Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala DP kooskõlastamine

Curriculum vitae

Anu Tiitsaar

Sünniaeg 10.08.1982 E-post [email protected] Lisainfo Muutsin nime. Eelmine nimi

Anu Sang. Vanemad publikatsioonid on vana nimega.

Teadustöö põhisuunad

ETIS VALDKOND: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja - füsioloogia; TÄPSUSTUS: Päevaliblikate liigirikkuse mustrid ja ökoloogia

Töökohad ja ametid

01.11.2023–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, entomoloogia teadur (0,50)

23.02.2021–... MTÜ Puhmaskulmik, ekspert (0,50) 01.06.2023– 31.10.2023

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, entomoloogia teadur (1,00)

01.10.2021– 31.05.2023

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, entomoloogia teadur (0,50)

01.09.2021– 30.09.2021

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, entomoloogia teadur (0,70)

01.05.2021– 31.08.2021

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, entomoloogia teadur (1,00)

01.02.2020– 30.04.2021

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, entomoloogia teadur (0,50)

01.01.2018– 31.01.2020

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, entomoloogia teadur (1,00)

01.01.2016– 15.12.2017

Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, entomoloogia teadur (1,00)

01.01.2015– 31.12.2015

Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, entomoloogia teadur (1,00)

01.05.2014– 31.12.2014

Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,

looduskaitsebioloogia teadur (1,00) 01.09.2013– 30.04.2014

Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia teadur (1,00)

01.01.2012– 31.08.2013

Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia teadur (1,00)

01.02.2010– 31.03.2010

Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, spetsialist (0,15)

01.02.2008– 30.09.2009

Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, zooloogia spetsialist (0,20)

01.09.2007– 31.10.2007

Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut , tehnik (1,00)

01.08.2007– 31.08.2007

Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut , tehnik (0,50)

14.06.2007– 31.07.2007

Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Botaanika ja ökoloogia instituut, tehnik (0,50)

08.06.2006– 30.09.2006

Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Botaanika ja ökoloogia instituut, tehnik (0,50)

Teaduskraadid

Anu Tiitsaar, doktorikraad, 2011, (juh) Tiit Teder, The effects of predation risk and habitat history on butterfly communities (Kisklusrisk ja elupaiga ajalugu päevaliblikate koosluste mõjutajatena), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut. Anu Tiitsaar, magistrikraad, 2007, (juh) Tiit Teder, The influence of host plant abundance and landscape connectivity to movement patterns of the clouded apollo (Parnassius mnemosyne, Lepidoptera: Papilionidae) (Rööviku toidutaime tiheduse ja maastikulise sidususe mõju mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne, Lepidoptera: Papilionidae) liikuvusele), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Loomaökoloogia õppetool.

Teaduspreemiad ja tunnustused

2007 Eesti Teaduste Akadeemia I teadusauhind. Konkursitöö: „Rööviku toidutaime tiheduse ja maastikulise sidususe mõju mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne, Lepidoptera: Papilionidae) liikuvusele"

Haridustee

2007–2011 Tartu Ülikool, zooloogia ja hüdrobioloogia, doktoriõpe 2005–2007 Tartu Ülikool, bioloogia, magistriõpe 2002–2005 Tartu Ülikool, bioloogia

1997–2001 Pärnu Koidula Gümnaasium 1989–1997 Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Jooksvad projektid

• PRG741 "Võrdlevad uurimused putukatel: kehasuuruse perspektiiv" (1.01.2020−31.12.2024); Vastutav täitja: Toomas Tammaru; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 1 041 375 EUR.

Lõppenud projektid

• SLTOM19623 (16057) "Põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla) populatsiooni seisund ja elupaigakasutus" (20.05.2019−30.09.2021); Vastutav täitja: Anu Tiitsaar; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Eraldatud summa: 12 752 EUR.

• SLTOM19049 (15356) "Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs" (1.01.2019−30.04.2021); Vastutav täitja: Aveliina Helm; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Eraldatud summa: 121 538 EUR.

• IUT34-7 "Uudsed ökosüsteemid ja ökoloogiline taastamine säästva looduskasutuse kontekstis" (1.01.2015−31.12.2020); Vastutav täitja: Asko Lõhmus; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 735 780 EUR.

• SLTOM19049 (15356) "Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs (1.01.2019−17.12.2020)", Aveliina Helm, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.

• LLTOM20202 (hange 216164) "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2020 (hanke osa 13, Seiretöö: Päevaliblikad)" (27.03.2020−2.11.2020); Vastutav täitja: Anu Tiitsaar; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Keskkonnaagentuur; Eraldatud summa: 13 540 EUR.

• IUT20-33 "Võrdlevad uurimused evolutsioonilises putukaökoloogias: fülogeneesist rakendusliku populatsioonidünaamikani" (1.01.2014−31.12.2019); Vastutav täitja: Toomas Tammaru; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 1 138 200 EUR.

• LLTOM19414 "Päevaliblikate ja kimalaste inventuur Pelguranna – Kopli kaubajaama vaatlusalal" (1.05.2019−1.12.2019); Vastutav täitja: Virve Sõber; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet; Eraldatud summa: 5 188 EUR.

• LLTOM19279 "Päevaliblikate ja kimalaste Lääne-Tallinna rohekoridori funktsionaalsuse analüüs" (1.04.2019−25.11.2019); Vastutav täitja: Virve Sõber; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Tallinna Keskkonnaamet; Eraldatud summa: 6 750 EUR.

• LLTOM19406 (hange 204794) "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2019 (hanke osa 14, Seiretöö: Päevaliblikad) Projekti nimetus (inglise keeles) " (6.06.2019−1.11.2019); Vastutav täitja: Erki Õunap; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Keskkonnaagentuur; Eraldatud summa: 10 415 EUR.

• SLTOM17434 (13333) "Eesti päevaliblikate leviku modelleerimine ja seisundi hindamine" (1.07.2017−31.05.2019); Vastutav täitja: Anu Tiitsaar; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Eraldatud summa: 45 265 EUR.

• LLTOM17554 "Linnudirektiivi artikkel 12 ja loodusdirektiivi artikkel 17 aruandeperioodi 2013–2018 aruanded (aruandevormi liigiaruande osa aruandenäitajate hindamine päevaliblikate liikide osas)" (22.12.2017−15.11.2018); Vastutav täitja: Anu Tiitsaar; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Keskkonnaagentuur; Eraldatud summa: 3 875 EUR.

• LLTOM18322 "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2018 (Seiretöö: Päevaliblikad)" (22.06.2018−1.11.2018); Vastutav täitja: Erki Õunap; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Keskkonnaagentuur; Eraldatud summa: 10 065 EUR.

• LLTOM17336 "Liikide ohustatuse hindamine (Liblkalised (Lepidoptera) kõik liigid)" (7.06.2017−1.04.2018); Vastutav täitja: Anu Tiitsaar; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Keskkonnaamet; Eraldatud summa: 34 300 EUR.

• LLTOM17337 "Liikide ohustatuse hindamine (Mardikalised (Coleoptera) kõik liigid)" (7.06.2017−1.04.2018); Vastutav täitja: Anu Tiitsaar; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Keskkonnaamet; Eraldatud summa: 33 200 EUR.

• SLTOM16004 (10989) "Eesti päevaliblikate leviku kaardistamine" (1.01.2016−15.12.2017); Vastutav täitja: Anu Tiitsaar; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut (partner); Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Eraldatud summa: 134 949 EUR.

• LLTOM17308 "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2017 (Seiretöö: Päevaliblikad)" (24.05.2017−1.11.2017); Vastutav täitja: Erki Õunap; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Keskkonnaagentuur; Eraldatud summa: 9 665 EUR.

• SLOOM12011T (3.2.0802.11-0043) "Looduskaitse rakendusuuringud" (1.01.2012−28.02.2015); Vastutav täitja: Riinu Rannap; Tartu Ülikool; Finantseerija: SA Archimedes; Eraldatud summa: 733 182 EUR.

• ETF8413 "Keskkonnast tingitud fenotüübiline muutlikkus putukate elukäigutunnustes" (1.01.2010−31.12.2014); Vastutav täitja: Tiit Teder; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond , Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 49 085 EUR.

• SF0180122s08 "Fülogeneetilised ja võrdlev-ökoloogilised uuringud loomadel" (1.01.2008−31.12.2013); Vastutav täitja: Toomas Tammaru; Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond,

Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 1 158 238 EUR.

• LLOOM13131 "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2013 (Seiretöö: Päevaliblikad)" (31.05.2013−1.11.2013); Vastutav täitja: Erki Õunap; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut (partner); Finantseerija: Keskkonnaamet; Eraldatud summa: 5 813 EUR.

• ETF6619 "Liigilise mitmekesisusemustrid ja dünaamika putukatel fragmenteeritud elupaikades" (1.01.2006−31.12.2009); Vastutav täitja: Tiit Teder; Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 43 314 EUR.

Juhendamisel väitekirjad

• Daniel Valdma, doktorant, (juh) Toomas Tammaru; Tiit Teder; Anu Tiitsaar; Jaanus Remm, Patterns of butterfly diversity: from basic spatial ecology to conservation practices (Päevaliblikate mitmekesisus: maastikuökoloogia fundamentaalprobleemidest looduskaitseliste rakendusteni), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.

Juhendatud väitekirjad

• Ingrid Talgre, magistrikraad, 2015, (juh) Anu Tiitsaar, Karjatamise mõju putukate valmikueelsele suremusele, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Zooloogia osakond.

• Tiina Stanevitš, magistrikraad, 2013, (juh) Anu Tiitsaar; Ly Lindman, Vareskaera- aasasilmiku (Coenonympha hero) toidutaime- ja biotoobieelistus Eestis, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Zooloogia osakond.

• Allar Liiv, magistrikraad, 2011, (juh) Tiit Teder; Anu Tiitsaar; Freerk Molleman, Parasvöötme päevaliblika kaalumuutus ning eluiga looduslikus ja labori keskkonnas, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Zooloogia osakond.

Publikatsioonid

2023

Prangel, Elisabeth; Kasari‐Toussaint, Liis; Neuenkamp, Lena; Noreika, Norbertas; Karise, Reet; Marja, Riho; Ingerpuu, Nele; Kupper, Tiiu; Keerberg, Liis; Oja, Ede; Meriste, Mart; Tiitsaar, Anu; Ivask, Mari; Helm, Aveliina (2023). Afforestation and abandonment of semi‐natural grasslands lead to biodiversity loss and a decline in ecosystem services and functions. Journal of Applied Ecology. DOI: 10.1111/1365-2664.14375.

2020

Viljur, Mari-Liis; Tiitsaar, Anu; Gimbutas, Mark; Kaasik, Ants; Valdma, Daniel; Õunap, Erki; Tammaru, Toomas; Teder, Tiit (2020). Conserving woodland butterflies in managed forests: Both

local and landscape factors matter. Forest Ecology and Management, 462, 118002. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118002.

2019

Maes, D.; Verovnik, R.; Wiemers, M.; Brosens, D.; Beshkov, S.; Bonelli, S.; Buszko, J.; Cantu Salazar, L.; Cassar, L.-F.; Collins, S.; Dinca, V.; Djuric, M.; Dusej, G.; Elven, H.; Franeta, F.; Garcia Pereira, P.; Geryak, Y.; Goffart, P.; Gor, A.; Hiermann, U. ... Warren, M. S. (2019). Integrating national Red Lists for prioritising conservation actions for European butterflies. Journal of Insect Conservation, 23 (2), 301−330. DOI: 10.1007/s10841-019-00127-z.

2017

Hudson, Lawrence N; Newbold, Tim; Contu, Sara; Hill, Samantha L L; Lysenko, Igor; De Palma, Adriana; Phillips, Helen R P; Alhusseini, Tamera I; Bedford, Felicity E; Bennett, Dominic J; Booth, Hollie; Burton, Victoria J; Chng, Charlotte W T; Choimes, Argyrios; Correia, David L P; Day, Julie; Echeverría-Londoño, Susy; Emerson, Susan R; Gao, Di; Garon, Morgan ... Purvis, Andy (2017). The database of the PREDICTS (Projecting Responses of Ecological Diversity In Changing Terrestrial Systems) project. Ecology and Evolution, 7 (1), 145−188. DOI: 10.1002/ece3.2579.

2016

Tiitsaar, Anu; Kaasik, Ants; Lindman, Ly; Stanevitš, Tiina; Tammaru, Toomas (2016). Host associations of Coenonympha hero (Lepidoptera: Nymphalidae) in northern Europe: microhabitat rather than plant species. Journal of Insect Conservation, 20 (2), 265−275. DOI: 10.1007/s10841-016- 9861-2.

Helm, Aveliina; Aavik, Tsipe; Ingerpuu, Nele; Ivask, Mari; Karise, Reet; Kasari, Liis; Kupper, Tiiu; Marja, Riho; Meriste, Mart; Metsoja, Jaak-Albert; Neuenkamp, Lena; Oja, Ede; Tiitsaar, Anu (2016). Monitoring changes in biodiversity patterns and in landscape structure during the large-scale grassland restoration in Estonia. Best practice in restoration. The 10th European Conference On Ecological Restoration Abstract Volume: Best practice in restoration. The 10th European Conference On Ecological Restoration, August 22–26, 2016, Freising, Germany. Ed. Johannes Kollmann; Julia-Maria Hermann. Chair of Restoration Ecology, Technische Universität München, 241.

2015

Vilbas, M.; Teder, T.; Tiitsaar, A.; Kaasik, A.; Esperk, T. (2015). Habitat use of the endangered parasitic butterfly Phengaris arion close to its northern distribution limit. Insect Conservation and Diversity, 8 (3), 252−260. DOI: 10.1111/icad.12104.

2013

Tiitsaar, A.; Kaasik, A.; Teder, T. (2013). The effects of seasonally variable dragonfly predation on butterfly assemblages. Ecology, 94 (1), 200−207.

2011

Sang, A.; Teder, T. (2011). Dragonflies cause spatial and temporal heterogeneity in habitat quality for butterflies. Insect Conservation and Diversity, 4 (4), 257−264. DOI: 10.1111/j.1752- 4598.2011.00134.x.

2010

Teder, T.; Esperk, T.; Remmel, T.; Sang, A.; Tammaru, T. (2010). Counterintuitive size patterns in bivoltine moths: late-season larvae grow larger despite lower food quality. Oecologia, 162 (1), 117−125. DOI: 10.1007/s00442-009-1439-1.

Sang, A.; Teder, T.; Helm, A.; Pärtel, M. (2010). Indirect evidence for an extinction debt of grassland butterflies half century after habitat loss. Biological Conservation, 143 (6), 1405−1413. DOI: 10.1016/j.biocon.2010.03.015.

Krauss, J.; Bommarco, R.; Guardiola, M.; Heikkinen, R.; Helm, A.; Kuussaari, M.; Lindborg, R.; Öckinger, E.; Pärtel, M.; Pino, J.; Pöyry, J.; Raatikainen, K.; Sang, A.; Stefanescu, C.; Teder, T.; Zobel, M.; Steffan-Dewenter, I. (2010). Habitat fragmentation causes immediate and time-delayed biodiversity loss at different trophic levels. Ecology Letters, 13 (5), 597−605. DOI: 10.1111/j.1461- 0248.2010.01457.x.

