Õigusakti eelnõu

1

12.06.2024

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1.Sisukokkuvõte

1.1.1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse andmekogude

pidamist kindlustavate süsteemide loetelu kahe uue süsteemiga: andmeedastuse nõusoleku

süsteem ja volituste haldamise süsteem.

Riigi infosüsteemi (edaspidi RIS) kindlustav süsteem on organisatsiooniline, tehniline ja

õiguslik raamistik, mis tagab RIS-i toimimise ühtsete reeglite alusel. Kindlustav süsteem aitab

kaasa riigi infosüsteemi läbipaistvusele ning toetab kvaliteetsete e-teenuste osutamist.

Kesksete toetavate süsteemide kasutamine on riigile tervikuna soodsam võrreldes sellega, kui

iga asutus arendaks oma süsteemide juurde vastavad lahendused ise.

Andmeedastuse nõusoleku süsteem ja volituste haldamise süsteem on kesksed süsteemid, mis

tagavad haldusorgani ülesande täitmise ja teenuse osutamise ning inimese õiguste

realiseerimise ühtsete reeglite alusel.

Eelnõukohase seadusega luuakse, esiteks, õiguslik alus andmeedastuse nõusoleku süsteemi

(edaspidi nõusolekusüsteem) kasutuselevõtmiseks ja volitatakse Vabariigi Valitsust asutama

asjakohast andmekogu.

Muudatused on ajendatud vajadusest luua selge õigusraamistik RIS-i kuuluvast andmekogust

inimese nõusolekul andmete edastamiseks teisele vastutavale töötlejale.

Inimesel on Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) kohaselt õigus endaga

seotud isikuandmeid vabalt kasutada, näiteks on tal õigus anda nõusolek, et teine isik võib tema

isikuandmeid kasutada, või nõuda teda puudutavate isikuandmete ülekandmist ühelt vastutavalt

töötlejalt teisele2. Isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid õigusi

realiseerida on aga raske ja aeganõudev, kuna neid tegevusi tehakse käsitsi ja puuduvad

toetavad tehnilised võimalused. Lisaks jääb andmete teisesest kasutamisest loodav väärtus

paljudel juhtudel realiseerimata, kui puuduvad tehnoloogilised, protsessilised ja

organisatoorsed eeldused luua innovaatilisi ja personaliseeritud teenuseid, sealhulgas e-

teenuseid, näiteks arendada personaalmeditsiini.

Andmevahetuse tõhustamine keskse, standardse, skaleeruva ja majanduslikult vähekoormava

lahenduse abil elavdab andmemajandust, soodustades inimestele mõeldud innovaatiliste

lahenduste loomist erasektoris ja isikuandmete kasutamist teaduses.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679. 2 IKÜM-i artiklist 20 tulenev andmesubjekti õigus, mille puhul andmete ülekandmist ühelt vastutavalt töötlejalt

teisele võib nõuda vaid juhul, kui vastutav töötleja töötleb andmeid nõusoleku või lepingu alusel. Nõudeõigus ei

kohaldu juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. See asjaolu ei keela aga

avaliku sektori asutustel kodanikule sellist õigust soovi korral pakkuda.

2

Süsteemi haldajaks ja asjakohase andmekogu vastutavaks töötlejaks on Riigi Infosüsteemi

Amet (RIA), kelle pädevus ja volitused sätestatakse asjakohaste muudatustega.

Volitusnormide alusel kehtestatakse rakendusakt (määrus), millega kehtestatakse

andmeedastuse nõusoleku süsteem ja selle haldamise ja kasutamise kord ning asutatakse

andmeedastuse nõusoleku andmekogu ja kehtestatakse selle põhimäärus.

Eelnõukohase seadusega luuakse ka õiguslik alus keskse volituste haldamise süsteemi

kasutuselevõtmiseks ja volitatakse Vabariigi Valitsust asutama asjakohast andmekogu.

Keskse volituste haldamise süsteemi eesmärk on luua ühtne lahendus, mille abil saavad isikud

(praeguses faasis eelkõige ettevõtjad ja nende esindajad, aga välistatud ei ole ka muud

kasutusjuhud) keskselt hallata juurdepääse eri ametiasutustesse ja klienditeenindus-

keskkondadesse ühtsest kontaktpunktist – Eesti teabevärava ettevõtjaportaalist. Ettevõtja

kontaktpunkti kontseptsioon on luua lahendus, kus ettevõtjale suunatud e-teenused, info,

asjaajamine jm oleks n-ö ühes aknas – Eesti teabevärava ettevõtjaportaalis, mida saaks kasutada

nii riigi sees kui ka välismaal.

Muudatuste ajendiks on praktiline ja õiguslik vajadus luua selge raamistik selleks, et

võimaldada juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul (lõppkasutajal) keskse volituste

haldamise süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu keskselt hallata tema antud ning temale

antud volitusi riigi infosüsteemi kaudu.

Lihtsustatult öelduna saab isik läbi keskse volituste haldamise süsteemi oma volitusi hallata -

neid lisada, muuta ja eemaldada tema antud volitusi ja hallata temale antud volitusi, vähendades

seeläbi (eelkõige) ettevõtjate halduskoormust ja bürokraatiat ning tagades kiirema, lihtsama ja

mugavama lahenduse volituste haldamisel.

Volitusnormide alusel kehtestatakse rakendusakt (määrus), millega kehtestatakse keskne

volituste haldamise süsteem ning selle haldamise ja kasutamise kord ning asutatakse keskne

volituste haldamise andmekogu ja kehtestatakse selle põhimäärus.

1.1.2. Keeleseaduse muutmine

Vabariigi Valitsus võttis 9. juulil 2021. a vastu otsuse luua riigile keskne tõlkekeskkond, mille

eesmärgiks on eesti keele digitehnoloogilise arengu ja kasutatavuse tagamine üha mitme-

keelsemas maailmas. Tõlkekeskkond on üleriigiline innovaatiline arendusprojekt, mis

võimaldab parandada tõlgete kvaliteeti ja vähendada dubleerivaid arenduskulusid, mis tekiksid,

kui tehnoloogilisi lahendusi loodaks eraldi.

Tõlkekeskkonna loomist juhib Haridus- ja Teadusministeerium, kelle valitsemisalas on

keelepoliitika, tehes seda koostöös Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Siseministeeriumiga. Keskkonda luuakse

etapiviisi aastatel 2022–2026. Keskkonna loomiseks valmis Justiitsministeeriumi tellimusel

OÜ Krabu Grupp tehtud äri-, arhitektuuri-, mõju-, riski- ning kulu- ja tasuvusanalüüs,

rakendamise kava ning prototüüp. Analüüs on leitav Justiitsministeeriumi

veebilehelt3. Valminud on tõlkekeskkonna esimese etapi arendused.

3 Keskne tõlkekeskkond: https://www.just.ee/uuringud#justiitshalduspoliitika

3

Keeleseaduse (KeeleS) muutmise peamine eesmärk on luua õiguslik alus tõlkeandmekogu

Tõlkevärav asutamiseks. Eelnõu ja selle alusel kehtestatava rakendusaktiga luuakse võimalus

eelkõige riigiasutustele, aga nende tellitud tõlgete kaudu ka tõlkeettevõtjatele ja

tavakasutajatele tõlkeprojektide keskse haldus- ja tõlkekeskkonna kasutamiseks. Tõlkevärav

võimaldab ametnikel tõlketöid tellida ja vastu võtta, tõlkekorraldajal tõlketöövooge jälgida ning

tõlkijatel ja toimetajatel tõlketöid teha.

Keskse tõlkekeskkonna loomise vajadus on tingitud olukorrast, kus riigiasutuste tõlkimis-

vajadus kasvab iga aastaga aina enam ja tekitab avalikule sektorile suuremaid kulutusi. Samuti

kasutavad avaliku sektori organisatsioonid samadel eesmärkidel erinevaid tõlketehnoloogilisi

vahendeid, mis põhjustab dubleerimist ja topeltkulu. Puuduvad keskne tõlkemälu ja masin-

tõlkevahendid, mis võimaldaksid tagada tõlgete ühtluse ja kvaliteedi ning vähendada tõlki-

misele kuluvat aega ja raha.1

Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, lähtudes HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 5.

Eelnõu ei too kaasa olulisi muudatusi ega mõjusid (vt käesoleva seletuskirja punkti 6), tegemist

on isikute jaoks vabatahtliku võimalusega, mis toetab mugavalt nende õiguste realiseerimist.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja AvTS-i puudutavas on koostanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digiriigi arengu osakonna IT-õiguse nõunik

Kätlin Aren (teenistussuhe peatunud), sama osakonna IT-õiguse valdkonnajuhid Mirjam

Rannula (teenistussuhe lõppenud) ja Stina Avvo (639 7659, stina.avvo@mkm.ee),

digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava jurist Triin Tõnisson (715 3408,

triin.tonisson@mkm.ee), Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna õigusnõunik Ingrid

Lauringson (teenistussuhe lõppenud) ja Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja

Silver Lusti (5880 2056, silver.lusti@ria.ee).

Eelnõu ja seletuskirja KeelS-i puudutava osa on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi

(edaspidi HTM) õigus- ja personaliosakonna õigusvaldkonna õigusnõunik Mattias Suumann

(735 0576, mattias.suumann@hm.ee). HTM poolt osales eelnõu ja seletuskirja

ettevalmistamises ka õigus- ja personaliosakonna õigusvaldkonna õigusnõunik Margit Kiin

(735 0199, margit.kiin@hm.ee).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku

(5455 0226, e-post kaddi.tammiku@mkm.ee).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (mari.koik@just.ee).

1.3. Märkused

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikele 1 on MKM-i valitsemisalas digiühiskon-

napoliitika kavandamine ja elluviimine ning riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine

ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

4

Arengukavast „Eesti digiühiskond 2030“4 nähtub, et üheks eesmärgiks inimkeskse digiriigi

kujundamisel on luua isikutele võimalus tehnilise lahenduse abil otsustada, kes, mis eesmärki-

del ja tingimustel saab nende jagatavaid andmeid kasutada.5 Seda eesmärki aitab saavutada

üleriigilise nn nõusolekusüsteemi kasutuselevõtt.6 Nõusolekusüsteemi on arengukavas

kirjeldatud kui „asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenust, millega inimene saab

nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete

väljastamiseks antud nõusolekuid; andmekogu haldaja saab isikuandmete väljastamisel

kontrollida selleks vajaliku nõusoleku olemasolu.“7 Lisaks nähakse Vabariigi Valitsuse 18. mai

2023. a korraldusega nr 131 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“

kinnitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2024. a korraldusega nr 60 kinnitatud “Vabariigi

Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–

2027” kinnitamine” muutmine”8 (edaspidi tegevusprogramm) punktis 11.13 ette, et osaks

personaliseeritud avalike teenuste hulga suurendamisest on nõusolekusüsteemi reguleeriva

seaduseelnõu koostamine.

Ka keskse volituste haldamise süsteemi loomine on ette nähtud tegevusprogrammis. Selle

punkti 3.2.11 kohaselt koondatakse eesti.ee ettevõtja digiväravasse ettevõtja jaoks olulisemad

avaliku sektori teenused ja teenustega seotud informatsiooni, luues proaktiivseid või sündmus-

teenuste põhiseid lahendusi.

Eelnõu koostamisel arvestati ka asjakohases ulatuses:

1) MKM-i tellitud „Nõusolekusüsteemi analüüsis“ sisaldunud ettepanekutega9;

2) RIA tellitud “Pääsuhalduste analüüsis” sisaldunud ettepanekutega10.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) AvTS-i 2023. aasta 1. mail jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.03.2023, 11) ja

2) KeeleS-i 2023. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.12.2022, 48).

Eelnõu erinevad komponendid on seotud tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Euroopa andmestrateegiaga11 on Euroopa Komisjon võtnud selge suuna saavutada Euroopa

Liidus andmepõhine majandus12. Andmed on majandusarengu alus, sest nende põhjal saab luua

mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mis suurendavad tootlikkust ja tõhusust kõigis

majandusvaldkondades. Andmed võimaldavad tooteid ja teenuseid personaliseerida, paremini

poliitikat kujundada ja valitsuse teenuseid täiustada, samuti on andmed ülioluline ressurss

4 Arengukava. https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 5 Samas, lk 17. 6 Samas, lk 18. 7 Samas, lk 62 (allmärkus 19). 8 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027. https://www.valitsus.ee/vabariigi-valitsuse-

tegevusprogrammi-2023-2027-taitmine/kultuur-ja-sport 9 Nõusolekuteenuse analüüs. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/nt_aruanne_final_3.pdf 10 Pääsuhalduste analüüsi hanke info riigihangete registris. https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/3127972/contracts/4289734 11 Euroopa andmestrateegia. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0066 12 Samas, lk 2.

5

idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks toodete ja teenuste

väljatöötamisel.13

Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgi luua ühtne Euroopa andmeruum, mis annab Euroopa

Liidu ettevõtjatele võimaluse kasutada ära ühtse turu mastaape, et:

1) andmed saaksid liidus ja sektorite vahel vabalt liikuda,

2) austataks täielikult Euroopa norme ja väärtusi, eelkõige isikuandmete kaitse ja tarbijakaitse

õigusakte ning konkurentsiõigust,

3) andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise normid oleksid õiglased, praktilised ja selged

ning kasutusel oleksid selged ja usaldusväärsed andmehalduse mehhanismid.14

Andmepõhise majanduse loomisel tuleks tagada tasakaal andmete liikumise ja laialdase

kasutamise ning rangete eraelu puutumatuse, julgeoleku-, turvalisus- ja eetikanormide vahel.15

2.1. AvTS-i muutmise eesmärk on soodustada innovatsiooni ja luua juurde mugavust nii

inimese kui ka ettevõtja jaoks. Samas toob uute kindlustavate süsteemide loomine endaga kaasa

ka ühtsete reeglite alusel toimiva keskse lahenduse RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavate

töötlejate jaoks.

Eelnõu eesmärgi saavutamiseks luuakse AvTS-i õiguslikud alused kahe keskse lahenduse

kasutuselevõtmiseks:

1) nõusolekusüsteem, et võimaldada isikutel kasutada paremaid ja mugavamaid avalikke e-

teenuseid, sh oma õigusi efektiivsemalt hallata;

2) keskne volituste haldamise süsteem, et võimaldada isikul avaliku e-teenuse kaudu tema antud

ning temale antud volitusi riigi infosüsteemis keskselt, mugavamalt, kiiremalt ja efektiivsemalt

hallata.

2.1.1. Nõusolekusüsteemi olemus ja selle loomise vajadus

Nõusolekusüsteem on organisatsiooniline, tehniline ja õiguslik raamistik, mis annab inimesele

võimaluse anda elektrooniline nõusolek selleks, et riik edastab RIS-i kuuluvas andmekogus

sisalduvaid isikuandmeid kolmandale isikule infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-

tee) kaudu. Seega on nõusolekusüsteem RIS-i toetav süsteem, mis aitab tagada andmevahetust

ja isikute õiguste efektiivsemat realiseerimist.

Nõusolekusüsteem aitab kaasa Euroopa andmestrateegias püsitatud eesmärkide saavutmisele,

võttes arvesse vajadust leida mõistlik tasakaal innovatsiooni ja isikute õiguste vahel. Samuti on

nõusolekusüsteem oluline komponent arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ eesmärkide

saavutamiseks, võimaldades inimestel realiseerida otsustusõigust andmekorralduse üle ning

nõusolekupõhiselt jagada andmeid kolmandate pooltega.

Nõusoleku all peetakse silmas IKÜM art 6 lg 1 punktis a või art 9 lg 2 punktis a nimetatud

nõusolekut tema kohta RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvate isikuandmete edastamiseks X-

tee kaudu nt eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Andmete ülekandmise tahteavalduse all peetakse silmas eriseaduses sätestatud inimese õigust

edastada andmete ülekandmise tahteavaldus tema kohta käivate isikuandmete edastamiseks X-

tee kaudu ühest RIS-i kuuluvast andmekogust teise RIS-i kuuluvasse andmekogusse. IKÜM art

20 lõige 1 sätestab andmete ülekandmise õiguse ja selle õiguse teostamise eeldused. Eelduseks

13 Samas, lk 2. 14 Samas, lk 5. 15 Samas, lk 4.

6

on mitme kumulatiivse tingimuse täitmine: andmesubjektil on õigus saada teda puudutavaid

isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, üldkasutatavas

vormingus ning masinloetaval kujul ning õigus edastada need andmed teisele vastutavale

töötlejale, ilma et vastutav töötleja, kellele kõnealused isikuandmed on esitatud, seda takistaks,

kui:

a) töötlemine põhineb art 6 lg 1 punktis a või art 9 lg 2 punktis a osutatud nõusolekul või

art 6 lõike 1 punktis b osutatud lepingul ning

b) töödeldakse automatiseeritult.

Sama artikli lõige 3 sätestab, et andmete ülekandmise õigust ei kohaldata, kui andmeid

töödeldakse avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu

teostamiseks.

Kõnesoleva õiguse teostamine ei ole siiski välistatud, kui riigisiseses õiguses selline võimalus

ette nähakse. Andmete ülekandmise õigus on praktilise näitena olulisel kohal personaal-

meditsiini arendamisel, näiteks andmete ülekandmiseks geenivaramust tervise infosüsteemi

(edaspidi TIS) juurde arendatavasse genoomiandmete infosüsteemi (edaspidi GAIS). RIS-i

kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad on sellises võimaluses kokku leppinud ja selle

nõusolekusüsteemi platvormil ette näinud. AvTS muutmisega nähaksegi ette võimalus teostada

andmete ülekandmise õigust juhul, kui vastav eriseadus selle ette näeb. Sel juhul saab

asjakohase tahteavalduse anda nõusolekusüsteemis.

Andmeandjaks on alati RISi kuuluv andmekogu, kes andmesubjekti (inimese) nõusoleku alusel

saab sellest andmekogust andmeid edastada. Edastamisel on kaks võimalikku suunda:

1) andmeid saab edastada erasektori osapoolele; või

2) ülekanda teisele RISi kuuluvale andmekogule (IKÜM art 20 nõuete täitmisel).

RIA vahendab vaid inimese (andmesubjekti) nõusoleku andmisel tema nõusoleku andmeid

andmekogude vaheliseks andmevahetuseks. RIA nõusolekuteenus ei vahenda ise andmekogude

või erasektoriga andmeid. Selline andmevahetus on otse RIS andmekogu ja eraõigusliku

juriidilise isiku või teise RIS andmekogu vahel. RIA näeb ja töötleb vaid minimaalseid

andmeid, mis on vajalikud nõusoleku andmiseks ning sellise nõusoleku edastamiseks vajalikule

osapoolele (vt lähemalt seletuskirja punkti 3).

Nõusolekuteenuse kasutamise eelduseks nii RISi andmekogud kui eraõigusliku juriidilise isiku

liitumine X-teega (st sõlmitud on RIAga X-tee liitumisleping ning loodud vastav tehniline

võimekus, skeemil kujutatud rohelisega). Kuid selleks nõusolekuteenuse kasutamiseks ei piisa,

sest nõusoleku alusel andmeid vahendavate osapoolte vahel peab olema eraldi

andmevahetusleping koos täidetud eesmärgi- ja teenusedeklaratsiooniga (skeemil kujutatud

sinisega).

7

Joonis 1. Õigussuhted andmeandjate ja andmesaajate ning RIA nõusolekuteenuse vahel.

