Kiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Mari-Liis Mikli

Justiitsministeerium [email protected]

28.06.2024 nr 10-11/24-1

Kohtu rollist abielu sõlmimise takistuste

puudumise hindamisel

Lugupeetud asekantsler Mari-Liis Mikli

1. Kohtu tegevus abielu sõlmimiseks loa andmisel ilma abieluvõimetõendita

Siseministeerium nõustab perekonnaseisuametnikke perekonnaseisutoimingute seaduse

(edaspidi PKTS) alusel abielu sõlmimise menetluses. Menetluse üks osa on abielu sõlmimise

takistuste puudumise kontroll.

Isikul, kellel lasub kohustus tõendada, et tal puuduvad takistused abielu sõlmimiseks, on kaks

võimalust. Üks võimalus on isiku kodakondsus- või elukohariigi pädeva asutuse väljastatud

dokument - abieluvõimetõend, mis kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks

tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi (PKTS § 39 lõige 1). Teine võimalus on juhul,

kui asjaomane välisriik vajaliku sisuga tõendit ei väljasta või kui isik ei saa mõjuval põhjusel

sellist tõendit esitada, taotleda Eesti kohtult luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõend ita

(PKTS § 39 lõige 5).

Abielu sõlmimise avaldust menetlev perekonnaseisuametnik (ka notar ja vaimulik) selgitab

välja, kas abiellujal on esitada nõuetekohane tõend (PKTS § 38 lõige 1 punkt 4). Kui sellis t

tõendit esitada ei ole, selgitab perekonnaseisuametnik abiellujale kohtusse pöördumise

võimalust. Seega otsustusõigus selle üle, kas abielluja vajab kohtu luba, on

perekonnaseisuametnikul. Perekonnaseisuametnik otsustab nn faktipõhiselt, seadus annab kaks

võimalust ning ühte neist tuleb kasutada.

Siseministeerium on leidnud perekonnaseisuametnike nõustamisel, et kohtu tõlgendus on sageli

erinev seaduse sättest ja eesmärgist. Toome järgnevalt välja mõned asjaolud, millest kohus on

lähtunud, kui on jätnud avalduse menetlusse võtmata või otsustanud, et luba ei ole vajalik.

Kohus on asunud kontrollima, kas abielluja vajab kohtu luba abielu sõlmimiseks ilma

abieluvõimetõendita. Nagu eespool märgitud, otsustab perekonnaseisuametnik menetluses

kogutud andmete põhjal, kas abielu sõlmimise takistuste puudumine on dokumendiga

tõendatud. Kui perekonnaseisuametnik tuvastab, et tõendust ei ole, vajab abielluja kohtu luba.

Kohus, asudes kontrollima perekonnaseisuametniku pädevuses olevat asjaolu, jätab kõrvale

2 (4)

PKTS-i tegeliku eesmärgi ning leides, et luba ei ole vajalik, jäetakse avaldus menetlusse

võtmata. Sellised lahendid panevad abiellujad ja perekonnaseisuametnikud väga keerulisse

olukorda, sest seaduse mõttest ja sättest tulenevalt peab abielluja tõendama abielu sõlmimise

takistuste puudumist. Olukordades, kus kohus on keeldunud avalduse menetlemisest või

tuvastanud, et kohtu luba ei ole vajalik, ei ole võimalik abielu sõlmida. PKTS ütleb expessis

verbis: „välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu

vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõend it

esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu

sõlmimiseks ilma tõendita“. Perekonnaseisuametnikul puudub pädevus abielu sõlmimise

takistuste puudumist hinnata, kuna see õigus on antud kohtule. Leiame, et kohus jätab siin

tähelepanuta PKTSi mõtte ja eesmärgi ning täitmata talle pandud kohustuse.

Kohus tõlgendab abielluja elukohanõuet tsiviilseadustiku üldosa seadusest lähtudes. Isiku

elukoht PKTS tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht (PKTS § 9 lõige 51).

Abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla

kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist (PKTS § 39 lõige 5). PKTS sätestab

elukoha tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TSüS) erinevalt ja täpsemalt kindla l

eesmärgil, pannes Eesti elanikule kohustuse esitada Eesti perekonnaseisuasutusele välisriigis

kinnitatud või tuvastatud perekonnaseisuandmete muudatuste dokumendid andmete kandmiseks

rahvastikuregistrisse. Välisriigi kodanikul, kelle elukoht ei ole Eestis, sellist kohustust ei ole.

Kohtud on asunud PKTS elukohanõuet sisustama TSüSi põhimõtete järgi. Nii loetakse isik

Eestis elavateks ka siis, kui tal ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukohta. Näiteks loetakse

Eesti elanikuks esmase saabumise kuupäevast Ukraina kodanik, kes on mõned aastad tagasi

olnud Eestis ajutise töötamise viisaga, mis ei anna õigust elukohta registreerida ja on nüüd siin

sõjapõgenikuna, kellel on õigus ja kohustus elukoht registreerida, kuid ei ole seda teinud. Kohus

juhindub TSüS-i alusel elukohast lähtumisel Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2023. a

lahendist nr 2-23-12516. See lahend aga puudutab isikut, kellel on varasemalt olnud

rahvastikuregistrisse kantud elukoht, kuid kes viibib kinnipidamisasutuses ja tal on

rahvastikuregistris viibimiskoht, aga elukoht puudub. Kohus on viidatud lahendis juhindudes

hakanud keelduma menetlusse võtmast ka nende isikute avaldusi, kellel on Eestis võimalik

elukoht rahvastikuregistrisse kanda. Leiame, et selline praktika ei ole õige, analoogiat kasutades

on võrreldud võrreldamatuid.

Kohus tõlgendab abielluja perekonnaseisuandmeid üldistavalt. Perekonnaseadus (edaspidi

PKS) sätestab abielu sõlmimise eeldused: abielluda saavad täisealised teovõimelised isikud, kes

ei ole lähisugulased ja keda ei seo lapsendamissuhe ning kellel ei ole kehtivat abielu või

kooselulepingut (PKS §-d 1-4). Seega näeb seadus ette hoopis rohkem eeldusi kui lihtsalt nn

vaba perekonnaseis (vallaline, lahutatud, lesk, kooselu lõppenud või lõpetatud). Abielluja

perekonnaseisu selgitab välja abielu sõlmimise avaldust vastu võttev perekonnaseisuametnik

ning abiellujal on kohustus perekonnaseisu tõendada. PKTS ei eelda, et abielluja perekonnaseisu

peab välja selgitama kohus. Sageli aga piirdub kohus just sellega, et tuvastab abielluja

perekonnaseisu ning loeb sellega abielu sõlmimise takistuste puudumise tõendatuks. Harva on

kohtulahendeid, kus kohus tõesti on välja selgitanud välisriigi õiguse ning abiellujal selle õiguse

järgi abielu sõlmimise takistuste puudumise. Seega kui kohus hindab abielluja abieluvõ imet

üksnes perekonnaseisuandmete alusel, on näiliselt kõik korras, sest kohus annab loa abielu

sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita, kuid sisuliselt ei ole kontrollitud, kas abiellujal oleks

3 (4)

võimalik sõlmida abielu ka asjaomases välisriigis. Märgime siinkohal, et kohtulahend is t

perekonnaseisuandeid rahvastikuregistrisse ei kanta. Leiame, et ainult perekonnaseisuandmete

alusel loa andmine ei täida PKTSi eesmärki – selgitada välja abielu sõlmimise takistuste

puudumine välisriigi õiguse järgi.

Kohus taandab loa andmise asjaolule, kas välisriik väljastab abieluvõimetõendit. On

juhtumeid, kus kohus asub kontrollima, kas asjaomane välisriik annab välja nõuetekohast

abieluvõimetõendit ning kui leitakse, et sellest riigis vajalikku tõendit ei saa, loeb kohus ilma

tõendita abielu sõlmimiseks loa andmise põhjendatuks. Seega luba antakse põhjusel, et tõendit

ei ole võimalik saada, mitte põhjusel, et asjaomase riigi õiguse kohaselt oleks abielu sõlmimine

lubatud.