2005

Sang, A.; Teder, T. (2005). Päevaliblikate populatsioonide taastamine. Sammul, M.; Lõhmus, A. (Toim.). Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamat. (192−207). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.

MTÜ Puhmaskulmik

Eksperthinnang teelehe-mosaiikliblika kohta Vaarikavälu

detailplaneeringu alal (KÜ: 72701:002:0079)

Hinnangu koostaja: Anu Tiitsaar, PhD

Matsi küla 2023

Eksperthinnang kaitsealuse liigi olemasolu ja kaitsemeetmete kohta Vaarikavälu

detailplaneeringu alal

Teelehe-mosaiikliblikas (Euphdryas aurinia; Joonis 1) on III kaitsekategooria päevaliblikas, kes

on Eestis hajusalt levinud üle kogu territooriumi, kuid leiukohtades on ta enamasti

vähearvukas. Liik on Eesti punase raamatu järgi hinnatud ohuväliseks. Liigi kaitse alla võtmise

põhjuseks on kuulumine Euroopa Liidu Loodusdirektiivi liikide hulka. Elupaigana eelistab

liblikas poollooduslikke sageli lubjarikkaid niiskemaid rohumaid, kus kasvab liigi rööviku

toidutaime peetrilehte (Succisa pratensis). Mujal Euroopas on liigi toidutaimena registreeritud

ka äiatari (Knautia arvensis) ning süstlehist teelehete (Plantago lanceolata). Liblikavalmik võib

liikuda vähesel määral ka elupaigast väljapoole ning valmikuna toitub generalistina erinevatel

õitel. Valmikute lennuaeg on juunis.

Joonis 1. Teelehe mosaiikliblikas (fotod: Anu Tiitsaar)

Hindamaks detailplaneeringu ala sobivust ja kvaliteeti teelehe-mosaiikliblika elupagana

teostati 19 juuni kohtvaatlus Vaarikavälu detailplaneeringu alal (vt skeem joonis 2). Kuna

liblikate lennuaeg sõltub kevadistest ilmadest, siis teostati vaatlus, siis kui liblikavalmikuid

kohati teadaolevates populatsioonides (Saaremaa, Kehila, Lõo 8 juuni värsked isendid). Ilm oli

vaatluseks sobilik (temperatuur >20 kraadi, päikesepaiste). Kohapeal registreeriti

päevaliblikatest harilik taevastiib (Polyommatus amandus), helmika-aasasilmik (Coenonympha

glycerion), niidupunnpea (Ochlodes sylvanus). Kõik need on tavalised liigid, mis esinevad

peaaegu kõikidel niitudel. Vaatluse käigus ei tuvastatud kõnealuses piirangualas ühtegi

teelehe-mosaiikliblikat ning samuti ei registreeritud liigi rööviku toidutaime peetrilehte.

Samuti ei registreeritud alal äiatari ning süstlehise teelehe taimi. Ühe vaatluse puhul on

keeruline kinnitada, et päevaliblikat sellel alal kindlasti ei ole, sest liigi tuvastamise tõenäosus

sõltub palju ajastusest, ilmast ning isendite arvukusest. Samas on nende toidutaimed

suhteliselt silmatorkavad ning ala piisavalt väike, et olla kindel röövikute sobivate toidutaimede

puudumises. Seega on Vaarikavälu katastriüksuse ja teelehe-mosaiikliblika elupaiga kattuv osa

eelkõige liigi leiukoha puhverala, kus isendeid võib vahel kohata, aga röövikuid toidutaime

puudumise tõttu ei esine.

Vastavalt looduskaitseseadusele rakendub väljaspool kaitsealasid II ja III kaitsekategooria

liikidele isendi kaitse. Vastavalt kohtvaatlusele ei kahjusta Vaarikavälu planeeritav

ehitustegevus ning planeeritavad hooned ja rajatised teelehe-mosaiikliblika elupaika ning

nende isendeid. Soovitame ehituse planeerimisel lähtuda üldistest looduskaitselistest ja

rohelise eluruumi põhimõtetest sh. kahjustada ehituse käigus võimalikult vähe looduslikku

taimestikku ning hilisemal haljastuse hooldamisel niita vähemkäidavaid kohti võimalikult harva

(näiteks üks kord aastas), et säiliksid liigile vajalikud õitsvad taimed. Need võtted on kasulikud

kõikidele tolmeldajatele sh kõnealusele kaitsealusele päevaliblikale. Haljastuses n-ö igaühe

looduskaitse põhimõtete järgimine aitab tagada tolmeldajatele sobiva elupaiga ka pärast

detailplaneerigu ellu viimist. Sellisest lähenemisest võib täpsemalt lugeda näiteks sellest

juhendist:

https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Kuidas%20kodumuru%20elurikkust%20toeta

b%20ELF2021.pdf

Eksperhinnangu koostas Anu Tiitsaar (allkirjastatud digitaalselt)

Digikonteinerisse lisatud koostaja CV

Joonis 2. Ülevaatlik skeem Vaarikavälu katastriüksusest ning teelehe-mosaiikliblika elupaiga piiridest

(heledam roheline ala). Kollasega on piiritletud Vaarikavälu detailplaneeringu ala, mis kattub teelehe-

mosaiikliblika elupaiga piiridega

Mõõtkava:

Objekt:

Joonise nimetus: 1:500

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Harju maakond, Saue vald, Alliku küla

Vaarikavälu

TVG GRUPP OÜ

TVG GRUPP

Leht:Staadium:Töö nr: Kuupäev: 10.07.2022.a.1222-02-G GEODEESIA

Koostas:

Kontrollis:

Sven Viileberg

Ardo Arumäe 1

2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 10.07.2022.a.

Märkused: 1.

72701:002:0079

OL.OL. KINNISTU PIIR

PLANEERINGUALA PIIRI ESITUSKUJU

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. EHITUSÕIGUS

PLAN. KAKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

PLAN. JUURDEPÄÄSUTEE

PLAN. KERGLIIKLUSTEE

PLAN. HALJASMAA VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. KÕRGHALJASTUSE ALA VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLAN. LASTE MÄNGUVÄLJAK

PLAN. JALGTEE VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. PARKIMISKOHT

ARENDAJA POOLT VÄLJAEHITATAV ASFALTKATTEGA JUURDEPÄÄSUTEE ARENDAJA POOLT VÄLJAEHITATAV ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE ARENDAJA POOLT VÄLJAEHITATAV KUUMPINNATAV TEE

SOONESAUNA KEHTESTATUD DP ALA PIIRI ESITUSKUJU

SOONESAUNA DP PLANEERITUD KRUNDIPIIR

PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

ALUSANDMETE LEPPEMÄRGID:

OL.OL. SUNDVALDUSE ALA

KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m

KALLASRAJA PIIR 4 m

KALDA EHITUSKEELU VÖÖND 50 m

KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m

TEELEHE-MOSAIIKLIBLIKA LEVIALA PIIR

OL.OL. JÕGI, KRAAV

OL.OL. HOONE

OL.OL. KRUUSATEE

OL.OL. ASFALTTEE

OL.OL. JALGTEE

OL.OL. LIIVAPLATS, MÄNGUVÄLJAK

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD:

MP. KAABEL SIDETRASS

DRENAAŽITORUSTIK

SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK

VEETORUSTIK JA HÜDRANT KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID:

PLAN. KÕRG- JA KESKMISE HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

ROHEVÕRGUSTIKU ALA

SOONESAUNA DP kehtestatud 15.12.2015

VÄÄNA JÕGI

2

3

4

5

7

1

6

12. 21.5

5.2 2.0

2.0 4.0

2.7

7.0

14.4

1.5

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4. 0

4.0

4.0

4.0

4. 0

lõkkease

9

4.0

8. 0

10

8

S

N

Saue Vallavalitsus, reg 77000430 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald [email protected], 6790180

Vaarikavälu Arendus OÜ, reg 16506664 Kopli tn 6-101, Põhja-Tallinn, 10412 [email protected]

DP 276-2022

1:1000

DP

DP-5

PÕHIJOONIS

Guru Projekt OÜ Lai tn 2-14 Tallinn 10133 tel 644 4414 [email protected]

Töö nr: Joonise nr:

PROJEKT Koostamise korraldaja:

Huvitatud isik:

Arh. Arh.

I. Rebane R. Salu

25.04.2024

Töö nimetus: Staadium:

Mõõtkava:Joonise nimetus:

Objekti asukoht:

VAARIKAVÄLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

HARJUMAA, SAUE VALD, ALLIKU KÜLA, VAARIKAVÄLU, TIIRISULE TEE 9 JA TIIRISULE TEE 11

MÄRKUSED Parkimise ja haljastuse lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus.

SOONESAUNA DP kehtestatud 15.12.2015

VÄÄNA JÕGI

õhuliini mast nr 63

side ÜP sidekaev nr 18145

ÜP vesi ÜP kanal

2

3

4

5

7

1

6

12. 21.5

5.2 2.0

2.0 4.0

2.7

7.0

14.4

1.5

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4.0

4. 0

4.0

4.0

4.0

4. 0

lõkkease

hüdrant 560

563

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

150

150

150

9

K2

4.0

8. 0

hüdrant

hüdrant

150

150 10

8

K1

K1

K1

K1K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

V1V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

Mõõtkava:

Objekt:

Joonise nimetus: 1:500

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Harju maakond, Saue vald, Alliku küla

Vaarikavälu

TVG GRUPP OÜ

TVG GRUPP

Leht:Staadium:Töö nr: Kuupäev: 10.07.2022.a.1222-02-G GEODEESIA

Koostas:

Kontrollis:

Sven Viileberg

Ardo Arumäe 1

2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 10.07.2022.a.

Märkused: 1.

72701:002:0079

V1

V1

V1

V1

V1

SOONESAUNA DP kehtestatud 15.12.2015

ÜP vesi

2

3

4

5

7

8

1

10

6

V1

V1

V1150

150

150

150

9

hüdrant

11

hüdrant

hüdrant 560

hüdrant 563

hüdrant 568

veetorustiku ringistamine

150

150

varemplan. hüdrant

OL.OL. VEETORUSTIK JA HÜDRANT PLAN. VEETORUSTIK JA VAREMPLAN. HÜDRANT

OL.OL. KINNISTU PIIR

PLANEERINGUALA PIIRI ESITUSKUJU

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. EHITUSÕIGUS

PLAN. KAKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

PLAN. JUURDEPÄÄSUTEE

PLAN. KERGLIIKLUSTEE

PLAN. LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLAN. LASTE MÄNGUVÄLJAK

PLAN. JALGTEE VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. PARKIMISKOHT

ARENDAJA POOLT VÄLJAEHITATAV ASFALTKATTEGA JUURDEPÄÄSUTEE ARENDAJA POOLT VÄLJAEHITATAV ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE ARENDAJA POOLT VÄLJAEHITATAV KUUMPINNATAV TEE

SOONESAUNA KEHTESTATUD DP ALA PIIR

SOONESAUNA DP PLANEERITUD KRUNDIPIIR

PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

ALUSANDMETE LEPPEMÄRGID:

OL.OL. SUNDVALDUSE ALA

OL.OL. JÕGI, KRAAV

OL.OL. HOONE

OL.OL. KRUUSATEE

OL.OL. ASFALTTEE

OL.OL. JALGTEE

OL.OL. LIIVAPLATS

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD:

MP. KAABEL SIDETRASS

DRENAAŽITORUSTIK

SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK

VEETORUSTIK JA HÜDRANT KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID:

K2

V1 VEETORUSTIK JA LIITUMISPUNKT K1 KANALISATSIOONITORUSTIK JA LIITUMISPUNKT

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD:

MP. KAABEL JA LIITUMIS-/JAOTUSKILP

SIDEKANALISATSIOON JA LIITUMISPUNKT TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL

10 kV MAAKAABEL PERSP. 10 kV JA 0,4 kV MAAKAABLITE KORIDOR

ALAJAAM

PLAN. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND / VAJADUSEL SERVITUUDIALA

SADEKANAL. TORU OL.OL. KRAAVI ASENDAMISEKS JA LP

PLAN. KÕRG- JA KESKMISE HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

VEETORUSTIKU RINGISTAMISE JA HÜDRANTIDE SKEEM 1:2000

S

N

MÄRKUSED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus.

Saue Vallavalitsus, reg 77000430 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald [email protected], 6790180

Vaarikavälu Arendus OÜ, reg 16506664 Kopli tn 6-101, Põhja-Tallinn, 10412 [email protected]

DP 276-2022

1:1000

DP

DP-6

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

Guru Projekt OÜ Lai tn 2-14 Tallinn 10133 tel 644 4414 [email protected]

Töö nr: Joonise nr:

PROJEKT Koostamise korraldaja:

Huvitatud isik:

Arh. Arh.

I. Rebane R. Salu

25.04.2024

Töö nimetus: Staadium:

Mõõtkava:Joonise nimetus:

Objekti asukoht:

VAARIKAVÄLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

HARJUMAA, SAUE VALD, ALLIKU KÜLA, VAARIKAVÄLU, TIIRISULE TEE 9 JA TIIRISULE TEE 11

KORRALDUS Saue linn 12. aprill 2023 nr 362 Alliku külas Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine I. Taotluse sisu

Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Alliku külas

Vaarikavälu (72701:002:0079, suurusega 23340 m², maatulundusmaa 100%)

katastriüksusel, eesmärgiga katastriüksuse kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks,

ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa

eraldamiseks.

II. Kinnistute asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord

Vaarikavälu katastriüksus asub Alliku külas, Saue vallas. Planeeritud ala piirneb idast kehtiva

Tiiri 2 ja Viitavälja kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga elamurajooni väljaarendamiseks.

Edelast piirneb planeeritav ala kehtiva Soonesauna kinnistu detailplaneeringuga

elamurajooni väljaarendamiseks. Planeeringualast põhjapool asub maatulundusmaa ja kehtiv

Juhkomäe 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering elamurajooni väljaarendamiseks. Vaarikavälu

katastriüksus on hoonestamata.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Vaarikavälu katastriüksus kuueks

kaksikelamu krundiks, nendele määrata elamumaa sihtotstarve ning ehitusõigus kuue

kaksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks eraldada transpordimaa ja kaks sotsiaalmaa

katastriüksust (üldkasutatav maa).

IV. Taotluse vastavus üldplaneeringutele

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub enamus Vaarikavälu katastriüksusest

tiheasustusalas. Elamukrundid on planeeritud pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alale.

Suurem osa sotsiaalmaast jääb hajaasustusalasse, kuhu on üldplaneeringuga määratud

rohevõrgustik. Väiksem osa sotsiaalmaast planeeritakse pere- ja ridaelamumaa

juhtotstarbega alale. Planeeringuala läänepoolne nurk jääb Vääna jõe ehituskeeluvööndisse,

kuhu hoonestust ei kavandata. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla

üldplaneeringus toodud nõuetega.