Nõusolekusüsteemi kaudu nõusoleku andmine algab ettevõtja algatusel andmete väljastamise

taotlemisest, mille käigus tuleb põhjendada ka andmete kasutamise eesmärke. Sellele järgneb

andmeedastus nõusoleku süsteemiga liituda sooviva andmekogu haldaja korraldatav

otsustusprotsess, mille käigus hinnatakse ettevõtja tausta ja andmevajadust. Kui andmete

väljastamise kohta on otsus positiivne, siis toimub vajadusel koostöös andmekogu tehnilise

haldajaga andmeteenuse arendus ja avamine. Seejärel on võimalik teha liidestus, küsida

andmesubjektilt nõusolekuid ja teha andmepäringuid. Nõusolekuteenusega liidestunud vastutav

töötleja vastutab oma andmekogust andmete väljastamise eest.

Joonis 2. Nõusolekuteenuse pakkumine skeemil.

Inimesel on juba praegu IKÜM-i artikli 15 alusel õigus tutvuda RIS-i kuuluva andmekogu

vastutava töötleja poolt temaga seotud isikuandmete väljastamisega ja tal on vaba voli

otsustada, kellele oma isikuandmeid jagada, ilma et riik sekkuks. Isikuandmed väljastatakse

üldjuhul avalduse alusel ja e-kirjaga. See on ajakulukas, ebamugav ja esineb oht isikuandmete

lekkeks.

Nõusolekusüsteemi loomine on vajalik, et võimaldada:

1) inimestel efektiivsemalt, kiiremini ja turvalisemalt kasutada ja hallata õigusaktidest

tulenevaid õigusi, ning

2) lihtsustada ja ühtlustada andmekogude vastutavatel töötlejatel andmesubjektide

nõusolekute kogumist ja haldamist ning seeläbi toetada andmevahetust.

Teenuste digiteerimine ja suurenev andmepõhisus loovad üha enam võimalusi senisest

personaalsemate e-teenuste arendamiseks ja kasutamiseks. Selliste e-teenuste levinud näitena

võib tuua personaalmeditsiini rakendused, mis suudavad arvestada inimese tegelike

terviseandmetega ning seetõttu pakkuda põhjalikumat, andmepõhisemat ja personaalsemat

e-teenust. Andmete käsitsi edastamine piirab personaalsete e-teenuste arendamist oluliselt,

8

lisades aja- ning ressursikulu. X-tee tagab andmete päritolu tõsikindluse ehk ettevõtja saab olla

veendunud, et andmed on valiidsed.

Nõusolekusüsteemi puhul tuleb arvesse võtta kolme poole huve ja eesmärke:

1) ettevõtja on huvitatud riiklikes andmekogudes leiduvate isikuandmete kasutamisest,

pakkumaks oma klientidele personaalsemaid ja seeläbi atraktiivsemaid e-teenuseid;

2) inimene (andmesubjekt) on huvitatud innovaatilistest e-teenustest ja parematest tehnilistest

lahendustest, sh avalikest e-teenustest, mis võimaldavad tal mugavalt otsustada oma andmete

teisese kasutamise üle;

3) riik kui kolmas nõusolekusüsteemi pool on huvitatud uute majandusliku potentsiaaliga

digiriigiteenuste arendamisest, isikuandmete teisesest kasutamisest ning Eesti inimestele

innovatiivse, hästi toimiva ja kasutusmugava digiriigikasutamise kogemuse pakkumisest.

Andmeedastuse nõusoleku süsteem luuakse laialdasema eesmärgiga anda andmekogudele tuge

personaalsete teenuste tarbeks andmete edastamiseks, et saavutada valdkondlikus arengukavas

„Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärke.

2.1.2. Keskse volituste haldamise süsteemi olemus ja selle loomise vajadus

Keskne volituste haldamise süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul

(lõppkasutajal) keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi infosüsteemis.

Tegemist on RIS-i kindlustava organisatsioonilise, tehnilise ja õigusliku lahendusega, mis

koosneb kesksest volituste haldamise infosüsteemist, nimetatud haldamissüsteemi

andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. Süsteemi haldajaks on

Riigi Infosüsteemi Amet.

Esinduse regulatsioon on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 4. jao 8. peatükis.

Esindusõigus on vastavalt TsÜS §-le 117 õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda

esindatava nimel ja mille võib anda tehinguga (volitus) või mis võib tuleneda seadusest

(seadusjärgne esindusõigus). Kõnesoleva eelnõuga ei muudeta esindusõiguse üldregulatsiooni

ega kalduta sellest kõrvale, vaid antakse tehnilise lahenduse kujul lõppkasutajatele mugav ja

efektiivne võimalus volitustega seonduvat keskselt hallata (sh volitusi anda, neid muuta,

volitusi tagasi võtta, volitusest loobuda, teatud juhtudel ka edasi volitada).

Volituste andmise võimalus Eesti teabeväravas ei ole iseenesest midagi uut. AAR ehk

pääsuõiguste haldussüsteem on asutuse ja ettevõtja volitatud isikutele mõeldud süsteem, milles

nad saavad teistele anda ligipääsu eri teenustele. Näiteks saab ettevõtja seadusjärgne esindaja

anda AAR-is õigusi raamatupidajale, kes edastab töötajate andmed Maksu- ja Tolliameti

hallatavasse töötajate registrisse. AvTS § 321 lõige 5 sätestab volitusnormi, mille alusel on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. oktoobril 2013 vastu võetud ja 7. oktoobril 2010 jõustunud

määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise,

arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ (edaspidi teabevärava määrus). Teabevärava

määruse § 5 punkti 5 kohaselt on Eesti teabevärava toimimist tagavaks komponendiks

pääsuõiguste haldussüsteem. Vastavalt teabevärava määruse § 2 lõikele 1 on teabevärava

haldajaks AvTS § 321 lõike 2 tähenduses RIA.

Kuigi Eesti teabeväravas on ka praegu olemas pääsuõiguste haldussüsteem (AAR suletakse 30.

juunil 2024), puuduvad olemasolevad lahendused, millega hallata (ettevõtja) esindusõigusi

ühest kesksest kohast üle ametiasutuste ja klienditeeninduskeskkondade.

9

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valmis 2020. a ettevõtja ühtse veebi-

põhise kontaktpunkti tulevikuvaade koos arendus- ja tegevusplaaniga (teekaart) koos ettevõtja-

te sündmusteenuste arendamise analüüsi ning kontaktpunkti prototüübiga.16 Lahendusena

pakuti välja ühtse ettevõtja kontaktpunkti kontseptsioon, kus ettevõtjale suunatud e-teenused,

info, asjaajamine jm oleksid n-ö ühes aknas Eesti teabevärava ettevõtjaportaalis, mida saaks

kasutada nii riigi sees kui ka välismaal.17 Ühtse kontaktpunkti loomisega soovitakse vähendada

ettevõtja halduskoormust ja bürokraatiat. Kontaktpunkti funktsiooniks on muu hulgas lahendus,

mille abil saab ettevõtja hallata volitusi, rolle ja pääsuõigusi ühes kohas keskselt.18

2021. aasta aprillis avaldas RIA avatud hankemenetluse „Pääsuhalduste analüüs“ (viitenumber

235557) eesmärgiga analüüsida olemasolevaid pääsuhalduse lahendusi, vajadusel välja

pakkuda uus keskne pääsuhalduslahendus ning analüüsida vajalikke muudatusi õigusruumis.

Keskne volituste haldamise süsteem on osa ettevõtja digivärava projektist, mis sisaldub ka

valitsuse 2023.–2027. aasta tegevusprogrammis, mille punkti 3.2.11 kohaselt koondatakse Eesti

teabevärava (eesti.ee) ettevõtjaportaali ettevõtja jaoks olulisemad avaliku sektori teenused ja

teenustega seotud info, luues proaktiivseid või sündmusteenuste põhiseid lahendusi.

Sellest tulenevalt luuakse keskne volituste haldamise süsteem, mis pakub ärilist lisaväärtust.

Lahenduse eesmärgiks on pakkuda kõikidele pooltele kasutajasõbralikum, mugavam, lihtsam,

efektiivsem ning kulu- ja ajasäästlikum võimalus volituste haldamiseks ja kasutamiseks.

Keskses volituste haldamise süsteemis on olulised järgmised isikud ja asutused, kelle huvide ja

eesmärkidega tuleb arvestada:

1) andmeandja: keskse volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev

eraõiguslik isik, kes väljastab keskse volituste haldamise süsteemi volitustega seotud andmeid

(praegu saab keskne volituste haldamise süsteem andmed äri- ja rahvastikuregistrist);

2) lõppkasutaja: füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja, kellel on keskse volituste haldamise

süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu õigus hallata tema antud või temale antud volitusi;

3) andmesaaja: keskse volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutus või juriidiline isik, kes lubab läbi keskse volituste haldamise süsteemi

lõppkasutaja antud ning temale antud volitusi oma süsteemis kasutada;

4) riik (läbi RIA): süsteemi ja andmekogu vastutav töötleja, kes korraldab andmekogu

kasutuselevõtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. RIA korraldab süsteemi haldajana RIA

andmeandjate ja -saajate liidestumise liitumiskokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks

teenustaseme tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus. RIA tagab andmeandjale

juurdepääsu tema edastatud andmetele ja andmesaajatele tema süsteemi edastavatele andmetele

infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt RIA-ga sõlmitud

liitumiskokkuleppele (X-tee määrus § 5 lõige 2). Lõppkasutajale tagatakse temaga seotud

andmetele juurdepääs keskse volituste haldamise andmekogu iseteeninduskeskkonna kaudu,

võimaldades lõppkasutajal seal oma volitusi keskselt hallata.

Keskse volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmine ei ole RIS-i kuuluva andmekogu

vastutavale töötlejale kohustuslik, sest teenus ei ole otseselt vajalik, et täita õigusaktidest

tulenevaid kohustusi. Samas lubab selle teenuse kasutuselevõtt luua uusi ärimudeleid ja

16 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ ja selle lisad.

https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 17 Samas, lk 11-12. 18 Samas, lk 12.

10

märkimisväärselt arendada digiriigi kasutamise kogemust nii andmesaajate kui ka

andmesubjektide jaoks, kuna toetab andmevahetust ja võimaldab andmesubjektidel oma õigusi

efektiivsemalt rakendada.

2.2. KeeleS muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on võtta kasutusele tõlkevärav ja

võimaldada riigiasutustele ja seoses nende tellitavate tõlgetega ka tõlkeettevõtjatele ja

tavakasutajatele keskse tõlkeprojektide haldus- ja tõlkekeskkonna kasutamine, et tagada tõlgete

kvaliteet ning aidata kaasa eesti keele elujõule digiühiskonnas. Lisaks võidab sellest ka

erasektor, sest lõppastmes võimaldatakse tekkinud teavet ka avaandmete näol taaskasutada

(tõlkemälud, millele ei kehti juurdepääsupiirangud).

Tõlkevärav aitab kaasa eesti keele püsimisele ja kasutatavusele mitmekeelses maailmas,

toetades sellega põhiseaduses sätestatud eesti keele arendamise ja püsimise eesmärgi täitmist.

Selliselt hallatud keskkond on oluliselt turvalisem, kuna tõlkeid tehakse kontrollitud ja

auditeeritud keskkonnas, mitte kolmandate poolte kontrolli all olevates tavavahendites

(Google’i tõlge vms).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sisaldab AvTS-is tehtavaid muudatusi ja

teine KeeleS-is tehtavaid muudatusi.

Paragrahvi 1 punktiga 1 luuakse Vabariigi Valitsusele volitused kahe uue keskse kindlustava

süsteemi kehtestamiseks: andmeedastuse nõusoleku süsteem ja keskne volituste haldamise

süsteem.

1. Andmeedastuse nõusoleku süsteem ehk nõusolekuteenus

Lähtudes riigivõimu seaduslikkuse põhimõttest (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3) ning

asjaolust, et nõusolekusüsteemi kasutuselevõtmise korral töödeldakse isikuandmeid, peab

võimalus sellist teenust pakkuda olema korraldatud seaduses ja selle kasutamine põhinema

läbipaistval õiguslikul alusel. Nõusolekusüsteem on oluline süsteem, mis toetab RIS-i

andmevahetuse kaudu, võimaldab andmete teisest kasutamist ja inimese õiguste efektiivsemat

realiseerimist – tegemist on süsteemiga, mida tuleb keskse tähtsuse tõttu käsitada kui RIS-i

komponenti. AvTS § 439 lõikes 1 esitatud loeteluelemendid kujutavad endast Vabariigi

Valitsusele vastavate süsteemide kehtestamise volitusnorme, mille alusel kehtestab Vabariigi

Valitsus süsteemi kohta asjakohased määrused. Kõnesolevale eelnõule on andmeedastuse

nõusoleku süsteemi kehtestamiseks lisatud rakendusakti kavand (lisa 1).

Nõusolekusüsteem kindlustava süsteemina on tavapärasest võrgu- ja infosüsteemist (sh

andmekogust) laiem süsteem, sest loob ühtse organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike

vahendite raamistiku, mis toetab RIS-i toimimist. Nõusolekusüsteem koondab endas kolme

elementi: andmeedastuse nõusoleku infosüsteem, vastav andmekogu ning nõusolekusüsteemi

haldamise ja kasutamise tingimused.

Ka praegu on võimalik andmekogudel inimese nõusoleku alusel andmeid oma andmekogust

väljastada, vastavaid nõusolekuid töödeldakse konkreetse andmekogu juures. Iga andmekogu

haldaja teeb seda oma reeglistiku alusel, kas näiteks samas andmekogus või mõnes muus võrgu-

ja infosüsteemis (nt dokumendihaldussüsteemis), sest sellise nõusoleku töötlemine (säilitamine,

muutmine, kustutamine jms) on (andmekogu) vastutava töötleja kohustus. Selline kohustus

tuleneb IKÜM artikli 7 lõikest 1, mis sätestab, et vastutaval töötlejal peab olema võimalik

tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega. Andmeedastuse

nõusoleku infosüsteem kindlustava süsteemina võimaldab nõusolekuid hallata ühtsete reeglite

11

alusel keskses kohas. See tagab andmesubjektide, ettevõtjate ja andmekogude kiirema suhtluse

ja andmevahetuse.

Nõusolekusüsteem võimaldab andmeandjal inimese nõusolekul edastada tema isikuandmeid

teisele vastutavale töötlejale ning kuvada talle tema taotluse alusel algatatud haldusmenetluse

seisu keskses infokanalis, mille nimetus on Eesti teabevärav.

Isikuandmete töötlemine

IKÜM art 6 sätestab isikuandmete töötlemise õiguslikud alused. RIS-i kuuluvas andmekogus

sisalduvad andmed inimese kohta on asutus reeglina kogunud IKÜM art 6 lg 1 p e alusel:

isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava

töötleja avaliku võimu teostamiseks. Nende andmete edastamine (isikuandmete töötlemise üks

viisidest) kellelegi teisele (olgu selleks teine asutus või ettevõtja) ei ole enam seotud selle

asutuse avaliku ülesande täitmisega ja vajab seetõttu eraldi, IKÜM art 6 p-des a–f sätestatud

õiguslikku alust. Antud juhul on selleks inimese nõusolek art 6 lg 1 p a tähenduses. Inimese

nõusoleku alusel tekib andmekogu pidajal õigus edastada andmed ettevõtjale.

Olukorras, kus inimene annab nõusoleku, ei saa riik inimese andmete edastamise otsusesse

sekkuda rohkem kui vältimatult vajalik. Nõusolek isikuandmete töötlemise õigusliku alusena

on samaväärne teiste õiguslike alustega, mis tulenevad IKÜMist. Kuivõrd nõusolek antakse ühe

või mitme kindla eesmärgi jaoks ja selle andmine on andmesubjektile vabatahtlik, siis selle

andmisel riigil puudub õigus inimese nõusoleku sisu eirata, seda muuta või luua põhjendamatult

piiravaid tingimusi andmete edastamisele.

Inimesele jääb nõusolekusüsteemi kasutamisel võimalikult suur voli otsustada, kellele, millisel

eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab. Seda seetõttu, et eelnõus ei ole ette nähtud isiku

otsustusõigust piiravaid tingimusi isikuandmete edastamiseks nõusolekusüsteemis antud

nõusoleku alusel. Piiravate tingimuste seadmine vajab õigustust, sest ühest küljest oleks sel

juhul tegemist isiku nõusoleku kitsendamisega ja teisest küljest ka potentsiaalse sekkumisega

ettevõtlusvabadusse.

Innovaatiliste ja samas mugavate lahenduste loomine eeldab kõikide poolte soovi ja tahet olla

normikuulekas ja teadlik oma tegevuse mõjudest ja tagajärgedest. Uudsete teenuste loomisel

või nende loomise võimaldamisel ei saa riik lähtuda muust eeldusest kui see, et inimesed

annavad oma nõusoleku vabatahtlikult ja teadlikult ning ettevõtjad järgivad nende tegevust

raamistavaid kohustuslikke õigusnorme.

IKÜM-i artiklis 9 sätestatud eriliiki isikuandmete19 korral tuleks põhjendatud juhul

valdkondlikus seaduses sätestada konkreetsemad tingimused ja kord eriliiki isikuandmete

edastamiseks nõusolekusüsteemis antud nõusoleku alusel.

Nõusolek on piiritletud tingimustega tahteavaldus. Kõnesolevas eelnõus on nõusoleku all

peetud silmas IKÜM-i art 6 lg 1 p-s a või art 9 lg 2 punktis a sätestatud isikuandmete töötlemise

õiguslikku alust. Art 4 p 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja

ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selget nõusolekut

väljendava tegevusega nõustub, et tema isikuandmeid töödeldakse. Nõusolekusüsteemis

esitatakse andmesubjektile enne nõusoleku andmist vajalik info, et nõusolek vastaks IKÜM-i

tingimustele.

19 Andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised

veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks

kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse

kohta.

12

Nõusoleku ja IKÜM art-s 20 sätestatud isikuandmete ülekandmise tahteavalduse tegemist

võimaldatakse Eesti teabeväravas. Teabeväravasse suunatakse inimene nõusolekut andma

andmeid saava vastutava töötleja (edaspidi ka andmesaaja) elektroonilisest teenusepakkuja

keskkonnast. Teabevärava vahendusel on isikul võimalus anda nõusolekuid, neid hallata ja

tagasi võtta ning näha kogu infot seoses antud nõusolekutega.

RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja saab kontrollida (toimub automaatselt)

andmesubjekti nõusoleku olemasolu ja kehtivust enne isikuandmete andmesaajale väljastamist

kõnesoleva eelnõuga loodavast andmeedastuse nõusoleku andmekogust. Kui inimene on

nõusoleku tagasi võtnud, peatub RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja õigus edaspidi

andmeid edastada, kuid nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta juba edastatud andmete töötlemist.

Seega ei väljastata andmeid edasistel andmepäringutel, kui nõusolek oli antud korduvateks

andmepäringuteks ehk kindlal ajavahemikul andmete väljastamiseks. Vastav olukord on

reguleeritud IKÜM-i artikli 7 lõikega 3.20

Andmesaajal tuleb arvestada, et andmesubjekt annab nõusoleku RIS-i kuuluvast andmekogust

isikuandmete edastamiseks andmesaajale, mitte nende edasiseks töötlemiseks andmesaaja

poolt. Isikuandmete edasise töötlemise aluseks võib olla näiteks leping ja selle tingimusi tuleb

andmesaajal tutvustada andmesubjektile enne, kui andmesubjekt nõusoleku annab. Seega ei

lõppe nõusoleku tagasivõtmisega alati automaatselt andmesaaja õigus juba saadud

andmesubjekti isikuandmeid töödelda ja lähtuda tuleb näiteks, kas konkreetse andmesaaja

teenusetingimustest, või isikuandmete töötlemise muust õiguslikust alusest. Nõusoleku

tagasivõtmise või nõusoleku kehtivusperioodi lõppemise korral edastatakse andmesaajale

nõusoleku andmed, milles on esile toodud kas nõusoleku andmisest keeldumine, selle

tagasivõtmine või kehtivusperioodi lõppemine. Infosüsteemis tähistatakse seda nõusoleku

staatuse „heaks kiidetud“ asemel staatusega „tagasi lükatud“. Andmesaaja peab sel juhul

tagama, et juba saadud isikuandmete töötlemine vastaks ka edaspidi IKÜM-i nõuetele.

