planeeringuala ulatuses on ca

4,5 m (abs 73,50…78.00 m).

Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on valdavaks kahkjad leetnud mullad LP ja planeeringu

madalamas lõunaosas esineb siirdesoomuldi M ja leostunud gleimuldi Go.

Planeeringuala lõunaosa on Kiisa I maaparandussüsteemi ehitise (ehitise kood:

2104550010120003) osaks ning seda läbivad drenaažitorud. Drenaažisüsteemi eesvooluks on

Tatra jõgi.

Kaasiku kinnistul on olemasolev elektriühendus ning lokaalsed vee- ja kanalisatsioonisüsteemid

(salvkaev ja biopuhasti koos imbväljakuga). Kase kinnistul on olemasolev liitumine

elektrivõrguga, ülejäänud tehnovõrkudega puuduvad.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

▪ Kohaliku tee 20 m laiune kaitsevöönd (laius vastavalt üldplaneeringule);

▪ Maaparandussüsteemi ehitise ala;

▪ Elektrikaablid ja selle kaitsevöönd

▪ Biopuhasti koos imbväljakuga

▪ Salvkaev koos hooldusala (10 m) ja heitvee immutamise keelualaga (60 m);

Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja

loodusalasid. Maa-ala jääb üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridori.

Maaüksus asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, kus esineb madal reostusohtlikkuse tase.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala keskmise või madala

radoonisisaldusega piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases jääb eeldatavalt normi piiresse.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

6. Planeerimisettepanek

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid

Planeeringualal asuvate Kase ja Kaasiku maaüksuste maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse

elamumaa sihtotstarbeks ning määratakse ehitusõigus üksikelamute ja neid teenindavate

abihoonete rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud kruntidele, tehnovõrkudega

varustamine ning antakse haljastuse ja heakorra põhimõtted. Ette on nähtud kohaliku tee ja

juurdepääsutee väljakruntimine.

Krundid on sobiliku suurusega uute elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks,

võimaldades järgida hajaasustusele omaseid hoonestuspõhimõtteid ning sobides seeläbi

olemasolevasse keskkonda. Kruntidele on võimalik moodustada üksikelamust ja erineva

funktsiooniga abihoonetest koosnevad kompaktsed õuealad, mis on piisavalt kaugel

olemasolevast hoonestusest, tagades olemasolevate ja uute elanike privaatsuse.

Planeeringulahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla DP-202344

7

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 4 krunti:

▪ 2 üksikelamu maa krunti (EP);

▪ 2 transpordimaa krunti (LT), kohaliku tee ja juurdepääsutee väljakruntimiseks.

6.3. Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud elamukrundil 1 kuni 20 m2 suuruse

väikeehitiste rajamine vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarve:

▪ 11101 – üksikelamu

▪ 12744 – elamu abihoone

6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala

määramisel on arvestatud kohaliku tee kaitsevööndiga ning et olemasoleva ja planeeritud

hoonestuse vahekaugus võimaldaks hajusa hoonestusmustri kujunemist ning oleks tagatud

nõuetekohased tuleohutusnõuded.

Hoonestusalad on laiendatud olemasolevate ja planeeritud tiikide kohale, et võimaldada

veekogu äärse hoonestuse püstitamist.

6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete

edasise projekteerimise käigus.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele

Ehitise kasutamise otstarve ÜKSIKELAMU

Max korruselisus

(põhihoone/abihoone) 2(teine korrus katusealune)/ 1

Katusekalle Elamul 30-45O, abihoonel 0-15O

Katusetüüp viil, kelp, kald

Katusekatte materjalid katuseplekk, katusekivi vm kvaliteetne materjal

Harjajoone suund vaba

Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, puit, klaas, metall, betoon (soovitavalt

kombineerituna), bituumen (vaid abihoonel).

+/- 0.00 kuni 0,6 m maapinnast

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla

DP-202344

8

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete

järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, keskkonda

arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Ehitamisel kasutatavad

materjalid peavad sobima antud piirkonda ning looma kinnistusiseselt harmoonilise terviku.

Keelatud on kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid välisviimistlusmaterjale (nt

plastvooder). Hoonete välisviimistluse värvilahendus projekteerida ümbruskonda sobivalt –

toonid soovitatavalt looduslähedased.

6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Kaasiku maaüksusele (Pos 1) on olemasolev juurdepääs Linnamäe-Koolimäe teelt. Juurdepääsu

asukoht on näidatud joonisel 4. Kase maaüksusele (Pos 2) on juurdepääs planeeritud

planeeringuala põhjaserva läbiva 3.5 m laiuse kruusakattega sõidutee kaudu, mis ristub kohaliku

Linnamäe-Koolimäe teega. Juurdepääsu täpne asukoht krundile määratakse projekteerimisel.