V. Sõlmitud kokkulepped

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb

arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada

kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur (detailplaneeringuga määratud

avalikult kasutatavad juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega, vee- ja

kanalisatsioonitrassid, sadevee- ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevõrk) ning

juurdepääsuteed Soonesauna (72601:001:0102), Juhkomäe tee (72501:001:0692) ja Kaasiku

tee L5 (72601:001:0507) katastriüksustel. Arendajal ei ole õigust nõuda vallalt

detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu

või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust

kaalunud lähtudes KeHJS § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud

tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka. Saue Vallavalitsus leiab, et Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu korral ei ole tarvis algatada KSH-d, sest nimetatud planeeringu puhul ei

ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei

seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Vaarikavälu katastriüksuse ja

lähiala detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks

keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist

jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse

keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kuue kaksikelamu püstitamine ning

sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega

kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu

elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Planeeringus

kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade

taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju

looduskeskkonnale. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala läänepoolses osas on

kitsenduseks III kategooria kaitsealune liik Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas).

Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada liike tundva eksperdi poolt eksperthinnang

kaitsealuse liigi olemasolu ja kaitsemeetmete kohta. Detailplaneeringus kavandatav tegevus

ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist

liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud

keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju

veekeskkonnale. Käesolevas detailplaneeringus ei ole lubatud tegevust, mis kuuluks

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud

olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128

lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja

§ 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2

punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-6, Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹” § 13 punkti 2, Saue

Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneeringu,

Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 28. septembril 2022. aastal sõlmitud kokkuleppe (nr 12-

2.14/18/2022) ning 3. aprillil 2023. aastal sõlmitud kokkuleppe (nr 12-2.14/5/2023)

detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate

kohustuste ja nende üleandmise kohta ning võttes arvesse Vaarikavälu katastriüksuse

omaniku esindaja taotluse, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva

korralduse: 1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Alliku külas Vaarikavälu (72701:002:0079)

katastriüksuse ja lähiala detailplaneering eesmärgiga katastriüksuse kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega:

2.1 Kaksikelamu krunt võib olla minimaalselt 2500 m²; 2.2 kaksikelamu krundile võib ette näha ühe kuni 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast

katuseharjani kuni 9,0 m ja 1-korruselised abihooned, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5,0 m;

2.3 krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25%; 2.4 hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega

ümbritsevasse keskkonda; 2.5 veevarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS

Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele; 2.6 planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 2.7 projekteerida ja välja ehitada detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa

katastriüksusel asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsutee (laius 5,2 m) koos LED-optilise tänavavalgustusega;

2.8 projekteerida ja välja ehitada detailplaneeringuga kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 100% tardkivi) kergliiklustee (laius 2,0 m);

2.9 projekteerida ja välja ehitada Soonesauna (72601:001:0102) katastriüksusel asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsutee (laius 5,2 m) koos LED-optilise tänavavalgustusega ja asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 100% tardkivi) kergliiklustee (laius 2,0 m), alternatiivina võib kergliiklustee kulgeda Vaarikavälu katastriüksuselt Tiirisule teele läbi Tiirisule tee 9 (72601:001:0436) katastriüksuse;

2.10 projekteerida ja välja ehitada Juhkomäe tee (72501:001:0692) ja Kaasiku tee L5 (72601:001:0507) katastriüksustel kuni Kaasiku tee ristmikuni kahekordselt (graniitkillustikuga fr 8-12 ja fr 4/8) kuumpinnatud kattega juurdepääsutee (laius 5,2 m) koos LED-optilise tänavavalgustusega;

2.11 detailplaneeringuga kavandatud kahele sotsiaalmaa katastriüksusele (üldkasutatav maa) rajada mänguväljakud ja anda need katastriüksused tasuta üle vallale;

2.12 planeeringualal on kitsenduseks III kategooria kaitsealune liik Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas), detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada liike tundva eksperdi poolt eksperthinnang kaitsealuse liigi olemasolu ja kaitsemeetmete kohta;

2.13 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; 2.14 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. 3. Jätta Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata. 4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul avaldada

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul korralduse jõustumisest teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.

5. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht, Saue Valdur ja Saue valla veebilehel.

6. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.

7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar vallasekretär

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Päästeamet

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

26.06.2024 nr 5-1/4/2023-14

Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Alliku külas

Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Guru Projekt OÜ, töö nr DP

276-2022), mille Saue Vallavalitsus algatas 12.04.2023 aasta korraldusega nr 362. Sama

korraldusega jättis Saue Vallavalitsus detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Vaarikavälu katastriüksus kuueks

kaksikelamu krundiks, nendele määrata elamumaa sihtotstarve ning ehitusõigus kuue

kaksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks eraldada transpordimaa ja kaks sotsiaalmaa

katastriüksust (üldkasutatav maa). Juurdepääs katastriüksusele on Kotka teelt ja Kaasiku teelt.

Detailplaneeringuala ulatub Vääna jõe ehituskeeluvööndisse, kuhu ehitustegevust ei kavandata.

Lisaks asub planeeringuala lääneosas III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-

mosaiikliblikas) elupaik.

Edastame Guru Projekt OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Monika Kõiv

planeeringute spetsialist

Lisa: Detailplaneeringu materjalid

Monika Kõiv

+372 5301 8124 [email protected]

Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

1

Vaarikavälu katastriüksuse detailplaneeringu arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Töö nr: DP 276-2022

ARVAMUSED

Jrk nr

Isik või asutus

Dok. kuup. ja nr

Arvamuse täielik ärakiri DP koostaja märkused tingimuste

täitmise kohta

1 Vaarikavälu Arendus OÜ

26.01.2024

Digitaalselt kooskõlastatud joonised ja seletuskiri.

Tanel Samuel /allkirjastatud digitaalselt/

2 Elektrilevi

OÜ 26.01.2024

nr 1062271992

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Maie Erik Elektrilevi OÜ volitatud esindaja /allkirjastatud digitaalselt/

Tingimus on seletuskirja punktis 6.3 „Elektrivarustus”.

3 Telia Eesti AS 28.01.2024

nr 38629339

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS nr 38629339

Kooskõlastamisele esitatud tiitelleht, tehnojoonis ja seletuskiri.

Telia Eesti AS (edaspidi „Telia”) seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel:

Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast.

Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised.

Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused.

Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis:

Tingimused on lisatud detailplaneeringu seletuskirja p 6.4 „Telekommunikatsioonivarustus”.

Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

2

Kaablikanalisatsioon, Sidekaev(ud).

Projekt kooskõlastatakse märkustega:

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid.

Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

Kooskõlastus kehtib kuni 27.01.2025

Kooskõlastuse andis: Dmitri Kirsanov Telia Eesti AS volitatud esindaja e-post: [email protected] telefon: 513 4904 /allkirjastatud digitaalselt/

4 Aktsiaselts KOVEK

21.02.2024

AS Kovek seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel

1. Planeeritud on 12 eü Vaarikavälu DP-alal. Vaarikavälu mü DP-s Alliku külas Saue vallas planeeritud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustikud piirnevad AS Kovek võrkudega.

Tingimused on lisatud detailplaneeringu seletuskirja p 6.2 „Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevee ärajuhtimine”

Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

3

2. Tehnovõrkude koondplaanil esitatud lahendus vastab AS Kovek 02.02.2023 väljastatud tingimustele „Tehnilised tingimused Alliku külas Vaarikavälu kinnistu detailplaneeringu ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) osa koostamiseks“.

3. Detailplaneeringu alale on tagatud tuletõrjevesi 10 l/s. Suurema vajaduse korral lahendada veevajadus mahutite baasil.

4. Hoonete maa-alustel korrustel tuleb kanalisatsioonisüsteem lahendada uputuskaitsega (tagasilöögiklapp või muu sobiv lahendus)

5. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda projekteerimiseks tehnilised tingimused ja sõlmida liitumisleping AS-ga Kovek.

6. Planeeritud torustikele seada projekti alusel servituut ja/või sundvaldus ning anda torustikud tasuta üle AS-le Kovek peale kasutusloa saamist.

7. Planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et olemasolev AS Kovek torustik peab toimima häireteta.

8. Teave telefonil: 679 6757, 5 666 7796, [email protected]

Heldi Haabel projektijuht /allkirjastatud digitaalselt/

5 Soonesauna

kinnistu omanik

02.05.2024

Kooskõlastus

Soonesauna kinnistu omanik OÜ Krypton Group on kooskõlastanud Harjumaa, Saue vald, Alliku Küla, Vaarikavälu, katastriüksus 72701:002:0079, lähiala detailplaneeringu.

Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

4

Kooskõlastuse aluseks on temale esitatud dokumendid (Vaarikavalu_DP_seletuskiri_tiitellehega_25_04_2024.pdf ja 6_Vaarikavalu_DP_tehno_A1_25_04_2024.pdf).

Digiallkirjastatud 02.05.2024 Alo Koop, OÜ Krypton Group juhatuse liige.

KOOSKÕLASTUSED

Koostanud: Ivo Rebane

Reet Salu

Töö nr: DP 276-2022 Koostamise korraldaja: Saue Vallavalitsus reg nr 77000430 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald [email protected] tel 679 0180 Huvitatud isik: Vaarikavälu Arendus OÜ reg nr 16506664 Kopli tn 6-101, Tallinn 10412, Harju mk Tellija esindaja: Tanel Samuel [email protected] tel 5686 6700 Koostaja: Guru Projekt OÜ reg nr 11308422

Nunne tn 2–14, 10133, Tallinn, Harju mk tel 644 44 14 [email protected]

HARJUMAA, SAUE VALD, ALLIKU KÜLA

VAARIKAVÄLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

arhitekt: Ivo Rebane

[email protected] tel 528 79 01

Tallinn 2024

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 2 -

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ................................................................................................................. 5

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ...... 5

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused: ....................................................................... 5 1.2 Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid: ...................................................... 5

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA JA OLEMASOLEVA OLUKORRA

KIRJELDUS ........................................................................................................................... 6

2.1 Planeeringuala andmed ............................................................................................. 6 2.2 Planeeringuala asukoht, juurdepääs ja hoonestus .................................................... 7 2.3 Planeeringuala haljastus, keskkonna aspektid ja tehnovõrgud ................................. 7 2.4 Planeeringualale mõjuvad kitsendused ja nende mõjualad ....................................... 8

3 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ..................................................................... 9

3.1 Saue valla üldplaneeringu analüüs ............................................................................ 9 3.2 Piirnevad maaüksused ............................................................................................... 9 3.3 Lähiala detailplaneeringud ...................................................................................... 10 3.4 Planeeringuala kontaktvööndi avaliku ruumi ja funktsionaalsete seoste analüüs .. 11 3.5 Planeeringu eesmärk ............................................................................................... 12

4 PLANEERINGUALA LAHENDUS ............................................................................. 13

4.1 Planeeringuala ja alale kavandatu tehnilised näitajad ........................................... 13 4.2 Juurdepääs ............................................................................................................... 13 4.3 Kruntide moodustamine ........................................................................................... 13 4.4 Kruntide hoonestusalad ........................................................................................... 14 4.5 Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 14 4.6 Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ................................................................... 16

4.6.1 Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgused väikeehitised .................................................... 17 4.6.2 Piirded .................................................................................................................. 17

5 LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ........................................ 17

6 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ................................................................................ 18

6.1 Üldised tingimused ................................................................................................... 18 6.2 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevee ärajuhtimine .............................. 19

6.2.1 Veevarustus .......................................................................................................... 19 6.2.2 Tuletõrjevee varustus ........................................................................................... 20 6.2.3 Reoveekanalisatsioon ........................................................................................... 20 6.2.4 Sademe-, pinna- ja drenaaživeed ......................................................................... 20

6.3 Elektrivarustus ......................................................................................................... 21 6.3.1 Tänavavalgustus ................................................................................................... 22

6.4 Telekommunikatsioonivarustus ................................................................................ 22 6.5 Soojusvarustus ......................................................................................................... 23

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 3 -

7 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ........................................................ 24

7.1 Haljastus .................................................................................................................. 24 7.2 Planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused .............................. 24

7.2.1 Üldtingimused mänguväljakute ja rekreatsioonialade rajamiseks ...................... 25 7.3 Jäätmekäitlus ........................................................................................................... 26

7.3.1 Ehitusjäätmed ....................................................................................................... 26

8 TULEOHUTUSE TAGAMINE ..................................................................................... 27

9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ............................................. 28

10 KITSENDUSED JA SERVITUUDIVAJADUSED ....................................................... 28

11 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE MÕJUDE

VÄLTIMISE MEETMED..................................................................................................... 31

11.1 Võimalikud majanduslikud mõjud ............................................................................ 31 11.2 Võimalikud kultuurilised mõjud ............................................................................... 31 11.3 Võimalikud sotsiaalsed mõjud ................................................................................. 31 11.4 Võimalikud mõjud keskkonnale ................................................................................ 31 11.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ............................................. 32

11.5.1 Mõju haljastusele ja elustikule, rohevõrgustikule ............................................ 32 11.5.2 Mõju pinna- ja põhjaveele, sademe- ja reovee kogumise ja ärajuhtimisega kaasnev keskkonnamõju ................................................................................................... 33 11.5.3 Jäätmetekke mõju ............................................................................................. 33 11.5.4 Mõju liikluskoormusele ja -korraldusele .......................................................... 33 11.5.5 Mõju välisõhule sh õhukvaliteedile ja müratasemele ....................................... 34 11.5.6 Mõju insolatsioonitingimustele ......................................................................... 34

11.6 Meetmed negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks................................ 34 11.6.1 Ehitusaegsete mõjude vähendamine: ................................................................ 34 11.6.2 Negatiivse mõju vähendamine taimestikule ning haljastuse hea seisundi tagamine: .......................................................................................................................... 35 11.6.3 Negatiivse mõju vähendamine elustikule: ........................................................ 35 11.6.4 Negatiivse mõju vähendamine pinna- ja põhjavee mõjuvaldkonnas: .............. 36 11.6.5 Liiklusest tulenevate mõjude vähendamine: ..................................................... 36 11.6.6 Müra ja vibratsiooni mõju vähendamine: ........................................................ 36 11.6.7 Hea õhukvaliteedi säilitamine: ......................................................................... 37 11.6.8 Radoonioht ja selle vähendamine ..................................................................... 38 11.6.9 Valgusreostuse vähendamine: .......................................................................... 38 11.6.10 Õnnetuste ja avariide vältimine: ................................................................... 38

11.7 Keskkonnalubade taotlemise vajadus ...................................................................... 39

12 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................................. 39

12.1 Kehtestatud detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid ............................... 40 12.2 Täiendavad tingimused detailplaneeringu elluviimisel ........................................... 40 12.3 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...................... 41

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 4 -

II JOONISED

DP-1 Asukohaskeem DP-2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringust DP-3 Kontaktvööndi analüüs DP-4 Tugiplaan DP-5 Põhijoonis DP-6 Tehnovõrkude koondplaan DP-7 Väljaehitatavate teede ja tänavavalgustuse skeem DP-8 Illustratsioon

III LISAD

Võrguvaldajate tehnilised tingimused Uuringud

IV ARVAMUSED JA KOOSKÕLASTUSED

V MENETLUSDOKUMENDID

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 5 -

I SELETUSKIRI

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused:

 Planeerimisseadus

 Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40)  28.09.2022 sõlmitud kokkulepe nr 12-2.14/18/2022 ja 03.04.2023 sõlmitud kokkulepe

nr 12-2.14/5/2023 Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel detailplaneeringu realiseerimisega sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta

 Saue Vallavalitsuse 12.04.2023 korraldus nr 362 „Alliku külas Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine”

1.2 Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid:

 Saue valla jäätmehoolduseeskiri (Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26)

 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034 Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 32)

 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määrus nr 6)

 Soonesauna kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 15.12.2015 Vallavalitsuse korraldusega nr 981)

 muud õigusaktid ja standardid sh:  keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja

sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1”  siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“  keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

 riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”

 keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded"

 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”  keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”  majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 6 -

 majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused"

 siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”

 sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

 sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

 Eesti standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“  Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”  Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“  Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”  Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“  Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“  Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“  Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

 TVG Grupp OÜ poolt 10.07.2022 koostatud Vaarikavälu geodeetiline maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr 1222-02-G

 tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilised tingimused

 Anu Tiitsaare, PhD, poolt koostatud eksperthinnang teelehe-mosaiikliblika kohta Vaarikavälu detailplaneeringu alal, suvi 2023

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Planeeringuala andmed

Planeeringuala suurus on 25 612 m².