Andmesaaja peab isikuandmeid töödeldes järgima kõiki IKÜM-ist tulenevaid nõudeid, sh peab

isikuandmete töötlemiseks olema art 6 lõikes 1 sätestatud õiguslik alus ja töötlemine peab

olema kooskõlas artiklis 5 kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega.

Nõusolekusüsteemi kontekstis tähendab see, et andmesaaja peab tagama, et tema soovitud

andmekoosseis vastab teenuse ja eesmärgi kirjeldusele ning on minimaalselt vajalik, samuti

peab nõusoleku kehtivusaeg olema määratud minimaalselt vajalikuna. Nõusoleku

kehtivusperioodi määramisel peab andmesaaja arvestama oma teenuse sisuga ja talle IKÜM-ist

tulenevate nõuetega. Nõusoleku kehtivusaja lõppemisel peab inimene andma uue nõusoleku.

Uue nõusoleku andmist küsitakse sarnaselt esialgsele ehk andmesaaja enda keskkonnast

suunatakse andmesubjekt Eesti teabeväravasse, kus toimub nõusoleku andmine. Mõne teenuse

jaoks on vaja andmeid mitmest andmekogust. Seega arvestada tuleb ka, et kui andmesaaja

soovib teenuse osutamiseks isikuandmeid mitmest andmekogust, ei tohi ta ühest andmekogust

isikuandmete saamata jäämise korral (nt andmesubjekt annab nõusoleku vaid kahele

andmekoosseisule kolmest) töödelda ka teistest andmekogudest saadud isikuandmeid. Seda

põhjusel, et sel juhul ei ole võimalik saavutada teenuse osutamisega taotletavat eesmärki,

milleks isikuandmeid koguti ning mis eeldab isikuandmete töötlemist. Seda põhjusel, et

eesmärgi saavutamiseks on vaja mõlemast andmekogust andmeid. Andmesaaja peab tagama,

et andmesubjekt saab aru vajadusest anda mitu nõusolekut. Asjakohased selgitused on võimalik

andmesubjektile esitada ka nõusolekusüsteemis. IKÜM-i nõuete täitmise üle teostab

isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 1 alusel järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

20 Andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne

tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti teavitatakse sellest enne

nõusoleku andmist. Nõusoleku tagasivõtmine on sama lihtne kui selle andmine.

13

Rakendusaktis sätestatakse ka loetelu vähimast teabest, mis tuleb andmesubjektile esitada enne,

kui ta nõusolekusüsteemis annab nõusoleku. Selleks on vähemalt järgmine teave:

1) teave andmesaaja kohta;

2) teave andmeandja ning selle vastutava töötleja kohta;

3) teave andmeandjalt andmesaajale edastatavate andmesubjekti isikuandmete liikide kohta;

4) teave, millisel eesmärgil andmesaaja isikuandmeid edaspidi kasutab;

5) teave, millisel õiguslikul alusel andmesaaja isikuandmeid töötleb;

6) nõusoleku kehtivusaeg;

7) teave selle kohta, et inimene võib nõusolekusüsteemis antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

Eelnimetatud info selge esitamine aitab kaasa sellele, et andmesubjekt teeb oma otsuse

nõusoleku andmise kohta teadlikult ja informeeritult ning saab aru, kellelt, kellele ja mis

tingimustel ta nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks annab. Andmete kasutamise eesmärgi

kirjelduse ja RIS-i kuuluvast andmekogust väljastatavate andmete kirjelduse lisab

nõusolekusüsteemi andmesubjektile kuvamiseks RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja,

lähtudes andmesaaja edastatud infost.

Võib eeldada, et nõusolekusüsteemi kasutuselevõtu juhud laienevad. Seetõttu on eelnõu

asjakohased sätted sõnastatud võimalikke tulevikuvajadusi arvestades.

X-tee

Andmesaaja peab olema nõusolekusüsteemi kasutamiseks liidestatud X-teega, kuna andmed

edastatakse X-tee vahendusel: infosüsteemide andmevahetuskihi määruse21 (edaspidi X-tee

määrus) § 5 lõike 2 kohaselt on andmesaajal vaja RIA-ga sõlmida X-teega liitumise kokkulepe.

Lisaks sõlmivad andmeteenuse pakkumiseks X-tee vahendusel andmesaaja ja andmeandja

vastutav töötleja omavahel andmeteenuse kasutamise kokkuleppe X-tee määruse §-s 12

sätestatud tingimuste kohaselt. Nimetatud paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud

andmeteenuse kasutamise kokkuleppe miinimumnõuded. X-tee määruse § 12 lõike 1 kohaselt

määratakse andmeteenuse kasutamise kokkuleppes kindlaks andmeteenuse kasutamiseks

vajalikud infoturbemeetmed ning andmeteenuse kasutaja alamsüsteemilt nõutavad

organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, arvestades töödeldavate

andmete koosseisu ja õigusaktidega ettenähtud nõudeid. X-tee määruse seletuskirja järgi on

arvestatud, et selline kokkulepe võib olla nii kliendipõhine kui ka teenusepõhine. Teenusepõhist

lähenemist on seadusandja näinud ette olukordades, kus pakutav teenus on näiteks osa liikme

osutatavast avalikust teenusest. Andmete edastamine X-tee vahendusel on osa

nõusolekusüsteemist ja üks osa liikme osutatavast avalikust teenusest. Andmesaajal ja RIS-i

kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal tuleb sõlmida RIA-ga ka nõusolekusüsteemiga

liidestamise kokkulepe. Kokkuleppes määratakse kindlaks teenustaseme tehnilised tingimused.

Andmekoosseise on X-tee vahendusel võimalik edastada, kui konkreetse andmekoosseisu

edastamiseks on loodud X-tee teenus. See tähendab, et iga andmekoosseisu jaoks peab olema

eraldi X-tee teenus. Olukorras, kus andmesaaja taotleb RIS-i kuuluva andmekogu vastutava

töötleja andmekogudest eri andmekoosseisude väljastamist ja nende väljastamine eeldab uute

X-tee teenuste loomist, on RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal õigus keelduda X-tee

teenuste loomisest, kui see takistab tema avalike ülesannete täitmist. Nimetatud aspekti

reguleeritakse täpsemalt rakendusaktis.

21 Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ –

RT I, 06.08.2019. https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019017

14

Uue X-tee teenuse loomine ega olemasoleva X-tee teenuse liidestamine nõusolekusüsteemiga

ei ole kulu- ega ajamahukas. Kui RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal ei ole ühtki

X-tee teenust, luuakse esmalt X-tee turvaserver. See töö võib võtta kuni kolm päeva, milles

sisaldub serveri seadistamine ning X-tee teenuse lisamine.

Nõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisel ja X-tee teenuste loomisel tuleb silmas pidada võrdse

kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et X-tee teenuseid luuakse andmesaajatele võrdsetel

alustel. Kui ühele andmesaajale on X-tee teenus loodud, siis võrreldavate asjaolude esinemisel

peab olema võimalik ka teisel andmesaajal kasutusele võtta sama X-tee teenus.

Põhiandmed

AvTS-i § 436 lõige 2 näeb ette, et andmeid päritakse põhiandmekogust. See tähendab, et RIS-i

kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad peavad veenduma, et andmesaaja soovitud

andmed on nende andmekogudes põhiandmed . AvTS-i § 436 lõike 1 kohaselt on põhiandmed

RIS-i kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad

andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus. Andmete töötlemisel, mida kogub

põhiandmetena teine RIS-i kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta selle teise andmekogu

põhiandmed. Teisisõnu, vajalikud andmeid tuleb pärida just sellest andmekogust, kus need on

registreeritud põhiandmetena.

Andmete põhiandmeteks olek määratakse kindlaks AvTS-i § 433 lõike 3 järgi kooskõlastatud

tehnilise dokumentatsiooni alusel RIHA-s. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse

andmekogu asutamise eesmärgist. Millised andmed RIS-i andmekogudes olemas on, saab

andmesaaja kontrollida RIHA-s avalikult kättesaadavate metaandmete alusel. Arvestada tuleb

sellega, et metaandmed on RIHA-s ebaühtlaselt kirjeldatud, mistõttu ei anna metaandmetega

tutvumine täpset ülevaadet RIS-i kuuluvates andmekogudes sisalduvate andmete kohta. MKM-

i ja RIA eesmärk on tagada, et RIHA-s kajastuv RIS-i andmehaldus oleks ajakohastatud ja

korrektne. Seni tuleb andmesaajatel arvestada, et RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvate

andmete teadasaamiseks on ka võimalus pöörduda otse RIS-i kuuluva andmekogu vastutava

töötleja poole. Nõusolekusüsteemi paremaks kasutamiseks on tulevikus võimalik andmesaaja

tarbeks arendada välja RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavate töötlejate pakutavate

võimalike andmeteenuste kataloog ja selles sisalduvad andmekoosseisud (näiteks RIHA-s). Nii

ei peaks andmesaaja andmete standardkoosseisude puhul nende väljastamise võime

hindamiseks RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja poole eraldi pöörduma. Seni aga peab

iga andmekoosseisu ja andmeteenuse soovi hindama RIS-i kuuluva andmekogu vastutav

töötleja eraldi.

Muu

Andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldajaks ja asjakohase andmekogu vastutavaks töötlejaks

on RIA, kelle õigused ja kohustused sätestatakse rakendusaktis. RIA liidestab

nõusolekusüsteemi osalised nõusolekusüsteemiga ja arendab nõusolekusüsteemi. Kuna RIA on

riigi infosüsteemi peamine haldaja, on põhjendatud panna ka andmeedastuse nõusoleku

süsteemi haldamise ülesanne just talle anda.

Vabariigi Valitsusel tekib § 439 lg 1 punkti 7 alusel volitus andmeedastuse nõusoleku süsteemi

kehtestamiseks. Asjakohases rakendusaktis sätestatakse andmeedastuse nõusoleku süsteemiga

liidestumise tingimused, sh erandid, ja kord.

Nõusolekusüsteemiga liidestamise ja kasutamise tehniline käik, kasutusjuhu prototüüp ja

arhitektuur on avalikustatud keskkonnas Github22.

22 Nõusolekusüsteemi tehniline dokumentatsioon. https://github.com/e-gov/NT

15

AvTS § 439 lõike 3 kohaselt on andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid kasutamiseks

kohustuslikud kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel. Ka

nõusolekusüsteemi kasutamine on riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel

kohustuslik. Tegemist on teenusega, mis võimaldab avaliku sektori asutustel hakata kasutama

innovaatilist tehnoloogilist lahendust, et pakkuda inimestele asjakohast avalikku e-teenust

nende õiguste paremaks rakendamiseks ning muuta avalike e-teenuste kasutamine ühtlasemaks,

kiiremaks ja mugavamaks, järgides rangeid turvanõudeid ja Eesti digiühiskonna vajadusi.

2. Keskne volituste haldamise süsteem

Keskne volituste haldamise süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul

(lõppkasutajal) keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi infosüsteemis.

Tegemist on RIS-i kindlustava organisatsioonilise, tehnilise ja õigusliku raamistikuga, mis

koosneb kesksest volituste haldamise infosüsteemist, nimetatud haldamissüsteemi

andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest.

Sarnaselt nõusolekusüsteemile on keskne volituste haldamise süsteem oluline süsteem, mis

toetab RIS-i andmevahetuse kaudu, võimaldades andmete teisest kasutamist ja inimese õiguste

efektiivsemat realiseerimist, st tegemist on süsteemiga, mida tuleb keskse tähtsuse tõttu

käsitada kui RIS-i komponenti. AvTS § 439 lõikes 1 esitatud loeteluelemendid kujutavad endast

vastavate süsteemide kehtestamise volitusnorme, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus

süsteemi kohta asjakohased määrused (vt rakendusakti kavand seletuskirja lisas 2). Täpsemalt

tekib Vabariigi Valitsusel § 439 lg 1 punkti 8 alusel volitus keskse volituste haldamise süsteemi

kehtestamiseks. Asjakohases rakendusaktis sätestatakse mh keskse volituste haldamise

andmekogu põhimäärus, kus sätestatakse andmekogu pidamise kord, andmekogusse kantavate

andmete täpsem koosseis ning muud volituste haldamise andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused.

Keskse volituste haldamise süsteemi puhul hõlmatakse fraasiga “volituste haldamine” kõiki

volitustega seotud tegevusi, sh on hõlmatud nii volituse andmine (kui asjakohane, siis

edasivolitamine), lõppemine, muutmine, keskne ülevaade antud ja kantavatest rollidest jms.

Sõnastuse eesmärk on vältida erinevate volitusega seotud aspektide in kirjeldust, mis võimaldab

sätestada õigusakti tasandil selgema regulatsiooni.

Nagu nõusolekusüsteemi puhul, toimub andmete edastamine keskses volituste haldamise

süsteemis X-tee kaudu (vt selgitusi § 1 punkti 1 esimese alajaotuse kohta), mis tähendab, et nii

andmeandjad kui -saajad peavad RIA-ga sõlmima X-tee määruse kohase liitumiskokkuleppe.

Lisaks sellele tuleb keskse volituste haldamise süsteemiga liidestumiseks sõlmida RIA-ga

liitumiskokkulepe või toimub see muul alusel, nt haldusaktiga (nii otsustatakse

rahvastikuregistri puhul, mis on keskse volituste haldamise süsteemi andmeandja,

rahvastikuregistri seaduse § 50 kohaselt juurdepääs rahvastikuregistri andmetele haldusaktiga,

milles määratakse mh kindlaks saadud andmete kasutamise eesmärk, andmete teise

andmekogusse kandmise ja kolmandatele isikutele edastamise õigus).

AvTS § 436 lõige 2 näeb ette, et andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed.

Andmete põhiandmeteks olek määratakse kindlaks AvTS-i § 436 lõike 3 ja § 433 lõike 3 alusel

16

(kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni alusel RIHA-s).23 Keskse volituste haldamise

süsteemi puhul on põhiandmete andjaks ehk keskse volituste haldamise süsteemiga liidestunud

riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuseks, muuks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks või

avalikke ülesandeid täitvaks eraõiguslikuks isikuks asutus või isik, kelle andmekogust liiguvad

vajalikud andmed volituste haldamiseks (sh volituste andmiseks, lõpetamiseks, muutmiseks)

üle X-tee kesksesse volituste haldamise süsteemi. Volituste haldamise võimaldamiseks kasutab

süsteem eelnõu koostamise hetkel äriregistri (vastutav töötleja Justiitsministeerium) ja

rahvastikuregistri (vastutav töötleja Siseministeerium) andmeid.

AvtS § 436 lõike 4 kohaselt antakse õiguslik tähendus andmetele seadusega. Seega saab

andmetele andmekogus õigusliku tähenduse anda vaid seadusega, ilma selleta on andmed vaid

informatiivse tähendusega.24 Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt ei ole andmekogude

regulatsioonides vaja deklareerida andmete informatiivset tähendust25. Sellist lähenemist on

jaatanud ka AKI, leides, et seadus peab eristama vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on

kolmandate isikute (st asutuseväliste) suhtes konstitutiivne tähendus.26 Arvestades TsÜS-is

sätestatud esindusõiguse regulatsiooni, asjaolu, et keskne volituste haldamise süsteem on

mugavusteenus, mis annab isikutele lisavõimaluse volituste haldamiseks (teenuse kasutamata

jätmine ei mõjuta lõppkasutaja seaduses sätestatud õigusi) ja sellest tulenevat võimalikkust ning

vajadust õiguskindlust tsiviilkäibes läbi keskse volituste haldamise andmekogu andmetele

õigusliku tähenduse anda, ei ole põhjendatud andmekogu andmetele konstitutiivse tähenduse

omistamist ja andmekogu andmetel on informatiivne tähendus, mida õigusakti tasandil ei

reguleerita.

Keskse volituste haldamise süsteemi prototüüp on avalikustatud keskkonnas Github27, lisaks

saab prototüübi ja tehnilise dokumentatsiooniga tutvuda RIA kodulehel28. Alates 7. veebruarist

2024 on lõppkasutajatel võimalik oma volitusi hallata Eesti teabevärava ettevõtjaportaalis.

Keskse volituste haldamise süsteemi haldajaks ja asjakohase andmekogu vastutavaks

töötlejaks on RIA, kelle õigused ja kohustused sätestatakse rakendusaktis. RIA liidestab keskse

volituste haldamise süsteemi osalised süsteemiga ja arendab vastavat infosüsteemi. Kuna RIA

on riigi infosüsteemi peamine haldaja, siis on põhjendatud panna ka keskse volituste haldamise

süsteemi haldamise ülesanne RIA-le.

RIA on isikuandmete töötlemisel kohustatud järgima IKÜM-ist tulenevaid isikuandmete

töötlemise põhimõtteid (seaduslikkus ja läbipaistvus29, eesmärgipärasus30, minimaalsus31,

õigsus32, säilitamise piirang33, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus34, vastutus35).

23 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/volitused 24 Andmekogude juhend, p 2.1.3. https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 25 Mikiver, M. Analüüs „Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded

regulatsioonile“, lk 47. 26 https://www.aki.ee/teabe-avalikkus/teabe-valdajale/andmekogude-kooskolastamine 27 Eesti.ee - Volitused (paasuke.github.io) 28 https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/kesksed-platvormid-avalike-e-teenuste-

pakkumiseks/p%C3%A4%C3%A4suke 29 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt a. 30 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt b. 31 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt c. 32 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt d. 33 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt d. 34 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt e. 35 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt f.

17

IKÜM artikkel 6 sätestab isikuandmete töötlemise õiguslikud alused. RIS-i kuuluvas

andmekogus sisalduvad andmed isiku kohta on avalikku võimu teostav isik reeglina kogunud

IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e alusel ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Sama artikli lõike

3 kohaselt kehtestatakse mh lõike 1 p-s e osutatud isikuandmete töötlemise alus: a) liidu

õigusega või b) vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.

Kuivõrd TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva

nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine, on RIA-l teatud juhtudel vaja ka alust eriliiki

isikuandmete töötlemiseks. See on vajalik eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus keskses

volituste haldamise süsteemis saab volitust anda (sh edasi volitada) piiratud teovõimega isik.

Sellisel juhul kuulub kohaldamisele IKÜM artiklis 9 sätestatud eriliiki isikuandmete

regulatsioon. Kõnesoleva artikli lõike 2 punkt g sätestab õigusliku aluse, kui töötlemine on

vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on

proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning

tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks, mis

on põhjendatud juhul valdkondlikus seaduses sätestatud konkreetsematel tingimusetel ja korras

eriliiki isikuandmete edastamiseks, nt kui töötlemise vajadus on sätestatud õigusaktis.36

Teabevärava määruse § 3 lõike 1 kohaselt on RIA teabevärava haldaja AvTS § 321 lõike 2

tähenduses (sh kohustusega järgida IKÜM-i nõudeid37 ja vastutav Eesti teabevärava arenduste

haldamise ning majutamise ja kasutamise koordineerimise eest38), mis sätestab omakorda, et

Eesti teabevärava haldamise ja arendamise tagab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Rakendusakti kavandi § 9 punktis 3 (vt seletuskirja lisa 2)

nähakse ette, et RIA ülesandeks on kontrollida seaduses sätestatud juhtudel isikukoodi alusel

esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva lõppkasutaja teovõimet.