Kohus jätab tähelepanuta konkreetse abielu sõlmimise eeldused. Abieluvõimetõendil kui

dokumendil peaks olema märgitud ka teine abielluja ehk abielu sõlmimise takistuste puudumis t

tõendatakse konkreetse isikuga abielu sõlmimiseks, mitte abieluvõimeks üldiselt. On olnud

juhtumeid, kus välisriigi kodanikule abielu sõlmimiseks loa andmisel on kohus lähtunud ainult

avalduse esitajat puudutavatest asjaoludes, jättes kõrvale konkreetse abielu ja teise abielluja.

Sellised lahendid võimaldavad sõlmida Eestis samasooliste abielu, mida isikute elukohariik ei

tunnusta. On ka lahend, kus kohus tuvastas, et abiellujate elukohariik ei tunnusta samasoolis te

abielu, kuid andis loa abielu sõlmimiseks märkides, et perekonnaseisuametnik võib keelduda

selle abielu sõlmimisest. Leiame, et teise abielluja kaasamata jätmine loa andmise menetluses

ei täida PKTSi eesmärki – selgitada välja konkreetse abielu sõlmimise takistuste puudumine

asjaomase välisriigi õiguse järgi.

Palume Teil juhtida kohtu tähelepanu ülaltoodud probleemidele. Kui kohus jätab loa andmise

avalduse menetlemata, välistab see Eestis abielu sõlmimise võimaluse. Eesti riigis on võimalik

abielu sõlmida igal välisriigi kodanikul, kel puuduvad takistused abielu sõlmimiseks oma

kodakondsus- või elukohariigi õiguse kohaselt. On kahetsusväärne, kui neil isikutel ei ole

võimalik siin abielu sõlmida põhjusel, et riik (ka kohalik omavalitsus riigi ülesannet täites) ei

suuda kontrollida abielu sõlmimise takistuste puudumist. Seega peame vajalikuks kohtule

märku anda, et seaduse formaalne täitmise ei taga selle eesmärke. Mööname, et PKTSi sõnastus

abielu sõlmimise takistuste puudumise kontrollimise osas ei ole selge. Siiski ei saa olla vaidlus t

selle üle, mis on perekonnaseisuametniku ja mis kohtu pädevuses. Samuti on üheselt mõistetav,

et kohus peab abielu sõlmimise takistuste puudumist kontrollima abielluja kodakondsus- või

elukohariigi õiguse alusel.

2. Uue perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu koostamisest

Siseministeerium on koostamas perekonnaseisutoimingute seaduse uut eelnõu. Meie hinnangul

on jätkuvalt vajalik kohtu roll abieluvõime hindamisel ning me ei soovi regulatsiooni olulise lt

muuta. Siseministeeriumi jaoks on oluline, et välisriigi elanik peab siin abielu sõlmimiseks

teatud asjaolusid usaldusväärselt tõendama.

PKTS-i kohaselt peab välisriigi kodanik, kes on elanud Eestis vähem kui kuus kuud, tõendama

abielu sõlmimise takistuste puudumist kas siis abieluvõimetõendiga või seda asendava

kohtuloaga. Eelnõu puhul kaalume loobuda nõudest tõendada abieluvõime t nendel välisr iigi

kodanikel, kes on elanud Eestis vähem kui kuus kuud. Kuna rahvusvahelise eraõiguse seaduse

alusel kohaldatakse abielu sõlmimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest

4 (4)

tulenevatele tagajärgedele abielluja elukohariigi õigust, siis puudub sisuline põhjendus piirata

seda õigust elukoha ajalise kehtivusega. Selline muudatus vähendaks tulevikus oluliselt kohtu

koormust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas varade asekantsler

Ulvi Klaar 6125168 [email protected]