Planeeringuala koosneb kolmest katastriüksusest – Vaarikavälu on katastriüksus, millele on koostatud uus lahendus ning kaasatud on ka naaberkinnistud Tiirisule tee 9 ja 11, kui tehnovõrkude lahenduse väljatöötamise jaoks olulised maaüksused:

aadress: Harju maakond, Saue vald, Alliku küla, Vaarikavälu katastritunnus: 72701:002:0079 pindala: 23 326 m² (geodeetiliselt maa-ala plaanilt mõõdetud; Maa-ameti

andmetel 23 340 m²) sihtotstarve: maatulundusmaa 100% omandivorm: eraomand

aadress: Harju maakond, Saue vald, Alliku küla, Tiirisule tee 9 katastritunnus: 72601:001:0436 pindala: 2 238 m²

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 7 -

sihtotstarve: üldkasutatav maa 100% omandivorm: munitsipaalomand

aadress: Harju maakond, Saue vald, Alliku küla, Tiirisule tee 11 katastritunnus: 72601:001:0434 pindala: 48 m² sihtotstarve: tootmismaa 100% omandivorm: eraomand, Aktsiaselts KOVEK

2.2 Planeeringuala asukoht, juurdepääs ja hoonestus

Vaarikavälu maaüksus asub Saue vallas Alliku külas Saue valla üldplaneeringu järgi valdavalt tiheasustusalaks määratud alal. Juurdepääs maa-alale on võimalik Instituudi teelt Kaasiku tee või Kotka tee kaudu, mis on omavahel ühendatud planeeringuala läbiva Aiandi teega.

Tiirisule tee 9 ja 11 katastriüksustele on juurdepääs Kotka teelt Tiirisule tee kaudu.

Planeeringuala maaüksused on hoonestamata.

2.3 Planeeringuala haljastus, keskkonna aspektid ja tehnovõrgud

Vaarikavälu maaüksus on tasase maapinnaga põllumaa, millel valdavalt puudub kõrghaljastus. Isetekkelist kõrghaljastust on vähesel määral edela- ja loodepiiridel ning maaüksust läbiva kruusatee ääres. Vaarikavälu ja Tiirisule tee 9 maaüksusi läbivad vooluveekogud – kraavid. Tiirisule tee 9 maaüksusel on laste mänguväljak ja istutatud uushaljastus. Tiirisule tee 11 katastriüksus on kruusakattega.

Vaarikavälu kinnistu loodenurgast ca 40 m kaugusel läänesuunas on Vääna jõgi, mille piiranguvöönd 100 m ulatub üle Vaarikavälu kinnistu loodenurga ning kalda ehituskeeluvöönd 50 m ulatub samuti vähesel määral planeeringualale. Piiranguvöönd on üldplaneeringu järgi määratud ka rohevõrgustiku alaks.

Vaarikavälu kinnistu kruusateest lääne poole jääv ala on Saue valla üldplaneeringu järgi III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblika) asuala. 2023 suvel viis liblikateadlane Anu Tiitsaar PhD läbi vaatluse ja andis eksperthinnangu kaitsealuse liigi olemasolu ja kaitsemeetmete kohta Vaarikavälu detailplaneeringu alal. Vaatluse käigus ei tuvastatud piirangualas ühtegi teelehe-mosaiikliblikat ega liigi rööviku toidutaimi – peetrilehte, äiatari ega süstlehist teelehte. Eksperdi järeldus on, et Vaarikavälu katastriüksuse ja teelehe- mosaiikliblika elupaiga kattuv osa on eelkõige liigi leiukohana puhverala, kus isendeid võib vahel kohata, aga röövikuid toidutaime puudumise tõttu ei esine. Ning et vastavalt kohtvaatlusele ei kahjusta Vaarikavälu planeeritav ehitustegevus ning planeeritavad hooned ja rajatised teelehe-mosaiikliblika elupaika ja nende isendeid. Vt ka lisa „Eksperthinnang teelehe- mosaiikliblika kohta Vaarikavälu detailplaneeringu alal”.

Eesti Geoloogiateenistuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardi järgi kuulub planeeringuala pinnase radoonisisalduse järgi keskmise või madala radoonisisaldusega pinnasega alade hulka.

Vaarikavälu kinnistul puuduvad tehnovõrgud, kuid Saue vallale kuuluval Tiirisule tee 9 maaüksusel on Aktsiaseltsile KOVEK kuuluvad vee- ja kanalisatsiooni torustikud, mille kaudu

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 8 -

on võimalik lahendada Vaarikavälu veevarustus ja kanalisatsioon. Tiirisule tee 11 katastriüksusel on kanalisatsioonipumpla.

2.4 Planeeringualale mõjuvad kitsendused ja nende mõjualad

Eraomanduses Vaarikavälu maaüksuse kohta ei ole kinnistusregistrisse kantud ühtegi kitsendust.

Saue vallale kuuluval Tiirisule tee 9 maaüksusel on kinnistusregistrisse kantud isiklik kasutusõigus Aktsiaselts KOVEK (registrikood 10395123) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnorajatise (vee- ja drenaažitorustiku, surve-, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni ja reoveepumpla) rajamiseks, omamiseks ja valdamiseks vastavalt 27.05.2021 sõlmitud lepingu punktile 4 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.

Aktsiaselt KOVEK-ile kuuluval Tiirisule tee 11 maaüksusel on kinnistusregistrisse kantud järgmised kitsendused:

 Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 16.05.2019 lepingu punktidele 3 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 ja 3 olevatele plaanidele.

 Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts KOVEK (registrikood 10395123) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnorajatise (veetorustiku, surve- ja reoveekanalisatsiooni ja reoveepumpla) rajamiseks, omamiseks ja valdamiseks 27.05.2021 sõlmitud lepingu punktile 5 ja lepingu lisaks olevale plaanille.

Kokkuvõtlikult on detailplaneeringu alasse puutuvad kitsendused järgmised:

 planeeringuala asub valdavas osas detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalal

 III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas), mille olemasolu ei leidnud eksperdi poolt läbiviidud vaatluse käigus kinnitust, elupaik

 planeeringuala läänepoolsele osale ulatub Vääna jõe kalda piiranguvöönd 100 m, samas mahus on üldplaneeringus määratletud rohevõrgustiku ala

 planeeringuala loodenurk jääb ca 230 m² ulatuses Vääna jõe ehituskeeluvööndisse

 planeeringuala läbivad vooluveekogud – kraavid

 planeeringuala läbib kruusatee

 Tiirisule tee 9 ja 11 kinnistutel asuvad vee- ja drenaažitorustik, surve-, reovee- ja sademeveekanalisatsioon ning reoveepumpla, elektripaigaldised oma kaitsevöönditega

Planeeringualal ei asu ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega kaitsealuseid alasid või objekte.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 9 -

3 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

3.1 Saue valla üldplaneeringu analüüs

Sauae Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneeringu järgi asub suurem osa detailplaneeringu alast tiheasustusalal. Üldplaneering näeb detailplaneeringu ala suuremat osa ette pere- ja ridaelamu maana, mis on üksik-, kaksik-, muu kahe korteriga elamute, ridaelamute, suvilate või aiamajade ehitamiseks ette nähtud maa.

Detailplaneeringu ala läänepoolne osa jääb Vääna jõe kalda piiranguvööndisse, mis on samas üldplaneeringus määratud ka rohevõrgustiku alaks, ning planeeringuala läänepoolne osa on määratletud ka III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) elupaigana.

Planeeringulahenduse koostamisel on järgitud üldplaneeringu tingimusi ning üldplaneeringu muutmist ette ei nähta.

3.2 Piirnevad maaüksused

Planeeringuala piirneb põhjast ja idast valdavalt elamumaa sihtotstarbega, suures osas juba hoonestatud kruntidega, lõuna- ja lääneküljes on peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 10 -

ilmakaar aadress katastritunnus pindala

m² sihtotstarve ja selle osakaalu protsent

põhjas Juhkomäe 72501:001:0693 4,69 ha M 100 Juhkomäe tee 72501:001:0692 1 941 L 100 Serva üldmaa 72601:001:0509 10 340 Üm 100 Serva tee 16 72601:001:0505 1 586 E 100 Serva tee 18 72601:001:0489 1 515 E 100

idas Tiirisule tee 25 72601:001:0445 1 555 E 100 Tiirisule tee 23 72601:001:0444 1 559 E 100 Tiirisule tee 21 72601:001:0443 1 548 E 100 Tiirisule tee 19 72601:001:0442 1 544 E 100 Tiirisule tee 17 72601:001:0439 1 553 E 100 Tiirisule tee 15 72601:001:0438 1 698 E 100 Tiirisule tee 13 72601:001:0437 1 755 E 100 Tiirisule tee L1 72601:001:0432 6 742 L 100 Tiirisule tee 7 72601:001:0435 1 530 E 100

lõunas, läänes Soonesauna 72601:001:0102 49 428 M 100

E – elamumaa M – maatulundusmaa L – transpordimaa Üm – üldkasutatav maa

3.3 Lähiala detailplaneeringud

Lähipiirkonna detailplaneeringud kannavad üldplaneeringust tulenevalt suures osas elamumaa kruntide loomise ja vastava ehitusõiguse seadmise eesmärke. Mitmed kehtestatud planeeringud on tänaseks ka ellu viidud ning väikeelamud on püstitatud planeeringualast põhjas, idas ja kagus.

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD (24.04.2024 seisuga) plan ID nimetus kehtestamine eesmärk 66096 Uuetoa 7 DP 2002.06.27. 15 elamumaa krundi moodustamine 68127 Uuetalu I DP 2002.06.27. elamu-, üldkasutatava-, tootmis- ja

transpordimaa kruntide moodustamine 66098 Vilsi I DP 2003.08.25. 10 väikeelamukrundi, üldmaa-,

tootmismaa- ja liiklusmaakrundi moodustamine

67847 Klaokse 11 DP 2005.01.27. kruntideks jagamine 66104 Kurasilla DP 2007.05.29. 6 elamumaakrundi moodustamine Kurra IV DP 2007.07.10. ehitusõiguse määramine 64447 Teevahe ja Teevahe 1 DP 2009.11.10. 4 väikeelamu ja 2 ühiskondliku hoone

rajamine 4277 Kanika 13 ja 14 DP 2009.12.15. elamu-, transpordi- ja üldkasutatava maa

kruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 11 -

17185 Tiiri 1 kinnistu ja lähiala DP

2011.04.26. 18 elamu-, 1 ühiskondlike hoonete, 1 haljas- ja 2 transpordimaa krundi moodustamine

17186 Tiiri 2 ja Viitavälja kinnistute ja lähiala DP

2011.04.26. kruntideks jagamine

21126 Pardi tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja Kotka tee L7 ja Pardi tee kinnistute ja lähiala DP

2012.02.07. muuta kehtiva DP ehitustingimusi

21707 Joosepi ja Rätsepa kinnistuste ja lähiala DP

2012.03.06. kruntideks jagamine

66172 Kanika 1, Kanika 8 ja Kotka tee L12 DP

2012.08.06. elamu- ja transpordimaa kruntide moodustamine

36689 Juhkomäe 1 kinnistu ja lähiala DP

2014.07.29. 28 elamu-, transpordi-, sotsiaal- ja tootmismaa krundiks jagamine

38447 Kurra 6 ja lähiala DP 2014.09.30. 4 elamumaakrundi moodustamine 47267 Soonesauna kinnistu ja

lähiala DP 2015.12.15. 14 elamumaakrundi moodustamine

47807 Kurrajõe ja lähiala DP 2016.02.16. 22 elamu-, 3 transpordi-, 1 tootmis-, 1 üldkasutatava haljas- ja 1 maatulundusmaa krundi moodustamine

97272 Kivila kinnistu ja lähiala DP

2022.11.16. kinnisasja sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse määramine lasteaia hoone ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks

103916 Kopliveere kinnistu ja lähiala DP

2023.06.28. elamu-, üldkasutatava- ja transpordimaa kruntide moodustamine

Planeeringualast idas on 26.04.2011 kehtestatud Tiiri 2 ja Viitavälja detailplaneeringuga kavandatud pereelamud suures osas välja ehitatud.

Planeeringualast lõunas ja läänes on 15.12.2015 kehtestatud Soonesauna kinnistu ja lähiala detailplaneering 14 elamumaa krundi moodustamiseks, kuid seda planeeringut ei ole asutud ellu viima, mistõttu on välja ehitamata ka sõidu- ja jalgtee koos tänavavalgustusega Kotka tee ja Vaarikavälu kinnistu vahel Soonesauna katastriüksusel. Soonesauna detailplaneeringus kavandatud transpordimaa maaüksusele on Saue Vallavalitsuse 08.02.2023 korraldusega nr 123 seatud sundvaldus Saue valla kasuks.

Planeeringualast põhjapool 29.07.2014 kehtestatud Juhkomäe 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringut elamurajooni väljaarendamiseks on asutud ellu viima.

3.4 Planeeringuala kontaktvööndi avaliku ruumi ja funktsionaalsete seoste analüüs

Lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüsi aluseks on koostatud joonis nr DP-3 „Kontaktvööndi analüüs”.

Planeeringuala asub Saue valla Alliku külas 11401 Laagri–Harku teelt (Instituudi tee) algavate Kaasiku tee ja Kotka tee vahelisel alal Vääna jõe läheduses.

Piirkond on varasemalt olnud kasutusel põhiliselt põllumajandusmaana. Vääna jõe ja Instituudi tee vahelise ala endistele põllumaadele on viimastel aastakümnetel koostatud mitmeid detailplaneeringuid väikeelamute rajamiseks ning paljud neist on ka ellu viidud ning pere-

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 12 -

paaris- ja ridaelamud väljaehitatud. Detailplaneeringutega on kavandatud ka ühiskondlike ehitiste ja üldkasutatavate maade krunte, kuid neid ei ole jõutud veel plaanipäraselt ellu viia. Lähim lasteaed – Kotka lasteaed – asub planeeringualast linnulennul ca 400 m kaugusel kagu suunas. Lähim mänguväljak, mis on planeeritud Tiiri 2 ja Viitavälja kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga (kehtestatud 26.04.2011), on välja ehitatud ka käesolevasse planeeringusse kaasatud Saue vallale kuuluval Tiirisule tee 9 maaüksusel. Väikeelamutega tihedalt asustatud ala ümbritsevad veel maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused.