Keskne volituste haldamise süsteem luuakse RIS-i kindlustava süsteemina, mis pakub

lisandväärtust nii ettevõtjatele, asutustele, lõppkasutajatele kui terviklikult riigile ja on

kõikidele asjaosalistele kasutajasõbralikum, mugavam, lihtsam, efektiivsem ning kulu- ja

ajasäästlikum võimalus volituste haldamiseks ja kasutamiseks. Volitusi on võimalik keskse

volituste haldamise süsteemi kaudu hallata alates 7. veebruarist 2024 Eesti teabevärava

iseteeninduskeskkonna autenditud vaates.

AvTS § 439 lõike 3 kohaselt on andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid kasutamiseks

kohustuslikud kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel. Keskse volituste

haldamise süsteemi kasutuselevõtmine ei ole RIS-i kuuluva andmekogu vastutavale töötlejale

kohustuslik, kuivõrd see ei ole otseselt vajalik õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks

(vt täpsemalt selgitused AvTS § 439 lõike 3 esimese lause muudatuse kohta).

Paragrahvi 1 punkti 2 muudatusega välistatakse keskse volituste haldamise süsteemi

kasutamise kohustuslikkus riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel.

Kehtiva AvTS § 439 lõike 3 esimese lause kohaselt on riigi infosüsteemi kindlustavate

süsteemide kasutamine kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude

pidamisel. Kõnesoleva sätte muutmise ettepanekuga piiratakse kohustuslikkust AvTS § 439

lõike 1 punktides 1–7 nimetatud süsteemide kasutamisega (sh on kohustuslik kasutada eelnõuga

lisanduvat nõusolekusüsteemi, mis lisatakse AvTS § 439 lõike 1 punktiga 7), punktis 8

sätestatud kesksele volituste haldamise süsteemile kohustuslikkus ei laiene.

36 IKS § 20 lg 1 p 1. 37 Teabevärava määruse § 9 lg 4, Riigi Infosüsteemi Ameti põhimääruse § 13 lõike 16 punkt 20. 38 Riigi Infosüsteemi Ameti põhimääruse § 8 lõike 3 punkt 1.

18

Seega luuakse muudatusega erisus, mille järgi ei ole keskse volituste haldamise süsteemi

kasutamine riigi ja kohaliku omavalitsuste andmekogude pidamisel kohustuslik. Tegemist on

teenusega, mis võimaldab avaliku sektori asutustel hakata kasutama innovaatilist tehnoloogilist

lahendust, et pakkuda inimestele asjakohast avalikku e-teenust nende õiguste paremaks

rakendamiseks ning muuta avalike e-teenuste kasutamine ühtlasemaks, kiiremaks ja

mugavamaks, järgides rangeid turvanõudeid ja Eesti digiühiskonna vajadusi.

Keskse volituste haldamise süsteemi kasutamine ei ole aga vajalik seadusest tulenevate

kohustuste täitmiseks, kuivõrd isikud saavad oma õigusi teostada ja oma volitusi hallata ka ilma

selle süsteemi ja protsessita. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on uuendusliku volituste

haldamise lahendusega, mistõttu ei ole mõistlik vähemalt esialgu kehtestada keskse volituste

haldamise süsteemi kasutuselevõtmise kohustust. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et keskse

volituste haldamise süsteemi kui RIS‑i kindlustava süsteemi laialdane kasutuselevõtmine on

eesmärk, mille poole valitsus arengukavast „Eesti digiühiskond 2030“39 lähtudes riiki suunab,

kuivõrd süsteem võimaldab inimestel efektiivsemalt kasutada riigis pakutavaid e-teenuseid ja

teostada oma õigusi.

Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse AvTS-i kahe uue paragrahviga (§-d 4310 ja 4311).

Paragrahviga 4310 sätestatakse nõusolekusüsteemi ühe olulisima komponendiga –

andmeedastuse nõusoleku andmekoguga – seonduv.

Nõusolekusüsteemi osutamiseks asutatakse andmekogu, sest teenuse osutamisel moodustub

korrastatud andmete kogum, mis sisaldab isikuandmeid ja mida kasutatakse kõnesolevas

eelnõus sätestatud ülesannete täitmiseks. Eelnõu koostamisele eelnenud „Nõusolekuteenuse

analüüsis“40 toodi välja ka teoreetiline võimalus reguleerida nõusolekusüsteemi andmekogu

asutamata, kuid õiguslike alternatiivide võrdlev analüüs toetas ühemõtteliselt andmekogu

asutamist, mille kasuks esitati järgmised põhiargumendid:

1) vastutus turvalisuse eest langeb ühele asutusele ja see tagab parema kontrolli infoturbenõuete

täitmise üle;

2) andmekogu arendamine on rohkem tsentraliseeritud, kuna volitatud töötleja ei halda kogumit

mitme andmekogu andmetest.

Andmekoguks loetakse AvTS § 431 lõike 1 kohaselt selline andmete kogum, mis vastab

järgmistele kriteeriumitele:

1) andmeid töödeldakse riigi, omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke

ülesandeid täitva eraõigusliku isiku poolt;

2) andmeid töödeldakse infosüsteemis;

3) töödeldavad andmed on kogumina korrastatud;

4) andmete kogum asutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises

lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;

5) andmete kogumit kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises

lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.

Eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud asutada nõusolekute haldamise ülesande tõhusamaks

täitmiseks andmeedastuse nõusoleku andmekogu.

39 Eesti digiühiskond 2030. https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf 40 Vt allmärkust 8.

19

Paragrahvi 4310 lõige 1 sätestab sisuliselt andmekogu pidamise eesmärgi. Andmeedastuse

nõusoleku andmekogus töödeldakse isiku nõusoleku olemasolu ja ulatusega ning andmete

ülekandmise tahteavaldusega seotud andmeid riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust

andmete edastamiseks teisele vastutavale töötlejale.

Paragrahvi 4310 lõige 2 kirjeldab, milliseid isikuandmeid andmeedastuse nõusoleku

andmekogus töödeldakse. Andmete täpsem koosseis määratakse rakendusaktis.

Kuivõrd nõusolekuteenus edastab vaid nõusolekuga seotud andmestikku, siis ei töötle

nõusolekuteenus andmeid, mida andmeandja ja andmesaaja omavahel jagavad ning seetõttu ei

saa andmeedastuse nõusoleku süsteemi vastutav töötleja vastutada andmeandja ja andmesaaja

vahelise suhte osas edasise andmete töötlemise eest. Nõusolekuteenus töötleb isikuandmetest

isikunime, milleks on ees- ja perekonnanimi, isiku teovõime piiramise andmeid ning

isikukoodi. See on minimaalne andmestik, mis on vajalik nõusoleku andnud isiku

tuvastamiseks ja tema nõusoleku andmise lubatavuse kontrolliks. Rõhutame siinkohal, et

nõusolekuteenuse kasutamine on andmesubjektile vabatahtlik, ning andmesubjekt ise otsustab,

kas soovib teenust kasutada või mitte. Kui isik ei soovi nõusolekuteenust kasutada ei too see

talle kaasa negatiivseid tagajärgi teenuse pakkumise osas, kuivõrd jäävad alles muud kanalid

teenuse saamiseks. Nõusolekuteenuse kasutamise otsustab andmesubjekt, kelle nõusoleku

alusel tema isikuandmeid töödeldakse andmete edastamise eesmärgil andmeandjalt

andmesaajale. Isikuandmete töötlemise ja selle õigusliku aluse osa on täpsemalt selgitatud

seletuskirjas lk 12 jj.

Nõusolekusüsteemi lahendus näeb esialgu ette nõusoleku andmise võimaluse Eesti

isikukoodiga täisealistele täieliku teovõimega füüsilistele isikutele. Nõusolekusüsteemis

kontrollitakse rahvastikuregistrist automaatselt teovõimet, mis välistab, et nõusoleku annab

piiratud teovõimega isik. Selline kontroll on vajalik, kuna üldjuhul piiratud teovõimega isiku

poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud tehing on tühine (vt täpsemalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse 2. osa 1. peatüki 1. jagu). Kuigi nõusolekuteenus teeb päringu

Rahvastikuregistrile kontrollimaks isiku teovõime piiratust, siis sellist päringu vastust

nõusolekusüsteemi andmekogusse ei kanta. Selline päringu tegemine on aga isikuandmete

töötlemine IKÜM art 4 p 2 alusel.

Kui nõusolekusüsteemi lahendus osutub edukaks ja tekib vastav nõudlus, siis on tõenäoline

tulevikus laiendada nõusoleku andmise võimalust seadusliku esindaja vahendusel ka

noorematele kui 18-aastastele isikutele ja piiratud teovõimega isikutele. Eelnõu menetlemise

hetkel sellist võimalust veel ei ole.

Rakendusaktis täpsustatakse andmete koosseis, mis on nõusolekuteenuse andmekogus.

Kuivõrd nõusolekuteenuse kaudu on andmesubjektil võimalik anda nõusolek oma andmete

edastamiseks ka erasektorisse, kellele avaliku teabe seadus ei kohaldu ega kelle asutuse sisesed

andmetöötlusprotsessid ei ole kajastatud Riigi Teatajas, siis läbipaistvuse huvides kantakse

andmevahendusega seotud osapooled nii vastutava kui volitatud töötajate olemasolul

nõusoleku andmekogusse. See annab ühtse ja selge ülevaate, milliste ettevõtjate ja

andmekogude puhul on võimalik nõusolekuteenuse vahendusel füüsilisel isikul oma nõusolek

anda või tahteavaldus andmete ülekandmiseks teha.

Kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema võimalik tõendada, et

andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega (IKÜM art 7 lg 1). Sellist

tõendamisväärust ja -võimekust kannavad endas andmed, mis on väljatoodu paragrahvis 4310

lõigetes 2 ja rakendusaktis.

20

Isikuandmete töötlemine kujutab riivet isiku eraelu puutumatusele ehk Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-iga 26 ette nähtud põhiõigusele. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-is 3 sisalduvast

olulisuse põhimõttest ehk parlamendireservatsioonist tulenevalt, tuleb kõik oluline reguleerida

seadusandjal. Oluline on see, mis on põhiõiguste realiseerimise ja seega ka nende piiramise

seisukohalt oluline.41 Seetõttu kantakse isikuandmete töötlemisega seonduv AvTS tasandile.

Metaandmed tähendavad taustainfosüsteemi andmeid ja identifikaatoreid. Andmeväljade

kirjeldused on kaardistus andmeliikidest, mida on vaja teenuse osutamiseks. Andmeedastuse

nõusoleku andmekogus sisaldub üksnes sellega liidestatud andmekogude ja andmeväljade

loetelu, mitte ei dubleerita vastavate andmekogude põhiandmeid. Näiteks ei koguta nõusoleku

andmekogusse inimeste ravimiretseptide täpseid andmeid, vaid üksnes teave, et isik on lubanud

edastada konkreetsele isikule „andmed kõigi isikule väljastatud kehtivate ravimiretseptide

kohta“.

Andmesubjekti nõusolek tema isikuandmete töötlemiseks peab IKÜM art 7 lõike 3 kohaselt

olema tagasivõetav. Seetõttu, näiteks olukorras, kus inimene on andnud nõusoleku kestvalt

mõneks kindlaks ajavahemikuks (näiteks regulaarselt RISi andmekogus asuvate andmetega

sünkrooniv personaalmeditsiinirakendus) ning võtab selle nõusoleku tagasi, peab kajastuma

andmekogus info, mille põhjal saab RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja enne

järjekordset isikuandmete edastamist veenduda, et edastamine ei ole alates nõusoleku

tagasivõtmise hetkest enam lubatud.

Paragrahvi 4310 lõige 3 sätestab andmeedastuse nõusoleku andmekogu vastutava töötleja,

kelleks on RIA. RIA pakub nii andmesaajatele kui ka RIS-i kuuluvate andmekogude

vastutavatele töötlejatele nõusolekusüsteemiga liidestamise võimalust, haldab andmesubjektide

antud nõusolekuid ning täidab kõiki andmekogu vastutava töötleja kohustusi ning ülesandeid,

mis on sätestatud seaduses.

Andmeedastuse nõusoleku andmekogu vastutav töötleja töötleb samuti isikuandmeid.

Isikuandmete töötlemine kujutab riivet isiku eraelu puutumatusele ehk Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-iga 26 ette nähtud põhiõigusele. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-is 3 sisalduvast

olulisuse põhimõttest ehk parlamendireservatsioonist tulenevalt, tuleb kõik oluline reguleerida

seadusandjal, seega on vastutav töötleja sätestatud AvTSi ja mitte rakendusakti tasandil. Sellist

lähemist on õiguskirjanduses ka pooldatud. Nt IKS-i seletuskirjas42 selgitatakse, et tavaliste

isikuandmete töötlemise puhul on oluline vastutava töötleja väljatoomine seaduse tasandil.

Sellist lähenemist jaatab ka andmekogude juhend. 43.

Paragrahvi 4310 lõikega 4 kehtestatakse andmekogus sisalduvate andmete ja logide säilitamise

tähtaeg, milleks on kolm aastat pärast nõusoleku kehtivuse lõppu. IKÜM art 5 lg 1 punktis e

sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis

võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks,

milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed, kas kustutada või

anonüümida. Täiendava säilitamistähtaja määramine peab olema põhjendatud uue eesmärgi

täitmisega.

41 Ernits, M. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 3, p 132, kättesaadav:

https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/i-uldsatted-ss-1-7/ss-3-pohiseaduse-ulimuslikkus-

ja-reservatsioon. 42Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE seletuskiri p 2.2.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1/isikuandmete-

kaitse-seaduse-rakendamise-seadus (16.04.2024). 43 Andmekogude juhend https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf

21

Arvestades riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtaega kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada

sai või pidi teada saama, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid

nõusoleku andmise kohta juhuks, kui peaks tekkima võimalikke vaidlusi. Lisaks tagab selline

3-aastane säilitustähtaeg riigil võimaluse tõendada vastava nõusolekuga seonduva ja

andmesubjektile võimaluse kasutada andmesubjektil muid haldusmenetluslikke ja

tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi.

Seetõttu on 3-aastane säilitustähtaeg piisav ning põhjendatud, tagades ka andmesubjektile

võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lg 1 esimese lausega.

Paragrahvi 4310 lõikega 5 antakse Vabariigi Valitsusele volitus asutada andmeedastuse

nõusoleku andmekogu ja kehtestada selle põhimäärus. Selline rakendusakti kavand on lisatud

eelnõu lisasse 1.

Andmeedastuse nõusoleku andmekogu andmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei

tulene teisiti. Nimelt nõusoleku andmekogusse kantud andmetel on üldjuhul informatiivne

tähendus kuivõrd andmekogusse kantavad andmed ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi

andmesubjektile kolmandate (st asutuseväliste) isikute suhtes. Asjaolu, et nõusolekule

tuginemist peab olema võimalik tõendada (IKÜM art 7 lg 1), ei anna andmetele õiguslikku

tähendust. Nõusoleku kui andmete töötluse õigusliku aluse ning selle tagajärjed sätestab IKÜM.

Nõusolekut on võimalik andmesubjektil anda ka nõusolekuteenuse väliselt, kuivõrd

nõusolekuteenus on vabatahtlik andmesubjektile kasutamiseks. Lisaks tuleb arvestada, et

nõusoleku andmekogus olevad kõik andmed ei ole põhiandmed nõusoleku andmekogus.

Näiteks isikunimed ja isikukoodid ei ole põhiandmed nõusoleku andmekogu kontekstis, vaid

hoopis Rahvastikuregistris, ning seal olevatele andmete õiguslikule tähendusele kohaldub

rahvastikuregistri seadus (vt täpsemalt RRS § 6 lg 1). Sellest tulenevalt on vajalik silmas pidada

ka andmekogude eriregulatsioone, kuivõrd need võivad andmete õigusliku tähenduse sätestada

erinevalt käesolevast eelnõust. Kuivõrd eriregulatsioonid on Riigi Teatajas avaldatud ning

seadus peab eristama vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on konstitutiivne tähendus, siis

ei ole õiguslikku tähendust seadusesse kirjutatud.

Paragrahviga 4311 reguleeritakse keskse volituste haldamise andmekogu asutamisega

seonduvat.

Kõnesoleva eelnõu koostamisele eelnes „Pääsuhalduste analüüs“, milles nähti volituste

haldamise süsteemi õiguslikuks reguleerimiseks ette kolm võimalust: Eesti teabevärava

määruse muutmine või keskse pääsuhalduse süsteemi vabatahtliku toetava süsteemina või

kohustusliku kindlustava süsteemina käsitlemine. Leiti, et teise või kolmanda valiku korral

tuleks luua eraldi toetava või kindlustava süsteemi määrus ning kaaluda lisaks eraldi

andmekogu loomist, mis tagaks andmete töötlemise seaduslikkuse ja läbipaistvuse. Eelnõuga

luuakse keskne volituste haldamise süsteem vabatahtliku kindlustava süsteemina.

Tulenevalt asjaolust, et kõnesolev andmete (sh isikuandmete ja eriliiki isikuandmete) kogum

vastab AvTS § 431 lõikes 1 nimetatud kriteeriumitele, luuakse keskne volituste haldamise

andmekogu, tagamaks andmete töötlemise seaduslikkus ja läbipaistvus. Andmekogu on keskse

volituste haldamise süsteemi osa.

Paragrahvi 4311 lõige 1 sätestab andmekogu eesmärgi. Nimelt töödeldakse keskses volituste

haldamise andmekogus andmeid eesmärgiga võimaldada RIA-l kontrollida lõppkasutaja

volituste olemasolu ja ulatust ning lõppkasutajal keskselt hallata tema poolt ja temale antud

volitusi riigi infosüsteemis. Keskse volituste haldamise süsteemi lõppkasutajaks on füüsiline

22

isik või juriidilise isiku esindaja, kellel on keskse volituste haldamise süsteemi

iseteeninduskeskkonna kaudu õigus hallata tema poolt või talle antud volitusi. Lisaks

võimaldab see RIA-l tagada volituste haldamise ning andmevahetuse õiguspärasuse

tõendatavuse.

Paragrahvi 4311 lõigetes 2 ja 3 nähakse ette andmekomplekt, mida töödeldakse keskses

volituste haldamise andmekogus ja kantakse sinna.

AvtS § 436 lõike 4 kohaselt antakse õiguslik tähendus andmetele seadusega. Seega saab

andmetele andmekogus õigusliku tähenduse anda vaid seadusega, ilma selleta on andmed vaid

informatiivse tähendusega.44 Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt ei ole andmekogude

regulatsioonides vaja deklareerida andmete informatiivset tähendust45. Sellist lähenemist on

jaatanud ka AKI, leides, et seadus peab eristama vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on

kolmandate isikute (st asutuseväliste) suhtes konstitutiivne tähendus.46 Arvestades TsÜS-is

sätestatud esindusõiguse regulatsiooni, asjaolu, et keskne volituste haldamise süsteem on

mugavusteenus, mis annab isikutele lisavõimaluse volituste haldamiseks (teenuse kasutamata

jätmine ei mõjuta lõppkasutaja seaduses sätestatud õigusi) ja sellest tulenevat võimalikkust ning

vajadust õiguskindlust tsiviilkäibes läbi keskse volituste haldamise andmekogu andmetele

õigusliku tähenduse anda, ei ole põhjendatud andmekogu andmetele konstitutiivse tähenduse

omistamist ja andmekogu andmetel on informatiivne tähendus, mida õigusakti tasandil ei

reguleerita.