Planeeringuga on kavandatud ala läbivale Linnamäe-Kooli teele ja juurdepääsuteele eraldi

transpordimaa kruntide Pos 3 ja Pos 4 moodustamine. Väljakrunditavad transpordimaad

antakse üle kohalikule omavalitsusele.

Parkimine lahendatakse maapealselt ja krundisiseselt, soovitavalt vähemalt kolme

parkimiskohaga. Planeeritavad krundid on piisava suurusega, võimaldades mahutada kõik

parkimis- ja manööverdamisalad.

Parkimisalad ja krundisisesed liiklusalused pinnad on soovitatav kombineerida erinevat tüüpi

katenditega (sh sadevett läbilaskvad).

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

6.7.1. Kruntide haljastus ja piirded

Krundil kasvav olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada vähemalt 50% ulatuses. Soovitatav on

väljapoole hoonestust jäävatel aladel suurem osa puudest säilitada. Kruntide uusistutuse

põhimõtted tuleb lahendada planeeringu realiseerimisel vastavalt iga krundi omaniku soovidele.

Elamukrundi piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeid. Keelatud on

läbipaistmatud piirded, aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev.

6.7.2. Heakord ja jäätmete kogumine

Jäätmekäitlus tuleb kinnistul korraldada vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale.

Seejuures tuleb liigiti koguda enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega

kehtestatud nõuete kohaselt. Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust

korraldavale ettevõttele.

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga põhja- ja kagusuunas.

Planeeringuga ei ole ette nähtud vertikaali olulist muutmist. Kase kinnistul (Pos 2) on lubatud

laiendada olemasolev kinnikasvanud tiik ja kraavitus üheks suuremaks tiigiks, kuhu on võimalik

juhtida vajadusel krundil esinev liigvesi ja hooti kogunev sademevesi. Vertikaalplaneerimise

põhimõtted täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla DP-202344

9

6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hooned on I kasutusviisiga (elamu) ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on

TP3.

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega. Minimaalne erinevate kruntide hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja

laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet

rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui TP3-klassi hoonete puhul on kogupindala suurem kui

400 ruutmeetrit, peab tule levikut takistama vajadusel ehituslike abinõudega.

Selleks, et oleks tagatud tuleohutusnõuded ning tuletõrje veevõtukohana võimalik käsitleda

lähimat olemasolevat veevõtukohta, on olemasoleva ja planeeritud hoonestuse vahekaugus

planeeritud vähemalt 40 m.

6.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

6.10.1. Üldised põhimõtted

Planeeringuga on antud planeeritud kruntide olmeveega varustamise ja reovee käitlemise

lahendus, sademevee ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidelahendus ning soojavarustuse

põhimõtted. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud

projekteerimise käigus täpsustada (sh tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad).

Tehnovõrkude ja -rajatiste edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et rajatised ei jääks puude,

põõsaste ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada nende seisukorda või takistada nende

hooldust. Planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused

puudest, äärekividest ja teistest konstruktsioonidest.

Kaevu ja omapuhasti asukohad on planeeringus tähistatud kui eeldatavalt kõige sobilikumad.

Projekteerimise käigus asukoha täpsustamisel on kohustus arvestada veeseadusest tuleneva

heitvee immutamise keelualaga (50 m olemasoleva kui ka planeeritud kaevu hooldusalast).

Keeluala ulatumisel naaberkinnistule, tuleb võtta selle omanikult kirjalik nõusolek. Mõlemad

rajatised on lubatud rajada planeeritud hoonestusalale, kuid seejuures tuleb lisaks arvestada

tingimusega, et kaevu hooldusalasse ja imbväljaku kujasse ei ole lubatud hoonete püstitamine.

Põhimõttelised tehnovõrkude lahendused on näidatud joonisel 4.

6.10.2. Veevarustus

Kaasiku kinnistul (Pos 1) on olemasolev salvkaev, millega on tagatud antud krundi veevarustus.

Kase kinnistule (Pos 2) on veega varustamiseks planeeritud puur- või salvkaev ning veetorustik

eluhooneni. Kaevu tüüp ja veetorustiku asukoht tuleb täpsustada projekteerimisel (vt

põhimõtted ptk 6.9.1). Kuna planeeritud ööpäevane veetarve on kuni 0.5 m3/d, mis jääb alla 10

m3, ei ole puurkaevu rajamise korral vajalik sanitaarkaitseala moodustamine ning ette on nähtud

10 m laiune hooldusala.