Ühendused erinevate piirkondade vahel ja ühistranspordi kasutamise võimalused saaksid olla paremad, sest planeeringualalt lühim tee ca 5 km kaugusel asuvasse Saue linna Kotka tee, Tiiri tee ja 11185 Hüüru–Alliku–Saue tee (Allika tee) kaudu on võimalik üksnes kergliiklejal, kuna ca 250 m pikkuses lõigus üle Vääna jõe on sõidutee ja vastav sild rajamata ning tee lõik on läbitav üksnes jalakäijatele ja kergliiklejatele.

Ehkki väikeelamute hulk lähipiirkonnas on juba märkimisväärne, siis ühistranspordi kasutamise võimalused ei ole väga head. Planeeringualast kirdesuunas asuva 11401 Laagri– Harku tee (Instituudi tee) äärse Tammetalu bussipeatuseni on planeeringuala piirilt teid mööda kõndides ca 1,6 km. Planeeringualast lõunasuunas 11421 Laagri–Hüüru teel (Jõeveere teel) ca 1,2 km kaugusel asuva Karuallika bussipeatuseni jõudmiseks on vaja ületada Vääna jõgi jalakäijate silla kaudu.

Kergliiklusteede võrgustik on piirkonnas üsna hästi väljaehitatud.

Piirkonda ehitatud 1...2-korruseliste pere-, paaris- ja ridaelamute puhul ei saa rääkida ühtsest väljakujunenud arhitektuursest stiilist, katusekalletest ega välisviimistlusest. Esineb kõiki variante.

Olemasolevasse olukorda sobib hästi üldplaneeringu kohane detailplaneeringu lahendus, mis näeb ette moodustada 6 elamumaa sihtotstarbega krundti kaksikelamute rajamiseks, kaks üldkasutatava maa sihtotstarbega ja üks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust väikeelamute piirkonna naabrusse. Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kokkuleppele on arendajal lisaks kohustus välja ehitada ühendustee ja tänavavalgustus Kotka tee ja Kaasiku tee vahele.

3.5 Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Vaarikavälu katastriüksus kuueks kaksikelamu krundiks, määrata neile elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus kuue kaksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks eraldada Vaarikavälu maaüksusest transpordimaa ja kaks sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) katastriüksust. Detailplaneeringu alasse on kaasatud lähialana ka üldkasutatava maa sihtotstarbega Tiirisule tee 9 katastriüksus ning tootmismaa sihtotstarbega Tiirisule tee 11 katastriüksus, kuid neid maaüksusi detailplaneeringus sisuliselt ei muudeta.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 13 -

4 PLANEERINGUALA LAHENDUS

4.1 Planeeringuala ja alale kavandatu tehnilised näitajad

Planeeringuala pindala: 2,56 ha Kruntide arv: 11 elamumaa krundid: 6 üldkasutatava maa krundid: 3 transpordimaa krunt: 1

tootmismaa krunt: 1 Eluasemeühikute arv: 12 Hoonete arv: 18 kaksikelamu: 6 abihoone: 12 Suurim lubatud korruselisus: kaksikelamu: 2 abihoone: 1 Suurim lubatud kõrgus: kaksikelamu: 9 m abihoone: 5 m Max ehitisealune pind DP alal: 3 750 m² Täisehitusprotsent planeeringualal: 14,6

4.2 Juurdepääs

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud eelkõige Kotka teelt, kuid vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kokkuleppele on arendajal kohustus välja ehitada ühendustee ja tänavavalgustus ka planeeringuala ja Kaasiku tee vahele.

4.3 Kruntide moodustamine

Detailplaneeringuga moodustatakse Vaarikavälu maaüksusest kuus elamumaa sihtotstarbega krunti, üks transpordimaa ja kaks üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksust. Lisaks neile on planeeringualasse kaasatud olemasolevad maaüksused – Saue vallale kuuluv üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus Tiirisule tee 9 ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus Tiirisule tee 11.

KRUNTIDE MOODUSTAMINE

pos

plan. sihtotstarve ja osakaalu

%

plan. pindala

m²

moodustatakse kinnistutest

katastriüksuse tunnus

liidetav / lahutatav

osa m²

senine sihtotstarve

1 E 100 2 568 Vaarikavälu 72701:002:0079 2 568 M 100 2 E 100 2 568 Vaarikavälu 72701:002:0079 2 568 M 100 3 E 100 2 568 Vaarikavälu 72701:002:0079 2 568 M 100 4 E 100 2 568 Vaarikavälu 72701:002:0079 2 568 M 100

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 14 -

5 E 100 2 568 Vaarikavälu 72701:002:0079 2 568 M 100 6 E 100 2 500 Vaarikavälu 72701:002:0079 2 500 M 100 7 Üm 100 3 848 Vaarikavälu 72701:002:0079 3 848 M 100 8 Üm 100 1 182 Vaarikavälu 72701:002:0079 1 182 M 100 9 L 100 2 956 Vaarikavälu 72701:002:0079 2 956 M 100 10 Üm 100 2 238 Tiirisule tee 9 72601:001:0436 2 238 Üm 100 11 T 100 48 Tiirisule tee 11 72601:001:0434 48 T 100

kokku: 25 612 25 612

4.4 Kruntide hoonestusalad

Hoonestusalade piirid on elamumaa sihtotstarbega kruntidel on määratud minimaalselt 4 m krundi piirist, et naaberkruntidele rajatava hoonestuse vahel oleks tagatud tuleohutuskujad 8 m.

Krundil pos 6 on säilitatava kraavi poolne hoonestusala piir määratud 8 m kaugusele krundi lõunapiirist.

4.5 Kruntide ehitusõigus

Elamumaa sihtotstarbega kruntidele on määratud ehitusõigus vastavalt Saue valla üldplaneeringule ning planeeringu algatamise korralduse tingimustele.

Elamumaa sihtotstarbega krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise kaksikelamu kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ning kaks abihoonet kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5 m.

Planeeritud kruntide ehitusõiguse ja ehitisealuse pinna hulka tuleb arvestada kõik hooned sh abihoone ning kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised (nt tööriistakuur, saun, garaaž, varjualune vms).

Krunt pos 1:

 krundi pindala: 2 568 m²

 krundi sihtotstarve: E 100%

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 625 m2

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 kaksikelamu + 2 abihoonet

 hoonete suurim lubatud korruselisus: kaksikelamu // abihoone 2 // 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast m: kaksikelamu // abihoone 9 // 5

Krunt pos 2:

 krundi pindala: 2 568 m²

 krundi sihtotstarve: E 100%

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 625 m2

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 kaksikelamu + 2 abihoonet

 hoonete suurim lubatud korruselisus:

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 15 -

kaksikelamu // abihoone 2 // 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast m: kaksikelamu // abihoone 9 // 5

Krunt pos 3:

 krundi pindala: 2 568 m²

 krundi sihtotstarve: E 100%

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 625 m2

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 kaksikelamu + 2 abihoonet

 hoonete suurim lubatud korruselisus: kaksikelamu // abihoone 2 // 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast m: kaksikelamu // abihoone 9 // 5

Krunt pos 4:

 krundi pindala: 2 568 m²

 krundi sihtotstarve: E 100%

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 625 m2

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 kaksikelamu + 2 abihoonet

 hoonete suurim lubatud korruselisus: kaksikelamu // abihoone 2 // 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast m: kaksikelamu // abihoone 9 // 5

Krunt pos 5:

 krundi pindala: 2 568 m²

 krundi sihtotstarve: E 100%

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 625 m2

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 kaksikelamu + 2 abihoonet

 hoonete suurim lubatud korruselisus: kaksikelamu // abihoone 2 // 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast m: kaksikelamu // abihoone 9 // 5

Krunt pos 6:

 krundi pindala: 2 500 m²

 krundi sihtotstarve: E 100%

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 625 m2

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 kaksikelamu + 2 abihoonet

 hoonete suurim lubatud korruselisus: kaksikelamu // abihoone 2 // 1

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 16 -

 hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast m: kaksikelamu // abihoone 9 // 5

4.6 Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonestuse projekteerimisel arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu põhimõtetega, järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ning arvestada liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb elamud projekteerida vastavalt Eesti standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” ning Eesti standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”.

Hoonestuse rajamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja rajatiste (sh piirdeaedade) arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta. Projekteeritav hoonestus peaks moodustama ühtse elamukvartali ning sobima naaberelamutega. Soovitatav on modernne, samas energiasäästlik arhitektuur. Soovitatav on ka väikehoonete projekteerimisel arhitekti kasutamine ja individuaalprojektide koostamine.

Ühtset ehitusjoont ei ole ette nähtud. Hoonestusviis on lahtine. Kõik hooned, sh ka abihooned ja alla 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitised, tuleb püstitada hoonestusala piiridesse. Erandina võib abi- ja väikehooneid plokistada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

Üksikelamute arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel / ehitusprojekti koostamisel arvestada olemasolevate ja rajatavate elamute hoonestuslaadiga planeeringuala vahetus naabruses.

Kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust.

Hoonete kõrgus on piiratud – elamutel maksimaalselt 2 korrust ja 9 m, abihoonetel 1 korrus ja 5 m.

Hoonete materjalikasutuses ja värvilahenduses lähtuda sobivusest olemasolevate/rajatavate lähikonna hoonetega. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Hoonete fassaadide kujundamisel kasutada viimistlusmaterjale nagu näiteks puit, kivi, betoon, värvitud krohv, metall, klaas ja/või nende kombinatsioone. Eelistada omadustelt kauakestvaid ja naturaalseid materjale. Imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud. Tiheasustusalal ei ole lubatud ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil. Vältida tuleb liiga kirevate ja intensiivsete värvitoonide kasutamist fassaadidel. Ehitusprojektis tuleb määrata hoonete värvilahendus ja krundi heakorrastamise põhimõtted.

Abihooned peavad arhitektuurselt sobima elamuga. Projekteeritavate eluhoonete juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

Hoonete eskiislahendused kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Saue valla arhitektiga.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 17 -

4.6.1 Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgused väikeehitised

Kui ehitis on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Erandina võib väikehooneid plokistada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuur, saun, garaaž, varjualune vms).

Planeeritavate kruntide lubatud ehitisealuse pinna hulka tuleb arvestada lisaks eluhoonele kõik abihooned ning kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised.

4.6.2 Piirded

Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire. Tiheasustusega alal on reeglina lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeaedu. Läbipaistmatuid piirdeaedu ei ole lubatud rajada.

Piirde kõrguse ja kujunduse osas arvestada naaberkinnistute lahendustega ning hoonestuse arhitektuurse ilme ja materjalikäsitlusega. Piirde lahendus peab sobima elamu arhitektuurse lahendusega.

Piirdeaiad lahendada koos hoonete projektidega.

5 LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED

Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on koostatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele.

Planeeringuala asub Saue valla Alliku külas 11401 Laagri–Harku teelt (Instituudi tee) algavate Kaasiku tee ja Kotka tee vahelisel alal Vääna jõe läheduses. Detailplaneeringu arendajal on kohustus välja ehitada ühendustee Kotka tee ja Kaasiku tee vahele nii, nagu on kirjeldatud allpool.

Peamine juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Kotka teelt Soonesauna kinnistu ja lähiala 2015.12.15. kehtestatud detailplaneeringus kavandatud juurdepääsutee kaudu, mis on tänaseni välja ehitamata. Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele kohustub Vaarikavälu detailplaneeringu arendaja omadest vahenditest projekteerima ja välja ehitama:

1) detailplaneeringus kavandatud transpordimaa krundile pos 9 asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) 5,2 m laiune juurdepääsutee koos LED-optilise tänavavalgustusega;

2) detailplaneeringus kavandatud transpordimaa krundile pos 9 asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 100% tardkivi) 2,0 m laiune kergliiklustee;

3) Soonesauna (72601:001:0102) katastriüksusele asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) 5,2 m laiune juurdepääsutee koos LED-optilise tänavavalgustusega ja asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 100% tardkivi) 2,0 m

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 18 -

laiune kergliiklustee. Alternatiivina võib kergliiklustee kulgeda Vaarikavälu katastriüksuselt Tiirisule teele läbi Tiirisule tee 9 (72601:001:0436) katastriüksuse.

4) Juhkomäe tee (72501:001:0692) ja Kaasiku tee L5 (72601:001:0507) katastriüksustel kuni Kaasiku tee ristmikuni kahekordselt (graniitkillustikuga fr 8-12 ja fr 4/8) kuumpinnatud kattega 5,2 m laiune juurdepääsutee koos LED-optilise tänavavalgustusega.

Planeeringuala juurdepääsutee koos jalgteega läbib Vaarikavälu kinnistut kagust loodesse. Sellest ida suunas moodustatakse 5 elamumaa krunti (pos 1...5) ja üks üldkasutatava maa katastriüksus (pos 8) olemasoleva mänguväljakuga üldkasutatava maa, Tiirisule tee 9 kinnistu (pos 10) laiendamiseks. Juurdepääsuteest Vääna jõe poole on kavandatud üks elamumaa krunt (pos 6) ja üks üldkasutatava maa katastriüksus (pos 7) kogukonna puhkealaks. Selle juurde on teemaale kavandatud ka 5 üldkasutatavat partkimiskohta. Põhijoonisel DP-5 on näidatud kruntidelt väljasõitude võimalikud asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektides. Planeeritud elamutele vajaminev parkimine tuleb lahendada omal krundil.

Planeeringus esitatud teede lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus töötatakse välja edaspidise projekteerimise käigus.

Teede ja tehnovõrkude rajamisel tuleb lähtuda komplekssuse põhimõttest – samaaegselt paigaldada maa-alused kommunikatsioonid ja tänavakate, et vältida korduvate kaevetööde tegemist.

Loodav transpordimaa sihtotstarbega maaüksus pos 9 on ette nähtud avalikku kasutusse ning antakse tasuta üle kohaliku omavalitsuse omandusse (vt ka ptk 12 Planeeringu elluviimine).

6 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

6.1 Üldised tingimused

Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Detailplaneeringu tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused.

Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusprojekti koostamisel täpsustunud hoonete suurused ja tarbimismahud, siis tehnovõrkude ehitusprojektide koostamisel täpsustuvad ka tehnovõrkude ja liitumispunktide asukohad ning parameetrid.

Tehnoseadmetele ja -võrkudele paigaldamiseks ja hooldamiseks ettenähtud servituudi vajadusega alad võrguvaldajate kasuks kaitsevööndi ulatuses täpsustuvad ehitusprojektide ja servituudilepingute koostamisel.

Teede ja tehnovõrkude rajamisel tuleb lähtuda komplekssuse põhimõttest – samaaegselt paigaldada maa-alused kommunikatsioonid ja tänavakate, et vältida korduvate kaevetööde tegemist.

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel DP-6 – Tehnovõrkude koondplaan.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 19 -

6.2 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevee ärajuhtimine

Veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademevee ärajuhtimise lahendamisel on lähtutud Aktsiaselt KOVEK 02.02.2023 tehnilistest tingimustest Alliku külas Vaarikavälu kinnistu detailplaneeringu ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) osa koostamiseks.