Lõikega 2 reguleeritakse seaduse tasandil töödeldavate andmete komplekt. Loetelu sisaldab

isikuandmeid (tulenevalt PS § 26 sätestatud põhiõiguse riivest ja §-s 3 sisalduvast

parlamendireservatsioonist), muud töödeldavad andmed ja andmete täpsem koosseis

sätestatakse rakendusaktis.

Keskse volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja nimi ning isikukood – seaduse

tasandil luuakse minimaalne andmete koosseis nii lõppkasutaja kui tema esindaja kohta

(lõppkasutaja esindaja on asjakohane näiteks olukorras, kus alaealisel lõppkasutaja on vanema

näol seadusjärgne esindaja);

2) volitusega antud esindusõiguse andmed – kogu volitustega seonduv andmestik, sh volituse

andmise aeg, kehtivus, edasivolitamise õigus, volituse alusel antav roll jms;

3) seaduses sätestatud juhtudel isikukoodi alusel esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva

lõppkasutaja teovõime piiramise andmed – TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku

poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine, mistõttu tekib

selleks, et volitus oleks kehtiv, vastutaval töötlejal teatud juhtudel vajadus eriliiki isikuandmete

töötlemiseks. Eriliiki isikuandmete töötlemise õigusliku aluse kohta on selgitused toodud

eelnõukohase AvTS § 439 lõike 1 punkti 8 juures.

Põhimääruses nähakse ette täiendav loetelu andmetest, mida keskse volituste haldamise

süsteemis töödeldakse, näiteks:

1) keskse volituste haldamise süsteemiga liidestatud andmekogu vastutava töötleja andmed –

RIS-i andmekogu (sh nii andmeandja kui –saaja) vastutava töötleja andmed;

2) keskse volituste haldamise süsteemiga liidestatud andmekogu volitatud töötleja olemasolul

tema andmed – kui RIS-i kuuluval andmekogul on volitatud töötleja, töödeldakse keskses

volituste haldamise süsteemis ka neid andmeid;

44 Andmekogude juhend, p 2.1.3. 45 Mikiver, M. Analüüs „Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded

regulatsioonile“, lk 47. 46 https://www.aki.ee/teabe-avalikkus/teabe-valdajale/andmekogude-kooskolastamine

23

3) infosüsteemide andmevahetuskihi alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu

metaandmed (vt metaandmete kohta selgitusi AvTS § 4310 lõike 3 kohta).

Paragrahvi 4311 lõige 3 sätestab keskse volituste haldamise andmekogu vastutava töötleja –

RIA. RIA on ka keskse volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja (haldaja).

Sarnaselt nõusolekuteenusele ja juhindudes IKS-i rakendusseaduse eelnõu seletuskirjast ja

avaliku sektori andmekogude reguleerimise juhendist sätestatakse keskse volituste haldamise

andmekogu vastutav töötleja AvTS-is ja seda ei viida rakendusakti tasandile.

Süsteemi haldajana korraldab RIA andmeandjate ja -saajate liidestumise liitumiskokkuleppe

alusel, milles määratakse kindlaks teenustaseme tingimused ning poolte õigused, kohustused ja

vastutus.

Andmekogu vastutava töötlejana korraldab RIA vastavalt AvTS § 434 lõikele 1 andmekogu

kasutuselevõtmist ning teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.

RIA kui vastutava töötleja täpsemad ülesanded on sätestatud rakendusaktis, mh on RIA

ülesandeks tagada keskse volituste haldamise andmekogu (sh volituste) haldamine ja

arendamine ning andmevahetuse õiguspärasus, tagada andmekogu kaitsmise abinõud ning täita

keskse volituste haldamise andmekogu pidamisel õigusaktidest tulenevaid muid ülesandeid.

Paragrahvi 4311 lõige 4 sätestab, et keskses volituste haldamise andmekogus sisalduvaid

andmeid ja logisid säilitatakse kolm aastat pärast volituse lõppemist. Vajadus vastava

regulatsiooni järele tuleneb sellest, et isikuandmete säilitamisel peab IKÜM-i kohaselt olema

kehtestatud isikuandmete säilitamise ajavahemik. Sarnaselt nõusolekuteenusele on tähtaja

seadmisel lähtutud RVastS § 17 lõikes 3 sätestatust, st kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtaega on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust

teada sai või pidi teada saama. See võimaldab vaidluse korral tagada pooltele asjakohased

tõendid seoses keskse volituste haldamise süsteemis hallatud volitustega.

Paragrahvi 4311 lõikega 5 luuakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele keskse volituste haldamise

andmekogu asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks koos keskse volituste haldamise

süsteemiga (vt seletuskirja lisa 2).

AvTS § 435 lõige 1 näeb ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise

kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (keskse volituse haldamise andmekogu puhul

sätestatud RIA näol seaduse tasandil) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse

kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega

seotud korralduslikud küsimused.

Arvestades regulatsiooni spetsiifikat, tuleb keskse volituste haldamise andmekogu puhul

muude korralduslike küsimuste raames põhimääruses sätestada muuhulgas andmekogus

töödeldavate andmete täpne koosseis, RIA ülesanded vastutava töötlejana (muuhulgas peab

RIA tagama keskse volituste haldamise andmekogu kaitsmise abinõud ning selle haldamise ja

arendamise ning andmevahetuse õiguspärasuse), andmekogus töödeldavate andmete

edastamise kord (RIA, andmeandjate ja –saajate vahel liiguvad andmed üle X-tee),

andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Andmeandjad on vastavalt AvTS § 435 lõikele 2

riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud,

kui neil on seadusega või selle alusel antud õigusaktiga sätestatud kohustus andmekogusse

andmeid esitada või kui nad teevad seda vabatahtlikult. Põhimäärusega täpsustatakse, et keskse

24

volituste haldamise süsteemi andmeandjaks on keskse volituste haldamise süsteemiga

liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või

avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes väljastab RIA-le keskses volituste haldamise

süsteemis antavate volitusega seotud vajalikke andmeid. Põhimääruses täpsustatakse, kellelt

saadavad (hetkel rahvastiku- ja äriregister) ja millised põhiandmed on vajalikud keskses

volituste haldamise süsteemis volituste haldamiseks.

Eelnõu §-ga 2 KeeleS-i lisatava § 71 lõikes 1 sätestatakse tõlkeandmekogu pidamise

eesmärgid. Tõlkeandmekogu ametlikuks nimetuseks saab Tõlkevärav. Tõlkevärav on tõlkimise

toetamiseks loodav infosüsteem ja asutatav keskne andmekogu, mille eesmärk on võimaldada

riigiasutustel hallata tõlketöid ning korraldada tõlkimist ühtses ja turvalises keskkonnas.

Tõlkeandmekogu peamisteks kasutajateks on avaliku sektori asutused, seoses avaliku sektori

tõlketellimustega ka tõlkeettevõtjad ja avaandmete puhul ka tavakasutajad. See võimaldab

ametnikel tõlketöid tellida ja vastu võtta, tõlkekorraldajal tõlketöövooge jälgida ning tõlkijatel

ja toimetajatel tõlketöid teha, toetudes sellistele keeletehnoloogia vahenditele nagu masintõlge,

kõnetehnoloogia, tõlkemälud ja terminibaasid. Tõlgete korraldamine ühtses keskkonnas

võimaldab hoida kokku tõlkimisele kuluvat aega ja raha. Riigi kulutused tõlkimisele on üle 2

mln euro aastas, tõlkeandmebaasi kasutuselevõtt aitab riigil tõlgete tellimiselt kokku hoida kuni

1 300 000 aastas, tagada tõlgete ühtlane kvaliteet, kiirendada tõlgete valmimist kuni 50% ning

aidata kaasa eesti keele elujõule digiühiskonnas.

Lisaks tõlgete korraldamisele on andmekogu eesmärk võimaldada riigiasutustel tõlkida teavet

eesti keelest ja eesti keelde, parandada ameti- ja tarbetekstide tõlkimise kvaliteeti, tagades

seeläbi terminoloogilise ühtluse ning oskussõnavara arendamise. Tõlkevärava asutamise

tulemusel on riigiasutuste tõlkeprotsess lihtsam, kiirem ning oluliselt odavam, andmete

taaskasutuse abil paraneb aga töö kvaliteet. Tõlkevärav pakub tuge tõlke kvaliteedi ning

terminoloogia ühtluse ja arendamise tagamisel tõlkidele ja tellijale. Kaudselt saavad tuge ka

tõlkeväravavälised tõlgid ja osapooled, ühiskond laiemalt.

KeeleS § 71 lõikes 2 reguleeritakse sarnaselt nõusolekuteenuse ja keskse volituste haldamise

andmekogule seaduse tasandil tõlkeandmekogus töödeldavad isikuandmed, täpsemalt

töödeldakse tõlkeandmekogus tõlketöö tellija isikunime ja kontaktandmeid ning täitja

isikunime, kontaktandmeid ja kvalifikatsiooni andmeid. Lisaks töödeldakse isikuandmeid

tõlgitavas teabes ja (mitteavalikes) tõlkemäludes. Muud töödeldavad andmed ja andmete

täpsem koosseis sätestatakse rakendusaktis.

Põhimääruses sätestatakse täpsemad tõlketööde andmed, mis andmekogusse kantakse,

sealhulgas andmed tõlketööde tellijate, täitjate ja täitmise, keelesuundade, mahu, valdkonna jms

kohta. Keskkonda kantakse ka tõlgitav teave lähte- ja sihtkeeles ning tõlgitava teabega seotud

muud lisa- ja taustamaterjalid, nt stiilijuhendid tõlkijale ja tõlgitava teabe konteksti avavad

lisamaterjalid. Ühtsesse keskkonda koondatakse ka tõlgitava teabe põhjal loodud tõlkemälud,

sõnastikud ning terminibaasid. Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis kehtestatakse

põhimääruses.

KeeleS § 71 lõikes 3 nähakse seaduse tasandil ette andmekogu andmete säilitamise tähtaeg

seitse aastat. Avalikku tõlkemälu säilitatakse alaliselt. Tõlketöö tellija ja tõlgi isikuandmeid

säilitatakse kolm aastat andmekogule juurdepääsu lõpetamisest. Iga tõlkeandmekogu kasutav

asutus on vaba sätestama, millisel juhul annab ta kellelegi ja kui suures ulatuses (oma asutuse

andmete piires) juurdepääsu ja muudab või lõpetab juurdepääsu. Üldjuhul lõpetatakse

juurdepääs, kui asutuse töötaja lahkub töölt, seda teeb asutuse peakasutaja.

25

KeeleS § 71 lõike 4 kohaselt on tõlkeandmekogu vastutav töötleja Eesti Keele Instituut.

Sarnaselt nõusolekuteenusele ja juhindudes IKS-i rakendusseaduse eelnõu seletuskirjast ja

avaliku sektori andmekogude reguleerimise juhendist sätestatakse tõlkeandmekogu vastutav

töötleja AvTS-is ja seda ei viida rakendusakti tasandile.

KeeleS § 71 lõige 5 sätestab, et andmekogu vastutav töötleja ülesandeid võib halduslepingu

alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses, täpsemalt

sedastatakse, et tõlkeandmekogu vastutav töötleja võib andmete töötlemise ja andmekogu

majutamise volitada halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule.

KeeleS § 71 lõikes 6 sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele tõlkevärava asutamiseks

ning põhimääruse kehtestamiseks (vt seletuskirja lisa 3). Tulenevalt AvTS § 435 lõikes 1

sätestatud regulatsioonist ning Tõlkevärava spetsiifikast reguleeritakse Tõlkevärava

andmekogu põhimääruses muuhulgas järgmist: andmekogusse kantavate andmete täpne

koosseis, vastutava töötleja ülesanded, volitatud töötleja ja tema ülesanded, andmeandjad ja

nendelt saadavad andmed, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, logiandmete

säilitamise kord.

Tõlkeandmekogu andmetel on informatiivne tähendus, kuivõrd andmekogusse kantavad

andmed ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi kolmandate isikute (st asutuseväliste) suhtes.

4. Eelnõu terminoloogia

AvTS-i muutmise eelnõuga võetakse kasutusele uued nimetused „andmeedastuse nõusoleku

süsteem“ ja „keskne volituste haldamise süsteem“.

Andmeedastuse nõusoleku süsteem on riigi infosüsteemi toetav organisatsiooniliste, tehniliste

ja õiguslike vahendite süsteem, mis koosneb andmeedastuse nõusoleku infosüsteemist,

andmeedastuse nõusoleku andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise

tingimustest.

Keskne volituste haldamise süsteem on riigi infosüsteemi kindlustav organisatsiooniline,

tehniline ja õiguslik raamistik, mis koosneb kesksest volituste haldamise infosüsteemist,

nimetatud haldamissüsteemi andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise

tingimustest. Süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul (lõppkasutajal)

keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi infosüsteemis.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, andes inimestele kontrolli enda andmete

üle ning võimaldades neil senisest efektiivsemalt teostada IKÜM-ist tulenevaid õigusi.

6. Seaduse mõjud

AvTS-i muutmise eelnõuga luuakse selge õiguslik alus nõusolekusüsteemi ja keskse volituste

haldamise süsteemi kasutuselevõtmiseks.

Nõusolekusüsteemiga seonduva mõju sihtrühm:

a) RIS-i andmekogude haldajad – maksimaalselt ca 1300 andmekogu (terve teenuse elutsükli

jooksul);

b) juriidilised isikud – kohe huvitatuid on ca 40;

26

c) füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega

füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on

väljastatud sobiv e-identimisvahend, millega kasutada Eesti teabeväravat.

Keskse volituste haldamise süsteemiga seonduva mõju sihtrühm:

a) andmeandjad – süsteem kasutab äriregistri (vastutav töötleja Justiitsministeerium) ja

rahvastikuregistri (vastutav töötleja Siseministeerium) põhiandmeid;

b) andmesaajad – potentsiaalselt kõik juriidilised isikud, kelle teenuskeskkonnal on

kokkupuude volitustega. Pääsuhalduste analüüsis leiti, et Eestil on avalikus sektoris kokku

umbes 167 teenuskeskkonda, kus ühel või teisel moel tegeldakse pääsuhaldusega (volitustega).

Neist 93 on suunatud ettevõtjatele. Seejuures on erinevaid pääsuhalduslahendusi/ volituste

süsteeme kasutusel umbes 90. Lisaks avalikule sektorile on ka erasektoril sarnased vajadused,

mistõttu võib sihtrühm eraõiguslike juriidiliste isikute näol oluliselt kasvada (arvestades

seejuures, et AAR suletakse 30. juunil 2024).

c) juriidilised isikud – potentsiaalselt kõik juriidilised isikud (majanduslikult aktiivsete üksuste

arv Eestis 2023. aasta seisuga on 153 88347), kellega seotud volitusi süsteemis keskselt

hallatakse;

d) füüsilised isikud (lõppkasutajad) – potentsiaalselt kõik isikukoodiga füüsilised isikud, kelle

andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on väljastatud sobiv e-

identimisvahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh Eesti teabeväravat. Sihtrühma

suurust mõjutavad teatavad esindusõigust puudutavad piirangud, mis keskset volituste

haldamise süsteemi mõjutavad (nt volitusi ei saa süsteemis ühepoolse tehinguna anda piiratud

teovõimega isikud).

Sihtrühmade suurust piiritleb see, kui suures ulatuses keskset volituste haldamise süsteemi

kasutama hakatakse ning kui paljud andmesaajad süsteemiga liidestuvad.

Tõlkeväravaga seotud mõjutatud sihtrühm:

a) teenust kasutava asutus ja selle töötajad (tõlketööde algatajate rollis);

b) tõlketööde teostajad (tõlgid ja toimetajad).

Edaspidi on väljatoodud vaid mõjutatud valdkonnad nõusolekuteenuse, keskse volituse

haldamise süsteemi ja tõlkevärava vaatest:

6.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – puuduvad olulised

mõjud

6.1.1 Nõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne mõju.

Nõusolekusüsteem võimaldab inimestel kasutada uusi, parendatud, ja mis kõige mõjusam,

personaalseid teenuseid. Eriti on see aktuaalne tervishoiu valdkonnas, kus personaalmeditsiini

ja selle teenuste pakkumise vastu tuntakse järjest suuremat huvi. Seda ilmestab ka

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, inimgeeniuuringute seaduse ja teiste seaduste

muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus48 (juuni 2021), mille eesmärk on luua raamistik,

võimaldamaks jätkusuutlikult arendada ja rakendada personaalmeditsiini jaoks vajalikke

innovaatilisi lahendusi ning tuua geeniandmed Eesti tervishoiusüsteemi, et pakkuda inimestele

paremaid tervishoiuteenuseid ja edendada rahva tervist.

47 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 48 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52db9e10-d066-46d3-b258-5a1b7754392d

27

Muudatus kasvatab inimeste teadlikkust, kuidas nendega seotud andmeid kasutatakse, ja annab

suurema kontrolli andmete töötlemise üle (ülevaade antud nõusolekutest ja edastatud

andmetest). Andmekaitse Inspektsiooni aastaraamatus49 on kajastatud inimeste suurenenud

huvi ja teadlikkus enda õigustest oma isikuandmete haldamise suhtes. Andmete kasutamise

teema püsimine avalikus diskussioonis ja tehnoloogilised lahendused isikuandmete kasutuse

haldamiseks suurendavad inimese teadlikkust, et isikuandmed on väärtuslikud, mõjutades

eraettevõtjate suhtumist selliste andmete kasutamisse. Nimetatud trend võib nõusolekusüsteemi

kasutamist andmesubjektide poolt nii suurendada kui ka vähendada – selged kasutustingimused

aitavad andmete väärtust teadvustada, ent võivad kahandada valmidust neid jagada.

Nõusolekusüsteemi kasutamine on inimesele vabatahtlik. Seetõttu ei ole teada, kui paljud

andmesubjektid nõusolekusüsteemi võimalusi kasutama hakkavad. Inimestel on praegu

samamoodi õigus saada oma andmed RIS-i kuuluvast andmekogust ning edastada need ükskõik

millisele ettevõtjale. Seega ei muudeta inimese õigusi, vaid võimaldatakse õiguste

efektiivsemat rakendamist. Eesmärk on tagada inimeste võimalikult suur teadlikkus vastutusest

oma isikuandmete jagamise eest ning anda ettevõtjatele selged juhised isikuandmete töötlemise

korrektsuse kohta, mis ennetaks potentsiaalset koormust AKI-le. Seetõttu on hinnatud, et

sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline.

6.1.2. Keskse volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne

sotsiaalne mõju. Keskne volituste haldamise süsteem võimaldab muuta avaliku e-teenuse poolte

jaoks mugavamaks, andes isikutele (eelkõige ettevõtjatele ja lõppkasutajatele) võimaluse

keskselt oma volitusi hallata kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja tõhusamalt.

Kuivõrd keskse volituste haldamise süsteemiga ei muudeta isikute õigusi, süsteemi kasutamine

on inimestele vabatahtlik ja säilivad muud võimalused esindusõiguse (volituse) andmiseks, ei

ole praegu teada, kui paljud isikud keskse volituste haldamise süsteemi võimalusi kasutama

hakkavad. Lisaks sõltub lahenduse kasutamine paljuski sellest, kui paljud andmesaajad

süsteemiga liidestuvad (keskne volituste haldamise süsteem ei ole kohustuslik RIS-i kindlustav

süsteem), võimaldades isikute õiguste efektiivseima võimaliku rakendamise läbi pakutava e-

teenuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole sotsiaalne mõju esialgu oluline.