6.10.3. Tuletõrje veevarustus

Vastavalt 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on sätestatud, et ehitise

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla

DP-202344

10

veevõtukohana võib käsitleda lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

▪ ehitise ehitisalune pind on kuni 60 ruutmeetrit;

▪ erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;

▪ erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

▪ eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli

ruutmeetri kohta.

Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht asub Aakaru külas Ani maaüksusel (28203:001:0046)

ca 4,3 km kaugusel. Kuna tegemist on hajaasustusega ning olemasoleva ja planeeritud

hoonestuse vaheline kaugus on vähemalt 40 m, ei ole vajalik kavandada täiendavat tuletõrje

veevõtukohta.

6.10.4. Reoveekanalisatsioon

Kaasiku kinnistul (Pos 1) on olemasoleva hoonete reovee puhastamine lahendatud biopuhasti ja

imbväljaku abil.

Kase kinnistul (Pos 2) on reovee kokkukogumiseks ja puhastamiseks planeeritud lokaalne

omapuhasti – biopuhasti koos imbväljakuga. Eeldatav reovee kogus on kuni 0.5 m3/d.

Omapuhasti orienteeruv asukoht koos kujaga on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Täpne

tehniline lahendus ja asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus (vt põhimõtted ptk 6.10.1).

Puhasti paigutamisel tuleb arvestada kujaga, mille ulatuses ei tohi paikneda eluhooneid. Järgida

tuleb 31.07.2019 määruses nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus„ sätestatud tingimusi.

Vastavalt veeseadusele on heitvee pinnasesse juhtimine keelatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal ning lähemal kui 50 m vastava ala piirist ning heitvee veekogusse juhtimine ei ole

lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Lähimad olemasolevad tarbevee saamiseks

kasutatavad kaevud asuvad Kaasiku ja Tuule maaüksustel.

6.10.5. Sademevesi

Planeeringualal kogunev sademevesi on ette nähtud krundisiseselt pinnasesse juhtida. Kruntide

lõunaosas asuvad tiigid, kuhu on samuti võimalik pinnase- ja sademevett suunata.

Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele.

6.10.6. Elektrivarustus

Planeeritud kruntidel (Pos 1 ja 2) on olemas elektriliitumised. Liitumiskilbid asuvad kruntide

põhjapiiril, juurdepääsutee ääres. Vastavalt Elektrilevi 15.03.2024 väljastatud tehnilistele

tingimusetele nr 469458 on võimalik olemasoleva peakaitsme suurendamine kuni 3x25 A.

Olemasolevad liitumiskilbid on tähistatud joonisel 4.

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi

elanikke ega jääks visuaalselt häirima või domineerima. Paneelide paigaldamine on lubatud

katusele, fassaadile ja maapinnale.

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla DP-202344

11

6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus lahendatakse õhu kaudu levivate lahenduste abil.

6.10.8. Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial

põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega

kütmine. Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.

6.11. Maaparandussüsteem

Kase ja Kaasiku maaüksuste lõunaosale ulatub Kiisa I maaparandussüsteemi ehitis (ehitise kood:

2104550010120003), sh maa-alused drenaažitorud. Katastriüksuste sihtotstarbe muutmisel

elamumaaks arvatakse Kase ja Kaasiku kinnistud maaparandussüsteemist välja.

Krundil Pos 2 (Kase mü) asuvasse olemasolevasse maaparandusdrenaaži on ühendatud

Saaremäe maaüksusel (28203:004:0174) asuv kraav, mille kaudu on eeldatavalt tagatud

kinnistul asuva tiigi ülevool. Planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada, et säiliks

naabermaaüksuselt liigvee ärajuhtimine.

6.12. Servituutide vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadus puudub.

6.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

▪ Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

▪ Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude

rajamist;

▪ Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

▪ Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

▪ Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

▪ Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid

prügianumaid.

6.14. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

Planeeringualal ei asu teadaolevalt looduskaitsealuseid objekte ja loodusvarasid, Natura 2000

võrgustiku linnu- ja loodusala, ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid

objekte. Alale ulatub rohelise võrgustiku koridor. Kuna tegemist on vähese hoonestusega

hajaasustusalaga, on jätkuvalt tagatud rohevõrgustiku katkematu toimimine.

Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu

realiseerimisel ei kaasne ohtu olulise keskkonnamõju tekkeks. Planeeringu realiseerimise

tulemusel ei avaldata olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega

loomastikule.

Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses

asuvat elukeskkonda. Pinnasetööde käigus ei avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju pinna- ja

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla

DP-202344

12

põhjaveele.

Olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse konteineritesse ning need tuleb anda üle jäätmeluba

omavatele ettevõtetele.