Detailplaneeringu ja lähiala VK võrkude väljaehitamiseks tuleb koostada eraldi projekt, milleks taotleda Aktsiaseltsilt KOVEK uued tehnilised tingimused pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist ja sõlmida liitumisleping Aktsiaseltsiga KOVEK.

ÜVK võrkude projekteerimisel juhinduda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest, Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast ning arvestada Alliku küla olemasolevate võrkude ning lähipiirkonna detailplaneeringute VK projektidega, samuti järgida keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” ja 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ nõudeid ning Eesti standardit EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.

Kinnistuväliste VK torustike servituudiala laiuseks Aktsiaseltsi KOVEK kasuks on arvestatud 2,0 m äärmise toru tsentrist. Torustikele tuleb seada projekti alusel servituut ja/või sundvaldus.

Liitumisleping arendusalale tuleb sõlmida enne ehitusloa taotlemist https://kovek.ee/liitumistasud-as-i-kovek-arendatud-tehnovorkudega/. Üldjuhul Aktsiaselts KOVEK kinnistuväliseid tehnorajatisi edasiseks majandamiseks välja ei osta, arendaja on kohustatud kõik VK torustikud ja rajatised rajama omal kulul ja andma need tasuta üle Aktsiaselts KOVEK-ile pärast torustikele kasutusloa saamist ning enne teenuslepingute sõlmimist.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et olemasolev Aktsiaselt KOVEK torustik peab toimima häireteta.

6.2.1 Veevarustus

Ühenduskoht liitumiseks Aktsiaselts KOVEK veetorustikuga on ette nähtud Saue vallale kuuluval üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksusel Tiirisule tee 9 (DP pos 10), kus on olemasolev veetorustik De 110 mm.

Planeeritud veetorustik on ette nähtud ringistada üldkasutatava maa sihtotstarbega Serva üldmaa maaüksusel Serva tee 6 elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse kõrval.

Planeeringuala tänavamaale on ette nähtud veevõrgu jaotustorustiku ja samaaegselt kinnistutele liitumispunktide maakraanide väljaehitamine ca 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljaspool. Paariselamutele projekteerida igale boksile eraldi liitumispunkti maakraan kinnistu piiri taga tänavamaal.

Veetorustikud projekteerida võimalusel ühises kaevikus isevoolse kanalisatsiooniga tänavamaale väljapoole sõiduteede asfaltkatte ala.

Eeldatavad veehulgad planeeringualale on 2 l/s, 4,5 m3/tunnis, 13 m3/ööpäevas.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 20 -

6.2.2 Tuletõrjevee varustus

Tuletõrjevee varustus lahendatakse ühisveevärgi baasil. Planeeringuala läheduses on hulgaliselt olemasolevaid hüdrante, mille teenindusraadiused katavad ära planeeringuala vajadused. Detailplaneeringu alale on tagatud tuletõrjevesi 10 l/s. Suurema vajaduse korral lahendada veevajadus mahutite baasil. Planeeringuala loodenurgast ca 40 m kaugusel asub ka Vääna jõgi.

Projekteerimisetapis vajaduse korral näha planeeringualale ette täiendavad hüdrandid, et tagada planeeringuala nõuetekohane tulekustutusvee kättesaadavus vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

6.2.3 Reoveekanalisatsioon

Vaarikavälu reovee ärajuhtimine on ette nähtud Saue vallale kuuluval üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksusel Tiirisule tee 9 (DP pos 10) asuva olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kaudu.

Reoveekanalisatsioon projekteerida isevoolselt ning võimalusel ühises kaevikus veetorustikuga tänavamaale väljapoole sõiduteede asfaltkatte ala.

Liitumispunktid iga elamumaakrundi tarbeks tuleb projekteerida avalikult kasutatavale transpordimaale kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist.

Vajadusel projekteerida arendusalale reoveepumpla, mille asukoha ja võimsuse valikul tuleb arvestada kuni 30% võimsuse varuga.

Kanalisatsioon on ette nähtud lahkvoolsena ning pinna- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

Eeldatavad reoveekogused planeeringualal on 4,5 m3/tunnis, 13 m3/ööpäevas.

Hoonete maa-alustel korrustel tuleb kanalisatsioonisüsteem lahendada uputuskaitsega (tagasilöögiklapp või muu sobiv lahendus).

6.2.4 Sademe-, pinna- ja drenaaživeed

Kanalisatsioonisüsteem detailplaneeringu alal on lahkvoolne – sademe- ja pinna- ja drenaaživee juhtimine piirkonna reoveekanalisatsiooni süsteemi on keelatud. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

Planeeringuala läbib kraav, mis on teemaa osas planeeritud torustada. Planeeritud toru ja krundi pos 6 lõunapiiril asuv ning säilitatav kraav on üheks võimaluseks sademe- ja drenaaživee ärajuhtimisel. Kruntidele pos 1...5 on ette nähtud kuivendus- ja sademevee ärajuhtimiseks liitumiskaevud, mis on planeeritud tänavamaale kuni 1 m kaugusele krundi piirist. Ärajuhtimise täpne lahendus töötatakse välja edasise projekteerimise käigus.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevee ärajuhtimisel tuleb vastavalt veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud põhimõtetele sademevett minimeerida. Sademeveest vabanemiseks kaaluda projekteerimisetapis looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedu, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 21 -

vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitatav kasutada haljastuse hooldamisel.

Projekteerimisetapis, kui on selgunud täpne hoonete asukoht, on soovitatav kaaluda igale krundile lohu (nõo) kavandamist, kuhu saaks suurte sadude ja kiire lumesulamise ajal koguneda liigvesi. Arvestades keskmisi sajuhulkasid peaks lohk hinnanguliselt mahutama mitte vähem kui 7 m³ sademevett. Kui lohk teha nõlvusega 1:5 ja sügavusega 0,3 m, siis ringikujulise lohu diameeter peaks olema ca 7 m. Lohkudes imbub vesi pinnasesse ja kui tekib probleeme liigvee mahutamisega, siis tuleb krundiomanikul ette näha meetmed naaberkruntidele liigvee valgumise takistamiseks (neelukaev, drenaaž). Lohk projekteeritakse igal kinnistul asendiplaani koostamise mahus, arvestades seejuures, et muru ja muu haljastuse hooldamine oleks võimalik tavapäraste meetoditega.

Planeeritud transpordimaa sihtotstarbega kruntide sademevee ärajuhtimine on ette nähtud vertikaalplaneerimisega, mis suunab sademeveed tee kõrvale haljasaladele, mille alla vajadusel projekteerida drenaažitorustikud, mis on suunatud eesvoolukraavi.

Eesvoolu juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1”.

6.3 Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 437933.

Planeeringualale üldkasutatava maa katastriüksusele pos 7 planeeritud tee äärde on ette nähtud koht ööpäevaringse vaba juurdepääsuga uuele komplektalajaamale. Uue alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga alates keskpinge õhuliini mastist nr 63 (Kotka tee ääres, Õievälja kinnistu vahetus läheduses). Alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustata, maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

Uuest planeeritud alajaamast on uutele objektidele ette nähtud eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on kruntide piiridele planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele teealasse võimalusel mitmekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini peab toimuma maakaabliga.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde (ka väljapoole planeeringuala) on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

Elektrikaablite planeerimine sõidutee katendi alla ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Detailplaneeringus on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudivajadusega alad.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 22 -

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole ning esitada moodustatud kinnistute aadressid. Pärast planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Ehitusprojekti (tööjooniste) staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.

Tehnoseadmetele ja -võrkudele paigaldamiseks ja hooldamiseks ette nähtud servituudi vajadusega alad kaitsevööndi ulatuses Elektrilevi OÜ kasuks täpsustuvad ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel.

Ehitusprojekt (tööjoonised) kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.

6.3.1 Tänavavalgustus

Tänavavalgustus on ette nähtud kõikidele transpordimaa maaüksustele, mille arendaja kohustub välja ehitama.

Tänavavalgustus projekteeritakse ehitusprojektide koostamise etapis.

Tänavate valgustamiseks kasutada maakaabliga ühendatud metallmaste ning LED tehnoloogial põhinevaid valgusteid.

6.4 Telekommunikatsioonivarustus

Planeeringuala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS (edaspidi Telia) tehnilised tingimused nr 38009395.

Planeeringus on esitatud põhimõtteline lahendus planeeritud elamutele sideühenduse tagamiseks.

Detailplaneeringu alal Telia siderajatised puuduvad.

Arenduspiirkonna sideühenduseks projekteerida ja välja ehitada sidekanalisatsiooni trass alates Teliale kuuluvast sidekaevust nr 18145 Tiirisule teel. Projekteerimisel võib Tiirisule teele lisada sobivasse kohta täiendava kaevu. Telia eelistab telekommunikatsiooni liinirajatiste paigutamist riigi omanduses olevale maale või ühiskondliku kasutuse sihtotstarbega maale. Planeeringulahenduses on sidetrass planeeritud Tiirisule tee 9 (pos 10) Saue vallale kuuluvale üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistule ning edaspidi vallale üleantavatele katastriüksustele pos 8 (üldkasutatav maa), pos 9 (transpordimaa).

Planeeritud kruntidele on põhitrassist ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused. Hargnemistel elamukruntideni tuleb projekteerida sidekaevud ja/või sadulharuühenduste kasutamine.

Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatete all 1 m. Sõidutee alla näha ette A-kategooria torud. Projekteeritavad sidekaevud ei tohiks jääda sõidutee alale.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 23 -

Sidevarustuse tööprojekti koostamiseks tuleb Telia-lt taotleda tehnilised tingimused sidekanalisatsiooni projekteerimiseks. Tööprojekti tehnilistes tingimustes määratakse Telia poolt sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas. Telia ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Ehitusprojekt kooskõlastada Telia-ga.

Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile on esitatud järgmistes Telia dokumentides: „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.” ja „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis”.

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid.

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Detailplaneeringule antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefonil 6524000.

Täiendavad tehnilised nõudmised: tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/) kaudu.

6.5 Soojusvarustus

Soojusvarustus lahendatakse lokaalsete energiatõhusate keskkonnasõbralike kütteviisidega nagu elektri-, maa-, päikesepaneelide ja teiste kütteviiside küte, nii iseseisvalt kui kombineeritult. Vältida tuleks fossiilsete kütuste kasutamist ning olulist õhusaastet põhjustavate kütuseliikide kasutamine ei ole lubatud.

Muude küttelahendustega kombineeritult võib kasutada ka õhksoojuspumpasid. Samas tuleb nende paigutamisel arvestada võimaliku mürataseme tõusuga ning soovitatav on kasutada võimalikult väikese müraemissiooniga kaasaegseid seadmeid ning nende paigutamisel arvestada naaberhoonetega.

Keskkonnasäästliku lisakütteallikana on soovitatav päikesepaneelide kasutamine.

Soovitatav on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele.

Planeeritava hoone tehnoseadmete (nt ventilatsioon) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning tagada, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 24 -

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisa 1 normtasemeid.

Vähendamaks küttevajadust, tuleb hoonestuse projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata konstruktsioonide soojapidavusele ja energiatarbimisele.

Soojusvarustuse lahendused täpsustatakse ehitusprojektis.

7 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Planeeringuala on tasase reljeefiga ning kõrghaljastus sellel valdavalt puudub. Planeeringuala loodenurk jääb Vääna jõe kalda piiranguvööndisse ning samas mahus ka Saue valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alale. Planeeringuala läbivad kraavid, mis osaliselt säilitatakse ning osaliselt torustatakse (teemaale jäävas osas).

7.1 Haljastus

Saue valla üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40) peatükis 4.4 „Uue hoonestuse rajamine tiheasustusalal” seatakse kõrghaljastuse rajamiseks järgmised tingimused: „– tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud.”

Elamumaa kruntide uue haljastuse täpne asukoht ja istutatavate puude liigid lahendatakse ehitusprojektide staadiumis, kui on selgunud täpsed juurdepääsude, hoonete ja platside asukohad.

Planeeringualale on soovitatav istutada liigniiskele ja niiskele alale sobivaid puu- ja põõsaliike nagu sookased, hõbepajud, rabe-remmelgas „Bullata“, kollane kask, pähklipuu, amuuri toomingas, sahhalini kirsipuu jms.

Puudele tuleb tagada tingimused vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele. Uushaljastuse rajamisel ja istutatavate puude edaspidisel hooldusel tuleb järgida Eesti standardite EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded” ning osa 4 „Puuhooldustööd” nõudeid, juhiseid ja soovitusi.

7.2 Planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused

Suuremale osale planeeringualast, mis jääb Saue valla üldplaneeringu rohevõrgustiku alale, on ette nähtud moodustada üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus pos 7 kogukondlike ühistegevuste tarbeks koos mängu- ja puhkealade ning soovi korral võimaliku lõkkeplatsiga. Katastriüksusele on koostada haljastusprojekt tegevustsoonide lahendamiseks ja mitmerindelise kõrghaljastuse planeerimiseks.

Planeeringulahenduses on kavandatud ka teine üldmaa sihtotstarbega katastriüksus pos 8, mis laiendab kõrvaloleva üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu Tiirisule tee 9 (pos 10) rekreatsiooniala ning võimaldab nii Tiirisule tee äärsetele elanikele kui perspektiivis ka

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 25 -

Vaarikavälu ja Soonesauna detailplaneeringualade elanikele ja lastele ühiseid ajaveetmisvõimalusi ning lühemat ühendusteed üksteisega suhtlemiseks.

Mängu- ja spordialade (soovitatavalt kogu planeeringuala) projekteerimisel peab olema kaasatud volitatud maastikuarhitekt (tase 7). Ehitusprojekti koosseisus esitada eraldi ka maastikuarhitektuuri eriosa.

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Arendaja vahel 28.09.2022 sõlmitud halduslepingule nr 12- 2.14/18/2022: „Haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkulepped detailplaneeringu realiseerimisega sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta” ning halduslepingu 03.04.2023 koostatud Lisale 1 kaasneb arendajale kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega kohustus rajada omadest vahenditest planeeringus kavandatud kahele üldkasutatava maa sihtotstarbega krundile pos 7 ja pos 8 mänguväljakud ning anda need katastriüksused tasuta vallale üle. Kohustuslikud mänguväljaku elemendid, mis tuleb arendajal omadest vahenditest soetada, on: kahe istmega kiik (tavaiste ja beebiiste), pesaistmega kiik, võrkronila, liumäega mängulinnak, karussell, vedrukiik.

Kruntidele pos 7 ja 8 planeeritavad jalgteed tuleb rajada graniitsõelmetest.

7.2.1 Üldtingimused mänguväljakute ja rekreatsioonialade rajamiseks

• Mängualade kaupa peavad tooted olema komplekteeritud ühest tooteseeriast (ühtne disain).

• Kõik mänguväljaku elemendid peavad vastama EVS-EN 1176 standardile, sh mänguvahendite turvaalused.

• Liikuvate mänguelementide alla planeerida eraldi katend (liiv, puukooremultš, kummimultš, EPDM kummikate vms) mis ei ole muru.