6.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

6.2.1. Nõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisel on positiivne mõju majandusele.

Nõusolekusüsteemi kui RIS-i toetava süsteemi arendamise ja kasutuselevõtuga avanevad

võimalused välja töötada andmepõhiseid ja senisest personaalsemaid teenuseid ning neid

osutada (näiteks finants-, haridus- või tervishoiuvaldkonnas, sh personaalmeditsiinis), teenides

riigile nii maksutulu kui ka kasvatades Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Eesti ettevõtjatel

on huvi, kogemus ja ligipääs intellektuaalsetele ja materiaalsetele ressurssidele, et luua

uuenduslikke ja ainulaadseid e-teenuseid, sh kujundada selliseid, mille unikaalsus toetub

nõusolekusüsteemi kasutamisele. Ettevõtjatel, kes juba praegu soovivad RIS-i kuuluvatesse

andmekogudesse kogutud terviseandmeid, finantsandmeid, põllumajanduse, energeetika ja

mobiilsusega seotud andmeid kasutada, on sellega seotud konkreetsed teenuse- ja

äriarendusplaanid, mis hõlmavad nii olemasolevate teenuste täiendamist kui ka uute teenuste

väljatöötamist. Tegureid, mis mõjutavad ettevõtjate motivatsiooni nõusolekusüsteemi kasutada,

on mitu. Riigi kogutud andmed on ainulaadsed, täpsed, usaldusväärse päritolu ja kvaliteediga

(see võib sõltuvalt arendatava teenuse iseloomust anda riigi kogutud andmetele eeliseid

võrreldes näiteks inimese enda esitatud infoga) ning riigi kogutud andmeid on kergem

49 Andmekaitse Inspektsiooni aastaraamat (2019). https://aastaraamat.aki.ee/sites/default/files/inline-

files/AKI%20aastaraamat%202019.pdf. (18.08.2021)

28

kasutusele võtta kui näiteks mõne eraettevõtja valdusesse kuuluvaid andmeid, samuti võib see

vähendada inimeste halduskoormust ettevõtjale andmeid esitada. Mõju majandusele on

hinnatud keskmiseks, sest neid juriidilisi isikuid, kes on kohe valmis nõusolekusüsteemiga

liidestuma, on eelnõu koostamise ajal veel vähe. Praegu on nõusolekusüsteemiga liidestunud

21 juriidilist isikut, praeguseks on nõusoleku põhiselt andmeid jagatud enam kui 500 000 korral.

Lähiaastateks võib prognoosida selliste ettevõtjate arvu kasvu ning sellega koos ka

nõusolekupõhise andmevahetuse kasvu. Positiivset mõju majandusele tuleb lisaandmete põhjal

jooksvalt hinnata edaspidi. Samuti pole teada, kui palju RIS-i kuuluvate andmekogude

vastutavaid töötlejaid reaalselt nõusolekusüsteemi kasutusele võtavad, kuivõrd tegemist on

vabatahtlikkuse alusel pakutava e-teenusega. Nõusolekusüsteemi kasutuselevõtuks on kavas

võimaldada rahastuse taotlemist struktuurivahenditest.

6.2.2. Keskse volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmisel on positiivne mõju majandusele.

Keskse volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtuga on võimalik ettevõtjate halduskoormuse

ja bürokraatia vähendamise tulemusel kasvatada ettevõtjate konkurentsivõimet, elavdada

seeläbi majandust ning sellest tulenevalt suurendada ka üldist maksutulu.

Kui kasutada turvalist riiklikku e-teenust volituste haldamiseks, saavutavad ettevõtjad

märkimisväärse ressursikokkuhoiu. Süsteemi isikupõhise kasutamise sagedus võib kõikuda

igapäevasest kasutamisest kuni paari korrani aastas, sh hoiab ettevõtja volituste keskse

haldamisega aega kokku, kui volitust vajav isik asub tööle, tema tööülesandeid muudetakse või

ta lahkub töölt. Keskne lahendus võimaldab töösuhte lõppemisel õigeaegselt eemaldada

ettevõtja töötaja volitused ja seeläbi vähendada riski, et lõppenud töösuhtest tulenevaid õigusi

kuritarvitatakse.

Näitlikustame süsteemi positiivset mõju ettevõtjatele ja majandusele üldiselt. Eestis on praegu

kokku umbes 5800 raamatupidajat, igal aastal asutatakse Eestis umbes 20 000 uut ettevõtjat,

kellest umbes pooled kasutavad raamatupidamisteenuseid. Ühe uue ettevõtja volituste süsteemi

ülesseadmine võtab raamatupidajal kogemuslikult aega umbes 5 tundi. Korrutades

raamatupidamisteenust kasutavate uute ettevõtjate arvu raamatupidajate töötundidega, on uute

ettevõtjate raamatupidamisele kuluv töötundide arv aastas 50 000. Sellest nähtub, et igal

raamatupidajal kuluks volitustega seonduvalt 1,08 tööpäeva. Võttes arvesse asjaolu, et kõik

raamatupidajad ei tegele volituste haldamisega, on see koormus teatud raamatupidajate puhul

oluliselt suurem. Võttes aluseks, et ühe raamatupidaja keskmine töötasu ühe tunni eest on 50

eurot, ja korrutades selle töötundide arvuga, on tulemus 2,5 miljonit eurot aastas. See on suurem

kui loodava süsteemi arenduskulud kokku.

Lisaks sõltub lahenduse kasutamine paljuski sellest, kui paljud andmesaajad süsteemiga

liidestuvad (keskne volituste haldamise süsteem ei ole kohustuslik RIS-i kindlustav süsteem),

võimaldades isikute õiguste efektiivseima võimaliku rakendamise pakutava e-teenuse kaudu.

Praegu prognoositakse nii asutuste kui erasektori ettevõtjate liidestumise kasvu (eelkõige aastal

2024, kuid ka edaspidi, arvestades seejuures, et AAR suletakse 30. juunil 2024).

Eelnevast tulenevalt saab mõju majandusele hinnata keskmiseks, kuivõrd hetkel ei ole teada,

kui paljud isikud süsteemi kasutama hakkavad, ja positiivset mõju majandusele peaks

lisaandmete põhjal tulevikus täiendavalt hindama.

6.2.3. Keeleseadus – kuna tõlkimisvajadus kasvab, siis tekitab see avalikule sektorile suuremaid

kulutusi. Keskse süsteemi loomine aitab kulusid kokku hoida ning vältida ka asutuste

29

dubleerivaid tegevusi, mis on tekkinud seetõttu, et kasutatakse samade eesmärkide täitmiseks

erinevaid süsteeme.

Kvaliteetse keskse tõlkesüsteemi loomine aitab tagada eesti keele digiteeritust ja

jätkusuutlikkust ning eesti keele tehnoloogilist tuge ja kasutatavust mitmekeelses maailmas,

parandada ameti- ja tarbetekstide tõlkimise kvaliteeti ning loob lisaväärtust kogu avalikkusele,

pakkudes tõlketeenuse kasutamise võimalust ka igaühele.

Tõlkeandmekogu loomise üheks suurimaks saavutuseks on tõlkemälude loomise ja haldamise

võimaluste arendamine. Riigiasutused tõlgivad suurel määral dokumendist dokumenti korduvat

teksti ja eri valdkondades kasutatakse samu termineid. Tekkivate tõlkemälude hoidmine ja

keskse tõlkemälu loomine võimaldab oluliselt vähendada tõlkimisele kuluvat aega ja raha ning

tagada tõlgete ühtluse ja kvaliteedi. Tõlgete kvaliteedi tagamisele aitab kaasa ka liidestatud

terminibaaside kasutamine ning kvaliteedikontrolli võimalus.5 Paljude riigiasutuste

tõlketellimused sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, sh isikuandmeid,

mistõttu nende anonüümseks muutmise võimalus on ülioluline. Isikuandmeid sisaldavad

tellimused läbivad andmekogus anonüümimise ning seetõttu on võimalik luua turvaliselt

tõlkemälu, seda jagada ja kasutada masintõlkemootorite treenimiseks.

Mõju avaldumise sagedus: tõlketööde tellimisega tegeleb sihtrühm regulaarselt.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: tõlkimisteenust pakkuvad ettevõtjad, isikud, vandetõlgid.

Muudatus näeb ette keskse andmebaasi loomise, mis lihtsustab tellimuste täitmist ning muudab

ettevõtja töö efektiivsemaks, võimaldades automaatselt tõlketellimusi jagada ja suunata.

Muudatusega luuakse keskne usaldusväärne tõlkemälu ja terminibaas, mida saab riigi tellitud

tõlgete jaoks kasutada, samuti luuakse tõlkijate andmebaas.

Mõju avaldumise sagedus: tõlketeenuste osutamisega tegeleb sihtrühm regulaarselt.

Ebasoovitavate mõjude risk: erasektori ebapiisav huvi – erasektori vabakutselised tõlkijad ja

tõlkebürood ei pruugi süsteemi omaks võtta, kuna nende jaoks tähendab uus keskkond mingil

määral sissetuleku kaotamist. Uue keskkonna abil saaksid riigiasutused palju tõlketööd ise ära

teha ja ei vajaks enam nii palju tõlkebüroode teenuseid. Tõlkekeskkonna edukas areng on aga

võimalik juhul, kui sellega liidestatud masintõlkemootoreid on kvaliteetselt ja piisavalt

treenitud, kui üldised ja valdkondlikud tõlkemälud on piisavalt kvaliteetsed ning neid on ka

piisav hulk. Tõlkemälud on aga praegu paljuski tõlkebüroode käes ning juhul, kui tulevikus

tõlkebüroode tõlkijad ei kasuta keskset süsteemi või tõlkemälude jagamine ei muutu nende

jaoks kohustuslikuks, ei pruugi tõlgete kvaliteet paremaks muutuda.

6.3. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele –

puudub oluline mõju

6.3.1. Nõusolekusüsteemi kasutuselevõtmise korral tuleb arvestada vajadusega teha järgmised

toimingud:

1) RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja vaatab andmesaaja andmekoosseisu

sooviavalduse läbi ja hindab, kas

a) soovitud andmed on põhiandmetena RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja

andmekogus,

b) kas vastav X-tee teenus on olemas,

c) kas on võimekus uus X-tee teenus luua.

30

Ajakulu on keeruline hinnata, kuna see sõltub paljuski soovitavast andmekoosseisust.

Keskmiselt võib ühe sooviavalduse hindamiseks kuluda kaks tundi.

2) X-tee määruse kohaselt peavad andmesaaja ja RIS-i vastutav töötleja sõlmima RIA-ga

X-teega liidestamise kokkuleppe. Hinnanguline ajakulu on RIA-l väga väike, kuna lepingu sisu

ei räägita eraldi läbi, vaid leping sõlmitakse X-tee iseteeninduskeskkonnas. RIS-i vastutaval

töötlejal kulub aega lepingu ülevaatamisele, mis võtab hinnanguliselt 30 minutit kuni üks tund.

3) Pooltevaheliste kokkulepete kehtivuse tagamiseks sõlmivad RIS-i kuuluva andmekogu

vastutav töötleja ja andmesaaja X-tee määruse kohaselt andmeteenuse lepingu. Selle

koostamise hinnanguline ajakulu on RIS-i andmekogu vastutaval töötlejal keskmiselt üks tund.

4) Andmesaaja ja RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja peavad RIA-ga sõlmima

nõusolekusüsteemiga liidestamise kokkuleppe. Hinnanguline ajakulu on RIA-l, andmesaajal ja

RIS-i vastutaval töötlejal väga väike, kuna lepingu sisu ei räägita eraldi läbi, vaid leping

soovitakse sõlmida võimalikult vähese ajakuluga. RIS-i vastutaval töötlejal ja andmesaajal

tekib lepingu läbivaatamise ajakulu, mis on hinnanguliselt 30 minutit kuni üks tund. RIA-l tekib

ühekordne ajakulu seoses lepingu koostamisega.

5) RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal tuleb nõusolekusüsteemiga liidestamisel

arvestada vajadusega luua turvaserver või X-tee teenus või mõlemad. Turvaserveri puudumisel

on selle loomise ajakulu kolm päeva, arvestusega, et iga päev tehakse umbes kaks tundi tööd,

seejuures on arvestatud, et turvaserveri looja peab vahepeal ootama vajalikku teavet ja andmeid.

Kui asutusel on turvaserver olemas, võtab uue X-tee teenuse lisamine turvaserverisse enamasti

aega kõige rohkem 30 minutit.

6) Pärast X-tee teenuse loomist on tarvis teenuse töös hoidmiseks seda hallata. Haldamise alla

kuuluvad näiteks IT-taristu ülalpidamine ja andmetes esinevate vigade parandamine.

Hinnanguline ajakulu on üks tund teenuse kohta kuus.

Kaudselt on üks võimalik kaasnev tulemus parem andmekvaliteet nendes RIS-i kuuluvates

andmekogudes, mis on nõusolekusüsteemiga liidestatud. Andmeid eri vajadustega kasutajatega

jagades ja nende kohta tagasisidet kogudes selguvad andmetes esinevad vead, andmete

vajalikkus, tegelik andmete kasutamise võimalikkus jne – loetletud infot teades on võimalik

riigis rakendatavaid andmepõhiseid lahendusi muuta efektiivsemaks. Andmepõhine

riigivalitsemine ja andmete teisene kasutus, sh andmehalduse kvaliteet, on ka üks Eesti

arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ eesmärke.

Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline.

6.3.2. Keskse volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmisega ei kaasne olulist mõju

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Eelkõige kaasneb mõju RIA-le, kes on keskse volituste haldamise süsteemi ja selle andmekogu

vastutav töötleja. Lisaks süsteemi loomisele ja arendustegevustele tegeleb RIA süsteemi

haldamise ning nii andmeandjate kui -saajate liidestumisega seotud tegevustega (sh lepingute

sõlmimisega seotud tegevused, lisaks ka selgitus- ja teavitustöö). Kuivõrd RIA-le on ette nähtud

vahendid nii arendus- kui personalikuludeks, ei ole tegemist olulise mõjuga.

31

Teataval määral langeb koormus ka avaliku sektori andmeandjatele ja -saajatele, eelkõige

lepingute sõlmimise ja selleks vajalike (arendus)tegevuste näol. Seejuures ei ole seda mõju

võimalik pidada oluliseks.

Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline.

6.3.3. KeeleS muudatus – mõjutab kõikide tõlketeenust vajavate riigiasutuste tegevust, kuna

andmekogu loomisega võimaldatakse senisest süsteemsemalt korraldada avaliku sektori

tõlketeenuse osutamise ja korraldamisega seotud protsesse.

Keskne tõlkeandmekogu on vahend tõlketeenuse osutamiseks, mille abil tagatakse tervikuna

riigi tõlkevajaduse tehnoloogiline tugi, arvestades kaasaegset tehnoloogiaarengut (masintõlke

võimalused, terminibaasid).

Keskse tõlkekeskkonna edukaks toimimiseks on vaja pidevalt täiendada tõlkemälude sisu ning

treenida keskkonnaga liidestatud masintõlkemudeleid. Selleks, et tagada kvaliteetsete

andmetega masintõlkemudelite treenimist, tuleb luua üks uus ametikoht – sisutoimetaja.

Sisutoimetaja ametikoht on vajalik ka tõlkemälude kohta tehtavate muudatusettepanekute

ülevaatamiseks ning vajadusel tõlkemälude korrigeerimiseks. Kui avalikule sektorile mõeldud

keskkonna puhul tegelevad muudatusettepanekute ülevaatamisega tõlkemälude omanikud, siis

avalikkusele mõeldud üldise tõlkemälu kohta tulnud muudatusettepanekute ülevaatamisega

peab tegelema sisutoimetaja. Sisutoimetaja ülesandeks on ka koordineerida tõlkemälude ja

terminite jõudmist kesksesse andmebaasi ning tagada kvaliteedi- ja andmekaitsenõuete

täitmine.

Muudatused mõjutavad Eesti Keele Instituudi tegevust, asutuse töökoormus suureneb uute

ülesannete tõttu.

Ebasoovitavate mõjude risk: kasutajad ei võta süsteemi omaks – kui süsteemi pakutavate

teenuste kvaliteet on madal või ebapiisav, ei pruugi kasutajagrupid süsteemi kasutusele võtta.

Lisaks võib probleemiks olla ebapiisav teavituskampaania ehk võimalus, et avaliku sektori

töötajaid ja avalikkust ei ole piisavalt hästi teavitatud uuest süsteemist ja selle võimalustest.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. Nõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse pakkujal ehk RIA-l tekivad halduskulud (lepingute

sõlmimine andmesaaja ja RIS-i andmekogude vastutavate töötlejatega, projektijuhtimine seoses

arenduse ja haldusega) ja IT-arenduskulud (tehnilise lahenduse arendus, haldus ja hooldus ning

liidestamine andmekogudega). Nõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse esmasteks

arenduskuludeks on eraldatud 250 000 eurot. Iga-aastaseks teenuse halduskuluks on RIA

hinnanud 50 000 eurot. Teenuse arendamise edasiste kuludega on arvestatud ja need kaetakse

RIA eelarvest. RIA koostöös MKM-iga taotleb vajaduse korral riigieelarvest lisaraha. Samas,

praegu ei ole võimalik hinnata, kui suureks kujuneb täiendavate arendus- ja halduskulude

vajadus.

RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavatel töötlejatel tekivad sooviavalduse läbivaatamise ja

lepingute sõlmimisega seotud halduskulud, sest personal on enam hõivatud ja nende

töökoormus suureneb. Vajalikud kulud kaetakse RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavate

töötlejate eelarvest. Eelnõuga on ka ette nähtud, et nõusolekusüsteemi kaudu andmete

edastamise kulud on võimalik kehtestada valdkondlikus seaduses, kui RIS-i kuuluva

andmekogu vastutav töötleja seda vajalikuks peab. Sellisel juhul katab kulud andmesaaja. RIS-

32

i kuuluva andmekogu vastutava töötleja poolne X-tee teenuse loomise kulu tekib üldjuhul

andmekogu volitatud töötleja juures – terviseandmete näitel TIS-i puhul Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskuses (edaspidi TEHIK).

Nõusolekusüsteemi kasutuselevõtmine võib suurendada AKI töökoormust järelevalvetegevuste

tõttu. Samas ei ole võimalik praegu hinnata, milliseks kujunevad järelevalvetegevused ja selle

mõjud nõusolekusüsteemi juurutamisel ühiskonnas, kuna see sõltub nõusolekusüsteemi

kasutusele võtvate asutuste ja andmesaajate arvust, nõusolekuid ja andmete ülekandmise

tahteavaldusi andvate andmesubjektide arvust, andmesaajate õiguskuulekusest jne. Eesmärk on

tagada inimeste võimalikult suur teadlikkus, et oma isikuandmete jagamise eest vastutavad nad

ise, ja anda ettevõtjatele selged juhised isikuandmete töötlemise korrektsuse kohta – need

tegevused ennetavad AKI koormuse kasvu.

7.2. Keskse volituste haldamise süsteemi arendamiseks ja personalikuludeks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ette nähtud rahastus Euroopa Liidu taaste- ja

vastupidavusrahastust (edaspidi RRF), mille eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme,

mis on hädavajalikud digiülemineku toetamiseks, ja riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse

rahastuse kaudu.