6.15. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded

Planeeringuala on kahest küljest piiritletud teega. Tegemist on madala liiklussagedusega

kohaliku tee ja juurdepääsuteega, mida kasutavad kohalikud elanikud ning mille kaudu puudub

läbiv transiitliiklus. Võib eeldada, et liiklusest põhjustatud häiringute ulatus ei ületa

normtasemeid.

Projekteerimisel tagatakse hoonete siseruumide nõuded ning määratakse vajadusel vajalikud

heliisolatsiooni meetmed standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“ kohaselt.

Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses

asuvat elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei ületaks seadusega

sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid. Vibratsiooni mõju hoonestusele on

projekteerimisel vajadusel võimalik ennetada ning rakendada massiivsemaid konstruktsioone.

Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis

EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Projekteerimisel tuleb tagada

planeeritud eluruumides insolatsiooni kestus vähemalt 2,5 tundi. Arvestades, et planeeritud

hoonestus asub hajaastustuses, on insolatsiooniprobleemide tekkimine vähetõenäoline.

6.16. Pinnase radoonisisaldus

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala keskmise või madala

radoonisisaldusega piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases jääb eeldatavalt normi piiresse.

Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete

siseõhus. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest

esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga

suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse.

Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna

niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja

uste avamine, küttekolded jne.

Radooniuuringu koostamine on soovituslik, et vajadusel selgitada välja võimalik radoonioht.

Vastavalt seadusandlusele peab hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 300

Bq/m3. Juhul, kui uuringu tulemustest selgub, et radooni sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud

piirnorme, tuleb hoonetes normidele vastava radoonitaseme tagamiseks arvestada

projekteerimisel radoonikaitse meetmetega vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Tuleks kasutada

radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud) ning tagada nõuetele vastav

ventilatsioon. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida, ning

arvestada, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike.

6.17. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud

Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised ning

pärandkultuuri objektid, millele võiks kavandatav tegevus mõju avaldada.

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla DP-202344

13

Planeeritud tegevus põhjustab väikseid muutuseid senises maakasutuses ja visuaalses ilmes –

kõrghaljastatud ala harvendatakse ja heakorrastatakse ning lisanduvad uued eluhooned koos

abihoonetega. Uus planeeritud hoonestus jätkab kontaktvööndis olemasoleva ja varem

planeeritud hajaasustuse põhimõtteid ning on loogiliseks jätkuks väljakujunenud elukeskkonna

laiendamiseks. Eeldatavalt ei põhjusta maatulundusmaa asendumine elamumaaga olulist

kultuurilist mõju.

Uushoonestus ning uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju piirkonna jätkusuutlikule

arengule ning kogukonnaelu elavdamisele, kasvatades laiemat huvi piirkonna kui väärtusliku

elukeskkonna vastu.

Negatiivset mõju võib avaldada ehitustegevusaegne ehitusmasinatest tingitud liikluskoormuse

kasv ning suurenev müra- ja vibratsioonitase, mida saab käsitleda kui lühiaegset mõju.

Negatiivne pikaajaline sotsiaalne mõju eeldatavalt puudub.

6.18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

▪ tegevuspiirangud kohaliku tee kaitsevööndis, mis on reguleeritud ehitusseadustikus sätestatuga;

▪ tegevuspiirangud elektripaigaldise kaitsevööndis, mis on reguleeritud määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

▪ tegevuspiirangud lokaalsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste hooldusalas ja kujas, mis on reguleeritud veeseaduses ning määruses „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga.

6.19. Planeeringu elluviimise võimalused

Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Projektid peavad olema koostatud vastavalt kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab

olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb

tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või

ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb

vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu

ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise eeldused:

▪ Katastriüksuste moodustamine;

▪ Kruntide Pos 3 ja Pos 4 tasuta võõrandamine Kambja vallale;

▪ Planeeritud juurdepääsude ning tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine detailplaneeringus

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Kambja vald, Virulase küla

DP-202344

14

sätestatud viisil, mahus ja ulatuses, mille väljaehitamise ja kulude kandmise kohustus on

krundi igakordsel omanikul.

▪ Hoonetele kasutusloa väljastamise eelduseks on välja ehitatud tehnovõrgud ja -rajatised.

Kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu

kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.