• Mängu- ja spordialadele projekteerida ka looduslikku mitmekesisust toetav kõrghaljastus, mis pakub päikese ja tuule eest varju ning loob meeldiva elukeskkonna. Haljastuse valimisel jälgida, et mängualade vahetusse lähedusse ei projekteeritaks mürgiseid/mürgiste marjadega vms ebasobivaid taimi.

• Planeeringualale näha ette ühtse disainiga väikevormid (pingid, prügikastid, jalgrattahoidjad jne). Prügikast peab olema pealt kinnine, lukustatav, lihtsasti tühjendatav ja eraldi sisekonteineriga. Pingil peab olema seljatugi ning (vähemalt mõnel pingil) käetugi. Väikevormide metallosad peavad olema kuumtsingitud ja pulbervärvitud. Elemendid peavad olema kohtkindlalt paigaldatud ning kaetud grafitivastase lakiga.

• Iga eraldi mänguala juures peab olema vähemalt 1 prügikast ja 1 pink.

• Mänguväljaku toodetele ning väikevormidele peab pakkuma vähemalt 60 kuu pikkuse garantiiaja.

• Pinnavormide kujundamisel kindlustada nõlvad erosiooni vastu.

• Nõutud elemente võib võimalusel ühendada, kui erinevate elementide mängufunktsioonid on täidetud.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 26 -

• Mängu- ja spordialade (soovitatavalt kogu planeeringuala) projekteerimisel peab olema kaasatud volitatud maastikuarhitekt (tase 7). Ehitusprojekti koosseisus esitada eraldi ka maastikuarhitektuuri eriosa.

7.3 Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjale.

Olmejäätmete kogumine konteineritesse tuleb lahendada elamumaa kruntidel, kõva kattega (asfalt, betoon, kiviparkett vms) alusel ning hea ligipääsetavusega kohtades, soovitatavalt katusealustes või -aedikutes. Juurdesõidutee jäätmekogumiskohtadeni peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Jäätmekonteinerite paiknemiskoha eest vastutab omanik.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb jäätmeid koguda liigiti keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1” ja jäätmehoolduseeskirja järgi, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Jäätmeseaduse alusel loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Jäätmekonteinereid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

7.3.1 Ehitusjäätmed

Ehitusprojektis tuleb käsitleda ehitusjäätmete käitlemist vastavalt jäätmeseadusele ning Saue valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojekti staadiumis esitada ülevaade tekkivatest ehitusjäätmetest ning anda jäätmete käitlemise lahendus, esitada jäätmekäitluskava.

Planeeringualal ehitustööde käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule; rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel.

Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Et võimaldada ehitusjäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb need koguda liigiti. Eraldi tuleb sortida: puit; kiletamata paber ja kartong; metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt; kile; ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, saastunud pinnas, asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, õli- ja naftasaadused jne).

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 27 -

Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete utiliseerimiseks sõlmida krundi valdajal leping vastavat litsentsi omava ettevõttega.

8 TULEOHUTUSE TAGAMINE

Planeeringualale kavandatud kaksikelamud on tuleohutuse järgi liigitatud I kasutusviisiga hooneteks. Kavandatud hooned (elu- ja abihooned) projekteerida vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Ehitatavad hooned peavad vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP3.

Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ning tulekustutuseks ja päästetöödeks peavad olema hooned eraldatud üksteisest 8 m tuleohutuskujadega või tuletõkkeseinaga. Hoonete ümber peab olema tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs vastavalt Eesti standardile EVS 812- 7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.

Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” § 3 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist, tuleb tagada parkimisala tuleohutus ning evakuatsiooni läbiviimiseks ja päästetööde teostamiseks takistamatu juurdepääs.

Tuleleviku tõkestamiseks ja parkimisala tuleohutuse tagamiseks tuleb ehitusprojektis arvestada EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” nõudega – kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 m, tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 m ulatuses külgsuunas ja 5 m ulatuses vertikaalsuunas.

Tuletõrjevee varustus lahendatakse ühisveevärgi baasil. Planeeringuala läheduses on hulgaliselt olemasolevaid hüdrante, mille teenindusraadiused katavad ära planeeringuala vajadused. Vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ võib tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni olla kuni 150 m. Veevõtukohtadele tuleb tagada päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Detailplaneeringu alale on tagatud tuletõrjevesi 10 l/s. Suurema vajaduse korral lahendada veevajadus mahutite baasil.

Planeeringuala loodenurgast ca 40 m kaugusel asub ka Vääna jõgi.

Vajaduse korral kavandada projekteerimisetapis planeeringualale täiendavad hüdrandid, et tagada nõuetekohane tulekustutusvee kättesaadavus kogu planeeringualal. Tuletõrje veevarustuse lahendamisel ehitusprojektis tuleb aluseks võtta siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Hoonete projekteerimisel konsulteerida Põhja päästekeskusega.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 28 -

9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

 Avalikus kasutuses tänavamaale on ette nähtud tänavavalgustus.

 Planeeringuala kinnistud valgustada ning tagada hea nähtavus. Hoonefassaadide valgustamiseks kasutada õkonoomset sissepääsude valgustamist, õuealal pargivalgusteid. Samas tuleb vältida valgusreostuse tekkimist.

 Hoonetele näha ette valvesüsteemid (videovalve, signalisatsioon, leping turvafirmaga).

 Hoonetele näha ette vastupidavad aknad, uksed ja lukud, see vähendab sissemurdmise riski.

 Piirata kinnistud sobivate piiretega.

 Planeeritud üldkasutatavate maadele planeeritud rekreatsioonialade kasutamise abil luua elanike vahel kogukondlikud sidemed.

Konkreetsed meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis.

10 KITSENDUSED JA SERVITUUDIVAJADUSED

Servituudivajadusega alad jm kitsendused on esitatud joonistel DP-5 ja DP-6.

Servituudivajadusega alad täpsustatakse ehitusprojektide ja servituudilepingute koostamisel.

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED pos kitsendused ja piirangud

1

Servituudivajadusega ala plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks.

2

Servituudivajadusega ala plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks.

3

Servituudivajadusega ala plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks.

4

Servituudivajadusega ala plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks.

5 Servituudivajadusega ala plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 29 -

Servituudivajadusega ala plan. kanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks.

6

Olemasolev ja säilitatav kraav krundi edelapiiril. Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks. Vääna jõe kalda piiranguvöönd 100 m. III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) elupaik.

7

Maaüksus on ette nähtud avalikku kasutusse. Servituudivajadusega ala plan. komplektalajaama paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks. Vääna jõe kalda piiranguvöönd 100 m. Vääna jõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m. III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) elupaik.

8

Maaüksus on ette nähtud avalikku kasutusse. Olemasolev ja osaliselt säilitatav kraav. Servituudivajadusega ala plan. veetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. kanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

9

Maaüksus on ette nähtud avalikku kasutusse. III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) elupaik. Vääna jõe kalda piiranguvöönd 100 m. Servituudivajadusega ala plan. veetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. kanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. komplektalajaama paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala 10 kV maakaabelliini paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala 0.4 kV maakaabelliini paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumis- ja jaotuskilpide paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala perspektiivsete 10 kV ja 0.4 kV maakaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 30 -

Servituudivajadusega ala plan. tänavavalgustukaabli ja lampide paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

10 (Saue vallale

kuuluv Tiirisule tee 9)

Maaüksus on ette nähtud avalikku kasutusse. Olemasolev ja osaliselt säilitatav kraav. Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts KOVEK (registrikood 10395123) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnorajatise (vee- ja drenaažitorustiku, surve-, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni ja reoveepumpla) rajamiseks, omamiseks ja valdamiseks vastavalt 27.05.2021 sõlmitud lepingu punktile 4 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Servituudivajadusega ala plan. sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

11 (AS KOVEK-le kuuluv Tiirisule

tee 11)

Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 16.05.2019 lepingu punktidele 3 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 ja 3 olevatele plaanidele. Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts KOVEK (registrikood 10395123) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnorajatise (veetorustiku, surve- ja reoveekanalisatsiooni ja reoveepumpla) rajamiseks, omamiseks ja valdamiseks 27.05.2021 sõlmitud lepingu punktile 5 ja lepingu lisaks olevale plaanile.

DP lahendusest tingitud kitsendused väljaspool planeeringuala

Tiirisule tee L1 Servituudivajadusega ala plan. sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Soonesauna

Saue Vallavalitsuse 08.02.2023 korraldusega nr 123 seatud sundvalduse ala avalikult kasutatava tee (sõidu- ja jalgtee ning tänavavalgustus) talumise kohustuse kehtestamiseks. Servituudivajadusega ala plan. veetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. kanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala 10 kV maakaabelliini paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala perspektiivsete 10 kV ja 0.4 kV maakaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala tänavavalgustukaabli ja lampide paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Kotka kergtee L3

Plan. sõidu- ja jalgtee avalik kasutus. Servituudivajadusega ala 10 kV maakaabelliini paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala tänavavalgustukaabli ja lampide paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 31 -

Servituudivajadusega ala perspektiivsete 10 kV ja 0.4 kV maakaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Juhkomäe tee

Plan. sõidutee avalik kasutus. Servituudivajadusega ala plan. veetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala plan. tänavavalgustukaabli ja lampide paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala perspektiivsete 10 kV ja 0.4 kV maakaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Kaasiku tee L5

Plan. sõidutee avalik kasutus. Servituudivajadusega ala tänavavalgustukaabli ja lampide paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Servituudivajadusega ala perspektiivsete 10 kV ja 0.4 kV maakaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

11 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄLTIMISE MEETMED

11.1 Võimalikud majanduslikud mõjud

Planeeringuala väljaarendamine parandab oluliselt piirkonna infrastruktuuriga varustatust teede ja tehnovõrkude väljaehitamise näol ning tõstab seeläbi planeeringuala ja selle lähinaabrite kinnisvara väärtust.

11.2 Võimalikud kultuurilised mõjud

Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi. Planeeringulahenduse realiseerimine ei oma olulist kultuurilist mõju. Osaline mõju võib olla üldkasutatavatele maaüksustele rajatavatel puhke- ja rekreatsioonirajatistel kogukonna vaimu kasvatamisel.

11.3 Võimalikud sotsiaalsed mõjud

Planeeringu realiseerimine ei too kaasa olulisi sotsiaalseid mõjusid. Täiendava 12 eluasemeühiku ehitamine ei muuda oluliselt sotsiaalset olukorda piirkonnas. Eeldatavasti mõjuvad positiivselt ja kogukonna ühistunnet tõstvalt planeeritud üldkasutatava maa maaüksused ning neile planeeritud piirkonna elanikele mõeldud rekreatsiooniala.

11.4 Võimalikud mõjud keskkonnale

Planeeringus kavandatud tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 tegevuste nimistusse, mille puhul peaks algatama igal juhul keskkonnamõjude hindamist.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 32 -

Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringualal asuva maaüksuse kruntideks jagamine ja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kuue kaksikelamu püstitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus. Vähest valgusreostust tekib planeeritud valgustusest. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale.

Planeeringu puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala läänepoolses osas on kitsenduseks III kategooria kaitsealune liik Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas). Vastavalt eksperdi poolt läbiviidud kohtvaatlusele ei kahjusta planeeritav ehitustegevus ning planeeritavad hooned ja rajatised teelehe-mosaiikliblika elupaika ja nende isendeid.

Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust ning alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale.

Käesolevas detailplaneeringus ei ole lubatud tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Kui järgitakse nii projekteerimise, ehitamise kui hilisema kasutamise etapis kõiki seadusandlikest aktidest tulenevaid nõudeid, standardites esitatud soovitusi ning detailplaneeringus seatud tingimusi, siis ei too planeeritud tegevused kaasa olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale.

11.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele

11.5.1 Mõju haljastusele ja elustikule, rohevõrgustikule

Kavandatava detailplaneeringu elluviimine ei oma olulist negatiivset mõju haljastusele, kuna planeeringualal puudub olemasolev kõrghaljastus. Planeeringu realiseerimine võimaldab hoopis uue kõrghaljastuse rajamise piirkonda, mis loob võimalused linnustiku, loomastiku ja putukate lisandumiseks, pakkudes neile uusi pesavõimalusi.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 33 -

Planeeringulahendusega ei kaasne üldplaneeringus määratud rohekoridori ühenduse katkestamist, mis kulgeb üle planeeringuala läänenurga ning kuhu on ette nähtud üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus haljastatud rekreatsioonialaks.

Vaarikavälu kinnistu olemasolevast kruusateest lääne poole jääv ala on Saue valla üldplaneeringu järgi III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe- mosaiikliblika) asuala. 2023 suvel viis liblikateadlane Anu Tiitsaar PhD läbi vaatluse ja andis eksperthinnangu kaitsealuse liigi olemasolu ja kaitsemeetmete kohta Vaarikavälu detailplaneeringu alal. Vaatluse käigus ei tuvastatud piirangualas ühtegi teelehe-mosaiikliblikat ega liigi rööviku toidutaimi – peetrilehte, äiatari ega süstlehist teelehte. Eksperdi järeldus on, et Vaarikavälu katastriüksuse ja teelehe-mosaiikliblika elupaiga kattuv osa on eelkõige liigi leiukohana puhverala, kus isendeid võib vahel kohata, aga röövikuid toidutaime puudumise tõttu ei esine. Vastavalt kohtvaatlusele ei kahjusta planeeritav ehitustegevus ning planeeritavad hooned ja rajatised teelehe-mosaiikliblika elupaika ja nende isendeid.

11.5.2 Mõju pinna- ja põhjaveele, sademe- ja reovee kogumise ja ärajuhtimisega kaasnev keskkonnamõju

Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust, sest veevarustuseks ja reoveekanalisatsiooniks rajatakse ühistorustikud. Sademevesi immutatakse osaliselt oma kruntidel ja osaliselt suunatakse planeeritud torustikuga eesvoolukraavidesse. Kaksikelamukruntidelt kogunev sademevesi ei sisalda eeldatavasti saasteaineid, mis ohustaks pinna- ja põhjavett.

Detailplaneeringu ala läänepoolne osa jääb Vääna jõe kalda piiranguvööndisse, mis on samas ka üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku alaks. Planeeringuala loodenurk jääb vähesel määral ka ehituskeelu vööndisse. Kui järgitakse piirangualadele kehtestatud tingimusi, siis negatiivseid mõjusid ei ole. Samuti tuleb tagada, et piirkonna olemasolevate kraavide eesvooluks olevasse Vääna jõkke juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1”.

11.5.3 Jäätmetekke mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevana pole oodata jäätmetekkest tulenevaid keskkonnataluvust ületavaid mõjusid. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke võib esineda seoses ehitustöödega, kuid kui jäätmekäitlus nii ehituse kui hoonete kasutamise ajal lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, siis on selle mõju ümbritsevale keskkonnale vähene.