Pääsuhalduste analüüsis hinnati, et keskse volituste haldamise süsteemi loomise ja

arendustegevuse kulud jäävad vahemikku 1 112 000 kuni 2 204 000 eurot ning halduskulud

vahemikku 590 000 kuni 1 559 000 eurot aastas.

2022.–2024. aasta kulud ja arendustele prognoositavad summad on järgmised:

1) 2022. aastal kulus investeeringutele 181 577 eurot (rahastusallikas: riigieelarveline teadus-

ja arendustegevuse rahastus);

2) 2023. aastaks oli keskse volituste haldamise süsteemiga liidestuvatele andmesaajatele

süsteemiga liidestumiseks ette nähtud 928 000 eurot (rahastusallikas: RRF);

3) 2024. aastaks on arendustegevuseks planeeritud umbes 600 000 eurot (rahastusallikas:

riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse rahastus, vajadusel RRF);

4) 2024. aastaks on arendustegevuseks planeeritud ligikaudu 600 000 eurot (rahastusallikas:

riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse rahastus või RRF).

RRF-i vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Keskse volituste haldamise

süsteemi edasisi hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest RIA-le

selleks eraldatud vahenditest.

Kuivõrd keskses volituste haldamise süsteemis töödeldakse isikuandmeid (sh eriliiki

isikuandmeid), võib teatud määral suureneda töökoormus AKI-le, mis teostab riiklikku

järelevalvet IKÜM-i ja seda täiendava riigisisese IKS-i ja AvTS-i üle. Arvestades, et õigusliku

regulatsiooni loomisel ja tehnilise lahenduse arendamisel on arvestatud andmekaitsereeglitega

ning konsulteeritud AKI-ga, on AKI töökoormuse võimalik kasv järelevalvetegevuste tõttu

pigem ebatõenäoline.

7.3. Keeleseaduse osas on keskse tõlkekeskkonna loomise tasuvusanalüüsi raames välja

arvutatud, kui palju võimaldab tõlkekeskkonna loomine ajaliselt ning rahaliselt säästa. Aluseks

on võetud analüüsi käigus selgunud parameetrid – tõlgitavate lehekülgede arv päevas, tõlkijate

arv jne. Lisaks sellele arvestati asjaoluga, et keskse süsteemi loomine kiirendab teatud

protsesse, nagu tellimuste edastamine, vastuvõtmine, vormistamine. Samas tekitab uus

33

tõlkekeskkond juurde muid haldusprotsesse, mis praegu kas puuduvad üldse või toimivad vaid

osaliselt – näiteks tõlkemälude loomine, joondamine ja muud nende haldamisega seotud

protsessid. Kuna ühelt poolt tellimuste haldamisega seotud ajakulu väheneb ning teiselt poolt

lisanduvad muud haldamisega seotud protsessid ja selle võrra ajakulu suureneb, siis üldjoontes

jääb korraldusliku poole koormus samaks ning selles olulisi muudatusi ei toimu.

Kõige suurem ajaline kokkuhoid saavutatakse tõlkimisega: umbes 50%. Samuti on

märkimisväärne tõlkekeskkonna majanduslik tasuvus, millega on võimalik kokku hoida umbes

1 300 000 eurot aastas. Lisaks sellele on võimalik saavutada kokkuhoid ka juhul, kui

otsustatakse loobuda olemasolevatest tõlketööriistadest, millel on litsentsitasud, ning

olemasolevast tellimuste haldamiseks mõeldud tarkvarast (nt PPA tõlkeregister), mille ülalhoid

on ka tasuline. Detailsemad tasuvusarvutused on esitatud alljärgnevas tabelis.6

Joonis 3. Keeleseaduse osas on keskse tõlkekeskkonna loomise tasuvus

8. Rakendusaktid

8.1. Seaduses sisalduvad volitusnormid

Eelnõu sisaldab volitusnorme Vabariigi Valitsusele andmeedastuse nõusoleku andmekogu ning

keskse volituste haldamise süsteemi, selle haldamise ja kasutamise korra ning keskse volituste

haldamise andmekogu asutamiseks ja põhimääruse kehtestamiseks, samuti tõlkeandmekogu

põhimääruse kehtestamiseks.

34

Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.

8.2. Muutmist vajavad määrused

Eelnõuga seoses ei ole vaja muuta kehtivaid määrusi.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Muudatuste jõustumiseks ei ole vaja määrata konkreetset

kuupäeva. Samuti ei ole vaja anda muudatustega kohanemiseks üleminekuaega, kuna tehtavad

muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustust oma tegevust ümber korraldada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ja rakendusaktide koostamisse on olnud kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, RIA, AKI, Statistikaameti,

RIHA ja TEHIK-u esindajad.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning

arvamuse avaldamiseks RIA-le, AKI-le, Statistikaametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tartu

Ülikooli õigusteaduskonnale, TalTechi õiguse instituudile ning Open Knowledge Estonia

MTÜ-le.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ………………….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 1

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Andmeedastuse nõusoleku süsteem ja andmeedastuse nõusoleku andmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 7 ja § 4310 lõike 6 alusel.

1. peatükk

Üldsäte

§ 1. Kohaldamisala

Määrusega kehtestatakse andmeedastuse nõusoleku süsteem, selle haldamine ja kasutamine

kord ning asutatakse andmeedastuse nõusoleku andmekogu (edaspidi nõusoleku andmekogu)

ja kehtestatakse selle põhimäärus.

2. peatükk

Andmeedastuse nõusoleku süsteem, selle haldamine ja kasutamine

§ 2. Andmeedastuse nõusoleku süsteem

(1) Andmeedastuse nõusoleku süsteem on organisatsiooniline, tehniline ja õiguslik raamistik,

mis koosneb andmeedastuse nõusoleku infosüsteemist, nõusoleku andmekogust ning

andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest.

(2) Andmeedastuse nõusoleku süsteem võimaldab:

1) füüsilisel isikul (edaspidi andmesubjekt) anda riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu

vastutavale töötlejale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

04.05.2016, lk 1–88) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 6 lõike 1 punktis a ja

artikli 9 lõike 2 punktis a sätestatud nõusoleku (edaspidi nõusolek) tema kohta riigi

infosüsteemi kuuluvas andmekogus sisalduvate isikuandmete edastamiseks infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu eraõiguslikule juriidilisele isikule (edaspidi andmesaaja);

2) andmesubjektil esitada isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 20 sätestatud õiguse

kohaldamiseks isikuandmete ülekandmise taotlus (edaspidi isikuandmete ülekandmise

tahteavaldus) tema kohta käivate isikuandmete edastamiseks infosüsteemide andmevahetuskihi

kaudu ühest riigi infosüsteemi andmekogust (edaspidi isikuandmeid ülekandev andmekogu)

teise riigi infosüsteemi andmekogusse (edaspidi isikuandmeid vastuvõttev andmekogu).

§ 3. Andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldaja

Andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldaja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi haldaja).

2

§ 4. Andmeandja ja liidestamine andmeedastuse nõusoleku süsteemiga

(1) Andmeandja määruse tähenduses on riigi infosüsteemi kuuluv andmeedastuse nõusoleku

süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse andmesaajale andmeid.

(2) Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu teavitab andmeedastuse nõusoleku süsteemiga

liidestumise soovist haldajat, kes korraldab andmeandja liidestamise vastavalt § 5 lõikes 1

sätestatud liitumiskokkuleppele.

§ 5. Andmeandja õigused ja kohustused

(1) Andmeandja vastutav töötleja sõlmib haldajaga infosüsteemide andmevahetuskihiga

liitumiskokkuleppe (edaspidi X-tee liitumiskokkuleppe) ning andmesaajaga andmeteenuse

kasutamise kokkuleppe. X-tee liitumiskokkuleppes määratakse lisaks Vabariigi Valitsuse

23.09.2016 määruses nr 105 “Infosüsteemide andmevahetuskiht” §-s 5 lg-s 2 teises lauses

väljatoodule teenustaseme tehnilised tingimused.

(2) Andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks andmeedastuse nõusoleku

süsteemi keskkonnas.

§ 6. Andmesaaja kohustused

(1) Andmesaaja sõlmib haldajaga X-tee liitumiskokkuleppe ning andmeandjaga andmeteenuse

kasutamise kokkuleppe. X-tee liitumiskokkuleppes määratakse lisaks Vabariigi Valitsuse

23.09.2016 määruses nr 105 “Infosüsteemide andmevahetuskiht” §-s 5 lg-s 2 teises lauses

väljatoodule teenustaseme tehnilised tingimused.

(2) Andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestatud andmesaaja on kohustatud:

1) tagama andmeedastuse nõusoleku süsteemi sihipäraseks ja nõuetekohaseks kasutamiseks

oma infosüsteemi järjepideva toimimise ja haldamise ning selle turvalise ja häireteta töö;

2) kohandama oma infosüsteemi tööks andmeedastuse nõusoleku süsteemi keskkonnas;

3) järgima haldaja edastatud korraldusi teenuse sihipärase ja nõuetekohase kasutamise kohta.

(3) Lõikes 2 nimetatud kohustuste rikkumisel on haldajal õigus lõpetada andmesaaja liidestus

andmeedastuse nõusoleku süsteemiga.

§ 7. Andmesubjekti nõusoleku andmine, haldamine ja tagasivõtmine ning isikuandmete

ülekandmise tahteavalduse tegemine

(1) Andmesubjekti poolt andmeedastuse nõusoleku süsteemis nõusoleku andmine, haldamine

ja tagasivõtmine ning isikuandmete ülekandmise tahteavalduse tegemine toimub Eesti

teabeväravas.

(2) Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine nõusoleku andmiseks, haldamiseks ja

tagasivõtmiseks ning isikuandmete ülekandmise tahteavalduse tegemiseks on andmesubjektile

tasuta.

(3) Andmeandja esitab andmesaaja esitatud teabe põhjal andmesubjektile andmeedastuse

nõusoleku süsteemis nõusoleku andmiseks vähemalt järgmise teabe:

1) teave andmesaaja kohta;

3

2) teave andmeandja ning selle vastutava töötleja kohta;

3) teave andmeandjalt andmesaajale edastavate andmesubjekti isikuandmete liikide kohta;

4) teave, mis eesmärgil andmesaaja isikuandmeid edaspidi kasutab;

5) teave, mis õiguslikul alusel andmesaaja isikuandmeid töötleb;

6) nõusoleku kehtivusaeg;

7) teave, et andmesubjekt võib andmeedastuse nõusoleku süsteemis antud nõusoleku igal ajal

tagasi võtta;

8) teave andmeedastuse nõusoleku andmekogu haldja ja tema õiguste ning kohustuste kohta.

(4) Isikuandmeid üleandva ja vastuvõtva andmekogu vastutavad töötlejad esitavad

andmesubjektile enne andmeedastuse nõusoleku süsteemis isikuandmete ülekandmise

tahteavalduse tegemist vähemalt järgmise teabe:

1) teave isikuandmeid edastava andmekogu ja tema vastutava töötleja kohta;

2) teave isikuandmeid vastuvõtva andmekogu ja tema vastutava töötleja kohta;

3) isikuandmeid vastuvõtva andmekogu vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise

õiguslik alus;

4) isikuandmeid üleandva andmekogu poolt isikuandmeid vastuvõtvale andmekogule edastatav

andmekoosseis.

§ 8. Andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestumise erisused

(1) Kui andmeandja vastutav töötleja võimaldab andmeedastuse nõusoleku süsteemis antud

nõusoleku alusel isikuandmete edastamist ja andmesaaja taotleb temalt olemasoleva

isikuandmete edastamise võimest erineva võime loomist, on andmeandja vastutaval töötlejal

õigus keelduda võime loomisest, kui see takistab avalike ülesannete täitmist.

(2) Andmeedastuse nõusoleku süsteemis antud nõusoleku alusel isikuandmete edastamise

kulud katab riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 9. Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise lõppemine

Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise lõpetamiseks esitab andmesaaja või

andmeandja vastutav töötleja haldajale vastavasisulise tahteavalduse.

3. peatükk

Nõusoleku andmekogu põhimäärus

§ 10. Nõusoleku andmekogu

(1) Nõusoleku andmekogu asutamise eesmärk on võimaldada andmeandja või isikuandmeid

üleandva andmekogu vastutaval töötlejal kontrollida andmesubjekti nõusoleku või

isikuandmete ülekandmise tahteavalduse olemasolu ja ulatust andmete edastamiseks

andmesaajale või isikuandmeid vastuvõtva andmekogu vastutavale töötlejale ning tagada

toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus.

(2) Andmekogu ametlik nimetus on „Andmeedastuse nõusoleku süsteemi andmekogu“, inglise

keeles „Consent Management System Database“.

(3) Andmekogu ametlik lühinimetus on „Nõusolek“, inglise keeles „Consent“.

4

§ 11. Andmekogu pidamise viis

Nõusoleku andmekogu peetakse ühetasandilise elektroonilise andmekoguna.

§ 12. Andmekogu vastutava töötleja ülesanded

Nõusoleku andmekogu vastutava töötleja ülesanded on:

1) anda andmeandja vastutava töötleja kontaktisikule juurdepääs nõusoleku andmekogule

andmeedastuse infotehnoloogiliseks haldamiseks;

2) anda andmesaajale juurdepääs nõusoleku andmekogule andmeedastuse tegemiseks;

3) hallata nõusoleku andmekogu iseteeninduskeskkonna kasutajakontosid;

4) avada nõusoleku andmekogu infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) teenus

andmeandja vastutava töötleja kontaktisikule;

5) koguda andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise statistikat ja teha see andmesaajatele

kättesaadavaks;

6) tagada nõusoleku andmekogu kaitsmise abinõud;

7) kontrollida isikukoodi alusel nõusolekut või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse teinud

andmesubjekti teovõimet;

8) täita nõusoleku andmekogu pidamisel õigusaktidest tulenevaid muid ülesandeid.

§ 13. Andmekogu ülesehitus

Nõusoleku andmekogu koosseisu kuuluvad:

1) andmeandja andmed;

2) andmeandja poolt pakutava andmeteenuse kirjeldus (edaspidi teenusedeklaratsioon);

3) andmesaaja poolt päritavate andmete kasutamise eesmärk (edaspidi eesmärgideklaratsioon);

4) andmesubjekti nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse andmed;

5) nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse alusel toimunud andmeedastuste

andmed;

6) andmeandja vastutava töötleja kontaktisiku andmed.

§ 14. Andmekogusse kantavad andmed

(1) Andmeedastuslepingu alusel andmeandja kohta kantakse nõusoleku andmekogusse

järgmised andmed:

1) nimetus;

2) vastutav töötleja vastavalt andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutava andmeandja

regulatsioonile;

3) vastutava töötleja registrikood;

4) volitatud töötleja vastavalt andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutava andmeandja

regulatsioonile;

5) volitatud töötleja registrikood;

6) X-tee alamsüsteemi kood.

(2) Teenusedeklaratsiooni kohta kantakse nõusoleku andmekogusse järgmised andmed:

1) identifikaator;

2) nimi;

3) väljastatava andmekoosseisu kirjeldus;

4) tehniline kirjeldus;

5) nõusoleku maksimaalne kehtivusaeg;

5

6) teenusedeklaratsiooniga seotud X-tee teenuse kood;

7) kehtivusaja lõppkuupäev.

(3) Eesmärgideklaratsiooni kohta kantakse nõusoleku andmekogusse järgmised andmed:

1) andmesaaja nimi;

2) andmesaaja registrikood;

3) eesmärgideklaratsiooni identifikaator;

4) asjassepuutuva teenusedeklaratsiooni identifikaator;

5) pakutava teenuse nimetus;

6) andmete kasutamise eesmärgi kirjeldus;

7) eesmärgideklaratsiooni kehtivusaja lõppkuupäev.

(4) Andmesubjekti ja tema nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse kohta

kantakse nõusoleku andmekogusse järgmised andmed:

1) isikukood;

2) eesnimi;

3) perekonnanimi;

4) lõikes 1 nimetatud andmed;

5) lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed;

6) lõike 3 punktides 1–6 nimetatud andmed;

7) nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse andmise aeg;

8) nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse tagasivõtmise aeg;

9) nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse kehtivuse lõppkuupäev;

10) nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse viide.

(5) Nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse alusel toimunud andmeedastuste

kohta kantakse nõusoleku andmekogusse järgmised andmed:

1) andmeedastuse kuupäev;

2) andmeedastuse aluseks olnud nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse viide.

(6) Nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse alusel andmeid edastava riigi

infosüsteemi andmekogu vastutava töötleja kontaktisiku kohta kantakse nõusoleku

andmekogusse järgmised andmed:

1) eesnimi;

2) perekonnanimi;

3) isikukood;

4) e-posti aadress.

§ 15. Nõusoleku andmekogusse andmete esitamine

Nõusoleku andmekogusse esitab andmeid:

1) andmesaaja;

2) andmesubjekt, kes soovib anda nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse;

3) andmeandja.

§ 16. Andmete õigsuse tagamine

(1) Andmeandja ja andmesaaja teavitavad nõusoleku andmekogu andmetes vigade avastamisel

viivitamata nõusoleku andmekogu vastutavat töötlejat.

6

(2) Kui andmeandja või andmesaaja teatab ebaõigetest andmetest, on nõusoleku andmekogu

vastutav töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandama.

§ 17. Nõusoleku andmekogu andmetele juurdepääs

(1) Andmekogus sisalduvatele andmetele on kehtestatud juurdepääsupiirangud avaliku teabe

seaduses sätestatud korras.

(2) Andmesubjektil on juurdepääs § 12 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmetele Eesti teabevärava

kaudu.

(3) Andmeandja vastutaval ja volitatud töötlejal on juurdepääs vastava andmekoguga seotud

§ 12 lõigetes 1–4 nimetatud andmetele.

(4) Andmesaajal on juurdepääs § 12 lõike 3 punktis 3 ja lõike 4 punktides 8–10 nimetatud

andmetele.

(5) Vastavalt avaliku teabe seaduse § 38 lg-s 3 sätestatule antakse juurdepääs nõusoleku

andmekogu andmetele andmeandja vastutava töötleja ametnikele ja töötajatele neile

teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses.

§ 18. Andmekogu pidamise ja likvideerimise kord

(1) Nõusoleku andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest

vastutavale töötlejale selleks eraldatud rahast.

(2) Nõusoleku andmekogu pidamise lõpetamine otsustatakse kooskõlas asjakohastes seadustes

sätestatud nõuetega.

(3) Nõusoleku andmekogu likvideerimise korral otsustatakse andmete teise andmekogusse või

avalikku arhiivi üleandmine või hävitamine ja nende üleandmise või hävitamise tähtaeg.

§ 19. Andmekogu turbeaste ja logimine

(1) Nõusoleku andmekogu turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H).

(2) Nõusoleku andmekogusse andmete esitamist, muutmist, kustutamist ja kasutamist logitakse.

peaminister

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

riigisekretär

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 2

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Keskne volituste haldamise süsteem ja keskse volituste haldamise andmekogu

põhimäärus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 8 ning § 4311 lõike 6 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTE

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse keskne volituste haldamise süsteem ja kehtestatakse keskse volituste

haldamise andmekogu põhimäärus.

2. peatükk

KESKNE VOLITUSTE HALDAMISE SÜSTEEM, SELLE HALDAMISE JA

KASUTAMISE KORD

§ 2. Keskne volituste haldamise süsteem

(1) Keskne volituste haldamise süsteem on riigi infosüsteemi kindlustav organisatsiooniline,

tehniline ja õiguslik raamistik, mis koosneb kesksest volituste haldamise infosüsteemist,

andmekogust ning keskse volituste haldamise süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest.

