EVEA seisukohad

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 28.06.2024 15:11

Adressaat: <"Justiitsministeerium">

Teema: Ed: Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu - EVEA seisukohad

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere,

Saadan EVEA seisukohad eelnõule.

Lugupidamisega

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

Tel. &#43;372 57809806

e-post:

veeb:

-------- Esialgne kiri --------

PEALKIRI:

Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu

KUUPÄEV:

07.06.2024 09:02

SAATJA:

&lt;&gt;

SAAJA:

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja &lt;&gt;,

Pärnu Maakohus &lt;&gt;, Tartu Maakohus &lt;&gt;, Viru Maakohus &lt;&gt;,

&quot;Tartu Halduskohus&quot; &lt;&gt;, Tallinna Halduskohus &lt;&gt;,

Tartu Ringkonnakohus &lt;&gt;, &quot;Tallinna Ringkonnakohus&quot;

&lt;&gt;, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing &lt;&gt;, Tartu Ülikooli

õigusteaduskond &lt;&gt;, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut

&lt;&gt;, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda &lt;&gt;, Eesti Korteriühistute

Liit &lt;&gt;, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon &lt;&gt;, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon &lt;&gt;

Tere!

Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta

kaudu eelnõu kooskõlastamiseks.

Tagasisidet ootame 1. juuliks

Link EISi

Pealkiri: Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu

Registreerimise kuupäev: 06.06.2024

Registreerimise number: 8-1/4712-1.

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

Tel. 620 8100, Faks 620 8109

e-mail:

[1]

Links:

------

[1]

___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Madis Timpson

Justiitsministeerium Teie: 06.06.2024 nr 8-1/4712-1

Meie: 28.06.2024 nr 2806/2024

Riigilõivuseaduse muutmise eelnõust

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest avaldada

arvamust riigilõivuseaduse muutmise eelnõu kohta. Eelnõus on arusaadav riigilõivumäärade

tõstmise vajadus laevakinnistusraamatu toimingute eest, aga arusaamatuks jääb

riigilõivumäärade tõstmine äriregistri toimingute eest, millest osasid on muudetud alles aasta

ja osasid alles kahe aasta eest. Arusaamatuks jääb ka vajadus muuta kinnistusraamatu

toimingutega seotud riigilõivumäärade vahemikke ja nende riigilõivumäärade suuruse

hüppelist kasvu.

1. Eelnõu eesmärgiks on katta Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad tegevuskulud.

EVEA hinnangul on kulupõhimõtte järgimine oluline. Aga see ei pea tähendama

riigilõivumäärade kordades tõstmist ilma põhjalikku analüüsi tegemata. Eelnõus muuhulgas

sätestatud viie- või kümnekordsed lõivumäära tõusud ei ole kindlasti seotud toimingute kulude

kasvuga. Samuti on problemaatiline ja eksitav võtta arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu 2020-

2021 aastal seal, kus varasemad riigilõivuseaduse muudatused jõustusid 2022. aastal ja lisaks

veel tarbijahinnaindeksi tõusu 2022 aastal seal, kus varasemad muudatused jõustusid 2023.

aastal. Ka ei ole kohtu poolt tehtavate registritoimingutega seoses asjakohane viidata

õigusemõistmise kuludele eelnõu seletuskirjas.

Kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt on eri liiki juriidiliste isikute registriga seotud toimingud

erineva lõivumääraga ja eelnõus valdavalt see säilitatakse. Sellise poliitika põhjused ei ole

selged ega arusaadavad, sest erinevatele juriidiliste isikute liikidele kohaldatavate reeglite

erinevused ei ole nii suured, et registritoimingute tegemisele kuluv aeg ja sellega seotud

kulud oleksid nii erinevad. Ka ekvivalendipõhimõttele ja maksejõulisuse põhimõttele

tuginemine ei suuda õigustada erinevat kohtlemist. Näiteks miks peab osaühingu äriregistrisse

kandmine olema 2,5 korda kallim kui mittetulundusühingu kandmine (kehtivas seaduses on see

isegi 6.7 korda kallim). Miks peab niigi erinevaid äriregistri lõivumäärasid suurendama erineval

määral nii, et tulemused jäävad ikka erinevaks, selle asemel, et proovida võimalusel neid

ühtlustada. Arusaadavad oleksid kaks lähenemist, kui kulupõhimõttele tuginemine seda

võimaldub: 1) suurendada kõiki äriregistriga seotud lõivumäärasid samas määras; 2)

suurendada lõivumäärasid nii, et need muutuksid sarnaseks või sarnasemaks.

Kui näiteks 2022. aastal muutunud riigilõiv seoses Euroopa ärihingu ümberkujundamisega

tõusis 26 eurolt 35 eurole ja eelnõuga tõstetakse nüüd see 350 eurole, siis see ei näita

seadusandja põhjalikult läbimõeldud tegevust. Selline suvaline või suvalisena näiv riigilõivude

muutmine ei suurenda ettevõtjate usaldust riigi vastu. Eelnõu seletuskirjas ei ole kahjuks

selgitatud, mis on mitmete 200 - 900 % ulatuses toimuvate lõivumäärade suurenemiste erilised

põhjused.

Eelnõuga väidetavalt korrigeeritakse valikuliselt neid riigilõive, millega püütakse panna

registritoimingute taotlejaid ratsionaalsemalt käituma. Need on riigilõivud, mida tuleb tasuda

juriidilise isiku ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud

majandusaasta aruande esitamata jätmise või kontaktisiku puudumise tõttu. 2023. aastal aga

kehtestati registrisse ennistamise eest riigilõiv summas 200 eurot. Registrisse ennistamise

riigilõivu tõstmine nüüd 500 euro peale on karistusliku iseloomuga. EVEA arvates ei ole sellist

kaalukat avalikku huvi, et viia riigilõivuseadusesse sisuliselt karistuslikud normid. Pealegi ei

ole tõenäoline, et automaatsele kustutamisele jäetud juriidiline isik on nii väärtuslik, et seda

sellise suurusega riigilõivu eest ennistada. Samas on registrisse ennistamise riigilõivu suurus hea

näide selle kohta, et eelnõus on see suudetud sätestada ühesugusena näiteks nii osaühingu kui

ka mittetulundusühingu osas.

2. Eelnõuga lisatakse kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks võetavad

uued tehinguväärtused, muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu

suuruseid. Kui ümardatud kinnistusraamatu toimingute tehinguväärtused annavad selgust

juurde, siis tehinguväärtuste vahemike suurendamine paraku ei lihtsusta tehinguväärtusele

vastava riigilõivu kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist. See hoopis võimendab

riigilõivude suuruse kasvu.

3. Eelnõust jääb mulje, et kõrgema inflatsiooniga ajaperioodil püütakse tulevikus toimuva

tarbijahinnaindeksi tõusu tõttu suurenevad kohtu registritoimingute kulud juba järgmise

aasta algusest alates nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt sisse nõuda. Numbritega

fikseeritud riigilõivumäärad jäävad paratamatult ajale jalgu ja neid saab korrigeerida

tagantjärele, mitte ettemaksuna tuleviku arvelt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

Koostas: M. Sepp, [email protected]