11.5.4 Mõju liikluskoormusele ja -korraldusele

Liikluskorralduslikust aspektist omab Kaasiku teed ja Kotka teed ühendava planeeringuala läbiva tee väljaehitamine arendaja poolt suurt positiivset mõju piirkonna ühenduste parandamisele. Piirkonna liikluskoormust 12 eluasemeühiku lisandumine märkimisväärselt ei tõsta.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 34 -

11.5.5 Mõju välisõhule sh õhukvaliteedile ja müratasemele

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ning tagasihoidlikku mahtu (6 kaksikelamu ehitamine ja hilisem kasutamine), mida tasakaalustab Vaarikavälu maaüksusest 21,5% eraldamine üldkasutatava maa katastriüksusteks, kus tagatakse rohekoridori ala säilimine ja rajatakse mitmerindelist haljastust, siis ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile. Arvestades planeeringuala maksimaalset hoonestusmahtu, ei ole oodata oluliselt suurt liiklusvoogu, mis võiks põhjustada piirkonnas välisõhu saasteainete piirväärtuste või liiklusmüra piirtasemete ületamist. Ka rajatavate eramute planeeritud mahus küttelahendused ei tohiks põhjustada olulist õhukvaliteedi halvenemist. Ajutist tolmuteket, mürahäiringut ja vibratsiooni võib põhjustada ehitustegevus – erinevatel kütustel töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada lõhna. Puistematerjalide ladustamine ja kuival ajal kaevetööde tegemine võivad ajutiselt tekitada tolmu.

11.5.6 Mõju insolatsioonitingimustele

Kuna planeeritav hoonestus hakkab paiknema olemasolevatest elamutest piisaval kaugusel, siis mõju olemasoleva hoonestuse insolatsioonitingimustele puudub.

Hoonete projekteerimisel tuleb tagada piisavad insolatsioonitingimused vastavalt Eesti standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”.

11.6 Meetmed negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks

Ehkki planeeringus kavandatud tegevused ei põhjusta olulisi mõjusid, mis ületaks tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara, on planeeringus välja toodud meetmed, mis aitavad võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.

11.6.1 Ehitusaegsete mõjude vähendamine:

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Ka ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.

Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ning sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 35 -

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida pinnase saastumist territooriumil kasutatavate kemikaalidega (kütused jms), mille käitlemisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada ainult töökorras seadmeid ja masinaid. Juhul kui ehitustegevuse käigus tekib kahtlus pinnase reostunud olemise üle, tuleb teostada pinnaseanalüüs ning kindlaks teha reostuse maht. Kui esineb piirnormide ületamist, tuleb eemaldada reostunud pinnas ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Enne ehitustööde algust tuleb olemasolev viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning kasutada väljakaevatavat kasvupinnast hiljem ala haljastustöödel.

11.6.2 Negatiivse mõju vähendamine taimestikule ning haljastuse hea seisundi tagamine:

Planeeringus on ette nähtud kõrghaljastuse rajamine elamumaa sihtotstarbega kruntidel ning üldkasutatava maa katastriüksustel.

Puude istutamisel tuleb järgida EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõudeid, et tagada istutatavatele puudele vajalikud kujad ja sobilikud kasvutingimused, samuti EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja – põõsaste istikute kvaliteedinõuded” ja osa 4 „Puuhooldustööd” nõudeid, juhiseid ja soovitusi.

11.6.3 Negatiivse mõju vähendamine elustikule:

Kasutada uue haljastuse rajamisel kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke taimeliike, mille seemnetest, viljadest või õitest erinevad linnu ja loomaliigid toituvad: pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu, sirel, sõstar, vaarikas, aroonia, kirss, murel, kibuvits jms. Meetme sihtliigid on kõik linnud, kes mingil perioodil aastast toituvad marjadest või muudest puuseemnetest (nt siidisaba, leevike, rästad, pasknäär jne) ning putukad (nt kimalased). Tegu on soovitusliku meetmega, mis aitab tõsta piirkonna bioloogilist mitmekesisust ning leevendada elupaigakadu.

Üldplaneeringu järgi planeeringuala lääneosas asuva III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblika) asuala kohta, millel liblikateadlane ei tuvastanud ei liblikaid ega nende röövikute toidutaimi, andis ekspert siiski soovitused edaspidiseks. Ekspert soovitab ehituse planeerimisel lähtuda üldistest looduskaitselistest ja rohelise eluruumi põhimõtetest sh kahjustada ehituse käigus võimalikult vähe looduslikku taimestikku ning hilisemal haljastuse hooldamisel niita vähemkäidavaid kohti võimalikult harva (näiteks üks kord aastas), et säiliksid liigile vajalikud õitsvad taimed. Need võtted on kasulikud kõikidele tolmeldajatele sh kõnealusele kaitsealusele päevaliblikale. Haljastuses nö igaühe looduskaitse põhimõtete järgimine aitab tagada tolmeldajatele sobiva elupaiga ka pärast detailplaneerigu elluviimist. Sellisest lähenemisest võib täpsemalt lugeda näiteks juhendist: https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Kuidas%20kodumuru%20elurikkust%20toetab %20ELF2021.pdf. Vt ka „Eksperthinnang teelehe-mosaiikliblika kohta Vaarikavälu detailplaneeringu alal”.

Hoonete arhitektuurses lahenduses on soovitatav vältida suuri peegeldavaid või läbipaistvaid vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning võivad hukkuda või vigastada ennast vastu klaasi lendamisel. Selle vältimiseks kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi,

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 36 -

mattklaasi (peegeldus 0–10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Mustrite puhul tuleks arvestada, et elementide vahed ei tohiks olla suuremad kui 10 cm. Kui arhitektuurselt on mustrite kasutamine sobimatu võib mustrid tekitada kasutades UV värve (inimsilmale nähtamatud, kuid lindude poolt nähtavad värvid). Tegu on soovitusliku meetmega, et vältida lindude hukkumist kokkupõrgete tagajärjel.

Arvestada elamumaa kruntide piirete rajamisel väikeimetajate liikumisvajadust ning tagada piirete läbitavus (läbipääsuavad aedades). Üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksustele ei ole piirde rajamine lubatud.

11.6.4 Negatiivse mõju vähendamine pinna- ja põhjavee mõjuvaldkonnas:

Planeeringualal tuleb tagada liig- ja sademevee vaba liikumine.

Eesvoolukraavid tuleb settest puhastada ning nende hooldamine on maaomaniku kohustus.

Sademevee suublasse (sh pinnasesse) juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1”.

Planeeringuala põhjavee kaitseks tuleb kinni pidada nõudest mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele ehitamise ja hoonete kasutamise ajal.

11.6.5 Liiklusest tulenevate mõjude vähendamine:

Liikluskorralduslikust aspektist ei tekita detailplaneeringu realiseerimine (12 eluasemeühiku lisamine) olulisi täiendavaid probleeme olemasolevale piirkonna liiklusele ega planeeringuala ja lähikonna elanikele sh norme ületavat liiklusmüra.

Kui rajataval ühendusteel Kaasiku tee ja Kotka tee vahel peaks rikutama liikluseeskirju ja ületatama lubatud kiirusi, siis võib vajaduse korral kasutada Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad kohaseid liikluse rahustamise võtteid (näiteks künniseid).

Tuleb tagada, et teelt ei hakkaks toimuma saasteainete (õlid, sool) kannet kraavidesse ja edasi Vääna jõkke.

11.6.6 Müra ja vibratsiooni mõju vähendamine:

Projekteerimise, ehitustegevuse ja hilisema hoonete kasutamisega tuleb tagada, et nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” norme müra osas.

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb järgida määruse nr 71 nõudeid sh vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 37 -

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Vastavalt määruse § 6 lg 3, ei tohi liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Projekteeritavatele hoonetele tehnoseadmete (näiteks õhksoojuspumpade, ventilatsiooniseadmete, konditsioneeri vms) paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitatav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid, et minimeerida mürataset. Samuti jälgida, et planeeringualal kasutatavad tehnoseadmed oleks suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

Rajatavatel hoonetel on soovitatav kasutada tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. Projekteeritavate hoonete välispiiretele nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed.

Jälgida ka, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

11.6.7 Hea õhukvaliteedi säilitamine:

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Ka ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks. Tuleb vältida autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist.

Planeeritud hoonetel on soovituslik kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ka ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele.

Projekteerimise, ehituseaegse tegevuse ning edaspidise ala kasutamisega tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete piirväärtused, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 38 -

11.6.8 Radoonioht ja selle vähendamine

Eesti Geoloogiateenistuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardi järgi kuulub planeeringuala pinnase radoonisisalduse järgi keskmise või madala radoonisisaldusega pinnasega alade hulka.

Soovitatav on teostada planeeringuala elamumaa kruntidel projekteerimisetapis radoonitaseme mõõtmised, et asjakohaste meetmete kasutuselevõtmisega oleks tagatud hoonete ruumiõhu normidele vastav radoonitase. Juhul kui mõõtmiste tulemusena selgub, et pinnases on radooni aktiivsuskontsentratsioon üle 50 000 Bq/m³, tuleb radooniohu vältimiseks kavandada radooniohtu minimeerivad meetmed. Juhul kui radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnases on vahemikus 10 000–50 000 Bq/m3, tuleb tagada tarindite radoonikindlad lahendused.

Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.

Radoonisisalduse vähendamiseks hoonetes tuleb ehitusprojektides näha ette radooniennetusmeetmed. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”.

Radooni hoonesse sattumise vältimiseks tuleb lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon). Tuleb kasutada radoonitõkestus-süsteeme nagu vundamendi tuulutus/radoonikaevud, radoonikile, hoone vundamendi rajamine killustikupadjale, mida mööda saab juhtida radooni hoonest eemale, kommunikatsioonide vundamendist läbiviikude hoolikas hermetiseerimine jm radoonikaitse meetmeid.

11.6.9 Valgusreostuse vähendamine:

Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjekti valgustamine, mis võib olla häiriv.

Valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist.

Kasutusaegse planeeringuala valgustamisega võib kaasneda nii positiivne sotsiaalne mõju turvatunde kasvu näol kui vähene negatiivne keskkonnamõju valgusreostuse näol.

Valgustuse võimalikku negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse projekteerimisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teel ega läheduses elavaid piirkonna elanikke. Kõnnitee valgustamiseks näha ette madalatel postidel allapoole suunatud valgusega LED-lambid.

11.6.10 Õnnetuste ja avariide vältimine:

Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa avariiolukordasid nagu ehitusmasinate lekked, inimlik hooletus, õnnetusjuhtumid ebaõigete töövõtete kasutamisel, täielikult välistada. Piirkonnas suureneb sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet, lekete korral ka pinna saastamist, kuid need ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga.

Vältimaks ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale tuleb ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused ning ehitustegevuse käigus

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 39 -

järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Kasutusaegselt võivad õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude, elukondlike traumade kujul. Neid aitab vältida kõrge kodanikuteadlikkus õnnetustest ja tegevusjuhistest õnnetustesse sattumisel. Maaüksuse arendaja võiks hoonete üleandmisel varustada iga eluasemeüksuse materjaliga, mis sisaldab infot vajalikest telefonidest, kuhu erinevate avariide või õnnetuste puhul pöörduda.

11.7 Keskkonnalubade taotlemise vajadus

Kavandatavale tegevusele võib olla keskkonnalubade taotlemine vajalik järgnevatel juhtudel:

 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on õhusaasteluba nõutav. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 järgi tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda õhusaasteluba. Saasteluba on vajalik, kui planeeringualale rajatakse kütteseadmed, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on võrdne või suurem kui 1 MWth.

Põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus jääb vahemikku 0,3-1 MWth tuleb seadmed registreerida vastavalt keskkonnaministri 19.12.2017 määrusele nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis1“.

Eeldatavalt kavandatavate hoonete puhul õhusaasteloa ega registreeringu künniskoguseid ei ületata, täpne küttelahendus ja seega õhusaasteloa või registreeringu vajadus selgub edasisel projekteerimisel.

 Maapõueseaduse § 96 sätestab ehitamisel, maaparandushoiutöödel, maaparandussüsteemi ehitamisel ja põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise, sama § 97 võõrandamise ning väljaspool kinnisasja kasutamise ning selleks Keskkonnaametilt nõusoleku saamise korra.

12 PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud planeering on aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeeringuala väljaarendamine toimub vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Arendaja vahel 28.09.2022 sõlmitud halduslepingule nr 12-2.14/18/2022: „Haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkulepped detailplaneeringu

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 40 -

realiseerimisega sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta” ning halduslepingu 03.04.2023 koostatud Lisale 1.

12.1 Kehtestatud detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid

1. Detailplaneeringus ette nähtud transpordimaa ja üldkasutatava maa katastriüksuste moodustamine.

2. Moodustatud transpordimaa ja üldkasutatava maa katastriüksuste tasuta üle andmine Vallale koheselt pärast detailplaneeringu kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluva mõistliku ajaga. Vald ei väljasta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehituslube, kui üleandmise kohustus on täitmata.

3. Detailplaneeringu järgse tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide (sh kõik detailplaneeringu kohased teed, tehnovõrgud ja rajatised) omal kulul projekteerimine, väljaehitamine ja vajalike servituutide seadmine Arendaja poolt ning eelnimetatud rajatistele kasutuslubade taotlemine.

4. Tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele ning valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele.

5. Detailplaneeringukohaste elamumaa katastriüksuste moodustamine. See saab toimuda maakorralduslike jagamistoimingutena alles siis, kui Arendaja poolt on täidetud elamute ehituslubade väljastamiseks vajalikud eeltingimused ehk välja on ehitatud vastavate elamute teenindamiseks vajalikud teed ja tehniline infrastruktuur ning nendele väljaehitatud rajatistele on väljastatud Valla poolt ka kasutusload, enne Vald detailplaneeringukohastele hoonetele ehituslube ei väljasta. Kui Arendaja soovib taotleda elamukruntide lahtimõõdistamist ning hoonete ehituslube enne tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi rajatiste valmisehitamist, siis on Arendajal võimalus tagada rajatiste valmisehitamist deposiidiga. Deposiidiga tagatud ehitustööd teostab Arendaja ise paralleelselt hoonete ehitamisega ning taotleb Vallalt järk-järgult deposiidi vabastamist, vastavalt Arendaja poolt tegelikkuses teostatud töödele ja nende maksumusele. Deposiidist vabastamise aluseks on infrastruktuuri rajatiste väljaehitamisel tööde tellija (Arendaja), ehitaja ja järelevalveinseneri poolt allkirjastatud vastuvõtuakt, mis esitatakse Vallale koos osalise deposiidi vabastamise taotlusega.

6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

7. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade taotlemine.

12.2 Täiendavad tingimused detailplaneeringu elluviimisel

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega, vee- ja kanalisatsioonitrassid, sademevee- ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevõrk) ning juurdepääsuteed Soonesauna (72601:001:0102), Juhkomäe tee (72501:001:0692) ja Kaasiku tee L5 (72601:001:0507) katastriüksustel.

Harjumaa, Saue vald, Alliku küla Vaarikavälu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

- 41 -

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele kaasneb arendajal kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega kohustus rajada omadest vahenditest planeeringus kavandatud kahele üldkasutatava maa sihtotstarbega krundile pos 7 ja pos 8 mänguväljakud ja anda need katastriüksused tasuta vallale üle.

Arendajal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ette nähtud üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksuste ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise eest.

Ehitusõigus realiseeritakse kruntide igakordsete omanike poolt.

12.3 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ning rajatav taristu ja hoonestus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi ehitamise ega kasutamise käigus. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju põhjustav tegevus lähtub.

Koostanud: Ivo Rebane

Reet Salu