(2) Keskne volituste haldamise süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel

isikul (edaspidi lõppkasutajal) keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi

infosüsteemis.

(3) Keskse volituste haldamise süsteemi ametlik lühend on „Pääsuke“.

§ 3. Keskse volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja

Keskse volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi

haldaja).

§ 4. Keskse volituste haldamise süsteemi andmeandja ja tema liidestumine

(1) Keskse volituste haldamise süsteemi andmeandja määruse tähenduses on keskse volituste

haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik

juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes väljastab haldajale keskses

volituste haldamise süsteemis antavate volitusega seotud vajalikke andmeid.

(2) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke

ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes soovib keskse volituste haldamise süsteemiga

andmeandjana liidestuda, teavitab oma soovist haldajat, kes korraldab liidestamise.

Liidestamine toimub haldusakti või liidestuda sooviva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse,

muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ja haldaja

vahelise liitumiskokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks teenustaseme tingimused ning

poolte õigused, kohustused ja vastutus.

(3) Andmeandja kohandab oma infosüsteemi tööks keskse volituste haldamise süsteemi

keskkonnas.

§ 5. Keskse volituste haldamise süsteemi lõppkasutaja

(1) Keskse volituste haldamise süsteemi lõppkasutaja on füüsiline isik või juriidilise isiku

esindaja, kellel on keskse volituste haldamise süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu õigus

hallata tema poolt või talle antud volitusi.

(2) Füüsilisest isikust lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse digitaalset

tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel.

(3) Juriidilise isiku esindajast lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse

elektroonilise avalduse, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või teise riigi

vastava andmekogu andmete ja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel.

(4) Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse organi ja asutuse esindusõiguslikust isikust

lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse vastava andmekogu või

elektroonilise avalduse ja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel.

§ 6. Lõppkasutaja volituste haldamine

(1) Lõppkasutaja poolt keskses volituste haldamise süsteemis volituste haldamine toimub Eesti

teabevärava eesti.ee iseteeninduskeskkonna kaudu.

(2) Keskse volituste haldamise süsteemi kasutamine volituste haldamiseks on lõppkasutajale

tasuta.

§ 7. Keskse volituste haldamise süsteemi andmesaaja ja tema liidestumine

(1) Keskse volituste haldamise süsteemi andmesaaja määruse tähenduses on keskse volituste

haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik,

kes annab lõppkasutajale õiguse keskses volituste haldamise süsteemis antud volituse alusel

oma süsteemis tegutseda.

(2) Keskse volituste haldamise süsteemiga liidestumise soovist teavitab andmesaaja haldajat,

kes korraldab andmesaaja liidestamise. Liidestumine toimub andmesaaja, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning haldaja vahelise liitumiskokkuleppe alusel, milles

määratakse kindlaks teenustaseme tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus.

§ 8. Keskse volituste haldamise süsteemi kasutamise lõppemine

Keskse volituste haldamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks esitab andmeandja või

andmesaaja haldajale avalduse.

3. peatükk

KESKSE VOLITUSTE HALDAMISE ANDMEKOGU PÕHIMÄÄRUS

§ 9. Keskse volituste haldamise andmekogu vastutava töötleja ülesanded

Vastutava töötleja ülesanded on:

1) tagada keskse volituste haldamise andmekogu haldamine ja arendamine ning andmevahetuse

õiguspärasus;

2) tagada keskse volituste haldamise andmekogu kaitsmise abinõud;

3) kontrollida andmekogus hallatava volituse kehtivust, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel

isikukoodi alusel esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva lõppkasutaja teovõime

piiramise andmeid;

4) täita keskse volituste haldamise andmekogu pidamisel õigusaktidest tulenevaid muid

ülesandeid.

§ 10. Keskse volituste haldamise andmekogusse kantavad andmed

(1) Andmeandja kohta kantakse keskse volituste haldamise andmekogusse järgmised andmed:

1) vastutava töötleja andmed;

2) volitatud töötleja olemasolul tema andmed;

3) infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu

metaandmed.

(2) Lõppkasutaja ja volituste kohta kantakse keskse volituste haldamise andmekogusse

järgmised andmed:

1) lõppkasutaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood, juriidilise isiku seadusliku esindaja kui

lõppkasutaja korral ka isikukoodi riik, roll juriidilises isikus ja esindusõiguse kord;

2) lõppkasutaja seadusjärgse esindusõiguse andmed;

3) lõppkasutajale volitusega antud esindusõiguse andmed;

4) lõppkasutaja poolt volitusega antud esindusõiguse andmed.

(3) Lõppkasutaja ja volituste kohta võib keskse volituste haldamise andmekogusse kanda

järgmised andmed:

1) lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed;

2) andmed isiku kohta, kelle seaduslik esindaja lõppkasutaja on;

3) volituse andmisel, edasivolitamisel ja volituse tagasivõtmisel lõppkasutaja teovõime;

4) volituse andja, edasivolitaja ja tagasivõtja digiallkiri;

5) andmed esindusõiguse edasivolitamise õiguse kohta;

6) esindusõiguse andmise ja lõppemise alus;

7) volituse lõppemise aeg.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatule kantakse keskse volituste haldamise

andmekogusse järgmised andmed:

1) andmesaaja vastutava töötleja andmed;

2) andmesaaja volitatud töötleja olemasolul tema andmed;

3) andmetöötlustoimingute logid.

§ 11. Keskse volituste haldamise andmekogusse andmete esitamine

(1) Keskse volituste haldamise andmekogusse esitavad andmeid andmeandjad ja lõppkasutajad.

(2) Rahvastikuregistrist saab keskse volituste haldamise andmekogu järgmised andmed:

1) lõppkasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja andmed tema elusoleku kohta;

2) volituse andmisel, edasivolitamisel ja volituse tagasivõtmisel lõppkasutaja teovõime

piiramise andmed;

3) lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed;

4) andmed isiku kohta, kelle seaduslik esindaja lõppkasutaja on.

(3) Äriregistrist saab keskse volituste haldamise andmekogu järgmised andmed:

1) juriidilise isiku nimi (ettevõtjal ärinimi);

2) juriidilise isiku registrikood;

3) juriidilise isiku staatus registris;

4) juriidilise isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning isikukoodi riik;

5) juriidilise isiku seadusliku esindaja roll juriidilises isikus ja esindusõiguse kord.

(4) Keskse volituste haldamise andmekogu saab andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja

lõike 3 punktides 1-2 nimetatud andmete muutmise kohta.

§ 12. Keskse volituste haldamise andmekogu andmete õigsuse tagamine

(1) Andmeandja ja lõppkasutaja teavitavad viivitamata vastutavat töötlejat ebaõigetest

andmetest keskse volituste haldamise andmekogus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise korral või olukorras, kus vastutav

töötleja ise saab teada keskse volituste haldamise andmekogu andmete ebaõigsusest, on

vastutav töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja nende ebaõigsuse korral need

viivitamata parandama.

§ 13. Juurdepääs keskse volituste haldamise andmekogusse kantud andmetele ja andmete

väljastamine

(1) Andmed keskse volituste haldamise andmekoguga liitunud andmeandjate kohta on

juurdepääsupiiranguta.

(2) Andmeandjale tagatakse juurdepääs tema edastatud andmetele infosüsteemide

andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt haldajaga sõlmitud liitumiskokkuleppele või

haldusaktile.

(3) Lõppkasutajale tagatakse temaga seotud andmetele juurdepääs keskse volituste haldamise

andmekogu iseteeninduskeskkonna kaudu.

(4) Andmesaajatele tagatakse juurdepääs tema süsteemi edastavate andmete osas

infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt haldajaga sõlmitud

liitumiskokkuleppele.

(5) Vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel on juurdepääs keskse volituste haldamise

andmekogusse kantud andmetele neile teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses.

(6) Vastutav töötleja otsustab andmete väljastamise kolmandale isikule kolmanda isiku

taotluse alusel. Vastutav töötleja väljastab kolmandale isikule andmed, kui andmete

väljastamiseks on seaduslik alus.

§ 14. Keskse volituste haldamise andmekogu pidamise ja likvideerimise kord

(1) Keskse volituste haldamise andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse

riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks eraldatud rahast.

(2) Keskse volituste haldamise andmekogu pidamise lõpetamine otsustatakse kooskõlas

asjakohastes seadustes sätestatud nõuetega.

(3) Keskse volituste haldamise andmekogu likvideerimise korral otsustatakse andmete teise

andmekogusse või avalikku arhiivi üleandmine või hävitamine ja nende üleandmise või

hävitamise tähtaeg.

§ 15. Keskse volituste haldamise andmekogu andmete kaitse ja järelevalve andmekogu

pidamise üle

(1) Vastutav töötleja tagab andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse

organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmetega.

(2) Keskse volituste haldamise andmekogu turvaklass on K1T1S1 ja turbeaste madal (L).

(3) Keskse volituste haldamise andmekogu andmete esitamist, muutmist, kustutamist ja

kasutamist logitakse.

Peaminister

Majandus- ja infotehnoloogiaminister

Riigisekretär

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 3

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tõlgete andmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 71 lõike 7 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Tõlgete andmekogu asutamine ja selle nimetus

Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu tõlgete andmekogu (edaspidi

tõlkevärav).

§ 2. Tõlkevärava vastutav ja volitatud töötleja

(1) Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Keele Instituut.

(2) Andmekogu volitatud töötlejad on andmekogu kasutavad asutused ning Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.

§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Vastutav töötleja:

1) tagab andmekogu pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule;

3) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu

andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise;

4) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

5) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist.

(2) Volitatud töötleja:

1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

2) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks;

(3) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus tagab andmekogu majutamiseks

vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku.

2. peatükk

ANDMEKOGU ÜLESEHITUS JA ANDMEKOGU PIDAMISE NÕUDED

§ 4. Andmekogu ülesehitus

Andmekogu peetakse infotehnoloogilise andmebaasina.

§ 5. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse

(1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse

tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid.

(2) Andmekogu turvaklass on C2-I2-A2 ja turbeaste on keskmine (M).

3. peatükk

ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED

§ 6. Andmekogusse kantavad andmed

(1) Andmekogu kasutaja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) isikukood;

2) nimi;

3) seotud asutus või asutused (viide asutuse objektile);

4) e-posti aadress;

5) telefon;

6) regulaarsed tööajad (nädalapäevad ja kellaajad);

7) puhkused (kuupäevad);

8) üksus (viide asutuse üksuse objektile);

9) rollid (viide rollide objektidele);

10) tõlketööde teostaja (ei, jah - viide teostaja objektile)

11) staatuse liigitus (aktiivne, deaktiveeritud, ootel, vms);

12) keelesuunad (kui tegemist teostajaga);

13) kasutajanimi (kui tegemist teostajaga);

14) sooduskoefitsiendid automaattõlke korral (kui tegemist teostajaga);

15) kommentaar (kui tegemist teostajaga);

(2) Kasutava asutuse andmed:

1) nimi ja nime lühend;

2) üldtelefon;

3) e-posti aadress;

4) regulaarsed tööajad (nädalapäevad ja kellaajad);

5) viide asutuse identifikaatorile riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus;

6) üksuste nimetused.

(3) Teostaja

1) nimi (viide kasutaja objektile);

2) lepingupartneri ärinimi;

3) teostaja silt;

4) kommentaar;

5) keelesuunad (viide teostaja hinnakirja objektile);

6) analüüsipõhine soodustus;

7) teostaja hinnakiri.

(4) Rolli andmed:

1) loomise aeg;

2) nimi;

3) privileegid.

(5) Teenuse andmed:

1) pakkuja (viide kasutaja objektile);

2) keelesuund;

3) töö liigitus (tekstiline tõlkimine, suuline tõlkimine, toimetamine vms);

4) maksumuse ühik;

5) maksumuse suurus.

(6) Tõlketöö andmed:

1) tagasilükkamise aeg;

2) korrigeerimise aeg;

3) tühistamise aeg;

4) kinnitamise aeg;

5) tellimuse number;

6) algusaeg (kui sisaldab suulisi töid);

7) tähtaeg;

8) lisainfo;

9) viitenumber;

10) staatuse liigitus (uus, lõpetatud, ootel vms);

11) algkeel;

12) sihtkeeled;

13) tellija (viide kasutaja objektile);

14) tõlkekorraldaja (viide kasutaja objektile);

15) teostajad (viited kasutajate objektidele);

16) failid (viited failide objektidele), sealhulgas failide liigitused, failide lisamise aeg;

17) määratud tõlkemälud (viited tõlkemälu objektile), sh tõlkemälude prioriteedid;

18) valdkond;

19) sildid;

20) automaatselt arvutatud maksumus tellimuse loomise hetkel;

21) käsitsi seadistatud maksumus;

22) töövoog;

23) viide seotud alam-projektidele.

(7) Tõlketöö alamosa andmed

1) tõlketöö (viide tõlketöö objektile);

2) alamosa number;

3) tähtaeg;

4) algusaeg (teostaja poolt);

5) lõpetamise aeg;

6) staatuse liigitus;

7) algkeel;

8) sihtkeeled;

9) viide tõlkefailile;

10) valmis failid kõikidelt teostajatelt ja ülesannetest;

11) teostajate nimekiri;

12) teostaja kommentaarid;

13) valdkond;

14) viide tõlkemälu objektile;

15) prioriteedid (lugemine / kirjutamine);

16) mahuanalüüs (nimekiri);

17) kogukulu töödelt;

18) töövoog.

(8) Üleslaetud tõlgitava või tõlgitud faili andmed:

1) üles laadimise aeg;

2) nimi;

3) keel;

4) maht;

5) valdkond.

(9) Tõlkemälu andmed:

1) nimi;

2) staatuse liigitus (aktiivne, deaktiveeritud, tagasivõetud vms);

3) looja (viide kasutaja objektile);

4) omanik (viide asutuse objektile);

5) avalikkuse liigitus (avalik, piiratud vms);

6) valdkonnad;

7) sildid;

8) kommentaar;

9) algkeel;

10) sihtkeel;

11) ligipääsuõigusega asutused (viited asutuste objektidele);

12) ligipääsuõigusega kasutajad (viited kasutajate objektidele);

13) haldusõigusega kasutajad (viited kasutajate objektidele);

14) tagasivõtmise põhjus (tõlkemälu tagasivõtu korral);

15) segmendid lähte- ja sihtkeeles, koostamise aeg, koostaja, viimane muutmise aeg;

16) muudatuste ajalugu:

17) viide muudatuse teinud kasutaja objektile;

18) muudatuse sisu;

19) seosed tõlketöödega (viited tõlketööde objektidele).

(10) Tõlkemälu uuendusettepaneku andmed:

1) algataja (viide kasutaja objektile);

2) muudatuse sisu;

3) staatuse liigitus (ootel, tagasilükatud, vastu võetud vms).

(11) Logi kirje andmed:

1) sooritaja (viide kasutaja objektile) (kes);

2) tegevuse sooritamise aeg (millal);

3) sihtobjekt (viide käsitletavale objektile) (mida);

4) süsteemi tunnus (viide rakendusele) (kus);

5) sooritaja tegevuse sisu sihtobjektiga (tulemus).

(12) Tõlketöö raporti andmed:

1) tõlketöö (viide tõlketöö kirjele);

2) koostaja (viide kasutaja kirjele);

3) vigade koguarv;

4) automaatse kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud vigade arv;

5) käsitsi tuvastatud vigade arv;

6) vigade valdkonnad;

7) kommentaar;

8) edastatuse liigitus (ootel, edastatud vms).

(13) Teavituse andmed:

1) saaja (viide kasutaja objektile);

2) teavituse parameetrid;

3) teavituse saatmise kuupäev.

4. peatükk

ANDMETE KANDMINE ANDMEKOGUSSE

§ 7. Andmeandja

Andmekogusse andmeandjateks on:

1) vastutav töötleja - kasutava asutuste ja nende peakasutajate osas;

2) kasutava asutuse töötajad (tõlketööde algatajate rollis) - tõlketöö andmete, tõlgitava teabe

(lähtekeeles) ning tõlgitava teabega seotud taustateabe osas;

3) tõlketööde teostajad (tõlgid ja toimetajad) - tõlketöö andmete, tõlgitava teabe (sihtkeeles) ja

tõlkemälude osas;

4) peakasutajad – asutuse seadete, asutuse üksuste, rollide, teenuste, hinnakirjade, asutuse

kasutajate ja teostajate ning nende õiguste osas.

§ 8. Andmete andmekogusse kandmine

Andmete esitaja ja tõlkevärava kasutaja korraldavad, et isikuandmed ja

juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu. Vastutav töötleja nõude täitmist

täiendavalt ei kontrolli.

§ 9. Andmete õigsuse tagamine

(1) Tõlketööde andmete õiguse (vastavuse reaalsusega) tagab asutuse tõlketööde korraldaja.

(2) Tõlkemälus tõlgete õigsuse tagavad tõlgid ja toimetajad.

§ 10. Ebaõigete andmete parandamine

Ebaõigeid andmeid parandavad andmete esitajad vastavalt oma volitustele. Parandused

logitakse.

5. peatükk

JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE JA NENDE VÄLJASTAMINE

ANDMEKOGUST

§ 11. Juurdepääs andmekogu andmetele

(1) Andmekogu andmed on juurepääsupiiranguga, välja arvatud keeleseaduse § 71 lõikes 3

nimetatud avalik teave. Juurdepääs avalikule teabele tagatakse avaliku teabe avaldamisega

teabeväravas.

(2) Asutusesisesed ligipääsuõigused määrab asutuse peakasutaja.

(3) Vastutav töötleja ei pääse ligi andmekogu kasutaja asutuste andmetele, v.a asutuse

peakasutaja andmetele.

§ 12. Tegevuste logimine

(1) Vastutav töötleja peab digitaalselt arvestust andmete andmekogusse sisestamise, andmete

muutmise ja andmekogust tehtud väljavõtete üle. Arvestuses kajastatakse andmeid

muudatuste tegijate ja muudatuste tegemise aja kohta ning esitatakse muudatuste kirjeldused.

(2) Andmekogu auditlogis logitakse kasutajate tegevused, sh tegevuse sooritaja, soorituse aeg,

käsitletud sihtobjekt ja muudatuse tulem sihtobjektis.

(3) Logi säilitatakse kaks aastat kande või päringu tegemisest alates. Säilitustähtaja

möödumisel logi andmed kustutatakse.

6. peatükk

JÄRLEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU PIDAMISE

RAHASTAMINE JA ANDMEKOGU LIKVIDEERIMINE

§ 13. Järelevalve andmekogu pidamise üle

(1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse

§-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires.

§ 14. Andmekogu pidamise rahastamine

Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest registri vastutavale töötlejale selleks

otstarbeks ettenähtud vahenditest.

§ 15. Andmekogu likvideerimine

Andmekogu likvideerimise korral otsustatakse andmete teise andmekogusse või Riigiarhiivi

üleandmine või nende hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.

Peaminister

Haridus- ja teadusminister

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / info@mkm.ee / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

21.06.2024 nr 2-2/1724-1

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse

muutmine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Palume Teie tagasisidet 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) seaduse eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) lisa 1 seletuskirja juurde (rakendusakti kavand);

4) lisa 2 seletuskirja juurde (rakendusakti kavand);

5) lisa 3 seletuskirja juurde (rakendusakti kavand).

Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

2 (2)

Välisministeerium

Riigi Infosüsteemi Amet

Andmekaitse Inspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond

TalTech õiguse instituut

Open Knowledge Estonia MTÜ

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Statistikaamet