Joonise nimetus: ASUKOHASKEEM

Asukoht: VIRULASE KÜLA, KAMBJA VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik: TIIT KAASIK

Projektijuht/ planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: VIRULASE KÜLAS ASUVA KAASIKU JA KASE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 05.12.2023

Joonise nr: 1

Mõõtkava: -

Formaat: A4

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202344 Planeeringuala asukoht

Ko ha

lik u

te e

ka its

ev öö

nd (2

0 m

)

Joonise nimetus:

TUGIJOONIS

Asukoht: VIRULASE KÜLA, KAMBJA VALD, TARTUMAA

Planeeringust huvitatud isik:

TIIT KAASIK

Projektijuht: LIIS ALVER

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KASE JA KAASIKU MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3 , T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Kuupäev:

14.03.2024

Joonise nr:

2 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A2

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

Töö nimi:

Töö nr: DP-202344

1. Planeeringuala suurus on ca 4,3 ha.

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja KG-Büroo OÜ (reg nr 11201865, litsents MTR reg. nr EEG000197), töö nr 1166-23GEO (september 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED

Olemasolev salvkaev hooldusalaga

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

LEPPEMÄRGID

Olemasolev tiik / kraav

Olemasolev veetorustik

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev sademeveetorustik

Olemasolev drenaažitorustik

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev puistu/kõrghaljastus

Olemasolev tee

Maaparandussüsteemi kollektoreesvool

M aaparandussüsteem

i kollektoreesvool

Maaparandussüsteemi kollektoreesvool

Tatra jõgi

Kalda ve ekaitsevöönd (10 m)

Kalda ehituskeeluvöönd (50 m)

Kalda piira nguvöönd (100 m)

L in

n a m

ä e -K

o o lim

ä e t e e

V iru

la se

kü la

K a m

b ja

va ld

U n ip

ih a kü

la N

õ o va

ld

Pühi k üla K

am bja va

ld

Viru lase

kü la K

am bja va

ld

Joonise nimetus:

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜSISKEEM

Asukoht: VIRULASE KÜLA, KAMBJA VALD, TARTUMAA

Planeeringust huvitatud isik:

TIIT KAASIK

Projektijuht: LIIS ALVER

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KASE JA KAASIKU MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3 , T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Kuupäev:

20.03.2024

Joonise nr:

3 Mõõtkava:

1:5000 Formaat:

A3

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

Töö nimi:

Töö nr: DP-202344LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistupiir

Maaparandussüsteemi eesvool

Olemasolev maatulundusmaa

Planeeritud elamumaa

ÜP kohane rohevõrgustiku ala

Planeeritud transpordimaa

Planeeritud krundipiir

Olemasolev elamukompleks/õueala

30

30

K

Pl. kaev

Ol. salvkaev

Ol. imbsüsteem

Pl. omapuhasti

30

20

20Ko ha

lik u

te e

ka its

ev öö

nd (2

0 m

)

20

20

Ol. salvkaev

R60

Heitvee immutamise

keeluala

2/1 4(1/3)

9/6 500

EP100

19 6782

2/1 4(1/3)

9/6 500

EP100

23 2511

- -

- -

LT100

11573

- -

- -

LT100

9854

20

Ol. biopuhasti

R10

R10

R60

Heitvee immutamise

keeluala

R60

Heitvee immutamise

keeluala

R10

Pos 1 ol. elektriliitumine

Pos 2 ol. elektriliitumine

2/1 4(1/3)

9/6 450

EP100

23 2511

Planeeritud puur- või salvkaev hooldusalagaK

Planeeritud omapuhasti ja imbväljak kujaga

Heitvee immutamise keeluala

TEHNOVÕRGUD

Olemasolev salvkaev hooldusalaga

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

10

LEPPEMÄRGID

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone(maa-alune korrus)/abihoone)

krundi kasutamise otstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL

Joonise nimetus:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

Asukoht: VIRULASE KÜLA, KAMBJA VALD, TARTUMAA

Planeeringust huvitatud isik:

TIIT KAASIK

Projektijuht: LIIS ALVER

VIRULASE KÜLAS ASUVATE KASE JA KAASIKU MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3 , T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Kuupäev:

10.06.2024

Joonise nr:

4 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A2

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

Töö nimi:

Töö nr: DP-202344

1. Planeeringuala suurus on ca 4,3 ha.

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja KG-Büroo OÜ (reg nr 11201865, litsents MTR reg. nr EEG000197), töö nr 1166-23GEO (september 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED

Olemasolev tee

Olemasolev hoonestus

Planeeritud hoonestusala

Orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud hoone illustratiivne asukoht

Hoonestusala kaugus krundipiirist

Olemasolev puistu/kõrghaljastus

Olemasolev tiik / kraav

Olemasolev veetorustik

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev sademeveetorustik

Olemasolev drenaažitorustik

Olemasolev madalpinge õhuliin

Planeeritud krundipiir

Planeeritud tiik

Olemasolev madalpinge maakaabel

EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS

Haljastatav ala